AALBERG, Aleksander-Leopold Jakobi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2853/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 5. jalaväepolgu reamees Aleksander Jakobi p. ALBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 15. detsembril 1918 Mägedi küla juures.
Sündis 16.(04.)02.1891 Virumaal Rakvere vallas. Õppis vallakoolis. Töötas Rakvere elektrijaamas. Teenis 1912–17 tsaariarmees, I MS ajal 8. Kaukaasia ratsapolgus. VS ajal alates 15.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Septembris 1919 vabastati perekondlikel põhjustel teenistusest. Elas Rakveres, hiljem oli Tallinnas voorimees ja lihttööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 25.04.1957 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Esimene abikaasa Elise-Natalie, sünd Seeberg (1890), lahutati 1928, lapsed Dagmar (1919) ja Rein (kuni 1937 Evald) (1921). Teine abikaasa Helene, sünd Käes (1900–76). (A.K., J.P.)
AALBERG, Tõnu-Voldemar Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 98/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Tõnu Jüri p AHLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes öösel wastu 23. aprilli 1919 a. waenlase wastupealetungimisel Mõniste mõisa juures, teistele eeskujuks olles, ja sellesama päewa hommikul, meie pealetungimisel esimesena waenlase kallale tormates, oma julgusega teisi kaasa kiskudes, nii et waenlane põgenes ja terwe rida külasid meie kätte langes.
Sündis 05.08.(24.07.)1890 Järvamaal Aavere vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 24.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3. Nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 17.05.1919 Lätis Stakelni all. Maeti Valka. Vallaline. (J.P.)
AALBERG, Viktor Tõnise p, kapral (1919).
VR II/3, nr 664/21.02.1920 5 jalawäe polgu side komando reamehele Wiktor Tõnise p. AHLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi külas.
Sündis 11.03(27.02)1897 Venemaal Stavropoli kub Aleksandrovski mk Allmäe mõisas. Elas Virumaal Sõmeru v Sooaluse külas. Õppis vallakoolis. 1918 teenis 4. Eesti polgus. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu sidekomandos, oktoobrist 1919 jaoülem, aprillist 1920 vanemtelefonist. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Sõmeru v Kohala m Kruusamäe talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Viisnurk liige. Suri 19.01.1953 Rakvere raj Kohala külanõukogus. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Steinberg (1882), lapsed Elsa (1923) ja Karl (1926). (M.S.)
AALBOK, Eduard Mardi p, velsker (1919).
VR II/3, nr 1172/15.09.1920 9 jalawäe polgu welskerile Eduard ALBOK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Sala küla juures.
Sündis 21.(09.)01.1896 Harjumaal Nikolai (Ravila) v Palvere talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis sõjaväe laatsaretis. Põllutööline Ravila vallas. VS ajal alates 13.12.1918 Tallinnas sõjaväehaiglas, läbis velskrite kursused. Novembrist 1919 komandeeriti 1. diviisi arsti käsutusse, 1919 detsembrist 9. jalaväepolgu 2. roodu velsker. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist juulini 1920 õppekomando velsker. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Ravila v Voose k Tubadekõrve talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Hävituspataljon mõrvas ta 12.08.1941 Harjumaal Paunküla asunduses. Maeti Kose kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (M.S.)
AALTIO (kuni 1906 BÖLJA), Toivo Edvin Matti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2156/26.03.1920 Sõdurile Toivo AALTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.05.1887 Soomes Oulainenis. Õppis 1899–1907 Pori lütseumis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas Helsingis. Saatus teadmata. (M.S.)
AALTONEN, Arvo Aatto Kustaa Aadolfi p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2749/25.05.1923 Sõdur A. AALTONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.12.1899 Helsingis. Elektrimontöör. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sattus vangi. Tapeti 20.01.1919 Narva taga. Maeti Helsingi Vanakiriku parki vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Rakvere sambal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
AAMAN, Rudolf vt AIMLA, Rudolf Gustavi p.
AAREN, Jakob Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 372/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu nooremale alamohwitserile Jakob Jüri p. AAREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 02.08.(21.07.)1899 Viljandimaal Võisiku v Odiste k Nõgestiku talus. Õppis Võisiku ministeeriumikoolis. VS ajal alates 24.05.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, juunist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus, oktoobrist rühmaülem. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 1. diviisi intendandivalitsuses. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel postiljon Kolga-Jaanis. Oli KL Sakalamaa mlv Kolga-Jaani mlvk Lalsi kompanii juhatuse liige ja 1. rühma pealiku abi ning VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 11.01.1930 Võisiku v Nõgestiku talus. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Sai VR kavalerina Viljandimaal Soosaare v Kolga-Jaani krkm Vanajõe talu. Abikaasa Linda, sünd Pajumägi (1906–84). (J.P.)
AAREN, Joosep vt AAS, Joosep Joosepi p.
AARNA (kuni 1937 ABRAM), Hans Hansu p, nooremallohvitser (1919), ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 320/11.06.1920 9 jalawäe polgu weltweebli kt. Hans Hansu p. ABRAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 nowembril 1919 a. Jurkino ja Koschkino külade all.
Sündis 02.03.(18.02.)1898 Pärnumaal Polli v Ärikülas mõisatöölise peres. Õppis valla-, Karksi kihelkonna- ja Oudova linnakoolis. Töötas Abja v Sarja villavabrikus. VS ajal alates 04.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodu jaoülem ja veltveebli kt. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Märtsist 1920 9. jalaväepolgu 8. roodu ülema kt, aprillist 2. roodu nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja märtsist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Viljandimaal Pärsti v Lepiku talu. Töötas taludes Pärnumaal Polli ja Karksi, Harjumaal Raikküla ning Viljandimaal Kärstna ja Taevere vallas. Hiljem Viljandis Kantrekülas autoremonditöökoja omanik ja autolukksepp. Oli Viljandi Koidu seltsi ja laulukoori ning VRVÜ Viljandi osak liige. Suvel 1941 Viljandi abipolitsei valveülem, oktoobrist 1941 augustini 1944 38. Eesti politseipataljoni autokolonni ülem. Osales lahingutes Nõukogude partisanide vastu Leningradi oblastis. Sügisest 1944 varjas end Hans Allase nime all. Nõukogude võim arreteeris ta 06.12.1944 Vastemõisa v Oksa talus. Mõisteti mais 1945 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski kr NorilLagis, vabanes septembris 1953. Töötas 1954–63 Viljandi tikuvabrikus lukksepa, peamehaaniku ja insenerina. Suri 22.05.1963 Viljandis. Maeti Viljandi Metsakalmistule. Abikaasa Maria, sünd Umbjärv (1892–1981), tütred Ellen (1922–95), Maimo (1923) ja Leida (1926). (J.P.)
AARON, Aleksander vt ARON, Aleksander Otto p.
AAS (kuni 1937 AAREN), Joosep Joosepi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 811/01.09.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile Joosep Joosepi p. AAREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Sawioja küla all.
Sündis 21.(09.)11.1899 Viljandimaal Võisiku v Solli talus. Õppis Võisiku valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani KL koosseisus, jaanuarist 1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni ja Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate meeskonna jaoülem, jaanuarist 1920 Sakala partisanide polgu rühmavanem, septembrist 1920 staabikomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 23.03.1919 Võrumaal Haanja mõisa all haavata. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Elas Võisiku v Solli talus. Mõisteti detsembris 1923 neljaks aastaks sunnitööle relva hooletust kasutamisest põhjustatud surma tõttu, oli Tallinna vanglas. Vabanedes asus elama Solli tallu, töötas Rõika vabrikus. VRVÜ Viljandi osak liige. Mõisteti oktoobris 1933 tapmise eest 15 aastaks sunnitööle, oli Viljandi vanglas. Suvel 1941 evakueeriti koos teiste vangidega Tallinna, et viia Leningradi. Saatus teadmata. Abikaasa Ella, sünd Kuusik (1899–1982), tütar Linda (1930). (J.P.)
AAS (kuni 1935 HASE), Rudolf Hindriku p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1299/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Rudolf HAASE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Pentihowa, Mõlowa ja Welikopolje külade all.
Sündis 17.(05.)03.1895 Tartumaal Rääbise vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Põllumees. I MS ajal teenis sõjaväes. VS ajal alates veebruarist 1919 Peipsi rannakaitsepataljoni 1. roodus, juulist 1919 7. jalaväepolgu 1. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 16.07.1919 haavata. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Torma v Puiestiku talu. Oli Torma masinaühistu liige ja EVL Rääbise osak esimees. Nõukogude ajal Lembitu kolhoosi puusepp. Suri 24.11.1968 Jõgeva raj Torma kn Puiestiku talus. Maeti Torma kalmistule. Abikaasa Linda-Elisabet, sünd Kütt (1905), tütar Elsa (1931). (A.K.)
AASA (kuni 1936 GRENSTEIN), Arseni Joanni p, reamees (1918).
VR II/3, nr 653/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Arseni Jaani p GRENSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 26.(14.)12.1896 Pärnumaal Laiksaare vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Põllumees. I MS ajal 12. kütipolguga Rumeenia rindel. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgus, 22.12.1918 viidi üle 5. jalaväepolgu 2. roodu, jaanuaris 1919 5. roodu, mais 1920 tööroodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Laiksaare v Mustajõe talu. Seejärel metsatööline, alates 1934 Massiaru raudteejaamas teetööline, hiljem brigadir. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal töötas Pärnus raudteel ehitusbrigaadis. Suri 06.03.1978 Pärnu raj Surju külanõukogus. Maeti Urissaare kalmistule. Abikaasa Elena, sünd Andresson (1886–1974), lapsed Enda (1924), Kuuno (1926) ja Heino (1929–67). (A.K.)
AASJÕE (kuni 1936 AHSE), Madis Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1476/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Madis HAASE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Kõrgesoo peal.
Sündis 15.(03.)01.1900 Virumaal Tudulinna v Sarra talu pidaja peres. Õppis Tudulinna vallakoolis, põllutööline. VS ajal alates 28.05.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus, jaanuarist 1920 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Maist 1920 6. piirikütipataljoni 4. roodus, juunist 7. piirikütipataljoni 1. roodus, detsembrist 2. roodus. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Pidas Sarra talu. Suvel 1941 OK liige, sai haarangul Tudulinna metsas raskelt haavata. Suri 05.09.1941 Rakveres. Maeti Tudulinna kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Martha-Marie, sünd Masik (1899–1980), tütred Linda (1924–25), Laine (1926–2005) ja Virve (1929–95). (M.S.)
AASMA, Juhan (kuni 1937 MÖLLERSON, Johannes) Jaani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1087/14.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes MÜLLERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 29 märtsil 1919 a. Konstantinowa küla all.
Sündis 04.11.(23.10.)1898 Tartumaal Laiuse vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis, lõpetas 1919 Allohvitseride Kooli. VS ajal alates 25.11.1918 kohaliku KL liige, arvati 10.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodu, veebruarist septembrini 1919 õppekomandos. Kapral septembrist 1919. Oktoobrist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiuse v Kaude k Trossi talu. 1925–40 oli KL Tartumaa mlv liige, 1926–32 rühmavanem ja 1932–36 Laiuse kompanii ülem. VRVÜ Tartu osak liige. Osales 1941 suvesõjas. Saksa ajal OK jaoülem. Pidas Trossi talu, alates 1942 Tartu tollivalitsuse raamatupidaja. Augustist 1944 Saksa armees, teenis kapten Laasingu pataljonis, osales 17.09.1944 lahingus Punaarmee vastu Tartumaal Saare vallas. Nõukogude ajal Palamuse masina-traktorijaama majandusjuhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 28.01.1945 Kuremaa vallamajas. Suri 16.08.1948 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Hilda, sünd Peterson (1902), poeg Valdeko (1925). (M.S.)
AAVASALU, Andres (kuni 1938 AVIKSON, Andrei) Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 327/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Andrei Jaani p. AWIKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Marienhofi all.
Sündis 06.10.(24.09.)1898 Pärnumaal Jäärja vallas rentniku peres. Õppis Treimani vallakoolis. Käsitööline. I MS ajal 113. tagavarapolgus, teenistusest vabanedes jäi Jaroslavli kubermangu põllutööliseks. VS ajal alates 06.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodus, augustist 1919 kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Häädemeeste v Kase talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal kolhoosi Uudismaa tööline, alates 1950 Kilingi-Nõmme MTJi ja 1961 EPT Abja osak lukksepp-keevitaja. Suri 03.06.1976 Pärnu raj Häädemeeste külanõukogus. Maeti Häädemeestele. Abikaasa Johanna-Kristiine, sünd Meybaum (1901), lapsed Alma-
Helene (1923), Alphond-Aleksander (1927), Albert-Herman (1929) ja Aino-Hildegard (1932). (A.K.)
AAVISTE, Voldemar-Otto (kuni 1936 AVOTIN, sünd AVOTS, Woldemar Attis) Jüri p, leitnant (1919), kolonelleitnant (1939).
VR II/3, nr 584/17.08.1920 Soomusrongi Nr 5 leitnandile Woldemar Jüri p. AWOTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juulil 1919 a. Kebi jõe ääres.
Sündis 03.01.1893 (22.12.1892) Kuramaal Mazsunākste vallas karjaku peres. Õppis valla-, kihelkonna-, Jēkabpilsi kaubandus- ja 1915–16 Telavi lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ning 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Novembrist 1913 teenis 150. Tamani jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 26.08.1914 ja 26.02.1915 haavata. Novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Nooremohvitser Läti küttide tagavarapataljonis. Alamleitnant septembrist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest, jäi Eestisse. VS ajal 19.02.1919 ohvitseride reservis, märtsist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 dessantroodu nooremohvitser, juunist 1919 1. dessantroodu ülem, juulist 1919 ühtlasi dessantpataljoni ajutine ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eesti ja Narva rindel, sai 24.09.1919 Jamburgi all Komarovka jaama lähistel haavata. Leitnant detsembrist 1919. Sai autasuks Tartumaal Vara v Kase talu, müüs selle 1926 ära. Maist 1920 lr sr Kapten Irv dessantroodu nooremohvitser, juulist 1920 lr sr nr 2 dessantroodu ülem, aprillist 1921 rongiülema abi, märtsist 1923 rongiülema kt, augustist 1924 novembrini 1934 rongiülem, ühtlasi korduvalt ajutine 2. soomusrongirügemendi ülem. Detsembrist 1934 Soomusrongirügemendi 2. divisjoni ülem, jaanuarist 1939 Tartu ülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi õppejõud ja ajutine juhataja. Kapten 1923, major 1930, kolonelleitnant 1939. VRVÜ Valga, Rakvere ja Tallinna osak liige. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 14.12.1941 Kirovis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935) ja Vene GeR IV kl. Abikaasa Elisabeth, sünd Kamberg (1899–1968), tütred Olga-Marie (1918–19) ja Valda-Hedvig (1920–2013). Tütremees kirjanik Mart Raud, tütar tõlkija Valda-Hedvig Raud ja tütretütar tekstiilikunstnik professor Anu Raud. (J.P.)
ABEL, Eduard-Karl-Adolf Karli p, veltveebel (1920), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 2109/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Eduard ABEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Lasarewo mõisa ja 26 mail 1919 a. Seretinskoe kõrtsi juures.
Sündis 09.11.(28.10.)1886 Tartus. Lõpetas Tartu linnakooli kolm klassi. Ametilt tisler. Teenis 1908–12 Taga-Kaukaasias piirivalve 28. Jelizavetpoli brigaadis. I MS ajal juulist 1914 detsembrini 1917 95. Krasnojarski ja 197. Lesnoi jalaväepolgus, sai kolm korda haavata, vahvuse eest ülendati vanemallohvitseriks. Detsembrist 1917 aprillini 1918 Sveaborgi merekindluse telegraafi osak teenistuses. Juunist 1918 Tartus põrandaaluse KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1919 2. jalaväepolgu 1. kuulipildujate komandos rühmavanem ja veltveebli kt. Veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1922 üleajateenijana töökompanii veltveebel 2. jalaväepolgus (novembrist 1922 jalaväerügement), oktoobrist 1928 2. üksiku jalaväepataljoni töökomando veltveebel. Ühtlasi pataljoni üleajateenijate kogu ja ühiskasiino juhatuse esimees, VRVÜ Tartu osak liige. Vanemveebel maist 1940. Septembris 1940 jätkas teenistust 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgus. Nõukogude ajal töötas artellis Hügiena. Suri 12.02.1956 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938) ning Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Salme, esimeses abielus Karolin, sünd Reiman (1895–1978), pojad Martin (1922–80), Hans (1926–84) ja Ilmar (1929–80). (M.S.)
ABŁAMOWICZ, Konstanty Kazimierzi p, Poola kolonel.
VR I/2, nr 2794/15.08.1923 Major Poola teenistuses Konstantin ABLAMOWITSCH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel Eesti Wabariigile.
Sündis 17.04.1884 Minski kubermangus. Õppis Varssavis Ronthalera kaubanduskoolis, omandas välismaal kõrgema majandushariduse. Kuulus Poola koolinoorte organisatsiooni Płomień, alates 1904 Poola Sotsialistliku Partei liige. Poliitilise tegevuse tõttu arreteeriti korduvalt, põgenes 1905 Prantsusmaale, naasis 1911 Galiitsiasse, elas Krakaus, kuulus põrandaalusesse ühingusse Strzelec. I MS ajal augustist 1914 Poola Leegioni 1. ratsarügemendi sõdur, osales salajases organisatsioonis Polska Organizacja Wojskowa. Alamleitnant 1916. Novembrist 1918 Poola armees, osales Poola ja Nõukogude Venemaa sõjas. Oli aprillist 1921 detsembrini 1923 Poola sõjaväe esindaja Eestis, siis Poola piirivalvekorpuse ratsaväe ülem, 1928–30 11. ratsarügemendi ülem, lahkus 1930 teenistusest. Tegev kaubandusettevõtete juhatuses Varssavis ja Łódźis. Oli Poola leegionäride seltsi esimees Łódźis, avaldas sõjanduskirjutisi. II MS ajal kuulus põrandaaluse Armia Krajowa ridadesse. Hukkus 22.05.1944 Varssavis. Maeti Varssavi ülestõusnute kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl ja VR. (J.P.)
ABRAM, Hans vt AARNA, Hans Hansu p.
ABRAMS, Bernhard-Johannes Johanni p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 2613/02.11.1921 Endise Kalewi Malewa polgu alamkaptenile Bernhard Juhani p. ABRAMS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kalewi Malewa polgu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.(10.)03.1891 Tallinnas rätsepa peres. Lõpetas 1909 Tallinnas linnakooli ja 1916 2. Kiievi lipnikekooli. Oktoobrist 1915 Peterburis kaardiväe Grenaderipolgus, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik augustist 1916. Nooremohvitser 236. tagavarapolgus, veebruarist 1917 polgu 15. roodu ülem. Juunist 1917 1. Eesti polgus, novembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgus. Alamleitnant märtsist 1918. Saksa ajal põrandaaluse KL liige. VS ajal alates 16.11.1918 Tallinna linna 1. jsk komandant, detsembrist 1918 piirivalve Tallinna salkkonna pealik. Astus 16.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse, jaanuarist 1919 maleva majandusülem. Leitnant oktoobrist 1919, alamkapten märtsist 1920, kapten jaanuarist 1924. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu ohvitseride reservis. Mais 1921 lahkus teenistusest. Maist 1926 KL Tallinna mlv Kalevi mlvk pealiku abi, augustist 1933 pealik. Töötas OÜ Esto-Muusika ärijuhina Tallinnas. Tegevsportlane, kuid loobus 1917 ning jätkas kohtunikuna. Oli kümme aastat Eesti kõrgushüpperekordi (1.80) omanik, Kalevi pataljoni reservohvitseride kogu esimees, VRVÜ Tallinna osak ja Pirita Kaunistamise Seltsi revisjonikomisjoni liige, SPSi Kalevipoeg juhatuse esimees ja SPSi Kalev juhatuse abiesimees, Kultuurkapitali kehakultuuri sihtkapitali valitsuse juhatuse, Eesti Spordi Keskliidu juhatuse, Eesti Suusaklubi juhatuse ning Eesti Jalgpalliliidu kohtunike kogu juhatuse abiesimees. Nõukogude võim arreteeris ta 18.09.1940 Tallinnas. Suri 15.02.1945 Komi ANSV IntaLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938) ja V kl (1929) ning EPR IV kl (1940). Abikaasa Erna-Leontine, sünd Mõistlik (1901–79), tütar Inna (1936). (M.S.)
ACK, Hugo vt HAKK, Hugo-Voldemar Hansu p.
ADACHI, Mineichirō, parun, Jaapani diplomaat.
VR III/1, nr 3162/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Baron ADATCI, Jaapani suursaadik Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 29.07.1870 Jaapanis Yamagata provintsis. Aastast 1903 rahvusvahelise õiguse professor, 1920 suursaadik Brüsselis, delegaat Rahvasteliidus. Alalise Rahvusvahelise Kohtu kohtunik 1931–34 ja president 1931–33 Haagis. Suri 28.12.1934 Amsterdamis. (M.S.)
ADAMSON, Edgar Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 604/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Edgar ADAMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Ustje küla juures.
Sündis 11.06.(29.05.)1900 Tartumaal Luke vallas. Õppis Luke valla-, Tartu linna- ja Tartu kommertskoolis, 1920–24 Tartu reaalgümnaasiumis, 1923–29 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Fraternitas Estica liige. VS ajal alates 31.01.1919 kooliõpilasena Scouts pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 06.04.1919 Petserimaal Ivanovo Boloto küla all haavata. Pärast paranemist Tartu kooliõpilaste pataljoni 4. roodus, hiljem Scouts polgu 1. kuulipildujate roodus. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Võhma eksporttapamajas, Kiviõli kaevanduses toitluslao laekuri ja Riigi Trükikojas korrektorina ning avaldas artikleid ajakirjanduses. Oli EVL Kiviõli osak juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, 1948 siirdus Austraaliasse, 1959 asus USAsse. Suri 29.03.1977 San Franciscos. Maeti Colma kolumbaariumisse San Francisco lähistel. Vallaline. (J.P.)
ADAMSON, Gustav vt ALATARE, Rain Mardi p.
ADELBERG (sünd ADELBERT), Friedrich-Oskar Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 73/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Friedrich Jaani p. ADELBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 ja 31 märtsil 1919 a. ühes nelja kaaslasega Worobjowo, Maslowa ja Netschajewa küladest waenlast põgenema sundides, kuulipildujat saagiks saades.
Sündis 29.(17.)09.1888 Järvamaal Türi-Alliku vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 27.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Riia all ning Pihkva rindel. Aprillist 1920 jätkas rongil üleajateenijana. Sai autasuks Valgamaal Kaagjärve v Ojaääre talu. Elas Valgas ja Kaagjärve vallas. Suri 01.12.1924 Kaagjärve vallas liiklusõnnetuse tagajärjel. Maeti Valga Priimetsa kalmistule. Abikaasa Ella, sünd Vilt (1896), poeg Ferdinand-Alfred (1920). (J.P.)
ADER, Rudolf Peteri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1015/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Rudolf ADER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Letini talu juures.
Sündis 09.02.(28.01.)1891 Võrumaal Heisri v Palava talu pidaja peres. Õppis Jõksi valla- ja Kanepi kihelkonnakoolis. Juustumeister. I MS ajal võttis osa lahingutest, oli sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 14.02.1919 3. jalaväepolgu 9. roodus rühmaülem, detsembris 1919 lõpetas õpperoodu. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Metsatööline ja Resto meiereis juustumeister. Sai autasuks Tartumaal Kiidjärve v Leevi m Valli talu. Seejärel talunik. KL Tartumaa mlv, kohaliku põllumeeste seltsi, kooli hoolekogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal EK(b)P VI kongressi nim kolhoosi põllutööline. Suri 02.03.1954 Põlva raj Kiidjärve kn Valli talus. Maeti Kanepi-Ala kalmistule. Abikaasa Ida, sünd Taba (1895), lapsed Martha (1921), Sale (1923), Eha (1926), Karl (1929–37), Melanie (1931–32), Valve (1936) ja Vello (1939). (A.K.)
ADISSOO, Villem Mihkli p, vanemallohvitser (1918).
VR III/3, nr 2830/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis vedurijuhi abi Villem Mihkli p. ADISSO Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, päästes 28. novembril 1918 kaubarongi enamlaste käest, sellega Narvast Tallinna sihis välja sõites.
Sündis 02.03.(18.02.)1889 Venemaal Novgorodi kub Lošitovos, peatselt asus pere Virumaale Kandlesse, hiljem Narva. Õppis Narva Aleksandri kirikukoolis, andis Tallinnas kõrgemas algkoolis lõpueksami. Ametilt vedurijuht. I MS ajal 1914–17 Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Detsembrist 1917 4. Eesti polgus. VS ajal alates 28.11.1918 veebruarini 1919 vedurijuhi abi soomusrongidel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tapa–Narva raudteel. Seejärel vedurijuht Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.07.1941 Tallinnas. Suri 20.08.1942 Irkutski obl JužLagis. Kenotaaf Tallinn-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Minna, esimeses abielus Kolk, sünd Lindenberg (1891–1966), tütar Laine (1920). Õemees kolonelleitnant Juhan Toomsar VR II/3. (M.S.)
ADLER, Alvin-Amandus Jakobi p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 2994/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis alam-kapten Alvin ADLER, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 3. suurtükiväepolgu 3. patarei formeerija ning väljapatarei nr 17 ülemana.
Sündis 29.(17.)12.1888 Harjumaal Kõnnu v Porgaste talu pidaja peres. Lõpetas 1909 Tallinna Nikolai gümnaasiumi, õppis 1909–13 Peterburi ülikoolis ja 1916 Konstantini suurtükiväekoolis, lõpetas 1923 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. I MS ajal oktoobrist 1915 sõjakoolis. Maist 1916 28. suurtükiväe brigaadi 6. patarei nooremohvitser ja patarei ülem ning 2. Kaukaasia korpuse staabi sideohvitser, 1917. aastast 28. suurtükiväe brigaadi 8. patarei ülem. Lipnik maist 1916, alamleitnant detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu läänerindel. VS ajal alates 05.01.1919 2. suurtükiväepolgu 1. patarei moodustaja ja esimene ülem, 1919. a veebruarist 2. suurtükiväepolgu 3. patarei vanemohvitser, juunist 4. patarei ülem, juulist 3. ja 5. patarei ülem, augustist välipatarei nr 17 ülem. Leitnant oktoobrist 1919, alamkapten veebruarist 1920, kapten jaanuarist 1924. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartu-Võru rahukohtu kohtunik. VRVÜ Tartu osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale, veebruaris 1942 arvati loodava 249. Eesti laskurdiviisi 779. suurtükiväepolku. Suri 18.06.1942 Tšebarkulis düsenteeriasse. Kenotaaf Tallinna Pärnamäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl ning StO III kl. Abikaasa Veera, sünd Popova (1893–1983), lapsed Leo (1917–81, oli 1949–56 vangilaagris Komi ANSVs), Tatjana (1919) ja Eugenia (1925). (A.K.)
AEJMELAEUS-ÄIMÄ, Carl Bror Emil Edwini p, Soome kolonelleitnant (1919), kolonel (1925).
VR III/2, nr 3067/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kolonel Carl AEJMELAEAS-ÄEJMÄ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 20.05.1882 Soomes Porvoos. Lõpetas 1901 gümnaasiumi, 1904–08 ohvitseriõppe USAs ja Venemaal, 1912 vehklemis- ja võimlemiskooli ning 1914 arheoloogia instituudi. Töötas alates 1912 Nikolai ratsakooli spordi- ja võimlemisõpetajana. Astus 1918 Soome armee teenistusse majorina, 1919 esindaja kindral Hubert Goughi juures, 1919–26 president Ståhlbergi vanemadjutant, 1926–28 sõjaväeatašee Moskvas ja 1929–31 Londonis, teenis 1928–29 ja 1931 Soome peastaabis ning 1932 Tampere sõjaväeringkonna ülema ja 1933 Viiburi komandandina. Oli Helsingi vehklemisklubi asutajaliige ja Soome olümpiakomitee liige. Suri 13.07.1935 Saksamaal Kielis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921), Soome VRO, Rootsi MO, Briti IO, Itaalia KO, Poola PR, Prantsuse ALO ja Hollandi ONO. (M.S.)
AGAR, Augustus Willington Shelton John Sheltoni p, Briti vanemleitnant (1912), kommodoor (1943).
VR I/2, nr 2413/26.03.1920 Leitnant Augustine Willington Shelton AGAR’ile, V.C.R.N. hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 04.01.1890 Tseilonil Kandy linnas. Õppis 1902–03 Suffolkis Framlinghami kolledžis, 1904–05 Eastmani mereväeakadeemias Hampshire’is. Maist 1905 Briti kuninglikus mereväes. Leitnant 1910, vanemleitnant 1912. I MS ajal võttis osa lahingutest Dardanellides, Põhja-Venemaal Murmanskis ja Arhangelskis ning Belgias Zeebrügges. VS ajal maist 1919 Briti mereluure agent Soomes Terijokis, torpeedokaatrite üksuse ja kaatri CMB 4 juhina käis juunis ja augustis 1919 korduvalt läbi Nõukogude valvetõkete sidet pidamas Petrogradis asuva Briti luurevõrgu juhi Paul Dukesiga. Uputas torpeedorünnakuga 17.06.1919 Kroonlinna lähistel Punalaevastiku ristleja Oleg, pälvis Victoria Risti. 18.08.1919 võttis kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Detsembris 1919 siirdus tagasi Inglismaale. Teenis mitmel Briti sõjalaeval, töötas mereväe õppeasutustes. Kaptenmajor 1920, kaptenleitnant 1925, mereväekapten 1933. II MS ajal ristleja HMS Dorsetshire ülem augustist 1941 aprillini 1942, kui jaapanlased selle Vaiksel ookeanil uputasid. Maist 1943 aprillini 1946 juhtis Greenwichi mereväekolledžit. Kommodoor 1943. Avaldas kolm mälestusteraamatut: „Footprints in the Sea“ (1959), „Showing the Flag“ (1962) ja „Baltic Episode“ (1963, eesti keeles 2004). Suri 30.12.1968 Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Altonis. Maeti Altoni surnuaiale. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VR ja VTO. (J.P.)
AGGER, Georg-Voldemar Jaani p, alamleitnant (1918).
VR I/3, nr 1919/14.12.1920 Wiru maakonna Kaitse Liidu ülema abile, alamleitnant Woldemar AGGER’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)07.1892 Virumaal Kunda-Malla vallas. Õppis Rakvere linna- ja 1916 Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal sügisest 1915 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Lipnik 1916. Detsembrist 1917 4. Eesti polgu 2. roodu ülem. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Saksa ajal Virumaal OK asutaja. VS ajal novembrist 1918 Virumaa KL ülema abi. Punaarmee vangistas ta Tapa lähedal. Tapeti 19.12.1918 Virumaal Kihlevere mõisas. Maeti Rakvere linnakalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.).
AHAS, August Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1919), Saksa SS-Hauptscharführer (1944).
VR II/3, nr 1557/19.10.1920 8 jalawäe polgu ohwitseri asetäitjale August AHAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Wõru-Rõuge maantee ääres.
Sündis 01.11.(20.10.)1894 Tartumaal Valguta v Kipastu k Petso talus. Õppis Rõngu valla- ja Uderna ministeeriumikoolis. Töötas Kongutas valla- ja kohtukirjutajana. I MS ajal jaanuarist 1915 7. Reveli jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Varssavi ja Rumeenia rindel. Oktoobrist 1917 Eesti tagavarapataljoni 7. roodus ja tööroodus. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 06.12.1918 2. jalaväepolgu muusikakomandos, jaanuarist 1919 Tartu vabatahtlike pataljonis, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 2. roodus, märtsist 1919 roodu nooremohvitseri kt, maist 1919 8. jalaväepolgu 3. roodu ajutine ülema kt. Nooremallohvitser veebruarist 1919, vanemallohvitser märtsist 1919, ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Lõuna-Eestis, sai 30.04.1919 Võrumaal Viitina mõisa all haavata. Märtsist 1920 Tartu maakonna KL 9. jsk ülem Elvas. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Meeri v Vissi talu. Märtsist 1921 juunini 1924 politsei peavalitsuse käsundusametnik ja rajooniülem ning Narva ja Tallinna kriminaalpolitsei nooremametnik. Vissi talu pidaja. EVL Nõo osak esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1944 osales lahingutes Punaarmee vastu, sai raskelt haavata ning evakueeriti Saksamaale. SS-Hauptscharführer augustist 1944. Veebruarist maini 1945 osales lahingutes Nõukogude vägede vastu Saksamaal ja Tšehhis. Pärast sõda põgenikelaagris Saksamaal, 1950 asus Uus-Meremaale. Suri 20.07.1982 Uus-Meremaal Aucklandis. Maeti Nõo kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Tork (1893–1969), lapsed Rein (1929–48, II MS ajal Saksa armees), Virve (1931), Gunnar (1933–2013) ja Viiu (1936). Vennad langesid sõdades: Oskar Ahas VR II/3 Vabadussõjas 16.01.1919 ja kunstnik Eduard Ahas II maailmasõjas 17.09.1944. (J.P.)
AHAS, Oskar Mihkli p, nooremallohvitser (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 1566/17.08.1920 Lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Rannu mõisas langenud Tartu kooliõpilaste pataljoni nooremale alamohwitserile Oskar AHAS’ile wahwuse eest.
Sündis 07.02.(26.01.)1900 Tartumaal Valguta v Kipastu k Petso talus. Õppis Tartu kommertskoolis. VS ajal alates 06.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodu 1. rühmas. Langes 16.01.1919 Tartumaal Rannu mõisa vallutamisel. Maeti Rannu kalmistule. Veebruaris 1919 ülendati postuumselt nooremallohvitseriks. Nimi Rannu sambal ja tahvlil Rannu kirikus. Vallaline. Vennad ohvitseri asetäitja August Ahas VR II/3 ja kunstnik Eduard Ahas, kes langes II MS ajal 17.09.1944. (J.P.)
AHLA (sünd ESKOLA), Lempi Maria Nestori Leanderi t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2107/14.05.1920 Proua Lempi AHLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 22.08.1888 Soomes Eura vallas. Lõpetas 1908 Helsingi uue ühiskooli, tegi 1908–09 prantsuse keele õppimiseks reisi Šveitsi, 1909–10 õppis Helsingi ülikoolis, tegi õppereise Itaaliasse, Norrasse ja Saksamaale. VS ajal 1918–19 tegutses EAP langenute hooldamise komitees. Elukutselt kirjanik, osales sõjaväelaskodu pühapäevatöös ning kodukoha- ja suguvõsauurimuste koostamises. Teosed: „Soupas, ratsutila ja suku“ (1935), „Poimintoja euralaisesta Nuorante-suvusta“ (1946), „Krouvilan suku“ (1952), „Björnin suku“ (1954), „Eskola-Lukkala suku“ (1959) ja „Jumalan pieni köyhä: Franciscus Assisilaisen elämä“ (1938), kasutas pseudonüümi Ristilukki. Suri 01.03.1973 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923) ja Soome VRO V kl. Vend kapten Anto Nestori Eskola VR II/3 ja ema Maria Matilda Eskola VR I/3. (M.S.)
AHLBERG, Tõnu vt AALBERG, Tõnu-Voldemar Jüri p.
AHLBERG, Viktor vt AALBERG, Viktor Tõnise p.
AHLQVIST, Onni vt ALAVIITA, Onni Johannes, Hilda Maria p.
AHMAN, Eduard Andruse p, kapten (1919), kolonel (1938).
VR I/3, nr 2572/02.11.1921 endisele 7 jalawäe polgu ülema abile, kapten Eduard Andrese p. AHMAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.04.(27.03.)1889 Võrumaal Vana-Antsla v Ivaski talus. Õppis 1899–1903 Tsooru ministeeriumi-, 1904–07 Võru linna-, 1907–10 Pihkva maamõõdu- ja 1914–15 Pauli sõjakoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1923–27 Kõrgemas Sõjakoolis. Oli 1910–14 maakorraldaja Pihkva kubermangus ja Pihkva eesti seltsi Koit liige. I MS ajal novembrist 1914 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 178. tagavarapataljoni 3. roodus, oktoobrist 1915 16. Siberi kütipolgu nooremohvitser ja 4. roodu ülem, aprillist 1917 1. pataljoni ajutine ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all, sai 23.12.1915 põrutada. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant septembrist 1916, alamkapten märtsist 1917. Septembrist 1917 jaanuarini 1918 12. armee eesti sõjaväelaste täidesaatva komitee liige. Jaanuaris ja veebruaris 1918 3. Eesti polgu nooremohvitser. VS ajal alates 18.11.1918 Valga KL ülem, 30.11.1918 määrati Haapsalu piirivalvesalga ülemaks, veebruarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 4. roodu ülem. Kapten maist 1919. Septembrist 1919 jaanuarini 1921 7. jalaväepolgu ülema abi. Sai autasuks Tartumaal Mäksa v Metsapoole talu, andis selle 1927 vennale. Jaanuarist juulini 1921 2. jalaväepolgu 7. pataljoni ülem, juulist 1921 maini 1922 7. jalaväepolgu ülema abi, ühtlasi polgu aukohtu ja ohvitseride kogu esimees. Juunist 1925 kindralstaabi käsundusohvitser, septembrist 1925 maini 1932 ajakirja „Sõdur“ tegevtoimetaja, maist 1932 aprillini 1934 3. üksiku jalaväepataljoni ülem. Aprillist 1934 sõjavägede ülemjuhataja vanem käsundusohvitser, juulist 1934 kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osak ülem, septembrist 1938 sõjavägede staabi ülema teine abi, jaanuarist 1939 ühtlasi ajutine ratsaväe inspektor. Major 1924, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Oli Loodusvarade Instituudi ja kohanimede nõukogu liige, sõjavägede staabi ohvitseride kogu esimees, VRVÜ Valga ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 juunini 1941 Punaarmee 22. territoriaallaskurkorpuse staabi komandöride osak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Petseris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl, Läti KTO IV kl, Soome VRO III kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Herta, sünd Toom (1898–1964), tütar Hedda (1920), põgenesid 1944 Rootsi. (J.P.)
AHOPELTO, Matti Heikki p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2244/26.03.1920 Sõdurile Matti AHOPELTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.01.1901 Soomes Lehtimäkis. Soome VS ajal 1918 vabatahtlikult Põhja-Häme rügemendi 1. (ka Kalmi) pataljoni 3. kompaniis, hiljem kuulipildujate kompaniis. Osales Vehkajärvi, Kuhmoineni ja Padasjoki lahingutes. Sõja lõpuni teenis Lõuna-Pohjanmaa tagavarapataljonis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales 1921–22 Ida-Karjala ülestõusus. Tegutses leiduri ja ettevõtjana Helsingis ning pikemat aega Oulus, kus oli kaupmees. Suri 13.09.1993 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
AHOVAARA, Elma vt VAULA, Elma Matilda Johan Adolfi t.
AHTI, Väinö Päiviö Oskari p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2123/26.03.1920 Sõdurile V. AHTI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.10.1898 Soomes Laukaa vallas, elas Kouvolas, üliõpilane. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata. Viibis ravil Tartu haavakliinikus, hiljem silmakliinikus. Suri 16.06.1921. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul ja Tartus EÜSis. (M.S.)
AHTMANN, Georgi Andrei p, kapral (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 322/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Jüri Andrese p. AHTMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 aprillil 1919 a. Wiitina küla juures.
Sündis 21.(09.)01.1900 Pärnumaal Võlla vallas. Õppis Audru kihelkonnakoolis ja 1920 Allohvitseride Koolis. Elas 1918 Tõntsu talus, põllutööline. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ning Narva rindel, sai 20.06.1919 Lätis Lemsalu all haavata. Kapral jaanuarist 1920. Aprillist 1920 2. roodus, detsembrist jaoülem. Juulist detsembrini 1920 Allohvitseride Kooli kuulipildujate kursustel. Nooremallohvitser detsembrist 1920. Jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni 2. roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel Pärnus taksojuht ja linakaupmees. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 15.12.1941 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Anna-Elise, sünd Tillart (1906–96), tütar Silvie-Lisette (1926). (A.K., J.P.)
AHVENAINEN, Esa Arthuri p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1752/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Esa AHVENAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.12.1894 Soomes Joutsa vallas. Lõpetas keskkooli, ametilt kantseleiabiline ja ärimees, hiljem jurist. Jaanuarist 1918 KL liige, veebruaris ja märtsis 1918 Vöyri sõjakoolis. Soome VS ajal Põhja-Häme 1. pataljoni 1. kompanii jaoülem. Osales Kuhmoineni, Padasjoki, Asikkala, Hatsina jt lahingutes Lempäälä–Lahti rindel. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii jaoülem ja rühmaülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 14.–15.02.1919 Võrumaal Koikküla all haavata. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas Hannula pataljoni rühma- ja kompaniiülemana, sai haavata. KL pealik 1919 Multias ja Joutsas ning 1921–22 Luhankas. Läbis 1922 allohvitseri koolituse Lapi piirivalves, 1924–25 Uusimaa rügemendis rühmaülem ja kompanii veebel. Talvesõja ajal rühmaülema asetäitja, osales Viiburi lahe ranniku kaitsel. Jätkusõjas jaoülem, kompanii veebel ja rühmaülem noorsõdurite koolituskeskuses Aunuses, võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai Tohmajärvis haavata. Mais 1943 vabastati teenistusest. Suri 27.12.1964 Luhankas. Maeti Luhanka Uuele kalmistule. (M.S.)
AHVENAINEN, Väinö, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2081/14.05.1920 Härra Väinö AHVENAINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. EAP esindaja Seinäjokis, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Saatus teadmata. (M.S.)
AIMLA (kuni 1935 AMAN), Rudolf Gustavi p, reamees (1919), nooremveebel (1939).
VR III/3, nr 2815/22.12.1924 Veltveebel Rudolf AAMANN’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 18.(05.)10.1901 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas E. Niklaseni erakoolis, 1936 tuletõrjejuhtide kursustel Tondil ja Helsingis. I MS ajal 1917–18 62. jalaväepolgus, veebruaris ja märtsis 1918 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 05.06.1919 5. jalaväepolgu 1. pataljoni tagavararoodus, hiljem 4. roodus ja õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillist 1920 4. roodu jaoülem, juunist 1920 üleajateenija, juulist 1922 5. üksikus jalaväepataljonis. Kapral aprillist 1920, nooremallohvitser juulist 1920, vanemallohvitser oktoobrist 1920. Septembris 1922 lahkus teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Riisipere v Lehetu m Lillemäe talu, müüs selle 1926 ära. Oktoobrist 1922 üleajateenija sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühmas. Veltveebel aprillist 1924. Osales 01.12.1924 kommunistliku mässu mahasurumises, sai sõjaministeeriumi kaitsmisel haavata. Novembrist 1926 üleajateenija varustusvalitsuse ehitus-korteriosakonnas teise järgu tuletõrjujana, veebruarist 1937 ehitus-korteriosak korteri jaoskonnas esimese järgu tulekaitse instruktor. Nooremveebel aprillist 1939. VRVÜ Tallinna osak liige. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 12.02.1941 Tallinnas. Suri 26.08.1942 Kirovi obl VjatLagis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Linda-Hirlanda, sünd Ruud (1903–87, küüditati 1941, vabanes 1956), tütar Helve (1934, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
AINDT (sünd ANT), Eduard-Voldemar Kristiani p, kapten (1920).
VR I/3, nr 1499/13.10.1920 Kindluse suurtükiwäe diwisjoni 2 grupi ülemale, kapten Eduard Kristjani p. AINT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 10.07.(28.06.)1883 Tartus. Õppis Tartu Aleksandri ja Narva gümnaasiumis, 1906–10 Tartu veterinaarinstituudis ja 1915 sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1915 3. tagavarapataljonis Peterhofis. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser raskesuurtükiväe mortiiripolgu 2. patareis, veebruarist 1916 1. piiramissuurtükiväe brigaadis. Novembrist 1916 1. iseseisva piiramisdivisjoni 2. patarei vanemohvitser ja ajutine patarei ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägedega Riia rindel, sai kaks korda põrutada ja korra gaasimürgituse, detsembrist 1917 ravil Tartus. Märtsis ja aprillis 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 3. patarei ülem. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant augustist 1917, alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgus, detsembrist 1918 1. kindluse raskesuurtükiväedivisjoni ülem. Kapten veebruarist 1920. Juunist 1920 Kindluse Suurtükiväe Divisjoni 2. grupi ja novembrist 2. välisuurtükiväedivisjoni 2. grupi ning jaanuarist 1921 2. suurtükiväepolgu 2. grupi ülem. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Halinga v Roodi m Roodi talu, müüs selle 1927 ära. Juulist 1922 septembrini 1923 piiripolitsei Zagrivje kaubapunkti kontrolör Petserimaal Irboska vallas. Seejärel kontrolör Tartu kammivabrikus Estiko, jalatsikaupluses müüja, alates 1933 kontoriametnik, 1937–41 pensionär, märtsist 1941 kontoriametnik. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tartus. Suri 07.12.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Elise, esimeses abielus Tertz, sünd Nurk (1876). (J.P.)
AINISON, Peeter-Nikolai Hendriku p, veltveebel (1919), major (1940).
VR II/3, nr 130/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Peeter Hendriku p. AINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 jaanuaril 1919 a. Äksi kiriku ja Uderna mõisa juures.
VR II/3, nr 1374/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 patarei weltweeblile Peeter AINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Moglino jaama juures. (Täpsustus: esitati vahvuse eest Moglino jaama juures VR II/2 saamiseks, kuid VR nõukogu istung 28.07.1920 pidas õigustatuks teise VR II/3 annetamist.)
Sündis 14.(02.)09.1895 Pärnumaal Sauga v Ahvena talu pidaja peres. Õppis Sauga vallakoolis, Pärnu kõrgemas algkoolis, 1920–23 Sõjaväe Tehnikakoolis ja 1923–38 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud). I MS ajal juunist 1915 Kovno kindluse suurtükiväes, detsembrist 1915 10. väli raskesuurtükiväe brigaadi 3. divisjonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 12.05.1916 Leedus Vilkomiri mõisa juures haavata. Juunist 1917 52. üksikus raske välisuurtükiväe divisjonis. Nooremfeierverker augustist 1917. Jaanuarist 1918 1. Eesti polgu suurtükiväekomandos, veebruarist 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 1. patareis. Saksa ajal põllumees Ahvena talus. VS ajal alates 07.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. ja 4. patareis, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 patareis. Vanemfeierverker maist 1919, veltveebel juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunist 1920 juulini 1923 õppis Sõjaväe Tehnikakoolis suurtükiväe eriala. Augustist 1923 2. välisuurtükiväe rügemendi välipatareis nr 4, märtsist 1924 2. diviisi suurtükiväe patareis nr 2 nooremohvitser, 1925. a juunist 2. diviisi suurtükiväe 1. grupi ja oktoobrist 3. grupi ning veebruarist 1926 4. suurtükiväegrupi sideülem. Aprillist 1927 2. diviisi suurtükiväe ning oktoobrist 1928 3. suurtükiväegrupi suurtükitehnik, märtsist 1936 varustusvalitsuse relvastusosak A jsk vanem suurtükitehnik, veebruarist 1937 suurtükiväejsk ülema abi. Oli 2. diviisi suurtükiväe ohvitseride kogu abiesimees, VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Nooremleitnant juulist 1923, leitnant 1928, kapten 1933, major 1940. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Ahvena talu. Suri 20.06.1945 Sauga v Ahvena talus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Vallaline. (A.K.)
AINSON, Hans-Karl (ka Karl-Hans) Hansu p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 3017/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis major Karl AINSON 2. Diviisi 1. brigaadi ülema staabi korraldaja ning operatsioonide läbiviijana märtsis 1919 Võru kaitsmisel ja maikuu algul Koscheljaha jaama, niisama Pihkva valdamisel maikuu lõpul ning järgnevate lahingute ajal Irboska liinil Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.08.(27.07.)1887 Võrumaal Räpina v Meelva k Haudemäe talus. Õppis Räpina ministeeriumikoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1910–13 Vilno sõjakoolis ja 1923–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas cum laude. Korp! Sakala liige. Septembrist 1908 vabatahtlikult 1. Soome kütipolgus. Alamleitnant augustist 1913. Nooremohvitser 98. Jurjevi jalaväepolgus, hiljem 7. roodu ülem. I MS ajal samas polgus nooremohvitser ja 13. roodu ülem, juulist 1915 märtsini 1918 4. armee staabi etapiveo jsk ülema käsundusohvitser. Leitnant septembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Valgevenes, sai 05.10.1914 Veržbolovo ja 01.02.1915 Gumbinneni all haavata. VS ajal alates 21.11.1918 Võru KL liige, detsembrist 1918 3. jalaväepolgu 3. roodu ülem, veebruarist 1919 2. diviisi 1. brigaadi ülema adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunist 1919 2. diviisi ülema abi käsundusohvitser, jaanuarist 1920 2. diviisi tagavarapataljoni ülema abi. Alamkapten juulist 1919. Sai autasuks Harjumaal Jõelähtme v Kostivere m Ainvälja talu. Märtsist 1920 Vabariigi Sõjakooli rooduülem ja kooli ülema adjutant, oktoobrist 1921 kindralstaabi valitsuse 1. osak B jsk ülem. Märtsist 1924 kindralstaabi VI osak A jsk ülem, aprillist 1927 sõjaringkonnakohtu kohtuametikandidaat, maist 1933 käsundusohvitser, juunist 1936 1. jsk sõjakohtu-uurija. Korduvalt 2. ja 3. diviisi kohtu ajutine esimees. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1938. Märtsist 1940 sõjaväe kõrgema kohtu alaline liige, juunist oktoobrini 1940 kohtu ajutine esimees. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal eriülesannetes Venemaal ja Ingeris. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Pärast sõda Saksamaal USA-tsooni Eestlaste Keskesinduse ja Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja esimees. Asus 1951 USAsse. Oli Marylandi Eesti Kultuuriklubi ja Eesti Võitlejate Ühingu Baltimore’is asutaja ja esimees, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu asutaja ning Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige. Suri 10.01.1958 Marylandi osariigis Baltimore’is. Tuhastatud põrm Baltimore’i Greenmounti krematooriumis. Teised autasud: KR IV kl (1938), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Bertha-Friederike-Karin, sünd Valdes. (J.P.)
AINSON, Peeter vt AINISON, Peeter-Nikolai Hendriku p.
AIRE, Eduards Jānise p, polkovnik (1917), Läti kindral (1926).
VR I/3, nr 3090/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Kolonel Eduard AIRE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.06.(20.05.)1876 Lätis Valmiera mk Naukšēni v Kikkuta talu pidaja peres. Õppis Naukšēni valla-, Rūjiena elementaar-, Valmiera linna- ja 1895–97 Vilno sõjakoolis, 1908–11 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Fraternitas Latviensis auvilistlane. Teenis 1894. aastast 101. Permi jalaväepolgus Grodnos. Alamleitnant 1897. Nooremohvitserina Ust-Dvinski kindluse jalaväepataljonis. Leitnant 1901, alamkapten 1905, kapten 1907. Oli 1911–13 Kaasani sõjakooli õppejõud ja junkruroodu ülem, 1913–14 177. Irboska jalaväepolgus. I MS ajal 77. diviisi staabis, 4. Siberi korpuse ja 2. armeekorpuse staabis, märtsist 1917 84. diviisi staabiülem. Alampolkovnik jaanuarist 1916, polkovnik juulist 1917. Jaanuarist 1918 4. Moslemi diviisi (end 84. diviis) ülem Rumeenia rindel. Märtsist 1918 diviisiga Ukrainas, juunist 1918 1. Moslemi korpuse staabis, oktoobrist 1918 Vene lõunaarmee staabis, seejärel Saratovi üksikkorpuse staabiülem, Doni kasakate relvajõudude ja Lõuna-Venemaa vabatahtlike armee väegrupi staabiülem, jaanuarist 1920 armee Novorossiiski ringkonna ülemjuhataja staabiülem. Et perekond asus Punaarmee hõivatud alal, kasutas perekonnanime Veslov. Lahkus Vene valgete teenistusest. Juulist 1920 Läti sõjavägede ülemjuhataja staabi operatiivosak ülem, augustist 1920 sõjaväe õppeasutuste ülema kt. Aprillis 1921 lahkus teenistusest. Oli sõjakooli lektor, oktoobrist 1922 peastaabi operatiivosak ülem, märtsist 1925 sõjavägede juhataja staabiülema kt, oktoobrist 1926 staabiülem. Kindral novembrist 1926. Veebruarist 1927 presidendi käsutuses eriülesannetes, jaanuarist 1928 sõjaväe ehitusvalitsuse ülem, maist 1933 varustusvalitsuse ehitusosak ülem. Suri 28.05.1933 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO III kl ning Soome VRO II ja III kl. Abikaasa Anna-Henriette, sünd Glizdiņa (1879–1936), lapsed Juris-
Janis (1909–98) ja Eižens-Pēteris (1910–83). (J.P.)
AJO, Matti Antero Kaarlo Aukusti p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2336/26.03.1920 Sõdur AJO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.07.1901 Soomes Akaas. Elas Toijalas. Lõpetas algkooli. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1921–22 autopataljonis. Seejärel vedurijuht ja kütja. Talvesõja ajal autojuht. Jätkusõja ajal 1941–42 riigiraudtee teenistuses. Suri 06.11.1947 Akaas. Maeti Akaa kalmistule. (M.S.)
AKILIN, Filimon vt PÄRG, Rein Ilja p.
AKS, Richard-Johannes Märdi p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1939).
VR I/3, nr 1626/14.12.1920 8 jalawäe polgu roodu ülemale, alamkapten Richard Mardi p AKS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 20.(08.)11.1894 Tartus. Õppis 1909–13 Tartu linna- ja 1916 Pihkva lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1931 pataljoniülemate kursustel ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal jaanuarist 1916 171. tagavarapataljonis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 539. Borovski jalaväepolgu miinipildujate komandos, juulist 1917 komando ülem. Alamleitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist märtsini 1918 4. Eesti polgu 6. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 01.12.1918 ohvitseride reservis, määrati 26.12.1918 Tallinna kaitsepataljoni 1. roodu nooremohvitseriks. Märtsist 1919 ajutine rooduülem, maist 8. jalaväepolgu 1. roodu vanemohvitser, juulist 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 17.12.1919 Narva lähistel Vääska küla all raskelt haavata, oli pikemat aega ravil. Leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Saadjärve v Tominga talu, müüs selle 1926 ära. Septembrist 1920 taas 8. jalaväepolgu nooremohvitser ja rooduülem, jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu 8. pataljoni 2. roodu vanemohvitser, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 3. roodu ülem, augustist 1923 pataljoni 2. kompanii ülema kt. Märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 4. laskurkompanii ülem, korduvalt 3. pataljoni ülema ajutine kt. Detsembrist 1926 detsembrini 1927 Liepājas Läti 1. jalaväerügemendis. Oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni adjutant, oktoobrist 1930 pataljoni 1. kompanii ülem, jaanuarist 1932 2. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem. Aprillist 1934 juunini 1940 KL Tartu mlv pealik. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Augustist 1940 3. üksiku jalaväepataljoni ülem. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Tartu osak liige. Oli raamatupidaja Tartu nööbivabrikus. Nõukogude võim arreteeris ta 21.12.1940 Tartus. Lasti maha 18.04.1942 Kirovis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935). Vallaline. (J.P.)
ALA, Villu (kuni 1937 JAANSON, Philipp) Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 402/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Philipp JANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Haanja mõisa juures.
Sündis 24.(12.)11.1899 Järvamaal Väätsa v Prääma mõisas. Õppis Paide linna algkoolis. VS ajal alates 26.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel käsitööline Mäo vallas. Nõukogude ajal kolhoosi Uus Tee laohoidja. Suri 29.09.1953 Paide raj Paide külanõukogus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Abikaasa Leili-Marianne, sünd Nuggis (1898). (M.S., J.P.)
ALAMÄE (kuni 1935 ALBERG), Karl Mihkli p, lipnik (1916), kapten (1920).
VR I/3, nr 2997/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ kapten Karl ALBERG Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, iseäranis lahingus Veschki jaama juures, kus organiseeris vastulöögi punastele mille tulemusena võeti 200 vangi ja hulk sõjavarustust.
Sündis 24.(12.)03.1888 Pärnumaal Taali v Matsi-Uheka talu pidaja peres. Lõpetas 1898 Urumarja valla-, 1901 Tori kihelkonna- ja 1902 Pärnu linnakooli, 1908 Volmari õpetajate seminari ning 1916 Vilno sõjakooli. 1909–11 oli õpetaja Taali ministeeriumi-, 1912–13 Kallavere valla- ja 1913–16 Taali vallakoolis. I MS ajal jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 74. ja 39. tagavarapolgus ning 1. Turkestani kütipolgus, kus oli maist 1917 sideülem. Alamleitnant juulist 1917. Veebruaris ja märtsis 1918 2. Eesti polgu 3. pataljonis. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 1. kuulipildujate komando nooremohvitser, jaanuarist 1919 komando ülem, märtsist 1919 ühtlasi rongi kohtu esimees, oktoobrist 1919 rongiülema abi, detsembrist 1919 dessantpataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Leitnant juulist 1919, alamkapten oktoobrist 1919, kapten veebruarist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1921–25 Taali algkooli õpetaja, 1925–32 KL Pärnumaa mlv Tori mlvk pealik, 1932–33 Jõõpre algkooli õpetaja ning 1933–41 Vee algkooli juhataja. Oli 1920–23 Taali vallavolikogu liige, 1925–32 Taali ja 1936–40 Vee põlluseltsi esimees, 1926–32 KL Pärnumaa mlv juhatuse liige, 1932–33 KL Audru mlvk pealiku abi ning VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Halinga vallas. Lasti maha 21.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liina, sünd Tomson (1889–1941, küüditati 1941). Lapsed Hugo (1912), Juta (1914), Lilli (1916), Karl (1921, küüditati 1941, vabanes 1954), Maimu (1925, küüditati 1941, vabanes 1958) ja Aino (1927). (A.K.)
ALANAPPA, Arvo Matti Juho Ismaeli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1804/26.03.1920 Rühma juhatajale Matti ALANAPPA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.03.1898 Soomes Mouhijärvi vallas. Õppis alg- ja rahvakoolis. Töötas autojuhina. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata, viibis ravil Tartus ja Tallinnas. VS invaliid. Elas hiljem Helsingis. Suri 22.03.1959 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
ALANEN, Sylvester Frans Johani p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2231/26.03.1920 Sõdurile Sylvester ALANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.11.1900 Soomes Isojoki vallas. Elas Teuva vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Pärast sõda Kanadas Ontario provintsis metsatööline. Suri 12.11.1979 Thunder Bays. (M.S.)
ALATARE, Rain (kuni 1937 ADAMSON, Gustav) Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 590/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Gustaw ADAMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas. (Täpsustus: lahingus 6 aprillil 1919 a. Iwanowo-Boloto all. Viga parandati detsembris 1922.)
Sündis 06.01.1900 (25.12.1899) Pärnumaal Vana-Vändra v Külakubja talu pidaja peres. Õppis Vaki vallakoolis, 1917–22 Eesti Aleksandri põllutöökoolis, Vändra gümnaasiumis, Tartu õhtugümnaasiumis ja 1925–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). VS ajal alates 19.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company 4. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 06.04.1919 Petserimaal Ivanovo Boloto küla juures haavata, selle tagajärjel amputeeriti jalg. Juulis 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel töötas isatalus, tegeles mesinduse ja aiandusega. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosides Lõssenko, Jõud ja Aluste raamatupidaja ning viimaks Pärnjõe sovhoosi laohoidja. Suri 04.08.1970 Pärnu raj Vändra külanõukogus. Maeti Vändra kalmistule. Abikaasa Magda, sünd Lichtenberg (1908–92), lapsed Reet (1939), Mai (1944), Eino (1947) ja Aino (1949). (A.K.)
ALAVIITA (kuni 1935 AHLQVIST), Onni Johannes Hilda Maria p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2363/26.03.1920 Sõdur AHLQVIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.05.1885 Soomes Saarijärvis. Elas Karstula vallas. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 26.01.1942. (M.S.)
ALBATS, Hermanis Pēterise p, Läti välisministri abi.
VR III/2, nr 3076/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti Vabariigi Välisministri Abi Härra Herman ALBAT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 23.(11.)08.1879 Lätis Cēsise mk Jaunpiebalga v Zosēni m Jaunzemi talu pidaja peres. Õppis Veļķi valla- ja Vecpiebalga kihelkonnakoolis, lõpetas 1898 Valga õpetajate seminari ning 1904 eksternina Moskva 10. gümnaasiumi. 1904–10 õppis Moskva ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas teadmisi Pariisis ja Heidelbergis. Korp! Fraternitas Lettica liige. Oli 1898–1904 õpetaja Riias, 1901 ajakirja „Jaunā Raža“ ja 1909–15 ajakirjade „Dzimtenes Vēstnesis“ ja „Baltijas Vēstnesis“ ning 1909–18 ajakirja „Russkije Vedomosti“ toimetuse liige ja 1914 ajakirja „Jaunais Baltijas Vēstnesis“ toimetaja, avaldas artikleid välispoliitilistel teemadel. I MS ajal 1915–18 Ülevenemaalise Semstvote Liidu esindaja sõjavangide ja sõjapõgenike küsimustes. VS ajal augustis ja septembris 1919 Läti välisministeeriumi konsulaarosak juhataja, juriidilise osak direktori kt ja juriskonsult. Juulist 1920 aprillini 1923 välisministri abi, juulini 1933 välisministeeriumi peasekretär, ühtlasi detsembrist 1925 maini 1926 välisministri kt ja juunist 1925 augustini 1940 saadik Vatikani Püha Tooli juures asukohaga Riias. Alates 1921 Läti ülikooli õppejõud rahvusvahelise ja tsiviilõiguse alal, 1939 erakorraline professor. Septembrist 1939 juunini 1940 kohtuministeeriumi juristide komitee liige sõja ja neutraliteedi küsimustes. Aprillist 1924 Läti Erapanga juhatuse liige. Paljude seltside, sealhulgas Läti-Eesti Ühingu liige, avaldanud mitu raamatut. Juunist oktoobrini 1940 Läti riikliku ülikooli professor. Septembris 1940 eemaldati Läti välisministeeriumi koosseisust. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Riias. Suri 09.02.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR I (1932) ja II kl (1931), Läti KTO II kl, Belgia LO I kl, Taani DO I kl, Jugoslaavia SO I kl, Prantsuse ALO III kl, Itaalia KO I kl, Leedu GO I kl, Norra OO II kl, Poola PR I kl, Portugali KO I kl, Soome VRO I kl, Ungari TR I kl, Rootsi PTO I kl ning Vatikani GO I ja II kl. Abikaasa Berta, sünd Beke (1879–1963), pojad Bruno (1908–95), Huberts (1908–43, küüditati 1941) ja Pauls (1917–41, langes metsavennana). (J.P.)
ALBERG, Aleksander vt AALBERG, Aleksander-Leopold Jakobi p.
ALBERT I (sünd Albert Léopold Clément Marie Meinrad) prints Philippe’i p, Belgia kuningas.
VR I/1, nr 3119/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Majesteet ALBERT I Belgia Kuningas Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.04.1875 Brüsselis. Oli 1909–34 Belgia kuningas. Keeldus I MS algul Saksa vägesid läbi neutraalse Belgia laskmast. Kui Saksa väed Belgiasse tungisid, osutas neile Belgia armee eesotsas visa vastupanu. Sai Prantsuse sõdureilt hüüdnimeks Kaevikute Kuningas. Normaliseeris okupatsiooni ajal valloonide ja flaamide teravaks aetud suhted. Pani veendunud demokraadina oma autoriteedi maksma kõikide poliitiliste voolude juures, suunates nad ühisele ülesehitavale tööle. Osales Pariisi rahukonverentsil. Hukkus 17.02.1934 Belgia idaosas Ardennides Namuri lähedal Marche-les-Damesis mägironimisel. Maeti Laekeni Notre Dame’i katedraali kuninglikku krüpti Brüsselis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, Läti KTO I kl, Leedu VR I kl, Prantsuse ALO I kl, Soome VRO sr jpt. (M.S., J.P.)
ALBOK, Eduard vt AALBOK, Eduard Mardi p.
ALEKAND, Richard Mardi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 938/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile Richard ALEKAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 aprillil 1919 a. Mitkowitschi ja Sagorje külade waldamisel.
Sündis 06.10.(24.09.)1897 Tartumaal Kuremaa v Änkküla k Mokku talu pidaja peres. Õppis valla- ja Palamuse kihelkonnakoolis. VS ajal alates 23.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus, hiljem kuulipildujate komandos. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 21.06.1919 Lätimaal Lode jaama juures haavata. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Kassinurme m Mokku talu (andis nime sünnikodu järgi). Seejärel talunik. Oli KL Tartumaa mlv Kaarepere kompanii ja Kaarepere VTÜ liige. Nõukogude ajal kolhoosi Kalev põllubrigadir. Suri 21.07.1966 Jõgeva raj Kalevi kn Kassinurmel. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Alide, sünd Taras (1901–68), tütar Salme (1930). Naisevend Johannes Taras VR II/3. (A.K.)
ALÉN, Viljo Albin Soome vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2318/26.03.1920 Alamohwitser ALEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.05.1898 Soomes Vihtis. Elas Hyvinkääs. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Langes 18.04.1919 Ida-Karjala retkel. (M.S.)
ALEXANDER-SINCLAIR, Edwyn Sinclair John Hobhouse Inglisi p, Briti kontradmiral (1917), admiral (1926).
VR I/1, nr 2403/26.03.1920 Admiral SINGCLAIR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtluse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 12.12.1865 Maltal. Õppis Stubbington House’i ja Twyfordi koolis. Astus 1879 Briti mereväkke, teenis ohvitserina mitmel sõjalaeval. Alates 1902 sõjalaeval komandör, 1905–08 Osborne’i merekooli ülem. I MS ajal alates 1915 1. kergeristlejate eskaadri juhataja, osales mais ja juunis 1916 Skagerraki merelahingus. Kontradmiral aprillist 1917. Juulist 1917 Briti 6. kergeristlejate eskaadri ülem. VS ajal 12.12.1918–06.01.1919 Briti eskaadri juht Balti merel ja Soome lahel. Tõi Eestisse relvastust, tagas Läänemere ja Tallinna kaitse merelt ning surus Punalaevastiku Kroonlinna sõjasadamasse. Andis Eestile üle Soome lahel vangistatud miiniristlejad Spartak ja Avtroil, mis said nimeks Wambola ja Lennuk. Kevadest 1919 3. kergeristlejate eskaadri ülem Vahemerel, 1920–22 Portsmouthi sõjasadama dokkide superintendent, 1922–24 Atlandi laevastiku 1. lahingeskaadri juhataja, 1925–26 Briti merejõudude Hiina laevastiku juhataja ja 1927–30 Inglismaal Nore’i rannakaitsebaasi ülem. Viitseadmiral aprillist 1922, admiral oktoobrist 1926. Lahkus 1930 teenistusest. Suri 13.11.1945 Põhja-Šotimaal Dunbeathi lossis. Teised autasud: Vene VlO III kl, Briti BO I, II ja III kl, VO IV kl jmt. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus ja Eesti meremuuseumil. Büst Tallinnas Šoti klubi hoovis. (J.P.)
ALFTHAN, Kristian Axel von Georgi p, Soome sanitaarmajor (1918).
VR I/2, nr 2386/26.03.1920 Soome wabatahtliste wäeosade ülemarstile, Dr. Wabaherra K. von ALFTHAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede arstiabi organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.03.1864 Soomes Oulus, elas Naantalis. Lõpetas 1882 gümnaasiumi, sai 1885 kandidaadikraadi filosoofias ja 1887 meditsiinis, 1892 arstikutse ning 1904 doktorikraadi kirurgias. 1892–1900 Helsingi ülikooli anatoomikumi assistent, 1893–1919 Naantali sanatooriumi peaarst. Tegutses 1894–1906 rüütel- ja aadelkonna liikmena maapäevas, 1906–13 Rootsi Rahvaerakonna parteisekretär, 1907–09 Rootsi Rahvaerakonna saadik Eduskunnas, oli Helsingi linnavolikogu liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga arst Narva rindel. Suri 13.03.1919 Helsingis Eira haiglas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi tahvlil Rakvere sambal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
ALGUS, August Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 596/24.08.1920 Scouts polgu reamehele August ALGUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 02.08.(21.07.)1887 Tartumaal Vidrike v Ojamäe talus sulase peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 08.01.1919 Scouts pataljoni A company’s, septembrist 1919 luurekomandos, jaanuarist 1920 Scouts polgu 7. roodus. Kapral märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel ehitustööline Tallinnas. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 04.06.1935 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Esimene abikaasa Ida, sünd Speil (1890–1914). Teine abikaasa Emilie, sünd Adamson (1897–1981), lapsed Johannes (1912), Klaara-Johanna (1914–14), Vilma (1919–19), Harald (1920–20), Laine (1928) ja Alfred (1930–98). (M.S., J.P.)
ALJES, Peeter Kusta p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1841/14.09.1920 Lahingus 7 oktoobril 1919 a. Marienhauseni teel oleva Tõrwa wabriku juures langenud 3 jalawäe polgu weltweeblile Peeter ALJES’ele wahwuse eest.
Sündis 05.08.(24.07.)1897 Võrumaal Kärgula vallas. Õppis valla- ja Kanepi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 Eesti tagavarapataljoni Võru väeosas, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi raudteejaama juures haavata. Langes 07.10.1919 Kirde-Lätis Lipno lähistel Katleši tõrvavabriku vallutamisel. Maeti Urvaste kalmistule. Vallaline. (J.P.)
ALKIO, Santeri (kuni 1898 FILANDER, Aleksanteri) Juho p, Soome riigitegelane.
VR I/2, nr 2506/14.05.1920 Santeri ALKIO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 17.06.1862 Soomes Laihias. Oli 1880–96 äriteenija ja raamatupidaja ning ärijuht isa firmas, 1896–1904 kaupmees Laihias, 1898–1905 Laihia valla laekur, 1890–1917 ajakirja „Pyrkijä“ peatoimetaja, 1906–29 ajalehe „Ilkka“ asutaja ja peatoimetaja. Oli 1907 Noor-Soome Partei ja 1907–08, 1909–14 ja 1917–22 Maaliidu saadik Eduskunnas, 1917–18 Eduskunna teine aseesimees, 1918–19 esimene aseesimees, 1919 põhiseaduskomisjoni esimees, aprillist 1919 märtsini 1920 sotsiaalminister ning 1920–21 Eduskunna väliskomisjoni esimees. VS ajal detsembrist 1918 Maaliidu esindaja EAPs. Oli 1925 presidendi valijamees. Tegutses kirjanikuna. Suri 24.07.1930 Laihias. (M.S.)
ALLIK, Artur vt HALLIKU, Arthur-Johannes Jaani p.
ALLIK, Jaan (kuni 1939 Ivan) Ennu p, alamkapten (1919), major (1940).
VR II/3, nr 1421/08.10.1920 9 jalawäe polgu alamkaptenile Johannes ALLIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Bulleni mõisa all.
Sündis 08.10.(26.09.)1892 Pärnumaal Polli v Mäkiste k Mälgandi talu töölise peres. Õppis 1904–09 Penuja valla- ja Penuja õigeusu kihelkonnakoolis, 1909–10 Laatre ministeeriumikoolis, 1910–14 Volmari õpetajate seminaris ja 1916 Vladimiri lipnikekoolis. Juulist 1914 õpetaja Mõisakülas. I MS ajal septembrist 1915 Keksholmi kaardiväepolgus. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 22. Siberi kütipolgus, märtsist 1917 75. tagavarapolgus, juunist 1917 196. jalaväepolgu rooduülem. Juunist 1917 jaanuarini 1918 lahingutes Austria-Ungari ja Bulgaaria vägede vastu Rumeenia rindel. Veebruarist 1918 õpetaja Mõisakülas, juulist 1918 veebruarini 1919 Laatre ministeeriumikooli juhataja. VS ajal alates 03.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu 4. ja 6. roodu noorem- ja vanemohvitser, oktoobrist 1919 11. roodu moodustaja ja ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 30.12.1919 Narva all Sala küla juures haavata. Aprillist 1920 9. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, juunist polgu komandant, augustist Narva garnisoni ülema adjutant. Alamleitnant maist 1919, leitnant augustist 1919, alamkapten detsembrist 1919. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Abja v Jaanimäe talu, müüs selle 1926 ära. 1920–41 töötas õpetajana Mõisaküla 6-kl algkoolis, ühtlasi veebruarist augustini 1925 Mõisaküla tööstusõpilaste kooli juhataja, hiljem vanemõpetaja. Oli 1926–27 KL Pärnumaa mlv Mõisaküla kompanii pealik, 1927–40 Halliste mlvk pealiku abi. Kapten 1924, major 1940. Oli 1922–24 ja 1928–40 Pärnumaa õpetajate liidu sekretär, 1922–40 Mõisaküla haridusseltsi raamatukogu juhataja, Mõisaküla apostliku õigeusu koguduse revisjonikomisjoni, Mõisaküla ühispanga nõukogu ja revisjonikomisjoni ning VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Mõisakülas. Suri 15.01.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Alma, sünd Gross (1895, küüditati 1941), lapsed Aime (1921–23), Heljo (1925, küüditati 1941) ja Taimo (1927–45, langes Saksa armees). (J.P.)
ALLIKAS, Jaan (sünd Ivan) Jaani p, alamleitnant (1919), leitnant (1920).
VR II/3, nr 2925/18.02.1925 hinnates vahvust, mis leitnant Jaan ALLIKAS 1. Ratsapolgu nooremohvitserina Eesti Vabadussõjas üles näidanud 20. märtsil 1919 Haanja mõisa lahingus Plaksi küla äravõtmisel.
Sündis 02.08.(21.07.)1898 Pärnumaal Võlla valla mõisakutsari peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis ja 1916 Petrogradi Aleksandri gümnaasiumis, 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1929 Politseikoolis. I MS ajal vabatahtlikult augustist 1915 9. ratsatagavarapolgus, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 241. tagavarapolgus, juulist 1917 5. tagavarapolgus, augustist 412. Slavjanski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Veebruaris ja märtsis 1918 2. Eesti polgu 3. pataljonis Pärnus. VS ajal alates 27.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadroni ja detsembrist 1918 2. eskadroni nooremohvitser, oktoobrist 1919 tööeskadroni ajutine ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 04.05.1919 Võrumaal Pärtli küla all haavata. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant maist 1920. Märtsist 1920 1. ratsapolgu 2. eskadroni ülem, detsembrist 1920 Ratsapolgu 1. eskadroni vanemohvitser, korduvalt eskadroni ajutine ülem, ühtlasi Ratsapolgu ohvitseride kogu abiesimees. Juunist augustini 1922 1. eskadroni ülema kt, septembrist 1922 Vabariigi Sõjakoolis ohvitseride kursustel. Märtsis 1923 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Audru v Saulepi m Allika talu. Seejärel pidas talu. 1925 müüs koha ära, seejärel juhutöödel, aprillist 1928 Ellamaa turbatööstuse kontoriametnik. Septembrist 1928 politseikoolis, märtsist 1929 poliitilise politsei Narva 2. jsk assistent, augustist 1932 agent, oktoobrist 1932 Pärnu komissari agent Viljandis. Läks 20.05.1933 Viljandis vabasurma. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Vallaline. (J.P., A.K.)
ALLIKAS, Johannes-Eduard Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 914/01.09.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Johannes ALLIKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5–7 nowembril 1919 a. Saputschje küla all.
Sündis 14.(02.)03.1895 Harjumaal Rapla v Kuusiku mõisa talupidaja peres. Ministeeriumikooli haridusega. Ametilt sepp. Teenis I MS ajal jalaväes. VS ajal alates 19.02.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis, märtsist 1919 tehnilises roodus. Vanemallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla all haavata. Oktoobrist 1919 jaanuarini 1920 kuulipildujate komando nooremohvitseri kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Rae v Lagedi m Lõhe talu. Seejärel talupidaja. Siirdus 1939 koos pojaga Tallinna, töötas Franz Krulli masinatehases sepana. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal sepp masinatehases Ilmarine. Oli märtsis 1949 küüditatavate nimekirjas, pääses äraviimisest. Suri 13.05.1952 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Esimene abikaasa Lisette, sünd Tambrigas (1903–23). Teine abikaasa Johanna-Hermine, sünd Kuuskmann (1904, küüditati 1949), lapsed Linda (1924–79, küüditati 1949), Salme (1927–90, küüditati 1949) ja Einer-Johannes (1928–47, arreteeriti 1945). (M.S.)
ALLIKMÄE (kuni 1938 PENBERG), Aleksander Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 125/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Aleksander Jaani p. PENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 Lude-Groshofi mõisa juures.
Sündis 12.10.(30.09.)1897 Läänemaal Sooniste vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 aprillini 1918 1. tagavara raskesuurtükiväe brigaadis. Elas 1918 Koluvere vallas. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 1. suurtükiväepatareis. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral 1919. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Are v Vahtmäe talu. Suri 01.05.1974 Pärnu raj Lavassaares. Maeti Jõõpre kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Ots (1898), poeg Aleksander (1933–67). (A.K.)
ALLIKSAAR (kuni 1940 ABERMAN), Anton Annuse p, reamees (1919).
VR I/3, nr 1675/14.12.1920 Omakaitse ja EKL liikmele Anton Annuse p HABERMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Omakaitse ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 11.11.(30.10.)1872 Narvas Kreenholmis. Õppis vallakoolis. Saksa ajal OK ning põrandaaluse KL organiseerija ja liige. VS ajal siirdus novembris 1918 koos kooliõpilaste salgaga Narva ning võttis osa linna kaitsmisest Punaarmee vastu. 13.01.1919 astus vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas ja Pärnumaal Sindis, töötas puusepana. Elas 1937–40 koos abikaasaga Virumaal Udriku mõisas VRKKs, hiljem Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 11.03.1943 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Esimene abikaasa Viiu, sünd Treuberg (1864), lahutati 1927, tütar Pauline-Vilhelmine (1898). Teine abikaasa Emilie, sünd Allikso (1889). (J.P.)
ALLMANN, Alfred Mihkli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1339/15.09.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Alfred ALLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. öösel, Sniklka ja Wepsküla juures.
Sündis 05.01.1893 (24.12.1892) Tallinnas. Õppis Tallinnas linnakoolis. Ametilt lukksepp. Teenis 1913–14 telefonistina 15. sapööripataljonis. I MS ajal septembrist 1914 detsembrini 1918 sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 01.03.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, viidi märtsis 1919 üle 1. jalaväepolgu 8. roodu. Kapral maist 1919, nooremallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 01.07.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 siseministeeriumi kodakondsuse osak ametnik ja asjaajaja, jaanuarist 1923 töö- ja hoolekandeministeeriumi ametnik, alates 1936 sotsiaalministeeriumi sekretär. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal töötas Tallinna Kalinini raj sotsiaalkindlustuse osakonnas. Suri 08.02.1960 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: VT V kl (1939). Abikaasa Olga, sünd Orgussaar (1892). (M.S.)
ALMQVIST, Johan Gustaf, Soome kapten (1918).
VR I/3, nr 2787/25.05.1923 Kapten John ALMQVIST’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1887 Rootsis Smålandi maakonnas, elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga staabi laekur. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 18.03.1968 Rootsis Södermanlandi maakonnas, maeti Bollmora kalmistule. (M.S.)
ALT (sünd AILT), Martin Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1982/21.02.1920 7 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Martin Jüri p. ALT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 märtsil 1919 a. Boroki külas.
Sündis 07.09.(26.08.)1891 Pärnumaal Uue-Vändra v Kõbulase talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 07.01.1919 Järvamaa kaitsepataljoni 1. roodus, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sattus 30.06.1919 vangi, kuid põgenes ning maist 1920 taas polgus. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Järvamaal. Nõukogude ajal kolhoosi Jüriöö põllutööline, elas Paide raj Pikkmetsas, hiljem Põikval Jõemetsa talus. Suri 22.04.1970 Paide raj Türi külanõukogus. Maeti Türi Kõrgessaare kalmistule. Vallaline. (A.K.)
ALTOA (kuni 1940 ALTDORF), Aleksander Aleksandri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1939).
VR II/3, nr 1292/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander ALTOF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus jaanuari kuul 1919 a. Kolpino saarel.
Sündis 05.12.(23.11.)1897 Järvamaal Mäo v Mündi mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis, ametilt pagar. Teenis 1916–18 Tallinnas Peeter Suure merekindluse sapööripataljonis. VS ajal alates 30.11.1918 Inseneripataljoni 1. sapööriroodus, detsembris 1918 viidi üle Järvamaa kaitsepataljoni, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu ratsaluurajate meeskonnas, septembrist 1919 kaprali kt. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Mais 1920 viidi üle 1. ratsapolgu 3. eskadroni, augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Mäo v Sargvere m Tähtla talu, alates 1928 pagariäri Paides, siis kauplust Mäo vallas Palul, edasi Koigi vallas, Veinjärve vallas Abajal, 1933–36 Võhmutas ning 1937–40 Järva-Jaanis. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.10.1940 Võhmuta vallas. Suri 12.03.1942 Komi ANSVs. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liisa, sünd Parbo (1899, küüditatud 1949, tagasi 1956), poeg Harri (1929). (M.S.)
ALUJEV, August Madise p, lipnik (1917), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 2909/18.02.1925 hinnates vahvust, mis noorem-leitnant August ALUJEV Eesti Vabadussõjas üles näidanud 27. jaanuaril 1919 Bolschaja Scerdjanka küla vallutamisel ning järgmisel päeval vaenlase pealetungi tagasi lüües ise raskesti haavata saades.
Sündis 26.(14.)07.1891 Virumaal Mustajõe vallas. Lõpetas Narva kõrgema algkooli, 1917 Telavi lipnikekooli, 1924 Tallinna Rahvaülikooli Seltsi erakolledži ja õppis 1924–26 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal 20. Soome tragunipolgus, veebruarist 1917 218. Tiflisi jalaväepolgu tagavarapataljonis, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 105. Orenburgi tagavarapolgus. VS ajal alates 26.11.1918 nooremohvitser 4. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 28.11.1918 Narva silla õhkimisel põrutada ja 28.01.1919 Suur-Žerdjanka küla all raskelt haavata. Sai autasuks Harjumaal Saku v Männimäe talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Alamleitnant jaanuarist 1921 (nooremleitnant novembrist 1922). Pärast paranemist juulist 1921 1. jalaväepolgus, septembrist varustusvalitsuse intendantuuriosak raamatupidaja-asjaajaja, märtsist 1922 Harju maakonna rahvaväe ja KL valitsuse asjaajaja, aprillist 1923 spordiinstruktor. Augustis 1923 vabastati teenistusest. VS invaliid. Suri 08.06.1934 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Helene, esimeses abielus Suursööt, sünd Ermann (1887), lapsed Ando (1926) ja Mooni (1929). (M.S.)
ALUPERE (kuni 1938 EINPAUL), Jaan Hansu p, sõjaväeametnik (1917), administratiivkapten (1940).
VR I/3, nr 1522/13.10.1920 3 Diwiisi Intendandi walitsuse, diwiisi kesktoitlusladu walitsejale, sõjawäe ametnik Jaan Hansu p. EINPAUL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Wabadussõja kestusel sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 04.04.(23.03.)1891 Järvamaal Nõmmküla v Alupere küla talupidaja peres. Õppis Loksa valla-, Väike-Maarja kihelkonna- ja 1908–11 Tallinna kaubanduskoolis ning 1923–24 sõjaväe majanduskursustel. Detsembrist 1913 146. Tsaritsõni jalaväepolgus staabikirjutaja. I MS ajal augustist 1914 sõjaväes, septembrist 1917 Eesti tagavarapataljoni 4. roodu staabis, detsembrist 1917 pataljoni laekur. Sõjaväeametnik detsembrist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 16.12.1918 varustusvalitsuse ametnike reservis, aprillist 1919 3. diviisi intendandivalitsuse toitlus- ja kraamiladude valitseja abi ja valitseja, detsembrist 1919 3. diviisi kesktoitluslao valitseja. Jaanuarist 1921 1. diviisi intendantuuri Viljandi toitluslao valitseja, juulist 1921 3. diviisi kesktoitluslao valitseja, augustist 1923 ülem, märtsist 1924 septembrini 1940 sõjaministeeriumi toitluslao nr 5 ülem Viljandis. Administratiivkapten juulist 1940. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. VRVÜ Viljandi osak liige. Jaanuarist juulini 1941 Tsentrozagotzerno Viljandi realiseerimisbaasi direktori kt. Pidas Viljandi v Nõlvaku talu. Pärast II MS Viljandi teraviljakombinaadi direktor ja teraviljainspektor. Suri 20.12.1968 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Abikaasa Linda-Marie, sünd Vanamõis (1908–82), kasutütar Ines-Ingeborg (1929). Onupoeg major Aleksander Einpaul VR II/3. (J.P.)
ALVEAR, Marcelo Torcuato de, Argentina president.
VR III/1, nr 3122/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Marcelo T. de ALVEAR Argentiina Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.10.1868 Buenos Aireses. Õppis 1879–85 Buenos Aireses kolledžis, 1886–91 Buenos Airese ülikoolis. Oli 1912–17 parlamendi liige, 1917–22 suursaadik Prantsusmaal, oktoobrist 1922 oktoobrini 1928 Argentina president, 1931–42 radikaalse rahvaerakonna Unión Cívica Radical esimees. Suri 23.03.1942 Buenos Aireses. Maeti Buenos Airese La Recoleta kalmistule perekonna hauakambrisse. (M.S.)
ALVER, Eduard-Hans-Christian Martini p, Eesti KL ülem (1919).
VR I/3, nr 1652/14.12.1920 Wabariigi Kaitse Liidu ülemale Eduard Martini p. ALWER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös. (Täpsustus: ei võtnud vastu, pidades oma teeneid VR kõrgema järgu vääriliseks.)
Sündis 27.(15.)03.1886 Valgas. Lõpetas 1906 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, õppis Viini ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1911 Moskva ülikooli õigusteaduskonna, cand. iur. Korp! Fraternitas Estica liige. Oli 1911–12 Riia ringkonnakohtu kohtuameti kandidaat ja 1912–15 vandeadvokaadi abi. 1912–13 tegutses Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse liikme ja 1914–15 esimehena. I MS ajal 1915–17 Tartus sõjapõgenike organisatsiooni Põhja Abi ülem, märtsist 1917 Tallinna miilitsaülema abi, aprillist 1917 Läänemaa miilitsa- ja maakonnakomissar, juunist 1917 Ajutise Valitsuse Haapsalu maakonnakomissar ja Haapsalu linnavolikogu juhataja ning Rahvuskongressi liige. Veebruaris 1918 arreteerisid enamlased ta lühikeseks ajaks. Saksa ajal põrandaaluse KL organiseerija, lühikest aega oli sakslaste käes vangis. Võttis 14.11.1918 Haapsalus Ajutise Valitsuse Läänemaa volinikuna sakslastelt võimu üle. Alates 26.11.1918 siseministeeriumi miilitsaosak juhataja, veebruarist maini 1919 politsei peavalitsuse ülem, 31.03.–30.10.1919 KL ülem. Seejärel rekvireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ning Eesti-Läti piiriküsimuse lahendamise komisjoni liige, veebruarist augustini 1921 kaitsepolitsei ülem. Edasi tegutses äris, kindlustusseltsi Eesti Lloyd ja OÜ Tubaka juhatuse liige, alates 1929 Kreenholmi manufaktuuri majandusdirektor, 1935–36 Eesti Kultuurfilmi direktor, 1937–39 AS Eesti Näituste asjaajaja-
direktor. Oli Välis-Eesti Ühingu liige. Suri 15.08.1939 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: KR II kl (1929). Esimene abikaasa Selma-Amalie-Henriette, sünd Buhmeister (1888), lahutati, tütred Heljo (1912) ja Rita (1916). Teine abikaasa Frieda-Aurelie, sünd Prees (1896), lahutati. Tütrepoeg Siim Kallas oli Eesti peaminister. (J.P.)
AMBUS (sünd AMBOS), Johannes-Aleksander Kustavi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 479/17.08.1920 4 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes AMBOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Werewo mõisa juures.
Sündis 16.(04.)11.1897 Virumaal Voka v Pühajõel. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 11. Soome kütipolgus. Oli Vaivara vallas käsitööline. VS ajal alates 19.03.1919 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sattus 08.08.1919 Novopjatnitskoje küla all vangi, kuid põgenes ning septembrist 1919 taas polgus. Kapral veebruarist 1920. Maist 1920 üleajateenija 4. jalaväepolgus, jaanuarist 1921 polgu 4. pataljonis, juulist 1. jalaväepolgu 1. roodus, septembris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Kalvi vallas, hiljem kingsepp Rakveres. VRVÜ Rakvere osak liige. II MS ajal teenis 33. politseipataljonis ja piirikaitserügemendis, aprillist novembrini 1942 Soome lahe ranniku kaitsel Leningradi oblastis, jaanuarist 1943 märtsini 1944 sõjavangilaagri valvur Kiviõlis, augustis 1944 osales lahingutes Punaarmee vastu Vasknarva rajoonis. Nõukogude võim arreteeris ta 08.10.1945 Haljala v Varangu külas. Mõisteti novembris 1945 15 aastaks vangi, oli VorkutLagis, vabanes oktoobris 1955. Suri 23.07.1965 Rakveres. Maeti Rakverre. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Esimene abikaasa Anette-Johanna, sünd Kadak (1896). Teine abikaasa Anna-Emilie, esimeses abielus Paidla, sünd Baumer (1908), lapsed Helga-Helene (1922), Udomar (1925–2006, arreteeriti 1952, vabanes 1956) ja Selma (1933). (M.S.)
AMOS, Arnold-Johannes Jaani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1449/08.10.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 weltweeblile Arnold AMOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 augustil 1919 a. Moglino jaama juures.
Sündis 08.04.(27.03.)1890 Tartus. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Asus elama Virumaale Mäetaguse valda, oli 1919 Kiikla mõisa valitseja. I MS ajal 1915–18 jefreitor 189. Izmaili jalaväepolgus. VS ajal alates 06.02.1919 Tallinna tagavarapataljoni 2. roodus, juunist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 6. roodus, kust viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 2 3. dessantroodu. Vanemallohvitser augustist 1919, veltveebel novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillist 1920 lr sr nr 2 üleajateenija, detsembrist 1920 1. dessantroodu rühmaülem, veebruarist 1921 lr sr nr 3 rühmaülem. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tartumaal Vorbuse vallas, hiljem Tartus. Suri 06.07.1927 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Vallaline. (A.K.)
ANANITŠ, Mihhail Mihhaili p, asekapten (1920), kaptenleitnant (1922).
VR I/3, nr 1507/13.10.1920 Laewastiku wanemale inseneer-mehanikule, Asekapten Mihkel Mihkli p. ANANITSCH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)10.1888. Pärit Minski kubermangust. Lõpetas 1905 Mogiljovi keskkooli, 1905–09 õppis Kroonlinna mereväeinseneride koolis. Aprillist 1909 mehaanikuna ristlejatel Rjurik ja Aurora ning aprillist 1910 mehaanikainsener ristlejal Rjurik. Gardemariin aprillist 1909, mitšman aprillist 1910. Märtsist 1916 Balti laevastiku vahilaevade divisjonis, võttis osa lahingutest Saksa laevastiku vastu. Aprillis 1918 lahkus teenistusest. Sügisest 1918 Punalaevastikus miiniristlejal Avtroil, mille vangistas 27.12.1918 Soome lahel Briti laevastik. VS ajal alates 03.01.1919 Eesti mereväes mehaanikainsener miiniristlejal Lennuk, märtsist 1919 miiniristleja Wambola vanem mehaanikainsener ja maist 1919 laevastiku vanem mehaanikainsener. Asekapten jaanuarist 1920 (kaptenleitnant novembrist 1922). Jaanuarist 1921 merejõudude staabi tehnikaosak vanem mehaanikainsener, korduvalt ajutine tehnikaosak ülem, märtsist 1924 ühtlasi sõjaväe tehnilise nõukogu alaline liige ning keemiasektsiooni liige. Aprillist 1927 Merejõudude Baasi mehaanikainsener, korduvalt ajutine baasi ülem. VRVÜ Tallinna osak liige. Läks 18.05.1932 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Maria, sünd Salarov (1893), poeg Dimitri (1916). (J.P.)
ANDERSEN, Harald Charles, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr. 1929/26.03.1920 Lipnik ANDERSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Pärit Kopenhaagenist. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes ajavahemikul 29.–31.07.1919 Pihkva rindel Ostrovi lähistel. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. (M.S.)
ANDERSON, Aleksander vt ANDRESSON, Aleksander Mihhaili p.
ANDERSON, Andres vt ANDRESSON, Andres Jüri p.
ANDERSON, Bruno Karl-Friedrichi p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1447/08.10.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ wanemale alamohwitserile Bruno ANDERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 märtsil 1919 a. Kolodowitsa juures.
Sündis 03.01.1901 (21.12.1900) Rakveres. Lõpetas gümnaasiumis neli klassi. VS ajal alates 16.11.1918 Virumaa KL liige, määrati 10.12.1918 1. diviisi staabi komandandi rühma, jaanuarist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu jaoülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 13.03.1919 Võrumaal Suur-Kolodavitsa küla all ja 23.04.1919 Vana-Kasaritsa mõisa juures haavata. Aprillist 1920 1. dessantroodu rühmaülem. Vanemallohvitser aprillist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Töötas aprillist septembrini 1921 Viru maakonna rahvaväe ülema komandos nooremkirjutajana. Suri 15.01.1922. Maeti Rakverre. (J.P.)
ANDERSON, Ernst Johani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1544/19.10.1920 Scouts polgu reamehele Ernst ANDERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Rossolowo küla all.
Sündis 13.(01.)06.1898 Viljandimaal Lõve vallas. Õppis Lõve valla- ja Helme kihelkonnakoolis. Töötas lukksepana. Teenis 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal vabatahtlikult alates 12.04.1919 Scouts rügemendi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Scouts pataljoni B company’s, augustist 1919 staabikomando nooremkirjutaja. Osales lahingutes Punaaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Jaanuarist 1920 Scouts polgu nooremkirjutaja, juulist 1920 vanemkirjutaja. Septembrist 1920 üleajateenija Scouts polgus, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni Scouts roodus. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Lõve v Kaasiku talu. Seejärel talunik. Suri 10.02.1924 Kaasiku talus. Maeti Helme kalmistule. Vallaline. (J.P.)
ANDERSON, Viktor Adolfi p, reamees (1919).
VR I/3, nr 2967/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu reamees Viktor ANDERSON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 26. mail 1919 a. Volmari kiriku tornist tulejuhtimise eest, mille ajal ise langes.
Sündis 11.03.(26.02.)1902 Viljandis kohtutäituri peres. Õppis Viljandi reaalgümnaasiumis. VS ajal vabatahtlikult alates 28.01.1919 Scouts väeosas, hilisemas pataljonis, maist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodus, millega lähetati 6. jalaväepolgu juurde. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 26.05.1919 Lätis Volmari kiriku tornis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Tahvel Valmiera kiriku seinal. (J.P.)
ANDERSSON, Lauri Adolf Adolf Richardi p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2093/14.05.1920 Tolliametnik Lauri ANDERSSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 20.01.1895 Soomes Tornios. Lõpetas Tornio ühisgümnaasiumi. Alates 1911 Tornio tollibüroo valvur, 1916–23 mittekoosseisuline ja 1924 alaline kassapidaja. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Tornios, tegutses vabatahtlike värbajana Soomes. 1928 KL ohvitser. Suri 28.07.1968 Tornios. Maeti Tornio kalmistule. (M.S.)
ANDREIMANN, Daniel Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 581/17.08.1920 Soomusrongi Nr 5 kapralile Daniel Jakobi p ANDREIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Podlipje ja Stanki külade juures.
Sündis 15.(03.)10.1895. Pärit Venemaalt Oudova mk Bobrovo v Beškovo küla talupidaja perest. Õppis Beškovo vallakoolis. Töötas kodutalus. I MS ajal maist 1915 märtsini 1918 3. piirivalvepolgus, märtsis 1918 vabastati teenistusest. Sügisest 1918 võttis Oudova maakonnas osa enamlastevastasest liikumisest. VS ajal vabatahtlikult alates 18.08.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 3. dessantroodus, septembrist 1919 luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 12.10.1919 Pihkva all Stanki küla juures haavata. Kapral novembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tartus, töötas sadulsepatööstuses, tegutses kaubaagendina. Oli Tartu majaomanike ühingu ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1941 osales Tartu vabastamislahingutes. Septembris 1944 põgenes perega Saksamaale, elas Geislingeni põgenikelaagris, oli tegev NMKÜ juures. Asus 1951 USAsse, elas algul Floridas, hiljem New Jersey osariigis Seabrookis, töötas kohalikus farmis. Kuulus Eesti Vabadusvõitlejate Ühingusse Seabrookis. Suri 07.09.1964, maeti Seabrooki kalmistule eestlaste ossa. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Amalie, esimeses abielus Sibold, sünd Siimann (1891). (J.P.)
ANDREJEV, Konstantin Andrei p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 390/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu wanemale alamohwitserile Konstantin ANDREJEW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 25 märtsil 1919 a. waenlase selja taha.
Sündis 10.10.(28.09.)1893 Tallinnas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis. Lukksepp. I MS ajal 1914–18 1. kürassiiripolgus, 1915 lõpetas õppekomando. Jaanuarist märtsini 1918 Eesti ratsapolgu 2. eskadronis. Vanemallohvitser märtsist 1918. VS ajal alates 15.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 29.03.1919 Võrumaal Punsa küla juures haavata. Detsembris 1919 arvati ratsapolkude tagavaradivisjoni 1. eskadroni, veebruaris 1920 viidi väljaõppinud lukksepana üle suurtükiväe valitsusse käsirelvade paranduse töökotta. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Aruküla v Andrese talu. Seejärel Rotermanni Tehaste Narva osak juhataja. VRVÜ Narva osak liige. Vabastati 29.10.1939 Eesti kodakondsusest, siirdus Saksamaale. Saatus teadmata. Abikaasa Luise-Emma, esimeses abielus Drachenfels, sünd Spink (1898). (A.K.)
ANDREKSON, Johan Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1248/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Johannes ANDREKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Antretseni talus.
Sündis 12.08.(31.07.)1897 Pärnumaal Taali vallas. Õppis Sindi ministeeriumikoolis. Oli 1912–16 Sindi vabrikus aedniku abiline, 1916–17 Novgorodi kub Uljanovi mõisas aednik ja mõisavalitseja. VS ajal alates 19.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal, sai 25.04.1919 Ruhja alevi lähistel Andrezeni talu juures haavata. Augustist 1920 1. roodu nooremkirjutaja, arvati polgu staapi kirjutajaks. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Pärnumaa riigimaade kantselei ametnik. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal elas Pärnu raj Häädemeeste külanõukogus, oli Pärnu KEKi öövaht. Suri 15.03.1970 Pärnus. Esimene abikaasa Elsa, sünd Jürvetson (1904), tütar Hilja (1923). Teine abikaasa Mai, sünd Koik (1912–82). Tema äi alamkapten Jüri Jürvetson VR II/3, langes Vabadussõjas 27.04.1919. (A.K.)
ANDRESMAA (kuni 1935 ANDRESMANN), Bernhard-
Heinrich Peärni p, sõjaväeametnik (1915).
VR I/3, nr 2487/18.05.1920 Sõjawäe warustuse ülema asjade walitsuse kantselei osakonna ülemale, sõjaaegsele ametnikule Bernhard Pearna p. ANDRESMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud sõjawäe warustuse ülema kantselei ülemana.
Sündis 28.(16.)08.1887 Harjumaal Lohu vallas. Lõpetas 1905 Tallinnas linnakooli. Oli 1906–08 Tallinna ringkonnakohtu 3. jsk kohtu-uurija juures sekretär ja tõlk, 1908–11 Tallinnas piirivalve 2. brigaadis kirjutaja. 1912–14 Tallinna ringkonnakohtus 2. järgu kantselei ametnik. I MS ajal augustist 1914 1. korpuse kohtu vanemkirjutaja. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Sõjaväeametnik juulist 1915, ühtlasi 1. korpuse intendandivalitsuse sekretär. Detsembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti diviisi intendandi kt, intendantuuri asjaajaja ja intendandivalitsuse sekretär. VS ajal alates 21.11.1918 varustusvalitsuse sekretär, detsembrist 1918 kantselei ülem, detsembrist 1919 asjade valitsuse kantselei osak ülem. Oli pärast sõda juulist 1920 varustusvalitsuse arveosak kantselei jsk ülema kt, jaanuarist 1921 kantselei ülem, märtsist 1924 ehituse ja korteriosak arvejaoskonnas ülema kt, juunist 1926 ehituse ja korteriosak vanemasjaajaja, augustist 1928 sõjaväe keskhaigla majandusülema kt ja veebruarist 1932 majandusülem. Aprillis 1935 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 31.05.1935 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1934) ja Vene StO III kl. Abikaasa Martha, sünd Paal (1893), lapsed Silvia (1913) ja Ervin (1922). (M.S.)
ANDRESMANN, Bernhard vt ANDRESMAA, Bernhard-
Heinrich Peärni p.
ANDRESSON, Aleksander Mihhaili p, veltveebel (1918), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 202/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ weltweeblile Aleksander Mihkli p. ANDERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17–20 märtsini 1919 a. Pihkwa wäerinnal dessandis olles.
Sündis 18.(06.)05.1896 Pärnumaal Häädemeeste vallas. Õppis Heinaste merekoolis. I MS ajal 1915–17 268. jalaväepolgus. VS ajal alates 05.12.1918 mereväes, jaanuarist 1919 miiniristlejal Wambola. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Riia all ning Soome lahel ja Ingerimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Häädemeeste v Uuetoa talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas sanitar. Suri 09.08.1973 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Born (1906–91), pojad Michael (1925) ja Martin (1933–79). (A.K.)
ANDRESSON, Andres Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1114/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Andrei ANDERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juunil 1919 a. Ronneburgi juures.
Sündis 09.04.(28.03.)1890 Pärnus. Õppis vallakoolis. Oli 1905–08 Pärnus müürsepaõpilane. Alates 1911 teenis sõjaväes. I MS ajal 6. tragunipolgus, oli sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 23.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 6. roodus, veebruarist 1919 2. diviisi eripataljonis, märtsist 1919 3. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel ja pärast II MS töötas müürsepa ja ehitustöölisena Pärnus, viimati Pärnu masinaehituse tehases. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 08.07.1959 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Margus (1893–1952), poeg Herbert (1922–80). Pojapoeg Arvo Andresson (1954–94) reisiparvlaeva Estonia kapten. (A.K.)
ANDSTRÖM, Lauri Kalervo Karl August Engelberti p, Soome vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2308/26.03.1920 Alamohwitserile ANDSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.05.1900 Soomes Turus. Lõpetas rootsi lütseumi. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Hiljem tegutses Soomes kaubandusesindajana. Suri 23.04.1934 Helsingis. Maeti Turu kalmistule. (M.S.)
ANGELUS, Oskar-Georg-Richard Karli p, ohvitseri asetäitja (1919), lipnik (1920).
VR I/3, nr 2611/02.11.1921 Kitsaroopaliste soomusrongide adjutandile, lipnik Oskar Karli p ANGELUS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga kitsaroopaliste soomusrongide organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.05.(25.04.)1892 Harjumaal Kolga v Loo mõisa valitseja peres. Õppis 1902–11 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1911–18 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja 1920 Vabariigi Sõjakoolis. Cand. hist. 1918, dr. phil. 1956 Kieli ülikoolist. Töötas 1918 õpetajana Gustav Adolfi gümnaasiumis. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus, juunist 1919 rongiülema abi kt, oktoobrist 1919 rongi dessantroodu nooremohvitser ja majandusülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919, lipnik maist 1920, ühtlasi kitsarööpmeliste soomusrongide adjutant, jaanuarist 1921 kr sr nr 2 ülema abi, septembrist 1921 rongi dessantroodu ülem. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Alavere v Pikva m Koidu talu. Oktoobrist 1921 siseministeeriumis, kus oli 1921–23 siseministri adjutant, 1924–26 asjadevalitseja, 1926–35 administratiivosak abidirektor ja 1935–40 üldosak abidirektor. Tegi järelevalvet vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse tegevuse üle, juhtis nimede eestistamise aktsiooni, 1939–40 korraldas valitsuse esindajana baltisakslaste ümberasumist. Oli 1924–37 ajalehe „Eesti Politsei“ toimetaja, 1936–40 Eesti Kultuurfilmi nõukogu esimees, Eesti Ajakirjanike Liidu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulis 1940 vabastati teenistusest, veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale, augustist 1941 tagasi Eestis, detsembrist 1941 septembrini 1944 Eesti OV sisedirektor. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus 1950 Rootsi, töötas Olofströmi autotehases, hiljem Lundi ülikoolis arhivaarina, alates 1960 pensionil. Avaldas memuaarid „Tuhande valitseja maa“ (Stockholm, 1956). Suri 03.11.1979 Lundis. Maeti Lundi Põhjakalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1933) ja VT III kl (1938). Abikaasa Magda-Mathilde, sünd Meting (1905), lapsed Hans-Josef (1931) ja Helja-Maret (1934). (J.P.)
ANI, Robert vt HANI, Robert Johanni p.
ANIMÄGI, Nikolai Johanni p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 547/17.08.1920 Scouts polgu ohwitseri asetäitja Nikolai Johani p ANIMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 weebruaril 1919 a. Mustajõe silla waldamisel.
Sündis 05.11.(24.10.)1894 Viljandis kohtuteenija peres. Õppis 1906–10 Viljandi linnakoolis. Töötas 1910–13 Peterburis elektrimontöörina, kevadest 1913 Viljandis. I MS ajal vabatahtlikult augustist 1914 1. tagavarapolgus, septembrist 1914 Punase Risti röntgenikabinetis, märtsist 1917 vabatahtlikult sideluures. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Novembris 1917 vabastati teenistusest haiguse tõttu. Töötas 1918 Karula mõisas elektrikuna. VS ajal alates 19.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, jaanuarist 1919 A company corporal, läkitati kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantkomandosse. Aprillist 1919 Scouts pataljoni A company ohvitseri kt, augustist 1919 nooremohvitser ja A company ajutine ülem, jaanuarist 1920 Scouts polgu 1. roodu ajutine ülem ja nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sa autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Karula m Silla talu. Seejärel talunik. Oli Uue-Võidu vallavolikogu liige, 1929–34 EVL Sakalamaa osak juhatuse liige, koguteose „Scouts Rügement Vabadussõjas“ toimetuse, seltsi Scouts Rügement ja VRVÜ Viljandi osak liige. II MS ajal juunist juulini 1941 metsavendade juht Viljandi vallas. Oli 1941–44 Viljandi vallavanem, ühtlasi OK Viljandimaa mlv 2. pataljoni 2. kompanii ülem, 1944 VRVÜ Viljandi osak juhatuse liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.10.1944 Viljandi v Silla talus. Mõisteti märtsis 1945 kümneks aastaks vangi, oli Karaganda oblastis ja alates 1952 Spasski invaliididelaagris, vabanes jaanuaris 1955. Seejärel elas Silla talus, oli Lembitu kolhoosi põllutööline. Suri 08.03.1974 Viljandi raj Saarepeedi kn Silla talus. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Ann, sünd Roosson (1898), lapsed Linda (1926), Juta (1927), Johan (1930), Hans (1931), Lembit (1933), Paul (1935), Aino (1937), Hilja (1940) ja Peeter (1942). (J.P.)
ANNI, Anton Jakobi p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 1314/15.09.1920 7 jalawäe polgu leitnandile Anton ANNI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Dubjägi külas.
Sündis 09.05.(27.04.)1880 Viljandimaal Võisiku v Lätkalu küla talupidaja peres. Lõpetas 1896 Eesti Aleksandri linnakooli Kaarlimõisas ja 1900 allohvitseride kursused Riias. Teenis alates 1898 sõjaväes, septembrist 1900 oli 20. Ida-Siberi kütipolgus rühmavanem. Veltveebel juunist 1902. Võttis 1900–01 osa Hiina mässu mahasurumisest, jaanuarist 1904 36. Ida-Siberi kütipolgus ja 1904–05 Vene-Jaapani sõjas. Aselipnik septembrist 1904. Septembris 1906 vabastati teenistusest. Septembrist 1907 juulini 1908 üleajateenija 115. Vjazemski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 171. tagavarapataljonis, hiljem 245. Berdjanski jalaväepolgus. Lipnik detsembrist 1915. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 08.02.1919 peastaabi ohvitseride reservis, määrati 7. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitseriks, aprillist 1919 luurekomando ülem, septembrist 1919 polgu majandusülema abi, oktoobrist 1919 11. roodu ülem, veebruarist 1920 3. pataljoni ajutine ülem. Leitnant juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oli juunist novembrini 1920 Petseri maakonna politseiülem, edasi politseiülema abi ja veebruarist 1921 juunini 1922 Petseri linnapea. Novembris 1924 mõisteti aastaks vangi linnale tekitatud puudujäägi pärast, veebruaris 1928 sai tänu valitsuse otsusele tagasi kohtuotsusega äravõetud õigused ja ohvitseri aukraadi. Suri 05.11.1929 Tartus. Maeti Võru apostliku õigeusu kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl, StO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Elisabeth, sünd Sprenk (1879, põgenes 1944 läände), lapsed Enn (sünd Nikolai) (1914–85, arreteeriti 1945, oli Siberis) ja Saime (sünd Ksenia) (1914–2002, põgenes 1944 läände). (J.P.)
ANNI, Johannes-Alexander Jaani p, reamees (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 597/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Johannes ANNI’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 20.(07.)12.1900 Viljandimaal Uue-Võidu v Tobra talus tallimehe peres. Õppis Uue-Võidu valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis. VS ajal alates 12.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa, hilisema Scouts pataljoni A company’s. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Kapral maist 1920. Juulist 1920 Scouts polgu jaoülem. Nooremallohvitser novembrist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni Scouts roodu rühmaülem. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel aednik Karula mõisas ja Viljandis. Märtsist 1923 maini 1925 üleajateenijana piirivalve Tartu jsk ning Peipsi jsk Saarepera kordoni ülem. Nooremseersant juunist 1940. Novembris 1925 siirdus Lõuna-Ameerikasse, töötas Brasiilia aiaärides. Tuli 1934 tagasi Eestisse, aprillist 1935 sügiseni 1944 Viljandi linnaaednik. VRVÜ Viljandi osak liige. Hiljem aednik Valuoja aiandis Viljandis. Suri 17.04.1955 Tartus. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Abikaasa Agnes-Marie, sünd Piir (1907). (J.P.)
ANNIK (sünd ENOK), Ferdinand-Johannes Jaani p, sõjaväeametniku asetäitja (1920).
VR II/3, nr 2894/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kalevlaste Maleva polgu sõjaväe ametniku asetäitja Ferdinand ANNIK sõdurina Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 1. aprillil 1919, kus sundis oma Madsen püssi tulega rünnakule asunud vaenlase taganema, mille tulemusel saadi 56 vangi.
Sündis 19.(07.)01.1894 Tallinnas kingsepa peres. Õppis 1904–08 Tallinna 1. ja 2. algkoolis ning 1908–13 Tallinna kaubanduskoolis. 1913–14 töötas AS Johansoni Paberivabrikus ja AS Raudbetooni raamatupidajana, 1914–17 AS Becker & Co mehaanikabüroos arhiivijuhina ning 1917–18 Peterburi ja Novorossiiski esinduses pearaamatupidaja abina. Novembris 1918 üks Kalevlaste Maleva polgu organiseerijaid. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva kuulipildujate komandos, mais 1919 tunnistas arstlik komisjon ta rivikõlbmatuks, seejärel väeosa kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Viru ja Pihkva rindel. Jaanuarist 1920 Kalevlaste Maleva polgu laekuri kt. Sõjaväeametniku asetäitja jaanuarist 1920. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel 1921–25 AS Kosmose, Eestimaa Impordi-Ekspordi ja Orko raamatupidaja ja äride volinik, 1926–28 Eesti Panga ja 1928–34 Pikalaenu Panga ametnik. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige, oli märtsist aprillini 1934 EVL juhtiva liikmena Tallinna Keskvanglas. KL Tallinna mlv Kalevi mlvk rühmapealik. Töötas 1940–41 Tallinna toitlustrustis. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, teenis Eesti laskurkorpuses. Pärast sõda elas Tallinnas, töötas varustajana. Suri 26.01.1981 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Luisk-Grünreich (1895), kasutütar Ruth (1921). (A.K.)
ANNISTE (kuni 1936 ANNOV), Johannes Mihkli p, veltveebel (1920), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1013/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremallohwitser Johannes ANNOF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 novembril 1919 a. Ugli ja Tschernowi küla all.
Sündis 31.(19.)03.1899 Järvamaal Alliku v Oisu mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis ja 1919 3. jalaväepolgu õppekomandos. VS ajal alates 27.01.1919 3. jalaväepolgu 9. roodus ja õpperoodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva rindel. Maist 1920 polgu 3. roodus ja töökomandos. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Oja talu. Seejärel talunik. KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk Kabala kompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.11.1944 Oja talus. Mõisteti mais 1945 17 aastaks vangi, oli Sverdlovski, Kemerovo ja Karaganda vangilaagrites, vabanes detsembris 1955. Elas Oja talus, oli kolhoosi Leninlik Tee põllutööline. Suri 06.03.1960 Põltsamaa raj Ollepa kn Oja talus. Maeti Pilistvere kalmistule. Abikaasa Ann, sünd Matsina (1897–1977, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Magda (1925), Johannes (1930–2001), Hilja (1933, küüditati 1949, vabanes 1956), Mihkel (1937–94, küüditati 1949, vabanes 1956), Leili (1939, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Vaike (1939). (J.P.)
ANNUK, Otto Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 921/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Otto Jaani p. ANNUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 jaanuaril 1919 a. Rõngu mõisa all, aprilli kuul 1919 a. Petseri liinil ja 17 jaanuaril 1919 a. Wana-Kuuste mõisa all.
Sündis 03.06.(22.05.)1895 Tartumaal Kudina vallas. Lõpetas Palamuse kihelkonnakooli ja õppekomando. I MS ajal maist 1915 2. tagavarapataljonis, juunist 1916 461. jalaväepolgus, juunist 1917 veebruarini 1918 2. Eesti polgus, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all, sai haavata ja põrutada. VS ajal alates 27.11. 1918 Tartu KL teenistuses, arvati 11.12.1918 2. jalaväepolgu 5. roodu, jaanuarist 1919 6. roodus, viidi 18.01.1919 üle Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu, maist 1919 2. roodu ülema kt, novembrist 1919 sõduripoodide järelevaataja. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 02.04.1919 Petserimaal Lesgi külas, 27.05.1919 Pihkva taga ja 21.06.1919 Lätis Võnnu all haavata. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai Kudinal asundustalu. Oli 1925 KL organiseerija Kudinal ja Elistveres, Tartumaa mlv Voldi mlvk 1. kompanii pealik. Seejärel äriteenija, elas Avinurme v Laekannu külas. VRVÜ Tartu osak liige. Pärast II MS elas illegaalselt. Nõukogude võim arreteeris ta 31.01.1948. Suri 09.02.1957 Mordvas DubravLagis. Kenotaaf Palamuse kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Selma, sünd Koch (1900–41, kommunistide mõrvatud), poeg Kalju (1923). Vend lipnik Nikolai Annuk langes Vabadussõjas 27.01.1919. (M.S.)
ANT, Evald Tõnise p, lipnik (1917), leitnant (1921).
VR II/3, nr 2930/18.02.1925 hinnates vahvust, mis leitnant Evald ANT 1. Ratsapolgu I eskadroni nooremohvitserina Eesti Vabadussõjas üles näidanud 22. aprillil 1919 Nappi ja Schagrö vallutamisel.
Sündis 17.(05.)02.1898 Paides kooliõpetaja peres. Õppis Paide linna algkoolis, 1905–15 Paide saksa eragümnaasiumis ja 1917 Moskva 3. lipnikekoolis. Töötas 1915–16 kontoriametnikuna aktsiisivalitsuses Paides. I MS ajal septembrist 1916 kaardiväe Tragunipolgus, jaanuarist 1917 kaardiväe kütipolgus. Lipnik novembrist 1917. Detsembrist 1917 4. Eesti polgu nooremohvitser. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 09.12.1918 5. jalaväepolgu ratsaluure komando ülemaks, märtsist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadroni, augustist 1919 2. eskadroni nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 21.04.1919 Võrumaal Napi küla all haavata. Detsembrist 1920 Ratsapolgu 1. eskadroni nooremohvitser. Alamleitnant septembrist 1920, leitnant juunist 1921. Septembrist 1921 Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) sidekomando ajutine ülem, 1923. a märtsist 1. eskadroni nooremohvitser, augustist 2. eskadroni ülema abi. Maist 1924 Ratsarügemendi adjutant, juunist detsembrini 1925 riigivanema adjutant, märtsist 1926 Sakala jalaväerügemendi ratsakomando ülem. Mais 1926 vabastati teenistusest. Alates 1929 ametnik Märjamaa lähedal Kuuda leprosooriumis, 1938 raamatupidaja Tallinnas ja Lodjal. 1927–29 oli KL Järva mlv eskadronide pealik, KL Lääne mlv Märjamaa mlvk pealiku abi, 1933 Märjamaa eskadroni pealik, hiljem KL Harju mlv nooreminstruktori kt, VRVÜ Tallinna osak ja SPS Järvapoegade liige. II MS ajal septembrist detsembrini 1941 183. Eesti julgestusgrupi ülem. Septembrist 1942 juulini 1943 pidas Saksa võim teda kinni Tallinna vanglas. Sügisest 1944 raamatupidaja Pärnus. Nõukogude võim arreteeris ta 30.08.1945 Pärnus. Mõisteti detsembris 1946 kümneks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl SevUralLagis, vabanes juulis 1954. Töötas Paides normeerijana. Suri 14.03.1975 Paides. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Teised autasud: Soome VRO II kl. Abikaasa Ksenia, sünd Mälkson (1910), tütar Malle (1937). (J.P.)
ANT, Jakob Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1134/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jakob ANT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Pankliti talu juures.
Sündis 11.11.(30.10.)1899 Viljandimaal Soosaare v Üleluha talu rentniku peres. Õppis Oiu valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. VS ajal alates 17.01.1919 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 4. roodus kuulipildur. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustist 1920 3. roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai isale kuuluvast Andi talust eraldatud Üleoja talu. Seejärel talunik. KL Sakalamaa mlv Kolga-Jaani mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Pidas Üleoja talu kevadeni 1949, seejärel oli artelli Komsomol, hiljem kolhooside Energia, Majak ja Leie põllutööline ja brigadir. Temaga peaosas tegi etnograafiamuuseum Üleoja talus filmi õllevalmistamisest. Suri 29.07.1979 Viljandi raj Kolga-Jaani kn Üleoja talus. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Abikaasa Armilde, sünd Rosenberg (1908–80), lapsed Heino (1937), Märt (1938), Villu (1940), Jüri (1943), Rein (1946) ja Mari (1948). Õemees Jaak Kitsing VR II/3. (J.P.)
ANTIKAINEN (kuni 1923 PENTTILÄ), Suoma Aura, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2007/26.03.1920 Halastaja õele Suoma PENTTILÄ’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 24.10.1886 Soomes Suursaaris Teiskos. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Pärast sõda võimlemisõpetaja. Suri 10.06.1933 Jyväskyläs. Maeti Jyväskylä Vanale kalmistule. (M.S.)
ANTTILA, Einari, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2130/26.03.1920 Sõdurile Einar ANTTILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.06.1892 Soomes Mäntsäläs Herman-Onkimaal. Käis Numminenis koolis. Alustas sportimist Sääksjärvi Vendade klubis. Parimad saavutused: 1916 kaks jooksu maailmarekordit, 1000 ja 2000 m distantsil, 1915 ja 1916 Soome meister 800 ja 1500 m distantsil. Soome VS ajal saadud vigastus lõpetas sportlasekarjääri. VS ajal alates jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Pärast sõda KL Nurmijärvi piirkonna pealik. Suri 1972. (M.S.)
APARNIEKS, Artūrs Osvalds Nikolajsi p, Läti kolonelleitnant (1919).
VR II/3, nr 3104/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Kolonel-leitnant Artur APARNIEKS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 24.(12.)02.1896 Lätis Valka mk Beļava valla kirjutaja peres. Õppis Beļava valla-, Jēkabmiesta kaubandus- ja Zvenigorodi kommertskoolis, 1914–15 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1915 Nikolai sõjaväeinseneride koolis ja Läti ülikoolis (ei lõpetanud). I MS ajal maist 1915 sõjaväes, läkitati sõjakooli. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser Tallinnas Peeter Suure merekindluses. Juunist 1917 Sevastopoli kindluses. Alamleitnant augustist 1916, leitnant augustist 1917. Haigestus ja evakueeriti Simferoopolisse, kus osales enamlastevastases võitluses. Maist 1918 tagasi Lätis, elas isakodus Valmiera mk Ungurpilsi vallas. Novembris 1918 astus Pihkvas Vene Põhjakorpusse, 27. novembrist 1918 Vecgulbene jaama komandant, detsembrist 1918 Bulak-Balahhovitši üksuses sapöörikomando ülem ja staabi operatiivosak ülema abi. Mais 1919 astus koos 30 ratsanikuga Läti relvajõududesse, moodustas partisanide salga, oli Põhja-Läti partisanide polgu ülem, juulist 1919 Läti armee tehnilise osak ülem. Oktoobris 1919 moodustas partisaniüksusi Kuramaal Bermondt-Avalovi vägede tagalas. Kapten maist 1919, kolonelleitnant detsembrist 1919. Detsembrist 1920 ohvitseride reservis, aprillist 1921 ohvitseride kursuste inseneriosak ülem. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Töötas mõnda aega Läti siseministeeriumis, hiljem asus Krāslavasse Latgales, pidas Leja vesiveskit. Suvel 1940 kutsuti teenistusse, määrati Latgale sõjaväeringkonna ülema käsutusse. Nõukogude võim arreteeris ta 20.08.1940. Mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski krai vangilaagrites, vabanes juunis 1956. Seejärel töötas Riias ehitusinsenerina. Suvel 1966 sai loa sõita perekonna juurde USAsse. Suri 15.05.1968 San Franciscos. Maeti Läti sõjainvaliidide vennaskalmistule New Yorgi osariigis Elka Parkis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeO IV kl ja VlO IV kl. Abikaasa Milda, sünd Krumina (1902), tütar Aija (1921). (J.P.)
APPELGREN, Inga vt HORNBORG, Ingrid Margareta Viktori t.
ARAK, Viktor Ivani p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1446/08.10.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ alam-kaptenile Wiktor ARAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a. Weschki jaama juures.
Sündis 22.(10.)04.1896 Pärnumaal Taali v Sindi ministeeriumikooli juhataja peres. Õppis Sindi ministeeriumikoolis, 1908–15 Pärnu gümnaasiumis, 1916 Nikolai sõjakoolis ja 1920–29 Tartu ülikooli majandusteaduskonnas. Alates 1921 korp! Vironia liige. I MS ajal septembrist 1915 205. tagavarapolgus, seejärel 53. ja 70. tagavarapolgus. Augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 35. Brjanski jalaväepolgus ning rooduülem 674. Šipkinski ja 530. Vassilsurski jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1917. Detsembrist 1917 Tartu Eesti tagavarapataljonis, veebruaris ja märtsis 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu nooremohvitser, märtsist 1919 dessantroodu ülema kt, aprillist 1919 2. dessantroodu ülem, juunist 1919 dessantpataljoni ülema kt ja juulist 1920 rongiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 29.12.1918 Järvamaal Lehtse jaama juures Anne mõisa all haavata. Leitnant oktoobrist 1919, alamkapten veebruarist 1920, kapten jaanuarist 1924. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel töötas 1923–28 Eesti Panga Tartu osakonnas ja 1928–43 Tallinna osakonnas ametnikuna. Oli 1926–28 KL Tartu mlv ja 1933–35 KL Tallinna mlv Kalevi mlvk pealiku abi kt. Saksa ajal aprillist 1944 OK staabi komandant Tallinnas. Nõukogude võim arreteeris ta 22.08.1945 Paides. Mõisteti märtsis 1946 viieks aastaks vangi, oli Karaganda obl StepLagis, vabanes jaanuaris 1951. Seejärel töötas Sindi 1. detsembri nimelises tekstiilivabrikus. Suri 09.05.1963 Pärnus. Maeti Sindi kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Margot-Amanda, sünd Kvell (1896–1999), lapsed Saima-Õie-Maret (1924) ja Jüri-Endel (1927). Abikaasa lastega pääses 1944 läände. (A.K.)
ARBOE-LÆSSØE, Hugo Kai, Taani veltveebel (1919).
VR II/3, nr. 3118/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Härra Vitseveldveebel Hugo K. ARBOE-LÄSSOE Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 26.03.1895 (ka 1885) Taanis Kopenhaageni maakonnas. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Elas 1925 Taanis Tønderis ja 1930 Kanadas Nova Scotia provintsis Halifaxi mk Lawrencetownis. Suri 1982 Nova Scotia provintsis. Maeti Yarmouthi Arcadia kalmistule. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
ARCHEN, Charles Théophile, Prantsuse kolonel (1928).
VR I/3, nr 3157/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra leitnant-colonel ARCHEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.10.1874 Prantsusmaal Thionville’is. Õppis 1894–96 sõjakoolis. I MS ajal teenis divisjoniülemana, viibis pikemat aega rindel ja võttis osa mitmest lahingust. Major 1916. Septembris 1917 lähetati Venemaale Prantsuse sõjaväelise missiooni juurde, aprillis 1918 komandeeriti Soome, määrati Prantsuse sõjaväelise missiooni ülemaks Petrogradis, oktoobris 1918 nimetati liitriikide sõjavägede staabiülemaks Arhangelskis. Osales 1918–19 Onega ja teistes lahingutes. Augustis 1919 Prantsuse sõjaväelise missiooni staabiülem Balti riikides, septembris 1920 missiooni juht. 1924–33 Prantsuse sõjaväe esindaja Balti riikides, alaline asukoht Riias. Suri 12.02.1941 Prantsusmaal Nancys. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1933), Vene AnO ja VlO, Soome VRO ning Prantsuse ALO. (M.S.)
ARDEL, Karl Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1854/14.12.1920 Lahingus 26 mail 1919 a. Mustajõe ääres langenud Kitsaroopalise soomusrongi reamehele Karl ARDEL’ile wahwuse eest.
Sündis 05.03.(21.02.)1899 Läänemaal Veltsa v Urita külas. Õppis Veltsa ministeeriumikoolis. Töötas kodukülas puusepana. VS ajal alates 08.02.1919 vabatahtlikult kitsarööpmelisel soomusrongil nr 3. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Suri 26.05.1919 evakuatsioonipunktis Võrumaal Mõniste lähistel Mustjõe raudteesilla juures saadud haavadesse. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Mihkli ja Haapsalu sambal. Vallaline. Vend Jüri Ardel langes Vabadussõjas 10.02.1919. (J.P.)
AREN, Jakob vt AAREN, Jakob Jüri p.
ARHIPOV, Stepan, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 857/01.09.1920 Katschanowi pataljoni wanemale alamohwitserile Stepan ARHIPOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 nowembril 1919 a.
Sündis 1895. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Elas 1919 Katšanovo v Untino külas. VS ajal alates 06.06.1919 nooremallohvitserina Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 3. roodus. Vanemallohvitser 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel Katšanovo all. Mais 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
ARILDSKOV (kuni 1904 JØRGENSEN), Max Johannes, Taani leitnant (1916), kapten (1919).
VR II/3, nr. 3115/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Härra Leitnant Maks ARILDSKOV Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 17.02.1896 Taanis Havndalis Overgaardis. I MS ajal märtsist 1915 Taani sõjaväes, lõpetas veebruaris 1916 rannakaitse suurtükirügemendi juures ohvitserikursuse. Leitnant novembrist 1916. Teenis märtsini 1918 1. rannakaitse suurtükirügemendis. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii kuulipildujate rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus Taani. Septembris 1919 astus Vene Loodearmee koosseisus loodud Rootsi Valge Leegioni teenistusse. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Ingerimaal. Kapten novembrist 1919. Detsembris 1919 lahkus teenistusest. Jaanuaris ja veebruaris 1920 teenis ohvitserina Taani 2. rannakaitse suurtükiväepatareis. Alates 1934 Taani natsionaalsotsialistide partei liige, hiljem üks selle juhte. Pärast 1943 kaotatud parlamendivalimisi lahkus parteist, asutas partei Nye Danmark. Oli 1943 tegev Saksa armee Taani vabatahtlike üksuse Schalburgkorps loomisel, asutas ning juhtis jaanuarist 1944 sõjaväelist üksust Landstormen. Taani vastupanuliikumine arreteeris ta 1945. Mõisteti kaheksaks aastaks vangi, mais 1948 anti armu. Suri 1986. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S., J.P.)
ARJAK, Johan Peedu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1367/15.09.1920 Inseneri pataljoni remontrongi Nr 3 kapralile Johan ARJAK’-ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud raudtee ja sildade parandamisel – 25 jaanuaril 1919 a. Pritsu jaama juures, 27 jaanuaril 1919 a. Keeni jõe peal, 29 jaanuaril 1919 a. Sangastes ja 14–15 weebruaril 1919 a. Isborski all.
Sündis 07.01.1896 (26.12.
1895) Viljandimaal Jõgeveste v Soolikse talu töölise peres. Õppis Jõgeveste valla- ja Helme kihelkonnakoolis. Töötas 1913–16 Hummuli mõisas sepana. I MS ajal 1916–18 raudteepataljonis. Oli 1918 Lõve mõisas lukksepp. VS ajal alates 09.12.1918 Inseneripataljoni raudteeroodus, osales sildade ja raudteelõikude parandamises. Kapral oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Valgamaal Lõve v Kullamäe talu. Oli 1931–34 Lõve vallavolikogu liige, 1924–40 KL Valga mlv Helme mlvk Lõve üksikrühma kassapidaja, 1926–40 Lõve turbaühisuse esimees, Lõve VTÜ peamees, 1927–33 Lõve IV masinatarvitajate ühisuse juhatuse, 1936–40 Eesti Põllutöökoja Helme konvendi ja VRVÜ Valga osak liige. Saksa ajal Põdrala vallavanema abi, OK liige. Kevadeni 1949 pidas Kullamäe talu, edasi kolhoosi Vanemuine põllutööline, hiljem Ljahhovi-nim kolhoosi sepp ja põllutööline. Suri 23.01.1973 Valga raj Tõrvas. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Ida-Marie, sünd Siilak (1893–1980), lapsed Hilda-Alide (1929), Jaan (1932) ja Aksel (1934). Vennanaise vend Juhan Tuvi VR II/3. (J.P.)
AROL, Aleksander Mihkli p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 2927/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. jalaväepolgu jalaluurajate meeskonna ülem leitnant Aleksander AROL Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus Narva jõe liinil Kriuscha ja Ust-Scherdjanka külade all 18. detsembril 1919.
Sündis 25.(13.)02.1897 Venemaal. Õppis Tallinnas linnakoolis, 1916 Petrogradi 5. gümnaasiumis, 1916 Pauli sõjakoolis ja 1922–34 Tallinna tehnikumis. I MS ajal juulist 1916 sõjaväes, läkitati sõjakooli. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 245. ja 22. tagavarapolgus, hiljem 8. kütipolgus rooduülem ja õppemeeskonna nooremohvitser detsembrini 1917. Veebruarist aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 22.11.1918 1. jalaväepolgu nooremohvitser, hiljem 16. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 04.02.1919 Narva all Feodorovka küla juures haavata. Maist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 6. roodu ülem, augustist 1. jalaväepolgu luurajate komando vanemohvitser, novembrist komando meeskonna ülem. Alamleitnant ja leitnant oktoobrist 1919. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Harjumaal Vääna v Tiigi talu, müüs selle 1931 ära. Juunist 1927 riigiraudtee Tallinna veojaoskonnas vedurijuhi abi ja vedurijuht, septembrist 1932 veoameti tehnik, juunist 1935 revident, oktoobrist 1936 Mõisaküla raudteetehaste insener. Suri 16.03.1937 Pärnumaal Mõisaküla alevis. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (J.P.)
ARON, Aleksander Otto p, mereõpilane (1919), 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 245/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Aleksander Otto p. AARON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – Orawa mõisa ja küla waldamisel, Luiska ja Ikla külade juures ning Dünamündes.
Sündis 03.11.(21.10.)1901 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linna alg- ja linna kunsttööstuskoolis. VS ajal alates 19.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, märtsist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, aprillis ja mais 1919 Meredessantpataljonis, hiljem Mereväe Ekipaažis ja suurtükilaeval Lembit. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel, Lõuna-Eestis ja Narva all, sai 15.05.1919 haavata. 1. järgu madrus juunist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sügisel 1920 sõitis Rootsi, sealt Inglismaale ja USAsse. Oli tööline New Jersey osariigis ja New Yorgis, hiljem taas mõnda aega meremees. Suvel 1926 asus New Yorgi lähistele North Tarrytowni (nüüd Sleepy Hollow), töötas Chevrolet’ autotehases. Viimase teate said sugulased Eestis temast jaanuaris 1927. Saatus teadmata. Vallaline. (J.P.)
ARON, August-Eduard Hansu p, leitnant (1919), major (1926).
VR I/3, nr 3011/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten August ARON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud juhtides 8. Kindluse patarei ülemana isiklikult eelliini vaatepunktidest, vaenlase tule all novembris ja detsembris 1919 oma batarei tegevust ja hävitades sagedasti tabava suurtüki tulega vaenlaste ahelaid.
Sündis 13.(01.)11.1896 Järvamaal Särevere v Laupa mõisa töölise peres. Õppis Tallinnas linna- ja 1916 Peterhofi lipnikekoolis, 1924 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1928 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal septembrist 1915 vabatahtlikult Sveaborgi kindluse suurtükiväe 12. roodus. Lipnik detsembrist 1916. VS ajal alates 27.11.1918 Aegna saare komandantuuris. Jaanuarist 1919 2. kindluse suurtükiväedivisjoni 3. patarei noorem- ja vanemohvitser, märtsist 4. patarei ülem, augustist kindlusepatarei nr 8 ülem. Alamleitnant aprillist ja leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Maist 1920 välipatarei nr 17 ülem, märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe 2. grupi patarei nr 7 ülem, ühtlasi märtsist detsembrini 1925 Jõhvi garnisoni ülem, septembrist 1925 2. suurtükiväegrupi ülema abi. Kapten 1924, major 1926. Detsembrist 1928 1. soomusrongirügemendi ülema abi, ühtlasi detsembrist 1928 septembrini 1929 rügemendiülema kt ja Tapa garnisoni ülem. 2. suurtükiväegrupi ohvitseride kogu auesimees, VRVÜ Rakvere osak liige. Põdes kopsutuberkuloosi, viibis ravil Taagepera sanatooriumis. Suri 23.02.1930 Järvamaal Lehtse v Tapal. Maeti Toila kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Otto (1900), tütred Hedda (1923) ja Ines (1928). (J.P.)
ARONEN, Karl Albert Mari Pauliina p, Soome reamees (1919), kapral (1941).
VR II/3, nr 2234/26.03.1920 Sõdurile Albert ARONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.04.1897 Soomes Padasjokis, elas Vihtis Lääne-
Uusimaal. Lõpetas algkooli. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 14.02.1919 Võrumaal Karula mõisa juures haavata, oli ravimisel Tartus ja Tallinnas. Pärast sõda töötas Kemijärvis autojuhina. Jätkusõjas 1941–42 teenis õhutõrje kompaniis. Kapral novembrist 1941. Suri 04.02.1956 Kemijärvis. Maeti Kemijärvi Honkakangase kalmistule. (M.S.)
ARRAS, Paul Johanni p, ohvitseri asetäitja (1919), sanitaarnooremleitnant (1926).
VR II/3, nr 615/24.08.1920 Scouts polgu ohwitseri asetäitjale Paul Johani p. ARRAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 weebruaril 1919 Mustajõe raudteesilla waldamisel.
Sündis 24.(12.)09.1892 Võrumaal Erastvere v Kuldijüri talu pidaja peres. Õppis Erastvere valla-, Kanepi kihelkonna- ja Võru linnakoolis, edasi H. Treffneri gümnaasiumis, 1920–24 Tartu ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia osakonnas, mille lõpetas cum laude ning 1926 SÜÕ aspirantide kursustel. Farmaatsiamagister 1925. Korp! Fraternitas Liviensise liige. Sooritas 1910 Tartus apteekriõpilase eksami, alates 1913 apteekri abiline. I MS ajal jaanuarist 1915 Petrogradi Nikolai sõjaväehospidalis. Märtsist 1915 12. armee sanitaarosakonnas, detsembrist 7. liikuvas sõjaväe apteegis. Oktoobrist 1917 278. tagavara välihospidali apteegi juhataja, 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, jaanuaris 1919 A company kuulipildujate komandos, komandeeriti kitsarööpmelisele soomusrongile nr 2 dessanti. 1919. a aprillist Scouts pataljoni A company ohvitseri kt, juulist A company ülema kt, detsembrist Scouts polgu 5. roodu ülem. Lance-corporal jaanuarist 1919, ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Jaanuarist 1920 Scouts polgu majandusülema abi, maist 3. roodus. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Tartumaal Vesneri v Metsa talu, mille müüs ära. Seejärel 1926–28 sõjaväehaiglas raamatupidaja, 1928–33 farmaatsiatehase Helios juhataja, farmaatsiafirma Ephag Tartu osak direktor, 1933–40 Kehra apteegi juhataja, 1940–41 Kiviõli apteegi farmatseut. EVL Kehra osak esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, 1942–46 8. Eesti laskurkorpuse meedik. Alates 1946 elas Kehras, töötas keemikuna Kehra tselluloosi- ja paberikombinaadis ning Eesti Maaehitusprojektis. Suri 11.12.1980 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Margarethe-Elisabeth, sünd Treulob (1899–1925). Teine abikaasa Niina-Ida, sünd Kress (1902–88), lapsed Viljar (1932–2009) ja Aili (1934–2006). (A.K.)
ARTTI (kuni 1896 TEGSTRÖM), Pontus Kaarlo Karl Gustavi p, Soome välisministeeriumi ametnik.
VR III/2, nr 3069/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi välisministri abi Pontus ARTTI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.01.1878 Soomes Ylitornio vallas. Lõpetas 1896 Oulu lütseumi. Oli 1905–06 Tampere teatri direktor, 1906–10 ajalehe „Tampereen Sanomat“ toimetuse sekretär, 1910–17 ajalehe „Turun Sanomat“ vastutav peatoimetaja, 1917–18 toitlusvalitsuse ametnik, 1918–19 keskkooperatiivi hankeosak juhataja. VS ajal 1919 Soome välisministeeriumi pressiosak ja 1920 poliitikaosak juhataja, 1921–27 kantselei ülem. 1927–30 oli Soome saadik Moskvas, 1931–36 Roomas ja Ateenas, 1931–34 ka Ankaras ja 1932–34 Sofias. Suri 30.07.1936 Helsingis. Maeti Helsingi Kulosaari kalmistule. (M.S.)
ASIKAINEN, Lauri Armas Augusti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2186/26.03.1920 Sõdurile Lauri ASIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.06.1900 Soomes Lappeenrantas. Lõpetas Lappeenranta ühisgümnaasiumi. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 02.06.1921 Lappeenrantas. Maeti Lappeenranta Vanale kalmistule. (M.S.)
ASMUS, Peeter Johani p, alamkapten (1920), kolonel (1939).
VR II/3, nr 65/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 3 roodu ülemale, alamleitnant Peeter Johani p ASMUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 märtsil 1919 a. Stakelni ees luuramisekäigul tarwilikka teateid waenlase üle tuues ja 11 märtsil 1919 a. Stakelni ärawõtmise juures waenlase roodule teed põgenemiseks kinni pannes, roodu peaaegu ära häwitades ja palju wangisid wõttes.
VR II/2, nr 1194/17.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 leitnandile Peeter ASMUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 20 märtsil 1919 a. Saera metsawahi maja juures ja 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu mõisa waldamisel.
Sündis 26.(14.)05.1893 Tartumaal Pangodi v Pullikese talu pidaja peres. Õppis Pangodi valla-, 1908–11 Tartu linna-, 1911–13 Tartu kaubandus- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928 pataljoniülemate kursustel ning 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal septembrist 1915 Keksholmi kaardiväepolgu tagavarapataljonis, juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 125. tagavarapataljoni 5. roodus, veebruarist 1917 53. Siberi kütipolgu 4. roodus, juulist 1. roodu ajutine ülem. Alamleitnant septembrist 1917. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 1. roodu ülem. VS ajal alates 23.11.1918 4. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. roodu nooremohvitser. Jaanuarist 1919 kuulipildujate roodu nooremohvitser, veebruarist laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu ülema abi, märtsist 3. dessantroodu ülem, juunist rongi dessantpataljoni ülem, augustist rongiülema abi. Leitnant maist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 11.01.1919 Virumaal Kärmu külas, 20.03.1919 Sõeru metsavahimaja juures ja 25.11.1919 Narva lähistel Dubrovka küla all haavata. Sai autasuks Tartumaal Konguta v Suure-Konguta talu, müüs selle 1931 ära. Päris Pangodi v Pullikese talu. Jaanuarist 1920 lr sr nr 3 ülem, ühtlasi novembrist 1919 veebruarini 1920 rongi kohtu esimees, 1923–25 1. soomusrongirügemendi ohvitseride kogu esimees, 1924–25 rügemendi kohtu esimees. Kapten 1923, major 1924. Septembris 1925 alandati kapteniks Otepää manöövritel toimunud inimohvritega soomusrongide kokkupõrke tõttu. Lahkus novembris 1925 omal soovil teenistusest. Novembrist 1925 KL Tartu mlv instruktor, märtsist 1926 2. mlvk pealik, aprillist 1927 vaneminstruktor. Septembrist 1927 KL Petseri mlv pealiku kt. Oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem ja pataljoniülema kt, 1929–30 ühtlasi sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Jaanuarist 1932 KL Tartumaa mlv pealiku kt, juunist 1932 pealik. Major 1928, kolonelleitnant 1933, kolonel 1939. Novembrist 1939 Tartu sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi Tartu garnisoni ülema kt ja 2. diviisi ülema teine alaline abi. VRVÜ Tartu osak liige. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 21.12.1940 Tartus. Suri 25.02.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1934) ja VT III kl (1938). Abikaasa Alide-Johanna, esimeses abielus Kadak, sünd Luud (1892–1979), poeg Peeter (1921), naisel esimesest abielust tütar Malle-Mirjam (1914–45). Abikaasa esimene mees oli Karl Kadak VR II/3. (J.P.)
ASPELIN, Helge Gunnar Lempi p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2304/26.03.1920 Alamohwitserile ASPELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.10.1898 Soomes Jyväskyläs. Elas Kuopio mk Kaavi vallas. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis, aprillist 1919 6. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lätimaal. Langes 27.04.1919 Lätis Ruhja all Roza talu juures. Maeti Pärnu Alevi kalmistule, juulis 1919 maeti ümber Soome Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
AUD, Otto-Mihail Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1164/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Otto AUD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 weebruaril 1919 a. Twertsoni ja Nowaja külade juures.
Sündis 01.04.(20.03.)1891 Harjumaal Lohu v Külahansu talu pidaja peres. Õppis Lohu vallakoolis. Teenis 1912–17 4. Siberi suurtükiväe brigaadi orkestris. Oli 1917–18 Kohila vabriku tööline. VS ajal alates 21.12.1918 Ratsapolgus, jaanuaris 1919 viidi üle 2. ratsapolgu 1. eskadroni, aprillist 1919 polgu hobusemoona muretseja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Kohila v Lohu m Allika talu. Seejärel talunik. Oli KL Harju mlv Harku kompanii ratsarühma pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Vambola kolhoosi põllutööline. Suri 30.01.1956 Rapla raj Kohila külanõukogus. Maeti Hageri kalmistule. Abikaasa Aliide, sünd Aunapu (1906–76), poeg Enn (1944). (M.S.)
AUER (kuni 1895 TAPPURA), Ilmari Karl Gustafi p, Eesti abistamise organisaator Soomes.
VR I/3, nr 2041/14.05.1920 Magister Ilmari AUER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 17.02.1879 Soomes Lempääläs. Lõpetas 1900 gümnaasiumi, 1904 Taani põllumajandusülikoolis agronoomia, 1909 sai filosoofiakandidaadi kraadi, 1910 filosoofiamagistri kraadi, tegi korduvalt õppereise Põhjamaadesse. Oli 1904–05 Elisenvaara põllumajanduskooli õpetaja, 1905–07 Uusimaa maakonna põllumajandusseltsi sekretär ja konsulent, 1909–11 Tuusula rahvakooli ja Sörnäineni kristliku rahvakooli õpetaja, 1917–18 põllumajandustootjate keskliidu sekretär. VS sündmustega seotud detsembrist 1918. Eesti abistamise algatajaid Soomes ning EAP propaganda toimkonna esimees. Oli 1919–22 ja 1924–27 Rahvusliku Eduerakonna ning 1929–30 Maaliidu saadik Eduskunnas, 1924 põllumajandusministri abi ja 1924–25 põllumajandusminister ning 1931 presidendi valijamees. Töötas 1922–24 riigi viljalao juhatajana, 1931–40 ja 1942–44 hüpoteegiühingu agronoomina ning 1941–42 põllumajandusministeeriumi tootmisosak mittekoosseisulise referendina. Ühtlasi oli 1909–63 tegev põllumehena Tuusulas, mõnda aega Helsingi mk Jaala vallas ja taas Tuusulas. Tegutses 1947 põllumajandusnõunikuna. Valiti 1958 Helsingi ülikooli audoktoriks. Suri 13.07.1965 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO. (M.S.)
AUGJÄRV, Leonhard-Theodor Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 453/17.08.1920 4 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele Leonhard Jüri p. AUGJÄRW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 augustil 1919 a. Krasnaja-Gorka mõisa all.
Sündis 03.07.(21.06.)1896 Järvamaal Käravete vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal sõjaväes. VS ajal alates 05.02.1919 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist 1919 luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Narva vallas. Suri 29.12.1946 Virumaal Mahu v Aruvälja külas. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Mander (1900), lahutati 1932, tütar Bertha (1922–98). (A.K.)
AUKŠTUOLIS, Jonas, Leedu diplomaat.
VR III/2, nr 3126/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Jonas AUKSTUOLIS Leedu Vabariigi saadik Eestis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 20.01.1885 Leedus Panevėžyse mk Kalnagaliais. Lõpetas 1907 Miitavi gümnaasiumi, õppis 1908–12 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas 1912 Tomski ülikooli. Töötas 1912–15 Kaunases kohtu-uurijana, põgenes 1915 Saksa vägede eest Venemaale, aitas Volgamaal Leedu sõjapõgenikke, 1916 siirdus Rootsi. VS ajal alates 1919 Leedu esindaja Rootsis ja Norras, 1921–22 Madalmaades, 1922–23 Kaunases välisministeeriumi osakonnajuhataja, 1923–24 asjur Eestis, 1924–27 saadik Eestis ja Lätis, 1927–30 saadik vaid Eestis, 1930–32 taas välisministeeriumis Kaunases, 1932–34 saadik Tšehhoslovakkias, 1934–39 Argentinas, Brasiilias ja Uruguais asukohaga Buenos Aireses. Detsembrist 1939 augustini 1940 Leedu välisministeeriumi protokolliosak juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941, viidi Venemaale. Suri 28.10.1949 Mordva ANSV DubravLagis. Teised autasud: KR I kl (1931). (M.S., J.P.)
AULO, Onni Valdemar Johan Fredriku p, Soome lipnik (1918), leitnant (1920).
VR II/3, nr 2712/25.05.1923 Leitnant Onni AULO’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.01.1887 Helsingis. Elas Äänekoskis. Lõpetas gümnaasiumi ja tehnikakõrgkooli, insener. Soome VS ajal vabatahtlikult Vaasa rügemendi Kesk-Pohjanmaa tagavarapataljonis, hilisem 3. pataljoni kuulipildujate kompanii ülem. Lipnik maist 1918. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli Äänekoski, Sippola ja Enso KL liige. Töötas tehnilise direktori ning insenerina, Talvesõja ajal metsatööstusettevõtte Enso-Gutzeit OY insener. Asutas 1943 Helsingis lihvimistarvete tehase Mirka, mis hiljem omandas ülemaailmse tuntuse. Suri 11.07.1967 Helsingis. Maeti Helsingi Maunula kalmistule. (M.S.)
AUNIŅŠ, Jānis Alfrēds Friči p, Läti kapten (1919), kolonel (1940).
VR II/3, nr 3094/20.02.1925 hinnates vahvust, mis härra Kolonel-leitnant Jaan Alfred AUNINS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 18.(06.)09.1895 Lätis Valka linnas. Õppis era- ja 1915 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1923 ja 1930 ohvitseride kursustel, 1938 polguülemate kursustel, lõpetas 1939 Läti ülikooli. I MS ajal märtsist 1915 3. tagavarapataljonis, läkitati sõjakooli. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 182. Grohhovi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai septembris 1915 põrutada. Jaanuarist 1916 Läti küttide tagavarapataljonis, märtsist 1916 2. Riia Läti kütipolgu 7. roodu ülem. Detsembris 1916 sattus sakslaste kätte vangi. Alamleitnant 1916, leitnant märtsist 1917. Vabanes detsembris 1918, asus elama Valka. VS ajal alates 27.02.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadis. Märtsist 1919 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu 8. roodu ülem, aprillist 4. roodu ülem, juulist instruktorite roodu ülem. Jaanuarist 1920 1. roodu ning juulist 1920 märtsini 1921 3. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis, Riias ja Kuramaal, sai 19.04.1919 Võrumaal Saru mõisa all haavata. Kapten juulist 1919, kolonelleitnant maist 1920. Märtsist 1921 piirivalvediviisi 4. piirivalvepolgu ja 1. Läti kütipolgu pataljoni ülem, aprillist 1922 4. Valmiera jalaväepolgu pataljoniülem, 1931 polgu majandusülem ja 1934 polguülema abi. Koguteose „Valmieras kājnieku pulka vēstures 1919–1929“ (Riia, 1929) ajalookomisjoni liige ja üks koostajaid. Juulist 1934 2. Ventspilsi jalaväepolgu ülema abi, novembrist 1936 7. Sigulda jalaväepolgu ülema abi, jaanuarist 1940 6. Riia jalaväepolgu ülema abi, juulist 1940 polgu ülem. Kolonel juulist 1940. Septembrist 1940 Punaarmee 24. territoriaallaskurkorpuse 195. laskurpolgu ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 20.06.1941 Riias. Suri 30.10.1943 Irkutski obl TaišetLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl, StO III kl, Läti KTO IV kl ning VO III kl. Abikaasa Lidija, sünd Kēlere (1899), tütar Elga (1928). (J.P.)
AUS (kuni 1931 AAU), Johannes Gustavi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 225/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale elektrikule Johannes Gustavi p AUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Muhumaal, Petseris ja Marienburgi all.
Sündis 10.12.(28.11.)1897 Saaremaal Kogula v Põllu külas. Õppis vallakoolis. Meremees. VS ajal alates 23.11.1918 vabatahtlikult elektrikuna suurtükilaeval Lembit. Vanemelektrik märtsist 1919. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning Lõuna-Eestis ja Narva all. Võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Vanemallohvitser juulist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel meremees, õppis välismaal mehaanikainseneriks. Töötas mehaanikuna mitmel kodu- ja välismaisel laeval. Elas 1930ndail Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Siirdus teenima välislaevadele, jäi USAsse. Suri kinnitamata andmeil 1951 New Orleansis õnnetusjuhtumi tagajärjel. Abikaasa Amanda-Johanna, sünd Visso (1902–94), lapsed Jaanik (1931–73) ja Mai (1933). (J.P.)
AVIK, Eduard-Johannes Jaani p, vanemleitnant (1918).
VR I/3, nr 1651/17.12.1920 Piiriwalwe ujuwate abinõude osakonna ülemale, wanemleitnant Eduard-Johannes Jaani p AWIK’ule, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)09.1891 Peterburi kub Gatšinas talupidaja peres. Õppis 1902–09 Kroonlinna reaal- ja 1910–14 Kroonlinna mereväeinseneride koolis. ÜS Raimla liige. Maist 1914 mehaanik, juulist 1914 mehaanikainsener soomuslaeval Andrei Pervozvannõi, augustist 1916 miiniristleja Leitnant Iljin vanem mehaanikainsener. Gardemariin augustist 1911, mitšman juulist 1914. 1917 võttis osa lahingutest Liivi lahel ning osales jääretkel Helsingist Kroonlinna aprillis 1918. Märtsis 1919 põgenes Petrogradist Soome ja sealt Eestisse. VS ajal alates 12.04.1919 miiniristleja Wambola mehaanikainsener, maist 1919 vanem mehaanikainsener. Osales lahingutes Soome ja Liivi lahel Punaarmee ja Landeswehri vastu. Detsembrist 1919 piirivalve laevastiku inspektor, aprillist 1920 rannavalve ujuvate abinõude osak ülem, ühtlasi mereväe kadettide kooli mehaanika jsk ülem. Jaanuaris 1922 vabastati teenistusest. Oli 1922–26 mereasjanduse peavalitsuse masinate inspektor, 1926–29 peavalitsuse juhataja, 1929–40 veeteede talituse direktor ning ühtlasi 1921–26 laevamehaanikute kooli õppejõud ja ülem, 1920–41 Tallinna tehnikumi ja tehnikaülikooli õppejõud, KL Tallinna mlv pealiku abi ja 1925–28 sadama mlvk pealik, Riigi Sadamatehaste nõukogu esimees, Insenerikoja nõukogu aseesimees, Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 10.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/I (1929), KR V kl (1931), VT III kl (1938) ja Vene StO III kl. Esimene abikaasa Elsa-Maria, sünd Langström (1896–1934), pojad Olev (1920) ja Nils (1926). Teine abikaasa Meta, sünd Tiit (1897). (J.P.)
AVIKSON, Andrei vt AAVASALU, Andres Jaani p.
AVISTE (kuni 1935 SOONBERG), Johannes Peetri p, vanemallohvitser (1918), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1094/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Johannes SONBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21 ja 22 detsembril 1918 a. Torma mõisa all, 24 detsembril 1918 a. Jõgewal ja 30 detsembril 1918 a. Aido juures.
Sündis 04.07.(22.06.)1895 Tartumaal Pangodi v Haavistiku talu pidaja peres. Õppis 1906–08 Uderna ministeeriumikoolis ja 1926–27 Allohvitseride Kooli üleajateenijate kursustel. I MS ajal septembrist 1915–18 vanemallohvitser. VS ajal alates 14.12.1918 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 rühmaülem. Veltveebel veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1923 piirivalve Petseri jsk Saputje raj Vidovitši kordoni ülem, novembrist 1927 märtsini 1929 Tallinna jsk Loksa raj Tsitre kordoni ülem, 1929–35 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni suuskjalgratturite rühmavanem, 1935–36 politseikordnik Tartus ja 1936–40 Tallinnas. Nõukogude võim arreteeris ta 02.07.1941 Tallinnas. Suri 29.02.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Emilie, sünd Pelts (1897), lapsed Karin-Helene (1922), Juta (1926) ja Martin (1927). (A.K.)
AVOTIN, Voldemar vt AAVISTE, Voldemar-Otto Jüri p.
BACH, Eduard-Adolf Mihkli p, alampolkovnik (1918), kolonel (1935).
VR I/3, nr 336/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse Topograafia osakonna ülemale, alampolkownik Eduard Mihkeli p. BACH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)01.1881 Pärnumaal Käru v Lõuka talus. Õppis H. Treffneri gümnaasiumis, Pihkva maamõõdukoolis ja 1902–04 Peterburi sõjaväetopograafiakoolis. Alamleitnant 1904. Teenis 1905–06 sõjaväe topograafiakorpuse topograafina Soomes, Peterburi kubermangus, Hiinas ja Riias ning 1907–14 Irkutski sõjaväeringkonna staabis, töötas 1912–14 topograafina välitöödel Mongoolias. Leitnant detsembrist 1907, alamkapten detsembrist 1910. I MS ajal novembrist 1914 16. Siberi küti tagavarapataljonis, jaanuarist 1915 169. jalaväepolgu 12. roodu ülem. Kapten jaanuarist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Valgevenes, sai 23.02.1915 Grodno all haavata. Juunist 1915 13. ja augustist 12. armee staabi käsundusohvitser, juunist 1917 sõjaväetopograafia kooli jsk ülema kt. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 02.12.1918 operatiivstaabi topograafia jsk ülem, aprillist 1919 oktoobrini 1920 korraldusvalitsuse topograafia osak ülem, ühtlasi Vabariigi Sõjakooli topograafia õppejõud ning veebruarist 1920 detsembrini 1921 Eesti-Vene piirikomisjoni Eesti delegatsiooni esimees. Oktoobrist 1920 kindralstaabi valitsuse topo-hüdrograafia osak kartograafiaülem, märtsist 1923 kindralstaabi 4. osak topograafia ja kartograafia osak ülem, juunist 1929 kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osak topograafia jsk ülem, juunist 1934 maini 1935 topo-hüdrograafia osak ülema kt. Oktoobris 1935 vabastati teenistusest. Päris Viljandimaal Imavere v Tagametsa talu, elas Tallinnas. Oli 1923–35 Riigi Trükikoja nõukogu liige, Eesti Geodeetide Ühingu asutaja ja juhatuse liige ning VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 09.05.1942 Tallinnas. Maeti Käru kalmistule. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Olga, sünd Bõkova (1892), lapsed Mihkel (1916), Helene (1924) ja Valentina (1929). (J.P.)
BACHMAN, Aleksander vt OJAMAA, Aleksander Mardi p.
BACHMANN, Adam vt RANDALU, Adam Aleksandri p.
BACHMANN, Egon-Adam Otto-Johannes-Carli p, alamleitnant (1919).
VR I/3, nr 2680/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase alamleitnant Egon BACHMANN’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 16.(04.)09.1898 Haapsalus mehaaniku peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1917 Pauli sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1917 sõjaväes, saadeti sõjakooli. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 92. jalaväepolgus, novembrist 1917 3. Eesti polgu 3. roodus, detsembrist 1917 4. Eesti polgus. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 23.11.1918 nooremohvitser 4. jalaväepolgu 4. roodus, oktoobrist 1919 polgu õppekomandos. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Langes 16.11.1919 Venemaal Kurovitsõ küla juures. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
BACHMANN, Georg vt RANDLA, Jüri Jüri p.
BACHMANN, Johannes vt KALDVEER, Juhan Jüri p.
BACHMANN (sünd BAHGMANN), Rudolf Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 384/11.06.1920 9 jalawäe polgu 10 roodu kapralile Rudolf Jaani p. BACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 29.(17.)06.1894 Harjumaal Kirna-Kohatu v Ruila mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 mereväes. VS ajal alates 21.01.1919 1. diviisi eesrinna etapi komandos, septembrist 1919 9. jalaväepolgu 10. roodus. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kirna-Kohatu, alates 1923 Hageri vallas, kus pidas Adila mõisast saadud talu. Suri 30.04.1927 Tallinn-Nõmmel Liiva jaama juures rongilt saadud vigastustesse. Maeti Hageri kalmistule. Abikaasa Eliise, sünd Semidor (1899). (J.P.)
BACHSTEIN, Aleksis-Roland Alexander-Jakob-Bernhardi p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 2941/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. jalaväepolgu rooduülem alamkapten Aleksei BACHSTEIN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 26. mail 1919 Rõuge alevi all Viitina mõisa kindlustatud liini vallutamisel.
Sündis 11.05.(29.04.)1893 Läänemaal Haimre valla viinapõletaja peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1912 Moskva kadetikorpuses ja 1916 Telavi lipnikekoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 vabatahtlikult 73. tagavarapataljonis, juulist 1915 144. jalaväepataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Kovno all. Juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1916. Nooremohvitser 172. tagavarapolgus. Aprillist 1917 1. Eesti polgus komandandi komando ülem, oktoobrist 1917 4. roodu nooremohvitser. Alamleitnant ja leitnant märtsist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 02.12.1918 1. jalaväepolgus marsiroodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 1. roodu vanemohvitser, märtsist 1919 1. roodu ülem, aprillist juulini 1919 lähetatuna koos polgu 1. pataljoniga Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel ja Lõuna-Eestis, sai 26.08.1919 Glubokaja küla all põrutada. Alamkapten jaanuarist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Juunis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, Viljandis ja Nõmmel. Juunis 1927 sõitis Austraaliasse, töötas Põhja-Queenslandis inseneri abina, alates 1937 Brisbane’i raudteevalitsuses vastutavatel kohtadel. Oli 1932–37 VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal interneeriti, sest peeti sakslaseks. Pärast sõda elas ja töötas Brisbane’is. Suri 18.03.1964 Queenslandi osariigis Brisbane’is. Maeti Brisbane’i kalmistule. Esimene abikaasa Agathe-Melita, sünd Bataškov (1902), tütar Meedy (1925). Teist korda abiellus Austraalias. (J.P.)
BACKMAN, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2358/26.03.1920 Sõdur BACKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks, et 4. kompaniis teenis mitu samanimelist: Carl Backman Helsingist, teadmata päritolu Karl Backman, Toivo Backman Tamperest ja Valdemar Backman Porvoost. (M.S.)
BAIGUNOV, Peeter vt KABUR, Peeter Gerassimi p.
BAJER, Michał Ignacy Karoli p, Poola kolonel (1922).
VR I/2, nr 3050/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Michal BAJER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 27.07.1884 Varssavis. Lõpetas 1912 Monsi polütehnikumi mäeinsenerina, õppis 1927 Varssavis kõrgematel sõjalistel kursustel. I MS ajal Vene armees. Detsembrist 1917 Poola 2. korpuses, mais 1918 kui Saksa väed olid likvideerinud korpuse, põgenes Venemaa kaudu üle Murmanski Prantsusmaale. Oli Poola nn Sinise armee staabi 1. osak ülem, seejärel teenis 1. diviisi staabis. Aprillist 1919 tagasi Poolas kindral Józef Halleri 1. armeekorpuse staabiülema asetäitja, 1919–21 45. jalaväerügemendi ülem, 1921–22 sõjaministeeriumi 1. osak ülem, detsembrist 1922 märtsini 1923 siseministeeriumi rahvusliku julgeoleku direktor, märtsist juulini 1923 Poola politseiülem, augustist 1923 maini 1926 Poola kindralstaabi 2. osak ülem. Lahkus 1928 teenistusest. Oli 1928–39 Poola mäemetallurgiatööstuse juhataja Katowices ja 1939 Sileesia kaevanduste tehnikadirektor. Pärast II MS kivisöetööstuse kesknõukogu asedirektor Katowices, alates 1954 mäe- ja metallurgiaettevõtte juhataja. Suri 21.11.1962 Poolas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola PR IV kl, VM V kl ja VR, Läti KTO III kl, Soome VRO III kl, Rootsi MO III kl, Itaalia KO III kl, Rumeenia KO III kl, Tšehhoslovakkia VLO III kl, Jugoslaavia SO IV kl, Prantsuse ALO V kl ja Belgia SR. (J.P.)
BALDER, August Mardi p, kapten (1920), kolonel (1937).
VR II/3, nr 265/11.06.1920 1 jalawäe polgu 5 roodu kaptenile August Mardi p BALDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kriuscha ja Ust-Scherdjanka külade wahelisel liinil.
Sündis 25.(13.)10.1891 Virumaal Imastu v Koplimetsa k talupidaja peres. Õppis Imastu valla-, Liiguste ministeeriumi- ja Rakvere linnakoolis, sooritas 1910 Tallinna Nikolai gümnaasiumi juures 1. järgu vabatahtliku eksami. 1915 õppis 2. Petrogradi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–25 Tallinna kolledžis ja 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal oktoobrist 1914 172. tagavarapataljonis, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Oli 175. tagavarapataljoni 83. marsiroodu ülem, detsembrist 1915 122. marsipataljoni rooduülem, märtsist 1916 240. Waweri jalaväepolgu 1. roodus, detsembrist 1916 1. roodu ja maist 1917 7. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant vanusega novembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 21.09.1917 Riia rindel Stockmannshofi all haavata ja põrutada. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 16.11.1918 Kadrina KL roodu ülem, jaanuarist veebruarini 1919 1. diviisi väljakohtu liige, veebruarist 1919 ohvitseride reservis, märtsist 1919 1. jalaväepolgu 7. roodu ajutine ülem ja polgu väljakohtu liige, aprillist 1919 luurekomando ülem, oktoobrist 1919 5. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Viru ja Narva rindel. Alamkapten juulist 1919, kapten jaanuarist 1920. Seejärel 1. jalaväepolgu 2. roodus, siis 3. roodu ja 1. pataljoni ajutine ülem, septembrist 1922 ohvitseride kursuste ajutine ülem, oktoobrist 1923 ülema abi, ühtlasi kursuste ajutine ülem, augustist 1927 kindralstaabis. Lähetati KL ajutiseks õppe- ja spordipealikuks, juunist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, veebruarist 1930 KL peastaabis õppe-spordiosak pealik, korduvalt KL peastaabi ülema ajutine kt. Novembrist 1939 1. diviisi staabiülem ja diviisiülema alaline asetäitja, veebruarist 1940 KL peastaabi ülem. Major 1923, kolonelleitnant 1930, kolonel 1937. Oli 1934–39 KL Tallinna mlv Põhja mlvk pealik, Eesti Laskurliidu asutaja ja juhatuse liige, VRVÜ Tallinna osak juhatuse liige, Kodanliku Õhukaitse Nõukogu, seltsi Esimene Eesti Polk, Kadrina VTÜ ja NMKÜ Tallinna osak liige. Avaldas artikleid ajakirjades „Kaitse Kodu!“ ja „Sõdur“, koostas raamatu „Pealik lahingus“ (1932) ning KL trükiseid. Nõukogude võim arreteeris ta 29.07.1940 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti aprillis 1941 kaheksaks aastaks vangi, oli Komi ANSV vangilaagrites, vabanes märtsis 1948. Seejärel töötas 1948–61 Sojuzelektroprojektis maamõõtja, tehniku ja insenerina ning 1961–68 Eesti Põllumajandusprojektis vaneminsener-maamõõtja. Suri 26.09.1973 Tallinnas. Maeti Kadrina kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1934), VT III kl (1938), Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl, Poola PR III kl ning Soome VRO III kl. Abikaasa Hilda, sünd Neumann (1910–75), kasupoeg Kalju Neumann (1930). (J.P.)
BALDMANN, Karl vt PALTMANN, Karl Peetri p.
BALDWIN, Stanley Alfredi p, krahv, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa peaminister Mr. BALDWIN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 03.08.1867 Inglismaal Worcestershire’i krahvkonnas Bewdleys. Õppis Hawtrey ja Harrow’ poistekoolis ning Cambridge’is Trinity kolledžis. Briti konservatiivne poliitik. Oli 1908–37 Briti parlamendi liige, oktoobrist 1922 augustini 1923 rahandusminister ning kolmel korral peaminister: maist 1923 jaanuarini 1924, novembrist 1924 juunini 1929 ja juunist 1935 maini 1937. Oli 1923–37 Briti konservatiivide esimees ning jaanuarist novembrini 1924 ja juunist 1929 augustini 1931 parlamendi opositsiooni juht ning augustist 1931 juunini 1935 riiginõukogu esimees. Maist 1937 pensionil. Suri 14.12.1947 Inglismaal Worcestershire’i krahvkonnas Stourport-on-Severnis. Maeti Worcesteri katedraali. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BALFOUR, Arthur James James Maitlandi p, krahv, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa endine välisminister Earl BALFOUR Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 25.07.1848 Šotimaal Haddingtonshire’i (Ida-Lothian) krahvkonnas Whittingehame’i lossis. Õppis Etoni ja Cambridge’i Trinity kolledžis. Briti konservatiivne poliitik. Oli 1874–1922 parlamendi liige, juulist 1902 detsembrini 1905 peaminister, maist 1915 detsembrini 1916 mereminister, detsembrist 1916 oktoobrini 1919 välisminister ning oktoobrist 1919 oktoobrini 1922 ja aprillist 1925 juunini 1927 riiginõukogu esimees. Avaldas novembris 1917 Balfouri deklaratsiooni, millega Briti valitsus toetas juutide rahvusliku kodumaa loomist Palestiinas. Tema välisministriks oleku ajal mais 1918 tunnustati de facto Eesti Ajutist Maanõukogu kui eesti rahva esinduskogu. Suri 19.03.1930 Inglismaal Surrey krahvkonnas Wokingis Fishers Hillis. Maeti Whittingehame Toweris perekonnakalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BALIN, Aleksander Skertsi p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 136/21.02.1920 1 Ratsa polgu kuulipildujate komando ülemale, lipnik Aleksander Skertsi p. BALIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 jaanuaril 1919 a. Orino mõisa all.
Sündis 28.(16.)04.1895 Võrumaal Rõuge v Sänna m Ossipi talu pidaja peres. Õppis Sänna valla- ja Rõuge kihelkonnakoolis, 1909–15 H. Treffneri gümnaasiumis, 1915–17 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud) ja 1917 Aleksandri sõjakoolis. Alates 1915 korp! Vironia liige. Oli 1917 Sänna rahvaraamatukogu seltsi asutaja. I MS ajal sõjaväes aprillist 1917, läkitati sõjakooli. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 10. Siberi tagavarapolgus Irkutskis, septembrist 1917 Krasnojarski (Jenissei) kasakaarmees divisjoni kuulipildujate instruktor ja kuulipildujate komando ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Siberis. VS ajal alates 22.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis, veebruarist 1919 kuulipildujate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 24.04.1919 Võrumaal Pärtli küla all haavata. Suri 02.05.1919 1. Tartu sõjaväehaiglas. Maeti Võru VS langenute kalmistule. Nimi Sänna ja Ratsarügemendi sambal Tartus (taastamata), tahvlil korp! Vironias ja Tartus Ratsarügemendi ohvitseride kasiinos (taastamata) ning VOKs Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
BALODIS, Jānis Pēterise p, Läti sõjavägede ülemjuhataja, kindral (1920).
VR I/1, nr 2545/19.08.1921 Latwia Wabariigi Sõjawägede Ülemjuhatajale, Kindral Jaan BALODIS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Latwia Wabariigi sõjawägede organiseerimisel ja aurikkal juhatamisel lahingutes Latwia ja Eesti ühiste waenlaste wastu.
Sündis 20.(08.)02.1881 Lätis Valka mk Trikāta v Lubi m Vēžnieksi talu pidaja peres. Õppis 1890–97 Trikāta kihelkonna- ja 1900–02 Vilno sõjakoolis. Korp! Ventonia auvilistlane. Alates 1898 vabatahtlikult 110. Kama jalaväepolgus, septembrist 1900 sõjakoolis. Alamleitnant 1902. Nooremohvitser 100. Ostrovi jalaväepolgus, võttis 1904–05 osa Vene-Jaapani sõjast, sai haavata. Nooremohvitser 106. Ufa jalaväepolgus, alates 1914 roodu-, hiljem pataljoniülem. Leitnant 1906, alamkapten 1910, kapten 1914. I MS ajal augustist 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, sai 21.02.1915 Grodno all haavata ja sattus sakslaste kätte vangi, peeti kinni vangilaagris Sileesias, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 01.12.1918 Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes ohvitseride tagavararoodu ülem, alates 10.12.1918 1. iseseisva Läti roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Kuramaal alates 06.03.1919 üksiku Läti pataljoni, hilisema üksiku Läti brigaadi ja Lõuna-Läti brigaadi ülem. Mais 1919 toetas oma üksusega Landeswehri ja Saksa väekoondist Riia vabastamisel Punaarmeest. Alates 15.07.1919 Kurzeme diviisi ja ühtlasi idarinde ülem, määrati 16.10.1919 Läti sõjavägede ülemjuhatajaks, oli ametis kuni 31.03.1921. Kolonelleitnant veebruarist 1919, kolonel märtsist 1919, kindral jaanuarist 1920. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Kuramaal Līvbērze v Baloža (end Upesmuižā) talu. Oli II, III ja IV Läti Seimi liige ja riigikaitsekomisjoni esimees. Valiti Aizsargi aušefiks, LKO nõukogu liige. Sõjaminister detsembrist 1931 aprillini 1940, ühtlasi veebruarist 1938 peaministri nõunik. Koos peaminister Kārlis Ulmanisega teostas 15.05.1934 riigipöörde. Aprillis 1940 vabastati ametist. Nõukogude võim deporteeris ta 31.07.1940 koos abikaasaga Venemaale Kuibõševi obl Sõzrani. Arreteeriti 04.07.1941, oli Moskva Butõrka ning Kirovi, Gorki, Ivanovo ja Vladimiri vanglates, vabanes 1956. Seejärel elas Lätis Saulkrasti alevis. Suri 08.08.1965 Saulkrastis. Maeti Riia Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Raamatud tema kohta: A. Kroders, „Ģenerālis Jānis Balodis Latvijas Armijas Virspavēlnieks. Atmiņu krājums no Latvijas brīvības cīņu laika 1918.–1921.g.g.“ (Riia, 1931) ja A. Auziņš, „Ģenerālis Jānis Balodis“ (Riia, 2006). Teised autasud: LKO I, II ja III kl, KR I kl (1932), Vene AnO II kl, StO II kl, VlO IV kl ja GeR IV kl, Läti KTO I kl ja VO I kl, Briti MGO (1919), Leedu VR, Poola VM, Soome VRO I kl, Prantsuse kindralimõõk ja ALO ning Itaalia MLO I kl. Abikaasa Elvira, sünd Bluma (1902–79, arreteerituna Venemaal 1940–56). (J.P.)
BANGERSKIS, Rūdolfs Kārlise p, Läti kindral (1925), Saksa SS-Gruppenführer ja Relva SS-kindralleitnant (1943).
VR III/1, nr 3072/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti Vabariigi Sõjaminister Härra Kolonel Rudolf BANKERSKIS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 21.07.1878 Lätis Riia mk Taurupe v Līči kõrtsmiku peres, hiljem asus pere Jaunpilsi v Bunga tallu. Õppis Zaube valla-, Jaunjelgava linna- ja 1898–1901 Vladimiri sõjakoolis ning 1912–14 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Valdemārija auvilistlane. Juulist 1895 Riia allohvitseride õppepataljonis, augustist 1897 145. Novotšerkasski jalaväepolgus, septembrist 1898 sõjakoolis. Alamlipnik augustist 1901. Teenis 93. Irkutski jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1901. Komandeerituna novembrist 1901 maini 1902 96. Omski jalaväepolgu nooremohvitser, oktoobrist 1904 36. Orjoli jalaväepolgus. Läkitati Kaug-Itta, võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Märtsist 1906 36. jalaväepolgu rooduülem, hiljem 9. diviisi brigaadiülema adjutant. I MS ajal augustist 1914 36. jalaväepolgu 10. roodu ülem, oktoobrist 4. armee staabi sideohvitser. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Märtsist 1915 31. armee staabi vanemadjutant, augustist 1915 1. Daugavgrīva Läti kütipataljoni ülem, novembrist 1916 2. Riia Läti kütipolgu ülema kt, detsembrist 1916 Läti kütidiviisi staabiülem, jaanuarist 1917 4. Vidzeme Läti kütipolgu ülema kt, veebruarist 1917 17. Siberi kütipolgu ülem. Osales 1916 jõululahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel. Leitnant 1905, alamkapten 1910, kapten 1914, alampolkovnik 1916, polkovnik 1917. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Suvest 1918 Vene valgete armee Jekaterinburgi garnisoni ülem, sügisest 1918 2. (hiljem 7.) Uurali mägiküttide diviisi staabiülem, hiljem 2. kütidiviisi ülem, oktoobrist 1919 3. Ufa kütikorpuse ülem, hiljem Ufa armeegrupi ülem, märtsist 1920 2. Ufa diviisi ülem. Kindralmajor 1919, kindralleitnant 1920. Lahkus detsembris 1920 Vene valgete teenistusest, siirdus Mandžuuriasse Harbini, jõudis novembris 1921 Prantsusmaa kaudu tagasi Lätti. Töötas Kokneses vabriku juhatajana. Veebruarist 1924 kolonelina Läti sõjaväes, sest Vene valgete armees antud aukraade ei arvestatud. Märtsist detsembrini 1924 Kurzeme diviisi ülem. Kindral novembrist 1925. Läti sõjaminister detsembrist 1924 detsembrini 1925 ja detsembrist 1926 jaanuarini 1928. Teenis detsembrist 1925 detsembrini 1926 ja jaanuarist juulini 1928 sõjavägede juhataja staabis, juulist 1928 Latgale diviisi ülema kt, augustist 1928 Zemgale diviisi ülema kt, septembrist 1929 taas Latgale diviisi ülema kt, oktoobrist 1930 sõjaväe akadeemiliste kursuste ülem, veebruarist 1933 Zemgale diviisi ülem, oktoobrist 1936 ohvitseride reservis. Jaanuaris 1937 lahkus teenistusest. Riia tellisetööstuse Ķieġelis juhatuse esimees. Oli 13.–14.07.1940 Nõukogude võimu uurimise all, pääses arreteerimisest, varjas end Kuramaa taludes. Juulis 1941 naasis Riiga, töötas tellisetööstuse tegevjuhi ja ajutise juhatajana. Detsembrist 1941 Läti OV kohtudirektooriumi referent, märtsis 1943 astus Läti Relva SS-leegioni, aprillist 1943 Läti Relva SS-üksuste kindralinspektor, veebruarist juunini 1945 Läti Rahvuskomitee president Potsdamis. SS-Brigadeführer ja Relva SS-kindralmajor aprillist 1943, SS-Gruppenführer ja Relva SS-kindralleitnant septembrist 1943. Briti luureteenistus arreteeris ta juunis 1945, oli Goslari ja Braunschweigi vanglates ning Fallingbosteli sõjavangilaagris, vabastati detsembris 1946. Elas Oldenburgis Läti põgenikelaagris. Hukkus 25.02.1958 Lääne-Saksamaal Oldenburgis liiklusõnnetuses. Maeti Oldenburgi Ohmstede kalmistule, 1995 maeti ümber Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Mälestused „Mana muza atminas“ (Kopenhaagen, 1958–60). Teised autasud: LKO III kl, KR II kl (1932), Vene GeO IV kl, GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO III ja IV kl, GeR IV kl, Läti KTO II ja III kl, Leedu VR, Poola PR II kl, Saksa RR II kl, Saksa STR I ja II kl ning Prantsuse ALO III kl. Vallaline. (J.P.)
BARTELS, Ado Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2628/26.08.1921 Soomusrongi Nr 5 wanemale alamohwitserile Ado BÄRTELS’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Jamburgi all.
Sündis 26.(14.)02.1892 Saaremaal Kogula valla rätsepa peres. Hiljem kolis pere Pärsama v Koikla k Mardi-Lauri tallu. Õppis Karja kihelkonnakoolis ja 1922 kaubanduskursustel. I MS eel vabrikutööline. Teenis 1913–17 Vene sõjaväes. I MS ajal 2. Siberi küti suurtükiväe brigaadis bombardiir, ülendati kapraliks. VS ajal alates 03.03.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, viidi 16.03.1919 üle laiarööpmelise soomusrongi nr 5 patareisse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 10.04.1919 Petseri all Košeljaha ja 03.11.1919 Pihkva all Moglino jaama juures ning 09.12.1919 Narva all Dubrovka küla lähistel haavata. Saadud vigastuste tõttu amputeeriti vasak käsi. Nooremallohvitser juunist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Pidas Saaremaal Pärsama v Karja m Tammeniidi talu ja oli alates 1923 Leisis venna kaupluses raamatupidaja, hiljem ärijuht. Oli 1929 Pärsama VTÜ asutajaliige ja auliige, Pärsama ühispanga nõukogu ja EVL Pärsama osak esimees, Karja põllumeeste seltsi juhatuse, Pärsama haridusseltsi revisjonikomisjoni, Pärsama tarvitajate ühisuse juhatuse, Saaremaa Merispordi Seltsi, KL Saaremaa mlv Pärsama mlvk ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.06.1941 Pärsama vallas. Mõisteti märtsis 1942 viieks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl Turinski raj, alates 1943 Krasnojarski kr laagrites, vabanes 1946. Seejärel elas Saaremaal, töötas Kuressaares restorani varustajana. Suri 25.03.1969 Haapsalu raj Kullamaa kn Koluvere invaliididekodus. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Virve (kuni 1936 Efrosinia), sünd Kotkas (1907), poeg Lembit (1931–90). (M.S.)
BARTLAND, Aleksander-Ferdinand Aleksander-Teodori p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1537/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Aleksander PARTLAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 nowembril 1919 a. Dubrowka küla juures.
Sündis 28.(15.)09.1900 Tallinnas. Õppis Tallinna Jefimovi erakoolis. Alates 1914 tööline, 1915–17 Volta tehases lukksepp. Saksa ajal madrusena kaubalaeval. VS ajal alates 29.01.1919 Tallinna 1. kaitsepataljoni 3. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 6. roodus, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Narva rindel. Jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu 8. pataljoni 2. kuulipildujate roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Juunist 1920 juunini 1930 sõjaministeeriumi käsirelvade lao töökojas, kus oli algul lukksepp, aprillist 1924 1. järgu meister. Alates 1930 KL peastaabi püssimeister. Oli KL Tallinna mlv üksikkuulipildujate kompanii, hiljem Kalevi mlvk relvurpealik. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 20.06.1934 Tallinna kaitseväe keskhaiglas õnnetusjuhtumis saadud vigastustesse. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Esimene abikaasa Viola Elisabeth Müntel, sünd Arb (1898). Teine abikaasa Lovisa, sünd Bachfeld (1903). (M.S.)
BATASCHKOV, Johannes vt METSALU, Juhan Anna p.
BATCH, Percy James, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2475/26.03.1920 Lieutnant P. J. BATH’ile, Special List, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BAUER, Heinrich-Nikolai Friedrichi p.
VR III/2, nr 485/10.08.1920 Eesti Punase Risti Peawalitsuse abiesimehele Direktor Heinrich BAUER’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 11.08.(30.07.)1874 Paides kaupmehe peres. Õppis 1885–90 ja 1893–96 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1891–93 gümnaasiumis Poltavas ja 1896–99 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Oli 1896–1907 EÜSi, alates 1907 korp! Fraternitas Estica liige. Töötas 1898–1903 saksa keele ja ajaloo õpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, 1903–06 Varssavi 1. reaalkoolis ning 1906–11 Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Oli 1911–20 ja 1923–27 Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi direktor ja Tallinna õhtualgkooli juhataja. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 haridusminister. Oli 1923–26 Riigikogu liige. Ühtlasi 1906 Eestimaa Rahvahariduse Seltsi abiesimees, 1907–27 Tallinna Eesti Lastekasvatuse Seltsi asutaja ja esimees, 1919 Eesti Punase Risti asutaja ning peavalitsuse abiesimees. Suri 11.10.1927 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ja EPR I/I (1927). Vallaline. (J.P.)
BAUER, Mihkel Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1433/08.10.1920 9 jalawäe polgu reamehele Mihkel BAUER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 10.04.(29.03.)1886 Pärnumaal Surju v Reiu mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Oli Reius metsavaht. Teenis 1908–10 Vene sõjaväes 89. jalaväepolgus. VS ajal alates 24.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, aprillist 1919 kuulipildujate komandos instruktor, maist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel siirdus elama Pärnusse. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 01.07.1951 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Preis (1899), pojad Karl (1921) ja Artur (1923) (A.K.)
BAUM, Georg Georgi p, kadett (1919), leitnant (1925).
VR II/3, nr 229/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Georg Georgi p. BAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 4 nowembril 1918 a. Tabolski juures, 19–25 nowembril 1918 a. Foraschinis ja Wõru linna all, ning Heinastes, Luuga jõesuus ja Dünamündes dessandis olles. (Täpsustus: eespool nimetatud lahingud leidsid aset aastal 1919 ja teistsugustel kuupäevadel.)
Sündis 02.09.(21.08.)1898 Tallinnas. Lõpetas 1918 Tallinna Nikolai gümnaasiumi, õppis 1919–21 Mereväe Kadettide Koolis, 1928–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). VS ajal alates 18.01.1919 vabatahtlikult 2. Tallinna kaitsepataljoni 4. roodus, märtsis 1919 viidi suurtükilaevale Lembit. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Liivi lahel. Arvati novembris 1919 Mereväe Ekipaaži, samal kuul läkitati Vabariigi Sõjakooli mereväeklassi. Nooremleitnant detsembrist 1921. Sai autasuks Läänemaal Haimre v Kasti m Irve talu. Teenis komandöri, kompanii ülema, noorema miini-, navigatsiooni- ja suurtükiohvitserina vahilaevadel Salme, Laine ja Tallinn, miiniristlejal Lennuk, suurtükilaevadel Meeme ja Lembit, miiniristlejal Wambola ning torpeedopaadil Sulev. Leitnant novembrist 1925. Mais 1928 vabastati teenistusest. Oli Meremeeste Kodu kantselei teenistuses ja kaubalaevastikus tüürimees. Elas Harjumaal Nehatu v Kose-Kallastel ja Nõmmel. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.08.1941 Tallinnas. Suri 12.07.1947 Sverdlovskis. Kenotaaf Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse osas, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Tessa, sünd Schmiedeberg (1898), poeg Georg-Arne (1926). Õemees Eerik Peebus VR I/3. (M.S.)
BAVIN, Arthur Julian Walter John Thomase p, Briti major.
VR I/2, nr 2463/26.03.1920 Major A. J. W. BAVIN’ile, O.B.E. Royal Army Service Corps, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 12.01.1896 Inglismaal Hertfordshire’i krahvkonnas Berkhamstedis. Õppis Berkhamstedis. I MS ajal ohvitser. VS ajal aitas Briti sõjalise missiooni koosseisus Baltikumis korraldada Eesti vägede ja tsiviilisikute varustamist. II MS ajal ohvitser. Tunnustatud kriketimängija, aastaid kriketiklubi sekretär. Suri 06.08.1956 Inglismaal Wiltshire’i krahvkonnas Salisbury haiglas autoõnnetuses saadud vigastusse. Teised autasud: Briti IO. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BEATTY, David Richard David Longfieldi p, krahv, Briti laevastiku admiral (1919).
VR I/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Admirals of the Fleet Earl BEATTY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.01.1871 Inglismaal Cheshire’i krahvkonnas Stapeleys Nantwichis Howbecki villas. Sõjalised teadmised sai õppelaeval Britannia ja Greenwichi kuninglikus mereväekolledžis. Jaanuarist 1884 mereväes kadett. Võttis 1897–99 osa Sudaani kampaaniast ja 1899–1901 bokserite mässu mahasurumisest Hiinas. Kontradmiral 1910. I MS ajal juhtis Briti eskaadrit Helgolandi, Doggerbanki ja Skagerraki merelahingutes Saksa sõjalaevastiku vastu. Viitseadmiral 1915. Oli 1916–19 Briti Grand Fleeti ülemjuhataja. VS ajal allus temale Läänemerel ja Soome lahel tegutsenud Briti laevastik. Admiral jaanuarist 1919, laevastiku admiral aprillist 1919. Oli 1919–27 Briti kuningliku merelaevastiku ülem. Lahkus 1927 teenistusest. Suri 11.03.1936 Londonis. Maeti Londoni St Pauli katedraali. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BEAUREPAIRE de (ka BEAUVREPAIRE de), Prantsuse nooremleitnant.
VR I/3, nr 2397/26.03.1920 S. Leitnant de BEAVREPAIRE’le hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtlusega Eesti riiki aidates ja toetades sõjalise warustuse saamist liitriikidelt.
VS ajal osales Prantsuse sõjaväelises missioonis Balti riikides, abistas sõjavarustuse saamisel. Saatus teadmata. (M.S.)
BECKMANN, Valentin Johani p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 360/12.05.1920 Raudtee roodu 3 remontrongi ülemale, leitnant Walentin Johani p. BECKMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga kitsaroopaliste soomusrongide organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)02.1897 Tallinnas postiametniku peres. Õppis 1907–15 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1915–16 Petrogradi teedeinseneride instituudis, 1917 Petrogradi inseneriväe lipnikekoolis, 1918 Riia polütehnilises instituudis ja 1920–24 Berliini tehnikaülikoolis. Korp! Rotalia liige. I MS ajal juunist 1916 vabatahtlikult Peeter Suure merekindluse telegraafiroodus Tallinnas, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis, jaanuarist veebruarini 1918 1. roodu ülem, märtsist aprillini 1918 nooremohvitser Eesti diviisi inseneriroodus. Alamleitnant märtsist 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Inseneripataljoni tagavararoodu ülem, Soomusrongide Divisjoni raudteeroodu 3. remontrongi ajutine ülem, aprillist 1919 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Leitnant jaanuarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Siirdus õppima Saksamaale, kus omandas inseneri kutse. Oli Berliini Eesti Seltsi ja Berliini Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Kevadel 1925 asus elama Tallinna, sügisel 1927 siirdus Pariisi, kus töötas insenerina mitmes ehitusettevõttes. Pariisi Eesti Seltsi, Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 18.02.1965 Pariisis. Vallaline. (J.P.)
BECQ de FOUQUIÈRES, Pierre vt FOUQUIÈRES, Augustin Pierre Becq de Louis Aimé Victor Becqi p.
BEILBERG, Alfred vt PARVEL, Alfred Mardi p.
BELIALS, Arnold vt MÄTLIK, Arnold-Ervin Augusti p.
BELJAKOV, Peeter Andrei p, pootsman (1920).
VR II/3, nr 186/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni wanemale signalistile Peeter Andrei p. BELJAKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Homutova ja Kurowowstschino külade wahel.
Sündis 05.09.1892 Peterburi kub Jamburgi mk Narva vallas. Õppis vallakoolis. Teenis sõjaväes alates 1913. I MS ajal kuni 1918 Liibavi allveelaevade divisjonis vanemallohvitser. VS ajal alates 21.02.1919, aprillist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis, maist 1919 suurtükilaeva Taara signalist ja vanemsignalist. Osales dessantides ja operatsioonides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Aprillist 1920 suurtükilaeva Ahti pootsman. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oli üleajateenijana pootsman suurtükilaeval Ahti, vabastati juunis 1921. Augustist 1921 viidi üleajateenijana mereside abilaevale Kompas, kus oli vanemallohvitser, juulist 1922 pootsman. Oktoobris 1928 lahkus teenistusest. Pidas Läänemaal Lihula v Sipa k Neitsikivi talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude sõjaväelased tapsid ta 28.08.1941 Lihula v Tuudi külas Erilase karjamaal. Maeti Lihula õigeusu koguduse kalmistule. Nimi Lihula VS langenute sambal ning tahvlil Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Pauline-Helene (1890). (J.P.)
BERANCE, Risto, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2164/26.03.1920 Sõdur Risto BERANCE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Uusikirkkos. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
BERG, Aleksander (sünd BER, Sascha Alexander) Jaani p, reamees (1919), kapral (1920).
VR II/3, nr 860/01.09.1920 Katschanowi pataljoni kapralile Alexander BER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 18 oktoobril 1919 a. Aksenowa-Gora juures ja 18 detsembril 1919 a. Tultsewo-Polsohnowo juures.
Sündis 16.(04.)03.1897 Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallas. Elas 1919 Katšanovo v Botvino külas. VS ajal alates 04.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses, sai 18.10.1919 ja 18.12.1919 haavata. Kapral jaanuarist 1920. Veebruaris 1920 oli ravil 2. Tartu sõjaväehaiglas. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oktoobris 1922 elas Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) v Botvino külas. Saatus teadmata. (J.P.)
BERG, Ermes-Friedrich von Friedrich-Georg-Magnuse p, krahv, lipnik (1919).
VR II/3, nr 1714/26.03.1920 Junkur Ermes BERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.07.(28.06.)1880 Tartumaal Sangaste mõisa omaniku peres. Õppis Sangastes kodukooliõpetajate käe all, siis Tartus gümnaasiumis ning 1895–1900 Peterburi Aleksandri lütseumis. Siirdus 1913 Saksamaale, alates 1917 elas Soomes. Oli suur autohuviline, võttis osa Monte Carlo rallidest. Kevadel 1914 ostis isa talle Hummuli mõisa koos Aitsaare-Alamõisaga. VS ajal alates 17.01.1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1919 siirdus koos rügemendiga Soome, kuhu jäi elama. Sai 1927 võõrandatud mõisate eest tasu ning 1929 Alamõisa südamest talukoha, mille müüs ära. Suri 03.02.1949 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Esimene abikaasa Adele-Ernestine, sünd von Etlinger (1882–1945), lahutati, pojad Alexis-Friedrich (1904–48), Renè-Roman-Alexander (1906–87) ja Victor-Georg (1912). Teine abikaasa Tyyne-Aina, sünd Parkkonen (1880–1957), lapsed Aino-Maria-Wilhelmine (1920–79) ja Markus-Friedrich-Ermes (1922–98). Isa Friedrich von Berg, rahvasuus Rukkikrahv, oli tuntud Sangaste põllumees ning sordi- ja tõuaretaja. (J.P.)
BERG, Gotlieb vt PÄRG, Kotlep Vidriku p.
BERG, Karl, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2725/25.05.1923 Sõdur Karl BERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
BERG, Victor-Alexander Reinhold-Johani p, loots.
VR III/3, nr 2834/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Loots Viktor BERG Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lootsides Inglise laevastiku detsembris 1918 a. Liibavist Tallinna.
Sündis 03.12.(21.11.)1871 Harjumaal Naissaare vallas. Lõpetas Naissaare valla- ja Kuressaare merekooli kaugsõidukaptenina. Sõitis madruse ja 1910–11 tüürimehena välislaevadel, alates 1913 teenis Vene aurikutel kaptenina. I MS ajal teenis eri laevadel. VS ajal alates 15.11.1918 vabatahtlikult jäämurdja-puksiiri Tallinn komandöri kt, 11.–12.12.1919 lootsis Inglise laevastikku Liibavist Tallinna. Oli tegev miinilootsina Tallinna sadama kapteni alluvuses. Veebruarist 1920 merejõudude juhataja staabi alluvuses. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Siirdus Poola, kus töötas lootside vanemana Gdynias, vastutades sadama ning Poola meremeeste ohvitserideks õpetamise eest. II MS ajal Saksa mereväe teenistuses lootside vanemana Poolas. Oli vilunud laevamudelite valmistaja, neist parklaeva Linda Morgenroden mudel asub Eesti meremuuseumis. Siirdus 1947 Poolast Rootsi, elas Hallandi läänis Veddiges. Suri 01.09.1953 Edela-Rootsis Kungsbackas. Maeti Derome (ka Åsby) Åsi kiriku kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Krönström (1879–1950), lapsed Gerhard-Amandus-Ralf (1898–1919), Felix-Gottlieb (1899–1963), Richard-Johannes (1901), Arvid-Oskar (1903–84), Irene-Greselda (1905–89), Manfred-Voldemar (1907), Birger-Rudolf (1909–14) ja Viktor-Fritjof (1916–82). (M.S.)
BERGERT, Karla Theodor-Ferdinandi p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1287/15.09.1920 7 jalawäe polgu weltweeblile Karl BERGENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 nowembril 1919 a. Belohwostowa, Gnilina, Dubjagi ja Wetoska külade juures.
Sündis 13.(01.)12.1894 Pärnumaal Are vallas. Pere asus 1899 Vigala v Jädivere mõisa. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 sõjaväes, viimati 1. Eesti polgus. Töötas 1918 Jädivere mõisas. VS ajal alates 23.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 6. roodus, märtsist 1919 õppekomandos, aprillis 1919 komandeeriti 2. ja seejärel 7. jalaväepolku, mais 1919 Sakala partisanide pataljoni juurde, augustis 1919 lõpetas õppekomando. Septembrist 1919 7. jalaväepolgu luurajate meeskonnas, novembrist 1919 12. roodus. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas lühemat aega Vigala vallas, juulis 1920 asus Tallinna. Suri 28.01.1923 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Elde-Kathrine, sünd Aus (1890), lapsed Gunnar (1921–22) ja Rita (1922). (M.S.)
BERGFELDT, Martin vt MÄEPÕLD, Martin Konstantini p.
BERGLUND, Gunnar, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2352/26.03.1920 Sõdur BERGLUND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Turus. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
BERGMAN, Johan Edvard Magnuse p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1816/26.03.1920 Sõdur Johan BERGMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.01.1893 Soomes Myrskylä vallas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata. Elas Helsingi lähistel Pakila külas ja töötas vennale kuuluvas ettevõttes. Suri 16.04.1967 Myrskyläs. Maeti Myrskylä Vanale kalmistule. (M.S.)
BERGMANN, Martin-Friedrich Gustavi p, alamleitnant (1920), kolonelleitnant (1934).
VR II/3, nr 2622/26.08.1921 Ratsa polgu leitnandile Martin BERGMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 27 märtsil 1919 a. Wolkowa ja Fiandeni mõisate ning Lasbergi küla waldamisel.
Sündis 11.01.1894 (30.12.
1893) Tartus. 1902 lapsendas ta Mart Liivak. Elas lapsepõlves Viljandimaal Uue-Põltsamaa vallas. Lõpetas 1910 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, õppis 1916–17 1. Moskva lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1927–28 Poola ratsaväekooli eskadroniülemate kursustel. Korp! Sakala liige. I MS ajal juulist 1915 vabatahtlikult 1. tagavara ratsapolgus. Oktoobrist 1915 novembrini 1916 osales lahingutes. Lipnik märtsist 1917. Aprillist 1917 62. tagavarapolgus ratsaluure õppekomando nooremohvitser, juunist 1917 Läti kütipolgu ratsasapööri õppekomando ülema abi. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadroni nooremohvitser, maist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant aprillist 1920. Sai autasuks Läänemaal Luiste v Aedevahe talu, mille müüs ära. Juulist 1920 Ratsapolgu adjutant, märtsist 1922 Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) 2. eskadroni vanemohvitser, juunist 1923 2. eskadroni ülema abi, augustist 1923 ülem, maist 1925 õppeeskadroni ülem, oktoobrist 1925 rügemendi adjutant, augustist 1927 kindralstaabi käsundusohvitser, juulist 1928 Ratsarügemendi ülema abi kt. Täitis novembrist 1928 augustini 1929 SÜÕ/KÜÕ õppejõu ja pataljoniülemate täienduskursuste ülema abi kohuseid. Veebruarist 1931 Ratsarügemendi ülema abi, oktoobrist 1934 Tartu kaitseringkonna staabi ülema kt, oktoobrist 1935 kaitsevägede staabi juhtide reservis, detsembrist 1935 inseneriväe ohvitseride täienduskursuse ratsasõidu õppejõud, juunist 1936 Ratsarügemendi ülema ajutine abi, detsembrist 1939 ülem. Kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1934. Korduvalt rügemendi ohvitseride kogu ja kohtu esimees, 1923–34 korduvalt sõjaringkonnakohtu liige, VRVÜ Tallinna ja Tartu osak liige. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Suvel 1941 metsavend, augustis 1941 moodustas Tartus 37. kaitsepataljoni, nn Bergmanni pataljoni, mille ülem oli aprillini 1942. Seejärel Minskis, kus moodustas Nõukogude sõjavangidest 36. politseirügemendi, oli selle ülema abi ja 1. pataljoni ülem ning Venemaal tööstuste õhukaitsejuht, sügisest 1943 Tallinna õhukaitse ülem. Suri 03.01.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO IV kl, GeR III ja IV kl ning Rootsi MO IV kl. Abikaasa Anna, sünd Järve (1903–72). (J.P.)
BERGMANN, Salme vt ILMET, Salme-Melanie Karli t.
BERGMANN, Valter vt MÄESTE, Valdo Georg-Leopoldi p.
BERĶIS, Krišjānis Jānise p, Läti kindral (1925).
VR I/2, nr 2547/19.08.1921 Latwia Wabariigi Polkownikule Krischjan Jahni p. BERKIS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Läti tagawara pataljoni organiseerimisel Tartus ja Wõnnu polgu juhatamisel Latwia ja Eesti ühiste waenlaste wastu.
Sündis 26.04.1884 Kuramaal Bauska mk Bornsminde, hilisema Īslīce v Bērzu kõrtsi teenija ja kõrtsmiku peres. Õppis Kaucminde valla-, Bauska linna- ja 1903–06 Vilno sõjakoolis ning 1929–30 sõjaväe akadeemilistel kursustel. Korp! Patria auvilistlane. Septembrist 1903 sõjakoolis. Alamleitnant märtsist 1906. Teenis 2. Soome kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. Leitnant 1909, alamkapten 1913. I MS ajal augustist 1914 2. Soome kütipolgu roodu-, alates 1916 pataljoniülem. Kapten jaanuarist 1917, alampolkovnik juulist 1917. Suvest 1917 6. Tukumsi Läti kütipolgu pataljoniülem, oktoobrist 1917 polguülema kt. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal, Karpaatides, Galiitsias ja Riia rindel. Novembris 1917 tagandasid enamlased ta ametist ja vangistasid, detsembris 1917 vabastati. Asus Soome, aprillis 1918 põgenes punase terrori eest Venemaale, juunist 1918 taas Soomes Hämeenlinnas. VS ajal alates 18.02.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus, märtsist 1919 Läti tagavarapataljoni ülem Tartus, maist juulini 1919 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Landeswehri vastu Cēsise all. Augustist 1919 aprillini 1934 Latgale diviisi ülem, ühtlasi 1933–34 sõjavägede staabi administratiivosak ülem. Kolonel oktoobrist 1919, kindral juunist 1925. Aprillist 1934 Vidzeme diviisi ja Riia garnisoni ülem, novembrist 1934 sõjavägede juhataja, aprillist 1940 ühtlasi sõjaminister. Oli LKO nõukogu liige, hiljem esimees. Vabastati 20.06.1940 Nõukogude võimu survel teenistusest. Juunis 1940 sõitis Soome, tuli tagasi Lätti. Nõukogude võim deporteeris ta augustis 1940 koos abikaasa ja pojaga Moskva lähistele, seejärel Molotovi oblastisse, kus arreteeriti juunis 1941. Suri 27.07.1942 Molotovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Raamat temast: Juka Rislaki, „Kur beidzas varavīksne. Krišjānis Berķis un Hilma Lehtonena“ (Riia, 2004). Teised autasud: LKO I, II ja III kl, KR I (1940) ja II kl (1932), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR IV kl, Läti KTO I kl, Leedu VR I/III ja GO I kl, Poola PR I kl, Soome VRO I ja II kl, Belgia LO II kl ning Prantsuse ALO II, III ja IV kl. Abikaasa Hilma Amanda, sünd Lehtonen (1887–1961, arreteerituna Siberis 1940–48), poeg Valentīns Kristjānis Risto (1910–44, arreteeriti 1940). (J.P.)
BERNARD, Ernst-Johannes Eduard-Heinrichi p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 207/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 1 klassi madrusele Ernst Eduardi p. BERNHARDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Port-Kundas, Waiwaras, Narwa-Jõesuus, Muhumaal, Saaremaal, Petseris ja Heinastes.
Sündis 18.(06.)08.1899 Tallinnas. Õppis keskkoolis. VS ajal alates 07.01.1919 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit 2. järgu madrus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Võttis soomusrongil osa lahingutest Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Osales Saaremaa mässu mahasurumises. 1. järgu madrus märtsist 1919. Oktoobrist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Töötas tollivalvurina Tallinnas. Oli KL Tallinna mlv Ida mlvk kompanii pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Pärast II MS lihttööline. Suri 03.09.1978 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1936). Esimene abikaasa Annette-Elise, sünd Kadakas (1899), teine abikaasa Jenny, sünd Lumi (1910–92). (M.S.)
BERTHELOT, Philippe Pierre-Eugène-Marcellini p, Prantsuse diplomaat.
VR III/1, nr 3168/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Philippe BERTHELOT, Prantsuse Vabariigi välisministri abi Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.10.1866 Prantsusmaal Hauts-de-Seine’i departemangus Sèvres’is. Astus 1889 diplomaatilisse teenistusse, 1902–04 Hiinas, alates 1904 töötas välisministeeriumis. I MS ajal tegev Balkani läbirääkimistel ja liitlaste koostöö alal. Osales Pariisi rahukonverentsil, alates 1919 välisministeeriumi poliitika- ja kaubandusosak juhataja. Septembrist 1920 välisministeeriumi peasekretär, auastmelt suursaadik. Oli 1921–25 ametist eemaldatud skandaali tõttu. Töötas Hiina tööstuspangas, mille direktorina tegutses tema vend. Aprillist 1925 veebruarini 1933 taas välisministeeriumi peasekretär. Suri 22.11.1934 Pariisis. (M.S.)
BĒRTULSONS, Fricis Andrejsi p, Läti kolonelleitnant (1920).
VR II/3, nr 3105/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Fritc BERTULSONS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 25.(13.)12.1891 Kuramaal Talsi mk Nurmuiža vallas talupidaja peres, hiljem asus pere sama valla Rijnieksi tallu. Õppis Talsi linnakoolis ja Cēsise pedagoogilistel kursustel. Oli kooliõpetaja Lauciene vallas. I MS ajal augustist 1914 sõjaväes, sooritas ohvitserikatsed. Lipnik märtsist 1915. Nooremohvitser 2. Ust-Dvinski kindluse maakaitsepataljonis, novembrist 1915 6. Tukumsi Läti kütipataljoni, novembrist 1916 kütipolgu roodu- ja pataljoniülem. Alamleitnant märtsist 1916, leitnant juunist 1916, alamkapten detsembrist 1916. Sattus augustis 1917 Riia all Ikšķile juures sakslaste kätte vangi, vabanes novembris 1918. Märtsis 1919 mobiliseeriti Punaarmeesse, deserteerus mais 1919, kui Landeswehr ja Lõuna-Läti brigaadi üksused olid Riia vabastanud. VS ajal 02.06.1919 kapteni auastmes Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgu pataljoni ülem. Osales lahingutes Landeswehri vastu Cēsise all, Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia rindel ja Punaarmee vastu Latgales. Kolonelleitnant juunist 1920. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Pidas Rijnieksi talu. 1921–40 oli 1. Talsi Aizsargi polgu pataljoni ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941. Suri 14.05.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl, StO III kl ja VlO IV kl. Abikaasa Marta (1899–1977, küüditati 1941), lapsed Rasma (1923, küüditati 1941), Velta (1926, küüditati 1941) ja Viesturs (1928, küüditati 1941). (J.P.)
BETAS, Viljam vt PETAS, Viljam Aleksander Viljami p.
BEYER, Christian August Andreas Fredericki p, Taani leitnant (1917).
VR II/3, nr 1937/26.03.1920 Leitnant Christian BEYER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.11.1894 Taanis Viborgis. Õppis sõjakoolis. Lipnik augustist 1913. Nooremohvitserina oktoobrist 1913 3. suurtükiväepatareis. Nooremleitnant 1916, leitnant 1917. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juulis 1919 astus Vene Loodearmeesse, teenis vürst Lieveni salgas ja Balti pataljonis. Võttis osa lahingutest Peipsi taga ja Narva rindel. Jaanuaris 1920 vabastati teenistusest. Siirdus tagasi Taani, kus teenis 8. pataljonis. Juunis 1923 vabastati teenistusest. Oli hotelli omanik Helsingøris, hiljem esindaja. Suri 1984. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
BILKENROTH, Gunnar Waldemar Ernst Waldemari p, Soome reamees (1919), vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2329/26.03.1920 Sõdur BILKENROTH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.09.1897 Helsingis. Õppis Helsingi Rootsi reaalkoolis. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Aprillist detsembrini 1919 kohustuslikus sõjaväeteenistuses Helsingis. Töötas elektrikuna Porvoo elektrijaamas, elas Porvoos. Suri 04.04.1952 Nakkilas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
BIRKHOLZ, Georg vt KALLASTE, Georg Jüri p.
BJÖRKLUND, Isak Theodor Isak Augusti p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2089/14.05.1920 Lektor Iikka BJORKLUND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 17.12.1878 Soomes Ähtäris. Mag. phil. Oli 1903–24 ühiskooli õpetaja. EAP esindaja Kokkolas, tegev vabatahtlike värbajana. Võttis osa Kokkola KL tegevusest. Suri 14.05.1924 Kokkolas. (M.S.)
BJÖRKSTEN, Thure Gustav Alfred af Gustaf Adolfi p, Soome pastor (1919), lipnik (1940), praost (1946).
VR I/3, nr 2782/25.05.1923 Pastor Thure af BJÖRKSTEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.04.1894 Soomes Myrskylä vallas. Elas Helsingis. Lõpetas 1913 Hämeenlinna lütseumi. 1916 ordineeriti, 1919 lõpetas pastoriõpingud. Teenis Pernajas ja Kangasalas. Osales Soome VS sündmustes. Eesti VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi vaimulik. Asutas soome vabatahtlikele Tallinnas ja Valgas sõdurikodud. Oli 1918–27 Sörnäineni Rootsi koguduse ja 1927–39 Helsingi põhja koguduse ametlik abiline. Talvesõja ajal tagalaväeosas, Jätkusõjas tagala- ja ka rindeväeosas ning 19. diviisi välipastor, 1948 Espoos koguduse õpetaja. Tegutses pastorina Helsingi keskvanglas ning õpetajana 1919–20 Helsingi uues ühiskoolis, 1920–21 Helsingi rootsi koolis, 1920–26 algkooliõpetajate seminaris, 1932–33 eraklassides ja 1937–48 uusrootsi kasvatustöö koolis. Suri 21.02.1981. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
BLANTON, Clifford Arthur Burrali p, USA leitnant.
VR I/3, nr 506/25.08.1920 Ameerika Punase Risti desinfektsiooni juhile, Leitnant Clifford BLANTON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 09.06.1892 USAs Tennessee osariigis Hamiltoni mk Chattanoogas. VS ajal oli Ameerika Punase Risti koosseisus Narva rindel. Aitas Kopli ja Narva haiglas likvideerida tüüfust, kuid haigestus ise. Suri 26.03.1920 Narvas tüüfusse. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule, septembris 1920 maeti ümber Forest Hilli kalmistule Chattanoogas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). Vallaline. (A.K., J.P.)
BLEIER, Voldemar Kareli p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 539/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Woldemar BLEIER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Rannu mõisas.
Sündis 16.(04.)10.1890 Tartumaal Valgjärve vallas mõisakutsari peres. Õppis gümnaasiumis. I MS ajal 1917–18 Pauli kaardiväepolgus tehnik. VS ajal alates 16.12.1918 reamees Tartu vabatahtlike pataljoni, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 2. roodu 1. rühmas. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tartumaal. Arvati 14.02.1919 Tartu kaitsepataljoni tagavararoodu, seejärel 2. diviisi staabi kirjutaja, maist 1919 Peipsi laevastiku staabis, kust läkitati Mereväe Ekipaaži 3. roodu. 1. järgu madrus maist 1919. Mai lõpul 1919 viidi Traalerite Divisjoni traaleri Alise signalistiks, novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 4. roodu, jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži 4. roodu. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tartus ja Tallinnas. Oli meremees, seejärel elas Inglismaal Middlesbrough’s. Astus 1936 Briti kodakondsusse. Saatus teadmata. (J.P.)
BLOMQVIST, Karl Lauri Zachariase p, Soome reamees (1918), vanemseersant (1941).
VR II/3, nr 2743/25.05.1923 Sõdur Lars BLOMKWIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.07.1900 Soomes Loviisas. Lõpetas lütseumis neli klassi. Soome VS ajal võttis osa lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1927–28 sõjaväes Uusimaa rügemendi staabikirjutaja. Töötas metsniku, kontoriametniku ja ärijuhina. Talvesõja ajal osales 61. jalaväerügemendiga lahingutes Punaarmee vastu, sai haavata. Nooremseersant veebruarist 1940, seersant aprillist 1940. Jätkusõjas 7. Aunuse hõimusõdurite pataljoni rühma- ja jaoülem. Vanemseersant veebruarist 1941. Suri 09.09.1989 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
BLUMFELDT, Karl Villemi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1378/15.09.1920 4 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl BLUMFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Katla mõisa all.
Sündis 22.(10.)02.1886 Virumaal Pudivere vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Põllumees. Vene sõjaväes ja I MS ajal teenis Semjonovskoje kaardiväepolgus, nooremallohvitser. VS ajal alates 12.02.1919 4. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1919 jao- ja detsembrist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Paasvere v Lillemäe talu. KL Virumaa mlv Paasvere mlvk ja VTÜ Paasvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Kalev põllutööline. Suri 03.03.1952 Väike-Maarja raj Muuga kn Lillemäe talus. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Vahlhoff (1888), tütred Margarethe (1914) ja Aino (sünd Aina-Juline) (1920). (A.K.)
BODLEY, Edward Roland, Briti nooremleitnant.
VR I/3, nr 2423/26.03.1920 Alamleitnant Edward Roland BODLEY’le, R.N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 24.08.1897 Inglismaal Cheshire’i krahvkonnas Chesteris. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 osa kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Torpeedokaatri CMB 72 komandörina üritas tungida Kroonlinna kuivdokki, et uputada Nõukogude miiniristleja, kuid et kaater sai vaenlase tules viga, pidi rünnaku katkestama ja tagasi pöörduma. Suri 1979 Inglismaal Sussexi krahvkonnas Chichesteris. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO. (J.P.)
BOJĀRS, Kārlis Jānise p, Läti kolonel (1935).
VR II/3, nr 3093/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Karl BAJARS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 08.04.(27.03.)1890 Lätis Valka mk Zvārtava v Jaunmuiža mõisa talurentniku peres. Õppis Valka linnakoolis, 1923 ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ja 1938 polguülemate kursustel. Töötas asjaajajana Valga notari juures ja Valga maakonna politseivalitsuses. Teenis alates 1911 145. Novotšerkasski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 293. Ižora jalaväepolgus, maist 1916 8. Valmiera Läti kütipataljoni, novembrist 1916 kütipolgu, rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ja Riia all, sai kaks korda haavata. Lipnik aprillist 1915 (vapruse eest lahingus), alamleitnant aprillist 1916, leitnant ja alamkapten aprillist 1917. Määrati juulist 1917 Läti küttide tagavarapolgu pataljoni ülemaks. Juulis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 27.02.1919 kaptenina Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu rooduülem, märtsist 1919 2. pataljoni ülem, aprillist 1919 polguülema abi, novembrist 1919 4. Valmiera jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Bermondt-Avalovi vägede ja Punaarmee vastu. Aprillist 1922 4. Valmiera jalaväepolgu 2. pataljoni ülem, oktoobrist 1923 9. Rēzekne jalaväepolgu pataljoni ülem, juulist 1933 3. Jelgava jalaväepolgu ülema abi, juunist 1935 8. Daugavpilsi jalaväepolgu ülema abi, augustist 1935 7. Sigulda jalaväepolgu ülem, oktoobrist 1936 11. Dobele jalaväepolgu ülem. Kolonelleitnant juunist 1919, kolonel 1935. Augustis 1938 lahkus teenistusest. Seejärel talunik Valka mk Lugaži vallas. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale. Suri 28.01.1946 Münchenis. Maeti Müncheni kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeM, AnO III ja IV kl, StO II ja III kl ning Läti KTO III kl. Abikaasa Paulīne, sünd Vandera, poeg Karlis Imants (1917–43, arreteeriti 1941, hukkus Siberis). (J.P.)
BOLDERO, John Christian, Briti leitnant (1920), kaptenmajor (1946).
VR I/3, nr 2422/26.03.1920 Alamleitnant John Christian BOLDERO’le, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 27.12.1899 Inglismaal Surrey krahvkonnas Caterham Valleys. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 osa kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 31 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus löödi rivist välja Nõukogude soomuslaev Andrei Pervozvannõi. Leitnant aprillist 1920. Lahkus mereväest oktoobris 1922. II MS ajal teenis Lõuna-Hiina merel Briti Hongkongi rannakaitse flotillis, juunist detsembrini 1941 kapten suurtükipaadil Cicala, mille uputas Jaapani lennuvägi. Vanemleitnant aprillist 1928, kaptenmajor maist 1946 (reservis). Suri 13.03.1984 Inglismaal Dorseti krahvkonnas Weymouthis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (J.P.)
BOMAN, Väinö Volmari, Soome reamees (1919), kapral (1939).
VR II/3, nr 2261/26.03.1920 Sõdur Wäinö BOMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.02.1904 Soomes Tamperes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patarei käskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Ametilt ärijuht. Talvesõja ajal 16. jalaväerügemendis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai 23.01.1940 Suojärvis Viitavaaras haavata. Suri 24.01.1940 Viitavaaras. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
BONNE, Louis, Prantsuse major.
VR I/3, nr 2396/26.03.1920 Major BONNE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtlusega Eesti riiki aidates ja toetades sõjalise warustuse saamist liitriikidelt.
Sündis 21.05.1883 Pariisis. Õppis Rollini lütseumis Pariisis ja 1903–05 Saint-Cyri sõjakoolis. Nooremleitnant augustist 1905. Teenis 4. koloniaalrügemendis Toulonis, kus ülendati leitnandiks. Juulis 1907 saadeti Lääne-Aafrikasse Prantsuse Guineasse, teenis senegallastest üksuse ülemana. Osales koloniaalsõja lahingutes, sai raskelt haavata ning saadeti novembris 1908 Prantsusmaale ravile. Pärast paranemist 8. koloniaalrügemendis Toulonis. Läkitati 1911 taas teenima Lääne-Aafrikasse Côte d’Ivoire’i, tuli 1913 tagasi Prantsusmaale, kus teenis Pariisis 23. koloniaalrügemendis. I MS ajal võitles rindel, sai raskelt haavata, oli pikemat aega ravil. Sõja ajal lähetati Kameruni, kus täitis vastutusrikkaid ülesandeid. Augustist 1918 augustini 1919 viibis komandeeringus Prantsuse kindralstaabis. Septembris 1919 saadeti Prantsuse sõjaväe saatkonda Balti riikidesse asukohaga Tallinnas, kus tegutses 1920. aasta alguseni. Septembrist 1920 taas Tallinnas Prantsuse sõjaväeatašeena. Mais 1926 lahkus ametikoha likvideerimise tõttu Eestist ja jätkas teenistust Prantsuse kindralstaabis. Saatus teadmata. Teised autasud: Prantsuse ALO. (M.S.)
BONSDORFF, Kasimir Valfrid von Hermani p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1921).
VR II/3, nr 2255/26.03.1920 Sõdur Kasimir v. BONSDORFF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.01.1900 Soomes Ikaalinenis, elas Tamperes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi staabis. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Häme ratsarügemendis. Tegutses ärimehena, oli 1940 Helsingi politseijaoskonnas konstaabel. Saatus teadmata. (M.S.)
BOOTH, Lionel James, Briti nooremleitnant.
VR I/3, nr 2417/26.03.1920 2 Leitnant Lionel James BOOTH’ile, R.A.F. hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamisel. II MS ajal septembrist 1940 Briti lennuväes. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BORG, Väinö vt SOANLINNA, Väinö Vilhelm.
BORGELIN, Richard-Gustav Andors Peteri p, alampolkovnik (1919), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 1945/26.03.1920 Alampolkownik Richard-Gustaw BORGELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR I/2, nr 2388/26.03.1920 Alampolkownik BORGELIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Daani abikorpuse organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.02.1887 Taanis Kesk-Jüütimaal Herningis. Õppis Herningi reaalkoolis, Silkebergi õpetajate seminaris ja 1909–11 Kronborgi sõjakoolis. Aprillist 1909 Taani sõjaväe 2. jalaväepataljonis. Kornet juunist 1911. Oli Kopenhaagenis 13. pataljoni jao- ja rühmaülem, novembrist 1911 Ryslinge rahvaülikooli juures laskurkooli juhataja, maist 1912 Kronborgi lossis 2. jalaväerügemendi nooremohvitser, septembrist 1912 käsundusohvitser, augustist 1914 ühtlasi rügemendiülema isiklik adjutant, veebruarist 1915 kompaniiülem, aprillist 1916 2. diviisi staabi nooremadjutant ja oktoobrist 1916 ka 2. diviisi allohvitseride kooli vanemõpetaja. Nooremleitnant aprillist 1912, leitnant aprillist 1916, kapten veebruarist 1919. VS ajal alates 25.03.1919 Taani vabatahtlike kompanii ülem kuni 31.08.1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Võrumaal ja Pihkva rindel ning Jakobstadti vallutamises. Alampolkovnik septembrist 1919 (kolonelleitnant novembrist 1922). Septembris 1919 siirdus koos üksusega Taani, tuli samal kuul tagasi Eestisse, võttis Vene Loodearmee koosseisus osa lahingutest Narva rindel. Sai 1921 autasuks Harjumaal Juuru v Maidla m Cimbria-Maidla talu, mis oli endine mõisasüda. Märtsist 1920 Tallinna tagavarapataljoni õppepataljoni instruktor, juunist 1920 Allohvitseride Kooli ülema abi, oktoobrist 1920 kindralstaabi valitsuses vanem käsundusohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest kui välismaa kodanik. Märtsist 1923 Eesti kodanik. Pidas Cimbria-Maidla talu, sattus majandusraskustesse ja müüs selle ära, asus 1937 elama Tallinn-Nõmmele. Avaldas kaheköitelise mälestusteraamatu „Danebrogi lipu all. Rahu ja sõda“ (Tallinn, 1934). Taani-Eesti Ühingu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juunis 1940 sõitis Stockholmi. Avaldas raamatud „Baltikum kæmper“ (Kopenhaagen, 1941) ja „Det befriade Baltikum“ (Malmö, 1941). Elas II MS ajal Taanis, mõnda aega ka Helsingis, viibis 1942 Eestis. Taani vastupanuliikumine arreteeris ta kevadel 1945. Mõisteti septembris 1947 Kopenhaagenis poolteiseks aastaks vangi süüdistatuna koostöös sakslastega, kuid vabanes, sest oli eeluurimise ajal karistuse ära kandnud. Töötas 1948–53 mitmes koolis Kopenhaagenis ja 1953–59 Kalvehaves. Suri 08.12.1966 Taanis Vordingborgis. Maeti Kalvehave kalmistule. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl mõõkadega (1934), Vene AnO II kl ja VlO IV kl. Esimene abikaasa Ella-Efriede, sünd Salme (1921). Teisest abielust tütar Ann-Mari (1945). (J.P.)
BORGENSTRÖM, Väinö vt PORA, Väinö Fredrik Toivo p.
BORISOV, Feodor, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 855/01.09.1920 Katschanowi pataljoni wanemale alamohwitserile Fedor BORISOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a. Untino küla juures.
Sündis 1896. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Elas 1919 Katšanovo v Untino külas. VS ajal alates 06.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 3. roodu vanemallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
BORKMAN (kuni 1934 HAMANN), Paul-Johannes Ado p, alamkapten (1919), kolonel (1931).
VR I/3, nr 427/25.08.1920 2 Kindluse Raske suurtükiwäe diwisjoni 3 patarei ülemale, Alampolkownik Paul Ado p. BORKMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)04.1891 Tartumaal Vana-Kuuste v Märdi talu pidaja peres. Õppis Sipe valla-, Võnnu kihelkonna-, Vana-Kuuste ministeeriumi- ja 1905–10 Tartu reaalkoolis, 1910–14 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas, 1922–24 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. Oli 1910–11 Riia EÜSi, alates 1911 korp! Vironia liige. I MS ajal augustist 1914 Kroonlinna kindluse suurtükiväes, kus sooritas lipnikueksami. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser kindluse suurtükiväe 3. roodus, jaanuarist 1916 2. piiramissuurtükiväe brigaadi piiramispolgu 3. patareis, aprillist 1916 Kroonlinna kindluse suurtükiväepolgus. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjonis, detsembrist 1918 4. patarei ülem, jaanuarist 1919 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei ülem, augustist 1919 kindlusepatarei nr 7 ülem. Alamleitnant aprillist 1919, leitnant maist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Piiri talu, müüs selle 1928 ära. Juunist 1920 Kindluse Suurtükiväedivisjoni 1. grupi ülem, ühtlasi divisjoni kohtu liige, jaanuarist 1921 1. suurtükiväepolgu 1. grupi ülem, novembrist 1921 septembrini 1922 polgu ajutine ülem, ühtlasi 1. suurtükiväepolgu kohtu esimees, polgu ohvitseride kogu abiesimees ja aukohtu esimees. Septembrist 1922 kindluse suurtükiväe 1. grupi, aprillist 1923 1. välisuurtükiväerügemendi 1. grupi ülem ning rügemendi ohvitseride kogu esimees ja 1923–24 sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe 2. grupi ja oktoobrist 1925 2. suurtükiväegrupi ülem ning 1. diviisi suurtükiväe ohvitseride kogu esimees. Oktoobrist 1928 3. suurtükiväegrupi ülem, ühtlasi 1928–29 sõjaringkonnakohtu liige. Detsembrist 1928 2. diviisi suurtükiväe ülema kt, veebruarist 1930 ülem, korduvalt ajutine Tartu garnisoni, Tartu kaitseringkonna ning 2. diviisi ülema kt. Septembrist 1936 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna ülema kt. Kapten 1923, major novembrist 1924, kolonelleitnant 1927, kolonel 1931. Oli VOK revisjonikomisjoni, KSLOÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 14.09.1936 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu ülikooli koguduse ossa. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Elfriede, sünd Treinbuk (1899), poeg Ivar (1922–43). (J.P.)
BORKVELL (sünd PURVELL), Julius-Albert Aleksandri p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR I/3, nr 2490/18.05.1920 Merejõudude juhataja staabi koosseisu osakonna ülemale, ohwitseri asetäitjale Albert Aleksandri p. BORKWELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud merewäe üksuste formeerimise, komplekteerimise, ümbermoodustamise ja likwideerimise alal.
Sündis 19.(07.)01.1890 Virumaal Palmse v Võsul meremehe peres. Õppis 1899–1905 Loksa ministeeriumikoolis, 1906–09 H. Treffneri gümnaasiumis (sooritas 1915 küpsuseksami Tallinna Aleksandri gümnaasiumis), 1915–17 Petrogradi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1916 Peterhofi lipnikekoolis ja 1917 Vladimiri sõjakoolis (ei lõpetanud) ning 1920–22 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas (lõpetas kui mag. math.) ja 1924–29 õigusteaduskonnas (lõpetas kui mag. iur.). Sai 1924 1. liigi matemaatikaõpetaja kutse. 1946 kinnitati cand. phys. et math. Oli 1918/19 korp! Rotalia, hiljem korp! Fraternitas Estica liige. Töötas 1911–14 koduõpetajana Oru mõisas, Tallinnas ja Petrogradis, 1914–17 laevamehaanikute kursuste lektor Petrogradis. I MS ajal juunist 1916 novembrini 1917 sõjaväes. VS ajal alates 22.12.1918 mereväes, veebruarist 1919 merejõudude staabi koosseisuosak asjaajaja, aprillist 1919 osak ülema abi, oktoobrist 1919 ülem. Sõjaväeametnik juunist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1922–27 Tallinna linna ühisgümnaasiumi õpetaja ja Vabariigi Sõjakooli lektorina, 1923–27 SÜÕ õppejõud, 1927–28 Narva gümnaasiumi inspektor ja 1928–31 direktor, 1931–36 haridusministeeriumi koolivalitsuse abidirektor, 1936–52 TTÜ, hilisema TPI õppejõud, alates 1939 professor. Tegev mitmes Narva organisatsioonis, VRVÜ Tallinna osak abiesimees. Oli 1947–52 ühtlasi Tallinna õpetajate seminari matemaatika-füüsikakateedri juhataja, 1952–60 TPedI professor, matemaatikakateedri juhataja. Kirjutanud kesk- ja kõrgkooliõpikuid, koostanud seaduste ja määruste kogumikke. Suri 14.07.1963 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: EPR I/II (1936), EPR II/I (1933), EPR II/II (1931) ja VT III kl (1940). Abikaasa Julia, sünd Elvelt (1889–1968). (M.S.)
BORMAN (sünd PORMANN), Anton Jaani p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 455/17.08.1920 4 jalawäe polgu 1 roodu nooremale alamohwitserile Anton PORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 novembril 1919 Michailowskaja küla juures.
Sündis 25.(13.).01.1900 Virumaal Vaivara v Türsamäe m Kõrgeniidu-Kello talu pidaja peres. Õppis Vana-Sõtke valla- ja Vaivara kihelkonnakoolis, põllumees. VS ajal alates 26.01.1919 4. jalaväepolgu 1. roodus, maist 1919 õppekomandos, septembrist 1919 1. roodu jaoülem, jaanuarist 1920 2. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1920 2. roodu veltveebli kt, oktoobrist 1920 roodu varahoidja. Nooremallohvitser novembrist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1921. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Virumaal Vao v Põdrangu m Peetri talu. Pidas Peetri talu ja Vaivara v Viivikonna talu ning 1939. aastast Vana-Sõtke k Vanaveski talu. VRVÜ Narva osak liige. II MS järel elas Jõhvi raj Vaivara kn Vana-Sõtke külas, oli Sinimäe sovhoosi sepp. Suri 01.07.1958 Jõhvis. Maeti Vaivara kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Esimene abikaasa Juuli, sünd Kreismann (1901), lahutati 1928. Teine abikaasa Meeta, sünd Saul (1906–44), tütred Maie (1929), Laine (1932–2006) ja Mari-Liis (1935). (A.K.)
BORODIN, Nikolai Peetri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 442/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Nikolai Peetri p. BORODIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Werino mõisa all.
Sündis 27.(15.)04.1898 Virumaal Peetri v Venekülas. Lõpetas Narva-Jõesuu algkooli. I MS ajal 1915–18 teenis suurtükiväelasena Kroonlinnas, Narva-Jõesuus ja Merekülas. Saksa okupatsiooni ajal oli kaheksa kuud vanglas. VS ajal novembrist 1918 Narva-Jõesuu KL liige, alates 26.01.1919 4. jalaväepolgu 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Aprillist 1920 1. roodu jaoülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puusepp Narva-Jõesuus. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas lukksepp, hiljem kütja Tallinna telefonivõrgus. Suri 04.12.1970 Haapsalu raj Kullamaa külanõukogus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Bitsch (1903, küüditati 1945, põgenes Eestisse 1948, viidi tagasi, vabanes 1955), lapsed Meeri (1925), Nikolai-Voldemar (1926), Ludmilla (1928), Friedrich (1931, küüditati 1945, põgenes Eestisse 1948), Paul (1935, küüditati 1945, põgenes Eestisse 1948) ja Eerik (1937, küüditati 1945, põgenes Eestisse 1948). (M.S.)
BOUMPHREY, Colin Edwin Josephi p, Briti kapten.
VR I/2, nr 2411/26.03.1920 Kapten Colin BOUMPHREY’le, R.A.F. hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 07.01.1897 Inglismaal Cheshire’i krahvkonnas Wallasey Birkenheadis. Õppis Shrewsbury koolis, kuulus kooli kriketimeeskonda. VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Pärast sõda jätkas teenistust Briti lennuväes, veel suvel 1939 oli juhtival kohal lennueskadronis. Mängis Cheshire’i ja Briti kuningliku lennuväe kriketimeeskonnas. Suri 01.02.1945 Inglismaal Lancashire’i krahvkonnas Liverpoolis. Teised autasud: Briti LTR. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BRADE, Frank Tomkinson, Briti vanemleitnant.
VR I/3, nr 2415/26.03.1920 Leitnant-kommander Frank T. BRADE’le, D.S.C., R.N. R.A.F. hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 25.09.1886 Inglismaal Manchesteri krahvkonnas. VS ajal Briti mere- ja lennuväes osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Kuulus augustis 1919 kaptenleitnant Dobsoni torpeedokaatrite rühma, oli kaatri CMB 67A ülem. Langes 18.08.1919 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisel, olles CMB 62 juht. Nimi tahvlil Plymouthi mereväekalmistul Devoni krahvkonnas ja Portsmouthi katedraalis Inglismaal ning Tori, Tallinna Pühavaimu ja Riia anglikaani kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (J.P.)
BRAHMANN (sünd BRAMANN), Adolf Jüri p, leitnant (1920), kapten (1936).
VR II/3, nr 979/01.09.1920 1 jalawäe polgu leitnandile Adolf BRACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20/21 juulil 1919 a Soome lahe ja Kopenskoje järwe wahel.
Sündis 18.(06.)07.1891 Haap-
salus. Õppis 1901–08 Haapsalu gümnaasiumis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1917 Telavi lipnikekoolis ja 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 171. tagavarapolgus, veebruarist 1917 Blagodati vabatahtlike pataljonis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 16. Siberi kütipolgus, märtsist 1918 1. Eesti polgus. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 15.11.1918 KL liige ja Haapsalu jaama komandant, detsembrist 1918 1. jalaväepolgu 10. roodus, jaanuarist 1919 6. roodu ja dessantpataljoni nooremohvitser, maist 1919 6. roodu vanemohvitser, oktoobrist 1919 roodu ülema kt, veebruarist 1920 polgu adjutandi abi. Alamleitnant oktoobrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Viru ja Narva rindel. Oli 1920–25 1. jalaväepolgu ajaloo kirjutaja, polgu kohtu asjaajaja, 1. ja 2. ning sideroodu nooremohvitser, novembrist 1922 polgu adjutant, juunist 1927 7. jalaväerügemendis. Juulis 1937 vabastati teenistusest. 1939 töötas Riigi Ringhäälingus. VRVÜ Võru ja Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski oblastisse, oli Skorodumski metsakombinaadi tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 15.09.1941 Zaikovo raj Birža külas. Lasti maha 25.02.1942 Sverdlovskis. Abikaasa Angelina, sünd Kreen (1900). (A.K.)
BRAKEL, Arthur-Johann Moritzi p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1193/15.09.1920 Soomusrongi Kapten Irw leitnandile Arthur BRACKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 märtsil 1919 a. Kolodowitsa küla waldamisel.
Sündis 25.(13.)08.1899 Järvamaal Väinjärve vallas maalri peres. Õppis Tallinnas kõrgemas algkoolis ja Tallinna reaalkoolis ning 1916 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal novembrist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapataljonis, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 262. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 96. Omski jalaväepolgu nooremohvitser ja rooduülem, veebruarist 1917 262. tagavarapataljoni rooduülem, juulist 1917 Tallinna mereväe löögipataljonis, jaanuarist 1918 Soome lahe rannakaitse pataljoni adjutant. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes, Riia rindel ning Saare- ja Muhumaal, sai 23.07.1917 Dvinski all haavata. Alamleitnant veebruarist 1917, leitnant novembrist 1917. Veebruarist märtsini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 14.12.1918 1. jalaväepolgus, viidi üle 5. jalaväepolku, veebruarist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu nooremohvitser ja ajutine ülem ning rongi kohtu liige, juulist 1919 oktoobrini 1920 3. dessantroodu ülem ning oktoobris ja detsembris 1919 täitis dessantpataljoni ülema kohuseid. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 13.03.1919 Pihkva rindel Suure-Kolodavitsa küla all raskelt haavata. Alamkapten veebruarist 1920. Oktoobrist 1920 lr sr Kapten Irv adjutant. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Lohu m Kägu talu, müüs selle 1927 ära. VS invaliid. Seejärel elas Tallinnas, töötas raudteevalitsuses maalrina. Avaldas VS-teemalisi artikleid perioodikas. Oli 1926–32 KL Harju mlv Nõmme mlvk ja VRVÜ Lääne-Saare ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel, viidi SevUralLagi. Suri 25.01.1943 Sverdlovski obl VostUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl, VlO IV kl ning GeR III ja IV kl. Esimene abikaasa Aurelie-Annette, sünd Hansmann (1903–51). Teine abikaasa Agathe-Helene, esimeses abielus Riismann, sünd Meiel (1905, küüditati 1941, vabanes 1958). Vend Enn Parel VR II/3. (A.K.)
BRAKEL, Ernst vt PAREL, Enn Moritzi p.
BRAKMANN, Aleksander vt RANDLA, Aleksander Peetri p.
BRANDERS, Ernst Anton Ludvigi p, Soome insener, major.
VR I/2, nr 414/11.06.1920 Soome Wabariigi kaptenile Ernst BRANDERS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Soome abisalkade organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.05.1894 Soomes Turus. Õppis 1912–14 tehnikaülikoolis Saksamaal Dramstadtis ja 1914–15 Inglismaal Manchesteris, omandas inseneri kutse. Eestisse vabatahtlike saatmise mõtte algataja, kõneles sellest 09.12.1918 major Ekströmile. Koos sõitsid nad juba järgmisel päeval Helsingisse ning kohtusid Eesti esindajate Oskar Kallase ja Jaan Poskaga. Sõlmis 18.12.1918 Tallinnas Eesti valitsusega vabatahtlike pataljoni asutamiseks esimese lepingu, millele järgnes 23.12.1918 laiapõhjaline leping. Saabus Eestisse ja läks 12.01.1919 1. Soome vabatahtlike salgaga rindele, oli staabis noorem adjutant ja organisatsiooni osak ülem. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 19.03.1957 Turus. Maeti Turu kalmistule. (M.S.)
BRANDMANN, Anton vt PÕLME, Anton Hansu p.
BREDE, Herbert-Lorenz-Georg Friedrich-Heinrich-Joachimi p, polkovnik (1920), kindralmajor (1935).
VR I/2, nr 2550/12.05.1920 Suurtükiwäe Walitsuse ülemale, Polkownik Herbert Friedrichi p. BREDE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)04.1888 Harjumaal Rooküla vallas metsaülema peres, peatselt asus pere Virumaale Püssi valda. Õppis Tallinnas linna- ja Peterburi 1. reaalkoolis, 1907–10 Mihhaili suurtükiväekoolis ja 1927–29 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis. Korp! Rotalia liige. Septembrist 1907 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1910. Nooremohvitser 5. suurtükiväedivisjonis. I MS ajal augustist 1914 võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Detsembrist 1916 100. suurtükiväe brigaadi patareiülem. Leitnant septembrist 1912, alamkapten maist 1915, kapten oktoobrist 1916. VS ajal alates 16.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. divisjoni ülem, jaanuarist 1919 2. suurtükiväepolgu ülem, augustist 1919 suurtükiväevalitsuse ülem. Alampolkovnik juulist 1919, polkovnik veebruarist 1920. Sai autasuks Harjumaal Kiiu v Valkla m Tammiku talu. Juulist 1920 augustini 1930 suurtükiväe inspektor, augustist 1923 ühtlasi kindralstaabi kursuste (alates 1925 Kõrgem Sõjakool) suurtükiala õppejõud, 1925 VR I ja III liigi ettepanekute komisjoni esimees, 1924–26 sõjaringkonnakohtu liige. Augustist 1930 KÜÕ ülem, ühtlasi oktoobrist 1930 maini 1933 Riigikaitse Nõukogu liige. Mais 1933 lahkus protestiks kaitseminister Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaõppe- ja kasvatusmeetodite vastu õppeasutuse ülema kohalt. Septembrist 1933 1. diviisi ülema kt, märtsist 1934 diviisiülem, ühtlasi kaitseministeeriumi nõukogu liige. Septembrist 1934 3. diviisi ülem, ühtlasi Tallinna garnisoni ülem ja 1938–40 sõjavägede nõukogu liige. Kindralmajor 1935. Oli VOK juhatuse liige ja abiesimees, VRVÜ keskjuhatuse ja Tallinna osak liige. Novembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse suurtükiväe ülem, juunis 1941 saadeti Dzeržinski-nimelisse suurtükiväe akadeemiasse. Nõukogude võim arreteeris ta 28.06.1941 Vladimiri obl Gorohhovetsis. Lasti maha 06.10.1942 Norilskis. Nimi Norilskis Laama järve ääres Balti ohvitseride sambal, tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I (1936), II (1936) ja III kl (1934), Vene GeM, AnO III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO II kl, Poola PR III kl, Poola VR, Soome VRO III kl ning Rootsi MO III kl. Abikaasa Sofia, sünd Neuhausen (1891–1962). (J.P.)
BREEDIS, Paul vt PREEDIS, Paul-Voldemar Liise p.
BREMNER, Alexander Richard Richardi p, Briti 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 1958/26.03.1920 Juhataja madrusele Alexander Richard BREMNER’ile, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.12.1893 Inglismaal Kenti krahvkonnas Greenwichis. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamisest, millega kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Suri 1947 Inglismaal Essexis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BREMNER, William Hamilton Donaldi p, Briti vanemleitnant.
VR I/3, nr 2420/26.03.1920 Leitnant William Hamilton BREMNER’ile, D.S.C., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 14.09.1894 Inglismaal Northumberlandi krahvkonnas Alnwickis. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Kuulus augustis 1919 kaptenleitnant Dobsoni torpeedokaatrite rühma, oli kaatri CMB 79A ülem. Võttis 18.08.1919 osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest ja uputas torpeedoga allveelaevade emalaeva Pamjat Azova. Tema kaater uppus kokkupõrkel kaatriga CMB 62, mis omakorda lasti põhja vaenlase kahuritules. Ta võeti haavatuna hävitaja Gavril pardale. Oli Špalernaja vanglas Petrogradis ja vangilaagriks muudetud Andronikovi kloostris Moskvas. Vabastati aprillis 1920, siirdus Inglismaale. Suri 13.11.1970 Šotimaal Moray mk Fochabersis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR ja VTO. (J.P.)
BREWERTON, Eric, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2432/26.03.1920 Leitnant Eric BREWERTON’ile, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga maist detsembrini 1919 Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Teenis 1920–22 Briti lennuväes Iraagis, Egiptuses ja Lähis-Idas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti LTR. (J.P.)
BRIAND, Aristide Pierre-Guillaume’i p, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3170/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Aristide BRIAND, Prantsuse Vabariigi Välisminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 28.03.1862 Prantsusmaal Nantes’is. Hariduselt jurist. Toimetas sotsialistlikku lehte „Laterne“ ja 1902 valiti parlamenti. Alustas poliitilist tegevust sotsialistina, 1906 heideti kodanlikus valitsuses osalemise eest parteist välja. 1906–32 oli 11 korda peaminister ja 26 korda minister, sealhulgas 1915–17, 1921–22 ja 1925–32 välisminister. Taotles Prantsusmaale Euroopas hegemooniat. Ajas Saksamaa suhtes leplikku poliitikat ja püüdis NSV Liitu isoleerida. Algatas 1925 Locarno kokkulepped, mille eest sai 1926 Nobeli rahupreemia. Saavutas Rahvasteliidus desarmeerimise ja kollektiivse julgeoleku propageerija ning hiilgava kõnemehena suure populaarsuse. Sõlmis 1928 Kelloggi-Briand’i pakti, esitas 1929 Rahvasteliidule Paneuroopa loomise kava. Suri 07.03.1932 Pariisis. Maeti Houlbec-Cocherelis Cochereli kalmistule. (M.S.)
BRIDGEMAN, William Clive John Robert Orlando p, vikont, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Lord W. C. BRIDGEMAN, Inglismaa admiraliteedi esimene lord, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 31.12.1864 Londonis. Õppis Cambridge’is Trinity kolledžis. Oli 1906–29 Briti parlamendi liige, konservatiivne poliitik, oktoobrist 1922 jaanuarini 1924 siseminister ja novembrist 1924 juunini 1929 mereminister. Tema ametisoleku ajal sõlmiti leping, mille alusel alates 1924 pääsesid Eesti mereväeohvitserid täiendusõppele Briti merekoolidesse. Valiti 1930 Cambridge’i ülikooli audoktoriks, oli 1935 BBC juhatuse esimees. Suri 14.08.1935 Inglismaal Shropshire’i krahvkonnas Leigh’ mõisas. Maeti Hope’i kiriku kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
BRIDWELL, Rosser Evans Thomase p, USA leitnant.
VR I/3, nr 1976/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile R. E. BRIDWELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.04.1892 USAs Georgia osariigis Wilkinsoni mk Toomsboros. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Suri 19.03.1969 USAs Florida osariigis. Maeti Florida Evansi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (J.P.)
BRIGGO, Paul vt PRIGGO, Paul-Johannes Märdi p.
BRINGFELDT, August vt SOOVERE, August Kareli p.
BRITI TUNDMATU SÕDUR
VR I/1, nr teadmata/25.01.1922.
I MS ajal Prantsusmaal langenud tundmatu Briti sõduri põrm maeti suurejooneliste austusavaldustega 11.11.1920 Westminster Abbey katedraali Londonis. See on sümboolne haud kõigile tundmatuks jäänud või teadmata paigas langenud Briti sõduritele. Tallinna Pühavaimu kiriku VS langenute tahvlil on märgitud Tundmatu Briti Sõdur. (J.P.)
BRITVIN, Leonid Dimitri p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 1690/26.03.1920 Lipnik Leo BRITWIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.07.1894 Venemaal. Veebruarist 1919 Soome kodanik. VS ajal välitelegraafiosak ülem kindral Wetzeri staabis. Suri 11.02.1965 Sipoos. Maeti Helsingi Lapinlahti õigeusu kalmistule. (M.S.)
BROCK, Fredrik, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2697/25.05.1923 Sergeant Fredrik BROCK’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Pyhäjärvis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
BROSTRÖM, Yrjö Aatto Alfred Nikanori p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1942).
VR II/3, nr 2242/26.03.1920 Sõdur Aatto BROSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.03.1898 Soomes Vihtis, elas Lohjas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Septembrist 1919 oktoobrini 1920 Soome sõjaväe teenistuses. Seejärel elas Tammisaaris, Porvoos ja Helsingis, tegutses taluniku, masinamontööri ja metallitöölisena. Talvesõja ajal Helsingis korralduskompaniis. Jätkusõja ajal armees traktorist. Kapral veebruarist 1942, nooremseersant märtsist 1942. Aprillis 1942 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (M.S.)
BROWNE, Jay F. Willise p, USA kapten.
VR I/3, nr 1993/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile Jay F. BROVNE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 1891 USAs Illinoisi osariigis Nebraskas. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Suri 1948. Maeti USA Pennsylvania osariigis Lancasteri mk West Hempfieldi Silver Springi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
BRZOZOWSKI, Rajmund Tomasz, Poola kolonel.
VR I/3, nr 3049/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Rajmund BRZOZOWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.01.1885. Oli augustist 1922 aprillini 1925 Poola armee 13. ratsarügemendi ülem, oktoobrist 1924 märtsini 1929 16. Wielkopolski (Suur-Poola) ratsarügemendi ülema kt ja ülem. Suri 1940 Varssavis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
BRUSIN, Yrjö vt ROUSI, Yrjö Johannes Juho p.
BRÜKKER, Osvald vt ELLAMAA, Osvald Aleksandri p.
BRÜKKER, Richard vt KÕU, Jaak Jakobi p.
BUCK, Arnold Samueli p, lipnik (1917).
VR I/3, nr 2676/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase lipnik Arnold BUCK’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 27.(15.)12.1892 Tartumaal Vastse-Kuuste v Lootvina k Sepa talu pidaja peres. Õppis valla-, Võnnu kihelkonna- ja J. O. Thomsoni kaubanduskoolis ning 1916 25. brigaadi ohvitseride kursustel. Lipnik maist 1917. I MS ajal alates septembrist 1915 2. tagavarapataljonis, septembrist 1916 komandeerituna 25. brigaadi juures, jaanuarist 1917 544. Sebeži jalaväepolgus kuulipildujate komandos. Võttis jaanuarist märtsini 1917 osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski all, sai 27.03.1917 haavata. Lipnik maist 1917. Juulist 1917 märtsini 1918 nooremohvitser Eesti tagavarapataljonis Tartus. VS ajal novembrist 1918 Tartu KL liige, alates 29.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viljandi- ja Võrumaal. Langes 23.03.1919 Võrumaal Haanja lähistel Külma küla all. Maeti Tartumaale Võnnu Uuele kalmistule. Nimi Cēsise sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
BURGMAN, Iida Johanna, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2010/26.03.1920 Halastaja õele BURGMAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes Heinolas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuses. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
BURT, Alfred, Briti brigaadikindral (1918).
VR I/2, nr 3151/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra kindral Alfred BURT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.04.1875 Londonis. Õppis Oundle’i koolis Northamptonshire’is, Heidelbergi ülikoolis ja 1896–99 3. Walesi printsi tragunirügemendis. Teenis 1899–1904 rügemendi adjutandina, võttis osa II buuri sõjast. I MS ajal oktoobrist 1915 oktoobrini 1917 3. tragunirügemendi ülem, seejärel 6. ja 7. ratsaväediviisi ülem. VS ajal juunist 1919 veebruarini 1920 Briti sõjaväelise missiooni juht Baltikumis. Märtsis 1920 lahkus teenistusest. Juulis 1936 külastas Narvat ja Narva-Jõesuud. Osales 12.07.1936 Eesti skautide suurlaagri avamisel Paralepas ning istutas Haapsalus piirivalve jsk aeda tamme. Suri 26.02.1949 Inglismaal Surrey krahvkonnas Chertseys. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: KR I kl (1936). (J.P.)
BUSCH, August vt PEDAK, August-Eduard Karli p.
BUSCH, Johannes-Adolf-Heinrich Friedrich-Vilhelm-Jonathani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1161/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Johannes BUSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 weebruaril 1919 a. Räptsowa külade juures.
Sündis 04.11.(23.10.)1895 Harjumaal Saue v Tuula mõisa töölise peres. Õppis Saue vallakoolis, 1912–15 Riia lukkseppade ja 1917 Luuga sõjaväe lukkseppade koolis. I MS ajal 1915–17 kaardiväe Ratsapolgus. VS ajal alates 06.12.1918 Ratsapolgu 3. eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis. Aprillist 1919 vanem hobuserautaja, aprillis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Seejärel 1920–24 sepp ja lukksepp W. Keskeri metallitehases ning Tallinna elektrijaamas, 1924–26 Tallinna veduritehases ja 1928–29 H. Feierbachi tehases, 1929–40 oli omanimelise raudvoodite vabriku omanik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal lukksepp. Suri 25.12.1976 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Elvine, sünd Hinn (1899–1980), pojad Helmut (1924), Aksel (1930) ja Ilmar (1938). (A.K.)
BUSCH, Karl (sünd Carl Ludvig) Johann-Friedrich-Christiani p, kaitseliitlane.
VR I/3, nr 1674/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Karl Friedrichi p. BUSCH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 20.(08.)01.1885 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis. Asus 1909 elama Tallinna, töötas äriteenijana. Oli 1917 Tallinnas OK looja. VS ajal detsembrist 1918 Tallinna linna KL 1. jsk ülem abi, märtsist 1919 1. jsk ülem. Läbis oktoobris 1919 KL ülemate kursused. Nooremkirjutaja maist 1919, vanemkirjutaja jaanuarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tallinnas AS Kreenbalti äriteenijana. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal põgenes Saksamaale, oli Vareli Eestlaste Rahvuskoondise esimees ja Vareli Eesti Võitlejate Ühingu liige. Suri 16.09.1958 Saksamaal Varelis. Abikaasa Anna-Elisabeth, sünd Alja (1882). (J.P.)
BUSCH, Mathilde, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2447/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Mathilde BUSCH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
BUSCH, Oskar vt PARVET, Oskar Aadu p.
BUŠS, Kārlis Augusts Jānise p, Läti veltveebel (1920), ohvitseri asetäitja (1929).
VR II/3, nr 3083/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Veltveebel Karl BUŠA Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 08.01.1895 (27.12.1894) Valgas. Ametilt müürsepp. I MS ajal juunist 1916 Tartus Läti küttide tagavarapataljonis, jaanuarist 1917 4. Vidzeme Läti kütipolgus. Novembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 27.02.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis Saru ja Mõniste mõisa all. Seejärel teenis 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgu 1. roodus ja osales lahingutes Landeswehri vastu Cēsise all, Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia rindel ning Punaarmee vastu Latgales. Jätkas üleajateenijana 4. Valmiera jalaväepolgu 2. roodu kuulipildujate rühmas, veltveebel. Ohvitseri asetäitja 1929. Teenis Läti sõjavägede staabi pataljonis. Pärast II MS Riias tehasetööline. Suri 30.10.1977 Riias. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Läti KTO V kl ja VO V kl. (J.P.)
BUTLER, Lee D. Jamesi p, USA leitnant.
VR I/3, nr 1995/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Lee D. BUTLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 1897 USAs Pennsylvania osariigis Wayne’i maakonnas. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Elas 1940 USAs Marylandi osariigis Montgomery maakonnas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1927) ja EPR III jrk (1921). (J.P.)
BUXHOEVEDEN (sünd BUXHÖWDEN), Peter-Eugen-Arthur von Otto-Balthasari p, parun, alampolkovnik (1920), kolonel (1924).
VR I/2, nr 2478/18.05.1920 Ratsa tagawara diwisioni ülemale Alampolkovnik Arthur Otto p. BUXHOEWDEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud teises Ratsa polgus, Ratsa tagawara eskadronis ja diwisionis.
Sündis 28.(16.)03.1882 Saaremaal Kaarma-Suure v Muratsi mõisa omaniku peres. Õppis Kuressaare gümnaasiumis ja 1904–08 Tveri ratsaväekoolis. Septembrist 1904 sõjakoolis. Kornet juunist 1908. Nooremohvitser 2. Kuramaa kaardiväe ulaanipolgus, maist 1911 16. Irkutski husaaripolgus. Leitnant septembrist 1912. Aprillis 1914 lahkus teenistusest. I MS ajal augustist 1914 2. vabatahtlike pataljoni 10. transpordivoori ülem, novembrist 1915 16. Irkutski husaaripolgu 4. eskadroni ülem. Alamrittmeister veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 28.11.1914 Ida-Preisimaal ja 27.07.1917 Galiitsias haavata. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 18.11.1918 Saarte KL liige, 29.12.1918 arvati ohvitseride reservi, jaanuarist 1919 2. ratsapolgus, veebruarist 1919 ratsapolkude tagavaraeskadronis, aprillist 1919 selle ülem, septembrist 1919 ratsapolkude tagavaradivisjoni ülem. Kapten maist 1919, alampolkovnik jaanuarist 1920 (kolonelleitnant novembrist 1922). Sai autasuks Saaremaal Muratsi mõisa südame. Juunist 1920 ratsaväe allohvitseride kooli ülem, jaanuarist 1921 Allohvitseride Kooli õppeeskadroni ülem ja ratsaväe inspektor, septembrist 1921 ka kindralstaabi kursuste lektor, jaanuarist 1923 sõjaministri vanemkäsundusohvitser, ühtlasi ratsaväe inspektor. Kolonel 1924. Detsembris 1928 lahkus teenistusest. Oli 1926–28 Tallinna Jahimeeste Seltsi jahiinspektor. Seejärel pidas Muratsi talu. Oli KL Saaremaa mlv kütisalga esimees, 1933 EVL Kuressaare osak esimees ning VRVÜ Lääne-Saare ja Tallinna osak liige. Novembrist 1939 juunini 1940 varustusvalitsuse hobusekasvatuse nõunik. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Tegutses Warthegaus põllumehena. Jaanuaris 1945 põgenes Punaarmee eest Reinimaale Saksamaa lääneossa, elas Kaldenkirchenis, alates 1959 Karlsruhes. Suri 27.10.1964 Karlsruhes. Maeti Karlsruhe keskkalmistule, 2014 maeti ümber Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Kudjape kalmistu Buxhoevdenite perekonnakabeli tahvlil ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR IV kl, Poola PR IV kl ning Soome VRO II kl. Esimene abikaasa Meta, sünd Fircks (1886–1970), lahutati 1918. Teine abikaasa Kira, esimeses abielus Benckendorff, sünd Scheideman (1892–1969), poeg Eugen-Arthur-Otto (1920–88), naisel varasemast abielust poeg Georg (1915–32). (J.P.)
BÕSTROVSKI, Ivan (kuni 1921 SEMJONOV, Joann) Semjoni p, reamees (1919).
VR II/3, nr 803/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu reamehele Iwan Semjoni p. SEMJONOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla all.
Sündis 17.(05.)05.1896 Pihkva kub Pankjavitsa v Kapkovo külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 38. tagavarapolgus. VS ajal alates 28.04.1919 vabatahtlikult Sakala partisanide pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Rentnik Kapkovo külas. Maist 1932 sai VR kavalerina Rootovo v Hämariku (Ämariku) talu. Seejärel talunik. VRVÜ Võru osak liige. Saatus teadmata. Abikaasa Natalia (1898), lapsed Peter (1921), Jevgenia (1922–23), Sinaida (1924), Jevgenia (1924), Anastasia (1926), Anatoli (1928), Ivan (1930–30), Aleksander (1933) ja Marie (1935). (J.P.)
BÄCK, Pentti Ahti Ahti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2193/26.03.1920 Sõdur Pentti BÄCK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.11.1900 Soomes Tyrnäväs, elas Pattijokis. Algkooliharidusega. Soome VS ajal osales Oulu lääni 1. vabatahtlike rindekomandoga lahingutes Perkjärvi, Ahlaineni, Suodenniemi, Mouhijärvi, Tampere ja Karkku piirkonnas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 septembrini 1921 Soome sõjaväeteenistuses kahurväelasena. Oli Tyrnävä KL liige. Töötas juustumeistrina Lapinjärvis Kimokylä meiereis, hiljem Kymenlaakso ühismeiereis Elimäkis. Jätkusõja ajal võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Suri 23.02.1983 Anjalankoskis. Maeti Anjalankoski Muhniemi kalmistule. (M.S.)
BÄCKSTRÖM, Einar Johannes Johan Edvardi p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2292/26.03.1920 Weltweebel BÄKSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.05.1897 Helsingis, elas Soomes Jyväskyläs. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Naasis 22.03.1919 Soome. Siirdus 1927 Kanadasse, asus elama Torontosse. Suri 15.02.1957 Kanadas. (M.S.)
CAIRD, Alexander T., Briti kapten.
VR I/3, nr 2474/26.03.1920 Captain A. T. CAIRD’ile, M.C. General List, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 15.07.1891. VS ajal Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Detsembris 1940 teenis Briti sõjaväeluures Intelligence Corps. Suri 30.03.1948. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti SR. (J.P.)
ČAKSTE, Jānis (sünd TSCHAKSTE alias SIRNIS, Johann Christoph) Krišjānise p, Läti Vabariigi president.
VR III/1, nr 3140/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Janis TSHAKSTE Läti Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 13.09.1859 Kuramaal Jelgava mk Lielsesava v Čakstu-Zirņu talu pidaja peres, hiljem asuti Vecsvirlauka v Auči tallu. Alghariduse sai kodus, õppis Jelgava Anna elementaarkoolis, lõpetas 1882 Jelgava gümnaasiumi ja 1886 Moskva ülikooli juristina. Moskva Läti Üliõpilaste Seltsi, hilisema ÜS Austrumsi asutajaliige. Töötas Jelgavas advokaadina. Oli 1887–1901 Jelgava Läti Seltsi esimees, Jelgava Läti Punase Risti komitee esimees, Jelgava Läti Põllumeeste Seltsi asutaja, 1888–1907 ajalehe „Tēvija“ väljaandja ja toimetaja ning 1895 IV Läti üldlaulupeo organisaator Jelgavas. Valiti 1906 Kuramaa esindajana Vene I Riigiduumasse. Suvel 1908 oli kolm kuud Jelgava vanglas Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest. I MS ajal korraldas Läti sõjapõgenike ja haavatud sõdurite abistamist. Suvel 1915, kui Saksa väed olid Kuramaa vallutanud, asus Tartusse, kus valiti Läti sõjapõgenike komitee esimeheks. Augustis 1915 valiti Petrogradis Läti sõjapõgenike keskkomitee esimehe asetäitjaks, märtsis 1917 esimeheks. Maist 1917 Kuramaa kubermangu komissar. Oktoobrist 1917 Läti Ajutises Rahvusnõukogus, siirdus Kaasanisse, sealt Stockholmi, avaldas trükise „Die Letten und ihre Latvia: Eine lettische Stimme (Latvieši un viņu Latvija: kāda latvieša balss)“. Sügisest 1918 tuli Lätti Kuramaale Auči tallu. Valiti 17.11.1918, päev enne Läti Vabariigi väljakuulutamist, Läti Ajutise Rahvusnõukogu ja Demokraatliku Bloki moodustatud Läti Rahvanõukogu esimeheks. Jaanuaris 1919 sõitis Londonisse ja sealt Pariisi, oli Versailles’ rahukonverentsi Läti delegatsiooni juht. Juulist 1919 asus pärast kodumaale saabumist juhtima Läti Rahvanõukogu. Maist 1920 Läti Asutava Kogu esimees. Novembris 1922 valiti Läti esimeseks presidendiks. Veebruaris 1925 tegi riigivisiidi Eestisse, kus andis Eesti sõjaväelastele arvukalt Läti Karutapja ordeneid. Oli 1920–27 LKO nõukogu esimees. Novembris 1925 valiti teist korda presidendiks. Läti ülikooli asutaja 1919 ja õppejõud, septembrist 1924 ülikooli audoktor. Suri 14.03.1927 Riias. Maeti Riia Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja sammas Jelgavas. Teised autasud: Läti KTO I kl, Poola PR I kl, Soome VRO I kl ja Belgia LO II kl. Teosed temast: „Latvijas pirmais Valsts Prezidents Jānis Čakste“ (Riia, 1993) ja J. Šūberte, „Jānis Čakste un Jelgava“ (Riia, 2006). Abikaasa Justīne, sünd Vesere (1870–1954), lapsed Mintauts Frīdrihs Andrejs (1893–1962), Janīna Leontīne Margarete (1896–1978), Jānis Kārlis Gedimins (1897–1979), Ringolds Paulis Miķelis (1898–1967), Konstantīns Jēkabs Marģers (1901–45), Aldona Paula Karolīne (1903–91), Maiga Marija (1904–84) ja Daila Ida Vilhelmīne (1909–2004). (J.P.)
CALONIUS, Matti Ernest Gustaf Fredrik Willehadi p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2103/14.05.1920 Apteker M. CALONIUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 19.06.1873 Soomes Nurmeses. Õppis Joensuu lütseumis. 1892 oli õpilane Nurmese apteegis, kuni 1894 jätkas farmaatsiaõpinguid, seejärel praktikal apteekides Kuopios, Vaasas ja Tamperes. Sai 1899 proviisori kutse ja naasis Nurmesesse, kus 1900 omandas apteegi. VS ajal EAP esindaja Nurmeses, vabatahtlike värbaja. Suri 23.03.1936 Nurmese linnas. Maeti Nurmese kalmistule. (M.S.)
CARLSSON, Nils Bertil või KARLSSON, Gustav Albin, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2296/26.03.1920 Weltweebel CARLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. VR annetati vabatahtlike salga veltveebel Carlssonile. Vabatahtlike salga 2. patareis oli veltveebel Nils Bertil Carlsson ja 4. kompaniis veltveebel Gustav Albin Karlsson. VR aga anti Eesti Soome-saatkonnas viimati nimetatule. Mõlemad olid Rootsi päritolu. Saatus teadmata. (M.S.)
CARR, Edward Hallett Francis Parkeri p, Briti diplomaat, teadlane ja literaat.
VR III/3, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Mr. CARR Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 28.06.1892 Londonis. Õppis Merchant Taylorsi koolis ja Trinity kolledžis Cambridge’is. Töötas 1916–36 Briti välisministeeriumis, 1919 Pariisi rahukonverentsil Briti delegatsiooni sekretärina, 1919–20 Briti saatkonnas Pariisis ja 1920–29 Riias, kus oli 1925–29 saatkonna teine sekretär. 1941–46 oli ajalehe „The Times“ peatoimetaja asetäitja. Töötas õppejõuna Walesi, Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolis. Avaldas uurimusi Nõukogude Liidu kohta. Suri 03.11.1982 Inglismaal Cambridge’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CAZ, David, USA leitnant.
VR I/3, nr 2000/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile David CAZ’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (J.P.)
CAVAN, Frederick vt LAMBART, Frederick Rudolph.
CAVRIANI, Giuseppe, markii, Itaalia diplomaat.
VR III/1, nr 3150/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Marchese Giuseppe CAVRIANI, Itaalia täisvoliline minister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 14.03.1879 Itaalias Milanos. Lõpetas 1901 Milano ülikooli õigusteaduskonna. I MS eel konsul Brasiilias Manausis. Saatus teadmata. (J.P.)
CECIL, Robert vt GASCOYNE-CECIL, Edgar Algernon Robert.
CEDERBERG, Otto-Elias August Evaldi p, Soome sanitaarmajor.
VR I/3, nr 2051/14.05.1920 Dr. Elias CEDERBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abivägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 27.08.1893 Soomes Mustasaari vallas. Elas Helsingis. Lõpetas 1912 normaallütseumi, 1917 cand. med., 1924 sai arstilitsentsi, 1924 tegi õppereisi Austriasse ja 1928 Rootsi, 1928 sai kirurgi kutse, 1938 dr. med. VS ajal jaanuarist 1919 Tallinna Soome sõjaväehaigla arst, hiljem Põhja Poegade rügemendi ülemarsti abi ja 2. pataljoni arst. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1925–26 Viiburi maakonnahaigla teine ja 1928 esimene abiarst, 1928–30 Helsingi üldhaigla kirurgiaosak nooremarst, 1930–34 Viiburi maakonnahaigla teine nooremarst, 1934–39 esimene nooremarst, 1938–39 raudteearst, 1939–45 Rovaniemi üldhaigla peaarst ja 1945–60 Hämeenlinna maakonnahaigla peaarst. Talve- ja Jätkusõja ajal sõjaväehaigla peaarst. 1948–50 Hämeenlinna linnavolikogu liige. Suri 12.06.1963 Hämeenlinnas. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl ning VRO. (M.S.)
CHAGAS, João Pinheiro de João Pinheiro p, Portugali riigitegelane.
VR III/1, nr 3161/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra CHAGAS, endine Portugaalia Vabariigi peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.09.1863 Rio de Janeiros. Õppis Lissabonis. Ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik, diplomaat ja poliitik. Oli mitmel korral vangis ja paguluses. Vaadetelt liberaalne vabariiklane. Septembrist novembrini 1911 Portugali vabariigi peaminister. Suursaadik Pariisis, Portugali delegaat Pariisi rahukonverentsil ja Rahvasteliidu täiskogudel. Kuni 1923 töötas diplomaadina. Suri 28.05.1925 Portugalis Estorilis. Teised autasud: Portugali JMO. (M.S.)
CHAMBERLAIN, Joseph Austen Josephi p, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa välisminister Mr. CHAMBERLAIN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.10.1863 Inglismaal Warwickshire’i krahvkonnas Birminghamis. Oli 1892–1937 Briti parlamendi liige. Konservatiivne poliitik. Õppis Rugby koolis ja Trinity kolledžis Cambridge’is. Oktoobrist 1903 detsembrini 1905 ja jaanuarist 1919 aprillini 1921 rahandusminister, maist 1915 juulini 1917 India minister, aprillist 1921 oktoobrini 1922 Briti parlamendi alamkoja esimees, novembrist 1924 juunini 1929 välisminister, augustist novembrini 1931 mereminister. Üks Locarno lepingu autoreid, sai selle eest 1925 Nobeli rahupreemia. Oli 1925–28 Glasgow’ ülikooli rektor, 1935–37 Readingi ülikooli kantsler. Suri 16.03.1937 Londonis. Maeti Londoni East Finchley kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CHANDLER, Louis James, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2435/26.03.1920 Leitnant Luis James CHANDLER’ile, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CHARWAT, Franciszek, Poola saadik Eestis.
VR III/2, nr 3040/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Chargé d’Affaires Eestis François CHARWAT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 12.04.1881 Galiitsias Stanislaus. Detsembrist 1918 Poola Vabariigi konsul Saksamaal Breslaus, märtsist 1919 peakonsul Berliinis, septembrist 1921 augustini 1923 Poola saatkonna asjur Ukraina Nõukogude Vabariigis Harkivis, novembrist 1923 peakonsul Riias, novembrist 1924 Poola saatkonna asjur Eestis ning augustist 1926 juulini 1928 Poola saadik Eestis. Seejärel 1928–36 saadik Soomes, 1936–38 Lätis ja märtsist 1938 Leedus, kust lahkus oktoobris 1939, kui Punaarmee okupeeris Vilno piirkonna. Siirdus Prantsusmaale, sealt juunis 1940 Portugali ja 1941 Brasiiliasse. Suri 02.05.1943 Brasiilias Curitibas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR I kl (1931), Poola PR III kl. (J.P.)
CHRISTENSEN, Peter Viggo vt GELDORF, Peter Viggo.
CHRISTIAN X (Christian Carl Frederik Albert Alexander Vilhelm), kuningas Frederik VIII p, Taani kuningas.
VR I/1, nr 3112/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Majesteet Daani Kuningas CHRISTIAN X Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 26.09.1870 Taanis Charlottenlundi lossis. Jaanuarist 1906 kroonprints. Kindralmajor 1908. Oli 1912–
47 Taani ja 1918–44 Islandi kuningas. I MS ajal jäi Taani erapooletuks, kuid II MS ajal okupeeris selle Saksamaa, kuningas jäeti troonile ja valitsust sunniti okupantidega koostööle. Suri 20.04.1947 Amalienborgi lossis. Maeti Roskilde toomkirikusse. Teised autasud: Vene AEO, ANO, AnO I kl, StO I kl, VlO IV kl, Poola VKO jpt. (M.S.)
CHRISTIANSEN, Anna, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2445/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Anna CHRISTIANSEN’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
CHURCHILL, Winston Leonard Spencer Randolphi p, Briti riigitegelane, kolonelleitnant (1916).
VR I/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Secrtary of the War Office Winston CHURCILL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 30.11.1874 Inglismaal Oxfordshire’i krahvkonnas Woodstockis Blenheimi lossis. Õppis Harrow’ koolis ja Sandhursti kuninglikus sõjaväeakadeemias. Teenis 1895–1900 ohvitserina Briti armees ning tegutses sõjakirjasaatjana Kuubal, Indias, Sudaanis ja Lõuna-Aafrikas II buuri sõja ajal. Briti parlamendi liige 1900–22 ja 1924–65, ühtlasi 1945–51 parlamendi opositsioonijuht. Oli 1900–04 Konservatiivse, 1904–24 Liberaalse ja 1924–64 taas Konservatiivse Partei liige, 1940–55 Konservatiivse Partei esimees. Veebruarist 1910 oktoobrini 1911 siseminister, oktoobrist 1911 maini 1915 mereminister. I MS ajal astus enda toetatud liitlaste Dardanellide operatsiooni ebaõnnestumise tõttu sõjaväkke, juhtis 1916 jaanuarist märtsini 6. Šoti kuninglikku füsiljeeripataljoni. Kolonelleitnant 1916. VS ajal jaanuarist 1919 sõjaminister. Toetas Briti merejõudude tegevust Läänemerel ja Soome lahel iseseisvate väikeriikide kaitseks Nõukogude Venemaa vastu. Veebruarist 1921 oktoobrini 1922 Briti koloniaalvalduste minister, novembrist 1924 juunini 1929 siseminister. II MS ajal septembrist 1939 maini 1940 mereminister ning maist 1940 juulini 1945 peaminister. Sõlmis 14.08.1941 USA presidendi Franklin D. Rooseveldiga Atlandi harta, millega lubati austada rahvaste enesemääramise õigust. Taas peaminister oktoobrist 1951 aprillini 1955, ühtlasi oktoobrist 1951 märtsini 1952 kaitseminister. Pälvis 1953 Nobeli kirjanduspreemia, valiti 1963 esimeseks USA aukodanikuks. Suri 24.01.1965 Londonis. Maeti Bladoni kalmistule Woodstocki lähistel. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CLARKE, Edwin Thomas, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1965/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Edwin Thomas CLARKE’le R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.01.1896. I MS ajal teenis kuningliku mereväe vabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CLEMENCEAU, Georges Benjamin, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3169/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Georges CLEMENCEAU, endine Prantsuse Vabariigi Peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 28.09.1841 Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus Mouilleron-en-Pareds’s. Õppis Nantes’i lütseumis, lõpetas 1862 Pariisi ülikooli arstiteaduskonna. Tegutses ajakirjanikuna, oli korduvalt radikaalsete kirjutiste pärast vanglas. Elas 1865–69 New Yorgis. Oli 1870–71 Pariisi 18. ringkonna Montmartre’i linnapea, 1871–76 Pariisi linnavolikogu liige ja 1875–76 esimees, 1871 ja 1876–93 Rahvusassamblee liige, radikaalse partei asutaja ning vasakpoolse tiiva juht. Hiilgava ja resoluutse kõnemehena sai hüüdnimeks Tiiger. Tema vastu esitati 1892 valesüüdistus riigireetmises. Tegutses ajakirjaniku ja mitme ajalehe väljaandjana. Oli 1902–20 senaator, Prantsuse parlamendi ülemkoja liige, 1906 siseminister, oktoobrist 1906 juulini 1909 peaminister. I MS ajal novembris 1917 sai Prantsuse pea- ja sõjaministriks ning juhtis riigi karmikäeliselt võidule. Kuulus Pariisi rahukonverentsi nn suurde nelikusse, tema nõudmisel kehtestati rahulepingus Saksamaale ülemäära rängad tingimused. Jaanuaris 1920 lahkus pärast kaotust presidendivalimistel poliitikast. Suri 24.11.1929 Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus Saint-Vincent-sur-Jardi külas. Maeti Vendée departemangus Mouchampsi kommuunis Le Colombier’ kalmistule. (J.P.)
COLEMAN, Frederick William Backus Silasi p, USA diplomaat, saadik Eestis.
VR III/1, nr 3136/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Frederick W. B. COLEMAN, Ühisriikide Saadik Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.05.1874 USAs Michigani osariigis Detroidis. Lõpetas 1899 Michigani ülikooli õigusteaduskonna. 1902–06 Detroidis advokaat, 1907–10 Londonis Prantsuse tööstusettevõtte õigusnõunik ja esindaja, 1910–14 Minneapolises advokaat, 1914–16 Norras ja Venemaal paikneva söekompanii õigusnõunik. I MS ajal ja järel 1917–19 USA armee kapten. Oli septembrist 1922 oktoobrini 1931 USA esimene erakorraline ja täievoliline saadik Eestis, Lätis ja Leedus asukohaga Riias. Septembrist 1931 maini 1933 USA saadik Taanis. Suri 02.04.1947 New Yorgis Bronxsville’is. Maeti Põhja-Carolina osariigis Sanfordis. Nimi tahvlil Tori kirikus.(J.P.)
COLLINS, Walter A. S., Briti kodanik.
VR I/3, nr 2400/26.03.1920 Mr. Walter A. S. COLLINS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
CONTARINI, Salvatore Giuseppe p, Itaalia välisministeeriumi peasekretär.
VR III/1, nr 3142/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Senaator Salvatore CONTARINI, Suursaadik, endine Peasekretär Itaalia välisministeeriumis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.08.1867 Itaalias Palermos. Lõpetas 1889 Palermo ülikooli õigusteaduskonna. Töötas alates 1891 Itaalia välisministeeriumis ning välisesindustes Ateenas ja Lissabonis, pikemat aega tegev Itaalia Aafrika koloniaalpoliitikaga. Oli detsembrist 1919 aprillini 1926 välisministeeriumi peasekretär, juhtivalt tegev Rapallo lepingu sõlmimisel Jugoslaaviaga (1920) ja Locarno pakti vastuvõtmisel (1925). Lahkus aprillis 1926 Itaalia uue poliitilise suuna tõttu välisministeeriumi teenistusest. Alates 1921 Itaalia parlamendi ülemkoja liige, senaator, 1930–43 tegev mitmes parlamendi komisjonis. Suri 17.09.1945 Roomas. (J.P.)
COUR, Charles Theodor Dornonville Hans Christian de la Ditlevi p, Taani leitnant, Eesti kapten (1919).
VR II/3, nr 1940/26.03.1920 Kapten Charles de la COUR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.10.1884 Taanis Trinderupis Jüütimaa mõisaomaniku peres. Lõpetas 1900 Hobro reaalkooli, õppis 1901–04 Skive kaubanduskoolis ja 1905–06 jalaväeohvitseride koolis. Võeti 1905 Århusis teenistusse, saadeti sõjakooli. Nooremleitnant 1906. Siirdus 1908 Argentinasse, kus töötas põllumajanduses Bahia Blancas ja Patagoonias, 1909–11 inseneri assistent Cordoba mägedes ja Santa Fes. I MS algul 1914 tuli tagasi Taani, astus teenistusse 29. jalaväepataljoni. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 3. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Kapten septembrist 1919. Jaanuaris 1920 siirdus tagasi Taani. Läks 1921 Kanadasse, töötas Manitoba provintsis Winnipegis ehitusfirmas La Cour & Schrøler. Tuli 1930 tagasi Taani. Rentis alates 1932 Vallø piiskopkonnalt Kavalergårdenit. Talvesõja ajal teenis kaptenina Soome armees. Oli 1944–45 Valløs vastupanuliikumise juht. Asus 1948 elama Lõuna-Rootsi Skåne lääni Lönsbodasse. Suri 06.04.1963 Lönsbodas. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Soome VRO V kl. (M.S.)
COWAN, Walter Henry Walter Frederick Jamesi p, Briti kontradmiral (1918), admiral (1927).
VR I/1, nr 2402/26.03.1920 Kontr-admiral Walter COWAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtluse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 11.06.1871 Suurbritannias Walesis Brestonshire’i krahvkonnas Crickhowellis. Kodune haridus. Astus 1884 mereväkke, sai merendusteadmised õppelaeval Britannia. Teenis Vahemerel ja Aafrikas, võttis 1898 osa laevastiku Niiluse retkest ja lahingutest Sudaanis ning 1899–1901 II buuri sõjast. Seejärel teenis mitmel Briti sõjalaeval, 1912–14 oli admiral John de Robecki staabiülem. I MS ajal osales lahinguristleja Princess Royal ülemana mais 1916 toimunud Skagerraki merelahingus. Juunist 1917 1. Briti kergeristlejate eskaadri ülem. Kontradmiral 1918. VS ajal juhtis 6. jaanuarist 28. detsembrini 1919 eskaadrit Läänemerel ja Soome lahel, surus Nõukogude Balti laevastiku Soome lahe idasoppi, hoides vabad laevateed Eesti ja Läti varustamiseks. Oli 1921–23 Atlandi laevastiku lahingristlejate eskaadri juhataja, 1925–26 Šotimaa rannakaitse ülem, 1926–28 Briti Ameerika ja Lääne-India laevastiku ülemjuhataja. Viitseadmiral 1923, admiral 1927. Lahkus 1931 teenistusest. II MS ajal novembrist 1940 kaptenleitnandina 11. merejalaväekomandos ja 18. ratsarügemendis. Osales lahingutes Saksa ja Itaalia vägedega Põhja-Aafrikas, sattus 27.05.1942 Liibüa kõrbes Bir Hakeimis Itaalia vägede kätte vangi, vabastati veebruaris 1943. Osales 1944 sõjategevuses Itaalias. Mais 1945 lahkus teenistusest. Suri 14.02.1956 Inglismaal Warwickshire’i krahvkonnas Leamingtonis. Maeti Wellesbourne’i Kinetoni kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus ja Eesti meremuuseumil. Teised autasud: Briti BO, TR ja VO V kl. Alates 2007 on Eesti mereväe koosseisus miinijahtija nimega Admiral Cowan. (J.P.)
CUNLIFFE-LISTER (kuni 1924 LLOYD-GREAME), Philip Yarburgh George’i p, krahv Swinton, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Sir Philip LLOYD GREAME, Inglismaa kaubandusminister, delegaat Genua ja Haagi konverentsil Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.05.1884 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas East Aytonis Scarborough’ lähistel. Briti konservatiivne poliitik. Õppis Winchesteri kolledžis ja Oxfordi ülikooli õigusteaduskonnas. I MS ajal võttis ohvitserina osa lahingutest Prantsusmaal, sai haavata. Seejärel töötas sõjaministeeriumi mobilisatsiooni osakonnas. Parlamendi liige alates 1918, ülemkojas alates 1935. Oktoobrist 1922 novembrini 1931 kaubandusminister, tema ametisoleku ajal seati sisse Eesti ja Briti kaubandussuhted. Muutis 07.11.1924 perekonnanime, et oleks võimalik pärida oma naise perekonna vara. Oli novembrist 1931 juunini 1935 asumaade minister ja juunist 1935 maini 1938 lennundusminister. II MS ajal 1942–44 Lääne-Aafrika minister ja 1944–45 tsiviillennunduse minister. Viimati 1952–55 Briti Rahvaste Ühenduse minister. Suri 27.07.1972 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas Swintonis. Maeti Mashami kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DAHLGRÉN, Bror, leitnant (1919).
VR II/3, nr 2284/26.03.1920 Leitnant DAHLGREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Rootsis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
DAHLMAN, Karl Rafael Karl Augusti p, Soome jäägerveltveebel (Saksa armees 1918), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 2271/26.03.1920 Sõdur Karl DAHLMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.10.1897 Helsingis. Elas Viiburis. Lõpetas algkooli. Töötas kontori praktikandina, hiljem äriabiline Helsingis. Märtsis 1916 liitus 27. jäägripataljoniga. I MS ajal võttis Saksa idarindel osa Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguist. Naasis jefreitorina veebruaris 1918 jäägrite eelrühmaga Soome Vaasasse. Soome VS ajal Virrati pataljoni 1. kompaniis, hiljem Põhja-Pohjanmaa rügemendi 3. pataljoni 10. kompanii juht. Juulist novembrini 1918 osales Põhja-Karjala retkel. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähedal haavata. Siirdus tagasi Soome. Juunist augustini 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas 2. rügemendi rühmaülemana, võttis osa Säämajärvi piirkonna lahinguist. Oktoobrist detsembrini 1919 Põhja-Ingeri rügemendi luurekomando ülem, osales Petrovskaja lahingus. Jaanuarist 1920 teenis veeblina Terijoki piirivalvepataljonis, hilisemas Käkisalmi lääni rügemendi 12. kompaniis ja aprillist oktoobrini 1921 Savo jäägrirügemendi 3. kompaniis. Seejärel Repola pataljonis, sai 28.12.1921 Ida-Karjala ülestõusul Porajärvi lahingus haavata. Suri 06.01.1922 Sortavala vallas. Maeti Viiburi kalmistule. Teised autasud: Soome VR. (M.S.)
DALLEY, Robert, Briti 2. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 1955/26.03.1920 Wanemale madrusele Robery DALLEY’le R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.06.1900 Inglismaal Staffordshire’i krahvkonnas Stoke’is. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DAMPF, Alfred-Michael-Harald Andrease p, sadamakapteni abi (1918).
VR III/3, nr 2839/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis sadama kapteni abi Harald DAMPF Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, öösiti kui ka päeva aegul vahi-peal olles, ning oma kohusi ausasti ja korralikult Vabariigi kaitseks täites.
Sündis 22.(10.)06.1876 Saaremaal Mustjala vallas. Õppis 1885 Tallinnas elementaarkoolis, 1886–89 kreiskoolis, 1896–97 Käsmu merekoolis, omandas 1897 kaugsõidutüürimehe kutse. Sõitis 1889–97 lähi- ja kaugliinilaevadel, töötas 1898–1907 Vene merejõudude hüdrograafiavalitsuse Läänemere tuletornide ja lootside direktsiooni tulelaeva Kalbodagrund kapteni abi ja 1907–18 sama laeva kaptenina. VS ajal alates 15.11.1918 Tallinna sadama kapteni abi, veebruarist 1919 märtsini 1920 merejõudude sadamate valitsuse Tallinna sadama kapteni abi, 1920–33 mereasjanduse peavalitsuse, alates 1929 veeteede valitsuse Tallinna sadama kapteni abi ja kapten, sadamate ja navigatsiooni inspektori asetäitja ja inspektor. Aprillis 1933 lahkus teenistusest. Asus elama Haapsallu, kus osales merendusürituste korraldamises. VRVÜ Tallinna ja Lääne-Saare osak liige. II MS ajal Haapsalus Saksa sõjaväeasutuses tõlk, pärast sõda raamatupidaja Haapsalu puidutööstuses Areng. Suri 21.06.1951 Haapsalus. Maeti Haapsalu Vanale kalmistule. Abikaasa Olga-
Adelheid, sünd Reimann (1874–1953). Vend William-Andreas Dampf VR I/3. (J.P.)
DAMPF, Villiam-Andreas Andrease p, kaugsõidukapten (1893).
VR I/3, nr 1487/13.10.1920 Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi Mereasjanduse peawalitsuse Lootside ja tuletornide osakonna ülemale, kaugesõidu kapten Willem DAMPF’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe mereasjanduse alal.
Sündis 21.(09.)07.1870 Haapsalus. Lõpetas 1885 Tallinna kreiskooli, 1887–88 õppis Käsmu merekoolis, lõpetas tüürimehena, 1893 omandas kaugsõidukapteni kutse. Teenis 1886–87 madrusena purjekatel, oli 1888–89 Käsmu merekoolis abiõpetaja, 1889–96 kaubalaevaseltsi Linda purjekatel tüürimees, hiljem kapten. Seejärel riigiteenistuses, 1896–98 Vene merejõudude hüdrograafiavalitsuse Läänemere tuletornide ja lootside direktsiooni tulelaeva Nekmangrund kapteni abi ja 1898–1918 tulelaeva Revalstein komandör. Märtsist 1918 Tallinna Küstenbezirksamti ülema abi. VS ajal alates 13.11.1918 tuletornide ja meremärkide valitsuse juhataja, veebruarist 1919 lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse juhataja, detsembrist 1919 hüdrograafia, lootside ja tuletornide valitsuse juhataja. Märtsist 1920 mereasjanduse peavalitsuse lootside, tuletornide ja meremärkide osak juhataja, juulist 1929 veeteede valitsuse tuletornide ameti juhataja. Oli ühtlasi alates 1920 Tallinna merekooli majandusnõukogu liige ning 1922–34 merekooli õppejõud. Novembris 1930 lahkus teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Elas talviti Tallinnas, suvel Haapsalus. Aurik Viire kapten aprillist 1940, kukkus 23.05.1940 Tallinnas laevalt kaile, murdis jalaluu, tunnistati invaliidsuspensionäriks. Novembrist 1942 Läänemaa OK staabis tõlk. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Suri kinnitamata andmeil detsembris 1944 Saksamaal põgenikelaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929) ja Soome VRO III kl (1931). Abikaasa Anette-Marie, sünd Reder (1869). Vend Alfred-Michael-Harald Dampf VR III/3. (J.P.)
DANE, Einar, Rootsi major.
VR II/3, nr 1921/26.03.1920 Major Einar DAHNE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.12.1893 Rootsis. Smålandi mk Kristvallas, elas Stockholmis. VS ajal teenis märtsist 1919 Rootsi vabatahtlike kompaniis, algselt Narva rindel, hiljem võttis aprillist maini 1919 osa lahingutest Pihkva rindel. Suri 21.12.1975 Norrtäljes. (M.S.)
DANNEBERGS, Artūrs Jēkabsi p, Läti kindral (1935), Punaarmee kindralmajor (1940).
VR II/3, nr 3099/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Artur DANNEBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 17.02.1891 Lätis Valmiera mk Ķoņi v Lejaskuki talu pidaja peres. Lõpetas 1913 Penza maamõõtjate kooli, 1923 vanemohvitseride kursused, 1925 suurtükiväeohvitseride kursused, 1929 sõjaväe akadeemilised kursused ja 1939 diviisiülemate kursused. Korp! Tervetia auvilistlane. Jaanuarist 1914 teenis 3. Soome suurtükiväedivisjonis. I MS ajal augustist 1914 võttis osa lahingutest Ida-Preisimaal Saksa vägede vastu. Lipnik oktoobrist 1914 (vapruse eest lahingus), alamleitnant 1915, leitnant 1917. Oktoobrist 1917 3. Soome suurtükiväe brigaadi patarei ülem. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 18.02.1919 vanemleitnandina Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus, nimetati 21.03.1919 1. Valmiera suurtükiväepatarei ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 09.04.1919 Võrumaal Saru mõisa all haavata. Alates 19.07.1919 Vidzeme suurtükiväepolgu ülem. Võttis osa lahingutest Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia rindel. Kapten juulist 1919, kolonelleitnant aprillist 1920. Septembrist 1925 suurtükiväeohvitseride kursuse ülem, oktoobrist 1932 Vidzeme suurtükiväepolgu ülem, jaanuarist 1935 suurtükiväe inspektor. Kolonel 1925, kindral 1935. Septembrist 1940 24. territoriaallaskurkorpuse suurtükiväe ülem. Detsembrist 1940 Punaarmee kindralmajor. Juunis 1941 saadeti Moskvasse sõjaväeakadeemia kursustele. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Moskvas. Lasti maha 16.10.1941 Moskvas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II ja III kl, Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR, Läti KTO II ja III kl, Leedu VR I/III ning Prantsuse ALO III kl. Abikaasa Angelika, esimeses abielus Paukšēne, sünd Moru (1891–1961), poeg Talivaldis (1926–58), kasupoeg Leonards Aleksandrs Alfreds Paukšēns (1915). (J.P.)
DARE, A. L., Briti leitnant.
VR I/3, nr 2473/26.03.1920 Lieutnant A. L. DARE’le, Highland, Light Infantry, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DAWLEY, Ernest Joseph, USA kindralmajor (1941).
VR I/2, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud II. järgu Wabaduse Risti Lieutenant-Colonel E. G. DAWLEY’le Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
Sündis 17.02.1886 USAs Wisconsini osariigis Antigos. Õppis Riponi kolledžis Wisconsinis, lõpetas 1910 West Pointi sõjaväeakadeemia. Nooremleitnant 1910. I MS ajal juulis 1918 Prantsusmaal Ameerika ekspeditsioonijõudude koosseisus 12. suurtükiväerügemendis, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Oli tegev Saumuri suurtükiväekoolis. VS ajal alates 10.06.1919 Lätimaal Võnnus, kus USA esindajana osales läbirääkimistel Landeswehriga. Oli 1934–39 jalaväekooli õppejõud Fort Benningis, 1939–40 82. suurtükiväerügemendi ülem, juulist 1940 7. suurtükiväedivisjoni ja septembrist 1941 40. jalaväediviisi ülem. Brigaadikindral oktoobrist 1940, kindralmajor septembrist 1941. Aprillist 1942 USA V armeekorpuse ülem, osales septembris 1943 liitlaste sissetungis Itaaliasse Salerno rannikul, selle ebaõnnestunud juhtimise eest alandati koloneliks. Oli 1944–45 USA armee tankihävituskeskuse ülem, 1947 lahkus teenistusest. Kindralmajoriks ennistati 1948. Suri 08.09.1973 USAs California osariigis Fort Ordis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
DEBENEY, Marie-Eugène, Prantsuse kindral (1916).
VR I/1, nr 3154/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kindral DEBENEY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.05.1864 Prantsusmaal Aini departemangus Bourg-en-Bresse’is. Õppis 1884–86 Saint-Cyri sõjakoolis. Nooremleitnant 1886. Teenis 3. küttide pataljonis, alates 1894 14. kütipataljonis, määrati 1905 selle ülemaks. Leitnant 1890, kapten 1894, kolonelleitnant 1912. I MS algul kõrgemas sõjakoolis jalaväe taktika professor, siis nimetati 1. armee staabiülema abiks, septembris 1914 ülemaks. Kolonel novembrist 1914, kindralmajor maist 1915, ühtlasi 57. diviisi ülem. Seejärel võttis 25. diviisi juhina osa Verduni lahingutest ning osutas silmapaistvaid teeneid Mort-Homme’i kaitsmisel. Kindralleitnant aprillist 1916. Määrati Reimsi all tegutseva 38. armeekorpuse ülemaks, septembris 1916 saadeti 32. armeekorpusega Somme’i rindele. Kindral detsembrist 1916, juhatas Elsassis tegutsevat 7. armeed. Oli 1917 ajutiselt põhja ja kirde armeegrupi juhataja. Detsembris 1917 määrati 1. armee ülemaks, sulges kevadel 1918 Saksa vägede läbimurdekatse Amiens’i suunas ja augustis 1918 murdis Montdidier’ juures sakslaste vastupanu. Pärast sõda kõrgema sõjakooli ülem ja kõrgema sõjateaduste õppekeskuse juhataja, alates 1920 kõrgema sõjanõukogu liige, 1922 määrati sõjakoolide peainspektoriks ja 1924 peastaabi ülemaks. Suri 08.11.1943 Ida-Prantsusmaal Bourg-en-Bresse’is. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, Prantsuse ALO I, II ja III kl, SM jpt. (M.S.)
DELAGARDE, Theodore (sünd MÄRSKA, Feodor) Antoni p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 364/12.05.1920 Lennuwäe töökodade ülemale, sõjaaegsele ametnikule Theodor Antoni p. MÄRSKA’le hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)10.1889 Saare mk Muhu saarel Kapi-
Rinsi vallas, pere elas alaliselt Kuressaares. Õppis Kuressaare gümnaasiumis ja Riia käsitööseltsi tehnikakursustel. I MS ajal augustist 1914 reamehena 221. Kovno jalaväepolgus, märtsist 1915 Kovno autokomandos, juulist 1915 läänerindel autojaoskonnas, novembrist 1915 27. kindluse lennusalgas. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Sõjaväeametnik maist 1917. Aprillini 1918 töötas 2. mootorratta töökojas. VS ajal alates 08.12.1918 Inseneripataljoni lendurite jaoskonnas, märtsist 1919 lennuväesalga töökodade ülem, septembrist 1919 lennuväe töökodade ülem. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Asutas koos vend Konstantin Märskaga tummfilme tootva ettevõtte Estonia-Film. Jaanuaris 1922 siirdus New Yorki, peatselt asus Hollywoodi, kus pidas filmikaamerate äri ja töökoda. Hiljem töötas konstruktorina lennuväes Californias. Suri 07.02.1961 Los Angeleses. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Helen (ka Helene), sünd Dmitrijeva (1888–1988), tütred Livia-Sinaida (1918–2007) ja Daisy-Ritta (1920–2000). Vend Konstantin Märska oli tunnustatud Eesti filmioperaator. (J.P.)
DEMIDOV, Peeter, reamees (1919).
VR II/3, nr 858/01.09.1920 Katschanowi pataljoni reamehele Peeter DEMIDOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 septembril 1919 a. Babino küla juures.
Sündis 1892. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Elas 1919 Katšanovo v Rjastsõ külas. VS ajal alates 18.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses, sai 03.09.1919 haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
DEPRETIS, Agostino, Itaalia saadik Eestis.
VR III/1, nr 3146/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Agostino DEPRETIS, endine Itaalia Saadik Eestis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 26.08.1877 Põhja-Itaalias Stradellas. Lõpetas 1900 Napoli ülikooli õigusteaduskonna. Veebruarist 1920 veebruarini 1921 Itaalia asjur Eestis ja veebruarist 1921 augustini 1922 saadik Eestis. Suri 1925 Roomas. (J.P.)
DERJUGIN, Anatoli Mihhaili p, Briti Punase Risti töötaja (1919).
VR I/3, nr 2401/26.03.1920 Mr. Anatole DERJUGUINE’le hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 01.04.1881. Pärit Pihkva kub Irboska v Kolossovka mõisniku perest. Lõpetas 1908 Peterburi ülikooli. VS ajal teenis Briti Punases Ristis. VR sai Briti alamana. Siirdus pärast sõda Pariisi. Juulis 1937 saabus tagasi Eestisse, asus elama Petserimaale Irboska v Kolossovka mõisa, juunis 1940 siirdus Tallinna. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 18.10.1940 Tallinnas (teisal Petserimaal Kolossovka mõisas). Suri 20.06.1943 Karaganda obl KarLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Aleksandra, sünd Jegorova (1921), tütar Jelena (1939). (J.P.)
DERRIK, Aleksander Jakobi p, leitnant (1920), major (1933), Saksa armee kolonelleitnant.
VR II/3, nr 2948/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Aleksander DERRIK Väljapatarei nr 9 lipnikuna Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus Volodkino küla all 14. oktoobril 1919.
Sündis 17.(05.)06.1898 Viljandimaal Suure-Kõpu v Metskülas õpetaja peres. Kevadel 1902 siirdus pere Narva. Õppis 1908–16 Narva gümnaasiumis, 1917 6. suurtükiväe tagavaradivisjonis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1930 välisuurtükiväe patareiülemate kursustel ja 1920–35 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Ugala liige. I MS ajal septembrist 1916 vabatahtlikult suurtükiväes. Lipnik augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski all. VS ajal alates 17.12.1918 suurtükiväe valitsuses, määrati 1. suurtükiväepolgu 4. patarei nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 2. suurtükiväepolgu 3. patarei ning augustist 1919 välipatarei nr 9 vanemohvitser ja majandusülem. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Veebruarist 1920 1. ja 2. suurtükiväepolgu (novembrist 1922 suurtükiväerügement) vanemohvitser. Maist 1924 2. diviisi suurtükiväe patareiülem, augustist 1925 3. suurtükiväegrupi patareiülem, novembrist 1926 4. suurtükiväegrupi patareiülem, juunist 1929 taas 3. suurtükiväegrupi patareiülem ja veebruarist 1933 4. suurtükiväegrupi patareiülem, maist 1934 3. suurtükiväegrupi ülema abi, 1925–37 korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Leitnant aprillist 1920, kapten 1924, major 1933. Oli 1934 2. diviisi suurtükiväe ohvitseride kogu esimees, 1936–37 3. suurtükiväegrupi ohvitseride kogu esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Juunist 1938 sõjaväe kõrgema kohtu noorem käsundusohvitser. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. II MS ajal kolonelleitnant Saksa armees. Pärast sõda elas Lõuna-Saksamaal. Suri 14.10.1981 Baieri liidumaal Waldkraiburgis. Maeti Waldkraiburgi metsakalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935). Abikaasa Irene-Amalie-Maria, sünd Weiss (1901), pojad Aleksander-Viktor-Jaak (1931), Leo-Gabriel (1933) ja Jüri-Albert (1935). (J.P.)
DIAZ, Armando Vittorio, Itaalia marssal (1924).
VR I/1, nr 3133/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Marshal Armando DIAZ, Duca della Vittoria, endine Itaalia sõjavägede ülemjuhataja Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.12.1861 Lõuna-Itaalias Salerno provintsis Mercato San Severinos. Lõpetas Torino sõjaväeakadeemia, teenis alates 1884 suurtükiväes, hiljem peastaabis, osales Itaalia-Türgi sõjas 93. jalaväerügemendi ülemana, sai 1912 lahingus haavata. Kindralmajor 1914. Oli üks Itaalia armee ümberkorraldamise juhte. I MS ajal juunist 1915 kindralstaabi operatiivosak ülem, seejärel juhtis 49. diviisi, 3. armeed ja 23. armeekorpust. Novembrist 1917 määrati kindralstaabi ülemaks, oli tegelik Itaalia vägede juht sõja lõpuni. Oktoobris 1918 peetud lahingutes Veneto all saavutas võidu Austria-Ungari vägede üle, selle eest sai kuningalt 1921 tiitli Duca della Vittoria ning 1924 ülendati marssaliks. Oktoobrist 1922 aprillini 1924 sõjaminister Benito Mussolini valitsuses. Suri 29.02.1928 Roomas. Maeti Santa Maria degli Angeli e dei Martiri kirikusse Roomas. (J.P.)
DOBRZYŃSKI, Wacław Tadeusz, Poola saadik Eestis.
VR III/1, nr 3039/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Poola Vabariigi Saadik Eestis Tadeusz W. DOBRZYNSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1886 Kiievis. Omandas juristi kutse, töötas advokaadi ja ajakirjanikuna, uuris Egiptuse ajalugu. Alates 1919 Poola vabariigi diplomaatilises teenistuses. Novembrist 1922 oktoobrini 1923 Poola saatkonna asjur Eestis, oktoobrist 1923 novembrini 1924 saadik Eestis. Tegutses 1929–54 diplomaadina Iirimaal Dublinis, olles 1929–32 konsul, 1932–37 aukonsul, 1937–40 aupeakonsul ning 1940–54 peakonsul, sealjuures 1945–54 Poola eksiilvalitsuse teenistuses. Suri 06.02.1962 Dublinis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
DOBSON, Claude Congreve, Briti kontradmiral.
VR I/2, nr 2412/26.03.1920 Kommander Claude Congreve DOBSON’ile D.S.O. R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 01.01.1885 Edela-Inglismaal Gloucestershire’i krahvkonnas Barton Regises. I MS ajal mereväeohvitser. VS ajal Briti torpeedokaatrite flotilli ülem. Juhtis 18.08.1919 Kroonlinna sõjasadama ründamist kaatril CMB 31. Kaater, mille ülem oli leitnant McBean, lõi rivist välja Nõukogude soomuslaeva Andrei Pervozvannõi. Suri 26.06.1940 Kagu-Inglismaal Kenti krahvkonnas Chathamis. Maeti Gillinghami Woodlandsi kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VR ja TR. (J.P.)
DONALD, David Grahame Davidi p, Briti major (1919), kindralleitnant (1946).
VR I/2, nr 2407/26.03.1920 Major David Grahame DONALD’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 27.07.1891 Londonis. Õppis Dulwichi kolledžis ja Oxfordi ülikoolis, lõpetas märtsis 1916 Hendoni lennukooli Londonis. Õpingute ajal tõusis tunnustatud ragbimängijaks. I MS ajal alates 1914 vabatahtlikult arstina kuningliku mereväe hospidallaeval, torpeedokaatril ja hävitaja pardal, alates 1916 merelennuväe piloot, aprillist 1918 kuninglikes õhujõududes lendur. Major maist 1919. VS ajal alates juunist 1919 lennukiemalaeva Vindictive pardalennuväe ülem, juhtis Briti õhuoperatsioone Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamist. Jätkas pärast sõda teenistust lennuväes. II MS ajal Briti õhujõududes juhtivatel kohtadel, oktoobrist 1942 aprillini 1947 kuninglike õhujõudude korraldusvalitsuse ülem. Lennuväe kindralleitnant jaanuarist 1946. Mais 1947 lahkus teenistusest. Suri 23.12.1976 Inglismaal Hampshire’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DOUMERGUE, Gaston, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3180/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Gaston DOUMERGUE, Prantsuse Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.08.1863 Prantsusmaal Gardi departemangus Aigues-Vives’is. Lõpetas Pariisi ülikooli õigusteaduskonna, elukutselt jurist ja rahukohtunik. Oli 1893–1906 radikaalse erakonna esindajana valitud parlamenti, 1910–24 senaator. Korduvalt kõrgetel riiklikel ametikohtadel, sealhulgas 1902–05 ja 1914–17 asumaade minister, 1906–08 kaubandus- ja tööstusminister, jaanuarist 1908 juunini 1910 haridusminister, detsembrist 1913 juunini 1914 peaminister, detsembrist 1913 augustini 1914 välisminister, veebruarist 1923 juunini 1924 Senati esimees, juunist 1924 juunini 1931 vabariigi president ja veebruarist novembrini 1934 peaminister. Suri 18.06.1937 Aigues-Vives’is. Maeti Nîmes’i. Teised autasud: Prantsuse ALO ja Hispaania KVO. (M.S.)
DOWBOR-MUŚNICKI, Józef Romani p, Poola kindral (1919).
VR I/2, nr 2656/02.06.1922 General-Broni Jozef DOWBOR-MUSNICKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega Poola Poosenimaa („Wielkopolska“) wäeosade korraldajana, kes oma hiilgawate wõitudega meie ühise waenlase üle ka meile lõpuliku wõidu aidanud kätte saada.
Sündis 25.10.1867 Poolas Radomi kub Sandomierzi lähistel Garbowis. Õppis 1877–83 Radomi gümnaasiumis ning 1884–86 Peterburis Nikolai kadetikorpuses, 1886–88 Konstantini sõjakoolis ja 1899–1902 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Lechia liige. Teenis alates 1886 Vene armees, võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Polkovnik 1908. I MS ajal 7. jalaväediviisi staabiülem, seejärel 14. Siberi kütipolgu ülem, osales lahingutes Austria-Ungari ja Saksa vägedega, sai kaks korda haavata. Kindralmajor augustist 1915. Septembrist 1915 1. Vene armee staabis, seejärel 123. ja 38. jalaväediviisi ülem ning jaanuarist 1917 1. Vene armee staabiülem, aprillist 1917 38. Vene armeekorpuse ülem. Kindralleitnant maist 1917. Septembrist 1917 juhtis 1. Poola korpust. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Valgevenes. Suvel 1918 likvideeris Saksamaa survel korpuse ning siirdus Poola. Jaanuarist maini 1919 Wielkopolska (Suur-Poola) armee ülemjuhataja Poznańi provintsis. Kindral märtsist 1919. Vastuolude tõttu J. Piłsudskiga lahkus kevadel 1920 teenistusest. Pidas maavaldust Poznańi lähistel Batorowos. Suri 26.10.1937 Lääne-Poolas Batorowos. Maeti Poznańi mk Lusowo kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeO IV kl, AnO I, II, III ja IV kl, StO I, II ja III kl, Briti BO ning Itaalia KO III kl. (J.P.)
DRAKE, Karl Einar Karl Otto p, Soome reamees (1918), nooremseersant (1941).
VR II/3, nr 2741/25.05.1923 Sõdur Einar DRAKE’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.06.1892 Helsingis. Lõpetas keskkooli, elukutselt tehnik. Oli 1918 Helsingi KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel ärimees. Jätkusõja ajal augustist 1941 jaanuarini 1942 tuletõrjuja Viiburi kesktuletõrjedepoos. Nooremseersant detsembrist 1941. Juunist septembrini 1942 173. õhukaitsekompanii jaoülem. Suri 15.09.1952 Helsingis. Maeti Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
DRELL, August-Ulrich Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1877/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele August Jakobi p TRELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Mõniste mõisa juures.
Sündis 17.(04.)07.1901 Harjumaal Rae vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Oli 1918 Tallinnas tööline. VS ajal alates 05.04.1919 vabatahtlikult Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, aprillist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 teises dessantroodus. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 komandeeriti Valka sõjaväe spordikursuste laskeharjutustele olümpiamängudest osavõtmiseks. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1924–27 piirivalvurina Tallinna ja Petseri jaoskonnas ning Loksa rajoonis, 1927–40 Tallinna Keskvanglas valvur. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 09.09.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Julie-Marie, esimeses abielus Bürger, sünd Rebbane (1895–1974), tütar Elve (1938). (A.K.)
DREVERK, Theofil-Valentin vt KARM, Jaan Jaani p.
DRUMMOND, James Eric James Davidi p, krahv, Briti diplomaat, Rahvasteliidu peasekretär.
VR III/1, nr teadmata/20.02.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Rahvasteliidu peasekretäär sir Eric DRUMMOND Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.08.1876 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas Yorkis. Õppis Etoni kolledžis. Alustas 1900 teenistust Briti välisministeeriumis, kus oli mitme välis- ja peaministri erasekretär. Briti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil 1919. Oli 1920–33 Rahvasteliidu peasekretär, 1933–39 Briti suursaadik Itaalias, 1939–46 Briti infoministeeriumis välispoliitika nõunik, 1946–51 liberaalse partei aseesimees. Oxfordi ja Liverpooli ülikooli audoktor. Suri 15.12.1951 Kagu-
Inglismaal Sussexi krahvkonnas Rogate’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DRYMMER, Wiktor Tomir Karol Fryderyki p, Poola kapten (1923).
VR I/3, nr 2796/15.08.1923 Kapten Poola teenistuses Tomir DRIMMER’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel Eesti Wabariigile.
Sündis 24.05.1896 Varssavi kub Kutno lähistel Dobrzelinis. Õppis 1911–14 Kielce kommertskoolis ja Varssavi kaubanduskoolis. Kuulus salajasse organisatsiooni Polska Organizacja Wojskowa, alates 1915 teenis Poola Leegionis reamehena, tõusis instruktoriks, organiseeris põrandaaluseid Poola lahingsalku. Juulist 1917 märtsini 1918 Havelsbergi sõjavangilaagris, seejärel tegev Poola põrandaaluste üksuste moodustamisel Ida-Poolas Podlasies. Novembrist 1918 alamleitnandina Poola armee 22. jalaväerügemendis, alates 1919 peastaabi 2. osakonnas. Võttis osa Poola ja Nõukogude Vene sõjast, osales pealetungis Kiievile ning luurevõrgu loomises Ukrainas. Maist 1921 detsembrini 1923 Poola sõjaväe esindaja abi Eestis, detsembrist 1923 septembrini 1927 sõjaväe esindaja Eestis, korraldas ühtlasi Tallinnas ja Riias nõukogudevastast luuret. Kapten veebruarist 1923. Oli 1929–31 Poola välisministeeriumi pressiosak ülema abi, 1931–39 personaliosak direktor ning 1933–39 konsulaarosak direktor. Septembrist 1939 pagulasena Rumeenias, hiljem Palestiinas, 1947–49 poolakate ümberasumise korraldaja Inglismaal, 1951 asus Kanadasse. Suri 27.07.1975 Kanadas Ottawas. Maeti Varssavi sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
DUNBAR-NASMITH (kuni 1923 NASMITH), Martin Eric, Briti mereväekapten (1916), admiral (1936).
VR I/2, nr 2405/26.03.1920 Kapten NASMITH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 01.04.1883 Inglismaal Surrey krahvkonnas East Barnesis. Õppis Winchesteris Eastmani mereväeakadeemias ja HMS Britannial Dartmouthis. Alates 1898 mereväes, teenis allveelaevadel. Nooremleitnant 1903. I MS ajal allveelaeva E 11 ülem. Uputas maist juunini 1915 Marmara meres Dardanellide operatsiooni käigus 11 Türgi laeva, selle eest pälvis Victoria risti. Mereväekapten juunist 1916. VS ajal Läänemerel ja Soome lahel tegutseva Briti allveelaevade flotilli ülem ning Tallinnas asuva allveelaevade baasi juht. Oli 1926–28 Dartmouthi mereväekolledži ülem ja kuninga mereväeadjutant, 1929–31 allveelaevastiku ülema abi, 1932–34 Briti laevastiku üksuse juht Ida-Indias, 1935–38 mereministri abi ja mereväe personaliülem, 1938–41 Briti merejõudude Atlandi ühendusteede ülem ning 1942–46 juhtiv staabiohvitser Londonis. Kontradmiral jaanuarist 1928, viitseadmiral oktoobrist 1932, admiral jaanuarist 1936. Lahkus teenistusest aprillis 1946. Oli 1948–54 Briti sõjahaudade komisjoni aseesimees. Suri 29.06.1965 Šotimaal Moray mk Elginis. Maeti Holy Trinity kalmistule Elginis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DUŅĒNS, Kārlis Teņa p, Läti kolonelleitnant (1919).
VR II/3, nr 3103/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Karl DUNENS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 20.(08.)01.1894 Lätis Valmiera mk Rūjiena v Plupata talu pidaja peres. Õppis Rūjiena kihelkonnakoolis, Penza maamõõtjate koolis ja 2. Kiievi lipnikekoolis. Töötas maamõõtjana Poltavas. I MS ajal sõjaväes jaanuarist 1915, läkitati sõjakooli. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 29. Siberi küttide tagavarapataljonis, juulist 1915 51. Leedu jalaväepolgus, viimaks adjutandi kt. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ja Rumeenias. Alamleitnant maist 1916, leitnant augustist 1916, alamkapten detsembrist 1916. Seejärel elas Rūjienas. VS ajal alates 22.02.1919 kaptenina Eestis loodud Põhja-Läti brigaadis, märtsist 1919 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus, viidi üle Läti tagavarapataljoni. Seejärel 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgu adjutant, augustist 1919 Latgale diviisi staabiülema kt. Kolonelleitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Landeswehri, Bermondt-Avalovi ja Punaarmee vastu Võnnu all, Riia rindel ja Latgales. Novembrist 1920 Läti sõjavägede ülemjuhataja staabi inspektsiooni osakonnas. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Elas Riias, lühikest aega Ventspilsis, seejärel pidas Rūjiena v Plupata talu. Töötas maamõõtjana, 1928–34 Valmiera maavalitsuse liige ning 8. Valmiera Aizsargi polgu topograaf. Töötas 1940–41 Rūjienas vilja vastuvõtjana. Nõukogude võim arreteeris ta 23.06.1941 Rūjienas. Kinnitamata andmeil lasti maha juulis 1941 Valmiera vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ja Läti VO III kl. (J.P.)
DUNKEL, Johannes (sünd Joann) Eduard-Gustavi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1152/15.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes DUNKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 märtsil 1919 a. Poska küla juures.
Sündis 03.01.1894 (22.12.1893)
Tartumaal Rannu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–18 Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Märtsis 1920 viidi üle 5. piirikütipataljoni. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Töötas aednikuna Erika aiaäris ja Vesneri mõisas. Veebruaris 1930 eraldati talle Tartus Ropka linnaosas krunt, ehitas maja, rajas suure õuna- ja marjaaia ning kasvatas ja müüs Tartu turul aiasaadusi. Sai VR kavalerina Tartumaal Rannu v Rannu krjm Kase talu, müüs selle 1934 ära. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal Tartu metsakombinaadis laohoidja. Suri 09.08.1969 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Alviine, sünd Olli (1901–68), tütar Ilme (1932). (J.P.)
DUNKLEY, Henry John, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1970/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Henry J. DUNKLEY’le R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.12.1899. I MS ajal teenis kuningliku mereväe vabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (J.P.)
DUTŠINSKI (kuni 1936 DUTSCHINSKY), Nikolai-Ferdinand Michaili p, leitnant (1920), kapten (1926).
VR II/3, nr 977/01.09.1920 1 jalawäe polgu leitnandile Nikolai DUTSCHINSKY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 detsembril 1919 a. Wjaska küla juures.
Sündis 17.(05.)09.1896 Tallinnas vabrikutöölise peres. Lõpetas Tallinnas linna- ja 1916 2. Oranienbaumi lipnikekooli, õppis 1923–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1931 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal augustist 1915 reamees Sveaborgi kindluse suurtükiväes, juunist 1916 1. tagavarapolgus, septembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 181. tagavarapolgus, septembrist 1917 94. Jenissei jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 1. Eesti polgus. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 26.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 13. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 2. roodu nooremohvitser, maist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant märtsist 1920. Maist 1920 1. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, novembrist 1920 kuulipildujate roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 1. pataljoni kuulipildujate roodu vanemohvitser, oktoobrist 1921 pommipildujate meeskonna ülem, juulist 1922 1. kuulipildujate roodu 1. rühma ülem, septembrist 1922 1. kuulipildujate roodu (novembrist 1922 jalaväerügemendi kuulipildujate kompanii) ülema kt, oktoobrist 1925 2. kompanii ülema kt, jaanuarist 1926 2. kompanii ülem, ühtlasi 1930–31 sõjaringkonnakohtu ja 1932 rügemendikohtu liige, septembrist 1935 9. kompanii ülem. Kapten 1926. Novembris 1939 lahkus sõjaväeteenistusest. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 13.06.1941 Narvas. Suri 19.12.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elvine-Rosalie, sünd Eero (1899–1969), lahutati 1937, tütred Aada (1924–2009) ja Astrid (1928). (J.P.)
ECKSTEIN, Hugo-Edgar Augusti p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 1486/13.10.1920 3 Wälja suurtükiwäe diwisjoni adjutandile, Alamkapten Hugo Augusti p. ECKSTEIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 18.(06.)03.1894 Tallinnas treiali peres. Lõpetas 1911 Harkovi 1. riigigümnaasiumi ja 1916 Oranienbaumi lipnikekooli. I MS ajal 1914–18 vabatahtlikult põhjarindel 1. ulaanipolgus ja 171. tagavara- ja 4. raskesuurtükipolgus. Lipnik aprillist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 16.01. ja 28.03.1916 haavata. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult peastaabi komandandi jaoskonnas vahiohvitser, märtsist 1919 3. raske välisuurtükiväe divisjoni, aprillist 1919 3. suurtükipolgu adjutant. Alamleitnant augustist 1919, leitnant novembrist 1919, kapten aprillist 1920. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel oli Tallinnas raamatupidaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana koos perega Saksamaale. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene GeR I, II, III ja IV kl. Abikaasa Gerda-
Lidia-Olga, sünd Moor (1898), tütar Cara-Vivian (1926). (A.K.)
EEMAS, August vt EMAR, August Hindreku p.
EENPÕLLU (kuni 1939 EINBORN), Gustav-Eduard Toomase p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 249/05.03.1920 Rannawalwe-, Side- ja Päästejaamade Walitsuse 2 järgu madrusele Gustaw Tooma p. EINBORN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Kunda mõisa juures.
Sündis 10.11.(29.10.)1895 Virumaal Aaspere v Kandle mõisas töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 01.02.1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse rannavalvur, juulist 1919 sideosak telefonist, jaanuarist 1920 mereväe side telefonist. Aprillist 1920 üleajateenijana galvanöör merejõudude staabi sides. 1. järgu madrus juulist 1920. Aprillis 1926 vabastati teenistusest. Seejärel elas Viljandimaal Adaveres, alates 1929 Imavere v ehitustööline. Pärast II MS asus Virumaale Vinni asulasse, kus oli samuti ehitustööline. Suri 29.11.1951 Rakvere raj Pajusti kn Vinnis. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Sakkol (1899–1987), lapsed Aino (1929–2007), Hans (1930–2001), Asta (1932–2009), Paul (1935) ja Linda (1939). (J.P.)
EESKIVI, Arnu (kuni 1936 ERSTEIN, Arnold-Villibald) Mardi p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 454/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile Arnold ERSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 ja 11 augustil 1919 Weerino mõisa all. (Täpsustus: tegelikult teenis 9. jalaväepolgus.)
Sündis 06.02.(25.01.)1898 Pärnus töölise peres. Õppis Pärnu linna algkoolis. I MS ajal 1917–18 171. tagavarapolgus. VS ajal alates 11.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 3. roodus, aprillist 1919 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodu jaoülem ja augustist 1919 rühmaülem, aprillis 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Maist 1920 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 4 ülemkomandöri kt. Nooremallohvitser aprillist 1919, vanemallohvitser oktoobrist 1919. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Pärnus kaluri ja kalakaupmehena. Detsembrist 1924 II Riigikogu asendusliige Töörahva Ühise Väerinna esindajana. Nimetatud organisatsiooni kuulumises süüdistatuna oli uurimise all. Mõisteti jaanuaris 1926 sõjaringkonnakohtu otsusega õigeks. Oli Eestimaa Ehitustööliste Liidu Raeküla osak abiesimees, Pärnu Raeküla kalameeste seltsi Laine kirjatoimetaja abi, 1923–24 Pärnu linnavolikogu ja VRVÜ Pärnu osak liige. Uppus 15.06.1946 Pärnu lahel kalastades. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Helma-Helene, sünd Tau (1901–87), poeg Helmuth (1922). (A.K.)
EESTLEOL, Jüri Jüri (sünd Mari p) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 912/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Jüri ESTLAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 Skangali mõisa waldamisel.
Sündis 25.(13.)07.1893 Harjumaal Rae vallas. Lõpetas vallakooli, oli põllumees. I MS ajal 176. jalaväepolgus. VS ajal alates 09.12.1918 Kalevlaste Maleva reservis, aprillist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Rae v Lagedi m Jõevälja talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal kolhoosis põllutööline. Suri 21.06.1984 Harju raj Sommerlingi kn Venekülas. Maeti Jüri kalmistule. Abikaasa Liisa Catharina, sünd Sollbrück (1898–1982), pojad Osvald (1924–93) ja Heino (1925–40). (A.K.)
EGERTON, Wion de Malpas Charlesi p, Briti kapten (1917), viitseadmiral (1933).
VR I/3, nr teadmata/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Captain Vion de Malpas EGERTON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.04.1879 Indias Dera Ghāzi Khānis. Teenis kuninglikus mereväes. Mereväe kadett 1893, mitšman 1895, nooremleitnant 1899, leitnant 1900, kaptenleitnant 1912, kapten 1917, kontradmiral 1928, viitseadmiral 1933. I MS ajal võttis osa lahingutest. Alates 1923 mereväeatašee Skandinaavias, Soomes ja Hollandis asukohaga Helsingis ning 1925 Saksamaal Berliinis, 1926–28 Briti Atlandi laevastiku hävitajate flotilli kommodoor. 1930 lahkus teenistusest, elas Dorseti krahvkonnas Chilfrome’is. II MS ajal tegevteenistuses, viimati Briti laeva Empire Shackleton komandör. Hukkus 01.01.1943 Atlandi ookeanil Saksa allveelaeva rünnakus. Nimi tahvlil Inglismaal Chesteri katedraalis, Liverpooli Naval Memorialis ning Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO. (M.S.)
EHNROTH, Martin August, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2759/25.05.1923 Weltweebel Martin EHNROT’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.06.1897 Soomes Turus, elas Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis, maist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.04.1919 Lätis Härgmäe lahingus haavata. Suri 11.11.1952 Helsingis. Maeti Malmi kalmistule. (M.S.)
EHRENSVÄRD, Carl August Albert Carl August Larsi p, krahv, Rootsi admiral (1924).
VR III/1, nr 3129/04.12.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents admiral Carl EHRENSVÄRD Eesti Vabariigi vastu ülesse näidanud. (Täpsustus: valitsuse algne otsus 29.04.1925 oli VR III/2.)
Sündis 16.09.1858 Rootsis Kristianstadi mk Tosterupi lossis. 1872 asus õppima merekooli, ülendati 1878 alamleitnandiks, teenis kuninglikus mereväes. Alates 1897 suurtükilaeva HMS Svensksund ülem, osales Andrée polaarekspeditsioonil, 1904–06 oli mereväe riigikaitse osak ekspeditsiooni ülem, 1906–07 Karlskrona laevatehase ülem, 1907–10 Rootsi mereminister, 1910–16 Stockholmi ja 1919–23 Karlskrona mereväebaasi ülem ning 1916–19 laevastiku mereõppuste inspektor. Sõjalaeva HMS Sverige komandöri abi. 1924–44 kuningas Gustav V esimene adjutant ja kuninga sõjalise staabi ülem. Mereväekapten 1900, kommodoor 1905, kontradmiral 1910, viitseadmiral 1917, admiral juunist 1926. 1911–19 Stockholmi mereväeohvitseride ühingu esimees. Suri 16.02.1944 Stockholmis. Maeti Tosterupi kalmistule. Teised autasud: Rootsi SO ja MO, Vene AnO I kl, Taani DO, Itaalia KO, Prantsuse ALO, Hiina KDO II kl, Briti VO, Hollandi ONO, Belgia LO, Austria RKO, Preisi PKO I kl ja KO II kl, Portugali JMO ning Norra OO. (M.S.)
EHRMANN, Voldemar Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 405/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Woldemar EHRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Saluste mõisa all.
Sündis 07.05.(25.04.)1889 Tallinnas, hiljem asus pere Saue valda. Õppis vallakoolis. Ametilt lukksepp. Alates 1910 teenis tsaariarmees, I MS ajal 1916–17 299. tagavarapataljonis. VS ajal alates 09.02.1919 ratsapolkude tagavaradivisjonis, aprillist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 15.05.1919 Võrumaal Saaluse mõisa all haavata ja põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Elas töövõimetuna Keilas, hiljem Tallinnas Kopli töömajas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 17.06.1938 Harjumaal Saue vallas. Maeti Tallinnas Liiva kalmistule. Vallaline. Teised autasud: Vene GeR IV kl. (M.S., J.P.)
EIBAK, Johannes Jüri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 528/17.08.1920 5 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johann Jüri p. EIBACH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Pihkwa all, Sediste küla waldamisel.
Sündis 17.(05.)12.1893 Järvamaal Särevere v Laupa m Kütisoo talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 243. Holmi jalaväepolgus. Võttis osal lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai haavata ja põrutada. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgu luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kütisoo talu. EVL Jändja osak esimees, VRVÜ Järvamaa osak, Särevere vallavolikogu ja Laupa algkooli hoolekogu liige, 1924–36 KL Särevere mlvk asutajaliige ja instruktor. Saksa ajal 1941–44 OK Särevere osak jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 10.02.1945 Kütisoo talus. Mõisteti septembris 1945 18 aastaks vangi, oli Irkutski obl vangilaagris, vabanes detsembris 1955. Elas Paide raj Türi kn Arukülas. Suri 03.07.1964 Paides. Maeti Türi Kõrgessaare kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Veier (1894–1982), tütred Salme (1923–25), Leida (1925–33) ja Hilda (1929). (A.K.)
EIBERG, Erich vt EIMRE, Erich-Johannes Otto p.
EICHBAUM (sünd SEPPEL), Aleksander Martini (sünd Anne p) p, kapral (1920).
VR II/3, nr 968/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Aleksander EICHBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Starti mõisa all.
Sündis 13.(01.)10.1894 Läänemaal Taebla v Turvalepa külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal sügisest 1915 oktoobrini 1917 239. Konstantinogradi jalaväepolgus ning märtsini 1918 3. Eesti polgus. Seejärel Lähtru v Vanakülas põllutööline. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgus, märtsist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, kuu lõpul läkitati 1. jalaväepolgu 5. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Kapral jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist novembrini 1924 üleajateenijana valvur piirivalve Tallinna jaoskonnas. Töötas Tallinnas müürsepana. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal ehitustööline. Suri 28.11.1980 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Vallaline. (M.S.)
EICHVALDT, Robert vt TAMMISTE, Robert-Otto-Paul Pauli p.
EIGERSON, Johannes vt JÄGERSON, Johannes Jüri p.
EIK, Edgar-Villiam Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 238/05.03.1920 Suurtükilaewa „Lembitu“ mereõpilasele Edgar Mihkli p. EIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Orawa küla ja Liiwa kõrtsi juures, ning Peski, Nischnaja-
Luschitsa ja Kernowa külade all.
Sündis 29.(16.)11.1902 Tallinnas. Õppis 1917–22 Tallinna linna poeglaste gümnaasiumis ja 1922–27 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljoni 2. roodus, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, maist 1919 suurtükilaeval Lembit ja novembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 3. roodus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 20.03.1919 Petserimaal haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Tallinnas notar August Mahoni kontoris notari abina. ÜENÜ Tallinna osak abiesimees, Eesti Esperanto Liidu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, teenis 93. ehituspataljonis. Suri 18.12.1941 Leningradis sõjaväehaiglas. Maeti Leningradi Bogoslovski kalmistule. Abikaasa Ilse-Edelgard-Margarita, sünd Teich (1909), tütar Heldi-
Ilse (1940). (A.K., J.P.)
EILANDT, Julius vt ELLANDI, Julius Otto-Christophi p.
EIMRE (kuni 1940 EIBERT), Erich-Johannes Otto p, reamees (1918), kapral (1920), reamees (1922).
VR II/3, nr 1985/21.02.1920 7 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Erich Otto p. EIBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 märtsil 1919 a. Orawa mõisa all.
Sündis 03.10.(21.09.)1899 Tallinnas vabrikutöölise peres. Õppis Tallinna kõrgemas algkoolis ja 1919–20 7. jalaväepolgu õppekomandos. Töötas 1914–18 Tallinnas Franz Krulli tehases katelsepa õpipoisina. Elas 1918 Paides. VS ajal alates 02.01.1919 Järvamaa kaitsepataljonis, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 4. roodus ja oktoobrist 1919 maini 1920 õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 04.03.1919 Võrumaal Orava mõisa all haavata. Maist 1920 7. jalaväepolgu sidekomandos telefonist. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Aprillist 1921 üleajateenijana vanemtelefonist kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1, septembrist 1921 sapööri- ja tehnikakomando veltveebli kt. Märtsis 1922 alandati reameheks ja vabastati teenistusest. Juulist 1922 aprillini 1923 Paides Järva maakonna vangimaja valvur. Seejärel juhutöödel Paides, 1926–33 Valgas firma Singer mehaanik, 1933–41 Valga raudteedepoos katelsepp. VRVÜ Valga osak ja 1935–40 KL Valga mlvk liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Valgas. Lasti maha 09.05.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Minna-Emilie, esimeses abielus Rosenberg, sünd Peterson (1893), tütar Helju (1931). (A.K., J.P.)
EINBORN, Gustav vt EENPÕLLU, Gustav-Eduard Toomase p.
EINER, Osvald-August Hansu p, kapten (1919).
VR II/3, nr 1392/08.10.1920 Wäljapatarei Nr 15 ülemale, kapten Osvald EINER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25–30 aprillini 1919 a. Walga linna eel.
Sündis 04.10.(22.09.)1889 Valgas kooliõpetaja peres. Õppis Valgas eraalgkoolis ja T. Grünbergi eraprogümnaasiumis, 1902–09 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1913 Lomza kindluse suurtükiväes ning 1909–14 Peterburi ja 1921 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1912 sõjaväes, 1913–14 Novogeorgievski kindluse suurtükiväes. Lipnik detsembrist 1914. I MS ajal maist 1915 Dvinski rindel 10. üksikus õhukaitsepataljonis, alates 1916 Riia rindel. Alamleitnant 1916. VS ajal alates 25.11.1918 kindluse suurtükiväedivisjoni sideohvitser, jaanuarist 1919 57 mm poolpatarei rühmaülem ja 2. suurtükiväe polgu 3. patarei ülem, augustist 1919 välipatarei nr 15 ülem. Leitnant augustist 1919, alamkapten oktoobrist 1919, kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Tõlliste v Lepiku talu, müüs selle 1925 ära. Seejärel 1921–29 töötas Tallinnas kohtu-uurijana ning 1929–40 Valgas vandeadvokaadi ja KL Valga mlv juriskonsuldina. VRVÜ Valga osak liige. Suvel 1941 varjas end Valga ümbruses ja Lätimaal. 1941 võttis osa suvesõjast, juhtis Tõlliste metsavendi Uniküla lahingus Läti hävituspataljoniga. Seejärel OK Valga mlv staabi käsundusohvitser. Septembris 1944 põgenes koos perega Saksamaale, elas algul Münchenis, siis Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagris, oli 1945 Landsbergi vanglas valvur. Siirdus 1949 Kanadasse, töötas Toronto transpordifirmas dispetšerina. Oli Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu esimees, Eesti Õigusteadlaste Ühingu, Toronto Eesti Võitlejate Ühingu ja VRVÜ Toronto ühingu liige. Suri 23.06.1962 Torontos. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Lydia, sünd Kask (1898–1971), lapsed Lya (1926), Erika (1930) ja Hans (1933). (A.K.)
EINPAUL (sünd EINBAUL), Aleksander Jaani p, leitnant (1920), major (1935).
VR II/3, nr 1326/15.09.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Alexander EINPAUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 nowembril 1919 a. Polutschje, Habolowo ja Koskolowo külade wahel.
Sündis 02.01.1896 (21.12.
1895) Järvamaal Nõmmküla v Alupere külas. Lõpetas 1915 Tallinna kaubanduskooli, 1917 2. Tiflisi lipnikekooli, õppis 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juulist 1915 172. tagavarapolgus, juunist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Nooremohvitserina Moskva sõjaväeringkonna staabiülema käsutuses, novembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, detsembrist 1917 4. Eesti polgus. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 23.11.1918 4. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos, maist 1919 kuulipildujate roodus, septembrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 08.04.1919 põrutada. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Virumaal Undla v Kalevi talu. Aprillist 1920 4. jalaväepolgu kuulipildujate roodu nooremohvitser, juulist 1921 1. diviisi staabi majandusülem, augustist 1925 1. diviisi staabi 3. jsk ülem, septembrist 1925 1. diviisi suurtükiväe 2. grupi ja oktoobrist 1928 2. suurtükiväegrupi majandusülem. Kapten 1924, major 1935. Veebruarist 1940 Soomusrongirügemendi majandusülem. VRVÜ Rakvere osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 627. suurtükiväepolgu 2. järgu intendant. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris, viidi Krasnojarski kr NorilLagi. Suri 14.08.1943 Irkutski obl TaišetLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936). Abikaasa Maria, sünd Tšurakova (1900–77), lapsed Kalev (1921–78), Helene (1925–96) Aleksander (1931–90) ja Jüri (1935). Lellepoeg kapten Jaan Alupere VR I/3. (J.P.)
EINPAUL, Jaan vt ALUPERE, Jaan Hansu p.
EINSILD, Uudo Alexandre Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 932/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Udo-Aleksander Mihkli p. EINSILD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes weebruari kuul 1919 a. Salisburgi liinil ja oktoobri kuul 1919 a. Krasnaja-Gorka all.
Sündis 20.(08.)07.1897 Tartus. Õppis Petrogradis A. Tšernjajevi kursustel, 1917 Petrogradi polütehnilise instituudi majandusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1917 Pauli sõjakoolis (ei lõpetanud), 1920 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). VS ajal alates 28.11.1918 junkruna 2. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljonis, aprillist 1919 nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 5. roodu nooremohvitser hüüdnimega Habe. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Arreteeriti 23.02.1920 Tartus. Mõisteti sõjaväljakohtu otsusega salakaubaveos süüdistatuna kuueks aastaks sunnitööle, augustis 1920 vähendati karistust kaheksa kuu pikkuseks, vabanes septembris 1920. Siirdus aprillis 1923 Prantsusmaale. Elas Pariisis, tegutses kunstikaupmehena. Alates 1936 vabatahtlikult Hispaania kodusõjas vabariiklaste poolel. 1937 sai Madridi kaitselahingute ajal haavata, viibis ravil haiglas. Kinnitamata andmeil suri 1957 Pariisis. Abikaasa Berthe, sünd Sourdillon (1895–1976), poeg Alexandre de la Salle (1930), tütar Edmée Soutine (1932). (J.P.)
EINSTRUK, Eduard-Romanus Kustavi p, 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 208/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 1 klassi madrusele Eduard Kustawi p. EINSTRUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Port-Kundas, Loksal, Tsitris, Waiwaras, Narwa-Jõesuus, Muhu- ja Saaremaal.
Sündis 14.(02.)12.1900 Harjumaal Kolga v Hara k Juurika talu pidaja peres, hiljem asuti Ale tallu. Õppis vallakoolis ja 1920 mereväe spetsialistide koolis. VS ajal alates 22.12.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit 1. järgu madrus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Mais 1920 määrati komendoriks. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Pidas Harjumaal Kolga, hilisema Kõnnu v Hara k Ale talu ning oli AS Loksa Tehaste tööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal Ale talu pidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 06.06.1951 Kõnnu v Ale talus. Mõisteti augustis 1951 25 aastaks vangi, oli Karaganda obl StepLagis ja KamõšLagis, vabanes juunis 1956. Suri 19.04.1966 Harju raj Loksa kn Hara külas. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Ida-Johanna, sünd Pernits (1899–1983), lapsed Ada (1924), Helga (1929) ja Paul (1933–2005). (M.S., J.P.)
EISEN, Osvald vt RAUDNE, Osvald Mihkli p.
EISENBERG, Johannes vt RAUDMÄE, Johannes Hansu p.
EISO, Vladislav-Ernst-Emanuel Johanni p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2885/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ vanemallohvitser Ernst Johani p. HEISO Eesti Vabadussõjas üles näidanud 21. juunil 1919 a. Loode jaama juures Lätimaal, kus rongi 3. dessantroodu luurajate komando veltveebli kohusetäitjana organiseeris Landeswehri pealetungile vastupanu, pannes nende edasitungi raudtee sihis seisma ning kandis surma saanud dessandi juhi abi kuulide alt välja.
Sündis 20.(08.)03.1896 Tartus, hiljem asus pere Ropka v Ani tallu. Õppis vallakoolis, põllumees. Töötas 1914–15 Peterburis Klinkmanni kaupluses müüjana. I MS ajal 1915–18 võttis osa lahingutest, nooremallohvitser. VS ajal alates 19.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) luurekomandos veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 11.02.1919 Võrumaal Mõniste mõisa juures raskelt haavata, juunis 1919 tuli tagasi rongile. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Vabadussõja invaliid. Oli 1920–25 Kaarepere ja Ropka vallakirjutaja, 1925–28 Tartu maavalitsuses maamõõtja, 1928–34 talupidaja Sula talus, 1934–41 pidas Pukas kauplust. VRVÜ Valga osak ja KL Puka mlvk liige. Pärast kaupluse natsionaliseerimist 1941 oli samas majandusühisuse kaupluse müüja. Osales 1941 suvesõjas Valgamaal ja suvel 1944 kaitselahingutes Pikasilla all. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 27.11.1944 Suislepa v Sula talus. Lasti maha 12.04.1945 Leningradis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Linda-Johanna, sünd Kaasik (1896, küüditati 1949, vabanes 1953), lapsed Juhan (1925, jäi II MS ajal teadmata kadunuks), Peeter (1930–33) ja Aino (1932, küüditati 1949, vabanes 1953). (A.K., J.P.)
EKBAUM, August Tõnise p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1864/11.06.1920 Lahingus 22 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka mõisa all langenud 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August Tõnise p ECKBAUM’le wahwuse eest.
Sündis 28.(15.)04.1900 Pärnumaal Voltveti v Kerema talu pidaja peres, kiriklikult kuulus perekond Viljandimaa Kõpu kogudusse. Õppis vallakoolis ja Voltveti ministeeriumikoolis. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljonis, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, juulist oktoobrini roodu õppekomandos, novembrist 6. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Langes 22.11.1919 Venemaal Aleksandrovskaja Gorka all. Nimi Kanaküla tahvlil endises koolimajas ja Saarde sambal. Vallaline. (J.P.)
EKBERG, Thorolf Birger Jarl Frans Fridolf Nikolai p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1832/26.03.1920 Sõdurile Thorolf EKBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.12.1897 Helsingis, elas Tamperes. Õppis algkoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata. Hiljem ärimees Helsingis. Talvesõja ajal osales 10. jalaväerügemendiga lahingutes Karjala kannasel. Langes 14.02.1940 Kuolemajärvi v Summas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
EKBLOM, Vilhelm August Bertil Carl Augusti p, Soome allohvitser (1919).
VR II/3, nr 2771/25.05.1923 Sersant Bertil EKBLOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.06.1888 Stockholmis. VS ajal märtsist 1919 Rootsi vabatahtlike kompaniis käskjalg Narva rindel, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Hiljem kassiir Rootsis. Suri 06.09.1952. Maeti Stockholmi Põhja kalmistule. (M.S.)
EKMAN, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2349/26.03.1920 Sõdur EKMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks, et 4. kompaniis teenis mitu samanimelist: Bertil Ekman, Erik Ekman ja Gunnar Ekman. Kõik elasid Helsingis. (M.S.)
EKMAN, Emil, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2314/26.03.1920 Alamohwitserile EKMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Halikkos. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luureüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Veel 1939 elas Soomes. Saatus teadmata. (M.S.)
EKSTRÖM, Martin Eugén Anders Gustafi p, Rootsi vanemallohvitser (1911), Pärsia kapten (1915), Saksa leitnant (1916), Soome major (1918), Eesti polkovnik (1919).
VR II/3, nr 2274/26.03.1920 Oberst EKSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR I/1, nr 2382/26.03.1920 Pataljoni ülemale Oberst EKSTRÖM’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses oma nimelise Soome pataljoni organiseerimisel ja wõidurikkal juhatamisel.
Sündis 07.12.1887 Rootsis Lõuna-Dalarnas Gålsbos By külas. Alates 1905 vabatahtlikult Upplandi suurtükiväerügemendis, teenis 1911–15 Pärsias sõjalise instruktorina, ülendati kapteniks. I MS ajal 1915–16 Saksa armee leitnandina Saksa-Türgi teenistuses. Soome VS ajal jaanuarist 1918 leitnant, ülendati Tampere hõivamise järel kapteniks ja Viiburi järel majoriks, Vaasa rügemendi ülem. VS ajal 1. Soome vabatahtlike salga organiseerija, saabus 30.12.1918 üksusega Eestisse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, oli Utria dessandi üldjuht, võttis osa Narva linna vabastamisest. Alampolkovnik veebruarist 1919, polkovnik märtsist 1919 (kolonel novembrist 1922). Märtsis 1919 lahkus koos pataljoniga Eestist. Augustist 1919 sõjaline instruktor Leedus, jaanuarist 1920 Soomes, kus oli Vaasa KL ülem. Siirdus 1934 Rootsi, kus osales poliitikas, oli Rootsi natsionaalsotsialistliku bloki juht, naasis mõni aasta hiljem Soome. Talvesõja ajal Rootsi vabatahtlike väeosa Svenska Frivilligkåren 3. võitlusrühma ülem. Jätkusõjas Hanko rindel rannikupataljoni 55. osak ülem. Suri 28.12.1954 Helsingis Tilkka sõjaväehaiglas. Maeti Vaasa Uuele kalmistule. Monument By külas. Teised autasud: KR II kl mõõkadega (1930), Saksa RR II kl ning Soome VRO III kl ja VR III kl. (M.S.)
ELBRECHT, Alfred Mihkli p, kapral (1919), nooremleitnant (1928), Saksa SS-Untersturmführer (1944).
VR II/3, nr 1894/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Alfred Mihkli p. ELBRECHT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Sangaste juures.
Sündis 30.(17.)03.1901 Viljandimaal Kabala v Villevere k talupidaja peres. Õppis Sagevere valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis, 1917 Tallinna kõrgemas algkoolis, 1917 Tveri kubermangu tehnikakoolis, 1922–23 J. Westholmi gümnaasiumis, 1927 Pariisi lennu- ja mehaaniliste konstruktsioonide koolis, 1928 SÜÕ aspirantide kursustel ning 1921 ja 1928–29 Tartu ülikoolis (ei lõpetanud). Teenis novembrist 1918 jaanuarini 1919 Tallinna kaubajaama ametnikuna. VS ajal alates 04.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus ja luurajate komandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 12.03.1919 Petserimaal Liiva küla all raskelt haavata. Mais 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Irve talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1919 juunini 1920 taas Tallinna kaubajaama ametnik. Juunist oktoobrini 1920 mereväes miinitraaleri Suurop masinist. 1921–22 tegutses ehituskümniku ja ettevõtjana, 1925–26 praktiseeris Prantsusmaal CAMSi ja Hanriot’ lennukitehastes ning 1926–27 Lorraine-Dietrichi mootoritehases. Teenis septembrist 1927 augustini 1928 eraisikuna Lennuväerügemendi eskadrillis nr 5 ning augustist 1928 septembrini 1929 käsundusinsenerina Lennubaasis. Lipnik augustist 1928, nooremleitnant novembrist 1928. Seejärel isa optikafirmas ärijuht. Oli Eesti Inseneride Ühingu ja Insenerikoja liige, lennuväe reservohvitseride sektsiooni liige, 1930–40 KL Tallinna mlv käsunduspealiku abi ning VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal Eesti Relva SS-leegioni kindralinspektuuris, märtsist 1944 OK peavalitsuse 3. osakonnas. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, teenis novembrist 1944 maini 1945 20. Eesti Relva SS-diviisis. Pärast sõda asus Kanadasse. Suri 16.11.1964 Montrealis. Maeti Montreali Hawthorn Dale’i kalmistule. Esimene abikaasa Aino, sünd Kõrb (1905–45), lahutati 1930. Teine abikaasa Anna, sünd Einla (1905). Kolmas abikaasa Grete, sünd Aarne (1918). (J.P.)
ELFGRÉN, Inge Helge Bernhard, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2328/26.03.1920 Sõdur ELFGREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2752/25.05.1923 Weltweebel Helge ELFGREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.04.1901 Helsingis. Õppis gümnaasiumis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Langes 28.04.1919 Härgmäe lahingus. Maeti Helsingis Malmi kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
ELHI, Gustav vt LAANSOO, Kustav-Heinrich Jüri p.
ELISTE (kuni 1936 ELLISSON), Jaan Jaagu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1211/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Jaan ELISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Plüssa silla juures.
Sündis 09.03.(26.02.)1892 Lätimaal Valga mk Ziemeri v Māriņkalnsi m Anaraudi talu pidaja peres. Peagi asuti Võrumaale Vana-Laitsna v Stalde tallu. Õppis 1902–05 Vana-Laitsna Kikre valla- ja 1905–06 kihelkonnakoolis. Töötas isatalus, hiljem pidas Stalde talu. Teenis 1913–14 Valga sõjaväeringkonna komandantuuris. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia rindel, sai haavata. VS ajal novembrist 1918 kohaliku KL liige, alates 13.03.1919 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai kaks korda haavata ja korra põrutada. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas alates 1929 Haanja v Tõlvalannu talu. Oli 1933–40 Haanja vallavolikogu ja 1935–40 Haanja vallakohtu liige, 1934–40 KL Võrumaa mlv Rõuge mlvk Haanja üksikrühma pealik, 1932–34 Risttee piimaühingu esimees, VTÜ Risttee osak pealik, Haanja Suursoo veeühingu laekur, Laitsna haridusseltsi Valgustaja revisjonikomisjoni liige ja muusikakoori juht, VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal talunik. Kevadest 1949 Vällamäe kolhoosi ning alates 1951 Munamäe kolhoosi laohoidja ja kassapidaja. Hiljem elas Rõuges, alates 1975 Viljandi raj Paistu kn Holstres. Suri 24.10.1980 Viljandis. Maeti Võrumaale Rõuge Nogopalu kalmistule. Teised autasud: KR hr (1938). Abikaasa Salme Piir (1906–41), lapsed Alvar (1927), Eldur (1928–2004), Aino (1930), Helvi (1933) ja Ülo (1941). Vend August Eelsoo (end Ellisson) langes 1946 Võrumaal metsavennana. (J.P.)
ELLAMAA (kuni 1936 BRÜKKER), Osvald Aleksandri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1285/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Oswald BRÜKKER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 nowembril 1919 a. Ledischi küla waldamisel.
Sündis 16.(04.)01.1897 Pihkva kub Pankjavitsa v Kriiva külas talupidaja peres. Õppis Vastseliina Tsiistre vallakoolis. Töötas Vastseliina vallas veskis. I MS ajal juunist 1916 200. tagavarapolgus, augustist 1916 115. Vjazma jalaväepolgus. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 27.02.1919 Tsäpsi-Määsi vabatahtlikus KL salgas kuni aprillini 1919, määrati 08.08.1919 Pankjavitsa pataljoni 1. roodus, 08.10.1919 viidi 7. jalaväepolgu 9. roodu, novembrist 1919 jaoülema kt. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas alates 1922 Vastseliina v Meeksi krjm Uibo talu ning alates 1935 Meremäe v Tobrova külas vesiveskit. Maist 1939 Võru raudteejaama tööline, juunist 1940 Petseri raudteejaama rööpaseadja, elas Võrus. VRVÜ Võru osak liige. Suri 11.04.1941 Võrus. Maeti Vastseliina kalmistule. Abikaasa Annette, sünd Laan (1903–85), tütred Marta (1924–25), Senta (1925–2008), Leida (1928–29), Hilda (1930–76) ja Silvi (1936). (M.S., J.P.)
ELLANDI (kuni 1935 EILANDT), Julius Otto-Christophi p, alamleitnant (1920), major (1935), Saksa SS-Sturmbannführer (1944).
VR II/3, nr 671/21.02.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu wanemale ohwitserile lipnik Julius Otto p. EILAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 08.11.(27.10.)1898 Tallinnas ametniku peres. Õppis Tallinna linna poeglaste kaubanduskoolis, Pihkva lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1922 kõrgemate politseiametnike kursustel ja 1931 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal veebruarist 1916 vabatahtlikult 296. tagavarapolgus, augustist oktoobrini 1916 õppekomandos, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 296. tagavarapolgus, oktoobris 1917 25. jalaväebrigaadis, novembrist 1917 Üksikus Tallinna Eesti polgus, detsembrist 1917 nooremohvitser 4. Eesti polgu 6. roodus. Veebruaris 1918 osales sõduritega Virumaal Palmse piirkonna korrakaitses, kuid enamlased vangistasid ta ning viisid Petrogradi, kus ta mõni aeg hiljem vabastati. VS ajal alates 10.11.1918 Viru KL Võsu ranna komandant. Detsembrist 1918 ohvitseride reservi 4. rühmas Tallinnas, läkitati 1. jalaväepolku, kust viidi 5. jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitseriks, veebruarist 1919 6. roodu ülema kt, aprillist 1919 roodu vanemohvitser, jaanuarist 1920 4. roodu vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 18.12.1918 Virumaal Rägavere mõisa all põrutada ja 28.04.1919 Petserimaal Lesgi külas haavata. Alamleitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Järvamaal Einmanni v Kuie m Lennu talu. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 4. roodu vanemohvitser, töökomando ülem ja 2. roodu ülem. Veebruarist 1921 2. jalaväepolgu vanemohvitser ja noorsõdurite roodu ülem, juulist 1921 5. jalaväepolgu 5. pataljonis, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 1. roodu rühmaülem, detsembrist 1922 1. kompanii ülema kt, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 1. kompanii ülem, oktoobrist 1925 1. diviisi staabi õppekompanii ülem, oktoobrist 1928 1. soomusrongirügemendi laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantkompanii ülem ja rongiülema kt. Novembrist 1934 KL Tartu mlv, aprillist 1939 KL Sakalamaa mlv vaneminstruktor. Leitnant aprillist 1920, kapten 1924, major 1935. Oli NK Tartu mlv õpperühma vanakotkas, VRVÜ Rakvere, hiljem Tartu osak liige. Juulist 1940 sõjaministri käsutuses, augustist 1940 5. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii 3. rühma ülem, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 42. laskurpolgus. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Suvel 1941 metsavend Virumaal. Juhtis 07.07.1941 metsavendade rünnakut Kiviõlile. Septembrist 1941 184. Eesti julgestusgrupi 14. kompanii ülem, siis 185. Eesti julgestusgrupi ülem, detsembrist 1941 veebruarini 1942 184. Eesti julgestusgrupi ülem, seejärel 186. Eesti julgestusgrupi ülem, juunist septembrini 1942 181. Eesti julgestusgrupi ülem, jaanuarist 1943 juunini 1944 30. Eesti politseipataljoni ülem, siis 40. Eesti politseipataljoni ülem ja augustist 1944 38. Eesti politseipataljoni ülem. Tõkestas väeosaga Emajõe joonel Kärevere all punaväe ületulekukatseid. Septembris 1944 taandus Läti kaudu Saksamaale. Oktoobrist 1944 Neuhammeris Eesti diviisi kompaniiülemate täienduskursuste ülem. Pärast II MS Uklei sõjavangilaagris Saksamaal, hiljem Belgias. Asus Inglismaale, seejärel Kanadasse. Oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu aseesimees ja Eesti Võitlejate Ühingute Liidu juhatuse liige. Suri 11.12.1969 Torontos. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929), Saksa RR I ja II kl ning STR I ja II kl. Abikaasa Reet (end Gretchen), sünd Bock (1902–67, arreteeriti 1950, vabanes 1956), lapsed Sven (1926–2001) ja Ingrid (1928–2009). (J.P.)
ELLER, Oskar Kaarli p, alamkapten (1917).
VR II/3, nr 1902/23.02.1920 Lahingus 28 oktoobril 1919 a. Joli küla all saadud haawadesse 5 nowembril 1919 a. surnud 8 jalawäe polgu pataljoni ülemale, Alamkapten Oskar Kaarli p. ELLER’ile wahwuse eest.
Sündis 23.(11.)01.1886 Tartumaal Kivijärve v Kaude talus vallavanema peres. Õppis Laiuse kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ja 1915 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal oktoobrist 1914 350. jalaväe družiinas, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 132. Benderõ jalaväepolgu 2. roodus, aprillist 1916 1. roodus, augustist 1917 polgu luurekomando ja luure ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant detsembrist 1916, alamkapten juulist 1917. Septembrist 1917 veebruarini 1918 12. armee eesti sõjaväelaste täidesaatva komitee sekretär. VS ajal alates 14.11.1918 vabatahtlikult Tartu Eesti KL roodu vanemohvitser, jaanuarist 1919 Tartu vabatahtlike pataljoni 1. roodu ülem ja pataljoni ülema asetäitja, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, septembrist 1919 3. pataljoni ülem, oktoobrist 1919 ühtlasi polgu kohtu esimees. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 29.10.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni lähistel Uglõ küla all raskelt haavata. Suri 05.11.1919 Lätis Marienburgis. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene StO III kl. Vallaline. (J.P.)
ELLISSON, Jaan vt ELISTE, Jaan Jaagu p.
ELORANTA, Svante Heikki p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1756/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Swante ELORANTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.06.1891 Soomes Hämeenlinnas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 1953. (M.S.)
EMAR, August Hindreku p, kapral (1919), nooremallohvitser (1933).
VR II/3, nr 287/11.06.1920 1 Ratsa polgu kapralile August EMAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 märtsil 1919 a. Auguri küla juures. (Täpsustus: VR tunnistuse sai jaanuaris 1925 August-Eduard EMAR (alates 1936 EERMA), kes oli teeninud 3. jalaväepolgus. Eksitus tuvastati ja viga parandati juunis 1930.)
Sündis 18.(06.)06.1895 Harjumaal Harku vallas. Õppis vallakoolis. Oli 1918 Harku vallas põllutööline. I MS ajal 1915–17 teenis ratsaväes, 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 09.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadroni kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.04.1919 haavata. Oktoobrist 1919 ratsapolkude tagavaradivisjonis, juunist 1920 ratsaväe allohvitseride kooli tööroodus. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Läänemaal Velise v Võidula talu, müüs selle ära. Seejärel 1920–37 töötas Harku lastekodus koka ja järelevaatajana, 1937–40 Tallinna Keskvanglas valvurina ja 1940–41 Tallinna vineeri- ja mööblivabrikus töölisena. EVL Harku ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal 1941–43 Nõmmel politseikordnik, 1943 lühikest aega 286. politseipataljonis, 1943–44 taas Nõmme politseikordnik. Nõukogude ajal 1944–46 Tallinna elektrijaamas transporditööline, 1946–48 ETKVLi garaaži valvur ja 1948–50 Tallinna mööblivabrikus liimija. Nõukogude võim arreteeris ta 07.03.1950 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti juunis 1950 25 aastaks vangi, oli Magadani obl ja Primorje kr Nahhodka vangilaagrites, vabanes oktoobris 1954 invaliidina. Elas Tallinnas, töötas valvurina. Tegeles suusaspordiga, veel 81-aastasena osales Tallinna–Keila maratonil. Suri 18.05.1980 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: VT III kl (1938). Abikaasa Hilda-Julie Froom (1901–86), lapsed Inge (1926–27), Udo (1927) ja Lia (1931). (A.K.)
EMERY, Claude Scudamore John Robert Orlando p, Briti leitnant (1919), major (1927).
VR I/3, nr 369/12.05.1920 Lennuinstruktorile, Leitnant Claude Scudamore EMERY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti lennuwäe korraldamisel ja õpetamisel.
Sündis 28.09.1895 Inglismaal Bristoli lähistel Cliftonis. Õppis Cheltenhami Dean Close’i koolis, 1915 Oxfordi ülikooli Ballioli kolledži 6. kadetipataljonis ja 1917 kuningliku lennukorpuse kolledžis. I MS ajal vabatahtlikult septembrist 1915 18. kuninglike füsiljeeride pataljonis, juulist 1916 kuningliku lennukorpuse 45. eskadronis, oktoobrist 1916 juunini 1917 lahingutes Saksa vägede vastu Prantsusmaal Somme’i ja Belgias Ypres’i rindel. Juulist 1917 märtsini 1919 lendur-instruktor Inglismaal Northolti lennuväljal. Nooremleitnant jaanuarist 1917, leitnant jaanuarist 1919. VS ajal alates 01.04.1919 lendur-instruktor Eesti lennuväes. Oktoobrist 1920 Lennuroodu maalennu rühmas, juunist 1921 lennuväe õppejaoskonnas aviomehaanik-instruktor, septembrist 1922 maalennusalga vanemohvitser lendur-instruktor, märtsist 1924 Lennuväerügemendi õppejaoskonnas lendur-instruktor, oktoobrist 1925 lendur-instruktorite kursuse juhataja kt. Kapten 1924, major veebruarist 1927. Oli 1923 lennuväe ohvitseride kogu aukohtu liige, 1925 Lennuväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse tagavaraliige. Detsembris 1926 vabastati teenistusest. Riigikogu otsusega määrati märtsist 1928 teenete eest vabariigi kaitsmisel eluaegne rahaline toetus 1200 krooni aastas. Alates 1927 firma Armstrong Siddeley Motors Ltd esindaja Baltimaades, siirdus mõni aeg hiljem Inglismaale, alates 1948 Armstrong Whitworth Aircrafti tegevjuht ja alates 1953 turustusjuht. Elas Southamptonis, viimati Warwickshire’i krahvkonnas Rugby lähistel. Suri 15.09.1981 Inglismaal Warwickis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S., J.P.)
ENCKELL, Carl Johan Alexis Carli p, Soome riigitegelane.
VR I/2, nr 2516/14.05.1920 Minister ENCKELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Valitsus muutis oma varasemat otsust ja asendas senise teenetemärgi kõrgemaga:
VR III/1, nr 2672/25.08.1922 Soome Wabariigi Wälisministrile Karl ENCKELL’ile hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Eesti Wabariigi iseseiswuse saawutamisel.
Sündis 07.06.1876 Peterburis sõjaväelase peres. Lõpetas 1902 Dresdeni tehnikaülikooli insenerina. Omandas 1896 Haminas ohvitseri kutse, teenis 1896–99 alamleitnandina Izmailovo kaardiväepolgus. Töötas 1903–07 inseneri, 1907–11 asedirektori ja 1911–17 tegevjuhina. 1917 Soome riigisekretär Peterburis ja 1918 Soome diplomaatiline esindaja Venemaal ning Soome delegatsiooni esimees Soome ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel. VS ajal 1918–19 tegutses EAP propagandatoimkonnas. Oli 1918–19, 1922, 1924 ja 1944–50 Soome välisminister, 1919 Soome delegatsiooni esimees Pariisi rahukonverentsil, 1919–27 Soome suursaadik Pariisis ja Brüsselis ning 1926–27 Luksemburgis. 1920–26 Soome esindaja Rahvasteliidus, 1928–31 Helsingi Osakkepanki asepresident ja 1931–36 juhatuse liige, 1936–46 tegutses äris. Oli 1944 Soome delegatsiooni esimees vaherahuläbirääkimistel Moskvas ja 1946 aseesimees Pariisi rahuläbirääkimistel ning 1947 üks Pariisi rahulepingule allakirjutajaid. Suri 26.03.1959 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR ja VRO, Belgia KO, Islandi VKO, Poola PR, Prantsuse ALO, Rootsi VO ja Taani DO. (M.S.)
ENDE, Richard Antoni p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1869/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Richard Antoni p. ENDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi juures.
Sündis 12.04.(30.03.)1901 Tallinnas vangivalvuri peres. Õppis J. Westholmi gümnaasiumis. VS ajal alates 21.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 05.03.1919 Lätis Stakelni jaama juures. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Nimi tahvlil J. Westholmi gümnaasiumis. (J.P.)
ENDEMANN, Jüri Aabrami p, 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 211/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 1 klassi madrusele Jüri Abrami p. ENDEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Port-Kundas, Waiwaras, Heinastes ja 29 dets. 1919 a. Loksal. (Täpsustus: Loksa dessant toimus 29.12.1918.)
Sündis 02.09.(21.08.)1895 Harjumaal Kõnnu v Kasispea k Peebu talus. Õppis Kõnnu ministeeriumikoolis. Ametilt meremees. Teenis 1917–18 4. Eesti polgus. VS ajal alates 11.12.1918 suurtükilaeval Lembit 1. järgu madrus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Soome lahel ja Riia all. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kõnnu vallas, alates 1937 ehitustööline Tallinnas, elas Koplis Vene-Balti kvartalis. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal aprillist 1941 elas Kõnnu v Kiige talus. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 03.08.1945 Kõnnu vallas. Mõisteti detsembris 1945 neljaks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl BogoslovLagis, vabanes augustis 1949. Töötas Loksa tellisetehases ja saeveskis. Suri 12.04.1969 Tallinnas. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Vilhelmine, sünd Liineberg (1906–83), lapsed Meida (1925–27), Saima-Laine (1927–89), Roil (1929–87) ja Ahto-Eduard (1931–64). (M.S.)
ENGMAA (kuni 1935 ENGMANN), Arved-Johannes Johanni p, kapten (1918), kolonel (1931).
VR I/3, nr 2577/02.11.1921 Kitsaroopaliste soomusrongide ülemale, Alampolkownik Arwed Juhani p. ENGMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR II/3, nr 2960/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kitsarööpalise soomusrongi nr. 3 ülem kolonelleitnant Arved ENGMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingutes 15. veebruaril 1919 Koikküla all ning 23. märtsil 1919 Kaagvere ja Koikküla jaamade vahel.
Sündis 19.(07.)12.1890 Tallinnas käsitöölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis ja 1915 Oranienbaumi lipnikekoolis. Novembrist 1912 teenis 3. kütipolgu 2. roodus, aprillist 1915 polgu tagavarapataljonis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 205. Šemahha jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 30.09.1916 haavata. Maist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant juulist 1917, alamkapten märtsist 1918, kapten aprillist 1918. VS ajal alates 26.11.1918 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem, jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 komandant, märtsist 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätis, sai 23.03.1919 Võrumaal Koikküla juures haavata. Alampolkovnik märtsist 1920. Sai autasuks Harjumaal Alavere v Pikva mõisast talu, mille asemel võttis rahalise tasu. Märtsist 1921 6. jalaväepolgu ülema abi, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni ülema abi, septembrist 1921 pataljoni ülema kt, ühtlasi juulist septembrini 1922 Valga garnisoni ülem, novembrist 1922 6. jalaväepolgu ülema abi. Detsembrist 1922 detsembrini 1939 Eesti piirivalve ülema abi. Kolonel 1931. Oli 1924–39 piirivalve ohvitseride kogu esimees, 1923–38 korduvalt piirivalve kohtu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim mobiliseeris ta augustis 1941 Punaarmeesse. Üritati viia laevaga Eestirand Venemaale. Laev sai Saksa lennukilt pommitabamusi ning aeti Prangli madalikule. Augustis 1941 lühikest aega Prangli saare komandant. Saksa ajal Tallinnas Saku õlletehase majandusjuhataja. Nõukogude ajal töötas ENSV loomakasvatuse ministeeriumis osakonnajuhatajana. Suri 04.03.1947 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1934), EPR II/I (1935), Vene AnO IV kl, VlO IV kl, GeR III ja IV kl, Läti KTO III kl ning Soome VRO III kl. Abikaasa Nadežda, sünd Jegorov (1888–1976), poeg Bodo (1918–46). (J.P.)
ENNO, Mihkel vt HENNO, Mihkel Karli p.
ENO, Juho Iivari Juha Heikki p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1766/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Eno IIVARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: õige nimi Iivari ENO.)
Sündis 01.08.1894 Soomes Östermarkis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
ENOK, August Juhani p, ohvitseri asetäitja (1919), kapten (1933).
VR II/3, nr 891/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitja August Johani p. ENOK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa all.
Sündis 10.11.(29.10.)1886 Pärnumaal Pööravere vallas. Õppis Tallinnas linnakoolis, 108. diviisi õppekomandos ja 1920 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1914 430. Valga jalaväepolgus, märtsist 1916 detsembrini 1917 633. Akhalkalaki jalaväepolgus. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas, veebruarist 1919 1. roodu veltveebel, märtsist 1919 noorem-, augustist 1919 vanemohvitser. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 30.06.1919 Riia all põrutada. Sai autasuks Harjumaal Keila v Lehola m Tammemäe talu. Jaanuarist 1920 Kalevlaste Maleva polgu majandusülema abi. Lipnik maist 1920. Juunist 1920 sidekomando pealik, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni 2. roodu vanemohvitser, juunist 1921 rooduülem, veebruarist 1922 4. roodus, juulist 1922 10. jalaväepolgus, maist 1925 SÜÕ teenistuses, septembrist 1928 Vahipataljoni 2. kompanii rühmaülem, maist 1932 Distsiplinaarkompanii ülema abi ja Valdeki õppevälja komandant. Nooremleitnant 1924, leitnant 1925, kapten 1933. Veebruaris 1935 vabastati teenistusest. Elas Tammemäe talus. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 23.05.1939 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule VS ajal langenud kalevlaste matuseplatsile. Abikaasa Marta, sünd Ludvig (1895), pojad Lembit (1921–2009) ja Vambola (1932–32). (M.S., J.P.)
ENULA, August (kuni 1936 TÜRK, Augustin) Maria p, reamees (1918).
VR II/3, nr 411/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele August TÜRK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Hermani mõisa juures.
Sündis 20.(08.)05.1896 Läänemaal Saulepi vallas talupidaja peres. Õppis Võlla vallakoolis. I MS ajal 2. Eesti polgus. Seejärel põllutööline Tõstamaa vallas. VS ajal alates 06.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-
Eestis ja Lätimaal, sai 23.04.1919 Võrumaal Hermani küla all haavata. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tõstamaa vallas tööline, alates 1929 Pärnu saeveskis, hiljem tegi juhutöid. Veebruarist 1938 juulini 1940 perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal elas Tapal, töötas raudteel, alates 1948 Jänedal öövaht, 1965 asus elama tütre perre Vahakõnnu külas. Suri 30.09.1969 Rapla raj Raikküla kn Keavas. Maeti Rapla kalmistule. Abikaasa Melania, sünd Timmas (1897–1975), lapsed Johannes (1926–89), Evi (1927–94), Liida (1929–2008), Endel (1936) ja Lembit (1939–75). (M.S., J.P.)
ERDMANN, Heinrich Johannese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1212/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Heinrich ERKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 Plüssa silla juures.
Sündis 11.01.1901 (29.12.1900) Virumaal Küti vallas. Õppis Rakvere linnakoolis. Elas 1918 Narvas, töötas treialina. VS ajal alates jaanuarist 1919 4. jalaväepolgus, maist 1919 8. roodus, vabastati juunis 1919 tervislikel põhjustel teenistusest. Novembrist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 2 2. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 22.01.1919 haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Narvas. VSÜ Narva osak juhatuse liige. Suri 15.02.1924 Narvas. Maeti Narva sõdurite kalmistule. (A.K., J.P.)
ERGA (kuni 1921 PETERMANN), Avdi Mihhaili p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1580/19.10.1920 Kalewlaste Malewa reamehele Awdi PETERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a.
Sündis 05.10.(23.09.)1897 Pärnumaal Koonga v Nedrema k Allika talus. Õppis gümnaasiumis. I MS ajal 1916–17 1. tagavarapolgus Petrogradis ja 1917–18 1. Eesti polgu sidekomando telefonist, veebruarist oktoobrini 1918 Petrogradis sõjavangide ja sõjapõgenike komissariaadi komandandi adjutant. VS ajal alates 07.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 27.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa all raskelt haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Narvas ja Tallinnas, tegutses kaupmehena. Oli Kalevlaste Ühingu, Tallinna Eesti Kaupmeeste Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 07.02.1966 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Nadežda, sünd Peterman (1893–1977), tütar Imbi (1939–40). (A.K., J.P.)
ERICH, Rafael Waldemar Teodor Waldemari p, Soome professor, diplomaat, peaminister.
VR III/1, nr 104/14.12.1920 Soome Wabariigi Peaministrile Rafael ERICH’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Eesti iseseiswuse wõitluse toetamisel ning wennasrahwaste sõprussidemete kindlustamisel.
Sündis 10.06.1879 Soomes Turus rektori peres. Lõpetas 1898 Jyväskylä lütseumi, 1900 mag. phil., 1907 dr. iur., 1909 omandas varatuomari tiitli. Oli 1906–10 Helsingi ülikooli õigusteaduskonna lektor ja 1910–28 professor, kuulus 1919–23 Rahvusliku Koonderakonna saadikuna Soome parlamenti. Märtsist 1920 aprillini 1921 peaminister. Tema valitsuse ajal sõlmiti Tartus 14.10.1921 Nõukogude Venemaaga rahuleping. Oli 1926–27 suursaadik Bernis ja Soome esindaja Rahvasteliidus, 1928–38 Stockholmis ning 1936–38 Roomas. Samuti oli 1930–38 Haagi rahvusvahelise kohtu asendusliige ja 1938–39 alaline kohtunik. Suri 19.02.1946 Helsingis. (M.S.)
ERIK, Paul Mardi p, alamleitnant (1919), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 426/25.08.1920 3 diwiisi staabi operatiiw jaoskonna adjutandile alamleitnant Paul Mardi p. ERIK’ule hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.08.(24.07.)1886 Pärnumaal Lelle v Uuetoa talu pidaja peres. Õppis 1895–98 Lelle valla-, 1898–1901 Vändra kihelkonna- ja 1901–05 Tallinnas linnakoolis. Siirdus 1908 Kaug-Itta, lõpetas Habarovski reaal- ja 1911 Nikolsk-Ussuriiski metsakooli ning 1917 3. Irkutski lipnikekooli. Teenis 1912–17 Primorje Olga metskonna abimetsaülemana ning maamõõtja-topograafina. I MS ajal aprillist 1917 9. Siberi küti tagavarapolgus, detsembrist 1917 märtsini 1918 2. ja 4. Eesti polgus. Lipnik 1917. Siirdus Ukrainasse, töötas Kiievis maamõõtja ja Volõõnias Karasina metsamõisa valitsejana. VS ajal alates 24.12.1918 ohvitseride reservis, aprillist 1919 3. diviisi staabi topograaf, oktoobrist 1919 3. diviisi operatiivadjutant. Veebruarist 1921 kindralstaabis käsundusohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest. Nimetati nooremleitnandiks novembris 1922. Seejärel 1921–34 metsaülem Audrus, 1934–39 Alatskivil ja 1939–41 Väätsal. Oli 1925–32 KL Pärnumaa mlv Audru mlvk pealik, Audru vallavalitsuse liige, Võlla-Kihlepa piimaühingu esimees, KL Tartumaa mlv Alatskivi metsameeste rühma pealik, Eesti Metsateenijate Ühingu Alatskivi osak esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Sügisel 1941 Väätsal OK looja. Oli Saksa ja Nõukogude ajal Kastre-Võnnu metsaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 10.07.1951 Tartu raj Võõpste külanõukogus. Mõisteti septembris 1951 25 aastaks vangi, oli Vasalemma ja Narva vangilaagris, vabanes augustis 1954. Töötas kuni 1957 metsameistrina Pärnu metsakombinaadis. Suri 11.07.1978 Jõgeva raj Jõgeva kn Kurista külas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Elisabeth, sünd Silivälja (1894–1987), pojad Paul (1923), Leo (1924–2013), Ülo (1928) ja Ain (1932). (A.K.)
ERIK, Voldemar Andrese p, junkur (1917), reamees (1935).
VR II/3, nr 808/01.09.1920 Sakala partisanide polgu junkurile Woldemar Hansu p. ERIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Kaschina küla all. (Täpsustus: uus diplom nr 2688, millel isanimi Andres, väljastati 12.05.1923.)
Sündis 15.(03.)12.1897 Narvas. Õppis 1910–14 Narva kõrgemas algkoolis, 1917 2. Oranienbaumi lipnikekoolis (ei lõpetanud) ja 1922 kooliõpetajate kursustel Tartus. Oli 1914–16 õpetaja Viljandimaal Vana-Suislepa v Paabo koolis. I MS ajal maist 1916 1. tagavarapolgus. Septembrist 1917 sõjakoolis, mis enamlaste riigipöörde tõttu jäi pooleli. Veebruarist 1918 märtsini 1919 Paabo koolis õpetaja. VS ajal detsembrist 1918 KL Tarvastu komandandi komandos, märtsist 1919 junkruna Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 3. roodus, aprillist 1919 2. roodu rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 30.04.1919 Petserimaal Krantsova küla all haavata. Maist 1920 Sakala partisanide polgu 1. roodu kirjutaja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Senine aukraad arvati 1935 reameheks. Oli 1920–28 õpetaja Paabo algkoolis, novembrist 1928 detsembrini 1940 Narva linna kalakasvatusmaja juhataja. VRVÜ Narva osak liige. Töötas Sillamäel põlevkivitööstuses, suvel 1941 asus perega pidama Suislepa v Unametsa k Rantsu talu. Sügisel 1946 siirdus Narva, 1948–55 Narva kalakasvatusmaja juhataja, 1955–58 Keila-Joa kalakasvatusmaja insener-
kalakasvataja. Sügisest 1958 elas taas Rantsu talus. Suri 11.06.1962 Viljandis. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Aino, sünd Hein (1908–84), lapsed Aasa (1940) ja Jaan (1943). (J.P.)
ERIKSON, Andrei Joanni p, nooremleitnant (1920), kaptenleitnant (1938).
VR II/3, nr 154/21.02.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale suurtüki ohwitserile noorem-leitnant Andrei Johani p. ERIKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud „Lembitu“ dessantides Loksal, Port-Kundas ning Narwa-Jõesuus ja Saaremaa, Petseri ning Bolderaa operatsioonides.
Sündis 02.12.(20.11.)1892 Pärnumaal Seli v Vihakse k Eerika talu omaniku peres. Õppis Tõstamaa õigeusu kihelkonnakoolis ja Kuressaare gümnaasiumis, lõpetas 1914 Liibavi merekooli, 1920 suurtüki- ja navigatsiooniohvitseride klassi ning 1925 alalisväe mereväeohvitseride kursused. Augustist 1914 vabatahtlikult mereväes saatelaeva Ilsa vahiülem. Mitšman augustist 1915. Suurtükiohvitser saatelaeval Imperator Nikolai II, augustist 1916 hospidallaevaks muudetud aluse vahiülem. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS eel alates 26.11.1918 suurtükilaeva Lembit vahiülem, aprillist 1919 vanem suurtükiohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning soomusrongidessandis Narva ja Pihkva rindel, veebruaris ja märtsis 1919 võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant juulist 1920. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Hõreda-Pae m Koidula talu. Juulist 1921 miiniristleja Lennuk vanemsuurtükiohvitser, ühtlasi 1922–25 Mereväe Ekipaaži kohtu liige ja esimees ning 1923 mereväe jungade kursuste ülem. Aprillist 1924 miiniristleja Lennuk komandöri abi, märtsist 1925 suurtükilaeva Mardus komandör, juulist 1927 märtsini 1928 miiniristleja Lennuk komandöri kt, juunist 1929 vahilaeva Laine komandör, ühtlasi 1931 sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1932 merejõudude staabi navigatsiooniohvitser ja maist novembrini 1936 merelaevastiku divisjoni ülema kt. Vanemleitnant 1924, kaptenmajor 1926, kaptenleitnant 1938. Korduvalt mereväe ohvitseride kogu ja liitkogu juhatuse liige, 1924–25 VR nõukogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.03.1938 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Hilda-Johanna, sünd Ilus (1902–82). (J.P.)
ERIKSON, August Johanni p, alamleitnant (1919), leitnant (1927).
VR II/3, nr 1441/08.10.1920 1 jalawäe polgu alamleitnandile August ERIKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Kapenskoje ja Glubokoje järwede wahel.
Sündis 29.(17.)10.1898 Läänemaal Paslepa v Einbi külas. Õppis J. Westholmi gümnaasiumis, 1917 1. Irkutski lipnikekoolis ja 1920–25 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. I MS ajal jaanuarist 1917 vabatahtlikult 12. Siberi küti tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 285. tagavarapolgus, hiljem rooduülem. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. Märtsist aprillini 1918 1. Eesti polgu 3. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 06.12.1918 1. jalaväepolgus, viidi üle 1. diviisi tagavarapataljoni, märtsist 1919 taas 1. jalaväepolgus 1., 8. ja 5. roodu nooremohvitser. Alamleitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1926 Leisi jaoskonnaarst Saaremaal, juunist 1926 Sakala jalaväerügemendi nooremarst, korduvalt ka ajutine 2. soomusrongirügemendi ja Valga garnisoni arst. Sanitaarleitnant novembrist 1927. Oktoobrist 1928 Tartu garnisoni arst, maist 1929 aprillini 1931 Tallinna kaitseväe keskhaigla nooremordinaatorina Tartu ülikooli haavakliinikus. Novembrist 1931 Valga garnisoni arst, aprillist 1932 Tartu ülikooli 1. haavakliiniku nooremassistent, aprillist 1933 Tallinna linna keskhaigla arst, novembrist 1933 Narva linnahaigla arst. VRVÜ Narva osak liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi, kus töötas arstina. Pensionärina asus Kanadasse, elas eesti vanadekodus Ehatare. Suri 23.01.1992 Torontos. Maeti Toronto Mount Pleasanti mausoleumi. Abikaasa Maria Rehemaa, sünd Saaremaa (1897–1984). (J.P.)
ERKKO, Erik Eero Juhani p, Soome riigitegelane.
VR III/1, nr 3064/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis end. Soome Vabariigi Kaubandusminister Eero ERKKO Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.05.1860 Soomes Orimattilas talupidaja peres. Lõpetas 1880 keskkooli, õppis 1881–85 Helsingi ülikoolis, tegi 1897 õppereisi Skandinaaviasse, 1900 Prantsusmaale, 1900 ja 1910 Saksamaale, 1902 Taani ning 1911 Itaaliasse. Noorsoomlaste ajakirjanik, kes kuulus ajalehe „Päivälehti“ (1889) asutajate hulka. Maalt väljasaadetuna viibis 1903–05 USAs. 1905–08 oli ärimees Helsingis. Aastast 1908 „Helsingin Sanomate“ peatoimetaja. Noor-Soome partei asutaja, 1907–14 ja 1917–18 selle saadik ning 1918 Rahvusliku Eduerakonna saadik Soome parlamendis. 1918–19 sotsiaalminister, 1919 transpordi- ja tööminister, 1919–20 kaubandus- ja tööstusminister. Suri 14.10.1927 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO. Abikaasa Maria Aurora (Maissi) Erkko VR I/3. (M.S.)
ERKKO (sünd HOLLÄNDER), Maria Aurora Johan Fredriku t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2043/14.05.1920 Proua Maissi ERKKO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 04.07.1876 Soomes Turu lähedal Nauvos ametniku peres. Õppis Turu soome tütarlastekoolis, käis võimlemiskursustel ja täiendas end Arvidsoni koolis Stockholmis. 1902 algatas Helsingis Noor-Soome naisklubi loomise. Isamaalise liikumise aktivist, osales heategevuses ja kultuurielus. VS ajal 1918–19 tegutses EAP tervishoiu toimkonnas. Haigepõetuse komitee liige. Pärast abikaasa surma 1927 ajalehe „Helsingin Sanomat“ juhatuse liige. Suri 01.09.1936 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923) ja Soome VRO. Abikaasa Erik Eero Erkko VR III/1. (M.S.)
ERKMANN, Heinrich vt ERDMANN, Heinrich Johannes p.
ERLER, Erich-Johann-Constantin Bernhardi p, veterinaararst (1912).
VR I/3, nr 1531/13.10.1920 Endise I diwiisi loomaarstile Erich Bernhardi p. ERLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe loomaterwishoiu alal.
Sündis 24.(12.)02.1887 Võrus. Lõpetas 1907 Pihkva reaalkooli, õppis 1907–12 Tartu veterinaariainstituudis. Töötas 1912–15 Põltsamaal loomaarstina. I MS ajal 1915–17 Muhu väinade kindlustatud seisukohtade ja korpuse loomaarst. Oktoobrist 1917 augustini 1918 Saksamaal sõjavangis. Töötas augustist 1918 jaanuarini 1919 Saaremaa kreisi loomaarstina. VS ajal alates 13.03.1919 varustusvalitsuse hobustega varustamise ja hobuste tervishoiuosak käsundusloomaarst, maist 1919 1. diviisi loomaarst. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas 1921–26 Raplas, 1926–37 Haapsalus ja 1937–39 Irboskas loomaarstina. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Siirdus 1939 ümberasumise korras Saksamaale. Suri oktoobris 1944 Warthelandis Kalischis. Maeti Kalischi kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Agathe, sünd Rosenberg (1885), lapsed Karl-Heinrich (1914), Ernst-Aleksander (1915) ja Barbara-Gertrud (1915). (A.K.)
ERM, Hans Jüri p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1228/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Hans ERM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 Jegeli jõe ääres.
Sündis 03.07.(21.06.)1891 Pärnumaal Tori v Aru kooliõpetajast talupidaja peres. Õppis Tori kihelkonnakoolis ja Polli põllutöökoolis. VS ajal alates 14.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodus, oktoobrist 1919 rühmaülema kt. Kapral ja nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Uulu v Vaskrääma m Meerimaa talu, müüs selle 1929 ära. Pidas Meerimaa talu ja alates 1929 isatalu Tori vallas. Oli Suigu piimaühingu ja Murru masinaühistu juhatuse liige ning Mustajõe haridusseltsi ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal Tori OK liige. Suri 13.04.1946 Pärnumaal Are vallas. Maeti Tori kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Künnapuu (1898–1972), lapsed Jüri (1921–47), Helene (1922), Hans (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes idarindel), Juta (1927–2009), Karl (1930–2004), Ilmar (1934) ja Ain (1936). (A.K.)
ERM, Konstantin-Friedrich Jakob-Johannese p, alamleitnant (1918), leitnant (1920).
VR I/3, nr 1654/14.12.1920 Harju maakonna EKL ülemale, alamleitnant Konstantin Jakobi p. ERM’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)01.1888 Tallinnas käsitöölise peres. Õppis 1899–1907 Tallinnas linnakoolis, lõpetas 1913 Peterburis A. Jansoni kaubanduskursused ja 1917 Telavi lipnikekooli. Oli 1907–12 maaler Tallinnas ja 1913–16 pearaamatupidaja abi Peterburis. I MS ajal veebruarist 1916 200. tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Teenis nooremohvitserina Kaasani sõjaväeringkonna staabis, 106. jalaväepolgu vahikomandos ja 84. diviisi ülema alluvuses. Detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus nooremohvitser ja luurekomando ülema kt. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 KL peastaabis sõjariistade lao ülem, novembrist 1918 Harjumaa KL ülema abi, detsembrist 1919 Tallinna linna komandandi abi, ühtlasi adjutandi kt kuni veebruarini 1919. Mais 1919 Harjumaa KL ülem, aprillist maini ühtlasi Asutava Kogu ruumide komandandi kt, jaanuarist 1920 Harju maakonna rahvaväe ja KL ülem. Leitnant aprillist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas OÜ Veritase vabriku juhataja, 1923–31 pidas Harjumaal Vääna v Türisalu k Kõngu talu ning alates 1931 maalritööde ettevõtet Narva Kreenholmis. VRVÜ Narva osak liige. Jaanuarist 1944 Tallinnas, märtsist 1944 Türisalus, 1945 Tallinnas Meriväljal, töötas optikakaupluse töökojas. Suri 23.12.1950 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Mathilde-Helene-Olga, sünd Tammik (1889–1966), lapsed Aino-Elisabeth (1915–90), Thea-Hilja (1920), Kaljo-Konstantin (1922–42), Selma-Juta (1926) ja René-Friedrich (1928). (M.S., J.P.)
ERMISCHEFF, Tihon Josefi p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2124/26.03.1920 Sõdurile T. JERMISOFF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2249/26.03.1920 Sõdurile Tihon JERMITSCHOFF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.06.1896, elas Soomes Vaasas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses juuksurina, läks 1938 Kanadasse. Saatus teadmata. Tunnistati surnuks 01.07.1987. (M.S.)
ERNA, Pavel Paveli p, kapral (1919), veltveebel (1923).
VR II/3, nr 2868/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ kapral Paul Pauli p. ERNA Eesti Vabadussõjas üles näidanud 23.–24. mail 1919 teiselpool Koscheljaha jaama asunud punaste soomusrongi „Trotsky“ äravõtmise katsel raskelt haavata saanud rühmaülem Paul Hansar’i päästmisel vangilangemisest, sidus tema haavad ning tassis seljas vaenlase ägeda tule all jõest läbi ja sealt rongile.
Sündis 01.09.(20.08.)1899 Rakveres kaupmehe peres. Õppis Rakvere gümnaasiumis ja 1919 Vabariigi Sõjakoolis (ei lõpetanud). Osales gümnasistina 24.02.1918 Rakveres ohvitseride salakoosolekul, kus moodustati löögirühm, takistamaks varade evakueerimist. Nõukogude võim arreteeris ta järgmisel päeval, oli Petrogradi Krestõ vanglas, vabanes aprillis 1918. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu luurajate komandos, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 16.02.1919 Petserimaal Senno küla all põrutada. Juulist 1919 sõjakoolis, detsembrist 1919 1. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1920 7. piirikütipataljoni töö- ja sidekomandos. Aprillis 1920 kinnitati rühmaülemaks ja augustis 1920 telefonisti abiks. Novembrist 1920 rannavalve posti vanem, jaanuarist 1921 üleajateenija, juulis 1922 viidi üle mereväe staabi side ja ujuvate abinõude osak signalistiks, juunist 1923 vahilaeva Salme pootsman. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser novembrist 1920, vanemallohvitser veebruarist 1921, veltveebel juulist 1923. Jaanuaris 1924 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Sõmeru v Arkna m Põhjala talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal märtsini 1949 Põhjala talu pidaja, pärast abikaasa ja tütre küüditamist töötas Harju rajoonis maaparanduses, alates 1955 tsehhitööline Tallinnas. Suri 14.01.1970 Harju raj Risti kn Ristil. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Laur (1909–75, küüditati 1949, vabanes 1955), tütar Silvi (1936, küüditati 1949, vabanes 1955). (M.S., J.P., A.K.)
ERNE, Alfred vt HERNE, Alfred Eduardi p.
ERONEN, Leo Daniel Danieli p, Soome lipnik (1918).
VR I/3, nr 2777/25.05.1923 Lipnik Leo ERONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.06.1895 Helsingis puusepa-töödejuhataja peres. Lõpetas 1914 lütseumi, õppis Helsingi ülikoolis. Soome VS ajal valgete armees ja hiljem riigiraudtee KL rühmaülema abi. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi staabis adjutant, hiljem Valga jaamade komandant ja Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Novembris 1919 naasis EAP volitusel Valka langenud ja haavatud soomlastest teateid koguma. Oli 1920–31 ajalehe „Uusi Suomi“ ja 1931–36 vabakutseline ajakirjanik. Seejärel raudteevalitsuse ja Helsingi politsei ametiisik ning Helsingi magistraadi erakorraline tõlk. Suri 05.02.1944 Kiljavas Kiljavannummi sanatooriumis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
ERR, Valter-Karl Karl-Friedrichi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 563/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Walter Kaarli p. ERR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Landeswehri wastu. (Täpsustus: lahingu tõenäoline toimumisaeg oli 25.06.1919.)
Sündis 13.(01.)05.1899 Kuressaares. Lõpetas kommertskooli, õppis 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis. Töötas Kuressaares mehaanikuna. VS ajal alates 30.03.1919 Tallinna tagavarapataljoni 7. roodus, aprillist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, läkitati kuulipildujate kursustele, samal kuul viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandosse. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919 ja vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Siirdus oktoobris 1925 Saksamaale õppima. Saatus teadmata. (A.K.)
ERSCHKE, Aleksander Nikolai p, reamees (1918), vanemallohvitser (1921), Saksa allohvitser.
VR II/3, nr 1095/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Aleksander ERSCHKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 mail 1919 a. Petruse küla all.
Sündis 04.01.1899 (23.12.1898) Riias. Õppis gümnaasiumis. Oktoobris 1918 põgenes Venemaalt Eestisse. VS ajal alates 11.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodu varahoidja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 1. kuulipildujate roodu varahoidja. Kapral augustist 1920. Oktoobrist 1920 üleajateenija, jaanuarist 1921 1. kuulipildujate roodu varahoidja, aprillist 1921 rühmaülem. Nooremallohvitser märtsist 1921, vanemallohvitser septembrist 1921. Juulis 1922 sai Eesti kodakondsuse. Teenis 1923–24 piirivalve Petseri jaoskonnas telefonisti-montöörina. Elas seejärel Tartus, asus 1926 Saksamaale, alates 1933 Berliinis Steglitzis. VRVÜ Võru osak liige. 1940 elas Helsingis. II MS ajal Saksa armee 96. grenaderide väljaõppepataljoni 3. kompaniis. Suri 06.08.1944 Warthelandis Poseni 1. tagavaralaatsaretis. Maeti Poseni garnisoni kalmistule, 2002 maeti ümber Poznańi Miłostowo surnuaia Saksa sõjaväekalmistule. Abikaasa Salomeja, sünd Kondrat (1895). (M.S., J.P.)
ERST (sünd ERSTA), Aleksander Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 861/01.09.1920 Katschanowi pataljoni kapralile Alexander ERST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Kudrowa mõisa juures.
Sündis 07.09.(26.08.)1898 Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallas. Elas 1919 Katšanovo v Botvino külas. VS ajal alates 04.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel Katšanovo ümbruses. Novembris 1919 vabastati Eesti teenistusest, astus Läti armeesse, kus oli tehnilise diviisi sapööripataljonis. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. Elas Lätis Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) v Botvino külas. Saatus teadmata. (J.P.)
ERSTEIN, Arnold vt EESKIVI, Arnu Mardi p.
ERVIN, Aleksander Hansu p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1375/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi patarei Nr 3 wanemale alamohwitserile Alexander ERWIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 augustil 1919 a. Karamyschewo jaama juures.
Sündis 24.(12.)06.1894 Läänemaal Velise v Kiilaspere külas. Õppis vallakoolis. Teenis 1915–18 3. Kaukaasia suurtükiväe divisjonis reamehena. VS ajal alates 01.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 patareis. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919 ning vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Velise v Vanakubja talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal Kiilaspere külas kolhoosi Kommunismi Tee liige. Suri 25.12.1953 Pärnu-Jaagupi raj Velise kn Kaarli-Aadu talus. Maeti Vigala kalmistule. Abikaasa Miili, sünd Mergil (1900), poeg Aleksander (1928–52, langes metsavennana). (M.S., J.P.)
ESKELINEN, Liina, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2009/26.03.1920 Halastaja õele ESKELINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuses. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
ESKOLA, Anto Nestori Nestori Leanderi p, Soome kapten (1919).
VR II/3, nr 2279/26.03.1920 Kapten ESKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.12.1889 Soomes ehitusmeistri peres, elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sealhulgas 18.01.1919 Narva vabastamises. Hiljem 1. pataljoni ülem. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Elas pikemat aega Kanadas, töötas Montreali politseis. Suri 22.09.1968 Montrealis. Maeti ümber Helsingi Hietaniemi kalmistule. Ema Maria Matilda Eskola VR I/3 ja õde Lempi Maria Ahla VR I/3. (M.S.)
ESKOLA, Juho (sünd PESONEN, Johan) Juha Heikki p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2086/14.05.1920 Põllumees Juho ESKOLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 31.07.1861 Soomes Alahärmäs talupidaja peres. Õppis algkoolis. Põllumees. Kuulus spordiühingu Voima ridadesse. Soome iseseisvuse aktivist, jäägriliikumise toetaja, pidi seetõttu põgenema Rootsi. Augustis 1917 tuli tagasi Alahärmässe ja jätkas iseseisvumise ettevalmistamist. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Alahärmäs, vabatahtlike värbaja. Suri 30.09.1936 Alahärmäs. (M.S.)
ESKOLA (sünd SOUPAS), Maria Matilda, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2058/14.05.1920 Proua N. ESKOLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 21.01.1868 Helsingis. VS ajal 1918–19 tegutses EAP langenute eest hoolitsemise komitees. Suri 16.07.1921 Siuntios. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). Poeg kapten Anto Nestori Eskola VR II/3 ja tütar Lempi Maria Ahla VR I/3. (M.S.)
ESKUSSON, Johannes vt HEINMAA, Juhan Jaani p.
ESTAM, Juhan Mari p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 763/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 rahwawäelasele Juhan Mari p. ESTAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 Tõrva mõisa juures.
Sündis 14.(02.)08.1889 Läänemaal Saulepi vallas. Õppis Saulepi vallakoolis. Meremees. I MS ajal 1914–18 139. Moršanski jalaväepolgus, osales lahingutes Saksa ja Rumeenia rindel, sai kuus korda haavata, ülendati nooremallohvitseriks. VS ajal novembrist 1918 KL organiseerija Saulepi vallas, alates 25.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, septembrist 1919 rongi laskemoona ülevaataja abi. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 17.05.1919 Lätis Stakelni raudteejaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kalur ja Virumaal Püssi v Purtse m Uudeküla krjm Jõeääre talu pidaja. EVL Püssi ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Lüganuse vallas. Suri 14.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Purtse Hiiemäe leinamüüril. Teised autasud: Vene GeR II, III ja IV kl. Abikaasa Ida-Marie, esimeses abielus Palm, sünd Katlasepp (1890–1950, küüditati 1941, suri Tomski obl), lapsed Otto (1924–42, küüditati, suri Tomski obl), Lorentine (1926, küüditati 1941, põgenes Eestisse 1948, arreteeriti 1952, vabanes 1954) ja Milvi (1934, küüditati 1941, põgenes Eestisse 1948, arreteeriti 1952, vabanes 1954). (A.K.)
EVELI, Yrjö Herman Jaakko p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1795/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Yrjö EWELI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.03.1900 Soomes Vähäkyrös, elas Vaasas. Lõpetas 1917 Vaasa lütseumi. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas töödejuhatajana. Suri 27.12.1931 Vaasas. Maeti Vaasa Vanale kalmistule. (M.S.)
EVERTSON, Arnold-Robert Aleksandri p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR I/3, nr 2581/02.11.1921 Soomusrongide brigaadi komandandile, Leitnant Arnold Aleksandri p. EWERTSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)07.1893 Tallinnas vedurijuhi peres. Lõpetas Tallinna Nikolai gümnaasiumi ja 1917 Pihkva lipnikekooli. 1910–15 tegeles laevandusega. I MS ajal septembrist 1915 Moskva tagavarapolgus, juunist 1916 87. veovoori pataljonis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 120. tagavarapolgus, oktoobrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult varustusvalitsuse sadamaaitade juhataja Tallinnas, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni varustusrongi komandant, juunist 1919 divisjoni intendandi kt ja divisjoni staabi komandant, ühtlasi 19. juunist 9. juulini 1919 Lätimaal Rodenpoisi jaama ning 13. juulist 30. augustini 1919 Pihkva jaama komandant, moodustas septembris 1919 Pihkva all aset leidnud võitlustes saadud sõjavangidest vene roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva rindel ja Lätimaal. Alamleitnant jaanuarist 1920 ja leitnant juunist 1920. Jaanuarist 1921 Soomusrongide Brigaadi töökomando ülem ja staabi komandant, ühtlasi oli juunis 1920 Soomusrongide Diviisi ja märtsis 1921 Soomusrongide Brigaadi sõjaväljakohtu liige. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Tõlliste v Saima talu, müüs selle 1926 ära. Seejärel 1921–33 Valga õlletehase direktor, hiljem Tallinnas AS Grünberg & Ko speditsiooniäri juhatuse esimees, septembrist 1938 pidas Tallinnas veoettevõtet A. Evertson & J. Viikholm, oktoobrist 1939 speditsiooniäri Arnold Evertson. Oli Tallinna VTÜ liige, Valga VTÜ liige, peamees ja peamehe abi, 1935–36 Tallinna Alevi VTÜ peamees, Valga VTÜ auliige, Tallinna brigaadi õppepealik, 1929–32 VRVÜ Valga osak juhatuse ja Tallinna osak liige. KL Tallinna mlv, sõjavägede staabi reservohvitseride sektsiooni ja Tallinna Meestelaulu Seltsi liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Suri 19.10.1944 Sverdlovski obl VostUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1930) ja EPR IV kl (1939). Abikaasa Adelheid-Marlisel, sünd Ehrberg (1902, küüditati 1941, vabanes 1957). (M.S., J.P.)
FAIRWEATHER, James McGregor Alexander Middletoni p, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2416/26.03.1920 Leitnant James McGregor FAIREWEATHER’ile, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 1898 Lõuna-Aafrikas. VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamisel. Hukkus 28.05.1940 Dunkerque’i lähedal transpordilaeva SS Aboukir uppumisel. Kenotaaf Inglismaal Surrey krahvkonnas Cooper’s Hillis Runnymede’i mälestusmärgil ja Lõuna-Aafrikas Eastern Cape’i provintsis Queenstowni Maini kalmistul. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti LTR. (M.S.)
FALK, Karl Mihkli p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 670/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Karl Mihkli p. WALK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 07.03.(23.02.)1893 Virumaal Rakvere v Mäetaguse külas. Õppis vallakoolis. Põllumees. I MS ajal 1914–17 reamees 211. jalaväepolgus ja 1917–18 4. Eesti polgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai Koveli all haavata. VS ajal alates 26.01.1919 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, novembrist 1919 1. pataljoni kuulipildujate roodu jaoülem, märtsist 1920 rühmaülem. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 03.08.1919 Petserimaal Usadištše küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Rakvere v Mäetaguse k Kaevu talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 29.09.1935 Kaevu talus. Maeti Rakvere Pauluse kalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Kivivärav (1895). (M.S., J.P.)
FALTIS, Hermann Gustavi p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 965/01.09.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Hermann FALTIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 novembril 1919 a. Saborowka küla juures.
Sündis 04.10.(22.09.)1897 Läänemaal Riguldi vallas. Õppis Riguldi vallakoolis. Hiljem asus elama Sutlepa valda. I MS ajal 1916–18 Tallinna 2. piirivalvebrigaadis. VS ajal alates 06.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, läkitati õppekomandosse. Nooremallohvitser septembrist 1919. Oktoobrist 1919 1. jalaväepolgu 7. roodu rühmaülem, novembrist 1919 veltveebli kt, seejärel 2. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Augustist detsembrini 1920 Tallinna linna politsei nooremkordnik, jaanuarist 1921 Lääne maakonna politsei 8. jsk vanemkordniku kt. Arreteeriti 21.01.1921 Läänemaal Vormsi vallas, oli Haapsalu ja Tallinna vanglas. Mõisteti novembris 1921 sõjaväeringkonnakohtu otsusega surma, sest novembris 1919 oli koos kaasteenijatega visanud tüli käigus rooduülema alamkapten Jaan Männiku Narva jõkke, kus too uppus, surnukeha leiti märtsis 1920. Põgenes 18.11.1921 Tallinna Keskvanglast ja läks üle piiri Venemaale, kus vahistati. Oli Jamburgi ja Petrogradi vanglates, põgenes ja tuli tagasi Eestisse. Tabati 25.11.1924 Harjumaal Nõva vallas. Detsembris 1924 asendati surmaotsus 20-aastase sunnitööga, vabanes veebruaris 1928 amnestiaga. Osa õigusi anti tagasi veebruaris 1929, kõik ülejäänud koos aukraadiga veebruaris 1938. Töötas Tallinna kummitööstuses Põhjala. II MS järel äriteenija Tallinna toidukaubastus. Läks 06.02.1948 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Ida-Rosalie, sünd Pickel (1905–87), lapsed Helgi (1935), Ilmar (1938), Enn (1941–2002) ja Maire (1943–2003). (J.P.)
FEDOTOV (ka FEODOTOV), Vassili, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 856/01.09.1920 Katschanowi pataljoni wanemale alamohwitserile Vassili FEDOTOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 oktoobril 1919 a. Djadno küla juures.
Sündis 1892. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Elas 1919 Katšanovo v Davõdovka külas. VS ajal alates 13.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 3. roodu nooremallohvitser. Vanemallohvitser 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel Katšanovo ümbruses. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
FELDMANN, Evert vt PÕLLU, Evert-Valentin Juhani p.
FELDMANN, Jaak vt VENDLA, Jaak Jüri p.
FELDMANN, Tõnis vt VENDLA, Tõnis Jüri p.
FELDT (sünd JÜRJEV), Edmund Adolfi p (sünd Lena-Johanna p), vanemallohvitser (1920), veltveebel (1924).
VR II/3, nr 1581/19.10.1920 Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Helmuth FELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure Beresnjuki küla all.
Sündis 11.01.1899 (30.12.1898)
Narvas, elanud hiljem Järvamaal Koigi vallas. Õppis Narva linnakoolis. 1915–17 Tallinnas Fr. Wiegandi masinatehases rauatreiali õpilane. Töötas treialina. VS ajal alates 11.01.1919 Kalevlaste Maleva reservis, veebruarist 1919 kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Narva ja Pihkva rindel. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser augustist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni kuulipildujate roodus. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Veebruarist 1923 üleajateenijana piirivalve Tallinna jsk 2. järgu kordoni ülem, septembrist 1924 Turbuneeme kordoni ülem, septembrist 1926 Tallinna raj Randvere kordoni ülem. Mõisteti jaanuaris 1930 sõjaringkonnakohtu otsusega kaheks nädalaks peavahti, sest oli 13.07.1929 Viimsi vallas Randvere maanteel lasknud maha talle vastu hakanud Mihkel Akmanni, keda kahtlustati salakaubaveos. Kandis karistust oktoobrist novembrini 1930 Tallinna garnisoni peavahis. Veebruaris 1931 vabastati piirivalvest. Seejärel lukksepp Tallinnas. Oli septembrist 1934 märtsini 1935 Tallinna Keskvanglas. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1943 Eesti JuPo B IV osak assistent, veebruarist 1944 1. Eesti piirikaitserügemendis, taandus koos väeosaga Ida-Preisimaale. Kinnitamata andmeil suri 19.07.1944 Tilsitis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida, sünd Tomson (1899–1981). (M.S., J.P.)
FEOFANOV, Georgi Ivani p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/2, nr 2601/02.11.1921 2 suurtükiwäe polgu ülemale, Polkownik Georg Jaani p. FEOFANOW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 01.05.(19.04.)1875 Pärnus. Õppis Pärnu gümnaasiumis ja 1897–99 Aleksei sõjakoolis. Sõjaväes septembrist 1897. Alamleitnant augustist 1899. Nooremohvitser 43. suurtükiväe brigaadi 5. patareis, maist 1901 brigaadi 2. divisjoni adjutant, juulist 1902 brigaadi õppekomando ülema abi, jaanuarist 1903 brigaadi adjutant. Osales septembrist 1904 märtsini 1905 Vene-Jaapani sõja lahingutes Mandžuurias. Novembrist 1910 brigaadi 1. patarei ja oktoobrist 1911 6. patarei vanemohvitser, seejärel majandusülem, ühtlasi märtsist 1911 märtsini 1912 brigaadi kohtu esimees. I MS ajal augustist 1914 43. suurtükiväe brigaadi 6. patarei ülem, jaanuarist 1917 brigaadi 2. divisjoni ülema kt. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal, Poolas, Valgevenes, Galiitsias ja Ukrainas. Leitnant septembrist 1902, alamkapten oktoobrist 1905, kapten oktoobrist 1910, alampolkovnik septembrist 1915. Jaanuarist veebruarini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 1. divisjoni ülem ning ajutine brigaadiülem. VS ajal alates 24.09.1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 2. suurtükiväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Polkovnik veebruarist 1920. Sai autasuks Pärnumaal Audru v Saulepa krjm Saulepa talu, müüs selle ära. Juunist 1920 2. välisuurtükiväe divisjoni, jaanuarist 1921 2. suurtükiväepolgu ülem, jaanuarist oktoobrini 1921 ühtlasi Tartu garnisoni ülem, märtsist 1924 2. diviisi suurtükiväe ülem, aprillist 1927 ühtlasi Tartu garnisoni ülem. Detsembris 1928 vabastati teenistusest. VRVÜ Tartu, hiljem Pärnu osak liige. Elas Pärnus. Suri 05.04.1944 Pärnus. Maeti Pärnu Vanale kalmistule. Teised autasud: Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl ning GeR IV kl loorberioksaga. Abikaasa Elsa-Christina, esimeses abielus Mathiesen, sünd Norrenberg (1885–1945). Vennapoeg kapten Peeter Feofanov VR II/3. (J.P.)
FEOFANOV, Peeter Nikolai p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1276/15.09.1920 6 jalawäe polgu kaptenile Peeter FEOFANOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 5 märtsil 1919 a. Punteni mõisa all ja 23 mail 1919 a. Puikelni jaama juures.
Sündis 02.01.1894 (21.12.1893)
Pärnus linnakodaniku peres. Õppis Pärnu linna algkoolis ja Pärnu gümnaasiumis, 1915 Peterhofi lipnikekoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal novembrist 1914 vabatahtlikult 20. Soome tragunipolgus, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 54. tagavarapataljonis, juunist 1915 6. Soome kütipolgus, novembrist 1915 kuulipildujate komandos, maist 1916 7. roodu ülem, märtsist 1917 2. pataljoni ülema kt, detsembrist 1917 tervislikel põhjustel puhkusel. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 31.12.1915 haavata ja 24.06.1916 põrutada. Alamleitnant oktoobrist 1915, leitnant aprillist 1916 ja alamkapten oktoobrist 1916. Teenis aprillis 1918 2. Eesti polgus. VS ajal novembrist 1918 Pärnu KL jsk ülem, alates 26.11.1918 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem, aprillist maini 1919 polgu 3. pataljoni ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pärnumaal, Lätis ja Pihkva rindel. Novembrist 1919 Vabariigi Sõjakooli 1. roodu ülem. Kapten veebruarist 1920. Aprillist 1920 lennuväes lendurõpilane, jaanuarist 1921 lendurvaatleja kt, ühtlasi jaanuarist juulini 1921 sõjaringkonnakohtu liige. Juunist 1921 merejõudude rannavalve osak Pärnu raj ülem, juulist 1922 10. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodu, augustist 1923 2. kuulipildujate kompanii ülem. Oli 1923–24 ühtlasi sõjaväeringkonnakohtu, 1924 10. jalaväerügemendi kohtu ja 1926–27 rügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige. Aprillis 1927 vabastati sõjaväeteenistusest. Mais 1927 siirdus Austraaliasse. Elas Sydneys. Suri 22.06.1970 Sydneys. Tuhastati Sydney Northern Suburbsi krematooriumis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised au-
tasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Vallaline. (J.P.)
FILPPULA, Juho Antton Eliase p, Soome reamees (1919)
VR II/3, nr 2172/26.03.1920 Sõdurile Anton FILPPULA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.05.1904 Soomes Alahärmä vallas talupidaja peres. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi all raskelt haavata. Suri 02.03.1919. Maeti Alahärmä kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
FINNBERG, Venni, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 1812/26.03.1920 Kapralile FINNBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
FISCHER, Nikolai Julius-Eduardi p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 2921/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu ratsa maakuulajate komando ülem leitnant Nikolai FISCHER Eesti Vabadussõjas üles näidanud Kärstna mõisa valdamisel 2. jaanuaril 1919.
Sündis 21.03.1895 tõenäoliselt Lätimaal Kokenhuseni mõisas, kus töötas õllepruulist isa. Nooruses elas Viljandimaal Kärstna v Murikatsi-Tooma talus. I MS ajal teenis ratsaväes, lõpetas lipnikekooli. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgus ratsaluure komando ülem. Langes 02.01.1919 Viljandimaal Kärstna mõisasse tungimisel. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Jaani koguduse ossa. Nimi Kärstna sambal ning Võru garnisoni ohvitseride kasiino ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
FISHER, Herbert Albert Laurens Herbert Williami p, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa Haridusminister Rt. hon. Herbert A. FISHER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 21.03.1865 Londonis. Õppis Winchesteri kolledžis, lõpetas 1888 Oxfordi New kolledži. Inglise ajaloolane, haridustegelane ja liberaalne poliitik. Oli 1916–26 parlamendi liige, 1916–22 haridusminister, 1926–40 New Kolledži eestseisja. Avaldas raamatud „Bonapartism“ (1908), „The Republican Tradition in Europe“ (1911), „Napoleon“ (1913) ja kolmeköitelise „History of Europe“ (1935). Suri 18.04.1940 Londonis St. Thomase haiglas liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti TO. (M.S.)
FISK, Kaarlo Heikki Anna Maria p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2205/26.03.1920 Sõdurile Kalle TISK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.06.1877 Soomes Hailuotos. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Tunnistati surnuks alles 08.02.1982 kui Aunuse retkel langenu. (M.S.)
FITZGERALD, John Sidney North Francis Johni p, Briti kapten, brigaadikindral.
VR I/3, nr 2467/26.03.1920 Kapten J. S. N. FRITZGERALD’ile, M.C., M.B.E., Irish Guards, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 08.10.1893. Õppis Etoni kolledžis ja kuninglikus sõjaväekolledžis Sandhurstis. I MS ajal Iiri kaardiväe käskjalg. 1934–36 Iiri kaardiväe 1. pataljoni ülem ja 1936–38 rügemendi ülem. 1938 Briti sõjakabineti kindraladjutandi assistent. II MS ajal teenis 1940 156. brigaadi ülemana Prantsusmaal, 1940 Ida-Lancashire’i sõjaväepiirkonna ülem, 1942–45 kolonel Iiri kaardiväes. Suri 11.05.1976. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti SR, IO ja VO. (M.S.)
FITZHUGH, Terrick Charles, Briti major.
VR I/3, nr 2466/26.03.1920 Major T. C. FITZHUGH’ile, D.C.O., M.V.O., Royal Irish Regiment, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 1876. Alates 1896 teenis kuninglikus Iiri rügemendis. Kapten oktoobrist 1903. Oli rahvuslike Punase Risti organisatsioonide liidu töötaja ja endine Briti-Vene Punase Risti komitee peakomissar Soomes. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO ja VO. (M.S.)
FLANDER, Tuomas Wilhelm Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2188/26.03.1920 Sõdurile Tuomas FLANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.11.1898 Soomes Vähäkyrö vallas talupidaja peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 20.02.1919 Lätis Kragenhofi mõisas öisel vahipostil. Maeti Vähäkyrö kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
FLETCHER, Albert William, Briti kapten.
VR I/2, nr 2410/26.03.1920 Kapten Albert William FLETCHER’ile, A.F.C. R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 21.02.1893 Londonis Hampsteadis. Õppis Cricklewoodis Clarke’i kolledžis. VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Suri 05.08.1943 Inglismaal. Maeti Lääne-Sussexi krahvkonnas Lancingi St. James the Lessi kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti IO, LTR ja LVR. (M.S.)
FOCH, Ferdinand Jean Marie Bertrand Jules Napoléoni p, Prantsuse marssal (1918), Inglise feldmarssal (1919), Poola marssal (1923).
VR I/1, nr 3152/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Marschal FOCH Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 02.10.1851 Lõuna-Prantsusmaal Kõrg-Püreneede departemangus Tarbesis. Õppis 1871–73 tehnikaülikoolis ja 1885–87 kõrgemas sõjakoolis. Teenis 24. suurtükiväerügemendis. Osales 1870–71 vabatahtlikult Prantsuse-Preisi sõjas. Oli 1895–1901 kõrgema sõjakooli õppejõud strateegia ja üldtaktika alal ning 1907–11 kooli ülem. Leitnant 1873, kapten 1878, kolonelleitnant 1898, kolonel 1903, kindralmajor 1907, kindralleitnant 1911 ja kindral septembrist 1916. I MS algul 20. korpuse ülem ja augustist 1914 9. armee ülem, tõrjus Marne’i lahingus sakslaste läbimurdekatsed Fère-Champenoise’i juures. Oktoobrist 1914 nn Põhja armeedegrupi juhataja, korraldas Yseri kaitset, sulgedes tee Calais’ suunas, 1916. aasta lõpul, pärast Verduni ja Somme’i lahingut, vabastati seniselt kohalt. Juhtis Prantsuse abivägede saatmist Itaalia rindele, oktoobrist novembrini 1917 Prantsuse abivägede eesotsas Itaalias, seejärel liitlaste kõrgema sõjanõukogu täidesaatva komitee esimees, märtsist novembrini 1918 liitlasvägede ülemjuhataja. Tema juhtimisel peatati Saksa vägede pealetung ja tõrjuti need Prantsuse ja Belgia piiridest välja. Prantsuse marssal augustist 1918, Briti feldmarssal juulist 1919, Poola marssal aprillist 1923. Oli 1919–20 Prantsuse sõjanõukogu aseesimees. Novembrist 1918 Prantsuse TA ja Prantsuse Akadeemia liige. Tähtsamad tööd: „Les Principes de la guerre“ (1903), „La Conduite de la guerre“ (1905) ja „Mémoire pour servir à l’histoire de la guerre 1914–1918“ (1931). Suri 20.03.1929 Pariisis. Maeti Pariisi Invaliidide kirikusse. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, Vene GeO II kl, Prantsuse ALO, SM ja SR, Belgia LO, Briti BO ning Poola VM ja VKO. (M.S.)
FOELSCH, Hellmuth-Arthur-Julius Roman-Arthur-Detlefi p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR II/3, nr 256/11.06.1920 Tallinna üksiku eskadroni ülemale, lipnik Helmuth Romani p. FOELSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Ruhja alewi waldamisel.
Sündis 18.(06.)09.1895 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Tallinna Hansa kommerts- ja Peetri reaalkoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis ning 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal veebruarist 1915 kaardiväe Ratsapolgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Poolas ja Riia rindel, sai 29.07.1916 Riia all Tiruli soos haavata. Jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 118. diviisi kasakaüksuses, oktoobrist 1917 kindral Martõnovi operatiivadjutant. Sattus 18.10.1917 Saaremaal sakslaste kätte vangi, vabanes aprillis 1918. VS ajal alates 01.12.1918 Tallinna üksiku eskadroni moodustaja ja eskadroni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Saaremaal mässu mahasurumises, sai 18.11.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni juures haavata. Alamleitnant aprillist 1920. Juulist 1920 3. diviisi ratsaluurajate komandode ülem. Leitnant oktoobrist 1920. Teenis jaanuarist 1921 Ratsapolgus, aprillist 1921 3. jalaväepolgus, maist 1921 5. jalaväepolgus, juulist 1922 5. üksikus jalaväepataljonis ja märtsist 1924 5. jalaväerügemendis. Maist 1924 1. jalaväerügemendi ratsakomando ülem, oktoobrist 1926 3. kuulipildujate kompanii ja aprillist 1927 8. kompanii rühmaülem. Juunis 1927 lahkus teenistusest. Töötas juulist 1931 Tallinnas A. Willbergi põllutööriistade ja masinate laos ametnikuna, juunist 1934 märtsini 1935 Mõisaküla saeveskis kantseleiametnikuna. Märtsist 1935 septembrini 1936 Tallinnas raudteevalitsuse veoameti kojamees, septembrist 1936 veebruarini 1941 Raudtee Peatehaste vanem kantseleiametnik ja vanem arvepidaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Suri 10.07.1944 Posenis. Maeti Poseni kalmistule. Esimene abikaasa Margarethe-Elisabeth, sünd Lasn (1902), lahutati 1925, poeg Werner-Roman-Hellmuth (1921–41, arreteeriti, suri UssolLagis). Teine abikaasa Herta-Johanna, sünd Trisberg (1902), poeg Gunnar-Helmut (1936). Vennatütar Melissa Foelsch Wells oli USA suursaadik Eestis 1998–2001. (M.S., J.P.)
FOLKER (sünd VOLKER), Konstantin-Kristjan-Herbert
Hugo-Hermann-Roberti p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2880/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi Nr. 3 luurajatekomando rühmaülem Konstantin Hugo p. VOLKER Eesti Vabadussõjas üles näidanud ööl vastu 30. oktoobrit 1919, kui koos kahe kaaslasega läks luurele punaste seljataha Pihkva, kus ta 3 päeva viibis ja tervena tagasi tuli, kaasa tuues tähtsaid teateid vaenlase tagavara vägede suuruse ja laskemoona üle.
Sündis 14.(02.)09.1894 Riias. Õppis Tartu kõrgemas algkoolis. Töötas Viljandis kaupmees C. J. Langi kontoris. I MS ajal 1914–18 47. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai Ternopoli all põrutada. Novembrist 1918 juulini 1919 töötas Tartu linna miilitsa kriminaaljaoskonnas. VS ajal alates 20.07.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomando rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 Tartu kriminaalpolitsei ja märtsist 1923 Narva kriminaalpolitsei 1. jsk nooremametnik. Pidas 1929–33 Tallinnas koloniaalkauplust, hiljem Nõmmel templitööstuse kaubaagent. Oli Tallinna EVL liige. Viibis juulist septembrini 1935 ja veebruarist märtsini 1936 võimuvastaste lugupidamatuse avalduste pärast Tallinnas Lasnamäe vanglas. II MS ajal asus Saksamaale. Kuulus Eesti Võitlejate Ühingusse Saksamaal. Suri 25.01.1960 Augsburgis. Abikaasa Selma-Anna-Marie, sünd Roller (1902), lapsed Benita (1930) ja Bernd (1943). (J.P.)
FORSBERG, Aarne Rafael Karl Alfredi p, Soome nooremallohvitser (1918), leitnant (1940).
VR II/3, nr 1785/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Aarne FORSBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.01.1898 Soomes Pori linnas kontoriametniku peres. Õppis Pori lütseumis, 1918 Vöyri sõjakoolis, sooritas 1931 KL ohvitseri ja 1935 reservohvitseri katsed. Soome VS ajal kompanii veebel ja rühmaülem Satakunta rindel. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Teenis Satakunta kaitseliidus, oli kursuste juht ning õpetaja ka Pori KL koosseisus. Talvesõja ajal 8. jalaväerügemendi kuulipildujate kompanii ja staabikompanii ülem. Seejärel Noormarkku mobilisatsioonipunkti ülem. Jätkusõjas juulist 1941 märtsini 1942 Pori väeosa kuulipildujate kompanii ülem. Suri 21.06.1966 Noormarkkus. Maeti Noormarkku kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
FORSBERG, Nils, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2729/25.05.1923 Sõdur Nils FORSBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.04.1900 Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
FORSELLES, Jenny Mathilda af Fredriku t, Soome õpetaja, rahvasaadik.
VR I/3, nr 2020/14.05.1920 Dr. Jenny af FORSELLES’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 27.05.1869 Soomes Elimäkis ohvitseri peres. Mag. phil. 1900, dr. phil. 1904. 1896–1905 Soome turismiühingu büroo juhataja, 1905–37 tütarlaste erakooli õpetaja Helsingis. 1909–10, 1911–14 ja 1917 Rootsi Rahvaerakonna saadik Soome parlamendis. VS ajal 1918–19 tegutses EAP propaganda toimkonnas. Oli Helsingi linnavolikogu liige, osales Mannerheimi Lastekaitseliidus, Soome sõdurikodude ühenduses ja naistöö keskkomitees ning oli invaliididekodu Kyyhkylä järelevaataja. Suri 16.09.1938 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
FORSMAN, Hilma Aleksandra Andersi t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2047/14.05.1920 Neiu Hilma FORSMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 05.07.1881 Soomes Uusikaupunkis meremehe peres. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sidumistarvete valmistamise toimkonnas. Saatus teadmata. (M.S.)
FOUQUIÈRES, Augustin Pierre Becq de Louis Aimé Victor Becqi p, Prantsuse diplomaat.
VR III/1, nr 3167/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Becq de FOUQUIERES, direktor Prantsuse Vabariigi välisministeeriumis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 28.02.1868 Pariisis. Teenis alates 1896 Prantsuse välisministeeriumi protokolliosak atašeena, 1900 suursaatkonna aukonsulina ning 1920–37 protokolliülemana. Suri 17.02.1960 Atlandi-Püreneede departemangus Biarritzis. Teised autasud: Prantsuse ALO jpt. (M.S.)
FRANKLIN, A. E., USA kapten.
VR I/3, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud III. järgu Wabaduse Risti Captain A. E. FRANKLIN’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
VS ajal 1919–20 aitas Ameerika Punase Risti esindajana luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
FRANKLIN-BOUILLON, Henry, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3166/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra FRANKLIN-BOUILLON, endine Prantsuse Vabariigi minister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 03.09.1870 Jersey saarel Saint-Hélier’s. Õppis Caenis ja Pariisis. Töötas ajakirjanikuna, oli sõjakirjasaatja Sudaani ja 1897 Kreeka-Türgi sõjas. Oli 1910–36 radikaalsotsialistina Prantsuse parlamendi liige. Septembrist novembrini 1917 riigiminister ja sõjanõukogu liige. Hiljem Saadikutekoja väliskomisjoni esimees, juhatas Prantsuse välispropagandat, pidas Türgiga läbirääkimisi ja allkirjastas oktoobris 1921 Ankara lepingu, mis viis Lausanne’i lepingu sõlmimiseni. Rõhutatult rahvusliku suuna tõttu sattus vastuollu oma parteiga ja astus 1927 sellest välja. Suri 12.09.1937 Pariisis. (M.S.)
FRANZÉN, Eric Fritz, Soome kapten (1919).
VR II/3, nr 2277/26.03.1920 Kapten FRANTSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.09.1889 Rootsis Boråsis, elas Stockholmis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. poolpatarei ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli Närpiö KL pealik, hiljem Vaasa KL ringkonna 2. piirkonna pealik, läks 1934 omal soovil erru, jätkas ärimehena. Sai 1935 Soome kodakondsuse. Talvesõja ajal 20. üksikpataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai 06.03.1940 Viiburi lahel haavata. Suri 08.03.1940 Säkkijärvel välihaiglas. Maeti Närpiö kangelaskalmistule. (M.S.)
FREIBERG, Herbert vt RAIDNA, Herbert-Voldemar Voldemari p.
FREJBORG, Fredrik Mikael Karl Mikaeli p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 1691/26.03.1920 Lipnik Michael FREIBORG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.08.1889 Soomes Porvoos. Elas alates 1912 Valkealas, 1915 Hollolas, 1917 Pernajas, 1920 Porvoos ja 1955 taas Pernajas. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabis komandandi adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Staap lõpetas tegevuse ja lahkus rindelt märtsis 1919. Suri 21.10.1962 Pernajas. Maeti Sarvsälö kalmistule. (M.S.)
FREMANTLE, Sydney Robert Edmund Roberti p, Briti admiral (1922).
VR I/1, nr teadmata/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Briti admirals of the Fleet Sir FREMANTLE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.11.1867. Briti kuningliku mereväe ohvitser. Leitnant 1887, kontradmiral 1913. I MS ajal alates 1915 Briti 3. lahingeskaadri ülema abi, 1916 9. ristlejate eskaadri ning 1917 2. ristlejate eskaadri ülem, augustist 1917 Briti Egeuse mere eskaadris. Viitseadmiral jaanuarist 1918, ühtlasi Briti sõjalaevastiku staabiülema asetäitja. Maist 1919 1. lahingeskaadri ülem. Admiral 1922. Tegutses 1923–26 Portsmouthi kaitsepiirkonna ülemjuhatajana. Lahkus 1928 teenistusest. Avaldas 1949 memuaarid „My Naval Career: 1880–1928“. Suri 29.04.1958. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus ja Eesti meremuuseumil. Teised autasud: Briti BO ja VO, Prantsuse ALO, Itaalia MLO, Kreeka LO ning Jaapani TPO. (M.S.)
FREUDENSTEIN, Eduard vt KALJUVER, Eduard Paul-Reinholdi p.
FREUDENSTEIN, Rudolf vt VAHARO, Rudolf Paul-Reinholdi p.
FREY, Alexander Johan Adolfi p, Soome senaator.
VR I/2, nr 2500/14.05.1920 Dr. Aleksander FREY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 07.06.1877 Soomes Vehkalahtis sõjaväelase peres. Õppis alates 1895 ülikoolis, 1898 cand. phil., 1911 dr. iur. Töötas 1903–06 advokaadina Lahtis ja 1906–11 Helsingis, 1911–13 Lantmannabanki asedirektor, 1913–14 Põhjamaade aktsiapanga juhatuse asendusliige ja 1914–19 juhatuse liige, 1919–24 Põhjamaade ühispanga juhatuse liige, 1924–28 Liittopankki tegevjuht ja 1928–45 Põhjamaade ühispanga peadirektor. Kuulus 1913–17 Rootsi Rahvaerakonna saadikuna Helsingi linnavolikogusse, oli 1919–21 selle esimees ning 1917 saadik Soome parlamendis, novembrist 1917 juunini 1918 siseministri abi. VS ajal detsembrist 1918 sama erakonna esindaja EAPs, kirjutas volinikuna 23.12.1918 alla lepingule Eesti valitsusega. Osales 1920 Nõukogude Venega rahulepingu ettevalmistamises. Suri 28.11.1945 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO III kl ja VR I kl, Rootsi VO III kl jpt. (M.S.)
FREYBERG, Christian-Georg Georg-Johanni p, lipnik (1913), alamleitnant (1920), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 619/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 14 lipnikule Kristjan Georgi p. FREIBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Moglino mõisa all.
Sündis 24.(12.)05.1892 Pärnus. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi. Septembrist 1911 vabatahtlikult 3. ratsapatareis Suvalkis, kus augustis 1912 sooritas ohvitserieksami. Lipnik jaanuarist 1913. Nooremohvitser 1. mortiiridivisjoni 2. patareis, juunist 1913 rühmaülem. Osales I MS sündmustes augustist 1914, samast kuust Saksa vägede käes vangis, veebruarist 1916 Soldaus vene sõjavangilaagri ohvitser, septembrist 1916 vene sõjavangide keskkomitee ülem, jaanuarist 1917 Vene ja liitlaste Punase Risti volinik. Novembris 1918 vabastati sõjavangilaagrist. Vabadussõja ajal alates 24.01.1919 ohvitseride reservis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patarei (Kuperjanovi partisanide patarei) vanemohvitser, maist 1919 ülem, augustist 1919 välipatarei nr 14 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Alamleitnant aprillist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Mõisteti juulis 1923 Viljandi-Pärnu rahukogu otsusega poolteiseks aastaks vangi, kaotas sõjaväelise aukraadi ja VR kandmise õiguse. Üks neljast isikust, kelle nime pole teoses „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (1935). Mais 1924 siirdus Prantsusmaale, pidas seejärel Nizzas autoäri. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Marta, sünd Peterson (1903). (J.P.)
FRIBOM, Uno vt RIIPOLA, Uuno.
FRIEDRICHSON, Ernst vt TÄNAV, Ernst-Alfred Robert-Carl-Christiani p.
FRIEDRICHSON, Evald Adolf-Reinholdi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1222/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Ewald FRIEDRICHSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 15 oktoobril 1919 a. Lendowschtschina külas.
VR I/3, nr 2964/18.02.1925 hinnates sõjalisi teenuseid, mis reamees Evald FRIEDRICHSON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud novembrikuus 1918 a., kui kooliõpilaste rühma organiseeris ja korrapidamisest Tallinnas elavalt osa võttis ja hädaohtlikul silmapilgul „Löögipataljoniga“ frondile kindral Tõnissoni käsutada sõitis.
Sündis 23.(10.)02.1901 Läänemaal Vaikna v Silla k Niidumaa talu pidaja peres. Õppis Silla ministeeriumikoolis, 1921–23 Tallinna kolledžis ja 1923–25 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud). Võttis 1917–18 osa Tallinnas kooliõpilaste põrandaalusest tegevusest. Vabadussõja ajal novembrist Eesti KL liige, detsembrist 1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste roodus, alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandos, aprillist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, juulist 1919 taas lr sr nr 3 2. kuulipildujate komandos. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 15.10.1919 Krasnaja Gorka all Lendovštšina küla juures raskelt haavata. Viibis märtsini 1921 haiglas ravil. Suri 31.08.1925 Harjumaal Rapla v Seli sanatooriumis. Maeti Kullamaa kalmistule. Tema kui VS ajal saadud haigusesse surnu nimi on Kullamaa sambal. Vallaline. (A.K., J.P.)
FRISK, Minna (sünd Emilia), EAP töötaja.
VR I/3, nr 2022/14.05.1920 Proua Minna FRISK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 19.04.1866 Soomes. Õppis tütarlastekoolis Haminas. 1885–1904 Soome riigiraudtee plaaniosak raamatupidaja. Noor-Soome naisklubi liige, kuulus mitme ühingu juhatusse. VS ajal 1918–19 tegutses EAP rahakogumise toimkonnas. Saatus teadmata. (M.S.)
FROMHOLD, Otto vt REIDAK, Otto Hansu p.
FROSTI, Arvo Antero Otto Viktori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1821/26.03.1920 Sõdurile Arwo FROSTI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.01.1898 Soomes Paimios. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri Eestist suveniiriks kaasavõetud granaadi plahvatuses 04.04.1920 Paimios. Maeti Paimio Vanale kalmistule. (M.S.)
FUKS, Johannes vt KALDA, Joann Andrei p.
FUKS, Vladimir Markuse p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 889/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitjale Wladimir Markuse p. FUKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa all.
Sündis 28.(16.)04.1895 Paides rätsepa peres. Õppis Paide linnakoolis. I MS ajal septembrist 1915 aprillini 1917 reamees Preobraženskoje kaardiväepolgu tagavarapataljonis ja õppekomandos. 1917–18 apteekri õpilane. VS ajal alates 01.12.1918 Inseneripataljoni autoroodus, astus 27.12.1918 Kalevlaste Malevasse, kus oli 4. ja hiljem kuulipildujate roodu rühma ülem. Ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 Kalevlaste Maleva polgu 1. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu ohvitseride reservis. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Huuksi m Uku talu, müüs selle 1926 ära. Seejärel apteekri abi Harjumaal Kurna vallas ja apteeker Paldiskis. EVL ja KL liige. Nõukogude võim arreteeris ta 05.07.1941 Tallinnas. Lasti maha 06.05.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Johanna-Adele, sünd Leichter (1897–1977), tütar Aino (1923). (A.K.)
GADE, John Allyne Gerhardi p, USA diplomaat, vanemleitnant (1918), mereväekapten (1938).
VR I/1, nr 2563/31.03.1920 Ameerika sõjawäelisele ja diplomaatilisele esitajale Balti riikides, Commander John GADE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma heatahtluse ja poolehoidmise awaldamisega noore, kaswawa Eesti riigi ülesehitamise töö juures, kaasamõjudes, et liitriigid Eesti Wabariiki raskes Wabadussõjas sõjawarustusega ja Põhja-Ameerika Ühendriigid toiduainetega toetasid.
Sündis 10.02.1875 USAs Massachusettsi osariigis Cambridge’is. Õppis Oslos, Pariisis ja Braunschweigis, lõpetas Harvardi ülikooli. Töötas New Yorgis arhitektina, asutas 1907 oma büroo. I MS ajal 1914–17 liitus USA päästemissiooniga, aitas okupeeritud Belgias toiduabi kätte toimetada. Suvest 1917 leitnandina USA mereväeatašee abi Oslos ja 1918 Kopenhaagenis. Novembrist 1918 vanemleitnandina missioonil Soomes, osales Pariisi rahukonverentsil Soome Venemaast eraldumise eestkostjana. Aprillis 1919 tegi USA rahuläbirääkimiste komisjoni esindajana tutvumiskäigu Balti riikidesse. Oktoobrist 1919 USA riigidepartemangu erivolinikuna sõjaväeline ja diplomaatiline esindaja Balti riikides asukohaga Riias. Novembris 1919 saabus Eestisse, tegutses USA vahemehena Eesti valitsuse ja sõjaväe ning Loodearmee vahel. Lahkus mais 1920 Baltikumist. Seejärel New Yorgis Wall Streetil investeerimispankur. Alates 1933 diplomaatilises teenistuses, oli mereväeatašee Brüsselis, seejärel Haagis, Lissabonis ja 1939 taas Brüsselis. Pärast Belgia okupeerimist läks juulis 1940 erru. Ülendati kaptenleitnandiks ja mereväekapteniks 1938. Avaldas memuaarid „All My Born Days“ (1942). Omandas Columbia ülikoolis magistri- (1948) ja doktorikraadi (1950). Suri 16.08.1955 New Yorgi osariigis St. Jamesis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Soome VRO, Norra OO ning teenetemärke Taanilt, Rootsilt jt riikidelt. (M.S.)
GAMMELIN Eero vt KUREJOKI, Eero Kustaa Karl Gustafi p.
GASCOYNE, Vernon Fisher, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1969/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, Fisher GASCOYNE’le, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.09.1898. I MS ajal teenis kuninglikus mereväe vabatahtlike reservi Inglise üksuses. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
GASCOYNE-CECIL, Edgar Algernon Robert Roberti p, vikont, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Viscount Robert CECIL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 14.09.1864 Londonis. Õppis Etoni kolledžis ja Oxfordi ülikoolis, kus temast sai tuntud väitleja. Vandeadvokaat, 1887 advokatuuri liige. Aastast 1899 kuninganna nõunik. 1906–23 konservatiivide parlamendisaadik. Maist 1915 jaanuarini 1919 Briti välisministri abi. Pariisi rahukonverentsil Briti esindaja. Üks Rahvasteliidu arhitekte. 1923–24 lord-pitsatihoidja. 1924–27 Lancasteri hertsogkonna kantsler. Riiginõukogu liige. Sai 1937 Nobeli rahupreemia. Suri 24.11.1958 Inglismaal Lääne-Sussexi krahvkonnas Chelewood Gate’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
GASPARRI, Pietro Bernardino p, Vatikani kardinal, diplomaat.
VR III/1, nr 3159/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Eminents Kardinal GASPARRI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.05.1852 Itaalias Macerata provintsis Ussitas. Töötas 1879–98 kanoonilise õiguse professorina Pariisi katoliku instituudis, sai 1907 kardinaliks. Oli 1914–30 Püha Tooli kardinal-riigisekretär. Pidas 1926–29 Itaalia valitsusega edukaid läbirääkimisi, mis viisid Lateraani lepingute sõlmimiseni. Väljapaistvalt tegutses kanoonilise õiguse kodifitseerimisel. Suri 18.11.1934 Roomas. Maeti Ussita kalmistule. Teised autasud: Itaalia PKO, MLO ja KO, Poola VKO ning Portugali TO. (M.S.)
GAUVAIN, Auguste, Prantsuse ajakirjanik ja diplomaat.
VR III/2, nr 3173/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Auguste GAUVAIN, Prantsuse Vabariigi Instituudi liige Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.10.1861 Prantsusmaal Haute-Saône’i departemangus Vesoulis. Oli ajalehe „Journal des débats“ toimetaja, hilisem Prantsuse-Eesti komitee liige. Esimene tuntud Prantsuse ajakirjanik, kes tuli 1918 Pariisis tervitama Eesti välisdelegatsiooni. Alates 1922 Prantsuse Akadeemia liige. Olulised teosed: „Les origines de la guerre européenne“ (1915), „L’Europe avant la guerre“ (1917), „L’affaire grecque“ (1917), „La question Yougoslave“ (1918) ja „L’encerclement de l’Allemagne“ (1919). Suri 18.04.1931 Atlandi-Püreneede departemangus Paus. (M.S.)
GEBHARDT, Benno-Ferdinand-Leo von Carl Johann Christophi p, vanemleitnant (1915).
VR I/3, nr 2995/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis vanemleitnant Benno GEBHARDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud miiniristleja Lennuk vanema suurtükiväeohvitserina laeva mereoperatsioonides, sealhulgas Mereküla all ja Narva-Jõesuus ning Meresuurtükiväe asjanduse juhatajana jätkates meie pealinna kaitseks Merekindluste kordaseadmist.
Sündis 27.(15.)04.1885 Rakveres inseneri peres. Õppis Rakvere linna algkoolis, 1903–06 Peterburi mereväekorpuses ja 1913 mereväe suurtükiohvitseride klassis. Septembrist 1903 Vene sõjalaevastikus, 1907–11 sõjalaevadel Imperator Aleksander II ja Slava. Gardemariin 1906, mitšman aprillist 1907, leitnant detsembrist 1910. I MS ajal augustist 1914 ristleja Bogatõr suurtükiohvitser, veebruarist 1918 komandör. Vanemleitnant detsembrist 1915. VS ajal detsembrist 1918 KL ridades, alates 03.01.1919 miiniristleja Lennuk vanem suurtükiohvitser, veebruarist juunini 1919 merejõudude staabis laevastiku vanem suurtükiohvitser, juhtis Aegna saare patarei suurtükkide korrastustöid. Juunist 1919 Põhjakorpuse, hilisema Loodearmee teenistuses. Jaanuarist 1920 lektor Vabariigi Sõjakooli suurtükikursustel ja sõjalaevastiku spetsialistide koolis. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Pärnus ja oli kaugsõidukapten. AS Pärnu Laeva osanik ja juhatuse liige, VRVÜ Pärnu osak liige. Novembris 1939 siirdus ümberasujana Saksamaale. Suri 1965 Lääne-Saksamaal Mannheimis. Maeti Sandhofeni kalmistule. Teised autasud: EPR IV kl (1939), Vene AnO III kl, StO III kl ja VlO IV kl. Abikaasa Olga Irene, sünd Schmidt (1904), tütred Barbara Caroline (1926) ja Josepha René Else (1928). (M.S.)
GELDORF (kuni 1943 CHRISTENSEN), Peter Viggo, Taani leitnant, Eesti kapten (1919).
VR II/3, nr 1944/26.03.1920 Kapten Peter CHRISTENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.12.1892 Taanis Egebjergis. Lõpetas 1908 reaalkooli, 1911 kommertskolledži ja 1913 sõjakooli. Teenis alates 1912 kuninglikus päästeteenistuses ja alates 1913 lipnikuna 12. pataljonis. Nooremleitnant 1915. Vabastati 1918 teenistusest. VS ajal märtsist 1919 leitnandina Taani vabatahtlike kompaniis, kuulipildujate rühma ülem, 06.07.–03.08.1919 R. G. Borgelini haigestumise ajal kompanii ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapten septembrist 1919. Siirdus septembris 1919 koos väeosaga tagasi Taani. Pärast lühikest aega sekretärina haiglas, edaspidi tegutses ärialal Glostrupis. Suri 24.06.1950 Ringstedis. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Vene AnO II kl. (M.S.)
GENGELBACH, Valter-Friedrich Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2632/26.08.1921 Ratsa polgu reamehele Walter GENGELBACH’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 25 märtsil 1919 a. Plaani kiriku juures.
Sündis 08.05.(26.04.)1899 Tallinnas kaupmehe peres. Lõpetas 1917 Tallinna Peetri reaalkooli, õppis 1917–18 Riia polütehnilises instituudis ja 1920–22 Tartu ülikooli põllumajanduse osakonnas. Alates 1917 korp! Vironia liige. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 29.03.1919 Võrumaal Pundsu talu juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli Harju maavalitsuse põllumajandusosak instruktor, hiljem riigimaade ringkonnavalitseja Tartumaal. Läks 19.01.1925 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Vallaline. (M.S., J.P.)
GENTALEN, Hendrik Jaani p, reamees (1917), kapral (1920).
VR II/3, nr 522/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Heinrich GENTALEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12, 13, 14 ja 15 juulil a. Malaja Fomkina küla juures.
Sündis 21.(09.)01.1893 Pärnumaal Kilingi v Rae talus moonaka peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 176. tagavarapataljonis. VS ajal alates 22.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 kaprali kt, märtsist 1920 jaoülem. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kilingi v Kallaste k Leppoja talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 21.03.1936 Pärnus. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Roosmann (1900–77), tütred Hilda (1921), Metha (1923), Ella (1925), Elvi (1929) ja Salme (1933). (A.K.)
GEORGE V (George Frederick Ernest Albert Windsor)
kuningas Edward VII (kuni 1901 Walesi prints Albert Edward) p, Briti kuningas.
VR I/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Majesteet Briti Kuningas GEORGE V Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 03.06.1865 Londonis Marlborough House’is. Teenis alates 1877 mereväes kadetina, 1892 nimetati laeva komandöriks. Määrati 1892 vanema venna surma järel troonipärijaks, 1892 Yorki hertsog, 1901 Cornwalli ja Rothesay hertsog ning Walesi prints ja Chesteri krahv. Alates 1910 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ning India keiser. Maist 1910 Briti laevastiku admiral ja feldmarssal. I MS võitjate hulka kuulus ka tema valitsemise all olev riik. Augustist 1919 Briti kuninglike õhujõudude šeff. Westminsteri statuudiga 1931 tunnistati dominioonid Briti impeeriumisse kuuluvateks iseseisvateks riikideks, see pani aluse Rahvaste Ühendusele. Suri 20.01.1936 Sandringhamis. Maeti Windsori St George’i kabelisse. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti SO, KO, PPO, VO, MGO, ITO ja IIO, Vene AEO, GeO III kl jpt. (M.S.)
GERHARDT, Aleksander vt LAIDROO, Aleksander-Heinrich Jaani p.
GERMAN, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2346/26.03.1920 Sõdur GERMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks, et German(n)i pole EAP vabatahtlike salga nimekirjas ja see on Soome oludes võõras perenimi. See võib olla eesnime Herman ortodoksne nimekuju. Salgas oli kaks Hermanit: reamees Erik Herman Erikson Porvoost, 19-aastane, võitles 4. kompaniis, langes 18.01.1919 Laagna lahingus, ning kapral Herman Gustafsson VR II/3 1. kompaniist. (M.S.)
GERMANN (sünd JÄRVMAN), Andrei Kaarli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1169/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele Andres HERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 15.(03.)10.1894 Harjumaal Nõva v Vihterpalu m Praski k talupidaja peres. Elas 1918 Vihterpalus. Õppis vallakoolis, rätsep. I MS ajal teenis tööroodus. VS ajal alates 02.02.1919 1. jalaväepolgu 1. roodus, märtsist 1919 1. diviisi loomalaatsaretis, septembrist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Uppus 22.10.1921 Vihterpalu lähistel Soome lahte. Maeti Harju-Risti kalmistule. Vallaline. (A.K.)
GERRETZ, Paul Hansu p, vanemleitnant (1920), mereväekapten (1930).
VR I/3, nr 3014/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kaptenmajor Paul GERRETZ Vabadussõja ajal Merejõudude Staabi Tehnika ja Varustuse Ametis laevaehituse insenerina Eesti Vabariigi vastu üles näidanud juhtides kõikide laevade parandust kerede alal ning lisaks veel mõned tööd soomusrongide jaoks.
Sündis 22.(10.)08.1890 Järvamaal Kolu vallas, peatselt asus pere Harjumaale Ingliste valda. Õppis Kädva valla-, Ingliste valla- ja Tallinnas linna algkoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, Peterburi polütehnilise instituudi laevaehituse osakonnas ning Peterburis 2. Balti mereväe ekipaažis. I MS ajal maist 1915 vabatahtlikult mereväes, Putilovi tehastes sõjalaevade ehitustööde järelevaataja, suvest 1916 Balti laevastiku staabis, juhtis nelja Inglise allveelaeva Arhangelskist Petrogradi toomist. Mitšman oktoobrist 1916. Transpordilaeva Riga vahi mehaanikainsener, märtsist 1917 Balti laevastiku juhataja staabi lipuohvitser, korraldas Vene kodanike evakueerimist Helsingist Kroonlinna. Aprillis 1918 lahkus teenistusest. VS ajal alates 24.01.1919 mereväe varustusvalitsuse tehnilise jsk mehaanikainsener, samast kuust merejõudude tehnika- ja varustusameti tehnikaosak juhataja, veebruarist 1919 laevaehituse asjanduse juhataja, oktoobrist 1919 mereväe tehnilise valitsuse laevaehituse osak ülem, detsembrist 1919 laevastiku vanem laevaehitusinsener. Vanemleitnant jaanuarist 1920. Jaanuarist 1921 merejõudude staabi tehnikaosak ülem, aprillist 1927 Merejõudude Baasi ülem. Kaptenmajor 1923, kaptenleitnant 1925, mereväekapten 1930. Oli VOK juhatuse, mereväeohvitseride kogu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Mais 1934 vabastati teenistusest. Elas Nõmmel, tegutses mereinsenerina, oli klassifitseerimisühingu Lloyd’s Register of Shipping ekspert Eestis. Märtsis 1941 asus perega järelümberasujana Saksamaale, oli Wernecki põgenikelaagris, Gau Mainfrankenis, septembrist 1941 Berliinis. Suri 15.06.1968 Münchenis. Maeti Müncheni Põhjakalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl. Abikaasa Gerda-Miralda-Hermilde, sünd Lõun (1904–68), poeg Allan-Sydney (1934). (J.P.)
GESTRIN, Toivo vt JARAMO, Sulo Toivo.
GIDDY, Osman Cyril Horton, Briti alamleitnant (1919), kaptenleitnant (1946).
VR I/3, nr 2429/26.03.1920 Alamleitnant Osman Cyril GIDDY’le, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 24.04.1900 Inglismaal Kingstonis. I MS ajal jaanuarist 1916 mereväes. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 24A osa Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest. Tema torpeedokaater lasti rünnakul põhja ning enamlased vangistasid ta. Tõenäoliselt oli koos vanemleitnant W. H. Bremneriga Petrogradis Špalernaja vanglas ja Moskvas Andronikovi kloostri vangilaagris, kust vabastati aprillis 1920. Siirdus Inglismaale. Tegutses kinnisvaramaaklerina. II MS ajal teenis 1942–43 Felixstowes kuningliku mereväe rannakaitsebaasis HMS Beehive ja 1943–45 Londonis rannakaitse operatiivdivisjonis. Kaptenleitnant 1946. Suri 07.01.1980 Inglismaal Lääne-Sussexi krahvkonnas Worthingis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (M.S., J.P.)
GIERS, Gunilla, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2514/14.05.1920 Proua G. GIERS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
VS ajal 1918–19 tegutses EAP peaintendandi kantseleis laekurina. Saatus teadmata. (M.S.)
GILBERT, André, Prantsuse diplomaat.
VR III/1, nr 3184/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra André GILBERT, endine Prantsuse Vabariigi Saadik Eestis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.08.1866 Prantsusmaal. Diplomaatilisel tööl Barcelonas, Montevideos, Buenos Aireses, Tunises, Madridis, Stockholmis, Bernis, Albaanias ja Santiagos. Aprillist 1921 augustini 1923 esimene Prantsuse saadik Tallinnas. Suri 1955. Teised autasud: Prantsuse ALO IV ja V kl. (M.S.)
GILDEMAN, Rudolf vt SINIVEE, Enno Madise p.
GLASE, Aleksander vt KLAAS, Aleksander Jakobi p.
GLOY, Georg-Eduard-Joachim-Adolph von Georgi p, alamkapten (1917), kapten (1924).
VR II/3, nr 146/21.02.1920 Balti pataljoni alamkaptenile Georg Georgi p. GLOY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 jaanuaril 1919 a. Käriwere mõisa all.
Sündis 13.(01.)10.1890 Saaremaal Lümanda v Lümanda m rentniku peres. Õppis Peterburis gümnaasiumis ja 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis. Oli Virumaal Koogu mõisa valitseja. Osales I MS sündmustes augustist 1915, läkitati sõjakooli. Lipnik veebruarist 1916. Mereväepolgu nooremohvitser, polgu adjutant, ratsaluure komando ning roodu- ja pataljoniülem, jaanuarist 1917 Musta mere laevastikus, maist 1917 Doonau delta kaitseüksuse rooduülem, jaanuarist 1918 1. Haidamaki ratsapolgu 1. eskadroni ja pataljoni ülem. Alamleitnant maist 1917, leitnant ja alamkapten septembrist 1917, kapten jaanuarist 1924. Osales lahingutes Saksa ja Bulgaaria vägede vastu, sai 16.05.1917 ja 14.10.1917 haavata. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Balti pataljoni kuulipildujate roodu vanemohvitser, maist 1919 roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 01.01.1919 Järvamaal Käravete mõisa all haavata. Septembrist 1920 Ratsapolgu kuulipildujate komando nooremohvitser, veebruarist 1921 komando ülem, juunist 1921 Lennuroodu merelennusalga nooremohvitser, oktoobrist 1921 Ratsapolgu ülekoosseisuline ohvitser. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1923–24 Tartu kindlustusseltsi Oma kindlustusagendina. Läks 04.06.1925 Tartus vabasurma. Maeti Tartu Raadi kalmistu ülikooli koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Margaritha, sünd Janowitsch (1901), tütar Eleonore (1922). (A.K., J.P.)
GOFF, Park Bruce’i p, baronet, Briti riigitegelane.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Sir Park GOFF Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 12.02.1871. Oli 1918–23, 1924–29 ja 1931–35 Briti parlamendi konservatiivide saadik. Alates 1925 riiginõunik. Sai baronetiks 1936. Suri 14.04.1939 Prantsusmaal Cannes’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
GOLUBEV, Aleksander Aleksandri p, vanem teemeister (1919).
VR III/3, nr 2832/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis vanem teemeister Aleksander GOLUBEV Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabadussõjas, võttes osa soomusrongide operatsioonidest lahinguliinil ja parandades ettetulnud teede ja sildade rikked.
Sündis 13.(01.)09.1887 Tapal. Lõpetas Tapa algkooli, Rakvere gümnaasiumi ja Tallinna tehnikakooli. Juunist 1906 teenis raudteel, hiljem Valga jsk vanem teemeister. VS ajal alates 15.01.1919 vabatahtlikult Soomusrongide Divisjoni raudteetehnik. Juunis 1919 vabastati teenistusest. Töötas kuni 1926 raudteel Valga jaoskonnas 1. järgu teemeistrina, alates 1934 firma Tartu Mehaaniline Puidutööstus dipl. arh. Podčekajev, A. Golubev & Ko osanik, 1937–40 Tartus ehitusettevõtte A. Golubev ainuomanik. Ehitas suuri hooneid Tartus ja mujal Lõuna-Eestis. Oli Tartu Meestelaulu Seltsi laulukoori liige. Elas Tartus, asus hiljem Tallinna. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 13.02.1953 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Johanna-Lisete, sünd Sedmann (1889–1965), lapsed Liidia (1914) ja Vitali (1918). (J.P.)
GOODDEN, Robert Blundell John Robert Philipsi p, Briti major (1917), kolonelleitnant (1930).
VR I/3, nr teadmata/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Major GOODDEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.05.1881 Inglismaal Dorseti krahvkonnas Over Comptonis. Kapten alates 1916. Osales juunist 1920 märtsini 1922 Briti sõjalises missioonis Balti riikides, aprillist 1923 juulini 1924 sõjaväeatašee Riias, Kaunases, Tallinnas ja Helsingis, alates 1926 Bukarestis ning 1930 lisaks Ateenas ja 1939–40 Helsingis. Suri 23.11.1972 Inglismaal Cornwalli krahvkonnas Falmouthi lähedal Mawnan Smithis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti IO ja Leedu VR I/2. (M.S.)
GORDON, Percy, Briti riigitegelane.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Mr. Pery GORDON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
GOTTLOB, Eduard Hinriku p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 257/11.06.1920 8 jalawäe polgu 3 roodu junkurile Eduard Heinrichi p. GOTTLOB’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 mail 1919 a. Juga mäel.
Sündis 31.(19.)07.1888 Tartumaal Tamme v Rakke külas. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli ida keelte teaduskonna, õppis 1913 Aleksei sõjakoolis (ei lõpetanud). Teenis jaanuarist juunini 1914 vabatahtlikult 95. Krasnojarski jalaväepolgus, vabastati tervislikel põhjustel. VS ajal alates 16.01.1919 Tartu vabatahtlike pataljoni 1. roodu veltveebel, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 1. roodu ja maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 03.05.1919 Võrumaal Muduri küla all haavata. Läks 27.08.1919 Lätis Alt-Schwanenburgis vabasurma. Maeti Rannu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Rannu kirikus. Vallaline. (J.P.)
GOUGH, Hubert de la Poer Charles John Stanley p, Briti kindral (1922).
VR I/1, nr 2455/26.03.1920 Lieut. Gener. Sir H. de la P. GOUGH’ile, G.C.M.G., K.C.B., K.C.V.O., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtluse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 12.08.1870 Londonis. Oli erialalt ratsaväelane. Osales 1897–98 Tirahi ekspeditsioonil ja 1899–1902 II buuri sõjas. I MS algul nimetati brigaadikindralina inglise ekspeditsioonivägede 2. armeekorpuse ratsadiviisi 3. brigaadi ülemaks. Kindralmajor 1915, nimetati 2. ratsadiviisi ülemaks. Võttis osa Monsi, Marne’i, Aisne’i, Mont Noiri, Mont des Catsi, Hollebeke’i, Wytschaete’i jt lahinguist. 1916 komandeeriv kindral Somme’i rindel, aprillis 1917 nimetati Inglise 5. armee juhatajaks ja ülendati kindralleitnandiks. Oli 1919 liitriikide sõjalise missiooni juht Balti riikides, tegev Landeswehri konflikti lahendamises. Suri 18.03.1963 Londonis. Maeti St. Michaeli kiriku kalmistule Surrey krahvkonnas Camberleys. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti MGO, BO ja VO. (M.S.)
GRABSKI, Władysław Dominik Feliksi p, Poola peaminister.
VR III/1, nr 3031/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Peaminister Wladislaw GRABSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 07.07.1874 Varssavi kub Łowiczi mk Borówis. Õppis 1882–93 Varssavi 5. gümnaasiumis, 1893–97 Sorbonne’i ülikoolis ja Saksamaal Halles. Tuli 1897 tagasi Poola, tegutses põllumajanduslikus ühistegevuses. Alustas 1905 tegevust poliitikuna, 1906–12 Vene Riigiduuma liige. I MS ajal Venemaale orienteerunud Poola riikliku komitee liige, 1915–18 ühenduse Poola Kodanikud Venemaal keskkomitee esimees Petrogradis. Oli Poola põllumajandusminister oktoobrist novembrini 1918, peaminister juunist juulini 1920 ja detsembrist 1923 novembrini 1925, ühtlasi detsembrist 1919 novembrini 1925 kolmel korral rahandusminister. 1923–24 viis Poolas ellu ulatusliku maksu- ja rahandusreformi. Oli 1926–28 Poola põllumajandusülikooli rektor ja 1928–29 prorektor. Suri 01.03.1938 Varssavis. Maeti Varssavi Powązki kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VKO, Hollandi ONO, Itaalia MLO, Rumeenia KO, Tšehhoslovakki VLO ja Vatikani PO. (J.P.)
GRANFELDT, Villem vt KARINEEM, Willem Jaani p.
GRANSTEDT, Andrew August August Fredricki p, USA leitnant.
VR I/3, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud III. järgu Wabaduse Risti Lieutenant A. A. GRANSTEDT’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
Sündis 01.03.1890. I MS ajal 1917–18 teenis Prantsusmaal. VS ajal aprillist 1919 Ameerika abi administratsiooni ARA Eesti missioonis. Suri 16.07.1923. Maeti Kansase osariigi Republici maakonna Scandia linna Riverview’ kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. (M.S., J.P.)
GRANT, Johannes Otto p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 48/21.02.1920 1 jalawäe polgu 14 roodu ülemale, lipnik Johannes Otto p. GRANT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a. Surru mõisa juures waenlase tugevate toetuspunktide ja Walgjõe silla äravõtmisel, mis teda tervel wäeliinil põgenema sundis ja 18 jaanuaril 1919 a. waenlase polgu wangiwõtmisel, roodu juhatades.
Sündis 24.(12.)08.1890 Pärnumaal Orajõe v Kabli külas laevakapteni peres. Õppis Pärnu ja H. Treffneri gümnaasiumis, lõpetas 1911 Peterburi kadetikorpuse, õppis 1913–14 Leipzigi kõrgemas kaubanduskoolis, 1915–16 Riia polütehnilises instituudis ja 1916 3. Moskva lipnikekoolis. Alates 1915 korp! Vironia liige. Töötas 1911–12 Inglismaal laevamaaklerina ja 1912–13 Pärnu krediitühisuses arveametnikuna. I MS ajal augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 172. tagavarapolgus, juunist 1917 veebruarini 1918 1. Eesti polgu kuulipildujate komandos. VS ajal alates 24.11.1918 vabatahtlikult ohvitseride reservis, detsembrist 1918 1. jalaväepolgu 14. roodu ülem, jaanuarist 1919 ümber nimetatud 3. roodu ülem, ühtlasi jaanuarist 1919 sõjaväljakohtu liige. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 26.08.1919 Narva all Glubokaja küla juures haavata. Alamleitnant juunist 1919, leitnant novembrist 1919, alamkapten märtsist 1920, kapten jaanuarist 1924. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. VRVÜ Pärnu ning Tallinna osak liige. Oli 1921–23 puidufirma AS Lennuk müügijuht, 1923–36 Pärnu saeveski Hamster & Co omanik, 1936–40 Tallinna seebivabriku Sampo direktor, 1940–41 seebikooperatiivi juhataja ning 1947–50 Flora meister ja juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 08.03.1950 Tallinnas. Mõisteti detsembris 1950 kümneks aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis, vabanes invaliidina 1955. Suri 21.10.1962 Tallinnas. Maeti Häädemeeste kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
GREGOR, Jaak Jaani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR I/3, nr 2972/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu kapral Jaak GREGOR Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 26. mail 1919 a. Bukke karjamõisa ja Mellini jõe vahel asunud kaevikute ning Volmari linna valdamisel.
Sündis 19.(07.)01.1899 Viljandimaal Kabala v Villevere k Hiie talus. Õppis Viljandi ja Põltsamaa gümnaasiumis ning Eesti Aleksandri põllutöökeskkoolis Olustveres. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult Põltsamaa kooliõpilaste roodus, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis, seejärel 2. ratsapolgu 2. eskadronis, märtsist 1919 6. jalaväepolgu Viljandi kooliõpilaste roodus, juulist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoni 1. ja 4. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Läänemaal Lihula v Matsalu m Rünnaku talu. Suveni 1940 põllutööministeeriumi katastriametis maahindaja. Oli KL Tallinna mlv ning VRVÜ Tallinna ja Viljandi osak liige. Saksa ajal 1941–43 Viljandi maavalitsuse põllumajandusnõunik, 1943–44 tubakakasvatuse keskuse inspektor Viljandi-, Järva- ja Valgamaal. Septembris 1944 asus koos perega Saksamaale. Elas Geislingeni põgenikelaagris, 1947–50 töötas USA sõjaväe juures Eesti töökompaniis. Siirdus perega Austraaliasse, töötas katusekivitööstuses. Oli Melbourne’i Eesti Ühingu Kodu liige ning Victoria Eesti Võitlejate Ühingu auliige. Suri 15.09.1964 Melbourne’is Bayswateris. Maeti Melbourne’i Fawkneri kalmistule. Abikaasa Meta, sünd Ulpus (1899–1963), tütar Veronika (1925). (J.P.)
GREGORY, J., Briti riigitegelane.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Mr. J. GREGORY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
GREGORY, John Duncan Philipi p, Briti diplomaat.
VR III/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa välisministri abi John Duncan GREGORY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 26.05.1878. Õppis Etoni kolledžis. Alates 1902 Briti diplomaatilises teenistuses, 1907–09 teine sekretär Viini saatkonnas, hiljem asjur Bukarestis ja 1915 Püha Tooli juures, 1919 edutati nõunikuks. 1920 Londonis välisministeeriumi vandeadvokaadi vanemabi ja sekretäri abi. 1925 välisministri abi. Suri 29.01.1951. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti MGO ja BO. (M.S.)
Grenstein, Arseni vt Aasa, Arseni Joanni p.
GRENZ (sünd GRENTS), Valentin-Martin Gustavi p, vanemleitnant (1920), mereväekapten (1930).
VR I/3, nr 423/25.08.1920 Miiniristleja „Lennuki“ komanderile, wanemleitnant Walentin GRENZ’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.(10.)11.1888 Paldiskis. Õppis Paldiski linna algkoolis, lõpetas Paldiski merekooli kaugsõidutüürimehena, läbis 1924–25 mereväeohvitseride kursused. Jaanuarist 1913 teenis Balti mere sõjalaevastikus Liibavi mereväe ekipaažis, hiljem soomuslaeval Tsesarevitš. Mereväelipnik detsembrist 1914. Transpordilaeva Snarjad vahiülem, septembrist 1915 komandör. Mitšman novembrist 1917. Aprillis 1918 lahkus teenistusest. VS ajal alates 22.11.1918 Eesti KL Vene-Balti ja Bekkeri tehase komandant, 19.12.1918 nimetati suurtükilaeva Lembit ohvitseriks, jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk vahiülem, samast kuust miiniristleja Wambola vanemohvitser, novembrist 1919 miiniristleja Lennuk komandör. Leitnant oktoobrist 1919, vanemleitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Järvamaal Varangu mõisast talu, mille asemel võttis rahalise tasu. Juunist 1922 merejõudude staabi vanem navigatsiooniohvitser, ühtlasi 1923 sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Märtsist 1925 merejõudude staabi ülem. Kaptenmajor 1924, kaptenleitnant 1926, mereväekapten 1930. Märtsist 1932 merejõudude juhataja kt, aprillist 1934 juhataja, ühtlasi kaitseministeeriumi nõukogu liige ning aprillist novembrini 1938 Riigikaitse Nõukogu liige. Novembris 1938 lahkus teenistusest. Oli VRVÜ Tallinna osak ja Tallinna jahtklubi liige. Detsembrist 1940 riikliku merelaevanduse natsionaliseeritud laevade arvelevõtmise komisjoni esimees. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Viidi Kirovi obl Molotovi rajooni, töötas artellis Stahhanovets. Teist korda arreteeriti 04.05.1943 Molotovi rajoonis. Suri 22.02.1944 Kirovi obl Halturini vangilaagris. Kenotaaf Paldiski kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1934), Vene StO III kl, Soome VRO III kl, Poola PR III kl, Rootsi MO III kl ja Läti KTO III kl. Esimene abikaasa Linda-Rosalie, sünd Stamm (1898), lahutati 1923. Teine abikaasa Elvira, sünd Trelli (1900–79). (J.P.)
GROMULSON, Erich vt RANNASTU, Eerik Ernsti p.
GROOME, John Charles Samuel Williami p, USA kolonel.
VR I/2, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud II. järgu Wabaduse Risti Colonel J. C. GROOME’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
Sündis 20.03.1862 USAs Pennsylvania osariigis Philadelphias. Lõpetas 1878 protestantliku episkopaalkiriku akadeemia. Teenis alates 1882 Philadelphia ratsaväeüksuses First Troop Philadelphia City Cavalry. Kapten alates 1896. Osales 1892 Homesteadi streigis ning 1902. aasta kivisöestreigis. Oli 1905–20 Pennsylvania osariigi esimene politseiülem. I MS ajal teenis sõjaväes, ülendati koloneliks. VS ajal aprillist 1919 Ameerika abi administratsiooni ARA Balti missiooni ülem. Suri 31.08.1930 Philadelphias. Maeti Philadelphia Laurel Hilli kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
GROSS, Friedrich-Bruno Friedrichi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2844/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. Diviisi eraldi eskadroni ohvitseri kohustetäitja Bruno Peetri p. GROSS Eesti Vabadussõjas üles näidanud luurekäikudel 12. jaanuaril 1919 a. minnes Tõrva all enamlaste frondist läbi, käis Pikasillas, Rõngus, Pukas, Keenis, Sangastes ja Laatres koos vanemallohvitser Jaan Tapferiga. Viibisid seal ligemale 40 tundi ja ulatudes kuni 36 versta vaenlase selja taha ning tõid rohkesti andmeid vaenlase arvu, seisukorra ja rahva meeleolu kohta. (Täpsustus: valitsuse otsusega 15.12.1937 arvati VR annetatuks mitte Bruno Peetri p, vaid Friedrich-Bruno Friedrichi (Frits) p Grossile. – J.P.)
Sündis 27.(15.)07.1890 Tartumaal Laatre v Miku talu pidaja peres. Õppis Laatre valla-, Valgas linna alg- ja Tartu reaalkoolis ning Pihkva maamõõtjate koolis. Töötas 1907–16 isa renditud Mõneku karjamõisas. I MS ajal 1916–17 2. tagavarapolgus Petrogradis. VS ajal novembrist 1918 kornet Karl Korneli Sangaste ratsasalga moodustaja, detsembrist 1918 1. brigaadi ja 2. diviisi üksik eskadroni ning jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadroni ülema abi ning märtsis ja aprillis 1919 ajutine ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulis 1919 vabastati teenistusest. Pidas algul Laatre v Rampe talu, hiljem Valgamaal Tõlliste v Mõneku talu, asutas 1921 Tsirguliinas tellisetehase ja 1924 Sangastes saeveski, alates 1929 Tallinnas ehitusmaterjalide äri omanik. KL Valga mlv Sangaste mlvk pealiku abi, IL Sangaste osak abiesimees ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 29.07.1940 Tõlliste vallas. Oli Komi ANSV ja Saratovi obl laagrites, juulist 1948 asumisel Krasnojarski krais. Suri 07.12.1948 Krasnojarski vanglas. Kenotaaf Laatre kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Erna-Mathilde, sünd Unt (1893–1960, küüditati 1949, tagasi 1955), pojad Hans (1925, II MS ajal Saksa armees 1943–44, tööpataljonis 1944–48), Karl (1927–88, arreteeriti 1946, vabanes 1953) ja Leo (1929–2006, arreteeriti 1946, vabanes 1950). (A.K., J.P.)
GROSSBERGER, Erich-Nicolai Alexander-Eduardi p, alamkapten (1917), kapten (1924).
VR I/3, nr 1383/25.09.1920 I diwiisi staabi wanemale käskudetäitjale ohwitserile, alamkapten Erich Aleksandri p. GROSSBERGER’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 02.10.(20.09.)1891 Järvamaal Albu vallas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis ja Königsbergi põllumajandusinstituudis (ei lõpetanud). Teenis septembrist 1909 septembrini 1910 vabatahtlikult 89. Belomorski jalaväepolgus ja 95. Krasnojarski jalaväepolgus. Lipnik oktoobrist 1911. I MS ajal augustist 1914 47. Siberi kütipolgus, rooduülem novembrist 1914, ratsaluurajate komando ülem veebruarist 1916, polgu majandusülem detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides, Galiitsias ning Riia rindel, sai 16.05.1915 haavata ja põrutada. Alamleitnant jaanuarist 1916, leitnant juulist 1916, alamkapten veebruarist 1917, kapten 1924. Teenis novembrist 1917 veebruarini 1918 3. Eesti polgus ja Eesti diviisi staabis. VS ajal Tallinna miilitsavalitsuses, veebruarist 1919 sõjavägede peakontrolöri käsutuses, märtsist 1919 1. diviisi kontrolöri kt. Sai autasuks Virumaal Aaspere v Kärmu m Metsa talu, müüs selle 1928 ära. Juunist 1920 1. diviisi staabi käsundusohvitser, augustist 1920 vanem käsundusohvitser, aprillist 1921 1. diviisi staabi komandant. Oktoobris 1921 lahkus teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, Tartus ja Pärnus, tegutses töösturina. VRVÜ Pärnu osak liige. II MS ajal siirdus Saksamaale. Suri 29.09.1945 Mecklenburgis. Maeti Mecklenburgi kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ja VlO IV kl. Abikaasa Lisbeth-Alide-Marie, sünd Ellrich (1891–1944), lapsed Erik-Theodor (1919) ja Irene-Benita. (J.P.)
GROSSSCHMIDT, Eduard vt SUURSEPP, Eduard Otto p.
GROUNDSTROEM, Ensio Edvard Gabriel Karl Johani p, Soome jäägrileitnant (1918), kapten (Eestis 1919, Soomes 1925).
VR II/3, nr 1687/26.03.1920 Jäägri kaptenile Ensio GROUNDSTROEM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1893 Soomes Längelmäki vallas ametniku peres. Õppis Helsingi lütseumis, 1910–13 kaubanduskoolis, 1914–15 Kaasani sõjakoolis, 1917 Liibavi sõjakoolis, 1918 Hamina sõjakoolis ja 1932 KL juhtidekoolis. 1920 tegi õppereisi Inglismaale. Pangaametnik Tamperes. Augustist 1914 Vene sõjaväes, pärast sõjakooli teenis 186. jalaväepolgu täienduspataljonis. Detsembris 1915 liitus 27. jäägripataljoniga, kuulus 2. kompaniisse. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel Misse jõe ja Liivi lahe lahinguis, kus sai 01.11.1916 kergelt haavata. Aprillist septembrini 1917 merestaabi ülesandel Rootsis ja Taanis, seejärel naasis pataljoni. Soome VS ajal jõudis 25.02.1918 jäägritega Vaasa, teenis 4. jäägrirügemendi 8. pataljoni 3. kompaniis. Võttis osa lahinguist Rauta ja Soome piiri piirkonnas. Seejärel Põhjala jäägripataljonis, juunist 1918 pataljoni adjutant, augustist 1918 3. kompanii ülem. VS ajal alates 01.02.1919 kindral Wetzeri staabis operatiivosak adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, juhtis Marienburgi lahingu lõppfaasis lühikest aega Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni. Aprillist 1919 augustini 1920 Iitti ja märtsist novembrini 1921 Heinola KL juht. Märtsist 1922 Kesk-Soome rügemendis 1. pataljoni majandusjuht, septembrist 1923 rügemendi kortermeister ja märtsist 1926 1. kompanii ülem, 1928–35 Põhja-Karjala KL instruktor. Veebruarist 1918 leitnant ja detsembrist 1925 kapten. Suri 19.12.1938. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
GROVE, Henry Montgomery Henry Leslie p, Briti diplomaat.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa peakonsul Mr. Montgomery GROVE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 27.02.1867. Teenis 1. Bengali ratsarügemendis, ülendati leitnandiks. Oli Briti konsul Moskvas ja peakonsul Tallinnas. Suri 01.04.1942. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti IO. (M.S.)
GRÖNHOLM, Jaagup-Harald Joosepi p, madrus (1918).
VR II/3, nr 854/01.09.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ madrusele Jakob Joosepi p. KRONHOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Karostelli ja Witinka külade juures.
Sündis 17.(05.)10.1896 Harjumaal Kõnnu v Loksal. Lõpetas 1912 Loksa ministeeriumikooli. Meremees. Elas 1918 Tallinnas. VS ajal teenis alates 05.12.1918 suurtükilaeval Lembit, märtsist 1919 merejõudude juhataja staabi vanemkirjutaja, juulis 1919 vabastati mereväest, novembrist 1919 miiniristlejal Lennuk kirjutaja. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Narva rindel. Jaanuarist 1920 merejõudude juhataja staabi kohtuosak vanemkirjutaja. Mais 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1921 Loksal postiljon, maist 1924 veebruarini 1927 Harjumaa telefoni-telegraafivõrgu montöör Kõnnu vallas. Mõisteti septembris 1928 Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega tapmise eest eluks ajaks sunnitööle. Suri 19.11.1931 Tallinnas Keskvangla haiglas, surnukeha anti Tartu ülikoolile. Maeti tõenäoliselt Tartu Raadi kalmistu ülikooli koguduse ossa. Vallaline. (M.S., J.P.)
GRÖÖN, Eduard Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1003/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamowitserile Eduard GRÖÖN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kircholmi mõisa juures.
Sündis 16.(04.)03.1891 Viljandis. Õppis Viljandis linna algkoolis. I MS ajal 266. jalaväepolgus, 1917–18 1. Eesti polgus. Töötas pagarina Viljandis. VS ajal alates 07.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi mõisa juures raskelt põrutada, viibis septembrini 1919 ravil Viljandi Punase Risti haiglas. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Viljandisse, töötas maalrina. Suri 04.06.1925 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Jaani koguduse ossa. Esimene abikaasa Magdalena, sünd Sark (1892), lahutati 1923, tütar (1914–14). Teine abikaasa Minna-Helene, sünd Käsebier (1888). (J.P.)
GRÖNQVIST, Bruno Rafael Johan Konstantini p, Soome nooremallohvitser (1941).
VR II/3, nr 2312/26.03.1920 Alamohwitserile GRÖNQWIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.05.1900 Soomes Tammisaaris puusepa peres. Õppis algkoolis. Ametilt kontorist, puusepp ja maaler. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1921–22 sõjaväes. Oli 1918–26 KL liige. Talvesõja ajal Helsingis ratsarühma hobuste hooldaja. Jätkusõjas 55. jalaväerügemendi staabi voorimees ja hobuste hooldaja. Kapral aprillist 1940, nooremallohvitser detsembrist 1941. Osales lahingutes Hankos. Detsembris 1941 vabastati teenistusest. Suri 14.05.1950 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
GRÖNROOS, Selim vt PAIJOLA, Selim Erik Kaarlo p.
GRÜNBERG, Jüri Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1009/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jüri GRÜNBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juunil 1919 a. Laagu mõisa all. (Täpsustus: lahing toimus 02.07.1919 Kurtenhofi jaama juures.)
Sündis 22.(10.)07.1886 Järvamaal Kirna vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1. Kaukaasia kütipolgus. VS ajal alates 15.01.1919 3. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi mõisa all haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Elas Kõo v Loigu talus, hiljem Kõo v Võhmas, kus tal oli maja, töötas sepana. Suri 04.04.1933 Võhma alevikus. Maeti Suure-Jaani kalmistule. Abikaasa Mari, sünd Saar (1882). (J.P.)
GRÜNBERG, Karl-Richard Hansu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1553/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni wanemale alamohwitserile Karl GRÜNBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Kopenskoje ja Glubokoje järwede wahel.
Sündis 05.03.(22.02.)1896 Järvamaal Nõmmküla v Kuru mõisa talupoja peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. VS ajal alates 09.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 1. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai Riia all neli korda haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tisler Kehras. Saksa ajal OK liige. Töötas Nõukogude ajal Tallinnas maalrina. Nõukogude võim arreteeris ta 21.04.1950 Anija v Kehras. Mõisteti juulis 1950 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis ja Molotovi oblasti laagrites, vabanes detsembris 1956. Suri 20.12.1957 Kehras. Esimene abikaasa Glafiira, sünd Jakovlev (1899), lahutati 1937, tütar Thea (1926–32). Teine abikaasa Katharina, sünd Liivak (1902). (M.S., J.P.)
GRÜNBERG, Voldemar Mardi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 121/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Woldemar Mardi p. GRÜNBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Sangaste juures.
VR II/3, nr 576/17.08.1920 Soomusrongide diwiisi tagawara pataljoni wanemale alamohwitserile Woldemar GRÜNBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Rõuge mõisa all.
Sündis 24.(12.)08.1895 Harjumaal Kose-Uuemõisa v Tuhala mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal nooremallohvitser, osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 19.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 2. kuulipildujate komandos. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, aprillist 1919 kuulipildujate kursustel, maist 1919 taas lr sr Kapten Irv 2. kuulipildujate komandos. Veltveebel juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 19.08.1919 Venemaal Veški pooljaama piirkonnas Podberezje küla juures. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Kose sambal. Vallaline. (J.P.)
GUDME, Iver de HEMMER Olafi p, Taani ohvitser, Soome leitnant (1918), Eesti alampolkovnik (1919), Poola kolonel (1920).
VR I/2, nr 2387/26.03.1920 Alampolkownik GUDME’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Daani abikorpuse organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 15.06.1893 Kopenhaagenis. Lõpetas Marselisborgi gümnaasiumi, õppis teoloogiat Kopenhaageni ülikoolis, kuulus üliõpilasühendusse Akademisk Skytteförening. Töötas 1913–16 rahvaraamatukogus Århusis ja Taani kuninglikus raamatukogus Kopenhaagenis. Soome VS ajal võttis vabatahtlikult osa lahingutest Tampere rindel. Leitnant märtsist 1918. Naasis kodumaale juunis 1918. Kuulus detsembrist 1918 Taani vabatahtlike kogumiseks asutatud komitee koosseisu, seejärel Taani vabatahtlike värbamisbüroo juhataja Kopenhaagenis. Jaanuaris 1919 käis Eestis olukorraga tutvumas. VS ajal 25.03.–31.08.1919 kaptenina Taani vabatahtlike korpuse ülem ja intendant. Alampolkovnik septembrist 1919 (kolonelleitnant novembrist 1922). Teenis pärast korpuse likvideerimist oktoobrist 1919 Vene valgete Bulak-Balahhovitši väeüksuses. Naasis detsembris 1920 Taani. Töötas 1922 raamatukoguhoidjana Store-Heddinges, 1923 cand. iur., 1924 raamatukoguhoidja Sorøs, 1925 maakonna raamatukoguhoidja Slagelses, 1927 pearaamatupidaja Gyldendalsi raamatupoes, 1935 kirjastuse Gyldendal direktor ja kirjastamise konsultant Kopenhaagenis. Kirjutas Eesti olusid käsitlevaid artikleid ja korraldas ettekandeid. Suri 26.06.1965. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO II kl ja Soome VR IV kl. Vend leitnant Peter de Hemmer Gudme VR II/3. (M.S.)
GUDME, Peter de HEMMER Olafi p, Taani ohvitser, Soome alamleitnant (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 3116/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Härra Leitnant Peeter de HEMMER-GUDME Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 28.09.1897 Kopenhaagenis. Lõpetas 1915 Marselisborgi gümnaasiumi, õppis Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat, kuulus üliõpilaste relvaklubisse Akademisk Skytteförening. Soome VS ajal vabatahtlikult Vaasa rügemendis, võttis osa lahingutest Tampere rindel, sai 02.04.1918 Lempääläs haavata. Alamleitnant maist 1918. VS ajal märtsist 1919 leitnant Taani vabatahtlike kompanii kuulipildujate rühma ülemana. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Elas Regensenis, lõpetas 1922 õpingud Kopenhaagenis, omandas cand. theol. kraadi, 1922–24 ja 1926 õppis idamaade filoloogiat Leipzigis, Uppsalas ja Pariisis. 1925–29 töötas ajakirjanikuna päevalehes „Ekstra Bladet“, 1929–34 „Berlingske Tidende“ ja 1934–40 „Nationaltidende“. Talve- ja Jätkusõja ajal 1941 sõjakirjasaatjana Soomes. Avaldas raamatuid ja tegi tõlkeid, suvest 1940 ka lektor. Oli Põhjamaade koostöö eestkõneleja ning 1937 Taani Eesti Seltsi liige. Saksa okupatsiooni ajal sai trahvi saksavastase agitatsiooni eest, tegi illegaalset ajalehetööd ja oli Taani Frihedsrådet’i (Vabaduskogu) liige. Gestapo arreteeris ta 28.11.1944. Sooritas 30.11.1944 Kopenhaageni vanglas enesetapu. Maeti Århusi ligidal Ormslevi kalmistule. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl, Soome VR IV kl ja Poola PR IV kl. Vend kolonel Iver de Hemmer Gudme VR I/2. (M.S.)
GURJANOV, Nikolai Sergei p, alamleitnant (1917), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1396/08.10.1920 Katschanowi pataljoni alamleitnandile Nikolai GURJANOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 septembril 1919 a. waenlase patarei waldamisel.
Sündis 21.(09.)05.1898. Pärit Pihkva kub Pankjavitsa vallast. Detsembris 1915 sooritas Petrogradis 2. järgu vabatahtliku eksami. I MS ajal märtsist 1917 vabatahtlikult Moskva kaardiväe tagavarapolgus. Lipnik maist 1917 lahingulise vapruse eest. Nooremohvitser Moskva kaardiväepolgu 9. roodus, hiljem 5. armee korpuse vastuluurepunktis. Alamleitnant juulist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai haavata ning sattus 05.08.1917 vangi, vabanes jaanuaris 1919. VS ajal alates 08.07.1919 nooremohvitserina Sakala partisanide pataljoni 4. roodus, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 5. roodu ülem, detsembrist 1919 4. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Petserimaal ja Pihkva rindel Katšanovo ümbruses. Mais 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Pankjavitsa v Gora külla, tegutses Nõukogude Venemaa kasuks salaluuret teinud grupi juhina varjunimega Bõstrõi. Põgenes 08.08.1923 Venemaale. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Natalja, sünd Riinusova. (J.P.)
GUSMANN, Jaan Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1535/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Jaan KUUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Borisowo mõisas.
Sündis 24.(12.)06.1897 Harjumaal Järvakandi vallas taluperes. Õppis vallakoolis. Tööline. VS ajal alates 30.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, juunist 1919 8. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahinguis Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 polgu 1. roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Suri 28.08.1923 Järvakandi vallas. Maeti Rapla kalmistule. Vallaline. (M.S.)
GUSTAFSSON, Axel Magnus Eriku p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2718/25.05.1923 Sõdur Axel GUSTAFSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.04.1896 Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
GUSTAFSSON, Einar, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2720/25.05.1923 Sõdur Einar GUSTAFSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Hiljem Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
GUSTAFSSON, Herman, Soome kapral (1918).
VR II/3, nr 2719/25.05.1923 Sõdur Herman GUSTAFSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 1900 Soomes, elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniiga Narva rindel. Hiljem Põhja Poegade rügemendis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas pikemat aega USAs Brooklynis. Oli New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu liige ning Soome Sõjaveteranide Ühingu liige ja esimees. Suri juunis 1968. Maeti New Yorgis. (M.S.)
GUSTAFSSON, Martti Lambert Mattsi p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2370/26.03.1920 Sõdur GUSTAFSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.11.1895 Soomes Halikkos. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Tapeti 02.06.1924 Tammisaaris. Maeti Tammisaari kalmistule. (M.S.)
GUSTAV V Oskar II p, Rootsi kuningas.
VR III/1, nr 3127/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Majesteet Rootsi Kuningas GUSTAF V Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.06.1858 Rootsis Drottningholmi lossis Värmlandi hertsogina. 1872 sai Rootsi ja Norra kroonprintsiks. Õppis Uppsala ülikoolis. Sõjalise väljaõppe sai kuninglikus kaardiväes ja kuninglikus ratsaväes, Värmlandi rügemendis ning sõjaväeakadeemias. Alamleitnant 1875, leitnant 1877, kindralmajor 1884 ja kindral 1898. Võttis riigivalitsemisest osa juba kroonprintsina. Oli 1907–50 Rootsi kuningas ja 1907–39 sõjaväe ülemjuhataja. Taotles I MS eel sõjaväe tugevdamist, mis põhjustas 1914 Karl Staaffi (1860–1915) liberaalse valitsuse lahkumise. Arendas riigivalitsemist kindlas põhiseaduslikus vaimus. Konservatiivina oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Kuulutas Rootsi mõlemas maailmasõjas erapooletuks, kuid ilmutas, eriti II MS ajal, saksasõbralikku hoiakut. Sõprussuhete kindlustamiseks Läänemere idariikidega käis 1925 Soomes ning 1929 Eestis ja Lätis. Suri 29.10.1950 Drottningholmi lossis. Maeti Stockholmi Riddarholmi kirikusse. Teised autasud: KR I kl (1930), VT kett (1938), Rootsi SO, MO, PTO ja VO, Vene AnO ja StO, Läti KTO, Soome VRO, Norra OO, Belgia LO, Taani DO, Prantsuse ALO, Briti BO ja VO, Poola VKO jpt. (M.S.)
GUSTAVSON, August Georgi p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 303/11.06.1920 Tallinna merekooli nawigatsiooni õpetajale, leitnant August Georgi p. GUSTAWSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Düüna jões Bolderaa juures.
Sündis 19.(07.)12.1894 Virumaal Kalvi vallas. Hiljem asus pere Kunda-Malla v Mahu k Pärna tallu. Õppis valla- ja Viru-Nigula kihelkonna-, Käsmu ja Narva merekoolis ning 1915 mereväelipnike kursustel, sooritas 1914 Riias kaugsõidukapteni eksami. I MS ajal oktoobrist 1914 madrus Balti mereväe ekipaažis Kroonlinnas, siis sõjalaevadel Mitava ja Novik. Lipnik detsembrist 1915. Navigatsiooniohvitser Helsingis traalerite divisjoni baasis, novembris 1917 laevakomitee liige. Võttis osa lahingutest ja operatsioonidest Riia lahel ja Balti merel. Mitšman oktoobrist 1917. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Septembrist 1918 õpetaja Käsmu merekoolis. VS ajal alates 17.04.1919 vabatahtlikult Traalerite Divisjoni navigatsiooniohvitser. Juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilaste ülem, juulist suurtükilaeva Meeme komandör. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning Krasnaja Gorka all ja Ingerimaal. Leitnant septembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Kohala m Männiku talu. Novembrist 1919 Tallinna merekoolis õpetaja, hiljem inspektor, suviti laevadel tüürimees ja kapten. Oli 1920–25 ajakirja „Laevandus“ tegev- ja 1937–40 vastutav toimetaja ning 1925–36 ajakirja „Laevandus ja Kalaasjandus“ vastutav toimetaja, 1930–36 kaastoimetaja ajakirjas „Töö ja Tervis“ ja 1933–34 „Tööliste Hääl“. Ühtlasi „Eesti entsüklopeedia“ merendusosa koostaja, sarja „Eesti laevanduse aastaraamat“ kaastoimetaja, laevasõidu arendamise seltsi Laevandus aseesimees, Eesti Laevajuhatajate Seltsi esimees, 1931–32 ja 1935–40 Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu esimees ning 1928–40 Meremeeste Kodu juhatuse esimees. Kuulus Sotsiaalse Arengu Eesti Ühingu, Eesti Mereõiguse Ühingu, Eesti Töölishariduse Liidu, Eestimaa Töölisühingute Keskliidu ja Rahvusvahelise Kaubalaevaohvitseride Liidu juhatusse. Oli Genfis asuva rahvusvahelise tööbüroo Eesti alaline korrespondent, Tallinna linnavolikogu liige ja 1935–38 volikogu aseesimees ning VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1940 Tallinna merekooli direktor. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Tallinnas, viidi Venemaale. Suri 26.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, VT IV kl (1940), Vene StO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Natalie, sünd Niilo (1896), poeg Heino (1923–2005, represseerituna Venemaal 1945–53, tuntud koduloolane). (J.P.)
GUSTAVSON, Konstantin Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 780/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 kapralile Konstantin GUSTAWSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 23.(11.)02.1887 Pärnus. Õppis Pärnu linna algkoolis. Oli 1918 tööline Pärnus. I MS ajal 90. Onega jalaväepolgus. VS ajal alates 10.12.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus, viidi 27.01.1919 üle kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 kuulipilduriks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas vedurijuhina. VRVÜ Viljandi ja Pärnu osak liige. Suri 09.11.1965 Pärnus. Abikaasa Elisabeth, sünd Saart (1879–1968). (A.K.)
GÖÖS, Karl Hjalmar Karl Gustafi p, Soome kolonelleitnant.
VR I/2, nr 2384/26.03.1920 Soome wabatahtliste wäeosade Intendandele Alampolkownik Hjalmar GÖÖS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede warustamisel.
Sündis 19.08.1868 Soomes Jyväskyläs õpetaja peres. Lõpetas 1888 Helsingi lütseumi ja 1895 Mustiala kõrgema põllumajanduskooli agronoomina ning 1896–97 õppis Kopenhaagenis põllumajandusülikoolis. Sooritas õppereise Rootsisse ja Inglismaale. 1910 mag. phil. ja 1913 dr. phil. Oli 1889–93 osaühingu Weilin & Göös ametnik, 1895–96 töödejuhataja ja põllumajanduskooli õpetaja Ruovesis, 1897–1904 töödejuhataja Kalvolas, Häme maakonna konsulent, põllumajanduskooli piimandusõpetaja Kurkijokis ja Mustialas, 1904–19 juhataja või direktor mitmes ettevõttes ja tööstuses. VS ajal jaanuarist 1919 EAP Soome abiväe peaintendant ja oktoobrist 1919 konsul Tallinnas. 1921–23 sekretär ja 1923 peakonsul Berliinis ning 1924–32 Hamburgis. Suri 11.12.1939 Janakkalas. Maeti Janakkala kalmistule. Teised autasud: Soome VRO I ja II kl. (M.S.)
GÖÖS, Lydia, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2073/14.05.1920 Proua Lydia GÖÖS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VR annetati seotuse eest EAP tegevusega. Saatus teadmata. (M.S.)
HAAN, Johannes vt HAHN, Johan-Heinrich Karli p.
HAAN, Rudolf vt TAMMEKÄND, Rudolf Kareli p.
HAARTMAN, Erik Robert Ludvig von Carl August Gabrieli p, Soome kapten (1933).
VR II/3, nr 2276/26.03.1920 Major v. HAARTMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.06.1886 Soomes Askaineni v Lempisaari mõisas. Lõpetas 1908 agronoomina Rootsis Alnarpi põllumajanduskooli. 1909 konsulent Rootsis Norrbotteni läänis. 1908–09 mõisavalitseja Soomes Lempisaaris. Soome VS ajal Rootsi vabatahtlike brigaadis, võttis osa lahingutest Tampere piirkonnas. Lipnik märtsist 1918, leitnant maist 1918. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salgas major Ekströmi adjutant, hiljem staabiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, võttis osa Narva vabastamisest. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. 1919 Turu KL liige. Oli Rootsis Torös Herrhamra talu omanik, Boråsis kindlustusseltsi Skandia inspektor ja Stockholmis ettevõtte Matexpressen juhataja. 1932 sõjaväe täienduskursustel. Osales Hispaania kodusõjas kindral Franco poolel. Suri 27.09.1952 Rootsis Boråsis. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
HAAS, Karl-Friedrich Tõnise p, alamleitnant (1919), kolonel (1938).
VR I/3, nr 365/12.05.1920 Lennusalga Nr 1 ülemale alamleitnant Karl Tõnise p. HAAS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 01.12.(19.11.)1891 Pärnumaal Tori v Tohera k Nõmme talu pidaja peres, hiljem osteti Kaupme talu. Lõpetas 1909 Pärnu linnakooli, õppis 1915–16 Gatšina lennukoolis, 1924 Prantsuse lennuväekoolis Cazaux’s ja 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. Oktoobrist 1913 sõjaväes, veebruarist 1914 teenis 23. korpuse lennusalgas ja 2. lennuroodus, oktoobrist 1915 lennukoolis. Juulist 1916 jaanuarini 1918 lendur 25. korpuse lennusalgas. Lipnik veebruarist 1917. I MS ajal sooritas lahingulende Saksa vägede vastu Baranovitši ja Dvinski ruumis. VS ajal alates 27.11.1918 Inseneripataljoni lennuroodu ohvitseri kt, jaanuarist 1919 lähetati 5. jalaväepolgu juurde Narva lennurühma ülemaks, oli märtsist 1919 Lennuväesalgas, septembrist 1919 Lennuväesalga nr 1 ülem. Sooritas lahingulende Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Lipnik maist 1919, alamleitnant juulist 1919. Augustist 1920 Lennuroodu maalennurühma ülem, juunist 1921 lennuväe õppejsk ülem, augustist 1923 lennuväe ülema asetäitja, märtsist 1924 Lennuväerügemendi ülema abi, aprillist 1927 Lennukooli ülem, ühtlasi veebruarist 1929 Lennuväerügemendi ülema abi ja sõjaringkonnakohtu liige, juulist 1930 üksiku lennuväedivisjoni nr 1 ülem, jaanuarist 1937 Lennubaasi (maist 1939 Lennuväe Baas) ülema kt, veebruarist 1938 ülem, septembris 1940 vabastati teenistusest. Leitnant augustist 1920, kapten 1924, major novembrist 1924, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Oli Lennuväelaste Abiandmise Kapitali Komitee ja Lennuväerügemendi ohvitseride aukohtu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Pidas Harjumaal Peningi v Lennula talu. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 29.09.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene GeR III ja IV kl, Läti KTO IV kl ning Saksa KO III kl. Abikaasa Martha, sünd Liipa (1901–44, küüditati 1941), lahutati 1937, tütred Juta (1924–46, küüditati 1941), Aino (1925, küüditati 1941, tuli tagasi 1949, arreteeriti 1949, vabanes 1958) ja Lia (1931–31). (A.K., J.P.)
HAASE, Madis vt AASJÕE, Madis Juhani p.
HAASE, Rudolf vt AAS, Rudolf Hindriku p.
HAASMA (kuni 1936 HAUSMANN), Rudolf Juhani p, nooremallohvitser (1919), veebel (1940).
VR II/3, nr 1432/08.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Rudolf HAUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 detsembril 1919 Sala küla all.
Sündis 07.10.(25.09.)1898 Harjumaal Kloostri v Pudivere-Tõnu talu pidajate peres. Õppis 1908–11 Aruküla vallakoolis, 1919 1. diviisi õppekomandos ja 1925 allohvitseride täienduskursustel. I MS ajal 1917–18 285. tagavarapolgus, septembrist 1917 3. Eesti polgus. VS ajal alates 28.04.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, samast kuust 11. roodu ja aprillist 1920 3. roodu rühmaülem. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 30.12.1919 Sala küla juures haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1923 üleajateenija, oli 1923–24 piirivalve Narva-Jõesuu kordoni, 1926–31 Narva raj õpperühma kordoni, 1931–35 Petseri raj õpperühma kordoni ja 1935–40 Narva raj Laisma kordoni ülem. Veltveebel novembrist 1925, veebel veebruarist 1940. Narva ja Petseri allohvitseride kogu juhatuse liige ja sekretär, VRVÜ Narva osak liige. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Oli 1940–41 Narvas ehitustöödel ning kangur Kreenholmi vabrikus. II MS ajal OK liige, teenis Saksa armees, võttis osa lahingutest Narva rindel. Nõukogude ajal teetööline Padisel. Elas alates 1978 Harju raj Padise kn Kasepere külas. Suri 12.03.1990 Tallinnas. Maeti Harju-Madise Uuele kalmistule. Abikaasa Antonina, esimeses abielus Maslennikov, sünd Budreiko (1904–50), lapsed Endel (1931–2014), Erika (1937) ja Asta (1939). (A.K.)
HABERMANN, Anton vt ALLIKSAAR, Anton Annuse p.
HABERMANN, Karl-Leopold Hansu p, 2. järgu madrus (1919), mereväe nooremleitnant (1921).
VR II/3, nr 227/05.03.1920 Suurtükilaewa „Lembitu“ mereõpilasele Karl Hansu p. HABERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Orawa, Kleimo, Madiküla, Luiska, Peipia, Sista-Palkina ja Kernowo külade juures.
Sündis 30.(18.)12.1899 Läänemaal Vaikna v Üdruma k Hiie talu pidaja peres. Õppis Vaikna õigeusu abi- ja Silla ministeeriumikoolis, lõpetas 1918 Tallinna Peetri reaalkooli, 1921 Vabariigi Sõjakooli mereväeklassi 1. lennu ja 1922 lendurvaatlejate kursused, õppis sügisest 1924 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). VS ajal alates 19.02.1919 vabatahtlikult Mereväe Ekipaaži 3. roodus, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, novembrist 1919 taas Mereväe Ekipaažis, kust saadeti Sõjakooli. Osales operatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Meredessantpataljoniga laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 Lõuna-Eestis. Sai autasuks Läänemaal Sipa v Selja talu. Jätkas 1920 teenistust Mereväe Ekipaažis ja suurtükilaeval Lembit, alates 1922 miiniristleja Lennuk noorem navigatsiooniohvitser, vahiülem ja jungade kompanii kursuste nooremohvitser, ühtlasi oli suurtükilaeva Lembit jungade kursuse õpetaja, alates 1923 miiniristleja Wambola kompanii ülem ja spetsialisti abi suurtükiväe alal, alates 1924 suurtükilaeva Meeme komandöri abi. Nooremleitnant detsembrist 1921. Suri 14.11.1924 Tallinna sõjaväehaiglas haavadesse, mille oli saanud miiniplahvatuses Tallinna lahel traalimistöödel. Maeti Kullamaa kalmistule. Vallaline. (A.K.)
HAGAN, Lyyli Ingrid Johan Wilhelmi t, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2045/14.05.1920 Neiu Lyyli HAGAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 14.02.1889 Soomes Kokkolas konsuli peres. Lõpetas 1907 Tampere soome ühiskooli, õppis 1909 Helsingi ülikoolis füsioteraapiat, 1911 Helsingi kirurgiahaigla halastajaõdede kursustel ja 1923 Mannerheimi lastekaitse kooli halastajaõdede kursustel, tegi õppereise Põhjamaadesse, Belgiasse, Prantsusmaale, Inglismaale, USAsse ja Kanadasse. 1912–18 halastajaõde Mehiläineni haiglas. Tegutses 1918–19 EAP tervishoiu toimkonna juhatajana. 1918–20 dr Arvo Ylppö assistent ja sekretär, 1924–49 Helsingi soome algkooli meditsiiniõde, 1939–44 ja 1949–55 Soome Punase Risti õdedereservi registri juht. 1926–28 Helsingi linnavolikogu liige, 1929–33 asendusliige Rahvuslikust Koonderakonnast, 1926–45 vaeste hoolekande komisjoni liige. Suri 07.10.1980 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
HAGENFELDT (kuni 1930 JØRGENSEN), Villiam Lambert Louis Robert, Taani Punase Risti töötaja.
VR I/3, nr 2443/26.03.1920 Daani ambulantsi juhataja abile Robert JÖRGENSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatutele ja haigetele sõduritele arstiabi organiseerimisel, iseäranis Daani ambulantsi edurikkal juhatamisel.
Sündis 17.09.1888 Kopenhaagenis. Teenis kapralina 3. pataljonis, edasi Taani Lääne-India sandarmiväes, naasis 1917, jätkas allohvitserina teenistust kuninglikus kaardiväes. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr juhataja abi ja asjade valitseja. Taani Punase Risti liige. Veltveebel veebruarist 1923. Veel 1939 teenis kuninglikus kaardiväes sõjaväeametnikuna. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
HAHN, Johan-Heinrich Karli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1859/14.09.1920 Lahingus 28 weebruaril 1919 a. Truba küla all langenud 2 jalawäe polgu reamehele Johannes HAAN’ile wahwuse eest.
Sündis 07.07.(25.06.)1893 Tartumaal Hellenurme v Kirmi kõrtsmiku peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 30.11.1918 2. jalaväepolgu muusikakomandos, detsembrist 1918 viidi üle 7. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Suri 28.02.1919 Petserimaal Truba küla juures saadud haavadesse. Maeti Rõngu kalmistule. Nimi Rannu sambal (taastamata) ja tahvlil Rannu kirikus. Vallaline. (J.P.)
HAIG, Douglas Johni p, Bemersyde’i krahv, Briti feldmarssal (1917).
VR I/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Field-Marshal Earl HAIG Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.06.1861 Šotimaal Edinburghis viskitootja peres. Õppis Bristolis Cliftoni kolledžis, 1880–83 Oxfordis Brasenose’i kolledžis ja 1884 Sandhursti kuninglikus sõjaväeakadeemias. Alustas 1885 teenistust 7. kuninglikus ratsarügemendis, ülendati leitnandiks. Osales 1898 Sudaani kampaanias ja 1899–1902 II buuri sõjas Lõuna-Aafrikas. Alates 1901 17. ulaanirügemendi ülem, 1903–06 ratsaväe peainspektor Indias, 1906–09 sõjaministeeriumi väljaõppekeskuse ülem, 1909–12 India vägede kindralstaabi ülem ja 1912–14 Aldershoti sõjaväebaasi ülem. Kapten 1891, major 1899, kolonelleitnant 1901, kolonel 1903, kindralmajor 1904, kindralleitnant 1910 ja kindral 1914. I MS ajal augustist 1914 Briti 1. korpuse ja detsembrist 1914 Briti 1. armee ning detsembrist 1915 Briti ekspeditsioonivägede juhataja Prantsusmaal ja Flandrias. Juhtis ohvriterohkeid pealetunge Saksa vägedele juulist novembrini 1916 Somme’i ja juulist novembrini 1917 Ypres’i all. Feldmarssal jaanuarist 1917. Märtsis 1918 alanud Saksa suurpealetungi ajal moodustatud liitlaste ühises väejuhatuses allus ta Prantsuse kindral Fochile, kelle juhtimisel peatati Saksa vägede pealetung ning tõrjuti need novembriks 1918 Prantsuse ja Belgia piiridest välja. Aprillist 1919 Briti vägede ülemjuhataja Suurbritannias. Septembris 1919 anti talle Bemersyde’i krahvi tiitel. Jaanuaris 1920 vabastati teenistusest. Pühendus sõdurite hoolekandele, olles 1921–28 selleks loodud Kuningliku Briti Leegioni president. Avaldanud teosed „Cavalry Studies“ (1907) ja „Despatches“ (1919). Suri 29.01.1928 Londonis. Maeti Šotimaale Dryburgh Abbeysse. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti KO, BO I, II ja III kl, TO, VO I, II ja III kl, IIO III kl, Vene GeO IV kl, Prantsuse ALO I kl, SM, SR jpt. (M.S.)
HAIKOLA, Antti Ilmari Antti Feliksi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2204/26.03.1920 Sõdurile Anders HAIKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.06.1899 Soomes Sievis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 jäägribrigaadi jalgrattaväeosas. Seejärel rentnik ja töömees. Talvesõja ajal postitalituse juhataja ja käskjalg Kuopio ja Oulaineni koolituskeskuses. Saatus teadmata. (M.S.)
HAINSALU, Johannes (kuni 1935 HOLZMANN, Johan) Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 945/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johannes HOLTSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Riia all Hollenhofi mõisa juures.
Sündis 10.04.(29.03.)1894 Tartumaal Suure-Konguta vallas tisleri peres. Õppis vallakoolis. Elas Tartus, töötas tislerina. I MS ajal 1915–18 478. Toržoki jalaväepolgus. Elas 1918 Tartumaal Saare v Madise talus. VS ajal alates 01.03.1919 6. jalaväepolgu 9. roodus, maist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, juunist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Madise talu. II MS järel Saare vallavalitsuse käskjalg, meieri abiline Kääpa meiereis, kolhoosi Punalipp tööline ning Saare 8-kl kooli teenija ja internaadi kasvataja. Asus 1975 elama Alavere asulasse tütre perre. Suri 16.03.1980 Harju raj Kose kn Alaveres. Maeti Maarja-Magdaleena kalmistule. Abikaasa Juuli (Juliania), sünd Eksi (1892–1962), lapsed Ludmilla (1915–94) ja Artur (1920–93). (J.P.)
HAKALA, Kalle Antero Kustaa p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1758/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Kalle HAKALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.11.1897 Soomes Hämeenkyrö v põllumehe peres. Õppis algkoolis, tarbekunstikoolis, käsitööseminaris ja metsakoolis. Aastast 1918 Tampere KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel haavata. Elas Hämeenkyrös Vanaja külas. 1919–20 Hämeenkyrö KL rühma ülem, 1920–23 Ähtäri KL liige ja alates 1923 Tampere KL toetajaliige. Suri 04.03.1989 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
HAKAMÄKI, Svante Arvid Tuomas Nestori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2230/26.03.1920 Sõdurile Swante HAKOMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.01.1900 Soomes Isojokis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas Karijokis, kus pidas talu. Suri 15.11.1995 Karijokis. Maeti Karijoki kalmistule. (M.S.)
HÅKANSSON, Lars Håkani p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919), Rootsi kapten (1935).
VR II/3, nr 2760/25.05.1923 Leitnant Iwar HAKANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.06.1894 Rootsis Kristianstadi mk Nymös talupidaja peres. Lõpetas põhikooli ja suurtükiväekooli. Allohvitser suurtükiväerügemendis Royal Wendes Kristianstadis. Osales 1918 Soome VS lahingutes, võitles lipnikuna Rootsi vabatahtlike korpuses Svenska Brigaden Tampere piirkonnas. VS ajal alates 15.03.1919 tegevväes leitnandina Soomusrongide Divisjoni soomlaste pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Vabastati 15.06.1919 teenistusest. Oli Malmös Husqvarna tehases kontrolör, hiljem Landskronas AB Framtideni kindlustusinspektor. II MS ajal ja järel 1939–47 teenis Rootsi rannakaitses Skåne ja Blekinge piirkonnas. Pensionini töötas Helsingborgis keemiafirma AB Botan esindaja ja turustajana. Suri 03.03.1963 Landskronas. Maeti Landskrona kalmistule. (M.S.)
HAKING, Richard Cyril Byrne Rev Richardi p, Briti kindral (1927).
VR I/1, nr 2456/26.03.1920 Lieut. Gener. Sir R. C. B. HAKING’ile, K.C.B., K.C.M.G., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtluse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 24.01.1862 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas Halifaxis vaimuliku peres. Õppis 1896–97 staabikolledžis. Alates 1881 teenis 67. Hampshire’i rügemendi 2. pataljonis. Osales 1885–87 Birma ekspeditsioonil, hiljem II buuri sõjas. 1901–06 armee staabikolledži professor. Septembrist 1911 5. jalaväebrigaadi ülem. I MS ajal sai 14.09.1914 Aisne’i jõe lahingus peast haavata. Detsembrist 1914 oli taas rivis ja juhtis 1. divisjoni, osales Aubers Ridge’i lahingus. Septembrist 1915 kuni sõja lõpuni 11. korpuse ülem Prantsusmaal ja Itaalias, 1918–19 Briti vaherahukomisjoni ülem. Tegutses 1919 Briti sõjalise missiooni ülemana Venemaal ja Balti riikides, korraldas 02.11.1919 Narvas kohtumise J. Laidoneri, J. Pitka ja Loodearmee juhi N. Judenitši vahel. Oli 1920 liitlasvägede juhataja rahvahääletuse ajal Ida-Preisimaal ja Danzigis, 1921–23 Rahvasteliidu ülemkomissar Danzigis, 1923–27 juhtis Briti vägesid Egiptuses. Kindral 1927. Lahkus 1927 teenistusest. Avaldas raamatu „Company Training“ (1917). Suri 09.06.1945. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti IO I kl, BO II ja III kl ning MGO I kl. (M.S.)
HAKK, Hugo-Voldemar Hansu p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1884/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Hugo Hansu p. ACK’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Stakelni jaama juures.
Sündis 03.01.1898 (22.12.
1897) Virumaal Rägavere v Põlula mõisa töölise peres. Õppis valla-, ministeeriumi- ja Tallinna raudteekoolis. I MS ajal augustist 1914 vabatahtlikult 3. tagavarapolgus, septembrist 1914 kaardiväe tagavarapolgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Poolas, sai 19.10.1914 all ja 31.08.1915 Varssavi rindel haavata. Märtsist 1916 1. sõjaväe autojuhtide koolis, juulist 1916 18. raudteepataljonis, septembrist 1916 4. helgiheitjate roodus, jaanuarist 1917 koos rooduga Soomes, veebruarist aprillini 1918 Inseneripataljonis. Vanemallohvitser novembrist 1916. VS ajal alates 26.11.1918 Inseneripataljoni helgiheitjate roodus, 09.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 spetsialistide komandos. Veltveebel märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Sai 30.03.1919 Petserimaal Suur-Netšajevo küla juures raskelt haavata, selle tõttu amputeeriti parem jalg, vabastati teenistusest. Juulist 1919 vabatahtlikult lr sr nr 3 tehnikakomandos. Ohvitseri asetäitja augustist 1919. Nooremohvitser rongi 2. kuulipildujate komandos. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Järvamaal Liigvalla v Uku talu. Seejärel Tallinnas ETK peakontoris raamatupidaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 metsavend. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Siirdus perega USAsse, elas Michigani osariigis Grand Rapidsis, viimaks tütre peres Syracuse’is. Suri 23.12.1980 New Yorgi osariigis Syracuse’is. Maeti Syracuse’i Woodlawni kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Alma-Elisabeth, sünd Jung (1902), tütred Liia (1927) ja Maie (1929–2000). (J.P.)
HAKOSALO, Viljo Kullervo Akseli Vilhelmi p, Eesti kapral (1919), Soome kapral (1923).
VR II/3, nr 1813/26.03.1920 Kapralile Wiljo HAKOSALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.12.1902 Soomes Merikarvia vallas. Lõpetas Helsingi tööstuskooli ehitusmeistrina. 1917 Merikarvia KL liige. Soome VS ajal jäägrileitnant M. J. Lindblomi käskjalg. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade suurtükiväedivisjoni 1. patareis kapralina. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1922 jaanuarini 1924 sõjaväeteenistuses. Kapral novembrist 1923. Töötas autojuhina Ahlströmi ettevõttes, pärast tööstuskooli kolm aastat tee- ja vee-ehitiste ehitusmeister Uusimaa maakonnas. Seejärel äriettevõtte tegevdirektor. Suri 31.10.1937. Maeti Merikarvia Vanale kalmistule. (M.S.)
HALLER de HALLENBURG, Józef Henryku p, Poola kindral (1920).
VR I/2, nr 2657/02.06.1922 General-Broni Jozef HALLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlaste wastu, organiseerides Poolas omanimelise „Halleri armee“, kelle hiilgawad wõitlused meie ühise waenlase üle suurt mõju awaldasid meie wäerinna peale, aidates meile lõplikku wõitu saawutada.
Sündis 13.08.1873 Galiitsias Krakau lähistel Jurczyce mõisas. Õppis Lembergi saksa gümnaasiumis, Kaschau ja Weiskircheni reaalkoolis, lõpetas 1895 Viini sõjaväeakadeemia suurtükiväe osakonna. Korp! Baltia auvilistlane. Leitnant 1895. Teenis 1895–1910 Austria-Ungari armee 11. suurtükirügemendis Lembergis. Kapten 1909. Tegutses 1910–14 Poola põllumeeste organisatsioonides, skautlikus liikumises ja võimlemisühingus Sokół. I MS sündmustes osales septembrist 1914. Jaanuarini 1915 Poola Leegioni 3. jalaväerügemendi ülem, juulist 1916 2. brigaadi ülem, märtsist 1918 Poola 2. korpuse ülem. Osales lahingutes Vene vägede vastu Galiitsias. Kolonel märtsist 1915, kindralmajor aprillist 1918. Mais 1918, kui Saksa väed olid korpuse likvideerinud, põgenes Venemaa kaudu üle Murmanski Prantsusmaale. Oktoobrist 1918 Poola nn Sinise armee ülem Prantsusmaal. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. Aprillis 1919 saabus koos väekoondisega Poola, nimetati Varssavi aukodanikuks. Osales kevadel 1919 sõjategevuses Ukraina vägedede vastu Ida-Galiitsias, juunist oktoobrini 1919 edelarindel, oktoobrist 1919 märtsini 1920 Pomorze rindel, veebruaris 1920 jõudsid Poola väed tema juhtimisel Läänemereni. Kindralleitnant novembrist 1918, kindral aprillist 1920. Juulist 1920 Poola kirderinde, augustis 1920 keskrinde ülem, ühtlasi juulis ja augustis 1920 sõjanõukogu liige. Suvel 1920 korraldas Varssavi kaitset Punaarmee vastu Poola ja Nõukogude Vene sõjas. Oli 1920–26 suurtükiväe peainspektor, 1922–27 Poola Seimi liige, ühtlasi 1920–23 Poola skautide ühingu ja 1920–26 Poola Punase Risti president. Juulis 1926 lahkus vastuolude tõttu marssal J. Piłsudskiga teenistusest. Elas Pomorzes Chełmno lähistel Gorzuchowos oma mõisas. Oli 1936–39 opositsioonilise poliitilise ühenduse Front Morges üks asutajaid ja juhte. II MS algul põgenes Rumeenia kaudu Prantsusmaale, suvel 1940 siirdus Inglismaale. Novembrist 1939 Poola pagulasvalitsuse portfellita minister ja 1940–43 haridusminister. Pärast II MS jäi eksiili, elas tagasitõmbunult Inglismaal. Suri 04.06.1960 Londonis. Maeti Londoni Gunnersbury kalmistule, 1993 maeti ümber Krakówi St. Agnieszka garnisoni kirikusse. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VKO, PR III kl, VM V kl ja VR, Prantsuse ALO II kl ning Itaalia KO II kl. Nõbu kindralleitnant Stanisław Haller de Hallenburg VR III/1, VR I/3. (J.P.)
HALLER de HALLENBURG, Stanisław Władysławi p, Poola kindralleitnant (1920).
VR I/3, nr 2662/02.06.1922 General-Porucznik Stanislaw HALLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, töötades meie ühise waenlase wastu, esiteks Poola Ülemjuhataja Staabi ülemana ja pärast juhatades armeed ning wäerinda, sünnitades enamlastele suuri kaotusi, mis meile wõitu saada kergendasid.
VR III/1, nr 3028/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Kindral Stanislaw HALLER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 26.04.1872 Galiitsias Krakau lähistel Polanka Hallera mõisas. Õppis Bielitzi gümnaasiumis, lõpetas 1893 sõjakooli ja 1901 Viini sõjaväeakadeemia. Leitnant 1893. Teenis 1894–1918 Austria-Ungari armees, oli 1912–15 Krakau kindluse staabiülem, 1916 armeekorpuse staabiülem, 1917 juhtis brigaadi lahingutes Itaalia rindel. Kolonel 1917. Sügisel 1918 astus Poola teenistusse, oli Krakówi komandandi kt, novembrist 1918 Krakówi sõjaväeringkonna staabiülem, veebruarist 1919 juulini 1920 Poola kindralstaabi ülem, augustist septembrini 1920 13. jalaväediviisi ülem ning septembrist oktoobrini 1920 6. armee ülem Poola ja Nõukogude Vene sõjas. Kindralmajor jaanuarist 1920, kindralleitnant septembrist 1920. Sõjanõukogu liige. Jaanuaris 1921 juhtis Poola delegatsiooni Rumeeniaga sõjalise konventsiooni sõlmimiseks. Seejärel 6. armee inspektor Lwówis, Poola kindralstaabi ülem juunist 1923 detsembrini 1925 ja mais 1926. Juunis 1926 lahkus vastuolude tõttu marssal J. Piłsudskiga teenistusest. Elas oma mõisas, osales ühiskondlikus elus, oli Katoliikliku Aktsiooni aktiivne liige. II MS algul avaldas soovi astuda Poola armee teenistusse, septembris 1939 siirdus Lwówi, jäi Punaarmee okupeeritud alale. Nõukogude võim arreteeris ta sügisel 1939, oli Starobilski sõjavangilaagris. Mõrvati aprillis 1940 Ukrainas Harkivis. Maeti tõenäoliselt Pjatihatki ühishauda Harkivi lähistel. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM II ja V kl, PR III kl ja VR ning Ungari SO III kl. Nõbu kindral Józef Haller de Hallenburg VR I/2. (J.P.)
HALLIKU, Arthur-Johannes Jaani p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1205/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 nooremale alamohwitserile Arthur ALLIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Annemõisa juures.
Sündis 13.10.(30.09.)1900 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas vene eragümnaasiumis ja 1919 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 20.11.1918 vabatahtlikult sõjavägede staabis kuulipildujate roodus, detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 kuulipildujate komandos, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni kuulipildujate komandos, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Oli lr sr nr 4 1. kuulipildujate komando vanemohvitser, tehnikakomando ülem, 1. dessantroodu vanemohvitser ja luurekomando ülem, oktoobrist 1919 2. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 05.11.1919 Pihkva all Panjevo küla juures haavata. Sai autasuks Harjumaal Jõelähtme v Kostivere m Atsinurme talu ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 lr sr nr 3 1. kuulipildujate komando nooremohvitser, septembrist 1920 2. kuulipildujate komando vanemohvitser, maist septembrini 1920 osales Soomusrongide Diviisi ohvitseride kursustel. Alamleitnant juunist 1920, nimetati ümber nooremleitnandiks novembris 1922. Juunist 1921 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 2, juulist 1921 rongi adjutant. Suri 24.04.1923 Tallinna sõjaväehaiglas haavadesse, mille oli saanud puhastamise ajal lahti läinud relvast. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (J.P.)
HALONEN, August, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2305/26.03.1920 Alamohwitserile HALONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HAMNSTRÖM, Arnold vt HORSMALA, Arnold Ferdinand Ferdinandi p.
HANBURY-WILLIAMS, John Ferdinandi p, Briti kindralmajor.
VR III/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kindralmajor, Sir John HANBURY-WILLIAMS, diplomaatilise korpuse marssal, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.10.1859 Walesis Monmouthshire’i krahvkonnas Coldbrook Parkis. Õppis Wellingtoni kolledžis ja Sandhursti kuninglikus sõjaväeakadeemias. Aastast 1878 43. kergejalaväerügemendis, 1882 Egiptuses, 1892–97 käsundusohvitser Oxfordshire’i kergejalaväes, 1897–1900 Lõuna-Aafrika ülemvoliniku sõjaline nõunik ja 1900–03 sõjaministri nõunik, 1904–09 Kanada kindralkuberneri nõunik, 1909–14 Šotimaa sõjalise administratsiooni juht. Kuulus 1911–21 ROKi, esindades seal Kanadat. Alates 1914 teenis peastaabis. I MS ajal 1914–17 Briti sõjalise missiooni juht Venemaal, 1917–18 juhtis Briti sõjavangide osakonda Haagis ja 1918 Bernis. Lahkus 1919 teenistusest. Oli 1920–34 Briti kuningakoja diplomaatilise ameti juht. Avaldanud raamatu „The Emperor Nicholas II, as I Knew Him“ (1922). Suri 19.10.1946 Windsori lossis. Maeti Windsori kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VO I, II ja III kl, BO II kl ning MGO III kl. (M.S.)
HANI, Robert Johanni p, kapral (1920).
VR II/3, nr 720/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Robert Johani p. ANI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 Toropschina külas.
Sündis 24.(12.)11.1890 Võrumaal Põlgaste v Hurmi m Hauka talu pidaja peres. Õppis Põlgaste vallakoolis. VS ajal alates 01.05.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, samal kuul saadeti täienduseks 5. jalaväepolgu 5. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai Võrumaal Põlgaste m Lüüdsepa talu. VRVÜ Võru osak liige. Suri 07.05.1950 Võrumaal Sõmerpalu vallas. Abikaasa Miili-
Helene, sünd Keiso (1892). (A.K.)
HANNIKAINEN, Karl Onni Gerhard Pietari p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2099/14.05.1920 Dr. O. HANNIKAINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 08.10.1865 Helsingis maamõõtja ja kirjaniku peres. Õppis alates 1882 Helsingi ülikoolis, 1890 dr. phil. 1887–89 soome keele õpetaja Helsingi gümnaasiumis. Töötas 1889–1930 ajaloo ning soome keele õpetaja ja vanemõpetajana, 1897–1900 oli Kuopio lütseumi direktori asetäitja ja 1900–30 direktor. Soome VS ajal Põhja-Savo ja Kajaani rinde staabi liige ja staabiülem. VS ajal EAP esindaja Kuopios, vabatahtlike värbaja. Suri 02.12.1930 Kuopios. Maeti Kuopio kalmistule. (M.S.)
HANNON, Patrick Joseph Henry Matthew p, Briti riigitegelane.
VR III/2, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa parlamendi liige, Patrick HANNON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 02.03.1874 Iirimaal Sligos. Õppis kuninglikus teaduskolledžis ja kuninglikus ülikoolis Iirimaal. Inglise-Iiri konservatiivne poliitik, tööstur ja põllumajandusviljeleja. 1921–50 Briti parlamendi liige Birminghami piirkonnast. Tegutses Briti Rahvaste Ühenduses, oli Kuningliku Geograafia Seltsi ja Kuningliku Kunstide Ühingu liige. Suri 10.01.1963. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
HANNULA, Erkki (ka Bror Erik Edvard) Edvard Deani p, Eesti leitnant (1919), Soome kolonelleitnant (1942).
VR II/3, nr 1697/26.03.1920 Jäägri leitnandile Erkki HANNULA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas;
VR II/3, nr 2272/26.03.1920 Jäägri leitnandile Bror HANNULA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.11.1890 Soomes Ruovesi vallas, elas Porvoos. Lõpetas 1909 Viiburi lütseumi, 1914 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja keelte osak cand. phil. ja 1924 mag. phil. 1922–26 jätkas õpinguid õigusteaduses. 1927–28 kadetikoolis. 1909 Wiipurilainen Osakunta liige. Oli esimeste Soome vabatahtlike hulgas, kes sõjaliseks väljaõppeks Põhja-Saksamaale siirdusid. Märtsist 1915 õppustel Lockstedteri laagris, teenis 27. jäägripataljonis, veebruarist 1916 jaoülem. Osales I MS ajal Saksa idarindel lahingutes Kuramaal ning Riia all Misse ja Aa jõe joonel. Lipnik veebruarist 1918. Naasis jäägrite rühmaga Vaasasse. Soome VS ajal 3. jäägrirügemendi 10. jäägripataljoni 2. kompanii ülem. Osales Tampere ja Viiburi lahinguis. Pärast sõda jätkas teenistust rügemendi 9. kompanii ülemana. VS ajal alates 12.01.1919 leitnandina Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi juures ja 18.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähistel haavata. Aprillist 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Augustist 1919 novembrini 1920 Uusimaa rügemendi 8. kompanii ülem. 1921 Põhja-Uusimaa ja Mikkeli ringkonna KL juhtide kursuste juhataja. Detsembrist 1921 jaanuarini 1922 osales Valge mere Karjala retkel. Juunist 1925 kaitseministeeriumi intendandiosak ametnik, veebruarist 1927 peastaabi korraldusvalitsuse ohvitser, juulist 1930 Põhja-Savo rügemendi peastaabi ohvitser, jaanuaris 1933 vabastati teenistusest. Seejärel KL ohvitseride ja pealike kursustel õppejõud. Nooremleitnant maist 1920, kapten 1927, major 1937. Talvesõja ajal Karjala kannase armee staabi 2. osak ohvitser, 1. korpuse staabi osak ülem, seejärel 4. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem ning peastaabi luureosak ohvitser. Jätkusõjas 1. korpuse staabi 2. osak ülem, siis W. Oinoneni üksuse staabis, Ida-Karjala staabi käsundusosak ülem, Äänisniemi piirkonna ülem, 12. jalaväerügemendi ülema abi, 6. divisjoni koolituse ohvitser ja tagalaväeosa staabi büroo juht. Kolonelleitnant 1942. Osales lahingutes Karjala kannasel. Detsembris 1944 lahkus teenistusest. Töötas kuni 1954 Helsingis maksuameti inspektorina. Suri 06.07.1961 Helsingis. Maeti Porvoo Näsinmäki kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl. (M.S.)
HANNUNIEMI, Juho August Greeta Sofia p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2094/14.05.1920 Kaupmees J. A. HANNUNIEMI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 27.09.1883 Soomes Alatornios. EAP esindaja Tornios, vabatahtlike värbaja. Suri 18.06.1961 Tornios. Maeti Tornio kalmistule. (M.S.)
HANSAR, Paul-Johannes Hansu p, reamees (1915).
VR II/3, nr 1839/15.09.1920 Lahingus 23/24 mail 1919 a. langenud Soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Paul HANSAR’ile wahwuse eest. (Täpsustus: ei langenud, vaid sai raskelt haavata.)
Sündis 27.(15.)06.1895 Virumaal Kunda-Malla vallas. Õppis kihelkonnakoolis. Põllumees. Osales I MS sündmustes juunist 1915 detsembri lõpuni 1917. VS ajal alates 20.12.1918 5. jalaväepolgu muusikakomandos, haigestus, maist 1919 12. roodus, samal kuul viidi üle laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv luurajate komandosse. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Riia all, sai 24.05.1919 Petserimaal Irboska jaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puusepp Kunda-Malla vallas, 1936–38 Sillamäel AS Eestimaa Õlikonsortsiumis, kevadest 1938 Kehras, 1939 Tapal ja alates 1940 Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas tisler. Suri 16.12.1970 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Julie-Vilhelmine, sünd Tedre (1897–1934), pojad Karl-Härbert (1923–23), Hans-Fridrich (1924–2002) ja Ülo (1925–2007). Teine abikaasa Vilhelmine-Helene, sünd Suumann (1907–96). (M.S.)
HANSEN, Andres Mihkli p, kapral (1920).
VR II/3, nr 451/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Andres Mihkli p. HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Porhowi kolonii juures.
Sündis 21.(09.)07.1893 Pärnumaal Lelle vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Elas Tallinnas, töötas sepana. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus. Kapral aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1920 juulini 1922 Tallinna eeluurimis- ning Viljandi vanglas ja Keskvanglas varastatud kaubaga äritsemise eest. Hiljem töötas Tallinnas Lutheri vabrikus ning Nõukogude ajal oli Tallinna vineeri- ja mööblivabriku tööline. Suri 25.12.1953 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (M.S.)
HANSEN, Axel Harald, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr 1950/26.03.1920 Lipnik Axel HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis Taanis. VS ajal alates märtsist 1919 reamees Taani vabatahtlike kompanii 2. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes vahemikus 29.–31.07.1919 Ostrovi ligidal. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. (M.S.)
HANSEN, Edgar-Harry-Hermann Hansu p, arst (1914).
VR I/3, nr 2674/07.04.1922 Vabadussõjas ametikohuste täitmisel elu ohverdanud Arst Edgar HANSEN’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 20.(08.)06.1891 Läänemaal Martna vallas köstri peres. Õppis Martna vallakoolis ja Pärnu gümnaasiumis, lõpetas 1914 Peterburi sõjameditsiini akadeemia. I MS ajal detsembrist 1914 nooremarst Tiflisi tagavara suurtükiväedivisjonis, märtsist 1915 vanemarst 1. Kubani kasakapolgus, detsembrist 1917 nooremordinaator Groznõi sõjaväehospidalis. Osales kasakapolguga sõjategevuses Kaukaasia rindel Pärsias, Taga-Kaukaasias ja Armeenias. Mais 1918 vabastati teenistusest. Suvest 1918 Martnas arst. VS ajal alates 09.01.1919 Tallinna 1. sõjaväehaigla nooremordinaator, maist 1919 vanemarst 2. jalaväepolgus, veebruarist 1920 lähetuses 3. diviisi nakkushaiguste vastu võitlevas lendsalgas. Suri 13.03.1920 Virumaal Kundas lendsalga haiglas tüüfusse. Maeti Martna kalmistule. Nimi Haapsalu ja Martna sambal, tahvlil kaitseväe peastaabis (end sõjaväe keskhaigla) ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. Vend lipnik Erich-Hans-
Arvid Hansen langes Vabadussõjas 23.12.1918. (J.P.)
HANSEN, Jaan vt HANSON, Jaan Hansu p.
HANSEN, Kai Louis, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr 1931/26.03.1920 Lipnik Kai HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis Kopenhaagenis. VS ajal alates märtsist 1919 reamees Taani vabatahtlike kompanii 3. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Sai 28. (teistel andmetel 24.) 05. 1919 Võrumaal Haanja ligidal haavata ning suri haiglas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. (M.S.)
HANSEN, Karl Jaani p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 1192/15.09.1920 Soomusrong „Kapten Irw“ alamkaptenile Karl HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 weebruaril 1919 a. Weski küla all.
Sündis 04.12.(22.11.)1892 Viljandimaal Olustvere v Ülde k Pihu (ka Aadama) talus kooliõpetaja peres. Õppis 1900–05 Olustvere Tillu-Reinu vallakoolis, 1905–10 Viljandi linnakoolis ja Paide linnakooli pedagoogikakursustel, sai õpetajakutse ning õppis 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis. Novembrist 1910 juulini 1914 õpetaja Vastemõisa v Järavere (Kasari) koolis. I MS ajal augustist 1914 356. Liivimaa družiinas, aprillist 1915 Kroonlinna kindluse põhja piirkonna Jukola lõigu ja helgiheitjate komando ülem. Lipnik juulist 1915. Jaanuarist 1916 Kroonlinna kindluse põhja piirkonna ülem, augustist 1916 Kroonlinna 3. kindluse jalaväepolgu helgiheitjate komando ülem, aprillist 1917 Kaukaasia rindel 35. Turkestani kütipolgus, novembrist 1917 kütipolgu instruktorite kooli ülema abi. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu, aprillist 1919 1. roodu nooremohvitser, augustist 1919 vanemohvitser. Alamleitnant juulist 1919, leitnant oktoobrist 1919 ja alamkapten detsembrist 1919 (kapten jaanuarist 1924). Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri ning Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Riia all ning Pihkva rindel, sai 17.02.1919 Petserimaal Senno küla ja 23.04.1919 Võrumaal Kasaritsa juures haavata. Veebruarist 1920 lr sr Kapten Irv dessantpataljoni ja 1. roodu ülema kt, jaanuarist 1921 dessantroodu ülem, ühtlasi rongikohtu esimees. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Olustvere v Navesti m Lahkmäe talu. Seejärel talunik. Võhma piimaühistu juhatuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Töötas 1945–46 Olustvere põllutöökoolis sõjalise õpetajana, vallandati kui endine Eesti ohvitser. Läks 08.05.1947 Olustvere v Lahkmäe talus vabasurma. Maeti Suure-Jaani. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Rosalie, sünd Meokas (1901–93), lapsed Erna (1927), Jaan (1929), Luule (1930), Ants (1932–2003), Riho (1934), Kaljo (1936–54) ja Agu (1944). (J.P.)
HANSEN, Karl-Friedrich Heinrichi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 475/17.08.1920 4 jalawäe polgu 1 kuulipildujate roodu reamehele Karl HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12 oktoobril 1919 a. Katla ja 7 oktoobril 1919 a. Witino külade all.
Sündis 15.(03).03.1889 Pärnus möldri peres. Õppis Pärnu linnakoolis. Töötas Pärnus lukksepana. I MS ajal 1914–18 145. jalaväepolgu kuulipildujate komandos nooremallohvitser. VS ajal alates 24.01.1919 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, maist 1919 veltveebli kt, augustis 1919 alandati korratu käitumise eest reameheks, oktoobrist 1919 kuulipildujate komando jaoülem. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Lukksepp Pärnus. Suri 28.12.1920 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
HANSEN, Osvald Johanni p, leitnant (1920), major (1938).
VR II/3, nr 437/17.08.1920 4 jalawäe polgu lipnikule Oswald Juhani p. HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 juunil 1919 a. Werino mõisa all.
Sündis 07.06.(26.05.)1896 Harjumaal Järvakandi vallas töölise peres. Lõpetas 1916 Rakvere õpetajate seminari ja õppis 1917 Aleksei sõjakoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1932 kompaniiülemate kursustel. Augustist 1915 3. tagavarapataljoni 2. roodus, septembris 1915 vabastati kooliõpilasena teenistusest. I MS ajal oktoobrist 1916 179. tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 123. tagavarapolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu 8. roodus. VS ajal alates 20.11.1918 Viru maakonna KL ridades, 05.12.1918 arvati 4. jalaväepolgu läbikäijate komandosse, määrati 3. roodu nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 Tallinna tagavarapataljonis, märtsist 1919 4. jalaväepolgu 9. ja 3. roodu nooremohvitser, augustis 1919 vanemohvitser, detsembrist 1919 3. roodu ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Virumaal Undla v Neeruti m Kirsimäe talu. Märtsist 1920 4. jalaväepolgu 3. roodu ülem, aprillist 1920 1. roodu nooremohvitser, juunist 1920 rooduülema kt. Juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni 1. ja septembrist 1921 4. roodu rühma- ja rooduülem, märtsist 1922 5. roodu rühmaülem. Maist 1922 rannavalve osak Haapsalu raj ülema abi. Juulist 1922 10. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 1. roodu ülema kt, septembrist roodu (novembrist 1922 kompanii) rühmaülem, augustist 1923 4. kompanii rühmaülem. Novembrist 1923 3. suurtükiväerügemendi välipatarei nr 18 nooremohvitser. Veebruarist 1924 taas 10. jalaväerügemendi 4. kompanii rühmaülem, märtsist 5. kompanii rühmaülem ja ajutine kompaniiülem, septembrist taas 4. kompanii rühmaülem, septembrist 1925 1. kompanii rühmaülem, ühtlasi jaanuarini 1926 4. kompanii ajutine ülem, veebruarist 1926 3. kompanii ülema kt, juulist 1927 10. jalaväerügemendi 3. kompanii ülem. Oktoobrist 1928 Kalevi üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ülem, detsembrist 1934 pataljoni adjutant, oli sõjaringkonnakohtu liige ja pataljoni ohvitseride kogu juhatuse esimees. Septembrist 1937 Sakala partisanide pataljoni 1. kompanii ülem, korduvalt pataljoni adjutandi ja pataljoni ajutise ülema kt, oli 1939 pataljoni ohvitseride kogu juhatuse esimees. Kapten 1928, major 1938. Aprillist juunini 1940 lähetuses Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna staabi juures, 25.06.–04.07.1940 sideohvitser NSV Liidu väeosades Põltsamaal, 07.–13.08.1940 Sakala partisanide pataljoni ajutine ülem. VRVÜ Tallinna ja Viljandi osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgus Elvas. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Elas Kirsimäe talus. Oktoobris 1941 moodustas Tallinnas Esimese Eesti Eripataljoni, detsembrist 1941 sama väeosaga (185. Eesti julgestusgrupp) Narvas, jaanuarist 1942 väeosa ülemana Leningradi obl Kingissepa rajoonis, märtsis 1942 vabastati teenistusest. Veebruarist septembrini 1944 OK Virumaa 2. territoriaalpataljoni ülem. Septembrist 1944 varjas end võõra nime all. Nõukogude võim arreteeris ta 07.01.1945 Tallinnas. Suri 05.11.1945 Krasnojarski kr NorilLagis. Kenotaaf Kadrina kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936). Abikaasa Alide, sünd Pihel (1900), tütar Helge (1927–33). (J.P.)
HANSMANN, Johannes vt Juhan Jakobi p.
HANSON (sünd HANSSON), Jaan Hansu p, kapral (1920).
VR II/3, nr 324/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Jaan Hansu p. HANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus augusti kuul 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka küla all. (Täpsustus: valitsuse otsusega 08.07.1938 arvati annetatuks Jaan HANSSON’ile.)
Sündis 13.(01.)02.1897 Pärnumaal Enge v Juhani talu pidaja peres. Õppis Enge vallakoolis, oli puusepp. I MS ajal 1917–18 Petrogradi tagavarapataljonis ja 1. Kroonlinna suurtükiväepolgus. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus ja märtsist 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 19.11.1919 Narva all Aleksandrovskaja Gorka küla juures haavata. Kapral jaanuarist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Juhani talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kevadeni 1949 talupidaja, seejärel kolhoosi Edasi liige, 1950 lühikest aega kolhoosi esimees, hiljem põllutööline. Osales 24.07.1989 VR päeval Adaveres. Suri 05.04.1995 Pärnu-Jaagupis. Maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Maria-Elvine, sünd Andresson (1909), pojad Endel (1934–2012), Antti (1936) ja Aksel (1940–2014). (A.K.)
HANSON, Jaan Jaani p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 399/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan HANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Willa küla juures 1919 a.
Sündis 27.(15.)08.1896 Pärnumaal Sauga v Pappsaare k Maidla-Uuetoa talu pidaja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis, põllumees. I MS ajal 1915–18 Pauli kaardiväepolgus nooremallohvitser. VS ajal alates 06.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadroni rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Uuetoa talu. VTÜ Sauga osak varahoidja, Sauga muusikaseltsi ja kindlustusseltsi juhatuse liige, KL Pärnumaa mlv Sauga mlvk auliige, VRVÜ Pärnu osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Nõukogude ajal töötas Pärnu piimakombinaadis. Suri 07.06.1964 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Lilli (Jelisaveta), sünd Padumets (1904–95). (A.K.)
HANSON, Paul Joosepi p, alamleitnant (1919), kolonelleitnant (1940).
VR II/3, nr 1354/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu alamleitnandile Paul HANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 augustil 1919 a. Poddubje küla juures.
Sündis 30.(18.)08.1893 Võrumaal Kahkva v Sülgoja talu pidaja peres. Õppis 1901–03 Kahkva valla-, 1903–06 Räpina kihelkonna-, 1906–08 J. O. Thomsoni kaubandus- ja 1908–11 Tartu õpetajate ühingu kaubanduskoolis, 1916 1. Oranienbaumi lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1931–32 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal 1915–17 Izmailovo kaardiväe tagavarapataljonis ning 37. Siberi küti-, 9. tagavara- ja 121. Penza jalaväepolgus. Lipnik juulist 1916. Saksa okupatsiooni ajal organiseeris kaitseliitlasi Kahkva vallas, oli Kahkva komandant. VS ajal alates 23.12.1918 Kuperjanovi partisanide salga 3. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 pataljoni 2. ja 4. roodus, juulist 1919 4. roodu ja novembrist 1919 3. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 23.10.1919 Narva all haavata. Alamleitnant maist 1919. Sai autasuks Võrumaal Räpina v Pärna talu. Teenis 1920–25 Kuperjanovi partisanide pataljonis, oli 1925–27 Sõjakooli ohvitseride kursuse kompanii ülem, 1930–32 KÜÕ lektor, 1932–35 7. jalaväerügemendi staabiülem, 1935–36 1. diviisi staabi 1. jsk ülem ja 1936–40 Võru-Petseri sõjaväeringkonna staabiülem. Leitnant septembrist 1920, kapten 1926, major 1932, kolonelleitnant 1940. Oli KÜÕ ja Kõrgema Sõjakooli ohvitseride kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni liige, VRVÜ Võru osak liige. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Töötas Võru Pangas ja lihunike artellis Kommunaar arveametnikuna. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Võrus. Lasti maha 17.07.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1934). Abikaasa Hedvig, sünd Künnapuu (1908–77, küüditati 1941, vabanes 1957), pojad Henno (1935, küüditati 1941, vabanes 1955) ja Kaido (1936, küüditati 1941, vabanes 1955). (A.K., J.P.)
HANSSOO (kuni 1935 HANSSON), Jaan Aadu p, arst (1914).
VR I/3, nr 491/25.08.1920 Endisele 4 jalawäe polgu wanemale arstile, Dr. Jaan Ado p. HANSSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 07.06.(26.05.)1883 Viljandimaal Helme v Sõra (ka Sõrra) talu omaniku peres. Õppis Helme valla- ja kihelkonnakoolis, 1896–1905 Tartu gümnaasiumis, 1905–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja 1911 Leipzigi ülikoolis. Alates 1905 EÜSi liige. Oli 1913–14 Rõngus jaoskonnaarst. I MS ajal augustist 1914 19. Siberi kütipolgu nooremarst, detsembrist 1914 paranduskomandos Tartus, juulist 1915 nooremarst 131. Tiraspoli polgus, juulist 1916 33. diviisi ning augustist 1917 44. diviisi moonavoori vanemarst. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai detsembris 1914 Augustówi all põrutada. Jaanuarist 1918 Eesti diviisi moonavoori vanemarst, veebruarist 1918 Eesti divisjoni haigla nooremordinaator. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 20.11.1918 Eesti sõjaväehaigla vanemordinaator, määrati 15.12.1919 4. jalaväepolgu vanemarstiks. Jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni vanemarst, jaanuarist 1920 sõjaväe tervishoiuvalitsuse administratiiv-majandusosak ülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Täiendas end 1921–22 Viinis, Prahas ja Berliinis ning 1927 Budapestis. Töötas 1922–40 Tallinnas silmaarstina, alates 1926 ka kooliarstina. Oli Tallinna Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi asutaja ning VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale. Hukkus 04.04.1945 Saksamaal Nordhausenis liitlaste õhurünnakus. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Abikaasa Magdalena-Marie-Vilhelmine, sünd Heyer (1906–45), lapsed Adolf-Karl (1928), Hilja (1931–45) ja Iko (1941–45). Vennanaise vend kindralmajor Jaan Soots VR I/1. (J.P.)
HANSTEIN, Balder Villemi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 206/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ roolimehele Balder Willemi p. HANSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Tsitris, Muhu- ja Saaremaal, ning Orawa küla waldamisel.
Sündis 20.(08.)04.1893 Paldiskis töölise peres. Õppis linnakoolis. Meremees Paldiskis. VS ajal alates 20.11.1918 roolimees suurtükilaeval Lembit, novembrist 1919 vanemroolimees ja jaanuarist 1920 meretuuker. Osales laeva lahinguoperatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning Lõuna-Eestis ja Narva all. Võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Harjumaal Kloostri v Leetse-Pallaste mõisa Niine talu, seejärel Raudtee Peatehastes tööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas lukksepp. Suri 06.11.1981 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Margot-Hedvig, sünd Sepp (1896–1984). (M.S.)
HAPPONEN, Juho, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2147/26.03.1920 Sõdurile Juho HAPPONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis Soomes Sortavalas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HARDINGE, Charles Charlesi p, parun, Briti diplomaat ja riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa Välisminister, Lord of Penhurst Charles HARDINGE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 20.06.1858 Londonis. Õppis Harrow’ koolis ja Cambridge’i Trinity kolledžis. Astus 1880 diplomaatilisse teenistusse, alates 1896 esimene sekretär Teheranis ja 1898 Peterburis, 1904–06 suursaadik Venemaal. 1906–10 ja 1916–20 välisteenistuse ministriabi. 1910 tõsteti aadliseisusse. 1910–16 India kindralkuberner, 1920–22 suursaadik Prantsusmaal. Alates 1922 pensionil. Riiginõukogu liige. Suri 02.08.1944 Inglismaal Penshurstis. Maeti Kenti krahvkonnas Fordcombe’i St Peteri kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti SO, BO I kl, MGO I kl, VO I kl, ITO I kl ja IO I kl. (M.S.)
HARJAKAS (kuni 1940 HARJAKS), Hans Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1159/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Hans HARJAKAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 weebruaril 1919 a. Räptsowa külade juures.
Sündis 16.(04.)03.1891 Pärnumaal Sauga v Ridalepa k Harjaka talus. Õppis Sauga vallakoolis. Teenis sõjaväes alates 1912. I MS ajal 1914–18 6. tragunipolgus. VS ajal alates 25.12.1918 Ratsapolgu 3. eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Audrus autojuhina, alates 1930 Mõisakülas linavabriku autojuht, hiljem samas kütja-masinist kuni pensionile siirdumiseni 1956. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 20.02.1970 Viljandi raj Mõisakülas. Maeti Mõisaküla kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Laos (1898–1975), tütred Virve (1925) ja Maie (1937). (J.P.)
HARJU, Kaarlo Eerikki Kaarlo Iivari p, Soome reamees (1919), kapten (1941).
VR II/3, nr 2240/26.03.1920 Sõdurile Kalle HARJU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.11.1904 Soomes Poris politseiniku peres. Õppis algkoolis, käsitöökoolis ja kõrgemas käsitöönduskoolis. 28.01.–31.12.1918 Viiburi KL luureosak käskjalg, osales Soome VS sündmustes ja Viiburi vallutamisel. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1919–20 Viiburi KL jaoülem. 1924–29 autopataljoni allohvitser ja rühmaülem. 1927 õppis ohvitseride koolis sapööri erialal. Aastast 1930 Helsingi KL autokompanii pealik. Töötas autojuhi, autotehases montööri, relvameistri ja töödejuhatajana. Talvesõja ajal autokompanii ülem. Oli peakorteri sõjatranspordi teenistuses. Juunist 1940 augustini 1941 taas autokompanii ülem. Jätkusõjas transpordistaabi ülem. Lipnik 1929, leitnant 1938, kapten 1941. Suri 15.12.1945 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
HARJUSVUO (kuni 1935 HÄGGQVIST), Vilho Akseli Akseli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2237/26.03.1920 Sõdurile Wilho HÄGGIWIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.08.1894 Soomes Raahes. Lõpetas kesk- ja kaubanduskooli. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas raamatupidajana. Suri 19.01.1946. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
HARTIKAINEN, Vilho Vilhelmi p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1790/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Wilho HARTIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.09.1898 Soomes Kuopio maakonnas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales KL tegevuses. Suri 24.10.1932 Kuopios. Maeti Helsingis Malmi kalmistule. (M.S.)
HARTMANIS, Mārtiņš Jurise p, Läti kindral (1929).
VR I/2, nr 3088/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kolonel Martin HARTMANN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.(05.)10.1882 Lätis Kuldīga mk Kurmāle v Dabata talu pidaja peres. Õppis Kuldīga ministeeriumikoolis, Vilno raudteetehnikakoolis, 1905–08 Vilno sõjakoolis, 1913–14 Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud) ja 1922–24 Prantsuse sõjaväeakadeemias. Korp! Tervetia auvilistlane. Sõjaväes alates 1904 106. Ufa jalaväepolgus, sügisest 1905 sõjakoolis. Alamleitnant 1908. Nooremohvitser 115. Vjazma jalaväepolgus. Leitnant 1911. I MS ajal augustist 1914 106. Ufa jalaväepolgus, seejärel 29. diviisi staabis, hiljem diviisi 2. brigaadi staabiülem. Veebruaris 1915 langes Ida-Preisimaal sakslaste kätte vangi, vabanes novembris 1918. Alamkapten juunist 1915. VS ajal alates 18.11.1918 kaptenina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes, detsembrist 1918 jaanuarini 1919 Läti valitsuse sideohvitser Landeswehri peastaabis. Juunist 1919 komandeeringus Eestis, juulist 1919 Põhja-Läti brigaadi staabiülem, augustist 1919 Läti sõjavägede ülemjuhataja staabi operatiivosak ülem. Kolonelleitnant oktoobrist 1919. Oktoobrist 1919 Läti sõjaväe esindaja Poolas, jaanuarist 1922 peastaabi operatiivosak ülem, 1924 määrati ohvitseride akadeemiliste kursuste ülema abiks, alates 1925 sõjavägede juhataja staabi operatiivosak ülem, juulist 1926 sõjavägede staabi ülema esimene abi. Kolonel 1925, kindral novembrist 1929. Oli 1929–30 5. Cēsise jalaväepolgu ülema kt, 1932–33 Zemgale diviisi ülema kt, veebruarist 1934 sõjavägede staabi ülem, oktoobrist 1939 sõjavägede juhataja käsutuses kindralina eriülesannetes ning Läti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise pakti sõjandusküsimuste komisjoni esimees. Nimetati 18.06.1940 sidestaabi ülemaks, et korraldada koostööd sissemarssiva Punaarmeega. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Elas Kuramaal Tukumsi mk Lestenes. Nõukogude võim arreteeris ta 20.12.1940 Lestenes. Lasti maha 27.07.1941 Moskvas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR II kl (1932), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Läti KTO II ja III kl, Leedu GO I kl, Poola PR I, II ja IV kl ning VR, Prantsuse ALO III kl, Rootsi MO II kl ning Soome VRO II ja III kl. Abikaasa Irma Marija, sünd Liepina (1892–1973), lapsed Astrīde Helēna (1926) ja Juris (1928), pere pääses läände. Tütar oli abielus väliseesti luuletaja Ivar Ivaskiga. (J.P.)
HARVEY, Charles, Briti 2. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 1954/26.03.1920 Wanemale madrusele, Charles HARVEY’le, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
HASMANIS, Viktors Kārlise p, Läti kapten (1919), kolonelleitnant (1927).
VR I/2, nr 2795/15.08.1923 Kapten Läti teenistuses Viktor HASSMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel Eesti Wabariigile.
Sündis 17.(05.)01.1892 Lätis Valka mk Liellugaži v Kaln-Keizeri talu pidaja peres. Õppis Valga linnakoolis, Tartu ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas, 1915 Gatšina lipnikekoolis, 1926 ohvitseride kursustel ja 1929 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal augustist 1914 350. Vidzeme jalaväe družiinas. Lipnik 1915. Nooremohvitser Läti küti tagavarapataljonis, juunist 1917 1. Daugavgrīva Läti kütipolgus, septembrist 1917 1. Läti kütibrigaadi staabis. Alamleitnant oktoobrist 1917. Jaanuarist 1918 Dvinski sõjaväeringkonna reservis 94. sanitaartranspordis. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Elas Valgas ja vanematekodus Liellugaži vallas. VS ajal alates 18.02.1919 leitnant Eestis loodud Põhja-Läti brigaadis, märtsist 1919 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus, seejärel idarinde tagavarapataljoni ülem, augustist 1919 4. Sigulda (hiljem 6. Riia) jalaväepolgu pataljoni ülem. Kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia rindel. Novembrist 1919 allohvitseride pataljoni ohvitser. Jaanuarist 1920 Läti sõjaväe esindaja Eestis, veebruarist 1922 ühtlasi Soomes, oktoobrist 1923 sõjaväeatašee Saksamaal, oktoobrist 1925 8. Daugavpilsi jalaväepolgu pataljoniülem, hiljem majandusülem. Kolonelleitnant 1927. Alates 1932 5. Cēsise jalaväepolgu pataljoniülem, seejärel 2. Ventspilsi jalaväepolgu staabiülem, novembrist 1939 1. Liepāja jalaväepolgu pataljoniülem. Juulis 1940 vabastati teenistusest. Juunist 1941, pärast pere küüditamist, varjas end. Elas Kuramaal Gramzda vallas. Oli 1944 15. Liepāja Aizsargi polgu ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 20.05.1945, mõisteti 20 aastaks vangi, oli Komi ANSV Vorkuta ja Inta laagreis, alates 1956 asumisel Krasnojarski krais, tuli 1964 tagasi Lätti. Suri 22.12.1984 Bauska raj Iecavās. Maeti Iecavā Sila kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Läti KTO IV kl ja VO III kl. Abikaasa Meta, sünd Sarkane (1896–1977, küüditati 1941, vabanes 1964), lapsed Biruta (1915), Uldis (1921–42, küüditati 1941, suri Siberis), Viktors (1924–46, küüditati 1941, suri Siberis) ja Gunars (1927–67, küüditati 1941, vabanes 1964). (J.P.)
HAUDUMÄGI, August Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 849/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile August HAUDUMÄGI’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 29 aprillil 1919 a. Sagorje küla all, 27 juunil 1919 a. Walgejärwe juures ja 18 oktoobril 1919 a. Krasnaja Gorka all.
Sündis 28.(16.)07.1889 Tartumaal Aakre v Pedaste k Pungaveske möldri peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal Petrogradi kaardiväepolgus. VS ajal alates 23.02.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, juulist 1919 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 01.11.1919 haavata. Kapral jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Harjumaal Kloostri v Risti m Tähe talu, müüs selle 1936 ära. Elas Tartus, hiljem juhutöödel Harju- ja Läänemaal ning Tallinnas. 1938–44 töötas Kiviõlis ja oli Küttejõu kaevanduses kaevur. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Saatus teadmata. Abikaasa Juuli, sünd Paulmann (1896–1973), tütar Aino (1931–2014). (J.P.)
HAUSMANN, Rudolf vt HAASMA, Rudolf Juhani p.
HAUTAVIITA, Johan Villiam Nestori p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 1732/26.03.1920 Weltweeblile Johan HAUTAWIITA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.04.1898 Soomes Karijoki vallas. Lõpetas algkooli. Jaanuarist 1918 Vöyri sõjakoolis, osales selle ridades Soome VS lahingutes, sai allohvitseriks. Aprillist juulini 1918 veltveebel Pori kaitseväes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist oktoobrini 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas Vöyri pataljoni rühmaülemana. Põllumees Karijoki Alakyläs. 1919–40 KL liige, aastast 1925 Karijoki piirkonna ülem. Talvesõjas kompanii veltveebel. Jätkusõja ajal 58. jalaväerügemendi 1. pataljoni kompanii veltveebel, osales lahingutes Sortavalas ning Karjala kannasel. Saatus teadmata. (M.S.)
HAVAS (kuni 1906 ÖRLING), Eino Soini Oskar-Samueli p, Soome lipnik (1918), kapten.
VR I/3, nr 2106/14.05.1920 Politseimeister Eino HAWAS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 23.07.1885 Soomes Lempäälä vallas kooliõpetaja peres. Lõpetas 1907 Tampere ühiskooli, sooritas 1911 võimlemisõpetaja ja 1913 üldkasvatusteaduse eksami. 1927 osales siseministeeriumi õppereisidel Rootsis, Saksamaal ja Taanis, 1936 Kotka linna stipendiaadina Tallinnas ning 1937 Rootsis ja Taanis. 1908–26 võimlemisõpetaja koolides. 1908–26 tegi mitmele ajalehele ja ajakirjale kaastööd. 1917 Kotka KL asutaja. Soome VS algul Mikkeli linna komandandi abi, hiljem Savo armee rindestaabi politsei lendsalga pealik. Aastast 1918 Kotka politseiülem. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Kotkas, vabatahtlike värbamise organiseerija Kymenlaakso piirkonnas. 1926–33 KL Kotka merestaabi liige. 1927 KL laevakaptenite kursusel. Lipnik 1918, leitnant 1927, hiljem ülendati kapteniks. 1927–34 enesekaitse edendaja Kotkas. 1934–37 Kotka ettevõtte Teknokemiallinen OY juhatuse esimees. Talvesõja ajal Kotka piirkonna politseiülem. Suri 26.07.1962 Kotkas. Maeti Kotka Parika kalmistule. Teised autasud: Soome VR III, IV ja IV kl, VRO V kl ning Saksa KO II kl. Poolvend Väinö Rafael Havas VR II/3. (M.S.)
HAVAS (kuni 1906 ÖRLING), Väinö Rafael Oskar-Samueli p, Soome veltveebel (1919), kapten (1940).
VR II/3, nr 1720/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Wäinö-Rafael HAWAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.08.1898 Soomes Lempäälä vallas kooliõpetaja peres. Sooritas 1916 küpsuseksami ja 1921 teoloogia vaheeksami. Aastast 1917 Lempäälä KL ridades. Soome VS ajal Põhja-jäägrirügemendi 1. pataljoni 2. kompanii rühmaülem. Osales lahinguis Lempääläs, Säiniös ja Viiburis, kus sai haavata. Juulist oktoobrini 1918 kaardiväe jalaväepataljonis veltveebel. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas 1. rügemendi kompanii ülemana, sai 04.05.1919 Mägris haavata. 1921 pühitseti kirikuõpetajaks, tegutses kaplanina Lappeenrantas, Oulus, Rovaniemis ja Kittiläs. 1927–35 kirikuõpetaja Merijärvis ja 1935–41 Kivijärvis. 1919–20 Terijoki KL juht, 1928–35 Merijärvi KL staabi liige, 1930–34 Raahe ringkonna staabi liige, 1935–39 Kivijärvi KL liige. Kirjutas vaimulikke ja isamaalisi luuletusi ja raamatuid. Oli 1937 ja 1940 presidendi valijamees, 1939–41 Rahvusliku Koonderakonna saadik Eduskunnas. Osales saadiku staatusest hoolimata Talvesõjas. Lipnik 1920, leitnant 1929 ja kapten 1940. Jätkusõja ajal 50. jalaväerügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis, osales lahingutes Punaarmee vastu. Langes 21.08.1941 Ida-Karjalas Suojärvi v Suvilahtis. Maeti Kivijärvi kalmistule. Poolvend Eino Soini Havas VR I/3. (M.S.)
HAVU, Ilmari Everti p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2105/14.05.1920 Magister Ilmari HAWU’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 29.06.1895 Soomes Viiburis. 1913 tegi küpsuseksami, 1916 cand. phil., 1923 dr. phil. 1917–30 Turu Soome Ülikooli Seltsi asutaja ja juhatuse liige. EAP esindaja Turus, vabatahtlike värbaja. Alates 1924 kirjastuse Otava entsüklopeediate ja biograafiliste raamatute toimetaja ja peatoimetaja. Kirjandusteadlaste seltsi aseesimees 1931–32 ja esimees 1932–33. Helsingi lütseumi õpetaja 1937–59 ja direktor 1957–59. Alates 1947 Juhani Aho Seltsi esimene esimees. Kirjandusloolane, aastast 1965 professor. Suri 04.08.1967. Maeti Helsingi Honkanummi kalmistule. (M.S.)
HAYEN, Georg Heinrich Heinrich Wilhelmi p, Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 2286/26.03.1920 Leitnant HAYEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.08.1894 Saksamaal Bremeni ja Bremerhaveni vahel Hayenwärfi külas ohvitseri peres. Teenistust alustas I MS ajal Saksa ratsakahurväes. Maabus von der Goltzi juhitava Saksamaa abiväega vahemikus 03.–05.04.1918 Hankos ning osales nooremseersandina Helsingi võtmises ja Soome VS sündmustes valgete poolel. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kuulipildujate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Töötas Tammisaaris firmas AB Pojoviks Klädesfabrik OY, hiljem firma AB Ekenäs Foto-, Kemikalie- och Färghandel OY juhatajana. Sai 1938 Soome kodakondsuse. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Suri 24.10.1945 Saksamaal Flensburgis. Teised autasud: Saksa RR II kl. (M.S.)
HEDBERG, August Reinhold Fredriku p, Soome peakaplan (1919).
VR I/2, nr 2504/14.05.1920 Õpetaja A. R. HEDBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 07.01.1862 Soomes Petolahtis kaplani peres. Sooritas 1883 küpsuseksami, 1890 pühitseti vaimulikuks ja 1896 tegi kõrgema vaimuliku eksami. 1890–91 Mustasaaris kaplani kt, 1891–93 Korsnäsis kirikuõpetaja kt, 1893–99 Bergös kaplani kt, 1899–1906 Mustasaaris köster ja 1906–22 kaplan. 1918 kaplan jäägribrigaadis. 1907–09 ja 1917–19 Rootsi Rahvaerakonna saadik Eduskunnas. Hiljem sama erakonna esindaja EAPs. Suri 28.02.1922 Mustasaaris. Maeti Mustasaari vanale Kapellbackeni kalmistule. (M.S.)
HEDMAN, Alvar Edvard Frans Johani p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 1800/26.03.1920 Jaojuhatajale Alvar KANGASMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.07.1883 Soomes Hollolas. 1900 omandas kunstiharidust tarbekunsti kõrgkoolis, 1900–01 Soome kunstiühingu joonistuskoolis ja Helsingi ülikooli joonistussaalis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Lipnik märtsist 1919. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses kunstniku ja illustraatorina Aapo Kangasmaa nime all. Osales seal Soome kunstnike näitustel Helsingis 1923, 1926 ja 1931. Suri 27.07.1951 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
HEDMAN, Olof Andreas Johani p, Rootsi konsul.
VR III/3, nr 3131/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Rootsi konsul Eestis, Härra O. A. HEDMAN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1873 Rootsis Östersundis. Enne I MS töötas Peterburi Rootsi konsulaadis kantseleiametniku ja asekonsulina. Rootsi valitsus otsustas 20.07.1919 asutada Tallinna konsulaadi ja nimetas ta asekonsuliks. Saabus Tallinna 15.09.1919 ja lahkus 05.02.1926 Lätisse. Saatus teadmata. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
HEICKELL, Eero vt KUUSSAARI, Eero Vilho.
HEIKKILÄ (sünd ROSENBERG), Eino Viktor Frans Viktori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2227/26.03.1920 Sõdurile Eino HEIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.03.1900 Soomes Tuusulas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 oktoobrini 1921 sõjaväeteenistuses Helsingis. 1919–39 põllumees Nahkelas. Suri 10.10.1939 Tuusula vallas. Maeti Tuusula Paijala kalmistule. (M.S.)
HEIKKILÄ, Juho Leander Frans Leanderi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2213/26.03.1920 Sõdurile Juho HEIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.04.1899 Soomes Merikarvias. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas, hiljem Põhja Poegade rügemendis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Emigreerus 1930 Kanadasse. Saatus teadmata. Imatra kohtu otsusega tunnistati surnuks 01.01.1988. (M.S.)
HEIKKILÄ, Kalle Nikolai Kaarle Fabiani p, Soome reamees (1918), lipnik (1942).
VR II/3, nr 2140/26.03.1920 Sõdurile Kalle HEIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.02.1899 Soomes Alastaros põllumehe peres. Lõpetas algkooli. 21.04.–16.05.1918 osales Soome VS sündmustes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Septembrist 1919 märtsini 1921 oli ajateenistuses välisuurtükiväerügemendis, kus veebruaris 1925 alustas kutselist teenistust allohvitseri koolitusega, 1926 raadioside ohvitseride kursustel ja 1927 1. välisuurtükiväe rügemendi 6. patarei radistide kursustel. Talve- ja Jätkusõja ajal 5. välisuurtükiväe rügemendi 2. pataljoni raadiospetsialist. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Kapral 1920, vanemallohvitser 1925 ja lipnik 1942. Veebruaris 1945 vabastati teenistusest. Seejärel raadiomehaanik. Suri 13.08.1984 Alastaros. Maeti Alastaro kalmistule. (M.S.)
HEIKKILÄ, Paul, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2706/25.05.1923 Lipnik Paul HEIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 18.01.1919 Laagna mõisa all haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
HEIKKILÄ, Väinö Eemeli, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2251/26.03.1920 Sõdurile Wäinö HEIKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Vesilahtis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HEIMBERG, Emil-David vt HEINARU, Enn David-Immanueli p.
HEIN (kuni 1937 HEINT), Tiido Jaani p, vanemallohvitser (1918), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 56/21.02.1920 4 jalawäe polgu 4 roodu wanemale alamohwitserile Tiido Jaani p. HEINT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 detsembril 1918 a. Järwa mõisa juures waenlase ümberpiiramisel kuulipildujat laskewõimetuks tehes, mida wõimatu oli taganemisel kaasa wõtta.
Sündis 03.06.(22.05.)1892 Virumaal Mäetaguse vallas. Õppis vallakoolis, käsitööline. I MS ajal 1915–18 267. Duhhovšina jalaväepolgus. Põllutööline Jõhvi vallas. VS ajal alates 22.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodus, juunist 1919 jaoülem, juunist septembrini 1919 õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 25.04.1919 Komarovka küla juures haavata. Alandati nooremallohvitseriks veebruaris 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Vaivara vallas Narva-Jõesuus, hiljem Jõhvis. VRVÜ Narva osak liige. Saksa ajal 1941–44 Virumaa OK liige. Nõukogude ajal Tallinna likööri- ja viinatehase Jõhvi osak öövaht. Suri 10.01.1949 Jõhvis. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Anna-Maria, sünd Kranik (1895–1963), tütred Meeta-Maria (1923–88), Ella-Johanna (1925–76), Irlanda (sünd Hirlanda, 1926) ja Aino (1929–31). (M.S.)
HEINARU, Enn (kuni 1934 HEIMBERG, kuni 1935 Emil-
David) David-Immanueli p, ohvitseri asetäija (1920), leitnant (1936), Saksa SS-Obersturmführer (1944).
VR II/3, nr 753/05.03.1920 5 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Emil Daaweti p. HEIMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 detsembril 1919 a. Kuru küla juures.
Sündis 25.(13.)05.1891 Virumaal Pala vallas. Kodune haridus, õppis 1906–09 Venemaal Jamburgi kub Nadeždino mõisas põllumajandust, 1920 Vabariigi Sõjakoolis. Oli 1909–12 Nižni-Novgorodi kub Andosovo mõisa abivalitseja ja Simbirski kub Malinovo mõisa katsejaama juhataja. I MS ajal 3. kaardiväe kütipolgus, maist 1917 1. Eesti polgus, oktoobris 1917 langes Saaremaal sakslaste kätte vangi. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, märtsist 1919 õpperoodus, novembrist 1919 õppekomando nooremohvitseri kt, veebruarist 1920 sõjakoolis. Veltveebel juunist 1919, ohvitseri asetäitja jaanuarist 1920, lipnik aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Saue v Rahula m Võidula talu, müüs selle 1933 ära. Alates 1920 põllutööministeeriumi revident ning jaoskonna- ja osakonnajuhataja, alates 1937 riigimaade ameti juhataja. KL Harju mlv linnaümbruse, hiljem Rävala mlvk pealiku abi ja pealik, NK Rävala mlvk vanematekogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nooremleitnant 1932, leitnant 1936. II MS ajal Harju OK pataljoni ülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oktoobrist 1944 Neuhammeris 20. Eesti Relva SS-diviisis. Pärast sõda põgenikelaagris, asus hiljem USAsse. Oli Eesti Võitlejate Ühingu Connecticutis esimees. Suri 04.04.1972 Chicago lähistel Wheatonis, urn maeti ümber Rapla kalmistule. Teised autasud: VT III kl (1938), KR V kl (1933) ja Saksa STR II kl. Abikaasa Eugenie-Antonie, sünd Kasik (1896–1979), lapsed Hans-David (1917–76), Aino-Erika (1919–93), Lembit (1922–44), Kalju (1923–89), Ilmar (1925), Arvi (1926–59) ja Vello-Emil (1929–96). (J.P.)
HEINMAA (kuni 1936 SURSU), Johannes-Eduard Maaria p, kapral (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 473/17.08.1920 4 jalawäe polgu 12 roodu nooremale alamohwitserile Johannes SUURSUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Nowaja küla all.
Sündis 18.(06.)04.1895 Virumaal Varangu (Maria) v Essu m Katela külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 179. Novgorodi tagavarapataljonis ja 87. Nyslotti jalaväepolgus. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu, sai kaks korda haavata ja korra põrutada. Teenis 1917–18 Eesti tagavarapataljonis Tartus ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 4. roodus, maist 1919 õppekomandos, septembrist 1919 12. roodus, detsembrist 1919 jaoülem, veebruarist 1920 3. roodu jaoülem. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919, kuid veebruaris 1920 alandati kapraliks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Rakveres pagari õpilasena, 1928–32 pagarina J. Kullamaa pagaritööstuses, 1932–34 Tallinnas sõjaväe leivatehases ja Nõmme artellis. Oli EVL ja VRVÜ Tallinna osak ning KL Nõmme mlvk liige. Suri 02.02.1948 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Saukas (1888–1971), poeg Elmar-Johannes (1924–84). (A.K.)
HEINMAA, Juhan (kuni 1935 ESKOSON, kuni 1944 Joann) Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1438/08.10.1920 9 jalawäe polgu kapralile Johannes ESKUSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 06.07.(24.06.)1899 Pärnumaal Vana-Vändra v Sikkana m Mänskeli talu rentniku peres. Õppis Pumbioja vallakoolis, 1918 sepasell. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodus, augustist 1919 kuulipildujate komandos, septembrist 1920 jaoülem. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vana-Vändra v Hallika talu. Seejärel talunik. Oli KL Pärnumaa mlv Vändra mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Vana-Vändra vallas. Suri 30.01.1954 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Juuli, sünd Ollino (1901–79, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K.)
HEINMAA, Juhan (kuni 1935 AHNSMANN, Johannes)
Jakobi p, 2. järgu madrus (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 255/05.03.1920 Rannawalwe, Side- ja Päästejaamade Walitsuse 2. järgu madrusele Johannes ANSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 28 detsembril 1918 Watko küla all.
Sündis 18.(06.)08.1899 Rakveres töölise peres. Õppis Rakvere kõrgemas algkoolis. Äriteenija Rakveres. VS ajal detsembrist 1918 4. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 piirivalve Loksa posti valvur, veebruarist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuses, oktoobrist 1919 mereväe sides telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Aprillist 1920 6. piirikütipataljoni 1. roodu kirjutaja, samal kuul viidi üle sidekomandosse, maist 1920 rühmaülem, juunist 1920 1. diviisi staabi sidemeeskonnas ja detsembrist 1920 4. jalaväepolgu sidekomandos. Nooremallohvitser maist 1920. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Rakvere v Karitsa m Karjamäe talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa võimud arreteerisid ta septembris 1941, vabanes 1944. Nõukogude ajal määrati Karitsa kn esimeheks ja hiljem põllumajanduse abimajandi juhatajaks. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Krasnojarski kr Usinski rajooni. Vabanes detsembris 1957, tuli Eestisse, kuid et kodus elasid võõrad, siirdus tagasi Siberisse. Suri kinnitamata andmeil 1970ndatel Abakani rajoonis. Abikaasa Luise-Elfriede, sünd Põdra (1897). (A.K., J.P.)
HEINO, Toivo Martti Maksimiliani p, lipnik (1919).
VR II/3, nr 3054/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Härra Lipnik Toivo-Martin HEINO Eesti Vabadussõjas üles näidanud 28. aprillil 1919 Härgmäe kiriku juures.
Sündis 07.07.1901 Soomes Vaasa mk Lapua alevis. (Pärast II MS soovis asuda Rootsi, muutis identiteeti ning esitas sünniajaks 31.12.1897.) Õppis Lapua linnakoolis ja gümnaasiumis. Soome VS ajal veebruarist maini 1918 osales lahingutes, seejärel vabatahtlikult Soome mereväes, kus teenis 1. pataljoni 2. kompanii kantseleis. Oktoobris 1918 vabastati vanemallohvitserina teenistusest. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, lahkus 12.02.1919 tervislikel põhjustel teenistusest. Aprillist 1919 veltveeblina Soomusrongide Divisjoni soomlaste pataljonis kantseleiülemana, osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.04.1919 Lätis Härgmäe kiriku juures haavata. Lipnik juunist 1919. Vabastati juunis 1919 pataljoni likvideerimise tõttu teenistusest. Astus Vene Loodearmee Rootsi pataljoni, kust läkitati 5. Ostrovi kütipolku. Märtsist 1920 Viru maavalitsuse toitlusosak arvejaoskonnas kirjutaja, juunist 1920 riigimaade 16. ringkonna valitseja kirjatoimetaja, novembrist 1920 detsembrini 1921 Rakvere-Paide rahukogus kantseleiametnik, 1922–23 laevakontori Joh. Pitka & Pojad ametnik, 1922–24 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo tõlk-ametnik, aastast 1926 ajakirja „Suomen Heimo“ esindaja Eestis ja 1933 ajakirja „Bridge“ vastutav toimetaja. Sai 1928 Eesti kodakondsuse. Oli 1939–40 VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal oktoobrist 1943 ajakirjanik „Lehtipalvelu“ teadetebüroos Soomes, hiljem asus Rootsi, kus andis välja soomekeelset ajalehte. Kasutas ajakirjanikuna pseudonüüme C., Cab., Caballero, H., M-me Adrienne, M-me X, T.H., V. Tomasa. Suri 06.08.1975 Soomes puhkusereisil. Tuhastatud põrm puistati Helsingi Hietaniemi kalmistule. Esimene abikaasa Emma Henriette, sünd Olem (1902), lahutati 1939. Teine abikaasa Lydia (1905–72). (M.S., J.P.)
HEINONEN, Aukusti Väinö Aukusti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2220/26.03.1920 Sõdurile Wäinö JAAKKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.11.1897 Soomes Mynämäki v Jaakkola talus. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Võrumaal Koikküla juures haavata. Suri 09.04.1919 Tallinna sõjaväehaiglas. Maeti Soomes Mynämäki kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
HEINONEN, Kustaa Amalia p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1745/26.03.1920 Wiitse-weltweeblil Kustaa HEINONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.02.1892 Soomes Hollolas. Teenis novembrist 1915 27. jäägripataljoni 1. kompaniis. Naasis augustis 1918 Soome, elas Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri ja Narva rindel. Ülendati veltveebliks 1919. Jätkas teenistust laiarööpmelisel soomusrongil nr 4. Suri 29.02.1920 Narvas tüüfusse. Maeti Narva VS langenute kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. (M.S., A.K.)
HEINONEN, Väinö Isak Erlandi p, Soome prokurist.
VR I/3, nr 2784/25.05.1923 Prokurist Wäinö HEINONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.10.1879 Soomes Hämeenlinnas. Töötas 1905–44 Helsingis Kansallis-Osake-Pankki prokuristina. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi intendantuuris intendandi abi. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas pangas ärijuhina teenistusest lahkumiseni 1944. Suri 03.02.1959 Helsingis Töölös. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
HEINONEN, Väinö Kalle p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1771/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Wäinö HEINONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.07.1891 Soomes Keuruus. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HEINRICHSEN, Edgar-Georg-Heinrich Carl-Martini p,
sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 2608/02.11.1921 Endise Sadama tehaste ülemale, insener sõjawäe ametnik Edgar Karli p. HENDRIKSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel sadama tehaste ülem-insenerina.
Sündis 11.07.(29.06.)1887 Tallinnas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, Karlsruhe tehnikaülikoolis, lõpetas 1910 Frankenhauseni/Kyffhäuseri polütehnilise instituudi ning 1934 Tallinna tehnikumi elektrotehnikainsenerina. Korp! Leola auvilistlane. Oli 1911–13 Tallinna linna elektrijaama tehniline juhataja, seejärel Volta elektrimootorite tehase arvestusinsener ja kaasomanik ning juhataja elektrifirmas E. Cederhilm & Co. I MS ajal detsembrist 1914 Tallinna Peeter Suure merekindluse sõjasadama elektrotehnika töökoja juhataja, alates 1915 rannamehhanismide ehitusosak juhataja, aprillist 1917 peaelektrotehniku abi, veebruarist 1918 Tallinna sadamatehaste elektrotehnik. Sõjaväeametnik aprillist 1917. VS ajal alates 18.11.1918 tehaste elektrotehnik, veebruarist detsembrini 1919 merejõududes, kus oli sadamatehaste elektrijaama juhataja, märtsist 1919 tööstuse peainsener, oktoobrist 1919 mereväe tehnilise valitsuse rannakindluste ehituse osak ülem ja detsembrist 1919 sõjaväe varustusvalitsuse sadamatehaste ülem. Tema alluvuses ehitati soomusrongid ja soomusautod ning remonditi sõjalaevu. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel ettevõtte Riigi Sadamatehased peadirektor, 1922–38 Tallinna tehnikumi, hilisema tehnikainstituudi dotsent ning alates 1929 AS Volta tehniline direktor. VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale, kus töötas juhtivatel kohtadel. Pärast II MS põgenikelaagrites Meerbeckis ja Oldenburg-Ohmstedes. Suri 09.06.1966 Oldenburgis. Maeti Oldenburgi kalmistule. Esimene abikaasa Jeanette-Rosalie, sünd Tresberg (1882), lahutati 1931. Teine abikaasa Alice-Amelie-Adele, esimeses abielus Treder, sünd Avald. (M.S.)
HEINRICHSEN, Johnny (ka Jenny), Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2453/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Johnny HENRICHSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
Sündis Taanis. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
HEINRICHSEN, Karen, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2446/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Karen HENRICHSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
Sündis Taanis. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
HEINSALU (kuni 1936 HEINTHAL), Jaak Kaie p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 640/21.02.1920 1 suurtükiwäe polgu 2 patarei kapralile Jaak Kaie p. HEINTHAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 weebruaril 1919 a. Narwa all.
Sündis 10.05.(28.04.)1892 Viljandimaal Arussaare v Võhma külas teenija peres. Õppis vallakoolis. Sõjaväes oktoobrist 1913. I MS ajal 18. suurtükiväe mortiiridivisjonis. Teenis 1. Eesti suurtükiväe brigaadis veebruarist märtsini 1918. VS ajal alates 23.12.1918 1. suurtükiväepolgu 4. ja 2. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 2. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Kõo v Jaago talu, alates 1937 Sepa talu. KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk, IL ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal talunik ja OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1944 Kõo vallas. Suri 12.02.1952 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Johanna, sünd Simson (1899–1960), lapsed Martin (1923–24), Hilda (1925), Albert (1930, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Lembit (1937). Õemehe isa August Rebane VR II/3. (J.P.)
HEINSALU, Kaljo (kuni 1938 MEYER, Vilip) Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 654/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile Filipp Jüri p. MEIER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 06.01.1895 (25.12.1894)
Virumaal Paasvere vallas. Õppis Simuna kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–18 179. tagavarapolgus ja 460. jalaväepolgus, nooremallohvitser. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, veebruarist 1919 7. roodus, aprillist 1919 jaoülem ja maist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Paasvere v Moora k Lõusa talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 09.11.1945 Paasvere v Lõusa talus. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Gerda-Elise, sünd Pukk (1913–93), lapsed Kaljo (1937–37), Ilmar (1938–98), Milvi (1940), Lembit (1942–82) ja Heino (1945–93). (M.S.)
HEINZE, Otto-Emil-Eduard August-Ludvigi p, polkovnik (1916), kindralmajor (1920).
VR I/2, nr 2481/18.05.1920 Esimese diwiisi ülema abile, Kindral-Major Otto Augusti p. HEINZE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel esimese polgu ülemana ja esimese diwiisi ülema abina.
VR II/3, nr 1338/15.09.1920 Kindral-Major Otto HEINZE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 26 nowembril 1919 a. Korostelli küla all ja 7 detsembril 1919 a. Naroowa jõe ääres.
Sündis 11.03.(27.02.)1877 Peterburi kub Jamburgi mk Kotlõ mõisa vesiveski rentniku peres. Isa pärines Viljandimaalt Helme kihelkonnast. Õppis Kotlõ valla-, Narva linna- ja 1899–1901 Peterburi sõjakoolis. Teenis oktoobrist 1897 vabatahtlikult 92. Petseri jalaväepolgus Narvas, sügisest 1899 sõjakoolis. Alamlipnik septembrist 1901. Nooremohvitser 1. Soome kütipolgus Helsingis ja 2. Soome kütipolgus, veebruarist 1902 6. Soome kütipolgu õppekomando nooremohvitser ja polgu laekur, 1905 määrati 2. Soome kütibrigaadi 1. kuulipildujate roodu, alates 1906 5. Soome kütipolgu laekur ja 1908 kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant detsembrist 1901, leitnant septembrist 1905 vanusega, alamkapten septembrist 1909 vanusega, kapten septembrist 1913 vanusega. Osales I MS sündmustes augustist 1914 5. Soome kütipolguga, veebruarist 1915 rooduülem, aprillist 1915 pataljoniülem. Alampolkovnik maist 1915 vanusega, polkovnik aprillist 1916 vanusega. Jaanuarist 1917 5. Soome kütipolgu ülema abi, maist 1917 polgu ülem. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal, Karpaatides ja Leedus, sai korra haavata ja kolm korda põrutada. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest, asus elama Narva. VS ajal novembrist 1918 Vene Põhjakorpuse 3. Rezekne jalaväepolgu ülem, alates 21.12.1918 1. jalaväepolgu ülema kt ja 26.12.1918 polguülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Oktoobrist 1919 1. diviisi ülema abi, detsembrist 1919 1. diviisi ajutine ülem, veebruarist 1920 1. diviisi ülema abi. Kindralmajor veebruarist 1920. Sai autasuks Harjumaal Kloostri v Ämari talu, mis oli endine mõisasüda. Augustist 1920 2. diviisi ülema kt, jaanuarist 1921 2. diviisi ülema abi, juulist 1921 oktoobrini 1928 1. diviisi ülem, aprillist 1922 ühtlasi sõjanõukogu liige. Oktoobrist 1928 sõjanõukogu alaline liige ja veebruarist 1932 asjadevalitseja, novembrist 1932 maini 1933 1. diviisi ülema kt. Märtsist 1934 kaitseministeeriumi nõukogu alaline liige, aprillis 1936 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel pidas Ämari talu. Märtsis 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale. Elas Berliinis ja hiljem Baieris Bad Windsheimi linnas. Suri 08.06.1968 Bad Windsheimis. Maeti Nürnbergi Läänekalmistule. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul, nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl (algul LKO III kl), KR II kl (1934), Vene GeO IV kl, GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR IV kl loorberioksaga ning Poola VR. Abikaasa Ebba-Henriette, esimeses abielus Gertner, sünd Grünbaum (1877). (J.P.)
HEINTHAL, Jaak vt HEINSALU, Jaak Kaie p.
HEISKALA, Henrik Edvard Vihtori p, Soome vanemallohvitser (1919), veltveebel (1922).
VR II/3, nr 2197/26.03.1920 Sõdurile Heikki HEISKALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.07.1899 Soomes Kuortane vallas ärimehe peres. Lõpetas seminari. Põllumees Oulainenis. Soome VS ajal veebruarist maini 1918 Oulu lääni 1. vabatahtlike rindekomando jaoülem, osales Pohjanmaa, Satakunta, Tampere, Kouvola, Kotka ja Hamina lahinguis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompanii jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–20 ajateenijana kaardiväe jalaväepataljoni kuulipildujate kompanii kirjutaja. 1922 Oulaineni KL pealik, 1922–24 KL Raahe ringkonna spordijuht, 1924–25 teine instruktor, 1925–27 kantseleiülem, aastast 1923 KL ohvitser. Talvesõja ajal KL Raahe ringkonna piirkonnaülem, jaanuarist 1940 67. jalaväerügemendi rühmaülem. Osales lahingutes Karjala kannasel. Jätkusõja ajal väeosa ratsaohvitser ja jaanuarist 1944 kantseleiohvitser. Märtsist 1945 Raahe sõjaväeringkonna kutsealuste värbaja, juunist 1946 Kainuu sõjaväeringkonna staabis. Septembris 1946 vabastati teenistusest. Suri 12.10.1978 Kuortanes. Maeti Kuortane kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
HEISO, Ernst vt EISO, Vladislav-Ernst-Emanuel Johanni p.
HELJUSTE (kuni 1928 HERMANN), Jaan Jaani p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1940).
VR II/3, nr 1109/14.09.1920 3 jalawäe polgu alamkaptenile Jaan HERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 Auskalni talu juures.
Sündis 04.07.(22.06.)1893 Tartumaal Kuigatsi v Pringi m Lipi talu pidaja peres. Õppis 1904–06 Kuigatsi Vaalu valla-, 1906–09 Sangaste kihelkonna- ja 1909–12 Valga linnakoolis, 1912–14 Valga pedagoogika ja 1916 Riia võimlemisõpetajate kursustel, 1916 Pihkva lipnikekoolis ning 1933 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal maist 1915 2. tagavarapataljonis, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 12. eripolgu 8. roodus, juunist 1917 5. roodu ülem ning oktoobrist 1917 abisekretär 5. armee eesti sõjaväelaste täidesaatvas komitees Dvinskis. Alamleitnant ja leitnant 1917. Novembris 1917 vabastati kooliõpetajana teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 1. roodu ülem, veebruarist 1919 2. roodus ja septembrist 1919 3. roodu ülem. Alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 06.01.1919 Võrumaal Karula mõisa juures haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Kuigatsi v Pringi m Võitja talu. Töötas 1920–22 õpetajana Võru poeglaste gümnaasiumis, 1921–30 Võru õpetajate seminaris ja 1930–31 Võru eragümnaasiumis. Aprillist 1925 KL Võrumaa mlv Võru linna mlvk pealik, juulist 1927 juunini 1940 KL Võrumaa mlv pealik. Major 1931, kolonelleitnant 1940. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Oli Võru Õpetajate Ühingu, Võru Õhuasjanduse Ühingu, Võru kütiseltsi ja VRVÜ Võru osak liige. Osales 1941 suvesõjas Võru- ja Valgamaal. Oli OK Kuigatsi üksuse organiseerija ja ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 31.12.1948 Kuigatsi v Võitja talus. Mõisteti novembris 1949 25 aastaks vangi, oli Tšeljabinski obl Verhneuralski ja Vladimiri vanglas, vabanes septembris 1954. Elas Otepääl ja Tartus sugulaste juures. Suri 26.04.1956 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Teised autasud: KR III (1935) ja V kl (1930). Esimene abikaasa Alide-Elfriede, sünd Rebane (1905–26), tütar Helju (1925). Teine abikaasa Linda-Bertha, sünd Sööt (1903–69, arreteeriti 1948, vabanes 1956), tütred Leili (1932), Maret (1935–35) ja Viivi (1936). (A.K.)
HELLAT, Jüri (kuni 1935 KIRSCHBAUM, Georg) Jüri p, alamkapten (1919), kolonel (1936).
VR I/2, nr 2551/12.05.1920 Suurtükiwäe walitsuse ülema abile, Alamkapten Georg Jüri p. KIRSCHBAUM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.05.(25.04.)1892 Tartus, kasvas Tartumaal Keeni v Utuse talus. Õppis Keeni ministeeriumikoolis, 1913 sooritas Peterburi 1. kadetikooli juures eksami, õppis 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1934–37 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1933–38 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1933 EÜSi liige. Teenis juunist 1913 vabatahtlikult Viiburi kindluse suurtükiväes, lõpetas õppekomando. Lipnik juulist 1914. I MS ajal märtsist 1915 Varssavi kindluseväes, märtsist 1916 Kaukaasia rindel. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägedega ning Karsi kindluse pärast Türgi vägedega. Maist 1917 Viiburi kindluse suurtükiväepolgus. Oli Viiburi Eesti Seltsi juhatuse liige, ajalehe „Soomemaa Teataja“ toimetaja ja eesti sõjaväelaste organiseerija Soomes. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 11.11.1918 Tartu linna KL ülema abi, siis suurtükiväe inspektor, suurtükiväe valitsuse ülema abi ja detsembrist 1918 reajsk ülem, aprillist 1919 taas suurtükiväe valitsuse ülema abi. Alamleitnant aprillist 1919, leitnant maist 1919, alamkapten juulist 1919. Sai autasuks Viljandimaal Päri v Kannikmäe talu. Aprillist 1920 3. suurtükiväepolgu ülem. Kapten detsembrist 1920. Jaanuarist 1921 suurtükiväe inspektori käsutuses, märtsist 1921 1. suurtükiväepolgu ülema abi, juulist 1921 3. suurtükiväepolgu (alates nov 1922 rügement) ülem, oktoobrist 1925 3. diviisi suurtükiväe ülem, oktoobrist 1928 5. suurtükiväegrupi ülem, 1932–34 ühtlasi Viljandi garnisoni ülem, novembrist 1934 1. diviisi suurtükiväe ülem. Major 1923, kolonelleitnant 1926, kolonel 1936. Septembrist 1938 sõjaministri käsundusohvitser. VRVÜ Viljandi osak asutaja, esimees ja aseesimees, ühingu 3. Suurtükiväe Polk ja Tori Hobuste Tõuseltsi esimees, VRVÜ Rakvere osak, Viru Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi, Viljandi kontrollühisuse, Päri masinatarvitajate ühisuse ja Heimtali turbaühisuse liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse suurtükiväe varustuse ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska lõunalaagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Tähis Viljandimaal Pärsti v Kannikmäe talus, nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935) ja Vene StO III kl. Abikaasa Beata, sünd Koppel-Kopli (1895–1983), lapsed Beata (1920), Jüri (1921–44), Arno (1927–52) ja Henn-Kaarel (1932). Vend major Kustas Utuste VR I/3, poeg kirjanik Henn-Kaarel Hellat. (J.P.)
HELLSTÉN, Birger, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2289/26.03.1920 Weltweebel HELLSTEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HELM, Jaan Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 815/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Jaan Jüri p. HELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Bogomolowa küla all.
Sündis 15.(03.)02.1895 Pärnumaal Uue-Vändra v Võiera k Rütasaare talus. Õppis Võiera vallakoolis. I MS ajal 1915–18 Odessas sanitar. Asus 1918 elama Viljandimaale Vastemõisa v Kibaru külla. VS ajal alates 14.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljon kuulipildujate roodus ja 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 22.04.1919 Petserimaal Bogomolova küla all haavata. Kapral novembrist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Vastemõisa v Raistiku talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 07.01.1932 Raistiku talus. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Marie, sünd Teikes (1890). Abikaasa vend Jakob Koitla (end Teikes) VR II/3. (J.P.)
HELMIJÄRVI (sünd HÄGGMAN), Sven Petter Olli Aaprami p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2122/26.03.1920 Sõdurile S. HÄGGMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.10.1901 Soomes Sortavala vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Asus 1944 elama Helsingi. Saatus teadmata. (M.S.)
HELMINEN, Birger, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2316/26.03.1920 Alamohwitserile HELMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HELSINGIUS, Karl Birger Axel Alexandri p, Soome kolonel (1922).
VR I/3, nr 3053/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Soome Kolonel K. B. HELSINGIUS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.01.1870 Soomes Hamina linnas sõjaväelase peres. Õppis 1878–82 Hamina reaalkoolis, lõpetas 1889 Soome kadettide korpuse Haminas, õppis 1894–96 Peterburis Nikolai sõjaväeakadeemias ja 1897–98 Peterburi sõjaväeinseneride koolis, sai cand. mat. kraadi Helsingi ülikoolis. Alates 1889 alamleitnant kaardiväe Jäägripolgus. Alates 1899 fortifikatsiooni ja matemaatika õpetaja Soome kadetikorpuses, kus teenis selle likvideerimiseni 1903, mil arvati reservi. Leitnant 1893, alamkapten 1899, kapten 1900. Oli 1903–19 Soome paberitööstuse esindaja Venemaal. Soome VS ajal staabiohvitser, 1919 nimetati Soome kaitseministeeriumi relvastusosak ülemaks. Kolonelleitnant 1920, kolonel 1922. Alates 1920 Soome kaitseväe esindaja Lätis, ühtlasi 1921 Eestis ning 1926 Poolas. Aprillis 1930 lahkus teenistusest. Suri 02.12.1931 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1931), Soome VR III kl ja VRO III kl, Rootsi MO III kl ning Poola PR III kl. (M.S.)
HELSKE (sünd HELENIUS), Lauri Jafet Leanderi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2191/26.03.1920 Sõdurile Lauri HELSKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.02.1893 Soomes Orimattila vallas sepa peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1920–32 õppis ja töötas venna Iivari Helske kellassepaäris Turus, hiljem kellassepaärides Auran Kultaseppä OY Turus ja Sveitsiläinen Kelloliike OY Helsingis. Oli tunnustatud täpsuskellade valmistaja, tegi ühe maailma täpsema mehaanilise kella, mille eksimus oli 0,0033 sekundit päevas ehk ühe minuti viga 50 aastaga. Tootis kõige täpsemat mehaanilist käekella, ühtlasi tunnustatud täppisinstrumentide, näiteks nugade ja silmaoperatsiooni vahendite valmistaja. Suri 27.03.1968 Helsingis. Maeti Helsingi Honkanummi kalmistule. (M.S.)
HENDERSON, Loy Wesley, USA kapten.
VR I/3, nr 1987/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile L. W. HENDERSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.06.1892 USAs Arkansase osariigis Rogersis. Lõpetas kolledži ühes Kansase väikelinnas ning 1915 Northwesterni ülikooli. 1918 teenis USA armee kaptenina Ameerika Punase Risti koosseisus Prantsusmaal, 1919–20 Venemaal ja Balti riikides. Osales 1920 tüüfusevastases võitluses Narvas. Oli 1920–21 Saksamaal. 1922–24 asekonsul Iirimaal. Hiljem USA saatkonnas Riias, kolmanda sekretärina akrediteeritud Eestisse septembrist 1927 kuni 1930. Edaspidi veel välisteenistuse ametnik NSV Liidus, Iraagis, Nepaalis, Indias, Iraanis ja Aafrikas aastani 1961, sealhulgas oli 1943–45 suursaadik Iraagis, 1948–51 Indias ja Nepaalis ning 1951–54 Iraanis. Suri 24.03.1986 Marylandis Bethesdas. Maeti Washingtoni Rock Creeki kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
HENDRIKSON, Jakob vt KALDA, Jakob Jakobi p.
HENNO, Johan Peetri p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 1000/01.09.1920 2 jalawäe polgu lipnikule Johann HENNO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 detsembril 1918 a. Aidu küla all.
Sündis 26.(14.)09.1896 Viljandimaal Holstre vallas. Õppis vallakoolis, Eesti Aleksandri põllutöökeskkoolis ja 1917 3. Kiievi lipnikekoolis. I MS ajal augustist 1915 172. tagavarapataljonis, novembrist 1916 258. tagavarapolgus, detsembrist 1916 259. Olgopoli jalaväepolgus, juulist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu 3. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 08.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1919 7. roodus, maist 1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 Viljandi kooliõpilaste pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 27.12.1918 Viljandimaal Aidu küla all ja 22.03.1919 Petserimaal Uusvada küla juures haavata. Märtsist 1920 vabariigi KL staabis, oktoobrist 1920 1. piirikütipataljoni 4. roodus, novembrist 1920 Narva karantiinis ja aprillist 1921 1. jalaväepolgu 3. roodus. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Suure-Kõpu v Tammiste talu, andis selle vennale. Elas mõne aasta Kõpus, asus Rakverre, töötas raamatupidaja ning kontrolörina meiereis. Jaanuarist 1925 märtsini 1926 KL Sakalamaa mlv Suure-Kõpu mlvk pealik, KL Viru mlv 1. mlvk 3. rühma pealik, VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 24.09.1959 Rakvere haiglas liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Natalie, sünd Lendmann (1900–80), lahutati, poeg Olev (1930–59). (J.P.)
HENNO (kuni 1936 HENNOCH), Mihkel Karli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 117/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Mihkel Kaarli p. ENNOCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22 aprillil 1919 a. Mõniste mõisate juures, ning pärast külade waldamisel Mustajõest kunni Waidawa jõeni.
Sündis 20.(08.)04.1892 Tartumaal Vana-Nõo vallas. VS ajal alates 16.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Pangodi, hilisemas Elva vallas Orul Hendriku talu. Suri 15.12.1968 Tartu raj Elva külanõukogus. Maeti Nõo kalmistule. Abikaasa Liina (Pauline), sünd Nolk (1896–1957), lapsed Kaarel (Karl-Eduard, 1925–93) ja Maie (1929–2010). (M.S., J.P.)
HERAPATH, Lionel de la More E. J. p, Briti kolonel.
VR I/2, nr 2459/26.03.1920 Colonel L. de la More HERAPATH’ile, Duke of Wellington Regt, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 07.12.1880 (teistel andmetel 1879). Teenis Suurbritannias West Ridingi rügemendi 3. pataljonis, kus ülendati 1898 nooremleitnandiks. Osales 1900–01 II buuri sõjas, sai haavata. I MS ajal novembrist 1915 adjutant rügemendi staabis. Leitnant 1900, kapten ja major 1909 ning kolonelleitnant 1916. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti IO III kl ja Prantsuse ALO V kl. (M.S.)
HEREM (kuni 1939 HERMANN), Paul-Nikolai-Johann Nikolai p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2867/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ kapral Paul Nikolai p. HERMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud ööl vastu 24. veebruari 1919 Stakelni jaama raudtee kasarmute juures, kus murdis oma alluvate valvetõkke meeste eesotsas läbi pealetungivate vaenlase ülekaalukate jõudude rongile, võttes kaasa telefoniaparaadi.
Sündis 07.02.(26.01.)1898 Virumaal Vao v Kaarma mõisas. Lõpetas J. Kirsipuu erakooli Tallinnas. Võttis 1918 osa OK ja KL tegevusest Tallinnas. VS ajal alates 18.03.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus, juunist 1919 rongi varahoidja. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai põrutada. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Hõreda m Paemõisa talu, müüs selle 1932 ära. Oktoobrist 1923 SÜÕ konstruktor-joonestaja, ETK ekspediitor, tehnik-hindaja raudteevalitsuses ja konstruktor ringhäälingus. Mõisteti novembris 1933 majanduskuritegude pärast kaheksaks kuuks vangi, veebruaris 1934 kergendati karistust ja vabastati vanglast, veebruaris 1940 anti VR koos õigustega tagasi. KL Tallinna mlv Kalevi mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal töötas Tallinnas insenerina. Suri 12.05.1983 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Esimene abikaasa Thecla-Valfriede, sünd Lechtmetz (1897), lahutati 1940. Teine abikaasa Aleksandra (1914–2011), lapsed Merle (1941–49) ja Raul (1947–99). (M.S., J.P.)
HERM, Johannes-Eduard Jüri p, asekapten (1919), mereväekapten (1923).
VR I/2, nr 2557/26.03.1920 Ajutisele Merejõudude Juhataja kohusetäitjale asekapten Johannes Jüri p. HERM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel rannawalwe ja merewäe organiseerimisel, korraldamisel ja juhtimisel.
VR II/3, nr 305/11.06.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ leitnandile Johannes Jüri p. HERM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 4 jaanuaril 1919 a. Zitri all, 8 jaanuaril 1919 a. Loksal, 11, 12 ja 13 jaanuaril 1919 a. Kundas ja 18 jaanuaril 1919 a. Hungenburgis.
Sündis 14.(02.)01.1893 Harjumaal Kolga v Kiiu-Aabla k Praaga talus. Õppis Kolga ministeeriumikoolis, lõpetas pedagoogikaklassi, 1914 Käsmu merekooli, 1915 Narva merekooli ja 1915 Kroonlinna mereväelipnike kursused. I MS ajal maist 1915 madrusena 2. Balti mereväe ekipaažis. Mereväelipnik novembrist 1915. Nooremohvitser Tallinnas Peeter Suure merekindluse 2. polgus, jaanuarist 1916 rooduülem, septembrist 1916 Balti mere laevastiku merejalaväeüksusega Musta mere laevastikus roodu- ja pataljoniülem. Osales lahingutes Rumeenia rindel Bulgaaria vägede vastu. Alamleitnant maist 1917, leitnant juulist 1917. Veebruarist juulini 1918 Balti mere laevastikus vahilaeva Namjot vahiülem. VS ajal alates 28.11.1918 ohvitseride reservis, nimetati 21.12.1918 suurtükilaeva Lembit roodu ülemaks. Osales dessantoperatsioonides Punaarmee vastu Viru rindel, oli Kunda dessandi üldjuht ning Narva-Jõesuu garnisoni ajutine ülem. Veebruarist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse ülem, novembrist 1919 märtsini 1925 merejõudude juhataja, ühtlasi märtsist 1922 sõjanõukogu liige. Vanemleitnant novembrist 1919, asekapten detsembrist 1919, ümber nimetatud kaptenleitnandiks novembris 1922, mereväekapten veebruarist 1923. Lahkus märtsis 1925 teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Saue v Ärma talu, mis oli Saue mõisasüda. Suri 01.01.1926 Ärma talus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene GeO IV kl ja AnO IV kl. Abikaasa Hilda-Rosalie, sünd Saulin (1895–1978), lapsed Helga (1921–2012), Hugo (1923–24) ja Albert (1925–26). (J.P.)
HERMANN, Andres vt GERMANN, Andrei Kaarli p.
HERMANN, Jaan vt HELJUSTE, Jaan Jaani p.
HERMANN, Paul vt HEREM, Paul-Nikolai-Johann Nikolai p.
HERNE, Alfred Eduardi p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1939).
VR II/3, nr 562/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Alfred Mardi p. ERNE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 jaanuaril 1919 Kirepi kõrtsi juures ja 25 aprillil 1919 Stakelni juures. (Täpsustus: õige isanimi on Eduard.)
Sündis 06.01.1902 (24.12.1901) Tartus tisleri peres. Elas 1918 Tartumaal Vana-Kuuste vallas ja Tallinnas. Õppis Tallinnas J. Kirsipuu erakoolis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljonis, alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 23.01.1919 Tartumaal Kirepi kõrtsi juures raskelt põrutada ning 30.03.1919 Petserimaal Belohvostovo küla all haavata. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Detsembris 1919 viidi üle Transportetapi autoroodu. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–22 lr sr nr 3 üleajateenija. VS invaliidina sai pensioni. Saksa ajal 1943–44 pidas mööbelsepa ja polsterdaja väiketööstust Tallinnas. Töötas 1945–46 Pärnu õli- ja saevabrikus Viisnurk sadulsepa-meistrina. Nõukogude võim arreteeris ta 31.01.1946 Pärnus. Süüdistati OK ja Saksa armees teenimises, kuid vabastati aprillis 1946 Tallinna vanglast, sest selgus, et oli sellal töövõimetu. Suri 10.08.1981 Harju raj Nissi kn Munalaskme külas. Esimene abikaasa Hilda-Marie, sünd Goldmann (1900), lahutati 1938, lapsed Aino (1923), Evi (1924–25), Lya (1925–25) ja Vello (1927–2002, arreteeriti 1950, vabanes 1955). Teine abikaasa Aita, sünd Tamm (1917), lapsed Maia, Anna, Jaak, Toivo (1944) ja Anne (1945). Õemees Arthur Hemming Nieminen VR II/3. (A.K.)
HERNE, Eduard Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2861/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu kapral Eduard Jakobi p. HERNE Eesti Vabadussõjas üles näidanud 3. novembril 1919 Untina juures Ostrovi sihis, kus tungis 10. roodu 3. rühm, mille jaoülemaks ta oli, esimesena üle punaste traataia raskekuulipildujate tule all, millega vaenlase kindlustatud seisukohad läbi murti.
Sündis 20.(08.)04.1894 Võrumaal Mooste v Jaanimõisa külas rätsepa peres. Õppis Jaanimõisa vallakoolis, põllumees. Osales I MS sündmustes 1915–18. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral oktoobrist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Mooste v Kangro talu. Oli Viira Suurmetsa koorejaama kassapidaja ja juhatuse ning VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal Sõpruse kolhoosi põllutööline. Suri 19.01.1986 Põlva raj Mooste külanõukogus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Leeni-Alvine, sünd Toode (1894–1945), lapsed Erich-Osvald (1924–72), Linda-Johanna (1925–74), Valter (1926), Aksel (1929) ja Endla-Edvartine (1934). (A.K.)
HERRIOT, Édouard, Prantsuse riigitegelane ja literaat.
VR III/1, nr 3179/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Edouard HERRIOT, endine Prantsuse Vabariigi Peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.07.1872 Prantsusmaal Troyes’s. Tegutses algul õpetajana, aastast 1905–40 ja 1945–57 Lyoni linnapea, 1912–19 senaator, 1916–17 tööminister, 1926–28 haridus- ja kultuuriminister ning 1934–35 riigiminister. 1919–40 ja 1945–57 Saadikutekoja või Rahvuskogu liige (1925–26, 1936–40 ja 1947–54 esimees). 1919–57 vabade radikaalide ja radikaalsotsialistide juht. Organiseeris 1924 pahempoolsete bloki, mille esindajaist moodustatud valitsuse pea- ja välisminister oli juunist 1924 aprillini 1925, sõlmis sel ajal diplomaatilised suhted NSV Liiduga, nõustus Dawesi plaaniga ja Prantsuse vägede väljaviimisega Reini piirkonnast. Pea- ja välisministrina juunist detsembrini 1932 sõlmis mittekallaletungipakti NSV Liiduga. Taganud 1936 radikaalide osavõtu rahvarindest, taotles kollektiivset julgeolekut. Vichy valitsus arreteeris ta 1942, viibis 1944–45 interneerituna Saksamaal. Rahvuskogu esimehena 1947–54 oli vastu Saksamaa remilitariseerimisele, propageeris rahvusvahelise pinevuse lõdvenemist. 1946 Prantsuse Akadeemia liige. 1954 sai rahvusvahelise rahupreemia. Avaldanud kultuuriloolisi, publitsistlikke jm teoseid, nagu „Madame Récamier et ses amis“ (1904), „La Russie nouvelle“ (1922) ja „La vie de Beethoven“ (1929). Suri 26.03.1957 Rhône’i departemangus Saint-Genis-Lavalis. Maeti Lyoni de Loyasse’i kalmistule. (M.S.)
HEURLIN, Maunu Ossian af Lars Oskar Wilhelmi p, Soome sanitaarmajor.
VR I/3, nr 2002/26.03.1920 Arst Maunu af HEURLIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.09.1873 Soomes Kuitia mõisas, nüüdses Paraineni linnas trükikoja omaniku peres. Lõpetas 1891 lütseumi, 1896 cand. phil., 1913 dr. med. Tegi 1906–07 õppereisi USAsse. Töötas assistendina günekoloogia, kirurgia, sünnitusabi, oftalmoloogia, dermatoloogia ja lastehaiguste osakonnas. 1907–10 Helsingi ülikooli haigla sünnitusosakonnas assistent ja 1912–15 dermatoloogia assistent, 1915–21 eraarst Helsingis, ühtlasi 1917 Soome töösturite ja ettevõtjate välilaatsareti nooremarst ja ülemarst Väinänlinnas. VS ajal 20.12.1918 Helsingis Eesti abistamiseks peetud suure rahvakoosoleku üks korraldajaid, EAP esimene kantseleitoimkonna esimees ja kevadel 1919 Tallinna Soome sõjaväehaigla ülemarst. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas arstina. Oli 1920 Valge mere Karjala haigla arst, 1921–23 Kittilä piirkonna arst ja tervishoiuinspektor, 1923–30 Inari ja Utsjoki vaestearst, 1930–34 Petsamo vaestearst, 1934–35 Pielisjärvi piirkonna ja 1935–39 Kurkijoki piirkonna arst ja tervishoiuinspektor. 1939–40 arst ja tervishoiuinspektori kt Kurkijokis. Suri 28.04.1952 Hämeenkyläs. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Õde Paula af Heurlin VR I/3. (M.S.)
HEURLIN, Paula af Lars Oskar Wilhelmi t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2025/14.05.1920 Neiu Paula af HEURLIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 13.05.1872 Helsingis trükikoja omaniku peres. Lõpetas 1888 lütseumi ja 1895 Helsingi muusikakooli ning õppis 1900–01 Pariisis Schola Cantorumis. Sooritas lõpueksamid pedagoogikas, didaktikas ja muusikateaduses. Viibis 1908 õppereisidel Saksamaal ja Šveitsis ning 1913 Hollandis ja Belgias. Töötas 1901–17 lauluõpetajana algkoolis. VS ajal EAP rahakogumise toimkonna esinaine. Tegutses naisseltsi Suomalainen Konkordia-liitto ja 1922–29 naiste karskusseltsi esinaisena. Suri 15.11.1947 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Vend Maunu Ossian af Heurlin VR I/3. (M.S.)
HEWITT, H. M. P., Briti kapten.
VR I/3, nr 2464/26.03.1920 Captain H. M. P. HEWITT’ile, Royal Air Force, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal osales Briti kuningliku lennuväe kaptenina lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
HIETAKANGAS, Aarne Aleksander Kaarle Oskari p, Soome veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1751/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Arne HIETAKANGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.09.1897 Soomes Paimios talupidaja peres. Õppis algkoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1919 oktoobrini sõjaväeteenistuses. Hiljem tegutses põllumehena. Suri 19.04.1973 Turus. Maeti Turu Maarja keskkalmistule. (M.S.)
HIIELAID, Hendrik (kuni 1935 HIOB, Andrei) Toomase p, alamkapten (1920), major (1936).
VR II/3, nr 2950/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 5. jalaväepolgu 9. roodu ülema kt kapten Heinrich HIOB Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui vallutas oma rooduga 11. oktoobril 1919 Pihkva rindel Mursino ja Mishugi külad.
Sündis 06.07.(24.06.)1896 Tartumaal Sangaste vallas. Lõpetas 1915 Valga kõrgema algkooli, õppis 1915–16 2. Peterhofi lipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1915 reamehena 175. tagavarapataljonis, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 245. tagavarapataljonis, juulist 1916 261. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 464. jalaväepolgus. Alamleitnant jaanuarist 1917. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis Tartus, arvati Võru väeossa, oli jaanuarist veebruarini 1918 selle ülem. VS ajal alates 04.12.1918 peastaabi juures Maapäeva ja peastaabi kaitsel, detsembri keskel viidi üle 5. jalaväepolku, kus oli tööroodu ülem. Jaanuarist 1919 1. roodus, lähetati 1. diviisi tagavarapataljoni. Märtsist 1919 5. jalaväepolgu 9. roodu noorem- ja aprillist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920, kapteniks ümber nimetatud jaanuaris 1924. Aprillis 1920 komandeeriti kaubandus-tööstusministeeriumi käsutusse piirile kaubavahetuspunkti. Nõukogude piirivalve arreteeris ta 12.11.1920, kui Petserimaal Irboska lähistel Šahnitsõ küla juures ületas piiri, et pidada läbirääkimisi kaupade läbilaskmise asjus. Oli Moskvas Butõrka vanglas, Pihkva vangilaagris ja Andronevi sunnitöölaagris, vahetati 09.12.1921 välja Eesti kommunistide vastu. Jaanuarist 1922 5. jalaväepolgu 3. roodu vanemohvitser, juulist 1922 5. üksikus pataljonis 3. roodu vanemohvitser, oktoobrist 1922 juunini 1923 lähetatuna 1. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) ülema käsutuses piirivalveteenistuses, augustist 1923 5. jalaväerügemendi 2. kompanii ülema abi. Septembrist 1924 5. jalaväerügemendi töökompanii ülem, oktoobrist 1928 Viru kaitseväeringkonna asutuse Rakvere garnisoni vahirühma ülem, juulist 1930 4. üksiku jalaväepataljoni pioneerirühma ülem, jaanuarist 1931 1. diviisi Kurtna laagriplatsi komandant Illuka vallas. Major 1936. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Haljala vallas oma talus. Suri 15.01.1942 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Haljala kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936) ja Vene StO III kl. Abikaasa Ida-Marie, sünd Sauaug (1899–1963, küüditati 1949, vabanes 1957), pojad Ülo (1927–98, arreteeriti 1945, tuli tagasi) ja Vello (1932–97, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
HILDÉN, Hannes, Soome abiväe peaintendantuuri kantselei töötaja.
VR I/3, nr 2055/14.05.1920 Härra Hannes HILDEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantselei laekur. Saatus teadmata. (M.S.)
HILLILÄ, Kaarlo Henrik Juho Kustaa p, Soome riigitegelane, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2209/26.03.1920 Sõdurile Kalle HILLILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.05.1902 Soomes Oulus kaupmehe peres. Lõpetas 1919 Oulu ühiskooli, õppis 1921–26 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas, omandas 1929 varatuomari tiitli. Soome VS ajal võttis osa Oulu lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 23.02.1919 Lätis Marienburgi lähistel Babetzky juures haavata. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Töötas 1919–20 haldusametnikuna Muhoses ja 1921–22 Piippolas, 1927–29 advokaadina ning 1929–30 ja 1933–37 alevivanemana Rovaniemis, oli 1929–32 panga Pohjolan Osake-Pankki jurist Oulus ning 1938–47 Lapimaa lääni maavanem. Oli 1944–45 Soome siseminister, 1945 majandus- ja sotsiaalminister, 1945–46 sotsiaalminister ning transpordi- ja tööminister, 1947–54 ja 1958–65 sotsiaalkindlustusameti juhataja. Presidendi valijamees 1937, 1941 ja 1943. Suri 14.05.1965 Helsingis. Maeti Rovaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR I kl ja VRO II kl ning Saksa KO I kl. (M.S.)
HINCHCLIFFE, Alfred, Briti 2. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 1956/26.03.1920 Wanemale madrusele Alfred HINCHCLIFFE’le, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.09.1893 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas Hullis. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
HINDERVALD, Vidrik vt HINTERVALD, Vidrik Andrese p.
HINDREI (kuni 1910 ABEL), August Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 285/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele August HINDREI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juunil 1919 a. Neu-Schwaneburgi jaama juures folwark Gulbeni waldamisel.
Sündis 14.(02.)09.1894 Tallinnas. Õppis Tallinna linna algkoolis. Ametilt madrus. Teenis sõjaväes 1913–17. VS ajal alates 28.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Ühines 1920 põrandaaluse kommunistliku liikumisega, astus EKP liikmeks, töötas 1921 Tallinna sadamas Nõukogude Vene transiitosakonnas kaubaaida kirjutajana. Oli Üle-Eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu tegevliige, mais 1922 ajalehe „Punane Täht“ toimetaja. Põgenes augustis 1923 Nõukogude Liitu, töötas Leningradi sadamas. Nõukogude võim arreteeris ta ning mõistis kümneks aastaks vangi välismaise kaubaga äritsemise pärast, heideti kommunistlikust parteist välja. Saatus teadmata. Abikaasa Irina, sünd Tiker (1900). (J.P.)
HINDREUS, Egon-Ferdinand Richard-Ferdinandi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 758/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 wanemale alamohwitserile Egon Richardi p. HINDREUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 detsembril 1918 a. Poima küla juures.
Sündis 11.12.(29.11.)1894 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Tallinna linna algkoolis. 1911–13 õppis AS Volta tehases elektrikuks. Teenis 1913–15 meremehena tulelaeval Libawa ja kaubalaevadel. I MS ajal 1915–16 vabatahtlikult mereväes, 1916–17 1. piirikütipataljoni muusikakomandos. 1918 algusest 4. Eesti jalaväepolgus, hiljem Tallinna eskadroni muusikakomandos. Saksa ajal Tallinna sadamas loots. Osales põrandaaluse Tallinna KL ja rittmeister Stolzeni ratsasalga moodustamises. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus, jaanuarist 1919 ratsaluurajate komandos, veebruarist 1919 Soomusrongide Diviisi muusikakomandos, novembrist 1919 ratsaeskadronis, veebruarist 1920 sõjaväe spordikursustel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna Eestis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Läänemaal Luiste v Loodna m Kaasiku talu. Töötas septembrist novembrini 1920 politsei ratsakordnikuna Keila jaoskonnas, 1923–24 piirivalve Läänemaa jsk Sõru ja Heltermaa kordoni ülemana, 1925–26 Sidepataljonis. Alates 1926 AS Põhja Paberi ja Puupapivabrikute elektrikraanajuht. Hiljem ühingu Eesti Lihaeksport elektrimontöör. KL Tallinna mlv Kopli mlvk, VTÜ Kopli osak ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 31.10.1944 Tallinnas. Mõisteti jaanuaris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Arhangelski oblastis laagris, vabanes novembris 1954. Töötas elektrikuna. Suri 13.05.1972 Tallinnas. Maeti Tallinn-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Anette, sünd Kamberg (1897–1976), lapsed Maimo (1921–24), Ilo (1923–2008, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1944, vabanes 1953), Hans-Meeme (1925, II MS ajal Soome mereväes), Lii (1927) ja Vello (1930, küüditati 1949, vabanes 1957). (A.K.)
HINDSE-NIELSEN, Svend Førstelæreri p, Taani kirurg.
VR I/3, nr 2441/26.03.1920 Daani ambulantsi arstile Dr. Svend HINDSE-NIELSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigetele sõduritele arstiabi andmisel.
Sündis 31.10.1891 Taanis Odense ligidal Ejbys. Õppis alates 1909 Odense ülikoolis, 1916 cand. med., novembrist 1916 mereväereservi kirurg, leitnant, 1918–19 assisteeriv arst Kopenhaageni avalikus haiglas. VS ajal ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr kirurg. 1919–36 assisteeriv arst avalikes haiglates, 1932 opereeriv kirurg, novembrist 1936 perearst Odenses. Suri 11.08.1949 Odenses. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
HINNO, Aleksander Jakobi p, kapral (1918).
VR II/3, nr 441/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu kapralile Aleksander Jakobi p. INNO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11. augustil 1919 a. Werino mõisa all.
Sündis 30.(18.)07.1884 Rakveres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 330. jalaväepolgus. Oli 1918 käsitööline Kalvi mõisas. VS ajal alates 03.02.1919 4. jalaväepolgu 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 11.08.1919 Verino mõisa juures haavata. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Kalvi v Kalda talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 01.11.1951 Kiviõli raj Kalvi külanõukogus. Abikaasa Maria, sünd Kõrvek (1886–1958), tütred Helene-Johanna (1911), Marta-Alvine (1914–16) ja Elsa-
Elise (1923). (A.K.)
HINNO, Paul Peetri p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 1612/14.12.1920 3 jalawäe polgu roodu ülemale Paul Peetri p. HINNO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)03.1893 Võrumaal Aleksandri v Tilsi mõisa talupidaja peres. Õppis 1917 Peterhofi kõrgemas algkoolis, 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–36 Kõrgema Sõjakooli sõjamajanduskursusel. Korp! Ugala liige. Töötas aprillist 1911 aprillini 1916 Võrumaa politseivalitsuses kantseleiametnikuna. I MS ajal aprillist 1916 180. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 213. tagavarapataljonis. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 4. roodu ülem, veebruarist 1919 9. roodu ülem, septembrist oktoobrini 1919 polgu 3. pataljoni ülema kt. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Aleksandri v Tilsi m Mustioru talu. Aprillist 1920 3. jalaväepolgu 3. pataljoni ülema kt, 3. roodu ülema kt ning tööroodu ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) tööroodu ülem, oktoobrist 1924 6. jalaväerügemendi majandusülema kt, maist 1925 Sakala jalaväerügemendi majandusülem, ühtlasi rügemendikohtu esimees, oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni majandusülem ja pataljoni ohvitseride kogu esimees, aprillist 1929 Ratsarügemendi majandusülem, veebruarist 1937 varustusvalitsuse üldosak ülema kt, aprillist 1938 varustusvalitsuse ülema 1. abi asetäitja, detsembrist 1938 varustusvalitsuse üldosak ülem. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1938. VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 metsavend Võrumaal, augustist oktoobrini 1941 Võrumaa OK juht, seejärel Eesti OV politsei ja omakaitse valitsuse 2. osak ülem. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Elas Uppsalas, oli EELK Uppsala koguduse juhatuse esimees ja Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis liige. Suri 05.09.1981 Uppsalas. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Helmi, sünd Antsov (1895–1979), poeg Rein (1927). (J.P.)
HINNOM, Arnold-Johannes Villemi p, alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR I/2, nr 2614/02.11.1921 Soomusrongide diwiisi ülema abile, Alampolkownik Arnold Willemi p. HINNOM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.01.1896 (24.12.
1895) Järvamaal Einmanni v Kuie m Parra talus sulase peres. Õppis 1903–07 Kuie vallakoolis, 1907–10 Järva-Jaani kihelkonnakoolis, 1910–14 Tallinna kaubanduskoolis, 1914–15 Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas (ei lõpetanud) ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapolgus, läkitati sõjakooli. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 79. tagavarapataljonis, omal soovil asus teenima Ust-Dvinski kindlusse. Jaanuarist 1916 Läti küttide tagavarapataljoni 9. roodus, märtsist 1916 rooduülem, maist 1916 4. Vidzeme Läti kütipolgu 6. roodus, septembrist 1916 oktoobrini 1917 polgu sapöörikomando ülema adjutant. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel, sai kaks korda haavata. Alamleitnant aprillist 1916 vanusega, leitnant septembrist 1916 vanusega ja alamkapten aprillist 1917 vanusega. Oktoobris 1917 1. Läti brigaadi staabi adjutant, novembris 1917 viidi üle 17. ratsapolku. Detsembris 1917 Eesti tagavarapataljonis Tartus, jaanuarist veebruarini 1918 moodustas Põltsamaal 2. Eesti polgu 5. roodu. VS ajal osales novembrist 1918 Põltsamaa KL loomises, alates 09.12.1918 2. jalaväepolgu 5. roodu ülem, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni ülema kt ja 1. roodu ülem, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni adjutant, maist 1919 divisjoni ja augustist 1919 Soomusrongide Diviisi ülema abi. Kapten septembrist 1919, alampolkovnik veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Pihkva rindel ning oktoobris 1919 Riias Eesti soomusrongide löögigrupi juhina Bermondt-Avalovi üksustega. Sai autasuks Valgamaal Tõlliste v Tõlliste talu, mis oli endine mõisasüda. Augustist oktoobrini 1920 Eesti-Läti piirikomisjoni liige, märtsist 1921 Soomusrongide Brigaadi ülema abi. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Oktoobrist detsembrini 1922 Tallinnas välisministeeriumi ida büroos, märtsist septembrini 1923 piirivalve Valga jsk ülem. Arreteeriti 24.09.1923 Valgas. Sõjaringkonnakohus mõistis ta aprillis 1924 majanduskuritegude eest kaheks ja pooleks aastaks vangi. Üks neljast isikust, kelle nime pole teoses „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (1935). Juulis 1925 vabastati enne tähtaja lõppu vanglast, märtsis 1929 anti tagasi õigused, välja arvatud aukraad. Pidas Tõlliste talu kuni selle müümiseni 1932 oksjonil, alates 1934 töötas raamatupidajana Riigi Raudteetehastes. Oli 1935–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Avaldas memuaarid „Põlise vaenlase vastu“ (Tallinn, 1933) ja „Läti küttidega Maailmasõjas“ (Tartu, 1938). Augustis 1941 Nõmmel OK organiseerija, septembrist oktoobrini 1941 Tallinn-Nõmme OK 2. jsk ülem, novembrist 1941 juunini 1942 Petseri prefektuuris käsundusohvitser, seejärel Eesti JuPo ja SD vanemassistent ning perioodika ja kirjanduse referent. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, algul Posenisse, jaanuarist 1945 töötas Lääne-Austrias taludes, detsembrist 1945 Saksamaal Stuttgardis, 1946 asus Geislingeni põgenikelaagrisse. Oli USA tsooni Eestlaste Keskesinduse ja Eesti Sõjavangide Vabastamiskomitee liige. Siirdus 1947 taas Stuttgarti, kus oli 1949–52 IRO ametnik ja 1952–55 Saksa kontserdibüroo töötaja. Avaldas mälestused „Suur heitlus“ (Lund, 1955). Asus 1957 USAsse Põhja-Carolinasse, töötas kuni 1965 raamatupidajana Chapel Hillis American Heart Associationis. Suri 09.10.1989 Põhja-Carolina osariigis Chapel Hillis. Maeti Chapel Hill Memoriali kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Hildegard, sünd Michelson (1892–1967), tütred Silvia (1920–2013) ja Juta (1923). (J.P.)
HINNOV, Ludvig Juhani p, alamkapten (1918), major (1929).
VR II/3, nr 742/05.03.1920 4 jalawäe polgu alamkaptenile Ludwig HINNOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Neuenhofi mõisa juures.
Sündis 22.(10.)02.1895 Järvamaal Purdi v Kaguvere külas. Õppis Paide linnakoolis, 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1931 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal aprillist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapataljoni 7. roodus, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 34. Siberi tagavarapataljoni 10. roodus, jaanuarist 1916 41. Siberi kütipolgu 3. roodus, juulist 1916 3. roodu ajutine ülem, veebruarist 1917 711. Nerehta jalaväepolgu 1. roodu ülem, ühtlasi ajutine 1. pataljoni ülem, septembrist 1917 erikomando ülem, novembrist 1917 513. Holmogorõ jalaväepolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 30.12.1918 Kuusalu all Loo mõisa juures raskelt haavata, viibis jaanuarini 1920 ravil. Sai autasuks Järvamaal Mäo v Lasputri talu, müüs selle 1933 ära, koht nimetati Tiigi taluks. Veebruarist 1920 6. piirikütipataljoni 3. roodu ülem, juulist 1920 7. piirikütipataljoni 5. roodu ülem, jaanuarist 1921 rannavalve osak Haapsalu raj ülem, ühtlasi juunist 1920 augustini 1921 VR nõukogu esimees. Juulist 1922 10. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 1. roodu ülem, augustist 1923 10. jalaväerügemendi 4. kompanii ülem, veebruarist 1927 rügemendi majandusülema kt, ühtlasi rügemendi ohvitseride kogu juhatuse esimees. Oktoobrist 1928 Kalevi üksiku jalaväepataljoni majandusülem, ühtlasi pataljoni ohvitseride kogu juhatuse esimees. Kapten 1923, major 1929. Veebruarist 1934 Kalevi üksiku jalaväepataljoni ülema kt, aprillist 1934 7. jalaväepolgu 1. pataljoni ja Petseri garnisoni ülem, ühtlasi 1935–36 sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Mais 1936 lahkus teenistusest. Elas pensionärina Harjumaal Harku v Alliku külas, Haapsalus ning alates 1940 Järvamaal Käru vallas. VRVÜ Tallinna osak liige. Läks 07.10.1940 Paides vabasurma, surnukeha leiti Reopalu jõest. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Marie, esimeses abielus Poljakov, sünd Pant (1887). (J.P.)
HINT, Oskar vt INTI, Oskar Leena p.
HINTERHOFF, Eugenjusz, Poola kapten (1919).
VR I/3, nr 3047/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten Eugenius HINTERHOFF Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 02.03.1895. Teenis Poola suurtükiväes. Kapten juunist 1919. Novembrist 1924 oktoobrini 1925 õppis Varssavis kõrgemas sõjakoolis. II MS ajal asus Inglismaale, elas septembris 1949 Londonis. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl, TR ja VR, Soome VR IV kl, Rumeenia TO IV kl ning Jugoslaavia SO IV kl. (J.P.)
HINTERVALD, Vidrik Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2863/18.02.1925 hinnates vahvust, mis reamees Vidrik Andrese p. HINDERVALD Eesti Vabadussõjas üles näidanud 27. aprillil 1919 Stakelni sihis Saleneki talude juures punaste tunnimehe vangi võtmisel ja punaste pealetungi tagasilöömisel, mille tulemusel saadi suur sõjasaak.
Sündis 02.03.(18.02.)1894 Võrumaal Vana-Roosa vallas talupidaja peres. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus, augustist 1920 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.11.1919 Ostrovi suunal Aksenovo küla all raskelt haavata. Kapral oktoobrist 1919. Septembris 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Vana-Roosa v Matsi-Naadi m Teenuse talu. Seejärel talunik. Suri 30.08.1931 Teenuse talus. Maeti Vana-Roosa kalmistule. Abikaasa Lilli (Lidia), sünd Kruus (1903–87), poeg August (1931). (M.S.)
HINTO, Arved Tanieli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1021/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Arwed HINT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juunil 1919 a. Wesselhofi mõisa juures.
Sündis 05.09.(24.08.)1896 Tartumaal Vastse-Kuuste v Voore külas vabadiku peres. Õppis valla- ja Põlva kihelkonnakoolis ning 1917 Petrogradis kuuekuulistel Troitski kursustel. I MS ajal augustist 1915 jaanuarini 1918 Petrogradis 3. kaardiväe kütipolgu tagavarapataljonis. VS ajal alates 20.11.1918 2. jalaväepolgus, veebruarist 1919 3. jalaväepolgu 11. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.06.1919 Lätis Wesselshofi mõisa juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 Tartu maakonna politseikordnik, alates 1921 rajooniülem, jaanuarist 1924 Viru maakonna politseinik Kadrina jsk Palmse vallas, juunist 1924 Haljala vallas, maist 1926 novembrini 1927 konstaabel Saksi vallas. Oli 1928–37 põllutööline Saksi v Saaremardi talus ja Järvamaal Lehtse v Induniidu külas. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 03.03.1944 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Vallaline. (M.S.)
HINTS, Martin-August Mardi p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1571/19.10.1920 3 wälja suurtükiwäe diwisjoni nooremale alamohwitserile Martin HINZ’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 Ruhja all.
Sündis 21.(09.)11.1889 Pärnumaal Rääma vallas töölise peres. Õppis Pärnu linna algkoolis. Teenis 1911–18 Vene väes ja I MS ajal oli 56. suurtükiväe brigaadis jefreitor. Oli 1918 Pärnus käsitööline. VS ajal alates 24.01.1919 2. suurtükipolgu 3. patareis vaatepunkti ülem, märtsist 1919 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 3. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 1. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 13. Nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Pärnus liht- ja juhutööline. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 26.04.1941 Pärnus. Abikaasa Elisaveta, sünd Blumfeld (1893–1969), lapsed Hilda (1925) ja Martin-Leo (1927). (A.K.)
HIOB, Heinrich vt HIIELAID, Hendrik Toomase p.
HIOB, Richard-Eduard Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 23/21.02.1920 8 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Richard Hansu p. HIOB’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud, kui luuramisele tuli wälja minna, olite esimene wabatahtlik ülesseandja, minnes weikese salgakese ees, julgustades alati oma kaaslasi.
Sündis 14.(02.)12.1885 Tallinnas tisleri peres. Õppis Tallinna linna algkoolis. Teenis 1907–10 78. jalaväepolgus. I MS ajal 1914–18 teenis 23. diviisis. VS ajal alates 07.01.1919 vabatahtlikult 1. Tallinna kaitsepataljoni 1. roodus, veebruaris 1919 kinnitati jaoülemaks, märtsist 1919 tööroodus, maist 1919 8. jalaväepolgu tööroodu hobuserautaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Tallinna hipodroomil sepana. Suri 22.11.1930 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Johanna-Pauline, sünd Neyvaldt (1889–1970), tütar Agnes-Johanna (1909–81). (A.K.)
HION (sünd JOON), Viktor Georgi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1201/15.09.1920 Soomusrongi N 2 wabatahtlikule Wiktor JOON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Annemõisa all.
Sündis 26.(13.)04.1902 Harjumaal Järvakandi v kooliõpetaja peres. Õppis alates 1910 Oru mõisakoolis, 1918 Narva ja Tallinna gümnaasiumides, lõpetas 1920 Tallinna linna poeglaste gümnaasiumi ja 1925 Tartu ülikooli arstiteaduskonna cum laude. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, 26.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantroodus, märtsist 1919 taas Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, juunist 1919 1. Tallinna sõjaväehaigla ambulantsi komandos, novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni ambulantsi komandos, veebruarist 1920 2. roodu velsker, märtsist 1920 sõjaväe tervishoiuvalitsuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Petserimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Alates 1926 Tartu ülikooli füsioloogilise keemia labori assistent, 1927 stipendiaat Pariisis, 1928–39 eraarst Tartus ja 1939–40 Paides. Oli 1932 üks Tartu näitekunsti stuudio asutajaid, 1938 Tartu töölisteatri kunstiline juht. Saadeti kommunistliku maailmavaate pooldajana 1939 Tartust välja Paidesse. Töötas 1940–46 ENSV tervishoiu rahvakomissarina, asus suvest 1941 kuni 1945 Nõukogude tagalas. Oli 1946–50 ENSV tervishoiuminister, ühtlasi 1946–49 TRÜ tervishoiukateedri juhi kt, 1950–51 hügieenikateedri juhi kt, 1951–52 vanemõpetaja, 1953–55 Pühajärve sanatooriumi arst, 1952–53 ja 1955–65 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni TUI hügieenilabori juhataja. ENSV Ülemnõukogu I ja II koosseisu liige. Alates 1940 NLKP liige, heideti 1950 parteist välja, 1955 taastati. Nimetati 1945 ENSV teeneliseks arstiks. Suri 24.07.1969 Tartus. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: Nõukogude TPLO. Abikaasa Helmi, sünd Kivisaar (1908–99), lapsed Jaak (1929–2007), Ene (1931), Jüri (1934–49), Peet (1937), Mari (1942) ja Jaan (1944–88). Poeg Jaak oli matemaatik ja tütar Ene ajakirjanik. (M.S., J.P.)
HIPPIUS, Elfrida von, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2016/26.03.1920 Halastaja õele HIPPIUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 15.08.1879 Eestis, elas Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Töötas Mannerheimi haiglas halastajaõena. Talvesõja ajal lottana 37. jalaväerügemendis, sai 01.12.1939 Salmis miiniplahvatuses haavata ja sattus vangi. Saatus teadmata. (M.S.)
HIRJEL, Jaan Peetri p, nooremallohvitser (1919), nooremveebel (1939).
VR II/3, nr 2639/26.08.1921 Ratsa polgu wahtmeistrile Jaan HIRJEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud luurekäigul 7 aprillil 1919 a. Pulli-Henno küla ja Ala-Murati mõisa juures.
Sündis 10.03.(26.02.)1898 Võrumaal Taheva v mõisatöölise peres. Õppis Taheva valla- ja Hargla kihelkonna- ning 1913–14 A. Kamseni kaubanduskoolis, 1914–15 Pihkva ja 1915 Valga kommertskoolis ning 1915–16 Riias polütehnilistel kursustel, 1920 Ratsapolgu sidekomando telefonistide kursustel ja 1924–25 Ratsarügemendi õppekomandos. Töötas 1915–16 Taheva raudteejaamas telefonistina. I MS ajal detsembrist 1916 vabatahtlikult 9. tagavara ratsapolgu 2. eskadronis, aprillist 1917 1. Eesti polgu ratsadivisjoni 2. eskadronis, novembrist 1917 jaanuarini 1918 Eesti ratsapolgu 2. eskadronis. Sügisest 1918 Tallinna tselluloosivabrikus metsapraaker. VS ajal alates 20.11.1918 Tallinna KL ratsaosakonnas, detsembrist 1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu sidekomandos, maist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Nooremallohvitser aprillist 1919, vanemallohvitser maist 1920. Sai Valgamaal Taheva m Jõevere talu, mis asendati Keeni v Sangaste krkm Lauri taluga. Novembrist 1920 Ratsapolgu vahtmeister, jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Juunist 1921 detsembrini 1923 üleajateenija Ratsapolgus (novembrist 1922 Ratsarügement), kus oli tehnikakomando vahtmeister. Jaanuarist 1924 SÜÕ allohvitseride õppepataljoni 3. laskurkompanii jaoülem, aprillist 1924 Ratsarügemendi 3. eskadroni rühmavanem, jaanuarist 1925 septembrini 1940 tehnikakomando vanem. Nooremveebel aprillist 1939. Oli 1925 VR nõukogu liige, korduvalt Ratsarügemendi üleajateenijate kogu esimees ning EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. Oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 232. laskurpolgu sideroodu rühmaülem, juulis 1941 andis end Värska Põhjalaagris sakslaste kätte vangi. Novembrist 1941 septembrini 1944 Saksa armees 41. Eesti tagavarapataljoni pioneerikompanii veltveebel. Asus elama Valgamaale Lauri tallu. Nõukogude võim arreteeris ta oktoobris 1944. Vabanes peatselt. Töötas Sangaste sordiaretuspunktis ehitusmeistrina, hiljem Jõgeva sordiaretusjaama ehitustehniku ja komandandina, asus perega Märjamaa rajooni, sügisest 1951 Kullamaal Tallinna hipodroomi abimajandis brigadir, hiljem Koluvere invaliididekodu komandant ja viimaks katlakütja. Suri 16.12.1966 Haapsalus. Maeti Kullamaa kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Esimene abikaasa Salme-Rosaalie, sünd Ütsik (1901–35), lahutati 1934. Teine abikaasa Ireene, sünd Muuli (1916), lapsed Imbi (1938) ja Jüri (1940). (J.P.)
HIRT (sünd IRD), Roman Martini p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1847/19.10.1920 Lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure Beresnjuki küla all langenud Kalewlaste Malewa reamehele Roman HIRT’ile wahwuse eest.
Sündis 06.08.(25.07.)1897 Pärnumaal Tõstamaa v Alu k Porilaane talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal asus pere elama Tartumaale Luunja valda. VS ajal alates 02.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Viru ja Pihkva rindel. Langes 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla juures. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. Sai postuumselt autasuks Tartumaal Luunja v Kabina m Vare talu, mis anti vanematele. Nimi Rahumäe kalmistul kalevlaste mälestusmärgil. (J.P.)
HIRTH, Vladimir vt HIRVE, Vladimir Otto-Eduardi p.
HIRV, Paul-August Andre p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1217/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Paul HIRW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 Uue-Kalischi küla juures.
Sündis 28.(16.)11.1887 Võrumaal Vastseliina v Hinniala külas. Õppis vallakoolis, ametilt põllumees. VS ajal alates 01.05.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, samast kuust 5. jalaväepolgus ning juulist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vastseliina v Meeksi krjm Kannu-Jüri talu. Seejärel talunik. Suri 11.02.1928 Vastseliina v Kannu-Jüri talus. Maeti Vastseliina kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Mõõk (1894). (A.K.)
HIRVE (kuni 1935 HIRTH), Vladimir Otto-Eduardi p, kapral (1919), kapten (1934).
VR II/3, nr 1895/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Wladimir Otto p. HIRT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Sangaste juures.
Sündis 31.(19.)05.1898 Virumaal Jõhvi vallas raudteejaama ülema abi peres. Õppis 1912–17 Tallinnas ja 1917–18 Narva gümnaasiumis, 1918 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1925–27 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1936 lahing-tehnilistel kursustel. VS ajal alates 04.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 luurajate komandos, märtsist 1919 Valga raudteejaama komandandi abi, augustist 1919 Soomusrongide Diviisi staabi komandandi komandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Novembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1920, vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Juunist septembrini 1921 Vanamõisa põlevkivikaevanduse kümnik, märtsist augustini 1922 kaitsepolitsei Viru jsk ülema noorem abi Paides, maist 1923 oktoobrini 1924 piirivalve Narva jsk Kuritšeki raj nooremohvitser, oktoobrist 1924 1. jalaväerügemendi ja septembrist 1925 Pioneeripataljoni rühmaülem, laekur ja kompaniiülema abi. Veebruaris 1940 vabastati teenistusest. Oli 1931–40 Pioneeripataljoni ohvitseride kogu sekretär ja abiesimees. Nooremleitnant 1924, leitnant 1928, kapten 1934. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Märtsist juunini 1940 Harju maavalitsuse teedeosakonnas töödejuhataja, juunist detsembrini 1940 firma Ehitaja kümnik ja autopargi juhataja abi Saaremaal Karujärvel Nõukogude sõjaväebaasi ehitusel, jaanuarist juulini 1941 Tallinnas varustus-turustuskontoris valvur ning Nõmmel tuletõrjevalvur. Nõukogude võim arreteeris ta 01.07.1941 Tallinnas (teistel andmetel mobiliseeriti augustis 1941). Laeva, millega ta evakueerus, tabas Soome lahel Saksa lennukipomm. Sai haavata, oli ravil Kroonlinna haiglas ja Leningradis. Oktoobrist 1941 jaanuarini 1942 Tšeljabinski obl kolhoosis ja jaanuarist augustini 1942 Sverdlovski obl sovhoosis põllu- ja ehitustöödel, augustis 1942 mobiliseeriti, saadeti Sverdlovski obl Kamõšlovi Eesti tagavarapolku, teenis detsembrini 1943 roodukomandörina, haigestus, arvati ohvitseride reservi, tunnistati 3. grupi invaliidiks. Jaanuarist septembrini 1944 Moskva obl Jegorjevskis eesti õppetootmiskombinaadis ehitus-remonditööde juhataja. Oktoobrist 1944 Kuressaare autotranspordibaasi direktor, seda veel juunis 1945. Hiljem elas Tallinnas. Suri 15.01.1963 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Alice-Auguste, sünd Neudorf (1891–1952). (A.K., J.P.)
HIRVELAAN (kuni 1935 INGERMANN), Hans Hansu p, ohvitseri asetäitja (1919), major (1938).
VR II/3, nr 2915/18.02.1925 hinnates vahvust, mis noorem-leitnant Hans INGERMANN Scouts polgu ohvitseri asetäitjana Eesti Vabadussõjas üles näidanud 29. märtsil 1919 Orava mõisa all Rescha talu juures ja 3. augustil 1919 Ostrovo linna all Knjäs-Ivanovo küla tagasi vallutamisel.
Sündis 02.07.(20.06.)1898 Viljandis kirikuteenija peres. Õppis Tallinna kaubanduskoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis (ei lõpetanud), 1920 Vabariigi Sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1930 kompaniiülemate kursustel. Juunist 1916 veebruarini 1917 Tallinnas Peeter Suure sadama kontoriametnik. I MS ajal veebruarist 1917 295. tagavarapolgus, maist 440. Buguruslani jalaväepolgus, septembris 1917 sõjakoolis, ei lõpetanud, sest enamlased sulgesid kooli. Detsembrist 1917 Tallinnas 3. Eesti polgus, veebruarist aprillini 1918 sõjavägede intendandi valitsuses. VS ajal alates 24.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, jaanuarist 1919 A company ohvitseri kt, veebruarist 1919 D company nooremohvitser. Detsembrist 1919 Scouts polgu 7. roodu ajutine ülem, jaanuarist 1920 luurajate komandos, veebruarist 1920 sõjakoolis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 30.03.1919 Võrumaal Orava mõisa all haavata. Sai autasuks Harjumaal Rapla v Alu m Kivimäe talu, müüs selle 1925 ära. Lipnik maist 1920. Nooremohvitser Scouts pataljoni luurajate komandos, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni Scouts roodu nooremohvitser, juulist 5. jalaväepolgu Scouts roodu majandusülema abi, juulist 1922 10. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 4. ja 6. roodu rühmaülem, augustist 1924 10. jalaväerügemendi 6. kompanii rühmaülem. Jaanuarist aprillini 1925 Saaremaa KL ülema käsutuses. Oktoobrist 1925 KL Tallinna mlv instruktor, veebruarist 1928 vaneminstruktor, septembrist 1929 ühtlasi maleva majavanem, augustist 1934 pealiku 2. asetäitja, juunist detsembrini 1936 ajutine pealik. Nooremleitnant 1924, leitnant 1926, kapten 1930, major 1938. VRVÜ Tallinna osak liige. Juulist 1940 sõjaministri käsutuses, augustist 1940 6. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 171. laskurpolgus Petseris. Novembris 1940 vabastati teenistusest. Juulis 1941 metsavend Põhja-Eestis, tuli läbi rinde Järvamaale, augustis 1941 moodustas Türil omanimelise vabatahtlike pataljoni. Langes 20.08.1941 Rapla raudteejaama juures lahingus Punaarmee vastu. Maeti Rapla kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1933). Abikaasa Tooni (kuni 1935 Antonie), sünd Triik (1890–1968), lahutati 1932, abiellusid uuesti 1936, pojad Rein (1923–2001) ja Koit (1925). Abikaasa vend kol Paul Villiam Triik VR II/3, poolvend kunstnik Nikolai Voldemar Triik. (J.P.)
HIRVONEN, Aarne Petter, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1783/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Aarne HIRWONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.01.1899 Soomes Kuopios. Hariduselt ökonomist. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. KL ohvitser. Suri 07.03.1936 Siilinjärvis. Maeti Kuopio suurele kalmistule. (M.S.)
HJELT, Bror Sixten Ernst Albini p, Soome major (1943).
VR II/3, nr 2288/26.03.1920 Lipnik HJELT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.11.1897 Helsingis konsuli peres. Lõpetas rootsi humanitaargümnaasiumi, õppis 1919–20 kadetikoolis, lõpetas selle 1922. 1917 Helsingi KL liige. Osales 1918 Soome VS ajal rühmaülemana Vihreä pataljonis ja Pellinki salgas, sai Helsingis haavata. Lipnik 1918. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai haavata. Oli 1921–25 jäägrisuurtükiväe rügemendi 2. pataljonis nooremohvitser, adjutant ja Allohvitseride Kooli ülem. Talvesõja ajal 4. välisuurtükiväe rügemendi suurtükiväepatarei hoolduspealik. Jätkusõjas 4. rannikubrigaadiga Hanko rindel, kus sai 1941 haavata ja vabastati teenistusest. Astus vabatahtlikult sõjaväkke, oli 1942 ametnik relvajõudude peastaabi transpordiosak kontoris ja suurtükiväe inspektor Aunuse väeosa staabis. Leitnant 1921, kapten 1940 ja major 1943. Tegutses tegevdirektorina. Suri 14.10.1984 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
HJELT, Vera Augusta Carl-Wilhelmi t, Soome kooliõpetaja ja riigitegelane.
VR I/3, nr 2054/14.05.1920 Neiu Wera HJELT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 13.08.1857 Soomes Turus koolidirektori peres. Lõpetas tütarlastekooli, omandas 1878–81 Tammisaari seminaris õpetaja kutse ja sooritas 1885 Rootsis Nääsi käsitööõpetajate seminaris käsitööõpetaja kutseeksami. Pidas 1875–77 muusikaäri Turus, oli 1881–82 algklasside õpetaja Hammarlandis, 1882–83 algklasside õpetaja Turus, 1883–85 õpetaja Nääsi käsitööõpetajate seminaris, 1885–97 pedagoogilise käsitöökooli juhataja Helsingis, 1890–93 aurusaeveski ja ehitusdetailide tehase tehniline direktor Oulunkyläs, 1885–1903 soome ühiskooli ja rootsikeelse kõrgema algkooli õpetaja Helsingis, 1903–18 Soome esimene naissoost töökaitse abiinspektor, 1906–12 tööhõive statistika teadur, 1909–31 tööliste kaitse ja hoolduse näituse asutaja ja juht ning 1919–36 Helsingi rootsi tehnikumi õpetaja. Kuulus 1908–17 Rootsi Rahvaerakonna saadikuna Eduskunda. VS ajal tegutses EAP tervishoiu toimkonnas. Suri 23.04.1947 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
HJORTH, Valborg, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2451/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Valborg HJORT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
Sündis 1884 Taanis Bornholmi saarel. Teenis 1912 halastajaõena 1. Balkani sõja ajal Türgis, 1915 Venemaal, hiljem haigete sõjavangide laagris. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Töötas aastaid Bornholmil ülemõena. Suri 04.06.1970 Bornholmil Rønnes. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
HOCKENSMITH, Roy K., USA leitnant.
VR I/3, nr 1975/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Roy K. HOCKENSMITH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
VS ajal aitas Ameerika Punase Risti koosseisus luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Tallinnas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
HOFFART, Robert Juhani p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 644/21.02.1920 5 jalawäe polgu side komando nooremale alamohwitserile Robert Johani p. HOFFART’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi külas.
Sündis 14.(02.)05.1894 Järvamaal Nõmmküla vallas. Õppis ministeeriumikoolis. Töötas telefonistina. I MS ajal märtsist 1916 maini 1917 261. jalaväepolgus ja aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 09.12.1918 1. jalaväepolgu 3. roodus, 27.12.1918 5. jalaväepolgu sidekomandos, aprillist 1919 jaoülem ja oktoobrist 1919 1. kategooria vanemtelefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Läänemaal Saulepi v Uue-Varbla m Kasemäe talu. Oli alates 1933 raudteevalitsuse ekspluatatsiooniameti Tallinna konduktorite reservi nooremkonduktor, 1936–41 Tallinna jaama konduktor ja veebruarist juunini 1942 samas asendus- ja vanemkonduktor. VRVÜ Tallinna osak liige. Pärast II MS pidas Varbla v Kasemäe talu. Kartes represseerimist, asus 1948 end varjama, talu võeti Uus-Varbla kolhoosile. Nõukogude võim arreteeris ta 02.11.1949 Tallinnas. Mõisteti novembris 1950 kümneks aastaks vangi, oli Tallinna Keskvanglas ja Karaganda obl laagris, vabanes 1954. Seejärel Tallinnas raudteetööline. Suri 21.06.1972 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Julie, sünd Ojasuu (1899–1983), tütar Heljo (1927). (M.S.)
HOLBERG, Johan Jaani p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1359/15.09.1920 1 Ratsa polgu leitnandile Johan HOLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 mail 1919 a. Marienburgi all.
Sündis 20.(08.)02.1893 Pärnumaal Sauga v Niida talu omaniku peres. Õppis Pappsaare valla- ja Pärnu linnakoolis, Pärnu gümnaasiumis, 1914–15 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1915 Pauli sõjakoolis ja 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. I MS ajal jaanuaris 1915 mobiliseeriti ja läkitati sõjakooli. Lipnik juunist 1915. Nooremohvitser 30. Siberi kütipolgu 12. roodus, novembrist 1917 polgu ratsaluure komando ülem. Alamleitnant juunist 1916. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadroni nooremohvitser ja kortermeister, aprillist 1919 2. eskadroni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Leitnant jaanuarist 1920, alamkapten aprillist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Kuuste talu. Novembrist 1923 advokaat Jaan Teemanti abi, aprillist 1935 sügiseni 1940 advokaat Tallinnas. Oli Virumaa Põllumeeste Kogu sekretär ja Põllumeeste Kogude esindaja II Riigikogus, kus oli novembrist 1924 juunini 1926 esimene abisekretär ja sekretär, III, IV ja V Riigikogu ning 1937 Rahvuskogu II koja ja 1938–40 Riiginõukogu liige. Oli detsembrist 1927 detsembrini 1928 kaubandus-tööstusminister. Kuulus sõjanõukokku ja Põllumeeste Kogude keskjuhatusse, oli ajalehe „Kaja“ vastutav toimetaja, kirjastuse Ühiselu juhatuse esimees, aktsiaseltside Agentuur ja Eesti Konserv ning VRVÜ Tallinna osak juhatuse liige. Märtsist 1941 varjas end Pärnumaal, suvel 1941 metsavend. Septembrist 1944 Eesti Rahvuskomitee liige, nimetati 18.09.1944 Otto Tiefi valitsuse sõjaministriks, kuid loobus ja põgenes Saksamaale. Oli USA-ala Eestlaste Keskesinduse Saksamaal juhatuse liige, Eesti Võitlejate Ühingu asutaja, Eesti Põllumeeste Kogude Paguluses esimees. Asus 1951 Kanadasse, elas Torontos, siis USAs New Yorgis, hiljem Chicagos. Oli 1952–53 Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu Kanadas esimees ning EELK Chicago Pauluse koguduse nõukogu esimees. Suri 10.04.1978 Chicagos. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistule. Esimene abikaasa Margarethe-Elfriede Kurnschin (1891), lapsed Irene-Gertrud (1921) ja Rita. Teine abikaasa Martha, esimeses abielus Kalla, sünd Boot, ka Poort (1906–96). Vend alamkapten Martin Holberg langes Vabadussõjas 10.02.1919. (J.P.)
HOLCMANIS, Vilis Kārlise p, Läti kohtuminister.
VR III/2, nr 3077/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Läti Vabariigi minister Härra Vilis HOLEMANS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.(12.)05.1889 Kuramaal Dobele mk Līvbērze v Kērpjose talus metsniku peres, hiljem asuti Svēte tallu. Õppis 1901–09 Jelgava gümnaasiumis ja 1909–13 Moskva ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Austrumsi liige. Töötas noorema kohtuametniku kandidaadina Riia ringkonnakohtus, maist 1914 advokaat J. Graudinsi abi Riias, ühtlasi ajakirja „Jaunais Vārds“ toimetaja. I MS ajal sügisest 1915 Moskvas ülevenemaalise tööbüroo tööbörsi instruktor ja 1916 Petrogradis Läti põgenike varustamise keskkomitees. Teenis detsembrist 1916 tagavarapolgus Petseris, jaanuarist 1917 Läti küttide tagavarapolgus, oli polgu esindaja Riia Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogus ning Läti kütipolkude ajakirja „Brīvais Strēlnieks“ toimetuse liige suveni 1917, kui enamlased hakkasid kütipolke üle võtma. Tegutses oktoobrini 1917 Läti küttide esindajana 12. armee sõdurite nõukogu täitevkomitees, siis sekretär Valgas Vidzeme ajutises maanõukogus, hiljem Tartus. Suvel 1918 koduõpetaja Lätis Cēsise mk Dzelzava vallas, sügisest 1918 Riias advokaat. Detsembrist 1918 Läti sotsiaaldemokraatide esindajana Läti Rahvanõukogus. Jaanuarist 1919, kui Punaarmee oli Riia vallutanud, töötas Riia ringkonnakohtu süsteemis, linna vabastamise järel juulist 1919 advokaat Riias. Oli Läti Asutava Kogu ning I ja II Seimi liige, selle juriidilise komisjoni sekretär ning juriidilise ja mandaatkomisjoni liige. Juunist 1921 jaanuarini 1924 Läti kohtuminister, oktoobrist 1920 ühtlasi Eesti-Läti piirikomisjoni Läti poole esimees ning jaanuarist novembrini 1923 riigikontrolör. Seejärel advokaat ning veebruarini 1941 ka Jelgava linavabriku, Balti paberi- ja papivabriku ning firma Riia Kangas juriskonsult. Kuulus Läti Sotsiaaldemokraatliku Partei keskkomiteesse. Oli 1927–34 ajakirjade „Laukstrādnieks“ ja „Latviešu Balss“ toimetaja, 1935–40 vannutatud advokaatide nõukogu liige, pidas Līvbērze v Svēte talu. Tegi katse osaleda Nõukogude okupatsiooni algul juulis 1940 Demokraatliku Läti Valijate Nimekirjas Rahvaseimi valimistel. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941, viidi Venemaale UsolLagi. Suri 09.11.1941 Solikamskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR I/II (1927) ja Läti KTO III kl. Abikaasa Irma Ciruli (1893–1984), lapsed Andrejs (1920), Voldemārs (1922–2000, mobiliseerituna 1944–45 Punaarmees) ja Anita (1923, küüditati 1941). Kogu pere oli 1950–56 represseerituna Krasnojarski krais. (J.P.)
HOLD, Herbert-Andreas Andrease p, diviisiarst (1919), kapten-meedik (1934).
VR I/2, nr 500/25.08.1920 Soomusrongide diwiisi arstile Herbert Andrese p. HOLD’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 23.(11.)01.1887 Tartumaal Visusti v Mõisamaa mõisa rentniku peres. Õppis 1896–1907 Tartu gümnaasiumis, 1907–08 Riia polütehnilises instituudis ja 1908–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1927 lõpetas eksternina aspirantide kursused. Korp! Fraternitas Estica liige. Juunist 1913 juulini 1914 Riia linnahaigla assistent, augustist 1914 märtsini 1919 jaoskonnaarst Simunas. VS ajal alates 20.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 4 arst, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni arst. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli septembrist 1920 maini 1922 Simuna jaoskonnaarst, juunist 1922 maini 1925 Taagepera sanatooriumi ülemarst, jaanuarist 1926 Merekindluste vanemarst, aprillist 1927 Sidepataljoni arst, augustist 1938 Nõmme sõjaväe sanatooriumi juhataja. Nooremleitnant 1927, sanitaarleitnant 1930, sanitaarkapten 1934. Oktoobris 1939 vabastati teenistusest ning siirdus Saksamaale. Töötas kuni 1945 arstina Brombergis ning kuni 1955 Mindenis. Suri 22.01.1981 Lääne-Saksamaal Mindenis. Maeti Mindeni kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1929). Abikaasa Emmi-Elisabeth, sünd Sump (1884–1943), tütred Lore (1914) ja Mary (1920). (J.P.)
HOLLAND, Johannes-Voldemar Aleksandri p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR II/2, nr 839/01.09.1920 Sakala partisanide polgu leitnantile Johannes Aleksandri p. HOLLAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Schumilowi küla juures.
VR II/3, nr 144/21.02.1920 Sakala partisanide polgu 1 roodu ülemale, alamleitnant Johannes Alexandri p. HOLLAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla juures.
Sündis 27.(15.)04.1899 Viljandimaal Õisu v Rimmu talus töölise peres. Õppis Viljandi kõrgemas alg- ja 1916–17 Pihkva lipnikekoolis ning 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1916 vabatahtlikult 2. tagavarapataljonis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 262. tagavarapataljonis ja 12. eriotstarbelise polgu 10. roodus. Osales lahingutes Lätis Saksa vägede vastu, sai septembris 1917 Dvinski all põrutada. Alamleitnant novembrist 1917. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 20.11.1918 Viljandis KL moodustamas, arvati 21.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. rühma ülem, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 19.03.1919 Võrumaal Haanja mõisa all haavata ning 23.04.1919 Petserimaal Pankjavitsa mõisa lähistel põrutada ja haavata. Sai autasuks Harjumaal Kehtna v Ohekatku m Pärna talu, müüs selle 1926 ära. Jaanuarist 1920 Sakala partisanide polgu 1. pataljoni ülem, augustist 1920 1. roodu ülem, ühtlasi maist juunini 1920 VR nõukogu liige. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu 4. roodu ülem, juulist 1921 Sakala partisanide üksikpataljoni 1. roodu ülem, märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 1. laskurkompanii ülem. Leitnant jaanuarist 1920, alamkapten maist 1920, kapten 1924. Veebruaris 1926 vabastati teenistusest. Tegutses Viljandis ärimehena, 1927–29 ajalehe „Viljandi Uudised“ toimetaja, 1932–34 Sakalamaa EVL esimees ja EVL keskjuhatuse liige, 1927–33 VRVÜ Viljandi osak asutaja ning juhatuse liige, 1933–34 Sakala Partisanide Ühingu asutaja ja esimees. Arreteeriti 12.03.1934 Viljandis juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, oli maini 1935 Viljandi ja Tallinna Keskvanglas. Mõisteti juunis 1935 tingimisi aastaks vangi. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 anti tagasi ordenite kandmise õigus ja juunis 1940 kapteni aukraad. Tegutses ärimehena Tallinn-Nõmmel. Oli 1939–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1941 artellis Bakeliit kommertsjuhina. Nõukogude võim arreteeris ta 26.06.1941 Tallinnas, viidi Molotovi obl UssolLagi. Lasti maha 09.05.1942 Solikamskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Marie, sünd Maurer (1906–92), tütar Kalli-Maia (1939). (J.P.)
HOLM, Harald-Matthias Jaani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940), Saksa SS-Untersturmführer (1944).
VR II/3, nr 918/01.09.1920 Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Harald HOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes öösel 18/19 oktoobril 1919 a. Kamno kiriku ja 2 mail 1919 a. Hübi talude juures.
Sündis 13.(01.)09.1897 Pärnus rätsepa peres. Õppis Pärnu linnakoolis. VS ajal alates 03.02.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas. Nooremallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest, jätkas üleajateenijana Kalevlaste Malevas, jaanuaris 1921 viidi üle 6. jalaväepolku, kus vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Uue-Antsla v Kalevala talu, müüs selle 1924 ära. Oli 1924–26 piirivalve Petseri jsk Boroki raj valvur, elas Kulje vallas Petserimaal, töötas 1928 raudtee-ehitusel Pärnumaal Viluvere vallas, seejärel Järvamaal Rakke metskonna metsavaht, elas Avanduse v Pärtliväljal. KL Salla kompanii, EVL Simuna ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Suvel 1941 üks Salla-Käru metsavendade juhte, sai 31.07.1941 tulevahetuses punaarmeelastega haavata. Saksa ajal Salla v OK Virumaa mlv 17. kompanii ülem. Septembrist 1944 1. Saarekaitse rügemendi majandusülem. Septembri lõpul 1944 viidi väeosaga Saksamaale. Oktoobrist 1944 Neuhammeris 20. Eesti Relva SS-diviisi tagavararügemendi kompaniiülem. Pärast II MS Augustdorfi põgenikelaagris, NMKÜ esimees. Asus 1950 Rootsi, töötas L. M. Ericssoni tehases. Kuulus Invaliidide Kapitali ja Eesti Punase Risti Ühisabi juhatusse. Suri 23.12.1970 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule, 2004 maeti ümber Pärnu VS langenute kalmistule. Teised autasud: Saksa STR II kl. Esimene abikaasa Martha, sünd Rasgatschov (1895), lahutati 1929. Teine abikaasa Lidia Leonore, sünd Grünmann (1905–95, küüditati 1949, vabanes 1959), lapsed Ülo (1929–95, arreteeriti 1949, vabanes 1955), Maret (1931, küüditati 1949, vabanes 1956), Õie (1933, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Mati (1942–2008, küüditati 1949, vabanes 1956). Kolmas abikaasa Karin Lembi, sünd Kukk (1921), lapsed Alar (1953), Alo (1957) ja Piret (1960). (M.S., A.K., J.P.)
HOLM (sünd OLM), Heinrich Hindriku p, ohvitseri asetäitja (1920), Saksa armee leitnant (1942).
VR II/3, nr 774/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 ohwitseri kohusetäitjale Heinrich Hendriku p. HOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919. – J.P.)
Sündis 23.(11.)08.1898 Pärnus töölise peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis. I MS ajal oktoobrist 1915 vabatahtlikult 14. Siberi kütipolgu ratsaluure komandos, 1916 Gatšina lendurite tagavarapataljonis, märtsist 1917 põhjarinde löögipataljoni ratsaluure komandos, septembris 1917 läkitati pärast väeüksuse hävimist tagasi Gatšinasse endisse väeosa. Vanemallohvitser maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ukrainas ja Riia rindel, sai 30.08.1916 Ternopoli all haavata. Juulis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 03.12.1919 6. jalaväepolgu ratsaluure komando vahtmeister, jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu veltveebel, maist 1919 nooremohvitseri kt, septembrist 1919 luuresalga ülema kt, veebruarist 1920 dessantroodu ülema kt. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 18.10.1919 Petserimaal haavata. Maist 1920 rongi dessantroodu nooremohvitser, septembrist 1920 kr sr nr 2 dessantroodu vanemohvitser. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaa Märjamaa v Vaimõisa m Jänesmaa talu, müüs selle 1925 ära. Juunist 1921 üleajateenija rannavalve osakonnas, juulist 1922 Mereväe Ekipaažis ja märtsist 1923 detsembrini 1924 piirivalve Petseri jsk Ledištše raj Volkovo kordoni ülem. Seejärel töötas 1928–38 maalrina Pärnus ja Valgas. Sai 1932 VR kavalerina Järvamaal Lehtse v Pruuna m Posti talu. Oli 3. jalaväepataljoni tagavaraväe ohvitseride sektsiooni ning VRVÜ Valga ja Tallinna osak liige. II MS ajal suvel 1941 Valga partisanisalga juht, seejärel Saksa armees 37. politseipataljonis. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Nõukogude partisanide vastu. Langes 22.10.1943 Pihkva obl Laneva Gora külas lahingus punapartisanidega. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Anna-Marta, sünd Noormets (1899). (A.K., J.P.)
HOLM, Theodor-Gustaf Johan-Ludvigi p, loots (1899).
VR III/3, nr 2833/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis loots Theodor HOLM Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, lootsides Inglise laevastiku detsembris 1918 a. Liibavist Tallinna.
Sündis 06.09.(25.08.)1874 Harjumaal Naissaare vallas kaluri peres. Õppis vallakoolis. Sõitis 1893–99 välislaevadel, 1899–1908 Tallinnas Suurupi loots ning alates 1908 Muhu väina loots, aprillist novembrini 1918 lootsina Saksa riigi teenistuses. VS ajal alates 15.11.1918 sadama loots Tallinnas ja Suurupis ning üks neist, kes 11.–12.12.1919 lootsis Inglise laevastikku Liibavist Tallinna. Töötas lootsina ka pärast sõda. Suri 21.08.1923 Tallinnas. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistule. Abikaasa Alida-Maria, sünd Kühn (1887), lapsed Frida-Eleonora (1906), Hjalmar-Karl-Frans (1908) ja Gunnar-Kristian (1915). (J.P.)
HOLMA (kuni 1906 HELLMAN), Harri Gustaf Anders Viktori p, Soome diplomaat.
VR I/1, nr 2497/14.05.1920 Eesti awitamise päätoimkonna kantselei ülemale Dr. Harri HOLMA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele suure hoolsuse ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 14.04.1886 Soomes Hämeenlinnas. Lõpetas 1903 lütseumi Helsingis, Helsingi ülikoolis 1907 cand. phil., 1914 dr. phil. Tegi õppereise 1910 Berliini, 1910 ja 1911 Leipzigi ning 1913 Londoni. Oli 1912–14 raamatukirjastuse kirjandusdirektor, 1912–18 üliõpilasraamatukogu hoidja, 1913–23 ülikooli assürioloogia ja semiidi filoloogia dotsent, 1918–19 Soome välisministeeriumi arhivaar. VS ajal EAP kantselei ülem, hiljem peatoimkonna liige ja lühikest aega ka esimees. Oli 1919–20 Soome saatkonna esimene sekretär ja ajalehe kaastööline Kopenhaagenis, 1920–21 ajutine asjur ja 1921–27 suursaadik Berliinis, ühtlasi Viinis, 1927–40 suursaadik Pariisis, 1927–38 Brüsselis, 1927–40 Luksemburgis, 1940–43 Prantsusmaal Vichys, 1943–47 Püha Tooli juures ja 1947–53 Roomas. Suri 14.04.1954 Itaalias Capril. Maeti Caprile. Teised autasud: Soome VRO II, III ja IV kl, VR I kl, Belgia KO I kl, Luksemburgi TKO I kl, Vatikani GO I kl, Prantsuse ALO ning Taani DO. (M.S.)
HOLMBERG, Ernst Valdemar Johan Gustafi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2357/26.03.1920 Sõdur HOLMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.08.1896 Soomes Tammisaaris. Lõpetas algkooli. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Ametilt puusepp, hiljem ärimees. Suri 20.01.1980 Helsingis. (M.S.)
HOLMES, Sidney Davison, Briti 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 1974/26.03.1920 Juhataja madrusele Sidney HOLMES’ile, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.03.1896 Inglismaal Yorkshire’i krahvkonnas Hullis. VS ajal osales Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Langes 18.08.1919 Kroonlinna sõjasadama ründamisel torpeedokaatril CMB 62BD. Nimi tahvlil Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Portsmouth Naval Memorialis ja Portsmouthi katedraalis ning Tallinna Pühavaimu, Tori ja Riia anglikaani kirikus. (M.S.)
HOLMSTRÖM, Henrik Ossi Henrik Julius Severini p, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2028/14.05.1920 Härra O. HOLMSTRÖM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 03.11.1893 Soomes Leppävirta vallas ametniku peres. Lõpetas 1913 Kuopio keskkooli, õppis 1916–18 ülikoolis meditsiini. Tegi õppereise 1921 Rootsi, Eestisse ja Lätisse ning 1923 ja 1925 Saksamaale. Aastast 1918 KL staabis teabeosak ülema asetäitja, 1918 siseministeeriumi kriminaalosak ülem, 1918–19 relvajõudude peastaabi 3. osak passijsk ülem. VS ajal oli EAP sõjalises alamtoimkonnas. Tegutses 1920 eksperdina Soome-Vene vaherahu läbirääkimistel ja 1921 soomlaste Nõukogude Venemaalt evakueerimiseks loodud komitees. Oli 1920–22 keskkriminaalpolitsei ülem, 1923–27 Mella OY tegevdirektor, 1927–28 Suomen Auto OY tegevdirektor, 1928–45 Soome Tööandjate Keskliidu töölisstatistika osak juhataja, 1942–45 tegevdirektori abi, aastast 1945 Soome tööandjate üldosak tegevdirektor. Suri 03.05.1956 Helsingis. Maeti Helsingi Kulosaari kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl, VRO IV kl ning Rootsi VO III kl. (M.S.)
HOLOPAINEN, Eino, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2742/25.05.1923 Sõdur Eino HOLOPAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HOLOPAINEN, Soini Jalmari Hjalmari p, Soome leitnant (1921), kapten (1940).
VR II/3, nr 1706/26.03.1920 Leitnant HOLOPAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.07.1893 Soomes Sakkolas õpetaja peres, elas Viiburis. Lõpetas kaheksa klassi Viiburi uues ühiskoolis, sooritas osa kõrgema kommertskooli eksameid. Ametilt mootoritehnik. Soome VS ajal osales ohvitserina vabatahtlikult Merikarvia, Pirttijärvi, Pomarkku, Ikaalineni, Kyröskoski, Ylöjärvi, Tampere ja Lempäälä lahinguis. Maist juulini 1918 suurtükiväekoolis Lappeenrantas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist septembrini 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Tegutses 1919–21 relvastuskooli suurtükiosak ülemana, 1921 1. rannasuurtükiväerügemendi ülemana, 1923 suurtükiväeohvitseride täienduskursustel. Töötas autoäris, 1923–26 Korpivaara & Halla OYs, aastast 1930 Helsingin Autokeskus OYs. Talvesõja ajal 4. välisuurtükiväerügemendi 1. pataljoni patareiülem Marjapellonmäkis. Jätkusõjas 1. välisuurtükiväerügemendi 8. pataljonis, osales lahingutes Karjala kannasel. Augustist 1941 suunati majandusstaabi lahingumoona ohvitseriks. Vabastati 1942 teenistusest. Lipnik 1919, leitnant 1921 ja kapten 1940. Aastast 1948 autotööstuse Scan-Auto OY tegevdirektor. Suri 14.11.1955 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
HOLSMANN (sünd HOLTSMANN), Johann-Ferdinand Villemi p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1186/15.09.1920 9 jalawäe polgu ohwitseri asetäitja Johann HOLSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Wana-Düüna ääres.
Sündis 28.(16.)07.1887 Pärnus sadulsepa peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis. Töötas 1912–14 äriteenijana Peterburis. I MS ajal augustist 1916 16. Jaroslavli družiinas, augustist 1917 jaanuarini 1918 17. Arhangelski jalaväepolgus staabikirjutaja ja laekur, ülendati vanemallohvitseriks. Oli 1918–19 Pärnus tulekindlustusseltsi raamatupidaja. VS ajal alates 21.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodu kirjutaja. Ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 17.11.1919 Narva all Novopjatnitskoje küla juures põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Pärnus, novembris 1923 asus Kaunasesse. Tegutses Balti puuvillavabriku Kaunase osak ärijuhina. Oli 1928–38 Kaunase Eesti Seltsi asutaja ja esimees, 1932–38 Välis-Eesti Ühingu, seltsi 9. Jalaväe Polk ning VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 20.07.1938 Riias. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1935). Vallaline. (A.K.)
HOLSTEIN, Ernst Emil, krahv, Taani kadett (1918), Eesti lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1930/26.03.1920 Lipnik Ernst HOLSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.04.1901 Taanis Valbys. Lõpetas Johannese gümnaasiumi Kopenhaagenis. Jaanuarist 1917 teenis Westenholzi korpuses, septembrist 1917 4. Taani polgus, oktoobrist 1917 Westenholzi kadetikorpuses ja maist 1918 märtsini 1919 Taani mehaanika ja lennuväe koolis. VS ajal alates 04.04.1919 Taani vabatahtlike kompaniis kapten Borgelini käsundusohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Lipnik juunist 1919. Septembris 1919 siirdus koos üksusega Taani, tuli samal kuul tagasi Eestisse, osales Vene Loodearmee koosseisus lahingutes Narva rindel. Märtsist 1920 Eesti sõjaväe ohvitseride reservis, aprillist 1920 1. ratsapolgu 1. eskadronis, juulist 1920 Allohvitseride Kooli ratsaväe kursustel, jaanuarist 1921 allohvitseride õppeeskadronis. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai Harjumaal Juuru v Maidla m Lilleoru talu, müüs selle 1923 R. G. Borgelinile, kellele oli antud autasuks Maidla mõisa süda. Siirdus Taani, et õppida põllumajandust, kuid tuli samal aastal Borgelini kutsel taas Eestisse ning töötas tema talus valitsejana. Suri 17.09.1928 Tallinnas Greiffenhageni haiglas vigastustesse, mille oli saanud Maidla mõisas vihase pulli rünnakus. Maeti Frederiksbergi kalmistule perekonna hauaplatsile. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ning Vene AnO II ja III kl. (M.S., J.P.)
HOLSTI, Eino Rudolf Woldemar Frans Michel Severini p, Soome riigitegelane.
VR III/1, nr 102/13.10.1920 Soome Wabariigi Wälisministrile Dr. Rudolf HOLSTI’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Eesti iseseiswuse wõitlust diplomaatilisel teel agarasti toetades ja Eesti de jure tunnistamiseks Soome poolt otsustawalt kaasa mõjudes.
Sündis 08.10.1881 Soomes Jyväskyläs kohtuniku peres. Lõpetas 1901 Helsingi reaallütseumi, õppis Helsingi ülikoolis, sai 1908 cand. phil. ja 1914 dr. phil. 1909–13 õppis Londonis. 1903–07 ajalehe „Hämetär“ toimetaja Hämeenlinnas, 1906–07 ajakirja „Lahti“ peatoimetaja, 1909–11 ajalehe „Helsingin Sanomat“ korrespondent Londonis ja 1911–17 selle toimetuse liige. 1914–23 Helsingi ülikoolis sotsioloogiadotsent. Oli 1914–18 Eduskunna liige Noor-Soome Partei ja 1922–23 Rahvusliku Eduerakonna liikmena, 1917 senaator. Tegutses 1918–19 Soome saadikuna Londonis ja 1919 Soome delegaadina Pariisi rahukonverentsil. Oli 1919–22 ja 1936–38 Soome välisminister ning 1937 peaministri kt, 1923–25 erakorraline saadik ja täievoliline minister Riias ning 1923–27 Tallinnas, 1927–40 Soome alaline esindaja Rahvasteliidus. Tegutses 1930 suvekursuse professori ja 1940–45 lektorina USAs Stanfordi ülikoolis. Valiti 1938 Philadelphia Temple’i ülikooli audoktoriks. Suri 03.08.1945 California osariigis Palo Altos. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923), EPR I/II (1929), VT I kl (1937), Soome VR I kl, VRO I kl jpt. (M.S.)
HOLZMANN, Johannes vt HAINSALU, Johannes Jüri p.
HONKAJUURI, Iivari Mauri (kuni 1906 TALLROTH, Ivar Mauritz) Albert Emili p, Soome pangajuht, riigitegelane.
VR I/2, nr 2498/14.05.1920 Pangadirektorile Mauri HONKAJUURI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 13.08.1882 Soomes Nurmos praosti peres. Lõpetas 1900 Vaasa reaallütseumi, omandas 1903 juriidilise kõrghariduse, 1903 kõrgema diplomi õigusteaduses ja 1906 varatuomari tiitli. Töötas 1903–10 Ilmajoki ja Seinäjoki piirkonna haldusametniku ning 1905 Vaasa läänisekretäri asetäitjana. Kuulus 1909–13 Soome Partei esindajana Eduskunda. Oli 1911–12, 1917–18 ja 1926–28 Helsingi linnavolikogu liige. Tegutses 1910–12 Kansallis-Osake-Pankki panga Vaasa kontori juhataja, 1912–48 juhatuse liikme, 1929–34 peadirektori asetäitja ning 1934–48 peadirektorina. Oli 1918–29 Rahvusliku Koonderakonna liige. VS ajal Rahvusliku Koonderakonna esindaja EAPs. Soome-Eesti komitee esimees. Oli 1925 presidendi valijamees. Suri 18.02.1948 Helsingis. Teised autasud: KR II kl (1934), Soome VR III kl ja VRO II kl, Taani DO II kl ning Belgia LO II kl. (M.S.)
HONKANIEMI, Siinto Oskar Frans Oskari p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2170/26.03.1920 Sõdurile Siinto HONKANIEMI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.04.1902 Soomes Isojoki vallas talupidaja peres. Elas Karijokis Alakylas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal. Langes 20.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel. Maeti Soomes Karijoki kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
HONNORAT, André, Prantsuse riigitegelane ja ajakirjanik.
VR III/1, nr 3176/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Senator André HONNORAT, endine Prantsuse Vabariigi haridusminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 10.12.1868 Pariisis. Õppis Lyoni keskkoolis (ei lõpetanud). Tegutses ajakirjanikuna. Oli 1907–50 Le Lauzet-Ubaye kantoni volikogu liige vasakpoolse radikaaldemokraadina, 1910–21 Prantsuse parlamendi liige ja 1921–45 senaator Basses-Alpes’i departemangus. Oli 1920–21 haridus- ja kultuuriminister. Prantsuse-Eesti komitee abiesimees. 1920 algatas üliõpilastele ühiselamulinnakute rajamise. Oli 1925–50 Prantsuse tuberkuloosi vastu võitlemise komitee president. Suri 24.07.1950 Pariisis. (M.S.)
HOOK, Reinhold Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1115/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Reinhold HOOK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Ronneburgi juures. (Täpsustus: lahing toimus 21.06.1919.)
Sündis 23.(11.)07.1892 Pärnumaal Rääma v töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 Moskva kaardiväepolgus. Elas ja töötas 1918 Pärnus maalrina. VS ajal alates 24.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 6. roodus, märtsist 1919 3. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Pärnus maalri ja mööblitislerina. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Pärnu invaliidide artelli Oktoober valvur. Suri 28.03.1952 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Saart (1889–1973), tütar Marta (1927–83). (A.K.)
HORN, Julius Ado p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1264/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehehe Julius HORN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus nowembri kuul 1919 Kotleschi mõisa all.
Sündis 30.(18.)06.1886 Võrumaal Sõmerpalu v Sarve talu pidajate peres. Õppis Sõmerpalu vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, oli Saksamaal sõjavangis. VS ajal alates 25.03.1919 Tallinna kaitsepataljoni 8. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Sõmerpalu v Sarve talust eraldatud Otsa talu. Oli Sõmerpalu vallavolikogu, Sõmerpalu VTÜ, KL Võrumaa mlv Sõmerpalu kompanii ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal V. M. Molotovi nim kolhoosi põllutööline. Suri 15.11.1956 Võru raj Sõmerpalu kn Otsa talus. Maeti Osula-Prassipalu kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Kõiveer (1893–1977), tütar Herta (1921). (A.K.)
HORNBORG, Eirik Mikael Albrechti p, Soome riigitegelane.
VR I/2, nr 2503/14.05.1920 Eirik HORNBORG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 29.09.1879 Helsingis pangaametniku peres. Lõpetas 1897 Helsingi uue rootsi ühiskooli ja sai 1901 Helsingi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas cand. phil. Töötas 1900–44 Helsingi uue rootsi tütarlastekooli ajaloo ja rootsi keele õpetaja ja 1907–15 direktorina ning 1914–44 Helsingi uue rootsi ühiskooli õpetaja ja 1914–18 selle direktorina. Juulist novembrini 1916 teenis 27. Preisi jäägripataljonis jaoülemana. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel lahingutes Kuramaal ning Riia all Misse ja Aa jõe joonel. Soome VS ajal salajase Helsingi KL liige, osales Helsingi vabastamisel. Kuulus 1917–21 ja 1924–26 Rootsi Rahvaerakonna saadikuna Eduskunda. VS ajal erakonna esindaja EAPs. Oli riigikaitse nõukogu esimees, Helsingi linnavolikogu liige ja 1956 presidendi valijamees. Avaldanud arvukalt ajaloouurimusi. Valiti 1936 Stockholmi ja 1950 Helsingi ülikooli audoktoriks. Suri 29.12.1965 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III kl ja VRO II kl. (M.S.)
HORNBORG (alates 1921 APPELGREN, sünd SAHLBERG), Ingrid Margareta Viktori t, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2786/25.05.1923 Proua Inga APPELGREN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.03.1902 Helsingis, teistel andmetel Mikkeli läänis Hartolas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljonis majandushoidja ning lahingute ajal halastajaõena eesliinil. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Hiljem töötas Helsingis. Suri 15.06.1996 Helsingis. Tuhastatud põrm puistati Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
HORSMALA (kuni 1935 HAMSTRÖM), Arnold Ferdinand Ferdinandi p, Soome vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2317/26.03.1920 Alamohwitser HAMNSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.06.1897 Soomes Porvoos. Lõpetas algkooli. Soome VS ajal teenis novembrist 1917 maini 1918 Uusimaa ratsarügemendis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Porvoo KL liige. Elukutselt autojuht. 1939 oli Tampere piirkonna rindemeeste ühingu liige. Talvesõja ajal teenis Mikkeli piirkonna vaimuhaigla katlamajas ja elektrijaama kütja-masinistina. Jätkusõja ajal juulist augustini 1941 osales Tolvajärvi lahingutes. Saatus teadmata. (M.S.)
HORTHY de NAGYBÁNYA, Miklós Istváni p, Ungari riigihoidja, viitseadmiral (1918).
VR III/1, nr 3134/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Hiilgus Härra Nikolaus HORTHY NAGYBÁNYAst Ungari Kuningriigi Valitseja Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.06.1868 Ungaris Kenderesis. Teenis alates 1886 nooremleitnandina Austria-Ungari mereväes, 1909–14 Austria-Ungari keisri Franz Joseph I adjutant. I MS ajal 1915–18 ristleja Novara komandör, kontradmiral veebruarist 1918, Austria-Ungari sõjalaevastiku ülemjuhataja, viitseadmiral oktoobrist 1918. Kevadel 1919 Ungari Nõukogude Vabariigi tekkimise järel sai Szegedis moodustatud Ungari rahvusliku valitsuse sõjaväe juhiks. Võttis novembris 1919 Rumeenia vägedelt üle kommunistlikust valitsusest vabastatud Budapesti. Märtsis 1920 valis Ungari rahvuskogu ta riigihoidjaks. Välispoliitikas orienteerus algul Itaaliale, hiljem Saksamaale. Saavutas 1938–40 Ungari nõudmiste rahuldamise Tšehhoslovakkia ja Rumeenia alade suhtes (Viini arbitraažid). Liitumine 1940 Berliini paktiga viis Ungari 1941 Saksamaa poolel sõtta Jugoslaavia ja NSV Liidu vastu. Märtsis 1944 okupeerisid Saksa väed Ungari, oktoobris 1944 kõrvaldasid sakslased ta riigijuhi kohalt ja paigutasid Baieris Hirschbergi lossi, USA väed vabastasid ta mais 1945, oli detsembrini 1945 uurimisalusena Nürnbergi vanglas, seejärel elas Baieris Weilheimis, asus 1950 Portugali. Suri 09.02.1957 Portugalis Estorilis. Maeti Lissabonis Inglise Püha Jüri kalmistule, 1993 maeti ümber Kenderesi kalmistule Ungaris. Teised autasud: VT kett (1939), KR I kl (1931) ja EPR I/I (1931), Läti KTO kett, Soome VRO kett, Saksa KO, RüR, RR I ja II kl, Austria STR, Poola VKO jpt. Mälestused „Mémoires de l’amiral Horthy“ (Pariis, 1954) ilmusid ka soome keeles („Muistelmat“, Helsingi, 1955) ja inglise keeles („The Admiral Horthy Memoirs“, New York, 1957). (M.S.)
HORTON, Max Kennedy, Briti admiral (1941).
VR I/2, nr 2406/26.03.1920 Kommander HORTON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 29.11.1883 Põhja-Walesis Anglesey saarel Rhosneigris. 1898 alustas mereväeteenistust kadetina HMS Britannial. Alamleitnant 1903. I MS ajal vanemleitnant, allveelaeva HMS E9 ülem. Tema juhtimisel torpedeeriti ja uputati Saksa ristleja SMS Hela ja kolm nädalat hiljem Saksa hävitaja S 116. Kaptenleitnant detsembrist 1919. Tegutses Briti allveelaevade flotilliga Põhja- ja Läänemerel. Alates 1920 mereväekaptenina kergeristleja HMS Conquest ja lahingulaeva HMS Resolution juht. Kontradmiral oktoobrist 1932, tema lipulaevaks oli lahingulaev HMS Malaya, alates 1935 määrati 1. ristlejate eskaadri juhatajaks. Viitseadmiral 1937, oli 1937–39 reservlaevastiku ülemjuhataja. II MS algul juhtis Põhja-Atlandi ookeanil Saksamaa blokaadi, jaanuarist 1940 Briti allveelaevastiku juhataja. Admiral jaanuarist 1941. Novembrist 1942 Atlandi laevateede ülemjuhataja. Korraldas Atlandi ookeani ületavate laevade kaitseks eskortrühmade tegevust. Augustis 1945 lahkus teenistusest. Suri 30.07.1951 Londonis. Maeti Liverpooli katedraali. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Vene GeO IV kl, VlO IV kl, AnO II kl ja StO II kl, Briti BO I kl ja VTO, Prantsuse ALO II kl ja SR, Hollandi ONO I kl, USA TO I kl ning Norra OO I kl. (M.S.)
HOWARD, Esme William Henry p, parun, Briti diplomaat.
VR III/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Suursaadik, Lord Esme HOWARD, Balti riikide komisjoni esimees Pariisi rahukongressil 1919. a., Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 15.09.1863 Inglismaal Cumberlandi krahvkonnas Greystoke’i lossis. Õppis Harrow’ koolis. Astus 1885 diplomaatilisse teenistusse, 1886 atašee Roomas, 1888 saatkonna kolmas sekretär Berliinis. Osales II buuri sõjas. 1903 peakonsul Kreetal, 1906 saatkonna nõunik Washingtonis ja 1908 Viinis, samal aastal peakonsul Budapestis, 1911–13 erakorraline saadik ja täievoliline minister Šveitsis ning 1913–19 Stockholmis, osales 1919 Briti delegatsiooniga Pariisi rahukonverentsil, 1919–24 Briti suursaadik Madridis, 1924–30 Briti suursaadik Washingtonis. 1930 tõsteti aadliseisusse. Samal aastal läks pensionile. Suri 01.08.1939 Inglismaal Surrey krahvkonnas. Maeti Lääne-Sussexi krahvkonna Arundeli roomakatoliku kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti BO I ja II kl, MGO I, II ja III kl ning VO III kl. (M.S.)
HOWARD, Francis Walter, Briti kapten.
VR I/3, nr 2424/26.03.1920 Alamleitnant Francis Walter HOWARD’ile, R.N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 31.12.1889 Londonis. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatri CMB 86 komandörina osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest. Tema kaatri mootor sai rünnakus vigastada ja meeskond jäi vaenlase tule alla, kuni kaater CMB 72 võttis neid puksiiri. Suri 23.08.1966 Inglismaal Kenti krahvkonnas Tonbridge’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (M.S.)
HOWELL, Wilbur Franklin, William Henry p, USA kapten.
VR I/3, nr 505/25.08.1920 Ameerika Punase Risti desinfektsiooni juhile, Kapten Wilber F. HOWELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 27.10.1889 USAs New Yorgi osariigis Aquebogue’is. VS ajal aitas Ameerika Punase Risti koosseisus luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist, ühtlasi desinfekatsiooni juht Narvas. Suri 02.04.1967 New Yorgis. Maeti Suffolki mk Aquebogue’i kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
HOYNINGEN-HUENE, Hermann-Hans-Jürgen von Alexander-
Gottlieb-Ferdinandi p, parun, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 403/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu alamlipnikule Hans HÜENE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Saluste mõisa all.
Sündis 24.(11.)02.1901 Läänemaal Martna v Ehmja mõisa omaniku peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis, maist 1919 rühma kapral, detsembrist 1919 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 15.05.1919 Võrumaal Saaluse mõisa all haavata. Aprillist 1920 1. diviisi sidumise salga majandusülema abi kt. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Martna v Ehmja-Maalse m Maalse talu, müüs selle 1924 ära. Juunist oktoobrini 1920 varustusvalitsuse ülema sekretär, novembrist 1920 augustini 1921 Haapsalu kriminaalpolitsei nooremametnik, oktoobrist 1921 maini 1922 kaitsepolitsei Narva jsk agent varjunimega Hans Dantes. Seejärel talunik. Aprillis 1927 siirdus Prantsusmaale, sealt edasi Kanadasse, oli tööline Edmontoni farmides, hiljem tegi oma autoga vedusid Edmontonis ja Vancouveris, rajas Albertas kanafarmi. II MS ajal Kanada armee teenistuses. Pärast sõda pidas Vancouveri lähistel Deltas kanafarmi ning pakkus autoga veoteenust. Sai 1967 liiklusõnnetuses raskelt vigastada. Suri 18.08.1983. Esimene abikaasa Niina, sünd Aksjonov (1900), lahutati 1921. Teine abikaasa Sinaida, sünd Lobjakas (1900), lapsed Ralf Boris (1922), Kurt Georgy (1924), Victor ja Igor Rene (Ray) (1934–2012). Vend alamleitnant Arvid-Claus-Botho parun Hoyningen-Huene langes Vabadussõjas 20.03.1919. (J.P.)
HUHTALA, Jaakko Antti p, Soome reamees (1918), nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1824/26.03.1920 Sõdurile Jaakko HUHTALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.10.1897 Soomes Oulus puusepa peres. Lõpetas algkooli ja põllutöökooli. Soome VS ajal reamees Häme pataljoni 2. kompaniis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas, ülendati nooremallohvitseriks. Seejärel raudteelane. Oulu OY taotles veebruaris 1940 tema kui hinnatud pöörmeseadja vabastamist sõjaväeteenistusest. Suri 25.07.1962. Maeti Helsingi Honkanummi kalmistule. (M.S.)
HULMI, Vieho Johannes (ka Juho) Juho Kustaa p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2298/26.03.1920 Weltweebel HULMI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.06.1899 Soomes Turus raudtee ehitusmeistri peres. Lõpetas 7-kl ühiskooli, Tampere tehnikakooli ning tehnikaülikooli insenerina. Osales Soome VS sündmustes, ülendati märtsis 1918 veltveebliks. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis oktoobrist 1919 oktoobrini 1920 Uusimaa rügemendi 2. pataljonis ning juulist 1926 septembrini 1927 kadetikoolis. Töötas raudteemeistri ja tehnilise direktorina. Osales Talvesõjas ning Jätkusõja ajal juunist 1941 teenis 13. evakuatsioonikeskuses, septembrist 1941 Kuussaari brigaadis. Osales Viiburi vallutamisel ning Koivisto ja Porajärvi lahinguis, juunist 1942 kaitseministeeriumi transpordibüroos. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
HUNNAKKO, Tuomas Juho p, Soome reamees (1918), Eesti vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1765/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Tuomas HUNNAKKO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.10.1896 Soomes talupidaja peres, elas Alavusis. Lõpetas algkooli. Märtsist septembrini 1918 sõjaväeteenistuses reamehena Helsingi jalaväerügemendis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel põllumees. Talvesõja ajal märtsis 1940 jalaväekoolis väljaõppel. Suri 27.08.1978 Alavusis. (M.S.)
HUNT, Karl Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1245/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Karl HUNT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 augustil 1919 a. Podglinje küla all.
Sündis 13.(01.)08.1898 Viljandimaal Suure-Kõpu v Ilmapõllu talus töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 434. Tšerepovetsi jalaväepolgus. VS ajal alates 14.04.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, aprillist 1919 6. jalaväepolgu 9. roodus. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel rentnik Aidu ja Tuhalaane valla taludes. Sai VR kavalerina Harjumaal Kostivere m Urge talu, müüs selle ära ja ostis 1936 Viljandimaal Vana-Võidu v Sepa-Löövi talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Talupidaja kuni kevadeni 1949, siis põllutööline kolhoosis Kalev, alates 1951 kolhoosis Kevade ning 1964 J. Gagarini nimelises näidissovhoosis. Suri 02.12.1984 Viljandi raj Viiratsi kn Sepa-Löövi talus. Maeti Paistu kalmistule. Abikaasa Salme-Marie, sünd Puskar (1906–89), lapsed Hilja (1933) ja Eino (1938). (J.P.)
HUNT, Reinhold-Aleksander Juhani p, vanemallohvitser (1919), seersant (1939).
VR I/3, nr 2975/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu vanem-allohvitser Reinhold HUNT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 26. mail 1919 a. Bukke karjamõisa ja Mellini jõe vahel asunud kaevikute ning Volmari linna valdamisel.
Sündis 12.01.1899 (31.12.1898) Viljandis tsaariarmee allohvitseri peres. Õppis 1908–12 Viljandi ministeeriumikoolis, 1912–16 Viljandi kõrgemas algkoolis, 1917–21 Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis ja 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. VS ajal alates 28.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus, märtsist 1919 oli 2. brigaadi ülema käsutuses, maist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodus 6. jalaväepolgu juures. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunist 1919 arvati Viljandi kooliõpilaste pataljoni 1. roodu ning jätkas õpinguid. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Suvel 1921 Viljandi maakonna 2. jsk kohtu-uurija ja Kohtupalati prokuröri vanema abi kantselei õpilane, märtsist 1923 jaanuarini 1924 Viljandi-Pärnu rahukogu arveametnik, novembrist 1926 Viljandis advokaat K. Baarsi abi, maist 1932 sügiseni 1940 advokaat Viljandis, ühtlasi 1924–29 ajalehe „Sakala“ toimetuse liige, följetonist varjunimega Don Carlos, KL Sakalamaa mlv ja VRVÜ Viljandi osak juhatuse liige. Pääses juunis 1941 küüditamisest, kuid pere viidi Siberisse. Saksa ajal advokaat Viljandis. Nõukogude võim arreteeris ta sügisel 1944, oli lühikest aega Viljandi ja Tallinna vanglas. Töötas ETKVL Viljandi kaubabaasis kaubatundjana, viimased eluaastad Viljandi linaketramis- ja kudumisvabriku tööline. Suri 31.08.1964 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Pauluse koguduse ossa. Abikaasa Hilda-
Johanna, sünd Palo (1901–95, küüditati 1941, vabanes 1947), pojad Peeter (kuni 1964 Benito) (1927, küüditati 1941, vabanes 1947) ja Rein (1937–92, küüditati 1941, vabanes 1947). (J.P.)
HUNTER, William, USA leitnant.
VR I/3, nr 1495/13.10.1920 Ameerika Punase Risti leitnant William HUNTER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
VS ajal aitas Ameerika Punase Risti koosseisus luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
HUNTER-BLAIR, Ronald Reginald Stanley p, Briti vanemleitnant.
VR I/3, nr 2425/26.03.1920 Alamleitnant Roland HUNTER-BLAIR’ile, N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 23.12.1898 Šotimaal Aberdeeni krahvkonnas Aberdeeni linnas. Õppis Šotimaal kaardiväe üksuses Royal Company of Archers. I MS ajal Briti kuninglikus mereväes. VS ajal Briti mereväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Võttis 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 72 osa Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisest. Et kaater sai vaenlase tules viga, pidi rünnaku katkestama ja tagasi pöörduma. Tagasiteel võeti sleppi kaater CMB 86, mille mootor oli pihta saanud. II MS ajal teenis mereväes ja osales sõjategevuses. Suri 30.07.1968. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR ja USA TO IV kl. (M.S.)
HURMERINTA (kuni 1894 HENRIKSSON), Kaarlo Viktor Karli p, Soome kirikuõpetaja.
VR I/3, nr 2062/14.05.1920 Õpetaja K. W. HURMERINTA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 11.02.1870 Soomes Hattula v põllumehe peres. Sooritas 1890 Hämeenlinnas küpsuseksami, lõpetas 1895 Helsingi ülikooli usuteaduskonna, pühitseti samal aastal õpetajaks. Oli 1902–08 abiõpetaja Tammelas, Janakkalas, Pirkkalas ja Humppilas, kus määrati õpetajaks, 1908–20 Helsingi Sörnäineni soome koguduse kaplan, 1912–19 Helsingis Kallio ühiskoolis religiooni ja filosoofia õpetaja. VS ajal tegutses EAP juures mitmesugustes ametites. Oli 1920–41 Helsingi Sörnäineni kirikuõpetaja ja 1918–20 Helsingi Eesti Püha Pauluse koguduse õpetaja kt. Kuulus 1913–15, 1922–24 ja 1929–30 Helsingi linnavolikogusse. Suri 20.11.1941 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III kl (1938) ja Soome VRO. (M.S.)
HURSTEL, R., Prantsuse kolonelleitnant.
VR I/2, nr 24/26.03.1920 Prantsuse sõjalise missioni Esitajale, Leutnant-Colonel HURSTEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud kõige suurema heatahtlusega meid meie Wabadussõjas aidates ja toetades sõjariistade saamist liitriikidelt.
VS ajal maist 1919 juunini 1920 Prantsuse sõjaväelisel missioonil Eestis. Osales 10.06.1919 Lätimaal Võnnus Prantsuse esindajana läbirääkimistel Landeswehriga. Oli 1922 Prantsuse-Eesti ühingu asutajaliige. (Täpsustus: talle taheti 1938 kinkida koguteos „Eesti Vabadussõda“ ning kui Eesti saatkond Prantsusmaal andis teada, et Hurstel on paar aastat tagasi surnud, tehti ettepanek kinkida raamat abikaasale.) (M.S.)
HURT, Richard Johanni p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1061/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Richard HURT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Mihalkino küla all.
Sündis 15.(03.)01.1891 Võrumaal Vana-Koiola v Himmaste külas kooliõpetaja peres. Õppis 1903–07 Põlva kihelkonnakoolis. Töötas Soomes aednikuna. I MS ajal veebruarist 1916 jaanuarini 1918 Peeter Suure merekindluses Tallinnas. VS ajal alates 13.02.1919 2. jalaväepolgu 10. roodus, maist 1919 rühmaülem, aprillist 1920 4. roodus. Nooremallohvitser jaanuarist 1920, vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Tartumaal Meeri v Raua talu. Seejärel Tartu linna 2. politseijaoskonnas allkonstaabel. Oli EVL ja VRVÜ Tartu osak ning KL Tartu mlv VR vendade mlvk ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Pidas 1940–45 Tartumaal Nõo v Raua talu. Oli 1941–44 OK vahtkonna- ja jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 12.10.1945 Raua talus. Mõisteti detsembris 1946 seitsmeks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl BogoslovLagis. Nõukogude ajal kolhoosi Edasi põllutööline. Suri 09.11.1968 Tartu raj Nõo külanõukogus. Maeti Nõo kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Leesik (1892–1982), lapsed Kaljo (1922–67) ja Sale (1923). (A.K., J.P.)
HUSSAR, August Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1116/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile August ILLUSSAAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Kudrowa mõisa waldamisel. (Täpsustus: uus diplom nr 2798, millel perekonnanimi HUSSAR, väljastati 29.01.1924.)
Sündis 06.08.(25.07.)1896 Võrumaal Saaluse v Johardi talu pidaja peres. Õppis Siksali valla- ja Rõuge kihelkonnakoolis ning 1926 Kuremaa ja hiljem Õisu piimanduskursustel, omandas meieri kutse. I MS ajal alates 1915 kuni veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai Riia all haavata. VS ajal alates 04.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus, veebruarist 1919 õpperoodus, juulist 1919 taas 2. roodus. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1920–25 isakodus Johardi talus ja 1925–26 õpilasena Võhma ühispiimatalituses, 1926–27 oli Kahava ühispiimatalituse Mäe koorejaama juhataja ja Kahava meieri abi, 1927–38 Pärnumaal Vana-
Kariste v Saapaküla ühispiimatalituse meier, pälvis võivõistlustel auhindu. Oli ÜENÜ Vana-Kariste osak puhkpilliorkestri ja laulukoori juhataja, Saapaküla VTÜ asutaja ja juhatuse liige ning Vana-Kariste kindlustusseltsi asjaajaja. Elas Vana-
Kariste v Kävardi talus. Suri 10.05.1938 Pärnumaal Vana-
Kariste vallas. Maeti Rõugesse. Vallaline. (J.P.)
HUSSAR, Jaan Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1122/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jaan HUSSAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama juures.
Sündis 09.09.(28.08.)1895 Võrumaal Saaluse v Ala-Voki talus möldri ja talupidaja peres. Õppis valla-, Rõuge kihelkonna- ja Peterburi tööstuskoolis (ei lõpetanud). VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Urvaste v Vaali talu, müüs selle 1931 ära. Töötas kooliõpetaja ja talunikuna Urvastes ning raamatupidajana Võrumaa piimaühingus. Ostis Pärnumaal Polli v Kaali talu, pidas seda kuni 1937, rentis seejärel Viljandimaal Päri v Kannikmäe talu, mille omanik oli kolonel Jüri Hellat VR I/2. VRVÜ Viljandi osak liige. Kevadest 1941 majandas Kaali talu. Saksa ajal Karksi v põllumajandusjuht. Nõukogude võim kuulas ta pärast II MS korduvalt üle, ei represseeritud. Kevadeni 1949 talunik, seejärel söödakorraldaja kolhoosi laudas oma endises talus. Karksi kolhoosi revisjonikomisjoni esimees. Suri 29.10.1967 Viljandi raj Karksi kn Kaali talus. Maeti Karksi-Nuia Rahumäe kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Mällo (1899–1988), lapsed Aksel (1924), Endel (1925–2008, teenis 1943–44 Saksa armees, 1944 metsavend), Martha (1927), Helju (1929) ja Valdeko (1931–98). (J.P.)
HUUSMANN, Johannes vt RANNUS, Johannes Johannese p.
HÕBEMÄGI, Edgar-Johannes Eduardi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1578/19.10.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Edgar HÕBEMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Järwe küla all.
Sündis 31.(18.)12.1901 Järvamaal Ambla v Linnape mõisa talupidaja peres. Õppis 1913–17 Tallinna kõrgemas algkoolis, 1920–22 Tallinna õhtukeskkoolis ja 1922–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Oli 1917–20 Tallinna linnavalitsuse ametnik. VS ajal alates 21.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Septembrist 1919 vanemallohvitser, samal kuul vabastati teenistusest. Juunist 1920 Eesti välisministeeriumi ametnik ja asjaajaja, veebruarist 1922 teise sekretäri kt, novembrist 1923 teine sekretär, novembrist 1924 detsembrini 1925 ja juulist 1926 maini 1927 Eesti Moskva saatkonna sekretär, seejärel välisministeeriumi esimene sekretär, novembrist 1927 konsulaarbüroo juhataja, aprillist 1934 Helsingi saatkonna esimene sekretär-konsul ja alates 1936 nõunik, aprillist 1938 Praha saatkonna sekretär ja asjur, juunist 1939 septembrini 1940 välisministeeriumi väliskaubanduse osak abidirektor. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi, Kalevlaste Maleva Ühingu juhatuse ning Välis-Eesti Ühingu ja Helsingi-Eesti Seltsi liige. Nõukogude võim arreteeris ta 04.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 13.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja välisministeeriumis. Teised autasud: EPR II/I (1934) ja VT III kl (1938). Abikaasa Olga, sünd Dorošinskaja (1898–1983, küüditati 1941, vangis 1945–51, vabanes 1956), tütar Maret (1931–77, küüditati 1941, vabanes 1947). (M.S., J.P.)
HÕDREJÄRV, Ferdinand vt HÖDREJÄRV, Ferdinand Adami p.
HÄELME, Aleksander-Johannes Johanni p, alamleitnant (1914), kolonelleitnant (1936).
VR I/3, nr 1382/25.09.1920 I diwiisi komandandile, alamkapten Aleksander Juhani p. HÄELME’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)03.1891 Tartumaal Ropka vallas talupidaja peres. Õppis Ropka ministeeriumikoolis, Tartu gümnaasiumis, 1912–14 Vilno sõjakoolis, 1928 pataljoniülemate kursustel ja 1931–33 Kõrgemas Sõjakoolis. Alamleitnant oktoobrist 1914. I MS ajal oktoobrist 1914 163. tagavarapataljoni 3. roodu ülem, septembrist 1916 163. jalaväepolgu 4. pataljoni ülem ja oktoobrist 1916 polgukohtu esimees, juulist 1917 552. jalaväepolgu 7. roodu ülem ning detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 01.12.1918 2. jalaväepolgu õpperoodu nooremohvitser ja polgu komandant, jaanuarist 1919 12. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 25.03.1919 Petserimaal Kostkovo küla all haavata. Juulist 1919 Vabariigi Sõjakooli 2. rühma ülem, septembrist 1919 1. diviisi staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1919 staabi komandant, juunist 1920 staabi vanem käsundusohvitser, septembrist 1920 diviisi ohvitseride kursuste juhataja. Leitnant maist 1920, alamkapten juulist 1920. Jaanuarist 1921 alalisväe ohvitseride kursuste ülema abi, juulist 1921 6. jalaväepolgu 9. pataljoni ülem. Oli 6. jalaväerügemendi kohtu ja ohvitseride kogu esimees ning sõjaringkonnakohtu liige. Oktoobrist 1927 Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem, oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, oktoobrist 1929 8. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, juunist 1931 7. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem, aprillist 1934 3. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, veebruarist 1936 ülem. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1936. Oli VRVÜ Valga osak esimees ja 3. Jalaväe Polgu Kaasvõitlejate Ühingu abiesimees. Juulist 1940 9. jalaväepataljoni, ühtlasi Pärnu garnisoni ülem, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu staabiülem. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Elvas. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935) ja Vene StO III kl. Abikaasa Sinaida, sünd Jekimova (1902), poeg Aleksander (1922–2000). (J.P.)
HÄGGMAN, Sven vt HELMIJÄRVI, Sven Petter Olli Aaprami p.
HÄGGQVIST, Vilho vt HARJUSVUO, Vilho Akseli Akseli p.
HÄKKINEN, Topias Hermani p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1789/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Topias HÄKKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Mikkelis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HÄLL, Pietari Einar Henriku p, Soome veltveebel (1918), leitnant (1925).
VR II/3, nr 1721/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Einar HÄLL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.02.1892 Soomes Tornios ärijuhi peres. Lõpetas Tornio algkooli, 1911–12 Weckmani erakaubanduskooli ja 1930 Helsingi ühislütseumis 7. klassi. Sõjaliselt täiendas end 1920 KL pealike kursustel, 1921 Soome alalisväe jalaväeohvitseride kursustel kadetikoolis ja 1930 rühmaülemate kursustel sõjakoolis. Töötas kindlustusametnikuna. Septembris 1915 teenis 27. jäägripataljonis 2., hiljem 4. kompaniis. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel lahingutes Kuramaal ning Riia all Misse ja Aa jõe joonel. Haigestus, jäi kodumaale siirduvast pataljonist maha. Juunist 1918 teenis jäägripataljoni 2. kompaniis, augustist 1918 kuulipildujate kompaniis. Nooremallohvitser juunist, vanemallohvitser juulist ja veltveebel augustist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompanii rühmaülem, hiljem pataljoni adjutant. Juunist novembrini 1919 Lääne-Ingeri rügemendi 1. pataljoni nooremohvitser ja augustist 1919 kompaniiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri ja Narva rindel, sai 14.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähistel ja 22.10.1919 Narva all haavata. Siirdus tagasi Soome, teenis märtsist septembrini 1920 KL piirkonnapealikuna Myrskyläs ja veebruarini 1921 Vihtis, augustist detsembrini 1921 Oripääs ning jaanuarist juulini 1922 Pöytyäs ja Auras. Jaanuarist 1923 nooremohvitserina piirivalves Salmis 3. kompaniis ja augustist 1926 1. kompaniis. Lipnik juunist 1921 ja leitnant detsembrist 1925. Suri 10.06.1930 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
HÄMÄLÄINEN, Josef Hedvigi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2178/26.03.1920 Sõdurile Jooseppi HÄMÄLÄINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.03.1900 Soomes Viiburi vallas. Tööline. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal. Langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel. Maeti Viiburi maakoguduse kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
HÄNNINEN, Mikko Petteri p, Soome ohvitseri kohusetäitja (1919).
VR II/3, nr 2626/26.08.1921 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 2 ohwitseri kohusetäitjale Mikko HÄNNINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 2 mail 1919 a. Naukscheni mõisa waldamisel.
Sündis 28.02.1889 Soomes Karjalas Soanlahtis töölise peres, elas Viiburis. Õppis algkoolis. Tegutses töödejuhatajana. VS ajal alates 10.01.1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Jätkas teenistust kitsarööpmelisel soomusrongil nr 2. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.05.1919 Lätis Nausküla raudteejaama vallutamisel haavata. Augustist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 6, aprillist 1920 lr sr Kapten Irv 1. kuulipildujate komando nooremohvitser. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Elas Võrus. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Pärna talu, müüs selle 1925 ära. Võeti 1923 Eesti kodakondsusse. Elas Tallinnas ja aeg-ajalt Meeri v Tartumaal, siirdus 1937 Soome, elas Helsingis. Suri veebruaris 1942 Helsingis. (M.S.)
HÄRKÖNEN, Jussi, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2745/25.05.1923 Sõdur Jussi HÄRKÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Hämeenlinnas. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. 19.02.1919 vabastati haiguse tõttu teenistusest. Saatus teadmata. (M.S.)
HÄRMÄSTÄ, Niemi vt NIEMI.
HÄYRYNEN, Kalle Augusti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2155/26.03.1920 Sõdurile Kalle HÄYRYNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Mikkelis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HÖDREJÄRV, Ferdinand Adami p, ohvitseri asetäitja (1920), Saksa SS-Unterscharführer (1944).
VR II/3, nr 1018/14.09.1920 3 jalawäe polgu junkurile Ferdinand HÖDREJÄRW’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Turna mõisa all.
Sündis 15.(03.)08.1898 Võrumaal Kärgula vallas. Lõpetas 1916 Petrogradi Nikolai reaalkooli 4. klassi, oktoobrist detsembrini 1917 õppis Tšistopoli lipnikekoolis (ei lõpetanud) ja veebruarist maini 1920 Vabariigi Sõjakoolis (ei lõpetanud). VS ajal alates 28.11.1918 3. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 polgu 1. roodu nooremohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 11.07.1919 õnnetusjuhtumis haavata. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu tööroodu veltveebel. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Novembrist 1921 veltveeblina 7. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1923 piirivalve Narva jsk Ilkino raj Hannika kordoni ülem, maist 1923 valvur, juunis 1923 vabastati teenistusest. Põllutööline Tartumaal Lohusuu vallas. Augustis 1941 Tartumaal Lohusuus OK juht, veebruarist 1942 3. piirikaitse üksikpataljoni 2. kompanii jaoülem, maist 1942 1. piirikaitse üksikpataljonis. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oktoobrist 1944 Neuhammeris 20. Eesti Relva SS-diviisis, jaanuaris 1945 asus Hamburgis. Saatus teadmata. Abikaasa Elisabet, sünd Pihelgas (1898), lahutati 1923, tütar Inna-Erika (1921). (J.P.)
HÜHN, Edmund vt KÜÜN, Edmund-Oskar Karl-Johanni p.
HÜPPLER, Edmund-Rudolf Louis-Carli p, vanemleitnant (1919).
VR II/3, nr 149/21.02.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ wanemale nawigatsiooni ohwitserile, nooremleitnant Edmund Lui p. HÜPPLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 21.(09.)03.1892 Tallinnas vabrikandi peres. Kodune haridus, lõpetas Paldiski ja Riia merekooli. Teenis alates 1906 kaubalaeval madrusena ja 1911 tüürimehena. I MS ajal alates 1914 Balti laevastikus. Lipnik märtsist 1915. Läbis Tallinnas allveelaevade kursused, alates 1916 allveelaeva Volk navigatsiooniohvitser. Mitšman sügisest 1917. VS ajal alates 19.11.1918 peastaabi mereväe valitsuses, jaanuarist 1919 miiniveeskajate Kalev ja Olev komandör, juunist 1919 miiniristlejal Lennuk, novembrist 1919 vanem navigatsiooniohvitser, juulist 1920 vanemohvitser. Leitnant oktoobrist 1919, vanemleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning rannikul, sai 06.05.1919 Lätimaal Heinastes haavata. Novembrist 1921 vahilaeva Laine komandör. Augustis 1923 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Rae v Lagedi m Elsa talu, müüs selle 1927 ära, koht nimetati Küünissaare taluks. Töötas tüürimehe ja kaptenina jäälõhkujal Suur Tõll, Balti Päästeseltsis ning mitmel kaubalaeval. VRVÜ Tallinna osak liige. Jäi suvel 1940 aurikuga Pärnu Inglismaale. II MS järel asus USAsse, teenis eri kompaniide laevadel. Suri 17.11.1962 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Elsa-Mathilde, sünd Tomasson (1903), lahutati 1935, tütar Ina-Elsa (1922–25). Teine abikaasa Erika-Elviine Tiltin, sünd Allmann (1904–97), tütred Stella-Ingrid (1932) ja Svea-Erika. (J.P.)
HÜRSTEL, R. vt HURSTEL, R.
HÜVATO, Valdur (kuni 1935 Friedrich-Voldemar) Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1546/19.10.1920 Scouts polgu reamehele Friedrich HÜWATO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 oktoobril 1919 a. Krasnaja Gorka all.
Sündis 28.(15.)09.1900 Võrumaal Võru v Hüvato talus kingsepa peres. Õppis Võru linnakoolis. VS ajal alates 21.05.1919 vabatahtlikult 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, septembrist 1919 Scouts pataljoni A company’s, oktoobrist 1919 jaoülem, aprillist 1920 Scouts polgu 1. roodus, juulist 1920 staabi komandos noorem kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Scouts roodus, juunist 1921 3. üksikus jalaväepataljonis. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võru v Männiku talu, mille andis õe perele, ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Pidas Võrumaal Lepistu v Kangsti k Söödi talu. VRVÜ Võru osak ja IL liige ning KL Võrumaa mlv Varstu kompanii jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Söödi talus. Lasti maha 21.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Vana-Roosa kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Kangsti külas. Abikaasa Linda, sünd Kanger (1902–44, küüditati 1941), lapsed Heldur (1932–84, küüditati 1941, vabanes 1946), Milvi (1933–37), Toivo (1937–99, küüditati 1941, vabanes 1946) ja Kalju (1939–2003, küüditati 1941, vabanes 1946). (A.K., J.P.)
HYMANS, Paul Louis Adrien Henri, Belgia riigitegelane.
VR III/1, nr 3120/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Paul HYMANS Belgia kuningriigi välisminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 23.03.1865 Belgias Ixelles’is. Õppis õigusteadust Brüsseli ülikoolis. 1885 vannutati advokaadiks. 1900–14 ajalooprofessor Brüsseli ülikoolis. Aastast 1900 Saadikutekoja liige, liberaal. I MS algul diplomaatiline esindaja USAs, 1915–17 Belgia saadik Londonis. 1917–18 majandusminister, 1918–20, 1924–25 ja 1927–35 välisminister, 1926–27 justiitsminister ning 1935–36 valitsuskabineti liige. 1919 Belgia esindaja Pariisi rahukonverentsil ja 1920–25 Rahvasteliidu nõukogus ning 1920–21 ja 1932–33 Rahvasteliidu täiskogu esimees. Belgia vabamüürlaste Le Grand Orient de Belgique’i looži Les Amis Philanthropes liige. Suri 08.03.1941 Prantsusmaal Nice’is. Maeti Brüsselis Ixelles’i kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1933), Läti KTO I kl, Soome VRO I kl jpt. (M.S.)
HYPPÖNEN, Heikki Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2120/26.03.1920 Sõdurile H. HYPPÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Sortavalas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
HYRKÄS, Uuno Abraham Viktori p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1760/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Uno HYRKÄS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.05.1898 Soomes Lempääläs. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Pere kolis Oulu lääni Tyrnävässe ja 1925 Temmesisse. Saatus teadmata. (M.S.)
HYTÖNEN, Tauno Aulis Elisabeti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2160/26.03.1920 Sõdurile Tauno HYTÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.01.1901 Soomes Espoos, elas Viiburis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis, hiljem kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures ja 18.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähistel haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 03.11.1939 Viiburis. (M.S.)
HYVÖNEN, Armas Nikolai Eelu p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1820/26.03.1920 Sõdurile Armas HYWÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.09. (teistel andmetel 09.03.) 1897 Soomes Oulu läänis Pyhäjärvi vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 24.03.1919 Petserimaal Mihhalkina külade juures haavata. Suri 28.03.1919 Tallinna sõjaväehaiglas. Maeti Soomes Oulu läänis Pyhäjärvi kalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
HYÖKY, Paavo Kalervo Matti Nimrodi p, Soome reamees (1919), kapten (1940).
VR II/3, nr 2181/26.03.1920 Sõdurile Paawo HYÖKY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.10.1900 Soomes Sysmä vallas, elas Helsingis. Lõpetas lütseumi. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 17.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähistel haavata. Oli 1919–21 ajateenistuses Helsingi vahipataljonis. KL pealik Savo mk Anttolas, Pieksämäkis ja Hirvensalmis, alates 1935 KL Põhja-Karjala ringkonna 14. piirkonna pealik. Talvesõjas 36. jalaväerügemendi 6. pataljoni kompaniiülem ning veebruarist 1940 4. pataljoni kompaniiülem. Osales Säärijärvi, Lemetti, Koivusilta, Siira jt lahingutes. Septembrist 1940 juunini 1941 KL Kainuu kompanii ülem. Jätkusõja ajal 10. jalaväerügemendi 2. pataljoni kompaniiülem, 52. jalaväerügemendi 2. pataljoni kompaniiülem ja majandusohvitser ning jalaväe koolituskeskuse kompaniiülem. Osales Porajärvi, Paatene ja Ondajärvi lahinguis. Novembrist 1944 siirus Kainuu sõjaväeringkonna staapi. Märtsis 1945 vabastati teenistusest. Lipnik 1924, leitnant 1929 ja kapten 1940. Hiljem kaupmees. Suri 01.03.1965 Juvas. Maeti Juva kalmistule. Teised autasud: Soome VR III, IV ja IV kl. (M.S.)
IBRUS, Hellmuth-Matthias Heinrichi p, leitnant (1919),
major (1930).
VR II/3, nr 1408/08.10.1920 Soomusrongide diwiisi leitnandile Helmuth IBRUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 augustil 1919 a. Strugi-Belaja jaama juures.
Sündis 06.01.1897 (25.12.1896) Viljandis äriteenija peres. Õppis Mehikoorma vallakoolis, Pelbergi algkoolis Tartus, Tartu õpetajate seminari algkoolis, Tartu linnakoolis, 1914–16 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1916–17 1. suurtükiväedivisjoni õppekomandos Luugas, 1925–27 Prantsuse suurtükiväekoolis ning 1918 ja 1920–28 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal juunist 1916 vabatahtlikult 1. tagavara suurtükiväedivisjonis, augustist 1916 õppekomandos. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 18. suurtükiväe brigaadi 3. patareis. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Dvinski all ning sai põrutada. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patareis. VS ajal alates 21.11.1918 ohvitseride reservis, arvati 03.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patareisse, veebruarist 1919 patarei vanemohvitser ja majandusülem, aprillist 1919 5. patarei ülema kt, maist 1919 koos patareiga 2. suurtükiväepolgu juures, juulist 1919 soomusrongide suurtükiväe inspektori käsutuses soomusrongi patarei nr 5 ülem. Alamleitnant maist 1919, leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru, Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 soomusrongide suurtükiväedivisjoni õppekomando ülem, jaanuarist 1921 soomusrongi patarei nr 2, veebruarist 1921 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 patarei ülem, juunis ja juulis 1921 ühtlasi Soomusrongide Brigaadi suurtükiväe inspektori kt, märtsis ja aprillis 1922 lr sr nr 2 ajutine ülem, augustist 1922 2. suurtükiväepolgu (novembrist 1922 välisuurtükiväerügement) välipatarei nr 10 vanemohvitser, märtsist 1923 ülema kt, maist 1924 2. diviisi suurtükiväepatarei nr 1 ülem, augustist 1924 SÜÕ allohvitseride õppepatarei ülem, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige. Oktoobrist 1928 õhukaitse suurtükiväegrupi ülema kt, veebruarist 1930 ülem. Kapten 1924, major 1930. Suri 05.03.1930 Tallinnas Juhkentali tänaval kaitseministeeriumi korraldatud häire ajal vahisõduri lastud kuuli läbi. Kontrollimiseks peatuma käsutatud auto libises värskelt sadanud lumel ning sõdur, arvates, et sõidukijuht ei allu korraldusele, tulistas hoiatuseks. Kuul haavas kergelt ka kaitsevägede staabi ülemat kindralmajor Juhan Tõrvandit. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Marie, sünd Anvelt (1903–71), lapsed Heino (1926–28) ja Helgi (1927). (J.P.)
IDAM, Hans Jaani p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 729/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale ohvitserile alamleitnant Hans Jaani p. IDAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. luurajate salgaga waenlase selja taga olles.
Sündis 11.04.(30.03.)1888 Viljandimaal Adavere v Lõimetsa külas taluomaniku peres. Lõpetas 1911 H. Treffneri gümnaasiumi ja 1916 Irkutski lipnikekooli, õppis 1911–15 Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Sakala liige. Astus veebruaris 1916 sõjakooli. Lipnik juunist 1916. I MS ajal 64. Siberi kütipolgus, septembrist 1917 7. Siberi kütipolgu komandoülem. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Krevo ja Smorgoni all. Alamleitnant augustist 1917. VS ajal alates 22.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 5. roodu nooremohvitser ning augustist 1919 6. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 3. roodu ülem, detsembrist 1920 5. jalaväepolgu vanemohvitser. Märtsis 1921 lahkus teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Luke v Linnamäe talu, mis oli Luke mõisa süda. Seejärel pidas talu, kuni müüs selle 1930 ära. Mais 1931 siirdus Lõuna-Ameerikasse. Kuulus Eesti Vabadusvõitlejate Koondisse Argentinas. Suri 10.07.1962 Buenos Aireses. Abikaasa Helene-Elisabeth, sünd Illupmägi (1883–1958). (J.P.)
IDMAN, Karl Gustaf Gustaf Rudolfi p, Soome riigitegelane.
VR III/1, nr 3059/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Välisminister Herra IDMAN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 01.12.1885 Soomes Tamperes teeneka arsti peres. Lõpetas 1904 Tampere soome ühiskooli, õppis 1906 Lausanne’is, 1914–15 Brüsselis, Pariisis, Londonis, Petrogradis ja 1916 taas Londonis. Alates 1910 Helsingi ülikooli kanoonilise ja Rooma õiguse kandidaat, 1914 dr. iur. Oli 1915 Helsingi ülikoolis rahvusvahelise õiguse dotsent ning 1916–18 riigi- ja rahvusvahelise õiguse professori kt. 1917 Soome riigisekretäri nõunik. Jaanuarist 1918 Soome välisministeeriumi ametnik ja juunist 1918 kantseleiülem, 1919–27 suursaadik Kopenhaagenis, ühtlasi 1922–27 Budapestis, 1927–38 saadik Riias, Kaunases, Prahas, samal ajal 1928–38 Varssavis ja Bukarestis, 1939–45 suursaadik Tōkyōs. 1923–41 ja 1948–54 Haagi alalise vahekohtu liige. Märtsist detsembrini 1925 välisminister. Alates 1947 pensionil. Suri 13.04.1961 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO II ja III kl, Saksa RR II kl, Rootsi PTO II kl ja VO I kl, Taani DO I kl, Ungari TR I kl, Islandi VKO I kl, Läti KTO I kl, Leedu GO I kl, Poola PR I kl ja Rumeenia KO I kl. (M.S.)
IIR, Märt Peetri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 572/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 6 nooremale alamohwitser Mart IIR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Krasnaja Repka küla juures.
Sündis 12.04.(31.03.)1894 Pärnumaal Abja v Losu talu omaniku peres. Õppis valla- ja Voltveti ministeeriumikoolis. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus, maist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 4, juunist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni üksikus roodus, augustist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 6 dessantroodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai haavata 25.04.1919 Lätis Nausküla ja 22.06.1919 Stolbeni mõisa all. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Losu talu. Oli Sarja kütiseltsi asutaja ja esimees, Sarja piimaühingu ning Abja-Peraküla VTÜ asutaja ja juhatuse liige. EVL Abja osak juhatuse ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nooremseersant maist 1940. Oli 1941–44 Rajangu valla põllumajandusjuht ja 1942–44 OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.10.1944 Losu talus. Suri 26.01.1946 Leningradi obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marie, sünd Raska (1904–91), lapsed Martin (1925–25), Salme (1925), Jaan (1929–47) ja Martin (1929–81). (J.P.)
IKOLA, Jaakko Oskari Esaiasi p, Soome ajakirjanik ja kirjanik.
VR I/3, nr 2088/14.05.1920 Magister J. O. IKOLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 14.08.1887 Soomes Alahärmä vallas põllumehe peres. Lõpetas 1909 Vaasa soome lütseumi ja omandas 1915 cand. phil. ja mag. phil. kraadi. Soome, rootsi, vene ja saksa keele vannutatud tõlk. Aastast 1906 ajalehtede kirjasaatja, 1915 ajalehe „Uusi Suometar“ toimetaja abi, 1915–16 Vaasa läänivalitsuse tõlk, 1916–18 Kristiinankaupunki soome ühiskooli vene, ladina ja kehalise kasvatuse õpetaja, 1918 pataljoni majandusülem. KL Suupohja piirkonna staabi liige, EAP esindaja Vaasas. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. 1918–24 ajalehe „Vaasa“ toimetaja ja följetonist, 1924–41 peatoimetaja ning 1941–50 teine toimetaja, sai kuulsaks Vaasan Jaakkoo nime all avaldatud Lõuna-Pohjanmaa murdes kirjutatud vaimukate följetonidega. Septembrist 1927 oktoobrini 1930 ja septembrist 1939 aprillini 1945 Rahvusliku Koonderakonna parlamendiliige Vaasa linnast. Kuulus parlamendi paljudesse komisjonidesse. Oli 1931, 1937, 1940 ja 1943 presidendi valijamees. Kuulus organisatsiooni Pohjanmaa Soomlased ning oli Soome ajakirjanike liidu ja Lõuna-Pohjanmaa maakonnaliidu juhatuses. Suri 10.03.1951 Vaasas. Maeti Vaasa Vanale kalmistule. (M.S.)
IKONEN, Väinö Vilho Isaki p, Soome vabatahtlike värbaja, kapten (1922).
VR I/3, nr 2075/14.05.1920 Härra Väinö IKONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 31.03.1883 Soomes Nakkila vallas kooliõpetaja peres. Õppis lütseumis ja algkooliõpetajate seminaris, 1922–23 KL ohvitseride kooli piirkonnaülemate kursustel. Soome VS ajal alates 31.01.1918 Pori rügemendi intendant, Satakunta üksuse intendandiabi, maist juunini 1918 Eurajoki komandant. Oktoobrist 1918 jaanuarini 1919 sõjakomissar. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Poris, vabatahtlike värbaja Soomes. Oli 1919–38 KL Satakunta piirkonnaülem. Leitnant 1919, kapten 1922. Suri 20.11.1940 Nakkilas. Maeti Nakkila kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl ja VRO II kl. (M.S.)
ILLUSSAR, August vt HUSSAR, August Jaani p.
ILME, Ernst-August Augusti p, vanemallohvitser (1919), veebel (1940).
VR II/3, nr 1221/15.09.1920 Soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Ernst ILME’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 15 oktoobril 1919 a. Lendowschtschina külas.
Sündis 18.(06.)03.1899 Läänemaal Veltsa v Keblaste mõisa töölise peres. Õppis 1913–16 Päri ministeeriumikoolis, 1916–18 J. Westholmi gümnaasiumis ja 1930 Allohvitseride Koolis. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 23.01.1919 vabatahtlikult Tallinna kaitsepataljoni 4. roodus, veebruarist 1919 1. roodus, samal kuul viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandosse. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Teenis 1928–40 piirivalvuri ja kordoniülemana Rohukülas ja Vormsi saarel. Piirivalve Lääne jsk allohvitseride kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning 1940 abiesimees. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Juulis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale. Saatus teadmata. Abikaasa Leontine-Marie, sünd Kõrvemann (1904), lapsed Harald (1924–2005), Vaike-Virve (1926) ja Valve (1931). (A.K.)
ILMET, Salme (kuni 1938 BERKMANN, 1921–32 PEETS, Salme-Melanie) Karli t, sanitar (1919).
VR II/3, nr 1132/14.09.1920 3 jalawäe polgu sanitarile Salme BERGMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Austkalni talu juures.
Sündis 10.03.(27.02.)1896 Viljandimaal Leebiku v Koosi talu omaniku peres. Õppis Leebiku valla- ja Helme kihelkonnakoolis. VS ajal alates detsembrist 1918 Leebiku ja Helme kaitsesalgas, seejärel luurajana Eesti vägede teenistuses, jaanuarist 1919 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu sanitar. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 30.06.1919 Lätis Austkalni talu lähistel ja 02.07.1919 Kurtenhofi kipsivabriku juures haavata. Aprillis 1920 lahkus teenistusest. Pidas koos abikaasaga Valgamaal Patküla v Salve talu. Detsembrist 1924 Helme naiskaitseliidu asutaja ja esimene esinaine. Asus 1928 elama Koosi tallu, mis müüdi märtsis 1931 oksjonil võlgade katteks. Mõisteti veebruaris 1932 Koosi talu marja- ja õunaaia ning sisseseade hävitamise eest neljaks kuuks vangi. Pärast vabanemist töötas majateenijana Tartus, sügisest 1935 Virumaal Udriku mõisas VRKK perenaine, sügisest 1940 Udriku sovhoosi aiatööline. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.07.1941 Udrikul. Mõisteti aprillis 1942 kümneks aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis ja Kemerovo obl SibLagis, juulist 1951 asumisel Krasnojarski kr Bogutšanski raj Angarski külas, vabanes juulis 1956. Elas Kadrinas, Elvas ja alates 1967 Aarikel. Suri 05.08.1979 Tartu raj Kambja kn Aarike invaliididekodus. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Oskar Peets (1897–1967), lahutati 1932. (J.P.)
ILVES, Aleksander Jakobi p, nooremallohvitser (1920), reamees (1927).
VR II/3, nr 2876/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu nooremallohvitser Aleksander Jaagu p. ILVES Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 20. detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 08.12.(26.11.)1898 Pärnumaal Kilingi v Kilingi õigeusu kiriku kellamehe peres. Õppis vallakoolis, ametilt pottsepp. I MS ajal 1917–18 13. suurtükiväedivisjonis ja 171. jalaväepolgus. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, kus oli juunist roodu jaoülem ja oktoobrist 1919 11. roodu rühmaülem, aprillist 1920 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Kapral maist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Maist 1920 6. ja juunist 1. piirikütipataljonis. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Voltveti v Ilvese talu, müüs selle 1924 ära. Seejärel Voltveti vallas abikaasa vanemate Piiriaru talus, töötas pottsepana. Oli 1927 kolm kuud õigusrikkumise pärast vangis, alandati reameheks ja kaotas VR kandmise õiguse, sai selle 1932 tagasi. Oli 1942–44 Saarde OK liige. Töötas 1944–45 Tihemetsa savitööstuses. Nõukogude võim arreteeris ta 06.08.1945 Tihemetsa v Piiriaru talus. Suri 28.01.1949 Sverdlovski obl BogoslovLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elfriede, sünd Jaakson (1898–1980), pojad Johannes (1924–42), Endel (1927, II MS ajal Saksa armees) ja Aleksander (1933–96). (A.K.)
ILVES, August Jakobi p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1168/15.09.1920 9 jalawäe polgu weltweeblile August ILWES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 23.(11.)02.1891 Virumaal Mõdriku vallas. Õppis ministeeriumikoolis ja 1915 polgu õppekomandos. I MS ajal augustist 1915 3. tagavarapataljonis ja 4. polgus, detsembrist 1915 2. ratsaväesotnjas ning märtsist 1916 aprillini 1917 taas 4. polgus. Veltveebel veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Dvinski all ja Rumeenia rindel, sai kaks korda haavata ja korra põrutada. VS ajal alates 14.06.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, oktoobrist 1919 veltveebel 9. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Nooremohvitser 9. jalaväepolgu 11. roodus, aprillis 1920 3. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Rägavere v Raja talu. KL Rägavere kompanii ratsakomando pealik. VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa ajal 1942–44 OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1945 Rägavere vallas. Mõisteti aprillis 1945 15 aastaks vangi, oli Karaganda obl laagris, vabanes mais 1955. Suri 19.04.1963 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Elvi (kuni 1936 Elvine-Rosalie) sünd Prits (1903–75), lapsed Heino-Erich (1923–92), Kaljo-Johannes (1926–2002), Herbert-Eduard (1926–26), Helgi-Elfriide (1930), Hilja (1932) ja Vello (1938–2007). (M.S., J.P.)
ILVES, Friedrich vt RIOMAR, Friedrich Joosepi p.
INGEL, Johannes Hansu p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 2642/26.08.1921 Endisele Meredessant pataljoni ohwitseri asetäitjale Johannes Hansu p. INGEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 17 oktoobril 1919 a. Kandu küla juures.
Sündis 05.10.(23.09.)1895 Järvamaal Lehtse vallas raudteetöölise peres. Õppis 1908–12 Tapa koolis ja 1912–15 Tallinnas Volta tehases lukksepaks ja elektromehaanikuks. I MS ajal 1915–18 Musta mere dessantpataljonis nooremallohvitser. Osales lahingutes Austria-
Ungari vägede vastu, sai Rumeenia rindel Doonau jõel haavata. VS ajal alates 20.11.1918 Tapa KL ridades, jaanuarist 1919 miiniristlejal Lennuk, märtsist 1919 Meredessantpataljoni 1. ja aprillist 1919 3. roodu vanemohvitser, maist 1919 Mereväe Ekipaaži 4. roodu nooremohvitseri kt, aprillist 1920 rannapatarei nr 5 vanemohvitseri kt, maist rannapatarei nr 2 nooremohvitseri kt. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Järvamaal, Soome ja Liivi lahe rannikul, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel ning Saaremaa mässu mahasurumises, sai 20.03.1919 Võrumaal Orava mõisa juures ja 02.07.1919 Riia all haavata. Ohvitseri asetäitja märtsist 1919. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–21 Tallinna kriminaalpolitsei nooremametnik, 1921–26 Tallinna sadama lihttööline, 1927–36 Tallinna tolliinspektuuri valvur ja tolliametnik. Arreteeriti veebruaris 1936 vabadussõjalaste liikumise osalisena. Mõisteti mais 1936 kuueks kuuks tingimisi vangi. Maist 1939 oktoobrini 1940 tolliametnik Tallinnas. KL Tallinna mlv Ida mlvk 3. pataljoni 2. kompanii pealik, EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.12.1940 Tallinnas. Suri 26.01.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Leena, sünd Kanketer (1900), lahutati 1932, poeg Vambola (1923). Teine abikaasa Ksenia, esimeses abielus Matsik, sünd Uussaar (1901), lahutati 1939, poeg Lembit (1932–33). Kolmas abikaasa Liis, sünd Keersalu (1898). (A.K., J.P.)
INGELMANN, Andreas Juhani p, reamees (1918), kapral (1920).
VR II/3, nr 2848/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu reamees Andres Johani p. INGELMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 25. märtsil 1919 Plaani kiriku juures.
Sündis 07.02.(26.01.)1898 Läänemaal Sutlepa v Niibi mõisa talupoja peres. Õppis Tallinna linna algkoolis. Töötas Tallinnas Peeter Suure sõjasadama vabrikus nikeldajana. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Kapral juulist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Suri 26.02.1932 Harjumaal Kiiu valla vaestekodus. Maeti Kuusalu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
INGERMANN, Hans vt HIRVELAAN, Hans Hansu p.
INN, Maks vt VALDUR, Arvo Gustavi p.
INNO, Aleksander vt HINNO, Aleksander Jakobi p.
INTI, Oskar Leena p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2115/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Oskar HINT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Ratsewo mõisas ja Salesje küla juures.
Sündis 28.(16.)03.1889 Tartumaal Kiidjärve v Leevi külas. I MS ajal Petrogradi Ohta rajoonis. VS ajal alates 02.12.1918 2. jalaväepolgu sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Ahja v Alliko talu. Nõukogude ajal Ahja kolhoosi põllutööline. Suri 09.02.1970 Põlva raj Ahja külanõukogus. Maeti Ahja kalmistule. Abikaasa Hilda-Emilie, sünd Kupper (1903–77). (A.K.)
IRV, Anton (kuni 1902 Hans) Hansu p, kapten (1918).
VR II/3, nr 1896/23.02.1920 Lahingus 27 aprillil 1919 a. Egle kõrtsi juures langenud soomusrongi „Kapten Irw“ ülemale Kapten Anton IRW’ele wahwuse eest.
VR II/2, nr 1897/23.02.1920 Lahingus 27 aprillil 1919 a. Egle kõrtsi juures langenud soomusrongi „Kapten Irw“ ülemale Kapten Anton IRW’ele wahwuse eest.
VR I/2, nr 2686/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase kapten Anton IRV’e sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 17.(05.)09.1886 Viljandimaal Viljandi v Sillaotsa (ka Ülevarese) talus sulase peres. Õppis Uusna Anni valla- ja Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis. Töötas Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis õpetajana. Teenis novembrist 1907 detsembrini 1910 Poolas ja Permis diviisi staabis kirjutajana. Seejärel töötas Sillaotsa talus. I MS ajal augustist 1914 269. Novorževi jalaväepolgu luurekomandos, märtsist 1915 luurekomando ülema kt, novembrist 1915 ülem. Lipnik novembrist 1915 isikliku vapruse ja sõjaliste teenete eest. Võttis osa lahingutest Ida-Preisimaal, Leedus, Ida-Poolas ja Rumeenias Saksa ning Austria-Ungari vägede vastu. Novembrist 1917 1. Eesti polgu rooduülem, veebruarist aprillini 1918 2. pataljoni ülem. Alamleitnant augustist 1916, leitnant septembrist 1916, alamkapten juunist 1917, kapten aprillist 1918. Saksa ajal töötas Sillaotsa talus. VS eel 11.11.1918 nimetati Valga linna KL ülemaks, alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ülema abi ja 10.12.1918 rongi ülem, ühtlasi jaanuarist 1919 soomusrongide ülemjuhataja ajutine kt, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätis, juhtis Kehra lahingut ja Irboska retke ning Tartu ja Petseri vallutamist. Langes 27.04.1919 Lätis Stakelni all Egle kõrtsi ja Kauči talu lähistel. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule, juulis 1933 maeti ümber Viljandi VS langenute kalmistule. Sai postuumselt autasuks Viljandimaal Holstre v Vasila talu, mis anti isale. Maist 1919 sai lr sr nr 1 nimeks Kapten Irv, asutati temanimelised seltsid Viljandis, Tapal ja Tallinnas, tänavatele Viljandis ja Valgas anti kapten Irve nimi. Sambad Viljandis (taastamata, tähistatud kiviga) ja langemiskohal Lätis ning nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Viljandi vallamajas (taastamata). Tema kohta on ilmunud kolm raamatut: „Monument kapten Anton Irvele“ (Tallinn, 1933), P. Villemi, „Kapten Anton Irv“ (Tallinn, 1935) ja J. Kaup, „Kapten Anton Irv. Soomusrongide löögivaimu kehastaja“ (Tallinn, 1936). Teised autasud: Vene GeM, AnO III kl, StO II ja III kl, GeR I, II, III ja IV kl ning Prantsuse SM. Vallaline. (J.P.)
ISHII, Kikujirō, vikont (1916), Jaapani diplomaat ja riigitegelane.
VR III/1, nr 3163/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Vicomte JSHII, Jaapani suursaadik Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.04.1866 Jaapanis Kazusa provintsis (tänapäeva Chiba prefektuur) Mobara linnas. Lõpetas Tōkyō keiserliku ülikooli õigusteaduskonna. Alates 1890 välisministeeriumi teenistuses. 1891–96 saatkonna sekretär Pariisis, 1896 Koreas Chemulpos ja 1897–1900 Pekingis, jätkas teenistust sõjaministeeriumis, 1908–12 asevälisminister, 1912–15 suursaadik Pariisis. Oli juulist 1915 oktoobrini 1916 välisminister. Augustist 1917 erimissioonil USAs, sõlmis riigisekretär Lansingiga nn Lansingi-
Ishii kokkuleppe, millega USA tunnustas Jaapani erihuve Hiinas ja Jaapan USA lahtiste uste doktriini. Veebruarist 1918 juunini 1919 suursaadik Washingtonis. Oli 1919 Jaapani delegaat Pariisi rahukonverentsil. Oktoobrist 1920 suursaadik Pariisis ja delegaat Rahvasteliidus, osales Saksa-Poola demarkatsioonis, kirjutas nn Ishii aruande vabalinna Danzigi kaitse kohta. Osales 1922 Genova majanduskonverentsil, 1923 ja 1926 Rahvasteliidu nõukogus ja täiskogus ning juhtis 1927 Jaapani delegatsiooni Genfi mereväekonverentsil. Jäi detsembris 1927 pensionile. Oli 1929–45 Jaapani riiginõukogu liige. Oli avalikult Jaapani, Saksamaa ja Itaalia kolmikpakti (1940) vastu. Hukkus 25.05.1945 Tōkyōs USA pommirünnakus. Tema surnukeha ei leitudki. (M.S.)
ISO-LUKKARI, Vilho Paul Lennart Juho Wilhelmi p, Soome kapral (1940).
VR II/3, nr 1814/26.03.1920 Kapralile Vilho ISOLUKKARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.06.1900 Soomes Hollola v agronoomi peres, elas Lammis. Õppis 4-kl ühiskoolis. Oli 1918 Lammi KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompanii jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis, sai 23.02.1919 Lätimaal Marienburgis kaaslase ettevaatamatuse tõttu käsigranaadist haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1919 oktoobrini 1920 sõjaväeteenistuses kuulipildujate eskadronis. Seejärel juhutööline. Jätkusõja ajal augustist 1941 2. jalaväerügemendi 2. pataljonis, hiljem 43. jalaväerügemendis. Teenis varustusallohvitserina. Osales Konnitsa, Pyhäjärvi, Taipaleenjoki, Pasuri ja Lempäälä järve lahinguis. Detsembris 1941 vabastati teenistusest. Suri 28.04.1943 Lammis. (M.S.)
ISOP, Herman-Eduard vt VAIKSAAR, Eino Maria p.
ISOPURO, Akseli Rikhard Karl Viktori p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1700/26.03.1920 Jäägri leitnandile Aksel ISOPURO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.05.1894 Soomes Nurmijärvi v töölisperes, elas Hämeenkyrös. Õppis algkoolis. Veebruarist 1916 teenis 27. jäägripataljoni 3. kompaniis. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel lahingutes Kuramaal ja Riia all. Naasis Soome allohvitserina veebruaris 1918 jäägrite eelrühmaga Vaasasse. Soome VS ajal määrati Pori pataljoni 2. kompanii rühmaülemaks. Osales Sampakoski lahingus. Määrati Ikaalinenisse sõjaliseks koolitajaks, võttis osa Vähäröyhiö relvastatud kokkupõrkest, Viljala ja Kilvakkala küla kaitsmisest ning Mannanmäki-Kyröskoski lahingutest. Aprillist juulini 1918 teenis Pori rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis sapööriüksuse ja täienduspataljoni A-kompanii ülemana. Juulist novembrini 1918 osales jäägrikapten Kuisma Valge mere Karjala retkel, esialgu tegutses Uhtuast Luusalmisse saadetud väeosa ja hiljem Tollonjoki 2. kompanii ülemana, osales Luusalmi ja Vuokkiniemi lahinguis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Veltveebel veebruarist 1918, lipnik juulist 1918 ja leitnant jaanuarist 1919. Novembrist detsembrini 1919 KL Hämeenkyrö väljaõppepealik. Liitus Põhja-Ingeri rügemendiga. Pärast hõimusõdu kolis Kesk-Pohjanmaale Vimpelisse, kus oli tööline. Talvesõja ajal Viljakkala, Miehikkälä ja Kotka kindlustustöödel. Vaherahu ja Jätkusõja ajal teenis vanemlaohoidja ja töödejuhatajana 7. laskemoonalaos, pärast sõda sellest ümber ehitatud 8. keskarsenalis. Suri 15.06.1952 Kokkolas. Maeti Kokkola kalmistule. (M.S.)
ISOTALO, Antti Juha p, Soome veltveebel (1918), leitnant (1941).
VR I/3, nr 2087/14.05.1920 Jäägri weltweebel Antti ISOTALO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 13.01.1895 Soomes Alahärmä v põllumehe peres. Lõpetas algkooli ja põllumajanduskursused. Oktoobris 1915 liitus 27. jäägripataljoniga, kuulus 1. kompaniisse. Saadeti novembris 1915 Soome ja Rootsi korraldama värbamist ja värvatute sihtkohta toimetamist. Osales I MS ajal 1916 Saksa idarindel lahingutes Kuramaal ja Riia all. Määrati augustis 1916 eriülesandega Soome, kust jõudis tagasi veebruaris 1917. Osales neljakuulisel sabotaaži ja partisanisõja koolitusel Palangas. Soome VS ajal jõudis 25.02.1918 jäägritega Vaasa, teenis 2. jäägrirügemendi 4. pataljoni 1. kompaniis. Sai 28.03.1918 Tampere lahingus haavata. Novembris 1918 vabastati teenistusest ja siirdus KL Alahärmä pealikuks. Seejärel põllumees isatalus. EAP esindaja Alahärmäs, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Aprillist 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas 1. pataljoni kompanii ülemana, sai 23.04.1919 Mäkriä külas haavata. Septembrist 1919 jaanuarini 1920 osales Porajärvi lahinguis, 1921–22 oli kolm kuud Ida-Karjala rahvaülestõusus hõimusõdureist moodustatud suusapataljoni juht. Septembrist 1921 veebruarini 1924 uuesti KL Alahärmä pealik. Oli 1924–27 puusepp Austraalias, 1927–28 metsatööde juht Soomes ja 1929–32 Lõuna-Pohjanmaa panga Voltti küla kontori direktor. Osales Lapua liikumises, paremradikaalse partei Isänmaallinen Kansanliike tegevuses ja Mäntsälä mässus Lõuna-Pohjanmaa rühma ühe juhina. Pärast keeluseaduse tühistamist 1932 oli Alko teenistuses. Talvesõja ajal Seinäjoki garnisoni komandandi kt, sõja lõpul teenis Karjala kannasel Matti Laurila rügemendi peakorteris. Jätkusõjas võitles leitnandina Ida-Karjalas. Juunis 1942 vabastati teenistusest. Hilfsgruppenführer sügisest 1917, viitse-veltveebel veebruarist 1918, veltveebel maist 1918, lipnik 1939 ja leitnant 1941. Oli 1945–58 Alko piirkondlik direktor. Suri 17.03.1964 Seinäjokis. Teised autasud: Soome VR IV kl ja Saksa RR II kl. (M.S.)
ITAALIA TUNDMATU SÕDUR
VR I/1, nr teadmata/25.01.1922.
I MS Itaalias langenud tundmatuks jäänud Itaalia sõduri põrmu valis oktoobris 1921 Aquileias Kirde-Itaalias 11 tundmatuks jäänud sõduri surnukeha hulgast välja Maria Bergamas. Tema ainus laps Antonio oli jäänud teadmata kadunuks lahingus 16.07.1916. Tundmatu sõduri surnukeha maeti 04.11.1921 Itaalia ühendaja kuningas Vittorio Emanuele II auks rajatud Altare della Patria monumendikompleksi Roomas. See on sümboolne haud kõigile tundmatuks jäänud või teadmata paigas langenud Itaalia sõduritele. (J.P.)
IVALO, Santeri (kuni 1907 INGMAN Herman Alexander) Hermani p, Soome kirjanik ja ajakirjanik.
VR I/1, nr 2494/14.05.1920 Eesti awitamise päätoimkonna abiesimehele Dr. Santeri IVALO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoolsuse ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 09.06.1866 Soomes Sodankyläs kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1885 Oulu lütseumi, omandas 1889 cand. phil., 1894 dr. phil. kraadi. Sooritas 1889 ja 1891 õppereise Stockholmi ja Kopenhaagenisse, 1908 Rooma, 1910 Norrasse, 1895 ja 1925 Prantsusmaale ning 1926 Ungarisse. Aastast 1890 ajalehe „Päivälehti“ kaastööline ja 1901–04 peatoimetaja, aastast 1904 ajalehe „Helsingin Sanomat“ kaastööline ning 1918–20 ja 1932–37 peatoimetaja. 1904–06 linnakodanike seisuse esindaja riigipäeval. 1901–06 ja 1913–25 Helsingi linnavolikogu liige. VS ajal jaanuarist 1919 augustini 1921 Rahvusliku Eduerakonna esindaja EAPs, selle abiesimees ja esimees. 1927–37 meediakontserni Sanoma OY juhatuse esimees. Oli soome ajaloolise romaani rajaja ja silmapaistev viljeleja. Sai riikliku kirjandusauhinna 1898, 1909, 1913 ja 1914. Aastast 1936 professor. Paljude ühingute ja liitude liige ja esimees. Suri 25.01.1937 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921), Soome VRO IV kl, Läti KTO II kl ja Rootsi VO III kl. (M.S.)
IVAND, Karl Viido p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 922/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Karl Wiido p. IWAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21 juunil 1919 a. Loode jaama juures ja 24 juunil 1919 a. Nukke mõisa waldamisel.
Sündis 24.(12.)11.1897 Võrumaal Veriora v Pääsna külas talupidaja peres. Õppis Pihkva gümnaasiumis ja 1917 Vilno sõjakoolis (ei lõpetanud). I MS ajal juunist 1917 4. tagavarapolgus. VS ajal alates 23.01.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide salga, veebruarist 1919 pataljoni 3. roodus, märtsist 1919 junkruna roodu nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.03.1919 Võrumaal Apja karjamõisa juures haavata. Märtsist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu 6. roodu ja maist 1920 3. roodu nooremohvitser ning augustist 1920 2. roodu ajutine ülem ja nooremohvitser, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula m Variku talu, müüs selle 1926 ära ja ostis 1932 Elistvere v Pargi talu. Mööblitööstuse omanik ja veskimasinate tööstuse Tarmas osanik Tartus, autode katsekomisjoni liige ning Pargi talu pidaja. Kohaliku OK ülem. Septembris 1944 põgenes koos perega Saksamaale, asus hiljem Kanadasse. Töötas Torontos Ridpathi mööblitööstuses. Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liige. Suri 17.08.1968 Ontario provintsis Burks Fallsis. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Krepp (1900–88), tütred Ilme (1927) ja Helve (1931). (A.K., J.P.)
IVANOV, Feodor Ivani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 19/21.02.1920 8 jalawäe polgu tööroodu reamehele Feodor Iwani p IWANOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Reola mõisa all, kus waenlase marulise tule all tõi raskesti haawatud leitnant Novoschilowi warjulisse kohta.
Sündis 14.02.1881. Pärit Peterburi kub Peterhofi mk Voronino v Gorbovitsõ külast. Õppis vallakoolis. Asus 1913 Tallinna ja pidas Bekkeri tehastes sööklat, 1914–16 restorani France omanik Tallinnas, 1916–17 töötas Tallinna sadamas, alates 1917 pidas Tallinnas sauna. Jaanuarist 1917 Tallinna OK liige. VS ajal alates 07.01.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 4. roodus, märtsis 1919 tööroodus, maist 1919 8. jalaväepolgu tööroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juulis 1919 vabastati teenistusest. Seejärel oli 1921–40 Eestimaa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühingu restorani rentnik ja 1921–24 Meremeeste Liidu restorani omanik, talle kuulusid veel tisleritöötuba ning 1937–40 isoleerplaatide tööstus ja 1938–40 konservitööstus. Toetas majanduslikult vene organisatsioone ja vene emigrante. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.06.1940 Tallinnas. Suri 18.02.1941 Leningradi vanglas. Vallaline. (J.P.)
IVANSONS, Oskars Arveds Mārtinši p, Läti kapten (1918).
VR II/3, nr 2548/19.08.1921 Latwia Wabariigi Kaptenile Arwed IWANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud 1919 a. juulikuul dessandis ja lahingutes Boldera ja Ust-Dwinski all.
Sündis 22.(10.)10.1895 Lätis Riia mk Koknese v Kaln-Asmose talus. Õppis Riia reaalkoolis ja Riia polütehnilises instituudis. I MS ajal alates 1915 vabatahtlikult sõjaväes, sooritas ohvitserikatsed 2. kaardiväe grenaderipolgus, ülendati alamkapteniks. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski all, sai haavata. Novembris 1917 osales Petrogradis lahingutes enamlaste vastu, sai haavata ja põrutada. VS ajal alates 10.12.1918 kaptenina Läti ohvitseride tagavararoodus, hiljem Läti iseseisvusroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai Kuramaal ja mais 1919 Riia vabastamisel haavata. Seejärel Daugavgrīva kindluse komandandi adjutant. Osales juuli algul 1919 lahingutes Landeswehri vastu, aidates Eesti vägesid Daugava jõesuu ja kindluse vallutamisel. Teenis seejärel sõjavägede ülemjuhataja staabi luureosakonnas. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Töötas kuni 1928 Riia tolliametis, hiljem pidas Koknese vallas talu. Suri 28.06.1939 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl ja StO III kl. (J.P.)
IWASZKIEWICZ-RUDOSZAŃSKI, Wacław Teodor Witalis Izydori p, Poola kindral (1922, postuumselt).
VR I/3, nr 2664/02.06.1922 General-Porucznik Waclaw IWASZKIEWICZ’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlaste wastu, aidates kaasa Poola sõjawäe organiseerimisele ja juhatades meie ühise waenlase wastu järgimööda, Poola diwiisi, armeed ja wäerinda, waenlasele suuri kaotusi sünnitades ja sellega meile lõpulikku wõitu kätte saada kergendades.
Sündis 26.08.1871 Venemaal Akmolinski obl Omskis Poola ülestõusus osalenu peres. Lõpetas 1891 Pauli sõjakooli. Teenis Vene tsaariarmees, osales 1900 Hiinas bokserite ülestõusu mahasurumises ja 1904–05 Vene-Jaapani sõjas Port Arthuri kindluse kaitsmises. I MS ajal polkovnik 54. Siberi kütipolgus, hiljem diviisi ülem. Sügisel 1914 osales Łódźi kaitselahingutes, sügisel 1915 võttis osa Varssavi kaitsmisest, 1916 oli lahingutes Riia all, sai haavata, ülendati kindralmajoriks. Pärast Veebruarirevolutsiooni 1917 liitus Venemaal tegutseva Poola sõjalise organisatsiooniga, oktoobrist 1917 3. Poola kütidiviisi ülem 1. Poola korpuses, mis mais 1918 alistus Saksa armeele. Oktoobrist 1918 Poola armees kindralleitnandina Kielce sõjaväeringkonna ülem, novembrist 1918 juhtis Leedu-Valgevene diviisi ülemana omakaitset Valgevene aladel ning kevadel 1919 Lwówi kaitsmist. Sõjas Nõukogude Venemaaga korraldas lõunarinnet Galiitsias, Volõõnias ja Podolskis, 6. armee juhina osales aprillis 1920 Kiievi vabastamises ning augustis 1920 juhtis lõunarinde ülemana Varssavi kaitsmist, oli 1920–21 Varssavi sõjaväeringkonna ülem. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Suri 25.11.1922 Varssavis. Maeti Lwówi kaitsjate memoriaali Łyczakówi kalmistule. Detsembris 1922 ülendati postuumselt kindraliks. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeM, Poola VM II ja V kl, PR III kl ning VR. (J.P.)
JAAGO, Arnold Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 955/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu nooremale alamohwitserile Arnold JAAGO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 juulil 1919 a. Uglõi küla waldamisel.
Sündis 07.04.(26.03.)1896 Võrumaal Krabi vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Töötas 1912–14 Luunja ja 1914–15 Roela mõisas aednikuna. Osales I MS sündmustes, ülendati jefreitoriks. VS ajal alates 18.12.1918 Tartu maakonna kaitsepataljonis, veebruarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodu jao- ja luurajate komando ülem. Nooremallohvitser märtsist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vara v Veske talu. Seejärel talunik. EVL Vara osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Osales 1941 suvesõjas, OK Vara üksuse liige. Teenis augustist 1941 detsembrini 1943 Saksa armees 181. Eesti julgestusgrupi, hilisema 658. Eesti pataljoni 2. kompanii vooriülemana. Osales lahingutes Leningradi oblastis. Nõukogude võim arreteeris ta 27.12.1944 Veske talus. Suri 07.09.1947 Magadani obl SevVostLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Saksa RR II kl. Abikaasa Magda, sünd Kirjanen (1908), poeg Valter (1929–2008). (A.K.)
JAAGURA (kuni 1938 JAKOBSON), Mart Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 935/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Mart JAKOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Walge järwe ääres.
Sündis 16.(04.)11.1898 Tartumaal Kuremaa v Võikvere k Tagametsa talu pidaja peres. Õppis Mooritsa mõisakoolis. I MS ajal märtsist 1917 285. tagavarapolgus Narvas ja septembrist 1917 veebruarini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 19.01.1919 Kuperjanovi partisanide salga, veebruarist 1919 pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landesweri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sattus 17.02.1919 Lätis Neu-Ottenhofi mõisa juures enamlaste kätte vangi, aprillis 1919 mobiliseeriti Luugas Punaarmee Eesti polku ja saadeti Pihkva rindele, kus 12.05.1919 tuli Petserimaal Lesgi küla juures üle ning jätkas teenistust Kuperjanovi partisanide pataljoni kuulipildujate roodus. Sai autasuks Kuremaa v Võikvere m Silla talu. Seejärel talunik. Saksa ajal OK liige. Pidas talu kevadeni 1949, oli kolhoosi Suur Oktoober põllubrigadir, elas oma talus Jõgeva külanõukogus. Suri 14.09.1968 Tartus. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Linda, sünd Peets (1912–68), pojad Kaljo (1931), Heino (1933–2005) ja Matti (1940–40). (A.K., J.P.)
JAAKKOLA, Väinö vt HEINONEN, Aukusti Väinö Aukusti p.
JAAKSON, Aleksander Reinu p, kapten (1919), kindralmajor (1940).
VR I/3, nr 1621/14.12.1920 6 jalawäe polgu pataljoni ülemale, kapten Aleksander Reinu p. JAAKSON’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)01.1892 Viljandimaal Holdre vallas mõisatöölise peres. Õppis 1902–06 Holdre valla- ja 1906–09 Helme kihelkonnakoolis, 1909–13 Tartu õpetajate seminaris, 1915 4. Petrogradi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–28 Kõrgemas Sõjakoolis, 1925–27 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ja 1930–36 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cum laude. Korp! Rotalia liige. Töötas 1913–15 kooliõpetajana Türi kihelkonnakoolis ja Nõmmküla ministeeriumikoolis. I MS ajal veebruarist 1915 177. tagavarapolgus, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 304. Novgorod-Severski jalaväepolgus, veebruarist 1917 roodu- ja pataljoniülem 748. Vileika jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant detsembrist 1916, alamkapten jaanuarist 1917. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai 26.03.1916 haavata. Detsembrist 1917 märtsini 1918 Tartus Eesti tagavarapataljoni 4. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 29.11.1918 6. jalaväepolgu 1. roodu ülem, määrati 18.12.1918 Viljandis moodustatava 2. pataljoni ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 23.06.1919 Lätis Stolbeni mõisa all põrutada. Kapten oktoobrist 1919. Sai autasuks Valgamaal Helme v Pokardi (ka Bokardi) talu, mis oli endine karjamõis. Märtsist 1920 6. jalaväepolgu ülema abi, septembrist 1920 3. piirikütipataljoni ülema kt, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni ülem, ühtlasi veebruarist juulini 1921 Viljandi garnisoni ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgus, augustist 1922 kindralstaabi valitsuse käsundusohvitser, jaanuarist 1923 2. osak A jsk ülem, märtsist 1924 kindralstaabis, oktoobrist 1925 SÜÕ ülema abi ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud, maist 1933 KÜÕ ajutine ülem, aprillist 1934 ülem. Maist 1936 oktoobrini 1939 haridusminister, rajas Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi. Oktoobrist 1939 sõjavägede staabi ülem. Major 1923, kolonelleitnant 1927, kolonel 1931, kindralmajor 1940. Oli Looduseuurijate Seltsi auliige, Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali komitee esimees, Ohvitseride Laskespordi Keskühingu juhatuse esimees ning Mulkide Seltsi Tallinnas ja VRVÜ Tallinna osak liige. Vabastati 16.07.1940 teenistusest. Seejärel elas Helme v Pokardi talus. Nõukogude võim arreteeris ta 18.10.1940 Pokardi talus. Lasti maha 02.10.1942 Kirovi obl VjatLagis. Tähis Pokardi talus, nimi tahvlil Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal, Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1934), VT I kl (1937), Vene AnO IV kl ja StO III kl, Läti KTO I kl, Belgia KO I kl, Leedu GO I kl, Poola PR III kl, Rootsi MO III kl, Soome VRO I ja III kl ning Ungari TR I kl. Abikaasa Mary, esimeses abielus Hovaldt, sünd Pikk (1903, põgenes 1944 läände), kasupoeg Rein (1936, põgenes 1944 läände). (J.P.)
JAAKSON, Jaan Jaani p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1246/15.09.1920 6 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jaan JAAKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juulil 1919 a. soomusauto „Wibulane“ peastmisel.
Sündis 15.(03.)06.1886 Pärnumaal Enge vallas, 1918 elas Halinga vallas. Õppis Pärnu-Jaagupi kihelkonnakoolis, ametilt klaveritisler. I MS ajal 1915–17 429. Riia jalaväepolgus. VS ajal alates 24.01.1919 6. jalaväepolgu 11. roodus, novembrist 1919 11. roodu rühmaülem. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.02.1919 Lätis Ruhja all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Halinga v Vahenurme m Rehe talu. Nõukogude ajal Nurme kolhoosi põllutööline. Suri 23.03.1963 Tallinnas. Maeti Uduvere kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Sagim (1907–89), lapsed Elmar (1929), Väino (1930–31), Kaupo (1931–95), Jaan (1933), Vaike (1936–90), Ülo (1937–99) ja Arvo (1942). (A.K.)
JAAKSON, Jüri Ado p, Ajutise Valitsuse minister (1918).
VR III/1, nr 2538/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Jüri JAAKSON’le, hinnates kodanlisi teenuseid mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 16.(04.)01.1870 Viljandimaal Uue-Võidu v Kokaviidika (hiljem Viidika) talu pidaja peres. Õppis 1879–81 Uue-Võidu Turbamäe valla- ja 1881–85 Viljandi kihelkonnakoolis, 1886–92 H. Treffneri gümnaasiumis ning 1892–96 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜS Ühenduse liige. Alates 1897 Viljandis advokaadi abi. Oli 1898–1901 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja seltsi Koit juhatuse esimees. Sügisest 1901 Riias advokaadi abi ja 1902–14 advokaat. Oli 1902–05 Riia Imanta seltsi ja 1906–14 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi esimees, 1904–20 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees. Jaanuarist 1915 detsembrini 1918 Tallinna Linnapanga direktori abi ja 1915–19 Tallinna Majandusühisuse nõukogu ja Põhja-Eesti Põllumeeste Keskseltsi juhatuse esimees. Maist novembrini 1917 Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poska abi, 1917–19 Eesti Ajutise Maanõukogu liige ja 1917–18 abiesimees. Jaanuaris 1918 vangistasid enamlased ta lühikeseks ajaks. Alates 13.11.1918 võttis Eesti Ajutise Valitsuse peavolinikuna Saksa okupatsioonivõimudelt üle riigiasutusi. VS ajal novembrist 1918 oktoobrini 1920 Ajutise Valitsuse, hiljem ka nelja valitsuse kohtuminister ning Asutava Kogu ja I, II ja III Riigikogu liige. Detsembrist 1924 detsembrini 1925 riigivanem. Novembrist 1926 Eesti Panga president, ühtlasi 1935–38 Riigi Majandusnõukogu liige, 1937 Rahvuskogu II koja liige, 1938–40 Riiginõukogu liige, KL finantskomitee esimees, 1939 Võru Lastekaitse Ühingu auliige, Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Asutas 1936 H. Treffneri gümnaasiumi juurde sihtkapitali. Vabastati 17.07.1940 Eesti Panga presidendi ametist. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 20.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Tähis Viljandi v Viidika talus, nimi tahvlil Pärnu Kuninga tn põhikoolis, Tori kirikus, Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal ja presidendilossil Kadriorus. Abikaasa Meeri-Olga-Vilhelmine, sünd Behrens (1885), tütar Lydia (1918–74), siirdusid 1941 järelümberasujatena Saksamaale. (J.P.)
JAANBERG, Aleksander-Albert Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 157/21.02.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Aleksander Jaani p. JAANBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 weebruaril 1919 a. Usnowe mõisa juures, kus Teie oma jaoskonnaga meie pealetungiwate wägede pahema tiiwa päästsite, sundides tabawa tulega ümberhaarawaid wägesid taganema. Selle järele tormasite Teie oma jaoskonna ees waenlase laskwate kuulipildujate peale, kust meeskond kabuhirmus põgenes kõike maha jättes.
Sündis 15.(03.)12.1894 Harjumaal Vihterpalu vallas. Õppis Vihterpalu vallakoolis. I MS ajal 1916–17 478. Toržoki jalaväepolgus ja 1917–18 3. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski all. Elas 1918 Vihterpalu v Keibu külas, ametilt meremees. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kalur Keibu külas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Siberisse. Suri asumisel 08.03.1955 Novosibirski obl Iskitimi rajoonis. Kenotaaf Vihterpalu kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Pauline, sünd Sanvik (1900–66, küüditati 1949, vabanes 1956). (M.S.)
JAANIMETS, Karl (kuni 1936 JAANSON, Karp) Pauli p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1258/15.09.1920 6 jalawäe polgu kapralile Karl JAANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 Balenhofi veski juures.
Sündis 14.(02.)12.1895 Pärnumaal Kaisma v mõisatöölise peres. Õppis Pärnu-Jaagupi kihelkonnakoolis, ametilt põllutööline. I MS ajal 1915–18 316. jalaväepolgus. VS ajal alates 08.12.1918 6. jalaväepolgu luurajate komandos. Kapral jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Halinga v Loomse talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosis põllutööline. Suri 08.09.1981 Pärnu raj Halinga külanõukogus. Maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Tõnson (1902–79), lapsed Hermont-Voldemar (1923–77), Karl-Johann (1924–92), Elsa (1927), Salme (1928), Leida (1930), Anton (1931–96), Linda (1933–2011), Helmi (1934), Jaan (1936–90), Ilmar (1938), Maimu (1940) ja Mart (1944–67). (A.K.)
JAANSO (kuni 1935 JAANSON), Otto Jaani p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1932).
VR II/3, nr 974/01.09.1920 1 jalawäe polgu alamkaptenile Otto JANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 detsembril 1919 a. Ust-Scherdjanka küla all.
Sündis 30.(18.)04.1896 Viljandimaal Vana-Tänassilma v Kõresaare talu omaniku peres. Lõpetas Vana-Tänassilma vallakooli, Viljandi kihelkonnakooli, eksternina Velikije Luki reaalkooli, 1916 Pihkva lipnikekooli, õppis 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal alates augustist 1914 172. tagavarapataljonis ja 429. Riia jalaväepolgus, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 538. Medõni jalaväepolgus, novembrist 1917 kuulipildujate komando ülem, viidi ratsakuulipildujate komandosse. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ning Riia ja Dvinski rindel, sai 22.07.1917 Drisvjati jõe ääres põrutada. Alamleitnant juulist 1917, leitnant novembrist 1917. Märtsist 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 27.11.1918 ohvitseride reservi 7. rühma ülem, detsembrist 1918 Tapal rongide kontrolli ülem, alates 15.12.1918 Tamsalu raudteejaama komandant ja KL organiseerija, jaanuarist 1919 dessantpataljoni 2. roodu ülem, samast kuust 1. jalaväepolgu 13. roodu vanemohvitser, veebruarist 1919 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Alamkapten novembrist 1919. Jätkas teenistust 1. jalaväepolgus (novembrist 1922 jalaväerügement) roodu- ja pataljoniülemana, oktoobrist 1923 oli SÜÕ ohvitseride kursuste ülema abi, augustist 1927 kindralstaabi käsundusohvitser, märtsist 1928 SÜÕ aspirantide kursuste ülema kt, oktoobrist 1928 taas kindralstaabi käsundusohvitser, juunist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser ja 6. osak B jsk ülema kt, novembrist 1929 C jsk ülem ning veebruarist 1932 A jsk ülem, maist 1932 1. jalaväerügemendi ülema abi, märtsist 1934 Harju kaitseringkonna staabi ülema kt, juulist 1934 kaitsevägede staabi 6. osak ülema kt, oktoobrist 1936 ülem. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1932. Ühtlasi jaanuarist 1930 märtsini 1932 VMK sekretär, kaitsevägede staabi ohvitseride kogu juhatuse liige ja sekretär, VOK revisjonikomisjoni ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 04.05.1937 Läänemaal Märjamaa vallas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), EPR II/I (1936) ja Vene AnO IV kl. Vallaline. (J.P.)
JAANSON, Karl vt JAANIMETS, Karl Pauli p.
JAANSON, Philipp vt ALA, Villu Jaani p.
JAANSON, Robert-Johann Jakobi p, vanemallohvitser (1919), ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 253/05.03.1920 Rannawalwe, Side- ja Päästejaamade Walitsuse nooremale alamohwitserile Robert Jakobi p. JANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Loo mõisa all.
Sündis 17.(05.)04.1894 Tallinnas. Õppis 1904–10 Tallinnas linnakoolis ja 1916 Gomeli lennuväe õppekomandos. I MS ajal veebruarist 1915 novembrini 1918 Peterburi tagavara lennuväepataljonis. Osales sõjategevuses Austria-Ungari vägede vastu õhuvaatlejana. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult piirivalve Aseri salgas, märtsist 1919 rannavalve, side- ja päästejaamade valitsuse Tallinna raj osak postivanem. Vanemallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 29.12.1918 Loo mõisa all haavata. Jaanuarist 1920 7. piirikütipataljoni 3. roodu veltveebel, maist 1920 4. roodu nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja märtsist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Tallinna tollivalitsuses laevade ja ladude ülevaataja abina, Paldiskis tollipunkti ülema kt ja Eesti Raudtee Peatehases vanemametnikuna. Sai Järvamaal Ambla v Pikarünka talu, mille andis rendile. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal töötas M. I. Kalinini nim elavhõbealaldite tehases. Suri 22.03.1953 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Klara-Amalie, sünd Krüger (1897–1974), poeg Arvo (1930). (A.K.)
JAANUS, Karl Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1119/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Karl JAANUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 29 juunil 1919 a. Üksküla juures.
Sündis 09.11.(28.10.)1899 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Räsna k Suuroja (ka Mädalombi) talus. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 12.01.1919 3. jalaväepolgu 2. roodus, maist 1920 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Suuroja talu. Oli 1925–40 KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk ratsa üksikeskadroni rühmapealik ja ratsarühma majanduspealik, Viruvere-Räsna VTÜ esimees, 1922–36 Vitsjärve Põllumeeste Kogu ja 1936–40 IL osak abiesimees ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal 1943–44 Põltsamaa vallavanema abi, 1942–43 Viruvere-Räsna piirkonna põllumajandusjuht ja OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 08.09.1945 Suuroja talus. Mõisteti detsembris 1946 kümneks aastaks vangi, oli Komi ANSV ja Sverdlovski obl vangilaagrites, vabanes märtsis 1955. Elas Suuroja talus, töötas kolhoosis loomatalitajana. Viimased aastad elas poja peres Põltsamaa v Eskul. Võttis osa oma 100. sünnipäeva tähistamisest Põltsamaa lossi restoranis ning sünnikohas 100. sünnipäeva meenutava tähise avamisest. Osales korduvalt VR päevadel. Suri 06.10.2000 Jõgevamaal Põltsamaa v Esku külas. Maeti Pilistvere kalmistule. Tähis Suuroja talu juures Põltsamaa vallas. Abikaasa Erna, sünd Tiksammel (1909–94), lapsed Maie (1935), Tõnu (1936), Tiiu (1938), Mare (1941–48) ja Eevi (1942). Viimasena surnud VR kavaler. (J.P.)
JAGOMÄE (kuni 1937 JAGOMÄ), Karl-Robert Kristjani p, reamees (1919).
VR II/3, nr.1163/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Karl JAGOMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a. Plaanupi küla juures. (Täpsustus: lahing toimus 25.06.1919.)
Sündis 01.05.(19.04.)1891 Võrumaal Misso v Pertli kõrtsis kõrtsmiku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 23. Manglisi grenaderipolgus. VS ajal alates 05.02.1919 vabatahtlikult 2. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sattus kahel korral Pihkva all enamlaste kätte vangi, kuid põgenes, sai 25.06.1919 Lätis Planupe mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Võrumaal Orava v Tamme talu. VRVÜ Võru osak liige. II MS järel läks represseerimise kartuses Viljandisse ehitustööliseks, alates 1964 Võrus kojamees. Suri 10.02.1980 Võrus. Maeti Pindi kalmistule. Abikaasa Natalie-Johanna, sünd Sillaots (1900–74), poeg Bernhard (1926–2004). (A.K.)
JAGOMÄGI, Karl vt JAGOMÄE, Karl-Robert Kristjani p.
JAHNKE, Ludvig Georg Otto, Rootsi mereväe kapten.
VR III/3, nr 3130/29.04.1925 hinnatas kodanlisi teeneid, mis Härra Kapten Georg Otto JAHNKE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1877 Rootsis. Alates 1901 töötas kuningliku mereväebaasi merekaartide osakonnas. Teenis kaptenina suurtükilaeval Svensksund. Suri 22.07.1932. Maeti Solna Põhja kalmistule. Teised autasud: Rootsi MO I kl. (M.S.)
JAKOBSEN, Ludvig-Karl Julius-Friedrich-Vilhelmi p, kapten (1919), kolonel (1931).
VR I/3, nr 1636/17.12.1920 Endisele Sõjakooli pataljoni ülemale, alampolkownik Ludwig Juliuse p. JAKOBSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)05.1893 Viljandimaal Leebiku vallas kaupmehe peres. Peatselt asuti Viljandisse. Õppis Viljandis algkoolis ja linnakoolis, 1912 omandas Kaasanis koduõpetaja kutse, 1912–13 õppis Simbirski kadetikorpuses, 1913–14 Kaasani sõjakoolis ja 1925–28 Poola kõrgemas sõjakoolis. Korp! Sakala liige. Töötas 1909–12 koduõpetajana Simbirskis. I MS ajal 142. tagavarapataljoni rooduülem, veebruarist 1915 56. Žitomiri jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülem kuni veebruarini 1918. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Galiitsia rindel, sai 05.03.1915 Terka küla all haavata ja 07.06.1916 Stõri sillal põrutada. Alamleitnant oktoobrist 1914, leitnant maist 1916, alamkapten juunist 1916. VS ajal alates 29.11.1918 6. jalaväepolgu majandusülem, aprillist 1919 Vabariigi Sõjakooli roodu- ja novembrist 1919 pataljoniülem ning lektor. Kapten maist 1919. Oktoobrist 1920 Soomusrongide Diviisi ohvitseride täienduskursuste ülem, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu Sakala partisanide pataljoni ülem, juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni ülem, ühtlasi Viljandi garnisoni ülem. Jaanuarist 1924 Eesti sõjaväe esindaja Varssavis ning juunist 1925 ka Rumeenias, oktoobrist 1930 riigivanema vanem käsundusohvitser, aprillist 1934 1. jalaväerügemendi ülem, juunist 1936 sõjaväe esindaja Saksamaal, märtsist 1937 ühtlasi Ungaris. Alampolkovnik märtsist 1920, kolonel 1931. Ostis 1932 Viljandimaal Loodi v Asu talu, kuhu asus elama venna pere. Oli Sakala Partisanide Ühingu esimees ja auliige, 1922–24 Vabadussõjas Langenute Mälestamise Sakalamaa Komitee abiesimees, Poola Küttide Ühingu auohvitser, Poola 2. ja 16. ulaanirügemendi auliige ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1940 vabastati sõjaväe esindaja kohalt, jäi Saksamaale. Juunist 1941 Saksa armee teenistuses armeegrupi Nord juures. Tuli Eestisse, tegutses Abwehris Tallinna harujaoskonna Eesti grupis. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Töötas Cellariuse luurejaoskonnas, aprillis 1945 vabastati teenistusest. Seejärel Saksamaa läänetsoonides asuvate Eesti sõjameeste õiguste kaitsja, Balti Nõukogu liige Saksamaal, Balti Seltsi Saksamaal asepresident, Eesti Võitlejate Ühingu esimees, Eesti Skautide Maleva Saksamaal vanem, ajalehe „Võitleja“ asutaja ja toimetuse liige. Tegutses Balti küsimuste nõunikuna Saksa valitsuse juures ning mitteametliku Eesti esindajana Saksamaal. Suri 11.12.1961 Kölnis. Maeti Kölni Põhjakalmistule. Teised autasud: EPR II/I (1930) ja I/II (1934), KR III kl (1934), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl, Läti KTO III kl, Poola PR III kl ja TR, Soome VRO III kl, Prantsuse ALO IV kl ja SM, Rootsi MO III kl, Rumeenia KO III kl ja TO V kl, Itaalia KO III kl ning Ungari TR IV kl. Abikaasa Marie, sünd Kuben (1904), poeg Ivar-Ülo (1934). (J.P.)
JAKOBSON, Aleksander vt JÄRVELAID, Aleksander Jüri p.
JAKOBSON, Gustav Marie p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1534/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Gustaw JAKOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – Pitalowa all ja Marienhauseni jaama waldamisel.
Sündis 27.(14.)09.1900 Tartus. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 11.03.1919 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Suri 03.04.1925 Võrumaal Saaluse v Juraski talus tuberkuloosi. Maeti Vastseliina kalmistule. Vallaline. (J.P.)
JAKOBSON, Johannes vt KIVIVÄLI, Johannes Juhani p.
JAKOBSON, Karl Kusta p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1939).
VR II/3, nr 311/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl Gustawi p. JAKOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a.
Sündis 13.(01.)11.1899 Pärnumaal Jäärja v Lanksaare talus tisleri peres. Õppis Veelikse ja Tali vallakoolis, ametilt mölder. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, juulist novembrini 1919 õppekomandos, detsembrist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 20.06.1919 Lätis Lemsalu lähistel haavata ja 22.11.1919 Narva all Aleksandrovskaja Gorka küla juures põrutada. Aprillist 1920 1. piirikütipataljoni 1. roodus, detsembrist 1920 Narva karantiini vahimeeskonna jaoülem. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Jäärja v Veelikse m Rauliste talu, rajas sinna jahu- ja saeveski. Oli 1923–27 Jäärja vallavanema abi, Jäärja VTÜ asutaja ning VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal ehitustööline. Suri 15.09.1978 Kilingi-Nõmmel. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Ida-Marie, sünd Toodo (1902–81), lapsed Valve (1929), Ruth (1931–33), Ahto (1934–2000) ja Malle (1937). Vend Arnold Jakobson (1921–44) langes II maailmasõjas Narva rindel Sinimägedes. (A.K.)
JAKOBSON, Mart vt JAAGURA, Mart Jüri p.
JAKOBSON, Villem Jaani p, leitnant (1919), major (1934).
VR II/3, nr 2936/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu 6. roodu leitnant Villem JAKOBSON Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 31. jaanuaril 1919 a. Tuderna silla juures, luureretkel 3. veebruaril 1919 Võrru ja lahingus 4. mail 1919 a. Kõo küla all.
Sündis 10.06.(29.05.)1896 Pärnumaal Jäärja vallas, pere elas Kiisa talus. Õppis Ruhja kaubanduskoolis, 1916–17 1. Kaasani lipnikekoolis ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 kaardiväe Grenaderipolgu tagavarapataljonis, novembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1917. Nooremohvitser 138. tagavarapolgus, veebruarist märtsini 1918 2. Eesti polgu 5. roodus. VS ajal alates 26.11.1918 2. jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser, juulist 1919 roodu ülem. Alamleitnant juunist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 06.05.1919 Võrumaal Kõo küla all haavata. Sai autasuks maa ja prii kooli kõrgkooli lõpuni, loobus maast ning võttis selle asemel rahalise tasu. Maist 1920 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) sidekomando ja piirivalve jsk asjaajaja, signalistide komando 2. ja 3. kompanii rühma ning pioneerkomando ja rügemendi suusk-jalgratturite komando ülem, aprillist 1928 2. diviisi õppekompanii ülem, oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni adjutant, oktoobrist 1929 2. diviisi staabi 2. jsk ülem. Kapten 1928, major 1934. VRVÜ Tartu osak liige. Juunis 1941 viidi Punaarmee koosseisus Venemaale, veebruarist aprillini 1942 1. Eesti tagavara laskurpolgu ülem. Suri 29.08.1942 Sverdlovski obl Kamõšlovis. Maeti Kamõšlovi kalmistule. Abikaasa Ella-Johanna, sünd Kuningas (1902), lahutati 1930, tütar Ebba (1925). Õemees Osvald-Julius Teearu VR II/3. (A.K., J.P.)
JAKOVI, Jakob vt KALDE, Jakob Jakobi p.
JALAKAS, Karl-Arnold Jakobi p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 2962/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis reamees Karl-Arnold JALAKAS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud novembrikuus 1918 a., kui kooliõpilaste rühma organiseeris ja korrapidamisest Tallinnas elavalt osa võttis ja hädaohtlikul silmapilgul „Löögipataljoniga“ frondile kindral Tõnissoni käsutada sõitis.
Sündis 10.02.(28.01.)1901 Tallinnas töölise peres. Õppis 1911–17 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis, 1924–25 Tallinna kolledžis ja 1925–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. Oli 1918 OK liige. VS ajal alates 16.12.1918 õppursõdur Tallinna kooliõpilaste pataljonis ja 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus, märtsist 1919 taas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser 2. jalaväepolgu 4. roodus, detsembrist 1919 3. diviisi tankiklassis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Veebruarist 1920 Tankide Pataljoni adjutandi abi, juulist 1920 Tankide Roodus. Alamleitnant märtsist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1926–28 piimasaaduste väljaveo kontrolljaama ametnik, 1928–34 Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi sekretär-juriskonsult, 1930–36 advokaat A. Sirgu abi, 1936–38 patroonita advokaadi abi, siis advokaat Tallinnas. Kuulus 1934 Tallinna linnavolikogusse, oli EDSL Tallinna osak, EVKL ja EVL juhatuse ning nende ajalehe „Võitlus“ peatoimetaja ja kirjastuse esimees. Arreteeriti 12.03.1934 Tallinnas juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, oli jaanuarini 1935 Tallinna Keskvanglas. Mõisteti juunis 1935 tingimisi kuueks kuuks vangi. Oli 1938–40 VI Riigikogu liige, Samuti KL Tallinna mlv sidekompanii adjutant ja pealik, Nõmme divisjoni adjutandi abi ning Nõmme VTÜ, Tallinna Õhuasjanduse Ühingu, seltsi LR Soomusrong Nr. 3, Tallinna Kooliõpilaste Pataljoni Seltsi, Eesti-Itaalia Ühingu, Nõmme Meestelaulu Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 03.08.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse osas, nimi tahvlil Tori kirikus ja Toompea lossi hoovis. Abikaasa Ellen-Emilie, sünd Toom (1905–96, küüditati 1941, 1946 tuli tagasi, arreteeriti 1949, vabanes 1957), pojad Hillar (1927, küüditati 1941, vabanes 1946) ja Arno-Jaak (1936–98, küüditati 1941, vabanes 1946). (M.S.)
JALAKAS, Mihkel Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 632/24.08.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Mihkel Hansu p. JALAKAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa all.
Sündis 02.05.(20.04.)1885 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Võhma külas vabadiku peres, hiljem renditi Imavere v Kaasiku talu. Õppis vallakoolis. Töötas 1918 Põltsamaa alevis tislerina. I MS ajal jalaväelane, teenis 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 24.01.1919 2. tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Võru- ja Petserimaal, sai 23.04.1919 Pankjavitsa mõisa juures haavata. Suri 24.04.1919 Võrumaal Vastseliina vaksalis sidumispunktis. Maeti Põltsamaale. Vallaline. Nimi Pilistvere ja Põltsamaa sambal ning tõenäoliselt oli ka tahvlil Põltsamaa kirikus (hävinud). (J.P.)
JALASMAA (kuni 1914 JOHANSSON, sünd FORSMAN), Hilda Maria Andersi t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2021/14.05.1920 Proua Hilda JALASMAA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 28.02.1878 Soomes Pyhämaal meremehe peres. Aastast 1899 kooliõpetaja. VS ajal tegutses EAP rahakogumise toimkonnas. Suri 13.02.1945 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
JALKANEN, Aarno Emil Emili p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1764/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Aarne JALKANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.05.1898 Soomes Laukaa vallas. Õppis Jyväskylä lütseumis. Teenis 1918 vabatahtlikult välisuurtükirügemendis. Põllumees Laukaa Lievestuores. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas, jäi seal kadunuks. Tunnistati 1933 ringkonnakohtu otsusega surnuks, surmaajaks anti 31.11.1921. (M.S.)
JAMBURG, Eduard vt OJASTE, Eduard Jaani p.
JANE, John vt JUSSILA, Johannes.
JANSEN, Juhan (sünd Joann) Jaani p, nooremleitnant (1920), kaptenmajor (1939).
VR II/3, nr 153/21.02.1920 Miiniristleja „Wambola“ wanemale miini ohwitserile, noorem-leitnant Johan Jaani p. JANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 märtsil 1919 a. Orawa küla waldamisel.
Sündis 10.07.(28.06.)1892 Pärnumaal Seli v Miido talu pidaja peres. Õppis Kuressaare gümnaasiumis, Riia vaimulikus seminaris, Kuressaare ja Paldiski merekoolis, 1920 mereväeohvitseride kursusel, 1925–29 Tallinna kolledžis ning 1929–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. I MS ajal juulist 1915 maini 1918 Balti mere laevastikus vahilaeval Orjol ning transpordilaevadel Vormsi, Wasa ja Mitava. Aselipnik septembrist 1915. VS ajal alates 26.11.1918 suurtükilaeva Lembit ning jaanuarist 1919 miiniristleja Wambola vahiülem, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, juunist 1919 miiniristleja Wambola vanem miiniohvitser. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku vastu Soome ja Liivi lahel ning Meredessantpataljoniga laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 Lõuna-Eestis, sai 19.03.1919 Võrumaal Orava mõisa all haavata. Sai autasuks Läänemaal Saulepi v Uue-Varbla m Käänu talu. Juunist 1922 Wambola vanemohvitser, maist 1926 Peipsi laevastiku suurtükilaeva Ahti komandör, maist 1927 vahilaeva Laine ning detsembrist 1927 abilaeva Tallinn komandöri abi, septembrist 1928 mereside Kunda raj ülem, oktoobrist 1930 Haapsalu raj ülem, novembrist 1933 traaleri Kalev (maist 1936 Keri) komandör, novembrist 1937 miiniveeskaja Suurop komandör. Nooremleitnant maist 1920, leitnant 1921, vanemleitnant 1924, kaptenmajor 1939. Olnud Mereväe Ekipaaži kohtu esimees ja asjaajaja ning 3. diviisi kohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude ajal õpetaja Tallinna merekalanduse tehnikumis. Suri 03.07.1956 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Abikaasa Niina, sünd Saar (1899–1972), poeg Jüri (1929–67). (M.S.)
JANSON, Nikolai Aleksei p, nooremordinaator (1919), sanitaarmajor (1924).
VR I/3, nr 488/25.08.1920 1 Tartu sõjawäe haigemaja nooremale ordinaatorile, Dr. Nikolai JANSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 20.(08.)01.1885 Tartumaal Ahja v õigeusu kiriku teenri peres. Lõpetas 1906 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, õppis 1906–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja l922–23 sõjaväearstide täienduskursustel. Töötas juunist 1913 Tartu linnahaigla assistendina. I MS ajal septembrist 1914 tagavaralaatsaretis nr 92, juulist 1915 Novo-Georgievski kindluse laatsaretis, augustist 1915 veebruarini 1919 sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 28.02.1919 1. Tartu sõjaväehaigla nooremordinaator. Jaanuarist 1921 2. diviisi laatsareti nooremordinaator, märtsist 1922 Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) vanemarst. Sanitaarleitnant detsembrist 1921, sanitaarkapten 1923, sanitaarmajor 1924. Oli Ratsarügemendi ohvitseride kogu aukohtu liige. Märtsis 1926 vabastati teenistusest. Elas riigipensionärina Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 29.07.1939 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Elfriide-Marie-Heleene, sünd Jõks (1890), tütar Veera (1914). (M.S.)
JANSON, Otto vt JAANSO, Otto Jaani p.
JANSON, Robert vt JAANSON, Robert-Johann Jakobi p.
JANSONS, Jūlijs Voldemārs Jānise p, Läti polkovnik (kolonel) (1919).
VR I/2, nr 2391/26.03.1920 Esimese Wolmari polgu ülemale, Alampolkownik Julius Jaani p. JANSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud, kui kaaswõitleja Eesti wabaduswõitluses Läti wäeosade organiseerimisel ja korraldamisel, aidates operatsioonides lõuna frondil enamlaste ja Landeswehri wastu.
Sündis 10.12.(28.11.)1879 Lätis Cēsise mk Sāviena vallas talupidaja peres. Õppis Valka õpetajate seminaris ja 1900–02 Vilno sõjakoolis. Teenis alates 1899 vabatahtlikult 116. Malojaroslavi jalaväepolgus, sügisest 1900 sõjakoolis, suvest 1902 nooremohvitser 98. jalaväepolgus, alates 1903 99. Ivangorodi jalaväepolgus ja 1912 92. Petseri jalaväepolgus. Alamleitnant 1903, leitnant 1906 ja alamkapten 1910. I MS ajal augustist 1914 rooduülem, alates 1916 pataljoniülem. Osales lahingutes Ida-Preisimaal, Poolas ja Galiitsias, sai kolm korda haavata. Kapten septembrist 1914, alampolkovnik septembrist 1915. Märtsis 1917 määrati Läti küttide tagavarapolgu ülemaks, augustist detsembrini 1917 oli 12. armee staabi eriülesannetega ohvitser. Jaanuarist 1918 elas Sāviena vallas. VS ajal alates 18.02.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Põhja- ja Ida-Lätis, sai septembris 1919 haavata. Novembrist 1919 tagavarabrigaadi ülem. Maist 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabi reservis, juulist 1920 piirivalveülem, jaanuarist 1921 piirivalvediviisi ülem, juunist 1921 ohvitseride reservis, aprillis 1922 vabastati teenistusest. Pidas Sāviena v Nairieši talu. Oli 1920–24 LKO nõukogu liige. Vahistati detsembris 1923 ning mõisteti kolmeks aastaks vangi oma pruudi mahalaskmise eest oktoobris 1917. Presidendi otsusega asendati karistus reameheks degradeerimisega. Amnesteeriti 1928 ning ennistati koloneli aukraadi. Juunist 1928 piirivalves, kus oli Dagda piiripunkti ülem, hiljem teenis Jaunlatgale piirivalveringkonnas, detsembrist 1930 sõjaväe peaintendantuuri mobilisatsiooniosak ülema abi. Mais 1933 vabastati teenistusest, seejärel talunik Sāviena vallas. Suri 27.01.1937 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II ja III kl, Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Vallaline. (J.P.)
JANTOV, Jüri (sünd Georgi) Tiina p, kapral (1919).
VR II/3, nr 115/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Jüri Tiina p. JANTW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 23 aprillil 1919 a. Mõniste mõisate juures, ning pärast külade waldamisel Mustajõest kunni Waidawa jõeni.
Sündis 29.(17.)02.1896 Läänemaal Lihula v Matsalu m Mardi talus. Õppis Lihula alevi koolis. I MS ajal Semjonovskoje kaardiväepolgus. Elas 1918 Lihula vallas, oli põllutööline. VS ajal alates 05.12.1918 1. jalaväepolgus, viidi 26.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantrühma. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 01.07.1919 Riia lähistel Rodenpoisi raudteejaama juures. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa sambal ja Lihula samba tahvlil. Vallaline. (J.P.)
JANTUNEN, Simo Matti p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1941).
VR II/3, nr 2145/26.03.1920 Sõdurile Simo JANTUNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.08.1898 Soomes Rautus. Õppis algkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses põllumehena Pieksämäki Karjalankyläs, oli Rautu KL liige. Jätkusõjas juulist 1941 kuulipildur, novembrist 1941 kuulipildujate meeskonna ülem. Osales Simpele, Hiitola, Kurkijoki ja Äänisniemi lahingutes. Veebruaris 1942 vabastati teenistusest. Nooremseersant novembrist 1941. Suri 19.05.1967 Joroinenis. Maeti Joroineni Kirkonkylä kalmistule. (M.S.)
JARAMO (kuni 1935 GESTRIN), Sulo Toivo Gustaf Ferdinandi p, Soome vanemallohvitser (1918), lipnik (1940).
VR II/3, nr 1749/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Toivo GESTRIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.06.1888 Soomes Iittis kooliõpetaja peres. Õppis keskkoolis. Osales 1916–18 jäägriliikumises. Oli 1917 Toijala ja 1918 Turu KL liige. Soome VS ajal võttis vabatahtlikult osa Riihimäki vallutamisest. Juunist 1918 Vöyri sõjakoolis. Vanemallohvitser 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses postisorteerija ja postiljonina. Talvesõja ajal sõjatsensuuri staabis tsensor. Lipnik 1940. Vaherahu ja Jätkusõja ajal Turu postikontrolli sekretär. Veebruaris 1944 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (M.S.)
JĘDRZEJEWICZ, Wacław Czesławi p, Poola kolonelleitnant (1926), brigaadikindral (1992).
VR I/3, nr 3045/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis major Waclaw JEDRZEJEWICZ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 29.01.1893 Ukrainas Podoolia kub Vinnitsa maakonnas. Õppis Varssavis gümnaasiumis, 1913–14 Krakau Jagellooni ülikoolis, lõpetas 1921 Varssavi kõrgema sõjakooli. I MS ajal salajase Polska Organizacja Wojskowa üks asutajatest ja Varssavi pataljoni juhte. Osales pataljoniga Poola Leegioni 1. brigaadi koosseisus lahingutes Volõõnias Vene vägede vastu. Sakslased arreteerisid ta sügisel 1917, sest keeldus andmast vannet Saksa keisririigile. Novembrist 1918 Poola kindralstaabi 2. osakonnas, osales 1920–21 eksperdina Poola ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel Riias, 1921–25 korraldas armee 2. osakonnas luuretegevust Nõukogude Liidu suunal. Oli 1926–28 Poola sõjaväeatašee ja saatkonna asjur Jaapanis, 1928–33 töötas välisministeeriumi konsulaarosakonnas ning 1933–34 oli rahandusministeeriumi aseminister ning 1934–35 usuasjade ja haridusminister. Septembrist 1939 astus sõjaväeteenistusse ja organiseeris riigikaitse fondi evakueerumist Prantsusmaale. Vastuolude tõttu eksiilvalitsuse juhi kindral W. Sikorskiga lahkus teenistusest ja asus märtsis 1941 USAsse. Oli 1942 Poola päritolu ameeriklaste komitee ja 1943–48 New Yorgis Józef Piłsudski Ameerika instituudi asutaja ja direktor, 1948–58 Wellesley’i kolledži vene keele ja kirjanduse professor, 1958–63 Wisconsini Riponi kolledži slavistika õppejõud ning 1964–78 Piłsudski instituudi direktor, nõukogu sekretär, asepresident ja president. Poola president ülendas ta 1992 brigaadikindraliks. Suri 30.11.1993 USAs Connecticuti osariigis Cheshire’is. Maeti Varssavi Powązki kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl, PR IV ja V kl, IR ja VR ning Prantsuse ALO V kl. (J.P.)
JENNER, Frank Clifford, Briti nooremleitnant.
VR I/3, nr 2436/26.03.1920 Leitnant Frank Clifford JENNER’ile, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 23.03.1887 Inglismaal Surrey krahvkonnas Ewhurstis. VS ajal Briti lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Märtsis 1927 vabastati teenistusest. II MS ajal septembrist 1940 Briti lennuväes. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
JENS, Hugo-Johannes Hinriku p, leitnant (1919), major (1935).
VR II/3, nr 1460/08.10.1920 1 jalawäe polgu leitnandile Hugo JENS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 augustil 1919 a. Glubokoje küla juures.
Sündis 18.(06.)06.1897 Tallinnas pagari peres. Õppis Tallinna K. Hindreuse koolis, lõpetas 1915 Nikolai gümnaasiumi, õppis 1915–16 Riia polütehnilise instituudi inseneriteaduskonnas (ei lõpetanud), 1916–17 4. Moskva lipnikekoolis ja 1923–25 alalisväe ohvitseride kursuste inseneriklassis. Alates 1915 korp! Vironia liige. I MS ajal 1916–18 1. Nižni-Novgorodi üliõpilaste pataljonis, 3. tagavara- ja 541. Veliži jalaväepolgus ning jaanuarist aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 07.12.1918 varustusvalitsuse käsundusohvitser, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 4. roodu ülem ja novembrist 1919 sidekomando ülem. Alamleitnant juulist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Jätkas teenistust 1. jalaväepolgus, septembrist 1922 sädetelegraafi roodus, märtsist 1924 Sidepataljonis 2. ja 3. sidekompanii ülem, detsembrist 1932 detsembrini 1934 teenis VAK töökomisjonis, jaanuarist 1935 2. diviisi sideülem, oktoobrist 1935 Sidepataljoni 3. sidekompanii ülem ja Tallinn-Nõmme garnisoni sideülem. Oli korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Kapten 1926, major 1935. Oli 1939–40 Sidepataljoni ohvitseride kogu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurpolgu sidepataljoni koolitusülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Oli Krasnojarski kr NorilLagis ja Kasahhi NSV KarLagis, juunist 1949 asumisel Koktšetavi obl Tškalovi rajoonis. Kinnitamata andmeil suri 1952 Karaganda obl Dolinskojes. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Jevgenia Radus, sünd Troian (1901), kasutütar Valeria (1921). (A.K., J.P.)
JENSEN, August Madise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1166/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele August JENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 detsembril 1919 a. Sahonje küla all.
Sündis 10.05.(28.04.)1897 Pärnumaal Vana-Vändra v Kullimaa k Tumbioja talus. Õppis vallakoolis. Töötas sepana. I MS ajal maist 1916 märtsini 1918 kapralina suurtükiväes. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljonis, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 28.12.1919 Narva all Sala mõisa juures haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Vigala v Jädivere m Saare talu. Nõukogude ajal Vigala kolhoosi puusepp. Suri 03.05.1961 Märjamaa raj Vigala kn Jädivere k Saare talus. Maeti Uduvere kalmistule. Abikaasa Jelisaveta, sünd Jürisson (1898). (M.S.)
JENSEN, Hans Christian, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr 1952/26.03.1920 Lipnik Kristen JENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.10.1896 Kopenhaagenis. VS ajal alates märtsist 1919 reamees Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai Võrumaal Haanja all haavata. Suri 01.06.1919 1. Tartu sõjaväehaiglas. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. (M.S.)
JENSEN, Iver Friederich Hansu p, Taani allohvitser, Eesti vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1953/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Ivar JENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.06.1895 Taanis Haderslevi kommuunis Lønti külas. Ametilt politseinik. VS ajal märtsist 1919 vanemallohvitserina Taani vabatahtlike kompanii kuulipildujate rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Teenis Taani sõjaväes lendurina. Hukkus 19.01.1928 Kopenhaagenis lennuõnnetuse tagajärjel. Maeti Kopenhaagenisse. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
JERMISOFF, Tihore ja JERMITSCHOFF, Tihon vt ERMISCHEFF, Tihon Josefi p.
JERVAN, Martin-Volmer Mardi p, diviisiarst (1919), kindralmajor-meedik (1937).
VR I/2, nr 503/25.08.1920 Sõjawäe Terwishoiu Walitsuse ülema abile Dr. Martin Martini p. JERWAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 13.(01.)05.1891 Tallinnas. Õppis 1897–98 Haabersti valla- ja 1898–1900 Tallinnas linna algkoolis, 1900–10 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1910–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1916 andis eksamid Petrogradi Naismeditsiini Instituudis. Oli 1910–11 EÜSi, alates 1911 korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal novembrist 1914 335. družiina nooremarst, juulist 1916 17. diviisi laatsareti nooremordinaator ja 66. Butõrka jalaväepolgu nooremarst, novembrist 1917 maini 1918 3. Eesti polgu arst. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu vanemarst, maist 1919 1. diviisi arst. Jaanuarist 1920 novembrini 1935 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülema abi. Sanitaarkapten juunist 1920, sanitaaralampolkovnik septembrist 1920, sanitaarkolonelleitnant novembris 1922, sanitaarkolonel 1926. Novembrist 1935 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülema kt, jaanuarist 1937 ülem. Kindralmajor-meedik 1937. Ühtlasi Kõrgema Sõjakooli ja Tartu ülikooli õppejõud, sõjaväeteenistuse peakomisjoni liige ja esimees, sõjavägede staabi ohvitseride kogu esimees, Eesti Punase Risti peavalitsuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse sanitaarteenistuse ülem. Veebruaris 1941 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 04.03.1941 Tallinnas. Suri 15.09.1942 Tšeljabinski vanglas. Kenotaaf Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse osas, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR II (1939) ja III kl (1935), EPR II/I (1932), EPR II/II (1927), EPR III jrk (1921), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Katerine, sünd Mend (1895–1978), lapsed Raivo (kuni 1939 Joachim-Martin-Karl) (1920–48), Stephan-Gunnar (1923–95) ja Jutta (1929). Abikaasa õemees kindralmajor Voldemar-Viktor Rieberg VR I/3 ja abikaasa vend leitnant Vilhelm Mend VR I/3. (J.P.)
JOASTE (kuni 1931 JOBSO), Elmar Ludvigi p, lipnik (1917), Saksa SS-Untersturmführer (1944).
VR II/3, nr 1353/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu lipnikule Elmar JOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 jaanuaril 1919 a. Pikkasilla juures.
Sündis 26.(14.)12.1895 Tartumaal Kaarepere v Posti talu pidaja peres. Õppis valla-, Tartu kooliõpetajate ühingu kaubandus- ja 1915–16 Pihkva õpetajate ühingu kommertskoolis, 1916–17 Moskva põllumajanduse instituudis (ei lõpetanud), 1917 3. Peterhofi lipnikekoolis ning 1920–25 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1922 EÜSi liige. I MS ajal jaanuarist 1917 2. Tsaritsõni õppepataljonis, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 198. tagavarapolgus, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 7. roodus. VS ajal alates 13.01.1919 Kuperjanovi partisanide salga, veebruarist 1919 pataljoni 4. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 07.03.1919 Lätis Salatsi alevi lähistel haavata, oli pikka aega ravil. Augustist 1920 pataljoni 3. roodu nooremohvitser, jaanuaris 1921 vabastati teenistusest kui VS invaliid. Sai autasuks talu, müüs selle ära. Septembrist 1925 Viljandi-Pärnu rahukogu kohtuametnik, juulist 1929 notar Vändras, märtsist 1934 Võhmas ja juulist 1936 Viljandis. EÜSi Viljandi koonduse, VSÜ ning VRVÜ Pärnu ja Viljandi osak liige. Töötas 1941 Viljandi kooperatiivi kaubamaja kontoris plaanijana, suvel 1941 varjas end naise sünnikodus Tarvastu vallas. Juulist 1942 veebruarini 1944 Viljandi kinnistusameti sekretär, veebruarist septembrini 1944 sõjaväes SS-Wehrbezirkskommando kantseleis Tallinnas. Varjas end koos perega 1944–47 Viljandi- ja Tartumaal. Töötas 1947–62 Jõgeva tööstuskombinaadi Palamuse kangavärvimise töökojas arveametnikuna. Suri 26.10.1969 Tartus. Maeti Tarvastu kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Liisa, sünd Tauts (1902–85), tütar Helju (1927–2009). Vend Karl Jobson langes Vabadussõjas 14.12.1918. Tädipoeg kirjanik Oskar Luts. (J.P.)
JOHANNES, Adolf-Mihkel Pärtli p, ohvitseri asetäitja (1920), leitnant (1921).
VR II/3, nr 2926/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu leitnant Adolf JOHANNES Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 17. detsembril 1919 a. üle Narva jõe tunginud vaenlase tagasilöömisel Mustajõel 1. jalaväepolgu rajoonis.
Sündis 11.10.(29.09.)1892 Virumaal Peetri v Hermamäe mõisa valitseja peres. Õppis 1908–11 Narva linna-, 1911–12 Pihkva põllutöö-, 1912–13 Kopenhaageni põllumajandus- ja 1917 Gatšina lipnikekoolis (ei lõpetanud). I MS ajal 1916–18 3. tagavara-, 470. Dankovi ja 434. Tšerepovetsi jalaväepolgus. VS ajal novembrist 1918 KL organiseerija Tudulinnas, alates 01.12.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, aprillist 1919 kuulipildujate roodus ja septembrist 1919 1. kuulipildujate roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 18.12.1919 Narva all Mustajõe juures haavata. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920, lipnik juulist 1920. Juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni kuulipildujate roodu nooremohvitser, augustist 1921 roodu ja pataljoni ülem. Alamleitnant oktoobrist 1920, leitnant jaanuarist 1921. Novembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Kloodi m Kungla talu. Seejärel talunik. Oli 1925–30 KL Rakvere mlvk kompanii ülem, EVL Rakvere osak ja VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal töötas 1940–41 Kiviõlis kontoriametnikuna kuni vallandamiseni, 1941 Rakvere kalakombinaadis. Nõukogude võim arreteeris ta 17.06.1941 Rakveres. Lasti maha 25.09.1942 Irkutski obl Aleksandrovskis. Kenotaaf Haljala kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Minna-Aleksandra-
Helene, sünd Käär (1897–1990), lapsed Endel (1923, II MS ajal Saksa armees, jäi teadmata kadunuks), Lembit (1925–43, II MS ajal Saksa armees, langes Venemaal), Maimo (1926–99), Aime (1927–32), Helje (1929), Imbi (1930) ja Vaike (1931–2012). Onupoeg Peeter-Adolf Johannes VR II/3. (A.K., J.P.)
JOHANNES, Peeter-Adolf Mihkli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 476/17.08.1920 4 jalawäe polgu 1 kuulipildujate roodu reamehele Peeter JOHANNES’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus nowembri kuul 1919 a. Kurowitsa külas ja 25 nowembril 1919 waenlase kuulirahe all kuulipildujat parandades.
Sündis 13.(01.)10.1896 Virumaal Peetri v Riigi m Hoovi talu pidaja peres. Õppis Narva linnakoolis. I MS ajal 1915–18 1. kaardiväe kütipolgus. VS ajal alates 28.01.1919 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, maist 1919 jaoülem, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodu rühmaülem. Vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 25.11.1919 haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas 1920–30 isatalu, 1930–41 Lüganuse jsk teemeister. EVL Püssi osak asutajaliige ja VRVÜ Narva osak liige. Oli 1941–44 Rakvere teedeosak teemeister Vaivara ja 1944–55 Kadrina piirkonnas. Suri 28.07.1955 Tallinnas. Maeti Sininõmme kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Hilda, sünd Sulg (1905–74), lapsed Helbe-Ville (1928–32), Kaljo-Mihkel (1929–2010) ja Hans-Peet (1933–2006). Onupoeg Adolf-Mihkel Johannes VR II/3. (A.K.)
JOHANNSON, Arthur Vilhelm-Augusti p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1352/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Arthur JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus septembri kuul 1919 a. Krasnaja-Repka küla all.
Sündis 27.(15.)10.1898 Tartus. Õppis Tartus keskkoolis. Jaanuarist 1917 märtsini 1918 sõjaväeametnik ülevenemaalises semstvo liidus ning 1. revolutsioonilises löögipataljonis. VS ajal alates 01.05.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, juulist 1919 roodu ohvitseri asetäitja kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Petseri rindel, sai 06.10.1919 Poddubje küla all haavata. Ohvitseri asetäitja aprillist 1920. Jätkas teenistust Kuperjanovi partisanide polgus, kus oli jaanuarist 1920 10. roodu ülema kt, märtsist 1920 5. roodu ja maist 1920 2. roodu nooremohvitseri kt ning jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu ohvitseride reservis. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula m Raja talu, müüs selle 1924 ära. Septembrist 1924 üleajateenija piirivalve Petseri jaoskonnas, kus oli Ledištše raj valvur ja Zababje kordoni ülema kt. Läks 12.04.1925 Petserimaal Irboskas vabasurma. Abikaasa Emilie, sünd Zimmermann (1901), tütar Deina-Aria (1925). (M.S.)
JOHANNSON, Vilhelm-Gustav-Heinrich August-Heinrichi p, vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 223/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komendorile Willem Augusti p. JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Petseris, Orawa mõisa ja küla waldamisel ja Riia linna all Düüna jõesuus.
Sündis 23.(11.)12.1885 Tallinnas. Õppis linnakoolis. Ametilt vasesepp. Teenis 1908–18 Vene sõjaväes. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit 1. järgu madrus. Jaanuaris 1919 määrati komendoriks ja oktoobris 1919 1. järgu komendoriks. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Märtsis 1920 laeval üleajateenija, maist 1920 komendor. Aprillis 1922 vabastati teenistusest. Läks 05.08.1927 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Kopli kalmistule. Vallaline. (M.S.)
JOHANSEN, Jens Christian, Taani aupeakonsul.
VR III/2, nr 3114/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Daani kindral-konsul Eestis Härra Jens Christian JOHANSON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 20.09.1868 Taanis Slagelses maainspektori peres. Õppis 1886–92 Kopenhaagenis maaparandusinseneriks. Oli 1892–1901 insener Vitebski kubermangus ja Riias, 1901–10 Liivi- ja Eestimaa maakultuuri büroo Tallinna osak juht, 1910–19 Eestimaa aadli krediitkassa alluvuses maaparandustööde korraldamise inspektor, 1911–19 Liivi- ja Eestimaa põllutöökooli kuraator, 1915–19 Eestimaa Põllumajanduse Seltsi konsultant. Elas 1915–18 Taanis, sest oli olnud baltisakslaste teenistuses ja Vene võimud ei lubanud seepärast tagasi Tallinna. Novembrist 1918 Taani aupeakonsul Tallinnas. Suri 29.01.1929 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921), Taani DO, Austria PRO ja Hispaania IO III kl. Abikaasa Ingeborg Agnes, sünd Ländrup (1862), lapsed Ingeborg (1896–1986, kirjanik), Karl Adam (1899) ja Paul Wulff (1901–65, Eesti ja Saksa ajaloolane). (M.S.)
JOHANSON, Alfred vt JOONET, Alfred-Evald Alexandri p.
JOHANSON, Artur vt JOHANNSON, Arthur Vilhelm-
Augusti p.
JOHANSON, August vt JÄRVE, August Eliase p.
JOHANSON, Eduard Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 27/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 3 batarei reamehele Eduard Jaani p. JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 25 mail 1919 a. Goronzhanovo ja Schumilkino külade juures.
Sündis 15.(03.)05.1892 Tartus voorimehe peres. Õppis 1900–03 Tartus Pelbergi alg- ja 1903–08 Tartu linnakoolis, sooritas 1908 Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures apteekri õpilase ja 1913 Tartu ülikooli juures apteekri abilise eksami, 1914 lõpetas eksternina Peterburi kadetikorpuse ning õppis 1915–18 Aleksander III elektrotehnika instituudis. Töötas 1908–09 Gatšinas apteekri õpilase ja 1913–14 Peterburis apteekri abilisena. I MS ajal 1914–18 Vene sõjaväe apteegi velsker. VS ajal alates detsembrist 1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgus, Kuperjanovi partisanide pataljonis, välipatareis nr 9 ja farmatseut sõjaväe keskapteegi laos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Mäksa v Lemmiku talu kuni rendile andmiseni. Töötas 1921–40 apteekrina Vändras, seejärel Pärnu-Jaagupi apteekri abiline. Oli Vändra haigla ehitamise komitee, Vändra VTÜ ja Vändra SPS Tervise esimees, KL Pärnumaa mlv Vändra mlvk pealiku abi ja pealik, EVL Vändra osak kirjatoimetaja, EPR Vändra komitee juhatuse, Vändra haridusseltsi revisjonikomisjoni ja VRVÜ Pärnu osak liige. Andis Vändra gümnaasiumis keemia- ja joonistamistunde. Hävituspataljon mõrvas ta 21.07.1941 Pärnumaal Halinga v Kodesma k Sarapiku talu karjamaal. Maeti Vändra kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/I (1934) ja EPR II/II (1929). Abikaasa Alvine-Amanda, sünd Undritz (1896), tütred Helgi (1921) ja Silva (1923). (A.K.)
JOHANSON, Mart Aadu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 626/24.08.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile Mart Ado p. JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 aprillil 1919 a. Mihalkowa küla all. (Täpsustus: lahing oli 09.04.1919 Petserimaal Mihhalkina külade all.)
Sündis 18.(06.)07.1889 Viljandimaal Pärsti v Kaljapulga talus sulase peres. Õppis Pärsti valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus Viljandis. Elas 1918 Uue-Võidu v Selja talus, meier. VS ajal alates 14.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu 1. roodu rühmavanem. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Moori krjm Mardi talu. Seejärel talunik. Oli Sakala Partisanide Ühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Avaldas VS memuaare perioodikas ja väeosa raamatuis. Märtsini 1949 Mardi talu pidaja, seejärel Moori kolhoosi laohoidja ja tallimees, hiljem Linda kolhoosi öövaht. Suri 01.02.1965 Viljandi raj Saarepeedi kn Mardi talus. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Esimene abikaasa Mathilde, sünd Parik (1881–1959). Teine abikaasa Maria, sünd Vanaküla (1925–63). (J.P.)
JOHANSON, Mihkel Tõnise p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr.132/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 weltweeblile Mihkel Tõnise p. JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 jaanuaril Tapa juures, 14 jaanuaril Tartus ja 22 jaanuaril 1919 a. Uderna juures.
Sündis 18.(06.)11.1893 Pärnumaal Pati v Ristikülas. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal 6. tragunipolgus. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgus, detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodus. Vanemallohvitser maist 1919, veltveebel juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 16.07.1919 Pihkva all Kebi jõe juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pati v Kasemetsa talu. Seejärel talunik. Suri 17.07.1929 Pati vallas. Maeti Saarde kalmistule. Vallaline. (A.K.)
JOHANSON, Villem vt JOHANNSON, Vilhelm-Gustav-Heinrich August-Heinrichi p.
JOHANSSON, Arvid, Rootsi leitnant (1919).
VR II/3, nr 1923/26.03.1920 Leitnant Artur JOHANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: esitas jaanuaris 1923 taotluse parandada diplomil nimi Arvidiks.)
VS ajal teenis Rootsi vabatahtlike kompaniis, osales aprillist maini 1919 lahingutes Petseri rindel. Elas 1924 Rootsis. Saatus teadmata. (M.S.)
JOHANSSON, Arvid, Soome leitnant (1919).
VR II/3, nr 2753/25.05.1923 Leitnant Arvid JOHANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.04.1919 Härgmäe lahingus haavata. Elas 1930 Rootsis. Saatus teadmata. (M.S.)
JOHANSSON, Arvid, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2707/25.05.1923 Lipnik Arvid JOHANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Elas Rootsis. Saatus teadmata. (M.S.)
JOHANSSON, Valter, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2732/25.05.1923 Sõdur Valter JOHANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.05.1901 Soomes Oravainenis, elas Porvoos. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1923–24 Lohja lubjatehase Kalkkitehdas OY ehitusmeistri abi, 1925–27 Soome tsemenditootjate ühingu ehitusnõustaja ja alates 1928 kütusefirma Nobel-Standard OY tehnikaosak teenistuses. Saatus teadmata. (M.S.)
JOHANSSON, Valter, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2733/25.05.1923 Sõdur Valter JOHANSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Elas Soomes. Saatus teadmata. (M.S.)
JOHNWICK, Stanley Adam (sünd JUCHNEWICZ, Stanislav) Jani p, lipnik (1915), kaugsõidukapten.
VR I/3, nr 2074/14.05.1920 Kapten JUHNEVICTZ’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 19.(07.)05.1882 Tallinnas allohvitseri peres. Lõpetas 1908 Paldiski ja 1913 Riia merekooli, osales 1914–15 Kroonlinna mereväeohvitseride kursustel. Sõitis Volga jõe ja Kaspia mere laevadel, tuli 1901 Eestisse, seejärel mitmetel välisriigi laevadel, siis 1. tüürimees päästelaevadel, alates 1913 päästelaeva Neptun kapten. I MS ajal augustist 1914 Petrogradi 2. Balti mere laevastikus suurtükilaeval Hivinets. Lipnik mereväes märtsist 1915. Nooremohvitser Paldiski komandantuuris Peeter Suure merekindluse veeala kaitses, sügisest 1916 Arhangelskis ja seejärel 1. tüürimees ning veebruarist 1917 märtsini 1918 komandör jäälõhkujal Tsaar Mihhail Fjodorovitš. Jääretke ajal märtsis 1918 organiseeris koos meeskonda kuuluvate eestlaste ja Soome valgekaartlastega laeva Punalaevastikult ülevõtmise ning põgenemise 29.03.1918 Helsingi lähedalt Kuivasaari juurest Tallinna. Algul sõideti Tallinnale lähenedes Soome lipu all, et Saksa okupatsioonivõimud laeva ei konfiskeeriks. Järgmisel päeval Tallinnas võttis komando jäämurdjal üle kapten Th. Segersven. Eesti valitsuse tegevus oli halvatud ja seetõttu jäi laev Soome tarvitada, peaasjalikult Tallinna ja Helsingi vahel. Juunist 1918 juunini 1920 Väinämöineni kapten, siis juba Soome kodanikuna. VS ajal oli Väinämöinen EAP kasutuses. Jaanuaris 1919 tõi Tallinna 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompanii, Põhja Poegade rügemendi ja sõjamoona ning viis Soome tagasi haavatuid ja langenuid. Aprillis 1919 tõi Eestisse ka Taani vabatahtlike kompanii. Pärast sõda siirdus USAsse, töötas Floridas ülikooli spordiinstruktorina. Muutis USAs elades kogu perega nime. Suri 05.05.1935 Florida osariigi Alachua mk Gainesville’i linnas. Maeti Gainesville’is Evergreeni kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ja Soome VRO II kl. Abikaasa Elfrieda (Elfriede), sünd Pella (1887–1981), pojad Edgar Bernhard Constantin (1907–65) ja Erwin Frederick (Ervin Friedrich, 1909–74). (M.S., J.P.)
JOKINEN, Elias Kalle Vihtori p, Soome reamees (1919), veltveebel (1941).
VR II/3, nr 2311/26.03.1920 Sõdurile JOKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2768/25.05.1923 Sersant Eljas JOKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.03.1899 Soomes Hollolas. Õppis alg- ja kaubanduskoolis. Sooritas 1927 ja 1934 õppereise Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Oli 1917–19 Väinö Jokineni kanga- ja villakaupade kaupluses äriteenija. Soome VS ajal kolonel Borgenströmi rügemendis. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Teenis septembrist 1919 märtsini 1921 Soomes 3. välisuurtükirügemendis. Alates 1922 ärimees, 1927 asutas ja juhtis Jyväskyläs Jokineni kanga- ja valmisriiete äri. Talvesõja ajal hindamiskomisjoni esimees, seejärel laohoidja. Jätkusõja ajal osales intendandina lahingutes Porajärvi rindel. Veebruaris 1942 vabastati teenistusest. Nooremallohvitser 1920, veltveebel 1941. Oli majandusnõunikuna tekstiilikaupmeeste liidu auesimees, Jyväskylä linnavolikogu liige ning veel paljude ühingute ja liitude liige. Osales 1991 aukülalisena XVI Vabadusristi päeval Tartus. Suri 08.04.1992 Jyväskyläs. Maeti Jyväskylä Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
JOKIOINEN, Eino Urho Kustaa Kustaa Eenokki p, Soome lipnik (1918), leitnant (1929).
VR II/3, nr 1707/26.03.1920 Leitnant JOKIOINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.05.1891 Soomes Lavias. Lõpetas gümnaasiumi, õppis agronoomiat. Osales Soome VS ajal Pori rügemendi kuulipildujate kompaniis ja hiljem lipnikekoolis. Lipnik novembrist 1918. VS ajal alates 12.01.1919 leitnandina Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas, sai kaks korda haavata. Oli Lavia KL liige, lühikest aega Satakunta KL väljaõppekooli õpetaja. Tegutses põllumehena Lavia lähedal Peräkyläs. Talvesõja ajal 6. voorikompanii ülem. Jätkusõja ajal juunist novembrini 1941 väljaõppel ja Põhja-Satakunta KL piirkonnastaabis. Suri 21.08.1970 Lavias. Maeti Lavia kalmistule. (M.S.)
JOKIRANTA, Alarik Karli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2235/26.03.1920 Sõdurile Alarik JOKIRANTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.03.1899 Soomes Asikkalas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses Asikkala, hiljem Hämeenkoski vallas. Suri 10.02.1935 Häme läänis Koski (Hämeenkoski) v Järvenpääl. Maeti Hämeenkoskis Valkjärvi kalmistule. (M.S.)
JONSON, Gustav Jüri p, alampolkovnik (1919), kindralmajor (1928), Punaarmee kindralleitnant (1940).
VR II/2, nr 1370/15.09.1920 1 Ratsa polgu ülemale, Alampolkownik Gustaw JOHNSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 mail 1919 a. Schumreninowo küla juures, 29 mail 1919 a. Marienburgi waldamisel, 2 juunil 1919 a. Sesswegeni all ja 3 juunil 1919 a. Laudoni alewi ja mõisa waldamisel.
VR I/3, nr 1483/13.10.1920 1 Ratsa polgu ülemale, Alampolkownik Gustaw Jüri p. JONSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.01.1880 (26.12.1879) Viljandimaal Päri v Kudu talu pidaja peres. Õppis Päri valla-, Viljandi kihelkonna-, Viljandi linna- ja 1898–1901 Tartu reaalkoolis, edasi 1901–14 Riia polütehnilise instituudi kaubandus- ja hiljem mehaanikateaduskonnas, 1906–07 Dresdeni kõrgemas tehnikakoolis ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. Alates 1901 korp! Vironia liige. Teenis oktoobrist 1908 septembrini 1909 vabatahtlikult ratsasuurtükiväe tagavarapatareis Dvinskis. Lipnik jaanuarist 1910. Veebruarist 1912 augustini 1914 nooremkontrolör Riia kaalu- ja mõõdukojas. I MS ajal augustist 1914 Dvinski sõjaväeringkonna staabis, märtsist 1915 II Kaukaasia korpuse 2. suurtükiväe mortiiridivisjoni 2. patarei ohvitser. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant augustist 1916 ja alamkapten oktoobrist 1917. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias. Novembrist 1917 Eesti ratsakomandos, jaanuarist aprillini 1918 Eesti ratsapolgu 2. eskadroni ülem. Kapten märtsist 1918. Elas sügiseni 1918 Läänemaal Velisel. VS ajal alates 12.11.1918 Eesti KL ridades, määrati 21.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, Võru alt Jakobstadti sooritatud retke üks juhte. Alampolkovnik oktoobrist 1919 (kolonelleitnant novembrist 1922). Sai autasuks Tartumaal Kirepi v Haldja talu, mis oli endine Kirepi mõisasüda, müüs selle 1931 ära ning ostis 1939 Puhja v Rämsi talu. Jätkas Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) ülemana, märtsist 1924 kindralstaabi ülema abi, ühtlasi ratsaväe inspektori kt, sügisest 1925 ka Kõrgema Sõjakooli õppejõud ratsaväe alal ja 1926–27 sõjaringkonnakohtu liige. Augustis 1927 SÜÕ/KÜÕ ülema kt, veebruaris 1928 ülem, ühtlasi sõjanõukogu liige. Kolonel 1923, kindralmajor 1928. Aprillist 1930 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülem, ühtlasi augustist 1933 märtsini 1934 sisekaitse ülem ja veebruarist märtsini 1934 kaitseministri abi, alates 12.03.1934 ka kaitsevägede ülemjuhataja abi ja sisekaitse ülema abi. Septembrist 1934 riigivanema, seejärel riigihoidja ja presidendi käsunduskindral, ühtlasi ratsaväe inspektor ja kaitseministeeriumi nõukogu (aprillist 1937 sõjaministeeriumi nõukogu, märtsist 1938 sõjavägede nõukogu) liige. Aprillis 1939 lahkus teenistusest. Oli 1924–25 VOK juhatuse liige, 1931–33 abiesimees ning 1934–39 esimees, 1935–40 VRKK nõukogu esimees, 1931–33 ja 1935–40 VRVÜ keskjuhatuse abiesimees, 1930–40 VRVÜ Tallinna osak juhatuse esimees, Ratsarügemendi ohvitseride kogu auesimees, korp! Vironia vilistlaskogu esimees ning VMK ja klubi Centum liige ning Narva Kalevi manufaktuuri juhatuse liige. Määrati Nõukogude okupatsioonivõimu survel 22.06.1940 sõjavägede juhatajaks, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse ülem. Kindralleitnant detsembrist 1940. Juunis 1941 läkitati Moskvasse täienduskursustele. Nõukogude võim arreteeris ta 17.07.1941 Moskvas. Lasti maha 15.05.1942 Saratovi vanglas. Tähis Viljandi v Kudu talus, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl (1933), EPR I/II (1934), Vene GeM, AnO II ja III kl, StO II ja III kl, Läti KTO II kl, Poola PR II kl, Rootsi PTO I kl ja MO II kl ning Soome VRO II kl. Abikaasa Julie, sünd Kickelbach (1902–44), tütar Haldi (1926–95). Pääsesid II MS ajal läände. (J.P.)
JOON, Viktor vt HION, Viktor Georgi p.
JOONET (kuni 1937 JOHANSON), Alfred-Evald Alexandri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 898/01.09.1920 Scouts polgu reamehele Alfred JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Rossolowa külas.
Sündis 22.(10.)06.1897 Riias aedniku peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis. VS ajal alates 14.02.1919 Scouts väeosa E compay’s, detsembrist 1919 sidekomando telefonist, maist 1920 nooremtelefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Töötas raudteel, tegutses metsapraakerina, hiljem Mõisakülas raamatukogu juhataja. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Mõisakülas. Suri 26.09.1943 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Marta-Pauline, sünd Tamm (1901–22), poeg Leo-Magnus (1922–22). Teine abikaasa Lotte-Adele, sünd Mahl (1906–48, küüditati 1941, suri Siberis), lapsed Valfrid-Johann (1925–51, küüditati 1941, hukkus Siberis), Iris (1927–27), Erika-Irene (1929–99, küüditati 1941, tagasi 1947, viidi uuesti 1952, tagasi 1955) ja Lilian-Ines (1930, küüditati 1941, tagasi 1947, viidi uuesti 1952, tagasi 1955). (J.P.)
JORITS, Johannes vt JÕERAND, Mart Juhani p.
JOSEFSSON, Sigurd Erik, Soome reamees (1919), seersant (1923).
VR II/3, nr 2310/26.03.1920 Alamohwitserile JOSEFSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.11.1898 Soomes Turus. Õppis lütseumis ja vooriohvitseride kursustel. Töötas töödejuhataja ja laohoidjana. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel teenis 1. välisuurtükirügemendis. Kapral jaanuarist 1920, nooremseersant novembrist 1920 ja seersant 1923. Alates 1928 Turu KL liige. Talvesõja ajal ettevõtte AB Crichton-Vulcan OY turvamees. Jätkusõja ajal sõjaväeametnik Turu õhukaitseüksuses. Suri 20.08.1941 5. sõjaväehaiglas. (M.S.)
JOUVENEL, Henry de, Prantsuse ajakirjanik, diplomaat ja riigitegelane.
VR III/1, nr 3174/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Senator Henry de JOUVENEL, endine Prantsuse Vabariigi haridusminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.04.1876 Pariisis. 1905 kaubanduskoja büroo direktor. Seejärel oli ajakirjanik ajalehes „Le Journal“ ja ajalehe „Le Matin“ toimetaja. I MS ajal 1914 mobiliseeriti, võttis osa lahingutest Verduni all. Pärast sõda siirdus poliitikasse, 1921–33 oli senaator Corréze’i departemangus ning 1922 oli tegev Eesti-Prantsuse komitee loomises. Aastal 1924 haridus- ja kultuuriminister. 1925–26 Prantsuse ülemvolinik Liibanonis ja Süürias. 1927 asutas fondi „La Revue des vivants. Organe de la génération de la guerre“. 1927–35 välismaal elavate prantslate ühingu Union des Français de l’Étranger president. 1932–33 Prantsuse suursaadik Roomas. Aastal 1934 Prantsuse asumaade minister. Mitu korda Prantsuse delegaat Rahvasteliidus. Suri 05.10.1935 Pariisis. (M.S.)
JUHNEVICTZ vt JOHNWICK, Stanley Adam Jani p.
JUKK, Johannes Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1908/15.09.1920 Lahingus 19 juunil 1919 a. Loode jaama juures saadud haawadesse surnud Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johannes JUKK’ile wahwuse eest.
Sündis 23.(11.)08.1899 Tartumaal Härjanurme vallas. Õppis vallakoolis. Elas Härjanurme v Piiri talus. VS ajal alates 30.12.1918 Kuperjanovi partisanide salga, veebruarist 1919 pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.06.1919 Lätis Lode raudteejaama juures haavata. Suri 23.06.1919 Tartu ülikooli haavakliinikus. Maeti Kursi kalmistule. Nimi Kursi sambal (taastatud sambal pole). Vallaline. (J.P.)
JULLE, Andreas vt YLLÖ, Andreas Mathiase p.
JUNGERMANN, Johan Otto p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 346/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse operatiiw osakonna ülema abile, merewäe leitnant Johan Otto p. JUNGERMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.(10.)01.1890 Läänemaal Paatsalu v Salumetsa talu pidaja ja Paatsalu vallakooli õpetaja peres. Õppis Paatsalu ministeeriumi-, 1913 Kuressaare ja 1917 Odessa merekoolis ning 1917 Peterburi mitšmanite koolis. I MS ajal alates augustist 1914 Kroonlinnas 2. Balti mereväe ekipaažis, oktoobrist 1914 õppelaeval Pjotr Veliki, aprillist 1915 Musta mere transpordilaevastikus ning oktoobrist 1917 lahingulaeval Sevastopol vahiülem. Mitšman septembrist 1917. Osales lahingutes Türgi vägede vastu Anatoolia rannikul. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgu 2. ja 5. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 16.11.1918 vabatahtlikult Haapsalu sadama komandandi abi, veebruarist 1919 operatiivstaabi operatiivjsk ülema abi ning aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse operatiivosak ülema abi. Leitnant jaanuarist 1920. Kuulus aprillist 1920 jaanuarini 1922 Eesti-Vene piirikomisjoni. Augustist 1920 kindralstaabi valitsuse vanemkäsundusohvitser, juulist 1921 korraldusvalitsuse käsundusohvitser, augustist 1922 merelennuväe lendurõpilane. Novembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel meremees ning pidas Karuse v Paatsalu m Lillevälja talu. Suri 26.11.1931 Tallinnas. Maeti Varbla kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Tann (1897–1944), pojad Bodo (1920–44, jäi teadmata kadunuks Sõrve säärel) ja Otto (1929–2008). (A.K.)
JUNGERTH-ARNÓTHY, Michael (ka Mihaly), Ungari diplomaat.
VR III/2, nr 3135/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Michel JUNGERTH, Ungari Kuningriigi Chargé d’affaires Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 13.03.1883 Vojvodinas Bácsordasis. Oli jurist. Tegutses sõjavangide küsimusi käsitleva rahvakomissariaadi välisasjade juhatuses ja 1920–23 välisministeeriumi sõjavangide osakonnas. 1923–28 Tallinnas Ungari saatkonna diplomaatiline asjur, 1923 akrediteeriti Soomes, Lätis ning Leedus. 1928 kolis Helsingi saatkonda, jäädes Ungari esindajaks Baltimaades. 1933–35 Ungari suursaadik Ankaras, 1935–39 Moskvas ja 1939–44 Sofias. Aprillist oktoobrini 1944 riigisekretäri alaline asetäitja. Alates 1945 pensionil. Suri 11.09.1957 Budapestis. (M.S.)
JUNKUR, Jaan Jaani p kapten (1919), kolonel (1935).
VR I/3, nr 2651/02.11.1921 Sõjawäe esitajale Poolamaal, alampolkownik Jaan Jaani p. JUNKUR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud sõjawäe esitajana Poolamaal.
Sündis 24.(12.)02.1887 Viljandimaal Omuli vallas Mäe-Peetri talu pidaja peres. Õppis Helme kihelkonna-, Valga linna- ja 1909–12 Vilno sõjakoolis, 1926 informatsioonikursustel Prantsusmaal ja 1931 pataljoniülemate kursustel. Astus oktoobris 1908 vabatahtlikult 91. Dvinski jalaväepolku, septembrist 1909 sõjakoolis. Alamleitnant septembrist 1912. Nooremohvitser 95. Krasnojarski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 271. Krasnoje Selo polgu 13. roodus. Leitnant vanusega detsembrist 1915. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai jaanuaris 1915 haavata. Aprillist 1915 novembrini 1918 sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 09.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, 9. roodu moodustaja ja ülem, veebruarist 1919 polgu 3. pataljoni ülem. Osales lahingutes Pärnumaal Mõisaküla ja Lätis Ruhja piirkonnas, sattus 25.04.1919 Ruhja lähistel Egle talus koos pataljoni staabiga Punaarmee kätte vangi, viidi Võndu, kust 28.04.1919 põgenes. Maist 1919 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, juunist 1919 sideohvitser Leedus. Alamkapten maist 1919, kapten septembrist 1919. Novembrist 1919 sõjaväe esindaja Poolas, juulist 1921 ühtlasi saatkonna sekretär ja detsembrist 1922 detsembrini 1923 saatkonna asjur, jaanuarist 1924 sõjaväe esindaja Prantsusmaal, juunist 1925 ühtlasi Belgias. Novembrist 1929 sõjavägede staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1931 10. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, septembrist 1933 sõjaministri käsundusohvitser, märtsist 1934 10. üksiku jalaväepataljoni ülem, septembrist 1934 Vahipataljoni ülem ja Tallinna garnisoni komandant, jaanuarist 1939 juulini 1940 Harju sõjaväeringkonna ülem ja Tallinna garnisoni komandant. Alampolkovnik jaanuarist 1921 (novembrist 1922 kolonelleitnant), kolonel 1935. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Oli Pariisi Eesti Seltsi esimees ja auliige, Eesti-Poola Ühingu juhatuse, Eesti Draamateatri vanematekogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 tõlk töö rahvakomissariaadis. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 27.01.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja välisministeeriumis. Teised autasud: KR III kl (1935), Poola PR III kl ja VR, Prantsuse ALO IV kl ning Leedu GO III kl. Abikaasa Linda, sünd Märtik (1898–1985). Vennad Karl ja Ernst-Theodor Junkru tappis Punaarmee VS ajal 30.01.1919. Vennanaise vennad olid kolonel Eduard-Alfred Kubbo VR I/2 ja II/3 ning kapten Heinrich-August Kubu VR II/3. (J.P.)
JUNNILA, Paul August Kaarlo Vihtori p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2256/26.03.1920 Sõdurile Pauli JUNNILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.10.1899 Soomes Eurajokis talupidaja peres, elas Euras. Õppis algkoolis. Soome VS ajal aprillist maini 1918 Pori rügemendi kuulipildujate kompaniis, maist juunini Uusimaa ratsarügemendi 4. eskadronis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1919 jaanuarini 1921 sõjaväeteenistuses Uusimaa ratsarügemendis kergeratsaväelasena. Talvesõja ajal töötas Raumas Ammus OYs, mis tootis sõjavarustust. Suri 01.02.1966 Euras. Maeti Eura Vanale kalmistule. (M.S.)
JUNTIKKA, Petter Vilhelm Juho Edvardi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2245/26.03.1920 Sõdurile Ville KULMUNI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.01.1898 Soomes Alatornio v Kulmuni talus. Õppis algkoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 03.02.1919 Valga juures ja 18.03.1919 Võrumaal Vastseliina lähistel haavata. Aprillist 1919 juunini 1920 sõjaväeteenistuses Pohjanmaa jäägripataljonis, sai eriväljaõppe raskekuulipildujate meeskonnas. Aastast 1919 Alatornio KL liige. Oli põlluharija ja juhutööline. Talvesõjas Lapimaa piirivalve välitäiendusbrigaadis ja 17. pataljoni kuulipildujate meeskonna liige, hiljem ülem. Aprillis 1940 vabastati teenistusest. Juunist 1941 osales Jätkusõja ajal Killuntaivaara ja Polkuvaara lahingutes, sai 17.07.1941 haavata. Novembris 1941 vabastati teenistusest. Suri 09.12.1965 Alatornios. (M.S.)
JUNTS, August-Johannes Jaagu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 934/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile August JUNTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Paju mõisa all.
Sündis 25.(13.)11.1890 Tartumaal Puurmanni v Altnurga külas sulase peres. Õppis kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, aprillist 1919 kuulipildujate komandos ja 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 25.06.1919 Lätis haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Puurmanni v Ruusa talu. Seejärel talunik. Oli Puurmanni VTÜ liige. Suri 26.07.1942 Tartus. Maeti Kursi kalmistule. Abikaasa Melania, sünd Milter (1896–1975), lapsed Johanna (1915), Ludmilla (1925–2002), Kornelius (1929–2002) ja August (1933–2003). (M.S., J.P.)
JURIS, Johan vt JÜRIS, Johan Käsperi p.
JURS, Heinrich vt JÕELAID, Henrik Tõnise p.
JUSSILA, Johannes Mikael Juho p, Soome reamees (1918), veterinaarmajor (1943).
VR II/3, nr 2265/26.03.1920 Sõdurile John JANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.12.1901 Soomes Pälkänes. Õppis Saksamaal ja Šveitsis veterinaariks. Osales Soome VS ajal Satakunta rindel Tuulose, Tampere, Karkku, Vammala, Vesilahti ja Lahti lahinguis. Oli Pälkäne KL koosseisus. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1921–22 sõjaväeteenistuses ning lõpetas allohvitseride ja reservohvitseride kooli. Tegutses ringkonna loomaarstina. Talvesõja ajal 34. jalaväerügemendis veterinaarohvitser, osales lahingutes Kollaanjokis, sai 11.03.1940 haavata. Jätkusõja ajal 2. diviisis, osales 1941 Värtsilä, Mikkelijärvi ja Saarimäki lahingutes. Augustis 1941 puhkusel, novembrist 1942 veterinaarohvitser. Lipnik 1922, veterinaarleitnant 1932, veterinaarkapten 1938, veterinaarmajor 1943. Suri 03.08.1953 Ylivieskas. Maeti Padasjoki kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
JUUL, Paul Hermanni p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1582/19.10.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Paul JUUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Nowoloki küla waldamisel.
Sündis 04.11.(22.10.)1900 Pihkva kub Pankjavitsa v Vruda külas. Oli 1918 Võrumaa Rõuge valla elanik. Ametilt sepp. VS ajal alates 25.11.1918 teenis Harju maakonna komisjonis, astus 03.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva 3. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 25.05.1919 Võrumaal Mõniste all haavata. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser juulist 1919 ja vanemallohvitser jaanuarist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni 1. roodu rühmaülem. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Lehtse v Tapa m Pärnamäe talu, müüs selle 1928 ära. Seejärel müürsepp Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal müürsepp 1. masinaehitustehases. Läks 26.07.1945 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Esimene abikaasa Emilie-Natalie, sünd Reiner (1908–31), tütar Astrid (1929). Teine abikaasa Elise, esimeses abielus Maisa, sünd Kirsipuu (1899–1967). (M.S.)
JUURIKAS, Gustav-Emil Hendriku p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1862/11.06.1920 Lahingus 20 märtsil 1919 a. Haanja mõisa juures langenud 1 Ratsawäe polgu alamlipnikule Gustaw JUURIKAS’ele wahwuse eest.
Sündis 26.(14.)02.1883 Pärnumaal Laiksaare vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis ratsaväelasena osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 21.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 20.03.1919 Võrumaal Haanja mõisa lähistel Munamäe lahingus. Maeti Häädemeestele. Nimi tahvlil Häädemeeste õigeusu ja luteri kirikus. Vallaline. (J.P.)
JUURISMA (kuni 1940 JÜRISSON), Adrian-Endrek Martini p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 75/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Heinrich Mardi p. JÜRISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 ja 31 märtsil 1919 a. ühes nelja kaaslasega Worobjowo, Maslowa ja Netschajeva küladest waenlast põgenema sundides.
Sündis 21.(09).01.1891 Pärnumaal Enge v Langerma külas talupidaja peres. Õppis Pärnu-
Jaagupi kihelkonnakoolis, tisler. Teenis 1912–18 sõjaväes, I MS ajal 6. tragunipolgus. VS ajal alates 17.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurajate komandos. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Kaelase v Enge-Uduvere m Iie-Hendriku talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Halinga kolhoosi põllutööline. Suri 22.04.1977 Pärnu raj Halinga külanõukogus. Maeti Uduvere kalmistule. (A.K.)
JUUTILAINEN, Antti Juhana p, Soome parlamendiliige, ajakirjanik.
VR I/2, nr 2507/14.05.1920 Toimetaja Antti JUUTILAINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 15.01.1882 Soomes Ruskealas põllumehe peres. Aastani 1906 põllumees kodutalus. 1906–10 ajalehe „Maakansa“ toimetaja, 1910–15 vastutav toimetaja ja 1915–20 peatoimetaja Viiburis. Oli 1917–30 Maaliidu saadik Eduskuntas, kus kuulus toitlus-, panga-, põhiseadus-, ülemkoja-, kontrolli- ja väliskomisjoni. VS ajal ka sama erakonna esindaja EAPs. Tegutses 1919–33 põllumehena Antreas, 1933–39 Uusikirkkos ja hiljem Iittis. Suri 18.07.1951 Iittis. Maeti Nastola kalmistule. (M.S.)
JUUTILAINEN, Viljo (ka Villiam Johannes) Antti Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2693/25.05.1923 Sõdur, abiturient Viljam JUUTILAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.01.1900 Soomes Valkeala vallas, elas Kouvolas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Vahistati 07.04.1919 Valgas keelatud ajal tänaval viibimise eest. Komandantuuri valveruumis sattus rüselusse, mille peale kohale ilmunud linna komandandi kt lipnik Johan Kriisa ta maha lasi. Maeti Valkeala Hukala kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
JÕELAID, Henrik (kuni 1936 JURS, Hendrik) Tõnise p, veltveebel (1920), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 1214/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 weltweeblile Heinrich JURS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Krasnaja-Gorka all, Uue-Kalischi külas.
Sündis 26.(14.)07.1898 Pärnumaal Uulu v raudteetöölise peres, elas 1918 Pärnu Raekülas. Õppis ministeeriumikoolis. I MS ajal 1916–17 Peeter Suure merekindluses 81. välitelegraafi-telefoni montöör. 1917–18 Preobraženskoje kaardiväepolgus, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 1917 Ternopoli all haavata. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult Inseneripataljoni helgiheitjate komandos, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantroodus. Veltveebel märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai haavata Lätis Stakelni jaamas ja teist korda raskelt 30.03.1919 Petserimaal Väike-Netšajevo küla all. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Veebruarist 1923 üleajateenijana piirivalves, kus oli 1923–24 Pärnu raj 2. järgu kordoniülem, 1926–28 Häädemeeste, 1928–34 Loksa, 1934–38 Paldiski, 1938–40 Tallinna 1. raj ja juunist 1940 Tallinna 2. raj kordoniülem. Vanemveebel juunist 1940. Septembris 1940 vabastati teenistusest. Oli 1938 piirivalve Tallinna jaoskonna allohvitseride kogu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal lihttööline kergetööstuse rahvakomissariaadi laos. Suri 18.04.1941 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Autasud: KR kr (1938), Vene GeR III kl ja IV kl. Abikaasa Ella-Marie, sünd Schoberg (1904–83), lapsed Helju-Elise (1926–43) ja Vello-Silvio (1928–45). (A.K.)
JÕERAND, Mart (kuni 1938 JORITZ, Johannes-Martin)
Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 80/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Johannes Johani p. JOORITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Zooru koolimaja juures, oma eeskujuga julgustawalt kaaslaste peale mõjudes, mille tõttu operatsioon wäikeste kaotustega kiirelt lõppes – waenlane kaotas 2 kuulipildujat.
Sündis 04.12.(22.11.)1889 Virumaal Lasila vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 16.12.1918 Ratsapolgu 4. eskadronis, samal kuul viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu rühmavanemaks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Raudtee Peatehaste tööline Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.09.1940 Tallinnas. Suri 10.12.1944 Komi ANSV IntaLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene, sünd Koolmann (1900). (M.S.)
JÕESAAR (kuni 1922 PUHTSIT), Viktor Peetri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 276/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Wiktor PUCHTSIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Estischau küla juures.
Sündis 13.(01.)08.1896 Tartumaal Suure-Konguta vallas talupidaja peres. VS ajal alates 07.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai Lätis haavata. Kapral maist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Ulila, hilisemas Puhja v Kaimi külas. VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.11.1944 Puhja vallas. Suri 13.05.1946 Venemaal vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma, sünd Pallon (1909–93), lapsed Tiina (1940–2013), Peeter (1941–98) ja Liisa (1941). (M.S.)
JÕGEVEST (ka JÕGEVITS), Juhan Hansu p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 1618/14.12.1920 3 jalawäe polgu roodu ülemale alamkapten Johan Hansu p. JÕGEWEST’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR II/3, nr 2952/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Johann JÕGEVEST alamleitnandina 3. Jalaväepolgu 12. roodu ülemana Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 24. mail 1919 Lätimaal Säde jõe Varna silla vallutamisel.
Sündis 11.03.(27.02.)1893 Viljandimaal Ala-Aitsra vallas Laane talu pidaja peres. Õppis Hummuli valla- ja Helme kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1916 Gatšina lipnikekoolis ning 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. 1912–14 apteekri õpilane Kuressaares. I MS ajal augustist 1914 vabatahtlikult 1. tagavarapataljonis, jaanuarini 1916 sanitar Semjonovskoje kaardiväepolgu Aleksandri sõjaväehaiglas, sõjakoolis aprillist 1916. Lipnik augustist 1916. Nooremohvitser 66. Butõrka jalaväepolgus, jaanuarist 1917 729. Novo-Ufimski jalaväepolgus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Alamleitnant aprillist 1917. VS ajal alates 01.12.1918 Viljandi mk Helme kihelkonna KL ülema abi, jaanuarist 1919 3. jalaväepolgu luurekomando nooremohvitser, aprillist 1919 12. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi all haavata. Leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Reola m Hõimre talu. Maist 1920 3. jalaväepolgu 3. roodu ja septembrist 1920 sidekomando ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) sidekomando ülem, novembrist 1924 1. laskurkompanii ülem, veebruarist 1925 kindralstaabi käsundusohvitser, oktoobrist 1926 jaanuarini 1927 sõjaministeeriumi komandant, veebruarist 1928 sõjanõukogu kodifitseerija abi, märtsist 1934 kaitseministeeriumi nõukogu (aprillist 1937 sõjaministeeriumi nõukogu, märtsist 1938 sõjavägede nõukogu) kodifitseerija abi ja referent. Major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 Eesti sõjaväeasutuste likvideerimise peakomisjoni liige. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Töötas lukksepana Tallinnas. Juunist 1941 metsavend Jägala kandis. Oktoobrist 1941 Eesti OV politsei ja omakaitse valitsuse teenistuses, septembrist 1943 Eesti Relva SS-brigaadi peainspektuuris kodifitseerija, märtsist septembrini 1944 Eesti Relva SS-vägede kindralinspektuuri 1. osak juhataja. Septembris 1944 üritas koos perega põgeneda Hiiumaalt Rootsi, ei õnnestunud. Novembrist 1944 Tallinnas elektrimontöör. Nõukogude võim arreteeris ta 17.02.1945 Tallinnas. Suri 04.10.1945 Kemerovo obl SibLagis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR IV kl (1935). Abikaasa Maria, sünd Tamm (1905–90), poeg Üllar (1930–2005). (J.P.)
JÕGI, Aleksander Antoni p, nooremallohvitser (1917).
VR II/3, nr 283/11.06.1920 1 Ratsa polgu kapralile Aleksander JÕGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. S. Kekuti küla juures.
Sündis 20.(08.)02.1890 Läänemaal Lihula vallas talupoja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Sõjaväes alates 1911 7. husaaripolgu 5. eskadronis. I MS ajal polgu 2. järgu kraamiveovooris. Elas 1918 Nõmmel. VS ajal alates 19.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 03.06.1919 Neu-Schwaneburgi all haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Teenis maist 1922 sõjaväe laskemoonalaos lihttöölisena. Alates 1927 2. järgu aidamees ning alates 1930 üleajateenijana varustusvalitsuse relvastusosak laskemoonalao 2. järgu laborant. Suri 08.06.1936 Nõmmel. Maeti Tallinna-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Abikaasa Hilda-Pauline, sünd Reinglas (1903–74). (M.S.)
JÕGI, Eduard Kristjani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1442/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile Eduard JÕGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 veebruaril 1919 Salisburgi all.
Sündis 26.(14.)05.1895 Tartumaal Pala v Halliku mõisa talupidaja peres. Elas Peatskivi külas. Õppis Ranna vallakoolis. I MS ajal 20. Siberi kütipolgus. VS ajal teenis algul Tartu kaitsepataljonis, alates 23.02.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Saare v Pärna talu, müüs selle 1926 ära ja siirdus koduväiks Alatskivi v Peatskivi tallu. Seejärel talunik. Suvel 1941 metsavend Alatskivil, sattus punaste kätte. Hävituspataljonlased mõrvasid ta 15.07.1941 Alatskivi vallas kiriku juures. Maeti Alatskivi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Antonie, sünd Välja (1899), pojad Elmar (1922–2010), Oskar-Heinrich (1924–43, langes idarindel), Erich (1927–45) ja Aksel (1929–44). (A.K.)
JÕGI, Johannes Juhani p, leitnant (1919).
VR I/3, nr 2594/02.11.1921 5 jalawäe polgu 7 roodu wanemale ohwitserile, leitnant Johannes Juhani p. JÕGI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud oma eeskujuliku teenistuskohuste täitmisega.
Sündis 12.04.(31.03.)1893 Tartumaal Lohusuu vallas. Lõpetas Petrogradi semstvo õpetajate seminari, õppis 1916–17 1. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1921–34 Tallinna tehnikumi mehaanikaosak elektrotehnika harus. I MS ajal märtsist 1916 172. tagavarapolgus, sõjakoolis augustist 1916. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 169. tagavarapolgu 16. roodus, oktoobrist 1917 jaanuarini 1918 25. Turkestani kütipolgu 5. roodus nooremohvitser ja ajutine rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu juulist detsembrini 1917 looderindel. VS ajal alates 30.11.1918 ohvitseride reservis, detsembrist 1918 1. diviisi sõjaväljakohtu liige, jaanuarist 1919 5. jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitser, septembrist 1919 7. roodu vanemohvitser. Alamleitnant juunist 1919, leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Anija v Niitvälja talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel töötas Tallinna linna elektrijaamas joonestaja-konstruktorina. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal insener. Suri 24.09.1977 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Ludmilla, sünd Vanamölder (1899–1941). (M.S., J.P.)
JÕÕKS (ka JÕKS), Hans Leenu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 312/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Hans Leena p JÕÕKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 mail 1919 a. Kodjaki mõisa juures ja 20 juunil 1919 a. Lemsalu all.
Sündis 11.05.(29.04.)1899 Pärnumaal Kilingi v Kurgoja talus. Õppis vallakoolis. Põllutööline, elas Kilingi-Nõmmel. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni ja maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, novembrist 1919 kaprali kt, jaanuarist 1920 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai põrutada. Aprillist 1920 1. diviisi intendandi valitsuses, juulist 1920 Narva linna komandandi käsutuses. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puusepp ehitusel ning hiljem Voltveti v Hansumäe talu pidaja. Alates 1934 Voltveti, hiljem Tihemetsa vallavanema abi. Oli Voltveti ja Tihemetsa haridusseltsi laekur, VRVÜ Pärnu osak liige. II MS ajal juulis 1941 osales Tihemetsa vallas lahingutes Punaarmee ja hävituspataljoni vastu. Oli Tihemetsa vallavanem ja OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.11.1944 Tihemetsa vallas. Suri 07.04.1947 Vologda obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna-Marie, sünd Ruusmann (1903–76). Naisevend Peet Ruusmann VR II/3. (M.S.)
JÄGERSON, Johannes Jüri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 655/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu kapralile Johannes Jüri p. EIGERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 20.(08.)05.1895 Läänemaal Sipa v Kohatus, elas hiljem Koluvere v Leevres. I MS ajal teenis Preobraženskoje kaardiväepolgus. VS ajal alates 27.01.1919 5. jalaväepolgu 7. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Järvakandi v Kadaka talu. Seejärel talunik. Suri 12.01.1925 Järvakandi vallas. Maeti Järvakandi kalmistule. Vallaline. (M.S.)
JÄNES, Feliks Jaani p, reamees (1918), major (1938).
VR II/3, nr 2918/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Ratsapolgu nooremleitnant Felix JÄNES Eesti Vabadussõjas üles näidanud reamehena lahingus 30. märtsil 1919 Volkovo mõisa all ja lahingus 3. juunil 1919 Lätimaal Seswegeni mõisa juures.
Sündis 03.03.(19.02.)1898 Tartumaal Rannu vallas talupidaja ja vallasekretäri peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1919–21 Vabariigi Sõjakoolis, 1929 Poola ratsaväe õppekeskuses ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1917 kaardiväe suurtükiväe tagavaradivisjonis, aprillist 1917 3. kaardiväe suurtükiväe brigaadi 4. patareis, detsembrist 1917 veebruarini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 10.11.1918 Valga KL staabis sekretär ja ülema abi, astus 20.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadroni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Septembrist 1919 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1921 (nooremleitnant novembrist 1922). Augustist 1921 Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) 1. eskadronis, märtsist 1923 kuulipildujate komandos, maist 1924 kuulipildujate eskadroni ülema abi, maist 1925 rügemendi adjutant, oktoobrist 1927 SÜÕ ratsaväe ohvitseride täienduskursuste ülema abi, juulist 1928 sõjaministri vanemadjutant, alates 1929 Ratsarügemendi eskadroni ülem, oktoobrist 1934 rügemendi ülema abi kt. Leitnant 1926, kapten 1930, major 1938. VRVÜ Tartu osak liige. Alates 26.07.1940 Ratsarügemendi ajutine ülem ja 31.08.–11.09.1940 ülem, ühtlasi Elva garnisoni ülem. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 108. üksik-luurepataljoni komandör Ülenurmel. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värskas. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936). Abikaasa Natalia, sünd Pähkel (1904), poeg Valdur-Feliks (1931–2007). (J.P.)
JÄRNEFELT, Yrjö Kasper Valdemar Kasper Waldemari p, Soome vahtmeister (1919), lipnik (1922).
VR II/3, nr 280/11.06.1920 1 Ratsa polgu wabatahtlikule Soome wachtmeister Irio JERNEFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 juunil 1919 a. Liagradi alewi waldamisel.
Sündis 26.04.1896 Soomes Kuopios (teisal Helsingis) õppejõu peres. Õppis keskkoolis ja Tampere tehnikaülikoolis (ei lõpetanud). Alates 1917 Tampere tehnikaülikooli KL liige. Soome VS ajal Karjala ratsajäägrite rügemendis. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabi etapiosakonnas Tallinnas, hiljem 1. ratsapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Teenis 1922 jäägri-kahurväerügemendis kaadriallohvitserina ja reservohvitseride koolis, 1924 nooremohvitser Kajaani sissipataljonis, 1925 kadetikoolis, 1926 lahkus teenistusest. Lipnik 1922. Tegutses proovireisija ja elektrotehnikuna. Suri 16.04.1946 Kuopios. (M.S.)
JÄRVAN (sünd JERVAN), Rudolf-Gustav-Martin, Kristjani p, pootsman (1920).
VR II/3, nr 2887/18.02.1925 hinnates vahvust, mis suurtükilaev Lembit pootsman Rudolf Kristjani p. JÄRVAN Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 8. jaanuaril 1919 a. Loksa küla juures Mardi-Miku talu valdamisel.
Sündis 29.(17.)11.1895 Harjumaal Haabersti vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 20.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit, aprillist 1919 Meredessantpataljonis, juunist 1919 Mereväe Ekipaaži õppekomandos, septembrist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Aprillist 1920 üleajateenija abilaeval Paljassaar, juulist 1920 piirivalve ujuvate abinõude osakonnas, septembrist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodu pootsman, aprillist 1921 merejõudude rannavalve osak Haapsalu raj veltveebel. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel meremees, elas 1924 Tallinnas. Kinnitamata andmeil siirdus Lõuna-Ameerikasse. Saatus teadmata. Abikaasa Emilie, sünd Laarmann (1900). (J.P.)
JÄRVE (kuni 1935 JOHANNSON), August Eliase p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 802/01.09.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile August Elia p. JOHANSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. Kendischowa küla juures.
Sündis 16.(04.)08.1891 Tartumaal Alatskivi vallas mõisa sepa peres. I MS ajal kaardiväepolgus. VS ajal alates 11.05.1919 Sakala partisanide pataljoni 3. roodus rühmaülema kt. Vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Petserimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Alatskivi v Sakala talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal Koidula kolhoosi tallimees. Suri 04.04.1960 Tartu raj Kokora kn Sakala talus. Maeti Alatskivi kalmistule. Esimene abikaasa Olga, sünd Vissenberg (1897–1940), lapsed Selma (1921–35), Olev (1923–39), Ülo (sünd Otto, 1926–85) ja Linda (1932–2010). Teine abikaasa Aksella-Miralda, sünd Pärn (1914–2004), poeg Uudo-Kalle (1950). (M.S.)
JÄRVEKÜLG, Georg-Bernhard Jaagu p, kapral (1919).
VR I/3, nr 2973/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu kapral Georg JÄRVEKÜLL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 26. mail 1919 a. Bukke karjamõisa ja Mellini jõe vahel asunud kaevikute ning Volmari linna valdamisel.
Sündis 02.09.(20.08.)1901 Viljandimaal Pärsti v Klaassepa talus kaupmehe peres. Õppis Viljandi linna elementaarkoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1917–21 Viljandi reaalgümnaasiumis ja 1921–26 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas õppursõdurina, lõpetas cum laude. Korp! Sakala liige. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus. Aprillis 1919 lähetati 6. jalaväepolgu Viljandi kooliõpilaste roodu, juunist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Alates 1927 töötas Tartu ülikooli bakterioloogia instituudis, 1928–41 oli Tallinna keskhaiglas kirurg. Oli KL Tallinna mlv Lõuna mlvk, EVL Tallinna osak, Eesti Rahvuslaste Klubi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Novembrist 1941 augustini 1944 Tallinna erahaigla kirurg, oktoobrist 1944 jaanuarini 1948 Tallinna vabariikliku keskhaigla 1. haavaosak juhataja, ühtlasi 1945–48 ENSV peakirurg, detsembrist 1947 veebruarini 1951 ENSV TA eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudi nooremteadur. Oli 1946 Tallinna Kirurgide Seltsi asutaja ja esimees. Nõukogude võim arreteeris ta 12.02.1951 Tallinnas. Suri 10.08.1953 Narva vangilaagris. Maeti Narva Siivertsi kalmistu vangide ossa. Veebruaris 1958 rehabiliteeriti. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul, nimi tahvlil Tallinna keskhaiglas ja Tori kirikus. Abikaasa Aurelie-Annette, esimeses abielus Brakel, sünd Hansmann (1903–51), lapsed Toomas (1932–80), Jaak-Peeter (1937) ja Piret (1942). (J.P.)
JÄRVELAID (kuni 1936 JAKOBSON), Aleksander Jüri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 176/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni roolimehele Aleksander Jüri p. JAKOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. ja lahingus 13 oktoobril 1919 Welikaja jões.
Sündis 23.(11.)03.1899 Pärnumaal Häädemeeste vallas talupidaja peres. Õppis Häädemeeste kihelkonnakoolis, ametilt meremees. VS ajal alates 02.01.1919 vabatahtlikult Tallinna läbikäijate komandos, veebruarist 1919 Peipsi laevastikus suurtükilaeva Taara madrus, aprillist 1919 suurtükilaeva Uku 2. järgu roolimees. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Peipsi järvel, sai 13.10.1919 Murumetsa küla juures haavata. Jätkas teenistust suurtükilaeval Uku, kus oli aprillist 1920 1. järgu roolimees, juulist 1920 rooliallohvitser ja vanemroolimees. Oktoobrist 1920 suurtükilaeva Ahti rooliallohvitseri kt. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Aia talu, müüs selle 1929 ära. Seejärel Tartus kaupmees ning Tallinnas pesuõmblustöökoja omanik. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Sügisel 1944 põgenes koos perega Rootsi. Suri 23.01.1970 Göteborgis. Maeti Göteborgi Kvibergi kalmistule. Esimene abikaasa Leontine, sünd Blauhut, lesena Uuk (1896–1973), lahutati 1934, lapsed Heljo (1922–81) ja Jaak (1931–31). Teine abikaasa Elisabeth (1907–85). (A.K.)
JÄRVER, Juhan Jaani p, alamkapten (1919), kolonel (1930).
VR I/3, nr 1520/13.10.1920 Endisele 2 jalawäe polgu adjutandile, alamkapten Johan Jaani p. JÄRWER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)05.1886 Viljandimaal Jõgeveste v Pargi talu rentniku peres. Õppis Helme kihelkonna- ja Valga linnakoolis, 1902–04 Kaarma õpetajate seminaris ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis, 1921–23 kindralstaabi kursustel ja 1931–32 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Oktoobrist 1904 augustini 1914 kooliõpetaja Venemaal, ka Abhaasia Salme eestlaste külas. I MS ajal teenis augustist 1914 355. Liivimaa družiinas Krasnaja Gorka merekindluses. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser družiina 1. roodus, helgiheitjate ja telefonikomando ülem ning adjutant, juulist 1916 1. Kroonlinna kindlusepolgu 4. kindluse jalaväepataljoni sidekomando ülem, oktoobrist 1916 2. roodu ülem, detsembrist 1916 510. Volhovi jalaväepolgu 2. roodu ülem, augustist 1917 7. roodu ülem. Alamleitnant juunist 1917. Novembrist 1917 Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee käsutuses ja Tallinna üksiku Eesti polgu 1. täiendusroodu ülem, detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu 4. roodu ülem ja adjutant. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgu adjutant. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Leitnant juunist 1919, alamkapten novembrist 1919. Sai autasuks Harjumaal Keila v Klooga m Rahula talu, müüs selle 1935 ära ning ehitas Tallinn-Nõmmele maja. Kevadel 1940 ostis Harjumaal Kohila v Salutaguse m Vahtramäe talu. Jaanuarist 1920 2. diviisi ülema käsutuses, aprillist 1920 diviisi staabi operatiivadjutant, juunist 1920 sõjaväeringkonna staabi käsundusohvitser, septembrist 1920 staabiülem, septembrist 1921 sõjaväeringkonna staabi käsundusohvitser, augustist 1923 staabiülema kt. Aprillist 1924 kindralstaabi 5. osak ülema abi, maist 1924 ühtlasi rahvaväe peakomisjoni esimees, augustist 1924 kindralstaabi 5. osak ülem, juunist 1929 kaitsevägede staabi ülema abi. Kapten augustist 1920, major 1924, kolonelleitnant 1926, kolonel 1930. Aprillist 1934 Harju kaitseringkonna (aastast 1937 sõjaväeringkond) ülem, jaanuarist 1939 sõjavägede staabi juhtide reservis. Oli sõjaväeringkonna staabi ohvitseride kogu juhatuse esimees ja aukohtu liige, VOK revisjonikomisjoni ja sõjaväe tervishoiu komitee ning VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi rivijsk ülem, juulist 1941 diviisi staabi operatiivosak ohvitser. Juulis 1941 taandus koos staabiga Venemaale, osales Porhovi rindel lahingutes Saksa vägede vastu. Langes 28.07.1941 Staraja Russa lähistel Muravjevo küla all Saksa suurtükimürsu läbi. Maeti samasse mürsulehtrisse. Kenotaaf Tallinn-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1935), EPR II/I (1935), Vene StO III kl ja Läti KTO II kl. Abikaasa Leontine-Margarethe, sünd Lilienthal (1888–1972), poeg Lembit (1922–2006, II MS ajal Saksa armees, hiljem Austraalias). (J.P.)
JÄRVIHAAVISTO, Frans Yrjö Johan Gabrieli p, Soome reamees (1918), seersant (1922).
VR II/3, nr 2224/26.03.1920 Sõdurile Yrjö JÄRVIHAAVISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.04.1898 Soomes Akaas. Õppis keskkoolis. Novembrist 1917 Lempäälä KL liige. 1918 sõjaväeteenistuses Uusimaa ratsarügemendi 1. eskadronis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses maaharija ja põllumajandusjuhina. Talvesõja ajal teenis tagalaväeosas veterinaarteenistuse talliülemana. Septembrist 1940 veebruarini 1941 tagalaväeosade staabi veterinaarosakonnas mittekoosseisuline sõjaväeametnik. Jätkusõjas sama üksuse staabiohvitser. Suri 18.09.1985 Lempääläs. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. Teised autasud: Soome VR II kl. (M.S.)
JÄRVINEN, Soome allohvitser (1919).
VR II/3, nr 2306/26.03.1920 Alamohwitserile JÄRVINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Väeosa siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata.
Selgituseks, et vabatahtlike salgas teenis mitu samanimelist isikut: reamees August Järvinen Pälkänest luureüksuses, reamees Uuno Järvinen Lahtist 1. kompaniis ja reamees Kalle Järvinen 2. kompaniis. Viimati nimetatu on tõenäolisim VR kavaler. EAP Põhja Poegade rügemendi nimekirjas on ka viitse-veltveebel Yrjö Järvinen (08.12.1899–19.07.1958) Oittist. Pole andmeid tema varasema teenistuse kohta 1. Soome vabatahtlike salgas. (M.S.)
JÄRVINEN, Arvo Julius Jeremiase p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1748/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Arvo JÄRVINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.10.1891 Soomes Porvoo v Tuorilas põllumehe peres. Tegutses põllumehena. Osales seersandina Porvoo KL tegevuses. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata, viibis ravil Tartu haavakliinikus, kust evakueeriti märtsis 1919 Tallinna. Suri 13.05.1919 Helsingis. Maeti Porvoos Näsinmäki kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
JÄRVINEN, August (ka Aukusti) Moosese p, Soome reamees (1918), seersant (1937).
VR II/3, nr 2332/26.03.1920 Sõdur JÄRVINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.02.1894 Soomes Ylivieskas, elas Pälkänes. Soome VS ajal veebruarist maini 1918 2. grenaderirügemendis ja 2. Karjala rügemendis, osales Länkipohja, Orivesi, Kangasala, Lempäälä ja Vesilahti lahingutes, kus sai haavata. VS ajal alates 30.01.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel ning 1921–22 Ida-Karjala ülestõusus, sai 21.12.1921 haavata. Läbis 1921 Raahes KL allohvitseride kursused. Teenis 1922–23 Lapimaa ja 1923–29 Kainuu piirivalves, seejärel jälle Lapimaal, oli kompanii voori allohvitser. Õppis 1935 sõjaväe hobuserautajate kursusel. Piirivalve kapral 1924, nooremseersant 1919, seersant 1937. Suri 01.10.1940 Sallas. Teised autasud: Soome VR IV kl ja VRO II kl. (M.S.)
JÄRVINEN, Lauri Oskar Oskari p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1769/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Lauri JÄRVINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.02.1898 Soomes Hausjärvi vallas põllumehe peres. Õppis Viiburi soome ühiskoolis. Soome VS ajal võttis osa lahingutest. Kapral aprillist 1918, nooremallohvitser maist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Septembrist 1919 veebruarini 1921 ajateenistuses 3. välisuurtükirügemendis kuulipildujate meeskonna ülemana. Tegutses põllumehena Hausjärvi v Tarkolas. Talvesõja ajal veebruarist 1940 4. välisuurtükirügemendis. Jätkusõjas juunist 1941 23. raskesuurtükiväe divisjoni 2. patareis, oktoobrist 1941 Põhja-Uusimaa KL piirkonna veterinaarallohvitser. Novembris 1941 vabastati teenistusest. Suri 26.10.1962 Hausjärvis. Maeti Hausjärvi Vanale kalmistule. (M.S.)
JÄRVINEN, Uuno, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2343/26.03.1920 Sõdur JÄRVINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Elas Soomes Lahtis. Saatus teadmata. (M.S.)
JÄRVINEN, Vihtori vt RIIJÄRVI, Vihtori Hesekiel Kalle p.
JÖRGENSEN (JØRGENSEN), Robert vt HAGENFELDT, Villiam Lambert Louis Robert.
JØRGENSEN, Axel Viggo Johannes, Taani kapral (1919), Eesti
vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 3117/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Härra Sersant Viggo JÖRGENSEN Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 25.06.1892 Kopenhaagenis. VS ajal alates märtsist 1919 kapral Taani vabatahtlike kompanii 3. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai mais 1919 Võrumaal Haanja lähistel haavata. Pärast VS siirdus Taani, kuid tuli tagasi Eestisse ja töötas Taani konsulaadis. Septembris 1922 asutas Tallinnas firma Eestilipp Viggo Jörgensen, alates 1932 kuni sügiseni 1940 firma Liputööstus „Eestilipp“ Viggo Jörgensen omanik. 1931 asutas Viimsi v Kivila talu maale pürotehnilise laboratooriumi ning rajas püssirohulao ja jahipadrunite täitmise töökoja, mis töötas 1934. aasta lõpuni. Oli veel 1936 Taani kodanik. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
JÜRGEN, Jüri Juhani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 83/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Jüri Juhani p. JÜRGEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 märtsil 1919 a. Netschaewa küla ja 1–2 aprillil 1919 a. Sabjelina ja Waschina-Gora külade waldamisel; kolme kaaslasega esimestena Sabjelina külasse sisse tormates ja waenlaselt 3 kuulipildujat ärawõttes.
Sündis 30.(18.)01.1889 Viljandimaal Taevere vallas sulase peres. Õppis Järavere vallakoolis. I MS ajal jalaväelane. Asus elama Viljandimaale Vastemõisa v Poolaka tallu. VS ajal detsembrist 1918 3. jalaväepolgu 2. pataljonis, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodus. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 25.05.1919 Pihkva all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Pidas Vastemõisa v Ivaski k Poolaka talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Pärast II MS talunik, hiljem kolhoosi Edasi põllutööline. Suri 20.03.1951 Suure-Jaani raj Metsküla külanõukogus. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Hilda, sünd Hallmann (1905–76). (J.P.)
JÜRGEN, Martin vt JÜRINE, Mart Jaani p.
JÜRGENS, Arnold-Johannes Hansu p, Eesti KL liige.
VR I/3, nr 1918/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu liikmele Arnold Hansu p. JÜRGENS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)10.1892 Virumaal Liigvalla v Suure-Rakkes kooliõpetaja peres. Õppis 1904–10 Tartu reaalkoolis ja 1910–14 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas. Riia EÜSi liige. Alates 1915 raamatupidaja Tallinna Linnapangas. Osales üliõpilasena Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi tegevuses ning karskusliikumises, Tallinnas ühistegevuse büroos, majandusühisuses, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee tegevuses ja SPS Kalevis, kus oli 1915 juhatuse liige ja 1917 esimees. Tööerakonna liige. Alates 1917 Tallinnas põrandaaluse KL liige. Sattus J. Vilmsi saatjana aprillis 1918 Suursaarel sakslaste kätte vangi. Lasti maha 13.04.1918 Helsingis Töölö suhkruvabriku õuel. Maeti Põhja-Haagas ühishauda, detsembris 1920 maeti ümber Simuna kalmistule. Nimi Simuna sambal ja tahvlil Tartus ÜS Liivika majas (taastamata). Vallaline. (M.S.)
JÜRGENS, Eduard-Johannes August-Friedrichi p, insener (1919).
VR II/3, nr 1198/15.09.1920 Soomusrongide diwiisi insenerile Eduard JÜRGENS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel paljude sildade ehitamisel, waenlase suurtüki ja kuulipilduja tule all.
Sündis 12.02.(31.01.)1887 Tartumaal Kükita vallas, hiljem asus pere Rakverre. Õppis linnakoolis ja Riia polütehnilises instituudis. I MS ajal 4. Eesti polgus veebruarini 1918. VS ajal alates 24.11.1918 vabatahtlikult Rakvere KL teenistuses, siis sõjaväevarustuse töökodade osak juhataja ja varustusvalitsuse intendantuuri osak kraamijaoskonna ülem, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni tehnika osak juhataja ja insener. Juhtis lahingute ajal raudteesildade taastamist Lätis ja Pihkva rindel. Septembrist 1920 Soomusrongide Diviisi insener, veebruarist 1921 Soomusrongide Brigaadi inseneri kt, augustist 1923 laiarööpmelisel soomusrongil nr 2. Augustis 1923 lahkus teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Laatre v Laatre talu, müüs selle 1925 ära. Märtsist 1922 augustini 1923 viibis eeluurimise all. Mõisteti oktoobris 1925 sõjaringkonnakohtu otsusega kolmeks ja pooleks aastaks vangi fiktiivsete arvete esitamise pärast. Vabanes novembris 1925 valitsuse otsusega, veebruaris 1926 sai kaotatud õigused tagasi. Suvel 1926 siirdus Austraaliasse, kus töötas Sydneys mehaanikuna. Oli Sydney Eesti Seltsi ja Välis-Eesti Ühingu liige ning Sydney Eesti Kaupmeeste Seltsi esimees. Suri 21.04.1948 Sydneys. Maeti Northern Suburbsi kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Vahtrik (1887–1946), lahutati 1922, lapsed Rita (1908), Karin (1909–10) ja Kurt-Verner (1911–61). Teine abikaasa Auguste-Mathilde, sünd Anelin (1888). Raamat tema saatuse kohta: S. Zetterberg, „Jüri Vilmsi surm“ (Tallinn, 2004). (J.P.)
JÜRGENS, Erik Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1903/01.09.1920 Lahingus 7 weebruari 1919 a. Krasnõi-Lugi talude juures saadud haawadesse surnud Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Erich JÜRGENS’ile wahwuse eest.
Sündis 11.09.(30.08.)1898 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 02.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas. Osales lahingutes Narva rindel Punaarmee vastu. Langes 07.02.1919 Venemaal Narva jõe taga Krasnõi Lugi küla juures. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistule. Vallaline. (J.P.)
JÜRGENS, Hermann Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 1655/14.12.1920 EKL liikmele, kaugesõidu kapten Hermann Jaani p. JÜRGENS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)04.1889 Virumaal Mõisamaa v Kure talu pidaja peres. Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, Paldiski merekoolis ja 1918 Inglise kadetikomandos Arhangelskis. Sõitis laevadel Läänemerel ja Atlandi ookeanil. Augustist 1914 kuni põgenemiseni juunis 1916 interneerituna kaubalaeva meeskonnaga Saksamaal. I MS ajal juunist 1916 186. jalaväepolgu vabatahtlike komandos, juulist 1917 Põhja-Jäämere laevastiku traalerite T-22 ja T-37 vahiohvitser. Aselipnik juunist 1917. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Septembrist 1918 vabatahtlikult sõdurina Arhangelskis liitlaste väegrupis ja veebruarist 1919 Briti jõelaevastikus Põhja-Jäämerel ning Põhja-Venemaal. Briti nooremleitnant septembrist 1918 ja leitnant detsembrist 1918. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Onega ja Põhja-
Dvina rindel. Lahkus juulis 1919 liitlaste teenistusest ja tuli Eestisse. VS ajal alates 06.09.1919 ohvitseri asetäitja merejõudude staabis, kus oli käsundusohvitser, edasi Mereväe Ekipaaži 4. roodu nooremohvitser ning miiniristleja Wambola vahi- ja rooduülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, oli tüürimees mitmel kaubalaeval, viimati aurikul Viire. KL Tallinna mlv gaasikaitsepealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 30.06.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Annette-Rosalie, sünd Ork (1891), kasutütar Helmi-Lovise (1913). (M.S., J.P.)
JÜRGENS, Jakob Jakobi p, kaugsõidukapten.
VR III/3, nr 2840/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kaugesõidukapten Jakob Jakobi p. JÜRGENS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 24. novembril 1918 kui aurulaeva „Lood“ kaptenina Eesti Maapäeva liikmetega Helsingi sõitis, kust sõjamoona ja relvi tõi, tehes neid reise vahetpidamata kuni 2. detsembrini 1918, kui „Lood“ määrati laevade hulka, kes sõjaoperatsioonidest osa võtsid, jäädes edasi laeva kapteniks.
Sündis 29.(17.)07.1882 Pärnumaal Seli v Jaani-Andruse talu pidaja peres. Lõpetas 1904 Narva merekooli. Teenis 1898–1904 madrusena kaugsõidulaevadel, 1904–13 tüürimehena kaubalaevadel, 1913–18 Vene merejõudude hüdrograafia valitsuse Läänemere tuletornide ja lootside direktsiooni laevadel Šaritšev, Artelštšik, Libavski, Sekstant ja Lot vanemtüürimees ja kapteni abi, juunist 1918 hüdrograafialaeva Lood kapten. VS ajal alates 15.11.1918 laevaga KL käsutuses, detsembrist 1918 arvati merejõududesse. Osales dessantides Punaarmee vastu Soome lahel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Jätkas teenistust aurikul Lood, aprillist 1922 laevasõidu ameti kaubalaeval Sakala esimene tüürimees ja kapten, seejärel Bergmann & Co laevadel kapten, 1935–39 kindlustusseltsi Oma agent. Nõukogude ajal ETKVL Pärnu kalamajandi valvur. Suri 16.04.1953 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Esimene abikaasa Salme, sünd Tulmin (1898–1973), poeg Harry-Endel (1921). Teine abikaasa Hella, esimeses abielus Mardik, sünd Juhkam (1889–1978). (A.K.)
JÜRGENSON, Eduard-Mart Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1909/15.09.1920 Lahingus 19 juunil 1919 a. Loode jaama juures langenud Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Eduard JÜRGENSON’ile wahwuse eest.
Sündis 01.11.(20.10.)1884 Tartumaal Kuremaa vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 764. jalaväepolgus. Elas 1918 Puurmanni v Toominga talus. VS ajal alates 30.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus jaoülem. Kapral märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.06.1919 Lätis Lode raudteejaama juures haavata. Suri 14.09.1919 Tartu ülikooli haavakliinikus haavades tekkinud sepsise ning düsenteeria tõttu. Maeti Kursi kalmistule. Nimi Kursi sambal ja Puurmani valla tahvlil. Vallaline. (J.P.)
JÜRGENSON, Hugo-Vilhelm-Leonhard Hermanni p, alamkapten (1917).
VR II/3, nr 740/05.03.1920 Lahingus Jõhwi juures langenud 4. jalawäe polgu kaptenile Hugo JÜRGENSON’ile wahwuse eest.
VR I/3, nr 1916/14.12.1920 Wiru maakonna Kaitseliitlaste roodu ülemale alamkapten Hugo JÜRGENSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.10.(21.09.)1894 Rakveres. Õppis Rakvere linna- ja 1915 2. Petrogradi lipnikekoolis. I MS ajal novembrist 1914 vabatahtlikult 1. tagavarapataljonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 223. jalaväepolgu 11. roodus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai põrutada ja gaasimürgituse. Maist 1917 1. Eesti polgu 6. roodu ülem, septembrist 1917 Eesti tagavarapataljoni 2. roodu ülem, märtsist aprillini 1918 1. Eesti polgu 5. roodu nooremohvitser. Leitnant juunist 1916, alamkapten maist 1917. VS ajal alates 21.11.1918 5. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, läkitati 01.12.1918 4. jalaväepolgu ülema käsutusse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Langes 08.12.1918 Virumaal Jõhvi lähistel Kõrve kõrtsi juures. Surnukeha jäi lahinguväljale, maeti tundmatuna Edise mõisa kalmistule. Sammas langemiskohal Toila vallas ja nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene StO III kl. Vallaline. (J.P.)
JÜRGENSON, Jaan vt RISTOJA, Jaan Johani p.
JÜRGENSON, Johannes vt JÜRISTE, Juhan Jakobi p.
JÜRGENSON, Johannes vt NÕMME, Johannes Jaani p.
JÜRGENSON, Julius Andrese p, kapten (1919).
VR I/3, nr 2649/02.11.1921 Sõjawäe esitajale Latwias, kapten Julius Andrese p. JÜRGENSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud sõjawäe esitajana Latwias.
Sündis 12.06.(31.05.)1892 Lätis Valga mk Lugaži v Lunke talus, hiljem asus pere elama Valga linna. Õppis valla- ja Kamseni kaubanduskoolis Valgas ja 1915 2. Moskva lipnikekoolis. Detsembrist 1913 vabatahtlikult 91. Dvinski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 polguga lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 08.04.1915 Karpaatides haavata ja põrutada. Augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 174. jalaväepolgus, maist 1916 5. roodu ülem, detsembrist 1916 540. jalaväepolgu tööroodu ülem, augustist 1917 vabatahtlikult 38. surmapataljoni 4. roodu ja tööroodu ülem. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia all, sai 26.06.1916 haavata. Septembris 1917 astus vabatahtlikult Ukraina kasakapolku, jaanuarist 1918 polgu majandusülem. Võttis osa lahingutest enamlaste vastu Ukrainas. Alamleitnant juunist 1916 vanusega, leitnant detsembrist 1916 vanusega, alamkapten detsembrist 1917. Kevadel 1918 tuli Eestisse. VS ajal alates 22.11.1918 6. jalaväepolgu tööroodu ülem, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 6. roodu ülem, märtsist 1919 kindralstaabi valitsuse käsundusohvitser. Läkitati 13.03.1919 sideohvitseriks Läti Ajutise Valitsuse juurde Liibavisse, oli 06.06.–04.07.1919 Riias Landeswehri käes vangis. Kapten augustist 1919. Novembrist 1919 Eesti sõjaväe esindaja Lätis, juulist 1920 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Lätti, pidas mõnda aega Riias kauplust, mis läks pankrotti. Rajas koos vennaga Riia mk Pabaži vallas meierei. Märtsis 1925 soovis taas astuda Eesti sõjaväkke, kuid et tal polnud keskharidust, öeldi talle ära. Elas Riias ning tegutses ärimehena. Suri 13.10.1927 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Minna, sünd Siliņa (1902, küüditati 1949, tuli tagasi Lätti), tütar Lidia (1924). (J.P.)
JÜRGENSON, Peeter vt JÜRISOO, Peeter Mihhaili p.
JÜRIMA (kuni 1938 JÜRMANN), Egbert-Michael Mihkli p, alampolkovnik (1920),
kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 1277/15.09.1920 6 jalawäe polgu alampolkownikule Egbert JÜRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 mail 1919 a. Salisburgi alewi waldamisel.
Sündis 18.(06.)07.1893 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Põltsamaa asulas kaupmehe peres. Õppis 1907–11 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929 pataljoniülemate kursustel. Teenis oktoobrist 1911 septembrini 1912 vabatahtlikult 89. Belomorski jalaväepolgus, lõpetas juunis 1912 õppekomando. Lipnik novembrist 1912. I MS ajal augustist 1914 295. Svirski jalaväepolgus rooduülem, õppekomando ja pataljoni ülem ning polgukohtu esimees. Alamleitnant augustist 1915, leitnant augustist 1916, alamkapten detsembrist 1916. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu, sai 24.07.1916 Galiitsias haavata. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 2. roodu ülem, veebruarist 1919 1. pataljoni ülem, maist 1919 polguülema abi. Kapten oktoobrist 1919, alampolkovnik veebruarist 1920 (kolonelleitnant novembrist 1922). Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Jaanuarist juulini 1920 6. jalaväepolgu ülema kt, augustist 1920 8. jalaväepolgu ülema abi, jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu ülema abi, juulist 1921 6. jalaväepolgu ülema abi, juulis 1922 polgu sidekomando ülema abi, septembrist 1922 10. jalaväepolgu Kalevi pataljoni ülema kt, maist 1923 1. jalaväerügemendi 4. pataljoni ülem, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 4. pataljoni ülem, aprillist 1925 10. jalaväerügemendi Scouts pataljoni ülem, veebruarist 1927 veebruarini 1928 ühtlasi rügemendikohtu esimees, oktoobrist 1928 Scouts üksiku jalaväepataljoni ülema kt. Mais 1932 lahkus teenistusest. EVL Tallinna osak revisjonikomisjoni esimees. VRVÜ Tallinna osak liige. Hiljem elas hoolealusena vanadekodus. Suri 09.03.1944 Tallinnas Magdaleena tänava vanadekodus Nõukogude õhurünnaku tagajärjel saadud vigastustesse. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Leonore, sünd Eriks (1897), lahutati 1940, tütar Maret-Li (1927). (J.P.)
JÜRIMAA (kuni 1935 JÜRMANN), Johannes Jüri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1341/15.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Johannes JÜRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel wastu 17 detsembrit 1919 a. Kosari küla all.
Sündis 12.07.(30.06.)1885 Läänemaal Haimre vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Oli 1915–17 väljasaadetuna Siberis Baikali taga. Veebruaris 1919 tegutses põllumehena Kehtna vallas. VS ajal alates 04.02.1919 Tallinna tagavarapataljoni 4. roodus, märtsist 1919 1. roodus, kust samal kuul viidi 1. jalaväepolgu 5. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Põhja-Lätis. Kapral jaanuarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puusepp Kehtna põllumajanduskoolis. Oli KL liige. Nõukogude ajal töötas Kehtnas puusepana. Suri 25.05.1958 Raplas. Maeti Järvakandi kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Ummelas (1905), lapsed Johannes (1930–30), Vambola (1931–93), Endel (1932–73) ja Hilda (1935). (M.S.)
JÜRIMÄE (kuni 1936 JÜRVETSON), Aleksander Juhani p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 1526/13.10.1920 3 diwiisi Intendandile Aleksander Johani p. JÜRWETSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)10.1883 Pärnumaal Tori v Harjaka talu pidaja peres. Õppis 1892–96 Randivälja ja Selja valla- ning 1897–1900 Tori kihelkonnakoolis, 1901 Sindi ministeeriumikoolis ja 1907 Pärnu linnakooli juures õpetajate kursustel. Töötas 1902–03 õpetajana Laatres ja 1903–08 Enges. 1910–14 ajalehe „Meie Kodumaa“ talituse juhataja Pärnus. I MS ajal 1914–17 kantseleiametnik, 1917–18 1. Eesti polgu kirjutaja ja asjaajaja. VS ajal alates 1918 6. jalaväepolgu asjaajaja, maist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni majandusülem ja oktoobrist 1919 3. diviisi intendant. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Alates 1917 pidas Pärnus trükikoda, kus trükiti ka esimesed eksemplarid Eesti iseseisvusmanifesti. Oli 1921–32 Pärnus ajakirjanik ning ajalehtede „Vaba Maa“ ja „Pärnumaa“ väljaandja ning raamatu- ja kirjastusäri Looming omanik, ühtlasi pidas Enge v Tanni-Johani talu. Oli paljude Pärnu seltside ja organisatsioonide looja ja eestvedaja: Pärnu karskusseltsi Valgus, EDSL Pärnu osak, Endla Teatri ja Rahvahariduse Seltsi, Pärnumaa laulupidude toimkonna, Pärnumaa lavakunsti-, laulu- ja muusikakursuste korraldava toimkonna ning Allveelaevastiku Sihtkapitali Pärnu komitee esimees. Samuti oli 1928–37 Pärnu Kooliseltsi, Endla seltsi, ühingu 6. Jalaväepolk, nimede eestistamise Pärnu osak, SPS Tervise juhatuse, IL ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Pärnus. Suri 21.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Pärnus endisel trükikojal. Abikaasa Maria, sünd Hanson (1881, küüditati 1941, vabanes 1955), lapsed Arnold-Friedrich (1905–05), Helmar-Rudolf (1906–96), Artur-Aleksander (1908–76), Juta-Marie (1913) ja Olev-Johan (1920). (A.K.)
JÜRINE (kuni 1939 JÜRGEN), Mart Jaani p, reamees (1918), kapral (1926).
VR II/3, nr 289/11.06.1920 1 Ratsa polgu wahtmeistrile Martin JÜRGEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juunil 1919 a. Sesswegeni mõisa juures.
Sündis 06.10.(24.09.)1892 Viljandimaal Sürgavere v Lõhavere m Raismiku talu töölise peres. Õppis Lõhavere valla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis ning 6. husaaripolgu õppekomandos. I MS ajal ratsaväes. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgus, jaanuarist 1919 1. ratsapolgus. Detsembrist 1918 2. eskadroni vahtmeister, aprillist 1919 2. eskadroni jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Pärnus maalrina. Üleajateenija augustist 1924 augustini 1926 Sakala jalaväerügemendi ratsakomandos. Kapral jaanuarist 1926. Seejärel elas taas Pärnus. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.06.1941 Pärnus. Lasti maha 17.11.1941 Kirovis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Olga, esimeses abielus Järve, sünd Pallo (1889). (J.P.)
JÜRIS, Johan Käsperi p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 39/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamees Johann Kasperi p. JURIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 jaanuaril 1919 a., kui üks esimistest tormijooksjatest Puhmu küla peale, mille tagajärjel kolm korda suurem waenlase salk põgenes, hobuseid ja sõjamoona maha jättes.
Sündis 30.(18.)10.1889 Viljandimaal Päri v Kaaramaa talus metsniku peres. Õppis Päri vallakoolis. I MS ajal 1914–18 6. Kljastitsõ husaaripolgus. VS ajal alates 02.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 25.03.1919 Võrumaal Kuklase küla all haavata. Sai autasuks Viljandimaal Päri v Raudnamäe talu. Aprillist 1920 üleajateenija 1. ratsapolgus, maist 1920 rühmaülem. Mais 1922 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. Läks 25.06.1927 Päri v Raudnamäe talus vabasurma. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule. Abikaasa Ann, sünd Tikko (1899–1927). (J.P.)
JÜRISON, Johannes vt JÜRISSON, Johannes Jaani p.
JÜRISOO (kuni 1935 JÜRGENS), Peeter Mihhaili p, kapral (1919).
VR II/3, nr 781/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 kapralile Peeter JÜRGENS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 03.12.(21.11.)1897 Pärnumaal Orajõe vallas talupidaja peres. Õppis kihelkonnakoolis, põllumees. VS ajal alates 11.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus. Jaanuarist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1 luurajate komandos, oktoobrist 1919 jaoülem. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai Pihkva all Velikaja jõe juures kaks korda haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Uulu v Virusaare talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Lenini-nim kolhoosi põllutööline. Suri 23.08.1984 Pärnu raj Uulu külanõukogus. Maeti Uulu kalmistule. Abikaasa Natalia, sünd Margus (1899–1980), lapsed Armilda (1921), Reinhold (1923–94), Helma (1925–2011), Jakob (1929–90), Herman (1930–2015), Eduard (1932–78), Oskar (1935–83) ja Ellen (1939–2002). (A.K.)
JÜRISSON, Hendrik vt JUURISMA, Adrian-Endrek Martini p.
JÜRISSON, Johannes Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 880/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Johannes JÜRISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. Wepsküla ja Iswosi juures.
Sündis 05.09.(24.08.)1891 Harjumaal Kolga vallas. Õppis ministeeriumikoolis. VS ajal alates 02.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuaris 1919 viidi üle dessantpataljoni 6. roodu, juulist 1919 roodu varahoidja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kooliõpetaja Pärispea algkoolis. Suri 25.01.1929 Harjumaal Kõnnu v Pärispea koolimajas. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Liidia, sünd Maalberg (1901), lapsed Linda (1924–25), Valdek (1926) ja Pilvi (1928). (A.K.)
JÜRISSON, Voldemar Jüri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 641/21.02.1920 1 Suurtükiwäe polgu 2 patarei reamehele Woldemar Jüri p. JÜRISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 detsembril 1918 a. Neeroti mõisa all.
Sündis 22.(10.)03.1897 Harjumaal Kolga v Sigula k Vanapere talu pidaja peres. Õppis Hiruli vallakoolis, põllumees. I MS ajal alates 1916 177. Irboska jalaväepolgu juures luurajate koolis. Rindele läks 85. Viiburi jalaväepolgu koosseisus, võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Teenis 1917–18 1. Eesti suurtükipolgus. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult 1. suurtükipolgu 2. patarei luuraja, augustist 1919 välipatarei nr 2 koosseisus, juunist 1920 patarei varahoidja. Kapral detsembrist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kolga v Sigula k Sääse talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal lihttööline, elas Sigula külas. Suri 11.01.1974 Harju raj Kuusalu külanõukogus kodutalus. Maeti Kuusalu kalmistule. Abikaasa Helene-Vilhelmine, sünd Helman (1899–1988), lapsed Asta (1930–2003), Lembit (1931–2010) ja Helle (1936). (A.K.)
JÜRISTE, Juhan (kuni 1934 JÜRGENSON, Johannes) Jakobi p, alamleitnant (1919), kapten (1931).
VR II/3, nr 301/11.06.1920 Tagawara pataljoni lipnikule Johannes Jakobi p. JÜRGENSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes - öösel 11–12 oktoobril 1919 a. Pihkwa järwe ääres ja 13 oktoobril 1919 a. Welikaja jões.
Sündis 28.(16.)02.1897 Tartumaal Kaarepere vallas. Lõpetas 1916 Tartu kaubanduskooli, 1917 3. Kiievi lipnikekooli, õppis 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juulist 1916 172. tagavara jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 5. roodus. VS ajal alates 07.12.1918 ohvitseride reservi 8. rühmas, jaanuarist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni kuulipildujate roodus, aprillis 1919 läks koos rooduga rindele, oktoobrist 1919 Peipsi laevastiku divisjoni dessantsalga ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ning Pihkva järvel ja Velikaja jõel. Alamleitnant detsembrist 1919. Sai Tartumaal Kaarepere v Pikkjärve krjm Keskküla talu. Veebruarist 1920 5. piirikütipataljoni 4. roodus, juulist 1920 Sakala partisanide polgu kuulipildujate roodus, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodus, oktoobrist 1921 2. roodu ülema kt ja Põltsamaa garnisoni ülem, maist 1923 3. diviisi staabi õppekomando ülem, märtsist 1924 3. diviisi staabi õppekomando rühmaülem, aprillist 1925 staabikomando ülema kt, juulist 1925 Pärnu maakonna rahvaväe, jaanuarist 1927 Pärnu kaitseväeringkonna ülema kantselei ülem. Leitnant 1924, kapten 1931. Oli 3. diviisi staabi ohvitseride kogu juhatuse liige ja Pärnu garnisoni ohvitseride kogu abiesimees. Aprillist 1934 augustini 1940 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna staabi (aprillist 1937 sõjaväeringkond) 2. jsk ülema 1. abi, ühtlasi juunist 1936 novembrini 1938 2. jsk ajutine ülem ning juunist 1936 märtsini 1940 Viljandi garnisoni komandant. Oli aprillist 1937 Pärnu ja Viljandi sõjaväeteenistuskomisjoni esimees, novembrist 1938 Pärnu sõjaväeteenistuskomisjoni esimees, Sakala partisanide pataljoni ohvitseride kogu abiesimees ning Viljandi garnisoni ohvitseride kasiino ja Viljandi garnisoni ohvitseride jahi- ja kalastamisringi juhatuse liige, VRVÜ Viljandi osak sekretär. Augustist 1940 Valga sõjaväeringkonna staabi 2. jsk ülem, ühtlasi augustist septembrini 1940 Valga garnisoni komandant. Detsembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse staabis. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Töötas Tartu hüdroloogiajaama ning Tartu linna TK kommunaalosak komandandi ja instruktorina. Saksa ajal alates 14.07.1941 Tartu koonduslaagri ülem, augustist 1941 laagri valvemeeskonna ülem, oktoobrist 1941 jaanuarini 1942 33. politseipataljoni valvekompanii ülem. Seejärel OK Tartumaa mlv pataljoniülem Ahja vallas, osales kevadsuvel 1944 Peipsi rannikul lahingutes Punaarmee vastu. Sügisel 1944 jäi Eestisse, varjas end surnud õemehe Georg Liivamägi nime all Järvamaal Paide vallas. Kevadest 1949 Kungla kolhoosi liige, asus 1955 elama Paide raj Purdi kn Tutsu tallu, kolmanda grupi invaliid, töötas kolhoosis tallimehena. Nõukogude võim arreteeris ta 26.11.1960 Tutsu talus. Mõisteti jaanuaris 1962 Tartus surma. Kinnitamata andmeil lasti maha 16.03.1962 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1940). Abikaasa Epp (kuni 1934 Elfriede), sünd Kord (1906–85), tütred Tiina (1941) ja Reet (1942). (J.P.)
JÜRMAN, Egbert vt JÜRIMA, Egbert-Michael Mihkli p.
JÜRMAN, Johannes vt JÜRIMAA, Johannes Jüri p.
JÜRNA, Johannes-Aleksander Hansu p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1099/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes JÜRNA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Orando küla juures.
Sündis 10.03.(27.02.)1888 Harjumaal Valtu vallas tõllassepa peres. Õppis ministeeriumikoolis. Pere asus pärast 1905. aasta revolutsiooni Virumaale Karepa k Laikneeme tallu. Teenis 1909–17 piirivalvekorpuse 12. brigaadis ning 36. korpuses käskjalana. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, oli 1915–18 Saksamaal sõjavangis. VS ajal alates 04.02.1919 2. ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati vanemallohvitserina teenistusest. Veebruarist 1923 jaanuarini 1924 üleajateenija piirivalves Läänemaa jsk Haapsalu raj kordoniülema, telefonisti ja valvurina. Seejärel põllumees Varangu v Karepa külas. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal kolhoosi Forell põllutööline. Suri 15.03.1951 Rakvere raj Selja kn Karepa külas. Maeti Vainupea kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Eskel (1877). (M.S., J.P.)
JÜRVETSON, Aleksander vt JÜRIMÄE, Aleksander Juhani p.
JÜRVETSON, Jüri Mihkli p, alamkapten (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 751/05.03.1920 5 jalawäe polgu leitnandile Jüri Mihkli p. JÜRVETSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20-22 detsembrini 1918 a. Neruti mõisa all.
Sündis 04.04.(23.03.)1871 Pärnumaal Tori v Mannare külas talupidaja peres. Lõpetas Pärnu linnakooli ja Pauli kaardiväepolgu lipnike kursused. Teenis detsembrist 1892 32. Krementšugi jalaväepolgus, vabastati jaanuaris 1895 vanemallohvitserina. Töötas Läänemaal Saulepis vallakirjutajana. Detsembrist 1904 detsembrini 1905 145.tagavarapataljonis. Lipnik detsembrist 1905. I MS ajal augustist 1914 330. Eestimaa družiinas, septembrist 1914 461. Zubtsovi jalaväepolgus, juulist 1915 4. roodu ülem, detsembrist 1917 1. pataljoni ülem. Alamleitnant veebruarist 1917, leitnant septembrist 1917. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Daugava jõe ääres ja taganemisel Riia rindelt. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 27.11.1918 6. jalaväepolgu 1. pataljonis, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 2. roodu ülem, jaanuarist 1919 5. roodu ülem, aprillist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni ülema abi, alates 26.04.1919 6. jalaväepolgu ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lätimaal. Langes 27.04.1919 Lätis Ruhja lähistel Kööna mõisa juures. Maeti Tori kalmistule. Juunis 1919 ülendati postuumselt alamkapteniks. Sai postuumselt autasuks Pärnumaal Taali v Teorehe talu, anti pojale. Nimi Tori sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Aliide, sünd Lahmstern (1878–1905), lapsed Heinrich (1900, alates 1935 Henrik Sohlu) ja Elsa (1904). Väimees Juhan Andrekson VR II/3. (J.P.)
JÜRVETSON, Voldemar Mihkli p, kapral (1919), vanemallohvitser (1933), reamees (1935).
VR II/3, nr 36/21.02.1920 1 Ratsa polgu kapralile Woldemar Mihkli p. JÜRWETSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 28 weebruaril 1919 a. kolmekesi waenlase peale tormates. Post põgenes, täiesti korras kuulipildujat ja püssa maha jättes.
Sündis 04.08.(23.07.)1890 Pärnumaal Tori v Kasekülas Harjaka talu pidaja peres. Lõpetas 1907 Tori kihelkonnakooli. Töötas Tori-Selja masinaühistu masinisti ja lukksepana. I MS ajal 1915–17 37. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 19.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 06.03.1919 Narva all Plüssa silla juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai Tõstamaa mõisast talu, 1926 müüs selle ära. Teenis 1920–22 politseikordnikuna Pärnumaal Tõstamaa vallas. Vabastati teenistusest dokumentide võltsimise pärast, oli 1925 kuus kuud vangis. Seejärel mölder ja tööline saetööstuses, 1932–34 üleajateenijana treial Auto-Tanki Rügemendi tankikompaniis, 1934–35 soomusautode kompanii nr 1 suurtükiväe vanemallohvitser. Mõisteti mais 1936 vangi varguste eest, vabanes oktoobris 1937 Pärnu vanglast. Alandati reameheks, kaotas VR kandmise õiguse. Oli 1937–44 Kehra tselluloosivabrikus lihttööline ja Tallinnas lihakombinaadis kütja. Nõukogude võim arreteeris ta 13.11.1944 Tallinnas. Suri 23.05.1948 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (A.K.)
KAAL, Karl Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 940/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Karl KAAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 jaanuaril 1919 a. Kuigatsi mõisa all ja 1 weebruaril 1919 a. Walga linna waldamisel.
Sündis 14.(02.)07.1897 Tartumaal Härjanurme vallas sulase peres. Õppis Kursi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 18.12.1918 Tartu kaitsepataljonis, arvati 26.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu, jaanuarist 1919 ratsaluurajate komandos, maist 1920 rühmaülem. Kapral märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Puurmanni v Saalise talu. Oli konstaabel Tartus, Otepääl ja Narva-Jõesuus. VRVÜ Tartu, hiljem Narva osak liige. II MS ajal politseinik ja talunik Kursi vallas. Põgenes septembris 1944 Saksamaale, hiljem asus Inglismaale. Oli Inglismaa Eestlaste Ühingu sõjameeste koondise auliige. Suri 05.03.1989 Inglismaal Leicesteris. Maeti Leicesteri Gilroesi kalmistule. Abikaasa Ella, sünd Ritt (1913–95), poeg Kaido (1937–2005). (A.K., J.P.)
KAAMAN, August Jaagupi p, pootsman (1919).
VR I/3, nr 416/25.08.1920 Miiniristleja „Wambola“ deki konduktorile August Jakobi p. KAAMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.01.1892 (23.12.1891) Virumaal Aaspere vallas. Oli 1918 Käsmus meremees. Õppis vallakoolis ja Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehena J. Kristenbruni purjelaevadel. I MS ajal teenis Viiburi kindluses. VS ajal alates 08.03.1919 miiniristlejal Wambola tekikonduktor. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel, Daugava jõesuus, Lõuna-Eestis ning Pihkva rindel. Võttis osa kõigist laevaga peetud operatsioonidest. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Märtsist septembrini 1922 üleajateenijana suurtükilaeval Mardus. Uppus 31.07.1924 Taani ranniku lähedal purjeka Hermine tüürimehena. Vallaline. (A.K.)
KAARE (kuni 1936 KAARENPERK), Arnold-Theodor Joosepi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1332/15.09.1920 4 jalawäe polgu kapralile Arnold KAARENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Fitinka küla all.
Sündis 23.(11.)12.1896 Virumaal Aaspere vallas. Õppis vallakoolis. Ametilt põllumees. I MS ajal teenis 54. Siberi kütipolgus, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sügisel 1915 sattus sõjavangi. VS ajal alates 30.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, määrati 05.02.1919 4. jalaväepolgu 5. roodu, oktoobris 1919 oli 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral märtsist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Põllumees Varangu v Karulõpe külas. Nõukogude ajal tööline Varangu piiritusetehases. Suri 05.08.1948 Haljala vallas. Maeti Haljala kalmistule. Abikaasa Elfriede-Johanna, sünd Sorel (1899–1985). (M.S.)
KAARLAS (kuni 1935 KARLSSON), Sten Arvid Otto Napoleoni p, Soome reamees (1918), seersant (1921).
VR II/3, nr 1831/26.03.1920 Sõdurile Arvid KARLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.11.1899 Soomes Turus. Aastast 1918 Turu KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. Oktoobrist 1920 septembrini 1921 sõjaväeteenistuses 1. välisuurtükiväerügemendi patarei varustusallohvitserina, pärast seda arvati kaadrisõjaväelaseks. Nooremseersant aprillist 1921, seersant septembrist 1921. Töötas postiametnikuna. Saatus teadmata. (M.S.)
KAASIK, August Konstantini p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1100/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu kapralile August KAASIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures.
Sündis 04.12.(22.11.)1897 Tallinnas. Teenis 1916–18 Soome kaardiväepolgus ja 1. Eesti polgus. Oli raamatupidaja Haapsalus. VS ajal alates 17.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 4. eskadroni sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 1. ratsapolgus. Kapral augustist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Töötas septembrist 1920 märtsini 1931 Tallinnas vangivalvurina. Hiljem tööline nahatööstuses Union. II MS ajal Saksa armees. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 06.07.1942 Prangli saarel. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Liina (1899–1966). (M.S.)
KAASIK, Leonhard-Karl Karli p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 1043/14.09.1920 2 jalawäe polgu leitnandile Leonhard KAASIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 17 weebruaril 1919 a. Kopanitsõi külas, 1 märtsil 1919 a. Sabjelino all ja 23 aprillil 1919 a. Mischulkino küla wallutamisel.
Sündis 10.03.(26.02.)1895 Viljandimaal Riidaja vallas kooliõpetaja peres, peatselt asuti Tõrvasse. Õppis Patküla valla-, Helme kihelkonna-, 1910–14 Valga reaal- ja 1916 Aleksandri sõjakoolis ning 1918 ja 1920–25 Tartu ülikoolis füüsika-matemaatika- ja õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1920. Töötas 1914–16 Moskvas kontoriametnikuna. I MS ajal märtsist 1916 192. tagavarapolgus Moskvas, sõjakoolis juulist 1916. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 109. tagavarapolgus Tšeljabinskis, märtsist 1917 mürkgaaside vastu võitleva komando moodustaja ning ülem, juulist 1917 72. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all. Jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. Seejärel Tõrvas õpetaja. VS ajal alates 22.11.1918 sõjaministeeriumi valverühma võitleja ja varustusvalitsuse käsundusohvitser, määrati 19.12.1918 2. jalaväepolgu 11. roodu nooremohvitseriks. Jaanuarist 1919 2. roodus, veebruarist 1919 3. pataljoni 11. roodus, märtsist 1919 10. roodu vanemohvitser, aprillist 1919 rooduülema kt, juunist 1919 10. roodu ülem. Alamleitnant juunist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Harjumaal Hõreda-Pae m Tedre talu, mille müüs 1928 ära, ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Aprillist 1920 6. roodu ülem, maist 1920 sidekomando nooremohvitser, juulist 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis, septembrist 1920 polgu 1. roodu nooremohvitser. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Detsembrist 1920 juulini 1925 Tartu linna politsei 3. jsk ülem, juulist 1925 Tartu-Võru rahukogu kohtuniku noorem- ja detsembrist 1925 vanemkandidaat, veebruarist 1929 Petseri 2. jsk kohtu-
uurija, detsembrist 1934 Petseri 2. jsk rahukohtunik, aprillist 1936 detsembrini 1940 Tartu 5. jsk kohtunik. VRVÜ Tartu osak liige. Jaanuarist 1942 Narva kriminaalkohtu nooremkohtunik, maist 1942 Tartu 1. jsk kohtunik. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Kuulus esimesse Eesti komiteesse Jenas ning oli tegev Eesti rahvusrühma juures Augsburgi põgenikelaagris Hochfeldis. Siirdus 1949 USAsse, töötas alates 1952 Lowelli haiglas Massachusettsi osariigis. Alates 1965 New Yorgis, osales EÜSi USA koonduse töös. Suri 02.11.1979 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Nimi EÜSi tahvlil Tartus. Abikaasa Helene, sünd Saarmann (1905–90), lapsed Ants-Ilmar (1932–32), Rein (1935–35) ja Marju-Virve (1940). Isa Karl Kasiku (Kaasik) tapsid 31.01.1919 Stakelnis enamlased. (J.P.)
KAASIK, Priidu Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 883/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Priido KAASIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Ustje-Scherdjanka küla all.
Sündis 04.12.(22.11.)1897 Saaremaal Lümanda v Kullikülas. Õppis vallakoolis. Töötas puusepana. I MS ajal 32. inseneripolgus. VS ajal alates 07.01.1919 vabatahtlikult Meredessantpataljonis, samal kuul arvati 1. jalaväepolgu 6. roodu. Aprillist 1919 Tallinna tagavarapolgu vahipataljoni 5. roodus. Viidi üle Pääsküla vangilaagri 1. ja seejärel 2. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Viru ja Narva rindel, sai 18.12.1919 Narva rindel Ust-Žerdjanka küla juures haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Elas 1940 Kohtla-Järvel. VRVÜ Narva osak liige. Saatus teadmata. (A.K.)
KABUR (kuni 1936 BAIGUNOV), Peeter Gerassimi p, vanemallohvitser (1919).
VR I/3, nr 1490/13.10.1920 Merejõudude Miini ladu minöörile Peeter BAIGUNOW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe mereasjanduse alal.
Sündis 24.(12.)07.1887 Venemaal Tambovi kubermangus. Õppis vallakoolis. Teenis 1909–17 Vene mereväes, I MS ajal miiniveeskajal Ural miiniallohvitser. VS ajal alates 01.01.1919 merejõudude tehnika ja varustuse ameti miini- ja torpeedolaos minöör ning miiniristlejal Lennuk. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Daugava jõe suudmes. Jaanuarist 1921 mereväe miinilao tööline, augustist 1922 vanemminöör. Mais 1923 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, pidas lihakauplust, hiljem töötas lukksepana Franz Krulli tehases. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 06.06.1975 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Esimene abikaasa Rosalie-Mathilde, sünd Haavman (1886–1933), lapsed Boris (1917–2002, arreteeriti 1945, vabanes 1954), Aleksander (1921) ja Iriina (1925–26). Teine abikaasa Sinaida, sünd Leps (1890–1982). Poeg Boris Kabur oli Eesti kirjanik, tõlkija ning konstruktor-leiutaja. (J.P.)
KADAK, Jaan Jaagu p, lipnik (1917), reamees (1919).
VR II/3, nr 1981/21.02.1920 7 jalawäe polgu 3 roodu ülemale, lipnik Jaan Jaagu p. KADAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 weebruaril 1919 a. Pnewo külas.
Sündis 29.(17.)04.1895 Tartus. Õppis Tartu linna- ja Riia tööstuskoolis ning 1917 2. Petrogradi lipnikekoolis. Töötas Tartu telefonivabrikus ja 1913–15 Riia telefonivõrgus revidendina. I MS ajal septembrist 1915 Leedu kaardiväepolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser kaardiväepolgu 4. roodus, septembrist 1917 märtsini 1918 ajutine sidekomando ülem ja taas 4. roodus. VS ajal alates 16.11.1918 ohvitseride reservis Maapäeva kaitsel, arvati 24.11.1918 4. jalaväepolku. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Jaanuarist 1919 Järvamaa kaitsepataljoni 3. roodu noorem-, veebruarist 1919 vanemohvitser, märtsist 1919 7. jalaväepolgu 3. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Järvamaal, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Septembris 1919 alandas sõjavägede ülemjuhataja ta reameheks roodu oskamatu juhtimise tõttu lahingus 26.08.1919 Petrovka küla all. Arvati 5. jalaväepolgu 4. roodu. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1921 augustini 1922 Tartu linna politsei rajooniülem, septembrist detsembrini 1922 piiripolitsei kontrolör Petserimaal Slobodka vallas, seejärel Petserimaa politseis. Pidas talu, pärast seda Tartus väikeettevõtja, tootis kauplustele kohvi, teed ja maitseaineid. EVL Tartu osak liige. Sügisest 1940 oma tööstuses kojamees. Nõukogude võim arreteeris ta 22.06.1941 Tartus, viidi Kirovi. Suri 28.12.1942 Gorki obl UnžLagi haiglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Juliane-Elisabeth, sünd Vahi (1900, arreteeriti 1945, vabanes 1954), poeg Endel-Johannes (1922–84, arreteeriti 1941, vabanes 1944). (J.P.)
KADAK, Karl Tõnise p, lipnik (1912).
VR II/3, nr 112/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 spetsialistide komando ülemale, lipnik Karl Tõnise p. KADAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 13 jaanuaril 1919 a. Äksi kiriku juures ja 22 jaanuaril 1919 a. Uderna juures.
Sündis 25.(13.)05.1882 Tartumaal Pühajärve v Turu talus, peatselt asuti Meeri valda. Õppis 1890–91 Meeri Aiamaa valla- ja 1891–93 Nõo kihelkonnakoolis, 1893 H. Treffneri ja 1894–1902 Tartu gümnaasiumis ning 1902–11 Tartu ülikooli arsti- ja õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1902, seltsi abiesimees 1906. Oli 1906–09 ja 1911 Vanemuise teatri näitleja, 1906–07 ajalehe „Postimees“ toimetuse liige, 1909–11 advokaadi abi Tartus. Oktoobrist 1911 augustini 1912 teenis vabatahtlikult 95. Krasnojarski jalaväepolgus. Lipnik augustist 1912. Töötas 1913–14 Tartu laenu- ja hoiuühisuse asjaajajana. I MS ajal septembrist 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus sõjavangi, kust vabanes suvel 1918. Novembris 1918 riigikassa peavalitsuse juhataja. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 adjutant ning rongi majandusjsk ja spetsialistide komando ülem, jaanuarist 1919 rongi tehnikakomando ülem ning rongi adjutandi kt. Haigestus kopsupõletikku. Suri 28.02.1919 Valga Punase Risti haiglas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil EÜSis Tartus. Abikaasa Alide-Johanna, sünd Luud (1892–1979), tütar Malle-Mirjam (1914–45). Abikaasa teine mees kolonel Peeter Asmus VR II/2, II/3. (J.P.)
KADAKSAAR (kuni 1937 KRAMER), Aleksander Mardi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1296/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander KRAMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 26 detsembril 1918 a. Aruküla metsa all ja 15 augustil 1919 a. Kidjanka jõe ääres.
Sündis 20.(08.)11.1898 Järvamaal Esna v Öötla mõisa talupoja peres. VS ajal alates 24.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni, jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Nooremallohvitser novembrist 1919, vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 27.03.1919 Orava mõisa all haavata. Aprillist 1920 1. kuulipildujate roodu jaoülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Öötla m Tähetorni talu. Seejärel talunik. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal Punalipu kolhoosi liige. Suri 22.03.1966 Paide raj Esna kn Tähetorni talus. Maeti Järva-Peetri kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Hilda (1906–83), poeg Ülo (1952–2001). (M.S., J.P.)
KADARIK (kuni 1936 LIESMENT), Peeter Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 388/11.06.1920 9 jalawäe polgu ratsakomando reamehele Peeter Juhani p. LEESMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 mail 1919 a. Heinastes Muna talu juures.
Sündis 22.(10.)07.1895 Pärnumaal Jäärja v Vana-Kaie talus sulase peres. Õppis Lavi ja Tali vallakoolis, lihunik Riitskulli talus. I MS ajal 1916–17 176. tagavarapataljonis. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, augustist 1919 polgu ratsaluurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Pärnumaal Voltveti, hilisemas Tihemetsa vallas Leppoja talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 10.08.1946 Leppoja talus. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Alide-Helene, sünd Jakobson (1901–53), lapsed Elmar (1923) ja Helmut (1925–2014). (A.K.)
KAHM (KAHMANN), Teodor vt KALM, Teodor Mihhaili p.
KAHRO, Otto-Karl Mihkli p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 189/5.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 2 järgu madrusele Otto Mihkli p. KAHRO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Rudnitsa küla all.
Sündis 14.(02.)09.1892 Tartus kutsari peres. Õppis Tartu linna algkoolis. VS ajal detsembrist 1918 2. järgu madrusena Peipsi laevastiku suurtükilaeval Tartu. 1. järgu madrus detsembrist 1919. Võttis osa operatsioonidest Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. 1921–22 töötas Fr. Hoppe & Co vilditööstuses kingsepana. Müüs oma talu ja asutas Tartusse kingsepatöökoja. EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal 1944 sai töökoda pommitabamuse ja hävis. Nõukogude ajal töötas Tartu naha- ja jalatsikombinaadis. Suri 16.03.1961 Tartus. Maeti Tartu Vana-Peetri kalmistule. Abikaasa Salme-Helmiine, sünd Pertels (1898–1976), tütar Mairi (1940). (A.K.)
KAIGAS, Aleksander Jaani p, reamees (1919).
VR I/3, nr 2968/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu reamees Aleksander KAIGAS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 24. mail 1919 a. Rantseni alevi all.
Sündis 13.09.(31.08.)1901 Viljandimaal Viljandi v Kivistikus majaomaniku ja kaupmehe peres. Õppis Viljandi reaalgümnaasiumis. VS ajal alates 20.02.1919 vabatahtlikult Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus, märtsist 1919 2. brigaadi staabiülema käsutuses, arvati aprillist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodu ning lähetati 6. jalaväepolgu juurde. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal. Langes 21.06.1919 Lätis Stolbeni mõisa juures. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule. Nimi tahvlil Viljandi Kesklinna koolis. (J.P.)
KAIHLANEN, Taavetti Matti p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1754/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Taaweti KAIHLANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas Helsingis. Saatus teadmata. (M.S.)
KAIKKONEN, Tauno Armas Erkki Juho p, Soome nooremseersant (1918), seersant (1930).
VR II/3, nr 1742/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Tauno KAIKKONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1900 Soomes Kuopios kooliõpetaja peres. Õppis lütseumis, Tampere tehnikakoolis ja Iisalmi kõrgemas tehnikakoolis, 1932–34 lennukoolis. Soome VS ajal osales jaanuarist juunini 1918 Kuopio, Mäntyharju, Varkausi, Heinola, Lusi ja Viiburi lahinguis. 1918–25 Kuopio ja Treeni KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Alates 1920 ajateenistuses 1. õhuväebaasis, läbis õhujõudude tehnikainspektorite erikoolituse, 1925–28 kaitsejõudude maalennuväe eskadrilli tehnikainspektor, 1931–37 1. lennubaasi inspektor, omandas 1934 lennukoolis piloodikutse. Nooremseersant 1918, seersant 1930. Talvesõja ajal tehnikainspektor õhutõrjekompaniis. Detsembrist 1940 28. eskadrillis, juunist novembrini 1941 Jätkusõjas tehnikainspektor lennuväe täiendusrügemendis, seejärel lennuväebaasis. Mais 1942 vabastati teenistusest. Töötas insenerina, oli OY Sähkö AB tegevdirektor. Suri 09.02.1967 Kajaanis. Maeti Vehmersalmis Kirkonkylä kalmistule. Teised autasud: Soome VR. (M.S.)
KAILA (kuni 1901 JOHANSSON), Elmo Edvard Edvardi p, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2032/14.05.1920 Magister E. E. KAILA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 06.02.1888 Soomes Jokioineni vallas kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1905 Kokkola soome ühiskooli ja 1908 Helsingi ülikooli kraadiga cand. phil. 1911–13 oli ametis Stockholmis riigiarhiivis, omandas 1932 doktorikraadi geograafias. Oli 1908–17 õpetaja Soome ärimeeste majanduskoolis, 1909–17 kirjastuse Otava entsüklopeedia geograafiaosa toimetaja. Oli 1917–18 jäägriliikumise juhtimiskeskuse Aktiivinen Komitea ja selle kesktööorgani nn Uusi Metsäkonttori juhataja, 1918–22 jäägrite elulooandmeid koguva Jääkäritoimisto asutaja ja teine juhataja, 1918–19 senati nimetatud jäägrikomitee liige. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sõjalises alamtoimkonnas, kus rakendas oma kogemusi jäägriliikumisest, 1919 KL peastaabi peainspektor, 1919–23 väljaande „Suojeluskuntalaisten Lehti“ peatoimetaja, 1924–26 ajakirja „Sana ja Miekka“ peatoimetaja, 1926–31 Soome õhukaitseliidu volinik, 1931–35 KL peastaabi väljaõppeosak ülema abi, ühtlasi alates 1932 Soome sõjaarhiivi juhataja. Akadeemilise Karjala Seltsi asutaja, 1923–30 esimees ja auliige ning Jäägriliidu auliige. Suri 16.05.1935 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Vend Toivo Torsten Kaila VR I/2. (M.S.)
KAILA (kuni 1901 JOHANSSON), Toivo Torsten Edvardi p, Soome riigitegelane.
VR I/2, nr 2517/14.05.1920 Dr. Toiwo KAILA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 05.07.1884 Soomes Suodenniemis kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1902 gümnaasiumi, asus õppima statistikat, kaitses 1907 kandidaadiväitekirja, 1914 pälvis litsentsiaadi- ja doktorikraadi. Tegi õppereise 1903, 1904 ja 1906–11 Venemaale ning 1909, 1914 ja 1930 Lääne-Euroopasse. Oli Soome vahendus- ja ekspediitorfirma abijuhataja, 1916–18 sama firma juhataja Peterburis, 1918–20 senati välisasjade kantselei ametnik ja välisministeeriumi kaubanduspoliitika osak juhataja ning kantseleiülem. Maist novembrini 1918 ühtlasi Soome konsul Tallinnas. VS ajal tegutses EAPs. Soome-Eesti komitee liige. 1920–28 statistika peakontori arhivaar ja osakonnajuhataja, 1928–33 tollitariifikomisjoni sekretär, 1929–39 Soome tööstusliidu assistent ning puuvillavabrikute kontserni sekretär, 1934–41 Soome tubakatööstuse liidu volinik. 1945–46 oli sõjasüüdlaste kohtu asendusliige ja 1935–49 Yleisradio halduskogu liige, 1949–51 Maaliidu Helsingi piirkonna esimees. Suri 21.02.1961 Helsingis. Teised autasud: KR III kl (1934). Vend Elmo Edvard Kaila VR I/3. (M.S.)
KAIO, Johannes Kareli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1456/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu nooremale alamohwitserile Johannes KAIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29–30 juulil 1919 a. Jamkina külas.
Sündis 07.02.(26.01.)1888 Tartumaal Sootaga vallas vabadiku peres. Õppis vallakoolis, põllumees. VS ajal alates 24.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, juunist 1919 3. roodus, septembrist 1919 rühmaülem. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel, sai 17.03.1919 Salisburgi juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Sootaga v Kärkna m Täksi talu. Suri 03.09.1932 Täksi talus. Maeti Äksi kalmistule. Esimene abikaasa Amalie, sünd Surva (1892–1923). Teine abikaasa Liisa, sünd Surva (1894), lapsed Sale (1916–17), Olev (1920) ja Sulev (1928–83). Vend Karl Kaio VR II/3. (A.K.)
KAIO, Karl Kareli p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1098/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu wanemale alamohwitserile Karl KAIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 mail 1919 a. Dseni külas.
Sündis 21.(09.)02.1892 Tartumaal Sootaga v töölise peres. Õppis vallakoolis. Teenis 1913–18 13. tragunipolgus. VS ajal alates 01.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, viidi 26.01.1919 üle 2. ratsapolgu 3. eskadroni, maist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maaler Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta. Suri 11.07.1951 Tartu vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Johanna-Vilhelmiine, sünd Erss (1894–1968), tütar Maimo (1922). Vend Johannes Kaio VR II/3. (M.S.)
KAITERA, Isak (Iikka) Iikka p, Soome asekonsul, vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2091/14.05.1920 Direktor I. KAITERA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 20.02.1885 Soomes Liminka vallas põllumehe peres. Lõpetas neli klassi ühiskoolis ja õppis 1905–09 kaubanduskoolis, täiendas end 1910–12 Berliinis. 1912 Oulu Elanto OY tegevdirektor, 1913 Oulu lääni tuletõrjeühingu ja loomakaitse seltsi tegevjuht. Soome VS ajal Oulu ja Pohjola regiooni esindaja ülemjuhataja nõunike kogus. EAP esindaja, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes, Oulu kantselei esimees. 1919 Oulu KL piirkonnajuht. Aastast 1926 asekonsul Lätis, 1928 Liittopankki OY Oulu kontori juhataja, 1932 kirjastuse Kirjola OY tegevjuht ja 1933 ajalehe „Kaiku“ peatoimetaja. KL kaubandusühisuse, relva- ja metallitöökodade ühisuse ning kirjastusühisuse halduskogu liige. Oli Oulu raekohtu ja Oulu linnavolikogu liige. Kuulus Rahvuslikku Koonderakonda. Suri 26.04.1941 Oulus. Maeti Oulu kalmistule. Teised autasud: Soome VR III kl ja VRO III kl ning Läti KTO IV kl. (M.S.)
KAJAK, Johannes-Richard Jakobi p, alamkapten (1919),
kolonel (1938).
VR I/3, nr 1643/17.12.1920 Saaremaa Rahwawäe ja Kaitse Liidu ülemale, alamkapten Johannes Jakobi p KAJAK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.11.(22.10.)1885 Tartumaal Kaiavere vallas sulase peres. Õppis 1900–03 Tallinna raudteetehnikakoolis, 1914–15 Tallinnas aselipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas juunist 1903 jaanuarini 1907 praktikandina Balti raudteel, jaanuarist oktoobrini 1907 Loode raudteel, oktoobrist 1907 septembrini 1910 tehnikuna Liivimaa juurdeveo raudteede juhatuses ning septembrist 1910 märtsini 1911 Venemaal Tveri kubermangus Rževi linnavalitsuses. I MS ajal novembrist 1914 316. jalaväe družiinas Petrogradis, detsembrist sõjakoolis Tallinnas, märtsist 1915 312. Petrogradi družiina 4. roodu nooremohvitseri kt. Teenis 436. Novaja Ladoga jalaväepolgu õppekomandos nooremohvitserina, korduvalt polgu õppekomando ajutine ülem, maist 1917 rooduülem, oktoobrist 1917 pataljoniülem. Aselipnik märtsist 1915, lipnik juulist 1915, alamleitnant veebruarist 1916, leitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Novembrist 1917 veebruarini 1918 12. armee raudteepataljoni rooduülem. VS ajal alates 25.11.1918 ohvitseride reservis, Tallinna kuulipildujate roodu nooremohvitser, aprillist 1919 vanemohvitser, lähetati samal kuul saarte komandandi käsutusse, oktoobrist 1919 Saare mk KL ülem ja saarte komandant. Alamkapten juunist 1919. Jaanuarist 1920 Saaremaa rahvaväe ja KL ülem ning Kuressaare linna komandant, aprillist 1925 Viljandimaa rahvaväe (jaanuarist 1927 Viljandi sõjaväeringkond) ülem, maist 1927 kindralstaabi 5. osak C jsk ülema kt, juunist 1929 kaitsevägede staabi 5. osak C jsk ülem, veebruarist 1938 sõjavägede ülemjuhataja käsundusohvitser, märtsist 1938 sõjavägede staabi 5. osak C jsk ülem. Oli sõjaväeteenistuse komisjoni esimehe asetäitja, kaitsevägede staabi ohvitseride kogu juhatuses laekur, VRVÜ Tallinna osak liige. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930, kolonel 1938. Suri 07.03.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935) ja Vene StO III kl. Esimene abikaasa Milda-Leontine-Klara, sünd Trutz (1893), lahutati 1925. Teine abikaasa Elvine-Marie, sünd Tomson (1896–1961), lapsed Meta-Felitsitas-Veronika (1913) ja Georg-Eugen-Bonifatsius (1915). (J.P.)
KALBAS, Johannes Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 588/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Johannes KALBAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Võdra küla juures.
Sündis 14.(02.)08.1898 Viljandimaal Kabala vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 17.05.1919 Scouts väeosa A company’s, septembrist 1919 luurajate komandos, maist 1920 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Võimalik, et siirdus sügisel 1920 Poola sõjaväkke. Saatus teadmata. (J.P.)
KALBERG, Teodor Karli p, lipnik (1917), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 1638/17.12.1920 Sõjawäe Ringkonna ülema adjutandile, leitnant Theodor Karli p. KALBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 21.(09.)03.1892 Tartumaal Päidla v Silla talu rentniku peres. Õppis Nuustaku valla-, Tartu õpetajate ühisuse kaubandus- ja 1916–17 3. Irkutski lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1924–25 lendurvaatlejate kursustel ning 1934–37 Kõrgemas Sõjakoolis sõjamajandust. I MS ajal veebruarist 1916 10. Siberi küti tagavarapolgus, septembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser ja rooduülem 209. tagavarapolgus, augustist 1917 99. Ivangorodi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 20.11.1918 ohvitseride reservi käsundusohvitser, jaanuarist 1919 2. Tallinna kaitsepataljoni adjutant, juulist 1919 KL ülema adjutant. Alamleitnant maist 1919. Maist 1920 sõjaväeringkonna ülema adjutant, seejärel staabi laekur ning staabi komandant. Leitnant juulist 1920, alamkapten septembrist 1920. Maist 1924 Lennuväerügemendis, septembrist 1924 tagavaraeskadrilli ülem, aprillist 1927 Lennubaasi komandant, augustist 1930 õhukaitse staabi ülema abi, juulist 1932 staabi 2. jsk ülem, ühtlasi veebruarist 1937 staabi ülema teine abi. Jaanuarist augustini 1939 omandas Saksamaal teenistuskogemusi. Septembrist 1939 sõjaväe varustusvalitsuse intendantuuri osak ülema abi, detsembrist 1939 2. diviisi intendant. Kapten 1923, major 1927, kolonelleitnant 1938. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 42. laskurpolgu majandusülem. Põgenes suvel 1941 Venemaale suunduvalt ešelonilt ning varjas end metsas. Septembrist 1941 OV politsei ja omakaitse valitsuse üldosak juhataja, augustist 1942 OK peastaabi haldusosak ülem. Septembris 1944 põgenes koos perega Rootsi. Töötas Norrköpingis Tuppeni tekstiilivabrikus arhivaari ja raamatukoguhoidjana, alates 1959 pensionil. Asutas Eesti Rahvusliku Koondise Norrköpingis, oli Rootsi Eestlaste Esinduse, Norrköpingi Eesti Seltsi, Eesti Rahvusfondi ja EELK Norrköpingi koguduse nõukogu liige ning ajalehe „Võitleja“ peaesindaja Rootsis. Suri 06.02.1969 Norrköpingis. Maeti Norrköpingi Matteuse kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935). Abikaasa Salme-Marie, sünd Lesta (1899–1998), tütred Maie (1925) ja Lea (1928). (M.S., J.P.)
KALDA (kuni 1936 HENDRIKSON), Jakob Jakobi p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 652/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale alamohwitserile Jakob Jakobi p. HINDREKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 06.01.1890 (25.12.1889) Pärnumaal Audru vallas. Õppis vallakoolis. Töötas kärnerina Jaroslavi kubermangus. I MS ajal 1917–18 8. Volmari Läti kütipolgus ja 1. Eesti polgus. Elas 1918 Vana-Vändra v Sikana külas. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 5. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Töötas 1920 Pärnu kriminaalpolitseis agendina ja 1921–25 Sikanas aednikuna, alates 1926 pidas Audru v Lindi krjm Kalda talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Sangar põllutööline. Suri 16.01.1960 Audru kn Lindi k Kalda talus. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Sillaots (1893–1974), tütred Ella-Marie (1922) ja Elfriede (1925). (A.K.)
KALDA (kuni 1936 VUKS), Joann Andrei p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 1617/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale, alamkapten Juhan Andrei p. FUKS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)11.1890 Pärnumaal Tahkuranna v Naarisma talu pidaja ja kaluri peres. Õppis 1897–1902 Tahkuranna kihelkonna- ja 1902–07 Pärnu linnakoolis ning 1914–15 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. Sai 1912 Valgas õpetajakutse. Töötas 1910–11 Pärnu raudteejaamas telefonisti ja 1911–14 Tartumaal Kuigatsis Priipalu õigeusu kiriku köstri-kooliõpetajana. Oli 1912 Kuigatsi karskusseltsi abiesimees, 1912 Priipalu haridusseltsi ja tuletõrjujate seltsi asutaja ja 1913–14 esimees ning 1918 Tahkuranna mere- ja kalameeste seltsi Ahti asutaja. I MS ajal augustist 1914 1. tagavarapataljonis, septembrist 1914 Preobraženskoje kaardiväe tagavarapataljonis, novembrist 1914 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1915. Nooremohvitser 8. tagavarapataljonis, märtsist 1915 59. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 21.03.1915 Galiitsias Mihovo küla juures haavata. Juunist 1915 rooduülema abi, voori adjutant ja vooriülem, pataljoni majandusülema abi, ehitusjsk meistrite komando juhataja ja rooduülem. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 29.11.1918 6. jalaväepolgu tööroodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser, ühtlasi 1. järgu moonavooriülem, maist 1919 polgu komandandikomando ülem, augustist 1919 9. roodu ülem. Alamleitnant ja leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 polgu 1. pataljoni ülem, maist 1920 3. roodu ülem, juunist 1920 tööroodu ülem, ühtlasi 6. jalaväepolgu ohvitseride kogu laekur, juulist 1920 majandusülema kt. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Uulu v Kõrgekalda talu. Seejärel talunik. Oli 1921 EDSL Tahkuranna osak, 1923 Asunike ja Riigirentnike Liidu Uulu osak asutaja ning kuni 1926 Pärnumaa komitee esimees ja liidu keskjuhatuse liige, 1923 ajalehe „Pärnumaa Hääl“ toimetaja, 1924–34 Pärnu maavolikogu liige ja 1927–30 esimees, 1925 KL Tahkuranna mlvk pealik, 1926–38 Riigikogu III, IV ja V koosseisu liige, 1934–38 Uulu vallavolikogu ja 1932–36 Põllutöökoja liige ning 1938–40 Võru maavalitsuse teedeosak juhataja. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal pidas Kõrgekalda talu, Saksa ajal 1943–44 OV põllumajanduse keskvalitsuse Pärnumaa osak juhataja, 1943–44 OK Tahkuranna kompanii ülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 25.11.1944 Tahkuranna vallas. Mõisteti veebruaris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Mordva ANSV vangilaagris, vabanes novembris 1955. Suri 18.06.1977 Pärnu raj Uulu külanõukogus. Maeti Metsaküla õigeusu kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO IV kl. Abikaasa Apollinaria, sünd Siimann (1891–1951), lapsed Sinaida (1911–48), Boris (1913–45), Andrei (1918–93) ja Maimu (1924–2011). (A.K.)
KALDA (kuni 1935 KÖÖTS), Karl Miina p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 99/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Karl Minna p KEUTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes öösel wastu 23 aprilli 1919 a. waenlase wastupealetungimisel Mõniste mõisa juures, teistele eeskujuks olles, ja sellesama päewa hommikul, meie pealetungimisel esimesena waenlase kallale tormates, oma julgusega teisi kaasa kiskudes, nii et waenlane põgenes ja terwe rida külasid meie kätte langes.
Sündis 14.(02.)09.1897 Valgas. Õppis Valgas algkoolis. Töötas 1914–16 Tallinnas raudteevabrikus lukksepana. I MS ajal teenis alates 1917 õhusõiduroodus, võttis osa lahingutest Rumeenia rindel. Veebruarist 1918 3. Eesti polgus, märtsist aprillini 1918 inseneriroodus. VS ajal alates 21.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodus rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Sai 09.01.1919 Tapa lähedal haavata ning 05.03.1919 põrutada. Uuesti sai haavata 17.05.1919 Stakelni all ja 22.08.1919 Karamõševo lähistel. Nooremallohvitser veebruarist 1919 ja vanemallohvitser maist 1919. Maist 1920 Soomusautode Kolonni noorem mootorrattur. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1921 maini 1922 üleajateenija kindluse suurtükiväe 2. grupis, oktoobrist 1925 oktoobrini 1926 piirivalve Petseri jsk Babino raj valvur, seejärel Tallinna Keskvangla, siis raudtee valvur. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Suri 05.03.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Eleanore (1912–91, küüditati 1941, vabanes 1948). (M.S., J.P.)
KALDAMÄE, Valdik (kuni 1936 KOMMER, Voldemar-Eduard) Jaani p, lipnik (1917), leitnant (1937).
VR I/3, nr 1657/14.12.1920 Wõru maakonna IV jaoskonna Kaitse Liidu ülemale, lipnik Woldemar Jaani p KOMMER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)05.1895 Võrumaal Vastseliina v Hürsi talu pidaja peres. Õppis 1903–06 Tsiistre valla-, 1906–09 Vastseliina kihelkonna- ja 1909–11 Staraja Russa Aleksei reaalkoolis ning 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. Sooritas mais 1917 Staraja-Russa Aleksei reaalkooli juures algkooliõpetaja kutseeksami. I MS ajal veebruarist 1915 reamehena 178. jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 137. jalaväepolgus, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni Võru väeosas. Oli märtsist 1918 augustini 1920 Vastseliina vallasekretäri abi ja vallasekretär. VS ajal alates 09.02.1919 Võrumaa 6. jsk komandant ja KL ülem. Alamleitnant maist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Augustist 1920 juulini 1938 Vastseliina algkooli õpetaja ning maist 1929 jaanuarini 1938 KL Võrumaa mlv Vastseliina mlvk pealik. Leitnant 1937. Pidas Vastseliina v Mäerehe talu. Oli Noorte Kotkaste Vastseliina mlvk vanem ja VRVÜ Võru osak liige, mitme Vastseliina seltsi juhatuse liige, tegi kaastööd ajalehtedele „Postimees“, „Päevaleht“, „Võru Teataja“ ja „Elu“. Juulist 1938 septembrini 1944 Pärnumaal Koonga (aprillist 1939 Soontaga) v Lõpe algkooli juhataja. Suvel 1941 Soontaga valla OK juht, osales lahingutes Punaarmee vastu. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, hiljem asus Kanadasse. Kuulus Eesti Ohvitseride Keskkogusse USAs. Suri 29.08.1962 Torontos. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Abikaasa Mare (kuni 1936 Elfriede-Olga), sünd Verrev (1898–1974), lapsed Aino (1919) ja Kalju (1922–23). (J.P.)
KALDAS, August Kareli p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 693/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu nooremale alamohwitserile August Karli p. KALDAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla waldamisel.
Sündis 12.11.(31.10.)1895 Virumaal Salla v Mõisamaa mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Mõisatööline. I MS ajal maist 1915 teenis 3. õhutõrjepatareis, jaanuarist märtsini 1918 nooremfeierverker 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 4. patareis. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus, veebruarist märtsini 1919 lähetuses 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, maist 1919 rühmaülem, novembrist 1919 suurtükiväe tagavarapatareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai juulis 1919 Pihkva taga Fomkino küla all põrutada. Jaanuarist 1920 1. suurtükiväepolgu 1. patareis, 3. suurtükiväepolgus, positsioonipatareis nr 24 ja välipatareis nr 7. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Järvamaal Võhmuta v Karinu m Liivaku talu. KL ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Septembrist 1941 oktoobrini 1942 vabatahtlikult Saksa armee 183. Eesti julgestusgrupis. Hiljem juhutöödel, viimati Järva-Jaani piimaühingu Karinu koorejaama öövaht. Suri 10.11.1946 Võhmuta vallas. Maeti Järva-Jaani Võllamäe kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Pranti (1894–1954), lapsed Ilmar (1922–44, II MS ajal Saksa armees, langes Porkuni lahingus), Erna (1923), Lembit (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes Daugavpilsi all), Uku (1926–61), Ülo (1928–63) ja Õilme (1931–2007). (M.S.)
KALDE (kuni 1936 JAKOBI), Jakob Jakobi p, vanemallohvitser (1920), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 271/11.06.1920 9 jalawäe polgu 5 roodu nooremale alamohwitserile Jakob Jaagu p. JAKOWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Bulleni lahingus 20 juunil 1919 a. ja Koiwa jõe ääres Ringenbergi lahingus.
Sündis 15.(03.)02.1899 Pärnumaal Taali v Sindi mõisa talupidaja peres. Õppis Sindi ministeeriumikoolis. Elas 1918 Taali v Oidu talus, põllutööline. VS ajal alates 20.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodus, juunist 1919 jaoülema kt ja novembrist 1919 jaoülem. Oli juulist novembrini 1919 õppekomandos. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 polgu 2. roodus, kus oli jao- ja rühmaülem, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 2. roodus. Vanemallohvitser oktoobrist 1920. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Pidas sünnitalu, oli 1925–40 KL Taali kompanii ülem. Veltveebel 1936, nooremveebel juunist 1940. Saksa ajal talupidaja ja 1941–44 OK Paikuse üksuse jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 04.07.1945 Paikuse vallas oma talus. Mõisteti detsembris 1945 15 aastaks vangi, vabanes detsembris 1955. Suri 12.10.1960 Pärnu raj Sindis. Maeti Sindi õigeusu kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Jansen (1910–95, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Juhan (1936–2002, küüditati 1949, vabanes 1956), Jüri (1938–79, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Helju (1941, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K.)
KALDMÄE (kuni 1938 KÄRTMANN), Eduard Maria p, reamees (1919).
VR II/3, nr 413/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Eduard KÄRTMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 22 aprillil 1919 a. Tika küla juures.
Sündis 16.(04.)11.1886 Võrumaal Kiuma vallas. Õppis vallakoolis, alates 1919 päevatööline. Teenis 1908–12 13. husaaripolgus. I MS ajal 23. suurtükiväepolgus. VS ajal alates 24.03.1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oli talupidaja Kiuma v Kähri m Lossi talus. Nõukogude ajal J. Lauristini nim kolhoosi põllutööline. Suri 26.03.1958 Põlva raj Põlva külanõukogus. Maeti Põlva kalmistule. Esimene abikaasa Jette Johanna, sünd Oja (1884–1920). Teine abikaasa Liisa, sünd Kinsiva (1887), poeg Voldemar (1921–26). (A.K., J.P.)
KALDVEER, Juhan (kuni 1907 ADAMSON ja kuni 1935 BACHMANN, Johannes) Jüri (kuni 1907 Hans) p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 286/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Johannes BACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 märtsil 1919 a. Auguri küla juures.
Sündis 28.(16.)04.1896 Harjumaal Järvakandi v Vahakõnnus talupidaja peres. Lõpetas 1914 Paldiski linnakooli kolm klassi. I MS ajal sügisest 1914 vabatahtlik 43. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 03.03.1915 vangi, vabanes sügisel 1918. VS ajal alates 18.01.1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis, veebruarist 1919 kuulipildujate komandos, augustist 1919 komando vahtmeister. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Nooremallohvitser augustist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel asjaajaja Tallinna-Harju prefektuuri sadama politseijaoskonnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Tal oli Kloogal väike krunt, millele ehitas elumaja, sügisel 1939 võeti see Punaarmee valdusse. Saksa ajal politseinik. Nõukogude võim arreteeris ta 18.11.1944 Keila vallas. Suri 01.08.1955 Komi ANSV UstVõmLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maret (kuni 1935 Marta-Rosalie), sünd Roller (1901–83), tütar Viive (1938). (M.S.)
KALERVO, Vilho Kustaa Kaarle Kustaa p, Soome kapten (1941).
VR II/3, nr 1708/26.03.1920 Leitnant KALERWO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.08.1893 Soomes Ruovesi vallas aianduskonsultandi peres. Lõpetas Jyväskylä lütseumi. Sooritas telegrafisti, postiametniku ja riigiteenistuja eksami. Aastast 1912 riigiraudtee teenistuses, algul Riihimäkis, 1919 telegrafistina Hikiäs, 1924 2. kl ametnik Mankalas, 1928 Hikiä jaamaülem, 1930 2. kl ametnik Viiburis ning 1942 1. kl ametnik Hikiäs. 1917 osales kindral A. Sihvo väljaõppekursustel Kajaanis. Soome VS ajal Sysmä vabatahtlike 1. pataljoni 1. kompaniis. Lipnik juulist 1918. Osales lahinguis Mummilas, Lusis ja Heinolas. Pärast seda väljaõppeohvitser Kuopio vahipataljonis, kust viidi üle Mikkeli vahipataljoni ja 1919 rannavalverügementi. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii rühma-, hiljem kompaniiülem ning kolonel H. Kalmi adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1920–24 Hausjärvi v KL pealik. 1926 oli Kymenlaakso mk KL ohvitser. Talvesõja ajal Viiburis, Pulsas ja Kaipiainenis. Jätkusõja ajal raudteeülem Viiburis. Suvel 1944 sai Viiburi all haavata. Leitnant 1927 ja kapten 1941. Oli 1937 ja 1940 presidendi valijamees. Suri 14.04.1951 Hausjärvis. Maeti Hausjärvi Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR III kl ja IV kl. (M.S.)
KALEV, Georg (sünd KALLEV, Jüri) Kareli p, sõjaväeametniku asetäitja (1920).
VR I/3, nr 2981/18.02.1925 hinnates sõjalisi teenuseid, mis sõjaväeametnik Georg KALEV Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Sõjaväe Varustusvalitsuse kraamiosakonna kantselei organiseerimisel, tänu kelle algatusvõimele, otstarbekohasele ja ennastsalgavalt püsivale tööle sai osakonna ladudesse mitmesugust sõjavarustust muretsetud ja sellega varustatud sõjaväge.
Sündis 19.(07.)10.1880 Läänemaal Suure-Rõude v Lauri talu pidaja peres. Õppis 1896–99 Haapsalu linnakoolis. Töötas 1899–1902 ja 1906 Tallinna ringkonnakohtu Läänemaa 1. jsk kohtu-uurija kirjatoimetaja-tõlgina. Teenis 1903–05 Ivangorodi kindluse suurtükiväe 16. roodus. Kanoniir aprillist 1903, bombardiir septembrist 1904. Oli 1906–07 Virumaa politseivalitsuse ning 1907–14 Eestimaa kubermanguvalitsuse kantseleiametnik ja asjaajaja. I MS ajal 1914–18 Kaardiväe küti suurtükiväe brigaadis joonestaja ja kirjutaja. Maist septembrini 1917 1. Eesti polgus kirjutaja, 1917–18 Tallinna Peeter Suure merekindluse intendandi valitsuses käsundusametnik ja osak juhataja. Kolleegiumi sekretär septembrist 1914, nimenõunik aprillist 1918. Saksa ajal OK liige. VS ajal alates 19.11.1918 varustusvalitsuse kraami ja riiete osak ülema abi, detsembrist 1919 sõjaväe intendandi valitsuse vanem käsundusametnik. Sõjaväeametniku asetäitja aprillist 1920. Oli 1920–28 sõjaväe varustusvalitsuse vanem käsundusametnik ja kantseleiametniku abi, ühtlasi 1920–28 rekvireerimise ja sõjakahjude hindamise komisjoni liige ja abiesimees. Oktoobris 1928 vabastati teenistusest. Töötas Pärnus kantseleiametnikuna. Suri 29.08.1934 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Alma-Elisabeth, esimeses abielus Lubi, sünd Friedemann (1893). (A.K.)
KALEVA, Viljo, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2737/25.05.1923 Sõdur Wiljo KALEWA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Elas Helsingis. Saatus teadmata. (M.S.)
KALHA (sünd KRONQVIST), Jalmari Evert, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2100/14.05.1920 Õigusteadlane J. E. KRONQWIST’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 04.09.1893 Soomes Põhja-Savos Nilsiä vallas. EAP esindaja Mikkelis, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. 1941–44 sõjakohtunik, 1947–63 Tyrvää maakonna kohtunik. Suri 05.01.1983 Vammala linnas. Maeti Vammala Tyrvää kalmistule. (M.S.)
KALIKORM, Heinrich-Martin Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1330/15.09.1920 4 jalawäe polgu kapralile Heinrich KALLIKORM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Kalliwere küla all.
Sündis 02.02.(21.01.)1897 Virumaal Voka v Toilas. Õppis Jõhvi ministeeriumikoolis, elektrimontöör. VS ajal alates 25.01.1919 4. jalaväepolgu 6. roodu sidekomandos. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juulist 1920 polgu 2. roodu nooremkirjutaja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Voka v Pühajõe m Luhaaugu talu. Oli talunik ja sepp. VRVÜ Narva osak liige. Suri 04.07.1969 Kohtla-Järve raj Toila kn Luhaaugu talus. Maeti Toila kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Vallaline. (M.S.)
KALININ, Maksim Anisia (ka Afanassi) p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 611/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 9 nooremale alamohwitserile Maksim KALININ’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 aprillil 1919 a. Mitkowitschi küla all.
Sündis 17.(05.)08.1895 Tartumaal Mustvee vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 22.03.1919 2. suurtükiväepolgu 3. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 9 koosseisus, kus oli suurtükiülem. Nooremallohvitser augustist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Mustvees, hiljem asus Järvamaale Kapu v Ellivere külla, kus töötas müürsepana. Suri 20.05.1943 Järvamaal Vajangu v Ellivere k Mäe talus. Maeti Koeru kalmistule. Abikaasa Uljana, sünd Maspanova (1896), lapsed Mihhail (1921), Aleksei (1923), Maria (1924–25), Anna (1925), Anastasia (1926), Antonina (1929), Peeter (1930–30), Olga (1931–32), Ivan (1933–33) ja Agafia (1935–35). (J.P.)
KALJUND, Tõnis (kuni 1935 TIISFELDT, Konstantin-
Voldemar) Alexandri p, reamees (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1540/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Konstantin TIISFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Teppenitsa külas.
Sündis 17.(05.)12.1898 Järvamaal Võhmuta v Järsi külas. Õppis 1913–17 Paide kõrgemas algkoolis. I MS ajal maist 1917 veebruarini 1918 kirjutaja Rakvere sõjaväeülema valitsuses ja veebruarist märtsini 1918 Eesti sõjaväelaste registreerimise büroos. VS ajal alates 11.02.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 5. roodus rühmavanem, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodus, juunist 1919 kuulipildujate komandos. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 23.04.1919 Võrumaal Vana-Nursi mõisa all haavata. Aprillist 1920 polgu varahoidja. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1922 märtsini 1924 varustusvalitsuse käsirelvade lao varahoidja, oktoobrist 1924 lukksepp, augustist 1937 relvastusosak relvalao 1. järgu kirjutaja. Kapral novembrist 1933, nooremallohvitser 1935, nooremseersant aprillist 1939, nooremveebel veebruarist 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Detsembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 625. kergesuurtükiväepolgus. Juunis 1941 viidi polguga Venemaale. Kinnitamata andmeil tuli Saksa poole üle. Seejärel elas Tallinnas. Nõukogude ajal Eesti Energia laohoidja. Suri 19.07.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Esimene abikaasa Maime (kuni 1935 Sonny), sünd Adermann (1903), lahutati 1938. Teine abikaasa Ekaterina, sünd Silla (1909–93). (M.S., J.P.)
KALJUSTE (kuni 1935 KOKKUTA), Rudolf Jüri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1452/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Rudolf KOKUTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 oktoobril 1919 a.
Sündis 21.(09.)01.1898 Tartumaal Härjanurme v Pööra k Siku talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 26.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, jaanuarist 1920 1. kuulipildujate roodus. Kapral augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 23.03.1919 haavata. Nooremallohvitser septembrist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Järlepa m Põldma talu. Seejärel talunik. II MS ajal OK liige ja Juuru valla põllumajandusjuht. Pidas kevadeni 1948 talu. Nõukogude võim arreteeris ta 15.04.1948 Põldma talus. Mõisteti juunis 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV vangilaagris, vabanes mais 1956. Seejärel ehitustööline Järlepa tõulinnukasvatuse sovhoosis. Suri 08.08.1957 Rapla raj Juuru külanõukogus tööõnnetuse tagajärjel. Maeti Juuru kalmistule. Abikaasa Miili (Emilie), sünd Junts (1900–2002, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Aino (1927–2014), Heino (1928–88, küüditati 1949, vabanes 1957), Valve (1931, küüditati 1949, vabanes 1957), Avo (1936, küüditati 1949, vabanes 1956), Viivi (1937, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Imbi (1940–2014, küüditati 1949). (M.S., J.P.)
KALJUVER (kuni 1935 FREUDENSTEIN), Eduard Paul-Reinholdi p, kapten (1918), major (1933).
VR I/3, nr 3002/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten Eduard FREUDENSTEIN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Narva linna komandandina, oma kindla käe, hea organiseerimisvõime, suure energia ja väsimata tööga hea korra kindlustamisel Narvas.
Sündis 23.(11.)03.1894 Harjumaal Kohila v Mäeküla kooliõpetaja peres. Õppis Mäeküla valla-, 1908–13 Tallinnas linna- ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis, edasi 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–38 Tallinna kolledžis. Oli 1913–15 abiõpetaja Mäeküla koolis ja Hageri posti-telegraafikontori ametnik. I MS ajal veebruarist 1915 lennuväepatareis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 110. Kaama jalaväepolgus, novembrist 1916 529. jalaväepolgus, detsembrist 1916 rooduülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant oktoobrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Aprillist 1917 1. Eesti polgu 10. roodu ja veebruarist aprillini 1918 tööroodu ülem. Alamkapten ja kapten märtsist 1918. Septembrist novembrini 1918 Tallinna OK teenistuses. VS ajal alates 12.11.1918 Tallinna Sadama KL komandandi abi, määrati 21.11.1918 1. jalaväepolgu tööroodu ülemaks, jaanuarist 1919 1. diviisi staabi käsundusohvitser ning samast kuust augustini 1922 Narva linna KL ülem ja Narva linna komandant. Augustis 1923 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Alliku v Türi-Alliku m Reemendi talu. Juulist 1923–34 Tallinna linna politsei reservi ülema kt, maist 1925 ülem, jaanuarist 1926 ratsareservi politseikomissar, oktoobrist 1934 Tartu linna 2. jsk politseikomissar ning juunist 1936 augustini 1940 Tartu-Valga prefektuuri Valga jsk politseikomissar. Major 1933. Oli KL Tallinna mlv Lõuna mlvk kompanii pealik, KL Tartu mlv VR vendade mlvk pealiku abi, KL Valga linna mlvk pealiku abi, NK Valga mlvk vanem ja VRVÜ Valga osak sekretär. Nõukogude võim arreteeris ta 13.12.1940 Särevere vallas. Lasti maha 30.04.1942 Kirovis. Nimi politseinike sambal Rahumäe kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT IV kl (1938), Vene AnO IV kl ja StO III kl, Rootsi VO IV kl ning Läti KTO IV kl. Abikaasa Leontine, sünd Sepper (1896–1976, küüditati 1941, vabanes 1956). Vend kolonelleitnant Rudolf Vaharo (kuni 1935 Freudenstein) VR I/3, õemees kolonelleitnant Paul-Aleksander Villemi VR II/3. (M.S., J.P.)
KALLAS, August Jaani p, veltveebel (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 756/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 wabatahtlikule rahwawäelasele August Jaani p. KALLAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 4 detsembril 1918 Waiwara all, 25 detsembril 1918 Tapa alevi juures ja 29 detsembril 1918 Lehtse mõisa juures.
Sündis 23.(11.)09.1896 Võrumaal Haanja v Kallase talu pidaja peres. Õppis Jaanimäe vallakoolis. I MS ajal 1915–18 439. Novgorodi jalaväepolgu 9. roodus, läbis polgu õppekomando. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, ülendati nooremallohvitseriks. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 luurekomandos veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 16.02.1919 Petserimaal Senno küla juures haavata. Langes 23.04.1919 Võrumaal Vana-Kasaritsa Issaku küla all. Maeti Võru VS langenute kalmistule. Veltveebel postuumselt maist 1919. Sai autasuks Saaluse v Kalloga krjm Rõõmu talu, mis anti isale. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Vallaline. (A.K., J.P.)
KALLAS, Oskar-Philipp Mihkli p, diplomaat.
VR III/1, nr 2526/20.12.1920 Soome saadikule Dr. Oskar KALLAS’ele, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemises.
Sündis 25.(13.)10.1868 Saaremaal Kaarma kirikumõisas köstri-kooliõpetaja peres. Õppis Kaarma kihelkonna- ja 1878–79 Kuressaare Reutzi elementaarkoolis, 1879–87 Kuressaare gümnaasiumis, 1887–92 Tartu ülikoolis ja 1892–93 Helsingi ülikoolis. Cand. phil. 1892, dr. phil. 1901, Tartu ülikooli audoktor 1929. EÜSi liige 1887, auvilistlane 1938. Töötas 1893–95 gümnaasiumiõpetajana Narvas ja 1895–1903 Peterburi K. May koolis ning Pauli naisinstituudis. 1901–03 oli Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsent, 1903–18 Tartu Puškini, H. Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumi ladina ja saksa keele õpetaja, ühtlasi „Postimehe“ kodumaa osak toimetaja ja ärijuht ning 1906–08 ENKSi tütarlastegümnaasiumi direktor. Eesti Rahva Muuseumi asutajaid ja esimene direktor. VS ajal detsembrist 1918 saadik Soomes, alates 1922 saadik Suurbritannias ja 1923–34 Hollandis. EOK liige 1923–36. Juunist 1934 pensionil. Elas Tallinnas, asus II MS ajal 1943 Soome ja 1944 Rootsi. Oli paljude Eesti, Soome ja Ungari teadusasutuste ja seltside auliige ja kirjavahetajaliige. Avaldanud teoseid eestlaste ja sugulasrahvaste kohta. Suri 26.01.1946 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule, hiljem maeti ümber Helsingi Hietaniemi kalmistule. Tähis Kaarmas, nimi tahvlil Tallinnas Pärnu mnt 23 (1990–92, maha võetud), välisministeeriumis ja Tartus EÜSis, mälestuspink Kassaris. Kirjandus temast: „Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst“ (koost Krista Aru, Tartu, 1998). Teised autasud: KR I kl (1934), Vene AnO III kl ja StO III kl, Soome VRO sr ning Hollandi ONO sr. Abikaasa kirjanik Aino Julia Maria, sünd Krohn (1878–1956), lapsed Virve-Ainikki (1901–53), Laine-Ilona (1902–41, punaarmeelased tapsid ta), Sulev-Julius (1904–41), Lembit (1906–06) ja Hillar-Mihkel (1910–78). Vend Rudolf Gottfried Kallas oli koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik. Õepoeg Elmar-Juhan Kirotar VR II/3. (M.S.)
KALLASTE (kuni 1935 BIRKHOLZ), Georg Jüri p, alamleitnant (1920), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1387/08.10.1920 3 jalawäe polgu lipnikule Georg BIRKHOLZ’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Maksimowo küla all.
Sündis 28.(16.)12.1894 Viljandimaal Taagepera v Kolgi talu pidaja peres. Õppis Taagepera valla- ja Helme kihelkonnakoolis ning H. Treffneri gümnaasiumis, lõpetas Staraja-Russa reaalkooli 6. kl ja 1919 Vabariigi Sõjakooli. I MS ajal septembrist 1915 178. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 266. jalaväepolgus, maist 1917 178. tagavarapataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel, sai 03.03.1916 haavata. Maist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 21.12.1918 3. jalaväepolgu ratsaluurajate komandos, veebruarist 1919 6. roodus, märtsist 1919 roodu nooremohvitseri kt, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Seejärel 3. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser ja rooduülema kt, detsembrist 1919 roodu vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 20.03.1919 Lätis Riia raudteel põrutada. Alamleitnant aprillist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Juunis 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1920 maini 1921 Tallinna kriminaalpolitsei vanemametnik ja ülema abi. Pidas seejärel Kolgi talu, sattus võlgadesse, koha ostis 1930 oksjonil Nikolai Viitak VR I/3. Töötas Tartu–Petseri raudtee ehitusel kümniku ja Harjumaal Raikküla mõisas eestöölisena. Oli 1933–34 EVL Raikküla osak esimees. Märtsist septembrini 1934 vabadussõjalaste liikumises osalemise eest Tallinna Keskvanglas. Elas Nõmmel, töötas Tallinnas konduktorina. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 01.04.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 31.01.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Lydia, sünd Kompe (1902), tütred Ellen-Maimo (1922) ja Hilja-Astrit (1924). (J.P.)
KALLE (kuni 1924 KIRP), Ferdinand-Magnus Andrese p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 302/11.06.1920 Piirikaitse pataljoni ülema abile, gardemarin Ferdinand Andrese p. KIRP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a. Loksal ja 16–26 maini 1919 a. Luuga jõesuus.
Sündis 15.(03.)04.1889 Viljandimaal Kurista vallas sindlimeistri peres. Õppis Rakvere ministeeriumi- ja linnakoolis ning Käsmu ja Tallinna merekoolis. Teenis kaubalaevadel madruse ja tüürimehena. I MS ajal juulist 1915 märtsini 1917 tüürimees ja kapten Balti mere laevastiku transpordilaevadel, märtsist 1917 maini 1918 loots Soomes Hankos ning laeva Dobrõnja komandöri abi. VS ajal alates 01.01.1919 miiniristlejal Lennuk, aprillist 1919 Meredessantpataljoni nooremohvitser, maist 1919 4. roodu vanemohvitser. Gardemariin ja ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales dessantides ja lahingutes Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahe rannikul ning Meredessantpataljoniga Lõuna-Eestis. Juunist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Mustvee raj ülem, oktoobrist 1919 Mereväe Ekipaaži 2. roodu nooremohvitser, detsembrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade talituse Tartu raj ülema kt, jaanuarist 1920 5. piirikütipataljoni ülema abi, aprillist 1920 7. piirikütipataljoni ja augustist 1920 traaleri Ristna vanemohvitser, oktoobrist 1920 suurtükilaeva Meeme vahiülem. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Märtsist 1921 miinitraaleri Ristna 1. tüürimees, maist 1923 maini 1924 piirivalve vahilaeva nr 3 komandör. Seejärel tüürimees ning kapten kaubalaevadel, jaanuarist 1939 Tallinna kalasadama kapten. Oli 1938–40 VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal Tallinna OK liige. Septembris 1944 siirdus mootorpaadiga Rootsi. Suri 11.07.1961 Stockholmis. Maeti Stockholmi Lidingö kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Rosenberg (1891). (J.P.)
KALLI, Arvi Brynolf Johni p, Soome lipnik (1935).
VR II/3, nr 1793/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Arwid KALLI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.08.1892 Soomes Kiukaineni vallas põllumehe peres. Lõpetas Jyväskylä õpetajate seminari ja 1933 KL ohvitseride kursuse ning sooritas 1935 reservohvitseride katsed. Soome VS ajal võitles Põhja-Häme rügemendis, osales Kuhmoineni, Länkipohja, Orivesi, Lempäälä, Tampere ja Karjala lahingutes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses põllumehena Kiukainenis. Alates 1922 Kiukaineni KL pealik. Lipnik 1935. Talvesõjas 41. jalaväerügemendi 2. pataljoni ohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Langes 01.03.1940 Ilomantsi lähedal Oinassalmis. Maeti Kiukaineni Uuele kalmistule. (M.S.)
KALLIO, Kaarlo, Soome allohvitser (1919).
VR II/3, nr 2320/26.03.1920 Alamohwitser KALLIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Elas Soomes Hämeenlinnas. Saatus teadmata. (M.S.)
KALLIO, Kyösti (sünd KALLIOKANGAS, Gustaf) Mikko p, Soome president.
VR I/2, nr 2505/14.05.1920 Senator Kyösti KALLIO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
VR III/1, nr 3065/29.04.1925 Soome Vabariigi Peaminister ja Eduskunna juh. Kyösti KALLIO’le Eesti Vabadussõja ajal üles näidatud kodanliste teenete eest.
Sündis 10.04.1873 Soomes Ylivieskas põllumehe peres. Õppis 1890–93 Oulu lütseumis. Oli 1895–1940 põllumees Nivalas, 1895–1905 Nivala hoiupanga sekretär. Maaliidu asutajaliige (1906) ja 1908–17 selle esimees, 1907–14 ja 1917–37 Eduskunna liige ning 1920, 1922, 1924–25, 1927, 1929 ja 1930–36 selle juhataja, 1917–18 nn iseseisvussenati liige. Oli Maaliidu esindaja EAPs, hiljem pikemat aega Soome-Eesti Seltsi esimees. Juhtis 1922 põllumajandusministrina (1919–20 ja 1921–22) maareformi teostamist. Oli 1922–24, 1925–26, 1929–30 ja 1936–37 peaminister. Tema juhitav valitsus lasi 1923 vangistada üle 200 kommunisti ning keelas Soome Töölispartei tegevuse. Oli 1925 presidendi valijamees ning transpordi- ja tööminister, 1927–37 Soome Panga juhatuse liige, 1937–40 Soome president. Suri 19.12.1940 Helsingis. Maeti Nivala kirikuaeda. Sammas Helsingis parlamendihoone ees. Teised autasud: EPR III jrk (1921), KR I kl (1932), VT kett (1938), Soome VR I kl ja VRO sr, Läti KTO sr, Poola PR sr, Rootsi PTO sr, Islandi VKO sr, Ungari TR I kl jpt. (M.S.)
KALLIO, Sulo Antero Petter Petter Andersi p, Soome lipnik (1918), leitnant (1936).
VR II/3, nr 1710/26.03.1920 Leitnant Sulo A. KALLIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR I/3, nr 2778/25.05.1923 Leitnant, insener Sulo KALLIO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.04.1886 Soomes Oulu v Pirttikyläs kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1906 gümnaasiumi, õppis tehnikaülikoolis. Soome VS ajal Oulu lääni 1. rindekomandos, seejärel 4. Põhja-Pohjanmaa rügemendi 1. kompanii suusaüksuse juht. Osales Pohjanmaa, Satakunta, Tampere, Savo, Kouvola ja Kotka lahingutes, sai 16.04.1918 Karkku kiriku juures haavata. Leitnant 1918. VS ajal jaanuarist 1919 leitnandina Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 31.01.1919 Valga vallutamisel haavata. Maist juulini 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas 1. rügemendi kompanii ülemana. Leitnant 1936. Tegutses geodeesiainsenerina Uusimaa, Kuopio, Oulu ja Lapimaa läänis. Talvesõja ajal jaanuarini 1940 Lapimaa sõjaväeringkonna staabiohvitser, sai 31.01.1940 Rovaniemi pommitamisel haavata. Jätkusõjas juunist 1941 maini 1942 Pohjanmaa KL piirkonnastaabi ohvitser sõjaväekohustuslaste osakonnas, seejärel augustini 1942 sealsamas laatsareti kontrollikomisjonis. Teised autasud: Soome VR IV kl. Saatus teadmata. (M.S.)
KALLIO, Tobias, Soome abi korraldaja.
VR I/3, nr 2077/14.05.1920 Dr. Topi KALLIO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 20.11.1884 Soomes Uuraineni vallas. EAP esindaja Jyväskyläs, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. 1926–45 majandusteaduste professor Turu ülikoolis. Avaldanud raamatuid ja teinud tõlkeid. Üks Turu Porthani seltsi asutajaliikmeid. Suri 06.09.1958 Turus. Maeti Jyväskylä mk Seppälänkangase kalmistule. (M.S.)
KALLIOINEN, Lauri Tuomas Vihtori p, Soome sanitaarmajor (1934).
VR I/3, nr 2015/26.03.1920 Arstiteaduse kandidaadile KALLIOINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
VR I/2, nr 2385/26.03.1920 Arst Lauri KALLIOINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägedele arstiabi andmisel.
VR I/3, nr 2050/14.05.1920 Dr. Lauri KALLIOINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 16.07.1895 Soomes Kuhmalahti v põllumehe peres. Lõpetas 1912 Helsingi soome lütseumi, omandas 1916 kandidaadikraadi meditsiinis ja 1922 arstikutse, tegi 1927 õppereisi Saksamaale ja Austriasse. Soome VS ajal 1918 võttis osa sõjategevusest, hiljem pataljon arst. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi arst ja ambulantsrongi ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales suvel 1919 Aunuse retkel Ida-Karjalas pataljoni arstina. Oli 1920–21 Põhja-Ingeri rügemendi arst Rautus ja Käkisalmi läänirügemendi pataljoniarsti kt. Oli 1922–27 Kivennapa KL arst, 1927–30 Põhja-Savo rügemendi nooremarst, 1930 Kuopio kolmanda linnaarsti kt, 1930–31 piirkonnaarsti kt Viiburis, 1930–34 Karjala kaardiväerügemendi nooremarst, 1934–38 Kagu-Soome rügemendi arst Kouvolas. Seejärel eraarst. Talvesõjas täiendusbrigaadi mägirühma arst. Osales lahingutes Punaarmee vastu Karjala kannasel, sai 17.12.1939 Muolaanjärvil haavata. Suri 21.06.1940 Muolas. Maeti Kouvola kangelaskalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
KALLMANN, Jüri Jüri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1006/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Jüri KALMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kircholmi mõisa juures.
Sündis 03.01.1890 (22.12.1889) Viljandimaal Arussaare v Võhma külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest, oli Saksamaal sõjavangis. VS ajal alates 08.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.07.1919 Riia all Kircholmi mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Kabala v Võidu talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 08.07.1950 Kabala v Võidu talus. Maeti Pilistvere kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Lõmps (1896), poeg Ilmar (1926–88). (J.P.)
KALLO (kuni 1938 STRÖMBERG), Hans Jaani p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1176/15.09.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Hans STRÖMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Rulleni weski juures. (Täpsustus: õige on Bulleni mõis.)
Sündis 12.02.(31.01.)1890 Pärnumaal Tali v Välja-Tõrsepa talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Teenis nooremallohvitserina 1912–15 148. Kaspia jalaväepolgus. VS ajal alates 11.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 9. jalaväepolgu 6. roodu rühmaülem. Vanemallohvitser maist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Seejärel talupidaja isatalus. Oli Tali põllumeeste seltsi, Tali VTÜ, EVL Tali osak juhatuse ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Tali vallast Siberisse. Suri 01.09.1949 Krasnojarski kr Bogradi rajoonis. Kenotaaf Saarde kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Aliide, sünd Mitt (1902, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Leili (1921–88), Linda (1923–2005), Aino (1925–2013), Jaan (1929–93), Ilse (1932, küüditati 1949, vabanes 1956), Ants (1936–2003, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Evi (1940, küüditati 1949). Vend Juhan Strömberg langes Vabadussõjas 12.04.1919. Pojapoeg poliitik Kalev Kallo. (A.K.)
KALM, Hans Jüri p, Eesti polkovnik (1919), kolonel (1922), Soome kolonelleitnant (1918).
VR I/1, nr 2381/26.03.1920 „Pohjan Poikain“ polgu ülemale oberst Hans KALM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses „Pohjan Poikain“ polgu organiseerimisel ja wõidurikkal juhatamisel.
VR II/3, nr 1692/26.03.1920 Oberst Hans KALM’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.(08.)04.1889 Viljandimaal Kõo v Kotsama k Taarasaare talu pidaja peres. Õppis Kõo valla-, Paide linna-, 1911–12 Soomes Päivölä põllutöö- ja 1912–14 Mustiala kõrgemas põllutöökoolis, 1915 Gatšina lipnikekoolis, 1920–22 Inglismaal ning 1923–33 USAs Philadelphias, Oklahomas ja New Yorgis. Omandas 1927 Philadelphias arstikutse osteopaatia alal, 1930 Oklahomas ortopaatiadoktori, 1932 New Yorgis naturopaatiadoktori ning 1933 filosoofiadoktori kraadi. Osales I MS sündmustes augustist 1914. Lipnik märtsist 1915. Oli nooremohvitser ning roodu- ja pataljoniülem 432. Valdai jalaväepolgus. Alamleitnant juulist 1915, leitnant novembrist 1915, alamkapten juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Riia rindel ja Galiitsias, sai neljal korral haavata. Lahkus septembris 1917 polgust ja tuli kodukohta, põgenes detsembris 1917 Soome. Soome VS ajal veebruarist 1918 vabatahtlike salga moodustaja ning Põhja-Häme 1. pataljoni ülem, aprillist maini 1918 Lahti vangi- ja põgenikelaagri ülem, juunist juulini 1918 Põhja-Häme rügemendi ülema kt. Soome major aprillist 1918, kolonelleitnant augustist 1918. Osales arvukates lahingutes Soome punakaardi vastu, sai kahel korral haavata. Augustis 1918 lahkus sõjaväest. VS ajal alustas 21.12.1918 Helsingis Põhja Poegade rügemendi moodustamist, saabus 12.01.1919 Tallinna väeosaga, milles oli üle 2100 Soome vabatahtliku. Osales lahingutes Punaarmee vastu, juhtis Valga ja Lätis Marienburgi vabastamist ning toetas rünnakuid Pihkva rindel Petserimaal. Polkovnik jaanuarist 1919, nimetati ümber koloneliks novembris 1922. Likvideeris väeosa juulis 1919 ning sõitis Soome, kus avaldas 1921 rügemendi tegevusest raamatu. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Salutaguse m Kalmi (hiljem Pargi) talu, müüs selle 1928 ära. Siirdus 1923 USAsse, kus õppis ja töötas arstina, tuli 1934 tagasi Soome. Asutas 1935 Turu lähedal Pyhärantas ravila Terveyshoitola Kalmia. Loodusraviarstina sattus vastuollu traditsioonilisi raviviise kasutavate arstide ja meditsiiniametkondadega. Talvel 1940 sulges ravila ning asus Raumasse. Jätkusõja ajal juulist septembrini 1941 Naarajärvi sõjavangilaagri rajaja ja ülem, 1943–44 pidas Sippola lähistel Kaipiainenis ravilat. Oli alates 1918 Soome, 1925 Eesti, 1930 USA ja 1935 taas Soome kodanik. Novembris 1944 põgenes arreteerimise eest Rootsi, kus töötas meditsiiniasutuses keemikuna, siirdus 1946 USAsse, oli arst Lõuna-Carolina ja Marylandi osariigis ning 1952–54 õppis ja töötas arstina Mehhikos. Tuli 1957 tagasi Soome Raumasse, oli 1959 Pyhärantas ning 1960 taas Raumas ning töötas homöopaadina. Vale ravimismeetodi kasutamise tõttu patsiendil tekkinud raske tervisekahjustuse pärast keelas Soome tervishoiuamet tal 1969 arstina töötada, lõplikult kaotas arsti õigused jaanuaris 1974. Alates 1975 elas Jyväskyläs. Suri 01.02.1981 Soomes Jyväskyläs. Maeti Jyväskylä Seppälä kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Avaldanud memuaarid „Kalmin Pataljoona Suomen Vapaussodassa“ (Helsingi, 1919) ja „Pohjan Poikain Retki“ (Porvoo, 1921, eesti keeles „Põhja Poegade retk“, Viljandi, 2008). Tema kohta on ilmunud Jaakko Heinämäki, „Vapaussoturi ja vaihtoehtolääkäri“ (Helsingi, 2007, eesti keeles „Hans Kalm. Eesti mees kahes vabadussõjas“, Tallinn, 2009). Teised autasud: KR II kl mõõkadega (1930), LKO III kl, Vene AnO II, III, IV kl, StO III kl ja GeR IV kl, Soome VR III ja IV kl ning Saksa RR II kl (1918). Abikaasa Olga Mathilda, sünd Valmari (1892–1975), lapsed Kaija (1922) ja Henry (1928–85, Soome armee ohvitser). (J.P.)
KALM, Kaarel-Johannes Aadu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 954/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Karl KALM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue Kalischi küla juures ja Landowtschimo külas.
Sündis 21.(09.)07.1890 Tartumaal Kaarepere vallas talupidaja peres. Õppis Kassinurme vallakoolis. I MS ajal 18. kütipolgus. VS ajal alates 22.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 13.04.1919 Petserimaal Mitkovitsa küla juures ja 10.10.1919 Ingerimaal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kaarepere v Kassinurme m Kärneli talu. VRVÜ Tartu osak liige. Pärast II MS kolhoosis põllutööline. Suri 09.11.1973 Tartus. Maeti Palamuse kalmistule. Abikaasa Elmi-Johanna, sünd Paat (1896–1991), lapsed Martha (1921), Erich (1924–2006, II MS ajal Soome armees) ja Valentiina (1926–42). (M.S., J.P.)
KALM, Teodor (kuni 1937 KAHM, Feodor) Mihhaili p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 560/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Theodor Mihkeli p. KAHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi kõrtsi juures ja 20 märtsil 1919 a. Saeru metsawahi maja waldamisel.
Sündis 13.(01.)11.1897 Saaremaal Pihtla v Kuusiku k Kahma talu pidaja peres. Õppis kihelkonnakoolis, puusepp. I MS ajal 262. tagavarapataljonis. VS ajal alates 30.03.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 7. roodus, aprillist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, ühtlasi kuulipildujate kursustel, viidi 16.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. kuulipildujate komandosse. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal, Riia all ning Pihkva rindel. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Mais 1920 lähetati olümpiamängude laskurite rühma harjutustele. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pihtla v Ilpla m Rehe talu. Seejärel talunik ja segakaupluse pidaja. Oli EVL Pihtla ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal 1942–44 Pihtla vallavanem. Oktoobris 1944 üritas koos kuue kaaslasega põgeneda Rootsi, kuid Sõrve ranniku lähedal Tammuna küla all ründas neid Punaarmee sõjalennuk ja hävitas kuulipildujatulega paadi. Selles olijad jäid teadmata kadunuks. Surmaaeg kinnitamata andmeil 07.10.1944, hauaks sai Läänemeri. Kenotaaf Pihtla-Püha kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Juuli (Elisaveta), sünd Kuusk (1904–40). Teine abikaasa Marta-Amalie, sünd Raudsepp (1912–98), poeg Rudolf (1943). (A.K.)
KALMET (kuni 1936 KALS), Kristjan Hansu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1179/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ wanemale alamohwitserile Kristjan KALS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Goruschka küla waldamisel.
Sündis 07.11.(26.10.)1895 Pärnus raudteeametniku peres. Hiljem asuti Halinga v Kalsu tallu. Õppis 1902–03 Halinga Roodi valla- ja 1903–07 Pärnu 1. algkoolis ning 1909–14 Pärnu gümnaasiumis. I MS ajal 1915–17 20. tragunipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Riia all haavata. VS ajal alates 08.12.1918 Ratsapolgu 3. eskadroni rühmaülema abi, arvati 23.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 03.04.1919 Košeljaha jaama ja 19.08.1919 Podberezje küla juures haavata. Detsembrist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljonis, jaanuarist 1920 diviisi sidumissalgas. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Pidas Halinga v Kuuse talu. Oli 1925 Pärnu-Jaagupi piimaühistu asutaja, Uduvere tarvitajate ühisuse esimees, Halinga veeühistu revisjonikomisjoni liige, Halinga turbaühistu kirjatoimetaja ja KL Halinga mlvk rühmapealik, Halinga vallavolikogu liige ja vallavanema abi, VRVÜ Pärnu osak liige. Sügisel 1944 põgenes Saaremaa kaudu Saksamaale. Oli perega põgenikelaagris Flensburgis, alates 1947 motorist laeval Ubari, seejärel koos perega Walesis Cardiffis, 1952 siirdus Kanadasse, töötas kuni 1967 Ontario provintsi Renabie kullakaevanduses operaatorina, siis asus elama Elliot Lake’i. Oli EELK Sudbery koguduse ja kirjastuse Orto liige. Suri 01.06.1985 Kanadas Elliot Lake’is. Maeti Elliot Lake’i kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Kuusk (1899–1978), lapsed Hilja (1921), Aino (1927), Viivi (1939) ja Hans (1942–2008). (A.K., J.P.)
KALNINGS, Ringolds Frīdrihs Magnuss Krišjānise p, Läti rahandusminister.
VR III/1, nr 3074/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Läti Vabariigi Rahaminister härra Ringold KALNINGS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.(12.)10.1873 Riias. Õppis 1893–97 Riia polütehnilise instituudi kaubandusteaduskonnas. Töötas mitmel ametikohal Peterburi kaubandus- ja tööstusettevõtetes. 1920 tuli Nõukogude Venemaalt tagasi Lätti. Oli II Seimi liige ning Läti rahandusminister märtsist 1921 septembrini 1922 ning jaanuarist detsembrini 1924, ühtlasi Läti Panga järelevalvenõukogu esimees. Teda on peetud riigi rahanduse stabiliseerijaks ja Läti lati isaks. Siirdus 1930. aastatel välismaale. Suri 24.08.1940 Belgradis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
KALNIŅŠ, Eduards Andrejsi p, Läti kindral (1925).
VR I/2, nr 2392/26.03.1920 Läti brigadi staabi ülemale, Polkownik Eduard Andrei p. KALNIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud, kui kaaswõitleja Eesti wabaduswõitluses Läti wäeosade organiseerimisel ja korraldamisel, aidates operatsioonides lõuna frondil enamlaste ja Landeswehri wastu.
Sündis 31.(19.)12.1876 Riia mk Plātere v Lakstene m Plauži talu rentniku peres. Õppis Plātere valla- ja Riia Katariina II linnakoolis, 1894–98 Peterburi suurtükiväe pürotehnikakoolis, 1908–09 Peterburis Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud) ning 1924 ja 1930 Prantsusmaal kõrgematel kahurväekursustel. Korp! Valdemārija auvilistlane. Astus 1894 teenistusse, läkitati suurtükiväekooli, alates 1898 Kaunases ja märtsist 1901 Poolas Novogeorgievski kindluse suurtükiväes. Alamlipnik 1901, alamleitnant 1902. Osales Vene-Jaapani sõjas, sai Port-Arthuri kindluse kaitsmisel haavata ning oli detsembrist 1904 jaanuarini 1906 jaapanlaste käes sõjavangis. Pärast seda Soomes Sveaborgi kindluse suurtükiväes. Leitnant 1906, alamkapten 1909. I MS ajal Sveaborgi kindluse suurtükiväe töökodade, hiljem püssirohu- ja suurtükivabriku ülem. Kapten maist, alampolkovnik detsembrist 1916. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Jäi Helsingisse, oli detsembrist 1918 mitteametlik Läti sõjaväe esindaja Soomes. VS ajal saabus Eestisse, määrati 17.01.1919 Põhja-Läti brigaadi kahurväe ülemaks, aprillist 1919 ühtlasi brigaadi ülema abi, juulist 1919 Läti sõjavägede ülemjuhataja staabi ülema kt, oktoobrist 1919 suurtükiväe peavalitsuse ülem. Kolonel oktoobrist 1919. Aprillist juulini 1920 Nõukogude Venemaaga Moskvas peetud rahukõneluste Läti delegatsiooni liige. Augustist 1920 Läti sõjaministeeriumi nõukogu liige, aprillist 1922 jaanuarini 1934 suurtükiväe inspektor, ühtlasi sõjaväe akadeemiliste kursuste, sõjakooli ja suurtükiväe kursuste õppejõud. Kindral juunist 1925. Läti sõjaminister maist detsembrini 1926 ja jaanuarist detsembrini 1928. Oli 1931–34 IV Seimi liige. Jaanuaris 1934 lahkus teenistusest. Pidas Kuramaal Bauska mk Code v Pludoni talu. Sügisel 1944 põgenes Rootsi, asus 1954 USAsse, elas California osariigis Los Angeleses. Suri 28.06.1964 Los Angeleses Hollywoodis. Maeti Hollywoodi Foreveri kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO II ja III kl, KR II kl (1932), Vene GeO IV kl, VlO IV kl, StO II ja III kl, AnO III ja IV kl, Läti KTO II kl, Leedu VR I/II kl, Poola VM, Poola PR I kl, Poola VR, Prantsuse ALO IV kl ning Soome VRO I ja II kl. Abikaasa Maria, esimeses abielus Boikova, sünd Orlova (1885), pojad Viktors (1907), Jevgeņijs (1908) ja Igors (1914). (J.P.)
KALNIŅŠ, Jānis Pēterise p, Läti nooremallohvitser (1919), ohvitseri asetäitja (1933), Saksa armee leitnant (1944).
VR II/3, nr 3108/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Veltveebel Jaan KALNINŠ Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 22.(10.)02.1898 Lätis Valmiera mk Ķoņi vallas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal veebruarist 1917 veebruarini 1918 8. Valmiera Läti kütipolgus. VS ajal alates 25.02.1919 Tartus Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis, Kuramaal ja Latgales, sai 14.07.1919 ja 26.08.1919 haavata. Nooremallohvitser aprillist 1919. Sai autasuks Cēsise mk Rauna v Krūklanta m talu. Pärast sõda üleajateenija 4. Valmiera jalaväepolgus. Vanemallohvitser detsembrist 1921, veltveebel maist 1923, ohvitseri asetäitja 1933. Pidas pärast teenistusest lahkumist autasutalu. II MS ajal teenis Läti Relva SS-leegionis ja 1. Riia politseirügemendis. Saksa armee leitnant 1944. Taganes koos väeosaga Saksamaale, oli Põhja-Saksamaal Putlose sõjavangilaagris. Hiljem elas Saksamaa lääneosas Duisburgis ja Kleves, oli ehitustööline. Suri 08.02.1975 Alam-Reinimaal Kleves. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl ja Läti KTO V kl. (J.P.)
KALPA, Kaarlo Ilmari Kaarlo Juliuse p, Soome sanitaarkapten.
VR I/3, nr 2004/26.03.1920 Arst Ilmari KALPA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 21.(09.)07.1893 Saare mk Ruhnu saarel pastori peres. Lõpetas 1912 gümnaasiumi, omandas 1917 kandidaadikraadi meditsiinis ja 1924 arsti kutse. Tegi 1921 ja 1928 õppereisi Saksamaale, 1932 ja 1946 Taani, 1935 Rootsi ning 1936 ja 1938 Norrasse. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni arst. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses psühhiaatrina, oli 1924–29 Pitkäniemi haigla 2. arst-resident, 1929 peaarsti abi ja samast aastast peaarst, alates 1943 Tampere pedagoogilise nõuandla arst. Pohjois-Pirkkala vallavolikogu liige, Nokia alevivalitsuse, hiljem linnavolikogu liige ja volikogu esimees, Nokia tervishoiukomisjoni ja haiglakomisjoni liige. Suri 20.02.1963 Nokia alevis. Maeti Nokia 1. kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Soome VR IV kl ja VRO III kl. (M.S.)
KALTER, Johannes Kaarli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 913/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Johannes KALTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa waldamisel.
Sündis 17.(05.)01.1898 Virumaal Erra v Erra m Liiva külas mõisateenija peres. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 17.04.1919 Kalevlaste Maleva tehnilises roodus kapral, jaanuarist 1920 2. kuulildujate roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Püssi v Kuivajõe talu. Seejärel talunik. VRVÜ Narva osak liige. II MS algul juunist 1941 kuni Saksa vägede saabumiseni metsavend. Pidas Kuivajõe talu. Nõukogude võim arreteeris ta sügisel 1944, kuid vabastati 1945. Sügisel 1945 võõrandati talu, kevadel 1946 aeti koos perega talust välja. Töötas Kiviõli keemiakombinaadis öövahina, hiljem vedurijuhi abina Küttejõu kaevanduses. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Lüganuse vallast Novosibirski oblastisse, alates 1950 pere juures Krasnojarski kr Karatuzskoje rajoonis, vabanes märtsis 1958. Elas laste ja venna juures Narvas, Erra-Liival, Orul, Küttejõus ja Kiviõlis. Suri 05.03.1964 Kohtla-Järve raj Kiviõlis. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Adele-Pauline, sünd Rebane (1902–64, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Ida (1922–2004), Erich (1924–24), Richard (1925–2001, II MS ajal Soome ja Saksa armees, sattus 1945 Tšehhis vangi), Linda (1926–26), Karl (1927–46, langes metsavennana), Hilda-Marie (1928–31), Helvi (1930, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Magda (1931, küüditati 1949, vabanes 1958). (M.S.)
KALVI (kuni 1935 KREEMANN), Johannes Kadri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 691/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele Johannes Erichi p. KREEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures. (Täpsustus: ekslikult oli VR esitamise ajal tema isanimeks märgitud Erich.)
Sündis 01.01.1899 (20.12.1898) Virumaal Roela v Tudus. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 16.12.1918 5. jalaväepolgu luurajate komandos, oktoobrist 1919 12. roodus. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 luurekomandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Põllumees Rakvere v Mädapeal oma talus. KL ja VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa ajal vallavanem, 1941 alates OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 27.12.1945 Rakvere vallas. Mõisteti märtsis 1946 kümneks aastaks vangi, oli Saratovi ja Irkutski obl laagrites, vabanes aprillis 1956. Seejärel lihttööline Rakveres. Suri 09.06.1972 Rakveres. Maeti Rakvere linnakalmistule. Abikaasa Ida-Marie, esimeses abielus Ehlfest, sünd Dornbusch (1896–1981), lapsed Laine (1923-81) ja Edgar (1926–2001). (M.S.)
KALVIK (kuni 1936 KOLTS), Aleksander Augusti p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 531/17.08.1920 5 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander Augusti p. KOLTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14/15 juulil 1919 a. Pihkva taga Schotse küla juures.
Sündis 01.04.(20.03.)1894 Virumaal Vao v Põdrangu mõisa käsitöölise peres. Õppis Põdrangu vallakoolis. Oli Põdrangu mõisa kutsar. I MS ajal 1914–18 302. jalaväepolgus ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu tööroodus, märtsist 1919 1. roodus, aprillis 1919 lõpetas õppekomando ja määrati 1. roodu jaoülemaks, juulist 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 5. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vao v Triigi-Uuemõisa m Kandle talu. 1920–23 Tamsalus tehasetööline, alates 1923 pidas talu. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.10.1948 Vao vallas. Mõisteti novembris 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes juulis 1956. Suri 12.12.1984 Rakvere raj Väike-Maarja külanõukogus. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Abikaasa Anette-Rosalie, sünd Esperk (1894–1973, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Arnold Voldemar (1923, küüditati 1949, vabanes 1956), Erich (1926–83) ja Ellu (1935, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K.)
KAMSULA, Jaakko Antti p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1747/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Jaakko KAMSULA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.03.1880 Soomes Ylivieska vallas. Oli esimene värvatu Tampere büroos. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Põhja Poegade rügemendi Eestist lahkumise järel astus Eesti sõjaväkke. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu ning tõenäoliselt langes ja maeti tundmatu soomlasena Tartu Pauluse kalmistule. (Täpsustus: Ylivieska kirikukirjade järgi langes 1919 Eesti Vabadussõjas. Nime Soome 1914.–22. aasta sõjasurmade andmebaasis pole.) (M.S.)
KANANEN, Artturi (Arthur) Paavo p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2139/26.03.1920 Sõdurile Arthur KANANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Iisalmis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 21.03.1919 Voronkino küla juures haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
KANARIK, Villem (kuni 1937 Vilhelm) Jakobi p, alamleitnant (1919), kapten (1934).
VR I/3, nr 1647/17.12.1920 Eesti Rahwawäe ohvitseride kogu majandusülemale, alamleitnant Wilhelm Jakobi p. KANARIK’ule, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.05.(23.04.)1892 Tartus majaomaniku peres. Õppis 1905–09 Tartu linnakoolis, 1917 2. Oranienbaumi lipnikekoolis, 1919–21 Tallinna kolledžis, 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas cum laude. Korp! Revelia liige. Oli 1909–15 Liivimaa kubermangu- ja Tartu politseivalitsuses kantseleiametnik ja laudkonna ülem. I MS ajal oktoobrist 1915 1. tagavarapolgus, septembrist 1916 145. Novotšerkasski jalaväepolgu 2. roodus, oktoobrist 1916 tagasi 1. tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 66. tagavarapolgu 12. roodus, oktoobrist 1917 Kinešma linna komandant, novembrist 1917 polgu 6. roodu ülem, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 2. roodu nooremohvitser, märtsis 1918 lühikest aega Saksa sõjavangilaagris Valgas. VS ajal alates 28.11.1918 peastaabi komandandi jsk adjutant, läks vabatahtlikult 23.12.1918 1. löögirooduga rindele ja määrati 4. jalaväepolgu 1. roodu. Jaanuarist 1919 peastaabi komandandi jsk käsundusohvitser, aprillist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1919 Vabadussõja muuseumi ja arhiivi käsutuses. Alamleitnant septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 08.01.1919 Kahala küla ja 11.01.1919 Annikvere mõisa juures haavata. Autasuks sai talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Märtsist 1920 ohvitseride kogu majavanem, maist 1921 kindralstaabi valitsuse vanemkäsundusohvitser, juunist 1922 Sakala partisanide üksikus pataljonis kuulipildujate roodu nooremohvitser, septembrist 1922 10. üksiku jalaväepataljoni töökompanii ülema abi, jaanuarist 1923 piirivalve valitsuse majandusosak ülem, märtsist 1924 Narva jsk Komarovka raj ülem. Leitnant 1924. Mais 1924 vabastati teenistusest. 1926–29 Tallinna-Haapsalu rahukogu kantseleiametnik, 1929–31 Eesti Maapanga sekretär-juriskonsult, 1931–35 advokaat Arnold Jaksi abi, 1935–40 advokaat Tallinnas. Oli Tallinna-Harju Vangide Hooldamise Seltsi esimees, Reservväelaste Ühingu abiesimees, Tallinna tuletõrje põhjadivisjoni õppepealik ja Tallinna brigaadi pealikekogu juhatuse liige, Omakaitse Veteranide Ühingu abiesimees, VSÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal 1940–41 artellide pearaamatupidaja. Suvel 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Tšeljabinski oblastisse, oli metsamajandi planeerija-ökonomist. Arvati 8. Eesti laskurkorpusse. Saatus teadmata. Teised autasud: EPR IV kl (1940). Esimene abikaasa Anette, sünd Puusepp (1899), lahutati 1931. Teine abikaasa Hella-Vilhelmine, sünd Beifeld (1894–1952). (A.K., J.P.)
KANASAAR, Peeter-Victor Peetri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 30/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 4 batarei kapralile Peeter Peetri p. KANASAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 mail 1919 a. Salesje küla all.
Sündis 09.12.(27.11.)1887 Viljandimaal Soosaare v Vissuvere k Liivasaare talu pidaja peres. Õppis valla- ja Võisiku ministeeriumikoolis. I MS ajal suurtükiväelasena Rumeenia rindel ning 1917–18 1. Eesti suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 29.12.1918 1. suurtükiväepolgu 4. patareis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu nooremtelefonist, augustist 1919 välipatareis nr 10. Nooremallohvitser juunist 1919. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Võisiku v Pillematsi talu. Seejärel talunik. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OKs. Talupidaja kevadeni 1949, siis Kungla kolhoosi põllutööline. Suri 27.10.1950 Põltsamaal. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Hilda, sünd Varjus (1894–1990), poeg Valdur (1935). (J.P.)
KANEP, Konstantin Irodioni p, alamkapten (1920), kolonel (1938).
VR II/3, nr 776/24.08.1920 Soomusautode kolonne teise rühma alamkapten Konstantin Irodini p. KANEP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 weebruaril 1919 a. Illingi mõisa juures.
Sündis 22.(10.)09.1893 Saaremaal Pärsama vallas talupidaja peres. Õppis Kuressaare linnakoolis, 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. Novembrist 1910 novembrini 1913 Pärsama Mätja vallakooli õpetaja. I MS ajal novembrist 1914 Keksholmi kaardiväepolgus, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 2. tagavarapataljonis, hiljem 2. tagavarapolgu rooduülem. Aprillist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. Alamleitnant märtsist 1918, leitnant aprillist 1918. VS ajal alates 16.11.1918 Pärsama KL juhataja, määrati 15.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni ülemaks. Jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu ülema abi, augustist 1919 1. pataljoni ülem, septembrist 1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 Soomusautode Kolonni vanemohvitser, detsembrist 1919 soomusautode rühma nr 2 ülem. Alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Järva- ja Tartumaal, Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva rindel. Sai autasuks Järvamaal Kapu v Raigu talu, mis oli Raigu mõisa süda. Maist 1920 soomusautode rühma nr 1 ülem, oktoobrist 1920 Allohvitseride Kooli rooduülem, juulist 1922 Vabariigi Sõjakooli õppepataljoni ülema kt, oktoobrist 1923 SÜÕ allohvitseride õppepataljoni 3. kompanii ülem, jaanuarist 1924 ohvitseride kursuste ülema abi, aprillist 1924 distsiplinaarkompanii ülem, novembrist 1924 Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem Valgas, veebruarist 1925 juulini 1940 Toompea lossi komandant. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930, kolonel 1938. Augustis 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude julgeolek värbas ta augustis 1940 Tallinnas ning saatis Soome eesmärgiga minna Rootsi. Jaanuaris 1941 pidas Soome politsei ta kinni, toodi novembris 1941 Eestisse. Saksa võimud vahistasid ta 29.11.1941 Tallinnas, oli Tallinna Keskvanglas, vabastati augustis 1942, vahistati uuesti mais 1943, vabanes Keskvanglast märtsis 1944. Septembris 1944 põgenes perega Rootsi. Alates 1945 arhiivitööline Lundi vabaõhumuuseumis Kulturen. Oli EELK Lundi koguduse juhatuse liige, ajalehe „Võitleja“ peaesindaja Rootsis. Suri 25.06.1965 Lundis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: EPR II/I (1931), KR III kl (1935), Poola PR III kl, Rootsi VO III kl, Soome VRO III kl ja Belgia LO III kl. Abikaasa Hermine-Magdalene, sünd Tõnstein (1895–1977), tütred Ursula (1925–2008) ja Irene (1929). (M.S., J.P.)
KANERVA, Severi (sünd Sergei) Leontini p, Soome major (1919).
VR II/3, nr 2275/26.03.1920 Major KANERWA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1895 Soomes Hämeenlinnas kaupmehe peres. Õppis Forssa lütseumis ja 1915 Vladimiri sõjakoolis. I MS ajal novembrist 1915 50. Siberi kütipolgus, märtsist 1916 rooduülem, sai 16.05.1916 Riia rindel ja 28.11.1916 Galiitsias haavata. Alamleitnant juulist 1916, leitnant oktoobrist 1916. Siirdus aprillis 1917 Soome piirivalvesse, juulist 1917 pataljoni komandör. Veebruarist 1918 Soome VS ajal Kuorevesis, siirdus Pori rügementi, kus oli kuulipildujate kompanii ja jalaväekompanii ülem. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Kapten maist 1918. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompanii ülem, hiljem 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. 1919–20 Kajaani KL pealik. Tegutses kaupmehena. Suri 12.07.1924 Tamperes. Maeti Hämeenlinnas Ahvenisto kalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja Soome VR IV kl. (M.S.)
KANG, Karl-August Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 474/17.08.1920 4 jalawäe polgu 1 kuulipildujate roodu reamehele Karl KANG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12 oktoobril 1919 a. Katla mõisa, 27 oktoobril 1919 a. Djalitsa küla ja 24 nowembril 1919 a. Pereretschje mõisa juures.
Sündis 05.03.(21.02.)1895 Virumaal Tudulinna vallas. Õppis vallakoolis. Ametilt rätsep. I MS ajal teenis sõjaväes. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgu 2. roodus, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Tegutses rätsepa ja kaupmehena, elas Tudulinna vallas Rannapungerjal. VRVÜ Narva osak liige. Suri 28.09.1935 Tudulinna v Mäealuse talus. Maeti Tudulinna kalmistule. Esimene abikaasa Amalie Charlotte, sünd Gras (1894–1923). Teine abikaasa Martha, sünd Hansen (1902). (M.S.)
KANGASKOKKO, Israel Briitta Vappu p, Soome reamees (1918), seersant (1935).
VR II/3, nr 2163/26.03.1920 Sõdurile Israel KANGASKOKKO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.12.1897 Soomes Kiuruvesis, elas Kärsämäkis. Soome VS ajal veebruarist juunini 1918 grenaderirügemendis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aastast 1919 Kärsämäki KL liige. Seersant 1935. Tegutses parkali ja töölisena. Suri 28.05.1937 Kärsämäkis. (M.S.)
KANGASMAA, Alvar vt HEDMAN, Alvar Edvard Frans
Johani p.
KANGER, Karl Jüri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1143/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl KANGRO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Tireli soo juures asuwas külas.
Sündis 19.(07.)08.1892 Viljandimaal Eistvere v Taadikvere külas. Õppis Imavere vallakoolis. I MS ajal 1914–18 6. husaaripolgus. VS ajal alates 02.01.1919 3. jalaväepolgu 5. roodus rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Imavere v Eistvere m Kandle talu. Seejärel talunik. VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal kohalikus kolhoosis tööline. Suri 24.04.1967 Paide raj Imavere kn Kandle talus. Maeti Pilistvere kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Anna, sünd Siil (1897–1973), lapsed Leili-Cicilie (1921), Ellen (1925), Arnold (1928–43), Lembit (1932–32), Vilma (1933) ja Maimu (1938). (J.P.)
KANGRO, August Karli p, kapten (1920).
VR I/3, nr 429/25.08.1920 2 Kindluse Raske suurtükiwäe diwisjoni 5 patarei ülemale, alam-kapten August Kaarli p. KANGRO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)08.1894 Võrumaal Vana-Antsla v Puka talu pidaja peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis. I MS ajal augustist 1914 vabatahtlikult 22. välisuurtükiväe brigaadi 4. patareis ja 108. suurtükiväedivisjonis. Lipnik detsembrist 1914 vapruse eest. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Preisimaal, Poolas, Valgevenes ja Riia rindel, sai mitmel korral haavata ja aprillis 1915 tunnistas arstlik komisjon ta reateenistuseks kõlbmatuks. Enda palvel määrati teenistusse tagavarapataljoni Tsarskoje Selos, kus moodustas liikuva suurtükipargi ning siirdus juulis 1916 rindele. Alamleitnant juulist 1916, leitnant aprillist 1917 ja alamkapten augustist 1917. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 09.04.1919 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 5. patareis, augustist 1919 kindlusepatarei nr 9 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1920 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni ülem, juunist 1920 ülema abi. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Läks 07.05.1922 Vana-Antsla v Puka talus vabasurma. Maeti Urvaste kalmistule. Sai autasuks talu, mis määrati emale, kes võttis selle eest rahalise tasu. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Vallaline. (A.K.)
KANGRO, Gottfried-Roman Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 902/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Gottfried KANGRO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 märtsil 1919 a. Mõniste ja 22 juunil 1919 a. Skangali mõisate all.
Sündis 18.(05.)10.1901 Tallinnas tisleri peres. Õppis Tallinna linna algkoolis. Ametilt algul montöör, hiljem kullassepp. VS ajal teenis KL 1. jaoskonnas, alates 23.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas ja jaanuarist 1919 rindel. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 22.06.1919 Riia all Skangali mõisa all haavata. Kapral juulist 1919. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Teenis juulist 1921 märtsini 1922 Tallinna vahipataljoni 3. roodus. Seejärel elas Haapsalus, hiljem Nõmmel, töötas motoristina. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal tööline Tallinna veduridepoos. Nõukogude võim arreteeris ta 14.02.1941 Tallinnas. Lasti maha 21.12.1941 Kirovis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida, sünd Tulmin (1900–71), lapsed Lembit (1928–91) ja Nelly (1931–2010). (M.S.)
KANGRO, René-Paul-Ferdinand Felix-Karl-Ferdinandi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1448/08.10.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ kapralile René KANGRO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 weebruaril 1919 a. Mõniste mõisa all.
Sündis 18.(06.)10.1898 Riias äriteenija peres, mõni aasta hiljem asuti Tartusse. Õppis 1910–11 Tartus erakoolis ja 1923–26 Tallinna kolledžis. Elas Tartus, alates 1914 Pihkvas ja 1916 taas Tartus. I MS ajal oktoobrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, novembrist 1917 märtsini 1918 4. Eesti polgus, seejärel töötas Saksa vägede komandantuuris tõlgina. VS ajal alates 28.11.1918 osales vabatahtlikult Narva kaitsmisel, detsembrist 1918 Ratsapolgus. 26.12.1918 siirdus laiarööpmelisele soomusrongile nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv), septembrist 1919 2. dessantroodu 3. rühma 1. jao ülem. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 05.11.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni lähistel haavata ning langes Punaarmee kätte vangi. Vabastati ja pääses tagasi Eestisse augustis 1920. Arvati rongi koosseisu, jaanuaris 1921 vabastati teenistusest kui VS invaliid. Sai autasuks Järvamaal Veinjärve v Udeva-Norra m Käänu talu. Septembrist 1922 korraldusvalitsuse kantselei kirjutaja, augustist 1926 Moskva Eesti saatkonna masinakirjutaja, aprillist 1930 korrespondent-tõlk, oktoobrist 1933 ametnik ning aprillist 1935 saatkonna atašee kt. Augustist 1935 Riia Eesti saatkonna atašee kt, jaanuarist 1936 atašee ja maist 1938 ametnik. 1935–40 oli KL Tallinna mlv Toompea mlvk ja 1936–40 Välis-Eesti Ühingu liige. Septembris 1940 vabastati teenistusest. Töötas Tallinnas tislerina. Septembris 1944 siirdus Saksamaale, töötas tõlgina Berliinis, kevadest 1945 Saksamaa ida- ja hiljem lääneosas ning Inglise okupatsioonitsoonis Oldenburgis Ohmstede põgenikelaagris, asus 1947 Inglismaale, töötas antiigiäris. Oli Inglismaa Eestlaste Ühingu sõjameeste koondise auliige. Suri 02.06.1976 Londonis. Tuhastati Londoni Islingtoni krematooriumis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil välisministeeriumis. Teised autasud: LKO III kl ja Läti KTO V kl. Abikaasa Margarethe, esimeses abielus Kivisepp, sünd Tevel (1898–1935), kasutütar Solveig-Irene (1926) ja tütar Karin-Astra (1929). (J.P.)
KANGRO, Roland Augusti p, nooremallohvitser (1919), nooremleitnant (1924).
VR II/3, nr 2916/18.02.1925 hinnates vahvust, mis noorem-leitnant Roland KANGRO Eesti Vabadussõjas üles näidanud Laiarööpalise soomusrongi Nr. 3 luurajate komando nooremallohvitserina ööl vastu 3. oktoobrit 1919, kui läks koos kahe teise sõjaväelasega Irboska-Pihkva raudteeliini mööda punaste selja taha, et kommunistide kohta põhjalikke teateid koguda. Ennast punaste luurajate moodi riidesse pannes läksid Pihkva sihis kuni Pihkva sisse, kus olid 3 päeva ja tulid sealt tagasi tähtsate teadetega.
Sündis 01.11.(19.10.)1902 Võrumaal Vana-Antsla vallas popsi peres. Õppis Petseri kõrgemas algkoolis, 1917–18 Pihkva maamõõtjate koolis ja 1920–22 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 16.05.1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, septembrist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 vabatahtlikult Vabariigi Sõjakooli 1. roodus, septembrist 1921 2. roodus, juulist 1922 nooremohvitser 7. jalaväepolgu 6. roodus, novembrist 1922 7. jalaväerügemendi 1. kuulipildujate kompaniis, jaanuarist 1928 4. kuulipildujate kompanii rühmaülem. Alamleitnant juulist 1922, nooremleitnant novembrist 1924. Septembris 1928 lahkus teenistusest. Juulist 1929 Tallinna peatolliameti valvur, hiljem maksudevalitsuses ametnik, aprillis 1934 vabastati teenistusest. Seejärel raudteetalituse ametnik. KL Tallinna mlv Ida mlvk rühmapealik, EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suvest 1940 Paldiski jaamas jaamakorraldaja lähetusametnik. Nõukogude võim arreteeris ta 21.02.1941 Tallinnas. Suri 31.12.1941 Kirovi vangla haiglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Leida, sünd Kask (1903), lahutati 1931. Teine abikaasa Miralda-Mariette, sünd Michelson (1906–91), pojad Raymond (1931–75) ja Peeter (1937–46). (M.S.)
KANGUR, Heinrich Jüri p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1309/15.09.1920 5 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Heinrich KANGUR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 detsembril 1918 a. Perti külas ja 15 oktoobril 1919 a. Rsawki küla waldamisel.
Sündis 07.01.1888 (26.12.1887) Järvamaal Moe vallas. Õppis vallakoolis. Tööline Tapal. I MS ajal 1914–16 89. Belomorski jalaväepolgus vanemallohvitser. VS ajal alates 15.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 19.12.1918 Kadrina lähedal Peri kõrtsi juures haavata. Augustis 1919 arstliku komisjoni otsusega teenistusest vabastatud. Septembrist 1919 vabatahtlikult teenistuses polgu 8. roodus, veebruarist 1920 jaoülem. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Lehtse v Moe m Kubja talu. Suri 01.05.1935 Lehtse vallas Kubja talus. Maeti Tapa õigeusu koguduse kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Döring (1886). (M.S.)
KANN, Peeter Stepani p, polkovnik (1919), kolonel (1922).
VR I/2, nr 16/11.03.1920 Sõjawäe Prokuröörile Polkownik Peeter Stepani p. KANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigi wastu.
Sündis 09.01.1883 (28.12.1882) Saare mk Muhu saarel Hellamaa külas köstri-kooliõpetaja peres. Õppis Hellamaa õigeusu kihelkonnakoolis, lõpetas 1904 Kuressaare gümnaasiumi, õppis 1904–11 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas (vaheajaga). Peterburi EÜSi, hiljem ÜS Raimla liige. Osales 1905 Saaremaa revolutsioonis, seetõttu oli 1908–10 Peterburi Krestõ vanglas. Töötas 1911 ja 1913–14 advokaadina Peterburis. Oktoobrist 1911 märtsini 1913 113. Staraja Russa jalaväepolgus. Lipnik detsembrist 1913. I MS ajal augustist 1914 nooremohvitser 193. Svijažski jalaväepolgus, septembrist 1914 191. Largo-Kaguli jalaväepolgus, septembrist 1915 436. Novaja Ladoga jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülem. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu, sai 24.03.1915 haavata. Alamleitnant juulist 1915, leitnant maist 1916, alamkapten aprillist 1917. Kevadest 1917 12. armee Eesti Sõjaväelaste Liidu täidesaatva komitee aseesimees. Juunist 1917 1. Eesti polgu 1. pataljoni ülem, siis polguülema abi ja komandode järelevaataja ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Novembrist 1917 3. Eesti polgu ülema kt, jaanuarist 1918 polguülema abi, märtsist aprillini 1918 polgu ülem. Alampolkovnik märtsist 1918. VS ajal 11.11.1918 Tallinna ja Harjumaa KL ülem ning Tallinna linna komandant, detsembrist 1918 sõjaväeprokurör, kuid määrati peastaabi juurde vabatahtlike väeosade organiseerimise juhiks, jaanuarist 1919 2. diviisi brigaadi ülem, aprillist 1919 3. diviisi ülema abi, detsembris 1919 jaanuarini 1921 sõjaväeprokurör. Polkovnik detsembrist 1919, ümber nimetatud koloneliks novembris 1922. Sai autasuks Tartumaal Saadjärve v Saadjärve talu, mis oli mõisasüda, müüs selle 1928 ära. Detsembrist 1920 Riigikohtu liige, 1924–26 abiesimees ning 1923–40 kriminaalosak juhataja, ühtlasi Tartu ülikooli sõjakriminaalõiguse õppejõud. Oli 1933–40 KL Tartu mlv pealiku abi, VR Vendade mlvk asutaja ja juhatuse liige, 1927–29 VRVÜ Tartu osak asutaja, juhatuse liige ja esimees, 1935–40 KL vanematekogu liige ja 1936–40 EAÕK kõrgema kohtu esimees, 1936–40 3. Jalaväepolgu Kaasvõitlejate Ühingu asutaja ja liige, Eesti Rahvasteliidu Ühingu Tartu osak ja Eesti-Prantsuse Kultuuriühingu liige ning VRVÜ keskjuhatuse liige. Nõukogude võim arreteeris ta 13.12.1940 Tallinnas. Suri 18.01.1943 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR II kl (1929), VT II kl (1938), Vene GeO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Läti KTO II kl ning Poola PR III kl. Abikaasa Martha-Amalie-Anna, esimeses abielus Johannson, sünd Polakesse (1893, küüditati 1941 Siberisse, vabanes 1955). Vend Nikolai Kann oli haridus- ja sotsiaalminister ning Eesti skautide peavanem ja õde Olympiada Kann-Tusti esimene naisfarmatseut. (J.P.)
KANNELAUD, Julius Jüri p, alamleitnant (1919), kapten (1935).
VR I/3, nr 2988/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Laiarööpalise Soomusrongi Nr. 3 tehnikakomando ülem leitnant Julius KANNELAUD Eesti Vabariigi vastu üles näidanud energilise ja julge juhina igal pool esimene olles, sellega üles näidates eeskuju sõduritele, mis ülendavalt nende meeleolu pääle mõjus.
Sündis 29.(17.)11.1896 Viljandimaal Kabala v Sagevere külas. Lõpetas 1913 Rakvere linnakooli, 1915 Riias tehniliste kursuste maamõõdu osakonna, 1917 Gatšina lipnikekooli ja 1922 metsaasjanduse kursused Tartus. I MS ajal alates 1915 tagavarapataljonis ja 480. Danilovski jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser Eesti tagavarapataljonis. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 29.11.1918 ohvitseride reservis, viidi 21.12.1919 üle laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, kus oli 1. kuulipildujate komando, dessantroodu, tehnikajsk ja 2. kuulipildujate komando noorem- ja vanemohvitser ning novembrist 1919 tehnikajsk ülema kt. Alamleitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 26.08.1919 Moglino jaama juures haavata. Jaanuarist 1920 rongi tehnikajsk, 1. dessantroodu ning tehnika- ja sapöörikomando ülem, detsembrist 1921 rongi adjutandi kt. Märtsis 1922 lahkus teenistusest. Sai 1930 VR kavalerina Tartumaal Tähtvere m Eha talu, kinkis selle 1938 oma esimesele naisele. Oli 1922–27 põllutööministeeriumi metsade peavalitsuse maamõõtja, aprillist 1927 KL Tartu mlv instruktor ja ajutine 2. mlvk pealik, detsembrist 1937 kuni veebruarini 1940 VR vendade mlvk pealik, veebruarist juunini 1940 KL Läänemaa mlv instruktor. Leitnant maist 1920, kapten 1935. Novembris 1940 vabastati teenistusest sõjavägede staabis. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal jaanuarist 1943 veebruarini 1944 OK Petserimaa mlv ülem, augustini 1944 Viru mlv 8. pataljoni ülem. Nõukogude ajal 1945–46 Rakvere kaubastus, 1946–49 Virumaa TSN TK rahandusosakonnas maksuinspektor, 1949–52 Rakvere inventariseerimisbüroo inventeerija, 1952–58 Rakvere raj Lenini kolhoosi raamatupidaja. Hiljem elas Tartus ning Põlva raj Ahjal. Suri 19.11.1980 Tartus liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Ahja kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1938). Esimene abikaasa Milja (kuni 1938 Emilie-Katarina), sünd Piirand (1898), lahutati 1943. Teine abikaasa Linda, sünd Korn (1911–96), lahutati 1961, tütred Hille (1944) ja Malle (1948). Kolmas abikaasa Adeele, sünd Nigol (1902), lahutati 1966. Neljas abikaasa Ene, sünd Eenla (1902–94). (J.P.)
KAPSI (ka KAPSI-ROSENSTEIN), Anton Hansu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 330/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Anton Hansu p. KAPSI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Dubrovka küla all.
Sündis 29.(17.)04.1899 Pärnumaal Vana-Vändra v Tamme talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, põllutööline kodutalus. VS ajal alates 24.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, aprillist 1919 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, septembrist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 jaoülem ja juulist 1920 rühmaülem. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Oli talupidaja Vana-Vändra v Hundiaugu talus. Suri 04.02.1925 Vana-
Vändra vallas. Maeti Vändra kalmistule. Vallaline. (A.K.)
KAPSI, Friedrich-Johann Mihkli p, kapten (1920), kolonelleitnant (1929).
VR I/3, nr 361/12.05.1920 Inseneri pataljoni telegrafi roodu ülemale, kapten Friedrich Mihkli p KAPSI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma väsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 10.06.(29.05.)1892 Pärnus. Lõpetas 1912 Riias linnakooli, õppis 1915 2. Peterhofi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1922–23 Tallinna kolledžis. Töötas augustist 1910 juunini 1912 Riia kesktelegraafikontoris telegrammikandjana ning juunist 1912 novembrini 1913 posti-telegraafi ametnikuna. Teenis novembrist 1913 reamehena 2. Siberi sapööripataljoni 5. telegraafiroodus. I MS sündmustes osales väeosaga augustist 1914, sõjakoolis augustist 1915. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 175. tagavarapataljonis, lõpetas veebruaris 1916 kuulipilduja Colt kursused, märtsist 1916 nooremohvitser 11. grenaderipolgu 123. kuulipilduja Colt komandos, aprillist 1916 9. Siberi grenaderide polgus kuulipildujate komandos. Juulis 1916 läkitati 1. kuulipildujate rühmaga 4. armee lennusalka, novembrist 1917 kuulipilduja Colt komando ülem 217. Kovrovi jalaväepolgus. Alamleitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Jaanuarist 1918 4. Eesti polgu 7. roodu nooremohvitser, märtsist 1918 kuulipilduja Colt komando ülem. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Detsembrist 1918 Tallinna kesktelefonijaama tehnik. VS ajal alates 13.12.1918 nooremohvitser Inseneripataljoni telegraafiroodus, jaanuarist 1919 1. kaablijao ülem, augustist 1919 telegraafiroodu ülem, novembrist 1919 ühtlasi ajutine õppekomando ülem ning korduvalt pataljoni kohtu eesistuja. Leitnant juulist 1919, alamkapten augustist 1919, kapten jaanuarist 1920. Alates jaanuarist 1923 Inseneripataljoni ülema abi, ühtlasi 1923–24 pataljoni kohtu esimees, märtsist 1924 Sidepataljoni ülem ning 1921, 1923 ja 1929–30 ka sõjaringkonnakohtu liige. Major 1923, kolonelleitnant 1929. Veebruaris 1933 lahkus teenistusest. Tallinna EVL juhatuse liige ning seetõttu oli 13.03.–16.04.1934 kinnipeetavana Tallinna garnisoni arestimajas. Töötas 1933–35 firmas A. Kapsi & Co revidendina, 1935–40 oli majavalitseja ning suvest 1940 masinist makaronivabrikus. Nõukogude võim arreteeris ta 17.07.1941 Tallinnas. Lasti maha 05.09.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/I (1933). Abikaasa Elfriede, sünd Stramberg (1902–87), poeg Egon (1924). (J.P.)
KAPSTAS, Aleksander Enno p, reamees (1919), kapral (1921).
VR II/3, nr 579/17.08.1920 Soomusrong Nr 5 kapralile Aleksander Enno p. KAPSTAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Jamburgi all.
Sündis 30.(18.)12.1899 Võrumaal Rõuge vallas. Pere asus elama Virumaale Pada valda. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 24.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, maist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 2. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 22.11.1919 Jamburgi suunal haavata. Aprillist 1920 lr sr nr 3 1. dessantroodus, oktoobrist 1920 Soomusrongide Diviisi õppekomandos. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Virumaal Pada, alates 1939 Mahu v Toomiku külas. Nõukogude ajal Linnuse kolhoosi tööline. Suri 22.08.1968 Rakvere raj Viru-Nigula kn Toomiku külas. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Maria-Lisette, sünd Oll (1906–77), lapsed Leonhard (1926–66), Laine (1927), Endel (1929–55), Meinhard (1930–2008), Otto (1932–93), Kaljo (1934–89), Villu (1937–2010), Maie (1939) ja Elle (1946). (J.P.)
KAPTEIN, Rudolf Toomase p, veltveebel (1920).
VR III/3, nr 2807/04.12.1924 Veltveebel Rudolf KAPTEIN’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 14.(02.)09.1898 Lääne mk Hiiumaal Käina v Putkaste m Luguse k Porsiku talu pidaja peres. Õppis Kuriste kihelkonnakoolis, käsitööline. I MS ajal 1916–17 202. tagavarapolgu õppekomandos ja 9. kütipolgus jefreitor. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Septembrist 1917 1. Eesti polgus, sattus Hiiumaal sakslaste kätte sõjavangi, vabanes mais 1918. VS ajal alates 15.04.1919 Tallinna tagavarapataljonis, septembrist 1919 Tallinna tagavarapolgu kuulipildujate komando jaoülem. Märtsist 1920 Tankide Pataljoni, juulist 1920 Tankide Roodu kergetankide 1. rühma veltveebli kt. Veltveebel detsembrist 1920. Jätkas detsembrist 1920 üleajateenija veltveeblina Tankide Roodus (novembrist 1922 Tankide Kompanii), augustist 1923 Auto-Tankide Divisjoni kompaniis nr 2 ja oktoobrist 1928 Auto-Tanki Rügemendi tankikompaniis. Juhtis 01.12.1924 Auto-Tankide Divisjonile mässajate korraldatud kallaletungikatse tagasitõrjumist. Oli 1926–34 üleajateenijate aukohtu liige ja 1932–34 üleajateenijate kogu majavanem. Augustis 1934 vabastati tervislikel põhjustel teenistusest. Elas Nehatu vallas. Läks 07.03.1937 Harjumaal Nehatu v Iru külas vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Esimene abikaasa Rosalie-Helene, sünd Kaasik (1901–77), lahutati 1931, lapsed Arno (1922–26) ja Elga (1923–2010). Teine abikaasa Leida-Vilhelmine, sünd Laas (1906). (A.K., J.P.)
KARENBERG, Arnold vt KAARE, Arnold-Theodor Joosepi p.
KARES, Niilo Oskari Oskari p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1794/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Niilo KARES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.10.1898 Soomes Ulvila v Nakkilas talupidaja peres. Õppis algkoolis. Soome VS ajal veebruarist maini 1918 Pori rügemendi ratsaluureüksuses. Kapral 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel, sai 21.02.1919 Marienburgi all haavata. Tegutses talupidajana Nakkilas. Suri 29.04.1946 Nakkila vallas. Maeti Nakkila kalmistule. (M.S.)
KARINEEM (kuni 1936 GRANFELDT), Willem Jaani p, mitšman (1917), vanemleitnant (1924).
VR II/3, nr 296/11.06.1920 Miiniristleja „Wambola“ roodu komanderile Mitschmann Willem Jaani p. KRANFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 märtsil 1919 a. Orawa küla all ja 18 mail 1919 a. Luugas dessandis olles.
Sündis 03.05.(21.04.)1895 Virumaal Varangu v Kandle mõisas talupoja peres. Lõpetas Aaspere kihelkonnakooli, 1916 Peeter Suure merekooli Narvas, 1917 mereväe lipnikekooli Kroonlinnas ja 1922 mereväe ohvitseride kursuse. I MS ajal alates maist 1916 mereväe ekipaažis, oktoobrist 1916 jaanuarini 1918 vahilaeval Namjot, osales veebruarist detsembrini 1917 lahingutegevuses Soome ja Liivi lahel. VS ajal alates 21.11.1918 suurtükilaeva Lembit vahiülem, jaanuarist 1919 miiniristleja Wambola roodukomandör, oktoobrist 1919 merejõudude rannavalve, side ja pääsejaamade valitsuse Kihelkonna ja Salmistu raj ülem, jaanuarist 1920 7. piiriküti pataljoni rooduülem. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Võrumaal, Pihkva rindel, Riia all ning Soome lahel. Leitnant juulist 1920. Veebruarist 1921 merejõudude rannavalve osakonnas, oktoobrist 1922 suurtükilaeva Lembit vanemohvitser, jaanuarist 1923 suurtükilaeva Meeme komandör. Vanemleitnant 1924. Juulist 1924 merejõudude traalerite salkkonnas. Septembris 1928 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1928 Lääne-Saare prefektuuri konstaabel Ruhnu saarel, ühtlasi tuletorni, piiripunkti ja tollipunkti ülem ning mereside postivanem. Augustis 1940 vabastati teenistusest. KL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Põgenes novembris 1943 (teistel andmetel augustis 1944) Rootsi. Suri 24.12.1982 Norrköpingis. Maeti Norrköpingi Matteuse kalmistule. Abikaasa Minna-Helena, sünd Tarkus (1901–73), tütar Silvia (1922–94). (M.S.)
KARING, Voldemar-Nikolai Kristjani p, alamkapten (1917), kolonel (1940).
VR II/3, nr 647/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu ülemale, alamkapten Woldemar Kristjani p KARING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 04.07.(22.06.)1895 Harjumaal Jõelähtme v Kodasoo mõisa teenija peres, hiljem asuti elama Tallinna. Õppis 1906–15 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1915 Vladimiri sõjakoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1920–21 ning 1932–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige. I MS ajal vabatahtlikult maist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 3. tagavarapataljoni 6. roodus, jaanuarist 1916 478. Toržoki jalaväepolgu 8. roodu nooremohvitser, septembrist 1916 13. roodu ülem, veebruarist 1917 726. jalaväepolgu 9. roodu ülem, juulist 1917 3. pataljoni ülem, augustist 1917 38. Turkestani kütipolgu 6. roodu ülem, oktoobrist 1917 2. pataljoni ülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia ja Dvinski rindel. Novembrist 1917 3. Eesti polgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu 7. roodu ülem ning ajutine 2. pataljoni ülem. VS ajal alates 18.11.1918 ohvitseride reservi rühmaülem, määrati 24.11.1918 5. jalaväepolgu Virumaa KL roodu ülemaks, detsembrist 1918 polgu 1. roodu ülem, jaanuarist 1919 2. roodu vanemohvitser, veebruarist 1919 7. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning Harjumaal Raasiku v Nurmiste talu. Maist 1920 5. jalaväepolgu 2. pataljoni nooremohvitser, augustist 1920 2. roodu ülem. Novembrist 1921 märtsini 1922 1. jalaväepolgu ülema käsutuses piirivalveteenistuses. Juulist 1922 5. üksiku pataljoni 2. roodu ülem, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 2. laskurkompanii ülem ning 5. pataljoni ülema kt, aprillist 1926 5. jalaväerügemendi adjutandi kt, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni adjutant, veebruarist 1930 KÜÕ õppejõud, septembrist 1932 KL Tartu mlv pealiku kt. Aprillist 1934 Valga kaitseringkonna staabi ülema kt, juunist 1934 kaitseväe õppetsentrumi ülema abi, septembrist 1934 kaitsevägede staabi 3. osak ülema kt, maist 1939 majandusministri abi, ühtlasi juunist 1939 varustusnõukogu esimees. Kapten märtsist 1920, major 1929, kolonelleitnant 1934, kolonel 1940. Määrati juulis 1940 sõjavägede staabi 3. osak ülemaks. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse staabiülema abi ja tagalaülem. VRVÜ Valga ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Emilie, sünd Rutopõld (1897). (J.P.)
KARISTO, Kalle Aadolf Kalle p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1734/26.03.1920 Weltweeblile Kalle KARISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.01.1894 Soomes Renko vallas. Elas Hämeenlinnas. Tegutses töödejuhatajana. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Sai 30.01.1919 Tartu lähedal rongiõnnetuses vigastada. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Langes 14.02.1919 Koikküla lahingus. Maeti Hämeenlinnas Ahvenisto kalmistule. Nimi tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KARJARINTA, Pertti, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2362/26.03.1920 Sõdurile Pertti KARJARINTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Paavolas. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. 12.02.1919 vabastati haiguse tõttu teenistusest. 1923 elas Oulus. Saatus teadmata. (M.S.)
KARJARINTA, Yrjö Alcidesi p, Soome veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2321/26.03.1920 Alamohwitserile Yrjö KARJARINTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.11.1898 Soomes Viiburis talupidaja peres. Elas Paavolas. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 kaardiväe jäägripataljonis. Tegutses loomaarstina. Suri 31.10.1926. (M.S.)
KARJEL, Juko (kuni 1935 Johannes) Andrese p, ohvitseri asetäitja (1919), Saksa armee leitnant (1944).
VR II/3, nr 1419/08.10.1920 6 jalawäe polgu ohvitseri kt. Johan KARJEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juunil 1919 a. Karamõschevo jaama all.
Sündis 16.(04.)10.1895 Pärnumaal Tõstamaa v Orika talu pidaja peres. Õppis Tõstamaa kihelkonnakoolis, 1917 180. diviisi õpperoodus ja 1925–26 allohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 480. Danilovski jalaväepolgus, veebruarist 1917 180. diviisi õppekomandos ning maist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus. Nooremallohvitser augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai augustis 1916 Riia rindel Üksküla all haavata. VS ajal alates 13.12.1918 6. jalaväepolgu luurajate komando rühmaülem, juunist 1919 nooremohvitser ja komando ülem, septembrist 1919 luurekomando ülem. Ohvitseri asetäitja juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1923 piirivalve Tartu, alates juunist 1924 Peipsi jsk 1. järgu kordoni ülem, augustist 1924 Mehikoorma ja detsembrist 1924 Raigla kordoni ülem, juulis 1929 vabastati teenistusest. Novembrist 1930 taas piirivalve teenistuses Tallinna jsk Võsu raj valvurina. Veebruarist 1931 kordoniülema kt, novembrist 1932 Loksa raj valvur, juunist 1934 Võsu raj valvur, novembrist 1934 kordoniülema kt ja novembrist 1936 kordoniülem, aprillist 1937 Kunda raj kordoniülem, märtsist 1939 Petseri jsk Laura raj kordoniülem, aprillis 1939 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal alates 08.07.1941 Pärnu OK rühmaülem. Osales koos Saksa üksustega lahingutes Punaarmee ja hävituspataljoni vastu kuni Tallinna vabastamiseni. Septembrist 1941 veebruarini 1944 Pärnu õhukaitse grupi teenistuses sõjavangilaagri komandandina, hiljem 6. piirikaitserügemendi 7. kompanii ülem. Langes 11.08.1944 Narva rindel Permiskülas. Kenotaaf Tõstamaa kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maret (kuni 1936 Martha-Anette), sünd Kirotosk (1907), lapsed Heiki (1929) ja Ivi (1934). Onupoeg Lembit Karjel VR II/3. (A.K., J.P.)
KARJEL, Lembit Mardi p, lipnik (1919), major (1934).
VR II/3, nr 1426/08.10.1920 9 jalawäe polgu leitnandile Lembit KARJEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka küla all.
Sündis 27.(15.)05.1898 Pärnumaal Tõstamaa v Tõhela k Oltre talu pidaja peres. Lõpetas 1916 Eesti Aleksandri põllutöökooli, õppis Peterburi polütehnilises instituudis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis, 1920–24 Tallinna tehnikumis ja 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 08.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu löögiroodus, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser 9. jalaväepolgu 5. roodus, novembrist 1919 8. roodu ülem, jaanuarist 1920 polgu adjutandi abi. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 18.01.1919 Ruhja all haavata. Sai autasuks Pärnumaal Tõstamaa v Ermistu krjm Nurme talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Märtsist 1920 4. roodu vanemohvitser, aprillist 1920 1. roodu nooremohvitser, augustist 1920 kuulipildujate roodu nooremohvitser. Oktoobrist 1920 Tallinna vahipataljoni 1. roodu nooremohvitser, juunist 1922 Tankide Roodu (novembrist 1922 Tankide Kompanii) nooremohvitser, augustist 1923 Auto-Tankide Divisjonis tagavarapargi-lao ülem, septembrist 1926 autokompanii ülema kt ja ülem, oktoobrist 1928 Auto-Tanki Rügemendi autokompanii ülem, majandusülema kt ning tanki- ja õppekompanii ülem, ühtlasi rügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ja laekur ning aukohtu liige. 1929–35 korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Alamleitnant septembrist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922), leitnant novembrist 1924, kapten 1930, major 1934. Detsembris 1935 vabastati teenistusest. Viibis 11.12.1935–20.03.1936 vabadussõjalaste liikumise tegelasena Tallinna Keskvanglas. Töötas 1936–40 autokooli õpetajana. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal osales 1941 suvesõjas, Võru OK organiseerijaid. Osales suvel 1944 lahingutes Punaarmee vastu Võrtsjärve ümbruses. Põgenes sügisel Saksamaale, asus hiljem Rootsi ja sealt USAsse. Oli EELK Buffalo Pauluse koguduse, Buffalo Eesti Ohvitseridekogu ja Buffalo Eesti Rahvuskoondise liige ning Buffalo Eesti Võitlejate Ühingu auliige. Suri 03.05.1968 USAs Buffalos. Maeti Kanadas Toronto Yorki kalmistule. Abikaasa Erna-Alice, sünd Madisson (1902), lapsed Vahtula (1923–23) ja Anttila-Lembit (1926). Onupoeg Juko Karjel VR II/3. (A.K., J.P.)
KARKLIN (kuni 1893 ESKUSSON), Alfred-Georg Johanni p, alamleitnant (1919).
VR II/3, nr 1867/01.09.1920 Lahingus 12 augustil 1919 a. Marienhauseni juures langenud 2 jalawäe polgu alamleitnandile Alfred KARKLIN’ile.
Sündis 22.(10.)19.1891 Pärnus. Õppis Pärnu linnakoolis ja 1916–17 4. Tšistopoli lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 reamehena 44. tagavarapataljonis, märtsist 1916 274. tagavarapolgus, septembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 211. tagavarapolgus, veebruarist 1917 86. tagavarapolgus, märtsist 1917 663. jalaväepolgus 3. roodu nooremohvitser ja grenaderide õppekomando ülem, septembrist 1917 6. roodu ülem, detsembrist 1917 253. Perekopi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Bukoviinas. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 23.11.1918 nooremohvitser 2. jalaväepolgu 3. roodus, veebruarist 1919 3. roodu ülem. Alamleitnant juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 12.08.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni lähistel Susari (teisal Svilpova) küla juures. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Hilda-Catharine, sünd Udikas (1893), tütar Ellen-Magda (1919). (J.P.)
KARLSON (sünd KARELSON), August Andrese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1444/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August KARLSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 oktoobril 1919 a. Poddubje küla all.
Sündis 23.(11.)08.1894 Tartumaal Rannu v Kaara talus. Õppis kihelkonnakoolis. Põllumees Rannu vallas. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus augustis 1915 vangi. VS ajal alates 11.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 6. roodus, aprillist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, juunist 1919 luurekomandos, osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 27.012.1920 püssi puhastades haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puhvetipidaja Petseris. Läks 04.01.1936 Petseris oma kodus vabasurma. Maeti Petseri Peetri koguduse kalmistule. (M.S., J.P.)
KARLSON, Gustav vt RAJALA, Gustav Peetri p.
KARLSON, Jaan Juhani p, reamees (1918), kapral (1920).
VR II/3, nr 1255/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jaan KARLSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Roopa alewi juures ja Hinzenbergi mõisa all.
Sündis 26.(14.)01.1896 Pärnumaal Pati v Tõitoja talu töölise peres. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal 1915–18 6. ratsapolgus. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu 4. eskadronis, arvati 24.12.1918 6. jalaväepolgu ratsaluurajate komandosse. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Kapral aprillist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Oli talupidaja Pati v Ristikülas. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 26.06.1983 Pärnu raj Saarde külanõukogus. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Jurn (1901–90), lapsed Elmi-Johanna (1922) ja Jaan (1938). (A.K.)
KARLSSON, Arvid vt KAARLAS, Sten Arvid.
KARM, Jaan (kuni 1939 DREVERK, Teofil-Valentin) Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919), reamees (1933).
VR II/3, nr 263/11.06.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitjale Theophil Jaani p. DREWERK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Nowoloki ja Goruschka külades.
Sündis 19.(06.)04.1900 Tallinnas. Õppis 1912–16 Tallinna poeglaste kaubanduskoolis. Novembris 1918 organiseeris Tallinnas Kaitseliitu. VS ajal alates 13.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva 1. roodus, augustist 1919 2. roodu noorem- ja septembrist 1919 vanemohvitser. Kapral aprillist 1919, vanemallohvitser juunist 1919, ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillist 1920 Kalevlaste Maleva komandandi komando ülem ja luurekomando nooremohvitser ning maist 1920 adjutandi abi kt, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu tööroodus. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Hõreda-Pae m Kopli talu. Töötas juulist 1921 töö-hoolekandeministeeriumis ametnikuna, viimaks haridus- ja sotsiaalministeeriumi töökaitse ja sotsiaalkindlustuse osak sekretär. Oli KL Tallinna mlv Toompea mlvk liige. Vahistati 18.11.1932 Tallinnas. Mõisteti juunis 1933 Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega poolteiseks aastaks vangi ministeeriumi raha kõrvaldamise eest, alandati reameheks ning kaotas VR kandmise õiguse. Vabanes Tallinna Keskvanglast märtsis 1934. Üks neljast isikust, kelle nime pole teoses „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (1935). Kohtuotsusega kaotatud õigused anti tagasi 1935. Elas Harjumaal Alavere, alates 1939 Peningi vallas ning töötas Rooküla metskonna kantseleis raamatupidajana. Nõukogude ajal töötas Harju raj Maardu keemiakombinaadis. Suri 17.12.1957 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Mare (kuni 1939 Therese) Annuk (1902–46), lapsed Heino-Richard (1925–2011) ja Lya-Malle (1932–94). Vend lipnik Eugen Dreverk langes Vabadussõjas 11.03.1919. (A.K., J.P.)
KARM, Osvald Gustavi p, kapral (1918).
VR II/3, nr 2871/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu kapral Osvald Gustavi p. KARM Eesti Vabadussõjas üles näidanud 2. jaanuaril 1919, kui läks leitnant Kuperjanovi käsul 7 mehega vaenlase seljataha, et Jõgeva jaama ligiduses Pedja jõe raudteesilda rikkuda. Pani silla alla miini, kuid taganedes sai raskelt haavata, sellest hoolimata tõi kohaliku kandi tundjana salga metsi mööda vaenlase selja tagant välja.
Sündis 24.(12.)04.1897 Tartumaal Kaarepere v Visusti m talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 6. sapööripataljonis. VS ajal alates 30.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu jao- ja rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 02.01.1919 Pedja silla juures ja 24.07.1919 Porhovi liinil haavata. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–27 põllumees ja metsavaht Tartumaal Vara v Hundimetsa talus, seejärel pidas Harjumaal Kloostri vallas talu. Suri 17.11.1929 Kloostri v Põllkülas õnnetuse tagajärjel. Maeti Harju-Madise kalmistule. Abikaasa Erna-
Pauline, sünd Ärman (1896–1944), lapsed Kalev (1922–27), Olev (1923–27), Koidula (1925–91), Linda (1926) ja Elsa (1930–2001). (M.S., J.P.)
KARPPI, Toivo Hannes Heikki Fabiani p, Soome veltveebel (1918), leitnant (1928).
VR II/3, nr 2700/25.05.1923 Sergeant Juho KARPPI’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.01.1902 Soomes Pitkärantas, elas Kuopios. Lõpetas Kuopio ühiskoolis neli klassi. Soome VS ajal Põhja-Savo rügemendi rühmaülem, sai 15.03.1918 Heinola lahingus haavata. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai haavata 31.01.1919 Valga vallutamisel. Märtsist juulini 1920 reservohvitseride koolis, teenis Pori rügemendis ja Põhja-Savo rügemendis nooremohvitseri, pataljoni adjutandi ja käsundusohvitserina. Põhja-Uusimaa KL piirkonnaülem. Nooremseersant juulist 1918, veltveebel detsembrist 1918, lipnik 1920 ja leitnant 1928. Tegutses büroojuhatajana. Suri 21.02.1938 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
KARSTÉN, Ernst Gustaf Lennart Ernst Teodori p, Soome lipnik (1918), kapten (1941).
VR II/3, nr 1689/26.03.1920 Leitnant Lennart KARSTEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.05.1895 Soomes Viiburis kohtuniku peres. Lõpetas lütseumis seitse klassi, 1916 Högre rootsi kaubandusgümnaasiumi ja 1926 sõjakooli. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 kompaniiülem Pellinki üksuses. Osales Kerava, Mårtensby ja Pellinki lahingutes. Aprillis 1918 suunati V. A. Thesleffi pataljoni ja osales Ahvenkoski lahingutes. Maist juulini 1918 Helsingi jäägribrigaadis rühmaülem ja oktoobrini 1918 1. jalaväerügemendi Läänemere pataljoni adjutant. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabis, millega koos lahkus märtsis 1919 Eestist. Oli 1919–26 Helsingi KL pataljoni ja rügemendi adjutant, 1926–30 kompaniiülem, 1930–41 Pori KL veteranikompaniis ohvitseride osakonnas ja noorsõdurite kompanii ülem. Talvesõja ajal detsembrini 1939 jalaväe väljaõppekeskuse isikkoosseisu kontrolli ülem, juunini 1940 samas väljaõppeohvitser ja Pori linna komandant. Jätkusõjas juunist juulini 1941 Helsingi KL 3. piirkonna staabi staabiohvitser, siis peastaabis majandusstaabi ülem. Lipnik 1918, leitnant 1926 ja kapten 1941. 1916. aastast tegev panganduses, algul Helsingis, siis Poris ja Vaasas. Talvesõja puhkedes oli pangajuht Poris. Suri 09.05.1968 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
KARTNA (kuni 1938 STEINPIK), Artur Johanni p, kapten (1918), kolonelleitnant (1931).
VR I/3, nr 347/12.05.1920 Walga jaamade komandandile, kapten Arthur Juhani p. STEINPICK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma väsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 01.01.1893 (20.12.1892) Virumaal Hõbeda vallas, pere asus peatselt Tallinna. Õppis 1903–11 Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Sõjaväes vabatahtlikult septembrist 1911 septembrini 1912 91. Dvinski jalaväepolgus. Lipnik aprillist 1914. I MS ajal augustist 1914 nooremohvitser 1. tagavarapolgus, septembrist 1914 179. tagavarapataljoni 2. roodu ülem ja ohvitseride kasiino vanem, detsembrist 1914 6. roodu nooremohvitser, märtsist 1915 179. tagavarapataljoni 16. roodu ülem, viidi 222. jalaväepolku, kus oli 10. ja 5. roodu ülem ning 6. roodu nooremohvitser, augustist 1915 321. Oka jalaväepolgu 3. ja 12. roodu ülem, juunist 1916 polgu majandusosak asjaajaja, augustist 1916 12. roodu ülem, oktoobrist 1916 9. roodu ülem, jaanuarist 1917 3. ja 4. roodu ülem. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant juulist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Leedus, Galiitsias ja Valgevenes. Maist 1917 1. Eesti polgu 9. roodu ülem, veebruarist 1918 3. roodu, märtsist aprillini 1918 7. roodu nooremohvitser ja 12. roodu ülem. Alamkapten ja kapten märtsis 1918. VS ajal 21.11.1918 1. jalaväepolgu 3. roodu ülem. Tallinna sõjaväehaigla arstlik komisjon tunnistas ta riviteenistuskõlbmatuks, määrati 11.12.1918 Tallinna raudteejaamade komandandiks. Oli ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1919 Tallinna sadama raudteejaama, juulist 1919 Valga raudteejaamade ning septembrist 1920 Tallinna raudteejaama komandant. Oktoobrist 1920 kindralstaabi valitsuse 1. osak D jsk ülem, augustist 1924 kindralstaabi 3. osak ülem, augustist 1927 käsundusohvitser, märtsist 1928 raamatukoguhoidja, juunist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, augustist 1930 varustusvalitsuse üldosak majandusülem. Major 1924, kolonelleitnant 1931. Veebruarist 1936 kaitsevägede staabi juhtide reservis. Juunis 1936 vabastati teenistusest. Pensionär Tallinnas. Suvel 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse ja viidi Venemaale Jaroslavli. Pärast sõda elas Tallinnas. Suri 14.02.1963 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Vallaline. (J.P.)
KARTON, Aleksander vt ROOSSAAR, Aleksander Osvald Andrese p.
KARU (sünd KARRO), Eduard Johani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 806/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu wanemale alamohwitserile Eduard Juhani p. KARU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla all.
Sündis 04.01.1889 (23.12.1888) Tartumaal Krüüdneri v Edde-
Vääna talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 Petrogradi kaardiväepolgus, 1917–18 punakaardis. VS ajal alates 07.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, arvati 11.05.1919 kapralina Sakala partisanide pataljoni 2. roodu, augustist 1919 3. roodu rühmaülema kt. Vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 27.05.1919 Petserimaal Võrvina küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Krüüdneri, alates 1939 Veski v Vastse-Prangli m Vahtra talu. Oli Krüüdneri ja Veski vallavolikogu, KL Tartumaa mlv Kambja mlvk ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Veski vallas. Suri 20.01.1942 Gorki obl UnžLagis. Kenotaaf Kambja kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma, sünd Varul (1894–1978), lapsed Asta (1925), Neeme (1928) ja Heino (1932). (A.K., J.P.)
KARU, Hans Anni p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 477/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 kuulipildujate roodu nooremale alamohwitserile Hans KARU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 oktoobril 1919 a. Nowaja küla all.
Sündis 28.(16.)05.1894 Pärnumaal Kaubi v Miti talus. Õppis valla- ja Halliste kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–18 20. kütipolgus nooremallohvitser. VS ajal alates 25.01.1919 4. jalaväepolgu kuulipildujate roodu jao- ja rühmaülem, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 28.10.1919 Novaja küla all haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Pärnumaal Kaubi m Alliku talu. Seejärel talunik. Oli Pornuse, hiljem Abja vallavalitsuse, ETK juhatuse ning VTÜ ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Suvel 1941 metsavend. Kuulus 1941–44 OK ridadesse. Nõukogude võim arreteeris ta 19.02.1945 Pärnumaal Kanakülas. Suri 15.09.1946 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna-Amalie, sünd Prikk (1898–1962, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Armilda (1923), Salme (1925), Hans-Heinrich (1926, II MS ajal Saksa armees ja vangistatuna VorkutLagis) ja Vaike-Maimu (1936). (J.P.)
KARU, Julius Mardi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 2116/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Julius KARU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Konetski küla juures.
Sündis 04.12.(22.11.)1894 Tartumaal Kivijärve v Altkülas sulase peres. Mõni aasta hiljem asuti Pangodi valda. Õppis valla- ja Nõo kihelkonnakoolis. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 5. roodus. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Elas Pangodi v Illi veskis, tegutses kaupmehena. EVL Elva osak liige. Kinnitamata andmeil sai surma tulevahetuses 24.08.1944 Elva lähistel. Maeti Elva kalmistule. Vallaline. (J.P.)
KARUMA (sünd KORHONEN), Juho Juho p, Soome kapten (1940).
VR II/3, nr 1744/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Juho KORHONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.05.1900 Soomes Põhja-Karjala mk Kontiolahti vallas ehitusmeistri peres. Lõpetas Oulu ühislütseumi, kus omandas raamatupidaja kutse, ja 1921 sõjakooli. Soome VS ajal veebruarist 1918 Põhja-Savo rügemendis, osales Ahvola, Näätälä, Korvenkylä, Kuurmanpohja, Ravanttila, Jänhiälä, Joutseno, Lappeenranta, Simola, Luumäki ja Taavetti lahingutes, sai Joutsenos haavata. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis 1. rühma ülem ja kompanii ülema asetäitja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aastast 1921 Põhja-Savo rügemendi ohvitser, 1922–25 eriväeosa ülem, 1925 Sulkava KL kohalik ülem, Mikkeli KL piirkonna 5. regiooni ülem, 1925–27 Põhja KL piirkonna 8. regiooni ülem, 1930–31 sõjakoolis, 1934–36 peastaabis. Tampere, Oulu ja Helsingi KL liige. Tsiviilis 1927–29 kindlustusühingu Kaleva inspektor, 1929–31 autode müügimees, 1932 OY Alkoholiliike AB esimees ja müügijuht, 1932–34 OY Sanitol AB varustusjuht. Talvesõja ajal augustini 1940 61. jalaväerügemendis kompaniiülem ja ülema abi. Osales lahingutes Suvanto, Taipale ja Äyräpää rindel, sai haavata. Novembrist 1940 10. täienduspataljoni garnisoni komandant ja kohtuohvitser, märtsist juunini 1941 5. jalaväepataljoni kompaniiülema kt, Jätkusõjas ülem. Aprillist 1942 maavägede täienduskeskuse rügemendi kompaniiülem, maist 1942 101. jalaväerügemendi ülem, oktoobrist 1942 101. jalaväerügemendi täienduskeskuse ülem, jaanuarist 1943 23. üksikpataljoni ülema abi, aprillist 1943 sama üksuse kompaniipealik, aprillist 1944 6. diviisi staabis operatiivosak staabiohvitser, juunist 1944 24. jalaväe väljaõppekeskuses ülem. Juunist oktoobrini 1941 osales kuulipildujate kompanii ülemana Tolvajärvi, Suojärvi, Ravanmäki, Onkamuse, Olkkola ja Kontupohja lahingutes, sai 29.10.1941 Kontupohjas haavata. Aprillist 1942 septembrini 1943 Maaselkä kannasel. Lipnik 1921, leitnant 1926, kapten 1940. Detsembris 1944 vabastati teenistusest. Suri 24.05.1965 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III (kolm korda) ja IV kl. (M.S.)
KARUMETS, Mart (kuni 1937 KEESER, Albrecht) Tõnu p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 907/01.09.1920 Kalewlaste Malewa weltweeblile Albrecht KESER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 23 ja 24 augustil 1919 a. Wödra külas ja 5 nowembril 1919 a. Kamenka küla waldamisel.
Sündis 26.(14.)11.1897 Järvamaal Esna vallas talupidaja peres. Õppis Esna vallakoolis. VS ajal alates 25.04.1919 Kalevlaste Maleva 3. roodus rühmavanem. Vanemallohvitser aprillist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Koigi v Silmsi m Võimla talu. Seejärel talunik. VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 11.06.1946 Paides. Maeti Kadastiku kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Anette, sünd Ostvind (1899–1981), lapsed Renate (1922–91), Irlanda (1924), Meinhard (1931–90), Miralda (1934) ja Ilse (1935). (M.S.)
KARUNGA, Robert-Johannes Jaani p, alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR I/2, nr 2485/18.05.1920 Sõjawäe intendandile, Alampolkownik Robert Jaani p. KARUNGA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel warustuse walitsuse toitlusjaoskonna, intendantuuri osakonna ja sõjawäe intendandi walitsuse ülemana.
Sündis 09.09.(28.08.)1880 Tallinnas. Õppis 1889–96 Tallinnas linnakoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Sõjaväes novembrist 1904 90. Onega jalaväepolgus. Lipnik oktoobrist 1905. Nooremohvitser 89. Belomorski jalaväepolgus oktoobrini 1906. I MS ajal augustist 1914 191. Largo-Kaguli jalaväepolgu 8. roodus, jaanuarist 1915 rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kolmel korral haavata. Alamleitnant novembrist 1915, leitnant veebruarist 1917, alamkapten juulist 1917. Detsembrist 1917 3. Eesti polgu 7. roodu, siis 3. pataljoni ja veebruarist 1918 2. pataljoni ülem. Kapten märtsist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 varustusvalitsuse toitlustusosak ülem, detsembrist 1918 intendantuuri osak ülem, detsembrist 1919 intendantuuri valitsuse ülem. Alampolkovnik jaanuarist 1920, kolonelleitnandiks nimetud novembris 1922. Varustusvalitsuse intendantuuri osak ülem juulist 1920, ühtlasi 1921–24 sõjaväe tervishoiukomitee liige. Oktoobrist 1922 varustusvalitsuse käsundusohvitser, märtsist 1924 10. jalaväerügemendi adjutant, juulist 1925 rügemendi 4. kompanii rühmaülem. Mõisteti novembris 1926 sõjaringkonnakohtu otsusega 14 ööpäevaks aresti süüdistatuna riigi vara hooletus hoidmises. Juunis 1927 lahkus teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1937 pensionär. II MS järel laohoidja Tallinna vabrikus Tehnotekstiil. Suri 20.02.1951 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Alvine-Elise, sünd Kurrist (1883), lapsed Robert (1911–76, arreteeriti 1941, vabanes 1957), Kuno (1912, arreteeriti 1941) ja Vaike (1918). (J.P.)
KASAK (sünd KASSAK), August Andre p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1121/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele August KASAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama juures.
Sündis 26.(14.)02.1896 Võrumaal Põlgaste vallas. I MS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Võrumaal Vaabina, hilisemas Linnamäe vallas Piirisaare talu. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal kolhoosis Nõukogude Eesti põllutööline. Suri 11.03.1954 Antsla raj Krabi külanõukogus. Maeti Antsla Metsakalmistule. Abikaasa Ella Marie, sünd Hank (1900–69), lapsed Lilli (1927–2009), Meinhard (1929–81) ja Kalev (1939–49). (M.S., J.P.)
KASBERG, Rudolf vt KASTE, Rudolf Kareli p.
KASE, Johan-Leonhard Hansu p, leitnant (1920), kapten (1932).
VR II/3, nr 70/21.02.1920 L. R. soomusrong Nr 3 – 1se roodu ülemale, alamleitnant Johann Hansu p. KASE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 jaanuaril 1919 a. Tapa jaama juures ja 19 weebruaril 1919 a. Stakelni ees waenlase pealetungimist oma rühmaga tagasi lüües.
Sündis 20.(08.)08.1896 Pärnumaal Penuja vallas kaupmehe peres. Lõpetas 1919 H. Treffneri gümnaasiumi, õppis 1917 Vladimiri sõjakoolis, 1930–31 alalisväe ohvitseride kursustel, 1933 kompaniiülemate kursustel ja 1920–28 Tartu ülikoolis majandust (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige. I MS ajal juulist 1916 2. tagavarapataljonis, veebruarist 1917 421. Tsarskoje Selo jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 37. Siberi kütipolgus ja detsembrist 1917 märtsini 1918 421. jalaväepolgus. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservi 8. roodus, samast kuust laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komando nr 2 nooremohvitser, jaanuarist 1919 rongi dessantroodu 2. rühma ja dessantroodu ülem, veebruarist märtsini 1919 Valga linna garnisoni ülem, seejärel rongi dessantpataljoni 2. roodu ülem ja ajutine pataljoniülem, augustist 1919 rongi tehnikajsk ülem, jaanuarist 1920 rongi ülema abi. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 30.04.1919 Belohvostovo küla all haavata. Juulist 1920 dessantpataljoni ülem, ühtlasi juunist septembrini 1920 VR nõukogu sekretär. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Tartumaal Roela v Levala krjm Suurevälja talu, müüs selle 1928 ära. Septembrist 1921 veebruarini 1927 maamõõtja. Jaanuarist 1925 KL Tartu mlv 5. mlvk pealik, juunist 1927 maleva noorem- ja novembrist 1927 vaneminstruktor. Kapten 1932. Novembrist 1934 piirivalve Narva jsk Vasknarva raj ülem, detsembrist 1934 oktoobrini 1935 ühtlasi Vasknarva garnisoni ülem. VRVÜ Tartu osak liige. Novembris 1940 vabastati teenistusest. Asus elama Pärnumaale Mõisakülla. Juunist 1941 metsavendade grupi juht, osales lahingutes Punaarmee vastu Tõstamaalt Lihulani. Oktoobrist 1941 Saksa aktiivluures. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, algul oli selle idaosas Saksenis, sõja lõpul põgenes Ameerika tsooni Bambergi, kus oli põgenikelaagris politseiülem, oktoobrist 1946 USA teenistuses Eesti vahikompanii 4027 (hilisem 4221) moodustaja, augustist 1948 Mannheimis US Army Labor Service Divisioni juures sideohvitser, märtsist 1952 Nürnbergis Eesti vahikompanii 4221 ülem, detsembrist 1952 teenis Eesti pioneerkompaniis Ettlingenis, kuni 1961 lahkus teenistusest. Osales pagulaselus Saksamaal, avaldas kirjutisi Sepä-Villu nime all. Külastas juunis 1993 Eestit, osales aukülalisena XVIII Vabadusristi päeval Paides. Suri 22.02.1994 Saksamaal Ludwigshafenis. Maeti Ludwigshafeni keskkalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Erna-Helene, sünd Elefant (1894), lahutati 1938. (J.P.)
KASEKAMP, August Adami p, alamkapten (1919), kindralmajor (1940).
VR II/3, nr 2957/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu 7. roodu ülem major August KASEKAMP Eesti Vabadussõjas üles näidanud 11. augustil 1919 Veerino küla vallutamisel, 18. novembril 1919 Gorka ja Kalmotka vaheliste positsioonide kaitsmisel ning 8.–17. detsembril 1919 Dubrovka eelsete liinide hoidmisel ja vaenlase rünnakute tagasilöömisel.
Sündis 21.(09.)01.1889 Järvamaal Einmanni v Männiko talu rentniku peres. Lõpetas 1902 valla-, 1906 Väike-Maarja kihelkonna- ja 1909 Rakvere linnakooli ning omandas seal 1910 pedagoogilistel kursustel rahvakooli õpetaja kutse. Õppis 1916 4. Kiievi lipnike- ja 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1931–33 Belgia kõrgemas sõjakoolis. Oli 1910–11 Järvamaal Võhmuta ja 1911–14 Harjumaal Kurna vallakooli juhataja. Jüri haridusseltsi asutaja ning Jüri karskusseltsi, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. I MS ajal augustist 1914 295. Svirski jalaväepolgus, juulist 1915 86. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 134. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 242. Lukovi jalaväepolgus ning märtsist 1917 29. kütipolgus nooremohvitser ja rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ning Rumeenia rindel. Detsembrist 1917 jaanuarini 1918 4. Eesti polgus. Jaanuarist septembrini 1918 Kurna vallakooli juhataja. VS ajal alates 09.12.1918 Järva-Jaani kihelkonna KL ülem, veebruarist 1919 Järvamaa KL ülema abi, märtsist 1919 KL Järvamaa jsk juhataja, aprillist 1919 Järvamaa KL ülem, juunist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodu ülem. Alamleitnant juulist 1919, leitnant augustist 1919, alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai autasuks Järvamaal Einmanni v Kuie m Lõola talu, müüs selle 1929 ära. Aprillist 1920 veebruarini 1928 Sõjakooli ning SÜÕ rühma- ja kompaniiülem ning aspirantide kursuse ülem, veebruarist 1928 kindralstaabi käsundusohvitser, 6. osak ülem, ühtlasi juunist 1928 novembrini 1930 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja, augustist 1930 Sõjakooli ülem. Juunist 1931 kõrgemas sõjakoolis Belgias, novembrist 1933 7. jalaväerügemendi ülema kt, aprillist 1934 kaitsevägede staabi ülema abi, ühtlasi veebruarist 1935 augustini 1936 Riigikaitse Nõukogu sekretär, maist 1936 KÜÕ, aprillist 1937 SÜÕ ülem, oktoobrist 1939 sõjavägede staabi ülema 1. abi. Kapten 1922, major 1924, kolonelleitnant 1928, kolonel 1933, kindralmajor 1940. Oli Tallinna Ajaloo Seltsi, Alliance Française’i, Eesti-Poola Ühingu, Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühingu juhatuse, SMÜ juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi staabiülem. Juunis 1941 saadeti Vorošilovi-
nimelisse sõjaväeakadeemiasse täienduskursustele. Nõukogude võim arreteeris ta 19.07.1941 Moskvas. Suri 05.10.1942 Saratovi vangla haiglas. Kenotaaf Väike-Maarja kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene StO III kl, Läti KTO III kl, Rootsi MO III kl ning Poola PR IV kl. Abikaasa Linda, sünd Läänemets (1900–96), lapsed Päivo (1924–2013, II MS ajal 1943–44 Soome armees, 1944–45 Saksa armees, langes 1945 Tšehhis vangi, tööpataljonist vabanes 1946, arreteeriti 1948, vabanes 1955), Heino (1925–25), Lilian (1927), Henn (1930) ja Ilmar (1932). (A.K., J.P.)
KASEMAA (kuni 1936 KASKMANN), Julius Andrese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 792/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamees Julius KASKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: tegelikult toimus lahing 29.07.1919. – A.K.)
Sündis 16.(04.)12.1885 Virumaal Türsamäe vallas. Õppis vallakoolis. Oli Päite mõisa põllutööline, elas 1918 Vaivara vallas. I MS ajal 123. Kozlovka jalaväepolgus. VS ajal alates 14.03.1919 Tallinna läbikäijate komandos, samal kuul viidi üle kitsarööpmelisele soomusrongile nr 1. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembris 1919 vabastati teenistusest kui pere ainuke toitja. Elas Sillamäel. VRVÜ Narva osak liige. Suri kinnitamata andmeil 1955 Kohtla-Järvel. Maeti Jõhvi kalmistule. Esimene abikaasa Pauline, sünd Leier (1891–1933), lapsed Amanda-Helene (1916–18), Meinhard (1917–20), Melanie-Johanna (1919–20), Heinrich (1922–25), Kalju (1924–24), Pauline (1925–2008), Lidia (1927) ja Konstantin (1928–85). Teine abikaasa Emilie, esimeses abielus Viitung, sünd Vodja (1893). (A.K., J.P.)
KASEMAA, Kaarel (kuni 1935 KRUDENBRUNN, Karl) Gustavi p, alamleitnant (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 2910/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Skouts pataljoni noorem-leitnant Karl KRUDENBRUNN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 21. mail 1919 Dubrovka küla vallutamisel ja novembris 1919 Fitinka küla all vaenlase pealetungikatsete nurjamisel.
Sündis 31.(19.)01.1890 Viljandimaal Jalametsa-Laimetsa v mõisatöölise peres. Õppis Pilistvere kihelkonna- ja 1917 2. Omski lipnikekoolis. Sõjaväes novembrist 1911 15. Siberi kütipolgus. I MS ajal võttis polguga osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Riia rindel, sai kahel korral haavata ning korra põrutada. Oktoobrist 1916 128. seljataguses etapikomandos, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 7. Siberi küti tagavarapolgus aprillini 1918. VS ajal alates 24.01.1919 Scouts väeosa A company, maist 1919 D company vanemohvitser, augustist 1919 kuulipildujate komando ülem, detsembrist 1919 Scouts polgu kuulipildujate roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Endla talu, millega liitis Jaan Miilverki VR II/3 käest ostetud Nurme talu. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni Scouts roodu ülem, augustist 1921 2. jalaväepolgu 6. roodu ülem, maist 1922 5. roodu nooremohvitser. Alamleitnant detsembrist 1919, nooremleitnandiks ümber nimetatud novembris 1922. Mais 1923 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. Oli KL Järva mlv ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal OK ridades. Pidas talu märtsini 1949, siis varjas ennast, pääses küüditamisest. Elas Hellamaal ning Sürgaveres, alates 1956 Koigis ja 1959 Tallinnas. Suri 18.12.1976 Tõnismäe haiglas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Anne (kuni 1938 Annette), sünd Jürisson (1903–2004, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Virve (1927), Kaarel (sünd Karl) (1928–99) ja Malle (1934). (J.P.)
KASEPALU (kuni 1936 PENDER), Friedrich-Roman Kustavi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 987/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Friedrich PENDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 märtsil 1919 a. Wenküla all.
Sündis 13.(01.)04.1893 Virumaal Kihlevere, hilisemas Aaspere vallas. Õppis vallakoolis. Ametilt meier. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus vanemallohvitser. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, aprillist juunini 1919 Soomusrongide Divisjonis, oktoobrist detsembrini 1919 1. diviisi kuulipildujate kursustel. Veltveebel märtsis 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vihula v Annikvere m Kaasiku talu. KL Vihula kompanii, EVL Vihula ja VRVÜ Rakvere osak liige. Sügisest 1944 metsavend. Langes 25.01.1945 Vihula vallas Karula ja Vainupea vahel asuvas punkris. Maeti Haljala kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Esimene abikaasa Linda-Johanna, sünd Valter (1896–1923), lapsed Aino (1922) ja Evald (1923–23). Teine abikaasa Maria-Elisabeth, sünd Lilienbach (1891), lapsed Ilmar (1927–44) ja Endla (1932). (M.S.)
KASK, Aleksander Hindriku p, sõjaväe peakontrolör (1919).
VR I/2, nr 2559/25.08.1920 Wabariigi Sõjawägede Peakontrolörile Aleksander KASK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe kontrolli organiseerimisel ja juhatamisel.
Sündis 29.(17.)11.1885 Tartumaal Lohusuu vallas. Õppis Lohusuu valla- ja ministeeriumikoolis, lõpetas pedagoogikaklassi, sooritas 1905 Narva gümnaasiumi ja 1908 Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures algkooli- ja koduõpetaja eksami, õppis Peterburis kõrgematel kaubanduskursustel. Töötas õpetajana 1906–10 Tartumaal Kasepää, Virumaal Päite ja Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnakoolis ning Lohusuu ministeeriumikoolis. Oli Lohusuu tarvitajate ühisuse asutaja ja Põltsamaa põllumeeste seltsi kaubandusosak juhatuse liige. Alates 1911 Tallinna linna maamõõduametis, tegutses Eestimaa Põllumeeste Seltsi asjaajajana, kuulus Tallinna majanduse ühisuse juhatusse, korraldas ajakirja „Talu“ väljaandmist, ühtlasi õpetaja E. Lenderi gümnaasiumis ja Tallinna kaubanduskoolis. Töötas 1913–14 Peterburis Põhja-Balti arhiivi ja raamatukogu seltsi asjaajajana, pärast seda ajalehtede „Pealinna Teataja“ ja „Päevaleht“ toimetuses, Linnade Liidu Petrogradi komitee toitlustusosak pearaamatupidajana, 1917 Eesti kubermangu komitees ning 1918 kaubandusministeeriumi tööstusosak juhatajana. VS ajal 26.01.1919 sõjaväe peakontrolör, lühemat aega ka riigikontrolöri kt. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1917–20 Tallinna linnavolikogu liige, 1917–40 tarvitajate ühisuse Oma juhatuse ja nõukogu liige, alates 1920 Eesti Rahvapanga juhatuse liige ja 1925–40 esimees, 1923–40 Eesti Ühistegelise Kindlustus-Keskseltsi nõukogu liige ja esimees ning 1936–40 Ühistegevuskoja esimees, 1927–33 Eesti Panga nõukogu liige, kuulus 1937 Rahvuskogu II kotta ja 1938–40 Riiginõukogusse. Oli Vabadussõja mälestusmärgi püstitamise komitee liige ning tegev paljudes seltsides. Pärast II MS pensionär. Suri 24.01.1950 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: EPR III kl (1938). Abikaasa Marta, sünd Leevet (1893–1975), lapsed Kaljo (1917–91) ja Leili-Maria (1928–96). (J.P.)
KASK, August Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 387/11.06.1920 9 jalawäe polgu 10 roodu kapralile August Jaani p. KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 28.(16.)08.1899 Pärnumaal Reiu v Paisu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Elas 1918 Viljandimaal Kurista vallas, põllutööline. VS ajal alates 24.05.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, juunist 1919 9. jalaväepolgu 10. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 28.12.1919 Sala küla all haavata. Aprillist 1920 polgu 3. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli juhutööline, hiljem kingsepp Pärnus. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 25.02.1944 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Vallaline. Vend Jaan Kask suri VS ajal saadud haigusse. (A.K.)
KASK, Heinrich Hansu p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1450/08.10.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 nooremale alamohwitserile Heinrich KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Podlipje küla all.
Sündis 24.(12.)09.1899 Pärnumaal Tori v Muraka k Kambati talu pidaja peres. Õppis Pärnu kooliseltsi progümnaasiumis. VS ajal vabatahtlikult kooliõpilasena alates 15.01.1919 6. jalaväepolgu 12. roodus, aprillist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 4 kuulipildujate komandos, juulist 1919 3. diviisi üksikus roodus, augustist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 6 kuulipildujate komandos. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 lr sr nr 2 kuulipildujate komandos. Nooremallohvitser septembrist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Töötas 1921–26 fotograafina Sindis, oli 1926–36 maaler ning 1936–41 Pärnu raudteejaamas rööpaseadja. Oli EVL, KL, IL ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.06.1941 Pärnus. Lasti maha 17.11.1941 Kirovi vanglas. Kenotaaf Tori kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helmi-Helene, sünd Tilk (1900–87), lapsed Aita (1926), Arno (1927–2002) ja Jüri (1939). (A.K.)
KASK, Karl Kareli p, leitnant (1920), major (1935).
VR II/3, nr 2949/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Karl KASK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 7. jalaväepolgu 3. roodu ülemana 5. novembril 1919 Shahnitsõi küla vallutamisel.
Sündis 10.12.(28.11.)1891 Narvas. Lõpetas 1908 Narva linnakooli, õppis H. Treffneri gümnaasiumis, 1911–13 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1913–16 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud), 1916 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1921–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929–30 kompaniiülemate kursustel. Osales I MS sündmustes juunist 1916, läkitati juulis sõjakooli. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 64. tagavarapolgu 10. roodus, märtsist 1917 50. tagavarapolgu 6. roodus, siis 16. tagavarapolgu 796. täiendusroodu ülem, juunist 1917 418. Aleksandrovski jalaväepolgu sapöörikomando ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu edelarindel. Alamleitnant detsembrist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 02.12.1918 ohvitseride reservis, määrati 26.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni adjutandiks ja 1. roodu vanemohvitseriks, veebruarist 1919 8. roodu vanemohvitser, märtsist 1919 7. jalaväepolgu 8. roodu noorem- ja aprillist 1919 vanemohvitser, septembrist 1919 3. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning Tartumaal Tähtvere v Tõrvandi m Kase talu. Märtsist 1920 7. jalaväepolgu adjutant, jaanuarist 1921 2. jalaväepolgu pommi- ja miinipildujate komando ülem, oktoobrist 1921 3. roodu nooremohvitser, novembrist 1921 1. roodu vanemohvitser, augustist 1923 2. jalaväerügemendi 1. kompanii ülema kt, oktoobrist 1923 sidekomando ülem, septembrist 1925 3. kompanii ülema kt, septembrist 1926 ratsakomando ülem, maist 1927 3. kompanii ülema kt, juunist 1927 3. kompanii ülem, jaanuarist 1928 ühtlasi Kuperjanovi partisanide pataljoni ülema ajutine kt, oktoobrist 1928 2. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii 1. rühma ülem, novembrist 1928 1. kompanii ülem, veebruarist 1929 3. kompanii ülem. Oli 2. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu juhatuse esimees, pataljoni kohtu eesistuja ning korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Augustist 1934 1. jalaväerügemendi 1. kompanii ülem. Alamkapten aprillist 1920, kapten 1924, major 1935. Oli Narva garnisoni ohvitseride kasiino juhatuse esimees, VRVÜ Tartu ja Narva osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 86. laskurpolgus. Sõja algul 1941 põgenes Punaarmeest. Suvel 1942 moodustas 288. kaitsepataljoni. Veebruarist 1943 31. kaitsepataljoni ja detsembrist 1943 31. Eesti politseipataljoni ülem. Osales Viru rannakaitses Punaarmee vastu. Septembris 1944 taandus Saksamaale, hiljem siirdus USAsse. Suri 16.12.1964 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Ella, esimeses abielus Reinvald, sünd Kord (1899), kasupoeg Uno (1919). (J.P.)
KASK, Otto Vidriku p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1065/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Otto KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 weebruaril 1919 a. Dubrowka küla waldamisel.
Sündis 20.(08.)09.1891 Tartumaal Laius-Tähkvere v Ookatku külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 24.01.1919 nooremallohvitserina 2. jalaväepolgu 8. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sattus 15.02.1919 Dubrovka külas vangi, juunis 1919 põgenes ning astus taas polku. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Vao v Kaleva talu. Oli Väike-Maarja VTÜ 2. kompanii pealik ja Vao vallavanema abi. Nõukogude ajal 1950–60 Lehtse turbatööstuse laohoidja. Suri 01.12.1983 Rakvere raj Väike-Maarja kn Kalevi talus. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Veera, sünd Tomberg (1898–1992), lapsed Helmi (1922), Arnold (1924–80, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1945) ja Aino (1935). (A.K.)
KASK, Peeter-Johann Jaani p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 151/21.02.1920 Suurtükilaewa „Meeme“ komanderile, noorem-leitnant Peeter Juhani p. KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 8–9 jaanuarini 1919 a. Loksal ja Kundas, 17 jaanuaril 1919 a. Narwa operatsioonides, 17 märtsil 1919 a. Petseri dessandis, 30 juunist kuni 2 juulini 1919 a. Riia all ja 12 oktoobrist kuni 5 nowembrini 1919 a. Koporje lahes.
VR III/3, nr 2837/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis loots Peeter KASK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, lootsides Inglise laevastiku detsembris 1918 a. Liibavist Tallinna.
Sündis 09.05.(27.04.)1892 Pärnus viinapõletaja peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis ning Paldiski merekoolis ja sooritas eksamid Magnushofi merekoolis. Töötas 1913–14 aurikutel Mihhail ja Tsesarevitš Aleksei Nikolajevitš tüürimehena. I MS ajal septembrist 1914 18. Põhja-Jäämere laevastikus transpordilaevadel Ormesby ja Ethelaida ning vahilaeval Inei. Mitšman juulist 1916. Veebruaris 1918 2. Eesti polgu 3. pataljoni nooremohvitser. VS ajal alates 18.11.1918 suurtükilaeva Lembit komandör, viidi 21.11.1918 mereväe valitsusse tõlgiks, detsembris 1918 läkitati Lätimaale, et lootsida Inglise laevastik Liibavist Tallinna reidile. Jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk roodu komandör, märtsist 1919 Meredessantpataljoni ülem ja miiniristleja Lennuk dessantroodu ülem, juunist 1919 laeva noorem tüüriohvitser, septembrist 1919 miiniristleja Wambola vanem tüüriohvitser ja novembrist 1919 vanem navigatsiooniohvitser, jaanuarist 1920 suurtükilaeva Meeme komandör. Võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Leitnant jaanuarist 1920. Võttis osa kõigist mereväe operatsioonidest laevadel Soome ja Liivi lahel ning lahingutest Punaarmee vastu Meredessantpataljonis Võrumaal Orava mõisa all. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Uulu v Vaskrääma m Kasetuka talu, müüs selle 1928 ära. Töötas Balti Päästeseltsis päästelaevadel Meteor, Neptun ja Gladiator ning reisilaeval Eestimaa, oli 1938–40 AS Eesti Laevaliinide kaubalaeva Pearu kapten. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1940 koos laevaga Nõukogude Liidu PBLi abilaevastiku koosseisus. Nõukogude võim arreteeris ta 20.01.1941 Tallinnas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Maeti Piritale Scheeli krundile, kust kinnitamata andmeil maeti ümber Pärnu Alevi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marta-Helmi, sünd Jürgenson (1893–1943, küüditati 1941), poeg Jaan-Kaljo-Reinhold (1926–90, küüditati 1941). (A.K., J.P.)
KASK, Rahuleid-Julius-Max Priidu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1202/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 wabatahtlikule Rahuleid KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Tapa waldamisel.
Sündis 04.12.(22.11.)1898 Harjumaal Nõva vallas mesiniku peres. Õppis Tallinnas Aleksandri gümnaasiumis, 1918–19 vene poeglaste eragümnaasiumis, 1919–21 Tartu ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas, 1921–25 Berliini tehnikaülikoolis inseneriks ning 1928–30 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1919, vahepeal EYS Veljesto liige, 1938 taas EÜSis. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 09.01.1919 Tapa juures haavata. Märtsis 1919 vabastati teenistusest. Jätkas õpinguid, astus 30.04.1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodu, septembrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Tartu rajoonis, novembrist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus, aprillist 1920 pataljoni staabi komandos. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Lohu m Hiie talu. 1920 välisministeeriumi ajutine sekretär, 1926–33 raudteevalitsuse ehitusosak vanemtehnik, jsk juhi abi ja vanemrevident, 1933 teedeministeeriumi maanteede ehitusosakonnas, 1934–35 Narva tööstuskooli õpetaja, 1936–39 majandusministeeriumi ehitusmaterjalide inspektor ja AS Telliskivi Tehaste juhatuse esimees ning 1939–41 riigiettevõtte Ehitaja direktor. Oli EVL Tallinna ja VRVÜ Narva ja Tallinna osak liige. Nõukogude ajal 1941 riikliku ehitustrusti nr 2 peainseneri ajutine kt. Saksa ajal 1941–42 ehitusmaterjalide ja tööstuslike ehituste osak juhataja ja tööstusvalitsuse juhataja asetäitja, 1942–44 tehnikadirektori abi. Septembris 1944 põgenes perega Saksamaale, suvel 1949 asus USAsse Seabrooki. Töötas insenerina Indiana osariigi teedeametis. Oli 1950–51 EELK Seabrooki koguduse nõukogu esimees. Suri 05.03.1962 USAs Indianapolises. Maeti Indianapolise Crown Hill’i kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Anna-Marie, sünd Boggoms (1903–97), lapsed Heli (1930), Sirgev (1931–35), Urve (1938), Anne-Mai (1940) ja Rahuleid-Ivo (1943). (A.K., J.P.)
KASK, Rudolf-Johannes Kaarli p, 2. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 181/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 2 järgu madrusele Rudolf Karli p. KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud öösel 25/26 augustil 1919 a. Pihkwa all, ujuwa silla lõhkumisel.
Sündis 20.(07.)07.1901 Tartumaal Ranna vallas talupidaja peres. Lõpetas Kodavere kihelkonna- ja Kokora ministeeriumikooli. VS ajal teenis vabatahtlikult Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaevadel Ahti ja Uku madruse ja signalistina. Osales operatsioonidel Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Ranna v Kase talu. KL Tartumaa mlv Ranna kompanii liige. Nõukogude ajal Ranna kolhoosi põllutööline. Suri 29.11.1974 Jõgeva raj Pala kn Ranna külas. Maeti Kodavere kalmistule. Abikaasa Therese, sünd Kõlu (1904–89), tütred Silvia (1932), Velju (1937–2011) ja Heili (1943). (A.K.)
KASK, Vassili Ado p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 928/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu leitnandile Wassili Ado p. KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Moglino mõisa all ja Pihkwa waldamisel.
Sündis 30.(18.)12.1896 Saare mk Muhu saarel Hellamaa v Oina k Jüri talu pidaja peres. Õppis Muhu valla-, Kuressaare linna-, 1916 3. Kiievi lipnike- ja Õisu piimanduskoolis. Töötas Muhu-Liival kooliõpetajana. I MS ajal 1915–17 177. tagavarapolgus, 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. Lipnik oktoobrist 1916. VS ajal alates 28.11.1918 Muhu KL esimene ülem, võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Teenis alates 03.05.1919 nooremohvitserina Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, augustist septembrini 1919 2. roodu ülema kt, novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 4. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 26.06.1919 Lätis Rodenpoisi lahingus haavata. Juunist 1920 polgu ratsakomando ülem, juulist augustini 1920 Allohvitseride Kooli ratsakursustel, jaanuaris 1921 6. jalaväepolgus, juulist 1921 2. jalaväepolgus. Leitnant veebruarist 1920, alamkapten juunist 1920, kapteniks ümber nimetatud jaanuaris 1924. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Massu v Vana-Virtsu m Kase talu. Töötas Massu meiereis ja Muhu ühispiimatalituses meierina, alates 1938 Kuivastu postijaama rentnik, tegeles sõitjate veoga üle Suure Väina ning oli transpordifirma osanik. Oli Muhu KL looja ning 1929–34 Saaremaa mlv Muhu mlvk pealik, EVL Saaremaa juhatuse abiesimees ning Muhu osak juhatuse liige ja laekahoidja, VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.02.1941 Muhu vallas. Lasti maha 07.05.1942 Solikamskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Juuli, sünd Hallikäär (1902–99, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Vaike (1928–83, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, arreteeriti 1950, vabanes 1958), Tervo (1935–2003, küüditati 1941, vabanes 1947) ja Külli (1937, küüditati 1941, vabanes 1947). Tädipoeg Andrei Väärtnõu VR II/3. (A.K.)
KASK, Voldemar Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2855/18.02.1925 hinnates vahvust, mis reamees Voldemar KASK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 4. jalaväepolgu 8. roodus lahingus 8. augustil 1919 a. Privuuga mõisa ligidal.
Sündis 26.(14.)09.1894 Harjumaal Harku vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 245. Berdjanski jalaväepolgus. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, oktoobrist 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas elektrimontöörina, hiljem Tallinna linna tuletõrjes. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.06.1941 Tallinnas, viidi Solikamskisse. Suri 19.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
KASK, Voldemar Tõnu p, vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 200/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ mineerile Woldemar Tõnu p. KASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17–20 märtsini 1919 a. Pihkva wäerinnal dessandis olles.
Sündis 14.(01.)07.1900 Tallinnas. Õppis Kapa-Kohila valla- ja Tallinna kõrgemas rahvakoolis. Oli 1918 OK teenistuses Aegna saarel. VS ajal alates 27.12.1918 Tallinna KL 5. jaoskonnas, veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, maist 1919 taas laeval minöör, jaanuarist 1920 miini-suurtüki varahoidja. Osales lahingutes Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel, Daugava jõesuus, Lõuna-Eestis ning Pihkva rindel, sai 19.03.1919 Orava mõisa all haavata. Veebruarist 1921 üleajateenija Wambolal, juunist 1921 vanem varahoidja. Mais 1922 vabastati teenistusest. Augustist 1922 kaitsepolitsei (jaanuarist 1926 poliitiline politsei) Tallinna jsk agent, aprillist 1927 vanemagent. Oli KL Tallinna mlv Ida mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 23.09.1931 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. (J.P.)
KASKLA (kuni 1937 SIIMANN), Jüri Madise p, reamees (1918)
VR II/3, nr 1257/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jüri SIIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 Koiwa jõe ääres.
Sündis 19.(07.)02.1892 Läänemaal Veltsa v Võitra külas sulase peres. Õppis Mihkli kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 8. ratsaväe divisjoni telefonist. Elas 1918 Pärnumaal Koonga vallas, oli põllutööline Kalli külas. VS ajal alates 14.12.1918 6. jalaväepolgu sidekomando telefonist. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Koonga v Palatu krjm Laanetoa talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Palatu kolhoosis, mille kontor asus tema talus, hiljem kolhoosi Punane Täht tallimees, sepp ja põllubrigadir. Suri 29.07.1962 Pärnu raj Koonga kn Laanetoa talus. Maeti Kalli kalmistule. Abikaasa Sinaida, sünd Lembra (1893–1983), lapsed Artemi (1924–2015), Lembit (1926–96) ja Helju (1929). (A.K.)
KASKMANN, Julius vt KASEMAA, Julius Andrese p.
KASPARSONS, Mārtiņš Eduards Johans Augustsi p, Läti kolonelleitnant (1925), kolonel (1940).
VR II/3, nr 3096/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kapten Martin KASPARSONS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 14.(02.)10.1894 Riias töölise peres, hiljem asuti Riia mk Līgatne valda talu pidama. Lõpetas 1912 Cēsise linnakooli, teatrikursused Riias, 1915 Aleksei sõjakooli, 1924 ohvitseride kursused ja 1931 pataljoniülemate kursused. I MS ajal novembrist 1914 18. tagavarapataljonis, läkitati sõjakooli. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 16. Siberi tagavara kütipolgus, novembrist 1915 126. jalaväepolgus, aprillist 1916 rooduülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai kahel korral haavata ja põrutada. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant aprillist 1917. Veebruarist 1917 Läti küttide tagavarapolgu rooduülem, aprillis 1918 vabastati teenistusest. Novembrist 1918 Läti Ajutise Valitsuse teenistuses ohvitseride reservroodus, veebruaris 1919 komandeeriti vanemleitnandina Eestisse Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu adjutandiks, novembrist 1919 3. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Kuramaal ning Latgales. Juulist 1925 8. Daugavpilsi jalaväepolgu pataljoni ülem, hiljem polgu majandusülem. Kapten veebruarist 1920, kolonelleitnant 1925. Juulist oktoobrini 1940 8. Daugavpilsi jalaväepolgu ülem. Kolonel juulist 1940. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Elas vanematekodus Līgatne vallas. Juulist 1941 Cēsise linna ja maakonna OK ülem. Novembris 1944 põgenes Saksamaale, elas Greveni põgenikelaagris Põhja-Rein-Vestfaalis, siirdus 1949 Austraaliasse, töötas villavabrikus. Suri 08.07.1959 Melbourne’is. Maeti Melbourne’i kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeM, AnO III ja IV kl, StO III kl ning Läti KTO IV kl ja VO III kl. Abikaasa Irma, sünd Trumpmane (1902). (J.P.)
KASPER, Julius Gustavi p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1602/14.12.1920 Kuperjanovi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Julius KASPER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Krasnaja Gorka all.
Sündis 21.(09.)06.1897 Viljandimaal Võisiku vallas rentniku peres. Õppis valla-, Kolga-Jaani kihelkonna- ja Võisiku ministeeriumikoolis. I MS ajal maist 1916 Ohta püssirohuvabriku kaitsepataljonis, detsembrist 1917 märtsini 1918 3. Eesti polgu kirjutaja. VS ajal alates 25.12.1918 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide salgas (veebruarist 1919 pataljon), septembrist 1919 kuulipildujate komando ülem kt. Ohvitseri asetäitja septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 31.01.1919 Paju lahingus põrutada. Detsembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu kuulipildujate roodu vanemohvitser, jaanuarist 1920 2. kuulipildujate roodu ülema kt, maist 1920 kuulipildujate roodu ja jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu nooremohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Hurdaoru talu, müüs selle 1925 ära. Pidas Viljandimaal Lustivere v Pudivere k Kõrgemäe talu. Oli 1933–34 EVL Lustivere osak esimees, märtsis 1934 viibis seetõttu Viljandi vanglas. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa Lustivere kompanii ning VRVÜ Viljandi ja Tartu osak liige. Alates 1937 kuni sügiseni 1944 Tartumaal Kiidjärve veski osanik, mölder ja juhataja. Saksa ajal OK Tartumaa mlv 6. territoriaalpataljoni 30. kompaniis. Sügisest 1944 metsavend Kiidjärve kandis. Langes 07.02.1946 Kiidjärve ja Ahja vahel metsas lahingus Nõukogude julgeolekuüksustega. Maeti samasse punkri juurde. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Kiidjärve lahingu tähisel. Abikaasa Ida, sünd Männik (1892–1981), lapsed Kulno (1924–80, II MS ajal Saksa armees, hiljem USA armee lennuväeinstruktor, osales Korea ja Vietnami sõjas, maeti Arlingtoni kalmistule) ja Helju (sünd Heljo-Olivia) (1929). (J.P.)
KASS, Peeter Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919), Saksa armee leitnant (1942).
VR II/3, nr 1044/14.09.1920 2 jalawäe polgu ohwitseri asetäitja Peeter KASS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 29 jaanuaril 1919 a. Moisakatsi mõisa waldamisel, 27 weebruaril 1919 a. Satrubje, 7 märtsil 1919 a. Sagorje ja 16 märtsil 1919 a. Alehnowa külade all.
Sündis 09.05.(27.04.)1896 Tartumaal Raadi v Vasula mõisa töölise peres. Õppis Vasula vallakoolis. Töötas Vasula ja Räni mõisas ning 1910–15 Lätis Vana-Salatsi mõisas tallimehe ja kutsarina. I MS ajal augustist 1915 171. tagavarapolgus, lõpetas Soome kaardiväepolgu õppekomando, juunist 1916 2. kaardiväe ratsadiviisi husaaripolgu 1. eskadronis. Jefreitor maist 1916, nooremallohvitser augustist 1917. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 26.08.1917 Stohhodi jõe ääres haavata. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 27.11.1918 2. jalaväepolgu 1. roodu 1. rühmas, detsembris 1918 1. roodus, juulist 1919 1. roodu nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 16.03.1919 Alehnovo küla juures haavata. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula m Roostemäe talu, müüs selle 1929 ära. Maist 1920 2. piirikütipataljoni 1. roodu, sügisest 1920 2. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel talunik, osales Vasula laulukooris ja näiteringis. Märtsist 1923 kevadeni 1925 piirivalve Kuru kordoni ülem, jaanuarist 1927 piirivalve õppekomandos, kevadest 1927 Saarepera kordoni ülem, kevadest 1930 Sääritsa kordoni ülem, maist novembrini 1934 Lommi kordoni ülem. Jaanuarist 1936 Peipsi jsk Saare kordoni, kevadest 1937 Raigla kordoni ülem. Sügisel 1940 vabastati teenistusest. Oli EVL Mustvee ja Ranna osak, KL Tartumaa mlv Võõpsu rühma ning VRVÜ Tartu osak liige. Sügisest 1940 ehitas Kloogal Punaarmee kasarmuid, siis töötas Tallinn-Nõmmel tehases Kvarts, kevadest 1941 pidas Vaimastvere v Pedja jaama lähistel talu. Juulist 1941 Vaimastvere v metsavendade juht, augustist 1941 Vaimastvere v OK ülema abi, teenis seejärel OK pataljonis Narva-Jõesuus. Novembrist 1941 186. Eesti julgestusgrupis Narvas ja Kingissepas ning Volossovo ja Kikerino jaama piirkonnas. Saksa armee leitnant 1942. Sügisel 1943 vabastati teenistusest. Suvest 1944 Viljandi tagavarapataljonis, septembris 1944 siirdus Saksamaale. Osales 20. Eesti Relva SS-diviisi koosseisus lahingutes Punaarmee vastu Neuhammeri ruumis. Aprillis 1945 haigena ravil Taanis, maist 1945 Kielis sõjavang, suvest 1945 Uklei ja sügisest 1945 Blombergi põgenikelaagris. Siirdus 1947 Inglismaale ja 1954 Kanadasse, töötas Toronto haiglates ja vabrikutes, suvel elas Ontario provintsi Muskoka ringkonnas Gibsoni järve ääres suvemajas. Toronto Võitlejate Ühingu auliige. Suri 26.05.1989 Muskokas. Maeti Toronto Westminsteri kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Saksa STR II kl. Abikaasa Julie, sünd Krepp (1897–1962), lapsed Ilse (1924), Jaan (1925–26), Arvo (1927–41), Tarvo (1929) ja Sirje (1938). Vend Mihkel Kass langes I Maailmasõjas. (J.P.)
KASSUK, Eduard-Ernst Adami p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1113/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Eduard KASUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 oktoobril 1919 a. Marienhauseni teel, Tõrwa wabriku juures.
Sündis 01.06.(20.05.)1897 Võrumaal Erastvere v Savikoa talus sulase peres, elas Kooraste v Karste mõisas, hiljem Võrus. Võttis osa I MS lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 13.12.1918 3. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 22.03.1919 haavata. Aprillist 1920 3. diviisi intendandivalitsuse teenistuses. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Kapral juunist 1919. Töötas tislerina Tallinnas, 1928 asus Viljandisse, alates 1935 Tartus, hiljem Tallinnas raudteetalituses. VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal elas Tallinnas. Suri 23.03.1966 Tallinnas. Maeti Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Solomonia (1896–1983), tütar Veera (1922–99). (M.S.)
KASTE (kuni 1937 KASPERG), Rudolf Kareli p, vanemallohvitser (1918), veebel (1940).
VR I/3, nr 368/12.05.1920 Merelennusalga awiomehanikule Rudolf Jaani p. KASBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös. (Täpsustus: 05.05.1922 parandatud isanimeks Kaarel. – M.S.)
Sündis 18.(06.)10.1883 Harjumaal Keila v Maeru mõisas kooliõpetaja peres. Õppis Tallinna saksa kõrgemas alg- ja linnakoolis. Oli 1900–02 sell Tallinnas Hermann Riemeri mehaanikatöökojas, 1902–05 treial vagunivabrikus Dvigatel, 1906–09 sõjaväes Tallinnas, 1910–14 meister Nõmmel Franz Wagneri tehases. I MS ajal 1914–16 91. Dvinski jalaväepolgus, 1916–18 4. Vitebski lennuroodus, lõpetas aviomotoristide kursused. Võttis osa lahingutest Austria-Galiitsia rindel, sai haavata. Sügisest 1918 KL liige. VS ajal 31.01.1919 Inseneripataljonis, märtsis 1919 lennusalgas, maist 1919 1. järgu motorist, septembrist 1919 aviomehaanik, aprillist 1920 vaneminstruktor, augustist 1920 Lennuroodu töökodade juhataja, veebruarist 1921 aviomotorist. Veltveebel augustist 1920. Alates 1927 Lennubaasi aviotöökoja aviomotorist. Veebel maist 1940. Elas Nõmmel. VRVÜ Tallinna osak liige. Juunist 1940 Tallinnas OÜ Mootori lukksepp, septembrist 1941 Tallinnas autopargis lukksepp, maist 1944 Haapsalus Tallinna 2. tööstuskooli meister-instruktor, septembrist 1944 juhutöödel, juulist 1947 ETKVL transpordiosak töökoja lukksepp. Suri 24.05.1952 Haapsalus. Maeti Haapsalu Vanale kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Ljubov, sünd Piip (1895–1975), lapsed Helmi-Erika (1918–2004) ja Rahul-Kunileid (1923–2006). (M.S., J.P.)
KASTEMA (kuni 1935 KONSTANTINOV), Osvald Aleksandri p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 703/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale alamohwitserile Oswald Aleksandri p. KONSTANTINOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 5 jaanuaril 1919 a. Wetla weski juures ja 6 jaanuaril 1919 Lehtmatsa-Risti juures.
Sündis 19.(07.)03.1896 Pärnumaal Vana-Vändra v Sikana k Jäätma talu pidaja peres. Õppis Pumbioja valla- ja Vändra kihelkonnakoolis. I MS ajal 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgus, detsembris 1918 viidi 5. jalaväepolgu 2. roodu, jaanuarist 1919 5. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 20.09.1919 Irboska all haavata. Maist 1920 5. jalaväepolgu 2. pataljonis. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Pidas Vana-Vändra v Rabassaare talu. Oli abivallavanem, KL Pärnumaa mlv Vändra mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK Vändra osak jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 11.09.1945 Vändra v Rabassaare talus. Suri 31.01.1946 Tallinna vangla haiglas. Kenotaaf Vändra kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Hilda Emmeline, sünd Meetsi (1895–1980). (A.K.)
KATAJA, Kalle vt KATAJAMÄKI, Kaarlo.
KATAJAMÄKI, Kaarlo Ilmari, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1753/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Kalle KATAJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.08.1893 Soomes Ähtäri vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 22.03.1976 Kajaanis. Maeti Kajaani kalmistule. (M.S.)
KATKOMÄGI, Bernhard Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 667/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Bernhard Jüri p. KATKUMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 20.(08.)04.1893 Tallinnas erusõduri peres. Vabrikutööline Tallinnas. I MS ajal teenis telegraafikomandos. VS ajal alates 14.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Kapral oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel käsitööline Tallinnas, viimaks linna hoolealune. Suri 23.09.1933 Tallinnas Germanovi vanadekodus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (M.S.)
KATTAI, Juhan (kuni 1938 Joann) Christian-Vilhelmi p, kapral (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 601/24.08.1920 Scouts polgu kapralile Johannes KATTAI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Nowoloki küla all.
Sündis 15.(03.)11.1898 Tartumaal Kastolatsi vallas müürsepa peres, hiljem asuti elama Pärnusse. Õppis Pärnus algkoolis. Töötas 1918 Sindi kalevivabrikus. I MS ajal 1917–18 538. Medõni jalaväepolgus. VS ajal alates 05.02.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni D company’s, juulist 1919 kuulipildujate company rühmaülem. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Pihkva ja Narva rindel, sai 01.04.1919 Kõrgemäe küla juures põrutada. Jaanuarist 1920 Scouts polgu 1. kuulipildujate roodus, maist 1920 luurekomandos ja novembrist 1920 töökomandos, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus. Nooremallohvitser märtsist 1920. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Töötas Pärnus korstnapühkijana. Oli Pärnu VTÜ salgapealik ja VRVÜ Pärnu osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Märzfeldis UNRRA toidulao juhataja, juunis 1949 siirdus Austraaliasse, kus töötas raudteel. Suri 22.08.1955 Austraalias Perthis. Maeti Perthi luteri kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Lydia-Vilhelmine, sünd Jõnts (1905), poeg Juhan (1924). (A.K., J.P.)
KATTAINEN, Matti Matti p, Soome leitnant (1932).
VR II/3, nr 2263/26.03.1920 Sõdurile Matti KATTAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.03.1898 Soomes Iisalmis puusepa peres, elas Kemis. Lõpetas kutsekooli. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel, sai 20.02.1919 Marienburgis haavata. Oli 1919–20 sõjaväes Pohjanmaa jäägripataljonis, 1920–28 KL Põhja ringkonna kohalik juht, seejärel 12. piirkonna pealik. Lipnik 1928 ja leitnant 1932. Tegutses Simos kullassepana. Talvesõjas 27. jalaväerügemendi 2. kompanii ülem, osales lahinguis Suomussalmi, Raate ja Kuhmo all. Langes 09.02.1940 Kuhmos. Maeti Simo kangelaskalmistule. (M.S.)
KATTEL, Voldemar Taveti p, kapral (1919).
VR II/3, nr 941/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Woldemar KATTAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 jaanuaril 1919 a. Kuigatsi mõisa all ja 1 weebruaril 1919 a. Walga linna waldamisel.
Sündis 14.(02.)08.1896 Tartumaal Võtikvere v Kõnnu m talupidaja peres. Õppis valla- ja Torma kihelkonnakoolis. VS ajal alates novembrist 1918 Torma-Lohusuu KL liige, alates 22.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni ratsakomandos. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel lihttöödel, viimaks Kaarepere v Pikkjärvel raudteel liinitööline. Suvel 1941 vangistas Nõukogude võim ta lühikeseks ajaks. II MS ajal Saksa armees, taandus Saksamaale, asus Taani, kust mais 1947 saabus tagasi koju. Siirdus Raasikule, töötas turbarabas, hiljem Lavassaares. Suri 20.04.1975 Pärnu raj Lavassaares. Maeti Torma kalmistule. Abikaasa Adeele, sünd Kiili (1901–80), lapsed Herbert-Erich (1921–2012), Rosilda-Adelaide (1923–2002), Asta-Erinda (1926–2000), Harri-Raimund (1929–2010), Maie (1934) ja Maano (1939–2008). Abikaasa vennad August Kiili VR II/3 ja Joosep Kiili VR II/3. (M.S., J.P.)
KAUKONEN, Antti Antti Juho p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2098/14.05.1920 Härra Antti KAUKONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 26.11.1867 Soomes Joroinenis. Tegutses töösturina Kuopios. EAP esindaja Kuopios, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Suri 16.02.1931 Helsingis. (M.S.)
KAUKORANTA (kuni 1904 KUNNARI), Toivo Johannes Gabrieli p, Soome keeleteadlane.
VR I/2, nr 2510/14.05.1920 Magister T. KAUKORANTA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 11.05.1888 Soomes Liminkas kooliõpetajate peres. Lõpetas 1908 Hämeenlinna lütseumi, omandas 1915 kandidaadikraadi ja 1919 magistrikraadi filosoofias. Osales 1918 luureohvitserina Ida-Karjala retkel. VS ajal tegutses EAP sõjalises alamtoimkonnas ja oli Soome abiekspeditsiooni kantseleiülem. KL Põhja-Savo ringkonna väljaõppe instruktor. Oli ajalehe „Suunta“ juhatuse liige. Tegutses ajakirjanikuna, tegi arvukaid sõnavara ja folklooriga seotud uurimis-, kogumis- ja õppereise Soome, Eesti ja Ida-Karjala paikadesse. Genealoogiatööde jaoks uuris paljude kirikute ja muid arhiive. Avaldas trükis uurimusi. Suri 03.04.1968 Seinäjokis. Maeti Helsingi Maunula kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923), Soome VR IV kl ja VRO IV kl. (M.S.)
KAULER, Hugo-Eduard Jaani p, alampolkovnik (1919), kindralmajor (1937).
VR I/2, nr 2553/13.10.1920 1 Suurtükiwäe polgu ülemale, Alampolkownik Hugo Jaani p. KAULER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 1 Suurtükiwäe polgu organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 02.10.(20.09.)1893 Järvamaal Lehtse vallas. Õppis 1905–13 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1913–14 Peterburi mäeinstituudis (ei lõpetanud), 1914–15 Mihhaili suurtükiväekoolis ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. I MS ajal detsembrist 1914 sõjaväes, läkitati sõjakooli. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser 4. tagavara suurtükiväedivisjonis, novembrist 1915 42. mortiiridivisjoni 1. patarei majandusülem, märtsist 1917 1. patarei vanemohvitser, augustist 1917 1. patarei ülema kt, ühtlasi divisjoni kohtu liige. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu märtsist 1916 septembrini 1917 Riia rindel ja Dvinski all, sai 09.09.1917 põrutada. Alamleitnant märtsist 1916, leitnant oktoobrist 1916. Teenis jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 2. patarei ülemana. Alamkapten märtsist 1918, kapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgu ülem. Alampolkovnik detsembrist 1919, kolonelleitnandiks ümber nimetatud novembris 1922. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning Harjumaal Keila v Lehola m Liivamäe talu. Maist 1920 1. välisuurtükiväe divisjoni ülem, jaanuarist 1921 1. suurtükiväepolgu ülem, märtsist 1924 ranna-, õhu- ja sisekaitse staabi ülem, oktoobrist 1928 3. diviisi staabiülem, augustist 1930 suurtükiväe inspektor, novembrist 1939 sõjavägede nõukogu alaline liige. Kolonel 1927, kindralmajor 1937. Oli VOK juhatuse liige, VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi suurtükiväe ülem, juunis 1941 läkitati Moskvasse täienduskursustele. Nõukogude võim arreteeris ta 28.06.1941 Gorohhovetsi õppelaagris. Lasti maha 22.09.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi Norilskis Lama järve ääres Balti ohvitseride sambal ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR II kl (1938) ja III kl (1934), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl, GeR IV kl loorberioksaga, Rootsi MO III kl ning Soome VRO II kl. Abikaasa Bertha-Magdalena, sünd Brutus (1891–1966). Õemees Jaan Tõllasepp VR II/3. (J.P.)
KAUP, Jaan Kaarli p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1024/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan KAUP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 24 mail 1919 a. Sellinghofi mõisas ja 21 juunil 1919 a. Dresselshofi mõisa all. (Täpsustus: tegelikut Wesselshofi mõisa all. Uus diplom nr 2805 väljastati 29.01.1924.)
Sündis 14.(02.)01.1894 Tartumaal Kuigatsi vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 31.03.1919 3. jalaväepolgu 11. roodus rühmavanem. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 22.06.1919 Lätis Friedrichshofi mõisa juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oli raudteelane ja pidas Kuigatsi v Puka m Koosa talu. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Rahvaste Sõprus tööline. Suri 04.01.1954 Valga raj Puka külanõukogus. Maeti Otepää kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Mark-Hasenbusch (1895–1991), lapsed Laine (1922–2005), Kalju (1925–94), Martha (1926–2000) ja Harry (1928–98). (A.K., J.P.)
KAUPMANN, Andrei vt KOLLE, Andres Karli p.
KAUTS, Gustav Robert-Johanni p, kapral (1920), vanemseersant (1940).
VR II/3, nr 1140/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Gustav KAUTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 nowembril 1919 a. Kotleschi mõisa ja Tschernowa küla vahel.
Sündis 04.04.(23.03.)1893 Tartumaal Elistvere v Nõmme külas juustumeistri peres. Õppis Tartu linna 2. algkoolis. I MS ajal Petrogradis Pauli kaardiväepolgus. VS ajal alates jaanuarist 1919 Eesti tagavarapataljonis, märtsist 1919 3. jalaväepolgu 4. roodus, kinnitati veltveebli kohusetäitjaks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 22.08.1919 Petserimaal Irboska all haavata. Aprillist 1920 üleajateenija 6. jalaväerügemendis ja oktoobrist 1928 novembrini 1940 6. üksikus jalaväepataljonis 2. järgu kirjutaja ja arveallohvitser. Nooremallohvitser 1935, nooremseersant aprillist 1939, vanemseersant veebruarist 1940. Pärnu garnisoni üleajateenijate kogu juhatuse liige, 6. üksiku jalaväepataljoni laskespordiühingu revident, VRVÜ Pärnu osak sekretär. Töötas 1940–41 Kihlepa metskonna kantseleis kirjutajana. Saksa ja Nõukogude ajal Pärnu Rannahotellis pearaamatupidaja, hiljem Pärnu konservitehases. Suri 09.06.1956 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Preimann (1885), lapsed Aino (1923) ja Valdek (1928–2011). (A.K., J.P.)
KAY, W., USA leitnant.
VR I/3, nr 2001/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile W. KAY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Teenis USA armee leitnandina Ameerika Punase Risti koosseisus 1919–20 Venemaal ja Balti riikides. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Osales 1920 tüüfusevastases võitluses Tartus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
KEDDER, Johannes Kaarli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 60/21.02.1920 4 jalawäe polgu 6 roodu nooremale alamohwitserile Johannes Kaarli p. KEDDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 15 weebruaril 1919 a. Staraja Russa, Nowgorodi Kukke ja Rabaskonde talude juures luuramise käigul waenlase kuulipildujate arwu üle tarwilikka teateid tuues, mis Temnitsa mõisa ärawõtmisel wäga tähtis oli.
Sündis 11.10.(29.09.)1896 Virumaal Rägavere v Põlula mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis, ametilt sepp. I MS ajal kaardiväepolgus ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 27.11.1918 4. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 6. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 25.11.1919 haavata. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Rägavere vallas Männikvälja k Sepa väiketalu pidaja ning sepp, hiljem samas kaupmees. VTÜ ja VRVÜ Rakvere osak liige. Alates 1940 Rakveres, töötas 1940–44 autojuhina Siili jahuveskis, 1944–58 jahutööstuses Koit ja 1958–60 ETKVL autobaasis. Oli VTÜ liige. Müüs 1954 Sepa talu, asus Rakverre, kuhu ehitas maja. Suri 07.04.1986 Rakveres. Maeti Rakvere linnakalmistule. Abikaasa Maia-Mathilde, sünd Valdmann (1895–1971), lapsed Hans (1930–84) ja Aili (1937). (M.S.)
KEEBA, August Tõnise p, kapral (1917).
VR II/3, nr 765/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irv“ kapralile August Tõnise p. KEEBA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Waeküla all.
Sündis 29.(17.)04.1898 Läänemaal Lihula v Parivere külas talupoja peres. Õppis vallakoolis, maaler. I MS ajal 1917–18 Semjonovskoje kaardiväepolgus kapral. Elas 1918 Tallinnas. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 3. dessantroodu jaoülem, juunis 1919 arvati Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni, kuid jäi edasi rongile. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulis 1920 määrati teenima Soomusrongide Divisjoni intendantuuri, kuid läks Tallinna, kus arreteeriti väejooksikuna. Oli Tallinna garnisoni peavahis ja Alliku sõjavangilaagris, kust vabanes detsembris 1920 ning asus taas rongile. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Saku vallas Tariku talu, mille müüs 1928 ära. Seejärel maaler Tallinnas. Suri 02.11.1939 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Sofia, sünd Indriku (1897–1988). (A.K., J.P.)
KEEK, Hans Jaani p, veltveebel (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 809/01.09.1920 Sakala partisanide polgu weltweeblile Hans Jaani p KEEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Rodowoe mõisa all.
Sündis 20.(08.)06.1893 Viljandimaal Tarvastu v Lombi talu rentniku peres. Õppis Tarvastu Mõnnaste vallakoolis. I MS ajal 1914–17 172. tagavarapolgus. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate komandos. Nooremallohvitser juunist 1919, veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tarvastu v Kuressaare m Kaasiku talu. Seejärel talunik. Oli IL Tarvastu osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Pidas kevadeni 1949 talu, hiljem kolhoosi Koit põllutööline. Suri 03.02.1968 Viljandi raj Koidu kn Kaasiku talus. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Selma, sünd Tinn (1908–73). (J.P.)
KEERD (sünd KERTH), Karl-Eduard Peetri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1145/15.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Karl KEERD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 Purka küla juures.
Sündis 06.12.(24.11.)1894 Tartumaal Raadi v Raadi mõisa moonaka peres. Õppis Raadi vallakoolis. I MS ajal osales lahingutes. VS ajal alates 12.12.1918 2. jalaväepolgu kuulipildujate komando jaoülem. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Tammiste v Taabri m Kopli talu. Seejärel talunik. Oli IL, KL Tartumaa mlv, VTÜ ning kohaliku piima- ja veeühingu liige. Nõukogude ajal Lembitu ja Tammistu kolhoosis põllutööline. Suri 12.01.1965 Tartu raj Kopli talus. Maeti Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Aliine, sünd Puss (1896–1957), lapsed Endla (1922–94), Edgar (1923–58), Aksel (1926–54), Elmar (1929–96), Olev (1931) ja Väino (1936). (A.K., J.P.)
KEERDOJA (kuni 1936 KEHRBERG), Karl-Robert Samueli p, leitnant (1920), kapten (1934).
VR I/3, nr 1628/14.12.1920 8 jalawäe polgu roodu ülemale, leitnant Karl-Robert Samueli p. KERBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 02.01.1896 (21.12.1895)
Võrumaal Vana-Koiola v Vanaküla kooliõpetaja peres. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, 1908–15 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1915–16, 1918 ja 1920–24 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsandusosakonnas ning 1916 3. Peterburi lipnikekoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 126. jalaväe tagavarapolgu 3. roodus, märtsist 1917 291. tagavarapataljoni 7. roodus, lõpetas mais 1917 kuulipildujate kursused, oli detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 4. roodu nooremohvitser ja rooduülema abi. VS ajal alates 05.12.1918 2. jalaväepolgu 7. roodu ja kuulipildujate komando nooremohvitser, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 6. roodu ülem, aprillist 1919 kuulipildujate komando ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodu ülem ja kuulipildujate komando moodustaja ning ülem, detsembrist 1919 1. pataljoni ja aprillist 1920 kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Räpina v Vana-Lüüsi talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Suvel 1922 Triigi metskonna abimetsaülema kt, 1923–25 Kasepää vallas AS Silva lauavabriku juhataja, 1926–30 Tartus A. M. Univeri lauavabriku ja jahuveski juhataja, 1930–35 Eesti Metsaühingute Liidu teaduslik sekretär, 1935–41 AS Eesti Metsatööstuse osak juhataja. Oli 1925 KL Tartumaa mlv Torma mlvk asutaja ja esimene ülem, 1934–40 KL Tallinna mlv Toompea mlvk pealiku abi, kapten 1934. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige ja korp! Ugala vilistlaskogu esimees. Saksa ajal 1941–44 Tartu linnapea. Septembris 1944 põgenes koos perega Rootsi. Töötas Rootsi kuningliku metsavalitsuse metsahindajana, Uddevalla abimetsaülema ning keskasutuse büroo sekretärina. Suri 21.08.1968 Stockholmis. Maeti St. Högalidi kalmistu kolumbaariumisse. Teised autasud: KR V kl (1938). Abikaasa Veronika, sünd Suija (1904–85), poeg Kalle-Alar (1935). (A.K.)
KEERMAA (kuni 1935 KEERMANN), Oskar Jaani p, veltveebel (1920), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 580/17.08.1920 Soomusrongi Nr 5 weltweeblile Oskar Jaani p. KEERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 oktoobril 1919 a. Moglino mõisa juures.
Sündis 04.03.(21.02.)1896 Venemaal Oudova mk Uzmina v Pogorelka külas. Lõpetas 1910 kihelkonnakooli ja 1934 laevastiku üleajateenijate täienduskursused. Töötas 1911–15 lukksepana autoremonditöökojas. I MS ajal augustist 1915 179. tagavarapataljoni 13. roodus õppekomandos, veebruarist 1916 37. Siberi kütipolgu luurekomandos. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Bulgaaria vägede vastu, sai haavata ning sattus jaanuaris 1917 bulgaarlaste kätte vangi, kust vabanes veebruaris 1919. VS ajal alates 10.08.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 5 3. dessantroodus, septembrist 1919 luurajate komandos. Vanemallohvitser novembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillist 1920 lr sr nr 3 luurajate komandos. Mais 1920 vabastati teenistusest. Üleajateenija juunist 1920 juunini 1923 ja veebruarist 1924 septembrini 1933 miiniristlejal Wambola, septembrist 1933 septembrini 1936 mereväe õppekompanii ja merelaevastiku divisjoni instruktor, septembrist 1936 aprillini 1938 allveelaeva Kalev motorist-instruktor, maist 1938 detsembrini 1940 torpeedopaadi Sulev masinist. Instruktor 1926, vanemveebel 1940. Oli 1934 VMK ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, üritati viia aurikul Eestirand Leningradi, pääses 24.08.1941 Saksa lennukilt pommitabamuse saanud laevalt. Saksa ajal Tallinnas tõlk. Nõukogude ajal läks Järvamaale Väätsa valda, töötas põllubrigadirina kolhoosis 1. Mai, elas Väätsa külanõukogus, viimaks Kääri-Kivita talus. Suri 09.11.1971 Paide raj Ollepa külanõukogus. Maeti Türi Saunametsa kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl, KR hr (1939) ja kuldtaskukell (1928). Esimene abikaasa Hilda-Marie, sünd Mägi (1898). Teine abikaasa Helmi, sünd Ehrenwerth (1915–70), pojad Arvi (1949) ja Kuno (1951). (M.S., A.K., J.P.)
KEERPÄRG (kuni 1935 KEERBERG), Julius Johani p, nooremallohvitser (1919).
VR I/3, nr 2974/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 2. Diviisi komandandi roodu ning Tartu Kooliõpilaste Pataljoni noorema ohvitseri kohustetäitja nooremallohvitser Julius KEERBERG Eesti Vabariigi vastu üles näidanud osutades erilist julgust, kohusetruudust ja algatusvõimet, eriti Sänna lahingus.
Sündis 17.(05.)02.1899 Võrumaal Pragi v Joosu m Posti talu pidaja peres. Õppis Joosu valla-, Võru linna alg-, Petseri ministeeriumi- ja 1916–17 Kroonlinna merekoolis, 1918–22 Võru gümnaasiumis, 1922–25 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ning 1926 Politseikoolis. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 20.11.1918 vabatahtlikult Võru KL teenistuses, detsembrist 1918 3. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 2. diviisi komandandi komandos, märtsist 1919 nooremohvitseri kt, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. roodus. Nooremallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 23.03.1919 Võrumaal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Talupidaja Värska v Laane talus. Töötas juulist 1926 Võru-Petseri prefektuuri Antsla jsk ja detsembrist 1926 märtsini 1927 Satserina 2. raj konstaablina, märtsist 1927 novembrini 1933 KL Petseri mlv Värska mlvk pealik ja instruktor. Oli 1934 EVL Värska osak esimees. Mõisteti mais 1935 aktiivse vabadussõjalaste liikumise tegelasena tingimisi 8 kuuks vangi. Augustist 1937 Värska politseikomissari asjaajaja, veebruarist 1938 juulini 1940 Järvesuu 2. jsk konstaabel. Oli Värska VTÜ juhatuse liige ja 1928–33 esimees, Järvesuu VTÜ liige ja Värska divisjoni pealik, Järvesuu vallavolikogu ja Värska haridusseltsi ning VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.11.1940 Värskas. Suri 17.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1930) ja EPR V kl (1938). Abikaasa Eevi (kuni 1935 Eveline), sünd Kolberg (1901–84), tütar Asta (1926–85). (A.K., J.P.)
KEESER, Albrecht vt KARUMETS, Mart Tõnu p.
KEHVOLA (kuni 1906 KNUUTINEN), Kyösti Antti Gustafi p, Soome leitnant (1918), major (1942).
VR I/3, nr 2104/14.05.1920 Insener KEHWOLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 27.08.1885 Soomes Kuopios relvameistri peres. Omandas 1904–10 diplomeeritud inseneri kutse, sai sõjalise hariduse laskemoona valmistamise ja masinaehituse alal. Tegi 1913–14 õppereise Rootsi, Taani, Saksamaale ja Šveitsi. Uuesti veel 1923 Taani, 1925 Šveitsi ja 1930 Saksamaale. Oli 1916–18 Viiburi poiste kutsekooli juhataja ja Tampere tehnikakooli masinaehituse õpetaja. Soome VS ajal jaanuarist 1918 Karjala armeekorpuse operatiivosak ülem, maist septembrini 1918 armee insenertehnilise piirkonna ülem Viiburis. EAP esindaja Viiburis, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. 1918–19 Viiburi KL ülem, Viiburi KL piirkonnaülem, märtsist maini 1919 KL peastaabi lahingumoona osak ülem, 1919–20 Viiburi KL 22. patarei ülem ja 1920–22 Viiburi KL 3. pataljoni nõuandja suurtükkide alal. Oli 1923–26 laskemoonatehase tehnikajuht Riihimäkis, 1927–30 Wärtsilä OY osakonnainsener, 1930–34 metsatööstuses OY Wilh. Schauman, 1934–35 OY Ekwalli tehnikajuht, 1936–37 Viiburi saetööstuskooli õpetaja, 1937–47 Turu tööstuskooli masinaehitusosak lektor, alates 1948 ülemõpetaja. Oli Rahvusliku Koonderakonna liige, kuulus elukohajärgsesse KLi. Talvesõja ajal märtsini 1940 kesksõjaväehaiglate meditsiiniliste lahinguvahendite osakonnas. Jätkusõjas juunist 1941 Hanko lõigus relvaparanduskompanii ülem, juulist 1941 aprillini 1942 Rukajärvi lähistel. Mais 1942 vabastati teenistusest. Lipnik märtsist 1918, leitnant aprillist 1918, kapten 1940 ja major 1942. Suri 20.01.1954 Turus. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl ning VRO IV kl. (M.S.)
KEI, Artur-Osvald Jaani p, ülemsignalist (1919).
VR II/3, nr 1609/14.12.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ ülemale signalistile Arthur KÄI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 27.(15.)02.1893 Kuressaares. Õppis Kuressaare linnakoolis, meremees. Elas 1918 Tallinnas. I MS ajal mereväe sidekomandos. VS ajal alates 01.01.1919 miiniristleja Lennuk signalist, märtsist 1919 Meredessantpataljonis ja laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 ning edasi taas Lennukil. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Võttis osa lahingutest ja operatsioonidest Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis. Seejärel tüürimees aurikul Caroline, detsembris 1924 sõitis Hollandisse, kust siirdus USAsse, elas New Yorgis Rhode Islandil. Suri märtsis 1965 New Yorgis. (A.K.)
KEIJONEN, Eino, Davidi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1828/26.03.1920 Sõdurile E. KEIJONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas Soomes Iisalmis. Saatus teadmata. (M.S.)
KEIMILÄINEN, Lauri August, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2070/14.05.1920 Magister Lassi KEMILÄINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 06.09.1886 Soomes Kuopio maakonnas. Lõpetas Kuopio lütseumi, omandas filosoofiamagistri kraadi. VR annetati tegevuse eest EAP ametites. Suri 04.10.1946 Kuopios. Maeti Kuopio suurele kalmistule. (M.S.)
KEIZERLINGS, Arčibalds Pēteris Teofils Aleksandrs Gebhards Eduards von Gebhardsi p, krahv, Läti admiral (1927).
VR I/3, nr 3081/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Mereväe-kapten krahv Archibald KEYSERLING Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.(06.)11.1882 Kuramaal Grobiņa mk Grobiņa v Augustumuiža mõisa omaniku peres. Õppis 1895–1901 Peterburi mereväe kadetikorpuses. Alates 1895 mereväes. Mitšman 1901. Ohvitserina 13. mereväe ekipaažis Kaug-Idas. Osales Vene-Jaapani sõjas Tsušima merelahingus miiniristlejal Bõstrõi, maist novembrini 1905 jaapanlaste käes sõjavangis. Alates 1906 Balti laevastikus Ljepāja allveelaevade klassi ülem, 1908 arvati Vaikse ookeani laevastikku, oli allveelaeva Feldmaršal Krahv Šeremetjev komandör, 1913 määrati Balti mere laevastikku, kus oli 1913 komandör miiniristlejatel Ispolnitelnõi, 1914–16 Storoževoi ja 1916–17 Desna, aprillis 1918 siirdus Helsingist Petrogradi, teenis divisjoni ülemana. Leitnant 1905, vanemleitnant 1911, 2. järgu kapten 1915. Augustis 1918 vabastati teenistusest. Läti VS ajal Balti Landeswehris rittmeistrina eskadroni ülem, augustis 1919 kaptenina koos väeosaga Läti armees, Saksa OK staabi vanemadjutant, oktoobrist 1919 staabi osak ülem. Aprillist 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabis eriülesannetega ohvitser mereväe küsimustes, hiljem samal kohal peastaabis. Märtsist 1924 sõjavägede juhataja staabis eriülesannetega ohvitser mereväe alal. Juunis 1924 määrati rannakaitse eskaadri ülemaks, oli seega Läti mereväe juhataja. Mereväekapten 1921, admiral 1927. Septembris 1931 lahkus teenistusest. Elas Kuramaal Tukumsi mk Vecmokase vallas, alates 1935 Riias. Oli 1931–39 AS Drošiba nõukogu liige ja Riia jahtklubi kommodoor. Novembris 1939 siirdus ümberasujana Saksamaale. II MS ajal laevaehituse konsultant. Asus 1945 Austriasse, hiljem taas Saksamaal Bad Mergentheimis. Läti Punase Risti auliige Saksamaal. Suri 15.12.1951 Saksamaal Frankfurdis Maini ääres. Tähis sünnikohas Grobiņas, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeM, AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO II kl, Prantsuse ALO III kl, Rootsi MO I kl, Soome VRO II kl ning Taani DO I kl. Esimene abikaasa Marina, sünd Konstantinov, lahutati 1916. Teine abikaasa Olga, sünd Dünina, lahutati 1922, poeg Viktor (1916). Kolmas abikaasa Edith Anna Julie, sünd Lietz, lapsed Bruno Leo Archibald (1923) ja Ines Sophie Catharina (1929). (J.P.)
KELK, Juhan (kuni 1935 Joann) Ellu p, veltveebel (1920), veebel (1940).
VR I/3, nr 367/12.05.1920 Lennusalga Nr 1 awiomehanikule Johannes Ello p. KELK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.03.(23.02.)1890 Tartus. Õppis ministeeriumikoolis. Vene armees alates 1911 aastast. I MS ajal 1915–16 28. Siberi kütipolgus. 1916–18 6. Siberi korpuse lennusalgas nooremallohvitser. VS ajal alates 23.12.1918 Inseneripataljonis, jaanuarist 1919 iseseisvas lennuroodus. Veltveebel detsembrist 1920. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Üleajateenija detsembrist 1923 Merelennusalgas, märtsist 1924 aviomehaanikuna Lennuväerügemendi maaluure divisjoni tagavaraeskadrillis, aprillist 1927 eskadrillis nr 9. Juulist 1930 üksikus lennuväedivisjonis nr 3, kus oli 3. salga ja maist 1937 2. salga aviomehaanik, maist 1939 3. lennuväedivisjoni tehnikajsk töötoa vanemaviomehaanik. Nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude ajal mehaanik ettevõttes Lasnamäe Paemurrud. Sai surma õnnetusjuhtumi läbi 07.05.1948 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Esimene abikaasa Gerta-Emilie, sünd Sommer (1899–1925). Teine abikaasa Ellen-Auguste, sünd Jakobsohn (1907–29), pojad Karl-Juhan (1926) ja Hans-Kristjan (1927, arreteeriti 1944). Kolmas abikaasa Valtraut, esimeses abielus Plomberg, sünd Salm (1906), kasutütar Karin (1929). (A.K., J.P.)
KELMSER, Anton vt TAMME, Anton Jüri p.
KEMPPAINEN, Urho Johannes Heikki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1819/26.03.1920 Sõdurile Urho KEMPPAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.06.1900 Soomes Oulus detektiivi peres. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Langes 06.06.1919 Tuulose jõe ääres. (M.S.)
KENDRA, Julius Johanni p, sõjaväeametnik.
VR II/3, nr 2895/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis soomusauto „Vibuane“ ülem sõjaväe ametnik Julius KENDRA Eesti Vabariigi vastu üles näidanud: 1) kui vaenlane ähvardas vallutada Võru linna, valdas 24. aprillil 1919 punaste kindlustatud positsioonid Kubija veski juures ja tungis kuni Nursi mõisani, 2) kui vaenlane tahtis vallutada Valga linna, valdas vaenlase positsioonid ja tungis kuni Egle kõrtsini ja paiskas vaenlase üle Koiva jõe, 3) valdas 23. mail 1919 Pihkva operatsioonis Koschelki küla juures vaenlase kindlustatud positsioonid, tungis äkilise hävitusega Vana-Irboska alevi ja võttis oma alla, 4) 24. mail 1919 tungis Moglino mõisa, kus vaenlase soomusrongiga Trotski II tuld vahetas ja võitlust pidas kuni meie väed appi jõudsid, 5) 28. juulil 1919 Porhovi sihis Slavkovitsi alevisse sisse tungides murdus soomusautol telg, kuid vaenlase kinnipidamisega ja neid tagasi paisates ja ööseti tõste tööd jätkates ja 3 ööpärast autot päästes ja oma vägede juurde tagasi sõitis.
Sündis 21.(09.)04.1894 Võrumaal Loosi v Utita k Vungi talu pidaja peres. Õppis Lasva vallakoolis ja 1916 Kiievis sõjakoolis, mehaanik. I MS ajal 1914–17 Kiievis autoremonditöökojas mehaanik. Saksa okupatsiooni ajal 1918 organiseeris Võrumaal põrandaalust KLi. VS ajal alates 04.12.1918 3. jalaväepolgu sõjariistade ülem, jaanuarist 1919 Viljandi vabatahtlike pataljonis, aprillist 1919 Soomusautode Kolonni soomusautode rühmas nr 1, kus oli aprillist 1919 soomusauto Kalevipoeg ja samast kuust Vibuane ülem, juulist 1919 soomusautode rühmas nr 2, detsembrist 1919 kolonni nooremohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 18.10.1919 Pihkva all Nejolovo küla juures haavata. Maist 1920 soomusautode garaaži ülem Valgas. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Loosi v Vungi talu, alates 1930 Vana-
Antsla vallas Männi talu, sügisel 1939 ostis Tartumaal Kaarepere v Nava krjm Nava talu, pärast selle äravõtmist sügisel 1940 elas Tartu v Vanalaisa talus. Suvel 1941 metsavend, organiseeris Tartu vallas OK kompaniid, oli pealiku abi. Nõukogude võim arreteeris ta 08.01.1945 Nava talus. Mõisteti jaanuaris 1947 kümneks aastaks vangi, oli Komi ANSV IntaLagis, vabanes augustis 1955. Elas Võrumaal Vastseliina raj Kapera, hiljem Võru raj Lasva külanõukogus. Suri 08.09.1966 Vastseliinas. Maeti Vastseliina kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl. Abikaasa Josephine, esimeses abielus Kruse, sünd Aman (1895). (A.K., J.P.)
KENG, August Anu p, reamees (1924).
VR III/3, nr 2810/10.12.1924 Reamees Mihkel KENG’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel. (Täpsustus: eesnimi Mihkel oli esildises ametniku eksitus.)
Sündis 24.(11.)01.1905 Volmari mk Laatre v Sepa talus (liideti 1919 Pärnumaaga). Õppis vallakoolis. Detsembrist 1923 vabatahtlikult 6. jalaväerügemendi 1. kompaniis, augustist 1924 sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühmas. Reamees juulist 1924. Tõrjus 01.12.1924 sõjaministeeriumi uksel valves olles mässajate sissetungikatse. Oktoobris 1925 vabastati teenistusest. Töötas Vana-Kariste ja Abja valla taludes. Oli 1941–44 OK Pärnumaa mlv Abja kompanii liige. Veebruarist 1944 Pärnu tagavarapataljonis ning 6. Eesti piirikaitserügemendi 1. pataljonis. Osales suvel 1944 lahingutes Punaarmee vastu. Septembrist 1944 metsavend Abja kandis, alates 1959 varjas end Abja-Paluoja lähistel Põlde k Alliku talus. Suri suvel 1975 Viljandi raj Abja kn Alliku talus. Maeti öösel Alliku talu aeda, 2008 maeti ümber Halliste kalmistule. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Lilli-Rosalie, sünd Kalja (1907–94). (J.P.)
KENOWER, F. C., USA kapten.
VR I/2, nr 101/26.03.1920 Ameerika Punase Risti Eesti Esituse Juhatajale Captain F. C. KENOWER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Ameerika Punase Risti Eesti Esituse juhatajana Eesti Wabariigi sõjawäe sanitaar-korralduse energilise toetamisega ja Põhja-Lääne armee läbi tekitatud taudide wastu wõitlemisega, kusjuures suurel mõõdul abiks antud sanitaar personaal ja terwishoidlised abinõud taudide kiirele likwideerimisele kaasa aitasid.
Sündis 1889. VS ajal aitas Ameerika Punase Risti Eesti komisjoni juhina Eestis luua meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Suri 1943. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
KEPMANN, Martin-Alexander Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1241/15.09.1920 6 jalawäe polgu kapralile Martin KEPMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 augustil 1919 a. Loki ja Serdjanka külade juures.
Sündis 04.12.(22.11.)1892 Viljandimaal Viiratsi v Saarse talu rentniku peres. Õppis Võisiku valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal 51. Leedu jalaväepolgus. Saksa ajal elas Võisiku v Killi talus. VS ajal alates 25.12.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljoni 8. roodu jaoülem, aprillist 1919 6. roodus, novembrist 1919 taas 8. roodus. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 15.08.1919 Pihkva all Logi küla juures haavata. Jaanuaris 1920 haigestus tüüfusse. Suri 09.02.1920 Virumaal Vaivaras 1. diviisi nakkushaiguste vastu võitlemise lendsalga haiglas. Maeti Vaivara kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Vallaline. (J.P.)
KERBERG, Karl Robert vt KEERDOJA, Karl Robert Samueli p.
KERVINEN, Uuno Harald Kalle Kustaa p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2295/26.03.1920 Weltweebel KERWO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1899 Soomes Viiburi mk Lappeenranta linnas vangivalvuri peres. Kooliõpilane. Soome VS ajal 1918 1. raskepatarei veltveebel. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-
Eestis ja Lätimaal. Langes 28.04.1919 Lätimaal Härgmäe lahingus. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KESKIPOIKELA, Matti Vilho, Matti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2157/26.03.1920 Sõdurile Matti KESKIPOIKILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.07.1891 Soomes Rovaniemis talupidaja peres. Õppis algkoolis. Oli 1918–30 Rovaniemi KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 31.01.1919 Valga vallutamisel haavata. Ametilt tööline. Talvesõja ajal detsembrist 1939 aprillini 1940 politseinik 34. sõjaväepolitsei kompaniis. Suri 07.04.1960 Rovaniemis. Maeti Rovaniemi IV kalmistule. (M.S.)
KESKKÜLA, Kristof Aleksandri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 443/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Cristoph Aleksandri p. KESKÜLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 10 ja 11 augustil 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka all.
Sündis 09.10.(26.09.)1900 Virumaal Peetri v Hermamäe mõisa talupidaja peres. Õppis Peeterristi valla-, Narva-
Jõesuu kooliseltsi alg-, Narva kommerts- ja 1919–20 Narvas keskkoolis ning 1920–33 Tartu ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonna keemia osakonnas ja põllumajandusteaduskonnas agronoomiat (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1921. VS ajal vabatahtlikult alates 01.01.1919 1. jalaväepolgu dessantroodus, hiljem 9. roodus, aprillis 1919 vabastati teenistusest kui kooliõpilane, kuid astus vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 3. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruarist 1920 1. piirikütipataljonis. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1925–27 Asunike, Riigirentnike ja Talupidajate Põllumajandusliidu konsulent Järvamaal, 1927–28 sama asutuse rohumaade eriteadlane, 1928–40 teaduslik sekretär, 1932–40 ajakirja „Uus Talu“ tegevtoimetaja, 1935–36 ajakirja „Kaunis Kodu“ kirjastaja. Elas Nõmmel. VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1940–41 ENSV põllumajanduspanga peaagronoomina. Saksa ajal 1942–44 Vaba Eesti Võitlusrinde liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.12.1944 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti augustis 1945 viieks aastaks vangi, vabanes juulis 1954. Suri 09.02.1963 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Esimene abikaasa Elsa, sünd Pirk (1898–1988), lapsed Henno (1926–2007) ja Evi (1931–99). Teine abikaasa Maaja, sünd Hanko (1917–2012, arreteeriti 1945, vabanes 1956), lapsed Jüri (1953–53) ja Juta (1954). (M.S., J.P.)
KESKSALU (kuni 1937 KESSEL), Jakob Peetri p, madrus (1914).
VR II/3, nr 199/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ reawanemale Jakob Peetri p. KESSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17–20 märtsini 1919 a. Pihkwa wäerinnal dessandis olles.
Sündis 25.(13.)07.1884 Lääne mk Hiiumaal Kõrgesaare v Kõpu külas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Meremees. I MS ajal 1914–18 madrusena Läänemere sõjalaevastiku abilaeval Mogutši. VS ajal alates 17.01.1919 miiniristlejal Wambola reavanem. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Võrumaal, Pihkva rindel, Riia all ning Soome lahel ja Ingerimaal, sai 19.03.1919 Orava all haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Talupidaja Kõrgesaare v Palli k Kubja talus. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal 1945 rajati Palli küla maadele sõjaväebaas. Teetööline sõjaväebaasis, siis Haapsalus, hiljem madrus Tallinna Merekalasadamas. Suri 02.07.1954 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Esimene abikaasa Juuli, sünd Volens (1891–1926), lapsed Emilia (1910–81) ja Alfred (1914–22).Teine abikaasa Anna, sünd Maripuu (1904–97), kasutütar Ilse Maripuu (1925) ja poeg Heino (1934–75). (M.S.)
KESKÜLA, Albert Gustavi p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1334/15.09.1920 4 jalawäe polgu kapralile Albert KESKÜLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 augustil 1919 a. Frankwurti kolonii all.
Sündis 02.02.(21.01.)1899 Narvas. Õppis Narvas linna algkoolis. Lukksepp. VS ajal veebruarist 1919 Narva Kaitseliidus, alates 27.02.1919 4. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodus jao- ja rühmaülem. Kapral märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Nooremallohvitser detsembrist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Elas Narvas, suvest 1921 Peetri vallas, sügisest 1921 taas Narvas. Suri 04.01.1923 Narva Joaorus. Maeti Sininõmme kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Vallaline. (M.S.)
KESKÜLA (kuni 1935 GRANT), Aleksander Pritsu p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2851/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu reamees Aleksander GRANT Eesti Vabadussõjas üles näidanud, olles 13. märtsil 1919 Ikla küla juures Heinaste liinil Pärnu kaitsepataljoni 1. rooduga, mis vaenlastest ümberpiiratud, tõi vaenlase vahelt läbi hiilides teate, et 1. rood alla ei anna ning viis lahinguplatsile hädavajalikke automaatpüssi padruneid.
Sündis 25.(13.)09.1884 Pärnumaal Orajõe v Alt-Keskla talu pidaja peres. Õppis Treimani valla- ja Heinaste kihelkonnakoolis, põllutööline. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 22.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodu raskekuulipildujate komandos, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodu rühmaülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sõjas saadud külmetusest tekkinud gangreeni tõttu amputeeriti 1921 parem jalg. Pidas sünnitalu. Oli 1928–30 Orajõe abivallavanem ja 1930–38 Metsapoole algkooli hoolekogu esimees ja VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 24.05.1938 Tartus. Maeti Treimani kalmistule. Esimene abikaasa Bertha, sünd Brandmann (1891–1921), tütar Meeta-Johanna (1917). Teine abikaasa Alviine, sünd Veide (1890–1979), lapsed Irma-Adele (1923), Johannes (1924–2001), Magda-Maria (1927) ja Ilmar (1931–53). (A.K., J.P.)
KESKÜLA, Georg Peetri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 810/01.09.1920 Sakala partisanide polgu kapralile Jüri Peedi p. KESKÜLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Sawioja küla all.
Sündis 07.03.(23.02.)1899 Viljandimaal Võisiku v Kaavere külas käsitöölise peres. Õppis Võisiku valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani Kaitseliidus, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembrist 1920 polgu varahoidja. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Võisiku vallas, alates 1927 Kolga-Jaani saeveski masinist ja juhataja. Oli 1933–34 EVL Võisiku osak, 1935–40 IL Võisiku osak, KL Sakalamaa mlv Kolga-Jaani mlvk Kaavere kompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. Elas Kaaveres, hiljem Kolga-Jaanis. II MS järel elektrik. Suri 04.07.1953 Kolga-Jaanis. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Esimene abikaasa Linda-Pauline, sünd Luts (1900–36), poeg Jüri (1925–93). Teine abikaasa Alviine, sünd Kuusk (1909–61), lapsed Kalju (1940–90), Vaike (1942), Eha (1946) ja Pilvi (1946). (J.P.)
KESKÜLA, Mihail Kirilli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 782/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Mihkel KESKÜLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 21.(09.)12.1894 Saaremaal Kärla v Paadla m Mõnnuste k Värkli talu pidaja peres. Õppis Mõnnuste vallakoolis. VS ajal kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1 luuraja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Vabastati teenistusest. Pidas Kärla v Mõnnuste m Pärna talu. Oli Mõnnuste kirikuvanem, EVL Kärla osak juhatuse, kohaliku KL ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. II MS järel likvideeris Nõukogude sõjavägi Kärla lennuvälja laiendades Pärna talu. Elas endise Kulli mõisa härrastemajja rajatud korteris ning oli kohalikus kolhoosis põllutööline. Suri 01.03.1977 Kingissepa raj Kärla kn Sõmera k Soomuse talus. Maeti Mõnnuste kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Koost (1892–1975). (A.K.)
KESSEL, Jakob vt KESKSALU, Jakob Peetri p.
KESSLER, Edmund, Poola kindralmajor (1921).
VR I/2, nr 3044/09.03.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kindral Edmund KESSLER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.02.1880 Poolas Suvalki kub Suvalki linnas. Õppis Wejwery õpetajate seminaris ja Nikolai sõjaväeakadeemias. Osales Vene-Jaapani sõjas ja I MS lahingutes Vene armee ohvitserina. Detsembrist 1917 1. Poola korpuse 3. kütidiviisi ülema kindral W. T. Iwaszkiewicz-Rudoszański käsundusohvitser ja diviisi staabiülem. Detsembrist 1918 Poola armees, kus oli algul Leedu-Valgevene diviisi, märtsist 1919 Väike-Poola armee, juunist 1919 Galiitsia-Volõõnia rinde, juulist 1919 Galiitsia rinde, jaanuarist 1920 Podolski rinde ning aprillist 1920 6. armee staabiülem. Osales sõjategevuses Punaarmee vastu. Oktoobrist 1920 Varssavi sõjaväeringkonna staabiülem. Septembrist 1921 20. jalaväediviisi ülem, juunist 1924 Poola kindralstaabi ülema abi ning detsembrist 1925 maini 1926 ülem, septembrist 1926 Varssavi kõrgema sõjakooli ülem. Kindralmajor 1921. Septembris 1928 lahkus teenistusest. Suri 07.05.1930 Varssavis. Maeti Varssavi Augsburgi luterlaste surnuaeda, mõni kuu hiljem maeti ümber Lwówi kaitsjate ossa Lwówi Łyczakówi kalmistul. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl, PR III ja IV kl, VR ning IR. (J.P.)
KETOLA, Yrjö Yrjö p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2259/26.03.1920 Sõdurile Yrjö KETOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.02.1901 Soomes Lapua vallas põllumehe peres. Õppis algkoolis, 1919–33 Sibeliuse akadeemias kirikumuusikat. Novembrist 1917 KL liige. Osales Soome VS lahingutes veebruarist maini 1918. Võttis osa Länkipohja, Orivesi, Kangasala, Lempäälä jt lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patareis major Snellmani ratsakäskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Hiljem teistes Eesti üksustes, oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Töötas Lapua kirikus, hiljem Lapua katedraalis koguduse organistina. Jätkusõjas juunist augustini 1941 relvaparanduskompanii kuulipildur. Suri 04.03.1978 Lapuas. Maeti Lapua kalmistule. (M.S.)
KETTUNEN (sünd SEVÓN), Hilja Armida Johan Fredriku t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2040/14.05.1920 Proua Hilja KETTUNEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 27.10.1888 Helsingis maamõõtja peres. Elukutselt luuletaja. Oli EAP propaganda toimkonna abiesimees. Suri 22.12.1981 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Abikaasa professor Lauri Kettunen VR I/2 ja III/2. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
KETTUNEN, Kalle Niilo p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2167/26.03.1920 Sõdurile Kalle KETTUNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.07.1900 Soomes Kotka linnas töölise peres. Elas Mikkelis. VS ajal alates 12.01.1919 kooliõpilasena Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel, sai 21.02.1919 Marienburgi lahingus haavata. Suri 21.02.1919 Marienburgis. Maeti Helsingi Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KETTUNEN, Lauri Einari Paavo p, Soome esindaja Eestis.
VR I/2, nr 2496/14.05.1920 Soome Esitajale Eestis Dr. Lauri KETTUNEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
VR III/2, nr 3061/29.04.1925 Prof. Lauri KETTUNEN’ile Eesti Vabadussõja ajal üles näidatud kodanliste teenete eest.
Sündis 10.09.1885 Soomes Joroineni v Koskenhovis põllumehe peres. Lõpetas 1905 gümnaasiumi ja 1908 Helsingi ülikooli kui cand. phil., omandas 1913 dr. phil. 1908 tegi esimese õppereisi Eestisse. Aastast 1914 soome keele dotsent. VS ajal EAP esindaja Tallinnas, korraldas Soome sõjalist abi Eestile. Oli 1919–25 läänemeresoome keelte professor Tartu ülikoolis, 1925–28 soome filoloogia assistendi kt Helsingi ülikoolis, 1929–38 läänemeresoome keelte erakorraline professor, 1939–53 eesti ja selle lähisugulaskeelte professor, 1935–37 teadustööl Ungaris ning 1941–43 külalisõppejõud Budapesti ülikoolis. 1920–24 Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, aastast 1932 Soome TA liige. Eesti rahvusliku ülikooli esimese läänemeresoome keelte professorina on arendanud eesti lauseõpetust. Terminite ja süsteemide loojana ning kahekümnendate aastate keeleuuendusliikumise erapooletu kohtunikuna on ta teinud palju meie emakeele heaks. Avaldanud ilukirjandusteoseid (pseudonüüm Toivo Hovi), reisikirjeldusi ja mälestusi. Sai 1959 Soome TA autasu. Suri 26.02.1963 Läänemerel laeval Stockholmist Eesti Vabariigi 45. aastapäeva tähistamiselt naastes. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi tahvlil Tartu ülikoolis ja pronksbareljeefil ülikoolis J. V. Veski auditooriumis, Kuopio ülikoolis ning Savomaal Joroineni v Koskenhovis. Teised autasud: KR III kl (1932) ning Soome VRO II ja III kl. Abikaasa Hilja Kettunen VR I/3. (M.S.)
KEUTS (KENTS), Karl vt KALDA, Karl Miina p.
KEVEND, Karl Peetri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1549/19.10.1920 Soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Karl KEWEND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 oktoobril 1919 a. Lendowstschina küla all.
Sündis 10.02.(29.01.)1897 Tartumaal Luunja vallas. Õppis Luunja vallakoolis. VS ajal alates 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 3. roodus. Kapral märtsist 1919, vanemallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Tartusse. Mõisteti veebruaris 1922 sõjaringkonnakohtu otsusega üheks aastaks vangi Elva raudteejaamas sooritatud varguse eest, oli Tartu ja Harku vanglas, vabanes novembris 1922 enne tähtaja lõppu. Kuni 1934 oli veel seitsmel korral karistatud, peamiselt varguste eest. Töötas Tartus juuksurina. Suri 29.05.1975 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Esimene abikaasa Alma, sünd Karroles (1904), lahutati 1932. Teine abikaasa Emilie, esimeses abielus Türmes, sünd Nikman (1898–1981). (J.P.)
KEYSERLING, Archibald vt KEIZERLINGS, Arčibalds Pēteris Teofils Aleksandrs Gebards Eduards von Gebardsi p.
KIELBERG, August-Johannes Gustavi p, kaitseliitlane (1918).
VR I/3, nr 1658/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu juhatuse liikmele August Gustavi p. KILBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)12.1878 Tallinnas vabrikutöölise perekonnas. Õppis Tallinna Nikolai kirikukoolis. Töötas märtsist 1905 veebruarini 1913 Peterburis Neeva laeva- ja masinaehituse tehases, hiljem M. Milleri tehases Tallinnas. I MS ajal jaanuarist 1915 Tallinnas Bekkeri laevaehitustehases. Oli Peterburi Eesti Haridusseltsi 4. algkooli asutaja ja juhatuse liige, 1917 Tallinna linna tütarlaste gümnaasiumi lastevanemate komitee esimees, Tallinna meistrite ühingu juhatuse, ametiühisuste kesknõukogu ja vabrikute nõukogu liige. Aprillist 1918 Peetri laevaehitustehase meister. VS ajal novembris 1918 asus organiseerima oma ja ümbruskonna tehaste mehi Kaitseliidu ja 1. vabatahtlike piirivalvesalga teenistusse ning korraldas valvet sakslastest mahajäänud sõjaväeladude üle. Oli Eesti KL juhatuse liige ning tehase esindaja Ajutise Valitsuse juures töökaitseseaduse väljatöötamisel. Novembrist 1923 Vene-Balti tehase meister, oktoobrist 1926 augustini 1941 sõjatehase Arsenal lukksepp. VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1941 novembrini 1944 Raudtee Peatehastes. Suri 27.11.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Justine, sünd Kortin (1880–1950), lapsed Lydia (1903–70) ja August (1905–69). (A.K., J.P.)
KIHLSTRÖM, Edmund Alexander Benjamini p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2728/25.05.1923 Sõdur Edmund KIHLSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.01.1899 Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Suri 15.01.1986 Helsingis. (M.S.)
KIIGEMAA, Aleksander Jaani p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 990/01.09.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander KIIGEMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juulil 1919 a. Babino küla all.
Sündis 04.11.(23.10.)1890 Läänemaal Saastna v Poanse k Kiigemaa talu pidaja peres. Õppis kihelkonnakoolis, põllumees. I MS ajal 1917–18 3. Eesti polgus nooremallohvitser. VS ajal alates 24.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, aprillist 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis, juulist 1919 taas polgus, septembrist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Läänemaal Massu v Saastna m Kraavi talu. Oli 1940 Lihula abivallavanem. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.04.1941 Kraavi talus, viidi Venemaale. Saatus teadmata. Nimi represseeritute tahvlil Lihula samba juures. Abikaasa Juulie, sünd Ploom (1896–1983), poeg Robert (1922, langes II MS ajal Punaarmees). (A.K.)
KIILI, August Kaarli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 942/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu nooremale alamohwitserile August KIIL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 jaanuaril 1919 a. Kuigatsi mõisa all, 1 weebruaril 1919 a. Walga linna waldamisel ja 25 aprillil 1919 a. Waschina-Gora waldamisel.
Sündis 14.(02.)10.1891 Tartumaal Pala vallas. I MS ajal sõjaväes. VS ajal Torma-Lohusuu KL liige, alates 22.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni ratsaluurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremallohvitser oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiuse v Kivijärve m Karusilma talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal Kivijärve kn põllutööline Hans Heidemanni kolhoosis. Suri 07.05.1951 Jõgeva raj Kivijärve külanõukogus. Maeti Torma kalmistule. Esimene abikaasa Alide-Rosine, sünd Ansip (1900–18). Teine abikaasa Linda, sünd Raho (1897–1984), lapsed Karl-Adolf (1922–41), Feliks (1924) ja Anna-Elisabet (1931). Vend Joosep Kiili VR II/3, õemees Voldemar Kattel VR II/3. (M.S.)
KIILI, Joosep Kaarli p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1603/14.12.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Joosep KIIL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Meljatowi küla juures.
Sündis 11.09.(30.08.)1898 Tartumaal Pala vallas. Õppis 1910–11 Võtikvere vallakoolis, meier. Osales I MS sündmustes 1917–18. VS ajal alates novembrist 1918 Torma-Lohusuu KL liige, alates 22.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni ratsakomandos. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu ratsakomando jaoülem, augustist 1920 ratsaluure komando rühmaülem, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Nooremallohvitser novembrist 1920. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1923–25 Valga politseis kordnikuna, oli 1929–36 Petserimaal Rootova v Lugi piimaühisuse meierei juhataja ja veebruarist 1937 oktoobrini 1941 Eesti Panga Petseri osakonnas valvur ja kassapidaja. VRVÜ Võru osak liige. Kinnitamata andmeil arreteeriti suvel 1941 ja viidi Venemaale. Saatus teadmata. Abikaasa Maie (kuni 1938 Akulina), sünd Johanson (1900–45), lapsed Erna (1921–94), Kunda (1923), Valve (1927) ja Ants (1930–2009). Vend August Kiili VR II/3, õemees Voldemar Kattel VR II/3. (A.K.)
KIISVEK, Martin Marguse p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 114/21.02.1920 Soomusrong Nr 2 dessant-
komando nooremale ohwitserile lipnik Martin KIISWEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksaare jaama juures.
Sündis 26.(14.)12.1896 Peterburi kub Novoselje lähistel Serjodka talu pidaja peres (kinnitamata andmeil). Vanemad olid asunud Venemaale Viljandimaalt Helme kihelkonnast. I MS ajal lõpetas sõjakooli. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 165. tagavara jalaväepolgus Simbirski kubermangus Sengileis. VS ajal detsembrist 1918 ohvitseride reservis, alates 12.01.1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantosa nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal. Langes 21.01.1919 Lätis Piksaare raudteejaama vallutamisel. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. Onupoeg lipnik Jaan Oja VR I/3 langes Vabadussõjas 08.04.1919. (J.P.)
KIKAS, Oskar Juhani p, reamees (1918), kapral (1920).
VR II/3, nr 625/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Oskar KIKKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Karksi mõisas.
Sündis 10.10.(28.09.)1898 Viljandimaal Uue-Võidu v Kikka talu pidaja peres. Õppis Uue-Võidu vallakoolis. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 09.04.1919 Petserimaal Porkanova külas haavata. Maist 1920 Scouts polgu ratsaluurajate komandos. Kapral septembrist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas Viljandis voorimehena. Mõisteti jaanuaris 1925 Viljandi-Pärnu rahukogu otsusega 20 aastaks sunnitööle röövmõrva eest. Kaotas VR kandmise õiguse. Oli Viljandi ja Pärnu vanglas ning Tallinna Keskvanglas, 1935 vähendati karistust 15 aasta peale, vabanes märtsis 1940 Lasnamäe vanglast. Elas Tallinnas, töötas kingsepana. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse. Transpordilaev Eestirand, millega üritati viia Leningradi, sai 24.08.1941 Keri saare juures Saksa lennukilt tabamuse ning juhiti Prangli saare lähedal madalikule. Töötas Saksa ajal raudteevalitsuse veduridepoos katlapesijana. Suvest 1944 Saksa armees. Pärast sõda Tallinna vagunidepoos katlapesija ning 1956–59 AS Kunstsarve Tehaste jõujaamas kütja. Suri 13.11.1960 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Alide-Leonore, esimeses abielus Mikkov, teises abielus Käomets, sünd Roots (1899–1987), kasupoeg Uno (1926–2003). (J.P.)
KIKERPILL, Karl Johanni p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 147/21.02.1920 3 Suurtükiwäe polgu 1 patarei nooremale alamohwitserile Karl Jaani p. KIKERPILL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Hollershofi mõisa juures.
Sündis 05.12.(23.11.)1898 Tartumaal Meeri vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 04.02.1919 kanoniirina 2. suurtükiväepolgu 3. patareis, märtsis 1919 3. raske välisuurtükiväe divisjoni 3. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 1. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 13 koosseisus. Nooremallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal, sai 29.06.1919 Rodenpoisi raudeejaama juures haavata, selle tagajärjel amputeeriti parem jalg. Jaanuaris 1920 tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks. Sai VS invaliidi ja VR kavalerina autasuks Virumaal Vohnja v Vohnja m Mõisamaa talu. Oli talunik ning 1940 Tapal toidukaupluse omanik. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal põllutööline L. Pärna nim kolhoosis. Suri 20.11.1979 Rakvere raj Kadrina külanõukogus. Maeti Kadrina kalmistule. Esimene abikaasa Lidia, sünd Raudsep (1897–1926). Teine abikaasa Vanda-Helene, sünd Piiskoppel (1905–86), lapsed Leonida (1923), Einor (1929–85), Aksel (1931–98) ja Veili (1933–2011). (M.S.)
KILM, Ludolf Kustu p, kapral (1920).
VR II/3, nr 683/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Rudolf Gustawi p. KILM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Brahnõi küla waldamisel.
Sündis 15.(03.)04.1895 Virumaal Kunda-Malla v Kundas. Õppis vallakoolis, ametilt kingsepp. I MS ajal 11. kütipolgus. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 kuulipildujate roodu rühmaülem. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kunda-Malla v Malla m Keldrimäe talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 05.06.1933 Keldrimäe talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Anna Elisabeth, sünd Köök (1902–69), pojad Endel-Johannes (1926–81) ja Uno (1932–2001). (M.S.)
KIMMEL, Karl Kristiani p, reamees (1919), vanemallohvitser (1927).
VR II/3, nr 1349/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Karl KÜMMEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 juunil 1919 a. Fomkino küla all, 27 augustil 1919 a. Nowaja küla juures ja 20 oktoobril 1919 a. Krasnaja-Gorka all.
Sündis 17.(04.)03.1901 Tartumaal Ropka vallas kaupmehe peres. Õppis Tartu reaalkoolis, 1921 Soomusrongide Brigaadi suurtükiväe õppekomandos, 1933 KÜÕ gaasikaitse instruktorite kursustel, 1933–34 Tapa linna ühisgümnaasiumis ja 1934–36 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Sakala liige alates 1934. VS ajal vabatahtlikult 16.05.1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. ja 1. roodus, juulist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 19.07.1919 Fomkino küla juures haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli 1923–27 üleajateenija Soomusrongide Brigaadis: 1. soomusrongirügemendi kuulipildujate kompaniis rühmavanem, patarei rühmavanem, staabi 2. järgu kirjutaja, 1927–28 patarei sidevaatleja, 1928–34 tehnikakompanii gaasikaitse instruktor ning 1934–39 4. suurtükiväegrupi patareis nr 5. Kapral märtsist 1922, nooremallohvitser juulist 1923 ja vanemallohvitser 1927. Juulis 1939 vabastati teenistusest. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal 1941–45 teenis Saksa armees. Seejärel Saksamaal põgenikelaagrites. Asus 1950 koos perega Kanadasse Belleville’i, aasta hiljem Torontosse, kus töötas puusepana ehitusel, hiljem masinate korrastaja keemiatööstuses. Suri 04.03.1982 Torontos. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Abikaasa Adeline, sünd Lauri (1899–1991), lapsed Aavo (1925) ja Sale (1927). (M.S.)
KINDLAM, Theodor-Friedrich Juhani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1162/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Feodor KINDLAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Skilbani küla waldamisel.
Sündis 19.(07.)09.1896 Saaremaal Kogula v Lööne m Sassi-
Silla talus kooliõpetaja peres. Õppis Leisi vallakoolis, käsitööline. Osales I MS sündmustes 1914–18. Elas 1918 Tartumaal Voldi vallas. VS ajal alates 21.01.1919 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu tagavararoodus, samal kuul viidi üle 2. ratsapolgu 3. eskadroni, maist 1919 1. eskadroni. Nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Pihtla v Kõljala m Veski talu, pidas hiljem Liiva-Putla k Leedu talu. Teenis 1923–25 piirivalve Läänemaa jaoskonnas, hiljem tööline Tallinnas raudteel. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 20.02.1936 Tallinnas õnnetusjuhtumis saadud vigastustesse. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Helmi, sünd Vatsfeldt (1902–73), tütred Linda (1921–26), Lembi (1922), Eha (1925–2008), Vaike (1926, arreteeriti 1947) ja Hilja (1930–2013). (A.K.)
KINGO (sünd KINGU), August-Johann Hansu p, leitnant (1919), Saksa armee ülemleitnant (1942).
VR I/3, nr 2989/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 1. Suurtükiväepolgu 2. patarei leitnant August KINGO Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, kui nooremohvitser, hiljem vanemohvitser ja majandusülem ning patarei ülema kt arvukates lahingutes oma ülesandeid kohusetruult ja väga korralikult täites.
Sündis 28.(16.)03.1894 Pärnumaal Audru vallas kooliõpetaja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis, 1904–07 Tartu Aleksandri ja 1907–12 Pärnu gümnaasiumis, 1912–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning 1935–36 majandusteaduskonnas (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1912. I MS ajal septembrist 1915 vabatahtlikult 1. tagavara suurtükiväedivisjonis Luugas, oktoobrist 1916 veebruarini 1918 24. suurtükiväe brigaadi 2. patareis. Lipnik maist 1917. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 1. suurtükiväepolgu 2. patarei nooremohvitser, aprillist 1919 vanemohvitser ja majandusülem, augustist 1919 välipatarei nr 2 ülema kt, jaanuarist 1920 ülem. Alamleitnant maist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1921–25 Narvas P. Lemmingi leivatööstuses, 1925–27 Paldiskis kudumistööstuse osanik, 1927 laiendas äri Tallinna, pärast selle pankrotti 1929 asus Viljandimaale Olustverre. Alates 1933 jälle Tallinnas, kus 1933–34 töötas ajalehe „Võitlus“ toimetuses. Märtsist juunini 1934 ja veebruarist maini 1935 vabadussõjalaste liikumises osalemise pärast Tallinna Keskvanglas. Töötas alates 1936 Tallinnas kindlustusagendi ja 1939–40 majandusministeeriumis kantseleiametnikuna. EVL Tallinna osak liige. Saksa ajal 1941–42 teenis Julgestuspolitseis Pihkvas ja Leningradi oblastis tõlgina. 1943 astus Eesti Leegioni. Oli väljaõppel Heidelaagris ja Bad Tölzis. 1944 tunnistati tervislikel põhjustel rivikõlbmatuks ja vabastati teenistusest. Sügisest 1944 varjas end Läänemaal, seejärel Viljandi- ja Järvamaal, kus oli taludes juhutööline. Nõukogude võim arreteeris ta 30.03.1948 Tallinnas. Mõisteti juulis 1948 25 aastaks vangi, oli Krasnojarski kr DubravLagis, vabanes juulis 1956. Elas Tallinnas ja hiljem Mähel, töötas viinavabriku vagunisaatja ning tehase valvurina. Suri 21.09.1965 Tallinnas Mähel. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Esimene abikaasa Anna, sünd Lemming (1899–1972), lahutati 1932, pojad Ülo-Kurt (1921–2011) ja Uno-Harri (1925–98). Teine abikaasa Gretchen, sünd Berggrün (1907–89, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Elna-Mare (1935, küüditati 1949, vabanes 1957 ), Hillar-Auli (1936, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Vello (1943, küüditati 1949, vabanes 1954). (A.K., J.P.)
KINK, Hans Jüri p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1034/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Hans KINK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 aprillil 1919 a. Egle kõrtsi juures.
Sündis 25.(13.)12.1894 Viljandimaal Sürgavere v Lõhavere m Puhu talus. Õppis Sürgavere valla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal Läti kütipolgus, osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel, sai põrutada. Teenis 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal 08.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 6. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Saeveski talu. Seejärel talunik. Oli KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Saksa ajal OK Kabala kompanii jaoülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1945 Saeveski talus, mõisteti detsembris 1946 kaheksaks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl BogoslovLagis, jaanuarist 1953 asumisel Kasahstanis, vabanes aprillis 1956. Elas Saeveski talus, oli kolhoosi Leninlik Tee puusepp. Suri 16.11.1968 Paides. Maeti Pilistvere kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Anna, esimeses abielus Lindeberg, sünd Kägo (1898–1946), tütar Elvi (1925–90). (J.P.)
KINK (sünd KING), Johannes-Heinrich Kareli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 698/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes Karli p. KINK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla juures.
Sündis 12.07.(30.06.)1894 Järvamaal Mäo v Palu mõisa väikekoha pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal Preobraženskoje kaardiväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Vilno all põrutada. Teenis 1917–18 1. Eesti polgus Rakveres. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Veebruarist 1920 spordikursustel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Järvamaal Kareda v Sepa talu. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal sepp. Suri 09.06.1973 Paide raj Esna külanõukogus. Maeti Kadastiku kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Hilda-Elfriede, sünd Jürgenthal (1899), lapsed Ida-Vilhelmine (1924–2010), Endel-Heinrich (1926–88) ja Elga-Elfriede (1927). (M.S.)
KIPPAR, Johannes Hansu p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1340/15.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes KIPPAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel wastu 17 detsembrit 1919 a. Narowa kaldal Kasari küla juures.
Sündis 30.(18.)04.1893 Järvamaal Seidla valla kutsari peres. VS ajal alates 28.12.1918 1. jalaväepolgu 5. roodus, maist augustini 1919 õppekomandos. Nooremallohvitser oktoobrist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Võhmuta v Liutsalu k Hansu talu. VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 25.12.1943 Võhmuta v Hansu talus. Maeti Järva-
Jaani kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Mäggi (1899–1987), pojad Ülo (1922–84) ja Heino (1923–74). (M.S., J.P.)
KIPPER, Johann-Leonhard Hansu p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 219/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komendorile Johannes Hansu p. KIPPAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Tsitris, Loksal, Kundas ja Riia all dessandis olles.
Sündis 25.(13.)03.1898 Järvamaal Väinjärve v Koeru kirikumõisas. VS ajal alates 19.11.1918 suurtükilaeva Lembit 2. järgu madrus, märtsis 1919 viibis lühikest aega lähetatuna soomusrongil Petserimaal, pärast seda taas laeval. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Soome ja Liivi lahel. 1. järgu madrus jaanuarist 1919. Märtsis 1919 määrati komendoriks, jaanuaris 1920 1. järgu komendoriks. Märtsist 1920 Mereväe Ekipaažis, aprillist 1920 7. piirikütipataljonis. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1921 aprillini 1922 üleajateenijana suurtükilaeval Lembit, maist 1921 vanemkomendor. Aprillist 1925 aprillini 1926 piirivalve Narva jsk Vasknarva raj valvur. Suri 02.07.1926 Tallinnas raudteeõnnetuse tagajärjel. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Amanda, sünd Kaver (1899). (M.S.)
KIPPUS, Johannes-Ferdinand-Osvald Mihkli p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 610/24.08.1920 Scouts polgu lipnikule Johannes KIPPUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Prudistsche küla all.
Sündis 12.07.(29.06.)1901 Viljandimaal Holstre v Tõrdu talu pidaja peres, peatselt asuti elama Tartusse. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1916–17 Oranienbaumi lipnikekoolis. Et pääseda sõjaväkke, valetas end kaks ja pool aastat vanemaks, esitades sünniajaks 29.01.1899. I MS ajal oktoobrist 1916 vabatahtlikult 3. Kubani kasakapolgu kuulipildujate komandos, sõjakoolis detsembrist 1916. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 20. Soome tragunipolgu ratsakuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai põrutada. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Elas Tartus, karskusseltsi Ugaunia liige. Juunis 1918 siirdus Arhangelskisse, teenis laeval madrusena, tegi Norra rannikul läbi laevaõnnetuse, jätkas teenistust laeval Krasnojarsk, sooritades reise Inglise ja Prantsuse rannalinnadesse. Jõudis märtsis 1919 Eestisse. VS ajal alates 10.04.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa E company ajutine ülem, augustist 1919 D company ja kuulipildujate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Põhja-Lätis ja Pihkva rindel. Suri 19.08.1919 Venemaal Pihkva lähedal Monastõrjoki küla juures saadud haavadesse. Maeti Tartu Raadi kalmistule Maarja koguduse ossa. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. Sai autasuks Tartumaal Jõgeva v Kurista m Muruallika talu, mis anti isale. (J.P.)
KIRKMANN, Hans Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 669/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Hans Johani p. KIRKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 28.(16.)11.1896 Järvamaal Särevere vallas. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal augustist 1915 aprillini 1918 kaardiväe kütipolgus. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Särevere v Põlemasaare talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 08.04.1928 Särevere vallas. Maeti Türile. Vallaline. (A.K.)
KIRNMANN, Evald-Ottokar Hansu p, sanitaarvanemleitnant (1920).
VR I/3, nr 2991/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 1. Jalaväepolgu vanemarst Evald KIRNMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingutes Landeswehriga, kus esimest abi isiklikult andis. Väsimata ja vilunud arstina suutis tema 1. Jalaväepolgu sõjaväelaste tervislist seisukorda heas korras hoida.
Sündis 22.(10.)01.1895 Virumaal Saksi v kooliõpetaja peres. Õppis Saksi vallakoolis, 1905–13 H. Treffneri gümnaasiumis ja 1913–18 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Korp! Sakala liige. I MS ajal aprillist 1917 Balti laevastikus ristleja Bogatõr ja juunist 1917 Bajan nooremarst, oktoobrist 1917 vanemarsti kt. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia lahel. Oli 1918 Otepää ja Mõisaküla alevi arst. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgus nooremarst, maist 1919 vanemarst. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillist 1920 miiniristleja Lennuk arst, juulist 1920 1. Tallinna sõjaväehaigla nooremordinaator. Sanitaarvanemleitnant juulist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–43 Tallinna linna keskhaigla haavaosak nooremassistent, vanemassistent ning haava- ja kirurgiaosak juhataja. Dr. med. 1928. Põgenes 1944 Rootsi, oli kirurg ja traumatoloog Visby haiglas Gotlandil. Eesti Arstide Seltsi Rootsis liige. Suri 22.05.1949 Visbys. Maeti Rootsis Örebro Põhja kalmistule. Teised autasud: EPR II/II mm (1934). Abikaasa Ellinor (1905–75). (M.S., J.P.)
KIROTAR, Elmar-Juhan (kuni 1935 Elmar-Johann) Johann-
Augusti p, Eesti leitnant (1919), Soome lipnik (1918).
VR II/3, nr 2273/26.03.1920 Leitnant KIROTAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.(10.)04.1899 Saaremaal Loona v Kaarma kirikumõisas köstri-kooliõpetaja peres. Õppis Kaarma kihelkonnakoolis, 1911–17 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1917–18 Riia linna gümnaasiumis Tartus, 1918 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, 1919–23 Helsingi ülikoolis, 1923–26 Londoni ülikoolis ning 1927–39 ja 1943 Tartu ülikoolis. EÜSi liige alates 1918. Teenis 1917 lõpul Tallinna linna miilitsa peavalitsuses kantseleiametnikuna, kuulus Tallinna OK ridadesse. Septembrist 1918 Soomes, läbis novembris ja detsembris praktilise õppuse Launonenis. Soome lipnik detsembrist 1918. VS ajal alates 10.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga staabis major M. Ekströmi adjutandina. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sealhulgas Utria dessandis, Laagna lahingus ja Narva vallutamises. Märtsist 1919 arvati Eesti väkke ning läkitati Helsingisse Eesti sõjaväe esindaja käsundusohvitseriks, ühtlasi oli saatkonna sekretäri kt. Leitnant märtsist 1919. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Jaanuarist 1920 Helsingi saatkonna sekretär, maist 1923 Londoni saatkonna sekretär, novembrist 1926 välisministeeriumi poliitilise ja augustist 1930 Rahvasteliidu büroo juhataja, maist 1933 Moskva saatkonna nõunik, septembrist 1936 välisministeeriumi protokolliülem ning juunist 1939 augustini 1940 administratiiv-juriidilise osak direktor. KL Tallinna mlv Toompea mlvk pealik, Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulis 1940 jäi lähetuses olles Rootsi, teenis 1941–44 sideohvitserina Soome armee peastaabis. Naasis augustis 1944 Eestisse. Põgenes septembris 1944 Rootsi, töötas 1945–47 tõlgina Stockholmi ülikoolis, 1947–52 USA põllumajandusatašee büroo soome keele tõlgina, 1953–62 USA Stockholmi saatkonna viisaametnikuna ning 1962–66 viisaosak juhataja abina. Oli 1949–50 EÜSi Rootsi koonduse esimees ja kuni 1966 vanematekogu liige. Suri 17.09.1985 Solnas. Maeti Stockholmi Põhja kalmistu mälestushiide. Nimi tahvlil välisministeeriumis ja kahel tahvlil EÜSis. Teised autasud: VT II kl (1938), Rootsi VO II kl, Soome VRO III ja IV kl ning VR IV kl. Abikaasa Fanny Inkeri, sünd Paloheimo (1898–1984), lapsed Ingmar Juhan Hjalmar (1922–98, küüditati 1941), Maret Inkeri (1927–2012), Martti (1942) ja Veikko (1945). Ema vend Oskar Kallas VR III/1. (M.S., J.P.)
KIRP, Ferdinand vt KALLE, Ferdinand-Magnus Andrese p.
KIRS, August Johani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 634/24.08.1920 Sakala partisaanide polgu reamehele August KIRS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 märtsil 1919 a. Misso mõisa all.
Sündis 16.(04.)06.1899 Viljandimaal Tarvastu v Sõrra talus sulase peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 19.04.1919 Petserimaal Mustišova küla all haavata. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu 4. ja 6. roodus, juulist 1921 Sakala partisanide üksikus pataljonis. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai Viljandimaal Heimtali v Vardi m Vahe talu, müüs selle 1929 ära. Oli talupidaja, hiljem rentnik mitmel pool Viljandimaal. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal Viljandis sõjavangilaagri valvur ning OK liige. Teenis alates 1944 Saksa armees. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai haavata, evakueeriti Saksamaale. Suri 24.08.1944 Thüringenis Weida linna sõjaväehaiglas. Maeti Weida kalmistule. Kenotaaf Paistu kalmistul suguvõsa hauaplatsil ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna, sünd Adamson (1902), lapsed Elly (1925), Valve (1931) ja Sulev (1941). (J.P.)
KIRSCH, Alfred (sünd Arvid Oskar) Jaani p, vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 482/17.08.1920 4 jalawäe polgu jala maakuulajate komando kapral Alfred KIRSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 oktoobril 1919 a. Scherebjata ja Gostilitsa külade all.
Sündis 12.03.(28.02.)1900 Virumaal Saksi v Lasila mõisa talupoja peres, hiljem asuti elama Rakverre. Õppis vallakoolis, lukksepp. I MS ajal 1917–18 478. Toržoki jalaväepolgus. VS ajal alates 26.04.1919 vabatahtlikult 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, saadeti õppekomandosse, oktoobrist 1919 4. jalaväepolgu luurajate komando jaoülem. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 28.10.1919 Narva rindel Gostilitsõ küla juures haavata. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu rühmaülem, juulist 1921 5. jalaväepolgus. Vanemallohvitser juulist 1921. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1921 üleajateenija 5. jalaväepolgu 3. roodus, juulist 1922 5. üksikus jalaväepataljonis. Septembris 1922 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1922 novembrini 1924 üleajateenija suurtükilaeval Lembit. Seejärel pidas Rakvere v Lepna m Lepiku talu, andis selle 1927 isale. Töötas 1938 Sillamäel Eestimaa Õlikonsortsiumis. Saatus teadmata. (A.K.)
KIRSCH, Villem vt PÕLDOJA, Villem Jaani p.
KIRSCHBAUM, Georg vt HELLAT, Jüri Jüri p.
KIRSCHBAUM, Gustav-Vladimir vt UTUSTE, Kustas Jüri p.
KIRSCHBAUM, Richard-Johann Heinrichi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1429/08.10.1920 9 jalawäe polgu reamehele Richard KIRSCHBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juunil 1919 a.
Sündis 23.(11.)11.1897 Pärnumaal Taali v Sindis manufaktuuritöölise peres. Õppis Sindi alg- ja ministeeriumikoolis. Töötas 1912–19 Sindi kalevivabrikus kontoriametnikuna. VS ajal alates 21.02.1919 vabatahtlikult Pärnu kaitsepataljonis, märtsist 1919 5. roodus, aprillist 3. roodu, maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil ja Lätimaal, sai 23.06.1919 Lätis Engelhardshofi mõisa juures haavata. Septembrist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 esimeses dessantroodus, sai 22.01.1920 õnnetusjuhtumis vigastada. Vanemallohvitser novembrist 1919. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Detsembrist 1920 kaitsepolitsei Pärnu jsk kantseleiametnik, jaanuarist 1922 asjaajaja, novembrist 1922 agent kuni jsk likvideerimiseni jaanuaris 1923. Jaanuarini 1927 Pärnus R. Eisenbergi metsaäri raamatupidaja. Oli KL Pärnu mlv liige. Suri 07.03.1927 Sindi vabriku haiglas haavadesse, mis olid saadud enesetapukatsel. Maeti Sindi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Vallaline. Vend lipnik Robert-Heinrich Kirsipuu VR II/3. (J.P.)
KIRSCHBAUM, Robert vt KIRSIPUU, Robert-Heinrich Heinrichi p.
KIRSIPUU (kuni 1940 KIRSCHBAUM), Robert-Heinrich Heinrichi p, ohvitseri asetäitja (1918), lipnik (1920).
VR II/3, nr 795/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 3 junkurile Robert Hendriku p. KIRSCHBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalus ja 25 mail 1919 a. Pihkwa all. (Täpsustus: tegelikult võitles laiarööpmelisel soomusrongil nr 3. – M.S.)
Sündis 29.(17.)03.1895 Pärnumaal Taali v Sindis manufaktuuritöölise peres. Õppis 1908–12 Pärnu linnakoolis ja üheaastastel kaubanduslikel kursustel Moskvas, 1916 2. Peterhofi lipnikekoolis (ei lõpetanud haiguse tõttu) ja 1917 Tšistopoli lipnikekoolis (ei lõpetanud kooli sulgemise tõttu) ning 1920 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal juunist 1915 178. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis, aprillist 1916 9. Kaukaasia kütipolgus, augustist 1916 vabatahtlike pataljonis, oktoobrist detsembrini 1917 sõjakoolis, jaanuarist veebruarini 1918 Pärnumaa sõjaväe ülema käsutuses. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult junkruna lr sr nr 3 1. rühma nooremohvitser, jaanuarist 1919 Pritsu jaama komandant, veebruarist 1919 1. dessantroodu nooremohvitser, märtsist 1919 1. dessantroodu ülema kt ning augustist 1919 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 14.07.1919 Pihkva all Kebi jõe silla juures haavata. Lipnik maist 1920. Sai autasuks Läänemaal Velise v talu nr A-94. Aprillist 1921 lr sr nr 1 dessantroodu nooremohvitser, detsembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel äriteenija Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 16.09.1954 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Martha-Albertine, sünd Hagivang (1902), tütar Juta (1930). Vend Richard-Johann Kirschbaum VR II/3. (M.S., J.P.)
KIRT, Peeter Andrese p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1935), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1288/15.09.1920 7 jalawäe polgu reamehele Peeter KIRT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 nowembril 1919 a. Belohwostowa, Gnilina, Dubjägi ja Wetoska külade juures.
Sündis 24.(12.)07.1899 Viljandimaal Helme v Porimõisa talu rentniku peres. Õppis Helme valla- ja kihelkonnakoolis. VS ajal alates 27.01.1919 Tartu vabatahtlike pataljoni tagavararoodus, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 5. roodus, märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni õppekomandos, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodus, septembrist 1919 7. jalaväepolgu 7. ja 12. roodus ning õppekomandos, oktoobrist 1919 rühmaülema kt. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Septembris 1920 arvati kindralstaabi valitsuse 2. osak B jaoskonda. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai Valgamaal Helme v Liivaku talu. Pidas talu, kuid müüs selle ära, oli rentnik Taagepera vallas, siis Tõrvas kaupluses müüja. KL Valga mlv Helme mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. Vanemallohvitser juunist 1935, nooremseersant juunist 1940. Suri 23.11.1940 Tartus. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Helmi-Marie, sünd Mahlapuu (1902–72), lapsed Aino (1924–2002) ja Eduard (1926–88). (J.P.)
KITS, Johannes (sünd Joann) Märdi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1403/08.10.1920 Scouts polgu kapralile Johannes KITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 11.05.(29.04.)1899 Viljandis linnapolitseiniku peres. Õppis Puiatu valla-, Viljandi ministeeriumi-, A. Kamseni kaubandus- ja 1920–22 Viljandi linna ühiskommertskoolis, edasi 1922–33 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas ja 1937–40 majandusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1940–41 Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Korp! Ugala liige. Suveni 1914 elas Viljandimaal Puiatu vallas, hiljem Viljandis. I MS ajal vabatahtlikult alates 1917 1. Eesti polgus, veebruaris 1918 lühikest aega Viljandis punakaardi käes vangis. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, septembrist 1919 Viljandi kooliõpilaste pataljoni, jaanuarist 1920 Viljandi-
Pärnu kooliõpilaste pataljoni 2. roodus, novembrist 1919 pataljoni staabis kirjutaja. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Sügisest 1920 Viljandi aktsiisiringkonna kantselei asjaajaja, 1929–39 Tartu maksuameti aktsiisiringkonna maksuinspektor, 1939–40 Tallinn-Harju maksuameti abimaksuinspektor. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Juunist 1940 majandusministeeriumi tööstusvalitsuse assistent, augustist 1940 ENSV kohaliku tööstuse rahvakomissariaadi varustusinspektor, hiljem suveni 1941 ekspeditsiooni osak ja ladude juhataja. Oktoobrist 1941 OV rahandus- ja majandusdirektooriumi tööstuskontrolör, aprillist 1943 Eesti kutsekogude käitiste varustusosak juhataja asetäitja ning juulist 1943 septembrini 1944 Eesti kutsekogude riigiteenijate kutseühingu kunsti ja kultuuri osak juhataja. Oktoobrist 1944 ENSV toiduainete-, liha-, piima- ja kalatööstuse rahvakomissariaadi varustuse peavalitsuse ekspeditsiooni osak ja ladude juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 25.10.1944 Tallinnas. Mõisteti augustis 1945 viieks aastaks vangi, oli Leningradi ja Karjala Onega vangilaagrites, vabanes septembris 1949. Elas Jõhvis, töötas ETKVL Kohtla-Järve kooperatiivkaubastus raamatupidaja, laojuhataja ja -hoidjana, oli juulist 1950 novembrini 1952 Tartu õlletehase Jõhvi osak laojuhataja ja meister, siis Konju kaupluse juhataja, viimaks Kostivere sovhoosi raamatupidaja ning pensionärina Kostiveres katlakütja. Suri 15.05.1979 Harju raj Jõelähtme kn Kostiveres. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Elfriede, sünd Tarto (1907–85), lahutati 1950, lapsed Viive (1933), Märt (1938–2001) ja Sirje (1944). (J.P.)
KITSEL, Andres Jaani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 527/17.08.1920 5 jalawäe polgu weltweeblile Andrei Jaani p. KITSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Pihkwa all Sediste küla waldamisel.
Sündis 21.(09.)07.1892 Virumaal Kalvi v Koila külas sepa peres. Õppis Koila vallakoolis, Koila küla sepp. I MS ajal 1914–18 295. Svirski jalaväepolgus. VS ajal alates 19.12.1918 5. jalaväepolgu luurajate komandos. Nooremallohvitser veebruarist 1919, vanemallohvitser märtsist 1919, veltveebel juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kalvi vallas Sepa talu ning töötas sepana. Mõrvati 11.05.1947 Virumaal Mahu vallas. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Vallaline. (A.K.)
KITSEL (kuni 1939 KITZEL), Johannes Aleksandri p, 2. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 221/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komendorile Johannes Aleksandri p. KITSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kundas, Utrias, Saaremaal, Petseris, Luuga jõesuus ja Kaporje alewi juures.
Sündis 01.03.(17.02.)1900 Tallinnas sadamatöölise peres. Õppis Tallinna linna algkoolis. Oli 1914 kullassepa õpilane, alates 1915 kuni sügiseni 1917 lukksepa õpilane ja lukksepp Bekkeri laevatehases. Seejärel jäälõhkuja Volõnets kajutipoiss. Märtsis 1918, kui Soome iseseisvuslased laeva hõivasid, arreteeriti koos osa meeskonnaga ja paigutati kevadel sõjavangilaagrisse Tallinna lähedal, vabanes suvel 1918. Seejärel transporditööline Tallinna sadamas. VS ajal alates 18.11.1918 madrusena suurtükilaeval Lembit. 2. järgu madrus veebruarist 1919. Juulis 1919 määrati komendoriks, jaanuaris 1920 1. järgu komendoriks. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva, Heinaste, Riia ja Luuga all. Oktoobrist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Aprillist 1921 detsembrini 1935 ja maist 1938 maini 1945 Franz Krulli tehases nooremlukksepp ja montöör-lukksepp. Oli EVL Tallinna osak liige. Arreteeriti 11.12.1935 Tallinnas. Mõisteti mais 1936 15 aastaks sunnitööle vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest, vabanes Tallinna Keskvanglast amnestiaga mais 1938, VR tagastati juunis 1939, aukraad ennistati juunis 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal 1942–44 OK jao- ja rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 28.05.1945 Tallinnas. Suri 05.07.1947 Molotovi obl PonõšLagis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Antonie (ka Tooni), sünd Tuut (1903–84), tütred Lia (1925–25) ja Lea (1928–2007). (M.S., J.P.)
KITSING, Jaak Anni p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1575/19.10.1920 Scouts polgu weltweeblile Jaak KITSING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 weebruaril 1919 a. raud silla waldamisel.
Sündis 12.03.(28.02.)1893 Viljandimaal Vana-Võidu v Oiu k Ulge talus käsitöölise peres. Õppis Vana-Võidu valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal alates 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 03.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s. Vanemallohvitser maist 1919, veltveebel juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremveebel juunist 1940. Sai autasuks Vana-
Võidu m Oru talu. Oli talunik. Vana-Võidu vallavolikogu liige ja piimaühingu esimees ning KL Sakalamaa mlv keskmlvk, seltsi Scouts Rügement ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal 1943–44 Viljandi vallanõukogu liige, Viljandi valla OK rühmaülem, juunist 1944 kompaniiülem. Nõukogude võim arreteeris ta 30.06.1945 Oru talus. Mõisteti detsembris 1946 kaheksaks aastaks vangi, oli Viljandi, Sverdlovski ja Vladimiri obl vanglas, juunist 1953 asumisel Krasnojarski krais, alates 1955 Irkutski oblastis, vabanes jaanuaris 1957. Seejärel elas kodutalus, oli kolhoosi Kevade, hiljem J. Gagarini nimelise näidissovhoosi põllutööline, öövaht ja kütja viljakuivatis. Suri 05.07.1981 Viljandi raj Viiratsi kn Oru talus. Maeti Viljandi Toome kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Helmi, sünd Ant (1901–96, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Endel (1923–2003, II MS ajal Saksa armees, 1951–58 Irkutski vangilaagris), Ellen (1931–91, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Riho (1945, küüditati 1949, vabanes 1956). (J.P.)
KITSING, Richard Kustase p, vanemallohvitser (1920), Saksa SS-Hauptscharführer (1944).
VR II/3, nr 911/01.09.1920 Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Richard KITSING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa waldamisel.
Sündis 05.03.(20.02.)1901 Järvamaal Mäo v Lasputre karjamõisa teenija peres. VS ajal alates 18.03.1919 Kalevlaste Maleva reservis, aprillist 1919 rindel. Kapral juulist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Oktoobrist 1920 üleajateenija Kalevlaste Maleva polgus, detsembrist 1920 Allohvitseride Kooli õppepataljonis, veebruarist 1921 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, mais 1921 vabastati teenistusest. Pidas mitut ametit, pikemat aega oli kraavitööline. VRVÜ Viljandi ja Tallinna osak liige. Elas 1939–40 Undla v Udrikus VRKKs. Seejärel töötas Kohtla-Järve põlevkivitööstuses. Suvel 1941 asus perega Vao v Kiltsi alevikku. II MS ajal 1941–44 teenis Saksa armees. Osales lahingutes Punaarmee vastu, viimati Tartu all. Suri 31.08.1944 Kuremaa mõisas lahingus saadud haavadesse. Maeti Palamuse surnuaia Saksa sõjaväekalmistu ossa, maeti ümber Narva Saksa sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Meta, sünd Rosenblatt (1918–90), lapsed Andi (1936), Mati (1939–79) ja Karin (1944–2011). (M.S., J.P.)
KIUDORV, Artur Jaani p, leitnant (1919), kapten (1934).
VR II/3, nr 734/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu nooremale ohwitserile lipnik Artur Jaani p. KIUDORF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 24 mail 1919 a. Litowischi küla all.
Sündis 23.(11.)05.1886 Võrumaal Räpina v Liiske talu pidaja peres. Õppis 1896–1900 Tooste valla- ja 1900–04 Räpina kihelkonnakoolis, 1904–05 H. Treffneri gümnaasiumis, 1905–07 Peterburis A. Jansoni kaubanduskoolis ning 1916–17 Vladimiri sõjakoolis. 1907 töötas õpetajana Peterburi Eesti Haridusseltsis ning 1908–09 täiendas end Taanis põllutöö alal. I MS ajal alates augustist 1914 351. Võnnu družiinas, detsembrist 1914 62. brigaadi staabis, juunist 1915 107. diviisi staabi sidekomandos ja novembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser ja rooduülem 243. tagavarapolgus ning detsembrist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 5. roodu, jaanuarist 1919 3. roodu, veebruarist 1919 4. roodu nooremohvitser, märtsist 1920 roodu vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 21.08.1919 Bobjakovo küla juures haavata. Alamleitnant juunist 1919, leitnant novembrist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juba 1918 organiseeris Räpinas KLi ning oli 1920–24 Räpina kütisalga ülem. Pidas Liiske talu. Oli 1925–40 KL Räpina mlvk pealik, Räpina Põllumeeste Kogu esimees, Räpina-Linte ühispiimatalituse revident, Tartu majandusühisuse nõukogu ja Räpina vallavolikogu liige ning IL Räpina osak asutaja ja revisjonikomisjoni liige. Nõukogude võim arreteeris ta 02.02.1941 Räpina v Tammistu külas. Suri 15.02.1942 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Elfriede-Elisabeth, sünd Puksov (1890–1964). (A.K.)
KIVEKÄS, Kaarlo Edvard (kuni 1880 BACKMAN, Karl Edvard) Karli p, Soome kindralmajor (1916), kindralleitnant (1928).
VR I/2, nr 2793/25.05.1923 Soome Wabariigi Rannakaitse ülemale Kindral-major Kaarlo Edward KIWEKÄS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti sõjawäe warustamisel.
Sündis 06.12.1866 Soomes Valkeala talupidaja ja kaupmehe peres. Lõpetas 1886 Hämeenlinna lütseumi, 1890 Hamina sõjakooli ja 1909 suurtükiväeohvitseride laskekooli. Oli 1890–96 väljaõppemeeskonna ülem Turkestani mägisuurtükiväe üksikratsapatareis. 1896–97 Pamiiri mägiüksuse kasakasotnja nooremohvitser, 1897–99 Pamiiri mägiüksuse ülem ja Pamiiri sõjakuberner, 1899–1905 vanemohvitser, majandusülem ja Turkestani mägisuurtükiväe üksikratsapatarei ülema kt, 1905–08 mägiüksuse ülem, 1908–10 Turkestani mägisuurtükiväe üksikratsapatarei ülem, 1910–13 välisuurtükiväe ratsarügemendi ülem Poolas ning 1913–14 Kaug-Ida mägisuurtükiväe ratsarügemendi ülem. Alamleitnant 1890, leitnant 1894, alamkapten 1898, kapten 1902, kolonelleitnant 1905, kolonel 1910, I MS ajal 1914–16 mägisuurtükiväe ratsarügemendi ülem, 1916–17 välisuurtükiväe brigaadi ülem, 1917 41. armeekorpuse suurtükiväe ülem, septembrist 1917 113. jalaväediviisi ülem, detsembrist 1917 aprillini 1918 selle ülemana Ukraina valitsuse käsutuses. Kindralmajor 1916. Soome sõjaväes augustist 1918 vahipataljonide ülem, 1918–19 rannasuurtükiväe ülem, 1919 ülemjuhataja staabi ülem ja suvel 1919 lühikest aega sõjaväe ülemjuhataja, 1919–20 rannakaitse suurtükiväe inspektor, 1920–23 rannakaitseülem, 1923–25 rannakaitseinspektor, 1925–26 Suomenlinna komandant, 1926–28 Helsingi garnisoni ülem, 1929–32 kaitseministeeriumi mittekoosseisuline laskemoonainspektor. Kindralleitnant 1928. Suri 19.02.1940 Hämeenlinnas. Maeti Hämeenlinna Ahvenisto kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, EPR III jrk (1921), Vene GeM, StO I, II ja III kl, AnO I, II ja III kl, VlO III ja IV kl, Soome VRO I kl, Poola PR II kl, Prantsuse ALO, Rootsi MO I kl ning Taani DO I kl. (M.S.)
KIVI, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2313/26.03.1920 Alamohwitserile KIWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks: EAP nimekirjas ei ole Kivi-nimelist. Võimalik, et ta siirdus kohe vabatahtlike salgast Põhja Poegade rügementi, mille nimekirjas on reamees Martti Kivi. (M.S.)
KIVILO, Eik (kuni 1937 KRIINAL, Ernst) Joosepi p, vanemallohvitser (1926), vanemseersant (1940).
VR II/3, nr 1477/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Ernst KRIINAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 nowembril 1919 a. Skorjatina küla all.
Sündis 19.05.1899 Peterburi kub Begunitsõ vallas talupidaja peres. Lõpetas 1912 Peterhofi mk Teškovo Eesti semstvo algkooli ja 1926 SÜÕ üleajateenijate täienduskursused. Märtsis 1919 võeti Begunitsõs Punaarmeesse ja viidi Petrogradi, põgenes koju, kus arreteeriti, kuid põgenes vahi alt, varjas end kodukohas, siirdus Eestisse. VS ajal alates 28.07.1919 1. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Maist polgu 1. roodus. Kapral septembrist 1921. Novembrist 1921 üleajateenijana 1. jalaväepolgus (novembrist 1922 jalaväerügement), kus oli luurajate komando, juulist 1922 1. kuulipildujate roodu (novembrist 1922 kompanii) ja detsembrist 1937 2. kuulipildujate kompanii rühmavanem. Nooremallohvitser oktoobrist 1923, vanemallohvitser maist 1926, seersant aprillist 1939, vanemseersant veebruarist 1940. Teenis rühmavanemana veel septembris 1940. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal elas Torma v Lullikatku külas. Elektrik Lüganuse v Püssi jõujaamas. Suri 27.12.1948 Püssi jõujaamas. Maeti Lüganuse kalmistule. Esimene abikaasa Elvine, sünd Abramson (1905), lahutati 1932. Teine abikaasa Ella-Rosalie, sünd Kottri (1912), lapsed Malle (1934), Tõnu (1936), Linda (1939–39), Toomas (1941–2008), Anne (1944–2003) ja Maie (1946). (M.S., J.P.)
KIVILO (kuni 1937 TEINBERG), Martin-Johannes Mardi p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1304/15.09.1920 5 jalawäe polgu wanemale allohvitserile Martin STEINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 juulil 1919 a. Podlipje küla juures.
Sündis 18.(06.)01.1897 Järvamaal Väätsa vallas. Õppis ministeeriumikoolis, põllumees. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, septembrist 1919 rühmaülem ja detsembrist 1919 veltveebli kt. Vanemallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 3. roodus. Veltveebel aprillist 1920. Septembris 1920 jätkas üleajateenijana, novembrist 1920 5. jalaväepolgus, detsembrist 1920 polgu ratsaluurajate komandos, jaanuarist 1921 5. üksikus jalaväepataljonis. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Väätsa v Piiometsa m Tondi talu. Seejärel talunik. Nõukogude võim arreteeris ta 08.12.1944 Väätsa vallas. Suri 02.05.1947 Komi ANSV UhtižemLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella-Maria, sünd Jaama (1904), lapsed Viktor (1925–25), Camilla (1926), Agnes (1928–35), Erich (1930–2004), Helle (1932), Ilma (1934) ja Valma (1937). (A.K.)
KIVILO, Rudolf Juhani p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1317/15.09.1920 5 jalawäe polgu kaptenile Rudolf KIWILOO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 juulil 1919 a. Saewo küla waldamisel.
Sündis 03.01.1894 (22.12.1893) Järvamaal Ambla v Kukevere mõisa talupoja peres, hiljem asuti Lehtse valda. Lõpetas 1914 Tapa kõrgema algkooli, 1915 Gatšina lipnikekooli ja 1921 alalisväe ohvitseride kursused. I MS ajal oktoobrist 1914 Petrogradi kaardiväepolgus. Septembrist 1915 sõjakoolis, detsembrist 1915 septembrini 1917 1. Kaukaasia kütipolgus. Lipnik detsembrist 1915, alamleitnant aprillist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu põhjarindel. Detsembrist 1917 4. Eesti polgu 7. roodu nooremohvitser. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.11.1918 vabatahtlikult Virumaa Kaitseliidus, Tapa alevi komandant, 24.11.1918 määrati 5. jalaväepolgu kuulipildujate komando moodustajaks ja ülemaks, jaanuarist 1919 oli ühtlasi polgu sõjaväljakohtu esimees, märtsist 1919 3. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Kapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Tähtvere v Ilmatsalu m Kivilo talu. Septembrist 1921 Vabariigi Sõjakooli ohvitseride kursuste ülema abi, jaanuarist 1922 ülem, ühtlasi oktoobrist 1921 kooli ohvitseride aukohtu ja kogu juhatuse liige, märtsist 1922 kooli ohvitseride kogu juhatuse esimehe abi. Uppus 08.08.1922 Võsu rannas Käsmu lahte. Maeti Tapa Vanale kalmistule. Tapa Kalmistu tänav kandis 1940 Kivilo nime. Teised autasud: Vene StO III kl. Vallaline. (M.S., J.P.)
KIVIMURD, Otto Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 595/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Otto KIWIMURD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 18.(06.)09.1898 Pärnumaal Uue-Vändra v Lüüste talu pidaja peres. Õppis Uue-Vändra Saalema vallakoolis, põllumees. VS ajal alates 13.01.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni A-company luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Aprillist 1920 Scouts polgu 1. roodus, juunist 1920 polgu sõdurite poe vanemmüüja. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Abi talu. 10.03.1927 tulistas Suurejõe laadal talle kallale tunginud Johannes Teetsovit, kes suri haavadesse kohapeal. Augustis 1927 mõisteti ta Viljandi-
Pärnu rahukogu otsusega õigeks. Oli KL Pärnu mlv Vändra mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Vändra kn kolhoosi Sirp ja Vasar põllutööline. Suri 06.01.1974 Tallinnas. Maeti Vändra kalmistule. Vallaline. (A.K.)
KIVIMÄKI, Juha Sanfrid Juha p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2085/14.05.1920 Põllumees J. S. KIWIMÄKI’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 31.03.1889 Soomes Ylihärmäs põllumehe peres. Oli 1908 spordiklubi Ylihärmän Junkkarit asutaja. Tegutses põllumehena Ylihärmäs, oli sealse KL pealik. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes ning EAP esindaja Ylihärmäs. Suri 18.03.1961 Ylihärmäs. Maeti Ylihärmä kalmistule. (M.S.)
KIVINEN, Paavo Jalmari Fransi p, Soome allohvitser (1920).
VR II/3, nr 1807/26.03.1920 Rühma juhatajale Paawo KIWINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.09.1897 Soomes Ikaalineni alevis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist 1919 detsembrini 1920 sõjaväeteenistuses merepataljonis. Nooremallohvitser 1919, allohvitser 1920. Oli Mellilä KL, alates 1923 Punkalaiduni KL liige. Kaupmees Punkalaiduni v Oriniemis. Jätkusõjas osales novembrini 1941. Suri 13.06.1951 Punkalaidunis. Maeti Punkalaiduni Ülakalmistule. (M.S.)
KIVINURM (kuni 1937 KLEMMER), Alfred-Ferdinand Aleksander-Ferdinandi p, reamees (1923), vanemallohvitser (1928).
VR III/3, nr 2809/10.12.1924 Reamees Alfred KLEMMER’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 07.12.(24.11.)1905 Tallinnas rätsepa peres. Lõpetas 1921 Tallinnas algkooli. Töötas Tallinnas lukksepana. Detsembrist 1923 vabatahtlikult Auto-Tanki Divisjonis 2. tankide kompanii motorist. Kapral jaanuarist 1924. Jätkas üleajateenijana, maist 1929 1. diviisi ülema A. Tõnissoni autojuht. Nooremallohvitser 1926, vanemallohvitser 1928. Augustis 1930 lahkus teenistusest. Töötas erafirmades autojuhina. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.01.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 29.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene, sünd Aeltermann (1907), pojad Kaljo (1931), Ülo (1937) ja Ilmar-Endel (1939). (J.P.)
KIVIRAND (kuni 1940 KREUZSTEIN), Victor-Adalbert-
Osvald Carl-Augusti p, reamees (1919).
VR II/3, nr 824/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Wictor Kaarli p. KREUZSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 märtsil 1919 a. Saaluse mõisa juures.
Sündis 29.(17.)07.1898 Pärnumaal Kilingi vallas veskirentniku peres, peatselt asuti Viljandimaale Taevere Võlli veskisse. Õppis Taevere Kase valla-, Suure-Jaani kihelkonna- ja Vastemõisa ministeeriumikoolis. VS ajal novembrist 1918 Suure-Jaani KL liige, alates 02.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ratsaluurajate komandos, edasi 3. roodus ja kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 Sakala partisanide polgu sõduripoe müüja, maist 1920 tööroodus. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Taevere v Lahmuse m Aru talu. Seejärel talunik. Oli Lahmuse põllumajandusliku ühingu, KL Sakalamaa mlv Suure-Jaani mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal kuulus OK ridadesse. Pidas kevadeni 1949 talu, seejärel oli Sangari kolhoosi liige, kolis Kohtla-Järvele, töötas põlevkivikombinaadis, siis oli kodukandis Lahmuse sovhoosi põllutööline. Suri 03.02.1977 Viljandi raj Suure-Jaani kn Aru talus. Maeti Suure-Jaani kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Tuudelep (1901), lapsed Lembit (1929–61) ja Laine (1935). Õemees August Mutli oli Saksa ajal Suure-Jaani linnapea. (J.P.)
KIVISAAR (ka KIVISSAAR), Peeter Jaagu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1180/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Peeter Jaagu p. KIWISAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Geruschka küla waldamisel.
Sündis 11.03.(28.02.)1896 Viljandimaal Heimtali v Piska talu töölise peres. Õppis Kõpu vallakoolis. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 2. eskadronis, detsembris 1918 viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu, juunist 1919 roodu rühmaülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Rentnik Suure-Kõpu, hiljem Sürgavere vallas. Sai 1933 VR kavalerina Viljandimaal Holstre v Vaeva, hilisema nimega Vardja talu. Oli talunik. VRVÜ Viljandi osak liige. Pidas kevadeni 1949 talu, seejärel kolhoosi liige, lühikest aega kolhoosi Uus Elu esimees, siis põllutööline ja puusepp. Asus 1970 elama Viljandisse. Suri 08.08.1974 Viljandis. Maeti Paistu kalmistule. Abikaasa Amalie, sünd Sulaoja (1899–1970), poeg Heino (1935–2001). (J.P.)
KIVIVÄLI (kuni 1940 JAKOBSON), Johannes Juhani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 328/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johann Juhani p. JAKOBSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 10.02.(29.01.)1898 Pärnumaal Audru v Kivivälja talu pidaja peres. Õppis Põhara valla- ja Audru kihelkonnakoolis. Töötas 1914–15 Peterburi relvatehastes treialina. I MS ajal veebruarist 1917 veebruarini 1918 suurtükiväes. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodus. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Veebruarist 1920 polgu kuulipildujate roodus, aprillist 1920 jaoülem, augustist 1920 rühmaülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant aprillist 1940. Pidas Kivivälja talu. Oli Audru karskusseltsi ja Audru põllumeeste seltsi juhatuse liige, VTÜ Liiva osak ja 1923–40 KL Audru mlvk Malda rühmapealik. VRVÜ Pärnu osak liige. Osales suvel 1941 lahingutes hävituspataljoni ja Punaarmee vastu. Oli 1941–44 OK Audru kompanii jaoülem. Sügisest 1944 metsavend Audru ümbruses ja Võlla rabas. Nõukogude võim arreteeris ta 29.09.1951 Põhara külas Ränga talus, mõisteti jaanuaris 1952 25 aastaks vangi, oli Komi ANSV IntaLagis, vabanes 1956. Pärast vabanemist töötas Audrus katlakütjana. Suri 21.08.1976 Pärnu raj Audru külanõukogus liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Jakobi (1900–82, arreteeriti 1945, oli Siberis), tütar Evi-Lea (1932, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K.)
KLAAMAS, Johannes vt KLAMAS, Johannes Gustavi p.
KLAAR, Jaen Tõnu p, vanemleitnant (1920), kaptenmajor (1938).
VR II/3, nr 2529/21.02.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komanderile, leitnant Jaan Tõnise p. KLAAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes: Tsitri lahes, Loo mõisa juures, Naroowa-Jõesuus, Bolderaas ja Saarema operatsiooni läbiwiimisel.
VR II/2, nr 852/01.09.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komanderile, wanemleitnant Jaan Tõnu p. KLAAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Düüna jõesuus.
VR I/3, nr 2996/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis vanem-leitnant Jaan KLAAR suurtükilaev „Lembit“ komandörina Eesti Vabariigi vastu üles näidanud veebruaris ja märtsis 1919 Saare ja Muhumaa mässu maha surumisel ning Kaporje operatsioonis Peipia sadamas sideme loomisel.
Sündis 27.(15.)01.1889 Saare mk Muhu saarel Muhu-Suuremõisa v Viira k Peedu talu pidaja peres. Õppis Hellamaa ministeeriumikoolis, lõpetas 1913 Paldiski merekooli ja 1916 Kroonlinna mereväelipnike kooli. Töötas 1905–08 Läänemaal Taeblas kooliõpetajana. Alates 1908 madrusena rahvusvahelisel laevaliinil, tüürimehena tegi Norra parklaeval Saturnus kaasa ümbermaailmareisi, 1912–14 auriku Hurricane kapten. I MS ajal augustist 1914 2. Balti mereväe ekipaaži miiniristleja Burnõi roolimees, jaanuarist 1916 Kroonlinnas 1. Balti mereväe ekipaažis. Lipnik aprillist 1916. Aprillist 1916 aprillini 1918 Balti laevastiku vahilaeva Kunitsa vahiohvitser, seejärel Balti Päästeseltsi auriku Boris Dorn kapten. VS ajal alates 18.12.1918 suurtükilaeva Lembit komandör, ühtlasi veebruarist märtsini 1919 Saaremaa mässu mahasurumise salga ülem, augustist 1919 ka merejõudude juhataja asetäitja. Leitnant septembrist 1919. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome lahel ja Daugava jõe suudmes. Vanemleitnant jaanuarist 1920. Märtsis 1921 lahkus teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Võnnu v Pärnamäe talu, endise Võnnu mõisa südame. Oli 1921–23 AS Joh. Pitka ja Poegade välistööde ja rannasõiduliinide ning 1923–35 Balti Päästeseltsi rannasõiduliinide juhataja. Novembrist 1925 KL Tallinna mlv 2. mlvk pealik, veebruarist 1926 Ida mlvk pealik, veebruarist 1935 tegevteenistuses KL peastaabi mereüksuste jsk pealiku kt ja oktoobrist 1936 pealik. Tegutses 1937–39 Hispaania kodusõtta mittevahelesegamise komisjonis Prantsusmaal. Kaptenmajor 1938. Oli 1930–34 Tallinna linnavolikogu liige, 1931–32 Tallinna EVL ja Eesti Laevajuhtide Seltsi esimees, Noorseppade vanematekogu juhatuse liige, VRVÜ keskjuhatuse laekur, VRVÜ Tallinna osak juhatuse liige ning 1931–36 ajakirja „Laevandus ja Kalandus“ ärijuht. Nõukogude allveelaev kaaperdas 15.06.1940 hilisõhtul Soome lahel kiirkaatri, millega ta oli teel Tallinnast presidendi suveresidentsi Oru lossi. Arreteeriti ja viidi Leningradi, hiljem Komi vangilaagrisse. Suri 02.04.1943 Komi ANSV Vožajelis UstVõmLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR III kl mõõkadega (1929). Abikaasa Liidia, sünd Noss (1890–1968, pääses suvel 1940 Rootsi), lapsed Leonid (1917–17), Aino (1918–20) ja kasutütar Leida (1926, pääses suvel 1940 Rootsi). Kasutütre äi Ants Piip VR III/1. (J.P.)
KLAAS (kuni 1940 GLASE), Aleksander Jakobi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 675/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu reamees Aleksander Jakobi p. KLAOSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokina külas.
Sündis 09.12.(27.11.)1894 Järvamaal Esna vallas sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 15. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 26.04.1919 Sorokino küla all põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Esna v Ammuta m Pikajaagu talu. VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 17.11.1940 Kareda v Pikajaagu talus. Maeti Kadastiku kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Magda, sünd Josev (1902–90), lapsed Erich (1922–41), Eino (1925–82), Hilja (1928), Elvi (1932), Ilme (1935) ja Aime (1937). (M.S., J.P.)
KLAASEN, Herman Jakobi p, nooremallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 319/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Herman Jakobi p. KLAASEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juunil 1919 a. Engelhardshofi mõisa all.
Sündis 11.04.(30.03.)1899 Harjumaal Juuru vallas talupoja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Ametilt treial. Taali valla nimekirjas. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus, juulist novembrini 1919 õppekomandos, jaanuarist 1920 rühmaülem. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 2. roodus rühmaülem. Vanemallohvitser juulist 1920, veltveebel oktoobrist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Mölder Uue-Vändra v Rae veskis. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal asus elama Järvamaale Särevere valda. Nõukogude ajal Rae veski villaketraja. Suri 11.04.1964 Paide raj Türi kn Arukülas. Maeti Vändra kalmistule. Vallaline. (M.S.)
KLAASING, Aleksander vt KLASING, Aleksander Mihkli p.
KLAMAS, Johannes Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 54/21.02.1920 1 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Johannes Kustase p. KLAAMAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Marienburgi sihil waenlase liini läbimurdmisel, kes ennast Wiitina mõisas tugewasti kindlustatud oli, – jookstes esimesena waenlase kaewikute juurde ja ärawõetud kuulipildujast tuld awades mis waenlast taganema ja kuulipildujaid maha jätma sundis.
Sündis 24.(12.)02.1895 Harjumaal Rammu saarel. Õppis vallakoolis. Kalur. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 02.02.1919 1. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist juulini 1919 lähetuses Soomusrongide Divisjonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli kalur Rammu saarel. Suri 10.09.1921 Kaberneeme lahel meremiini plahvatuses. Maeti Jõelähtme kalmistule. Nimi Jõelähtme sambal. Vallaline. (M.S.)
KLASING, Aleksander Mihkli p, kapral (1918).
VR II/3, nr 657/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu kapral Aleksander Mihkli p. KLAASING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 06.08.(25.07.)1896 Virumaal Rägavere v Vaeküla mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 4. Eesti polgus. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodus, veebruarist 1919 8. ja 7. roodus ning maist 1919 10. roodus jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Maist 1920 Tallinna tagavarapolgu 5. vahiroodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Rägavere v Saare talu. Vahistati 29.04.1934 Rägavere vallas tüli käigus venna tapmise pärast. Mõisteti septembris 1934 Rakvere-Paide rahukogu otsusega kuueks aastaks sunnitööle, oli Rakvere ja Tallinna Keskvanglas, vabanes enne tähtaja lõppu juulis 1938. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 12.05.1942 Rägavere v Saare talus. Maeti Rakvere linnakalmistule. Abikaasa Maie (kuni 1937 Marie-Rosalie), sünd Pärkmann (1901–87), tütar Hilja-Elfriide (1928). (M.S., J.P.)
KLASMANN, Julius-August Jaani p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1594/14.12.1920 3 jalawäe polgu leitnandile August KLASSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Stackelni alewi waldamisel.
Sündis 23.(11.)04.1897 Võrumaal Laanemetsa v Taheva m Tõrvase külas. Õppis Valga reaal- ja 1917 Gatšina lipnikekoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal alates juulist 1915 vabatahtlikult 175. tagavarapataljonis, novembrist 1915 84. Širvanski jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis, juulist 1917 junkruna surmapataljonis, oktoobrist 1917 15. Siberi kütipolgus. Lipnik augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 21.05.1916 Krevo lähedal haavata. Novembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus 1. roodu ja hiljem õppekomando nooremohvitser. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu ratsaluurajate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.05.1919 Lätis Neu-Wohlfahrti mõisa juures haavata. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Valgamaal Karula v Iigaste m Laane talu, müüs selle 1925 ära. Teenis maist 1920 3. jalaväepolgu ja juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) ratsaluurajate komando ülemana, märtsist 1924 7. jalaväerügemendi 2. kompanii rühma- ja töökompanii ülem, oktoobrist 1925 ohvitseride keskkogu majavanem. Kapten novembrist 1924. Juulis 1927 vabastati teenistusest. Oli EVL keskjuhatuse liige ja ajalehe „Võitlus“ vastutav toimetaja. Arreteeriti 12.03.1934 Tallinnas. Mõisteti juunis 1935 tingimisi kuueks kuuks vangi vabadussõjalaste liikumises osalemise eest, oli märtsist novembrini 1934 Tallinna Keskvanglas. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes amnestiaga jaanuaris 1938, teenetemärgid tagastati juunis 1939. Oktoobris 1939 siirdus ümberasumise korras Saksamaale. Suri 18.10.1947 Saksamaal Göttingenis. Maeti Göttingeni kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Magdalena-Luise-Antonina, sünd Bickel (1896), poeg Karl-Julius (1923). (A.K., J.P.)
KLAUDIUS, Jüri Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1101/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Jüri KLAUDIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juunil 1919 a. Lätimaal, Seltinghofi kiriku juures. (Täpsustus: langes 29.05.1919.)
Sündis 09.02.(28.01.)1886 Järvamaal Väätsa vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 01.02.1919 2. ratsapolgu 4. eskadronis, komandeeriti 3. eskadroni juurde. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sattus 29.05.1919 Lätis Seltinghofi kiriku lähistel punaarmeelaste kätte vangi ja tapeti põgenemiskatsel. Vallaline. (J.P.)
KLEEMENT, Johannes vt KLEMENT, Johannes Jaani p.
KLEESMENT, Nikolai vt KLESMENT, Nikolai Johannese p.
KLEIN, Jaan vt KOIDU, Jaan Jaani p.
KLEIN, Karl Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 274/11.06.1920 Mere dessant pataljoni ohwitseri asetäitja Karl Jüri p. KLEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 5 jaanuaril 1919 a. Zitri all ja 18 jaanuaril 1919 a. Waiwara dessandis.
Sündis 29.(17.)05.1894 Tallinnas tõllassepa peres. Õppis Tallinnas linna alg- ja 1904–13 Peetri reaalkoolis, 1913–16 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas, 1917 2. Odessa lipnikekoolis (ei lõpetanud), 1918 Balti tehnikaülikoolis Riias ja 1922–26 Tartu ülikooli kaubandusosakonnas (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige alates 1913. I MS ajal oktoobrist 1916 Nižni Novgorodi üliõpilaste pataljonis, jaanuarist 1917 sõjakoolis, märtsis vabastati tervislikel põhjustel. VS ajal alates 04.12.1918 vabatahtlikult madrusena suurtükilaeva Lembit dessantroodus, märtsist 1919 Meredessantpataljonis. Ohvitseri asetäitja märtsist 1919. Maist 1919 Kalevlaste Maleva spordisalga pealik, detsembrist 1919 sõjaväe spordikursuste ülema abi. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Keila v Käesalu m Laane talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Tegeles spordiga alates 1911 Tallinna SPS Valvaja ja 1913 Kalevi ridades, võitis 1914 I Eesti üliõpilaste olümpial viievõistluse. Töötas Kalevi ujumisõpetajana, oli 1919 I spordikongressi organiseerija, alates 1928 EKRAVE veespordiosak abijuhataja ning pidas Laane talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal 1944–49 Klooga abimetsaülem, 1949–50 ehitustööline Ukrainas. 1950–54 töötas Valga ehituskontoris ja 1955–60 Rapla sovhoosis. Suri 03.06.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Martha-Johanna-
Elvine, sünd Beilberg (1896–1967). (M.S., J.P.)
KLEIN, Valdemar Anton Carl, Taani kapten.
VR I/3, nr 2438/26.03.1920 Daani ambulantsi juhatajale Kapten Woldemar Anton Carl KLEIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haigetele ja haawatutele sõduritele arstiabi organiseerimisel, iseäranis Daani ambulantsi edurikkal juhtimisel.
Sündis 1864 Taanis. Taani Punase Risti liige. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas ligi 110 voodikohaga Taani Punase Risti ambulantsi Valdemar Sejr ülem. Detsembrist 1919 Vene Loodearmee teenistuses ning 1920–21 ambulantsi Dannebrog ülem Poolas. Suri 1926. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
KLEMENT, Daniel-Rudolf Jaani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 41/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamehele Daniel Jaani p. KLEMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 weebruaril 1919 a. Polja külas, haawatuna, peale eskadroni ülema surma ja rühma ülema haawamist, kui meeste keskel segadus tekkis, neid korraldades ja lahingusse tagasi juhtides.
Sündis 09.02.(28.01.)1894 Tartumaal Raadi v Vasula mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 07.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 10.02.1919 Polja küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Ostis 1924 Raadi v Kasaka talu, oli talunik. KL Tartumaa mlv Tartu-Maarja mlvk Raadi kompanii pealik. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 17.07.1939 Tartus. Maeti Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Salme, sünd Paal (1900–89), lapsed Helga (1924–49), Arnold (1927–2006) ja Kalju (1938–38). (M.S.)
KLEMENT, Johannes Jaan-Augusti p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1207/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 kapralile Johannes KLEEMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 juulil 1919 a. Dubrovka jaama ees.
Sündis 30.(18.)04.1898 Tartus. Õppis Tartus linna algkoolis, masinist. I MS ajal 1917–18 Tallinnas Peeter Suure merekindluses. VS ajal alates 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 patareis nr 2. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 soomusrongide suurtükiväedivisjonis, jaanuarist 1921 lr sr nr 2 patareis. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Pidas Harjumaal Keila krkm Allika talu ning töötas Tallinnas raudteelasena. Oli Keila piimaühisuse ja tarvitajate ühisuse juhatuse liige. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.05.1950 Tallinnas. Mõisteti oktoobris 1950 25 aastaks vangi, pärast vabanemist elas Tallinnas. Suri 14.10.1966 Tallinnas. Maeti Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Alide Elvine Parasmägi, sünd Ermann (1900). Teine abikaasa Jelisaveta (1912–95). (A.K.)
KLEMETTI, Benjamin Heikki p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2241/26.03.1920 Sõdurile KLEMETTI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.10.1892 Soomes Sotkamo vallas põllumehe peres. Veebruaris 1916 liitus 27. jäägripataljoniga, aprillist 1916 tsiviiltöödel, novembris 1918 saabus Soome. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli meremees, hiljem tööline. Talvesõja ajal tagalateenistuses Kannase armeekorpuses Viiburi–Syyspohja lõigul. Jätkusõjas 1941 3. kindlustustööde pataljonis, hiljem pataljoni A hooldekeskuses. Suri 06.01.1967. Maeti Sotkamo kalmistule. (M.S.)
KLEMETTI, Heikki Valentin Hermani p, Soome muusikateadlane.
VR I/3, nr 2038/14.05.1920 Magister Heikki KLEMETTI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 14.02.1876 Soomes Kuortanes köstri peres. Lõpetas 1894 Vaasa lütseumi, alates 1894 õppis orkestrikoolis Helsingis, omandas 1899 filosoofiamagistri kraadi, 1902 Regensburgis, 1903–06 kirikumuusika akadeemias ja Sterni konservatooriumis Berliinis. Töötas 1906–08 organisti ja lauluõpetajana Poris, oli 1910–20 Helsingi muusikakoolis muusikaajaloo õpetaja, 1916–44 Helsingi ülikoolis teoloogiateaduskonna kirikulaulu õppejõud ja aastast 1923 professor. VS ajal EAP propaganda toimkonna liige. Oli 1907 ajakirja „Säveletär“ toimetaja, 1919–45 ajalehe „Uusi Suomi“ muusikakriitik, 1930 ja 1933–46 „Suomen Musiikkilehti“ toimetaja, 1926–53 segakoori Suomen Laulu lauluõpetuse süsteemi looja ja dirigent, 1936 Helsingi ülikooli filosoofia ja 1946 teoloogia audoktor, Rootsi kuningliku muusikaakadeemia liige. Juhatas mitut koori, oli koori Ylioppilaskunnan Laulajat audirigent, 1928–46 Soome Kooriliidu ning aastast 1934 Soome Lauljate ja Muusikute Liidu asutaja ja esimees. Loonud koori- ja soololaule ning avaldanud uurimusi Soome muusikaloo ja rahvamuusika kohta. Suri 26.08.1953 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR II kl (1939). (M.S.)
KLEMMER, Alfred vt KIVINURM, Alfred-Ferdinand Aleksander-Ferdinandi p.
KLESMENT, Johannes Juhani p, vanemmasinist (1919).
VR II/3, nr 300/11.06.1920 Miiniristleja „Kalew’i“ ülemale masinistile Johannes Johannese p. KLEESMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 mail 1919 a. Luuga jõel. (Täpsustus: tegelikult oli miiniristlejal Wambola.)
Sündis 06.07.(23.06.)1895 Harjumaal Kloostri v Leetse m Uuetooma talu pidaja peres. Õppis Leetse valla- ja Paldiski õigeusu kirikukoolis. Ametilt meremees ja kingsepp. I MS ajal Läänemere sõjalaevastiku miiniristleja Legki kütja. VS ajal alates 23.12.1918 1. jalaväepolgu tööroodus, aprillist 1919 Mereväe Ekipaažis, maist 1919 miiniristlejal Wambola vanemmasinist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel ning dessantoperatsioonides Luuga jõel ja Kaporje lahes, kus sai ka kergelt haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kloostri v Pallaste m Rägastiku talu. Oli talunik ja kütja raudtee 1. liini jaoskonnas. Oli Kloostri vallavolikogu ja Harju-Madise kirikunõukogu liige, Paldiski algkooli hoolekogu esimees, Paldiski VTÜ juhatuse ja Leetse-Laoküla VTÜ asutajaliige ning 1932 esimees, Kloostri VTÜ Leetse-Laoküla kogu vanem ning KL Paldiski lõhkesalga pealik. VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisel 1939 aeti Punaarmee baasi loomise tõttu talust välja, rajas Padise v Lemmaru k Pagula talu. Oli talunik. Nõukogude ajal kevadest 1949 kohaliku kolhoosi, hiljem Vasalemma sovhoosi põllutööline. Suri 14.03.1983 Harju raj Vasalemma külanõukogus. Maeti Harju-Madise kalmistule. Abikaasa Aline-Katarina, sünd Pikaro (1897–1979), lapsed Erich (1920, mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, jäi teadmata kadunuks), Ilse (1922–2002), Ervin (1923–2002, teenis Saksa armees, sai Sinimägedes haavata), Elmar-Johannes (1925, II MS ajal Saksa armees, kinnitamata andmeil hukkus laeval Moero), Õie (1927–44), Martin (1928–2015), Salme (1932), Jüri (1934) ja Tõnis (1936). (M.S.)
KLESMENT, Nikolai Johannese p, kapral (1920).
VR II/3, nr 901/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Nikolai KLEESMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisas.
Sündis 01.10.(18.09.)1900 Tallinnas. Õppis Tallinnas linna algkoolis. VS ajal alates 01.03.1919 Kalevlaste Maleva reservis, aprillist 1919 tehnilises roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.06.1919 Lätis Lode jaama juures haavata. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni kuulipildujate roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Tööline Tallinnas. Suri 23.02.1931 Tallinnas. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistule. Vallaline. (M.S.)
KLETTENBERG, Aleksander Peetri p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 2630/26.08.1921 Ratsa polgu kapralile Aleksander KLETENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 15/16 aprillil 1919 a. Pulli-Enno küla juures.
Sündis 25.(13.)07.1892 Viljandimaal Viljandi krkv Söödi talus rentniku peres. Õppis Pärsti vallakoolis. I MS ajal teenis ratsaväes. VS ajal alates 18.12.1918 nooremallohvitserina Ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Pidas Pärsti, hilisemas Viljandi vallas Aru-Antsu talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Talupidaja kevadeni 1949, seejärel kolhoosis põllutööline. Suri 17.11.1965 Viljandis. Maeti Viljandi Pauluse kalmistule Pärnu maantee ääres. Abikaasa Salme, sünd Viisak (1897–1939), pojad August (1919–97) ja Kalju (1926–65, II MS ajal Saksa armees, 1951–54 Narva vangilaagris). (J.P.)
KLIMBEK, Jaan Joosepi p, vanemroolimees (1919).
VR II/3, nr 182/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni wanemale roolimehele Jaan Joosepi p. KLIMBEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud öösel 25/26 augustil 1919 a. Pihkwa all, ujuwa silla lõhkumisel.
Sündis 22.(10.)10.1891 Tartumaal Kastre v Piirissaarel taluperes. Õppis vallakoolis. VS ajal Peipsi laevastiku divisjonis vanemroolimees. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Edasi kalur Meeksi v Piirissaarel. 1934–40 KL ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal mootorlaeva Karu kapteni abi, elukoht Tartus. Nõukogude võim arreteeris ta 03.07.1941 Tartus. Suri 01.11.1941 Usbeki NSV Andižani vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (M.S.)
KLING, Nils Wilhelm, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2713/25.05.1923 Lipnik Nils KLING’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.06.1892 Rootsis Göteborgis. Aedniku õpilane. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome, hiljem elas Rootsis. Suri 08.02.1958. Maeti Göteborgi lähistel Mölndali kalmistule. (M.S.)
KLINGEMANN, Otto Christian Viggo Sophuse p, Taani lipnik (1917), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 1932/26.03.1920 Lipnik Otto KLINGEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.06.1896 Taanis Frederikshavnis. Lõpetas põllutöökooli, ametilt valitseja. Aastast 1911 tegutses põllumajanduses. Teenis I MS ajal Taani välisuurtükiväes, kus lõpetas tagavaraväeohvitseride kooli. Lipnik jaanuarist 1917. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompaniis, kus oli väliköökide ülema abi ja talliülem. Eesti lipnik septembrist 1919. Jäi pärast sõda Eestisse, tegutses ärimehena puidutööstuses. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Abikaasa Lilly Elfriede, sünd Lehmthal (1895 Tallinnas), tütar Karen (1930 Tallinnas). (M.S.)
KOCH, Aleksanteri Valdemar Johan Woldemari p, Soome reamees (1919), veltveebel (1939).
VR II/3, nr 2260/26.03.1920 Sõdurile Aleksander KOCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.01.1899 Soomes Koivistos õllepruuli peres. Õppis algkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1921–22 Häme ratsarügemendis, Koivisto KL liige. Talvesõja ajal oli Koivisto KL koosseisus, osales Summa ja Saarenpää lahingutes. Kapral 1921, nooremseersant septembrist 1921, seersant oktoobrist 1921, veltveebel 1939. Töötas kelnerina. Suri 24.05.1956 Raumas. Maeti Rauma linnakalmistule. Teised autasud: Soome VR III kl. (M.S.)
KOCH, Voldemar vt KOHT, Voldemar-Karl Karli p.
KOERN, August Jaani p, kadett (1919), leitnant (1925).
VR II/3, nr 1399/08.10.1920 Scouts polgu nooremale alamohwitserile August KOERN’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 27.(14.)04.1900 Viljandimaal Uue-Võidu v Liigu talu pidaja peres. Õppis 1908–10 Uue-Võidu vallakoolis, 1910–11 J. Kirsipuu eragümnaasiumis Tallinnas, 1911–14 Tallinna Aleksandri, 1915–18 Nikolai ja linna poeglaste gümnaasiumis, 1918 Riia polütehnilises instituudis, 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1922 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1920–27 Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas. EYS Veljesto liige. VS ajal alates 24.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa 1. rühma 2. jao ülem, jaanuarist 1919 corporal A company’s, jaanuarist märtsini 1919 koos 1. rühmaga kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantosas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 01.04.1919 Võrumaal Kõvera küla all haavata. Juulist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1920. Sai autasuks Tartumaal Mäksa v Kaagvere m Kalda talu, müüs selle 1928 ära. Augustist 1920 nooremohvitser Scouts polgu 2. roodus, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi pataljoni Scouts roodus, märtsist 1921 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, aprillist 1921 sõjaväe õpetuskomitee tõlk, märtsist 1924 kindralstaabi 6. osak sekretär, aprillist 1927 kindralstaabi käsundusohvitser. Alamleitnant juulist 1922, leitnant novembrist 1925. Oktoobris 1927 lahkus teenistusest. Seejärel välisministeeriumi 2. sekretär, detsembrist 1929 Berliini saatkonna atašee, septembrist 1932 taas välisministeeriumi 2. sekretär, aprillist 1933 1. sekretär, jaanuarist 1936 konsulaarbüroo juhataja ja aprillist 1936 ühtlasi protokolliülem, septembrist 1936 Varssavi saatkonna 1. sekretär, juulist 1939 Kopenhaageni saatkonna 1. sekretär, aprillist 1940 saatkonna nõunik. Augustis 1940 vabastas Nõukogude riik ta teenistusest, jäi Taani ja jätkas Eesti esindamist. Töötas 1949–71 Taani riiklikus raamatukogus, märtsist 1964 juunini 1982 Eesti eksiilvalitsuse välisminister. Kuulus Balti Komiteesse Taanis ja Eesti Seltsi Kopenhaagenis, oli Eesti Rahvusnõukogu Taani esinduse esimees ja infokeskuse juht, Euroopa Ikestatud Rahvaste Assamblee esindaja Taanis ning Euroopa liikumise Eesti Rahvuskomitee esimees. Pidas loenguid Århusi ülikoolis, mitmes seltsis ja Karupi riiklikus seminaris. Elas Kopenhaageni Gentofte eeslinnas Hellerupis. Suri 11.01.1989 Kopenhaagenis. Tuhastatud põrm puistati Läänemerre. Nimi tahvlil välisministeeriumis. Teised autasud: VT III kl (1939), Poola PRO IV kl ja Leedu GO III kl. Abikaasa Sigrid, sünd Gutmann (1914), tütar Pia-Ann (1939). Vend kapten Tõnis Koern VR II/3 ja onupoeg kolonel Viktor Koern VR II/3. (J.P.)
KOERN, Tõnis Jaani p, alamkapten (1919), kapten (1922).
VR II/3, nr 2939/18.02.1925 hinnates vahvust, mis alamkapten Tõnis KOERN Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu ülemana Eesti Vabadussõjas üles näidanud vaenlase rinde murdmisel Panikovitschi mõisa all 23. aprillil 1919.
Sündis 28.(16.)08.1897 Viljandimaal Uue-Võidu v Liigu talu pidaja peres. Õppis Uue-Võidu vallakoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1914–15 1. Petrogradi tehnikumi elektrotehnika osakonnas, 1916 Vladimiri sõjakoolis ja 1923–26 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemia osakonnas. Keemiamagister 1928. I MS ajal jaanuarist 1916 läkitati sõjakooli. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 12. Siberi tagavara kütipolgu 8. roodus, augustist 1916 22. brigaadi 4. polgus, septembrist 1916 10. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 328. Novoussenski jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Alamleitnant maist 1917, leitnant novembrist 1917. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 25.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu ülem, septembrist 1919 Katšanovi partisanide polgu moodustaja ja ülema kt, oktoobrist 1919 taas Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu ülem. Alamkapten detsembrist 1919 (kapten jaanuarist 1924). Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 16.01.1919 Tartumaal Puka alevi juures ja 21.03.1919 Võrumaal Kallase külas haavata. Jaanuarist 1920 Sakala partisanide polgu adjutant, jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Kuksema v Roosna-Alliku m Kiviste talu, müüs selle 1926 ära. Töötas 1926–28 Tartu ülikoolis assistendina ja 1928–33 keemikuna Riigi Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve kaevanduse laboratooriumis. VRVÜ Tartu osak liige. Läks vabasurma 06.09.1933 Kohtla-Järvel. Maeti Narva-Jõesuu kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Elsa-Emilie, sünd Kaasik (1900), pojad Ülo (1929–30) ja Taido-Ülo (1931). Vend leitnant August Koern VR II/3 ja onupoeg kolonel Viktor Koern VR II/3. (J.P.)
KOERN, Viktor (kuni 1916 Johannes) Jaagu p, kapten (1920), kolonel (1937).
VR II/3, nr 726/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu ülemale, leitnant Wiktor Jaagu p. KOERN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla waldamisel.
Sündis 23.(11.)05.1892 Tartumaal Saduküla vallas kooliõpetaja peres. Õppis Tartu linnakoolis, 1910–12 Riia polütehnilise instituudi elektrotehnika kursustel, 1915 Odessa lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis. Jaanuarist 1914 2. Siberi sapööripataljonis. Osales I MS sündmustes septembrist 1914 koos pataljoniga, juulist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser 133. ja 278. tagavarapataljonis. Märtsist 1916 167. Ostrogi jalaväepolgu nooremohvitser ja 3. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Valgevenes, sai 01.04.1915 Prasnõši all haavata, 05.07.1916 Skrobovi juures põrutada ja 03.09.1916 Baranovitši juures gaasimürgituse. Alamleitnant vanusega juulist 1916, leitnant vanusega novembrist 1916. Jaanuarist 1918 1. Eesti polgu nooremohvitser, veebruarist juulini 1918 sakslaste juures vangistuses. VS ajal alates 23.11.1918 vabatahtlikult 1. jalaväepolgu ja detsembrist 1918 5. jalaväepolgu nooremohvitser, veebruarist 1919 4. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 12.07.1919 Pihkva all Fomkino küla juures haavata. Alamkapten juunist 1919, kapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Pikkjärve talu. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu pataljoni ja roodu ülem, juulist 1922 2. jalaväepolgu rooduülem, aprillist 1925 5. jalaväepolgu 4. pataljoni ülem, oktoobrist 1925 7. jalaväerügemendi 1. pataljoni ja detsembrist 1925 Petseri garnisoni ülem, novembrist 1927 7. jalaväerügemendi ülema abi, märtsist 1934 5. üksiku jalaväepataljoni ülem, juunist 1936 1. jalaväerügemendi ülema kt, veebruarist 1937 ülem, novembrist 1939 Viru-Järva sõjaväeringkonna ülem, detsembrist 1939 Narva sõjaväeringkonna ülem ning korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Major novembrist 1925, kolonelleitnant 1929, kolonel 1937. EVL Võru osak, IL ja VRVÜ Narva osak liige ning Virumaa Spordiliidu juhatuse esimees. Sügisest 1940 valenime all Pärnu kalakombinaadis ehitustööline, suvel 1941 varjas end. II MS ajal alates 08.07.1941 Pärnu OK ülem. Langes 19.07.1941 Pärnumaal Audru lahingus. Maeti Pärnu Vabadussõjas langenute ühiskalmistule. Nimi Audru lahingu tähisel ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene StO II ja III kl, AnO II, III ja IV kl ning GeO IV kl. Abikaasa Olga, sünd Bikernieks (1898, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Lydia (1919–2013) ja Viktor (1920, küüditati 1941, vabanes 1958). Onupojad leitnant August Koern VR II/3 ja kapten Tõnis KoernVR II/3. (A.K., J.P.)
KOFKIN, Boris vt KOVKIN, Boris Andrei p.
KOFOED, Hans Oscar, Taani leitnant (1915), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1939/26.03.1920 Leitnant Hans KOFOED’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.06.1891 Taanis Bornholmi saarel Østerlarsis (teisal Rønnes). Töötas 1907–11 postiteenistuses, seejärel raamatupidajana Kopenhaagenis. I MS ajal alates 1914 rannakaitse suurtükiväes, 1914–15 rannakaitse suurtükiväe koolis. Lipnik veebruarist 1915, alamleitnant juulist 1915 ja reservleitnant novembrist 1915. Vabastati teenistusest 1918. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii kuulipildujate rühmaülem. Eesti leitnant märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Juunis 1920 sõitis Ameerikasse, kus töötas Los Angeleses parkimiskorralduse juhatajana. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
KOGER, Ado Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1560/19.10.1920 6 jalawäe polgu ohwitseri asetäitjale Ado KOGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 17 augustil 1919 Nischi küla all.
Sündis 29.(17.)09.1893 Pärnumaal Sauga vallas töölise peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis. I MS ajal novembrist 1914 175. tagavarapataljonis, maist 1915 1. kuulipildujate polgus ja juulist 1915 7. Turkestani kütipolgu kuulipildujate roodu rühmaülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, sattus 30.09.1915 Neemeni jõe ääres vangi, põgenes septembris 1918. VS ajal alates 11.12.1918 kapralina 6. jalaväepolgu 2. roodus rühmaülem, maist 1919 3. roodu vanemohvitseri kt, novembrist 1919 3. roodu ülema kt, detsembrist 1919 2. roodu ülema kt. Vanemallohvitser maist 1919, ohvitseri asetäitja juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Audru v Lindi m Savi talu. Oli talunik. VRVÜ Pärnu osak liige. Kinnitamata andmeil arreteeris Nõukogude võim ta II MS järel ning hoidis mõnda aega Tallinna vanglas. Elas hiljem Lätis Ainažis, seejärel Tallinnas. Suri 12.10.1983 Tallinnas. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Liisu, sünd Kesper (1895–1984), poeg Aado (1925–90). (A.K., J.P.)
KOGER, Juhan Juhani p, lipnik (1918).
VR II/3, nr 2901/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu 8. roodu ülem lipnik Juhan KOGER Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 22. juunil 1919 Veeveri juures, juhtides roodu vallutas Landeswehri hästi kindlustatud liini, kuid hakates pealetungi jätkama sai kaevikust välja hüpates surma.
Sündis 11.09.(30.08.)1897 Pärnumaal Sauga v Moka talu pidaja peres. Õppis Viljandi linnakoolis, Pärnu gümnaasiumis, 1917 2. Oranienbaumi lipnikekoolis ja Põhja-Eesti põllutöökoolis. I MS ajal maist 1916 vabatahtlikult 180. tagavarapolgus, sõjakoolis aprillist 1917. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser Taškendi sõjaväeringkonna staabis, detsembrist 1917 veebruarini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 03.12.1918 4. jalaväepolgus läbikäijate komando ja 5. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 Pärnu kaitsepataljonis, veebruarist 1919 luurajate komando ülem, maist 1919 9. jalaväepolgu 2. roodu vanemohvitser ja 8. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Heinaste liinil ja Lätimaal, sai 25.12.1918 Kolga mõisa juures haavata. Langes 22.06.1919 Lätis Koltzeni mõisa all Veveri talu juures. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Nimi tahvlil Tallinnas VOKs (taastamata) ja Jäneda kutsehariduskeskuses. Vallaline. (A.K.)
KOGER, Karl-Elmar Lauri p, ohvitseri asetäitja (1920), nooremleitnant (1936).
VR II/3, nr 1885/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Elmar Lauri p. KOGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 28 jaanuaril 1919 a. Sangaste jaama juures ja 11 märtsil 1919 a. Stakelni all.
VR II/2, nr 1195/17.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 lipnikule Elmar KOGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Waschina-Gora waldamisel.
Sündis 17.(05.)01.1896 Tartumaal Vastse-Nõo v Tondisoo talu pidaja peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1920–21 Tartu metsaasjanduse kursustel. I MS ajal vabatahtlikult detsembrist 1916 171. tagavarapolgu õppekomandos, veebruaris 1917 läkitati 2. marsiroodu rühmaülemana Pihkva raadio-telegraafijaama, märtsist 1917 171. tagavarapolgu eestlaste esindaja Petrogradis Eesti sõjaväelaste peakomitees, aprillist 1917 1. Eesti polgu 4. roodu rühmavanem, septembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 30.11.1918 2. jalaväepolgu 1. roodu 2. rühma ülema abi, detsembrist 1918 luurekomando 1. rühma ülem, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantrühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 12.05.1919 Võrumaal Sänna mõisa all haavata. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920, lipnik maist 1920. Augustist 1920 rongi adjutant, novembrist 1920 2. roodu nooremohvitser, märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning Tartumaal Aru v Kalda talu, müüs selle 1930 ära. Augustist 1921 aprillini 1922 Võrumaal Erastvere metskonna 3. järgu abimetsaülem, hiljem pidas Meeri (alates 1939 Konguta) v Tondisoo talu. Aprillist 1925 KL Tartumaa mlv Elva mlvk pealik. Nooremleitnant 1936. Meeri valla hoolekandekohtunik, Meeri kindlustusseltsi ja Elva jahiseltsi esimees, Elva piimaühingu juhatuse, Elva majandusühisuse juhatuse, Elva laenu- ja hoiuühisuse revisjonikomisjoni ning IL ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 11.02.1941 Konguta v Tondisoo talus, viidi Kirovi oblastisse. Suri 29.01.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Hildegard, sünd Mann (1901–95, Narva vangilaagris 1950–51), lapsed Lauri (Laur-Ilmar) (1922–2012), Uno (1926–84) ja Mall (1934). (J.P.)
KOHK, Johannes (sünd Joann) Ado p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 844/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile Johannes KOHK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 19.(07.)01.1895 Võrumaal Vana-Antsla vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal Siberi kütipolgus. Sügisel 1918 tööline Saduküla mõisas. VS ajal alates 24.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljonis, algul 4. roodu, hiljem 3. roodu jao- ja rühmaülem. Kapral maist 1919, nooremallohvitser juulist 1919, vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Erra v Teenuse talu, mille andis rendile. Asus elama Võrumaale. Suri 19.12.1965 Võru raj Võru külanõukogus. Maeti Rõuge Jaani-Peebu kalmistule. Abikaasa Elsa, sünd Vinnal (1912–2000), lapsed Karl (1944–46), Adu (1947) ja Esta (1951–2012). (J.P.)
KOHT (kuni 1940 KOCH), Voldemar-Karl Karli p, kapten (1919), kolonel (1936).
VR II/3, nr 438/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 pataljoni ülemale kapten Woldemar Kaarli p. KOCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Gostilitsa, Lapinskaja ja Nowaja mõisate waldamisel.
Sündis 21.(09.)02.1893 Virumaal Triigi vallas. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1913–14 Pihkvas 24. diviisi lipnikekoolis, 1921 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. Astus juulis 1913 sõjakooli. Lipnik juunist 1914. Nooremohvitser 95. Krasnojarski jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1915 1. ja siis 9. roodu ülem, juulist 1916 2. pataljoni ülem. Alamleitnant juulist 1915, leitnant märtsist 1916, alamkapten oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 26.08.1914 haavata ja 01.07.1915 põrutada. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal 21.11.1918 arvati kaptenina 5. jalaväepolku, kuid Ajutise Valitsuse otsusega 05.12.1918 alandati reameheks diviisiülema käsu täitmatajätmise pärast. Veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 3. pataljoni ülem, aprillist 1919 2. pataljoni ajutine ülem, maist 1919 ühtlasi polgu kohtu eesistuja, detsembrist 1919 4. jalaväepolgu ülema abi. Ülemjuhataja otsusega 25.09.1919 sai tagasi kapteni aukraadi, alampolkovnik veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 4. pataljoni ülem, maist 1921 polgu ülema abi, juulist 1921 5. jalaväepolgu ülema abi, juulist 1922 1. jalaväepolgu ülema abi, augustist 1923 1. jalaväerügemendi ülema kt, märtsist 1924 1. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, oktoobrist 1925 5. jalaväerügemendi 5. pataljoni ülem, oktoobrist 1928 4. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, veebruarist 1929 ülem. Aprillist 1934 2. soomusrongirügemendi ülema kt, detsembrist 1934 Soomusrongirügemendi ülema kt, veebruarist 1936 ülem. Kolonel 1936. Veebruarist 1940 1. diviisi staabiülem. EVL Tallinna ja VRVÜ Rakvere osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgu ülem Võrus. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning Läti KTO III kl. Esimene abikaasa Ksenia, sünd Ulmann (1894), lahutati 1924. Teine abikaasa Alice-Ernestine, esimeses abielus Stahl, sünd Kaomägi (1895–1967), kasupoeg Arvo-Hans Stahl (1918–2002). (J.P.)
KOHV, Kristjan vt MERELA, Jaan Triinu p.
KOIDU, Jaan (kuni 1937 KLEIN, Ivan) Jaani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1436/08.10.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan KLEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Schweiska küla all.
Sündis 13.(01.)10.1897 Pärnumaal Halinga v Anni talu pidaja peres. Õppis Halinga valla- ja Pärnu-Jaagupi kihelkonnakoolis, põllutööline. I MS ajal maist 1916–17 180. tagavara- ja 472. jalaväepolgus nooremallohvitser. VS ajal 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 11. roodus, oktoobrist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 3. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Anni talu, oli KL Pärnu mlv Pärnu-Jaagupi ja Halinga rühma pealik. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi põllutööline. Suri 17.12.1985 Pärnu raj Halinga külanõukogus. Maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Schaf (1909–96), pojad Ain (1942), Ilmar (1943–90) ja Ugo (1948–2012). (A.K.)
KOIK, Allo (kuni 1935 Aleksei) Dionisi p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1939).
VR I/3, nr 2617/02.11.1921 1 diwiisi staabi komandandile, leitnant Aleksei Dionisi p KOIK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud esimese diwiisi staabi komandandina.
Sündis 07.07.(25.06.)1892 Viljandimaal Tuhalaane vallas erusoldati peres. Õppis Tuhalaane valla- ja Kärstna ministeeriumikoolis, 1912 Pärnu gümnaasiumis, 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1934–38 Tallinna kolledžis ning 1938–39 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Rotalia liige. Oli 1911–13 õpetaja Suislepa õigeusu kihelkonna- ja 1913–14 Valguta õigeusu abikoolis. I MS ajal juulist 1914 356. Liivimaa družiinas. Lipnik maist 1915. Nooremohvitserina 335. Tveri družiina 3. roodu luurekomando ja suuskurite salga ülem, juunist 1916 3. Kroonlinna kindluse jalaväepolgu 5. roodu ülem, augustist 1917 jaanuarini 1918 Petrogradi sõjaväeringkonna ohvitseride reservis. VS ajal alates 02.07.1919 9. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, novembrist 1919 2. roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Septembrist 1920 1. diviisi staabi operatiivjsk adjutant, augustist 1925 staabi 1. jsk ülema kt, märtsist 1927 kindralstaabi, juunist 1929 kaitsevägede staabi 5. osak A jsk ülema abi, novembrist 1930 B jsk ülema abi, novembrist 1931 taas A jsk ülema abi, aprillist 1932 Pärnu kaitseväeringkonna ülem, maist 1932 ühtlasi Pärnu garnisoni komandant, aprillist 1934 Harju kaitseringkonna, aprillist 1937 Harju sõjaväeringkonna staabi 2. jsk ülem ning ühtlasi aprillist 1937 Harju sõjaväeteenistuskomisjoni esimees. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Eesti Skautide Maleva peastaabi ülem, skautmaster, tegev taarausu liikumises. Olnud 1. diviisi staabi ohvitseride kogu sekretär ja abiesimees, 3. diviisi staabi ohvitseride kogu abiesimees ja aukohtu liige, VRVÜ Pärnu, hiljem Tallinna osak liige. Suri 02.08.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935), EPR II/II mm (1935) ja Vene StO III kl. Abikaasa Aino (kuni 1935 Juliana), sünd Grünberg (1903–89), lapsed Virve (1926–2013) ja Väino-Armas (1927–99). Vend Jaak Koik VR II/3. (J.P.)
KOIK, Ants (kuni 1935 Hans) Märdi p, veltveebel (1918), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 138/21.02.1920 1 Ratsa polgu wahtmeistrile Hans Mardi p. KOIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. Loobu mõisa waldamisel.
Sündis 14.(02.)02.1889 Pärnumaal Voltveti v Suitsu-Pärna talu rentniku peres. Õppis vallakoolis. Teenis alates 1910 ratsaväes. I MS ajal 6. tragunipolgus vahtmeister. Oli 1918 vabrikutööline Tallinnas. VS ajal alates 30.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 25.04.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Seejärel pidas Pärnumaal Uue-Kariste v Rakitse talu. Oli Uue-
Kariste ühispiimatalituse laekur, EVL Uue-Kariste ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal Abja vallavanema abi, kuulus OK ridadesse. Suri 25.09.1946 Abja v Rakitse talus. Maeti Halliste kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Alma, sünd Kartus (1900–94), lapsed Ilse (1930), Milvi (1932) ja Enno (1935–2014). (J.P.)
KOIK, Jaak (sünd Jakov) Dionisi p, vanemallohvitser (1918), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 2638/26.08.1921 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Jaak KOIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 30 aprillil 1919 a. Wedsaki küla juures.
Sündis 05.03.(21.02.)1897 Viljandimaal Tuhalaane vallas erusoldati peres. Õppis Tuhalaane valla- ja õigeusu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 145. jalaväepolgus ja 1917–18 2. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai haavata. VS ajal alates 12.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis, jaanuarist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-
Eestis ja Lätimaal, sai 03.04.1919 Lätis haavata. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Tarvastu v Rüütle talu. Pidas talu ja Mustlas pagariäri. Oli EVL Tarvastu osak abiesimees, KL Sakalamaa mlv Tarvastu mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Jaanuarist märtsini 1934 Tarvastu vallavolikogu liige. Detsembris 1934 mõisteti aktiivse osalemise eest vabadussõjalaste liikumises poolteiseks aastaks vangi, vabanes augustis 1935 enne tähtaja lõppu. Saksa ajal OK liige, juulist septembrini 1941 abipolitseinik Tarvastus, oktoobrist 1941 septembrini 1944 Saksa armees, viimati kapten K. Talpaku staabis. Nõukogude võim arreteeris ta 18.10.1944 Rüütle talus. Mõisteti detsembris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Primorje kr Nahhodka ja Magadani obl SevVostLagis, vabanes augustis 1954. Elas taas Rüütle talus, oli kolhoosi Koit põllutööline. Suri 27.09.1966 Viljandi raj Mustlas. Maeti Tarvastu kalmistule. Teised autasud: GeR IV kl. Abikaasa Liisa, sünd Missikson (1900–87), tütred Leila (1926), Vilma (1928) ja Erna (1930). Vend kolonelleitnant Allo Koik VR I/3. (J.P.)
KOIK, Nikolai Georgi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1230/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Nikolai KOIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 mail 1919 a. Andrini talu juures.
Sündis 28.(16.)07.1891 Pärnumaal Karksi v Nuias kingsepa peres. Õppis Karksi õigeusu kihelkonnakoolis. Alates 1907 Pärnus kaupmees Makarovi juures sell, sügisest 1910 äriteenija Pärnus, kevadest 1913 tööline Waldhofi tselluloositehases. I MS ajal septembrist 1915 156. tagavarapataljonis, kevadest 1916 25. kütipolgu roodukirjutaja abi, aprillist 1917 roodukirjutaja. Sügisel 1917 vabastati teenistusest. Tegutses Nuias kaupmehena. VS ajal alates 23.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodu nooremkirjutaja, veebruarist maini 1919 1. pataljoni kirjutaja ning veebruarist 1919 märtsini 1920 pataljoni adjutandi kt. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli ametis kauplustes Karksis, Hallistes ja Viljandis, siis juhutöödel Kärstnas ja Karksi-Nuias. Aprillist 1933 vangivalvur Tallinna Keskvanglas, jaanuarist 1936 juunini 1941 Viljandi vanglas. Oli KL Sakala mlv keskmalevkonna rühmaülema abi, Tallinna EVL, 1934 Kindral Laidoneri riigivanemaks valimise Tallinna komitee ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Viljandis. Suri 28.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Eleonore, sünd Järv (1910, küüditati 1941, vabanes 1956), lapsed Jüri (1938–41, küüditati 1941) ja Mai (1939–41, küüditati 1941). (J.P.)
KOITLA (kuni 1935 TEIKES), Jakob Hansu p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 1377/15.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jakob TEIKES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Uswadi küla waldamisel.
Sündis 24.(12.)01.1894 Viljandimaal Tarvastu v Mõnnaste k Sibi talu pidaja peres. Õppis Mõnnaste valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis ning 1912–13 Eesti Põllumeeste Seltsi põllutöö- ja karjakasvatuskursustel. Oli 1914–15 Tarvastu mõisas praktikal. I MS ajal 1915–17 rühmaülem 178. tagavarapataljonis ja 1917–18 266. Poretšenski jalaväepolgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. Sügiseni 1918 elas Novgorodi kubermangus eesti asunduses. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 2. roodus kirjutaja ja rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Juulis 1919 haigestus ja paigutati Valga haiglasse. Oktoobrist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni kirjutaja ning intendantuuri aidamees. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1921 juunini 1922 üleajateenijana 3. diviisi kraamilaos valvur ja aidamees. Sai autasuks Viljandimaal Taevere v Enge m Risti talu. Oli talunik. Töötas Viljandis Riigi Viljasalves vilja vastuvõtjana. Oli KL Sakalamaa mlv Suure-Jaani mlvk, Taevere vallakohtu, Taevere kindlustusseltsi juhatuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Seersant juunist 1940. Saksa ajal talupidaja, OK liige ja Taevere vallanõunik. Pidas Risti talu kevadeni 1949, seejärel Sangari kolhoosi põllutööline ja aidamees. Suri 19.12.1973 Suure-Jaani linnas. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Liisa, sünd Siim (1896), lapsed Arnold (1924–46), Hilda (1926) ja Valdek (1932). Õemees Jaan Helm VR II/3. (J.P.)
KOIVISTO, Eino Yrjö Karli p, Soome jäägrilipnik (1918), leitnant (1919).
VR II/3, nr 1699/26.03.1920 Jäägri leitnandile KOIWISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.04.1896 Soomes Leivonmäki vallas kooliõpetaja peres. Lõpetas 1918 Jyväskylä lütseumi. Siirdus Saksamaale ja detsembrist 1915 teenis 27. jäägripataljoni 1. kompaniis. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel Lätis Misse jõe lahinguis. Augustis 1916 viidi üle täiendusüksusesse ja saadeti Soome, kus oli Sotkamo etapi ülem, märtsist 1917 taas oma üksuses, osales Palangas jäägrite eriväljaõppel, veebruaris 1918 saabus jäägrite põhirühmaga Vaasasse. Soome VS ajal lipnikuna 8. jäägripataljoni rühmaülem, märtsist 1918 4. jäägrirügemendi 11. pataljoni 3. kompaniis, hiljem Põhjala jäägripataljonis ja Kajaani partisanipataljonis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Viiburi vallutamise ajal. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni staabi komandant ja 2. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Russki Boris haavata. Leitnant juulist 1919. Novembrist 1919 Pohjanmaa jäägripataljoni 3. kompanii nooremohvitser, detsembrist 1919 1. kompanii ülem. Jaanuarist 1920 osales Petsamo retkel. Langes 01.04.1920 Salmijärvis. Maeti Jyväskylä kangelaskalmistule. (M.S.)
KOIVISTO, Iisakki Viljami Juho Aukusti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2161/26.03.1920 Sõdurile Wiljam KOIWISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.01.1894 Soomes Kauhajoki v Ikkeläjärvis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga vallutamisel, sai 15.02.1919 Koikküla lahingus haavata, oli ravil Tartu haavakliinikus, evakueeriti märtsis 1919 Tallinna. Teenis 1927–28 sõjaväes kirjutajana Kainuu piirivalves. Hiljem tööline Kauhajoki v Ikkeläjärvis, viimaks raamatupidaja. Hõimusõdurite liidu Lõuna-Pohjanmaa liige. Suri 19.10.1942. Maeti Kauhajoki kiriku kalmistule nn veteranide platsile. (M.S.)
KOIVUKOSKI, Juho, Soome abivägede organiseerija.
VR I/3, nr 2029/14.05.1920 Härra Juho KOIWUKOSKI’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sõjalises alamtoimkonnas. Saatus teadmata. (M.S.)
KOIVUNIEMI, Eino, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 1833/26.03.1920 Kapralile Eino KOIWUNIEMI’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Sievis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
KOKK, Märt Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 825/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamees Märt Jaani p. KOKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa juures.
Sündis 06.02.(25.01.)1892 Pärnumaal Abja v Siitami talu töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 11.01.1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu kuulipildujate meeskonnas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Kaarli v Jaanikase talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK ridades. Talunik kevadeni 1949, seejärel Ülesküla kolhoosi põllutööline. Suri 30.09.1950 Viljandimaal Rimmu v Jaanikase talus. Maeti Halliste kalmistule. Esimene abikaasa Maali, sünd Lindepuu (1897–1939), poeg Elmar (1923–44, II MS ajal Saksa armees, langes). Teine abikaasa Selma, sünd Põrk (1900–61). (J.P.)
KOKK, Oskar Kustavi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1023/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Oskar KOKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2 nowembril 1919 a. Kudrowa mõisa all ja 28 nowembril 1919 a. Tsernowa küla juures.
Sündis 15.(03.)01.1895 Tartumaal Elistvere v Nõmme talus sulase peres. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 30.03.1919 3. jalaväepolgu 11. roodus. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Elistvere, hilisemas Tartu vallas Vedu m Veske talu. Oli Elistvere abivallavanem. KL ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosnik. Suri 18.05.1976 Tartu raj Tartu külanõukogus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Ottilie-Pauline, sünd Käk (1910–97), lapsed Karl (1933), Lembit (1935), Helga (1938–2014) ja Ilmar (1942–59). (M.S.)
KOKS (Austraalias COX), Martin Martini p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/2, nr 779/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 nooremale alamohwitserile Mart KOKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919. – A.K.)
VR II/3, nr 793/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Märt KOKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 märtsil 1919 a. Idwa karjamõisas.
(Täpsustus: presidendi käskkirjaga nr 38/20.02.1940 parandati valitsuse 24.08.1920 otsust, arvates vanemallohvitser Martin Koksile annetatuks kaks VR II/3. Tegelikult oli ta kätte saanud VR II/3 ning märtsis 1923 ka VR II/2. – A.K.)
Sündis 26.(14.)03.1898 Pärnumaal Häädemeeste vallas talupoja peres. Õppis Häädemeeste kihelkonnakoolis, põllumees. I MS ajal 1917–18 3. kaardiväe kütipolgus. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgu 12. roodus, jaanuarist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1, novembrist 1919 luurajate komandos. Kapral maist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Veebruarist 1920 õppekomandos, maist 1920 rongi rühmaülem. Vanemallohvitser juunist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Augustist 1921 augustini 1922 üleajateenijana veltveebli kt kr sr nr 1 dessantroodus. Elas Pärnus ja Uulu vallas ning pidas talu. Müüs selle 1927 ära ning sõitis Austraaliasse, kus töötas metsatöödel ja sillaehitustel. Suri 07.09.1945 Austraalias New South Walesi osariigis Tamworthi linnas. Tuhastati Beresfieldi krematooriumis. Abikaasa Juuli, sünd Stern (1901), tütar Ainu (1924). (A.K., J.P.)
KOKUTO, Rudolf vt KALJUSTE, Rudolf Jüri p.
KOLDE (kuni 1939 KUHLBERG), Friedrich-Johannes Aleksander-Oskari p, kapten (1920), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 877/01.09.1920 4 jalawäe polgu kaptenile Friedrich Aleksanderi p. KUHLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. nowembri kuul, Gostilitsa mõisa waldamisel.
Sündis 09.09.1893 Peterburis. Õppis 1906–13 Peterburi reaal- ja 1915–16 Pauli sõjakoolis ning 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal alates 1916 187. tagavarapolgu 9. roodu ja õpperoodu nooremohvitser ning 10. roodu ülem. Edasi 52. tagavarapolgu nooremohvitser ja adjutandi abi, 1916–17 710. Makarjevi jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülem, 1917–18 299. Dubna jalaväepolgu pataljoniülem. Lipnik jaanuarist 1916, alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant aprillist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 06.12.1918 4. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 6. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 8. roodu ülem, maist 1919 12. roodu moodustaja ja ülem, septembrist 1919 3. pataljoni ajutine ülem. Kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 27.10.1919 Narva all Novaja küla juures haavata. Teenis 1921 Narva karantiinis, oli 4. jalaväepolgu 4. pataljoni kuulipildujate roodu ja 1. jalaväepolgu vanemohvitser, 1921–22 korraldusvalitsuses käsundusohvitser, 1922–40 varustusvalitsuse intendantuuri voorijsk ülem. Major 1930, kolonelleitnant 1938. Mõisteti 1939 majanduskuritegude eest kaheks aastaks vangi, presidendi otsusega anti armu. Mais 1940 vabastati teenistusest. Suri 02.01.1945 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Leida-Ellen, sünd Tammik (1903–88), lapsed Stella (1924–2010) ja Oskar (1931–2011). (A.K.)
KOLJONEN, Tuomas Vilho Pekka p, Soome kapten (1931).
VR II/3, nr 1327/15.09.1920 4 jalawäe polgu alamleitnandile Willo KOLJONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 now. 1919 a. Polutschje küla juures.
Sündis 21.12.1893 Soomes Mikkeli läänis Kerimäki vallas kellassepa peres. Õppis Savonlinna reaallütseumis, Helsingi ülikooli matemaatikateaduskonnas, Helsingi tehnikaülikooli masinaehituseosakonnas, kolonel Sihvo ohvitseride kursustel Helsingis, 1918–19 sõjaväelendurite koolis Turus, 1921–22 KL juhtide koolis, 1922–23 reservohvitseride kursustel ja 1927–28 sõjakoolis. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 Karjala diviisis 2. polgu kuulipildujate roodu ülem. Osales lahingutes Karjala rindel, sai 13.02.1918 ja 02.03.1918 Ahvolas haavata. Hiljem Karjala kaardiväepolgu kuulipildujate roodu ülem. VS ajal alates 06.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. kuulipildujate roodu ülem, jaanuari lõpul 1919 määrati 1. Soome vabatahtlike salga pommipildujate komando ülema abiks. Lipnik märtsist 1919. Lähetati märtsis 1919 4. jalaväepolku pommipildujate komando ülemaks, juunist oktoobrini 1919 Ingeri polgu kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1919. Juulis 1920 vabastati teenistusest. 1922–23 Sortavala KL piirkonnaülem, 1923–24 teenis nooremohvitserina Salmi piirivalves ja 1924–27 Jyväskylä KL ringkonnas, seejärel Põhja-Soomes Kajaani KL ringkonna instruktor. Soome lipnik 1923, leitnant 1927, kapten 1931. Suri 01.07.1938 Tartus. Maeti Tartu Maarja kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. Abikaasa Elsa Maria, sünd Nurm (1897), lapsed Kerttu Kyllikki (1924), Pentti Pellervo (1925), Sirkku Anna (1929–31), Sisko Anna (1931) ja Marja Liisa (1933). (M.S.)
KOLK, Eduard Jaagu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1242/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Eduard KOLK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 augustil 1919 a. Ladõgina küla juures.
Sündis 17.(05.)12.1894 Viljandimaal Leebiku vallas. Õppis Patküla vallakoolis. I MS ajal 1915–17 425. jalaväepolgus. VS ajal alates 25.12.1918 6. jalaväepolgu 2. iseseisva pataljoni 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Valgamaal Helme v Järve talu. Oli Helme VTÜ asutaja ja abiesimees ning KL Valga mlv Helme üksiku ratsakompanii ja VRVÜ Valga osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 03.03.1945 Järve talus. Suri 19.03.1948 Tatari ANSV Karabaši vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus (2003). Abikaasa Minna, sünd Anier (1901–72), pojad Arthur (1925–41, hävituspataljonlased mõrvasid ta Helmes) ja Lembit (1944). (J.P.)
KOLLE, Andres (kuni 1937 KAUPMANN, Andrei) Karli p, nooremallohvitser (1919) seersant (1940).
VR II/3, nr 308/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Andrei Kaarli p. KAUPMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Bulleni lahingus ja 30 juunil 1919 a. Ringenbergi wallamaja juures.
Sündis 09.08.(27.07.)1900 Pärnumaal Reiu vallas metsavahi peres. Õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis ja 1923 sõjaväe õppepataljoni üleajateenijate kursustel. Töötas 1912–17 Pärnus pagarisellina. VS ajal alates 21.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodus, novembris 1919 lõpetas õppekomando, jaanuarist 1920 jaoülem. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 2. roodus, juunist 1920 luurajate komandos, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni 2. roodus. Vanemallohvitser jaanuarist 1921. Mais 1921 vabastati teenistusest. Septembris 1921 üleajateenija 6. jalaväepolgu 2. roodus, veebruarist 1922 nekrutite rühma vanemõpetaja. Septembris 1922 alandati reameheks hooletu teenistuse pärast, detsembrist 1922 taas vanemallohvitser, augustist 1923 rühmavanem. Septembris 1924 vabastati teenistusest. Taas üleajateenijana oktoobrist 1924 jaanuarini 1925 6. jalaväepataljonis ning aprillist 1926 aprillini 1927 7. jalaväerügemendis. Mõisteti jaanuaris 1928 sõjaringkonnakohtu otsusega neljaks kuuks vangi ülemusele vastuhakkamise pärast, kuid valitsuse otsusega anti veebruaris 1928 armu. Pidas Pärnus kingsepatöökoda. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal töötas Brudeli kingakaupluses. II MS ajal märtsist 1944 3. piirikaitserügemendi 4. kompanii jaoülem ja veltveebli kt. Osales lahingutes Narva rindel. Nõukogude võim arreteeris ta 18.05.1945 Pärnus. Suri 07.06.1946 Sverdlovski obl BogoslovLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Lisette, sünd Muzeneek (1901–30), lapsed Linda (1926–26), Harry (1926–26), Helene (1928–28) ja Ira (1929). Teine abikaasa Pauliine (sünd Apollinaria) Viikberg (1901), tütar Daisy (1933). (A.K.)
KOLLOM, Gustav Mari p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1390/08.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Gustaw KOLLOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 nowembril 1919 a. Dubrowka küla juures ja 17 detsembril 1919 a. Kõrgesoo peal.
Sündis 10.07.(28.06.)1891 Tartumaal Rasina vallas. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Rasina v Nõmme talus. VS ajal alates 08.03.1919 2. tagavarapataljonis, aprillist 1919 Tartu kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodus, hiljem 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Rasina v Jõe (algul Veski) talu. Seejärel talunik. Detsembrist 1948 Tartumaal Ahja v Rasina põllumajandusliku ühistu liige. Suri 09.03.1959 Põlva raj Rasina külanõukogus. Maeti Võnnu kalmistule. Vallaline. (J.P.)
KOLTS, Aleksander vt KALVIK, Aleksander Augusti p.
KOLTS, Peeter Antoni p, kapten (1920), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 2959/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu 3. pataljoni ülem kolonelleitnant Peter KOLTS Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingutes Sala küla all 17. ja 28. detsembril 1919.
Sündis 26.(14.)03.1886 Viljandimaal Võisiku v Leie k Uia talu pidaja peres. Õppis Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, 1901–05 Tartu õpetajate seminaris, 1908–11 Peterburi õpetajate instituudis ja 1914–15 Oranienbaumi lipnikekoolis. Töötas 1906–08 õpetajana Karulas ja Jõhvis ning 1911–14 Lätimaal Lubanis. I MS ajal augustist 1914 reamehena 3. tagavarapataljonis, oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1915. Nooremohvitser 152. tagavarapataljonis, veebruarist 1915 313. Balašovi jalaväepolgus, oktoobrist 1916 487. Dubrovka jalaväepolgus, novembrist 1917 248. tagavarapolgus. Alamleitnant juunist 1915, leitnant novembrist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vägede vastu, sai 02.09.1915 Lätis Friedrichstadti all põrutada. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel Pärnu gümnaasiumis õpetaja. VS ajal alates 03.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodu ülem, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodu ja juunist 1919 3. pataljoni ülem. Alamkapten maist 1919, kapten jaanuarist 1920 ning alampolkovnik aprillist 1920, kolonelleitnandiks ümber nimetatud novembris 1922. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talukoha, loobus ja võttis selle eest rahalise tasu. Töötas 1920–30 Pärnu ühisgümnaasiumis õpetajana, ühtlasi 1925–30 kooli juhataja abi, 1931–41 Pärnu 3. algkooli juhataja ning mõnda aega ka Pärnu linna tööstuskooli juhataja. Oli 1925–40 KL Pärnu mlv õppurkompanii, siis 3. ja 1. kompanii pealik, 1934–40 Pärnu garnisoni ohvitseride kogu tagavaraohvitseride sektsiooni esimees, seltsi 9. Jalaväe Polk sekretär, Pärnu Eesti Klubi, Pärnu Õpetajate Ühingu, EVL Pärnu osak revisjonikomisjoni ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Pärnus. Lasti maha 20.04.1942 Sverdlovski obl SevuralLagis. Nimi Pärnus 3. algkooli tähisel, tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR V kl (1939), Vene StO III kl ja AnO IV kl. Abikaasa Elli-Helene, sünd Lombak (1897–1978, küüditati 1941, vabanes 1958), poeg Kalju-Kalev (1924–2012, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
KOLVIKO, Alfred-Leopold Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 593/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Alfred KOLWIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 15.(02.)06.1901 Tallinnas meremehe peres. Õppis Tallinna 3. algkoolis. Töötas Volta tehases elektrimontöörina. VS ajal alates 28.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa B company’s, märtsist 1919 A company’s, augustist 1919 Scouts tagavara company’s ning Tallinna tagavarapolgu õppekomandos, septembrist 1919 kindralstaabi valitsuse sideosakonnas ja novembrist 1919 Tallinna tagavarapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 polgu 1. vahiroodus, juunist 1920 Tallinna pataljonis, kust samal kuul vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Vääna v Kadastiku talu, müüs selle 1927 ära. Sai 1934 VR kavalerina Võrumaa Saaluse v Uue-Saaluse m Kaasiku talu, müüs selle samal aastal ära. Teenis maist 1926 jaanuarini 1928 piirivalve Narva jsk Vasknarva raj valvurina ning maist 1934 detsembrini 1940 veeteede valitsuses sillavahina. VRVÜ Tallinna osak liige. Juunis 1941 siirdus sõja puhkemise tõttu Viljandimaale. Enamlased lasid ta 08.07.1941 Olustvere v Kõidama metsas maha. Maeti Suure-
Jaani. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Amanda, esimeses abielus Bors, sünd Liivam (1900), lahutati 1930, lapsed Roland (1922), Filetsia (1923–23) ja Leopold (1925–25). Teine abikaasa Erna-Elvine, sünd Nõmmann (1915), lahutati 1934. Kolmas abikaasa Ksenia, sünd Post (1907). Vend Alexander-Rudolph Kolviko langes Vabadussõjas 19.07.1919. (J.P.)
KOMAROV, Ivan, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 865/01.09.1920 Katschanowi pataljoni wanemale alamohwitserile Iwan KOMAROW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a. waenlase patarei waldamisel.
Sündis 1897. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Gribuli vallast. Elas 1919 Gribuli v Komarovi talus. VS ajal alates 12.05.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 5. roodu vanemallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel Katšanovo all. Mais 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Nõukogude Venemaale Gribuli valda. Saatus teadmata. (J.P.)
KOMATSUBARA, Michitaro, Jaapani kindralleitnant (1937).
VR I/2, nr 2389/26.03.1920 Jaapani sõjawäelisele esitajale Balti riikides, Kindralstaabi Kapten KOMATSOUBARA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige soojemate tundmustega ja heatahtlusega Eesti noort riiki toetades, iseäranis kaasa aidates ainelise ja moraalilise abi saamises liitriikidelt.
Sünd 20.07.1886 Jaapanis Kanagawa prefektuuris Yokohamas mereväe inseneri peres. Lõpetas keskkooli Tōkyōs, 1905 sõjakooli ja 1915 sõjaväeakadeemia. Aastast 1906 teenis nooremleitnandina 34. jalaväerügemendis, 1909–10 sõjaväeatašee Venemaal, hiljem teenis armee peastaabis ja kõrgeimas sõjanõukogus. I MS ajal novembris 1914 osales Jaapani ekspeditsioonijõududega Hiinas Qingdao lahingutes sakslaste vastu. Määrati 1915 34. jalaväerügemendi ülemaks. Alates 1919 Jaapani kindralstaabi 2. osakonnas, oli sõjaväeatašee Balti riikides, tegeles Nõukogude-suunalise luurega. Oli 1926–27 Jaapani keiserlikus sõjaväekolledžis Punaarmee spetsialist, 1927–29 sõjaväeatašee Moskvas, 1930–32 57. jalaväerügemendi ülem, 1932–34 Harbiini vastuluureosak ülem Mandžukuos. Juhtis 1934–36 8. jalaväebrigaadi ja 1936–37 1. keiserlikku kaardiväebrigaadi, oli 1937–38 2. üksikgarnisoni ja 1938–39 23. jalaväediviisi ülem Kvantungi armees Mandžuurias. Kindralmajor 1934 ja kindralleitnant 1937. Sügisel 1939 tagandati diviisiülema kohalt kaotuse tõttu Punaarmeele Halhõn goli lahingutes. Jaanuaris 1940 vabastati teenistusest. Suri 06.10.1940 Tōkyōs. (M.S.)
KOMMER, Voldemar vt KALDAMÄE, Valdik Jaani p.
KONGA, Voldemar Roberti p, veltveebel (1920).
VR I/3, nr 1673/14.12.1920 Tallinna komandandi komando weltweeblile Woldemar KONGA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Tallinnas heakorra ja julgeoleku kindlustamise töös.
VR I/3, nr 2976/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Narva kaitseliitlaste salga pealik veltveebel Voldemar KONGA Eesti Vabadussõjas üles näidanud oma salgaga 28. novembril 1918 Narva kaitsmisel ja lahingus Vasknarva all ning 18. ja 26. detsembril 1918 Tallinnas kohalike punaste mässukatset maha surudes ja Maapäeva kaitse ajutiselt enda peale võttes. Salk osales Narva dessandis 17. jaanuaril 1919 Utria randa ning vallutas 18. jaanuaril 1919 koos soomlastega Narva-Jõesuu ja seejärel Narva.
Sündis 20.(08.)09.1894 Peterburis, peatselt asus pere Narva-Jõesuusse. Õppis gümnaasiumis. Ametilt autojuht ja mehaanik. Teenis 1914–17 vanemallohvitserina Petrogradis suurtükiväe peavalitsuses. VS ajal novembrist 1918 Narva KL salga ülem, alates 15.12.1918 Tallinna komandandi komando vanem. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Narvas, Permisküla all, Utrias ja Narva-Jõesuus ning korra tagamisel Tallinnas. Veebruarist 1919 Inseneripataljoni autoroodus, märtsist 1919 1. diviisi staabis, kindralmajor Aleksander Tõnissoni autojuht. Jaanuarist 1920 autoroodu vanemautojuht. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Narva-Jõesuus, hiljem Kohtlas, alates 1938 Kehra tselluloosivabriku meister. KL liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.11.1940 Kehras. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl mõõkadega (1929). Abikaasa Alide, sünd Treibert (1896), lapsed Harry (1921–91) ja Signe-Susanna (1926). (M.S., J.P.)
KONGO, Oskar Adami p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1037/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Oskar KONGO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 Uue Wohlfarti mõisa ja Stakelni alewi wahel.
Sündis 30.(18.)12.1895 Võrumaal Erastvere v Koigera k Kulbi talu vabadiku peres. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1914–18 1. Rõbinski piirivalve- ja 77. jalaväepolgus. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 1. roodus, detsembrist 1918 ratsakomando jaoülem, augustist 1919 polgu varahoidja, lõpetas õppekomando. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Sõmerpalu m Sõõrdoja talu. VRVÜ Võru osak liige. Suri 02.11.1946 Võrus. Maeti Osula-Prassipalu kalmistule. Abikaasa Alma Marie, sünd Melk (1901–85), lapsed Valter (1922), Kalju (1923–87), Vambola (1926–91), Agu (1928), Evi (1939–2005) ja Villu (1939). Vend Leonhard Kongo jäi VS ajal teadmata kadunuks. (A.K.)
KONIK, Konstantin-Aleksander-Oskar Peetri p, tervishoiu peavalitsuse juhataja (1918).
VR III/1, nr 2533/14.12.1920 Päästekomitee liikmele Dr. Konstantin KONIK’ule, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Päästekomitee ja Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 31.(19.)12.1873 Tartus voorimehe peres. Õppis Tartu õpetajate seminari algkoolis, 1885–93 Tartu kubermangugümnaasiumis ja 1893–98 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1909 dr. med. EÜSi liige alates 1893. Oli 1900–04 Odessa Evangeeliumi Seltsi haigla arst, osales 1904–05 Vene-Jaapani sõjas Punase Risti arstina. 1905–08 assistent Tartu ülikooli haavakliinikus, 1909–12 Tallinna Eesti Arstide Erakliiniku juhataja, 1913–16 ajakirja „Tervis“ toimetaja, 1913–18 Vene-Balti laevatehase vanemarst ja 1915–17 Tallinna linna tervishoiubüroo juhataja. 1917 Eesti Ajutise Maavalitsuse liige ja tervishoiuosak juhataja. Veebruaris 1918 Eestimaa Päästekomitee liige, augustist oktoobrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude käsul vangistatud. Detsembrist 1918 tervishoiu peavalitsuse juhataja. Aastast 1920 Tartu ülikooli kirurgiaprofessor, 1920–31 arstiteaduskonna dekaan, I haavakliiniku juhataja Toomel, alates 1931 II haavakliiniku juhataja Maarjamõisas. Oli maist oktoobrini 1933 haridus- ja sotsiaalminister, Asutava Kogu ja V Riigikogu liige. Suri 03.08.1936 Tartus. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Bareljeef Tartus Maarjamõisa haavakliinikus, nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tallinnas Päästekomitee majal (taastamata). Teised autasud: EPR III (1922), EPR I/II (1929) ja KR I kl (1930). Esimene abikaasa Matilde-
Alviine, sünd Pistrik (1880–1929). Teine abikaasa Viktooria, esimeses abielus Triik, sünd Martna (1891–1935), kasutütar Kadri (sünd Triik, 1915–92). Teise abikaasa isa Mihkel Martna VR III/2. Raamat temast: K. Arjakas, „Konstantin Konik. Unustatud suurmees“ (Tallinn, 2008). (M.S.)
KONKARI, Arvo vt KOUKKARI, Arvo Jaakko p.
KONKS, Aleksander Avdi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1012/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Aleksander KONKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Kemmerni juures.
Sündis 07.02.(26.01.)1898 Viljandimaal Kõo v Arussaare mõisa talupoja peres. Lõpetas 1913 Arussaare õigeusu kihelkonnakooli. VS ajal alates 27.01.1919 3. jalaväepolgu 9. roodus, maist 1920 3. roodus, hiljem polgu kantseleis nooremkirjutaja. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 22.06.1919 Wesselshofi mõisa all põrutada. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai Viljandimaal Kõo v Ristivälja talu, ehitas tuuleveski. Oli talunik ja mölder. VRVÜ Viljandi osak liige. Pidas talu kevadeni 1949, seejärel kohaliku kolhoosi põllutööline. Suri 18.05.1964 Viljandi raj Kõo külanõukogus. Maeti Arussaare kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Veiber (1904–82). (J.P.)
KONSTANTINOV, Osvald vt KASTEMA, Osvald Aleksandri p.
KONTTAJÄRVI, Juho Albanus Juho p, Soome jäägriveltveebel (1918), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 2756/25.05.1923 Lipnik Albin KONTTA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.10.1891 Soomes Lapimaal Turtola v väikekoha pidaja peres. Töötas saekaatris. Liitus novembris 1915 27. jäägripataljoniga, teenis sapöörikompaniis. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel Lätis Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguis. Allohvitser veebruarist 1918. Naasis veebruaris 1918 jäägrite põhirühmaga Vaasasse. Soome VS ajal 12. jäägripataljoni 1. kompaniis rühmaülem. Osales Kalevankangase lahingus ja Tampere vallutamisel, sai haavata. Pärast sõda teenis Pori rügemendi 3. pataljoni 2. kompaniis ja juulist 1918 Helsingi jalaväerügemendis, hilisemas 1. Läänemere jalaväerügemendis. Veltveebel juunist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomando rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Lipnik märtsist 1919. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.04.1919 Härgmäe lahingus haavata. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Septembrist 1919 jaanuarini 1920 etapikompanii rühmaülem, veebruarist 1920 merepataljonis, hilisemas mereväe väljaõppekeskuses, kus oli väljaõppe allohvitser miinikompaniis. Oktoobris 1925 vabastati teenistusest. Oli Põhja-Soomes metsatööde juhataja. Osales Talve- ja Jätkusõja operatsioonides Põhja-Soomes. Suri 10.12.1958 Ylitornios. Maeti Ylitornio Meltosjärvi kalmistule. (M.S.)
KOOK, August-Eduard Johannese p, arst (1917).
VR I/3, nr 1509/13.10.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ arstile, August Johani p. KOOK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe terwishoiu alal.
Sündis 11.10.(29.09.)1890 Virumaal Rägavere v Kantkülas õpetaja peres. Õppis 1908–10 Peterburi Aleksandri gümnaasiumis ja 1910–17 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. EÜSi liige alates 1910, hiljem korp! Fraternitas Estica liige ja abiesimees. I MS ajal 1915–17 Tartu Punase Risti haigla ordinaator ja maist 1917 aprillini 1918 Balti mere allveelaevastiku 3. divisjoni arst. VS ajal alates 30.12.1918 eesrinna sidumise salga evakuatsiooni juhataja, jaanuarist 1919 suurtükilaeva Lembit arst. Detsembris 1919 vabastati teenistusest. Oli oktoobrist 1919 novembrini 1922 ülikooli dermatoloogia polikliiniku vanemassistent, hiljem kuni 1941 Tartus naha- ja suguhaiguste arst. EVL keskjuhatuse liige. Arreteeriti 12.03.1934 Tallinnas vabadussõjalaste juhtiva tegelasena, oli Keskvanglas, vabanes oktoobris 1934. Arreteeriti 09.01.1936 Tartus kahtlustatuna vabadussõjalaste riigipöörde toetamises, oli Keskvanglas, vabanes aprillis 1936. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.01.1941 Tallinnas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1928). Abikaasa Amanda-Sophie, sünd Sachsen (1893, küüditati 1941, vabanes 1958). (M.S., J.P.)
KOOL (kuni 1925 KOHL), Karl-Alexander Karl-Kustavi p, kapten (1918), kolonel (1933).
VR I/3, nr 1637/17.12.1920 Endisele sõjakooli patarei ülemale, kapten Karl Karli p. KOOL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 20.(08.)03.1891 Tartus. 1908–12 õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1912–14 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1915 suurtükiväe lipnike kursustel, 1916 Mihhaili suurtükiväekoolis ja 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. EÜSi liige alates 1912. I MS ajal augustist 1914 vabatahtlikult 1. tagavara suurtükiväedivisjonis. Lipnik aprillist 1915. Nooremohvitser divisjoni 2. patareis, juulist 1916 4. välisuurtükiväe divisjoni 2. patareis, jaanuarist 1917 patarei vanemohvitser. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Tuli Eestisse, kuid siirdus Saksa okupatsiooni tõttu Petrogradi ja sealt Põhja-Venemaale, kus enamlaste võimu all oleva Njandoma raudteekontrolli ülemana aitas paljudel eestlastel põgeneda Murmanskisse. Suvest 1918 Briti sõjaväes, osales suurtükiväega Arhangelski vabastamisel Punaarmeest. 1918 ülendas Inglise väejuhatus ta kapteniks. VS ajal alates 23.02.1919 2. suurtükiväepolgu 2. patarei ülem, maist 1919 Vabariigi Sõjakooli patareiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulist 1920 sõjakooli patarei ülem, oktoobrist 1921 Soomusrongide Brigaadi suurtükiväe inspektor, augustist 1923 1. soomusrongirügemendi ülema abi, ühtlasi septembrist 1923 juulini 1924 rügemendi ülem ning oktoobrist 1924 maini 1925 rügemendi majandusülema kt, aprillist 1927 1. soomusrongirügemendi 1. divisjoni ülem, jaanuarist 1928 rügemendi ülema kt, ühtlasi Tapa garnisoni ülem, detsembrist 1928 suurtükiväe inspektori abi ning korduvalt inspektori kt, märtsist 1934 varustusvalitsuse tehnilise asjanduse juhataja kt ning septembrist 1934 varustusvalitsuse ülema asetäitja. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1928, kolonel 1933. Oli Vabariigi Sõjakooli, Soomusrongide Brigaadi, 1. soomusrongirügemendi, Kõrgema Sõjakooli, kaitseväe staabi ja VOK juhatuse liige. Suri 01.11.1934 Tallinnas püstoli puhastamisel juhtunud õnnetuses. Maeti Tartu Vana-
Peetri kalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl, VlO IV kl, Briti SR ja Prantsuse TO. Nimi tahvlil EÜSis Tartus. Abikaasa Marta, sünd Hindrekson (1902–2003). (A.K., J.P.)
KOOLMANN, Aleksander Johannes-Georgi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1305/15.09.1920 5 jalawäe polgu kapralile Aleksander KOOLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 juulil 1919 a. Kebbi jõe sillal.
Sündis 11.05.(29.04.)1889 Järvamaal Lehtse vallas. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus, oktoobrist 1919 kuulipildujate komandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tallinnas Lasnamäe vanglas valvurina, hiljem juhutöödel. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 18.04.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Rosina (1911–88). (A.K.)
KOOLMANN (sünd KOLLMANN), Villem Tõnu p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 519/17.08.1920 5 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Willem KOOLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 juulil 1919 a. Jaskowa külas.
Sündis 30.(18.)08.1893 Järvamaal Väätsa vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. Elas 1919 Harjumaal Triigi vallas. VS ajal alates 13.02.1919 nooremallohvitserina 5. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 08.07.1919 Venemaal Pihkva taga Kebi jõe kaitseliinil Jazõkovo küla all. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Sai autasuks Järvamaal Väätsa v Piiometsa m Kruusiaugu talu, mis anti isale. Vallaline. (J.P.)
KOORITS, August Hansu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 828/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile August Hansu p. KOORITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Pedeli mõisa all.
Sündis 07.06.(26.05.)1897 Viljandimaal Õisu v Lolli talu pidaja peres. Õppis Õisu valla- ja Paistu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 146. Tsaritsõni jalaväepolgus. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides, sai põrutada. VS ajal alates 28.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ratsakomandos, juunist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Töötas Lolli talus, hiljem Õisu v Asu talus, oli rentnik Paistu vallas. Sai 1933 VR kavalerina Viljandimaal Pajusi v Paala talu, müüs selle samal aastal ära. Oli KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suvel 1941 metsavend ning 1941–44 OK Paistu kompanii liige. Pidas Paistu v Hendriku talu. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1945 Hendriku talus. Suri 30.09.1947 Saratovi oblastis vangilaagris. Kenotaaf Paistu kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ellinor, esimeses abielus Ilus, sünd Väära (1900–76), tütar Maie (1941). (J.P.)
KOOT, Peeter-Ernst Hendriku p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1225/15.09.1920 6 jalawäe polgu wabatahtlikule Peeter KOOT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2 jaanuaril 1919 a. Woltweti mõisa juures ja 31 jaanuaril 1919 a. Piksaare juures.
Sündis 02.08.(20.07.)1903 Volmari mk Laatre v Penni talus (liideti 1919 Pärnumaaga) kaupmehe peres. Õppis Pärnu linna algkoolis ja Pärnu gümnaasiumis. VS ajal alates 01.01.1919 6. jalaväepolgu 2. roodus, maist 1919 kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 18.01.1919 Ruhja all ning 25.04.1919 Idva lahingus haavata. Augustis 1919 vabastati kooliõpilasena teenistusest. Sai VR kavalerina 1934 Pärnumaal Võlla v Lehtsemetsa talu, müüs selle samal aastal ära. Töötas Aegna komandantuuris velskrina, hiljem Pärnu maavalitsuse teedeosakonnas ning Pärnus raudteel. VRVÜ Pärnu osak liige. Septembris 1944 põgenes Pärnust paadiga Gotlandile, oli Rootsis põgenikelaagrites, veebruaris 1949 siirdus Kanadasse, töötas Woodbridge’is tekstiilitööstuses, hiljem kompaniis Artistic Woodwork. Ostis krundi Collingwoodi lähistel, kuhu oli kujunenud Eesti küla. Suri 15.02.1976 Kanadas Ontario provintsis Westonis. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Pärn (1910–89), lapsed Uno (1929) ja Malle (1936). (J.P.)
KOOV, Johan Georgi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 22/21.02.1920 8 jalawäe polgu 4 roodu nooremale alamohwitserile Johannes Georgi p KOOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 jaanuaril 1919 a. Wana-Wooremõisa peale tungimisel, luurajate salga eesotsas olles, kus esimesena mõisa sisse tormasite, mille tagajärjel waenlane korratult taganes, püssa ja laskemoona maha jättes.
Sündis 01.11.(20.10.)1881 Saaremaal Kogula v Reo m Kaasu talu pidaja peres. Õppis Reo vallakoolis, Kuressaare linnakoolis ja Riia vaimulikus seminaris (ei lõpetanud). Töötas Riias advokaat J. Jaaksoni juures kirjutajana, hiljem Tallinna ringkonnakohtus, raudteevalitsuses ja tehases Dvigatel kirjutajana. I MS ajal teenis Soomes. VS ajal alates 24.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljoni 4. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Märtsis 1919 haigestus ning mais 1919 vabastati arstliku komisjoni otsusega teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Maidla m Kopli talu. Pidas talu ning oli Juuru vallasekretär, hiljem mõnda aega Tallinnas Silikaadi vabrikus autojuht. VRVÜ Tallinna osak liige ning VAK kirjasaatja. Suri 17.09.1953 Rapla raj Ingliste kn Kopli talus. Maeti Juuru kalmistule. Abikaasa Juliane, sünd Tiitsmann (1873–1950), lapsed Veera-Silvia (1915–98) ja Gustav-Adolf (1917–44, II MS ajal Punaarmees, langes Sõrve poolsaarel). (A.K.)
KOPPEL, Hendrik Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 663/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu reamees Heinrich Oskari p. KOPPEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 27.(15.)08.1895 Läänemaal Massu v Mäense k Reinu talus. Õppis 1905–08 Massu Nuka vallakoolis. Töötas telefonistina. I MS ajal alates 1915 Peeter Suure merekindluse ehitustöödel Pääskülas. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgus, märtsist 1919 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 26.04.1919 Pihkva all haavata. Septembris 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Pidas Massu v Reinu talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal kohaliku kolhoosi põllutööline. Suri 22.07.1974 Haapsalu raj Lihulas. Maeti Hanila kalmistule. Abikaasa Aliide, sünd Rand (1903), lapsed Selma (1926–95) ja Ülo (1928, põgenes 1944 Rootsi). (M.S.)
KOPPEL, Jakob-Johannes Pridiku p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1480/08.10.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jakob KOPPEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 augustil 1919 a. Glubokaja külas.
Sündis 01.08.(20.07.)1885 Harjumaal Nehatu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal ratsaväes. Põllumees Saue vallas. VS ajal alates 24.02.1919 1. jalaväepolgu ratsaluurajate komandos, juunist 1919 jaoülem, oktoobrist 1919 veebruarini 1920 ratsapolkude tagavaradivisjonis ratsaväe õppustel. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, seejärel Virumaal Kiltsi alevikus, edasi Ambla ning alates 1939 Vajangu vallas. Nõukogude ajal elas Väike-Maarja raj Tamsalus ja oli põllutööline Põdrangu sovhoosis. Suri 31.05.1956 Tamsalus. Abikaasa Marie, esimeses abielus Holm, sünd Martson (1881–1964), kasupoeg Arnold-Osvald (1910–83). (M.S., J.P.)
KOPPEL, Karl-Oskar Kareli p, sõjaväeametnik (1918).
VR I/3, nr 1639/17.12.1920 Sõjaministeeriumi Korraldus Walitsuse Mobilisatsiooni osakonna ülemale, sõjawäeametnik Karl Karli p. KOPPEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 21.(09.)03.1871 Kuressaares. Sooritas 1897 eksamid Peterburi sõjakoolis. Oktoobrist 1892 Kuressaare sõjaväe ülema kantseleis, veebruarist 1898 90. Onega jalaväepolgu asjaajaja, oktoobrist 1904 Tartumaa sõjaväeülema kantselei asjaajaja, märtsist 1914 95. Krasnojarski jalaväepolgu laekuri abi ja juulist 1914 271. Krasnoje Selo jalaväepolgu laekur. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1917 osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai Rumeenias põrutada. Õuenõunik maist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi mobilisatsioonijsk sõjaväe registreerimise keskbüroo ülem, detsembrist 1918 mobilisatsiooniosak ülema kt, jaanuarist 1919 peastaabi mobilisatsiooniosak ülem, veebruarist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi mobilisatsiooniosak ülem. Märtsist 1920 korraldusvalitsuse mobilisatsiooniosak ülem ning märtsist 1924 kindralstaabi 5. osak ülema kt. Mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel pensionär. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 24.05.1942 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ja AnO III kl. Abikaasa Josefine, sünd Kuusik (1878), lapsed Boris (1907–30) ja Eduard-Edgar (1909, II MS 1944 põgenes Saksamaale). (M.S.)
KORB, Peeter Kristjani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2113/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Peeter KORB’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 aprillil 1919 a. Aristowa all.
Sündis 24.(12.)03.1894 Tartumaal Raadi v Vasula mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, langes vangi, vabanes novembris 1918. Elas Luunja v Kabina mõisas. VS ajal alates 03.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, viidi 08.03.1919 üle 2. jalaväepolgu 3. kuulipildujate komandosse. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Ostis 1931 Tartumaal Kastre-Võnnu v Kastre m Kaarli talu. Oli talunik Kastre-Võnnu, alates 1939 Mäksa vallas. Pärast II MS elas oma talus Mäksa vallas, hilisemas Võõpste ja alates 1953 Mäksa külanõukogus, kus oli kolhoosi põllutööline. Suri 04.01.1981 Tartu raj Mäksa külanõukogus. Maeti Võnnu kalmistule. Abikaasa Ida-Pauline, sünd Sentka (1893–1987), tütar Endla (1925–2007). (J.P.)
KORE (kuni 1936 KRAUS), Tiidu Juhani p, vanemleitnant (1920), kaptenmajor (1923).
VR II/3, nr 2528/21.02.1920 Miiniristleja „Wambola“ komanderile, leitnant Tiido Johani p KRAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes paljude külade waldamisel ja haawatuna nende külade oma käes pidamisel.
VR II/2, nr 851/01.09.1920 Miiniristleja „Wambola“ komanderile, wanemleitnant Tiido Johani p. KRAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 19 mail 1919 a. Luuga jõel Kusjomkino küla juures ja 2 juulil 1919 a. Düüna jõesuus.
Sündis 26.(14.)11.1887 Virumaal Jõhvi v Sompa mõisa talupoja peres. Õppis Repniku valla-, Jõhvi ministeeriumi- ja 1911–13 Narva merekoolis, sooritas Magnusholmi merekoolis kaugsõidukapteni eksami. Alates 1899 purjelaeval junga ning 1900–05 Vene Põhja- ja Ida-Aasia laevaühingu ning 1905–11 Norra, Taani, Saksa ja Inglise laevadel madrus. I MS ajal augustist 1914 traaleri nr 12 vahiülem, sai Riia lahes traalimisel põrutada. Lipnik oktoobrist 1915. Märtsis 1916 traaleri nr 12 komandör, ühtlasi maist 1917 märtsini 1918 miinidiviisi 3. vahilaevade divisjoni ülema abi. VS ajal alates 10.12.1918 mereväe valitsuse operatiivala ohvitser, jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk vanemohvitser, 26.01.1919 miiniristleja Wambola komandör, detsembrist 1919 ühtlasi Läänemere laevastiku divisjoni ülem. Leitnant oktoobrist 1919, vanemleitnant jaanuarist 1920. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome lahel ja Daugava jõe suudmes. Sai autasuks Järvamaal Kapu v Varangu m Jõeotsa talu, ostis ka naabertalu, mille oli autasuks saanud Valentin-Martin Grenz VR I/3. Juunist 1922 miiniristleja Lennuk komandör, ühtlasi jaanuarini 1923 Läänemere laevastiku divisjoni ülem. Kaptenmajor 1923. Märtsis 1923 vabastati teenistusest. Oli AS Tallinna Laevaühisuse välistööde osak juhataja, 1924–26 KL Tallinna mlv 2. jsk, hilisema Ida mlvk pealik ning Harju mlv mere KL pealik, 1929–40 Lahinguvendade Klubi abipresident, Laevajuhatajate Seltsi abiesimees, Stividoride Ühingu ja mereväe reservohvitseride sektsiooni esimees ning VRVÜ Tallinna osak liige. Kuulus 1934–40 Tallinna linnavolikku, oli haridusnõukogu ehitus- ja majandus-sotsiaalkomisjoni liige. Sügisest 1940 elas Järvamaal Vajangu v Jõeotsa talus. Suvel 1941 metsavend. Saksa ajal OK Vajangu valla rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 23.03.1945 Jõeotsa talus. Suri 10.05.1945 Tallinna Keskvangla haiglas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR IV kl (1938), Vene AnO III kl, StO III kl ja Poola VR. Abikaasa Liidia, sünd Vilmansen (1893), lapsed Härm (kuni 1936 Hermes) (1915–98, II MS ajal Saksa armees, pääses läände) ja Aino (1916). (J.P.)
KORHONEN, Juho vt KARUMA, Juho.
KORHONEN, Julius Juho Vilho p, Soome jäägriveltveebel (1918), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 1718/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Jussi KORHONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.10.1894 Helsingis mehaaniku peres. Õppis alg- ja kaubanduskoolis. Töötas Turus trükikoja ametnikuna. Novembrist 1915 27. jäägripataljoni 3. kompaniis. Osales I MS ajal Saksamaa idarindel Lätis Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguis. Septembris 1917 korraldas Berliinis käsiraamatu „Suomalainen sotilaskäsikirja“ trükkiandmist. Allohvitser veebruarist 1918. Naasis veebruaris 1918 jäägrite põhirühmaga Vaasasse. Soome VS ajal 1. jäägrirügemendi 2. pataljoni 1. kompaniis rühmaülem ja kompaniiveltveebel. Viitseveltveebel märtsist 1918. Osales Lempäälä, Kämärä ja Viiburi lahingutes. Seejärel kaardiväe jäägripataljonis 4. kompanii veltveebel. Oktoobrist 1918 jaanuarini 1919 Ruovesi KL pealik. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis ülema kt, pärast lipnikuks ülendamist märtsis 1919 sama kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 18.03.1919 Vastseliina lähistel haavata. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Juulist 1919 juunini 1920 Anttola ja augustist 1920 maini 1922 Alavuse KL pealik, jaanuarist 1923 teenis Viiburi rügemendi staabis veltveeblina. Detsembris 1923 vabastati teenistusest. Tegutses masinladujana eri trükikodades, 1933–37 ajalehe „Uusi Suomi“ trükiladuja. Talvesõjas ja Jätkusõjas rühmaülem 26. jalaväerügemendi 8. kompaniis. Sai 23.08.1941 Kavantsaaris haavata, suri 18.06.1942 Stockholmi haiglas. Maeti Lahti kangelaskalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
KORHONEN, Y., Soome lipnik (1919).
VR I/3, nr 2063/14.05.1920 Lipnik Y. KORHONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VR sai tegevuse eest EAP mitmesugustes ametites. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. (M.S.)
KORJUS, Karel-Adolf Juhani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1138/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Karl KORJUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 nowembril 1919 Kotleschi mõisa ja Tschernowa küla wahel.
Sündis 25.(13.)02.1896 Tartumaal Puurmanni v Rüavälja talu pidaja peres. Õppis valla- ja Kursi kihelkonnakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 1917 Saaremaal vangi, vabanes 1918. VS ajal alates 07.02.1919 2. jalaväepolgus, samast kuust 2. diviisi tagavarapataljonis, viidi 10.03.1919 üle 3. jalaväepolgu 4. roodu. Nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Tartumaal Vaimastvere vallas talu nr 100, mille müüs 1933 ära, uus omanik nimetas selle Dolfi taluks. Töötas põllumehena Tartu v Uigu talus, hiljem rentnik Tartu v Täksi talus. Oli KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Asus 1935 koos perega Tartu, töötas raudteel rööpaseadjana. Suri 18.09.1958 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Johanna-Matilde, sünd Õun (1910–74), lapsed Ülo (1934–34) ja Aasa (1935). (A.K.)
KORK, Jüri Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1147/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamees Jüri KORK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 märtsil 1919 a. Uswati küla juures.
Sündis 20.(08.)04.1895 Tartumaal Vaimastvere v Kõola k Kase talu omaniku peres. Õppis 1905–08 Vaimastvere Kõola valla-, 1908–10 Laiuse kihelkonna- ja 1910–14 Mustvee kõrgemas algkoolis, 1920–22 Tartu õhtureaalgümnaasiumis ning 1922–30 Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1923. Sügisest 1914 Vaimastvere vallakirjutaja, veebruarist 1915 märtsini 1918 Tartu renteis raamatupidaja. VS ajal alates 09.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1919 5. roodus ja kuulipildujate komandos, aprillist 1919 komando kirjutaja, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus, aprillist 1920 tööroodus ning komandeerituna polgu staabi majandusjsk kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 juunini 1924 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) kantseleiametnik, 1926–27 KL Tartu mlv staabis kirjutaja ning 1927–32 sekretär. Vabastati 1932 tervislikel põhjustel teenistusest, oli riigipensionär. Suri 18.02.1935 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Tartu garnisoni surnuaeda. Abikaasa Valentine (Valvi), sünd Loigu (1901–88), poeg Jüri (1927–2001, II MS ajal Saksa armees, seejärel tuntud väliseesti tegelane). (J.P.)
KORK, Jüri Jüri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 899/01.09.1920 Scouts polgu kapralile Jüri KORK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Rossolowa külas.
Sündis 15.(03.)10.1897 Tartumaal Vaimastvere v Rohe külas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. Töötas pagarina. VS ajal alates 31.01.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni B company 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Scouts polgu 4. roodu jaoülem jaanuarist 1920. Kapral jaanuarist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Karistati 1921 hobusevarguse eest 1,5-aastase vangistusega. Põgenes 14.04.1921 Valga vanglast ja läks salaja üle piiri Nõukogude Venemaale. Elas Luuga mk Strugi Krasnõje rajoonis, kus 1926 abiellus eestlannaga, kellega siirdus elama Luuga linna. Tuli märtsis 1935 koos perega salaja Eestisse ning asus elama Tartumaale Vaimastvere valda. Piiririkkumise tõttu oli mõnda aega uurimise all ning Tartu vanglas. Septembris 1936 sai kogu perega Eesti kodakondsuse. Hiljem töötas klaverihäälestajana. Suri 09.06.1980 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Esimene abikaasa Maria, sünd Ivask (1902–50), tütred Marta (1930–96) ja Virve (1939). Teine abikaasa Alma, sünd Mäoma (1899–1988) (J.P.)
KORNEL, Karl-Ferdinand Jaani p, alamleitnant (1917), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 2983/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis noorem-leitnant Karl KORNEL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Valga Kaitse Liidu ja 2. Diviisi eraldi eskadroni ülema ning Valga linna ja maakonna komandandina.
Sündis 25.(13.)08.1882 Võrumaal Kõrgepalu v Savi kõrtsi pidaja peres. Õppis 1890–94 Rõuge kihelkonna- ja 1894–98 Valga linnakoolis, 1916 Petrogradi 11. gümnaasiumis, 1917 Nikolai ratsaväekoolis ning 1918 ja 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1918. Töötas 1899–1903 apteekri õpilasena Venemaal Uglitšis, raudteetelegrafistina Valgas ja arveametnikuna Tsaritsõnis. Teenis jaanuarist 1903 detsembrini 1906 39. Narva tragunipolgus (hiljem 13. Narva husaaripolk). Töötas 1907–08 Valga ajalehe „Sõna“ ja 1910–12 „Päevalehe“ toimetuses ning 1908–09 raamatupidaja ja kooliõpetajana Valgas ja Pärnus, 1913–14 oli „Võru Teataja“ toimetaja. I MS ajal augustist 1914 ohvitseride ratsaväekooli polgus, jaanuarist 1916 9. tagavara ratsapolgus ning juulist 1917 1. Balti ratsapolgu 1. eskadroni nooremohvitser. Lipnik detsembrist 1916, alamleitnant 1917. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Saksa ajal raamatupidaja Tartus. VS ajal 18.11.1918 määrati Valga KL ülemaks, detsembrist 1918 ratsasalkade korraldaja Valga ümbruses, alates 20.12.1918 2. diviisi üksik eskadroni ülem, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadroni ülem, veebruarist 1919 Valga linna ja maakonna komandant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 06.01.1919 Kärstna lahingus põrutada. Aprillis 1919 vabastati teenistusest. Detsembrist 1919 jaanuarini 1920 Eesti esindaja Riias, juunist 1921 augustini 1922 välisministeeriumi 2. sekretäri kt, ühtlasi 1920–23 „Postimehe“ toimetuse liige. Alates 1923 advokaadiabi Tallinnas, 1927–34 advokaat R. Eliaseri abi Nõmmel. Juulist 1926 detsembrini 1927 kaubandus-tööstusminister. Veebruarist 1930 augustini 1940 ETA direktor. Asutava Kogu ning II ja III Riigikogu liige. Oli 1922 Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi, 1929–30 Eesti Ühistegelise Liidu ja 1929 Eesti Ajakirjanike Liidu esimees ning Pikalaenu Panga ja Eesti Rahvapanga nõukogu ning Eesti-Läti ja Eesti-Rootsi ühingu abiesimees, Valga karskusseltsi ja tarvitajate ühisuse, Pärnu kooliseltsi ja karskusseltsi, Tallinna karskusseltsi Valvaja, Võru karskusseltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.11.1945 Viljandimaal Vastemõisa vallas. Suri 19.09.1953 Irkutski obl TaišetLagis. Nimi tahvlil Riigikogu hoonel, Stenbocki majal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl, VT II kl (1938) ning Soome VRO II kl. Abikaasa Alviine, sünd Noor (1888), pojad Kaljo (1920–62, arreteeriti 1945, vabanes 1955) ja Aldo (1925–43). (M.S., J.P.)
KORSAAR, Mihkel Tiina p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 90/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Mihkel Tiina p. KORSAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures, liginedes kolme kaaslasega waenlasele selle suure ülejõu peale waatamata mõnekümne sammu kaugusele ja awades tule, mille tagajärjel waenlane korratult põgenes kahte kuulipildujat maha jättes.
Sündis 20.(08.)10.1898 Saaremaal Kärla v Käesla külas, hiljem elas Abruka vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 434. Tšerepovetsi jalaväepolgus. Meremees, elas 1919 Kaarma-Suure v Keskranna külas. Võttis veebruaris 1919 osa Saaremaa mässust. VS ajal alates 11.04.1919 nooremallohvitserina laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomandos. Vanemallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-
Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 28.07.1919 Venemaal Ostrovi all. Maeti Anseküla kalmistule. Nimi Kuressaare sambal. Sai autasuks Saaremaal Abruka v Lõo m Mõisa talu, mis anti emale. Vallaline. (J.P.)
KORTESMAA, Wiljo Henrikki Juha Kustaa p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2166/26.03.1920 Sõdurile Wiljo KORTESMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.12.1899 Soomes Kuortase vallas päevilise peres. Tööline Lapuas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga vallutamisel. Langes 14.02.1919 Karula mõisa all. Maeti Helsingis Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KORTIN, Hermann Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2854/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu 6. roodu reamees Herman Peetri p. KORTIN Eesti Vabadussõjas üles näidanud metsavahi maja äravõtmisel 31. oktoobril 1919.
Sündis 13.(01.)04.1896 Virumaal Iisaku vallas. Õppis ministeeriumikoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 26.01.1919 4. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 31.10.1919 Ingerimaal Petrovski küla all haavata. Evakueeriti Koporje eesrinna sidumise salka, mõni päev hiljem 1. diviisi eesrinna sidumise salga haiglasse, novembrist 1919 ravile Tartusse. Suri 26.01.1920 2. Tartu sõjaväehaiglas. Maeti Tartu VS langenute kalmistule Pauluse koguduse surnuaias. Nimi tahvlil Iisaku kirikus. Vallaline (J.P.)
KORTS (sünd KOORTS), August Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 682/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu kapral August Jaani p. KORTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 24 mail 1919 a. Piskowitsa ja Obischa külade juures ja lahingus 26 mail 1919 a. Klüi ja Bogdanowi külade all.
Sündis 09.10.(27.09.)1894 Viljandimaal Pajusi vallas töölise peres. Õppis vallakoolis. Enne I MS asus elama Järvamaale Koigi valda. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgu luurajate komandos, veebruarist 1919 8. roodus ja 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Päinurme m Rehila talu, ühtlasi päris 1931 vennale antud sama mõisa Keskpere talu. Seejärel talunik. KL Järva mlv Päinurme ratsarühma ülema abi ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal OK Koigi v rühmaülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 18.11.1944 Rehila talus. Suri 08.03.1948 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna-Maria, sünd Sopp (1898, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Aksel (1922–2015, II MS ajal Saksa armees, hiljem metsavend), Vaike (1923) ja Helmi (1928–2010, küüditati 1949, vabanes 1956). (J.P.)
KORTS, Joosep Tõnise p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 805/01.09.1920 Sakala Partisanide Polgu kapral Joosep KORTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla all.
Sündis 30.(18.)06.1899 Viljandimaal Soosaare vallas talupidaja ja vallakäskjala peres. Õppis Soosaare valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. VS ajal alates 18.12.1918 Kolga-Jaani KL liige, 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni komandandi komandos ja kuulipildujate roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembrist 1920 2. diviisi õppekomandos. Nooremallohvitser 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vana-Põltsamaa v Võisiku m Annamõisa krjm Soone talu. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk Vana-Põltsamaa kompanii propagandapealik ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal kuulus OK ridades. Pidas Soone talu kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Nõmme, hiljem Uus Elu põllutööline. Elas Soone talus, viimase eluaasta oli poja peres Rahingel. Suri 12.01.1974 Tartu raj Tähtvere kn Rahinge külas. Maeti Pilistvere kalmistule. Abikaasa Emile-Rosalie, sünd Liht (1905–79), lapsed Salme (1925), Alfred (1927–2002), Heino-Joosep (1930) ja Leida-
Vilma (1934). (J.P.)
KORV, Arthur Jaani p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 230/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale masinistile Arthur Jaani p KORFF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Narwas, Muhumaal, Saaremaal ja Petseri all.
Sündis 11.01.1892 (30.12.1891) Harjumaal Juuru v Härgla m Veikemäe talus kooliõpetaja peres. Õppis Härgla ja Järlepa vallakoolis. Alates 1913 sõjaväes, lõpetas masinisti kursused Kroonlinnas. I MS ajal soomuslaeval Andrei Pervozvannõi, alates 1917 Soomes jäämurdja Sampo ning 1918 miinitraaleri nr 10 masinist. Novembris 1918 tuli Eestisse. VS ajal alates 12.12.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit vanemmasinist. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome lahel ja Daugava jõe suudmes ning Saaremaa mässu mahasurumises. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Harjumaal Juuru v Hargla-Saaremõisa m Sõstra ning abikaasa päritud Vanaku talu. Oli Juuru vallavolikogu liige, KL Harju mlv Juuru mlvk, jahimeeste seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Talunik kevadeni 1949, hiljem kolhoosi Koit remonditööline ja tallimees ning viimaks kolhoosi Eha sepp. Suri 23.07.1959 Tallinnas. Maeti Juuru kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Kristiina, esimeses abielus Vanaveski, sünd Pruuli (1891–1977), poeg Herma (1924–2000) ning kasutütar Johanna (1921). (J.P.)
KORVELA, Arvid Einar Matti Leonardi p, Soome kapral (1918).
VR II/3, nr 2146/26.03.1920 Sõdurile Eino KORWELA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.10.1893 Soomes Oulu linnas, elas Turus. Lõpetas kutsekooli Helsingis ja tööstustehnikutest töödejuhatajate kursuse kutsekoolituse ametis. Soome VS ajal veebruarist 1918 kuulipilduja kursustel Vilppulas 1. Hämeenlinna kompaniis. Osales Vilppula, Ruovesi, Messukylä ja Tampere lahingutes. Aprillis 1918 siirdus Uusimaa ratsarügementi, võttis osa Tuohikotti lahingust. Juulist oktoobrini 1918 Helsingi sõjasadama kompaniis laomees. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis, hiljem laiarööpmelisel soomusrongil nr 4. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 04.11.1919 Pihkva all haavata. Siirdus tagasi Soome. Juunist 1921 juunini 1922 seersandina 1. välisuurtükiväerügemendis, märtsist 1926 1. relvalao töökoja treial, märtsist 1931 1. patarei moonalao erakorraline inspektor, maist 1941 kaitsejõudude peastaabi varustusosak ekspert. Augustis 1948 vabastati teenistusest. Töötas varustuseksperdina. Suri 14.01.1954 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
KOSE, Anton Peetri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 316/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Anton Peetri p. KOSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 11 oktoobril 1919 a. Jurkino küla waldamisel ja 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 08.12.(26.11.)1899 Pärnumaal Võlla v Vanaküla Kõdu talu pidaja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis, põllumees. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, augustist 1919 roodu jaoülem. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodu jaoülem. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–24 Audru ning 1924–34 Tõstamaa vallas Porilaane metsavaht. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 28.04.1934 Porilaane talus. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Iida, sünd Karlov (1896–1965), lapsed Helju-Marie (1925), Aino-Helga (1929–30) ja Maimu-Alda (1931). (A.K.)
KOSK, Mihkel Tõnise p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1437/08.10.1920 9 jalawäe polgu weltweeblile Mihkel KOSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 02.02.(21.01.)1897 Pärnumaal Tori v Kose talu pidaja peres. Õppis Pärnu linnakoolis, põllumees. I MS ajal 1916–17 198. Aleksandro-Nevski jalaväepolgus, kus lõpetas õppekomando, nooremallohvitser. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni luurajate komandos, maist 1919 9. jalaväepolgus. Juunist 1919 8. roodus veltveebli kt, augustist 1919 luurajate komando ja jaanuarist 1920 12. roodu veltveebel. Vanemallohvitser märtsist 1919, veltveebel novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodu ja juunist 1920 õppekomando veltveebel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Pidas Kose talu. Oli 1936–40 KL Tori mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Osales 1941 suvesõjas, 1941–44 Tori OK instruktor. Nõukogude võim arreteeris ta 05.11.1944 Kose talus. Suri 14.05.1945 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helmi, sünd Jüris (1904–64), lapsed Ferdinand (1925–45, II MS ajal Saksa armees), Juta-Marie (1930), Ira (1935), Mai (1937) ja Jaan (1942–2001). (A.K.)
KOSK, Rudolf-Eduard Jaagup-Villemi p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 212/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 2 klassi madrusele Rudolf Jakobi p. KOSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Loksal, Port-Kundas, Waiwaras, Heinastes, Petseris, Muhumaal, Saaremaal ja Riia all.
Sündis 18.(06.)10.1899 Harjumaal Kõnnu v Loksa k Kandeaasu talus. Õppis vallakoolis. Meremees ja Loksa metallitehase katelsepp. VS ajal alates 10.12.1918 suurtükilaeva Lembit 2. järgu madrus. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva, Heinaste, Riia ja Luuga all. 1. järgu madrus jaanuarist 1920. Oktoobrist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus, novembrist 1920 abilaeva Kompas kütja. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kütja laevadel. Oli talunik Kõnnu vallas ja katelsepp Loksa metallitehases. II MS ajal teenis piirivalves. Kinnitamata andmeil Saksa võim arreteeris ta ja hukkus 1942. aastal Lätis vangilaagris. Kenotaaf Loksa kalmistul. Abikaasa Salme-Pauline, sünd Tankmann (1888–1959), lapsed Enno (1924–93, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1950, vabanes 1955), Anti (1927–78) ja Inge (1929). (M.S.)
KOSKELAINEN, Yrjö Aatu p, Soome ajakirjanik, parlamendi liige.
VR I/3, nr 2775/25.05.1923 Toimetaja Yrjö KOSKELAINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.04.1885 Helsingis ülikooli teenri peres. Õppis alates 1904 Helsingi ülikoolis. Tegi õppereise 1908–09 ja 1925 Itaaliasse, 1910 Taani ning 1920 Prantsusmaale ja Inglismaale. Oli 1906 Soomluse Liidu abisekretär ja 1907 sekretär, 1906–12 ajalehtede „Valvoja“ ja „Aika“ kaastööline, 1908 „Valvoja“ kirjandusliku osak toimetaja, 1912–16 „Uusi Aura“ toimetaja ja 1916–18 peatoimetaja Turus. Soome VS puhkedes astus KL liikmeks, osales Ahvenamaa retkel. Olles ajalehe „Uusi Päivä“ peatoimetaja, kutsus esimesena 21.12.1918 juhtkirjas „Apua veljeskansalle“ („Appi vennasrahvale“) toetama Eesti iseseisvust. Oli 1919–23 „Iltalehti“ peatoimetaja, 1923–25 Soome tööstusliidu sekretär ja 1925–48 abijuhataja, 1921–36 väljaande „Jousimies“ toimetaja ja 1925–31 ajalehe „Suomen Teollisuus – Finlands Industri“ peatoimetaja. Kuulus 1931–32 Rahvusliku Koonderakonna saadikuna Eduskunda. Oli 1937, 1940 ja 1943 presidendi valijamees. Suri 30.04.1951 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO III kl. (M.S.)
KOSKINEN, Lauri, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2367/26.03.1920 Sõdur KOSKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.01.1902 Soomes, elas Iittis. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompaniis. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.04.1919 Mustjõe lahingus haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
KOSKINEN, Paavali Johannes Juha Jaakko p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1799/26.03.1920 Jaojuhatajale Paavo KOSKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.01.1893 Soomes Loimaas töölise peres, elas Tamperes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 20.10.1986 Helsingis. Maeti Helsingis Honkanummi kalmistule. (M.S.)
KOSOLA, Iisakki Vihtori Iisakki p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2083/14.05.1920 Põllumees Wihtori KOSOLA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.07.1884 Soomes Ylihärmä vallas talupidaja peres. Õppis Orisbergi põllumajanduskoolis. Põllumees Lapuas. Tema talus oli 1915–16 jäägriliikumise salajane värbamiskeskus, mille kaudu jõudis umbes 250 meest Saksamaale. Vene sandarmid arreteerisid ta kevadel 1916, oli algul Helsingi, seejärel Petrogradi Špalernaja vanglas, kus kinnipeetavad jäägriliikumise toetajad said rahvasuus nime „kalterijääkärit“ e „trellijäägrid“. Vabanes vanglast kevadel 1917. Võttis agaralt osa Lapua Kaitseliidu eellase, nn tuletõrjeseltsi väljaõppest ja tegevusest. Soome VS ajal jaanuarist 1918 rühmaülemana Häme rindel. Pärast sõda streikide lõpetamiseks loodud streigimurdjate organisatsiooni Vientirauha (Ekspordirahu) Lõuna-Pohjanmaa regiooni juht. Oli EAP esindaja Lapuas, VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Hiljem Lapua liikumise juht ja 1932–36 paremradikaalse partei Isänmaallinen Kansanliike (IKL) esimees. Suri 14.12.1936 Lapuas. (M.S.)
KOTISSE, August vt KOTTISE, August Jaani p.
KOTTISE, August Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1033/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August KOTTISE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Wana Ronneburgi all.
Sündis 07.05.(25.04.)1897 Võrumaal Vana-Koiola v Koti talus rätsepa peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–17 jalaväes ja 1918 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides. VS ajal alates 30.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 1. roodus, veebruarist 1919 9. roodus, maist 1919 raskekuulipildujate komando rühmaülem. Vanemallohvitser veebruarist 1920. Sai 22.06.1919 Lätimaal Ronneburgi juures haavata. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Rasina v Võidu talu. Seejärel talunik. Oli Rasina valla VTÜ, haridusseltsi, kartuli- ja veeühingu ning kindlustusseltsi juhatuse ning KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Osales 1941 suvesõjas. Saksa ajal OK ridades. Nõukogude võim arreteeris ta 20.11.1944 Võidu talus. Mõisteti mais 1945 15 aastaks vangi, oli Norilskis ja Irkutski obl OzjorLagis, vabanes jaanuaris 1956. Seejärel Tartus keemiatehase Flora ehitustööline. Suri 21.05.1973 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Saava (1904–84, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Harry (1930–98, küüditati 1949, vabanes 1957), Malle (1932, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Milvi (1937, küüditati 1949, vabanes 1957). Onupoeg Julius Kottise VR II/3. (A.K., J.P.)
KOTTISE, Julius Mihkli p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1123/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile Julius KOTTISE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Witsenhofi mõisa all.
Sündis 21.(09.)10.1893 Võrumaal Vana-Koiola v Adiste k talupidaja peres. Õppis Koiola Adiste valla- ja Põlva kihelkonnakoolis, põllumees. I MS ajal teenis Petrogradis ning võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus. Vanemallohvitser jaanuarist 1919, veltveebel veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Koiola vallas. Oli Koiola ja alates 1939 Põlva vallavanema abi ja volikogu liige, EELK Põlva koguduse vanem. Saksa ajal Põlva vallavanem ja vallanõunik. Pidas oma talu, hiljem sealt välja aetuna asus naabertallu, märtsist 1949 varjas end. Nõukogude võim arreteeris ta oktoobris 1950. Mõisteti viieks aastaks vangi, oli Valga ja Narva vangilaagris, vabanes 1953 kopsuhaigena. Oli ravil Tartus ning sanatooriumis Taevaskojas ja Kodijärvel. Suri 08.11.1960 Elva raj Kambja kn Kodijärve invaliidide kodus. Maeti Tartus Raadi kalmistu Peetri koguduse ossa. Abikaasa Emilie, sünd Kiristaja (1902–88), pojad Hans (1925, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1945, vabanes 1954), Villu (1929–97) ja Ahto (1932–97). Onupoeg August Kottise VR II/3. (A.K., J.P.)
KOUKKARI, Arvo Jaakko p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1774/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Arvo KONKARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Uusikirkkos. VS ajal 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
KOVALSKI, Voldemar Johannese p, 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 222/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembit’u“ komendorile Woldemar Johannese p. KOWALSKY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kundas, Petseris, Utrias, Muhu- ja Saaremaal.
Sündis 26.05.1901 Valgevenes Vitebski kub Polotski maakonnas. VS ajal alates 18.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit 1. järgu madrus. Jaanuaris 1919 määrati komendoriks. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome lahe rannikul, Pihkva rindel, Daugava jõe suudmes ning Saaremaa mässu mahasurumises. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (J.P.)
KOVKIN, Boris Andrei p, nooremallohvitser (1918), veltveebel (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 537/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni nooremale alamohwitserile Boris KOFKIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Rannu mõisas.
Sündis 25.05.1896. Pärit Järvamaalt Liigvalla v Rakke külast. Õppis Paide linnakoolis. I MS ajal teenis jalaväes nooremallohvitserina. Sügisel 1918 elas Liigvalla v Rakke jaamas. VS ajal alates 10.12.1918 Tartu Eesti KL 1. rühmas, jaanuarist 1919 Tartu vabatahtlike pataljoni 1. roodu veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tartumaal. Sai 16.01.1919 Rannu mõisa all pähe haavata. Suri 25.01.1919 Tartus Mellini haiglas. Maeti Tartu Raadi kalmistule Uspenski koguduse ossa. Veltveebel veebruarist 1919 postuumselt. Nimi tahvlil Koeru kirikus ja Tallinna juudi koolis. Vallaline. (J.P.)
KRAMER, Aleksander vt KADAKSAAR, Aleksander Mardi p.
KRASTIN, Valfried (sünd KRASTING, Johannes Walfried) Johannese p, alamleitnant (1917), leitnant (1920).
VR II/3, nr 1360/15.09.1920 1 Ratsawäe polgu alamleitnandile Walfried KRASTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 mail 1919 a. Alt-Schwaneburgi mõisa all.
Sündis 17.(05.)06.1890 Lätis Lemsalus riigiametniku peres. Õppis Tartu gümnaasiumis, 1916 Polotski kadetikorpuses ja 1925–31 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas cum laude. Astus 1913 vabatahtlikult 13. tragunipolku. Osales I MS sündmustes sama polguga augustist 1914, lõpetas õppekomando, detsembrist 1916 6. ekadroni nooremohvitser, aprillist 1917 Vene looderinde ülema adjutant. Lipnik detsembrist 1916, alamleitnant aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, sai 09.09.1914 Varssavi all haavata. VS ajal 26.11.1918 4. jalaväepolgu ratsaluurajate komando ülem, aprillist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadroni noorem- ja vanemohvitser. Leitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu, müüs selle ära. Võeti 1922 Eesti kodakondsusse. Oli 1932–37 advokaat M. Edelhausi abi, 1937–38 patroonita advokaadi abi, aastast 1938 advokaat Tartus. EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 04.11.1940 Tartus. Mõisteti aprillis 1941 surma, mais 1941 muudeti karistus 10-aastaseks vangistuseks, oli Molotovi oblastis vangilaagris, vabanes 1951. Seejärel töötas advokaadina. Suri 23.10.1970 Haapsalus. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl, StO II ja III kl ning GeR I, II, III ja IV kl. Abikaasa Lidia, sünd Kima (1894–1984), poeg Ardo (1937–95). (M.S., J.P.)
KRAUS, Aleksander Joosepi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1563/19.10.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander KRAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 märtsil 1919 a. Küllatowa küla all.
Sündis 21.(09.)01.1898 Tartus. Õppis ministeeriumikoolis. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 5. roodus, maist 1919 rühmaülem. Nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 17.03.1919 Küllatova küla juures haavata. Maist 1920 2. roodus, jätkas üleajateenijana. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Pidas Vana-Kuuste v Jalaka talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal Kaiavere metsatööstuspiirkonna tööline. Suri 01.02.1953 Kallaste raj Välgi kn Selgise külas. Maeti Alatskivi kalmistule. Abikaasa Rosalie, sünd Arjukese (1896–1989), lapsed Aliide (1921), Aleksander (1923–80), Arnold (1927–27), Aino (1930), Helga (1933) ja Jüri (1936–96). (M.S., J.P.)
KRAUS, Tiido vt KORE, Tiidu Juhani p.
KRAUSE, Charles Alfred, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr 1951/26.03.1920 Lipnik Charles KRAUSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Pärit Kopenhaagenist. VS ajal alates märtsist 1919 reamehena Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes vahemikus 29.–31.07.1919 Ostrovi all. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. (M.S.)
KREEKMANN, Georg Johannes-Eduard-Augusti p, 2. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 250/05.03.1920 Rannawalwe-, Side- ja Päästejaamade Walitsuse 2 järgu madrusele Georg Johani p. KREEKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Kunda mõisa juures.
Sündis 18.(05.)10.1900 Tallinnas. Õppis linnakoolis. VS ajal alates 22.11.1918 vabatahtlikult piirivalve teenistuses, veebruarist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Loksa rajoonis, märtsist 1919 samas postivanem ja detsembrist 1919 kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Veebruarist 1920 7. piirikütipataljoni 1. roodu kirjutaja. Uppus 28.03.1920 Loksal Valgejõkke. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Vallaline. (M.S.)
KREEMANN, Johannes vt KALVI, Johannes Kadri p.
KREEPS, Mihkel vt VÄHI, Mihkel Mihkli p.
KRELL, Gustav vt KUNGLA, Gustav Leena p.
KREUZSTEIN, Viktor vt KIVIRAND, Victor-Adalbert-
Osvald Carl-Augusti p.
KRIINAL, Ernst vt KIVILO, Eik Joosepi p.
KRIMMING, Arthur-Joseph Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 712/21.02.1920 5 jalawäe polgu 1 roodu kapralile Artur Jaani p. KRIMMING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Waschina-Gora juures.
Sündis 03.12.(21.11.)1896 Tallinnas kutsari peres. Õppis Tallinna linna algkoolis, lukksepp. Osales I MS sündmustes 1915–18. Maist 1917 1. Eesti polgus. VS ajal alates 12.12.1918 1. jalaväepolgu 3. roodus, samal kuul arvati 5. jalaväepolgu 7. roodu, märtsist 1919 1. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Jaanuarist 1920 lennuväe tagavarakomando vanemlukksepp. Mais 1920 vabastati teenistusest. Veebruarist 1924 veebruarini 1925 üleajateenijana suurtükilaeval Lembit vanem ruumimasinist. Elas Tallinnas, tegi juhutöid, 1941 oli Tallinna laevaremonditehases lukksepp. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 01.07.1941 Tallinnas. Suri 03.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (A.K.)
KRISTIANSEN, Johannes Anna p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1875/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 weltweeblile Johannes Jaani p. KRISTJANSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 25 aprillil 1919 a. Stakelni mõisate all.
Sündis 22.(10.)07.1891 Järvamaal Käravete, hilisema Ambla v Rägavere karjamõisa talupoja peres. Õppis 1901–04 vallakoolis. Teenis detsembrist 1912 7. Valgevene husaaripolgus. I MS ajal augustist 1914 osales lahingutes Saksa vägede vastu, teenis 1917–18 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 3. roodus. Veltveebel maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Ambla, alates 1939 Lehtse v Rägavere k Söödi talu. Suri 16.09.1946 Söödi talus. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Julie-Marie, esimeses abielus Klemmer, sünd Malsvel (1894), lahutati 1941, tütar Rosalie-Vilhelmine (1926). (M.S., J.P.)
KROMEL, Gustav-Karl Jaani p, alamkapten (1920), kolonel (1930).
VR I/3, nr 1485/13.10.1920 3 wälja suurtükiwäe diwisjoni ülemale, Alamkapten Gustaw Jaani p. KROMEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)02.1887 Läänemaal Loodna vallas kooliõpetaja peres. Õppis 1896–98 Luiste valla- ja 1898–1900 Tallinnas linnakoolis, 1901–07 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1916 Konstantini suurtükiväekoolis ja 1907–12 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). 1923 tegi lõpueksamid Tartu ülikoolis. EÜS Põhjala liige. Oli 1912–16 kodukooliõpetaja. I MS ajal jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 4. tagavara suurtükiväe brigaadi 1. patareis, novembrist 1916 109. suurtükiväe brigaadi 3. patareis, jaanuarist 1917 patarei asjaajaja, aprillist 1917 109. suurtükiväe brigaadis, detsembrist 1917 patareiülem. Alamleitnant veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 16.11.1918 1. suurtükiväepolgu adjutant, ühtlasi aprillist juulini 1919 polgu kohtu asjaajaja, juunist 1919 6. patarei ülem, juunist 1919 koos patareiga 3. suurtükiväepolgu juures, augustist 1919 välipatarei nr 6 ülem. Leitnant juunist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Läänemaal Luiste v Tiinuse m Pihelgamäe talu, müüs selle 1933 ära. Juulist 1920 3. välisuurtükiväe divisjoni ülema abi, märtsis 1921 viidi välipatarei nr 16 koosseisu. Aprillist 1921 4. jsk kohtu-uurija, ühtlasi sõjaringkonnakohtu alaline liige, augustist 1926 sõjaringkonnakohtu esimehe kt ning oktoobrist 1926 veebruarini 1935 esimees, ühtlasi alalisväe ohvitseride kursuste ja Sõjakooli ajutine õppejõud. Kapten aprillist 1922, major 1924, kolonelleitnant 1926, kolonel 1930. Veebruarist 1935 sügiseni 1940 Kohtukoja liige. Suvel 1941 võeti reservohvitserina Punaarmeesse ning viidi Sverdlovski obl Ivdeli rajooni, arvati 1942 Eesti korpuse koosseisu. Kinnitamata andmeil suri juunis 1942 Tšeljabinski obl Tšebarkulis. Teised autasud: KR III kl (1935) ja Vene StO III kl. Abikaasa Maria, sünd Lepp (1892), adopteeritud lapsed Laine (1929) ja Erich (1931). (J.P.)
KROHN, Oskar vt KURKI-SUONIO, Oskar Alexander
Ilmari Henriku p.
KRONHOLM, Jakob vt GRÖNHOLM, Jaagup-Harald Joosepi p.
KRONK, Konstantin Jakobi p, alamkapten (1919).
VR II/3, nr 2938/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi Nr. 4 kuulipildujate komando ülem alamkapten Konstantin KRONK Eesti Vabadussõjas üles näidanud Loode lahingus Landeswehri vastu 9. juunil 1919.
Sündis 07.09.(26.08.)1895 Narvas. Õppis Narva kaubanduskoolis ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal vabatahtlikult aprillist 1915 1. tagavara suurtükiväedivisjonis, juulist 1915 3. tagavarapataljonis, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 197. tagavarapolgus, detsembrist 1916 102. diviisi kuulipildujate komandos, märtsist 1917 jaanuarini 1918 408. jalaväepolgu nooremohvitser ja kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant augustist 1916, leitnant aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ukrainas Stohhodi jõe ja Lutski piirkonnas. VS ajal alates 13.12.1918 nooremohvitserina laiarööpmelise soomusrongi nr 2 2. kuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 lr sr nr 4 kuulipildujate komando nooremohvitser, märtsist 1919 rongi 2. kuulipildujate komando ülem, ühtlasi rongi kohtu liige. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Alamkapten maist 1919. Langes 09.06.1919 Lätis Võnnu lähistel. Maeti Narva Aleksandri koguduse kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Narva Eesti gümnaasiumis. Vallaline (J.P.)
KRONQVIST, J. K. vt KALHA, Jalmari Evert.
KRUDENBRUNN, Karl vt KASEMAA, Kaarel Gustavi p.
KRULL, Leonhard-Johann Ado p, alamkapten (1917),
kapten (1924).
VR II/3, nr 1461/08.10.1920 1 jalawäe polgu alamkaptenile Leonhard KRULL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus weebruari kuul 1919 a. waenlase seisukohtade waldamisel.
Sündis 20.(08.)06.1890 Kuressaares voorimehe peres. Õppis Kuressaare linna-, 1907–10 Pihkva maamõõdu- ja 1915 Pauli sõjakoolis ning 1920–23 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas (ei lõpetanud). Maamõõtja 1910–13 Saratovi ja 1913–14 Tveri kubermangus. I MS ajal detsembrist 1914 1. tagavarapataljonis, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik juunist 1915. Nooremohvitser 41. Siberi küti tagavarapataljonis, augustist 1915 8. Turkestani kütipolgus, kus oli veebruarist 1916 sidekomando ülem, märtsist 1916 sapööritööde ülevaataja ja oktoobrist 1917 12. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 17.08.1915 haavata. Alamleitnant maist 1916, leitnant oktoobrist 1916, alamkapten septembrist 1917. Detsembrist 1917 1. Eesti polgus, veebruarist 1918 3. roodu, märtsist 1918 7. roodu ülem. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 08.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodu ülem, ühtlasi jaanuarist veebruarini 1919 sõjaväljakohtu liige. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 11.02.1919 Feodorovka küla all haavata. Pärast paranemist oktoobrist 1919 polgu majandusülema abi, novembrist 1919 põllutööministri käsutuses. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Saaremaal Loona v Meedla m Lembitu talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. VS invaliid. Tegutses maamõõtja ja maakorraldajana Saaremaal ning pidas Lembitu talu. EVL Saare mk ja Loona osak esimees. Mõisteti juunis 1935 vabadussõjalaste liikumise maakondliku juhina kaheksaks kuuks tingimisi vangi. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kuressaares. Lasti maha 13.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Esimene abikaasa Veera, sünd Kranhold (1900), lahutati 1939, lapsed Koidula (1920), Hanno (1921–42, II MS ajal Punaarmees) ja Ingo (1926–92, II MS ajal Saksa armees). Teine abikaasa Marie (1901–92, küüditati 1941, vabanes 1956), tütar Mai (1941–41, küüditati 1941). (M.S., J.P.)
KRUP, Hans Hansu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 672/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu wanemale alamohwitserile Hans Hansu p. KRUPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 Saurova küla all.
Sündis 26.(14.)09.1894 Viljandimaal Adavere v Suurekülas mõisatöölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis Preobraženskoje kaardiväe- ja 46. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Riia rindel haavata. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Alliku, hiljem Särevere v Ado talu. KL Järva mlv Türi eskadroni, VRVÜ Tallinna, hiljem Järvamaa osak liige. Suri 27.08.1942 Järvamaal Särevere v Tännasilma k Ado talus. Maeti Türi Vanale kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Alise, sünd Poll (1901–87), tütred Hilja (1926), Leida (1931–64) ja Aino (1937). (J.P.)
KRUUS, Aleksander Reinu p, alamkapten (1920), kapten (1922).
VR I/3, nr 425/25.08.1920 2 diwiisi staabi operatiiw jaoskonna adjutandile, alamkapten Aleksander Reinu p. KRUUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 02.08.(21.07.)1892 Tartumaal Vana-Otepää v Kääpa talu pidaja peres. Õppis Kastolatsi vallakoolis, Valga ja Tartu linnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1916 Odessa sõjakoolis, 1912–14, 1914–16 ja 1920 Tartu ülikooli õigus- ja usuteaduskonnas ning 1920–28 õigusteaduskonnas, EÜSi liige alates 1912. Osales I MS sündmustes juunist 1916, läkitati sõjakooli. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 248. tagavarapolgus, veebruarist 1917 23. tagavarapolgus ja veebruarist 1917 jaanuarini 1918 8. Amuuri-taguses jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 24.07.1917 põrutada. Lipnik detsembrist 1916, alamleitnant oktoobrist 1917. VS ajal alates 29.11.1918 2. jalaväepolgu 1. roodu, detsembrist 1918 sidekomando nooremohvitser, veebruarist 1919 2. diviisi staabi käsundusohvitser ja veebruarist 1920 operatiivadjutant. Leitnant aprillist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Juulis 1922 vabastati teenistusest. Oli 1924–44 EELK Nõo koguduse õpetaja ning 1923–31 Tartu tütarlaste gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja. Nõo lauluseltsi ja Nõo noorteühingu Valgus asutaja. Suri 25.07.1946 Tartumaal Otepää vallas. Maeti Nõo kalmistule. Nimi tahvlil EÜSis. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Anna, sünd Huik (1896–1972), poeg Jaan-Rein (1923–42). (A.K.)
KRUUS, Hans (Kanadas John) Hansu p, lipnik (1919).
VR II/3, nr 1272/15.09.1920 8 jalawäe polgu lipnikule Hans KRUUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wäsna küla all.
Sündis 28.(15.)10.1900 Harjumaal Vladimiri v Oru m Kannikmäe talu pidaja peres. Õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja 1919 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljonis, märtsist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser 8. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsist 1920 2. roodu ülem, juunist 1920 tööroodu ülem. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kuivajõe v Tuhala m Järve talu ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel talunik. Siirdus 1926 Kanadasse, oli tegev metsatööstuses. Avaldas Ants Tuhala nime all raamatu „Öölaul“ (Tallinn, 1931). Suri 18.07.1950 Kanadas Briti Columbia provintsis Bruns Lake’is. Maeti Topley kalmistule. Vallaline. (A.K.)
KRUUS, Jaan Jaani p, alampolkovnik (1919), kindralmajor (1936).
VR II/3, nr 1105/14.09.1920 3 jalawäe polgu alampolkownikule Jaan KRUUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes mai kuul 1919 a. Warna ja Stakelni waldamisel ja 20–22 juunil 1919 a. Ronneburgi kaitsmisel.
Sündis 26.(14.)02.1884 Läänemaal Soosalu v Soosalu k Kruusiaugu talu pidaja peres. Õppis 1893–97 Leevre vallakoolis, sooritas eksternina ministeeriumikooli lõpueksami, õppis 1912–14 Soomes Kokemäki põllutöökeskkoolis, 1915 22. korpuse ohvitseride kursustel ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. Korp! Ugala liige. Teenis jaanuarist 1906 aprillini 1909 189. Belgoraiski tagavarapolgus. I MS ajal augustist 1914 3. Soome kütipolgus, augustist 1916 1. roodu ülem, augustist 1917 3. Soome kütipolgu 1. pataljoni ülem. Lipnik septembrist 1915, alamleitnant veebruarist 1916, leitnant juunist 1916, alamkapten detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Ida-Preisimaal ning Karpaatides ja Galiitsias, sai suvel 1916 kahel korral põrutada. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem, veebruarist 1919 polguülema abi, märtsist 1919 3. jalaväepolgu ajutine ülem ja maist 1919 jaanuarini 1921 polguülem. Kapten septembrist 1919, alampolkovnik novembrist 1919, kolonelleitnandiks ümber nimetatud novembris 1922. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Läänemaal Oru v Auaste talu, mis oli endine Auaste mõisa süda, vahetas 1931 selle Valgamaal Hummuli v Hummuli talu vastu, mis oli osa mõisasüdamest. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni ülem, juunist 1922 10. jalaväepolgu ülema kt, juunist 1923 7. jalaväerügemendi ülem, juulist 1923 ühtlasi Võru garnisoni ülem, aprillist 1934 Valga kaitseringkonna ülem, septembrist 1934 1. diviisi ülema kt, veebruarist 1936 diviisi ülem ja kaitseministeeriumi nõukogu liige. Värska-Petseri Lõunalaagri rajamise initsiaator. Kolonel 1923, kindralmajor 1936. Septembrist 1936 septembrini 1940 2. diviisi ülem. Oli NK Tartu mlv abivanem, VOK juhatuse ja 1935–40 VRVÜ keskjuhatuse liige ning 1937–40 Tartu osak esimees, 1935–36 VRKK järelevalve teostaja. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi ülem, juunis 1941 saadeti Moskvasse täienduskursustele. Nõukogude võim arreteeris ta 17.06.1941 Moskvas. Lasti maha 15.05.1942 Moskvas. Bareljeef Tartus Barclay hotelli fuajees, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR II kl (1938) ja III kl (1934), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR I, II, III ja IV kl, Läti KTO III kl, Poola PR III kl ja Prantsuse SM. (J.P.)
KRUUSA (kuni 1938 KRUUSMANN),Voldemar Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1151/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Woldemar KRUUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 weebruaril 1919 a. Holohalnja mõisa juures.
Sündis 03.09.(22.08.)1892 Viljandimaal Rutikvere vallas rätsepa peres. Õppis vallakoolis. Töötas rätsepana. I MS ajal teenis 6. ratsapolgus. VS ajal osales detsembrist 1918 Põltsamaa Kaitseliidus, alates 26.12.1918 2. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Jaanuarist 1920 5. piirikütipataljoni 1. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai Järvamaal Väinjärve v Preedi m Laari talu. Oli talunik. VRVÜ Järvamaa osak liige. Pidas talu kevadeni 1949, seejärel Udeva kolhoosi põllutööline ja brigadir. Suri 10.03.1963 Paide raj Koeru kn Koerus. Maeti Koeru kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Ats (1900), lapsed Vambola (1922, võeti 1941 Punaarmeesse, langes lahingus) ja Edgar (1924, hukkus rahuajal Nõukogude armees). (J.P.)
KRUUSE (sünd KRUSE), Johannes Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 520/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Johannes KRUUSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 juulil 1919 a. Jazõkowa külas.
Sündis 10.02.(29.01.)1897 Tartumaal Vastse-Otepää vallas soldati peres. Õppis vallakoolis. I MS sündmustest võttis osa 129. ja 232. jalaväepolgus. VS ajal alates 11.05.1919 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Päidla, hilisemas Otepää vallas Kalmemäe talu. Nõukogude ajal Järvesalu kolhoosi põllutööline. Suri 14.04.1954 Otepää raj Päidla külanõukogus. Maeti Otepää kalmistule. Abikaasa Marie Johanna, sünd Austa (1895–1969), lapsed Linda-Johanna (1924–2011), Kalev-Karl (1927–2002) ja Vilma (1932). (M.S.)
KRUUSE (kuni 1936 KRUSE), Karl-Voldemar Johanni p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 95/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Karl Johani p KRUUSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes: 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22–25 aprillil 1919 Mõniste, Matsi, Senna mõisate juures, iseäranis 22. aprillil 1919 a. Mustajõe sillast üleminekul, kuulipildujate risttule all oma eeskujuga teisi kaasa kiskudes, mille tagajärjel waenlane põgenema oli sunnitud.
Sündis 26.(14.)10.1891 Tartumaal Vana-Nõo v Tamsa (ka Tõnu) talu pidaja peres. Õppis Tamsa valla- ja 1904–08 Nõo kihelkonnakoolis. Töötas 1909–11 Pangodi vallakirjutaja abina. I MS ajal septembrist 1915 Leedu kaardiväepolgus. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Bessaraabias. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis kirjutaja. VS ajal alates 03.12.1918 reamees 2. jalaväepolgu 1. roodus ja luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 29.01.1919 Räpina all haavata. Märtsist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomandos. Maikuus 1919 ülendati kapraliks, edasi noorem- ja vanemallohvitseriks ja veltveebliks. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.07.1919 Pihkva rindel Karamõševo raudteejaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Meeri v Vareme talu. Veebruarist 1921 juulini 1928 Tartumaa vanem politseikordnik, politsei rajooniülem ja kordnik Elvas, siis lühikest aega Pangodi vallakirjutaja abi, hiljem pidas Elvas silmkoetööstust Peterson & Kruuse. Veebruarist märtsini 1934 Elva alevivanem vabadussõjalaste esindajana ning jaanuarist juulini 1940 Elva linnavanema abi. Oli EVL Elva osak juhatuse liige, VTÜ Elva divisjoni ja KL Tartumaa mlv Elva kompanii pealiku abi ja pealik, Elva kindlustusseltsi ja algkooli hoolekogu esimees, Elva kiriku nõukogu ja Elva turbaühingu abiesimees, EPR samariitlaste Elva kolonni juht ning Eesti Majaomanikkude Koja Elva osak revisjonikomisjoni ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.01.1941 Elvas, viidi suvel 1941 Gorki obl vangilaagrisse. Suri 12.03.1942 UnžLagis. Kenotaaf Elva kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR kr (1938). Abikaasa Amanda, sünd Peterson (1900–80, arreteeriti 1949, vabanes 1956), lapsed Asta (1927), Aino (1929) ja Ilmar (1936). (J.P.)
KRUUSEMENT, Peeter Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 988/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Peeter KRUSENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a. Surru mõisa all. (Täpsustus: esildises on viga, õige perekonnanimi KRUUSEMENT.)
Sündis 26.(14.)06.1891 Harjumaal Ravila v Villandi talu pidaja peres. Õppis Palvere vallakoolis, põllumees. Teenis Vene sõjaväes 1912–17 ja osales I MS sündmustes 72. jalaväepolgus. VS ajal alates 28.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, maist juulini 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses, novembrist 1919 3. roodu signalist. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Ravila mõisast eraldatud Alu talu. Oli Kose VTÜ asutajaliige ja revisjonikomisjoni esimees ning Ravila VTÜ laekur, 1925–40 KL Ravila kompanii pealik ja Kose mlvk relvurpealik, Ravila vallakohtu esimees ning vallavolikogu, kartuliühistu revisjonikomisjoni, Kose algkooli hoolekogu, EVL Ravila ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Ravila vallas. Lasti maha 02.12.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Kose kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene, sünd Jöffert (1902–44, küüditati 1941, suri Tomski oblastis), lapsed Väino (1927), Harri (1930–2013), Enna (1935–46, küüditati 1941, vabanes 1946) ja Aune (1938, küüditati 1941, vabanes 1946). (A.K.)
KRUUSIMÄGI (kuni 1935 RUUSIMÄGI), Albert Mihkli p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 357/12.05.1920 Tallinna säde-jaama peamehanikule, sõjaaegsele ametnikule Albert Mihkli p. KRUUSIMÄGI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.02.(23.01.)1887 Lääne mk Hiiumaal Aadma vallas. Õppis Haapsalu linnakoolis ja 1917 Peterburi elektrotehnika-raadiotelegraafi koolis. I MS ajal 1916–17 9. armee kerge väliraadiotelegraafijaama juhataja, hiljem raadiotelegraafi divisjoni tehnilise varustuse valitseja ja tõlk. Juunist 1917 I Eesti sõjaväelaste kongressi ülemkomitee liige, hiljem 9. armee Eesti sõjaväelaste komitee liige ning Rumeenia rinde eesti sõjaväelaste rahvuskomissar. Sõjaväeametnik maist 1917. Oli sügisel 1918 OK ja KL organiseerija. VS ajal alates 25.11.1918 raadiotelegraafi jaama ja Tallinna sadama raadiotelegraafi jaama peamehaanik, septembrist 1919 ühtlasi raadiotelegraafi osak tehnikajaoskonna ülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, hiljem Nõmmel, töötas AS Virumaa Elektri raamatupidajana. Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse ning EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Oli septembris 1934 lühikest aega Tallinna Keskvanglas kahtlustatuna vabadussõjalaste liikumise propageerimises. Suvel 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski obl Irbitti, kus oli suusatöökoja tööline, hiljem Eesti laskurkorpuses. Kinnitamata andmeil suri 1942 kopsupõletikku. Abikaasa Mathilde-Sophie, esimeses abielus Päid, sünd Mamatt (1883–1960), poeg Enno (1925–95, II MS ajal Saksa armees, hiljem elas Norras). (A.K., J.P.)
KRUUSMANN, Jüri Jüri p, kaitseliitlane (1918).
VR I/3, nr 1914/14.12.1920 Kuksema walla Kaitse Liidu ülemale Jüri Jüri p. KRUUSMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)06.1891 Järvamaal Kuusna v Metsla k Uuetoa talus. Õppis valla- ja põllumajanduskoolis. VS ajal astus Koeru kihelkonna KL liikmeks, määrati Kuksema KL juhiks. Langes 27.12.1918 Järva-Peetri alevis luurekäigul Punaarmee vastu. Maeti Koeru kalmistule. Nimi tahvlil Koeru kirikus. Vallaline. (J.P.)
KRUUSMANN, Voldemar vt KRUUSA, Voldemar Hansu p.
KRUUSTAMM, Karl (sünd GRUSDAM, Karla) Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1323/15.09.1920 5 jalawäe polgu reamehele Karl KRUUSTAMM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 13.(01.)02.1896 Järvamaal Veinjärve vallas. Õppis vallakoolis, põllutööline. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgu luurekomandos, arvati veebruaris 1919 7. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1922 Tallinna Keskvanglas. Pärast seda kraavitööline Veltsa, hilisemas Soontaga vallas Läänemaal. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 27.10.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Vallaline. (M.S.)
KUBBO, Eduard-Alfred Aleksandri p, polkovnik (1919), kolonel (1922).
VR II/3, nr 1583/19.10.1920 2 diwiisi ülema abile, Polkownik Eduard KUBBO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 4, 5 ja 6 jaanuaril 1919 a. Anikatsi ja Kärstna mõisate juures.
VR I/2, nr 2568/17.12.1920 2 diwiisi ülema abile, Polkownik Eduard Aleksandri p KUBBO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 3 jalawäe polgu ja 2 diwiisi brigaadi ülemana sõjawäe organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 28.(16.)12.1887 Viljandimaal Helme v Helme kõrtsmiku peres, hiljem asuti Kärstna v Raudsepa tallu. Õppis Kärstna valla-, 1902–05 Viljandi linna- ja 1905–08 Vilno sõjakoolis, 1923–24 väeosaülemate informatsioonikursustel ning 1926–30 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. Septembrist 1905 sõjakoolis. Alamleitnant juunist 1908. Teenis 25. Siberi kütipolgus nooremohvitseri, pataljoni adjutandi ja rooduülemana. Leitnant oktoobrist 1911. I MS ajal augustist 1914 45. Siberi kütipolgu roodu- ja pataljoniülem ning polguülema abi. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides, Poolas, Galiitsias ja Lätis, sai 19.12.1914 ja 09.05.1915 haavata. Alamkapten novembrist 1915, kapten novembrist 1916 ja alampolkovnik septembrist 1917. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgu majandusülem. Elas Raudsepa talus. VS ajal alates 11.11.1918 Viljandi maakonna ja linna KL ülem, määrati 21.11.1918 3. jalaväepolgu ülemaks, veebruarist 1919 2. diviisi 1. brigaadi ülem, aprillist 1919 diviisiülema abi. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Kärstna all, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 19.08.1919 Petserimaal haavata. Polkovnik oktoobrist 1919, koloneliks ümber nimetatud novembris 1922. Sai autasuks Viljandimaal Heimtali v Vardi m Varju talu, mis oli mõisasüda, müüs selle ära. Jaanuarist 1921 1. diviisi ülema abi, augustist 1921 ühtlasi Narva garnisoni ülem, juunist augustini 1922 3. diviisi ülema kt, märtsist 1924 2. diviisi ülema abi, maist 1924 ka sõjaringkonnakohtu liige. Pärast 01.12.1924 kommunistliku mässukatse likvideerimist oli Tartu, Valga, Võru ja Petseri mk KL juht brigaadiülema õigustes. Aprillist 1925 aprillini 1927 ühtlasi Tartu garnisoni ülem, märtsist 1927 märtsini 1929 2. diviisi ülema kt, ühtlasi sõjanõukogu liige, märtsist 1929 2. diviisi ülema abi. Mais 1930 lahkus teenistusest. Oli advokaat Tartus. VOK juhatuse ja VRVÜ Tartu osak liige, jaanuarist 1930 Tartu EVL esimees, samuti EVKL juhatuse ning EVL nõukogu ja keskjuhatuse liige. Arreteeriti 12.03.1934 Tartus. Mõisteti juunis 1935 kaheksaks kuuks tingimisi vangi vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 anti tagasi ordenite kandmise õigus ja juunis 1940 koloneli aukraad. Töötas Tartus advokaadina. Nõukogude võim arreteeris ta 06.11.1940 Tartus. Lasti maha 10.06.1941 Tallinnas. Tähis Tarvastu v Kärstna k Raudsepa talus, nimi Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl ning GeR IV kl. Abikaasa Johanna-Linda, sünd Ralja (1900–43, küüditati 1941), tütred Aita (1922, küüditati 1941, vabanes 1958), Vaike (1924–24) ja Merileid (1925, küüditati 1941, vabanes 1958). Vend kapten Heinrich-August Kubu (ka Kubbo) VR II/3 ja õemees kolonel Jaan Junkur VR I/3. (J.P.)
KUBU (kuni 1937 KUBBO), Heinrich-August Aleksandri p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 1409/08.10.1920 3 jalawäe polgu leitnandile Heinrich KUBBO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 jaanuaril 1919 a. Karula mõisa waldamisel.
Sündis 07.08.(26.07.)1893 Viljandimaal Kärstna v Raudsepa talu pidaja peres. Õppis Kärstna valla- ja Viljandi linnakoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929 relvurohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapolgus, novembrist 1915 Moskva kaardiväe tagavarapolgus, veebruarist 1916 45. Siberi kütipolgus. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser polgu 5. roodus, septembrist 1917 10. roodus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ja Riia all. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgu miinipildujate komando ülem. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu luurekomando ülem, detsembrist 1919 8. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Kärstna all, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Viljandimaal Kaarli v Ülemõisast Laane talu. Maist 1920 3. jalaväepolgu luurekomando ülem, septembrist 1921 6. jalaväepolgu luurekomando ülem, juulist 1922 1. roodu ülem, novembrist 1924 2. laskurkompanii 3. rühma ülem, aprillist 1925 2. laskurkompanii ülema kt, juulist 1926 1. rühma ülem, veebruarist 1927 rügemendi 3. laskurkompanii 3. rühma ülem. Alamkapten maist 1920, kapten 1924. Mõisteti veebruaris 1927 neljaks kuuks peavahti 1924. aastal kompaniis ilmnenud rahaliste segaduste pärast. Aprillist augustini 1927 Tallinna garnisoni peavahis. Veebruaris 1928 sai armu ja vabastati kohtuotsuse tagajärgedest. Oktoobrist 1928 9. üksiku jalaväepataljoni relvurohvitser ja töökomando ülem. Aprillis 1934 vabastati teenistusest. Oli EVL Pärnu osak ja VRVÜ Pärnu osak liige. Arreteeriti 30.03.1934 aktiivse vabadussõjalaste liikmena, vabanes aprillis 1934. Vabadussõjalaste põrandaaluses organisatsioonis osalemises kahtlustatuna arreteeriti 08.12.1935, oli Pärnu vanglas, vabanes veebruaris 1936. Pidas Pärnus kirjutusmaterjalide ja mänguasjade kauplust. Kevadest 1941 asus end varjama. Juulist detsembrini 1941 Pärnu OK kaadrite ja poliitosak ülem ja staabiülem ning märtsini 1942 Pärnumaa OK staabi jsk ülem, detsembrist 1942 kaupmees Pärnus. Oli 1944 VRVÜ Pärnu osak juhatuse liige. Septembris 1944 põgenes paadiga Rootsi. Oli metsa- ja vabrikutöödel Lõuna-Rootsis, elas Kungälvis. Kuulus Göteborgi Pensionäride Ühingusse ja VR Vendade Koondisesse Rootsis. Suri 25.11.1979 Göteborgi lähistel Kungälvis. Maeti Kungälvi Metsakalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Tähis Tarvastu v Kärstna k Raudsepa talus. Abikaasa Hilja-Katariina, sünd Toomväli (1901), lapsed Elvi (1928) ja Märt (1933). Vend kolonel Eduard-Alfred Kubbo VR I/2, II/3 ja õemees kolonel Jaan Junkur VR I/3. (J.P.)
KUFSCHINOFF vt KULVES, Pehr Nikolai p.
KUHA, Matti Juho p, Soome nooremseersant (1941).
VR II/3, nr 2203/26.03.1920 Sõdurile Matti KUHA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.05.1898 Soomes Ranuas põllumehe peres, elas Pudasjärvis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Maist 1919 oktoobrini 1920 sõjaväeteenistuses Kajaani pataljonis. Hiljem põllumees ja tööline. Alates 1939 Pudasjärvi KL liige. Talvesõja ajal sõjaväepolitseinik Oulus, Jätkusõjas juunist 1941 maini 1942 sõjaväepolitseinik 14. sõjaväepolitsei kompaniis. Osales lahinguis Punaarmee vastu. Kapral oktoobrist 1941, nooremseersant detsembrist 1941. Suri 17.02.1973 Pudasjärvis. (M.S.)
KUHLBERG, August vt KULASALU, August Jaani p.
KUHLBERG, Friedrich vt KOLDE, Friedrich-Johannes
Aleksander-Oskari p.
KUJALA, Vilhelm Kustaa p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1761/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Wilho KUJALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.06.1899 Soomes Ylihärmäs. Õppis rahvaülikoolis. VS ajal alates jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses põllumehena. Oli 1918–28 Nivala KL liige. Suri 22.02.1970 Nivalas. Maeti Nivala kirikuaeda. (M.S.)
KUKEBAL, Friedrich-Johann Joosepi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 676/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu reamees Friedrich Josepi p. KUKEPALL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Saurowa küla juures.
Sündis 12.05.(30.04.)1889 Järvamaal Lehtse vallas metsavahi peres. Õppis vallakoolis. Alates 1911 Tapa metskonna Olevi vahtkonna metsavaht. I MS ajal 1914–17 Pauli kaardiväepolgus ja 1917–18 1. Eesti polgus Rakveres. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Dubno juures haavata. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus, juulist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 26.04.1919 Petserimaal Sorokino küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 metsavaht Jäneda, hilisema Tapa metskonna Jõevalla vahtkonnas Lehtse v Kolga k Olevi metsavahitalus. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 03.02.1940 Lehtse v Olevi talus. Maeti Tapa Jakobi koguduse kalmistule. Abikaasa Johanna, sünd Mansberk (1890), lapsed Lilli-Miralda (1912–2003), Leida-Johanna (1915–2012) ja Artur (1921–41). (M.S.)
KUKK (sünd VARES, VS ajal RONK, Peeter), Anna-Marie Johani t, reamees (1919).
VR II/3, nr 293/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Peeter RONK’ile (Anna WARES), hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Munamäe juures.
Sündis 20.(07.)12.1901 Viljandimaal Pahuvere vallas käsitöölise peres. Õppis Aidu Tölli koolis ja Viljandi Eesti Hariduse Seltsi tütarlastegümnaasiumis, mille 5. klassist astus sõjaväkke. Osales VS sündmustes alates 21.01.1919 vabatahtlikult, meheks riietatuna varjunime all Peeter Ronk 1. ratsapolgu sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustis 1919 vabastati teenistusest. Pidas koos mehega Viljandimaal Viiratsi v Asumaa talu. Sai 1934 VR kavalerina Viljandi v Tomuski krjm endise Tomuski postijaama, müüs selle 1937 ära ning ostis Paistu v Sultsi k Oti talu. Oli talunik. VRVÜ Viljandi osak liige. Pärast II MS autasustas Nõukogude riik teda Emamedaliga. Küüditati märtsis 1949 koos lastega Novosibirski obl Dovolenski rajooni, 1958 pääses tagasi Eestisse. Elas Viljandis, töötas välisvalveteenistuses. Suri 26.08.1987 Viljandis. Maeti Viljandi Metsakalmistule. Abikaasa Hans Kukk (1892–1957, arreteeriti 1946, sõitis 1956 omavoliliselt Eestisse), lapsed Magda (1923), Ilmar (1925–49, II MS ajal teenis Saksa armees, langes metsavennana), Vaike (1929–2013, küüditati 1949, vabanes 1958), Hans (1932, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Lembit (1940, küüditati 1949, vabanes 1958). (J.P.)
KUKK, Arne (kuni 1935 Arseni) Miku (Nikita) p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1077/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Arseni KUKK’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 märtsil 1919 a. Kjulitina ja 28 mail 1919 a. Wareste külade juures.
Sündis 24.(12.)04.1895 Viljandimaal Kurista v Sulustvere külas talupoja peres. Õppis vallakoolis ja gümnaasiumis. VS ajal alates 15.12.1918 2. jalaväepolgu 5. roodus, märtsist 1919 rühmaülem, septembrist 1919 jaanuarini 1920 õppekomandos. Kapral jaanuarist, nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Alates 1924 Läänemaal Taebla vallasekretäri abi ja 1926–40 vallasekretär. KL Läänemaa mlv Risti mlvk Taebla-Võnnu kompanii üksikrühma pealik, 1933–34 EVL Taebla osak laekur, 1935–39 IL Taebla osak asutaja ja sekretär ning VRVÜ Lääne-Saare osak laekur. Sai 1934 Taebla v Kirimäe m Taebla alevikust ehituskrundi. Sügisest 1940 pearaamatupidaja Lääne-Nigula piimaühingus Kirimäel. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Taebla vallas. Lasti maha 23.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938) ja EPR V kl (1940). Abikaasa Elfriede-Rosete, sünd Maider (1907–2004, küüditati 1941, tuli tagasi 1946, arreteeriti 1949, vabanes 1958), lapsed Dagy (1932, küüditati 1941, tuli tagasi 1946), Imbi (1934–34) ja Ulve (1935, küüditati 1941, tuli tagasi 1946). Vend Johannes Kukk VR II/3. (J.P.)
KUKK, Eduard Hindriku p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1048/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Eduard KUKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 juunil 1919 a. Kuprowa jaama juures.
Sündis 07.05.(25.04.)1893 Tartumaal Elistvere vallas. VS ajal alates 21.01.1919 2. jalaväepolgu 6. roodus. Vanemallohvitser jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 17.03.1919 Petserimaal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartus telefoniliinitööline. VS invaliid. VRVÜ Tartu osak ja EPR samariitlaste Tartu koonduse liige. Nõukogude ajal elas Tartu linnas. Suri 09.05.1975 Tartu külanõukogus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Uspenski koguduse ossa. Teised autasud: EPR III kl md (1939), Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Julie, sünd Stamm (1893–1959), lapsed Helle-
Koidula (1928–97) ja Kalju (1930–2000). (M.S., J.P.)
KUKK, Johannes (sünd Joann) Miku (Nikita) p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1457/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu weltweeblile Johannes KUKK’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Krasnaja-Gorka all.
Sündis 09.05.(27.04.)1884 Viljandimaal Kurista v Sulustvere külas talupoja peres. Kasvas Tartumaal Puurmanni vallas. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal 95. Krasnojarski jalaväepolgus. VS ajal alates 24.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljonis, veebruarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, aprillist 1919 rühmavanem, detsembrist 1919 4. roodu veltveebli kt. Vanemallohvitser jaanuarist 1919, veltveebel aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai Irboska all haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Metsavaht Puurmanni vallas. VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.11.1944 Tartumaal Kursi vallas. Suri 20.08.1951 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma (1902), lapsed Ervin (1923), Marta (1926) ja Johannes (1928). Vend Arne Kukk VR II/3. (A.K., J.P.)
KUKK, Juhan (sünd Johannes) Jüri p, Ajutise Valitsuse rahaminister (1918).
VR III/1, nr 2539/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Johan KUKK’ele, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 13.(01.)04.1885 Virumaal Käru v Käru k Rahivere talu pidaja peres. Õppis 1893–95 Salla-Käru valla-, 1895–97 Väike-Maarja kihelkonna- ja 1898–1904 Tartu reaalkoolis ning 1905–10 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas, 1908 täiendas end Saksamaal. Korp! Vironia liige alates 1905, Riia EÜSi, hilisema ÜS Liivika asutajaliige 1909. Osales 1905 revolutsioonis. Oli 1910–12 Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911–20 „Ühistegevuslehe“ väljaandja ja toimetaja, alates 1913 Ühistegevuse Büroo juhataja Tallinnas, 1915–19 Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees. I MS ajal Eestimaa toitluskomitee ja 1917 Tallinna Eesti Liidu liige, valiti Maapäeva koosseisu, oli 1917–18 Ajutise Maavalitsuse rahandusosak juhataja. Koostas iseseisvusmanifesti, organiseeris iseseisvuse väljakuulutamist. Eesti Ajutise Valitsuse raha- ja riigivaranduste minister alates 24.02.1918. Edasi siirdus Petrogradi, kus oli juulini 1918 Ajutise Valitsuse esindaja. Novembrist 1918 tagasi Eestis, jätkas 12.11.–27.11.1918 rahaministri ja siseministri asetäitjana, 27.11.1918–30.07.1920 rahaminister ning oktoobrist 1920 jaanuarini 1921 kaubandus-tööstus- ja teedeminister ning jaanuarist novembrini 1921 kaubandus-tööstusminister. Oli 1920–26 I ja II Riigikogu liige ning 1921–22 I Riigikogu esimees, novembrist 1922 augustini 1923 riigivanem, 1922–24 Eesti Panga direktor, ühtlasi 1919–30 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees, 1923–24 ja 1926–30 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor, alates 1920 Rahvapanga juhatuse esimees, 1925–40 Riigi Turbatööstuse (alates 1936 AS Eesti Turbatööstus) nõukogu esimees, 1931–40 AS Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933–40 AS Kreenbalti direktor. Oli 1930–31 ka Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankade sektsiooni esimees, 1937–40 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana ning 1936–40 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees. Tegutses 1933–34 Tartu ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppejõuna. Oli 1929–40 Eesti Suusaklubi esimees, 1938–39 Eesti Kergejõustikuliidu esimees, 1930–40 Tallinna Rotary klubi liige ja 1936–37 selle president, Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides, 1937–40 KL Tallinna mlv liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.10.1940 Tallinn-Nõmmel. Suri 04.12.1942 Arhangelski obl KargopolLagis. Kenotaaf Tallinn-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistul, tähis Väike-Maarja vallas Käru külas ja nimi tahvlil Tori kirikus, Riigikogu hoonel, Stenbocki majal ja elukohas Tallinn-Nõmmel. Kirjandus temast: „Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja. Artikleid ja mälestusi“ (Tallinn, 2015). Abikaasa Helmi, sünd Task (1887–1977), lapsed Udo (1913, mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, jäi teadmata kadunuks), Nathan (1914–67) ja Esther (1921–29). (J.P.)
KUKK, Mihkel Johani p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 1133/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Mihkel KUKK’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 augustil 1919 a. Tsõpljata küla all.
Sündis 17.(05.)09.1898 Viljandimaal Holstre v Massumõisa talus töölise peres. Õppis Holstre valla- ja Paistu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 vanemallohvitserina Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 11.04.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, juunist 1919 3. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Veebruarist augustini 1920 Tallinnas sõjaväe spordikursustel, maist 1920 1. roodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Peetri krjm Kuke talu. Oli talunik. Osales 1922 üldrahvalugemisel registreerijana. Oli Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Talupidaja kevadeni 1949, hiljem kolhoosi Lembitu põllutööline, elas Kuke talus. Suri 02.03.1976 Viljandis. Maeti Viljandi Vana kalmistu Pauluse koguduse ossa. Abikaasa Julie, sünd Maiste (1899), lapsed Mihkel (1928), Aino-Kanni (1930), Leili-Siivia (1932) ja Juhan (1937–2005). (J.P.)
KUKK, Peeter Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 946/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Peeter KUKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Riia all Hollenhofi mõisa juures.
Sündis 22.(10.)01.1892 Lätis Valga mk Omuli v Tõrvaahju talus metsavahi peres. Hiljem asus pere Marienburgi valda. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 1. Neeva jalaväepolgus. VS ajal alates 18.06.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Asus tõenäoliselt elama Lätti. Saatus teadmata. (J.P.)
KULASALU (kuni 1935 KUHLBERG), August Jaani p, kapten (1920), major (1933).
VR II/3, nr 1041/14.09.1920 2 jalawäe polgu kaptenile August KUHLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 26 jaanuaril 1919 a. Willaste küla juures ja 28 weebruaril 1919 a. Satrubje, Porkonowo ja Popkowo külade waldamisel.
Sündis 02.01.1893 (21.12.1892) Tartumaal Neeruti vallas talupidaja peres. Õppis Neeruti valla-, Otepää kihelkonna-, Pärnu linna- ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis, lõpetas 1913 meierite kursused Tartus. Teenis novembrist 1913 reamehena 175. tagavarapataljonis. Osales I MS sündmustes augustist 1914, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 144. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 55. Siberi kütipolgus roodu- ja pataljoniülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 05.01.1917 Riia rindel haavata. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant märtsist 1917. Detsembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, samal kuul viidi üle 2. Eesti polku. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 14.11.1918 Pärnu KL majandusjsk ülem, 23.11.1918 määrati 2. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitseriks, detsembrist 1918 5. roodu ülem, jaanuarist 1919 7. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Alamkapten juulist 1919, kapten veebruarist 1920. Sai autasuks Võrumaal Valgjärve v Tõdu m Luige talu. Maist 1920 2. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–26 Tartu piimatööstuse juhataja ja 1926–34 piimanduskonsulent. Jaanuarist 1925 KL Tartu mlv VR vendade mlvk 2. kompanii pealiku kt, veebruarist 1925 pealik, märtsist 1926 aprillini 1934 Tartu mlv pealiku abi ja VR vendade mlvk pealik. Major 1933. Alates 1934 piimaühisuste keskliidu Võieksport keskmeierei tehniline juhataja, oktoobris 1940 meierei juhataja abi. Oli Meierite Koja abiesimees, IL ning VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 24.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Teised autasud: KR V kl (1930), Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helma (ka Helmi), sünd Jaakson (1896–1983, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Endel (1918–43), Helja (1921, küüditati 1941, vabanes 1956), Jaan (1926–2002) ja Aime (1929). (J.P.)
KULBOCK, Jaan vt KULLAMÄE, Jaan Kusta p.
KULBOK (sünd KULLPOK), Hugo Ado p, alamleitnant (1920), kolonelleitnant (1935).
VR II/3, nr 796/24.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 lipnikule Hugo Ado p KULBOCK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 märtsil 1919 a. Belochwostowo ja Netschaewo külade juures.
Sündis 21.(09.)07.1890 Tartumaal Kuigatsi v Pringi m Kengo talu rentniku peres. Õppis Valga linna- ja 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ning 1929–30 Kõrgemas Sõjakoolis (ei lõpetanud). Teenis oktoobrist 1911 15. Siberi kütipolgus. Osales I MS sündmustes augustist 1914, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 63. tagavarapolgus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 5. roodus. VS ajal alates 13.12.1918 ohvitseride reservis, arvati laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandosse, jaanuarist 1919 2. kuulipildujate komandos, augustist 1919 3. dessantroodus, septembrist 1919 rongi dessantpataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 14.01.1919 Äksi kiriku juures põrutada ja 25.04.1919 Stakelni all haavata. Alamleitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Valgamaal Jõgeveste m Vanamõisa talu. Veebruarist 1921 rongi kuulipildujate roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem, oktoobrist 1925 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülema kt. Aprillist 1927 lr sr Kapten Irv ülem, augustist 1929 lr sr nr 3 ülem ja detsembrist 1934 Soomusrongirügemendi 1. divisjoni ülem. Leitnant maist 1920, kapten 1924, major 1927, kolonelleitnant 1935. Korduvalt Soomusrongirügemendi kohtu ja ohvitseride kogu esimees. Juunist 1936 KL Tartu mlv ajutine pealik, oktoobrist 1938 juunini 1940 KL Valga mlv pealik. Oli Tartu Noorte Kotkaste Sõprade Seltsi juhatuse, VRVÜ Rakvere, Tartu ja Valga osak liige. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Töötas Tartus kooperatiivi raamatupidajana. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tartus. Lasti maha 13.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Elva kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935). Abikaasa Elsa-Natalie, sünd Matzik (ka Metzki) (1898, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Asta-Laine (1926, küüditati 1941, vabanes 1958) ja Ado (1935, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
KULBUSCH, Aleksander vt KULGVER, Aleksander Jüri p.
KULDNA (kuni 1936 KUURMANN), Johannes Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1244/15.09.1920 6. jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johan KUURMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 augustil 1919 a. Podglinje küla all.
Sündis 01.03.(17.02.)1898 Järvamaal Kirna v Kirila külas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 26.04.1919 6. jalaväepolgu 14. roodus, juulist 1919 9. roodu jaoülem. Nooremallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Narva rindel, kandis 16.08.1919 koos kahe kaaslasega vaenlase tule all lahinguväljalt ära langenud rooduülema lipnik Vilhelm Pabori surnukeha. Maist 1920 3. roodus, juunist 1920 tööroodus ja augustist 1920 4. roodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Anna v Pikaküla m Ritsiku talu. EVL Anna osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Võitlus tööline. Suri 02.01.1954 Paide raj Purdi külanõukogus. Maeti Anna kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Kala (1893–1986), tütred Neemi (1924–2000), Laine (1925) ja Meeri (1930). (M.S., J.P.)
KULDSEPP, Hans Jaagu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1243/15.09.1920 6. jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Hans KULDSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 augustil 1919 a. Podglinje küla all.
Sündis 02.06.(21.05.)1898 Viljandimaal Vana-Suislepa v Kamsi talus vabadiku peres. Õppis valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 438. Ohta jalaväepolgus. VS ajal alates 13.04.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 6. jalaväepolgu 14. ja 9. roodus. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, kandis 16.08.1919 koos kahe kaaslasega vaenlase tule all lahinguväljalt ära langenud rooduülema lipnik Vilhelm Pabori surnukeha. Maist 1920 polgu 3. roodus, septembrist 1920 3. diviisi õppekomandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Oli Tartus pagar-kondiiter. Maist 1928 juunini 1931 piirivalve Petseri raj Zaputje, hiljem Uue-Irboska raj valvur. Asus elama Elvasse ja pidas pagariäri, hiljem pagar Tartu leivatööstuses, Pärnus ja taas Tartus suveni 1940 A. Koogi leivatööstuse juhataja, siis samas laohoidja. Oli EVL Elva osak ning VRVÜ Tartu ja Pärnu osak liige. Juulist 1941 Tartu OK liige, maist 1942 augustini 1944 Tartu vangilaagri valvur. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, sattus Nõukogude okupatsioonitsooni ja augustis 1945 tuli tagasi Tartusse. Nõukogude võim arreteeris ta 26.09.1945 Tartus. Suri 09.06.1949 Komi ANSV RetšLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Hilda, sünd Lood (1909), lapsed Kalju (1929) ja Helgi (1930). (J.P.)
KULGVER (kuni 1937 KULBUSCH), Aleksander Jüri p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1937).
VR I/3, nr 1619/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale alamkapten Aleksander Jüri p. KULBUSCH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)09.1888 Pärnumaal Uue-Vändra v Mustaru külas talupidaja peres. Õppis Vändra kihelkonnakoolis, Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, Paide linnakoolis ning pedagoogilistel kursustel Paide linnakooli ja Tartu ülikooli juures, 1915 2. Petrogradi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1924–26 Kõrgemas Sõjakoolis. Septembrist 1909 augustini 1914 Türi õigeusu kooli õpetaja-juhataja. I MS ajal augustist 1914 reamehena Preobraženskoje kaardiväepolgus, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 176. tagavarapolgu 5. roodus, detsembrist 1915 Balti mere diviisi mereväepolgu 3. roodus, maist 1916 7. roodu ülem. Võttis osa Saaremaa kaitsmisest 1916 ning lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Alamleitnant vanusega jaanuarist 1917, leitnant vanusega maist 1917. Veebruarist märtsini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal novembrist 1918 Järvamaa KL organiseerija ja Türi-Alliku jaama komandant, alates 29.11.1918 6. jalaväepolgu adjutant, veebruarist 1919 sidekomando ülem. Alamkapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Põhja-Lätis ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Läänemaal Kirbla v Kloostri m Kloostri talu. Maist 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis, septembrist 1920 ühendroodu ülem, oktoobrist 1923 teenistuses SÜÕ juures, jaanuarist 1926 3. diviisi 1. jsk ülema kt, oktoobrist 1928 3. diviisi brigaadi käsundusohvitser, juulist 1930 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, detsembrist 1930 staabi 3. osak ülema abi, septembrist 1934 Lääne-Saare kaitseringkonna staabi ülema kt, oktoobrist 1934 ühtlasi kaitseringkonna ülema esimene alaline asetäitja, oktoobrist 1936 kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabi ülem, juunist 1937 septembrini 1938 Scouts üksiku jalaväepataljoni ülema kt. Kapten 1923, major 1927, kolonelleitnant 1937. Haapsalu Skautide Sõprade Seltsi juhatuse liige ja maleva vanema abi ning VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Oktoobrist 1940 Lääne-Saare sõjaväeringkonna ajutine ülem. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Oli talunik. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kloostri talus. Suri 27.12.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936), EPR IV kl (1938), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Helena, sünd Viermann (1893–1932), pojad Ülo (1921–63, küüditati 1941, tuli tagasi 1946, arreteeriti 1948, vabanes 1956) ja Lembit-Päevo (1928–88, küüditati 1941, vabanes 1956). Teine abikaasa Elfriede, sünd Peterson (1909–82, küüditati 1941, tuli tagasi 1946, arreteeriti 1948, vabanes 1956), pojad Jüri (1938–42) ja Arvo (1940–41). (J.P.)
KULL, August Anni p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1479/08.10.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile August KULL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus ööse 11 weebruaril 1919 a. Korostelli all.
Sündis 24.(12.)07.1897 Viljandimaal Lõve v Arsle talus. Õppis Lõve vallakoolis. Asus I MS eel Tallinna, töötas pottsepana. VS ajal alates 03.01.1919 1. jalaväepolgu 15. roodus, siis 1. diviisi tagavarapataljonis, sama kuu lõpust 1. jalaväepolgu ratsaluure meeskonnas. Maist augustini 1919 läbis õppekursuse. Nooremallohvitser septembrist 1919. Novembrist 1919 jaoülem, aprillist 1920 rühmaülem. Vanemallohvitser maist 1920. Jätkas üleajateenijana 1. jalaväepolgus. Augustis 1922 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas ja Harjumaal Kõnnu vallas Loksal, töötas pottsepana. Alates 1926 KL Harju mlv rühmapealik, laskejuhataja ja rajooni pealik ning viimaks Loksa üksiku merirühma pealik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Loksal. Suri 14.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Loksa kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Herta-Vilhelmine, sünd Lepp (1906, küüditati 1941, tuli tagasi 1947), lapsed Aita (1925, küüditati 1941, tuli tagasi 1947, arreteeriti 1949, vabanes 1957) ja Leili (1929–42, küüditati 1941). (J.P.)
KULL, August Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1876/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele August Jaani p. KULL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Mõniste mõisa juures.
Sündis 07.10.(25.09.)1896 Viljandimaal Võisiku v Oorgu k Metsa talu pidaja peres. Õppis valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal 3. tagavara autoroodus augustist 1915 jaanuarini 1918. Saksa ajal elas Metsa talus. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikult Inseneripataljoni autoroodus, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 motorist. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 23.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa juures haavata. Kapral maist 1919, nooremallohvitser juunist 1919. Märtsist 1920 rannapatareis nr 6. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juulist septembrini 1920 Tallinna kriminaalpolitsei agent. Siirdus madrusena laevale, sügisest 1921 Kanadas, töötas raudteel, asus 1929 USAsse Buffalosse, töötas mööblitislerina. Oli Buffalo Eesti koguduse nõukogu ja juhatuse liige. Suri 25.09.1972 Buffalos. Maeti Buffalo North Tonowanda Acacia Parki kalmistule. Tähis Kolga-Jaani v Metsa talus. Vallaline. (J.P.)
KULL, Villem Anni p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2119/14.09.1920 2-se jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Willem KULL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 weebruaril 1919 a. Petseri waldamisel ja 28 märtsil 1919 a. Wastseliina all.
Sündis 23.(11.)08.1890 Tartumaal Vaimastvere v Endla külas. Õppis 1899–1902 Vaimastvere vallakoolis. Oli talusulane. Teenis 1912–14 ratsaväes. I MS ajal 1914–18 võttis ratsapolguga osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 04.12.1918 2. jalaväepolgu 1. roodus, märtsist 1919 ratsaluurajate komandos. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vaimastvere v Rehe talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Võit, alates 1951 Bolševik põllutööline. Suri 14.08.1964 Jõgeva raj Pedja kn Koidu k Rehe talus. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Romet (1893–1951), pojad Uno (1923–2003) ja Ilo (1925–2012). (M.S., J.P.)
KULLAMÄE (kuni 1935 KULBOK), Jaan Kusta p, alamleitnant (1917), kapten (1924).
VR I/3, nr 1625/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale leitnant Jaan KULBOCK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 18.(06.)03.1893 Pärnumaal Abja v Teetsimõisa talu töölise peres. Õppis Abja valla- ja Laatre ministeeriumikoolis, 1909–13 Volmari õpetajate seminaris ja 1916 Vladimiri sõjakoolis. 1913–15 õpetaja Väätsa ministeeriumikoolis. I MS ajal septembrist 1915 176. tagavarapolgus, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 3. tagavarapolgus, juulist 1916 43. marsipataljonis ja septembrist 1916 2. Soome kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Alamleitnant juulist 1917. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Septembrist novembrini 1918 õpetaja Järvamaal Väätsal. VS ajal alates 19.11.1918 ohvitseride reservis, 02.12.1918 määrati 6. jalaväepolku, kus oli 6. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser, maist 1919 5. roodu ülem, augustist 1919 9. roodu vanemohvitser, oktoobrist 1919 11. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 29.06.1919 Riia all Valgejärve juures haavata. Leitnant märtsist 1920, alamkapten juulist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas septembrist 1920 kevadeni 1939 Väätsa 6-kl algkoolis õpetaja ja vanemõpetajana. Pidas Väätsa v Veski talu. Oli 1925–40 KL Järva mlv Väätsa kompanii pealik. Suri 15.06.1940 Väätsa vallas. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Maria, sünd Larkina (1893–1964), pojad Georgi (1917–19) ja Ants (kuni 1935 Rafael-Victor) (1920). (J.P.)
KULLASEPP, Martin Ado p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1011/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Martin KULLASEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juunil 1919 a. Laagu mõisa all. (Täpsustus: lahing toimus 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi jaama juures.)
Sündis 14.(02.)04.1893 Pärnumaal Uue-Vändra v Rõusa külas veskitöölise peres. Õppis Juurikaru vallakoolis. I MS ajal 1914–18 1. Daugavgrīva ja 5. Zemgale Läti kütipolgus, osales lahingutes Riia rindel, sai haavata. Teenis jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. Oli 1918 Vastemõisa vallas sepp. VS ajal alates 15.01.1919 3. jalaväepolgu 8. roodus jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Sürgavere v Tammiku talu, töötas mõnda aega ka Pärnus. VRVÜ Pärnu ja hiljem Viljandi osak liige. Talunik kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Kindel Tee põllutööline. Suri 26.02.1952 Suure-Jaani raj Sürgavere kn Paju talus. Maeti Suure-Jaani kalmistule. Esimene abikaasa Liina, sünd Suurkuusk (1895–1922). Teine abikaasa Marie, sünd Ehrenbusch (1898–1990), lapsed Johannes (1923–45, langes Punaarmees Kuramaal), Maimu (1923), Linda (1927), Hans (1929–2006), Elvi (1938–39), Vaiki (1941) ja Leida (1945–45). (J.P.)
KULMALA, Emil, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2765/25.05.1923 Sersant Emil KULMALA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Poris. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 1. kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
KULMUNI, Ville vt JUNTIKKA, Petter Vilhelm Juho Edvardi p.
KULVES (kuni 1941 KUFFSCHINOFF), Pehr Nikolai p, Soome seersant (1940).
VR II/3, nr 2307/26.03.1920 Alamohwitserile KUSCHINOFF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.05.1900 Soomes Ahvenamaal Hammarlandis. Õppis lütseumis (ei lõpetanud). Aastast 1917 Turu KL liige. Osales Soome VS sündmustes. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 oktoobrini 1921 sõjaväeteenistuses Pori rügemendis kompanii sekretärina. Tegutses kaupmehena Turus. Talvesõja ajal novembrist 1939 aprillini 1940 62. jalaväerügemendi staabis, hiljem 1. pataljonis rühmaülem. Osales Suvanto, Taipale ja Vuosalmi lahingutes. Jätkusõjas juunist 1941 aprillini 1942 23. raskesuurtükiväe divisjoni õhutõrje piirkonna rühmaülem, seejärel teenis Turu õhukaitses. Kapral 1921, nooremseersant 1939 ja seersant 1940. Suri 01.11.1984 Turus. (M.S.)
KUNDER, Aleksander Anna p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1307/15.09.1920 5 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander KUNDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 juulil 1919 a. Jasõkowa küla all.
Sündis 30.(18.)12.1895 Pärnumaal Uue-Vändra v Köstri talu pidaja peres. Õppis Juurikaru vallakoolis, põllumees. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 5. roodus, augustist 1919 12. roodus veltveebli kt, detsembrist 1919 rühmaülem. Kapral ja nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 16.07.1919 Pihkva rindel haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vana-Vändra mõisast eraldatud Kaasiku talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Oli 1944–45 metsavend, amnestia väljakuulutamise järel legaliseerus. Nõukogude ajal metsapunktis raietööline, hiljem Vändras teetööline. Suri 20.01.1955 Vändra raj Vändra alevis. Maeti Vändra kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Vare (1897–1941), lapsed Leida (1929), Lembit (1930–2003), Vaike (1932), Uno (1933–2006), Ülo (1937) ja Asta (1939). (A.K.)
KUNGLA (kuni 1936 KRELL), Gustav Leena p, kapral (1920).
VR II/3, nr 744/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele Gustaw Leena p. KRELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 detsembril 1918 a. Loo mõisa juures.
Sündis 25.(13.)08.1895 Virumaal Undla v Neeruti mõisa taluteenija peres. I MS ajal 1916–17 Vene armees. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgu 2. roodus. Kapral jaanuarist 1919, märtsis 1919 alandati reameheks käsu täitmatajätmise pärast. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Kapral märtsist 1920. Aprillist 1920 arvati polgu 1. roodu, jätkas üleajateenijana, aprillis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Rakvere vallas talu, ostis 1936 Undla v Neeruti m Uduküla k Oru talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 08.03.1951 Tapa raj Udukülas. Mõisteti juulis 1951 25 aastaks vangi, oli Omski vangilaagris, vabanes juunis 1956. Seejärel elas Levala külas, oli lihttööline. Läks 13.10.1977 Rakvere kn Levala külas vabasurma. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Kristine-Johanna, sünd Raik (1902–68), pojad Lembit-Jakov (1927–67) ja Kalju-Lennart (1929–98). (M.S.)
KUNILA, Aarne (kuni 1938 SAAMAN, Sergei) Antoni p, kapral (1919).
VR II/3, nr 745/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele Sergei LAAMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel. (Täpsustus: nimeviga esildises parandati valitsuse otsusega 22.06.1938. – J.P.)
Sündis 19.(07.)10.1896 Virumaal Palmse v Palmse mõisa sepa peres. Õppis algkoolis. Sepp Palmse mõisas. I MS ajal 1915–17 2. tagavarapataljonis, Preobraženskoje kaardiväe- ja 237. jalaväepolgus ning 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai kolm korda haavata. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 11.08.1919 Narva rindel Verino mõisa vallutamisel haavata. Maist 1920 rannapatarei nr 3 2. järgu madrus. Mais 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Oli 1921–23 Narva linna kordnik, 1923–25 piirivalve Narva jsk valvur, 1925 Tallinna 6. jsk kordnik. Pidas mõnda aega oma talu, hiljem elas Imastu vigastatud sõjameeste kodus. VSÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige, VAK korrespondentliige. Suri 09.09.1962 Valgas. Vallaline. (A.K., J.P.)
KUNINGAS, Sergei Peetri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1366/15.09.1920 Inseneri pataljoni remontrongi Nr 3
nooremale alamohwitserile Sergei KUNINGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud raudtee ja sildade parandamisel – 25 jaanuaril 1919 a. Pritsu jaama juures, 27 jaanuaril 1919 a. Keeni jõe peal, 29 jaanuaril 1919 a. Sangastes ja 14–15 weebruaril 1919 a. Isborski all.
Sündis 28.(16.)03.1899 Tallinnas. Õppis Tallinnas linnakoolis. I MS ajal ehitusdružiinas. VS ajal alates 26.11.1918 Inseneripataljoni raudteeroodus, jaanuarist 1919 viidi remontrongile nr 3. Oli rongil teenides korduvalt eesliinil Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Juunist 1920 raudteeroodus, augustis 1920 vanem teemeister. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1921 juunini 1922 üleajateenijana Inseneripataljoni raudteeroodus rühmaülem. Elas Tallinnas, töötas tehnikuna. Suri 12.11.1924 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
KUNNUS, Paul-Alexander Micheli p, alampolkovnik (1917), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, 1498/13.10.1920 7 jalawäe polgu ülemale, alampolkovnik Paul-Aleksander Mihkli p. KUNNUS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR II/3, 1569/19.10.1920 7 jalawäe polgu alampolkownikule Paul KUNNUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülenäitanud lahingus 31 augustil 1919 a. Isborski alewi all.
Sündis 07.11.(26.10.)1888 Võrumaal Vastseliina v Kapera külas talupidaja peres. Õppis 1898–1901 Kapera valla- ja 1901–05 Vastseliina kihelkonnakoolis, Pihkva gümnaasiumis, 1907–11 Tšugujevi sõjakoolis ning 1921–24 Tartu ülikooli põllumajandus- ja 1924–29 õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. Teenis jaanuarist 1907 vabatahtlikult 151. Pjatigorski jalaväepolgus, sõjakoolis augustist 1907. Alamleitnant augustist 1910. Nooremohvitser 99. Ivangorodi jalaväepolgus. I MS ajal roodu- ja pataljoniülem. Leitnant augustist 1914, alamkapten augustist 1915, kapten augustist 1916, alampolkovnik augustist 1917 (kolonelleitnant novembrist 1922). Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 17.08.1914 ja 13.10.1915 haavata. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 08.02.1919 3. jalaväepolgus, märtsist 1919 10. roodu ülem, aprillist 1919 1. pataljoni ülem, juulist 1919 7. jalaväepolgu ülema abi, augustist 1919 ülema kt ja Irboska garnisoni ülem, oktoobrist 1919 7. jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Ropka v Lemmatsi m Kunnuse talu. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu ülema abi, ühtlasi aprillist 1921 juunini 1923 2. diviisi remontkomisjoni esimees, aprillist 1921 2. jalaväepolgu ülema abi, juulist 1922 7. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) ülema abi, ühtlasi 1927–28 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu esimees. Septembrist 1928 sõjaministri käsundusohvitser. Novembris 1929 vabastati teenistusest. Oli advokaat Tartus. Nõukogude võim arreteeris ta 28.04.1941 Tartus. Suri 14.02.1942 Gorki oblastis vangilaagris. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Veera, sünd Strukova (1897). (A.K., J.P.)
KUOKKANEN, Eero Kustaa Pekka p, Soome leitnant (1919).
VR I/3, nr 2790/25.05.1923 Leitnant Eero KUOKKANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.07.1895 Soomes Lappeenrantas allohvitseri peres. Ajakirjanik. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Suri 01.06. (teistel andmetel 31.05.) 1919 Valga haiglas (2. diviisi sidumise salk) tüüfusse. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistu kaardiväe ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KUPERJANOV, Julius Danieli p, leitnant (1916).
VR II/3, nr 1900/23.02.1920 Lahingus Paju mõisa juures saadud haawadesse 2 nowembril 1919 a. surnud Kuperjanowi partisanide pataljoni ülemale, Leitnant Julius Danieli p. KUPERJANOW’ile wahwuse eest. (Täpsustus: suri 02.02.1919.)
VR II/2, nr 1901/23.02.1920 Lahingus Paju mõisa juures saadud haawadesse 2 nowembril 1919 a. surnud Kuperjanowi partisanide pataljoni ülemale, Leitnant Julius Danieli p. KUPERJANOW’ile wahwuse eest. (Täpsustus: suri 02.02.1919.)
VR I/2, nr 2687/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase leitnant Julius KUPERJANOV’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 10.10.(29.09.)1894 Pihkva kub Opotška mk Duhnovo v Belavino m Lihhovo külas Eestist välja rännanud talupoja peres. Kevadel 1904 tuli pere tagasi Eestisse ning asus Tartumaale Vana-Kuuste v Lalli tallu. Õppis 1905–09 Vana-
Kuuste ministeeriumikoolis, 1910–14 Tartu õpetajate seminaris ja 1915 4. Petrogradi lipnikekoolis. Sügisest 1914 õpetaja Kambja kihelkonnakoolis. I MS ajal märtsist 1915 reamehena 177. tagavarapolgus, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 5. Kiievi grenaderide polgu 2. roodus, novembrist 1916 luurekomando ülem, juunist 1917 10. roodu ülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant novembrist 1916. Osales lahingutes Saksa vägedega Valgevenes, sai 01.08.1917 haavata ning evakueeriti Moskvasse. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni ülema abi. Saksa ajal elas Lalli talus, kohaliku põrandaaluse KL organiseerija. VS algul novembrist 1918 juhtis Tartumaa KL loomist. Taandus pealetungiva Punaarmee eest Tartust 2. jalaväepolgu osade ja kaitseliitlastega Puurmanni mõisa, kus asutas 23.12.1918 omanimelise partisanisalga. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sealhulgas 14.01.1919 Tartu vabastamisel ja 31.01.1919 Valga lähistel Paju mõisa all, kus sai haavata. Suri 02.02.1919 Tartus Vallikraavi tänavas J. Faure erakliinikus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Sammas Tartu Raadi kalmistul, Võrus ja Tori kirikus, nimi tahvlil Tartus Vallikraavi tänavas, Kambja kirikus, Puurmanni mõisas ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Tema juhitud väeosa nimetati 03.02.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Kuperjanovi nimi anti tänavale Põltsamaal, Tartus ja Valgas. Sai autasuks Tartumaal Tammistu v Tammistu talu, mis oli Tammistu mõisa süda, see anti abikaasale, kes müüs talu 1938 ära. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl ning GeR IV kl. Enne II MS oli Tartus Kuperjanovi partisanide pataljon, tänapäeval paikneb Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon. Raamatud temast: R. Roht, „Julius Kuperjanow. Tema elulugu ja teod“ (Tartu, 1919), E. Grosschmidt, „Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt“ (Tartu, 1935), A. Hanko, „Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja“ (Tallinn, 1936), A. Kuperjanov, „Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni“ (Tartu, 1937), P. Õunapuu, „Julius Kuperjanov, Leopold Laurson“ (Tartu, 2008), O. Teder, „Kutsar. Eesti Vabadussõja dokumentaalne käsitlus“ (Jõgevamaa, 2008), L. Suurmaa (toim), „Lugusid Julius Kuperjanovist“ (Tallinn, 2010), O. Teder, „Hundipoja surm. Lugu leitnant J. Kuperjanovi kangelastegudest ja viimasest päevast Paju lahinguväljal“ (Jõgevamaa, 2011). Abikaasa Alice, sünd Johanson (1894–1942, Naiskodukaitse keskjuhatuse liige, arreteeriti 1941 ja lasti maha). Abikaasa õemees Rudolf Kuslap VR II/3. (J.P.)
KUPLAIS, Eduards Kārlise p, Läti kolonelleitnant (1929).
VR III/3, nr 3078/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti Vabariigi Presidendi adjutant Härra Eduard KUPLAIS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 25.03.1895 Kuramaa Tukumsi mk Īle vallas talupoja peres. Lõpetas Moskvas reaalkooli ja 1916 keemiakursused 10. tagavarapataljoni juures. I MS ajal septembrist 1915 1. tagavarapataljonis Petrogradis, aprillist 1916 sõjaväe ametnik 5. keemiakomandos. Osales mitmes keemiarünnakus Saksa vägede vastu Vilno kubermangus. Jaanuarist 1917 10. armee keemiaüksuses, augustis 1917 armee keemialao ülem Minskis. Sattus veebruaris 1918 sakslaste kätte vangi. Juulis 1918 vabanes, siirdus Lätti. VS ajal alates 15.02.1919 sõjaväeametnik Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes, märtsist 1919 Kuramaal Vecauce komandandi adjutant. Juulis 1919 komandeeriti eriülesannetega ametniku ja töödejuhatajana Läti Rahvanõukogu ja Ajutise Valitsuse lossikomandandi käsutusse, novembrist 1919 Rahvusnõukogu esimehe, maist 1920 Läti Asutava Kogu esimehe ja detsembrist 1922 presidendi adjutant. Leitnant märtsist 1920, vanemleitnant 1921, kapten 1925 ja kolonelleitnant 1929. Aprillis 1936 lahkus teenistusest. Seejärel ajalehe „Jaunākās Ziņas“ tehniline direktor, augustist novembrini 1940 majavalitseja ning veebruarist 1941 ehitustrusti raamatupidaja Riias. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Riias. Suri 27.08.1948 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus.Teised autasud: KR III kl (1933), Vene GeR III ja IV kl, Läti KTO IV kl, Belgia KO III kl, Itaalia KO III kl, Leedu VSO III kl, Poola PR V kl, Soome VRO IV kl ning Rootsi VO III kl. Abikaasa Anna, sünd Benjamina (1899, küüditati 1941, vabanes 1957, asus hiljem Rootsi), tütar Maija (1925–42, küüditati 1941). (J.P.)
KUREJOKI (kuni 1935 GAMMELIN), Eero Kustaa Karl Gustafi p,
Soome leitnant.
VR II/3, nr 1723/26.03.1920 Weltweeblile Ero GAMMELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.09.1897 Soomes Vaasas kaupmehe peres. Lõpetas lütseumi 8. kl ning tegi 1924 Härnösandi metsatehnikumis lõpueksami. Õppis 1931–36 Helsingi sotsiaalteaduste kõrgkoolis, lõpetas sotsiaalteaduste kandidaadina, omandas õigusteaduse kraadi. Osales 1915–17 jäägriliikumises. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 Satakunta luureosak ülem, võttis osa Lavia, Kullaa, Lassila, Pomarkku ja Suodenniemi lahingutest, sai Lassilas haavata. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis rühma-, hiljem kompaniiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata, viibis ravil Tartu haava-, hiljem silmakliinikus. Oli Põhja-Ingeri rügemendis. Jaanuarist 1920 osales Petsamo retkel. Oli 1920–21 Kristiinankaupunki KL pealik, 1921–22 nooremohvitser Lapimaa piirivalve Petsamo üksuses, 1923–31 Häme lääni Koski v KL liige, aastast 1932 Helsingi KL veteranide üksuses. Töötas posti- ja vanglaametnikuna, puidu alal metsa- ja kontoriülemana ning kirjavahetajana Inglismaal, hiljem Helsingi linna ehituskontori laoosak teenistuses. Astus Eesti kodakondsusesse ja sai 1932 Eestis maad. Suri 23.07.1960 Kesk-Soome mk Kuhmoineni vallas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR. Abikaasa Sirkka Heleena, sünd Holmberg, tütred Eeva Marjaana (1943) ja Anja Eliisa (1945). (M.S.)
KURELAUK, Rudolf Peteri p, leitnant (1920), kapten (1930).
VR II/3, nr 2934/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu 12. roodu ülema kt leitnant Rudolf KURELAUK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 28. veebruaril 1919 a. Latsubo talu vallutamisel ja 2. novembril 1919 a. Põtalovo sihis Aksonovo mäe võtmisel.
Sündis 03.03.(19.02.)1881 Võrumaal Timo v Tsolgo külas talupidaja peres. Õppis Võru linnakoolis, omandas 1901 samas õpetajakutse, 1916–17 Kiievi sõjakoolis ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Oli 1902–07 õpetaja Misso v Tsäpsi koolis, 1907–12 Pihkva kub Krasnopoletsi semstvokoolis ja 1912–14 Paide kõrgemas algkoolis. I MS ajal 1914–16 74. diviisi tagavarapataljoni 1. välilaatsareti kirjutaja, 1917 254. tagavarapolgu, 47. tagavarapolgu ja 185. jalaväepolgu nooremohvitser. Lipnik veebruarist 1917. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 rooduülema kt, märtsist 1919 1. roodu ülem, maist 1919 12. roodu vanemohvitser ja roodu ülem, novembrist 1919 11. roodu ülem ja maist 1920 3. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Salumäe talu. Juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 3. roodu vanemohvitser ja kuulipildujate roodu ülema kt, märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 3. kompanii ülema kt, juunist 1924 7. jalaväerügemendi 9., 10., 3. ja kuulipildujate kompanii ülema kt, veebruarist 1928 2. diviisi intendantuuri käsundusohvitser, novembrist 1930 Ratsarügemendi kortermeister, majandusülem ja relvurohvitser. Kapten 1930. Aprillis 1936 vabastati teenistusest. Oli 1940–44 Tartus J. Lille farmaatsiafirmas Ravim tööline, 1945–47 töötas venna talus ja tegi juhutöid, 1947–48 oli Võrumaal Pragi kooli õpetaja ning 1948–50 Võrumaal Lüübnitsa 7-kl kooli direktor. Nõukogude võim arreteeris ta 26.02.1950 Lüübnitsas, mõisteti aprillis 1950 neljaks aastaks vangi, vabanes juunis 1952. Elas Tartus. Suri 17.01.1958 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Veera, sünd Kipper (1893–1982), lapsed Aino (1924), Ilmar (1926–27) ja Ants (1928). (A.K.)
KURELL, Aleksander vt KURREL, Aleksander-Voldemar Juhani p.
KURG, Friedrich Friedrichi p, junkur (1917), major (1940).
VR II/3, nr 393/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu junkurile Friedrich KURG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 mail 1919 a. Lüteni jõe sillal.
Sündis 10.01.1898 (29.12.1897) Tartumaal Sangaste v Laose talu pidaja peres. Õppis Sangaste valla- ja kihelkonnakoolis ning Peterburi A. Tšernjajevi kursustel, 1917 Vladimiri sõjakoolis (ei lõpetanud), 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal septembrist 1917 sõjakoolis, mis jäi lõpetamata enamlaste riigipöörde tõttu. VS ajal alates 30.11.1918 Ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Oktoobrist 1919 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1920. Sai autasuks Valgamaal Hummuli v Lüteni talu. Detsembrist 1920 7. jalaväepolgus, jaanuarist 1921 2. jalaväepolgu 4. roodus, juunist 1921 taas 7. jalaväepolgus, juulist 1921 lennuväes lendurõpilane. Detsembrist 1922 Ratsarügemendi nooremohvitser, tõusis viimaks 3. eskadroni ülemaks. Nooremleitnant 1924, leitnant 1927, kapten 1933, major 1940. Oli ratsasportlasena silmapaistev jahisõidus, Ratsarügemendi ohvitseride kasiino vanem, VOK, Tartu EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaalkorpuse 182. laskurdiviisi 162. üksikus luurepataljonis. Sõja puhkedes juunis 1941 põgenes väeosast, moodustas metsavendade rühma ning osales Tartu vabastamislahingutes. Määrati 14.07.1941 Saksa sõjaväevõimude vabastatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, oli Tartu komandandina OK ja linna juhtimise korraldaja. Novembrist 1941 Tartu Eesti tagalapataljoni ülem, seejärel vabatahtlike pataljoni ülem, julgestas Saksa 16. armee tagalat Pihkvast idas, aprillist 1942 juulini 1944 oli 37. politseipataljoni ülem. Sai esimese eestlasena Raudristi I klassi. Juulist 1944 20. Eesti Relva SS-diviisi 46. rügemendi 2. pataljon ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva ja Tartu rindel. Septembrist 1944 Jüri Raudkivi nime all metsavend Valgamaal. Langes 31.07.1945 Sangaste mõisa juures Tammiku talus lahingus Nõukogude julgeoleku vastu. Kenotaaf Tartu Raadi kalmistul, tähis Valgamaal Laatre kirikaias, tahvel Tammiku talu elumajal, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1939) ning Saksa RR I ja II kl. Abikaasa Marta-Alvine, sünd Inn (1902–88, arreteeriti 1945, vabanes 1953), tütred Viia (1925–45, langes haarangul) ja Juta (1929, arreteeriti 1945, vabanes 1950). (J.P.)
KURG, Johann-Eduard Jaani p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1281/15.09.1920 7 jalawäe polgu kapralile Johannes KURG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 31 augustil 1919 a. Slisowo küla all.
Sündis 23.(11.)01.1895 Tartus. Õppis linnakoolis. VS ajal alates 19.07.1919 7. jalaväepolgu 10. roodus, septembrist 1919 7. roodus. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 viidi üle lennuväe tagavarakomandosse. Nooremallohvitser aprillist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Juhutööline Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 06.01.1925 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistule. Abikaasa Amalie, sünd Sild (1899), lapsed Linda-Rosalie (1923) ja Karl (1924).
KURIK, August Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 995/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile August KURIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 detsembril 1919 a. Kriuscha küla all.
Sündis 08.08.(27.07.)1891 Viljandimaal Pärsti v Aindu külas talusulase peres. Õppis Pärsti vallakoolis. Alates 1912 sõjaväes. I MS ajal teenis jalaväes, 1917–18 Eesti diviisi staabis. Töötas 1918 Viljandis kingsepana. VS ajal alates 24.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, viibis jaanuarist veebruarini 1919 lähetatuna 1. patarei juures ning oli aprillist juulini 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 24.07.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tallinnas kingsepa töötuba. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 17.02.1943 Tallinnas. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule Pärnu maantee ääres. Abikaasa Veera, sünd Lehto (1897–1951). (J.P.)
KURKINEN, Martta, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2792/25.05.1923 Halastaja õde Martta KURKINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
KURKI-SUONIO (kuni 1928 KROHN), Oskar Alexander Ilmari Henriku p, Soome major (1942).
VR II/3, nr 2268/26.03.1920 Sõdurile Oskar KROHN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.09.1900 Soomes Kangasala vallas professori peres, elas Helsingis. Lõpetas 1918 gümnaasiumi ja 1925 tehnikakõrgkooli diplomeeritud insenerina, õppis 1923–24 reservohvitseride koolis ja 1927 relvameistri kursustel, sooritas inseneriväe ohvitseri eksami. Soome VS ajal 3. diviisi ratsajäägrite koolis, maist novembrini 1918 Karjala ratsajäägrite rügemendis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sideosak ratsagrupis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Siirdus aprillis 1919 koos rügemendiga tagasi Soome. Maist 1923 märtsini 1924 sõjaväeteenistuses Karjala ratsajäägrite rügemendis, maist 1924 veebruarini 1925 Santahamina transpordibaasis seersant ja adjutant, septembrist 1926 Savo jäägrirügemendis relvatehniku kt ja nooremohvitser, maist 1927 veebruarini 1928 samades ülesannetes Savo brigaadis. Oli 1928–36 2. varustusteenistuse pataljoni autoremonditöökoja juhataja, 1929–36 Viiburi tööstuskooli matemaatika ja füüsika õpetaja, alates 1936 OY Shell AB hooldusjaamade osakonnas. Talvesõja ajal oktoobrist 1939 maini 1940 4. autobaasi ülem, maist juulini 1940 mootorsõidukite rekvireerimiskomisjoni ülem. Jätkusõjas juunist 1941 7. laskemoona välilao ülem, augustist 1941 1. autobaasi ülema abi, septembrist 1941 Laadoga rannakaitsebrigaadi staabis maismaatranspordi toimkonna ülem, juunist 1942 samas ohvitser, juulist 1943 transpordiosakonnas ning oktoobrist 1944 kaitseministeeriumi sõjamajandusstaabi montöörikooli juhataja kuni teenistusest vabastamiseni. Kapral 1924, insenerleitnant 1927, insenerkapten 1938 ja insenermajor 1942. Oli 1945–46 Helsingi tehnikakooli masinaehitusteaduse lektor, 1946–49 OY Shell AB tehnilise nõustamise osak juhataja ning 1950–60 määrdeainesektori juhataja. Suri 08.08.1989 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
KURM, Jakob Peedi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 313/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Jakob Peetri p KURM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 20 juunil 1919 a. ja lahingus 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 29.(17.)01.1893 Pärnumaal Häädemeeste v Tippu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal 1915–18 94. Jenisseiski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 1915 vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 31.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni ja maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 22.11.1919 Aleksandrovskaja Gorka all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Talupidaja Laiksaare v Lepiku talus. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 29.04.1970 Pärnu raj Massiaru külanõukogus. Maeti Häädemeeste kalmistule. Esimene abikaasa Marie, sünd Leinasaar (1892–1930), tütar Linde-Leontine (1923). Teine abikaasa Anna Rohtla, sünd Trei (1896–1985). Vend Kristjan Kurm suri VS sõdurina 07.09.1919 haigusse. (A.K.)
KURRE, Maks Tanieli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 2899/18.02.1925 hinnates vahvust, mis ohvitseri asetäitja Max KURRE Eesti Vabadussõjas üles näidanud reamehena, kui kõik ohvitserid Kuperjanovi partisanide pataljoni teistest roodudest olid 2.–4. aprilli 1919 lahingutes surma ja haavata saanud, roodu juhtimise oma algatusel võttis enese peale, kogus ja korraldas mehed, võttis kaotatud seisukohad tagasi ning hoidis nad oma käes. Samal liinil Vaschina Gora külas 26.04.1919 tabas punaste suurtükitule ajal pomm maja, kus Kurre varjul oli. Ta sai raskelt põrutada, kuid jäi roodu ja lõi vaenlase jalaväe pealetungi tagasi ning lahkus omalt kohalt alles kui talle asetäitja oli kohale saadetud.
Sündis 30.(18.)09.1896 Tartumaal Ahja v Lääniste k Mihkli talu pidaja peres. Õppis Räpina Paberiküla valla- ja Räpina kihelkonnakoolis, 1911–17 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ning 1917–19 Tartu ülikooli arsti- ja 1920–24 õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. VS ajal detsembrist 1918 Kaitseliidus, arvati reamehena 20.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu, aprillist 1919 2. roodu ohvitseri kt, novembrist 1919 5. roodu nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 26.04.1919 Pihkva rindel Vašina-Gora küla all põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli 1924–25 advokaadi abi Tallinnas, 1925–26 Tartu-Võru rahukogu kohtuameti kandidaat, 1926–34 Petseri 1. jsk kohtunik. Aastast 1934 advokaat Petseris. EVL Petseri ühingu juhatuse ja Petseri tenniseklubi esimees. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.07.1940 Petseris. Suri 13.02.1943 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elvire, sünd Jaakson (1897–1980, põgenes 1944 Saksamaale, asus hiljem Kanadasse), lapsed Lea (1920–86, põgenes 1944 Saksamaale, asus hiljem Kanadasse) ja Ivar (1925–2005, II MS ajal Saksa armees, sügisest 1944 mobiliseerituna Punaarmees). Abikaasa vend Elmar-Johannes Jaakson langes Vabadussõjas 25.01.1919. Tädimees oli Oskar Kallas VR III/1. (M.S., J.P.)
KURREL, Aleksander-Voldemar Juhani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 613/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 13 kapralile Aleksander Jaani p. KURELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a.
Sündis 29.(17.)02.1896 Tallinnas. Õppis Harku vallakoolis. I MS ajal teenis suurtükiväes. VS ajal alates 09.01.1919 2. suurtükiväepolgu 1. patareis, samal kuul viidi üle 3. patareisse, augustist 1919 välipatarei nr 13 koosseisus. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Arreteeriti 05.10.1919 Harku v Tiitsu talus, kus oli kartulivõtutalgutel noaga löönud Johannes Miklerit, kes selle tagajärjel suri. Mõisteti veebruaris 1920 Eesti sõjaringkonnakohtu otsusega kaheksaks aastaks sunnitööle, kaotas VR kandmise õiguse, juunis 1920 vähendas Asutav Kogu karistuse kolmele aastale. Veebruaris 1923 vabanes Harku vanglast. Elas Harku vallas ning pidas Käsu talust eraldatud väikekohta, hiljem oli Tallinnas lihttööline. Läks 25.04.1940 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistu Jaani koguduse ossa. Abikaasa Marie, esimeses abielus Lutter, sünd Jõenurm (1890). (J.P.)
KURRO, August Gustavi p, kapral (1918).
VR II/3, nr 661/21.02.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu kapralile August Gustavi p. KURU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 23.(11.)06.1894 Virumaal Kaarli v Arkna mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis, põllutööline. I MS ajal 1914–17 suurtükiväelasena Rumeenia rindel, 1917–18 4. Eesti polgus. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1919 6. roodus, juulist 1919 suurtükiväe tagavarapatareis ja septembrist 1919 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjonis luuraja, detsembrist 1919 sihtur. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas 1926–28 Küti v Kulina m Niidu talu, seejärel Lehe talu. Nõukogude ajal Küti sovhoosi tööline. Suri 23.03.1956 Rakvere raj Viru-Jaagupi külanõukogus. Maeti Viru-Jaagupi kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Magda-Annette, sünd Raag (1902–49), lapsed Ruth-Aliide (1924), Aasa-Heleene (1926), Saima-
Lisette (1929), Kalev (1938–84) ja Lembit (1941–78). (A.K.).
KURS, Voldemar Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1445/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Woldemar KURS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 oktoobril 1919 a. Poddubje küla all.
Sündis 13.(01.)07.1898 Tartumaal Pala v Halliku mõisa talupidaja peres. Õppis 1907–10 Pala valla- ja 1910–13 Kodavere kihelkonnakoolis. VS ajal alates 11.02.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, maist 1919 luurajate komando jaoülem ja rühmavanema kt, aprillist 1920 polgu staabi nooremkirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sattus 22.06.1919 sakslaste kätte vangi, kust põgenes. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Saare v Halliku mõisast saadud talu, 1932 müüs selle ära ning asus isatallu. Töötas 1933–59 raudteel Tartu- ja Järvamaal ning Tallinnas. VRVÜ Tartu osak liige. Pärast vanaduspensionile jäämist lihttööline Paide raj EPT ja ETKVLi süsteemis. Suri 28.02.1988 Paide raj Türil. Maeti Türi-Kõrgessaare kalmistule. Abikaasa Julie-Emilie, sünd Poom (1898–1971), poeg Vello. (A.K.)
KURSK (kuni 1900 KALNING), Emil-Aleksander-Leonhard Leonhardi p, alampolkovnik (1920), kolonel (1929).
VR I/3, nr 2584/02.11.1921 Alamohwitseride kooli ülemale, Alampolkownik Emil Leonhardi p. KURSK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 31.(19.)08.1893 Tallinnas. Lõpetas 1911 Tallinna Peetri reaalkooli, õppis 1912–14 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1914–15 Aleksei sõjakoolis Moskvas ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. I MS ajal oktoobrist 1914 Tveri ratsaväekoolis ja detsembrist 1914 Aleksei sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 269. Novorževi jalaväepolgus, oktoobrist 1915 rooduülem. Alamkapten aprillist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 20.12.1918 Eesti KL 7. reservis, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni (augustist 1919 diviis) tagavarapataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapten augustist 1919, alampolkovnik märtsist 1920, kolonelleitnandiks ümber nimetatud novembris 1922. Sai autasuks Valgamaal Patküla v Pargi talu, mis oli Patküla mõisa süda. Maist 1920 Soomusrongide Diviisi ohvitseride kursuste moodustaja ja ülem, ühtlasi diviisi sõjaväljakohtu esimees, juulist 1920 Allohvitseride Kooli ülem, novembrist 1923 1. diviisi staabiülema kt, maist 1924 staabiülem, veebruarist 1925 sõjaväe esindaja Nõukogude Liidus, veebruarist 1927 2. soomusrongirügemendi ülema kt, veebruarist 1929 ülem, ühtlasi aprillist 1927 Valga garnisoni ülem. Kolonel 1929. Aprillist 1934 Lääne-Saare kaitseringkonna ja ühtlasi Haapsalu garnisoni ülem, juunist 1936 Narva kaitseringkonna (alatest 1937 sõjaväeringkond) ja ühtlasi Narva garnisoni ülem, jaanuarist 1939 Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem, veebruarist 1939 ühtlasi Viljandi garnisoni ülem. Oli Narva Skautide Sõprade Ühingu esimees, VRVÜ Valga, Lääne-Saare, Narva ja Viljandi osak liige. Oktoobris 1939 lahkus teenistusest ning siirdus ümberasumise korras Saksamaale. Oli Berliini põhjapoolse linnaosa korrapolitsei ülem. Pärast sõja puhkemist Nõukogude Liiduga võeti Saksa armeesse, teenis idarindel, märtsist 1943 juunini 1944 oli 15. SS-politseirügemendi ülem. Naise juudi päritolu tõttu vabastati teenistusest. Suri 19.12.1944 Berliini Weissensee haiglas tiisikusse. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR III kl (1934), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Rootsi VO II kl ja MO III kl ning Poola PR III kl. Esimene abikaasa Rosalie-Johanna, sünd Henrikson (1896), lahutati 1929, poeg Harry-Erich (1920, 1944 põgenes Saksamaale). Teine abikaasa Helga-Melitta, esimeses abielus Knorring, sünd Feldhuhn (1905–2000). (J.P.)
KURŠE, Arnolds Jānise p, Läti kolonel (1929), kindral (1940).
VR II/3, nr 3107/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Arnold KURŠE Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 07.01.1896 Kuramaal Grobiņa mk Rucava vallas, teistel andmetel Ljepājas. Lõpetas Ljepāja reaal- ja 1916 Gatšina lipnikekooli, 1923 ohvitseride kursused ja 1926 sõjaväe akadeemilised kursused. I MS ajal oktoobrist 1915 vabatahtlikult 2. tagavarapataljonis, sügisest 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916, alamleitnant novembrist 1917. Teenis jaanuarini 1918 Läti küti tagavarapolgus. Seejärel Kuramaal vanematekodus. VS ajal alates 09.06.1919 vanemleitnandina Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgus, alates 1920 rooduülem. Kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Landeswehri, Bermondt-Avalovi ning Punaarmee vastu Põhja-Lätis, Kuramaal ja Latgales. Oktoobrist 1923 5. Cēsise jalaväepolgu pataljoniülem, detsembrist 1926 Kurzeme diviisi staabiülema kt, detsembrist 1927 ohvitseride kursuste grupi ülem, oktoobrist 1929 Latgale diviisi staabiülem, jaanuarist 1937 1. Ljepāja jalaväepolgu ülem, oktoobrist 1937 11. Dobele jalaväepolgu ülema kt, oktoobrist 1938 4. Valmiera jalaväepolgu ülema kt ning septembrist 1939 10. Aizpute jalaväepolgu ülema kt. Kolonelleitnant 1921, kolonel 1929. Määrati Nõukogude okupatsiooni algul, juulis 1940 4. Valmiera jalaväepolgu ülemaks, augustist 1940 Vidzeme diviisi ülema abi. Kindral augustist 1940. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Elas Pļaviņas ja tegeles aiandusega. Saksa ajal, detsembrist 1941 veebruarini 1942 kolonelina 18. Kurzeme korrakaitsepolitsei pataljoni ülem, hiljem Riia 12. politseiringkonna ülem ja Riia meresadama politseiülema abi, alates 1943 Riias restorani administraator, 1945 asus elama Ventspilsi. Nõukogude võim arreteeris ta jaanuaris 1952 Ventspilsis. Viidi Kemerovo oblastisse. Suri 16.05.1953 Mariinskis SibLagis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, Läti KTO III kl ja VO II kl. Abikaasa Milda, sünd Austriņa (1902–42), lapsed Arnolds (1932), Māris Marģers (1933), Andris (1938–78) ja Austra (1941). (J.P.)
KURU, August vt KURRO, August Gustavi p.
KURVINEN, Otto, Soome veltveebel (1921), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 2294/26.03.1920 Weltweebel KURWINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.03.1895 Peterburis korstnapühkija peres. Õppis algkoolis. Liitus detsembris 1915 27. jäägripataljoniga, teenis 1. kompaniis. Osales I MS ajal Saksa idarindel Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguis Lätis. Pärast rindeteenistust viidi üle pataljoni täiendusrühma, oktoobrist 1917 tsiviiltöödel. Naasis Soome novembris 1918. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Maist 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas 2. pataljoni rühmaülemana lahingutes Tuuloses, Alavoinenis ja Aunuse linnas. Seejärel veltveebel Kajaani pataljonis, 1924–25 meremees. Edasi riigiraudtee teenistuses, kõigepealt 1920 Keraval ning 1920–21 ja 1927–32 Helsingis. Pärast seda tegi juhutöid, muu hulgas riigi püssirohutehases, sõjaväeriiete äris ja jäägrikodus. Talvesõja ajal veltveebel Mikkeli KL ringkonna teehoolduse kompaniis, aastast 1940 KL ringkonna staabiohvitser. Oli 1940–41 Petsamos Soome kalandusliidu teenistuses. Jätkusõjas osales Kuussaari üksuse koosseisus Kuutamolahti, Porajärvi jt lahingutes. 1941–42 ravil 32. sõjaväehaiglas, hiljem tõlk sõjavangilaagris nr 24 ja alates 1943 töötas kindlustustööde pataljoni remonditöökojas kütjana. Pärast sõda Lempääläs interneeritute laagri valvur. Aastast 1967 elas Kyyhkylä invaliidide kodus ja Kuusikoti hooldekodus Espoos. Suri 09.03.1978 Espoos Puolarmetsä haiglas. Maeti Tuusula kalmistule. (M.S.)
KURVITS, Ants (kuni 1936 Hans) Kusta p, alampolkovnik (1918), kindralmajor (1932).
VR I/2, nr 2566/17.12.1920 2 jalawäe polgu ülemale, Alampolkownik Hans Gusta p. KURWITS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 2 jalawäe polgu ülemana ja 1 diwiisi ülema abina sõjawäe organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 14.(02.)05.1887 Tartumaal Voldi v Mihkli-Aadu talu pidaja peres. Õppis Saadjärve valla- ja Äksi kihelkonnakoolis, 1899–1911 H. Treffneri gümnaasiumis, 1911–12, 1913–14, 1918 ja 1920–25 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1912–13 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ning 1914–15 Vladimiri sõjakoolis. EÜSi liige alates 1911. Osales I MS sündmustes novembrist 1914, läkitati sõjakooli. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser 20. Siberi tagavarapataljoni 4. roodus, maist 1915 332. Obojani jalaväepolgu 13. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Juunist 1917 1. Eesti polgu 11. roodu, novembrist 1917 1. pataljoni ja märtsist aprillini 1918 2. pataljoni ülem. Alamkapten juulist 1917, kapten märtsist 1918 ning alampolkovnik aprillist 1918 (kolonelleitnant novembrist 1922). VS ajal 16.11.1918 määrati Tartu linna ja maakonna KL ülemaks, alates 25.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni (jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljon, maist 1919 Sakala partisanide pataljon) moodustaja ning ülem, veebruarist 1919 2. jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembrist 1919 1. diviisi ülema abi, jaanuarist 1920 ühtlasi Narva garnisoni ülem. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula m Andrese krjm Andrese talu, müüs selle 1929 ära. Septembrist 1920 2. jalaväepolgu ja septembrist 1921 7. jalaväepolgu ülem. Oktoobris 1921 lahkus teenistusest. Novembrist 1922 Eesti piirivalve valitsuse, alates 1938 kuni detsembrini 1939 piirivalve talituse ülem. Oli 11.–26.11.1924 sõjaminister ning augustist 1933 märtsini 1934 sisekaitse ülema abi. Kolonel 1928, kindralmajor 1932. Detsembrist 1939 sõjavägede nõukogu alaline liige. Oli 1924–40 VOK juhatuse liige ja abiesimees, Eesti Teise Polgu Seltsi juhatuse ja Prantsuse Lütseumi Toetajate Ühingu esimees, H. Treffneri gümnaasiumi vilistlaskogu Tallinna osak juhatuse liige ja laekur ning VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Elas Tartumaal sünnitalus. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Mihkli-Aadu talus. Vangivalvur tappis ta 27.12.1943 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Äksi kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus, Stenbocki majal, Tartus EÜSis, Tabiveres ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl (1933), EPR I/II (1934), Vene GeO IV kl, AnO III ja IV kl, StO III kl, Läti KTO II kl, Poola PR II kl ning Soome VRO II kl. Abikaasa Anna, sünd Ariva (1889–1957, küüditati 1941, vabanes 1954), tütred Heljo (1918), Ate (1922) ja Evi (1923). (J.P.)
KURVITS, Jaan Peetri p, alamkapten (1919), kolonel (1938).
VR II/3, nr 725/21.02.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu ülemale, leitnant Jaan Peetri p. KURWITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 26 jaanuaril 1919 a. Nissa küla waldamisel.
Sündis 25.(13.)10.1893 Võrumaal Vana-Koiola v Mammaste külas. Õppis Tartu linna- ja 1916 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1915 reamehena Izmailovo kaardiväepolgus, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 58. tagavarapolgus, septembrist 1916 26. Mogiljovi jalaväepolgus, kus oli polgu komandant, sidekomando ülem, vaatluspunkti juht, sapöörikomando ülem ja polgu adjutandi kt. Alamleitnant veebruarist 1917, leitnant juunist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Ternopoli all. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 25.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 6. roodu ülem, aprillist 1919 1. jalaväepolgu 4. roodu ülem ja juulini 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 10.02.1919 Narva all Nisõ küla juures haavata. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Juusa talu, müüs selle 1926 ära. Aprillist 1920 1. jalaväepolgu õppekomando ülem, septembrist 1920 Vabariigi Sõjakooli kursuseohvitser, septembrist 1922 1. diviisi õpperoodu ülem, jaanuarist 1926 1. diviisi 1. jsk ülema kt, märtsist 1928 kindralstaabi 1. jsk ülema abi kt, veebruarist 1929 ülema abi, juunist 1929 kaitsevägede staabi 1. osak ülema abi, juulist 1930 1. osak ülema kt, juunist 1931 kaitseväe esindaja Nõukogude Liidus, juunist 1935 kaitsevägede juhataja käsundusohvitser, detsembrist 1935 Ratsarügemendi ülema kt, veebruarist 1938 rügemendi ülem, novembrist 1939 2. diviisi staabiülem. Kapten 1923, major 1927, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi staabiülem. Nõukogude võim arreteeris ta 08.05.1941 Tartus. Lasti maha 08.05.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1936) ja Rootsi MO III kl. Esimene abikaasa Veera, sünd Urusov (1900), lahutati 1930, tütar Inna (1922). Teine abikaasa Elsa-Aurora, sünd Sepp (1899–1990), poeg Jüri (1937). Onupoeg Oskar Kurvits VR I/3. (J.P.)
KURVITS, Oskar Mihkli p, leitnant (1918), kolonelleitnant (1933).
VR I/3, nr 3005/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten Oskar KURVITS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ majandusala korraldamisel Vabadussõjas.
Sündis 29.(17.)09.1888 Võrumaal Vana-Koiola v Lutsu talu pidaja ning vallavanema peres. Õppis Mammaste valla-, Põlva kihelkonna- ja Võru linnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1916–17 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 Tallinna linna ühisgümnaasiumis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1923–35 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1929. Teenis oktoobrist 1910 augustini 1912 vabatahtlikult 152. Vladikavkazi jalaväepolgus Brest-Litovski kindluses. Töötas isatalus, oli Põlva Rahvahariduse Seltsi kirjatoimetaja ja näitejuht. I MS ajal veebruarist 1916 120. tagavarapataljonis, novembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 1. Eesti polgu tööroodus, polgu ohvitseride kogu ja kohtu liige, detsembrist 1917 polgukomitee abiesimees, veebruarist aprillini 1918 sekretär ning polgu ajaloo kirjutaja. Alamleitnant ja leitnant aprillist 1918. Saksa ajal organiseeris Võrumaal põrandaalust KLi. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 peastaabi juures, jaanuarist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv), märtsist 1919 rongi majandusülem, maist 1920 rongi 1. kuulipildujate komando nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1920 vabariigi piirikontrolli ülema abi, juunist 1921 merejõudude rannavalve osak Tallinna raj ülema abi, detsembrist 1921 instruktorite komando ülem, jaanuarist 1922 sõjaväe õpetuskomisjoni sekretär, märtsist 1924 kindralstaabi käsundusohvitser, septembrist 1926 augustini 1927 ajakirja „Sõdur“ tegevtoimetaja, augustist 1927 VAK töökomisjoni liige, juunist 1931 sekretäri abi, märtsist 1932 sekretär, oktoobrist 1934 töökomisjoni mälestuste kogumise toimkonna juht, ühtlasi 1934–35 ajalehe ja 1936–40 ajakirja „Vabadussõja Tähistel“ vastutav- ja tegevtoimetaja. Alamkapten juunist 1921 (kapten jaanuarist 1924), major 1927, kolonelleitnant 1933. Koostanud teose „Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. 1. Eesti Polk“ (Tallinn, 1930), toimetanud kogumikud „Vabadusmonument I. Vabadussõja Mälestamise Komitee sõjaajalooline album“ (Tallinn, 1933) ja „Vabadusmonument II. Soome abiväed Eesti Vabadussõjas“ (Tallinn, 1936) ning „Eesti rahvusväeosade album“ I–III (Tallinn, 1935–38). Oli 1. Eesti Polgu, Kapten Irve Soomusronglaste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Tallinna Akadeemilise Klubi, Tallinna Eesti Spordiseltsi Kalev ja Eesti Skaudisõprade Seltsi ning VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1940 VAK likvideerija, arvati 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolku Elvas. Suri 20.12.1940 Tartus. Maeti Põlva kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Linda, sünd Nigols (1906–92), lapsed Aino (1926), Ilmar (1930–94) ja Henn (1937). Onupoeg Jaan Kurvits VR II/3. (J.P.)
KURVITS, Peeter Jaani p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 1634/17.12.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 2 dessantroodu ülemale, alamkapten Peeter Jaani p. KURWITS’ale, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.11.(26.10.)1891 Pärnumaal Polli v Lilli saeveskis töölise peres. Õppis valla-, Karksi kihelkonna-, Tallinna kaubandus- ja Tallinna Peetri reaalkoolis, 1915–16 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas, 1916 2. Peterhofi lipnikekoolis ning 1920–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas. Korp! Vironia liige. Töötas 1910–15 Tallinna vastastikuses krediitühisuses. I MS ajal septembrist 1916 sõjaväes, läkitati sõjakooli. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 3. ja 157. tagavarapolgus ning 717. Sandomiri jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 28.11.1918 sõjaministri ja sõjavägede ülemjuhataja käsundusohvitser, jaanuarist 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide adjutant. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant detsembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1, juulist 1920 kr sr nr 2 dessantroodu ülem. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Alates 1921 Eesti Panga laenuosak inspektor ja Tartu osak juhataja abi, jaanuarist 1928 Pikalaenu Panga direktor ja panga presidendi asetäitja, aprillist 1932 septembrini 1940 Krediit Panga direktor, ühtlasi oktoobrist detsembrini 1931 valitsuse määratud esindaja G. Scheel & Ko panga moratooriumi ajaks. Maist oktoobrini 1933 majandusminister, teostas Eesti krooni devalveerimise. Oli Tallinna Pankade Ühingu ja Riigi Majandusnõukogu ning Kaubandus-Tööstuskoja pangandussektsiooni esimees ja juhatuse abiesimees, Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute ning Pikalaenu Panga nõukogu, Kinnisvarade Kasutamise ASi ja SPS Tallinna Kalevi juhatuse ning VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 paadivabriku Torm raamatupidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti detsembris 1943 viieks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl SevUralLagi, mais 1944 vabanes VostokUralLagist, viibis asumisel pere juures Kirovi obl Lebjažje rajoonis, alates 1950 Halturinis, töötas õpetajana tehnikumis, augustis 1956 vabanes ja siirdus Eestisse, kust läks tagasi Siberisse, aasta hiljem asus lõplikult Eestisse. Suri 10.02.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: EPR II kl (1938). Abikaasa Selma, sünd Oinas (1904–50, küüditati 1941), tütar Elo-Anna (1927, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946, tagasi Venemaale 1949, vabanes 1956). Abikaasa vend Riigikogu liige ja mitmekordne minister Aleksander Oinas. Abikaasa õemees kirjanik Friedebert Tuglas. (J.P.)
KUSLAP, Johannes Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1587/14.12.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes KUSLAP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 aprillil 1919 a. Luhte küla waldamisel.
Sündis 06.03.(22.02.)1889 Tartumaal Vara v Lepa talus sulase peres. VS ajal alates 13.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodus. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiuse v Kivijärve m Söödi talu. Suri 06.08.1937 Laiuse vallas. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Ella-Elisabet, sünd Raudsepp (1895–1975), lapsed Martin (1924) ja Valve (1934–35). (M.S.)
KUSLAP, Rudolf Gustavi p, alamkapten (1918), kapten (1923).
VR II/3, nr 925/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu alamkaptenile Rudolf Gustawi p KUSLAP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 13 jaanuaril 1919 a. Woldi alewi waldamisel, 26 jaanuaril 1919 a. Puka mõisa juures, 18 märtsil 1919 a. Orawa mõisa waldamisel, 23 mail 1919 a. Pihkwa waldamisel ja 17 oktoobril 1919 a. Uue-Kalischi küla juures.
Sündis 14.(02.)04.1891 Tartumaal Alatskivi v Haapsipea k Kuslapuu talu pidaja peres. Õppis Alatskivi valla-, Kodavere kihelkonna- ja Tartu kaubanduskoolis, Moskva kõrgematel kaubanduskursustel, 1916 Saratovi lipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 145. tagavarapataljonis, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Augustist 1916 128. Starõi Oskoli jalaväepolgu 10. roodu ülem, novembrist 1916 luurekomando ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides, sai 22.04.1917 haavata ja põrutada. Maist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu 4. roodu ülem. Alamleitnant vanusega jaanuarist 1917, leitnant ja alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 Kodavere kihelkonna Kaitseliidus. Sattus 23.12.1918 Alatskivi juures enamlaste kätte vangi, kuid põgenes järgmisel päeval. Astus Kuperjanovi partisanide salka (veebruarist 1919 pataljon), jaanuarist 1919 3. roodu ülem, ühtlasi veebruaris 1919 Tartu linna komandant. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Tammistu v Kuslapi talu. Novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 3. pataljoni ülem, märtsist 1920 2. pataljoni ülem, maist 1920 3. roodu ülem, septembrist 1920 ühtlasi polgu kohtu esimees, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi pataljoni 1. roodu ülem, augustis 1921 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 4. roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem. Kapten 1923. Oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni 2. kompanii ülem. Oli 1928–30 pataljoni ohvitseride kogu esimees ning 1922–31 korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Jaanuarist 1931 6. üksiku jalaväepataljoni 2. kompaniis, juunis 1932 lahkus teenistusest. Mõisteti juunis 1932 sõjaringkonnakohtu otsustega vekslivõltsimise eest kolmeks aastaks vangi, oli juunist detsembrini 1932 ja septembrist novembrini 1933 Tartu vanglas. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.06.1941 Kuslapi talus. Suri 28.03.1942 Kirovi vangla haiglas. Kenotaaf Alatskivi kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR V kl mõõkadega (1929), Vene AnO IV kl ja VlO IV kl. Abikaasa Adeele-Armilde, sünd Juhanson (1900–91), poeg Toomas (1925–77), lahutati 1933. Abikaasa õde oli Alice Kuperjanov, leitnant Julius Kuperjanovi VR I/2, VR II/2, VR II/3 naine. (J.P.)
KUSSAL, Eduard Hindriku p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1391/08.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Eduard KUSSAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wäsna küla juures.
Sündis 09.05.(27.04.)1895 Tartumaal Vastse-Kuuste vallas talupidaja peres. Õppis Vana-Kuuste ja Kavastu vallakoolis. I MS ajal 1914–17 171. tagavarapolgus, 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 01.02.1919 Tartu kaitsepataljoni 5. roodu 2. rühma ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodu 2. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 19.03.1919 Võrumaal Mõniste mõisa ja 24.04.1919 Vana-Kasaritsa mõisa juures haavata. Nooremallohvitser aprillist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Kudina v Kaiavere m Tasuja talu. KL Tartumaa mlv Voldi mlvk Kudina-Maarja kompanii rühmapealik, Kaiavere kalameeste seltsi laekur, VTÜ Kavastu-Koosa, VTÜ Kudina ja VTÜ Jõgeva divisjoni Kudina kompanii ning VRVÜ Tartu osak liige. Oli 1941–44 OK Kudina kompanii jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 17.12.1944 Kudina vallas. Suri 23.05.1949 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Lilli-Rosalie, sünd Sulg (1895–1982), tütred Leili (1922–50) ja Maimu (1926–2007). (A.K.)
KUTRZEBA, Tadeusz Andrzej Tomaszi p, Poola kindralleitnant (1939).
VR I/2, nr 3051/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Tadeusz KUTRZEBA Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 15.04.1886 Galiitsias Krakaus. Lõpetas 1903 Viinis reaalgümnaasiumi, õppis 1903–06 Viinis sõjaväe tehnikakõrgkoolis ja 1910–13 Viini kindralstaabi akadeemias. Teenis 1906–10 9. inseneripataljonis Krakaus ning 1913–14 Sarajevos ja Montenegro piirikindlustuste rajamisel. I MS algul Serbia ja Karpaatide rindel Austria-Ungari armees, suvest 1915 Itaalia rindel Tiroolis, sügisest 1916 Rumeenias, kevadest 1917 Volõõnias ning kevadest 1918 Austria Doonau Braila sõjaväebaasi staabiülem. Novembrist 1918 Poola armee kindralstaabi osakonnaülem, oktoobrist 1919 1. jalaväediviisi, aprillist 1920 3. armee ning augustist 1920 2. armee staabiülem. Osales Poola-Nõukogude Venemaa sõjas kirde- ja keskrindel Punaarmee vastu ning sõjaretkel Kiievisse. Jaanuarist 1921 õppejõud kindralstaabi kursustel, maist 1921 kõrgema sõjanõukogu büroo osakonnaülem, detsembrist 1924 kindralstaabi ülema teine abi, detsembrist 1926 esimene abi, novembrist 1928 Poola kõrgema sõjakooli ülem, märtsist 1939 Poznańi armee peainspektor, augustist 1939 armee juhataja. Alamleitnant 1906, leitnant 1911, kapten 1915, major 1919, kolonelleitnant 1920, kolonel 1922, kindralmajor 1927, kindralleitnant 1939. II MS algul korraldas sõjategevust Saksa vägede vastu Poola lääneosas, juhtides ühendatud Poznańi ja Pomorze armeed, korraldas Varssavi kaitset, allkirjastas 28.09.1939 Varssavis kapitulatsiooniakti. Seejärel oli mitmes sõjavangilaagris Saksamaal. Aprillis 1945 vabastasid USA väed ta Murnau laagrist. Juulis 1945 emigreerus Inglismaale, talle pakuti Poola eksiilvalitsuse kaitseministri kohta, kuid loobus sellest tervislikel põhjustel. Asutas Londonis ajalookomisjoni Poola 1939. aasta septembrikampaania uurimiseks. Suri 08.01.1947 Londonis. Maeti Londoni Brookwoodi kalmistule, 1957 maeti ümber Varssavi Powązki sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR II kl (1932), Poola VM III, IV ja V kl, PR III kl, VR ja TR I kl, Prantsuse ALO IV kl, Belgia KO III kl, Rumeenia TO III kl ning Jugoslaavia SO III kl. (J.P.)
KUTSAR, Jaan Tõnise p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 599/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Jaan KUTSAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Karksi mõisas.
Sündis 03.12.(21.11.)1887 Viljandimaal Viiratsi v Laidu talu pidaja peres. Õppis Viiratsi valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis. Töötas viinapõletajana Venemaal, hiljem Reolas ja Võisiku mõisas. Ostis 1915 ära Viiratsi v Kavaku talu. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, jaanuarist 1919 väeosa varahoidja, augustist 1919 3. diviisi intendandi käsutuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 10.01.1919 Helme kirikumõisa juures haavata. Lance corporal jaanuarist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Oli esimene Eesti sõjalise aumärgiga autasustatud võitleja, sai 05.01.1919 Scouts väeosa ülemalt Henry C. Ressarilt vapruse eest väeosa ohvitseridele mõeldud hõbedase rinnamärgi. Seejärel pidas Kavaku talu. Oli Viiratsi abivallavanem ning Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi, Viiratsi masinaühingu, Viljandi piimaühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal 1943–44 Viljandi vallanõunik. Talunik kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Sakala, hilisema Tee Kommunismile põllutööline ja aidamees. Suri 30.10.1961 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Põder (1890), tütred Maimu (1913), Linda (1915) ja Karin (1917). Tädipoeg Martin Aidas langes Vabadussõjas 20.06.1919. (J.P.)
KUTSER, Eduard Mardi p, veltveebel (1920).
VR I/3, nr 1513/13.10.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ katelde konduktorile Eduard KUTSER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)09.1893 Harjumaal Juuru v Purila mõisa erusoldati peres. Õppis Juuru Purila vallakoolis. I MS ajal teenis ristlejal Rossia. VS ajal alates 14.12.1918 suurtükilaeva Lembit vanemkütja, märtsist 1919 ülemkütja, jaanuarist 1920 katelde konduktor. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja -laevastiku ning Landeswehri vastu Soome lahel ja Daugava jõe suudmes ning Saaremaa mässu mahasurumises. Juulist 1920 vanemallohvitser-kütja. Oktoobris 1920 vabastati veltveeblina teenistusest. Elas Virumaal Rägavere v Vaekülas, alates 1922 Harjumaal Juuru vallas, kus pidas Purila m Vainu talu. Oli KL Harju mlv Juuru mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Talunik kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Koit põllutööline. Suri 24.09.1974 Rapla raj Rapla kn Vainu talus. Maeti Rapla kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Esimene abikaasa Liisa, sünd Einthal (1897–1933), lapsed Endel (1920–94), Udo (1922–91), Ülo (1925) ja Ellen (1930–30). Teine abikaasa Ida-Pauline, sünd Schmitt (1906–66), poeg Rein (1942) ja kasupoeg Heino Schmitt (1930). (J.P.)
KUTTINEN, Toivo Pietari Matti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2185/26.03.1920 Sõdurile Toivo KUTTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.02.1897 (teistel andmetel 14.02./02.04.1899) Soomes Loimaa alevis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel. Langes 23.02.1919 Marienburgi ligidal, surnukeha jäi vaenlase kätte ja maeti sealsamas ühishauda. Nimi tahvlil Beja muuseumil, Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
KUUL, Roman Nikolai p, lipnik (1919), major (1938).
VR II/3, nr 120/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ wanemale alamohwitserile Roman Nikolai p. KUUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Sangaste juures.
Sündis 26.(14.)02.1897 Tallinnas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis (ei lõpetanud), 1919 Vabariigi Sõjakoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel, 1936 lennuväe tehnilistel kursustel ja 1939–40 pimelennukursustel. Töötas 1913–15 Tallinna Laevaühisuses mehaaniku ja 1915–16 Tallinna elektrijaamas montöörina. I MS ajal märtsist 1916 vabatahtlikult 9. tagavara ratsapolgus, juunist 1916 20. Soome tragunipolgus, augustist 1916 Tallinna kindluse sapööripataljonis, aprillist 1917 435. Jamburgi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai haavata. Augustist 1917 sõjakoolis, osales novembris 1917 kadetina Talvepalee kaitsmises. Detsembrist 1917 märtsini 1918 Eesti ratsapolgu 2. eskadroni vahtmeister. VS ajal alates 15.11.1918 Ratsapolgus, siirdus 29.11.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv). Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 29.12.1918 Lehtse mõisa juures haavata. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Läkitati mais 1919 sõjakooli. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitserina lr sr Kapten Irv dessantroodu luurajate komandos. Novembrist 1919 Soomusautode Kolonni nooremohvitser ning soomusauto Pisuhänd ülem, jaanuarist 1920 soomusautode rühma nr 3 nooremohvitser, soomusauto Tasuja ülem, maist 1920 soomusauto Pisuhänd ülem. Alamleitnant maist 1920. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Saue v Rahula m Koidu talu, müüs selle 1926 ära. Töötas Tallinna Laevaühisuses mehaanikuna. Septembrist 1924 Lennuväerügemendi merelennu eskadrillis lendurõpilane, juulist 1925 eskadrilli nr 2, aprillist 1927 eskadrilli nr 1 ja augustist 1927 eskadrill nr 5 lendur. Juulist 1930 üksiku lennuväedivisjoni nr 2 koosseisus oleva 2. lennusalga ülema kt, jaanuarist 1931 ülem. Oli divisjoni ohvitseride kogu juhatuse liige, esimees ja aseesimees. Maist 1936 üksiku merelennusalga ülema käsutuses, seejärel ülema kt, märtsist 1939 Lennukooli lennuväljaõppe jsk ülem. Leitnant novembrist 1927, kapten 1931, major 1938. Viidi oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 21. laskurpolku, oktoobris ja novembris 1940 Lennukooli likvideerija, detsembrist 1940 21. laskurpolgu varustuslao ülem. Viidi suvel 1941 koos väeosaga Venemaale, kus oli oktoobrist 1942 7. Eesti laskurdiviisi 27. laskurpolgu sõjalis-tehnilise osak ülem, juulist 1943 396. kaardiväe laskurpolgu ülema abi. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. Veebruarist 1946 mehhaniseerimisvalitsuse vaneminsener Tallinnas, juulist 1946 ENSV põllumajandusministeeriumi varustuskontori juhataja, aprillist 1950 juulini 1951 Paide masina-traktorijaama juhataja. Oli jaanuarist 1946 juulini 1951 NLKP liige, kuid heideti välja „partei petmise eest, mis väljendus Nõukogude Liidu vastase tegevuse varjamises minevikus“. Suri 30.06.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: Nõukogude PTO. Abikaasa Leida-Miralda, sünd Muuga (1910). (J.P.)
KUULA, Kaarle Lauri Henrik Konstantini p, Soome veltveebel (1941).
VR II/3, nr 2324/26.03.1920 Kapral KUULA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.08.1893 Soomes Lõuna-Pohjanmaal Teuva vallas. Lõpetas 5. kl ühiskoolis. Soome VS algul Sumiaineni KL liige, hiljem kuni juulini 1918 Häme vahipataljonis. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Jätkusõja ajal juunis 1941 määrati Sumiaineni KL pealikuks. Suri 14.04.1945 Sumiainenis. (M.S.)
KUURBERG, August Antoni p, reamees (1918).
VR I/3, nr 1528/13.10.1920 Sõjawäe Intendandi Walitsuse sõdurile August Antoni p. KUURBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 10.02.(29.01.)1896 Harjumaal Anija v Haljava mõisa talupoja peres. Õppis Tallinna tehnikumis. Elas Tallinnas. VS ajal alates 14.12.1918 sõjaväe toitlusladude tööline, detsembrist 1919 intendandi valitsuse toitlusladude nooremkirjutaja, jaanuarist 1920 vanemkirjutaja. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oli mehaanik ja metallitöökoja juhataja Raasiku v Haljavas. VRVÜ Tallinna osak liige. Pensionärina elas Tallinnas. Suri 23.04.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Jenni, sünd Turp (1903–83), lapsed Ivika (1936) ja Aarne (1940–83). (M.S.)
KUURMANN, Johannes vt KULDNA, Johannes Jüri p.
KUUS, Heinrich-Elias Eliase p, kapral (1919).
VR II/3, nr 541/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Heinrich KUUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures.
Sündis 19.(06.)01.1901 Tartumaal Palupera v Pritsu kõrtsmiku peres. Õppis 1918–22 Tartu kommertskoolis ja 1922–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandus- ja majandusosakonnas (ei lõpetanud). VS ajal alates 16.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kooliõpilaste reservroodus, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 4. roodus. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Detsembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Alates 1935 pidas koos emaga Rõngus talurahvakauplust. EVL Rõngu osak juhatuse liige ja kassapidaja, Rõngu VTÜ orkestri juht, Rõngu piimatalituse juhatuse liige. Suri 03.05.1937 Tartus. Maeti Rõngu kalmistule. Abikaasa Linda-Ottilie, sünd Eller (1910–84), tütar Urve (1933). (M.S., J.P.)
KUUSI, Aleksander Prediku p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1335/15.09.1920 4 jalawäe polgu reamehele Alexander KUUSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 nowembril 1919 a. Kurowitsa küla juures.
Sündis 06.03.(22.02.)1886 Virumaal Moora vallas. Õppis vallakoolis, põllumees. I MS ajal 1917–18 Peterburi laskemoonalaos. VS ajal alates 16.02.1919 4. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sattus 24.11.1919 vangi, veebruaris 1920 pääses Nõukogude Vene vangilaagrist. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Avanduse v Padu k Vahtra talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 21.06.1934 Tartu erakliinikus. Maeti Simuna kalmistule. Vallaline. (M.S.)
KUUSIK, Edgar-Johann Ludvigi p, ohvitseri asetäitja (1919), lipnik (1920).
VR II/3, nr 43/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamehele Edgar Ludwigi p. KUUSIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 weebruaril 1919 a. oma kuulipildujate rühma esimesena Polja külasse wiies ja, peale eskadroni ülema surma ja ühe ohwitseri haawamist, noorema ohwitseri kohuseid täites, ning waenlase soomusrongi sissesõitmisel selle tule all üksinda eskadroni ülema surnukeha külast wälja kandes.
Sündis 22.(10.)02.1888 Võrumaal Valgjärve v Pikajärve mõisa valitseja peres. Õppis Anna Arteli erakoolis Märjamaal, Tartu reaalkoolis, 1906–14 Riia polütehnilises instituudis ja 1920 Vabariigi Sõjakoolis. Korp! Vironia liige alates 1907. I MS ajal 1915–16 rindelähedaste sõjateede parandamise lendsalgas ja 1916–18 Tallinna merekindluses kindlustustöödel. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) ja 1. ratsapolgus. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Lipnik veebruarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1920–22 teedeministeeriumi ehitusvalitsuses juhataja abina, oli Tallinnas vabakutseline arhitekt. Tema kava kohaselt alustati 1926 Tallinna sõjaväekalmistu ümberkorraldamist, paigaldati uued hauatähised, 1928 püstitati VS langenute mälestusehis ja 1933 VS juhtide mälestussammas. VRVÜ Tallinna osak liige. 1941–44 töötas ehitusvalitsuses arhitektina. Oli Eesti Arhitektide Ühingu ja ENSV Arhitektide Liidu asutajaliige, 1950–52 välja heidetud kui kodanlik natsionalist. Juhatas 1944–50 Tallinna riikliku tarbekunsti instituudi ruumikujunduskateedrit, seejärel ERKI arhitektuurikateedri õppejõud. Aastast 1946 professor, 1968 ENSV teeneline arhitekt, 1971–74 konsultantprofessor. Suri 03.08.1974 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Bareljeef Tallinnas Gonsiori tänaval. Abikaasa Salme, sünd Hantsom (1904, arreteeriti 1945), tütar Livia (1934–65). Õemees kapten Georg-Hugo Vestel VR I/2. Tema memuaarid: E.-J. Kuusik, „Mälestusi ja mõtisklusi I–V“ (Tallinn, 2011). (M.S.)
KUUSIK, Karl Peetri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 804/01.09.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile Karl Peetri p. KUUSIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla all.
Sündis 07.03.(23.02)1886 Tartumaal Aru v Vellavere külas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 12.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, edasi reamehena 11.05.1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus, augustist 1919 3. roodu rühmaülema kt. Vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Meeri v Keeri m Keeri talu. Seejärel talunik. Suri 29.02.1936 Keeri talus. Maeti Nõo kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Voitk (1901–75), lapsed Karl-Ülo (1924–2009), Enno (1926–97), Eha (1928), Koidula (1931) ja Johannes (1932–82). (M.S., J.P.)
KUUSK, Adolf Toomase p, nooremallohvitser (1921).
VR II/3, nr 481/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 kuulipildujate roodu reamehele Adolf KUUSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Gostilitsa mõisa ja Nowaja küla juures.
Sündis 24.(12.)01.1900 Peterburi kub Jamburgi mk Narva v Preobraženski mõisas töölise peres. Õppis vallakoolis, käsitööline Preobraženskoje mõisas. VS ajal maist 1919 vabatahtlikult Ingeri polgus, alates 01.07.1919 4. jalaväepolgu 9. roodus, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 27.10.1919 Gostilitsõ mõisa juures haavata. Augustist 1920 välipatareis nr 17, detsembrist 1920 1. välisuurtükiväe divisjoni õppekomandos. Kapral juulist 1920, nooremallohvitser augustist 1921 ja ühtlasi õppekomando rühmaülem, septembrist 1921 1. välisuurtükiväepolgus (novembrist 1922 välisuurtükiväerügement). Septembris 1923 vabastati teenistusest. Pidas Jõhvi v Kose krjm Tammearu talu. VRVÜ Narva osak liige. Suri 27.04.1947 Jõhvi vallas. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Kallas (1896–1974), lapsed Valter (1925, II MS ajal Saksa armees), Endel (1928–2000) ja Aino (1930–2012). (A.K.)
KUUSK, Eduard-Emil Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1588/14.12.1920 2 jalawäe polgu kapralile Eduard KUUSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 märtsil 1919 a. Plessi küla juures.
Sündis 19.(07.)05.1894 Tartus. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata. VS ajal alates 10.12.1918 2. jalaväepolgu 3. roodus, jäi väeosa taandumisel Tartust sellest maha ja arvati väejooksikuks, jätkas 21.01.1919 teenistust 3. roodus, kus oli rühmaülem oktoobrini 1919. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Novembrist 1919 3. diviisi staabi tankide klassis. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Sootaga v Äksi krkm Aru talu. Oli VTÜ, VS mälestusmärgi püstitamise komitee juhatuse ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.01.1945 Äksi vallas. Suri 31.01.1955 Karaganda obl StepLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna, sünd Torn (1898–1922). (M.S., J.P.)
KUUSK, Hans (ka Ants) Jaagu p, veltveebel (1918), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1007/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile Hans KUUSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama juures.
Sündis 01.01.1892 (20.12.1891) Viljandimaal Tarvastu v Mäelt-Mulgi talu pidaja peres. Õppis Väluste valla-, Tarvastu kihelkonna- ja Paide linnakoolis. Teenis 1913–18 sõjaväes ja osales I MS ajal Taga-Baikali konvoiiride komandos ning 11. Siberi kütipolgus, veebruarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 06.12.1918 veltveeblina 3. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Mäelt-Mulgi talus. Nooremveebel juunist 1940. Maist 1922 kordnik Tallinna linna politsei ratsareservis, aprillist 1927 juunini 1929 allkonstaabel, viimaks Tallinna 5. politseijsk teenistuses. Osales 01.12.1924 mässukatse mahasurumises, sai vanemkordnikuna rahalise autasu osutatud vapruse eest. Asus elama Viljandimaale Mustla alevisse, tegi hobuvedusid Tarvastu tarvitajate ühisusele. Oli IL Mustla osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Pärast II MS hobusemees Viljandi raj tarbijate kooperatiivi segatööstuskombinaadis. Suri 19.06.1965 Viljandi raj Mustlas. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Elise, sünd Toomson (1895), poeg Andi (1936–83). (J.P.)
KUUSKAND (kuni 1935 KUUSKMANN), Jakob-August Kristjani p, lipnik (1917), leitnant (1935).
VR II/3, nr 1271/15.09.1920 8 jalawäe polgu alamleitnandile Jakob KUUSKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 02.08.(21.07.)1893 Harjumaal Anija v Raudoja talus. Õppis Anija valla-, Kolga ministeeriumi- ja 1910–11 Tallinnas linnakooli juures pedagoogika kursustel, 1917 Vladimiri sõjakoolis. Oktoobrist 1911 maini 1916 õpetaja Lehtse v Läpi koolis. I MS ajal maist 1916 180. tagavarapolgu õppekomandos, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 209. tagavarapolgus, jaanuarist 1918 3. Eesti polgus, kuid vabastati kui kooliõpetaja. Juulist 1918 jaanuarini 1919 õpetaja Uudeküla koolis Virumaal. VS ajal alates 07.01.1919 ohvitseride reservis, samast kuust nooremohvitser 2. Tallinna kaitsepataljoni 1. roodus, veebruarist 1919 6. roodus, märtsist 1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 6. roodus, aprillist 1919 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Narva rindel, sai 28.04.1919 Võrumaal Mustahamba küla juures haavata. Juulist 1919 8. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, detsembrist 1919 3. roodu ajutine ülem, veebruarist 1920 3. roodu ülem, aprillist 1920 6. roodu vanem- ning 2. roodu nooremohvitser, juunist 1920 1. roodu ajutine ülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1920 Nõmmküla v Koigi algkooli õpetaja ja juhataja kt, detsembrist 1931 kooli juhataja, ühtlasi augustist 1935 suveni 1944 vanemõpetaja. Alamleitnant aprillist 1920, leitnant 1935. Oli Koigi laulu- ja muusikaseltsi asutaja ja esimees, KL Järva mlv Nõmmküla üksikrühma pealik, IL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1941 OK liige, suvel 1944 Järva OK rügemendi kompaniiülem. Septembris 1944 taandus väeosaga Lätti, sealt Saksamaale, kus oli Eesti ohvitseride reservis. Suvest 1945 vangilaagris Belgias Ukleis ja Zedelgheimis. Töötas Belgias söekaevanduses. Asus mõni aeg hiljem Inglismaale, sealt 1946 Kanadasse Ottawasse, pärast pensionile siirdumist Torontosse. Suri 06.08.1975 Torontos. Maeti Toronto Peetri kiriku mälestusmüüri. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Alide, sünd Poomann (1893), lapsed Ülo (1915), Endel (1921–77) ja Laine (1924). (J.P.)
KUUSMANN, Jaan vt GUSMANN, Jaan Mardi p.
KUUSSAARI (kuni 1927 HEICKELL), Eero Vilho Johan Vilhelmi p, Soome kapten (1918), kolonel (1944).
VR I/3, nr 2030/14.05.1920 Leitnant Eero HEICKELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 15.06.1891 Soomes Oulu linnas raekohtuniku peres. Lõpetas 1910 Kemi soome ühiskooli, õppis 1910–14 Helsingi ülikoolis füüsika-matemaatika osakonnas, 1921–22 kadetikoolis ja 1925–27 kõrgemas sõjakoolis. Oli 1909–16 ajalehe „Tornion Lehti“ toimetaja abi ja 1911 meteoroloogia keskuses assistent. Liitus jäägriliikumisega kohe selle alguses, seadis 1915 sisse esimesed salajased piiriületusteed ning salajased käsiposti- ja virgatsiliinid Haaparanta ja Helsingi vahel, kaasates abilisteks piiriala ametnikke ja elanikke, suvel 1915 suurvärbamise plaanide koostaja ja transpordi korraldaja Peräpohjolast Rootsi, tegutses värbaja ja Tornio etapi juhina maini 1916, kui oli sunnitud Soomest põgenema. Augustis 1916 liitus 27. jäägripataljoni täiendusüksusega, osales eriväljaõppel Berliinis ja Kielis, läkitati Haaparantasse, kus juhatas mereväestaabi salajast osakonda ja täitis samal ajal värbamisülesandeid. Soome VS ajal jaanuarist 1918 Tornios, hankis Stockholmist relvi, veebruarist 1918 peastaabi luureosak ülem, märtsist 1918 Häme väekoondise luureohvitser. VS ajal 1918–19 oli EAP sõjalise alamtoimkonna liige ja luureosak ülem. Maist septembrini 1919 tegeles Põhja-Ingeri vabaüksuse moodustamisega, võttis osa Kirjasalo lahingutest ning osales Aunuse retke ettevalmistamisel Ida-Karjalasse. Aprillist 1920 teenistuses staabiohvitserina peastaabi luurebüroos, maist 1922 2. osak majandusjuht, augustist 1927 Karjala kaardiväerügemendi 1. pataljoni ülem, detsembrist 1928 peastaabi mobilisatsiooni osak ülem. Oktoobris 1930 vabastati teenistusest. Töötas 1932–39 peastaabi sõjaajaloo toimkonnas, uuris Ida-Karjalas Soome VS ajal ja selle järel toimunud sõjategevuse ajalugu. Talvesõjas 4. armeekorpuse operatiivbüroo ja operatiivosak ülem Laadoga-Karjalas ja Ida-Lemettis. Jätkusõjas 1941 üksuse Osasto Kuussaari, hilisema Prikaati Kuussaari ülem, 1941–42 Ida-Karjala sõjalise administratsiooni ülema abi, 1942–51 sõjaajaloo toimkonnas. Leitnant märtsist 1918, kapten maist 1918, major 1925, kolonelleitnant 1928 ja kolonel 1944. Suri 29.04.1978 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl ning Saksa RR II kl. (M.S.)
KUVAJA, Evert Otto p, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 2364/26.03.1920 Sõdur KUWAJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.04.1900 Soomes Mikkeli läänis Sääminkis. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Võttis osa Aunuse retkest Ida-Karjalas. Langes 01.07.1919 Hiisjärvis. (M.S.)
KVELL, Oskar Tõnise p, vanemleitnant (1920).
VR II/3, nr 1607/14.12.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni wanem-leitnandile Oskar KWELL’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25/26 augustil 1919 a. Pihkwa all.
Sündis 30.(18.)05.1885 Pärnumaal Tahkuranna vallas meremehe peres. Õppis Pärnu linna- ning Heinaste ja Paldiski merekoolis, sooritas kaugsõidu tüürimehe eksami Peeter Suure merekoolis Peterburis. Alates 1912 kaugsõidukapten. I MS ajal augustist 1914 Kroonlinnas mereväe ekipaažis, oktoobrist 1914 mereväe pataljoniga lahingutes Visla jõe ümbruses, märtsist 1915 Kroonlinnas õppelaeval Okean. Lipnik septembrist 1915. Nimetati Kroonlinna ujuvkasarmu ülema abiks, ühtlasi rooduülem, augustist 1916 vahilaeva Barsuk vahiohvitser ja komandör ning novembrist 1917 aprillini 1918 vahilaeva Võdra komandör. Võttis osa mereoperatsioonidest Saksa vägede vastu Riia lahel ja Saaremaa langemise ajal Muhu väinas. VS ajal alates 29.01.1919 Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaeva Uku komandör, detsembrist 1919 veebruarini 1920 Peipsi laevastiku divisjoni mereväelaste roodu ülem. Leitnant veebruarist 1920 ja vanemleitnant augustist 1920. Osales operatsioonides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel, Velikaja jõel ja Pihkvas. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Oli kaugsõidukapten ja laevaseltsi Maanidi & Ko kaasomanik. Eesti Laevajuhatajate Seltsi juhatuse ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 20.12.1928 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Marie, sünd Sari (1895), tütred Laine (1918) ja Heljo (1925–2001). (M.S.)
KÕIV, Julius-Rudolf Jaani p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 930/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu lipnikule Julius Jaani p. KÕIW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes detsembri kuul 1918 a. Ahja frondil ja Keebi jõe juures.
Sündis 19.(07.)10.1895 Tartus puusepa peres. Õppis 1912–16 Tartu linna- ja 1917 Gori lipnikekoolis ning 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal maist 1916 176. tagavarapataljonis, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Sõjakooli kursuseohvitseri abi, jaanuaris 1918 viidi üle Eesti rahvusväkke. VS ajal alates 16.11.1918 Räpina KL ülema abi, detsembrist 1918 Rasina valla KL ülem, astus nooremohvitserina 15.01.1919 Kuperjanovi partisanide salga 1. roodu, maist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni luurajate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 27.03.1919 Lätis haavata. Sai autasuks Valgamaal Karula v Iigaste m Ööbiku talu, kuid 1922 loobus sellest. Maist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu kohtu asjaajaja ja adjutandi abi, juulist 1920 polgu adjutant. Alamleitnant juulist 1920, leitnant septembrist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu adjutandi kt, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni adjutant, oktoobrist 1923 7. jalaväerügemendi kompaniiülema abi ja rühmaülem, oktoobrist 1928 8. üksiku jalaväepataljoni rühmaülem. Oktoobris 1930 vabastati teenistusest. Töötas 1931 Harku vangimaja nooremvalvurina, 1933 Valga linna metsavahi abina, 1933–34 Türi ja Valga jaama rööpmeseadjana, 1935–36 Pärnu jaama vanemkonduktorina ning pärast seda oli Valgas konduktor ja vagunisaatja. Oli EVL Türi osak sekretär ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 04.11.1940 Valgas. Suri 24.02.1942 Komi ANSV PetšorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Linda-Johanna, sünd Valdmann (1903). (A.K.)
KÕLLJALG, Johannes Joosepi p, kapten (1920).
VR II/3, nr 435/17.08.1920 4 jalawäe polgu alamkaptenile Johannes Joosepi p. KÕLJALG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Serjoschino mõisa waldamisel.
Sündis 15.(03.)12.1888 Järvamaal Röa vallas. Õppis Väätsa valla-, Tallinna Peetri reaal- ja 1916 Oranienbaumi lipnikekoolis ning 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel (ei lõpetanud). Osales I MS sündmustes jaanuarist 1916, läkitati sõjakooli. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 91. tagavarapolgus, 284. tagavarapataljonis ja 718. jalaväepolgus, kus juulist 1917 oli 2. roodu ülem, septembrist 1917 ajutine 1. pataljoni ülem. Alamleitnant jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Leedus. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komando, jaanuarist 1919 5. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 8. roodu ülem, novembrist 1919 2. pataljoni ülem. Alamkapten juulist 1919, kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 25.04.1919 haavata. Aprillist 1920 4. jalaväepolgu 2. roodu ülem, detsembrist 1920 ohvitseride kursustel, juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni 2. roodu ülem, novembrist 1921 5. jalaväepolgu 3. roodu vanemohvitser. Suri 31.12.1921 Tallinnas sõjaväehaiglas tiisikusse. Maeti Türile. Vallaline. (J.P.)
KÕRTSMIK, Mihail Mihaili p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 100/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Mihkel Mihkli p KÕRTSMIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes öösel wastu 23 aprilli 1919 a. waenlase wastutungimisel Mõniste mõisa juures teistele eeskujuks olles ja sellesama päewa hommikul, meie pealetungimisel esimesena waenlase kallale tormates, oma julgusega teisi kaasa kiskudes, nii et waenlane põgenes ja terve rida külasid meie kätte langes.
Sündis 18.(06.)06.1893 Saare mk Muhu saarel Hellamaa v Pädaste m Simisti külas. Hiljem asuti Kansi k Mardi tallu. Õppis vallakoolis, töötas kodutalus ja mandril ehitustöödel. I MS ajal teenis Petrogradi kaardiväepolgus vanemallohvitserina. VS ajal alates 15.03.1919 Tallinna tagavarapataljoni 8. roodus, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 4. roodus, arvati 12.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 16.07.1919 Pihkva taga haavata. Suri 24.07.1919 Tartu ülikooli haavakliinikus. Maeti Tartu VS langenute kalmistule Pauluse koguduse surnuaias. Sai postuumselt autasuks Hellamaa v Pädaste m Mihkli talu, mis anti isale. Nimi Kuressaare sambal. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Vallaline. Poolvend Joosep Kõrtsmik II MS ajal Saksa armees, langes 1944 Permiskülas. (A.K., J.P.)
KÕU, Jaak (kuni 1936 BRÜKKER, Richard) Jakobi p, reamees (1919), kapral (1924).
VR III/3, nr 2813/22.12.1924 Kapral Richard BRÜCKER’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 25.(12.)10.1902 Võru linnas töölise peres. Õppis Strugi Belõje vallakoolis, põllumees. Elas 1918 Venemaal Luuga maakonnas. VS ajal alates 10.12.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, viidi samal kuul üle 9. jalaväepolgu 4. roodu, aprillist 1920 sõjavägede staabi töökomandos. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruarist 1921 jaanuarini 1925 üleajateenija sõjavägede staabis, kus oli kirjutaja. Kapral aprillist 1924. Võttis 01.12.1924 osa kommunistlike mässajate rünnaku tagasitõrjumisest sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühmale, sai haavata ja põrutada. Veebruarist 1925 üleajateenijana sõjaväe kraamilaos ja aprillist 1927 varustusvalitsuse kraamilaos aidamees, oktoobrist 1928 raudteevalitsuses elektriliini tööline, novembrist 1934 maini 1939 piirivalve Petseri, Valga ja Kunda jsk valvur. Töötas 1939–40 Kehra tselluloosivabrikus praakerina. VRVÜ Rakvere ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.10.1940 Kehras. Mõisteti märtsis 1941 viieks aastaks vangi, kinnitamata andmeil viidi juunis 1941 Venemaale. Saatus teadmata. Abikaasa Maret (kuni 1936 Olga), sünd Bach (1905–63), lapsed Heino (1931–96), Hans (1933–34), Rein (1937–37), Mall (1937–37) ja Helgi Heli (1938–97). (A.K.)
KÕUE (kuni 1936 VASTISSON), Jaan Rantsu p, alamleitnant (1920), leitnant (1920).
VR II/3, nr 840/01.09.1920 Sakala partisanide polgu alamleitnandile Jaan Hansu p. WASTISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Bõstrowi küla all.
Sündis 31.(19.)08.1890 Viljandimaal Hummuli v Mäemõisa talus sulase peres. Õppis Hummuli valla- ja Kärstna ministeeriumikoolis, Peterburis gümnaasiumis ja 1915 3. Irkutski lipnikekoolis. Teenis jaanuarist 1912 15. Siberi kütipolgus. Osales I MS sündmustes koos polguga augustist 1914, jaanuarist 1915 3. Siberi küti tagavarapataljonis, läkitati sõjakooli. Lipnik maist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 04.11.1914 haavata ja põrutada ning 25.06.1915 haavata, sattus austerlaste kätte vangi, detsembris 1918 jõudis Eestisse. VS ajal alates 06.01.1919 reamehena Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. rühmas, jaanuarist 1919 reamehena 1. jsk ülem, veebruarist 1919 3. roodu vanemohvitser, juunist 1919 Katšanovo alevi komandant ja Katšanovi vabatahtlike väeosa esimene organiseerija ning juht. Novembrist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu vanemohvitser, novembrist 1919 luurajate komando ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 23.03.1919 Haanja mõisa juures, 06.04.1919 Šumilova küla all, 19.06.1919 Tomasovo küla juures ning 22.09.1919 Andronovo küla lähistel haavata. Sai autasuks Viljandimaal Tarvastu v Kuressaare m Kuressaare talu, müüs selle 1924 ära. Juunist 1920 koos Sakala partisanide polguga piirivalves, juunist augustini 1920 Piirissaare komandant, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu luurajate komando ülem, juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni 2. ja 1. roodu nooremohvitser. Leitnant juunist 1920. Mais 1922 vabastati teenistusest. Elas Tartu- ja Viljandimaal ning Viljandis, tema seiklused ja napsitamised leidsid ajakirjanduses tihti vastukaja ning seetõttu kaotas veebruaris 1931 vormikandmise õiguse. Detsembrist 1935 elas Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Oli Sakala Partisanide Ühingu, EVL Loodi osak juhatuse ning VRVÜ Tartu, Viljandi ja Rakvere osak liige. Avaldas I MS mälestused „Sõjakeerises“ (Viljandi, 1932). Jäi Kadrina ja Tapa jaama vahel raudteel 20.10.1940 rongi alla ning sai surma. Maeti Kadrina kalmistule. Esimene abikaasa Meta, sünd Härmask (1901), lahutati 1931, lapsed Eha (1921–23) ja Sulev (1924–97, II MS ajal Saksa armees, 1945–46 Komi ANSV vangilaagris). Teine abikaasa Alide-Johanna, sünd Kütt (1895). (J.P.)
KÄEMER, Jaan vt KÄÄMER, Jaan Tõnise p.
KÄI, Artur vt KEI, Artur-Osvald Jaani p.
KÄIGE (sünd KEIGE), Herbert Peetri p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 272/11.06.1920 9 jalawäe polgu 5 roodu nooremale alamohwitserile Herbert Peetri p. KÄIGE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Landeswehri wastu 30 juunil 1919 a. Ringenbergi wallamaja juures.
Sündis 08.02.(27.01.)1897 Pärnumaal Taali v Taali mõisa metsavahi peres. Õppis Taali ministeeriumikoolis, põllutööline. I MS ajal 1916–18 200. Kronšloti polgus, osales lahingutes Galiitsias, nooremallohvitser. VS ajal alates 21.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodus, juulist 1919 õppekomandos, novembrist 1919 5. roodu rühmaülem, jaanuarist 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Vanemallohvitser aprillist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Taali v Mändla talu. Seejärel talunik. Oli KL Pärnumaa mlv Tori mlvk laekur ja 2. kompanii pealiku abi, Taali VTÜ juhatuse, kindlustusseltsi revisjonikomisjoni, vallavolikogu ja Oore piimaühingu liige. Saksa ajal 1941–44 OK kompanii ülem, septembris 1944 osales kaitselahingutes Punaarmee vastu Võrtsjärve ääres. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1945 Mändla talus, veebruaris 1946 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Karaganda vangilaagris, vabanes märtsis 1955, elas invaliididekodus, märtsis 1959 jõudis Eestisse. Suri 09.06.1959 Pärnu raj Taali kn Mändla talus. Maeti Tori kalmistule. Abikaasa Julie-
Johanna, sünd Hansberg (1903–74, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Maimu (1923–27), Mihkel (1927), Heljo (1929) ja Madis (1937, küüditati 1949, vabanes 1957). (A.K.)
KÄPY (kuni 1889 ALANDER), Artturi Akseli Karl Johan Alfredi p, Soome tööstusnõunik.
VR I/3, nr 2060/14.05.1920 Härra Artturi KÄPY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 17.06.1876 Soomes Nakkila vallas riigiametniku peres. Õppis 1894–98 Helsingi polütehnikumis masinaehituse osakonnas, oli üle kuue aasta praktikal ja õppereisidel Saksamaal, USAs ja Venemaal. Oli 1903–05 Pori tööstuskooli masinaehitusosak õpetaja ja kooli direktor, 1906–09 riigi põllumajandusmasinate konsultant, õpetas 1906–07 põllumajandusmasinaid Mustiala kõrgemas põllutöökoolis, oli 1909–16 töökaitseinspektor Lahti piirkonnas ja 1916–18 Helsingi piirkonnas, 1918–19 töökaitse peainspektor ja sotsiaalameti liige. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sõjalises alamtoimkonnas. Osales 1919 riigi esindajana Kristianias (Oslo) ja Stockholmis Põhjamaade kongressil, kus arutati kaheksatunnise tööpäevaga seotud seadusi. Alates 1921 Soome saetööstuskooli õpetaja ja direktor, ühtlasi 1922–30 esimene puidu mehaanilise tehnoloogia mittekoosseisuline õpetaja Helsingi tehnikakõrgkoolis ning alates 1920 põllumajandusmasinate äri Victor Forselius OY tehnikajuht Turus. Hiljem juhtis Viiburis saetööstuse tehnoloogia bürood Käpy ja Kumppanit kuni 1938, mil jäi pensionile. Avaldanud metsatööstusest kõnelevaid raamatuid. Suri 09.10.1945 Hämeenkyrös. Maeti Hämeenkyrö Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
KÄRKKÄINEN, Augusti, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2200/26.03.1920 Sõdurile Aug. KÄRKKÄINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Ylivieskas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
KÄRMAS, Johan Jaagu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1407/08.10.1920 Scouts polgu reamehele Johannes KÄRMAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 28.(16.)12.1899 Viljandimaal Vana-Tänassilma v Kavasaare talus rentniku peres. Õppis Vana-Tänassilma vallakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, sügisel 1919 lõpetas kuulipildujate kursuse. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Maist 1920 Scouts polgu luurajate komandos. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas Viljandi valla taludes sulasena, hiljem koduväi sama valla Surva k Tallinna talus. Oli 1933–34 EVL Vana-
Tänassilma osak esimees ning seetõttu juunist augustini 1934 Viljandi vanglas. Mõisteti detsembris 1934 sõjaringkonnakohtu otsusega üheks aastaks ja kuueks kuuks vangi vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Oli märtsist augustini 1935 Viljandi vanglas, vabanes amnestiaga. Pidas Tallinna talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Juunis 1941 organiseeris Tänassilma vallas metsavendade salga, sai punaväe õhuvaatlusposti ründamisel Tallinna talu juures kõhtu haavata. Suri 07.07.1941 Viljandimaal Tänassilma vallas Tartu–Viljandi mnt Meiesaare talu lähistel. Maeti Tänassilma kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marie, sünd Mutle (1902–73), lapsed Elmar-Johannes (1925–93), Jaan (1926–79), Linda-Marie (1928), Martin (1929), Hilda-Johanna (1931–32), Elvi (1934), Jüri (1935–36), Leili (1939–40) ja Malle (1940). (J.P.)
KÄRMAS, Villem (sünd KÄRMES, Vassili) Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 470/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Willem KÄRMAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 augustil 1919 a. Padoga mõisa juures.
Sündis 14.(02.)09.1872 Tartumaal Saadjärve v Praaklima külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 07.03.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Saadjärve v Voldi m Kärma talu. Suri 21.04.1951 Tartus. Maeti Lähte õigeusu kalmistule. Vallaline. (A.K.)
KÄRME, Mihail Mitrofani p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 197/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ miini masinistile Mihkel Mitrofani p. KÄRME’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16–19 maini 1919 a. Ingerimaal dessandis olles.
Sündis 21.(09.)11.1893 Saare mk Muhu saarel Hellamaa v Kääru talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, meremees. I MS ajal teenis mereväes. VS ajal alates 09.02.1919 miiniristleja Wambola miinimasinist, mais 1919 lühiajaliselt Meredessantpataljonis, veebruarist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Ingerimaal, sai 15.05.1919 Narva all Kozemkino küla juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Hellamaa v Pädaste m Olevi talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal Muhu kolhoosi põllutööline. Suri 28.04.1964 Kingissepa raj Muhu kn Pädaste külas. Maeti Kaarma kalmistule. Abikaasa Ingel, sünd Tuulik (1896–1966), lapsed Richard Erhard (1922), Verner (1924–24) ja Õnnela (1928–99). (A.K.)
KÄRTMANN, Eduard vt KALDMÄE, Eduard Maria p.
KÄSEBIER, Hans vt KÄSPRE, Ants Hansu p.
KÄSPRE, Ants (kuni 1936 KÄSEBIER, Hans) Hansu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 535/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Hans KÄSEBIER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16/17 jaanuaril 1919 a. Rõngu mõisa all.
Sündis 26.(14.)04.1896 Viljandimaal Vastemõisa v Kaansoo külas väikekohapidaja peres. Õppis 1904–07 Kaansoo valla-, 1907–10 Vändra kihelkonna- ja 1918–19 Tartu kommertskoolis ning 1919–28 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Agronoomiamagister 1935. EÜSi liige alates 1919. VS ajal alates 06.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni (veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljon, maist 1919 8. jalaväepolk) 2. roodus, veebruarist 1919 kooliõpilaste reservroodus, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. ja 3. roodus. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 18.01.1919 Rõngu all põrutada. Juunis 1919 vabastati teenistusest. Sai 1929 VR kavalerina Harjumaal Rapla v Kuusiku m Tuljaku talu. Oli 1920–22 Tartu õhtugümnaasiumi juhataja, ühtlasi Tartu tütarlaste kaubanduskooli õpetaja, 1922–29 Tartu ülikooli taimehaiguste katsejaama assistent ja abijuhataja ning põllutööministeeriumi eriülesannete täitja Raadi mõisas, 1929–34 riigi põllutöö katsejaama juhataja ja õppejõud Kuusiku mõisas ning 1935–40 samas juhataja asetäitja. Pidas ühtlasi Tuljaku talu. Oli Tartu Hariduse Seltsi ning Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi esimees, 1924–30 Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi juhatuse ja 1928–30 Eesti Sordiparanduse Seltsi juhatuse liige, 1929–30 Rapla Põllumeeste Seltsi esimees, 1932–34 EVKL ja EVL, 1938–40 KL Harju mlv Rapla mlvk ning VRVÜ Tartu osak liige. Toimetanud koguteose „Põllumehe käsiraamat“ I–III (1926–29). Sügisest 1940 Kuusiku eksperimentaalse põllumajandusliku instituudi direktori asetäitja. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1941 Kuusiku mõisas. Suri 21.02.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Abikaasa Elss (kuni 1936 Elisaveta), sünd Räägel (1900–81), lapsed Aino (1928), Enn (1931) ja Mari (1933–88). Naisevend Anton Räägel VR II/3. (J.P.)
KÄÄMER, Jaan Tõnise p, reamees (1919), kapral (1920).
VR II/3, nr 606/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Jaan KÄEMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Gorainwa küla all.
Sündis 19.(07.)06.1897 Tartumaal Luunja v Haava mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Elas Vesneri vallas, põllutööline. VS ajal alates 24.04.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, arvati 20.05.1919 Scouts pataljoni A company’sse, septembrist 1919 kuulipildujate komandos, jaanuarist 1920 1. kuulipildujate roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 28.10.1919 Krasnaja Gorka all haavata. Kapral märtsist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vesneri v Räisa talu. Seejärel talunik. EVL Vesneri osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Sai surma 23.08.1944 Nõo v Aiamaa külas lahingute ajal. Maeti Tartu Raadi koguduse Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Alma, sünd Rosenberg (1906–37), tütar Leili (1930). Teine abikaasa Renata, sünd Pohla (1921). (M.S., J.P.)
KÄÄR, Jaan Hendriku p, kapral (1919).
VR II/3, nr 318/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Jaan Hendriku p. KÄÄR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 septembril ja 19 nowembril 1919 a.
Sündis 11.07.(29.06.)1897 Pärnumaal Audru v Malda k Neeva talu pidaja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis. I MS ajal Preobraženskoje kaardiväepolgus. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Langes 20.11.1919 Venemaal Kalmotka küla juures. Maeti Audru kalmistule. Nimi Audru mälestussambal. Vallaline. (J.P.)
KÖSTER, Oskar Mihkli p, alamaleitnant (1919), leitnant (1920).
VR II/3, nr 735/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando ülemale, lipnik Oskar Mihkli p. KÖSTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23–24 mail 1919 a. Litowischi ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 20.(08.)12.1890 Saaremaal Audla vallas kooliõpetaja peres. Õppis 1898–1901 Kogula Koksi valla- ja 1901–04 Valjala kihelkonnakoolis, 1904–08 Kaarma õpetajate seminaris ja 1917 Vilno sõjakoolis Poltaavas ning 1918 lõpetas eksternina reaalgümnaasiumi Petrogradis. ÜS Concordia auvilistlane 1929. Oli 1908–09 Saaremaal Kaimri vallakooli ja 1909–10 Narvas saksa kasvatusasutuse õpetaja ning 1910–12 Tõstamaa kihelkonnakooli ja 1912–15 Virumaa Kuivajõe vallakooli juhataja. I MS ajal septembrist 1915 179. tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 139. tagavarapolgus. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 5. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 luurajate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 15.05.1919 Višnjakova küla all põrutada. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant aprillist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Rägavere v Põlula m Köstri-Kahumäe talu. Oli talunik, ühtlasi 1921–22 Rägavere vallavanem, 1922–23 Vaeküla 6-kl algkooli juhataja, 1923 Viru maakonna volikogu esimees, 1923–37 Riigikogu II–V koosseisu ning 1938–40 Riigivolikogu liige. Korduvalt valitsuse liige: juulist 1926 detsembrini 1928 põllutööminister, detsembrist 1928 juulini 1929 teedeminister, juulist 1929 veebruarini 1931 kaitseminister, veebruarist novembrini 1932 põllutööminister ning maist oktoobrini 1933 teedeminister. Samuti 1924–28 ja 1932–40 kindlustusseltsi Talu ning 1934–40 Põllupidajate Ühispanga juhatuse esimees, ühtlasi ajalehtede „Maa“ ja „Maaleht“ asutaja ning vastutav toimetaja aastatel 1926–30 ja 1930–35. Oli 1929–40 ÜENÜ kesknõukogu, 1930–35 Tallinna Õhuasjanduse Ühingu, 1932–35 Eesti Õhu- ja Gaasikaitse Liidu, 1932–36 Eesti Haridusliidu ning 1936–40 Eesti Raskejõustiku Liidu, EOK ja Eesti Spordi Keskliidu esimees või juhatuse liige, KL vanematekogu ja KL Tallinna mlv Toompea mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Arreteeriti 22.07.1940 Tallinnas. Kinnitamata andmeil lasti maha 02.08.1941 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Riigikogus, Stenbocki majal ja Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), EPR I/II (1929), Soome VRO I kl ja Poola PR I kl. Abikaasa Marie, sünd Uueni (1890), lapsed Raoul (1924) ja Karin (1930). (J.P.)
KÖSTNER, Nikolai Jaagu p, tööstus-kaubandusminister (1918).
VR III/1, nr 2537/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Nikolai KÖSTNER’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 26.(14.)03.1889 Tartumaal Tammistu-Kaarli vallas mõisa kutsari peres. Õppis 1896–99 Tammistu vallakoolis, 1900–01 Tartu õpetajate seminari ettevalmistusklassis, 1901–07 Tartu reaalkoolis ning 1907–12 ja 1915 Moskva kaubandusinstituudis. EÜS Ühenduse liige. Töötas 1912–17 Moskvas ja Peterburis, maist 1917 Eestimaa kubermangu toitluskomitee statistika osak juhataja, juulist 1917 Eesti Ajutise Maanõukogu liige Harjumaa maatameeste esindajana, augustist oktoobrini 1917 Eestimaa kubermanguvalitsuse administratiivosak juhataja, oktoobrist novembrini 1918 Maanõukogu 2. abiesimees, ühtlasi 1918 Tallinna linnavolikogu liige ja abiesimees. Oli Eesti Ajutise Valitsuse ja valitsuse liige: novembrist 1918 veebruarini 1919 tööstus-kaubandusminister, maist novembrini 1919 kaubandus-tööstus- ja teedeminister ning novembrist 1919 aprillini 1920 kaubandus-tööstusminister. Ühtlasi detsembrist 1918 Eesti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil, aprillist 1919 veebruarini 1920 Eesti Asutava Kogu liige, maist 1921 juulini 1922 Eesti valitsuse mitteametlik esindaja ja konsul USAs, 1922–27 rahandusministeeriumi nõunik, ühtlasi 1923–26 ajakirja „Eesti Majandus“ toimetaja, oktoobrist 1927 rahaministri esindaja Eesti Pangas, jaanuarist 1928 veebruarini 1932 valitsuse komissar Eesti Pangas ning kaastegev rahareformi elluviimisel, ühtlasi 1926–35 Tartu ülikooli majandusgeograafia ja praktilise poliitilise ökonoomia õppejõud. Töötas 1932–40 Rahvasteliidu rahandusliku nõuandjana Bulgaaria valitsuse juures, alates 1941 Egiptuse riigipangas. Oli Ameerika Geograafia Seltsi, Academy of Political Science’i, Eesti Majandusteadlaste Seltsi ja Akadeemilise Majandusteaduse Seltsi esimees ja 1939 auliige, Tallinna Rotary klubi liige. Suri 17.02.1959 Egiptuses Kairos. Maeti Kairo Saksa kalmistule. Nimi tahvlil välisministeeriumis. Kirjandus: Nikolai Köstner, „Jumalaga majanduskriis“ (Tartu, 2015). Esimene abikaasa Liina, sünd Ibrus (1885), lahutati 1922, poeg Lembit-René-Jaak (1919). Teine abikaasa Babette-Anna, esimeses abielus Seidlitz, sünd Ehrhardt (1892), lahutati 1932. (J.P.)
KÖÖSEL, Elmar-Oscar Andrese p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 609/24.08.1920 Scouts polgu wanemale alamohwitserile Elmar KÖÖSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juulil 1919 a. Okladi küla all.
Sündis 04.11.(23.10.)1896 Pärnumaal Tõstamaa v Kundru talu pidaja peres, elas 1918 Pärnus. Õppis Pärnu kaubanduskoolis, kaupmees. Osales I MS sündmustes ja lõpetas õppekomando sõjaaegsed kursused. VS ajal alates 09.02.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni D company’s, septembrist 1919 tööroodus veltveebli kt. Vanemallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva ja Narva rindel, sai 01.04.1919 Võrumaal Orava küla juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1921 juunini 1923 üleajateenijana 6. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodus rühmavanem. Seersant juunist 1940. Pidas Pärnumaal Kilingi v Võidula talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal asus Pärnusse, töötas postiljoni ja puusepana. Suri 11.02.1980 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Anna-Elisabeth, esimeses abielus Sooper, sünd Tarvast (1886–1983). (A.K.)
KÖÖSEL, Leo-Friedrich Karli p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 575/17.08.1920 Soomusrongide diwiisi tagawara pataljoni alamleitnandile Leo Kaarli p. KÖÖSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Metsataguse küla all.
Sündis 28.(16.)08.1891 Pärnumaal Tõstamaa vallas mõisakõrtsmiku peres. Õppis Vitebski gümnaasiumis ja 1917 1. Omski lipnikekoolis. Teenis novembrist 1912 15. Siberi kütipolgus. Osales I MS sündmustes polguga augustist 1914, sõjakoolis jaanuarist 1917. Lipnik juunist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 2. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 18.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komando nooremohvitseriks, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 3. roodu ülem. Alamleitnant maist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Arreteeriti 25.02.1920 süüdistatuna salakaubaveos Petserimaal. Mõisteti aprillis 1920 sõjaringkonnakohtu otsusega kaheksaks aastaks sunnitööle, juunis 1921 vabastati süüdistusest. Pidas Tartumaal Rasva talu. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal põgenes septembris 1944 Saksamaale. Suri 05.09.1972 Saksamaal. Kenotaaf Kambja kalmistul. Teised autasud: Vene AnO IV kl ning GeR IV kl ja IV kl loorberioksaga. Abikaasa Kamilla-Rosalie, sünd Ehrlich (1892–1977), lapsed Eduard-Friedrich (1918–2006), Jüri (1925) ja Annemarie (1927). (A.K., J.P.)
KÜBAR, Rudolf Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 31/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 4 batarei reamehele Rudolf Juhani p. KÜBAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Salesje küla all 9 mail 1919 a. vaatepunkti peal telefonisti kohuseid täites.
Sündis 19.(07.)05.1895 Võrumaal Vana-Laitsna vallas kaupmehe peres. Õppis kihelkonnakoolis. VS ajal alates 05.04.1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 10. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli autojuht Võrumaal ning pidas Sormuli talu. Hiljem Tallinnas raudtee 6. liini jsk päevatööline. EVL Laitsna-Rogosi osak abiesimees, VRVÜ Võru ja Tallinna osak liige. Nõukogude ajal artelli Riietur osakonnajuhataja. Suri 11.04.1951 Tallinnas. Maeti Tallinn-Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Kalde (1895–1977). (M.S.)
KÜGLER, Konrad-Gerhard-Theophil Pauli p, alamkapten (1917), kapten (1924), reamees (1927).
VR II/3, nr 2944/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Balti Pataljoni 2. roodu rühmaülem alamkapten Konrad KÜGLER Eesti Vabadussõjas üles näidanud Vasknarva vastas üle Narva jõe Vene poolel asuvate Podkustovo, Kurotschki ja Skamja külade vallutamisel 6. aprillil 1919.
Sündis 12.04.(31.03.)1888 Lätimaal Volmari mk Roope vallas kirikuõpetaja peres. Õppis Peterburi Katariina kirikukoolis, Karlsruhe tehnikaülikoolis, 1915–16 Aleksandri sõjakoolis ja 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 reamehena 82. tagavarapolgus, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruaris 1916. Nooremohvitser 29. Siberi tagavara kütipolgus, juunist 1916 9. Siberi kütipolgu 6. roodu nooremohvitser, augustist 1916 rooduülem, juunist 1917 433. Novgorodi jalaväepolgu 3. roodu ülem ja 1. pataljoni ülema kt. Alamleitnant juulist 1916, leitnant novembrist 1916 ja alamkapten maist 1917 (kapten jaanuarist 1924). Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai 16.08.1916 Kekkau jõe ääres haavata ning 06.10.1917 Waldenrode lähistel haavata ja põrutada. Novembrist 1917 veebruarini 1918 3. Tallinna inseneritöökomando nooremohvitser Peeter Suure merekindluses. VS ajal alates 26.11.1918 5. jalaväepolgu ratsakuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 Balti pataljoni 2. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 20.05.1919 Ozertitsõ küla juures haavata. Veebruarist 1920 pataljoni 4. roodu ülem, siis ülekoosseisuline ohvitser roodu likvideerimise tõttu. Oktoobrist 1920 kindluse suurtükiväedivisjoni 1. grupi nooremohvitser, jaanuaris 1921 viidi grupiga 1. suurtükiväepolgu (novembrist 1922 suurtükiväerügement) koosseisu. Märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe 2. grupi, augustist 1925 2. suurtükiväegrupi patarei nr 6 ülem. Veebruaris 1927 vabastati teenistusest. Mõisteti augustis 1927 Eesti sõjaringkonnakohtu otsusega süüdi majanduskuritegudes ning alandati reameheks. Elas Rakveres ja Tallinnas ning töötas kontoriametnikuna Franz Krulli masinatehases. Sügisel 1939 siirdus ümberasujana Saksamaale, elas Lüneburgis. II MS ajal teenis Saksa armees. Teised autasud: Vene AnO IV kl, StO IV kl ja VlO IV kl. Saatus teadmata. Abikaasa Erika, sünd Hehn (1886), lapsed Markus (1915) ja Ina (1922). (J.P.)
KÜHN, Oskar-Jakob Kristjan-Friedrichi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 967/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Oskar KÜÜN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Starti mõisa all.
Sündis 13.(01.)04.1893 Harjumaal Naissaare vallas lootsi peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 Pauli kaardiväepolgus ja 3. Eesti polgus. Elas Tallinnas, meremees. VS ajal alates 10.03.1919 Tallinna tagavarapataljoni 1. roodus, viidi samal kuul üle 1. jalaväepolgu 5. roodu, juulist 1919 jaoülem. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 märtsini 1921 üleajateenija Naissaare komandantuuris. Seejärel madrus aurulaeval Elbe. Uppus 02.05.1921 Tallinna sadamas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
KÜLAOTS, Leonhard-Johannes Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 94/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Leonhard Jaani p. KÜLAOTS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22–25 aprillil 1919 Mõniste, Matsi, Senna mõisate juures, iseäranis 22. aprillil 1919 a. Mustajõe sillast üleminekul, kuulipildujate risttule all oma eeskujuga teisi kaasa kiskudes, mille tagajärjel waenlane põgenema oli sunnitud.
Sündis 02.03.(18.02.)1895 Tartumaal Pangodi v Oina talu pidaja peres. Õppis Kastolatsi kiriku- ja Otepää kihelkonnakoolis. Töötas Hopa ja Puka raudteejaamas ametnikuna. I MS ajal osales lahingutes. VS algul organiseeris Pangodis kohaliku KL rühma, millega läks läbi rinde Eesti väkke. Alates 10.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tartu- ja Võrumaal. Kapral, nooremallohvitser ja vanemallohvitser maist 1919. Langes 12.05.1919 Võrumaal Sänna mõisa juures. Maeti Otepääle. Nimi Otepää ja Sänna sambal. Vallaline. (J.P.)
KÜLMHALLIK, Martin Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 84/21.02.1920 L. R. soomusrongi Nr 3 reamehele Martin Jüri p KÜLMHALLIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 märtsil 1919 a. Netschaewa küla ja 1–2 aprillil 1919 a. Sabjelino ja Waschina-Gora külade waldamisel, kolme kaaslasega esimistena Sabjelina külasse sisse tormates ja waenlaselt 3 kuulipildujat ära wõttes.
Sündis 22.(10.)02.1898 Virumaal Pada v Ulvi mõisa teenija peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 285. jalaväepolgus. Oli tööline Samma mõisas. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodus. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.07.1919 Ostrovi all haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Pada v Kabala m Allika talu. Seejärel talunik. Oli EVL Kabala ja VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 01.03.1943 Rägavere v Allika talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Martha-Pauline, sünd Bent (1905–85), lapsed Erich-Jüri (1932–2013), Gunnar (1934–2003), Tiiu (1937) ja Juta (1940–87). (M.S., J.P.)
KÜNGAS, Juhan Tõnise p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 685/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando kapralile Johannes Tõnise p. KÜNGAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 06.10.1897 Virumaal Pada v Ulvi mõisas teenija peres. Õppis 1906–10 Vaeküla vallakoolis. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 1. roodus, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 5. roodus, jaanuarist 1919 luurajate komandos, detsembrist 1919 rühmaülema kt, veebruarist 1920 rühmaülem. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser aprillist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Küti v Näsu k Lepa talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 13.11.1969 Rakvere raj Viru-Jaagupi kn Lepa talus. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Esimene abikaasa Therese-Rosine, sünd Lepp (1895–1932), lapsed Verner (1925–32) ja Endel (1927). Teine abikaasa Meeta-Elfriede, sünd Jõgi (1907–91), tütar Eva (1936). (M.S., J.P.)
KÜNNAPUU (sünd KÜNARPÄ), Arthur-Nicolai Peetri p, lipnik (1916).
VR II/3, nr 1844/15.09.1920 Lahingus 18 märtsil 1919 a. Rõuge mõisa juures saadud haawadesse surnud 2 Ratsapolgu lipnikule Arthur KÜNNAPUU’le wahwuse eest.
Sündis 11.12.(29.11.)1895 Võrus. Lõpetas 1915 Võru kõrgema algkooli ja 1916 3. Peterhofi lipnikekooli. I MS ajal juunist 1915 reamehena 1. ratsakaardiväepolgu tagavaraeskadronis, septembrist detsembrini 1915 õppekomandos, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 138. tagavarapolgus, augustist 1917 märtsini 1918 74. Stavropoli jalaväepolgu 7. roodus, novembrist 1917 rooduülem. VS ajal alates 28.11.1918 Ratsapolgus, detsembrist 1918 moodustas 1. brigaadi üksikeskadroni, oli 2. diviisi üksikeskadroni ning jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadroni nooremohvitser, veebruarist 1919 2. eskadroni ajutine ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 18.03.1919 Rõuge mõisa juures haavata. Suri 19.03.1919 Võru haiglas. Maeti Võru kalmistule. Nimi Ratsarügemendi sambal Tartus, tahvlil Ratsarügemendi ohvitseride kasiinos ja VOK tahvlil Tallinnas (kõik taastamata). Vallaline. (J.P.)
KÜNNAPUU, Avo (kuni 1940 Albert-Gottfried) Reinu p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1203/15.09.1920 Soomusrong nr 2 wanemale alamohwitserile Albert KÜNNAPUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Puka ja Keeni jaamade wahel.
Sündis 16.(04.)01.1888 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Paduvere karjamõisas kooliõpetaja peres. Õppis Paide linnakoolis ning Venemaal viina- ja õllepruuliks. Sõjaväes novembrist 1909 märtsini 1913. Kui lõpetas 18. välisuurtükiväe brigaadi juures õppekomando, teenis 1. välipatareis. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1917 23. välisuurtükiväe brigaadi 2. patareis. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ja Rumeenias. Teenis 1. Eesti suurtükiväe brigaadis detsembrist 1917 märtsini 1918. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 sihtur, detsembrist 1918 lr sr nr 2 sihtur, jaanuarist 1919 vanemfeierverker, märtsist 1919 patarei ülema kt. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 08.06.1919 haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Haljala v Essu m Varjula talu, müüs selle 1930 ära. Ostis Tartumaal Vesneri, hilisema Tartu v Sootaga m Annuse talu. Töötas Pärnu, siis Tallinna ja viimaks Rakvere vangimaja ülemana. Oli talunik ja lihaärimees Tartus. Saksa ajal taas ärimees Tartus ning kuulus OK ridadesse. Nõukogude ajal, sügisest 1944 töötas mitmel pool Tartumaal, kuid pärast 1949 Vasulas olnud arreteerimiskatset asus end varjama. Suri kinnitamata andmeil oktoobris 1950 (teistel andmetel 1951) Tartu v Aru talu küünis kopsupõletikku. Maeti Aru talu põllule, hauakoht teadmata. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Salme-Leontine Torrim (1888–1973, küüditati 1949, vabanes 1956), poeg Rein (1922, II MS ajal Saksa armees, taandus Saksamaale, edasi asus Kanadasse). (J.P.)
KÜNNAPUU, Johan (sünd Joann) Kusta p, alamleitnant (1919).
VR I/3, nr 2678/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase alamleitnant Johan KÜNNAPUU sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 06.01.1893 (25.12.1892) Tartumaal Kuigatsi v Pringi mõisa talupoja peres. Sooritas gümnaasiumieksamid 2. kadetikorpuse juures, lõpetas 1916 Pauli sõjakooli ning õppis 1918 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas. Osales I MS sündmustes märtsist 1916, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 38. Siberi tagavara kütipolgu 1. roodus, jaanuarist 1917 53. tagavarapolgus, aprillist 1917 696. jalaväepolgu 11. roodus, oktoobrist 1917 jaanuarini 1918 12. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes Smorgoni all. VS ajal alates 20.11.1918 Tallinnas KLis, arvati 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 rongi adjutant, maist 1919 3. dessantroodu ülem. Alamleitnant juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.06.1919 Lätis Võnnu all Lode raudteejaama juures. Maeti Priipalu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
KÜPPAR, Modest Nikolai p, nooremallohvitser (1919), reamees (1924).
VR II/3, nr 1439/08.10.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Modest KÜPPAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 30.(18.)06.1898 Läänemaal Mäemõisa v preestri peres, elas 1918 Pärnumaal Kilingi vallas. Õppis Peterburis põllutöökoolis. VS ajal alates 09.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni ja maist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 12.12.1919 Narva all Koškino küla juures põrutada. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Teenis märtsist 1923 aprillini 1925 piirivalvurina Petseri jaoskonnas. Alandati distsiplinaarkorras reameheks jaanuarist 1924. Pidas Vana-Otepää v Karupää talu. Põdes kõrgvererõhktõbe, mille tõttu tekkis halvatus, septembris 1940 tunnistati töövõimetuks. Pärast II MS hoolealune. Suri 26.04.1952 Tartu raj Võõpste kn Kastre invaliididekodus. Maeti Võnnu kalmistule. Abikaasa Nadežda, esmeses abielus Valgepää, sünd Pärt (1897–1941), kasutütar Valentiine (1934). (M.S.)
KÜTT, August Jakobi p, reamees (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1454/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu weltweeblile August KÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a. Miljatowo küla all.
Sündis 16.(04.)07.1898 Tartumaal Pala v Jõe m Nõva külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS algul detsembris 1918 taandus Kodavere kihelkonna meestega Puurmanni mõisa ja liitus Kuperjanovi partisanide pataljoniga, mille 3. roodus võitles alates 24.02.1919 reamehena. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral märtsist 1920, nooremallohvitser maist 1920, vanemallohvitser juulist 1920, veltveebel septembrist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Pala v Mäkaste m Küti talu. Oli talunik. Suri 31.03.1928 Küti talus. Maeti Kodavere kalmistule. Abikaasa Linda-Johanna, sünd Ernits (1907). (J.P.)
KÜTT, August Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 406/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele August KÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Saluste mõisa all.
Sündis 26.(14.)09.1895 Virumaal Vaivara vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 10.03.1919 vabatahtlikult 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Elas Vaivara vallas, suvel 1940 selle Vaivina külas. Saatus teadmata. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. (J.P.)
KÜTT, Georg Georgi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1406/08.10.1920 Scouts polgu reamehele Georg KÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 26.(13.)01.1901 Viljandimaal Võisiku v Kaavere k Küti talu pidaja peres. Õppis valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis ning Viljandi reaalgümnaasiumis. VS ajal alates 23.12.1918 vabatahtlikult kooliõpilasena Eesti Scouts väeosas, arvati 17.01.1919 väeosaga kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantossa. Osales lahingutes Punaarmee vastu Karksi, Taagepera ja Helme mõisa all ning Lätimaal. Langes 21.01.1919 Lätis Piksaare raudteejaama vallutamisel. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule, hiljem maeti ümber Lalsi kalmistule. Vallaline. Nimi Lalsi sambal ja tahvlil Viljandi kesklinna koolis. (J.P.)
KÜTTIS, Johannes Jüri p, reamees (1919), kapral (1919).
VR II/3, nr 1381/15.09.1920 4 jalawäe polgu kapralile Johannes KÜTTIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Warwarinskaja küla all.
Sündis 21.(08.)05.1900 Peterburi kub Sala mõisas möldri peres. Õppis Vaivara vallakoolis. Elas 1918 Vaivara vallas. Mölder. VS ajal vabatahtlikult Utria KL rühmas, arvati 22.01.1919 4. jalaväepolgu 1. roodu, märtsist 1919 luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 14.05.1919 Zaretšije küla juures ja 28.10.1919 Gostilitsõ küla all haavata. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 2. roodus, juulist 1921 1. jalaväepolgu 2. roodus. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Kiviõli põlevkivikaevanduses kaevur. VRVÜ Narva osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.08.1945 Kiviõlis. Mõisteti detsembris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Mordva ANSV vangilaagris, vabanes oktoobris 1955. Elas Kiviõli raj Rannu külanõukogus, töötas Aseri tellisetehases. Suri 04.05.1956 Kiviõlis. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Bertha, sünd Oddakas (1901), lapsed Otto (1926–2008), Uno (1928–89) ja Maret (1935). (M.S., J.P.)
KÜÜN (kuni 1936 KÜHN), Edmund-Oskar Karl-Johanni p, loots (1908).
VR III/3, nr 2835/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis loots Edmund HÜHN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, kui lootsis Inglise laevastiku Liibavist Tallinna.
Sündis 04.08.(23.07.)1879 Harjumaal Naissaare vallas. Õppis vallakoolis, omandas lootsi kutse 1908. Töötas lootsina. VS ajal alates 15.11.1918 Tallinna sadama loots, pärast sõda juunist 1922 nimetati lootside vanemaks. Veebruaris 1929 vabastati teenistusest. Hiljem töötas veeteede valitsuses öövahina. Oli 1938–40 VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal siirdus Rootsi. Suri 23.01.1955 Stockholmis Brommas. Maeti Bromma kalmistule. Abikaasa Hulda-Gustava, sünd Holm (1882–1963), lapsed Fanny-Sohvia (1903), August-Fredrik (1905) ja Arvid-Valentin (1907). (J.P.)
KÜÜN, Oskar vt KÜHN, Oskar-Jakob Kristjan-Friedrichi p.
LAAKSONEN, Pauli Vihtori Viktori p, Soome kapral (1920).
VR II/3, nr 1823/26.03.1920 Sõdurile Paul LAAKSONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.06.1900 Helsingis. Õppis tööstuskoolis. Töötas lukksepa ja raadiotehnikuna. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Soome sõjaväe raadioüksuses. Oli sõjaväeametnikuna lipniku ametikohal, töötas elektri- ja raadiotehnikuna. Talvesõja ajal juhtis rongi paigaldatud liikuvat raadiojaama. Jätkusõjas kalda-raadiojaama statsionaarse raadioüksuse telegrafist. Mais 1942 vabastati teenistusest. Suri 27.02.1984 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LAAKSONEN, Yrjö Aleksander Juho Augusti p, Soome kapral (1920).
VR II/3, nr 1818/26.03.1920 Sõdurile Yrjö LAAKSONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.04.1894 Helsingis, elas Tamperes. Ametilt puusepp. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tunnistati surnuks Tampere raekohtu 18.10.1982 otsusega, milles on surmapäevaks 01.01.1924. (M.S.)
LAAKSONEN, Yrjö William, Soome leitnant (1942).
VR II/3, nr 2282/26.03.1920 Leitnant LAAKSONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.11.1890 Soomes Keuruu vallas. Lõpetas 1916 Helsingi ülikooli. Soome VS ajal jaanuarist 1918 rühma- ja kompaniiülem, osales Vilppula-Tampere lahingutes, sai 03.04.1918 Messukylä vallutamisel haavata. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, lõi Laagna mõisas kuuekordses ülekaalus olevat vaenlast, päästes sellega 1. kompanii Narva vallutamisel hävingust. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1919 aprillini 1921 Helsingi KLis, järgnevalt kaubandus-tööstusministeeriumi peainspektor. Hiljem metsaülem. Talvesõjas jaanuarist 1940 peastaabi tööjõuosak staabiohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 tagalavägede staabi tööjõuosak ülem ning finantsohvitseride ja allohvitseride kursustel õpetaja. Novembrist 1944 Helsingi KL ringkonna staabis. Lipnik 1941 ja leitnant 1942. Suri 01.12.1971 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl ning VRO IV kl. (M.S.)
LAAMAN, Jaan vt LAARMANN, Jaan-Raimund Karli p.
LAAMANN, Paul-Georg Johani p, alamkapten (1918), kapten (1924).
VR I/3, nr 1649/17.12.1920 Endisele Tartu maakonna Rahwawäe ja Kaitse Liidu Ülemale, alamkapten Paul-Georg LAAMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 11.01.1893 (30.12.1892) Tartus kelneri peres. Õppis 1901–12 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1912–15 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1915–16 Vladimiri sõjakoolis. Korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser ja komando ülem 19. Siberi küti tagavarapataljonis, maist 1916 33. Siberi kütipolgus. Juulist 1917 1. Eesti polgu tagavarapataljoni 8. roodu nooremohvitser ja novembrist 1917 polgu majandusülem. Alamleitnant detsembrist 1916, leitnant ja alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates novembrist 1918 1. jalaväepolgu ohvitseride rühmas, detsembrist 1918 sõjaministeeriumi esindaja Põhjakorpuse juures, detsembri keskel 1918 määrati 1. jalaväepolgu ohvitseride rühma ülemaks, siis laiarööpmelise soomusrongi nr 3 komandandiks. Jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 komandant, ühtlasi märtsist maini 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustist 1919 ohvitseride reservis, novembrist 1919 Tartu maakonna KL ülem, jaanuarist 1920 Tartu maakonna rahvaväe ja KL ülem ning Tartu linna komandant, augustis 1920 vabastati teenistusest. Kapteniks ümber nimetatud jaanuarist 1924. Seejärel 1920–28 Võru linatööstusühisuse esimees, 1928–32 kaubandus- ja transportkontori P. Laamann juhataja, 1932–34 Võru tööstuskooli autotehnika õpetaja. Jaanuarist 1930 septembrini 1933 KL Võrumaa mlv Võru linna mlvk pealiku abi ja pealik, EVL keskjuhatuse liige ja Võrumaa osak esimees ning VRVÜ Võru osak juhatuse liige. Arreteeriti 12.03.1934 Võrus, mõisteti vabadussõjalaste liikumises osalemise eest tingimisi üheks aastaks vangi. Oli Tallinna Keskvanglas, kust vabanes mais 1935. Arreteeriti 08.12.1935 Tallinnas, mais 1936 mõisteti vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes Tallinna Keskvanglast amnestiaga mais 1938, teenetemärgid tagastati juunis 1939, kapteni aukraad ennistati juunis 1940. Märtsis 1941 sõitis koos perega Saksamaale, oli Wernecki põgenikelaagris. II MS ajal juulist 1941 politseipataljoni Ostland 2. kompanii ülem, teenis Ukrainas, tuli 1942 tagasi Eestisse. Oli Eesti JuPo ja SD ülema Martin Sandbergeri käsutuses ja Hjalmar Mäe sideohvitser Eesti Leegioni juures. Oli 1943–44 rahvakasvatuse peavalitsuse 1. osak juhataja. Septembrist 1944 löögiüksuse Admiral Pitka staabiülem. Jäi Eestisse ja varjas end nime Paul Kask all. Nõukogude võim arreteeris ta 22.10.1944 Tallinnas ja mõistis novembris 1945 surma. Lasti maha 25.01.1946 Tallinnas. Kenotaaf Tartus Raadi kalmistu Maarja koguduse osas, nimi tahvlil Tori kirikus, tähis Harjumaal Kõue v Johan Pitka mälestuskompleksis. Teised autasud: KR V kl (1931). Raamat temast: Evy Laamann Kalbus, „Tõde ei põle tuleski. Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused“ (Tallinn, 1993). Abikaasa Elfriede-Anna, sünd Naelapää (1894–1947, VS ajal kr sr nr 2 halastajaõde), lapsed Asta (1918–95), Evy (1922) ja Uno (1927). (A.K., J.P.)
LAANE, Peeter Peetri p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1939).
VR II/3, nr 607/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Peeter LAANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 detsembril 1919 a. Feodorowka küla all.
VR II/3, nr 1402/08.10.1920 Scouts polgu kapralile Peeter LAANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 06.12.(24.11.)1898 Viljandimaal Holstre v Nõmme külas rentniku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 Viljandis 2. Eesti polgus. VS ajal alates 02.01.1919 Scouts väeosa A company’s, juulist 1919 kuulipildujate company’s, jaanuarist 1920 1. kuulipildujate roodu rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremallohvitser märtsist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant aprillist 1939. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Karula m Lepiku talu, mida pidas, kuni selle 1929 ära müüs. Seejärel talurentnik Sürgavere vallas, hiljem Heimtali vallas, viimaks Holstre v Jaanihansu talu pidaja. VRVÜ Viljandi osak ja seltsi Scouts Rügement liige. Oli 1943–44 Holstre vallanõunik, Holstre v Pirmastu küla põllumajandusjuht, OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.12.1944 Jaanihansu talus. Suri 12.08.1945 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella, sünd Uibu (1901), lapsed Arnold (1926), Linda-Johanna (1929) ja Helju (1932). (J.P.)
LAANEMETS (kuni 1936 LAASER), Eduard Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 412/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Eduard LAASER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 22 aprillil 1919 a. Tika küla juures.
Sündis 05.05.(23.04.)1892 Harjumaal Kirna-Kohatu v Adila k Muti sauniku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis ratsaväes. VS ajal alates 22.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai Hageri v Rabivere m Kivimäe talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.07.1948 Hageri vallas ja mõistis 25 aastaks vangi. Oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes oktoobris 1956. Suri 22.03.1966 Raplas. Maeti Hageri kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Ringel (1895–1953), lapsed Helmi-Aleida (1919), Oskar-Eduard (1921–90), Salme-Benita (1923), Edgar (1930), Linda (1932–32) ja Laine (1935). (M.S.)
LAANSOO, Gustav (kuni 1935 ELHI, Kustav-Heinrich) Jüri p, vanemallohvitser (1918), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 251/05.03.1920 Rannaw.-, Side- ja Päästejaamade Walitsuse wanemale alamohwitserile Gustaw Jüri p. ELHI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 detsembril 1918 a. Kolga küla all.
Sündis 01.03.(17.02.)1897 Virumaal Vohnja vallas talupidaja peres. Elas Undla vallas. Õppis Kadrina ministeeriumi- ja Peterburi õhtukeskkoolis ning Allohvitseride Koolis. I MS ajal 1916–17 teenis kaardiväes. Oli 1917–18 Loksa VTÜ juhatuse liige. VS ajal alates 17.11.1918 vabatahtlikult Kunda rannakaitseposti pealik, detsembrist 1918 vanemallohvitserina piirivalve Toolse salkkonna ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Jaanuarist 1919 piirivalve Hara salkkonna vahtmeister, veebruarist 1919 merejõudude rannavalve, side ja päästejaamade valitsuses, märtsist 1919 Loksa posti vanem, jaanuarist 1920 7. piirikütipataljoni 1. roodus. Veltveebel aprillist 1920. Jätkas 1921 üleajateenijana teenistust. 1922–24 merejõudude staabi side- ja abilaevade osakonnas. Seejärel Loksal põllumees ja ärijuht. Oli Kõnnu VTÜ esimees, Loksa kooli hoolekogu ja Loksa heakorraseltsi laekur, EPR samariitlaste Loksa kolonni juht, Loksa kalurite ühistu juhatuse, Kõnnu kindlustusseltsi revisjonikomisjoni ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Loksa kolhoosi liige ja juhatuse esimees. Suri 05.02.1981 Harju raj Loksa kn Kotka külas. Maeti Loksa kalmistule. Teised autasud: EPR I kl md (1939) ja Vene GeR III ja IV kl. Esimene abikaasa Antonie, sünd Kiil (1905–26), poeg Vambola (1923). Teine abikaasa Hilja, sünd Kuusk (1909–91), pojad Olaf (1931) ja Peep (1938). (M.S.)
LAARMANN, Jaan-Raimund Karli p, reamees (1918), kapral (1920).
VR II/3, nr 1254/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jaan LAAMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 1 mail 1919 a. Ruhja waldamisel ja Hinzenbergi mõisa all.
Sündis 27.(15.)08.1895 Pärnumaal Abja v Lamba (Lämba) talus rätsepa peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal juunist 1915 märtsini 1918 ratsaväes. VS ajal alates 30.12.1918 6. jalaväepolgu ratsaluurajate komandos, juulist 1919 komando rühmaülem. Kapral aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sattus 06.06.1919 Lätis Võnnu all sakslaste kätte vangi, kuid põgenes järgmisel päeval. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Abja v Kamarapera talus. Oli augustis 1922 Tallinna linna politsei ratsareservi kordnik, vabastati oma palvel. Suri 24.11.1922 Pärnus. Maeti Halliste kalmistule. Vallaline. (J.P.)
LAARMANN, Otto Märdi p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 420/25.08.1920 Suurtükilaew „Lembit“ nooremale suurtükiohwitserile, ohwitseri asetäitjale Otto Mardi p. LAARMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)03.1892 Pärnumaal Kaarli v Araku koolimajas õpetaja peres. Õppis valla-, Halliste kihelkonna- ja Soomes põllutöökoolis ning 1916 Kroonlinna suurtükiväekoolis. I MS ajal novembrist 1914 2. Balti mereväe ekipaažis Petrogradis, õppelaeval Imperator Aleksander II suurtüki allohvitseride klassis, rannakaitseüksuses Kroonlinna rannakaitse suurtüki allohvitseride klassi instruktor ja soomusristlejal Rjurik suurtükitorni vanem. VS ajal alates 17.12.1918 suurtükilaeva Lembit vanem komendor, aprillist 1919 noorem suurtükiohvitser. Veebruarist aprillini 1919 mereväespetsialistide kooli mereväeohvitseride kursustel. Ülendati ohvitseri asetäitjaks aprillis 1919. Osales lahinguoperatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ning Soome ja Liivi lahel. Jaanuarist 1920 ühtlasi sõjalaevastiku spetsialistide kooli lektor, jaanuarist 1921 Lembitu roodu komandör. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Töötas Viljandi seemneviljaühisuses direktorina, hiljem kaupmees Viljandis. Pidas Uue-Võidu v Nurme talu. Oli VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 03.06.1938 Viljandis. Maeti Viljandi garnisoni kalmistule. Abikaasa Anna, esimeses abielus Luik, sünd Volmer (1900–79). Poolvend Mats Laarmann oli Riigikogu liige. (J.P.)
LAAS, Mihkel Peetri p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 119/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 weltweeblile Mihkel Peetri p. LAAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22 aprillil 1919 a. Mõniste mõisate juures, ning pärast külade waldamisel Mustajõest kunni Waidawu jõeni.
Sündis 15.(03.)08.1895 Tartumaal Aru v Vellavere k Laanepeetsu talu pidaja peres. Õppis 1910–12 Aru valla- ja 1912–15 Tartu kõrgemas algkoolis, 1925–27 Tartu linna õhtugümnaasiumis, 1927–31 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ning 1931–32 Eesti politseikoolis. I MS ajal 1915–16 Peterburi sandarmite divisjonis, 1916–17 õppekomandos, 1917 12. armee 8. ratsakäskjalgade eskadronis. Vanemallohvitser novembrist 1917. VS ajal alates 12.12.1918 1. ratsapolgus, viidi 26.12.1918 üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. roodu, juunist 1919 nooremohvitseri kt. Veltveebel maist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 22.07.1919 Karamõševo jaama juures haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1923–24 piirivalve Petseri jsk valvur ja kordoni ülem, 1924–25 Ledištše kordoni ülema kt, 1932–34 politsei Petseri jsk kantseleiametnik ja Põlgaste raj konstaabel, 1934–35 Irboska raj politseikomissar, 1935–40 Tartu-Valga abiprefekt ning juulis 1940 lühajaliselt prefekt. Vabastati samal kuul ametist, seejärel oli vabrikutööline Tartus. Saksa ajal 1941 Tartu prefekt, 1941–42 Viru prefekt, 1942–44 Võru-Valga abiprefekt, juulist 1944 Tallinna prefekti kt. Septembris 1944 põgenes koos perega Rootsi. Töötas 1945–46 Skåne maakonnas agronoom Tingstrandi talus, oli 1946–64 Lõuna-Rootsis Olofströmi vabrikus metallitööline. Suri 31.08.1974 Olofströmis. Maeti Olofströmi Jämshögi kalmistule. Abikaasa Armanda-Minna, sünd Lepik (1902–86), poeg Madis (1940). Vend loomaarstiteadlane Aleksander Laas. (A.K.)
LAASER, Eduard vt LAANEMETS, Eduard Jaani p.
LAATS, Artur-Johannes Peetri p, alamkapten (1918), kolonel (1939).
VR I/3, nr 1500/13.10.1920 2 diwiisi staabi käskudetäitjale staabiohwitserile Alamkapten Arthur Peetri p. LAATS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)08.1892 Võrumaal Põlgaste vallas mõisa järelevaataja peres. Õppis Põlgaste valla- ja Võru linnakoolis, 1912–14 Tallinnas pedagoogilistel kursustel, 1915 Gatšina sõjakoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ning 1929 pataljoniülemate kursustel. Korp! Ugala liige. I MS ajal augustist 1914 351. Liivimaa družiinas, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 426. jalaväepolgus, maist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu 1. roodu õppe- ja tööroodu nooremohvitser. Alamleitnant augustist 1917, leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. diviisi staabi inspektori adjutant, veebruarist 1919 Rahumäe vangilaagri komandant, oktoobrist 1919 7. jalaväepolgu õppemeeskonna vanemohvitser ja ülem. Alamkapten maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Veebruarist 1920 2. diviisi staabi inspektori jsk adjutant, septembrist 1920 Allohvitseride Kooli rooduülem, jaanuarist 1923 piirivalves, kus oli Pärnu ja Lääne jsk ülem, augustist 1927 kindralstaabi käsundusohvitser ja 2. diviisi staabi 1. jsk ülema kt, juulist 1929 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni ülema kt, septembrist 1929 7. jalaväerügemendi staabiülema kt, märtsist 1932 ajakirja „Sõdur“ tegevtoimetaja, juulist 1934 Lääne-Saare kaitseringkonna staabi ülema kt, septembrist 1934 10. üksiku jalaväepataljoni ülem, oktoobrist 1936 3. diviisi staabi ülema kt, detsembrist 1938 ülem, novembrist 1939 septembrini 1940 7. jalaväerügemendi ülem. Kapten juunist 1923, major novembrist 1924, kolonelleitnant 1933, kolonel 1939. Oli 1922–23 Allohvitseride Kooli ohvitseride kogu abiesimees, 1930–32 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse ja Võru garnisoni ohvitseride kasiino esimees, 1933–34 SMÜ juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Tal oli Võrumaal Põlgaste v Pargi talu. Septembrist 1940 Sõjakooli pataljoni ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 02.07.1941 Tallinnas, viis Molotovi obl UssolLagi ja mõistis mais 1942 surma. Lasti maha 17.06.1942 Solikamskis. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1938), Läti KTO III kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Erika-Margarete-Marie, sünd Becker (1903–97), lapsed Lia (1924–2003), Uno (1926–26) ja Jüri (1928–2003). (A.K., J.P.)
LAATSARUS, Karl Jaagu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1435/08.10.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl LAATSARUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 märtsil 1919 a. Heinaste all ja 28.–30 detsembril 1919 a. Marienhofi mõisas.
Sündis 21.(09.)10.1899 Viljandimaal Morna vallas metsavahi peres. Õppis valla- ja Paistu kihelkonnakoolis. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 3. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodus, detsembrist 1919 3. roodu jaoülem, veebruarist 1920 rühmaülem. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Vanemallohvitser veebruarist 1939, nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Kaarli v Ülemõisa m Lemmiku talu. Seejärel talunik. Oli 1931–40 KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk Õisu kompanii rühmaülem, Ülesküla VTÜ juhatuse liige ja peamees, IL Kaarli osak ja Kaarli-Ülemõisa noorsooühingu juhatuse liige ning raamatukogu juhataja, Sakala Partisanide Ühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK Rimmu rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 30.11.1944 Lemmiku talus. Suri 23.08.1946 Kemerovo vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma, sünd Kangur (1900–54, küüditati 1949, suri Siberis). Lapsed Helmuth (1926–2003), Leinart (1931–2011, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Helga-Astrid (1934, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
LAGERQVIST, Ludvig vt LAURAMO, Ludvig.
LAGERSTRÖM, Agnes, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2003/26.03.1920 Halastaja õde Agnes LAGERSTRÖM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LAGERSTRÖM, Valter Isidorus Johan Emili p, Soome veltveebel (1918), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 1725/26.03.1920 Jäägri weltweeblile LAGERSTROM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.09.1896 Soomes Lääne-Uusimaal Bromarvi vallas laevakapteni peres. Õppis Hanko rootsi ühiskoolis ning lõpetas 1918 Soome suurtükiväekooli. Kontoriametnik Helsingis. Jaanuaris 1918 liitus 27. jäägripataljoni täiendusüksuse haubitsapatareiga, veebruarist 1918 jäägrite põhirühmaga Vaasas. Soome VS ajal jäägrisuurtükiväe 1. patareis. Võttis osa Messukylä ja Tampere ning jäägrisuurtükiväe brigaadi 1. divisjoni 2. patarei koosseisus Viiburi vallutamisest. Oli Soome suurtükiväekoolis ja Häme 1. välisuurtükirügemendi 1. divisjonis. Kapral veebruarist 1918, nooremallohvitser märtsist 1918, viitseveltveebel augustist 1918, veltveebel novembrist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni adjutant, hiljem 2. patarei ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Aprillist mai lõpuni 1919 jätkas teenistust Eesti väes. Eesti lipnik märtsist 1919. Suri 26.07.1919 Tallinnas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. (M.S.)
LAHTI, Aimo Wilhelm Aleksiuse p, Soome leitnant (1942).
VR II/3, nr 2376/26.03.1920 Sõdurile Matti LAHTI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.03.1902 Helsingis kooliõpetaja peres. Mag. phil. pedagoogika alal. Sügisest 1917 Soome KL käskjalg. Soome VS ajal aprillist juulini 1918 Turu kaitseliidus, võttis osa lahingutest Edela-Soomes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai haavata 21.03.1919 Petserimaal Vesselkina küla all. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales maist oktoobrini 1919 jao- ja rühmaülemana Aunuse ekspeditsioonil Ida-Karjalas, sai Tuulose lahingus haavata, selle tagajärjel parem jalg amputeeriti. KL nooremseersant 1920. Matemaatika- ja füüsikaõpetaja Heinolas, Oulainenis, Sortavalas, Kuusjärvis, Joensuus ja Hankos, 1933–39 Heinola tollasele keskkoolile järgnenud kõrgemate eraklasside ehk Lyseonmäki gümnaasiumi eelkäija direktor. Oli 1934–39 Heinola KL staabi liige. Erikoolituselt adjutant. Talvesõjas 2. Viiburi KL staabi 5. osak vabatahtlike kompanii ülem, novembrist 1939 Viiburi KL väljaõppeohvitser, detsembrist 1939 2. Viiburi KL 5. osak staabis kompaniiveebel, telefonikeskjaama ülem ja Viiburi KL väljaõppeülem, jaanuarist 1940 täitis KL 6. regioonis büroo- ja väljaõppeülesandeid. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai veebruaris 1940 Viiburis haavata. Jätkusõja ajal juunist 1941 novembrini 1944 teenis sidepataljoni staabi komandoüksuses käsundus-, väljaõppe- ja sideohvitserina. KL seersant 1941, vanemseersant 1941, lipnik 1941 ja leitnant 1942. Suri 25.08.1953 Hankos. Maeti Hanko Uuele kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
LAHTI, Priido (sünd Riidu) Jaakobi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 554/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrong Nr 3 wanemale alamohwitser Priidu Jakobi p. LAHTI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Loode raudtee silla kaitsmisel.
Sündis 27.(15.)10.1891 Saaremaal Kaarma-Suuremõisa v Tahula m Suure-Rootsi k Ula postitalus. Pere asus hiljem Pihtla v Kailuka k Rannavälja väikekohale. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 13.04.1919 laiarööpalise soomusrongi nr 3 1. roodus, novembrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sõitis madrusena kaubalaevadel, elas Tallinnas ning ajuti ka Rannavälja talus. Suri 13.03.1937 Prantsusmaal Angleti linnas, jäädes trammi alla. Vabaabielu kaaslane Miina, sünd Aavik, esimeses abielus Erm (1883). (J.P.)
LAIDONER, Johan (sünd Johann) Jaagu p, kindralmajor (1919), kindral (1939).
VR I/1, nr 01/23.02.1920 Sõjawägede Ülemjuhatajale Kindralstaabi Kindral-Leitnant Johann Jaagu p. LAIDONER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud wastutusrikkal Sõjawägede Ülemjuhataja kohal olles, kõige hiilgawamalt meie wabaduse wõitlust lõpuni wiies ja kaitstes meid iseennast ärasalgawalt waenlaste eest, kui esimene Eesti kangelastest, keda isamaa jäädawalt tänuga mäletama saab.
VR III/1, nr 2822/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kindralstaabi kindral-leitnant Johan LAIDONER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 1. detsembri 1924 a. kommunistliku mässu likvideerimisel.
Sündis 12.02.(31.01.)1884 Viljandimaal Viiratsi v Raba talus sulase peres. Õppis 1892−94 Viiratsi v Asumaa koolis, 1895−97 Viljandi linna alg-, 1897−1900 Viljandi linna- ja 1902−05 Vilno sõjakoolis ning 1909−12 Peterburis Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Sakala liige, alates 1934 korp! Leola auvilistlane. Astus augustis 1901 vabatahtlikult 110. Kaama jalaväepolku Kovnos, läbis õppekomando, septembrist 1902 sõjakoolis. Alamleitnant maist 1905. Nooremohvitser ja rooduülem 13. Erivani ihugrenaderide polgus, aprillist 1912 Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis, septembrist 1913 1. Kaukaasia kütipolgu rooduülem, juulist 1914 3. Kaukaasia korpuse staabis. I MS ajal edelarindel, märtsist 1915 21. diviisi staabi vanemadjutant, novembrist 1915 läänerinde staabi luureosak ülema abi, märtsist 1917 Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülem, oktoobrist 1917 62. diviisi staabiülem. Leitnant novembrist 1908, alamkapten jaanuarist 1913, kapten detsembrist 1914, alampolkovnik augustist 1916. Osales lahingutes Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias, Poolas, Leedus ja Valgevenes, sai kaks korda haavata ja korra põrutada. Oktoobris 1917 kutsuti 1. Eesti diviisi ülemaks, jaanuarist 1918 asus seda juhtima. Polkovnik aprillist 1918. Saksa ajal organiseeris Petrogradis eesti ohvitseridest võrgustikku ning sõjaväelaste saatmist Põhja-Venemaale Arhangelskisse Eesti leegioni. VS algul 08.12.1918 saabus Soome kaudu Eestisse, sõitis Ajutise Valitsuse esindajana Liibavisse, et tuua Briti eskaader Tallinna reidile. Alates 14.12.1918 operatiivstaabi ülem ning 23.12.1918−28.03.1920 Eesti sõjavägede ülemjuhataja, oktoobrist 1919 ühtlasi sõjanõukogu liige. Kindralmajor jaanuarist 1919, kindralleitnant märtsist 1920. Sai autasuks Harjumaal Viimsi v Viimsi talu, mis oli mõisasüda. Tänapäeval asub selle peahoones Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum. Oli Riigikogu I, II ja III koosseisu liige Põllumeeste Kogude esindajana ning 1920−29 selle rahaasjanduse-, eelarve-, välis- ja riigikaitsekomisjoni esimees. Ühtlasi valitsuse esindaja Rahvasteliidu täiskogu istungitel, juhtis oktoobrist detsembrini 1925 Rahvasteliidu volinikuna Iraagi ja Türgi vahelise piiritüli lahendamist Mosulis. 01.12.1924−08.01.1925 teist korda ülemjuhataja. Tegutses AS Ilmarise, Eesti Tulitikumonopoli ja AS Eesti Kiviõli juhatuse liikme, Eesti Panga ja Scheeli panga nõukogu liikme ning 1930−32 põllumajandusliku keskühisuse Estonia juhatuse esimehena. Oli üks neljast riigivanema kandidaadist aprillis 1934 toimuma pidanud valimistel. 12.03.1934−22.06.1940 kolmandat korda sõjavägede ülemjuhataja, ühtlasi 1925−40 KL vanematekogu esimees, 1933−40 Riigikaitse Nõukogu liige ja 1938−40 Riiginõukogu liige. Kindral veebruarist 1939. Oli Tartu ülikooli (1928) ja Tallinna tehnikaülikooli audoktor (1938), Eesti TA auliige (1940), Viljandi linna (1934) ja Viljandi valla aukodanik (1937), VSÜ (1922), Tallinna Jahimeeste Seltsi (1922), Tartu VRVÜ (1924), Vabariigi Ohvitseride Keskkogu (1929), Sakala Partisanide Ühingu (1934), Tallinna VTÜ (1937), Õpetatud Eesti Seltsi (1938), Looduseuurijate Seltsi (1938), Loodusvarade Instituudi (1938) ja Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (1939). Samuti oli Kindral Laidoneri nim invaliidide kapitali komitee ja Eesti-Poola Ühingu auesimees (1921−40), Tallinna Rotary klubi president (1929−31), Noorte Kotkaste (1932−38) ja Eesti noorsoo organisatsioonide peavanem (1938−40), Eesti Spordi Keskliidu (1928−33), Tagavaraväe Ohvitseride Kesksektsiooni (1933−34) ja Eesti Olümpia Komitee (1934−40) ning VRVÜ keskjuhatuse esimees (1928−35). Nõukogude võim arreteeris ta 19.07.1940 Viimsi talus ja pidas järelevalve all Pensas, alates juunist 1941 Pensa vanglas, septembrist 1942 Moskva Butõrka vanglas ja Kirovi vanglas, sügisest 1945 Ivanovo vanglas, märtsist 1952 taas Butõrka vanglas ning aprillist 1952 Vladimiri vanglas. Suri 13.03.1953 Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri kalmistule. Kenotaaf Tallinna Siselinna kalmistu Nevski surnuaia osas, tahvel Vladimiri linnakalmistu väraval, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis, monumendid Viljandi v Raba talu asukohas, Viljandi linnas Mõisamäel ja Tallinnas Tuvi (end Õllepruuli) tänavas. Veebruaris 1934 nimetati Viljandis Suurturg Kindral Laidoneri platsiks, Rakveres oli 1934–40 Kindral Laidoneri park (taastamata) ning Pärnus kandis Vee tänav 1936–40 Johan Laidoneri nime (taastamata), Haapsalus asus 1921–40 Kindral Laidoneri nimeline sanatoorium ning Viljandi muuseumis oli 1937−40 Kindral Laidoneri nimeline mälestusesemete kogu. Aastatel 1934–2008 ilmus kümme raamatut tema kohta, neist üks vene keeles ja üks esimeses trükis soome keeles: „Johan Laidoner. Kindralleitnant. Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt“ (Tallinn, 1934), M. Tuisk, „Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Vabadussõja võidurikas juht“ (Tallinn, 1938), В. Гущик, „Наш главнокомандующий, генерал Иван Яковлевич Лайдонер“ (Tallinn, 1940), V. Saarsen, „Johan Laidoner“ (Stockholm, 1953), „Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest Johan Laidonerist, Jaan Poskast, Konstantin Pätsist, Jaan Tõnissonist“ (Tallinn, 1990), M. Ilmjärv (tlk), „President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees. Dokumente ja materjale“ (Tallinn, 1993), M. Õun, „Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid“ (Tallinn, 2001), K. Deemant, P. Herodes, T. Lään, I. Lään, J. Pihlak, P. Pillak, M. Reintam, H. Walter, M. Õun, „Johan Laidoner − 115 aastat sünnist“ (Tallinn, 1999), M. Turtola, „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939−1940“ (Tallinn, 2008), R. Rosenthal, „Laidoner-väejuht“ (Tallinn, 2008). Teised autasud: LKO I, II ja III kl, KR I kl mõõkadega (1929), Vabariigi Valitsuse tänukiri (1921), EPR III jrk (1921), EPR I/I (1926), VT erisuurpael (1938), Vene GeM, AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Briti MGO II kl (1919), Leedu VSO I kl, Poola VKO I kl, Poola PR I kl, Poola VM V kl, Prantsuse ALO III ja IV kl, Prantsuse kindralimõõk, Prantsuse kuldmõõk, Rootsi MO I kl ning Soome VRO I ja II kl. Abikaasa Maria, sünd Kruszewska (1888–1978, küüditati 1940, vabanes 1961), poeg Michael (1913−28), kasupoeg Aleksei Kruszcewsky (1913–41, küüditati, suri vangistuses). (J.P.)
LAIDROO (kuni 1936 GERHARDT), Aleksander-Heinrich Jaani p, reamees (1918), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 511/17.08.1920 Wäljapatarei Nr 10 reamehele Aleksander GERHARD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Karamõschewo jaama juures.
Sündis 23.(11.)11.1898 Virumaal Undla v Udriku m talupoja peres. Elas 1918 Ambla vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 29.12.1918 1. suurtükiväepolgus, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustis 1919 välipatareis nr 10, jaanuarist 1920 telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Kapral aprillist 1920, nooremallohvitser maist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas Lehtse ja Sõmeru vallas ning Rakveres, oli tsiviilteenistuses 5. üksikus jalaväepataljonis. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 19.07.1956 Rakveres. Maeti Rakvere linnakalmistule. Abikaasa Lisette, sünd Tomberg (1896–1982), lapsed Moonika (1924), Helmer (1926) ja Aarne (1937–2006). (M.S.)
LAIHIA (ka LAINIA), Sandra, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2048/14.05.1920 Neiu Sandra LAIHIA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VR annetati tegevuse eest EAP koosseisus, kus oli mitmesugustes ametites. Saatus teadmata. (M.S.)
LAIMIŅŠ, Eduards Kārlis Osvalds Pēterise p, kolonel (1919).
VR I/2, nr 3089/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kolonel Eduard LAIMINSCH Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.(05.)08.1882 Lätis Valka mk Trikāta v Dutka m Zaltē talu pidaja peres. Õppis Trikāta kihelkonna-, Ufa mere- ja 1902–04 sõjaväe topograafiakoolis ning 1910–12 Peterburi sõjaväeakadeemia geodeesia osakonnas. Korp! Latvia auvilistlane. Astus 1902 sõjakooli, alates 1904 nooremohvitser 115. jalaväepolgus, aprillist 1905 loodepiiri topograafiatööde juht, 1906 määrati 3. Mandžuuria sõjatopograafia valitsuse topograafiks. Alates 1907 Omski sõjaväeringkonna staabi topograafiaosakonnas, 1909 taas 115. jalaväepolgu ohvitser, 1912 komandeeriti Pulkovo observatooriumisse. Alamleitnant 1904, leitnant 1907, alamkapten 1911. I MS ajal augustist 1914 kindralstaabi sõjaväetopograafiavalitsuse ohvitser, 1915–17 Omski sõjaväeringkonna staabi topograafiaosakonnas. Aprillist 1917 kindralstaabi sõjaväetopograafia valitsuses, oktoobrist 1917 sõjatopograafiakooli õppejõud. Kapten detsembrist 1914, alampolkovnik detsembrist 1916. Jaanuarist augustini 1918 Punaarmee peastaabi topograafia valitsuses. Sügisest 1918 elas Trikāta vallas. Aprillis 1919 mobiliseeriti Punaarmeesse, määrati õppeasutuste osak õppevahendite ja topograafiliste plaanide asjatundja abiks, 22.05.1919 deserteerus Riia vabastamise ajal Punaarmeest. Läti VS ajal alates 28.05.1919 kolonelleitnandina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes Lõuna-Läti brigaadi staabis, juulist 1919 idarinde staabiülem, augustist 1919 Kuramaa diviisi staabiülem, septembrist 1919 jaanuarini 1924 Läti sõjaministri abi. Kolonel detsembrist 1919. Oli detsembrist 1924 detsembrini 1926 ja jaanuarist 1928 märtsini 1931 siseminister, täitis detsembris 1929 lühikest aega sõjaministri kohuseid ning oli märtsist novembrini 1931 sõjaminister. Töötas 1922–34 Läti ülikooli õppejõuna ning oli alates 1927 Balti geodeesiakomisjoni asepresident. Kuulus 1928–34 põllumeeste erakonna esindajana Läti IV Seimi koosseisu. Maist 1934 Riia linnavalitsuse liige, juunist 1934 abilinnapea ning oktoobrist 1939 juulini 1940 Riia linnapea. Paljude ühiskondlike organisatsioonide auliige ning mitme komisjoni ja kultuurifondi liige. Saksa ajal juulist 1941 Riia linnavalitsuse kommunaal- ja korteriosak juhataja, ühtlasi 1941–44 Riia ülikooli erakorraline professor. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, asus 1951 USAsse. Suri 16.02.1982 Bostonis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, Läti KTO II ja III kl, Leedu VSO I kl, Poola VM ning Soome VRO I kl. Abikaasa Helēne Ida, sünd Amsone (1897), pojad Ērihs (1921) ja Pēteris Tālivaldis (1922). (J.P.)
LAINE, Emanuel Kustaa p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1730/26.03.1920 Weltweeblile Emanuel LAINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.08.1892 Soomes Ruovesis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome, seejärel osales Aunuse retkel. Langes 15.05.1919 Ida-Karjalas Vitele v Tuuloses. (M.S.)
LAINE, Emil Urho Heikki Emili p, Soome reamees (1919), madrus (1920).
VR II/3, nr 2216/26.03.1920 Sõdurile Emil LAINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.08.1897 Soomes Masku v Niemenkulmas põllumehe peres. Õppis algkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist 1919 oktoobrini 1920 sõjaväeteenistuses merepataljonis. Seejärel töötas puusepana. Talvesõjas veebruarist aprillini 1940 2. sidepataljoni laskur. Hiljem tööline. Suri 12.10.1960 Maskus. Maeti Masku kalmistule. (M.S.)
LAINE, Kaarlo, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2740/25.05.1923 Sõdur Kaarlo LAINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LAINE, Karl Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1165/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Karl LAINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 jaanuaril 1919 a. Karula-Kärstna mõisa juures.
Sündis 16.(04.)12.1891 Võrumaal Urvaste v Anne m Ronimõisa talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis ratsaväes. Töötas 1918 Sangaste mõisas sepana. VS ajal alates 12.12.1918 2. diviisi üksik eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadronis, märtsist 1919 vanemsepp. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Pühajärve v Ilmjärve m Alliku talu. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude ajal sepp. Suri 06.04.1976 Valga raj Otepää külanõukogus. Abikaasa Maali, sünd Peterson (1896–1974), lapsed Maimu (1922), Helgi (1923) ja Hilja (1924). (M.S., J.P.)
LAIPMANN, Aleksander-Hans Bernhardi p, vanemarst (1919).
VR I/3, nr 2673/07.04.1922 Vabadussõjas ametikohuste täitmisel elu ohverdanud Arst Aleksander LAIPMAN’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 14.(02.)12.1886 Läänemaal Vigala v Araste k Paiba talu rentniku peres. Õppis Vana-Vigala valla- ja 1898–1902 Pärnu linnakoolis, 1902–03 Pärnu ja 1903–08 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1909 lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1909–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, sai arsti diplom 1917. Oli 1909–12 korp! Fraternitas Estica, alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1914 arstina 61. sõjaväelaatsaretis, oktoobrist 1914 1. Dvinski ühendhospidalis, maist 1916 76. diviisi laatsaretis, juulist 1916 304. Novgorod-Severski jalaväepolgus, novembrist 1916 taas 76. diviisi laatsaretis. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai suvel 1916 lahingutes Vilno kubermangus põrutada. Aprillist 1917 arst 1. Eesti polgus, septembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, novembrist 1917 3. Eesti polgus Tallinnas. Demobiliseeriti aprillis 1918. Seejärel arst Kullamaal. VS ajal alates 15.01.1919 3. jalaväepolgu arst, märtsist 1919 vanemarst 2. diviisi tagavarapataljonis, septembrist 1919 nooremordinaator 3. Tallinna sõjaväehaiglas Koplis. Suri 11.02.1920 1. Tallinna sõjaväehaiglas tüüfusse. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi Haapsalu ja Kullamaa sambal ning tahvlil EÜSis Tartus, kaitseväe peastaabis (end sõjaväe keskhaigla) Tallinnas, Vigala kiriku välisseinal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Vallaline. Õemees leitnant Karl Tulmin VR I/3 langes Vabadussõjas 17.02.1919. Isa Bernhard Laipmanni lasid maha Vene karistussalklased 1906 Vigalas. Onu Ants Laikmaa oli kunstnik. (J.P.)
LAITAKARI (kuni 1906 LUKANDER), Yrjö Viktor Ludvig Vilhelmi p, Soome allohvitser (1919).
VR II/3, nr 2322/26.03.1920 Alamohwitser LAITAKARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.09.1891 Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 12.04.1921. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LAITAMA (kuni 1935 LIMNELL), Viljo Mikko Mikko Erlandi p, Soome kapten (1943).
VR II/3, nr 1787/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Wiljo LIMNELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.11.1899 Soomes Pori linnas masinatehase töölise ja sepa peres. Soome VS ajal märtsist maini 1918 Pori rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompanii jaoülem. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist juulini 1919 teenis Ingeri rügemendis, augustist detsembrini 1919 4. tankiluure osakonnas. Oktoobrist 1920 sõjaväeteenistuses 1. rannikusuurtükiväes, septembrist 1921 tegevteenistuses 1. rannakaitse suurtükiväe patareiülemana, maist 1923 rannakaitse suurtükiväe väljaõppekeskuses veebel, augustist 1928 mereväe väljaõppekeskuses veebel, novembrist 1930 maini 1935 meresõjakoolis veebel ja tehnika-allohvitser, märtsist 1936 detsembrini 1937 Satakunta regiooni KL madalama astme sõjaline instruktor, veebruarist 1938 Rauma KL väljaõppeohvitser. Talvesõjas detsembrini 1939 patareiülem Reposaaris ja juulini 1940 Kuuskaris. Aprillist 1941 Vakka-Soome regiooni ülem ja Rauma KL väljaõppeohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 Lypertö kindluse ülem, novembrist 1941 õhutõrjesuurtükiväe rannakaitsebrigaadi patareiülem, detsembrist 1941 patareiülem Soome piirivalveüksuses, märtsist 1943 täitis staabis eriülesandeid, maist 1943 oli Saarestiku rannakaitsebrigaadi relvaohvitser ning juulist detsembrini 1944 17. rannakaitsepataljoni kuulipildujakompanii ülem. Lipnik 1935, leitnant 1940 ja kapten 1943. Suri 18.09.1960 Pielavesis. Maeti Pielavesi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
LAITINEN, Pietari (ka Pekka) Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2335/26.03.1920 Sõdur LAITINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.01.1901 Soomes Uusikirkkos talupidaja peres. Õppis algkoolis. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1921 oktoobrini 1922 teenis suurtükiväes. Seejärel põllumees. Oli 1924–33 KL liige. Oktoobris 1939 3. eliitpataljoni veovoorimees. Osales Talvesõja lahingutes Punaarmee vastu Vammelsuus, Summas ja Näykkijärvis, sai veebruaris 1940 Tammisuos haavata. Jätkusõjas juunist 1941 56. jalaväerügemendis laskur, novembrist 1941 laomees 2. kütuse- ja määrdeainelaos. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai septembris 1941 haavata. Aprillis 1942 vabastati teenistusest. Augustist septembrini 1944 teenis laskurina õhukaitsekompaniis. Suri 10.09.1954 Halikkos. Maeti Halikko kalmistule. (M.S.)
LAITINEN, Siivo Johannes Juho p, Soome nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2141/26.03.1920 Sõdurile Juho LAITINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.04.1897 Soomes Vehkalahti vallas õpetaja peres. Õppis algkoolis ja alamas põllumajanduskoolis. Oli tööline Sippolas. Soome VS ajal Kymenlaakso pataljonis rühmaülema kt. Osales Savo, Karjala, Hamina, Kotka ja Kouvola lahinguis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükidivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Aprillist 1919 oktoobrini 1920 sõjaväeteenistuses Karjala ratsajäägrite rügemendis, lõpetas allohvitseride kursused. Oli 1918–24 ja taas alates 1934 Sippola KL liige. Elas vahepealsetel aastatel USAs. Töötas portjee ja autovärvijana. Talvesõjas detsembrist 1939 aprillini 1940 7. transpordistaabis majandusallohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 49. autokompaniis, jaanuarist 1942 47. autokompaniis tehnikaüksuse ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Oinoneni üksusega Karjala rindel. Mais 1942 vabastati teenistusest. Suri 16.07.1974 Vaasas. Maeti Vaasa Uuele kalmistule. (M.S.)
LAMBART, Frederick Rudolph Frederick Edward Gouldi p, 10. Cavani krahv, Briti feldmarssal (1932).
VR I/1, nr teadmata/29.04.1925
hinnates sõjalisi teeneid, mis Lord CAVAN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.10.1865 Inglismaal Hertfordshire’i krahvkonnas Ayot St. Lawrence’is. Õppis Etoni, Oxfordi Christ Churchi ja Sandhursti kuninglikus sõjaväe kolledžis. 1885 alustas teenistust leitnandina grenaderikaardiväes ja oli vaheaegadega sõjaväeteenistuses kuni 1926. Kapten 1897, major 1902, kolonelleitnant 1908, kolonel 1911, brigaadikindral 1914, kindralmajor 1915, kindralleitnant 1917, kindral 1921 ja feldmarssal 1932. Osales 1900 II buuri sõjas. I MS ajal Briti territoriaalarmee 2. Londoni brigaadi ülem. Võttis Briti ekspeditsiooniarmeega osa lahingutest Prantsusmaal. Oktoobrist 1914 4. armee jalaväebrigaadi ülem, juunist 1915 50. jalaväediviisi ülem, jaanuarist 1916 läänerindel 14. armeekorpuse juhataja. Pärast Itaalia armee lüüasaamist Caporetto lahingus oktoobris 1917 saadeti ta oma väeosaga appi, päästmaks itaallasi täielikust hävingust. Märtsist 1918 Briti vägede ülem Itaalia rindel. Jäi Itaaliasse 1919. aastani. Osales 1921–22 Briti delegatsiooniga Washingtoni konverentsil. Oli 1922–26 peastaabi ülem. Suri 28.08.1946 Londonis. Maeti Ayot St. Lawrence’is. Teised autasud: Briti PPO, BO I kl, MGO I kl, VO ja IO I kl. (M.S.)
LAMBERG, Arnold-Friedrich-Johannes Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 422/25.08.1920 Läänemere laewastiku diwisjoni ülema adjutandi k.t., ohwitseri asetäitja Arnold Jaani p. LAMBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)07.1898 Harjumaal Keila vallas. Sooritas 1916 eksamid Vologdas Puškini gümnaasiumis ja lõpetas merelendurite õppekomando. I MS ajal juunist 1916 vabatahtlikult merelendurite komandos, maist 1917 instruktor Balti mere brigaadi 4. merepataljonis, veebruarist aprillini 1918 veltveebel Eesti mereväe pataljoni 1. roodus. VS ajal alates 19.11.1918 suurtükilaeva Lembit veltveebel. Osales dessantides Punaarmee vastu Kolgas ja Tsitres ning Saaremaa mässu mahasurumises. Aprillist 1919 rannapatareide osak asjaajaja, maist 1919 Mereväe Ekipaaži ülema käsutuses. Ohvitseri asetäitja juunist 1919. Edasi Mereväe Ekipaaži 1. roodu nooremohvitseri kt ja ühtlasi õppekomando instruktor, novembrist 1919 õppekomando ülema ja nooremohvitseri kt, maist 1920 Läänemere laevastiku divisjoni ülema adjutant. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Keila v Kumna m Männiku talu. Augustist 1922 märtsini 1923 piiripolitsei kontrolör Petseri mk Volkovo k Garantia kaubapunktis, seejärel üleajateenijana vanemallohvitser merejõudude staabi side- ja abilaevade osakonnas, komando vanem. Läks 16.07.1925 Tallinnas vabasurma. Maeti Keila kalmistule. Vallaline. (M.S.)
LAMPINEN, Onni Johannes Johannese p, Soome kolonelleitnant (1947).
VR II/3, nr 2699/25.05.1923 Sõdur Onni LAMPINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.08.1901 Soomes Porvoos põllumehe peres. Õppis lütseumis ja Kurkijoki põllumajandustehnikumis, 1918 Vöyri sõjakoolis, 1922–24 ohvitseride kursustel, 1929–30 sõjakoolis ja 1935–36 kompaniiülemate kursustel. Soome VS ajal jaanuarist 1918 reamehena Porvoo KL ridades. Võttis osa Kerava ja Sääksjärvi lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Vastseliina all haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–20 Porvoo maakonna KL rühmaülem, oktoobrist 1921 septembrini 1922 1. Uusimaa rügemendi üksik-kuulipildujakompaniis. Märtsist 1924 nooremohvitser Kesk-Soome rügemendis, detsembrist 1924 8. Kesk-Soome rügemendis, 1926 Päris-Soome KL piirkonnaülem, veebruarist 1933 Vuoksi jäägripataljonis, augustist 1933 ülema asetäitja, maist 1934 Viiburi rügemendi kompaniiülem, 1935–36 lahingukoolis kaptenite kursusel, veebruarist 1936 kompaniiülem, oktoobrist 1939 24. jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem. Osales Talvesõja lahingutes Punaarmee vastu Kiviniemis ja Vuosalmis. Septembrist 1940 Edela-Häme KL piirkonna staabi 1. sõjaline instruktor. Jätkusõjas juunist 1941 23. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülemana. Märtsist 1942 6. armeekorpuse isikkoosseisu täienduskeskuse ülem, juulist 1942 6. armeekorpuse sidekompanii ülem, jaanuarist 1943 12. jalaväerügemendi ja 33. jalaväerügemendi pataljoniülem, jaanuarist 1944 6. diviisi staabi väljaõppeosak ohvitser ja operatiivosak ülema kohusetäitja, maist 1944 6. diviisi väljaõppekompanii ülem, juunist oktoobrini 1944 35. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Korpiselkä, Jalovaara, Lunkulansalmi, Säntämä, Tuulasjoki, Syväri, Sekee, Poventsa ja Ihantala juures, sai juulis 1944 Ihantalas haavata. Oktoobrist 1944 eriülesannetega Edela-Häme KL piirkonna staabis, detsembrist 1944 ohvitserikoolis, septembrist 1945 6. jalaväerügemendi staabiülem, maist 1947 Rauma sõjaväeringkonna staabis ringkonnaülem. Lahkus 1951 teenistusest. Lipnik 1922, leitnant 1930, kapten 1934, major 1940, kolonelleitnant 1947. Pidas talu. Suri 17.04.1960 Porvoos. Maeti Porvoo Näsinmäki kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl ning VRO V kl. (M.S.)
LAMPISUO, Paavo Johannes Juho p, Soome kapral (1921).
VR II/3, nr 2228/26.03.1920 Sõdurile Paawo LAMPISUO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.06.1900 Soomes Turus. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 1. rannikusuurtükiväe rügemendis. Hiljem kullassepp ja autojuht Maaria vallas. Talvesõjas 62. jalaväerügemendi 1. pataljonis. Langes 18.02.1940 Metsäpirtti vallas Taipale jõel. Maeti Turu Maaria kalmistule. (M.S.)
LAMPSON, Eduard Juhani p reamees (1919).
VR II/3, nr 1538/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Eduard LAMPSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Intritsa küla all.
Sündis 07.08.(25.07.)1900 Viljandimaal Helme v Naestemäe talu rentniku peres. Õppis Helme valla- ja kihelkonnakoolis, 1925–28 Tartu linna õhtugümnaasiumis ja 1928–42 Tartu ülikooli õigusteaduskonna majandusosakonnas. Korp! Rotalia liige. VS ajal alates 31.01.1919 Tartu vabatahtlike pataljoni, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodus, juunist 1919 kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Sügisest 1920 kuulipildujate roodu kirjutaja, jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Haljala v Essu m Sakala talu. Juulist 1931 novembrini 1940 Eesti Maapanga töötaja. Põgenes septembris 1944 Saksamaale, hiljem asus USAsse. Suri 10.03.1973 New Yorgi osariigis Long Islandil Lynbrookis. Maeti Kensico kalmistule. Abikaasa Salme-Johanna, sünd Jams (1909–75). Vennanaise vend kolonel Paul Tanilas VR I/2. (J.P.)
LANNES (kuni 1936 LANDSBERG), Aleksander Mihhaili p, alamleitnant (1919), major (1935).
VR I/3, nr 341/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse trükitööde sõjakontrolli jaoskonna ülemale, alamleitnant Aleksander Mihkli p. LANDSBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.09.(27.08.)1897 Tallinnas raudteeametniku peres. Õppis Tallinnas linna algkoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1916 Moskva põllumajanduse instituudis, 1916–17 Moskva 4. lipnikekoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1924–38 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1929. I MS ajal novembrist 1916 õppepataljonis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser Petrogradi sõjaväeringkonna staabis, maist 1917 1. Eesti polgus, märtsist aprillini 1918 4. Eesti polgus. Saksa okupatsiooni ajal teenis raudteel. VS ajal alates 19.11.1918 ohvitseride reservis, jaanuarist 1919 operatiivstaabi luurejsk ülema abi ja sõjatsensori kt ning trükitööde sõjakontrolli ülem, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse sõjakontrolli jsk ülem. Alamleitnant septembrist 1919. Sai mais 1922 Viljandimaal Uue-Võidu v Karula mõisast talu, müüs selle 1926 kindralmajor Jaan Sootsile VR I/1. Veebruarist 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabi kantseleiülem. Leitnant märtsist 1920. Aprillist 1920 sõjavägede staabi ülema vanem käsundusohvitser, jaanuarist 1921 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, maist 1920 märtsini 1921 Moskvas opteerumiskomisjoni esimehe sekretär, juunist 1921 sõjaministri nooremadjutant, maist 1922 vanemadjutant. Jaanuarist 1926 riigivanem Jaan Teemanti adjutant, oktoobrist 1926 kindralstaabis, juulist 1927 novembrini 1940 VOK kasiino majavanem, ühtlasi augustist oktoobrini 1933 trükitööde kontrollametnik. Kapten 1924, major 1935. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1940 VOK likvideerimiskomisjoni liige, novembrist 1940 Punaarmee majajuhataja, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Töötas tõlgina kaubanduse ja tööstuse rahvakomissariaadis. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Viidi Sverdlovski obl SevUralLagi ja mõisteti juunis 1942 surma. Lasti maha 18.08.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Tallinna Siselinna kalmistu Nevski surnuaia osas, nimi tahvlil Tori kirikus, Tartus EÜSis ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR IV kl (1940) ja Soome VRO IV kl. Abikaasa Hildegard-Henriette, sünd Mootsa (1891−1949, küüditati 1941), tütar Marvi (1926−57, küüditati 1941). Õemees kapten Jüri Ots VR I/3. (J.P.)
LANTOF, Albert vt LANTOV, Albrecht-Ferdinand Jaani p.
LANTOV, Albrecht-Ferdinand Jaani p, vanemarst (1919).
VR I/3, nr 1517/13.10.1920 I diwiisi arstile, Dr. Albert Jaani p. LANTOF’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)09.1881 Virumaal Ereda vallas. Õppis Peterburi sõjaväevelskrite koolis, Narva gümnaasiumis, 1909–16 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja 1927 arstide täienduskursustel. Maist 1900 augustini 1905 teenis sõjaväes ning võttis velskrina osa Vene-Jaapani sõjast. I MS ajal juulist 1914 novembrini 1917 16. diviisi 1. haigla vanemordinaatori kt. Seejärel arst Lüganuse jaoskonnas. VS ajal alates 12.02.1919 Läänemaa etapi vanemarst, maist 1919 vanemarst 1. diviisi laatsareti lendsalgas, jaanuarist 1920 nimetati diviisi arstiks. Osales Saaremaa mässu mahasurumises. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli Lüganuse jaoskonna ja koolide arst. Suri 04.08.1938 Virumaal Püssi vallas. Maeti Lüganuse kirikuaeda. Teised autasud: StO III kl, AnO III kl, GeR IV kl ja EPR V kl (1938). Abikaasa Anna, sünd Sateplinski (1895), kasutütar Lydia (1922). (M.S.)
LAOS, Hans Aadu p, reamees (1918).
VR I/3, nr 1527/13.10.1920 Endise 1 diwiisi staabi wanemale telefonistile Hans LAOS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)06.1894 Viljandis. Õppis Viljandi kõrgemas algkoolis. Töötas 1911–16 Dvigateli vagunitehase kontoris ja märtsist 1916 detsembrini 1917 Vene-Balti laevatehase arveametnikuna. Seejärel sugulaste juures Viljandimaal. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu sidemeeskonna telefonist, veebruarist 1919 1. diviisi staabi sidemeeskonnas. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 aprillini 1923 põllutööministeeriumi metsade peavalitsuse arveametnik, maist 1923 juulini 1926 põllutööministri kantselei vanema kantseleiametniku kt ning juulist detsembrini 1926 ajutine töötaja. Jäi rongi alla ja suri 31.10.1929 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Adelheide-Antonie, sünd Händler (1896–1938). (J.P.)
LAPP, Alfred-Theodor Johanni p, kapral (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 794/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamees Alfred LAPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Ollershofi alewi waldamisel.
Sündis 29.(16.)11.1900 Pärnus kooliteenija peres. Õppis Pärnus erakoolis ja Saksamaal tehnikakoolis. I MS ajal vabatahtlikult septembrist 1916 11. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata. Detsembrist 1917 märtsini 1918 4. Eesti polgu 10. roodus Paides. Siirdus õppima Saksamaale. Sügisel 1918 taas Pärnus, töötas telefonistina. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu löögiroodus, jaanuarist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 19.10.1919 Petserimaal haavata. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1921, vanemallohvitser märtsist 1921. Mais 1921 vabastati teenistusest. Septembrist 1921 veebruarini 1922 üleajateenijana merejõudude rannavalve osak Paldiski raj postivanem. Aprillist 1922 jaanuarini 1923 kaitsepolitsei Pärnu jsk nooremagent varjunimega Peeter Kuusk, augustist 1923 juulini 1925 kaitsepolitsei Tallinna jsk Viljandi agentuurpunkti agent. Arreteeris 01.12.1924 Viljandis võimuhaaramiskatset kavandanud kommunistid. Oli 1925 Viljandi kaitsemaleva (hilisem KL Sakalamaa malev) ratsakomando pealiku abi. Olles sügisel 1925 kordusõppustel 2. soomusrongirügemendis Valgas, ei ilmunud tagasi väeossa. Läti kriminaalpolitseinikud pidasid ta 12.09.1925 Liepājas kinni. Põgenes valvurite käest Eesti Valka saatmisel ning siirdus Saksamaale, elas pikemat aega Leipzigis. Tabamisel oleks teda ähvardanud kolmeaastane vanglakaristus, kuid suvel 1939 lõpetati amnestiaseaduse alusel tagaotsimine ning arvati ta reservi. Seersant juunist 1940. II MS ajal teenis Saksa riiklikus organisatsioonis Todt autojuhina. Langes 20.11.1942 Makedoonias Skopjes. Maeti Skopje Saksa sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
LA PRADELLE, Albert de Geouffre de, Prantsuse jurist.
VR III/2, nr 3164/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Proffessor Albert de LAPRADELLE Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 30.03.1871 Prantsusmaal Tulle’is. Õppejõud Grenoble’i ülikoolis, alates 1912 Pariisis riigiõiguse õppejõud, luges peamiselt rahvusvahelist avalikku õigust. Asutas ja toimetas erialaajakirju „Revue de droit international“ (1927), „Nouvelle revue de droit international privé“ (1934) ja „Recueil général des décisions et conventions intéressant le droit International“ (1934). Aastal 1921 asutas koos Paul Fauchille’i ning Alejandro Álvarezega rahvusvaheliste suhete instituudi, mille direktor oli 1946. aastani. Rahvusvahelisele õigusele spetsialiseerunud õigusteaduse professori ja rahvusvahelise õiguse instituudi liikmena andis soovitusi mitmele valitsuse liikmele ning osales rahvusvahelise õiguse ettevalmistamises kahe maailmasõja vahelisel ajal, oli Haagi kohtu põhikirja eelnõu raportöör. Juhatas 1948–54 avatud rahvusvaheliste suhete instituuti (ILERI). Suri 02.02.1955 Pariisis. (M.S.)
LARETEI, Heinrich Hansu p, kapten (1919).
VR II/3, nr 173/21.02.1920 4 jalawäe polgu patarei ülemale, alamkapten Heinrich Hansu p. LARETEI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 jaanuaril 1919 a., kus meie seisukohtade lähedale toodud waenlase kuulipildujad tabawa suurtüki tulega waikima sundisite ja roodudele wõimaldasite waenlase pealetungimise tagasilöömise.
Sündis 04.01.1892 (23.12.1891)
Pärnumaal Kaarli v Õisus kingsepa peres. Õppis Pärnus algkoolis, 1903–13 Pärnu gümnaasiumis ja 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Pärnu gümnaasiumi õpilasühingu Taim ja EÜS Põhjala liige. Sõjaväes juulist 1913 juulini 1914 vabatahtlikuna 24. välisuurtükiväe brigaadis Luugas. Lipnik juulist 1914. I MS ajal augustist 1914 juunini 1917 suurtükiväe ohvitserina Galiitsias ja Bessaraabias. Alamleitnant aprillist 1915, leitnant detsembrist 1915, alamkapten detsembrist 1916. Oli novembrist 1917 märtsini 1918 Petrogradi Eesti sõjaväelaste keskkomitee esimees ning augustini 1918 Eesti Komitees Petrogradis. VS ajal alates 09.11.1918 Narva ja ümbruskonna KL ülem, ühtlasi 4. jalaväepolgu ülema kt, määrati 21.11.1918 1. suurtükiväepolgu 3. patarei ülemaks, jaanuarist 1919 tagavarapatarei ülem. Kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Jaanuarist 1920 suurtükiväe tagavaradivisjoni ülem. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai Harjumaal Kohila v Pahkla m Kingu talu ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli maist 1923 EDSL esindajana II Riigikogu liige, hiljem asunikkude erakonnas III Riigikogu liige, detsembris 1924 KL propagandaosak juht, detsembrist 1925 juulini 1926 põllutööminister, juulist novembrini 1926 siseminister, novembrist 1926 maini 1928 saadik Moskvas, maist 1928 maini 1931 saadik Kaunases, maist 1931 oktoobrini 1933 välisministeeriumi poliitilise osak direktor, oktoobrist 1933 augustini 1936 välisministri abi, augustist 1936 augustini 1940 saadik Rootsis, Norras ja Taanis. Nõukogude võim vabastas ta ametist. Jäi Rootsi, olles Eesti seadusliku valitsuse esindaja. Oli Eesti Komitee, Balti Humanistliku Ühingu ning Eesti Rahvusfondi asutaja ja esimees, samuti Rootsi Eestlaste Esinduse asutaja ja aseesimees. Avaldas mälestused „Saatuse mängukanniks“ (Stockholm, 1970). Suri 03.04.1973 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: KR I kl (1936) ja V kl (1929), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl, VlO IV kl, GeR IV kl loorberioksaga, Rootsi PTO I kl jmt. Nimi tahvlil Pärnu Kuninga tn põhikoolis, Vaivara kalmistu mälestusmüüris ja välisministeeriumis. Abikaasa Alma, sünd Kollist (1895–1974), tütred Maimu (1920–2012) ja Käbi, sünd Alma (1922–2014). Tütar Käbi Laretei oli rahvusvaheliselt tuntud pianist. Vend lipnik Oskar Laretei langes Vabadussõjas 08.12.1918. (J.P.)
LARKA, Andres Jaani p, kindralmajor (1918).
VR I/1 nr 03/23.02.1920 Sõjawäe Ringkonna Ülemale Kindralstaabi Kindral-Major Andres Jaani p. LARKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.03.(21.02.)1879 Viljandimaal Kabala v Laeva k Saeveski talus möldri peres. Õppis 1889–91 Laeva valla- ja 1891–94 Pilistvere kihelkonnakoolis, 1894–98 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, 1900–02 Vilno sõjakoolis ja 1909–12 Peterburis Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Sakala liige. Septembrist 1899 vabatahtlikult sõjaväes, septembrist 1900 sõjakoolis. Alamleitnant novembrist 1902. Jaanuarist oktoobrini 1905 117. Jaroslavli jalaväepolguga Vene-Jaapani sõjas Mandžuurias, seejärel 113. Staraja Russa jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 40. jalaväediviisi vanemadjutant, novembrist 1915 5. Siberi korpuse käsundusohvitser, jaanuarist 1917 5. Amuuri-taguse jalaväediviisi staabiülem, märtsist detsembrini 1917 159. jalaväediviisi staabiülem. Leitnant oktoobrist 1906, alamkapten oktoobrist 1910, kapten novembrist 1914, alampolkovnik augustist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas ning Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ja Rumeenias. Jaanuarist märtsini 1918 Eesti suurtükiväe brigaadi formeerija ning ülem Haapsalus. Oli 24.02.–27.11.1918 Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi 28.02.–13.04.1918 Eesti sõjaväe ülem. Kindralmajor märtsist 1918. VS ajal alates 26.11.1918 peastaabi ülem, veebruarist 1919 jaanuarini 1925 sõjaministri abi, ühtlasi oli veebruarist oktoobrini 1919 tagavaravägede ülem, maist 1919 märtsini 1920 Tallinna garnisoni ülem, oktoobrist 1919 märtsini 1920 sõjaväeringkonna ülem ning oktoobrist 1919 jaanuarini 1925 sõjanõukogu liige ja 1919–20 Vabadussõja mälestusmärgi kavade läbivaatamise komisjoni esimees. Sai autasuks Harjumaal Saue v Voore m Voore talu, mis oli mõisasüda, müüs selle ära ning ostis 1930 Saue v Jõgisoo m vesiveski, mille müüs ära 1936. Lahkus sõjaväeteenistusest jaanuaris 1925, siirdus Šveitsi tervist ravima. Suvel 1928 ühines vabadussõjalaste liikumisega, jaanuarist 1930 augustini 1933 EVKL juhatuse esimees ja oktoobrist 1933 märtsini 1934 EVL keskjuhatuse esimees. Oli vabadussõjalaste esindajana üks neljast riigivanema kandidaadist aprillis 1934 toimuma pidanud valimistel, kuid 12.03.1934 kehtestatud kaitseseisukorraga keelustati vabadussõjalaste tegevus. Mais 1935 määrati sõjaringkonnakohtu otsusega üheks aastaks tingimisi vangi. Arreteeriti 07.12.1935 Tallinnas, mais 1936 mõisteti 15 aastaks sunnitööle vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest, vabanes amnestiaga detsembris 1937. Elas Nõmmel. Kohtuotsusega äravõetud teenetemärgid tagastati juunis 1939 ning kindralmajori aukraad ennistati juunis 1940. Oli Tallinna Jahimeeste Seltsi auliige (1928) ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.07.1940 Tallinn-Nõmmel. Suri 08.01.1943 Kirovi obl Malmõži vanglas. Nimi Kambja vabadussõjalaste sambal, tähis Järvamaal Türi v Saeveski veski varemete juures, kenotaaf Tallinna sõjaväe kalmistul VS kõrgemate juhtide memoriaalis ja Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus, Tallinnas Stenbocki majal ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, EPR III jrk (1921), EPR I/II (1928), KR I kl mõõkadega (1930), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Poola PR III kl ning Soome VRO II kl. Esimene abikaasa Blanche-Felicia, sünd Voichillo, lahutati 1916. Teine abikaasa Marianne-Leontine, sünd Ostrov (1894–1928), poeg Georg-Andres (1919–70, II MS ajal Saksa lennuväes, põgenes Saksamaale, hiljem asus Kanadasse). Kolmas abikaasa Helmi-Veronika, sünd Ostrov (1903–81, arreteeriti 1950, vabanes 1956), poeg Peeter-Jaak (1935). Vend Johannes Larka VR I/3, äi Mihkel Ostrov VR I/2. (J.P.)
LARKA, Johannes Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 1648/17.12.1920 Tallinna linna komandantuuri ohwitseri asetäitjale Johannes Jaani p. LARKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)02.1887 Viljandimaal Kabala v Laeva k Saeveski talus möldri peres. Õppis Pilistvere kihelkonna- ja Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, 1905–07 Tallinna Katariina II linnakoolis ja pedagoogikakursustel, 1911–12 Soomes Päivölä põllutöökoolis ja 1912–14 Mustiala kõrgemas põllutöökoolis. Oli 1908–09 Keila v Joa kooli õpetaja, töötas 1909–11 Tallinna tähtsate asjade kohtu-uurija juures, alates 1914 Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi teenistuses, korraldas karjakasvatuse ja põllumajanduse kursusi. 1914–15 Lääne maakonna agronoom ja vanem kontrollassistent, edasi põllumees Rae vallas. VS ajal alates 23.12.1918 Üksiku Ratsasalga ülem, veebruarist märtsini 1919 Saarte komandandi adjutant. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales Saaremaa mässu mahasurumises. Seejärel Tallinna ratsapartisanide salgas ning augustist 1919 Tallinna komandandi komando ülema abi ja laskeplatside komando ülema kt. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1923 detsembrini 1924 riigikontrolli tsiviilosakonnas. Ostis 1924 Harjumaal Saue v Voore m Liivavälja talu ning pidas samas äiale kuuluvat Koppelmanni talu. Oli riigikontrolli revident ja Vigala põllutöökooli õpetaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 18.11.1940 Koppelmanni talus ja mõistis märtsis 1941 surma. Lasti maha 10.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Lucie-Ellen, sünd Kutti (1903–93), lapsed Ernst (1924–95), Ellen (1926), Helmut (1932–2010) ja Silvia (1935). Vend kindralmajor Andres Larka VR I/1. (J.P.)
LARM, August Liiso p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1173/15.09.1920 9 jalawäe polgu weltweebli kt. August LARM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 mail 1919 a. Dreimanni ja Wene külade juures.
Sündis 04.11.(23.10.)1894 Pärnumaal Pöögle vallas. Õppis valla- ja 1908–11 Halliste kihelkonnakoolis. I MS ajal augustist 1915 186. tagavarapataljonis, 18. kütipolgus ja 206. tagavarapolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ukrainas, Valgevenes ja Dvinski all, sai suvel 1916 kahel korral haavata ja põrutada ning sattus 15.08.1916 vangi, kuid põgenes. Teenis novembrist 1917 veebruarini 1918 nooremallohvitserina 2. Eesti polgus. VS ajal alates 04.03.1919 Pärnu kaitsepataljonis, maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 23.06.1919 Engelhardshofi mõisa all põrutada. Vanemallohvitser aprillist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Aprillist 1920 1. roodu nooremohvitser. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Heimtali v Peetri krjm Talli talu. Edaspidi talunik. Heimtali vallavolikogu liige, 1924–30 vallavanema abi ja 1930–34 vallavanem ning 1939–40 Raudna vallavanema abi. Oli 1927–40 Heimtali VTÜ peamees, juhatuse liige ja laekur, kuni 1932 Asunike, Riigirentnike ja Väikekohapidajate Erakonna Heimtali osak juhataja, 1933–34 EVL Heimtali osak esimees, KL Sakala mlv keskmlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal 1941 Raudna vallavanema abi ja 1943–44 vallanõunik, 1942–44 valla põllumajandusjuht ning 1941–44 OK kompanii pealiku abi. Nõukogude võim arreteeris ta 15.11.1944 Talli talus ja mõistis 20 aastaks vangi. Suri 26.08.1946 Molotovi obl PonõšLagis. Kenotaaf Paistu kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: GeR IV kl. Abikaasa Hilda-Helene, sünd Pihelgas (1900–92), lapsed Selma (1921), Maimu (1923–2012), Elli-Amanda (1925), Uno (1929–2009), Kalev (1931–97), Villu (1936–2005), Ilme (1938), Silvia (1942) ja August (1944). (J.P.)
LAROCHE, Jules Alfred, Prantsuse diplomaat ja kirjanik.
VR III/1, nr 3177/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Jules LAROCHE, Prantsuse Vabariigi välisministeeriumi poliitiline direktor Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sünd 04.11.1872 Pariisis. Lõpetas kõrgkooli õigusteaduse alal. Oli 1898–1913 diplomaatilisel tööl Itaalias, alates 1918 välisministeeriumi keskadministratsioonis, kus teenis Euroopa osak asedirektorina, oli territoriaalse komisjoni liige ning 1919 lepingute redigeerimise komisjoni president kuni rahukonverentsini, millel temast sai üks põhilisi Versailles’ rahulepingu läbirääkijaid. Tema tegevuse tulemusena liideti Ungarile kuulunud Transilvaania Rumeeniaga. Oli 1920–26 äriliste ja poliitiliste tegevuste juht, 1924–26 Prantsusmaa välisministeeriumi poliitilise osak direktor, 1926–35 suursaadik Poolas ning 1935–37 aukonsul Belgias. Kirjutas mälestusi, kasutades pseudonüümi Jacques Sermaize. Suri 13.07.1961 Prantsusmaal Ille-et-Vilaine’i departemangus Dinardis. Teised autasud: Prantsuse ALO. (M.S.)
LARSEN, Alfred Lauritz, Taani alamleitnant (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1938/26.03.1920 Leitnant Alfred LARSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.05.1894 Taanis Hårbys. Lõpetas reaalkooli, õppis kaubandust ja 1916–17 sõjakoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 märtsini 1919 teenis 4. ja 17. pataljonis. Lipnik septembrist 1917, alamleitnant märtsist 1918, leitnant märtsist 1919. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii kuulipildujate rühma poolrühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Oli 1920–27 Assensis laevamaaklerifirma juhtivtöötaja, alates 1927 firma omanik. Suri 1964. Nimi Rõuges taanlaste mälestuskivil. (M.S.)
LARSEN, Hans Christian Lauritz, Taani reamees (1919).
VR II/3, nr 1948/26.03.1920 Lipnik Hans LARSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Pärit Kopenhaagenist. VS ajal alates märtsist 1919 reamehena Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 28.07.1919 Ostrovi all Smõkalovo küla juures. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Lipnikuks ülendamise kohta andmeid pole. Nimi Rõuges taanlaste mälestuskivil. (M.S.)
LARSSON, Alfred, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2767/25.05.1923 Sersant Alfred LARSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 veltveeblina 1. Soome vabatahtlike salga 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Elas 1924 Rootsis. Saatus teadmata. (M.S.)
LARVEN, Johannes-Alfred Hansu p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2637/26.08.1921 Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Johannes LARWEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Wedsaki küla juures.
Sündis 19.(07.)02.1890 Järvamaal Müüsleri vallas mõisatöölise peres. VS ajal alates 05.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis. Nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 üleajateenija Ratsapolgu 4. eskadronis. Vanemallohvitser septembrist 1920. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Koigi v Väike-Kareda m Lepasalu talu. Oli talunik. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal Kirovi kolhoosi põllutööline. Suri 18.08.1965 Paide raj Koigi külanõukogus. Maeti Järva-Peetri kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Alma (1914–76), tütar Virve (1951). (M.S.)
LASN, Hugo-Vilhelm Madise p, kapral (1919).
VR I/3, nr 2971/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu kapral Hugo LASSEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 24. mail 1919 a. Rantseni alevi all lahingus.
Sündis 12.04.(30.03.)1903 Pärnus Waldhofi vabriku ökonoomi peres. Õppis Viljandi reaalgümnaasiumis ja Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, siirdus skautide esimese rühmaga 03.01.1919 Viljandist rindele, märtsis 1919 jätkas õpinguid. Maist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodus 6. jalaväepolgu juures. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaal ning Põhja-Lätis. Juulist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoni 1. Viljandi roodus ning jätkas õpinguid. Kapral detsembrist 1919. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 sõjakooli 1. roodus, septembrist 1921 2. roodus. Läks 26.04.1922 Tallinnas sõjakooli kasarmus vabasurma. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Jaani koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
LASN, Juhan Juhani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1223/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johan LASN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Keeni mõisa juures.
Sündis 30.(18.)04.1896 Pärnumaal Sauga v Salme talu rentniku peres. Õppis Sauga vallakoolis, põllumees. I MS ajal augustist 1915 oktoobrini 1917 15. Siberi kütipolgus, novembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1920 Tallinna tagavarapataljoni vahiroodus. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai 1933 VR kavalerina Pärnumaal Halinga v Veskimäe talu. Oli 1937–40 KL Halinga mlvk rühmapealiku abi, EVL Pärnu-Jaagupi ja VRVÜ Pärnu osak liige. II MS ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Halinga vallas ja mõistis septembris 1946 kümneks aastaks vangi. Oli Sverdlovski obl ja Mordva ANSV laagrites, vabanes invaliidina septembris 1954. Elas Pärnus, oli ehitustööline. Suri 01.11.1981 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Elisabet, sünd Lilles (1902–90), tütred Aune (1929), Vaike (1931–33), Evi (1933), Vadme (1936) ja Helgi (1936–86). (A.K.)
LASS, Oskar Mardi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1463/08.10.1920 1 jalawäe polgu weltweeblile Oskar LASS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 dets. 1919 a. Kõrgesoo peal.
Sündis 05.05.(23.04.)1897 Harjumaal Peningi v Kiviloo m Varna talu pidaja peres. Õppis 1908–13 Nõmmküla ministeeriumikoolis. I MS ajal teenis 1916–18 2. Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 03.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. ja 5. roodus, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus, augustist 1919 veltveebli kt. Veltveebel detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 17.12.1919 Vääska küla all haavata. Maist 1920 3. roodu veltveebel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Peningi v Kiviloo m Matsi talu. Peningi vallavolikogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal talunik kuni kevadeni 1949, seejärel kolhoositööline. Suri 28.06.1968 Harju raj Kose kn Matsi talus. Maeti Kose kalmistule. Abikaasa Hilda, sünd Mill (1897–1987), lapsed Leopold (1923–66), Ella (1928–2009) ja Kalev (1937). (M.S., J.P.)
LASSANDER, Rafael Karli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2232/26.03.1920 Sõdurile Rafael LASANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.01.1902 Soomes Turu linnas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LASSEN, Hugo vt LASN, Hugo-Vilhelm Madise p.
LASSILA, Helge Emil Eliase p, Soome kapten (1940).
VR II/3, nr 2755/25.05.1923 Lipnik Helge LASSILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.07.1898 Soomes Pohjanmaa läänis Vimpeli vallas põllumehe peres. Lõpetas 1922 KL juhtide kursuse, 1926 ohvitseride kursuse, 1930 eksternina Ii ühiskooli ning 1930 ja 1935 kompaniiülemate kursuse. Teenis veebruarist 1916 27. jäägripataljoni 1. kompaniis. Osales I MS ajal Saksa idarindel Lätis Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguis. Soome VS ajal veebruarist 1918 Vaasas 4. jäägrirügemendi 8. pataljoni rühmaülema asetäitja, märtsist 1918 11. pataljoni kuulipildujakompaniis. Osales Viiburi vallutamisel ja Kilpisaari lahingus. Teenis 4. jäägripataljoni, hilisema 2. jäägripataljoni, Põhjala jäägripataljoni ning Kajaani sissipataljoni kuulipildujakompaniis ja septembrist 1918 3. kompaniis. Märtsis 1919 vabastati teenistusest. VS ajal aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.04.1919 Mustjõe juures haavata. Kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate kompanii ülem. Juunis 1919 liitus Aunuse ekspeditsiooniga, juulist augustini 1919 täienduspataljoni koolitusohvitser Sortavalas, seejärel Põhja-Ingeri rügemendi adjutant, septembrist 1919 kuulipildujaohvitser ja märtsist 1920 kuulipildujakompanii ülem. Osales Kirjasalo, Lehtokylä, Sahannotko, Lukkarinmäki, Lempaala ja Raasuli lahingutes. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1921 KL Karjalohja ja septembrist 1921 Vihti piirkonna kohalik ülem. Aprillis 1925 lahkus teenistusest. Jaanuarist 1926 augustini 1927 3. diviisi staabis staabiveebel ja väljaõppe allohvitser 3. jalgrattapataljonis, oktoobris 1927 KL Raahe piirkonna ja 1937 KL Lõuna-Häme piirkonna ülem. Talvesõjas 15. jalaväerügemendi kompaniiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 19.12.1939 Summas haavata. Oktoobrist 1940 KL piirkonnaülem. Jätkusõja ajal 2. ja 17. jalaväe väljaõppekeskuse pataljoniülem, oktoobrist 1942 vanem väljaõppeohvitser 24. jalaväe väljaõppekeskuses, oktoobris 1944 Põhja-
Uusimaa KL piirkonna käsutuses kuni reservi arvamiseni. 1945–46 Kestilä metskonnas raiejärelevaataja, 1946–47 koondise Keinäs autoosak juhataja ja hooldusülem, 1947 firma Suomen Autokauppa OY raamatupidaja, 1948–51 Pohja-yhtymä OY piirkonnainspektor, maist augustini 1952 ühingu Olympia Helsinki 1952 büroosekretär, seejärel ärimees Helsingis. Suri 06.06.1958 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III, IV ja IV kl. (M.S.)
LASSUS, Raoul de, USA leitnant.
VR I/3, nr 1999/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Raoul De LASSUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 23.08.1895. Osales I MS sündmustes. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Suri 20.07.1980 USAs New Orleansis. Maeti Louisiana Zachary Port Hudsoni riiklikule kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
LATS, Voldemar vt TUISK, Voldemar-Johannes Antoni p.
LATSARUS, Karl vt LAATSARUS, Karl Jaagu p.
LATVA, Mikko Micheli p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2076/14.05.1920 Pangadirektor M. LATWA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 14.04.1870 Soomes Laihia väikekohapidaja peres. Lõpetas 1894 Jyväskylä seminari. Töötas 1894–95 algkooliõpetajana Simos, 1895–96 Oulus ja 1896–1919 Poris ning 1901–02 Sortavala seminari harjutuskooli õpetaja kohusetäitjana. Oli 1898–1900 ajalehe „Kansalainen“ vastutav toimetaja, 1907 ajalehe „Satakunnan Sanomat“ vastutav toimetaja, elukindlustusühistu Henkivakuutusyhtiö Suomi agent, Pori vabatahtliku pritsimeeste ühingu ülem ning 1917–29 Tampere aktsiapanga Pori kontori direktor. Oli 1908–09 ja 1914–17 Noor-Soome Partei saadik parlamendis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes ja EAP esindaja Poris. Suri 20.07.1934 Poris. (M.S.)
LAUDAŃSKI, Stanisław Antoni Edwardi p, Poola kolonel.
VR I/3, nr 2668/02.06.1922 Polownik Stanislaw LAUDANSKY’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, wõttes osa wõitlustest meie ühise waenlase wastu Poola sõjawäes, esiteks polgu ülemana ja pärast juhtides sõja operatsioone Poola Kindralstaabi Walitsuse ülema kohusetäitjana, sellega kaasa mõjudes waenlase üle wõitu saada.
Sündis 25.02.1879. Teenis Poola-Nõukogude Vene sõja ajal Poola armee peastaabi 2. osakonnas. Tema mälestused „Relacja podpułkownika Stanisława Laudańskiego o formowaniu się I Korpusu Polskiego w Rosji“ on avaldatud väljaandes „Biuletyn Wojskowej Służby Archiwalnej“ v. 24 (2001 [2002]), 148–163. Läks vabasurma. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
LAUR, Anton Jaani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 262/11.06.1920 Kalewlaste Malewa reamehele Anton LAUR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Nowoloki küla all.
Sündis 25.(13.)02.1900 Narvas. Õppis algkoolis. Töötas treialina Narvas. VS ajal alates 17.04.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Kalevi Maleva tagavararoodus. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 16.07.1919 Fomkino küla all haavata. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi Maleva pataljoni 2. roodus, juulist 1921 5. jalaväepolgu Kalevi Maleva 2. roodus, augustist 1921 jaoülem. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Elas Narvas, siis Paides ja Tallinnas. Korduvalt karistati varguste eest, septembris 1924 mõisteti Paide-Rakvere rahukogu otsusega neljaks aastaks vangi. Elas seejärel Tallinnas. Suri 14.08.1965 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. (J.P.)
LAUR, Georg (sünd Georgi) Antoni p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 1622/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale, kapten Georg Antoni p. LAUR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)05.1895 Pärnumaal Koonga v Kalli k Kolgi talu pidaja peres. Õppis Koonga vallakoolis, 1909–13 Pärnu linnakoolis, 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas novembrist 1914 juunini 1915 õpetajana Pärnumaal Kalli Nedrema koolis. I MS ajal juunist 1915 178. tagavarapataljoni 8. roodus, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 129. Siberi küti tagavarapataljonis ja 288. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 jaanuarini 1918 111. Doni jalaväepolgus 13. roodu ja õppekomando nooremohvitser. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. Alamleitnant augustist 1917. VS ajal alates 26.11.1918 ohvitseride reservi 7. rühmas, jaanuarist 1919 6. jalaväepolgu 10. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 sama roodu ülem. Leitnant oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sattus 25.04.1919 Ruhja lähistel punaväe kätte vangi, kuid põgenes 28.04.1919 Võnnus ning tuli läbi rinde tagasi väeossa. Juunist 1920 6. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, augustist 1920 töökomando ülem. Alamkapten maist 1920, kapteniks ümber nimetatud veebruaris 1924. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni 2. roodu vanemohvitser, juulist 1921 6. jalaväepolgus, kus oli 6. pataljoni 3. ja 2. roodu ning taas 3. roodu ülema kt, augustist 1923 6. jalaväerügemendi 2. kompanii ülema abi, märtsist 1924 2. laskurkompanii 2. rühma ülem, oktoobrist 1924 7. jalaväerügemendi 4. kompanii rühmaülem, oktoobrist 1925 7. kompanii ülema kt, augustist 1926 5. kompanii ülema kt. Juulist 1927 KL Võrumaa mlv vaneminstruktor, juulist 1932 Sakalamaa mlv nooreminstruktor. Septembris 1935 vabastati teenistusest. Seejärel Kiviõlis tööline. Saatus teadmata. Teised autasud: StO III kl. Abikaasa Jevdokia, sünd Zuravljova (1902–67), tütar Valentina (1921–88). (J.P.)
LAURAMO (sünd LAGERQVIST), Ludvig, Soome lipnik (1919).
VR I/3, nr 2791/25.05.1923 Lipnik Ludwig LAGERQWIST’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabis, alates aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
LAURÉN, Alfred Albin, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1805/26.03.1920 Rühma juhatajale A. LAUREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Paimos. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 18.03.1919 Vastseliina lähistel haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
LAURENT-CHRISTENSEN, Axel, Taani arst.
VR I/3, nr 2442/26.03.1920 Daani ambulantsi arstile Dr. Axel LAURENT-CHRISTENSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigetele sõduritele arstiabi andmisel.
Sündis 27.04.1895 Taanis Slangerupi lähistel Hjørlundes. Lõpetas ülikooli. Töötas 1917–19 assisteeriva arstina haiglas. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii arst ja juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr abiarst. 1922 cand. med., 1922–23 assisteeriv arst, 1923–26 Gröönimaal Egedesmindes jaoskonnaarst, 1927–30 asendus- ja abiarst mitmes Taani haiglas, 1930–36 jaoskonnaarst Gröönimaal, 1948–50 uuesti Gröönimaal, 1950–55 meditsiiniohvitser Kanadas Aklavikis, 1955–63 vanemarst USA haiglates, eraarst 1963 Haitil, 1964 Texases ja alates 1967 Taanis Århusis. Suri 20.03.1968 Århusis. Nimi Rõuges taanlaste sambal. (M.S.)
LAURIKAINEN, Yrjö Antero (Antti), Soome lipnik (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 2136/26.03.1920 Sõdurile Yrjö LAWIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses.
Sündis 14.12.1898 Soomes Karjalas Ruskeala vallas. Õppis soome gümnaasiumis Peterburis. Õpetaja (teisal üliõpilane). Elas Niittylahtis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis rühmaülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel. Langes 18.02.1919 Luxenhofi mõisa ligidal. Maeti Helsingi Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSi majas ja Tori kirikus. (M.S.)
LAURIKKALA, Samuli Samuli p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1750/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Samuli LAURIKKALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.05.1892 Soomes Oulu läänis Pyhäjärvis asuniku peres. Soome VS ajal teenis 1. grenaderirügemendis allohvitserina. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Suri 24.01.1926 Pyhäjärvis. (M.S.)
LAURITS, Karl-Johann Juhani p, kapten (1920), kolonel (1933).
VR II/3, nr 1425/08.10.1920 9 jalawäe polgu kaptenile Karl LAURITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Lemsalu linna all.
VR II/2, nr 2824/18.02.1925 hinnates vahvust, mis major Karl LAURITS Eesti Vabadussõjas üles näidanud 9. jalaväepolgu II pataljoni ülemana 19. novembril 1919 a. Narva rindel Aleksandrovskaja Gorka – Kalmotka rajoonis ja Dubrovka Annenskaja liinil 9.–30. detsembrini 1919 a. vaenlase pealetungide tagasilöömisel.
Sündis 01.03.(18.02.)1892 Pärnumaal Tõstamaa v Mätta talu pidaja peres. Õppis Tõstamaa valla- ja Tarva ministeeriumikoolis, Peterburis pedagoogilistel kursustel, 1915 Pihkva lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1933–35 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal augustist 1914 354. Liivimaa družiinas, juunist 1915 429. Riia jalaväepolgus, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 521. družiinas, septembrist 1916 542. Lepeli jalaväepolgu 9. roodu ja õppekomando ülem, juunist 1917 7. roodu ja juulist 1917 1. pataljoni ülem. Alamleitnant augustist 1917, leitnant detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia all. Septembrist 1917 12. armee staabi Eesti sõjaväelaste komitee esimees, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esindaja põhjarinde staabis. Veebruarist novembrini 1918 Tõhela vallakooli õpetaja. VS ajal alates 16.11.1918 Pärnu KL ülem, määrati 08.12.1918 Pärnu linna komandandiks, aprillist 1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodu ülem, maist 1919 9. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Alamkapten oktoobrist 1919, kapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Harjumaal Triigi v Triigi talu, mis oli mõisasüda. Aprillist 1920 märtsini 1921 Eesti politsei peavalitsuse ülem, aprillist 1921 kindralstaabi valitsuse 2. osak B jsk ülem, juulist 1921 3. osak ülem, augustist 1924 kindralstaabi 2. osak B jsk ülem, augustist 1927 2. osak ülema kt, jaanuarist 1928 ülem, juunist 1929 kaitsevägede staabi 2. osak ülem, ühtlasi oktoobrist 1927 SÜÕ ajutine õppejõud. Major 1923, kolonelleitnant 1928, kolonel 1933. Aprillist 1934 2. diviisi staabiülem, juulist 1934 Eesti kaitseväe esindaja Prantsusmaal ja Belgias, detsembrist 1935 Soomusrongirügemendi ülema kt, ühtlasi Tapa garnisoni ülem, septembrist 1936 Kõrgema Sõjakooli ülema kt, detsembrist 1938 ülem, novembrist 1939 SÜÕ ülem. Korduvalt SMÜ ja VOK juhatuse ning Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali Komitee ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.09.1940 Tallinnas ja mõistis aprillis 1941 surma. Lasti maha 29.06.1941 Tallinnas. Kenotaaf Harjumaal Jüri kalmistul, nimi tahvlil Tõhelas Mätta talus, Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, EPR III jrk (1921), KR III (1936) ja V kl (1930), Läti KTO III kl, Leedu GO III kl, Poola PR III kl, Prantsuse ALO IV kl, Rootsi MO III kl, Rumeenia KO III kl ning Soome VRO III kl. Abikaasa Maria, sünd Kangur (1896–1981, küüditati 1941, põgenes Eestisse 1946, arreteeriti 1949, vabanes 1958), tütar Naima (1921–91, küüditati 1941, põgenes Eestisse 1947, arreteeriti 1949, vabanes 1955) ja poeg Orm (1924–99, küüditati 1941, põgenes Eestisse 1946, arreteeriti 1947, vabanes 1956). (J.P.)
LAURITS, Paul (sünd Pavel) Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 270/11.06.1920 9 jalawäe polgu 5 roodu kapralile Paul Jaani p. LAURITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Bulleni lahingus 20 juunil 1919 a. 30 juunil 1919 a., Koiwa jõe ääres ja 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 07.04.(26.03.)1897 Pärnumaal Taali v Sindi vabriku töölise peres. Õppis kihelkonnakoolis, töötas 1918 kingsepana Sindi vabrikus. I MS ajal 1916–18 Kroonlinna suurtükiväes. VS ajal alates 02.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodus, juunist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste all, Lätimaal ja Narva rindel, sai 17.12.1919 Dubrovka küla juures haavata. Aprillist 1920 2. roodus kaprali kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Töötas 1920–26 VSÜ Tallinna õppetöökojas kingsepana ja 1927–53 saapavabrikus Union, hiljem oli Kommunaari stantsija ning ehitus-montaaživalitsuse tööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 16.11.1957 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Marie, sünd Ostrov (1897–1990), tütar Silvi (1931). (A.K.)
LAURSON, August Jaagu p, kapral (1920).
VR II/3, nr 2629/26.08.1921 Scouts polgu reamehele August LAURSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 23 augustil 1919 a. Gorjõnowa küla juures.
Sündis 16.(04.)09.1885 Viljandimaal Viljandi v Kivistikus rentniku peres. Õppis Viljandi vallakoolis. I MS ajal 8. Siberi kütipolgus. VS ajal vabatahtlikult alates 23.12.1918 Scouts väeosa A company’s, juulist 1919 kuulipildujate company’s, septembrist oktoobrini 1919 pataljoni püssimeister, jaanuarist 1920 kuulipildujate roodu varahoidja. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 07.06.1919 Pihkva all Velikaja jõe ääres haavata. Märtsist 1920 üleajateenijana Scouts polgu varahoidja staabikomando sõjariistade laos, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi Maleva pataljoni Scouts roodus instruktor, maist 1921 pataljoni kuulipildujate roodu rühmaülem, juulist 1921 2. kuulipildujate rühma ülem. Veebruaris 1922 lahkus teenistusest. Suri 23.12.1924 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Kams (1891). (J.P.)
LAURSON, Leo (sünd Leopold) Peetri p, kapten (1919).
VR I/3, nr 2652/02.11.1921 Endisele sõjawäe esitajale Soomes, kapten Leo Peetri p. LAURSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud sõjawäe esindajana Soomes.
Sündis 02.02.(21.01.)1897 Tartumaal Suure-Konguta v Kobilu külas talupidaja peres. Õppis Vastse-Kuuste ministeeriumikoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1915 Tšugujevi sõjakoolis, 1918 Petrogradi ülikoolis (ei lõpetanud) ja 1926–28 Riia kaubandusinstituudis. Osales I MS sündmustes juunist 1915, läkitati sõjakooli. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 2. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 479. Kadnikovski jalaväepolgus, jaanuarist 1917 727. Novoselenginski jalaväepolgus. Alamleitnant juulist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia, Vilno ja Dvinski rindel, sai Dvinski all gaasimürgituse ja 18.07.1917 Riia all Üksküla juures haavata ning oli novembrini 1918 Petrogradis ohvitseride laatsaretis ravil. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservis, saadeti 21.12.1918 sideohvitserina Soome, veebruarist 1919 ülemjuhataja staabi, novembrist 1919 Eesti sõjaväe esindaja Soomes. Kapten septembrist 1919. Juulist 1920 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, augustist 1920 2. osak A jsk ülema abi. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Detsembrist 1921 augustini 1925 välisministeeriumis Berliini saatkonna kantseleiametnik ja 2. sekretär, pressiatašee ja ETA esindaja Moskva saatkonnas ning informatsioonibüroo 1. sekretäri kt. 1926–29 Riias Ameerika infoagentuuri esindaja ja korrespondent, 1930–34 Helsingis Argentina peakonsulaadi sekretär ning ametis Tšiili ja Peruu konsulaadis, 1934–40 Hispaania konsulaadi sekretär Tallinnas. Oli 1925 KL Tallinna mlv 4. mlvk pealiku abi, 1935–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Juulis 1940 taotles Hispaania kodakondsust, et lahkuda Eestist, kuid augustis 1940 lasi Nõukogude võimul end värvata ja septembri algul 1940 saadeti Soome. Loobus koostööst ja põgenes Rootsi. Töötas Stockholmi tehnikaülikooli raamatukogus hispaania ja vene keele lektorina ning politseis tõlgina. Eesti Komitee asutajaliige 1944, Stockholmi Eesti Seltsi esimees. Siirdus 1949 Argentinasse, oli keskkoolides keeleõpetaja. Buenos Airese Eesti Seltsi liige ning ajalehe „Kauge Kodu“ toimetaja. Suri 20.04.1972 Buenos Aireses. Maeti Moróni surnuaiale Buenos Aireses. Nimi tahvlil välisministeeriumis. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning GeR IV kl loorberioksaga. Abikaasa Militza, esimeses abielus Pasternak, sünd Januškovski (1897), lahutati 1933. (J.P.)
LAUS, Hain (ka Heino) Juhani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1215/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Ain LAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue-Kalischi küla juures.
Sündis 06.01.1890 (25.12.1889) Saaremaal Sandla v Nässuma külas Lauri vabadikuperes, hiljem asuti sama küla Kõltsu tallu. VS ajal alates 13.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus, novembrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pihtla v Tõlluste m Tänava talu. Oli KL Saaremaa mlv ning II MS ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.12.1944 Tänava talus. Suri 16.04.1945 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Mari, sünd Teras (1888–1960), lapsed Aksel (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes Sinimägedes) ja Pauliine (1930). (A.K.)
LAUTER, Predik Jaani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 129/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Priidik Jaani p. LAUTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Äksi, Tapa, Tartu ja Sangaste lahingutes 9, 13 ja 29 jaanuaril 1919 a.
Sündis 02.02.(21.01.)1884 Läänemaal Valgu v Paisumaa k Mätiku talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 suurtükiväes vanemallohvitser. Elas ja töötas teenijana 1918 Haimre v Kasti külas. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 patareis. Veltveebel maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Haigestus juulis 1919, septembrist 1919 lubati koju puhkusele. Suri 07.01.1920 kodus Velise vallas kopsupõletikku. Maeti Märjamaa kalmistule. Nimi Märjamaa Võiduväraval. Vallaline. (A.K.)
LAVIKKA, Juhana Taneli p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1808/26.03.1920 Rühma juhatajale Jussi LAWIKKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.09.1897 Soomes Savitaipale vallas põllumehe peres. Õppis algkoolis. Oli põllutööline. Soome VS ajal jaanuarist juunini 1918 3. Lõuna-Savo rügemendi Savitaipale pataljonis, osales Taavetti, Taipalsaari, Savitaipale ja Huopaneni jõe lahingutes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Augustist 1919 veebruarini 1921 teenis merepataljonis sanitaar-nooremseersandina. Seejärel tehasetööline, hiljem masinamontöör, tööriista- ja masinalukksepp ning vahetusmeister ja töödejuhataja. Oli 1918–28 Savitaipale KL ja aastast 1931 Voikkaa merekaitseliidu liige. Talvesõjas detsembrist 1939 aprillini 1940 masinatehase Kymin OY mürsutreikojas. Suri 27.05.1969 Valkealas. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. (M.S.)
LAVONIUS, Wilhelm Alexander Wilhelmi p, Soome poliitik.
VR I/2, nr 2501/14.05.1920 Direktor W. A. LAVONIUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 22.06.1874 Helsingis kohtuniku peres. Õppis 1892–94 Helsingi ülikooli ajaloo- ja keeleteaduskonnas. Aastast 1894 elukindlustusühistu Henkivakuutusyhtiö Suomi kontoriametnik, 1894–97 laekur, 1897–1902 kindlustusajakirja „Vakuutuslehti“ toimetaja, 1898–1903 kirjastuse Otava tegevjuht, 1904–06 Soome tarbijate kooperatiivide liidu tegevjuht ja 1906–16 juhatuse liige, aastast 1906 ühistu Henkivakuutusyhtiö Suomi tegevjuht, 1907–09 Soome Panga järelevalveorgani liige ja 1920–24 esimees, 1917–18 toiduameti juhataja. Aastast 1918 Ali-Sökö talu omanik Espoos. 1905–06 Helsingi linnakodanike seisuse esindaja maapäeval. VS ajal Rahvusliku Eduerakonna esindaja EAPs. Oli 1925 presidendi valijamees. Helsingi linnavolikogu liige. Suri 11.03.1932 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO III kl. (M.S.)
LAVRENTJEV, Egor, reamees (1919).
VR II/3, nr 872/01.09.1920 Katschanowi pataljoni reamehele Egor LAWRENTJEW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 ja 15 oktoobril 1919 a. Djadno küla all.
Sündis 1893. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Elas 1919 Katšanovo v Kotovo külas. VS ajal alates 10.06.1919 reamehena Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni sidekomando telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Mais 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
LEE, Mardo (kuni 1937 LIINEV, Rudolf-Georg) Kareli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 747/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele Rudolf Karli p. LIINEW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 24 detsembril 1918 a. Kolga küla juures ja 30 detsembril 1918 a. Loo mõisa all.
Sündis 13.(01.)01.1897 Narvas. Õppis Narva linnakoolis. I MS ajal sõjaväes. Oli 1918 Narvas moosekant. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikuna 4. jalaväepolgu 4. roodus, veebruarist 1919 muusikakomandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Augustist 1920 septembrini 1924 üleajateenijana sõjaministeeriumi orkestris klarnetimängija. Seejärel töötas Tallinnas maalrina ning suvel mängis Narva-Jõesuu orkestris. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.01.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Vallaline. (A.K.)
LEEDMAA (kuni 1936 LEHMANN), Villem Matsi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2849/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu reamees Villem Mardi p. LEMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 25. märtsil 1919 Plaani kiriku juures.
Sündis 02.02.(21.01.)1887 Harjumaal Maidla vallas. Õppis vallakoolis. Tööline Kohila v Tohisool. VS ajal alates 21.02.1919 ratsapolkude tagavaraeskadronis, viidi 11.03.1919 üle 1. ratsapolgu 1. eskadroni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.04.1919 Riia-Pihkva kiviteel Sakuti küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kohila v Tohisoo m Tänavaotsa talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal põllutööline ja kolhoosnik Lohu kn Vambola kolhoosis. Suri 10.02.1954 Rapla raj Kohilas. Maeti Hageri kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Kulberg (1891), lapsed Rudolf (1922) ja Leida (1935). (M.S.)
LEEMAN, Boris (ka Boris-Jakob, sünd Jaagup) Juhani p, alamkapten (1919), major (1934).
VR II/3, nr 1358/15.09.1920 1 Ratsa polgu alamkaptenile Boris LEEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 mail 1919 a. Alt-Schwaneburgi jaama ja alewi waldamisel.
Sündis 03.04.(22.03.)1893 Harjumaal Anija v Härmakoosu külas talupoja peres. Õppis Anija valla-, Kiiu ministeeriumi- ja 1909–14 Tallinna kaubanduskoolis, 1915 eksternina gümnaasiumis Novgorodis, 1916 Oranienbaumi lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1924–25 sõjaväe majanduskursustel, 1925–26 Tartu linna õhtugümnaasiumis, 1932 kompaniiülemate kursustel ning 1926–30 ja 1938 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige. Töötas juulist 1914 augustini 1915 Tallinna talurahva põllupangas ametnikuna. I MS ajal septembrist 1915 vabatahtlikuna kaardiväe Kürassiiripolgu marsiroodus, detsembrist 1915 polgu 2. eskadronis, aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 132. tagavarapolgus, novembrist 1916 kursustel 12. armee korpuse staabis, detsembrist 1916 655. Dragomirtšenski jalaväepolgus ratsa- ja jalaluurekomando ülem, novembrist 1917 253. Perekopi jalaväepolgus. Alamleitnant vanusega aprillist 1917, leitnant vanusega augustist 1917. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 13.07.1917 Novitsa küla juures haavata. Detsembrist 1917 Viljandis formeeritava Eesti ratsapolgu 3. eskadroni ülem. Veebruarist aprillini 1918 2. eskadroni ülem. VS ajal alates 15.11.1918 KL ratsaosakonnas, novembrist 1918 Ratsapolgu 1. eskadroni, detsembrist 1918 2. eskadroni nooremohvitser, jaanuarist 1919 2. eskadroni ülema kt, märtsist 1919 1. eskadroni ülem, ühtlasi juulist 1919 polgu kohtu esimees. Alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 10.02.1919 põrutada. Sai autasuks Tartumaal Luunja v Luunja-Vanamõisa krjm Ojasilla talu, müüs selle 1928 ära. Jätkas Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) 1. eskadroni ülemana, maist 1924 rügemendi majandusülem, märtsist 1926 1. eskadroni ülem, aprillist 1927 suuskratturite eskadroni ülem, märtsist 1928 3. eskadroni ülem. Aprillist 1932 Allohvitseride Kooli õppeeskadroni ülema kt, detsembrist 1932 ülem. Oli korduvalt sõjaringkonnakohtu liige, Ratsarügemendi ohvitseride kogu esimees ja rügemendi kohtu liige ning Kõrgema Sõjakooli õppejõud. Tartu EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. Kapten 1923, major 1934. Arreteeriti 13.12.1935 Tallinnas, mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 15 aastaks sunnitööle, vabanes amnestiaga mais 1938. Töötas Tartu ühispangas. Kohtuotsusega võetud teenetemärgid tagastati juunis 1939 ning majori aukraad ennistati juunis 1940. Siirdus veebruaris 1941 järelümberasumise korras Saksamaale. Saksa ajal naasis Eestisse, töötas Tartus politseitõlgina. Märtsist 1944 5. piirikaitserügemendi 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Peipsi ja Emajõe rindel. Põgenes sügisel 1944 Rootsi, oli arhiivitööl. Siirdus 1949 Kanadasse, töötas Ryerson Polytechnical Institute’i ja Canada Life Assurance Company ametnikuna. Oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu asutaja ja esimees ning Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas liige. Suri 09.04.1986 Torontos. Maeti Toronto Peetri kiriku mälestusmüüri. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO IV kl, StO III kl, GeR IV kl loorberioksaga, Läti KTO IV kl, Belgia KO IV kl ning Rootsi MO IV kl. Esimene abikaasa Ida-Hedvig, sünd Sõrra (1900–52). Teine abikaasa Herta-Elfriede, sünd Rumessen (1906–88). (J.P.)
LEEMANN, Herbert vt LEMANN, Herbert-Michael Jüri p.
LEEMANN, Villem vt LEEDMAA, Villem Matsi p.
LEEPER, Reginald Wildig Allen Alexandri p, Briti riigiametnik ja diplomaat.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa saatkonna 1. sekretär Allen LEEPER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 25.03.1888 Austraalias Sydneys rektori peres. Õppis gümnaasiumis ja Melbourne’i Trinity kolledžis ning Oxfordi New kolledžis Inglismaal. Töötas välisministeeriumi teabebüroo infoosakonnas, I MS lõpust poliitilise teabe osakonnas, aastast 1938 Briti poliitilise teabe osak juht. Oli 1923–24 Briti saatkonna 1. sekretär Varssavis, 1924 Riias, 1925 Konstantinoopolis ja 1927–29 Varssavis, 1943–46 suursaadik Kreekas ja 1946–48 Argentinas. 1934 Briti Nõukogu asutaja. Suri 02.02.1968. Teised autasud: Briti IO I ja III kl ning MGO II ja III kl. (M.S.)
LEES, Alexander, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2437/26.03.1920 Leitnant Alexander LEES’ile, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 15.03.1892. VS ajal Briti kuninglikus lennuväes, osales lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. 1939 arvati reservi. Osales II MS ajal lahingutes Briti kuningliku lennuväe vabatahtlike reservis. Langes 24.03.1944 Saksamaal. Maeti Berliini Charlottenburg-Wilmersdorfi Briti sõjaväekalmistule. (M.S.)
LEESMENT (kuni 1911 ka LISMENT), Hans Karli p, diviisiarst (1918), sanitaarkindralmajor (1933).
VR III/2, nr 484/10.08.1920 Eesti Punase Risti Peawalitsuse esimehele, Dr. Hans LEESMENT’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 13.(01.)02.1873 Pärnumaal Vanamõisa v Reitle (ka Lüütre, Rüütli) talu pidaja peres, hiljem asuti Lanksaare tallu. Õppis Jäärja-Veelikse valla- ja Pärnu kreiskoolis, Pärnu gümnaasiumis, 1893–99 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning 1902–04 Berliinis, Prantsusmaal ja Peterburis. EÜSi liige alates 1893, oli 1898 seltsi abiesimees ja esimees, alates 1908 korp! Fraternitas Estica liige, 1932 selle auvilistlane. Töötas 1900–04 arstina Pärnus. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Oli 1906–07 Tartu ülikooli naistekliiniku assistent, 1907 Pensa kubermangu naiste- ja sünnitusosakonna arst, 1908–14 Tallinnas eesti arstide erakliiniku ning Punase Risti haigla naisteosak juhataja ja kooliarst. I MS ajal 1914–17 arst, osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu, sai 02.08.1916 Galiitsias põrutada. Juunist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgu ja Eesti diviisi vanemarst. Riiginõunik (resp. polkovnik) detsembrist 1917. VS ajal alates 21.11.1918 1. diviisi arst, märtsist 1919 suveni 1940 Eesti Punase Risti peavalitsuse esimees, hiljem president. Maist 1922 jaanuarini 1929 Tallinna sõjaväe keskhaigla konsultant. Veebruarist 1933 novembrini 1940 teenistuses kaitseväe tervishoiuvalitsuse konsultandina, ühtlasi maist 1933 kaitseväe tervishoiukomitee liige. Sanitaarkolonel 1923, sanitaarkindralmajor 1933. Oli Asutava Kogu ning I ja III Riigikogu, 1938–40 Riiginõukogu, 1925–40 Riikliku Tervishoiu Nõukogu ja 1925–40 Rahvusvahelise Punase Risti Liiga Nõukogu liige, 1927–40 Eesti Noorte Punase Risti esimees, 1929–40 Rahvusvahelise Sotsiaalkomitee Eesti sektsiooni, 1932–40 Ühisabi ja Tallinna Eesti Arstide Seltsi esimees, Tallinna Skautide Maleva auvanem ja Eesti Punase Risti Seltsi auliige, 1900–03 Pärnu Endla seltsi ja 1910–22 Tallinna Estonia seltsi juhatuse liige ja 1931–32 EVKL juhatuse abiesimees, VRVÜ Tallinna osak, seltsi 1. Eesti Polk, Eesti-Rootsi Ühingu ja Eesti-Rumeenia Ühingu liige. Sügisest 1941 ERÜ abipresident, 1942–44 ERÜ sanitaarala juht. Suri 26.08.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR I/I (1927), KR II kl (1930), Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Poola PR II kl jmt välismaised teenetemärgid. Abikaasa Ella-Marie-Julie, sünd Pritzon (1881–1944), pojad Hans-Erik (1904–35), Leonhard-Georg (1907–96) ja Ilmar-Karl (1908–86). (J.P.)
LEESMENT, Peeter vt KADARIK, Peeter Juhani p.
LEETMAA (kuni 1935 LETTERMANN), Ado Ado p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 778/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 wanemale alamohwitserile Ado LETTERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919. Uus diplom nr 2803 väljastati 29.01.1924.)
Sündis 10.03.(26.02.)1889 Pärnumaal Käru v Sauoja talus. Õppis kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–18 kaardiväe Jäägripolgus. VS ajal alates 18.12.1918 6. jalaväepolgu 10. roodus, jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 kuulipildujate roodus. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser maist 1919 ja vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant veebruarist 1940. Pidas Järvamaal Käru v Sauoja talu. Nõukogude võim arreteeris ta 22.02.1945 Käru vallas ja mõistis augustis 1945 20 aastaks vangi. Suri 14.08.1947 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anna, sünd Eheland (1902–81), poeg Lembit (1925). (A.K.)
LEETS, Georg (kuni 1938 Georgi) Aleksandri p, alamkapten (1919), kolonel (1930).
VR II/3, nr 518/17.08.1920 1 suurtükiwäe polgu 5 patarei leitnandile Georg LEETS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 jaanuaril 1919 a. Kärstna mõisa all.
VR I/3, nr 2589/02.11.1921 2 suurtükiwäe polgu ülema abile, kapten Georg Aleksandri p LEETS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.08.(27.07.)1896 Pärnumaal Seli vallas Pootsi-Kõpu õigeusu koguduse preestri peres. Õppis 1905–08 Pootsi-Kõpu õigeusu koolis, 1908–15 Pärnu gümnaasiumis, 1915–16 Petrogradi 12. gümnaasiumis, 1916–17 Pauli sõjakoolis, 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–24 informatsioonikursustel ja 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal juunist 1916 vabatahtlikuna 7. suurtükiväe brigaadi 5. patareis, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 7. suurtükiväe brigaadi 5. patareis, juulist 1917 brigaadi gaasikaitse juht, septembrist 1917 brigaadi 2. divisjoni adjutant ja novembrist 1917 jaanuarini 1918 brigaadi 5. patarei vanemohvitser. Alamleitnant oktoobrist 1917. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägedega, sai 15.03.1917 põrutada ning 21. ja 24.07.1917 kergelt haavata. Teenis jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus Viljandis. Elas Saksa ajal Viljandimaal Tuhalaanes. VS ajal alates 14.11.1918 Paistu kihelkonna KL ülem, määrati 25.11.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patarei nooremohvitseriks. Veebruarist 1919 5. patarei vanemohvitser ja majandusülem, märtsist 1919 2. suurtükiväepolgu 3. patarei ülem, augustist 1919 välipatarei nr 9 ülem. Leitnant maist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai VS esimese ohvitserina haavata 28.11.1918 Narva all. Sai autasuks talu. Juunist 1920 2. välja suurtükiväe divisjoni, jaanuarist 1921 2. suurtükiväepolgu (novembrist 1922 rügement) ülema abi, märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe ülem. Kapten oktoobrist 1920, major 1924, kolonelleitnant 1926, kolonel 1930. Novembrist 1934 Tartu kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) ülem, detsembrist 1934 ühtlasi Tartu garnisoni ülem, novembrist 1939 suurtükiväe inspektor ja sõjanõukogu liige. Ühtlasi tegutses 1932–40 Kõrgema Sõjakooli suurtükiväe õppeala juhatajana. Oli Teise Suurtükiväepolgu ja I Kindluse Raske Suurtükiväe Divisjoni Jäädvustamise Seltsi esimees, SMÜ, Eesti Laskurliidu, filateeliaseltsi Estonia, Narva Ajaloo Seltsi, Jahimeeste Seltsi ning VRVÜ Narva, Tartu ja Tallinna osak liige. Tal oli väärtuslik ajalooliste relvade kogu, avaldas sõjandusteemalisi raamatuid. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi suurtükiväe ülem, juunist 1941 Dzeržinski-nimelise sõjaväeakadeemia kursustel Moskvas. Nõukogude võim arreteeris ta 28.06.1941 Gorohhovetsi õppelaagris ja mõistis mais 1943 kümneks aastaks vangi, oli Norilski GorLagis, kust vabanes juunis 1951. Edasi asumisel Norilskis, töötas raamatupidaja ning inseneri-ökonomistina Norilski mäemetallurgiakombinaadis. Augustis 1956 rehabiliteeriti, septembris 1957 tagasi Eestis. Töötas 1965–73 vanemteadurina Tallinna linnaarhiivis, koostas uurimusi ja monograafiaid, oli sõjateadusliku ühingu liige. Suri 18.10.1975 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistule Nevski surnuaia ossa. Nimi Norilskis Laama järve ääres Balti ohvitseride sambal ning tahvlil Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Kirjutanud raamatud „Kuidas algas Vabadussõda 15 aasta eest: Narva lahing 28. novembril 1918“ (Narva, 1933), „Vabadussõja algus. Narva lahing 28. novembril 1918“ (Tartu, 1939) ja „Абрам Петрович Ганнибал“ (Tallinn, 1980) ning käsikirja „Kindral von der Goltzi saksa väegrupi purustamine Baltikumis suvel 1919. aastal“ (Tallinn, 1969). Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1934), Vene AnO III kl, StO III kl ja GeR IV kl loorberioksaga ning Poola PR III kl. Esimene abikaasa Hildegard-Alma-Lilli, sünd Vigandt (1901–75), lahutati 1930, lapsed Benita (1921) ja Aleksander (1926–81, oli II MS ajal Saksa ja Soome armees, arreteeriti 1947, vabanes 1961). Teine abikaasa Irene, sünd Lebedev (1908), tütar Airi (1935). Vend Nikolai Leets VR II/3. Vend Sergei hukati vangistuses Sverdlovski oblastis, vend Aleksander oli Norilski vangilaagris, onu oli kindralmajor Dimitri Lebedev. (J.P.)
LEETS, Nikolai Aleksandri p, kapral (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 28/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 3 batarei reamehele Nikolai Aleksandri p. LEETS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Gorowezarowa ja Schumilkina külade all.
Sündis 17.(04.)12.1903 Läänemaal Paadrema v Paadrema õigeusu koguduse preestri peres. Alates 1914 elas pere Viljandimaal Tuhalaanes. Õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonna- ja 1923–24 Allohvitseride Koolis. VS ajal alates 27.04.1919 vabatahtlikult 2. suurtükiväepolgu 3. patarei ratsaluurajate komandos, septembrist 1919 välipatareis nr 9. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 09.05.1919 Saaluse mõisa all haavata. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Harjumaal Anija m Põldmäe talu. Juulist 1923 septembrini 1924 üleajateenija Allohvitseride Kooli õppepatareis. Nooremallohvitser 1924. Augustis 1925 vabastati teenistusest. Pidas Põldmäe talu. Suvel 1941 OK Anija v Kehra rühma ülem, sügisest 1941 Eesti abipolitsei 1. kompaniis, siis vabatahtlikult 659. idapataljonis, võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Venemaal. Langes 16.07.1943 Volhovi all. Maeti Malovodskoje kangelaskalmistule. Kenotaaf Raasiku kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Saksa RR II kl. Abikaasa Agathe, sünd Aguraiuja (1899–1967), lapsed Eugenia (1927–2008), Viktor (1929), Boris (1930) ja Nikolai (1933). Vend kolonel Georg Leets VR I/3, II/3. Vend Sergei hukati vangistuses Sverdlovski oblastis, vend Aleksander oli Norilski vangilaagris, onu oli kindralmajor Dimitri Lebedev. (J.P.)
LEETUS, Karl (sünd Kirill) Andrese p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1111/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile Karl LEETUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 jaanuaril 1919 a. Pedeli mõisa all ja 21 juunil 1919 a. Pakode kõrtsi juures.
Sündis 04.09.(23.08.)1892 Võrumaal Karula v Puusmetsa talu pidaja peres. Õppis Vana-Antsla vallakoolis. Teenis alates 1913 sõjaväes. I MS ajal võttis osa lahingutest, ülendati vanemallohvitseriks. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 1. roodu rühmavanem. Veltveebel septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vana-Antsla v Laane talu. Mitme seltsi juhatuse ja VRVÜ Võru osak liige. Suvel 1941 metsavend, Antsla v OK liige, sügisest 1942 33. kaitse-vahipataljonis, osales rühmaülema abina võitluses Nõukogude diversantidega Antsla vallas ja ümbruskonnas. Nõukogude võim arreteeris ta 06.10.1944 Laane talus ja mõistis kümneks aastaks vangi. Suri 27.04.1951 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Helene, sünd Antsov (1903–85, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Endla (1923, küüditati 1949, vabanes 1958), Harald (1926–45, võeti 1945 Punaarmeesse, suri lahingus saadud haavadesse) ja Heldur-Robert (1932–87, küüditati 1949, vabanes 1958). (J.P.)
LEHTMETS, Eduard-Julius Mihkli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 18/21.02.1920 8 jalawäe polgu tööroodu reamehele Eduard Mihkli p. LEHTMETS’a-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 30 jaanuaril 1919 a. Loku kõrtsi juures.
Sündis 11.01.1878 (30.12.1877)
Tallinnas. Õppis Tallinnas linnakoolis. Töötas puusepana Ingliste vallas. VS ajal alates 11.01.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulis 1919 vabastati teenistusest. Tegi Nõmmel puutööd. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Iru invaliididekodus ülalpeetav. Suri 17.10.1958 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Madli, sünd Lehtmetz (1882), lahutati 1920. (M.S.)
LEHTO, Aili, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2068/14.05.1920 Neiu Aili LEHTO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal tegutses EAP kantseleis. Saatus teadmata. (M.S.)
LEHTOSALO, Eero Mauri Juho Emili p, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 1815/26.03.1920 Kapralile Eero LEHTOSALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.01.1897 Soomes Tamperes. Elas Toijalas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 16.02.1934 Nastolas. Maeti Akaa kalmistule. (M.S.)
LEIBACH (sünd LEIBAK), Karl August-Antoni p, nooremallohvitser (1918), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 673/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8. roodu nooremale alamohwitserile Karl Augusti p LEIBACH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokino küla all.
Sündis 01.09.(20.08.)1899 Virumaal Vohnja v Kolu m töölise peres, hiljem asuti Järvamaale Lehtse valda. Õppis vallakoolis. Töötas alates 1916 Moskvas treialina, tuli novembris 1918 Eestisse. VS ajal alates 21.12.1918 5. jalaväepolgu ratsaluure komandos, aprillist 1919 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 04.08.1919 Petserimaal Usadištše küla all haavata. Augustist 1920 5. jalaväepolgu töökomandos, detsembrist 1920 Allohvitseride Koolis kuulipildujate roodus, veebruaris 1921 taas 5. jalaväepolgus, juulist 1921 üleajateenija 1. jalaväepolgus, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 2. roodus. Oktoobris 1922 läkitati 1. jalaväerügemendi ülema käsutuses piirivalveteenistusse. 1923. aasta 27.–28. mai öösel põgenes Nõukogude Liitu. Nõukogude võim mõistis ta kolmeks aastaks vangi. Pärast vabanemist augustis 1926 elas Vjatkas. Saatus teadmata. (J.P.)
LEINBOCK, Ferdinand vt LINNUS, Ferdinand Matti p.
LEINSKÜLL (sünd VIIKHOLM), Joosep Jakobi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 710/21.02.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu wanemale alamohwitserile Josep Jakobi p. LENSKÜLL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26/27 jaanuaril 1919 a. Nissõi küla waldamisel.
Sündis 25.(13.)02.1891 Virumaal Annikvere vallas. Õppis vallakoolis. Teenis alates 1911 sõjaväes. I MS sündmustest võttis osa 1914–18 nooremallohvitserina 16. Siberi kütipolgu koosseisus. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, rühmaülem aprillist 1919. Vanemallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 polgu 8. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vihula v Metsiku m Kõrre talu. Novembris 1927 mõistis Rakvere-Paide rahukogu ta tapmise eest kuueks aastaks vangi. Veebruaris 1932 anti kaotatud õigused tagasi. Seejärel talunik. Saksa ajal Vihula v OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1944 Vihula v Metsikul ja mõistis mais 1945 20 aastaks vangi. Oli Molotovi oblastis, vabanes septembris 1957. Seejärel Rakvere raj Viitna kn Kalevi kolhoosi põllutööline. Suri 06.05.1961 Rakveres. Maeti Haljala kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Vilandberk (1905), lahutati 1929, poeg Raul (1926–26). (M.S.)
LEISK, August Jüri p, alamleitnant (1919), major (1936).
VR II/3, nr 999/01.09.1920 2 jalawäe polgu alamleitnant August LEISK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 28 jaanuaril 1919 a. Kahkwa wallamaja juures, 14 weebruaril 1919 a. Waschina-Gora waldamisel ja 1 märtsil 1919 a. Troitski mõisa all.
Sündis 08.04.(27.03.)1893 Viljandimaal Adavere v Suureküla k Kõrre talu pidaja peres. Õppis Paide linna- ja Soomes Otava põllutöökoolis, Tartumaal Vahil ning 1917 2. Irkutski lipnikekoolis ja 1922–23 sõjaväe majanduskursustel. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapolgus. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 190. tagavarapolgus, jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser ja ajutine rooduülem ning vanemohvitser. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 01.03.1919 Petserimaal Troitski mõisa juures haavata. Sai autasuks Adavere v Vabaristi talu. Maist 1920 2. jalaväepolgu roodu noorem- ja vanemohvitser ning rooduülema kt, novembrist 1921 2. jalaväepolgu majandusülema abi, augustist 1923 2. jalaväerügemendi töökompanii ülem, oktoobrist 1923 piirivalve Lääne jsk Kuivastu raj ülem ja Virtsu raj ülema kt, detsembrist 1938 Mõisaküla raj ülem ning Lääne jsk ülema asetäitja. Leitnant aprillist 1920, kapten 1924, major 1936. VRVÜ Tartu ja Lääne-Saare osak liige. Sügisel 1940 arvati Punaarmeesse, suvel 1941 tuli üle Saksa poolele. Novembrist 1941 piirivalve Petseri jsk, jaanuarist 1942 Petseri OK üksikpataljoni ja veebruarist 1942 3. piiriomakaitse üksikpataljoni majandusülem, juunist 1942 Võrumaa OK pataljoniülem ja veebruarist 1944 OK Petserimaa mlv 3. pataljoni ülem. Augustis 1944 osales lahingutes Punaarmee vastu Kallaste rajoonis. Septembris 1944 põgenes Rootsi, oli algul põgenikelaagris, alates 1947 Kalmari provintsis Rockneby Bölebro suurtalus karjaravitseja, sai 1951 Rootsi kodakondsuse, maist 1962 elas Kalmaris. Suri 27.06.1972 Kalmaris. Maeti Kalmari Metsakalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Vallaline. (J.P.)
LEISNER, Jaan Gustavi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1204/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Jaan LEISNER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 jaanuaril 1919 a. Tapa alewi juures.
Sündis 21.(09.)05.1895 Viljandimaal Viljandi vallas majaomaniku peres. Õppis Viljandi E. Heine progümnaasiumis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis, Saksamaal Strelitzi tehnikumis ja Halle-Wittenbergi ülikoolis. Oli 1917–18 Thüringenis Lausnitzi mõisas valitseja, sügisel 1918 tuli Viljandisse. VS ajal alates 03.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 2. eskadronis, arvati 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantroodu, maist 1919 kirjutaja rongi kantseleis. Osales lahingutes Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 09.01.1919 Tapa lahingus haavata. Juulist 1919 sõjakoolis, veebruaris 1920 läkitati põllutööministeeriumisse maakorralduse peavalitsuse revidendiks. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 Virumaa riigimaade 1. ringkonna ning jaanuarist 1924 juunini 1925 Jõhvi ringkonna valitseja. Seejärel Virumaa Peetri v Laagna m Kõrgemaa talu pidaja. Oli KL Viru mlv, EVL Viru-Peetri osak ja VRVÜ Narva osak liige. II MS järel elas repressioonide kartuses mitmel pool Tallinnas ja Harjumaal ning viimaks Tallinn-Nõmmel, olles lihttööline ja raamatupidaja. Suri 21.04.1970 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Aliide, sünd Neitsov (1896–1978), lapsed Gustav (1924–44, teenis Saksa armees, langes), Grete-Edith (1928–2002), Maaja-Lyyli (1929), Ilse (1931), Jaan (1934) ja Anne-Reet (1940). (J.P.)
LEITMA (kuni 1938 LEITMANN), Jaan Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1092/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Jaan LEITMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Räpinas.
Sündis 30.(18.)07.1895 Tartumaal Laiuse v Sootaga külas talupidaja peres. Õppis Laiuse kihelkonnakoolis. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 3. roodu rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Laiuse v Kivijärve m Lemovere talu. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 17.01.1948 Tartus. Abikaasa Leena, sünd Viik (1892), lapsed Juhan (1928–28) ja Otto (1930–30). (M.S., J.P.)
LEIUS, Kaarel (kuni 1938 ZOLK, Karl-Johannes) Hansu p, alamkapten (1920), kapten (1922).
VR I/3, nr 2993/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis alam-kapten Karl ZOLK Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu adjutandina Eesti Vabariigi vastu ülesnäidanud.
Sündis 20.(08.)08.1891 Tartumaal Pangodi v Söödi talu rentniku peres. Õppis 1901–13 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1913–32 (vaheaegadega) Tartu ülikoolis agronoomiat ja loodusteadust ning 1916 Odessa sõjakoolis. EÜSi liige alates 1913. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 242. tagavarapolgus, märtsist 1917 50. Białystoki jalaväepolgu 14. roodu ülem. Alamleitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel, sai 09.08.1917 haavata. Jaanuarist veebruarini 1918 2. Eesti polgus Elva jaama komandant. VS ajal alates 14.11.1918 Tartu raudteejaama komandant, jaanuarist 1919 Tartu vabatahtlike pataljonis, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljonis side- ja luurekomando ülem ning pataljoni adjutant, maist 1919 8. jalaväepolgu adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Viru rindel. Leitnant augustist 1919, alamkapten jaanuarist 1920, kapten detsembrist 1922. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli 1920–21 põllutööministeeriumi taimekaitse eriteadlane, 1921–30 Tartu ülikooli praktilise zooloogia kabineti assistent, 1930–44 juhataja ja õppejõud, ühtlasi 1921–44 Tartu ülikooli entomoloogia katsejaama juhataja. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi asutajaliige ja esimene esimees, Rooma rahvusvahelise põllumajandusinstituudi ja Soome Entomoloogia Seltsi korrespondentliige. Avaldanud raamatuid ja artikleid putukatest, aiandusest, mesindusest ja taimekaitsest. Põgenes sügisel 1944 Saksamaale, 1946 Balti ülikooli asutaja ja õppejõud. Siirdus 1948 Inglismaale, hiljem Kanadasse, töötas kuni 1962 Belleville’i taimekaitse uurimiskeskuses. Kuulus Toronto Eesti Võitlejate Ühingusse ja Eesti Agronoomide Koondisse Kanadas. Suri 13.02.1969 Kanadas Ontario provintsis Udora Jõekääru eestlaste suvekodus. Maeti Toronto Westminsteri kalmistule. Nimi tahvlil EÜSi majas Tartus. Abikaasa Mari (kuni 1938 Marta-Marie-Vilhelmine), sünd Peep (1899–1977), lapsed Olev (1922–44, teenis Soome armees, suri haigusse), Kaarel (1923–49, teenis Soome armees, langes metsavennana) ja Juta (1925). (J.P.)
LEKSTEIN, Mihkel Peedi p, reamees (1918), lipnik (1920).
VR II/3, nr 42/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamehele Mihkel Peetri p. LEKSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 weebruaril 1919 a. Polja küla all, kuulipildujaga waenlase seisukoha keskele tungides ja waenlast selle tulega kinni pidades, kuni meie wäeosad tagasi tõmmati ja uutele seisukohtadele asusid.
Sündis 30.(18.)04.1899 Pärnumaal Tori v Aesoo külas talupidaja peres. Õppis Tori Aesoo vallakoolis, 1910–15 Pärnu gümnaasiumis, 1915–16 Riia Lomonossovi gümnaasiumis Tartus, 1916–18 Pärnu gümnaasiumis, 1918 H. Treffneri gümnaasiumis, 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1920–22 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ning alates 1921 õigusteaduskonnas. EYS Veljesto liige. VS ajal alates 13.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgus, jaanuarist 1919 1. ratsapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Novembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Oli õppurühingu Taim esimees ning juhtis ajakirja „Uudismaa“ toimetust. Sõjas saadud raske kopsuhaiguse tõttu viibis ravil Seli sanatooriumis. Läks 15.11.1922 Tori v Aesoo k kodutalus vabasurma. Maeti Tori kalmistule. Vallaline. (A.K.)
LELL, Arnold Ado p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 1676/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Arnold Ado p. LELL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)11.1897 Tallinnas. Õppis 1909–13 J. Westholmi gümnaasiumis, lõpetas 1917 Narva merekooli, käis 1919 mereväeohvitseride ja 1920 meresuurtükiväe ohvitseride kursustel. Teenis 1912–14 kaubalaevadel madrusena. I MS ajal 1915–16 Peeter Suure merekindluse transpordilaevadel ja 1916–18 Vene Balti mere laevastikus miinivõrkude panemise laevadel tüürimees. Saksa okupatsiooni ajal OK, hiljem Eesti KL liige. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult merejõudude transpordilaeva Moonsund tüürimees, veebruarist 1919 meremärkide panija Lood tüürimees, aprillist 1919 vanemohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales operatsioonides Punaarmee vastu, päästis 05.01.1919 Tsitre dessandi ajal transpordilaeva Moonsund ja alamkapten Pauluse dessantpataljoni punaväelaste käest. Märtsis 1920 komandeeriti kaubandus- ja tööstusministri käsutusse. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas veeteede valitsuse laevadel, pikemat aega tõstelaeva Ramm ja meremärkide panija Meripoeg kapten. VRVÜ Tallinna osak ja KL Tallinna sadama mlvk liige. Septembris 1941 tegutses Saaremaa vabastamisel soomlaste salga Osasto Virkki koosseisus olevas Eesti mootorpaatide salgas. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem Austraaliasse. Suri 09.08.1958 Sydneys. Maeti Sydney Rookwoodi kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Aliide, sünd Peebu (1894–1977), lapsed Ado (1928–28) ja Maret (1930–42). (J.P.)
LELL, August Jaani p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 684/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele August Jaani p. LELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade waldamisel.
Sündis 06.12.(24.11.)1894 Järvamaal Väätsa v Prääma mõisas talupoja peres. Õppis Veinjärve vallakoolis. I MS ajal 1914–17 179. jalaväepolgus ja 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 10.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodus, veebruarist 1919 luurajate komandos, septembrist 1919 jaoülem. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli Paides kingsepp. EVL Paide ja 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Augustist 1941 septembrini 1942 Paide vanglas valvur, hiljem taas kingsepp Paides. Nõukogude võim arreteeris ta 16.12.1944 Paides ja mõistis märtsis 1945 kümneks aastaks vangi. Suri 16.07.1947 Leningradi obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Madline, sünd Lind (1893). (J.P.)
LELL, Nikolai Hansu p, leitnant (1919), kapten (1938).
VR II/3, nr 49/21.02.1920 1 jalawäe polgu 14 roodu nooremale ohwitserile, leitnant Nikolai Hansu p LELL’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a., öösel poolrooduga Surru mõisa tungides, mille tagajärjel waenlane sealt korratult taganes, jättes maha kuulipildujat ühes padruni wankrite ja muu kraamiga.
Sündis 13.(01.)06.1897 Tartus kaupmehe peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1917 Pauli sõjakoolis. Korp! Sakala liige. I MS ajal juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 248. tagavarapolgus, märtsist 1917 501. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, juulist 1917 komando ülem. Novembrist 1917 Uurali kasakate juures, võttis osa võitlusest enamlastega. Alamleitnant juulist 1917. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 04.12.1918 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitser, maist 1919 kuulipildujate roodu noorem- ja vanemohvitser, septembrist 1919 3. kuulipildujate roodu ülem, maist 1920 kuulipildujate roodu nooremohvitser. Leitnant oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Töötas augustist oktoobrini 1920 Narva kriminaalpolitsei vanemametnikuna. Oli 1927 KL Tartumaa mlv Elva kompanii pealik. Alates 1928 pidas Tartumaal Vesneri v Põdrametsa talu ning veebruarist 1930 aprillini 1933 oli Elva alevivanem. Mais 1933 siirdus Pärnumaale Tori valda, kus rentis Leevi veskit, olles mölder ja kaupmees. Novembris 1936 mõistis Tartu ringkonnakohus ta ametivõimu kuritarvitamise pärast tingimisi kaheks kuuks vangistusse. Detsembrist 1933 KL Pärnumaa mlv Tori mlvk käsunduspealik, maist 1935 juunini 1940 mlvk 3. kompanii pealik. Kapten veebruarist 1938. VRVÜ Tartu osak liige. Põgenes sügisel 1944 Saksamaale, asus hiljem Kanadasse. Oli Toronto Võitlejate Ühingu liige. Suri 24.10.1970 Torontos. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Ida, sünd Parvei (1898–1979). (J.P.)
LEMANN, Herbert-Michael Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1850/19.10.1920 Lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Järwe küla all langenud Kalewlaste Malewa reamehele Herbert LEEMANN’ile wahwuse eest.
Sündis 30.(17.)01.1901 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Kalevi Maleva 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Sai 16.01.1919 Jõhvi lähistel Järve küla all haavata, langes punaväelaste kätte ning tapeti. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule kalevlaste hauaplatsile. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul, nimi tahvlil Tallinna Rahumäe kalmistu kabelis (taastamata), Pühavaimu kirikus ja Kohtla-Järve sambal. Vallaline. (J.P.)
LEMBRA, Johannes Mihkli p, kapten (1917), major (1935).
VR I/3, nr 2595/02.11.1921 3 diwiisi staabi käskudetäitja ohwitserile, kapten Johannes Mihkli p. LEMBRA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma eeskujuliku teenistuskohuste täitmisega.
Sündis 02.02.(21.01.)1880 Läänemaal Kiltsi vallas. Lõpetas Haapsalu linnakooli ja 1905 Peterburi sõjaväeringkonna tagavaraväe lipnikekooli. Teenis novembrist 1901 70. jalaväepolgus, detsembrist 1904 145. Novotšerkasski jalaväepolgu tagavarapataljonis. Jaanuarist 1905 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1905. Oli 89. Belomorski jalaväepolgus õppekomando nooremohvitser, ajutine rooduülem, sõduripoe juhataja ning polgu kortermeister. Alamleitnant oktoobrist 1912. I MS sündmustes koos polguga augustist 1914, juulist 1915 õppekomando ülem, jaanuarist 1917 tööroodu ülem, augustist 1917 polgu majandusülem. Leitnant maist 1915, alamkapten veebruarist 1916, kapten jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 21.12.1914 ja 24.06.1915 haavata. Jaanuarist 1918 2. Eesti polgu kuulipildujate komando ülem, märtsist aprillini 1918 4. jalaväepolgus. VS ajal alates 22.11.1918 2. jalaväepolgu komandode ülem, jaanuaris ja veebruaris ning aprillis 1919 ajutine polguülem, aprillist 1919 2. jalaväepolgu ülema abi, novembrist 1919 3. diviisi staabi käsundusohvitser. Sai autasuks Tartumaal Tammistu v Lembitu talu. Juunist 1921 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) majandusülema abi, rooduülem ja nooremohvitser ning kompanii rühmaülem ja kompaniiülema abi, märtsist 1924 1. jalaväerügemendi 2. kuulipildujate kompanii rühmaülem, detsembrist 1924 Petseri maakonna rahvaväe ja KL kantselei ülem, maist 1925 Tartu maakonna rahvaväe ülema asutuse kantselei ülem, aprillist 1926 2. jalaväerügemendi majandusülem, juunist 1926 Tartu maakonna rahvaväe (jaanuarist 1927 Tartu kaitseväeringkonna) ülema kantselei ülem, märtsist 1928 Viru kaitseväeringkonna ülema kantselei ülem, aprillist 1934 Viru-Järva kaitseringkonna staabi 2. jsk ülema esimene abi, jaanuarist 1935 kaitsevägede staabi käsundusohvitser. Major 1935. Aprillis 1935 vabastati teenistusest. Elas pensionärina Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Pärast II MS töötas Rakvere haiglas valvurina. Suri 01.02.1960 Rakveres. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Sophie, sünd Gudenovitš (1892). Teine abikaasa Pauline, sünd Kittver (1890–1976). (J.P.)
LENDER, Jaan Tõnise p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1032/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jaan LENDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juunil 1919 a. Ronneburgi mõisa juures.
Sündis 23.(11.)11.1891 Viljandimaal Holstre v Mummu talu rentniku peres. Õppis Pulleritsu valla- ja Paistu kihelkonnakoolis. Oli 1912–15 piiritusemeister ja mõisa kirjutaja Simbirski ja Tambovi kubermangus. I MS ajal 1915–17 nooremallohvitser 26. Mogiljovi jalaväepolgus, 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 09.01.1919 3. jalaväepolgu 5. roodus, arvati samal kuul luurajate komandosse. Vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Oli talusulane ja ehitustööline Holstre vallas, alates 1929 rentis Mummu talust maad ja rajas Lendre väiketalu. Seejärel kohapidaja ja puusepp Vana-Võidu mõisas. Oli 1922 üldrahvalugemisel registreerija ning VRVÜ Viljandi osak liige. 1940 uusmaasaaja Holstre v Kovali talust. Saksa ajal ja seejärel kevadeni 1949 Lendre talu pidaja. Pärast seda kolhoosi Uus Tee ning hiljem Koidula puusepp. Oli juunist 1945 juulini 1950 Raasilla kn esimees. Suri 17.04.1968 Viljandi raj Holstre kn Lendre talus. Maeti Paistu kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Kink (1899–1959), lapsed Jaan (1925, Saksa armees, jäi 1944 lahingus kadunuks), Linda (1930–85), Leili (1931–2013), Aino (1937–2013), Anni (1939–93), Tõnis-Ants (1941) ja Salme (1943–95). (J.P.)
LENSKÜLL, Joosep vt LEINSKÜLL, Joosep Jakobi p.
LENSMENT, Johann (sünd Juhan) Peedi p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 191/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 2 järgu madrusele Johan Peetri p. LENSMENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Rudnitsa küla all.
Sündis 01.10.(19.09.)1885 Pärnumaal Kilingi v Napsu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Teenis novembrist 1906 detsembrini 1909 72. Tuula jalaväepolgu 3. roodus koori moosekandina. Nooremallohvitser märtsist 1909. Osales I MS sündmustes 1914–18, viimaks 1. Eesti polgus. VS ajal alates 10.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis, maist 1919 määrati staabitöö ja vahikomandosse ning jaanuarist 1920 staabikomando 1. järgu madruseks. Osales operatsioonides Punaarmee vastu septembris ja oktoobris 1919 Pihkva järvel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Elas ja töötas möldrina Napsu talus. Suri 19.06.1927 Kilingi v Napsu talus. Maeti Saarde kalmistule. Vallaline. (M.S.)
LENSMENT, Karl Aleksandri p, leitnant (1919), kaptenmajor (1924).
VR I/3, nr 419/25.08.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ Rewidendile, leitnant Karl Aleksandri p. LENSMENT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)06.1888 Pärnumaal Kilingi vallas Reio metsavahi peres. Õppis Pärnu linna- ning Heinaste ja Peterburi merekoolis, oktoobrist 1914 märtsini 1915 mereväe lipnike kursustel ning 1925 mereväe ohvitserite kursustel. I MS ajal augustist 1914 transpordilaeval, siis 2. ja 1. Balti mereväe ekipaažis, õppelaeval Okean ning allveelaevade saatelaeval Konvoir. 1916–18 traaleri nr 12 vahiülem. Lipnik alates 11.07.1916, mitšman 08.09.1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 30.11.1918 suurtükilaeva Lembit revident. Leitnant septembrist 1919. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks Järvamaal Esna v Koidu talu. 1921–22 mereväe kadettidekooli ülema abi, alates 1922 kooli ülema kt ja majandusülem, 1922–23 mereväe sideosak Kunda raj ülem, 1923–25 suurtükilaeva Mardus ja 1925–27 vahilaeva Laine komandör. Oli 1922–24 Mereväe Ekipaaži kohtu liige. Vanemleitnant juulist 1920, kaptenmajor 1924. Augustis 1927 vabastati teenistusest. Seejärel reisilaeva Eestimaa 1. tüürimees, 1937–40 Meremeeste Kodu raamatupidaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 ENSV riikliku merelaevanduse varanduste ülesvõtmise komisjonis. Nõukogude võim arreteeris ta 31.01.1941 Tallinnas ja mõistis veebruaris 1943 kümneks aastaks vangi. Suri 14.04.1943 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Jenny-Alexandra, sünd Engis (1899), lahutati 1921, poeg Aleksander (1918). Teine abikaasa Mathilde, sünd Orav (1898–1988), tütar Silvia (1928). (A.K.)
LENSU, Toivo Eliakse p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2246/26.03.1920 Sõdurile Toiwo LENSU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.04.1897 Soomes Viiburi mk Lemi vallas. Põllumees Tauris. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Krasnõi Bori lahingus haavata. Suri 14.04.1919 Eestis sõjaväehaiglas. Maeti Soomes Lemi kalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
LENTS, Vaabu (kuni 1936 LENZ, Valther-Roman) Ludvigi p, kapten (1919).
VR I/3, nr 3001/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 4. jalaväepolgu majandusülem kapten Valter LENTS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, kui polgu majandust korda seadis nii, et polk oli alati õigel ajal ja korralikult varustatud.
Sündis 08.12.(26.11.)1884 Järvamaal Ambla vallas vabadiku peres. Õppis Paide linna- ja Gatšina lipnikekoolis. Osales I MS sündmustes augustist 1914. Lipnik detsembrist 1915. Seejärel 422. Kolpino jalaväepolgu, veebruarist 1917 742. Panevežise jalaväepolgu ning oktoobrist 1917 436. Novaja Ladoga jalaväepolgu nooremohvitser ja rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 2. Eesti polgu tööroodu ülem ja veebruarist aprillini 1918 4. Eesti polgu luurekomando nooremohvitser. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 22.11.1918 4. jalaväepolgu adjutant, maist 1919 polgu majandusülem, ühtlasi oktoobrist 1919 veebruarini 1920 Narva-Jõesuu garnisoni ülem. Leitnant ja alamkapten maist 1919, kapten augustist 1919. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Rakvere v Lepna m Taaravaino talu. Oli KL Viru mlv Rakvere 2. mlvk pealik. Arreteeriti 08.06.1941 Rakvere vallas. Suri 02.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1939) ja Vene StO III kl. Abikaasa Johanna-Helene, sünd Leinbok (1899–1991, küüditati 1941, vabanes 1957), tütar Tiiu (1920, küüditati 1941, vabanes 1957). Vend Verner langes I MS ajal. (A.K., J.P.)
LEOKENE, Aleksander vt LÕOKENE, Aleksander Karli p.
LEONOV, Feodor Maksimi p, masinaruumi konduktor (1919).
VR II/3, nr 306/11.06.1920 M/r. „Lennuki“ masina ruumi konduktorile Theodor Mihkli p. LEONOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 15 mail 1919 a. Krasnaja-Gorka all ja juuli kuul 1919 a. Düüna jõesuus.
Sündis 20.09.1889 Odessa linnas. Lõpetas Odessa tehnikakooli. Töötas mehaanikuna transpordilaeval Pallada. I MS ajal teenis miiniristlejal Avtroil. VS ajal alates 01.01.1919 miiniristleja Lennuk masinaruumi konduktor. Võttis osa operatsioonidest Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas sügisel 1936 aurulaeval Ubari vanemmehaanikuna, kevadest 1940 Tallinna sadama puksiiraurulaeva Vilma 1. mehaanik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.02.1941 Tallinnas ja mõistis mais 1941 seitsmeks aastaks vangi. Suri 13.09.1942 Molotovi obl SolikamLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
LEPIK, Arnold vt LEPPIK, Arnold Jüri p.
LEPIK (sünd LEPPIK), Jaan Aadu p, lipnik (1916), nooremleitnant (1919).
VR II/3, nr 2900/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Meriväe noorem-leitnant Jaan LEPPIK Eesti Vabadussõjas üles näidanud suurtükilaev Lembit lööksalga juhina 8. jaanuaril 1919 Loksa küla juures Mardi-Miku talu valdamisel ja 27. jaanuaril 1919 Narva-Jõesuu juures vaenlase Korostelli ja Fitinka küladest välja löömisel.
Sündis 17.(05.)01.1890 Saaremaal Paatsa (alates 1892 Mustjala) v Võhma k Peetri talu omaniku peres. Õppis Kuressaare linna- ja Narva merekoolis. Alates 1905 meremees. I MS ajal novembrist 1915 teenis jalaväes Krasnoje Selos, jaanuarist 1916 Kroonlinnas mereväe lipnike kursustel. Lipnik detsembrist 1916. Teenis Balti mere laevastiku transpordilaevadel, oli transpordilaeva General Dragomirov komandör, aprillis 1918 lahkus teenistusest. VS ajal alates 20.11.1918 suurtükilaeva Lembit vahiohvitser, märtsist 1919 ajutine Meredessantpataljoni ülem, maist 1919 1. roodu ülem. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Soome lahel, Lätimaal, Narva ja Pihkva rindel ning Saaremaa mässu mahasurumises. Maist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Salmiste raj ülem, oktoobrist 1919 Kihelkonna raj ülem, oli ühtlasi augustist novembrini 1919 Mereväe Ekipaaži kohtu liige, detsembrist 1919 piirivalve Tallinna rannavalve osakonnas, jaanuarist 1920 8. piirikütipataljoni 5. roodu ajutine ülem, aprillis 1920 viidi pataljoni koosseisus üle merejõududesse, juunist 1920 merejõudude 7. piirikütipataljoni rooduülem, veebruarist 1921 merejõudude rannavalve osak Kuressaare raj nooremohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Saaremaal Loona v Meedla m Lepiku talu. Oli talunik. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 22.01.1932 Kuressaares. Maeti Kaarma kalmistule. Abikaasa Amalie, sünd Pea (1898–1944, hukkus laatsaretlaeva Moero uppumisel), lapsed Erika-Melitta (1923–44) ja Uno (1927, oli II MS ajal Saksa armees, elas hiljem Inglismaal). (M.S.)
LEPIKSON, Harald vt LEPPIKSON, Arhalt-Julius Jaagu p.
LEPIST, Johannes-Friedrich Johannese p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 893/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitjale Johannes Johani p. LEPISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 22 weebruaril 1919 Suur-Scherdjanowka ja 5 – 7 nowembril 1919 a. Saputje külade juures.
Sündis 17.(05.)12.1899 Tallinnas treiali peres. Õppis linnakoolis. VS ajal alates 12.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva kuulipildujate komandos. Kapral juulist 1919, vanemallohvitser augustist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla juures haavata. Jaanuarist 1920 1. kuulipildujate roodu nooremohvitser, juunist augustini 1920 ohvitseride täienduskursustel, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva pataljoni kuulipildujate roodus. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Uue-Antsla v Pedassaare talu, müüs selle 1924 ära. Novembrist 1921 novembrini 1922 üleajateenijana sõjavägede staabi arhiivis vanemkirjutaja, hiljem Arsenalis vanemkalkuleerija. KL Tallinna mlv Kopli mlvk pealik, 1933–34 EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Märtsist aprillini 1934 vabadussõjalaste liikumises osalenuna Tallinna Keskvanglas. II MS ajal põgenes Saksamaale. Suri 10.03.1949 Saksamaal Heiligenhafenis. Maeti Heiligenhafeni kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Komarov (1907), lahutati 1938. (A.K., J.P.)
LEPISTO, Johannes vt LEPIST, Johannes-Friedrich Johannese p.
LEPISTÖ, Erkki, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2026/14.05.1920 Magister Erkki LEPISTÖ’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal tegutses EAP kantseleis sekretärina. Saatus teadmata. (M.S.)
LEPP, Albert-Eduard Gustavi p, vanemallohvitser (1920).
VR I/3, nr 1532/13.10.1920 Endise I diwiisi staabi autojuhile wanemale alamohwitserile Alfred LEPP’ale, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe autode korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)04.1895 Peterburi kub Jamburgi mk Moloskovitsõs kaupmehe peres. Aasta hiljem asuti elama Narva. Õppis 1905–07 Narva alevi- ja 1908–09 Narva Peetri kirikukoolis ning 1916 Peterhofi sõjaväe autojuhtide koolis. Töötas 1914–15 Peterburis Langenzipeni tehases lukksepana. I MS ajal 1915–16 Leedu kaardiväepolgus, 1916–18 lennuväe laskepatarei autoroodus nooremallohvitser. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikuna Narvas rahvaväe registreerimisbüroos, detsembrist 1918 Inseneripataljoni autoroodus, jaanuarist 1919 1. diviisi staabi autojuht, jaanuarist 1920 transpordi ja etapi valitsuse autoroodu vanemautojuht. Vanemallohvitser märtsist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Teenis 1920–22 1. diviisi staabi vanemautojuhina. Seejärel firma Oskar Stude autojuht. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 08.12.1984 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Elfride, sünd Kirikmar (1898–1978), poeg Raimund (1924). Naise õemees kolonelleitnant Jaan Unt VR I/2, II/3. (A.K.)
LEPP, Jaan Jaani p, kapten (1919), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 63/21.02.1920 L. R. soomusrongi Nr 2 ülemale, alamkapten Jaan Jaani p. LEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 jaanuaril 1919 a. Kiltsi ja Rakke jaamade wahel, teed waenlasele taganemiseks tema selja taga kinni pannes ja öösel wastu 11 jaanuari 1919 a. oma luurajate salgaga ootamata pealetungimisega waenlaselt neljasuurtükilist korras batareid ära wõttes.
VR II/2, nr 2823/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Jaan LEPP Eesti Vabadussõjas üles näidanud Laiarööpalise soomusrongi nr 2 ülemana 27. jaanuaril 1919 a., kui tungis 20 versta vaenlase rinde sisse, lõi raudtee äärest 9 vaenlase polku põgenema ning Sangaste jaama jõudes andis kiireid korraldusi mistõttu peeti vaenlase poolt täisaurus meie soomusrongi suunas lastud vedur kinni.
Sündis 19.(07.)07.1895 Harjumaal Anija vallas talupidaja peres. Õppis Anija valla-, Tallinna 4. alg-, 1909–13 Tallinna kaubandus- ja 1915–16 Peterhofi lipnikekoolis ning 1933 pataljoniülemate kursustel ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal maist 1915 vabatahtlikult 1. tagavarapataljonis, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 13. Siberi tagavara kütipolgus, juulist 1916 240. Waweri jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Alamleitnant jaanuarist 1917, leitnant augustist 1917, alamkapten vanusega septembrist 1917. Oktoobrist 1917 Tallinna Eesti polgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal novembris 1918 määrati KL Tallinna 5. jsk ülemaks, alates 28.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 komandandi abi, nimetati 30.12.1918 lr sr nr 2 ülemaks, oktoobris 1919 ühtlasi soomusrongide ülem Pihkva rindel. Kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Peningi v Sanglepa talu. Töötas AS Tallinna Laevaühisuse raamatupidajana, ühtlasi Eesti Jalgpalli Liidu esimees, Eesti Spordi Keskliidu juhatuse ning SPS Kalevi juhatuse liige. Jaanuarist 1925 maini 1926 KL Tallinna mlv Kalevi mlvk pealiku abi, novembrini 1925 ühtlasi 2. kompanii pealik, maist 1926 juunini 1934 KL Narva mlv pealik, ühtlasi karskusseltsi Võitleja spordiosak esimees. Novembrist 1936 KL Tallinna mlv pealiku kt, septembrist 1938 juulini 1940 10. üksiku jalaväepataljoni ülem. Major 1931, kolonelleitnant 1938. Oli soomusronglaste seltsi Uku esimees, 1939–40 maadlus-, poksi- ja tõsteliidu abiesimees ning VRVÜ Narva, hiljem Tallinna osak liige, samuti raamatute „L-R Soomusrong nr. 2 Vabadussõjas“ (Tallinn, 1935) ja „L-R Soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. II“ (Tallinn, 1936) toimetaja. Nõukogude võim arreteeris ta 23.07.1940 Tallinnas, viis suvel 1941 Kirovi oblastisse ja mõistis septembris 1941 surma. Lasti maha 09.12.1941 Kirovis. Tähis Raasiku v Sanglepa talus, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III (1935) ja V kl (1929), EPR III kl (1940) ning Vene StO III kl. Abikaasa Eleonore, sünd Brücker (1907–97), lapsed Eevi (1928–2011) ja Jaan (1932–2012). (J.P.)
LEPP, Osvald-Aleksander Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1547/19.10.1920 Scouts polgu reamehele Oswald LEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Kandi küla all.
Sündis 04.03.(20.02.)1900 Võrumaal Tsooru v Kõrgepalu m Hurda talus kaupmehe peres. Õppis Tartus H. Treffneri gümnaasiumis. VS ajal alates alates 21.05.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, juulist 1919 jaoülem, septembrist 1919 Scouts pataljoni A company’s, detsembrist 1919 Scouts polgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 Scouts polgu staabikomando signalist, augustist 1920 2. roodus, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Tegutses äri- ja majandusalal Valgas ja Tartus, hiljem Tallinnas. Oli KL Tartu mlv VR kavaleride mlvk pealik, VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Blombergi laagri majandusjuhatuses, siirdus Inglismaale põllutöödele. Suri 18.01.1949 Durhami krahvkonnas Shotley Bridge’is. Maeti Durhami kalmistule. Abikaasa Alide Helene, sünd Taniel (1900), lahutatud, tütred Koidula (1922) ja Linda (1924). (M.S., J.P.)
LEPPIK (sünd LEPIK), Andreas Johani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 545/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni wanemale alamohvitserile Andreas LEPIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures.
Sündis 17.(04.)04.1901 Viljandimaal Vana-Suislepa v Nälgu talus metsavahi peres. Õppis vallakoolis, Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis ja 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 06.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni reservroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Veebruaris 1919 vabastati kooliõpilasena teenistusest, maist 1919 vabatahtlikult Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. ja peatselt 3. roodu jaoülem. Nooremallohvitser augustist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Õpingute ajal ajalehe „Sakala“ kaastööline, sügisest 1926 Paides, 1927–31 advokaat Tombergi abi, 1931–35 patroonita advokaadi abi ja 1935–40 advokaat Paides. Oli 1933–34 EVL keskjuhatuse liikmekandidaat ja EVL Järvamaa juhatuse esimees-aktsioonijuht ning seetõttu märtsist juulini 1934 Paide vanglas. 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak sekretär ja kassapidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Paides. Viidi Sverdlovskisse ja mõisteti märtsis 1942 kümneks aastaks vangi. Suri 23.03.1945 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Emilie, sünd Sonik (1903, küüditati 1941, vabanes 1957), lapsed Andres (1934, küüditati 1941, vabanes 1947, lapsendatuna Sööt, filmioperaator), Jaan (1938, küüditati 1941, vabanes 1955) ja kasutütar Ruth (1926). (J.P.)
LEPPIK, Arnold Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1210/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 reamehele Arnold LEPPIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 Plüssa silla juures.
Sündis 09.12.( 27.11.)1898 Tartumaal Vaimastvere vallas kingsepa peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 21.11.1919 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Töötas oma talus, kuid hiljem asus Tallinna ja õppis autojuhiks ning töötas OÜ Mootori bussijuhina. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal põllumajandussaaduste kontori Lüganuse baasi autojuht. Suri 03.01.1947 Järvamaal Kareda vallas autõnnetuses. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Vallaline. (A.K., J.P.)
LEPPIK, August Peeter-Eduardi p, kapral (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 1082/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile August LEPIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes - 1 weebruaril 1919 a. Golodawitschi külade juures ja 25 weebruaril 1919 a. Suure-Räptsewo külas.
Sündis 11.06.(30.05.)1898 Tartumaal Vara vallas. Õppis Tartus Saksa Abiandmise Seltsi algkoolis. Osales I MS sündmustes alates 1916, sügisest 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 25.01.1919 2. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 07.03.1919 Petseri all haavata. Kapral veebruarist 1920. Juulist 1920 Lennusalgas. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Maist 1933 üleajateenija lennuväes, oli üksiku lennuväedivisjoni nr 2 staabikomando lukksepp, aprillist 1934 lukksepatöökoja vanemmeister ja varahoidja, juunist 1934 tehnikajsk 2. järgu lukksepp. Maist 1939 2. lennuväedivisjoni tehnikajsk 1. järgu lukksepp. Nooremallohvitser veebruarist 1938, nooremseersant aprillist 1939, seersant veebruarist 1940. Oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 42. laskurpolgu jaoülem. Novembris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal 1942–44 Eesti mereluure lennusalga aviomotorist. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, pärast sõda Geislingeni põgenikelaagris, oli mehaanikuna USA vägede teenistuses. Siirdus aprillis 1949 Austraaliasse, töötas Thilmere’is kanafarmis, hiljem Sydneys EMCO vabrikus mehaanikuna. Suri 12.07.1963 Sydneys. Maeti tuhastatult Sydney Rookwoodi kalmistu mälestusmüüri. Abikaasa Leida, sünd Saks (1904), lapsed Silvi (1924), Arne (1928) ja Marge (1937). (J.P.)
LEPPIK (sünd LEPIK), Jaan Villemi p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 981/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jaan LEPPIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 detsembril 1919 a. Wjaska küla all.
Sündis 30.(18.)08.1896 Viljandimaal Patküla v Vendre talu pidaja peres. Õppis Patküla vallakoolis. I MS ajal 1916–18 434. Tšerepovetsi jalaväepolgus. VS ajal alates 15.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodus, veebruarist 1919 2. roodus, aprillist juulini 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses, juulist 1919 1. jalaväepolgu 2. roodu 2. rühma ülem. Vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Pidas Valgamaal Patküla, hiljem Helme v Sõstramäe talu. Oli Patküla VTÜ, KL Valga mlv Helme mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. II MS ajal OK liige. Talupidaja kevadeni 1949, edasi kolhoosi Uus Elu põllutööline. Suri 27.07.1967 Valga raj Helme kn Sõstramäe talus. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Viilu (1903), lapsed Helga-Armilda (1925–26), Vilhelm (1926), Leonhard (1927), Leida (1929–30), Kaljo (1930), Johannes (1932), Laine (1936) ja Maie (1944). (J.P.)
LEPPIKSON, Arhalt-Julius Jaagu p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1325/15.09.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Harald LEPIKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Gostilitsa mõisa all.
Sündis 21.(09.)01.1896 Virumaal Salla vallas. Õppis Narva kommertskoolis ja 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal detsembrist 1915 3. tagavarapolgus, läkitati mais 1917 sõjakooli. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 6. Siberi tagavara kütipolgus, aprillist maini 1918 Punaarmee mereväe sotsialistlikus roodus. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 kuulipildujate komando noorem- ja aprillist 1919 vanemohvitser, septembrist 1919 3. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 12.02.1919 Kriuša küla juures põrutada. Jätkas teenistust 4. jalaväepolgus, juulist 1921 1. jalaväepolgus kuulipildujate roodu ülem. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Salla v Lasinurme m Kaleva talu. Elas algul Narvas, hiljem pidas Kaleva talu. Suri 23.03.1925 Tartus. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Johanna-Vilhelmine, sünd Reinthal (1901–83), pojad Harry (1922–47, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1945) ja Aimar (1923). (M.S., J.P.)
LEPPMETS (kuni 1935 SCHÄFER), Hans Hansu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 373/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu wanemale alamohwitserile Hans Hansu p. SCHEFFER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 nowembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 23.(11.)11.1894 Pärnumaal Halinga v Kaelase m Selja talu rentniku peres. Õppis Kaelase valla- ja Pärnu-Jaagupi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 7. tagavarabrigaadis ja 437. jalaväepolgus. VS ajal alates 07.12.1918 6. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, samal kuul arvati 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandosse, jaanuarist 1919 1. diviisi eesrinna etapi veltveebli kt, septembrist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodu jaoülema kt ja rühmaülem. Vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai autasuks Halinga v Kodesma k Selja talu. Edasi talunik. Oli Halinga vallavolikogu ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta septembris 1944, oli Vasalemma laagris, vabastati novembris 1944. Suri 13.05.1947 Halinga vallas liiklusõnnetuse tagajärjel. Maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Siimon (1896–1965), lapsed Harald (1922–2004), Emmi (1923–2010), Erich (1925–41, punaarmeelased mõrvasid ta), Evald (1926, arreteeriti 1945, vabanes 1956), Evi (1929), Milvi (1931), Kalle (1936–81), Vello (1934) ja Meeta (1940). (J.P.)
LERCHE, Flemming Emil Harald Albrecht Ferdinand Hans Heinrichi p, Taani saadik.
VR III/1, nr 3113/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Daani kuningriigi saadik Eestis Härra Flemming E. H. A. de LERCHE Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 14.11.1878 Taanis Hillerødis. Õppis alates 1897 ülikoolis, 1904 cand. iur. Aastast 1905 Taani välisministeeriumi kaastööline, 1907 Taani asekonsul Londonis, 1908 vanemametnik ja 1910 büroo juhataja välisministeeriumis, 1913 asjur ja 1919 saadik Viinis, ühtlasi 1921 Budapestis. Oli 1921–48 saadik Helsingis, ühtlasi 1922–40 Tallinnas ning 1926–40 Riias ja Kaunases. Lahkus 1948 teenistusest. Suri 05.12.1972. Teised autasud: KR I kl (1933), Taani DO, Soome VRO, Läti KTO, Norra OO jmt. (M.S.)
LESLIE, James Edmund Peter, Briti diplomaat.
VR III/2, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa konsul Eestis Peter I. LESLIE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1883. Oli Ida-Londonis Ülestõusmise kiriku õpetaja. I MS ajal anglikaani sõjaväekaplan, hiljem müügiagent firmas William Beardmore & Co. Märtsist 1920 Briti konsul Tallinnas, veebruarist 1931 augustini 1940 asekonsul. Elas seejärel Inglismaal Norfolki mk Norwichis. Suri 11.12.1971 Essexi krahvkonnas Colchesteris. Nimi tahvlil Pühavaimu kirikus. (M.S.)
LESSEL, Richard-Vilhelm-Paul Kareli p, alamkapten (1920), major (1924).
VR I/3, nr 2590/02.11.1921 2 suurtükiwäe polgu wäljabatarei Nr 10 ülemale, kapten Richard Karli p LESSEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)06.1884 Virumaal Malla vallas. Lõpetas 1903 Tallinna Peetri reaalkooli, 1904 sooritas 23. jalaväediviisi juures lipniku eksami, õppis 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. Teenis oktoobrist 1903 septembrini 1904 vabatahtlikuna 91. Dvinski jalaväepolgus. Lipnik oktoobrist 1904. Juulist 1905 nooremohvitser 90. Onega jalaväepolgus. Osales 163. jalaväepolguga Vene-Jaapani sõjas. Augustis 1906 vabastati teenistusest. Septembrist 1906 Tallinna politsei eeluurimisvangla ülema abi, jaanuarist septembrini 1907 Tallinna politseijaoskonnas ülema abi, juunist 1911 rajooniülem, maist 1913 sanitaarkontrolli politseiülevaataja, juulist 1915 politseireservi jaoskonna ülem. I MS ajal augustist 1915 180. tagavarapolgus, maist 1916 Peeter Suure merekindluse 2. suurtükiväepolgus, veebruarist 1917 merekindluste suurtükilao tööroodus, aprillist 1917 laskemoonajaoskonna valitseja Harkus ja Merekülas, veebruarist aprillini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 4. patarei ülem. Alamleitnant augustist 1917, leitnant märtsist 1918. Aprillist septembrini 1918 Eesti sõjaväe likvideerimiskomisjoni liige. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgu ajutine majandusülem, detsembris 1918 määrati 6. patarei ülemaks, veebruarist 1919 patareiga 2. suurtükiväepolgus, augustist 1919 välipatarei nr 12 ülem. Alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu lõunarindel. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Karitsa m Eidiko talu, müüs selle 1925 ära. Maist 1920 välipatarei nr 10 ülem, septembrist 1922 Merekindluste rannapatarei nr 4 ja maist 1923 rannapatarei nr 2 ülem, juunist 1923 Merekindluste ülema abi, oktoobrist 1923 suurtükiväepolügooni ülema kt, jaanuarist 1926 ülem, oktoobrist 1933 kaitsevägede staabi ohvitseride reservis. Kapten maist 1921, major 1924. Märtsis 1934 vabastati teenistusest. Oktoobris 1936 mõisteti sõjaringkonnakohtu otsusega majanduskuritegude eest kaheks aastaks vangi, riigivanema otsusega karistati tingimisi. Töötas Kehra paberivabrikus. II MS ajal OK 8. pataljoni ülem Raplas, viimati Haapsalu sõjaväehaigla komandant. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem USAsse, tuli tagasi Saksamaale, elas tütre peres. Suri 22.04.1972 Kielis. Maeti Kieli Elmschenhageni kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Alide-Johanna, sünd Eckmann (1889–1975), lapsed Harry (1911–86, II MS ajal Punaarmees, Nõukogude armee polkovnik), Karin (1913–14) ja Karin (1915–2004). (J.P.)
LETH (sünd LÄTT), Gustaf Hjalmar Augusti p, leitnant (1919), reamees (1935).
VR II/3, nr 1561/19.10.1920 6 jalawäe polgu leitnandile Gustav LEHT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20–22 juunil 1919 a. Stakelni mõisa all. (Täpsustus: tegelikult lahingus Stolbeni mõisa all.)
Sündis 19.07.1886 Lõuna-
Rootsis Skaraborgi läänis sõduri peres. Õppis Göteborgis alg-, rahva- ja reaalkoolis, Rootsi kadetikoolis ja kompaniiülemate kursustel. Teenis oktoobrist 1904 kuninglikus Göta logistikarügemendis, alates 1909 ohvitserina politseiteenistuses. VS ajal alates 18.01.1919 1. Soome vabatahtlike pataljonis. Leitnant veebruarist 1919. Siirdus aprillis 1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 7. roodu, kus oli noorem- ja vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, sai 22.06.1919 Stolbeni mõisa all põrutada. Sai autasuks Viljandimaal Heimtali v Peetri krjm Matsa talu, mis oli mõisasüda. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu rooduülema kt, juunist 1921 3. jalaväepolgu ja oktoobrist 1921 6. jalaväepolgu nooremohvitser. Septembrist 1922 Eesti kodanik. Veebruarist 1923 Sakala partisanide üksiku pataljoni 1. kuulipildujate kompanii rühmaülem. Septembris 1923 vabastati teenistusest. Pidas Matsa talu. Aprillist 1925 veebruarini 1926 KL Sakalamaa mlv Viljandi linnaümbruse mlvk pealik, VRVÜ Viljandi osak liige. Mõisteti detsembris 1933 Viljandi-Pärnu rahukogu otsusega tapmiskatse eest üheks aastaks vangi, istus sellest eelvangistuses ära seitse kuud. Aprillist 1935 võeti kohtukoja otsusega ära ohvitseri aukraad ja VR kandmise õigus. Müüs Matsa talu Mihkel Silverile VR I/3. Asus jaanuaris 1935 elama Skaraborgi lääni Lerdala kommuuni. Märtsis 1935 vabastati Eesti kodakondsusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 04.04.1953 Lerdalas. Maeti Lerdala kalmistule. Esimene abikaasa Margarethe-Anna-Eugenie, sünd Plöks (1894), lahutati 1930. Teine abikaasa Martha-Elisabeth, sünd Tauben (1897). Kolmas abikaasa Maria, sünd Lundmark (1902–80). (J.P.)
LETT, Nikolai Antoni p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940), Relva-SS Unterscharführer (1943).
VR II/3, nr 636/24.08.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Nicolai LETT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 märtsil 1919 a. Sawioja küla ja Põdrametsa talu juures.
Sündis 05.09.(23.08.)1902 Peterburis töölise peres. Edasi tuldi Viljandimaale Tuhalaane valda. Õppis Tuhalaane valla- ja kihelkonnakoolis. VS ajal alates 27.02.1919 vabatahtlikult Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus. Kapral maist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Võru- ja Petserimaal. Aprillist 1920 tööroodu jaoülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Märtsist 1923 jaanuarini 1924 üleajateenija 3. suurtükiväerügemendi välipatareis nr 15. Elas Tallinnas, töötas alates 1933 Tallinna Keskvanglas valvurina. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal maist 1943 augustini 1944 Saksa armees. Suri 15.08.1944 Raudna v Heimtalis haavadesse. Maeti Paistu kalmistule. Abikaasa Liis, sünd Reilson (1903), poeg Arnold (1926). (J.P.)
LETTENS, Hindrik Hansu p, kapral (1918).
VR II/3, nr 1005/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Hindrik LETTENS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kircholmi mõisa juures.
Sündis 19.(07.)01.1888 Viljandimaal Rutikvere vallas mõisatöölise peres. Õppis valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis. Töötas maalrina Adaveres. I MS ajal 1916–17 229. tagavarapolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel, sai haavata. VS ajal alates 09.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodu jao- ja rühmaülem, detsembrist 1919 veebruarini 1920 õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi jaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Adavere m Kadaka talu. Edaspidi talunik. Oli Adavere VTÜ ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 25.10.1940 Põltsamaa v Kadaka talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Elvine-Emmeline, sünd Soll (1906–43), lahutati 1937, lapsed Heinrich (1925, II MS ajal Saksa armees, jäi teadmata kadunuks) ja Milvi (sünd Vilmi-Agathe) (1931–2002). (J.P.)
LETTERMANN, Ado vt LEETMAA, Ado Ado p.
LIBENE, Martin (sünd Mart) Juhani p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 536/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni leitnandile Mart LIBENE’le hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 18 jaanuaril 1919 a. Rõngu alewi juures.
Sündis 02.04.(21.03.)1889 Virumaal Vaivara vallas. Õppis Narva vene gümnaasiumis ja 1914–15 Aleksei sõjakoolis. Oli 1911–14 Vanemuise teatri näitleja. Osales I MS sündmustes augustist 1914, läkitati detsembris 1914 sõjakooli. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 33. Siberi kütipolgu 8. roodus. Juunist 1915 õppekomando, maist 1916 7. roodu, juunist 1916 1. pataljoni, novembrist 1916 õppekomando, veebruarist 1917 2. pataljoni ülem. Juunist 1917 677. Mologino (ka Malahhovski) jalaväepolgu 2. roodu, augustist 1917 217. Kovrovi jalaväepolgu 11. roodu ja oktoobrist 1917 3. pataljoni ülem, detsembrist 1917 polgu ajutine majandusülem. Alamleitnant märtsist 1916, leitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes, sai 24.07.1917 Smorgoni all haavata. Jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis, märtsi algul 1918 lühikest aega sakslaste käes vangis. Saksa ajal Vanemuise näitleja. VS ajal alates 18.11.1918 Tartu linna KL 4. jsk ülem, jaanuarist 1919 Tartu vabatahtlike pataljoni, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 03.03.1919 Lätis Alsvigi mõisa juures. Maeti Tartu Vana-
Peetri kalmistule. Nimi Vaivara sambal, Vaivara kalmistu mälestusmüüris ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene StO III kl. (J.P.)
LIBLIK, August Johani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 947/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August LIBLIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Riia all Hollenhofi mõisa juures.
(Diplom asendati 1923. aastal ilmnenud eksituse tõttu teisega, millel oli tekst: VR II/3, nr 2797/31.12.1923 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August LIBLIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 6 mail 1919 a. Petserimaal.)
Sündis 09.12.(27.11.)1897 Tartumaal Elistvere v Nõmme talus sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 42. sapööripataljonis. VS ajal alates 10.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 06.05.1919 Petseri all haavata. Sai autasuks Elistvere v Vedu m Vedu talu. Edasi talunik. Oli KL Tartumaa mlv Elistvere kompanii ja VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal juulis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale. Veebruarist 1942 249. Eesti laskurdiviisis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Velikije Luki all haavata. Suri 02.01.1943 Kalinini haiglas. Maeti Kalininisse. Kenotaaf Maarja-Magdaleena kalmistul. Abikaasa Aliide-Juliana, sünd Vuks (1905–74), lapsed Vaike (1930) ja Endel (1933–2013). (J.P.)
LIIBUS, Eduard-Ervin Peetri p, kapten (1919), kolonel (1938).
VR II/3, nr 2958/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem major Eduard-Ervin LIIBUS Eesti Vabadussõjas üles näidanud Aidu lahingus 2.–4. jaanuaril 1919 a., Reola mõisa võtmisel 17. jaanuaril 1919 a. ja Tõlva küla vallutamisel 22. aprillil 1919.
Sündis 13.(01.)01.1893 Pärnumaal Vanamõisa v Palu talu pidaja peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1914 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, 1914–15 Pauli sõjakoolis, 1920–25 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Vironia liige. I MS ajal alates oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser 221. Roslavli jalaväepolgus, septembrist 1915 rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 25.07.1915 haavata. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant juunist 1916, alamkapten novembrist 1916. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgu 2. pataljoni ülem. VS ajal alates 23.11.1918 2. jalaväepolgu 5. roodu ülem, detsembrist 1919 2. pataljoni ülem, novembrist 1919 polguülema abi. Kapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Harjumaal Kabala v Kingu talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Jaanuarist 1921 2. jalaväepolgu 2. pataljoni, ühtlasi noortepataljoni ülem, aprillist 1928 7. jalaväerügemendi 1. pataljoni, oktoobrist 1928 2. pataljoni ülem, ühtlasi rügemendi ülema abi, oktoobrist 1929 KL Tartu mlv pealiku kt, detsembrist 1929 sõjaministri käsundusohvitser, augustist 1930 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni, detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljoni ülem, ühtlasi Tartu kaitseringkonna (alates 1937 sõjaväeringkond) staabi ülema teine asetäitja. Major 1924, kolonelleitnant 1930, kolonel 1938. Novembrist 1939 Valga sõjaväeringkonna ja Valga garnisoni ülem. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Oli sõjaringkonnakohtu liige, 2. ja 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse esimees, 2. jalaväerügemendi kohtu eesistuja ning VRVÜ Tartu, hiljem Valga osak liige. Sügisel 1940 asus elama Abja v Palu tallu. Nõukogude võim arreteeris ta 02.07.1941 Palu talus, viidi Venemaale. Suri 20.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Minna, sünd Uin (1899–1982), pojad Valdeko (1926–40) ja Henno-Rein (1933–2009). (J.P.)
LIIDEMANN, Nikolai Tõnise p, kapral (1918).
VR II/3, nr 639/21.02.1920 1 Suurtükiwäe polgu 2 patarei kapralile Nikolai Tõnise p. LINDEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Rägawere mõisa juures.
Sündis 01.03.(17.02.)1895 Pärnumaal Taali vallas talupoja peres. Õppis Taali ministeeriumikoolis. I MS ajal teenis 120. suurtükiväe brigaadis. Töötas 1918 Sindi vabrikus valajana. VS ajal alates 07.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. ja 2. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 2 vanemallohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Halinga v Roodi m Rehe talu, müüs selle 1925 ära. Maist 1920 märtsini 1921 Narva linna politsei 4. jsk vanemkordnik. Seejärel asus Sindi alevisse, töötas kalevivabrikus. Kandideeris 1923 Sindi alevivolikogu valimistel Töörahva Ühise Väerinna nimekirjas. Oli 1923–24 Sindi vabriku palgatööliste ametiühingu juhatuse liige ja kirjatoimetaja ning Pärnu ametiühingute kesknõukogu liige. Pidas ühendust 1924. aasta kommunistliku detsembrimässu korraldajatega, seetõttu oli 27.02.–31.03.1925 Pärnu vanglas, hiljem politsei valve all. Septembris 1925 põgenes Nõukogude Liitu, märtsis 1926 järgnes talle ametlikult ka abikaasa tütrega. Elas koos perega Leningradis. II MS ajal jäi sakslaste okupeeritud territooriumile, viidi Saksamaale, tuli pärast sõda tagasi Eestisse. Elas Sindis, oli kohalikus vabrikus tekstiilitööline. Suri 30.05.1973 Sindis. Maeti Sindi õigeusu kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Siimann, tütar Maimu (1920). (J.P.)
LIIDERMANN, Johannes vt ÄRMA, Johannes Jaani p.
LIIK, Oskar Juhani p, sanitaaralampolkovnik (1919), sanitaarkolonel (1927).
VR I/2, nr 498/25.08.1920 1 Tallinna sõjawäe haigemaja ülemarstile, Dr. Oskar Johani p. LIIK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 24.(12.)01.1886 Lääne mk Hiiumaal Kärdlas kalevivabriku kassapidaja peres. Õppis Kärdla vabriku- ja Haapsalu linnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ja 1907–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Töötas 1913–14 arstina Tapal ja Tallinnas. I MS ajal augustist 1914 23. diviisi 1. laatsareti noorem- ja vanemordinaator, augustist 1915 Orenburgi kasakapolgu vanemarst, juunist 1916 23. diviisi tagavarapataljoni vanemarst. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poola, Galiitsia ja Rumeenia rindel. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti diviisi laatsareti vanemordinaator. VS ajal alates 01.12.1918 1. Tallinna sõjaväehaigla vanemordinaator, jaanuarist 1919 ajutine ülemarst, veebruarist 1919 peaarsti ajutine abi, aprillist 1919 peaarst, aprillist 1927 sõjaväe keskhaigla ülemarst. Sanitaaralampolkovnik oktoobrist 1919, sanitaarkolonel 1927. Suri 23.07.1938 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistu Jaani koguduse ossa. Teised autasud: EPR II/II (1927), EPR II/I (1932), KR III kl (1936), Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Helmi-Helene, sünd Koplus (1894–1969), lapsed Asta (1920), Ilmar (1922–43, arreteeriti 1941) ja Arvo (1925–45, II MS ajal Saksa armees, langes Oppelni all), vend põllumajandusdoktor Elmar Liik. (J.P.)
LIIMATTA, Paavo Otto Pekka p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1788/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Otto LIIMATTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.05.1897 Soomes Laadoga-Karjala Impilahti v Pitkäranta tööstusalevis puusepa peres. Õppis algkoolis. Elas Helsingis. Soome VS ajal jaanuarist aprillini 1918 Vöyri sõjakooli 5. kompanii jaoülem, nooremallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Vaskivesis, Kurus, Messukyläs, Lapinniemis ja Tamperes, sai 22.03.1918 haavata. Oli valvur Suomenlinna vangilaagris. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompanii jaoülem. Veltveebel aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Aprillist juunini 1919 Aunuse retkel jäägrimajor G. von Hertzeni üksuses varustus- ja rühmaülem. Teenis oktoobrini 1920 Uusimaa rügemendis, 1921–23 ja 1924–31 üleajateenija Kesk-Soome rügemendis, 1932–34 Uusimaa tragunirügemendis ja 1934–35 Viiburi sõjaväeringkonna staabis. Lahkus 1935 teenistusest. Oli Parikkalas elukindlustusseltsi Kaleva ametnik. Veebruarist oktoobrini 1939 teenis Kannase sõjaväeringkonnas. Talvesõjas Kesk-Kannase eesliinil veeblina 4. brigaadi 2. üksikpataljoni 1. kompaniis. Aprillist 1940 5. jalaväerügemendi 1. kompaniis, juulist 1940 26. jalaväerügemendi staabikompaniis, augustist 1940 6. brigaadis 1. kesksõjaväehaigla allohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 6. jalaväerügemendi staabikompanii veebel, septembrist 1941 12. jalaväerügemendi väljaõppekeskuse 3. pataljoni 4. kompanii rühmaülem, jaanuarist 1942 6. kompaniis ja detsembrist 1942 soomusmasinate keskuse toiduainevarude täienduslao juhataja Varkausis. Suri 27.05.1944 Varkausis. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. (M.S.)
LIINEV, Rudolf vt LEE, Mardo Kareli p.
LIIS, August Aleksandri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 962/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele August LIIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wjaska küla all.
Sündis 26.(14.)09.1899 Tartumaal Avinurme v Adraku külas. Põllumees Paasvere v Rahkla külas. VS ajal alates 02.07.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 18.12.1919 haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Elas pensionärina Rakveres. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 04.01.1937 Tallinnas. Maeti Rakvere linnakalmistule. Abikaasa Anna, sünd Kivvi (1889). (M.S.)
LIIV, Georg (sünd Georgi) Jakobi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 645/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu nooremale ohwitserile lipnik Georg Jakobi p. LIIW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi külas.
Sündis 30.(18.)09.1894 Viljandimaal Võisiku v Lätkalu k Liivajaagu talu pidaja peres. Õppis valla-, Viljandi linna- ja Eesti Aleksandri põllutöökoolis ning 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 178. tagavarapolgus, edasi sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 249. tagavarapolgus veebruarini 1918. VS ajal alates 09.12.1918 ohvitseride reservi 4. rühmas, läkitati 5. jalaväepolku, kus oli nooremohvitser õppekomandos ja 2. roodus, jaanuarist 1919 5. roodus ning juunist 1919 õpperoodus. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Maist 1920 2. piirikütipataljoni 3. roodu ja novembrist 1920 4. roodu ning veebruarist 1921 5. jalaväepolgu 5. pataljoni 2. roodu nooremohvitser, septembrist 1921 miinipildujate komando ülem, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 1. roodu (novembrist 1922 kompanii) ja märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 1. kompanii rühmaülem. Septembris 1924 vabastati teenistusest. Oli ühtlasi juunist oktoobrini 1920 VR nõukogu liige. Veebruarist 1925 detsembrini 1926 KL Järva mlv Koeru mlvk pealiku abi. Sai augustis 1929 Püssi jaamas õnnetusjuhtumis selgroovigastuse, mille tõttu kustutati ohvitseride nimekirjast. Pidas Rakkes segakauplust, hiljem asus Tallinna. Oli 1930–37 VRVÜ Tallinna osak liige. Kinnitamata andmeil siirdus Soome. Saatus teadmata. Abikaasa Hella-Irene, sünd Jürgensohn (1900–99). (J.P.)
LIIV, Hans Ado p, kapral (1919).
VR II/3, nr 984/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Hans LIIW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. kevadel Ruhja all.
Sündis 25.(13.)01.1895 Viljandimaal Vana-Suislepa v Roositse talu töölise peres. Õppis Paabo vallakoolis. Tegutses rändkaupmehena Suislepas. I MS ajal 1914–18 177. tagavarapolgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 12.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodus, veebruarist 1919 2. roodus, aprillist juulini 1919 Soomusrongide Diviisi ülema käsutuses. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Uue-Suislepa v Jõelehtme talu. Oli Suislepa masinatarvitajate ühisuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. II MS lahingute ajal sügisel 1944 põles Jõelehtme talu maha, kuid ehitas selle uuesti üles. Talunik kevadeni 1949, edaspidi Ülejõe, hiljem Edasi kolhoosi põllutööline. Suri 06.11.1958 Tõrva raj Vooru kn Jõelehtme talus. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Ella, sünd Arak (1899–1981), lapsed Helmi (1924), Hans (1928–2007), Linda (1930), Anni (1934) ja Juhan (1937). (J.P.)
LIIV, Vilhelm-Heinrich Jakobi p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 1503/13.10.1920 6 Piiriküti pataljoni ülemale, alamkapten Wiljam Jakobi p. LIIW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)06.1894 Virumaal Vao v Triigi m Avispea külas kooliõpetaja ja kirjaniku Jakob Liivi peres. Õppis Kaarma valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1910–14 Tartu õpetajate seminaris, 1916 Vladimiri sõjakoolis ning 1922 Tallinnas kõrgemate politseiametnike kursustel. Oli 1914–15 õpetaja Rakvere 2. algkoolis. I MS ajal jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser ja rooduülem 261. tagavarapolgus ja 55. Siberi kütipolgus. Leitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai kahel korral haavata. Oktoobrist 1917 3. Eesti polgu rooduülem ja detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 5. jalaväepolgu adjutant, juulist oktoobrini 1919 lähetatuna 2. diviisi staabis kui eriülesannetega ohvitser. Alamkapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Detsembrist 1919 6. piirikaitsepataljoni ülema kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–23 kaitsepolitsei Võru ja Tallinna jsk ülema kt. Jaanuarist 1923 oktoobrini 1924 piirivalve Valga ja Narva jsk ülem. Kapten 1924. Töötas 1924–28 Kohtla-Järve algkoolis ja 1929–30 Navi algkoolis õpetajana, 1934–36 Pärnu-Jaagupi lastekasvatusasutuse Nain juhatajana ning 1936–40 Tartus aedniku ja vene keele õpetajana. Oli 1925–28 KL Viru mlv Jõhvi mlvk pealik, KL Pärnumaa mlv Pärnu-Jaagupi mlvk ning VRVÜ Pärnu ja Tartu osak liige. Veebruaris 1939 jäi alkoholi tarvitamisest tekkinud probleemide tõttu ilma vormikandmise õigusest. Nõukogude võim arreteeris ta 20.08.1940 Tartus. Jaanuaris 1941 mõisteti surma, veebruaris 1941 asendati surmanuhtlus kümneaastase vangistusega. Suri 23.08.1942 Arhangelski obl KargopolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Esimene abikaasa Kamilla, sünd Saar (1900–74), lahutati 1931, poeg Eino (1921–68). Teine abikaasa Ida, sünd Lood. (A.K.)
LIIVAK, Viktor Jaani p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR II/3, nr 174/21.02.1920 4 jalawäepolgu ülema abile, alamkapten Wiktor Jaani p. LIIWAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. oma pataljoniga kiiresti edasi tungimisel Lambakaare, Waljeli ja Kandeli sihis, kus häwitasite kolm korda suurema mere poolt taganewa madruste wäeosa ja wõtsite saagina 2 kuulipildujat, moonawoori ja palju muud kraami.
VR I/2, nr 2556/13.10.1920 1 Diwiisi staabi ülemale, Polkownik Wiktor Jaani p. LIIWAK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 4 jalawäe polgu 1 pataljoni ülemana, 4 jalawäepolgu ülema abina ja 1 diwiisi staabi ülemana sõjawäe organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 02.03(18.02.)1890 Kroonlinnas. Õppis Peterburi 8. gümnaasiumis ja 1910–12 Kaasani sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1912. Septembrist 1912 86. Villmanstrandi jalaväepolgu nooremohvitser, aprillist 1914 13. Soome kütipolgus. I MS ajal augustist 1914 polgu luurajate komando, oktoobrist 1914 roodu, augustist 1915 kuulipildujate komando ja septembrist 1917 pataljoni ülem. Leitnant septembrist 1915, alamkapten septembrist 1916, kapten augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu 2. pataljoni ülem. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, veebruarist 1919 polguülema abi, juunist 1919 1. diviisi staabiülem ning korduvalt ajutine diviisiülema kt, juhtis Narva rinde kaitset Punaarmee vastu. Alampolkovnik maist 1919, polkovnik jaanuarist 1920, koloneliks ümber nimetatud novembris 1922. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Mäe-Hinno talu, vahetas selle Harjumaal Juuru v Hõreda-Pae m Carola talu vastu, mille müüs 1931 ära. Juulist 1921 7. jalaväepolgu ülema abi, augustist 1922 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) ülema abi, juulist 1923 10. jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem, ühtlasi 1925–26 rügemendikohtu esimees ja 1926–27 rügemendi ohvitseride kogu esimees. Septembris 1927 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal juhtivatel kohtadel, veebruarist septembrini 1944 sõjapõgenikelaagri ülem. Sügisest 1944 Tallinna keemia- ja põlevkivitööstuse plaaniosak juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1945 Tallinn-Nõmmel ja mõistis veebruaris 1946 seitsmeks aastaks vangi. Oli Tallinna vanglas ning Harku ja Valga vangilaagris. Suri 09.07.1949 Valgas endise Saksa sõjavangilaagri nr 286 territooriumil asuvas 5. laagripunktis. Maeti vangilaagri kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Helene-Louise, sünd Sieberg (1888–1965), poeg Gerhard (1918–95). (J.P.)
LIIVAMÄGI, Karl-Friedrich Kustavi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 378/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu reamehele Karl Gustawi p. LIIWAMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Sala küla waldamisel.
Sündis 14.(02.)02.1885 Tartumaal Kaiavere v Vahi talu sulase peres. Õppis vallakoolis, elas 1918 Tsarskoje Selo mk Gubanitsa vallas, oli puusepp. I MS ajal teenis reamehena Petrogradi lähistel jalaväes. VS ajal alates 28.07.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, augustist 1919 Narva linna komandantuuris ja 9. jalaväepolgu 9. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Elas Jõhvis ning töötas raudteevahina. VRVÜ Narva osak liige. Suri 16.02.1947 Virumaal Jõhvi v Sannikul raudteel toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel. Abikaasa Alide-Pauline, esimeses abielus Reino, sünd Vosel (1890–1970), kasutütar Miralda-Rosalie (1922). (A.K.)
LILIENBLATT, Paul vt LILLELEHT, Paul-August Hansu p.
LILJENCRANTZ, Sven Henrik August Wilhelm Albert Carl Johan Sven Axeli p, parun, Rootsi lipnik, Saksa leitnant, Eesti kapten (1919).
VR II/3, nr 1920/26.03.1920 Majorile, wabaherra Wilhelm LILJENKRANTZ’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.03.1894 Stockholmis. Teenis lipnikuna Rootsi kaardiväes. I MS sündmustest võttis osa leitnandina Saksa armees. VS ajal veebruarist 1919 kaptenina Rootsi vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Petserimaal. Maist 1919 ohvitser Vene Põhjakorpuses, hilisemas Loodearmees. Pärast sõda jäi Eestisse, oli Tallinnas Rootsi ajalehtede korrespondent ja „Idrottsbladeti“ kaastööline. Kuulus kergejõustiklase ja jääpallimängijana SPS Kalevisse. Siirdus 1930. aastate teisel poolel Rootsi, kus tegutses ärimehena. Avaldas 1940. aastatel natsionalistlikke ja juudivastaseid trükiseid. Suri 19.03.1963 Stockholmis. Maeti Norsborgis Botkyrka kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl, VlO IV kl ja GeO IV kl. Esimene abikaasa Eugenie, sünd Petersen (1901 Eestis). Teine abikaasa Ingrid Maria, sünd Edström (1903–96), poeg Carl Wilhelm Sven Johan Henrik (1938). (M.S.)
LILJESTRÖM, Karl Madilda p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2133/26.03.1920 Sõdurile Karl LILJESTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 21.03.1919 Petserimaal Voronkino küla juures haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
LILL, August Karli p, reamees (1918), kapral (1935).
VR II/3, nr 1471/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele August LILL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 mail 1919 a. Annenhofi mõisa ja Alt-Schwanenburgi wahel.
Sündis 11.09.(30.08.)1897 Viljandimaal Taagepera v Peidu talu rentniku peres. Õppis Taagepera valla- ja Helme kihelkonnakoolis. Töötas alates 1912 Tallinnas Vene-Balti laevatehases, kevadest 1918 põllutööline Taagepera vallas. VS ajal alates 15.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodus, veebruarist 1919 2. roodus, aprillist juulini 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillist 1920 polgu 1. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Kapral 1935. Teenis septembrist 1922 kordnikuna Tallinna linna politsei jalareservis, oktoobrist 1923 6. jsk kordnik, septembris 1924 murdis liiklusõnnetuses jalaluu ning pärast paranemist lahkus politseiteenistusest. Seejärel ametnik Tallinna linnavalitsuse majandusosakonnas. Oli KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Tallinnas Punaarmeesse, viidi Soome Hanko mereväebaasi, määrati 236. üksikusse seniitsuurtükiväedivisjoni. Nõukogude võim arreteeris ta 03.10.1941 Hankos ja mõistis surma. Lasti maha 15.10.1941 Hankos Punaarmee baasis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella-Johanna, sünd Mölder (1903), poeg Heino (1926–92). (J.P.)
LILL, Paul-Adolf Hendriku p, polkovnik (1919), kindralleitnant (1938).
VR I/2, nr 11/23.02.1920 Korralduswalitsuse Ülemale Polkownik Paul Hendriku p. LILL’e-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)01.1882 Viljandimaal Roobe v Veski talus möldri peres. Õppis 1891–92 Jõgeveste valla-, 1892–94 Helme kihelkonna-, 1894–99 Valga linna- ja 1901–04 Vilno sõjakoolis ning 1908–11 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Sakala liige. Sõjaväes märtsist 1900 vabatahtlikult 107. jalaväepolgus, septembrist 1901 sõjakoolis, lõpetades sai heade õppetulemuste eest kulduuri. Alamleitnant augustist 1904. Nooremohvitser 7. Soome kütipolgus, jaanuarist 1905 24. Ida-Siberi tagavarapataljoni adjutant, juunist 1905 6. kütipolgu ja oktoobrist 1905 22. Ida-Siberi kütipolgu kuulipildujate komando nooremohvitser. Osales Vene-Jaapani sõjas. Augustist 1910 95. jalaväepolgus, juunist 1911 lähetati Odessa sõjaväeringkonna staapi, seejärel 8. ratsaväediviisi staapi. Septembrist 1912 95. jalaväepolgu rooduülem. Leitnant 1907, alamkapten 1911, kapten septembrist 1914. Osales I MS sündmustes septembrist 1914, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu ning sattus 26.10.1914 vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 18.12.1918 operatiivstaabi operatiivosak ülem, veebruarist 1919 korraldusvalitsuse ajutine ülem ja maist 1919 ülem, oktoobrist 1919 ühtlasi sõjanõukogu liige ja tagavaravägede ülem. Alampolkovnik aprillist 1919, polkovnik oktoobrist 1919. Sai autasuks Viljandimaal Puiatu v Puide talu, 1924 vahetas selle Harjumaal Rapla v Valtu mõisa südame vastu, mille müüs 1927 kindralmajor Arthur-Aleksander Lossmanni VR I/2 abikaasale. Märtsist 1920 kindralstaabi valitsuse ülem, augustist 1920 sõjavägede staabi ajutine ülem, oktoobrist 1920 ülem, ühtlasi juunist juulini 1921 sõjaministri abi. Märtsist 1922 sõjanõukogu liige ja veebruarist 1924 sõjaministri abi, ühtlasi juunist 1930 VMK liige. Oktoobrist 1933 oktoobrini 1939 sõjaminister, ühtlasi oktoobrist 1936 teenetemärkide komitee ning jaanuarist 1938 Riigikaitse Nõukogu liige. Kindralmajor detsembrist 1921, kindralleitnant 1938. Oktoobris 1939 vabastati teenistusest. Oli SPS Spordi esimees, kuulus Mulkide Seltsi Tallinnas ja VRVÜ Tallinna osakonda. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas ja viis Sverdlovski oblastisse. Suri 13.05.1942 Sverdlovski vanglas. Kenotaaf Tallinna sõjaväe kalmistul, nimi tahvlil Helme v Roobe veskil, Tori kirikus, Tallinnas Stenbocki majal ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, KR I kl (1932), EPR I/II (1928), Vene AnO III kl, StO III kl, Läti KTO I kl, Poola PR II ja III kl, VR, Prantsuse ALO III ja IV kl ning Soome VRO I ja II kl, Tšehhoslovakkia VLO II kl ja Ungari TR II kl. Vallaline. (J.P.)
LILLAK, Arnold Matsi p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 2902/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 7. jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitser, lipnik Arnold LILLAK Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 5. novembril 1919 a., kus tema juhitud poolrood Velikopolje küla tormijooksuga ära võttis ja seal asuva enamlaste roodu ühes kuulipildujatega välja lõi. Selles lahingus sai lipnik Lillak surma.
Sündis 31.(19.)03.1894 Viljandimaal Vana-Võidu v Varese talus töölise peres. Õppis Uue-Võidu valla- ja Viljandi linnakoolis, Tartu õpetajate seminaris ning 1916–17 Aleksei sõjakoolis. Oli 1916 koduõpetaja Petrogradis. I MS ajal aprillist 1916 176. tagavarapolgus, kus lõpetas õppekomando, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 242. tagavarapolgus, augustist 1917 43. tagavarapolgus, oktoobrist 1917 253. Perekopi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. Jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 28.02.1919 ohvitseride reservis, aprillist 1919 Peipsi rannakaitse pataljoni 5. roodu vanemohvitser, maist 1919 6. roodu ülema kt, juunis 1919 pataljoni kohtuasjaajaja, augustist 1919 7. jalaväepolgu luurajate komando ning septembrist 1919 8. roodu nooremohvitser, läkitati 6. roodu juurde. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Kirde-Lätis ja Pihkva rindel. Langes 05.11.1919 Petserimaal Irboska jaama juures. Maeti Tartu Vana-Peetri kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata). Vallaline. Vend kolonel Eduard Lillak hukkus Nõukogude vangilaagris 1942. (J.P.)
LILLAKAS (kuni 1902 KOONUKÕRB), Hans Jüri p, nooremallohvitser (1918), veebel (1940).
VR II/3, nr 2877/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu noorem allohvitser Hans Jüri p. LILLAKAS Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 22. aprillil 1919 Napi küla all, kus tõi tule alt haavatud ohvitseri ning ajutise kolme rühma ja Misso kaitseliidu ülemana lõi vaenlase hoobi tagasi ja polgu haaramisest päästis.
Sündis 26.(14.)12.1897 Järvamaal Nõmmküla v Kuru mõisas töölise vallaslapsena, pärast vanemate abiellumist tunnistati Jüri Lillakase pojaks. Õppis Oru ministeeriumikoolis ja 1923–24 Ratsarügemendi õppekomandos. I MS ajal maist 1916 3. Balti ratsapolgus nooremallohvitser. VS ajal alates 15.11.1918 Tallinnas vabatahtlikult KL ratsaosakonnas, määrati 29.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadroni rühmavanemaks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.04.1919 Napi küla all haavata. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Aprillist 1920 Ratsapolgu vahtmeister. Vanemallohvitser aprillist 1920, veltveebel oktoobrist 1920. Augustist 1920 üleajateenija kuni augustini 1922, kui lahkus teenistusest. Novembrist 1922 taas üleajateenijana Ratsarügemendis, kus oli veltveebel 1. eskadronis, oktoobrist 1923 õppeeskadronis, jaanuarist 1924 taas 1. eskadronis, jaanuarist 1926 2. eskadronis, aprillist 1927 õppeeskadronis ning jälle 1. eskadronis kuni sügiseni 1940. Nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940. Veebruaris 1928 sai riigivanemalt pikaaegse eeskujuliku teenistuse eest kuldtaskukella. Korduvalt Ratsarügemendi üleajateenijate kogu juhatuse liige, laekahoidja ja abiesimees ning EVL Tartu osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 108. üksikus luurepataljonis. II MS ajal juulis 1941 taandus väeosaga Värska laagrist Venemaale. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. Sügisel 1944 tuli koos Punaarmeega tagasi Eestisse. Oli Tallinna Mererajooni 1. järgu hoiukassa juhataja, kevadest 1946 riiklike tööhoiukassade ja riikliku krediidivalitsuse Mererajooni vaneminspektor, kevadest 1954 tehase Tegur brigadir, alates 1961 samas kojamees. Suri 15.02.1963 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR kr (1938). Abikaasa Alvine, sünd Kanna (1900–82), lapsed Hulda (1923), Virge (1928–28) ja Rein (1935). (J.P.)
LILLE (sünd JOHANSSON), Sofia Mathilda Gustaf Roberti t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2059/14.05.1920 Proua Sofia LILLE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.04.1867 Soomes Lääne-Uusimaal Nummi vallas talupoja peres. Lõpetas 1884 tütarlaste lütseumi ja 1888 Soome täienduskooli. Tegutses kodu- ja asendusõpetajana. VS ajal EAP langenute eest hooldamise komitee esinaine. Suri 19.10.1960 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
LILLELEHT (kuni 1935 LILIENBLATT), Paul-August Hansu p, alamkapten (1920), major (1935).
VR II/3, nr 1185/15.09.1920 9 jalawäe polgu alamkaptenile Paul LILLENBLADT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Lemsalu linna all.
Sündis 05.02.(24.01.)1893 Pärnumaal Jäärja v Aabjala talu moonaka peres. Õppis 1903–06 Jäärja Jaani valla- ja 1906–08 Saarde kihelkonnakoolis, 1914 Valga reaalkooli pedagoogilistel kursustel, 1915–16 4. Peterhofi lipnikekoolis ning Vabariigi Sõjakoolis. Oli 1912–14 õpetaja Vana-Vändra Aleksandri vallakoolis. I MS ajal novembrist 1914 175. tagavarapolgus, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Seejärel 158. tagavarapolgu nooremohvitser ja 2. roodu ülem, juunist 1917 35. Siberi kütipolgu 6. roodu nooremohvitser. Alamleitnant septembrist 1917. Novembrist 1917 jaanuarini 1918 2. Eesti polgu nooremohvitser ja rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa, Türgi ja Bulgaaria vägede vastu. Oli 1918–19 Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja. VS ajal alates 02.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 3. roodu nooremohvitser, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodu ülem, augustist 1919 2. pataljoni ülema kt. Leitnant maist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste all, Lätimaal ja Narva rindel, sai 20.06.1919 Lätis Lemsalu lahingus haavata. Aprillist 1920 2. roodu nooremohvitser, juunist 1920 3. roodu ülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Voltveti v Tamsalu talu. Töötas 1920–21 Pärnus koolijuhatajana, hiljem pidas talu ning oli 1924–27 Vana-Vändra Aleksandri kooli ja Pärnu-Jaagupi algkooli juhataja. Oli 1925–30 KL Vändra mlvk pealik, alates 1927 KL Pärnu mlv instruktor, seejärel KL Narva mlv pealiku kt ja 1938–40 KL laskeosak pealik. Asutas Vändras noorteühingu Energia. II MS ajal juulis 1941 juhtis Kilingi-Nõmme Liivamäe lahingut hävituspataljoni vastu ning sai haavata. Oli 1942–44 Pärnu OK mlv juht, veebruarist 1944 6. piirikaitserügemendi ülem. Sügisest 1944 varjunime all Hildur Saar metsavend Pärnumaal ja Põhja-Lätis. Nõukogude võim arreteeris ta 27.02.1950 Lätimaal Tiirika talus ja mõistis novembris 1950 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis ja TaišetLagis. Vabastati märtsis 1955 invaliidina. Suri 11.08.1955 Bratskis. Maeti Bratski linna kalmistule. Kenotaaf Vändra kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V (1930) ja IV kl (1935). Abikaasa Juuli, sünd Jensen (1896–1974), lapsed Leida-Loreida (1920), Koidula-Viola (1922), Kalju-Harry (1926–28) ja Lembit-Uno (1930). (A.K., J.P.)
LILLEMAA, Aado (kuni 1936 LILLEMANN, Aleksander-
Adolph) Joosepi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2640/26.08.1921 6 jalawäe polgu reamehele, Aleksander LILLEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Karwaldai mõisa all.
Sündis 05.04.(23.03.)1900 Virumaal Palmse vallas ehitusmeistri peres. Õppis Võsu valla- ja Palmse ministeeriumikoolis. VS ajal alates 24.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, juunist 1919 Scouts tagavarapataljonis, juulist 1919 Scouts pataljoni A company’s. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 27.10.1919 põrutada. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni Scouts roodus, veebruarist 1921 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, aprillist 1921 Kalevlaste Maleva pataljoni kuulipildujate roodus, juulist 1921 5. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Pidas sünnitalu, tegutses kaluri ja puusepana. Oli Võsu VTÜ ja rahvamaja seltsi liige ning pritsimeeste orkestris bassimängija. Saksa ajal Võsu lauavabriku tööline. Nõukogude ajal tööline Võsu puhkekodus. Suri 22.01.1988 Tallinnas. Maeti Ilumäe kalmistule. Abikaasa Pauline, esimeses abielus Laurentus, sünd Prun (1899–1978), lapsed Edgar-Feliks (1934–2012) ja Mari-Anne (1937). (A.K.)
LILLEMÄGI, Jaak Karli p, vedurijuht (1919).
VR II/3, nr 565/17.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 3 wedurijuhile Jaak LILLEMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 4 märtsil 1919 a. Kõrwa ja Hoppa wahel.
Sündis 08.02.(27.01.)1879 Tartus. Õppis linnakoolis. VS ajal alates 27.01.1919 eraisikuna kitsarööpalise soomusrongi nr 3 vedurijuht. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Detsembris 1920 lahkus teenistusest soomusrongil. Töötas Tartus vedurijuhina. Suri 28.09.1923 Tartu haavakliinikus õnnetusjuhtumis saadud haavadesse. Maeti Tartu Pauluse koguduse kalmistule. Abikaasa Liina, sünd Nõggene (1883), lapsed Helmi-Johanna (1907), Aliide (1909–10), Arnold (1911) ja Rudolf (1913). (J.P.)
LILLENSTERN, Johan Jakovi p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 605/24.08.1920 Scouts polgu kapralile Johannes LILLENSTERN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 aprillil 1919 a. Iwanowo-Boloto küla all. (Täpsustus: lahing peeti 04.04.1919.)
Sündis 22.(10.)11.1898 Pärnumaal Taali vallas. Õppis Taali ministeeriumikoolis. Töötas kudujana Sindi vabrikus. VS ajal alates 03.02.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni D company’s, juulist 1919 kuulipildujate komandos, jaanuarist 1920 Scouts polgu 1. kuulipildujate roodus. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Pihkva ja Narva rindel, sai 04.04.1919 Pihkva rindel Ivanovo-Boloto küla all haavata. Maist 1920 Scouts polgu luurajate komandos. Nooremallohvitser septembrist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant maist 1940. Seejärel töötas Tallinna sadamas laadija ja lossijana. EVL Sindi osak juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saatus teadmata. Vallaline. (A.K.)
LIMBERG, Ernst-Karl-Johannes Diedrich-Georgi p, polkovnik (1917), kolonel (1922).
VR I/3, nr 1515/13.10.1920 3 Diwiisi ülema abile, Polkownik Ernst Georgi p. LIMBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)02.1871 Virumaal Kohala vallas mõisavalitseja peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1890–92 Vladimiri sõjakoolis. Teenis aprillist 1890 vabatahtlikult sõjaväes, septembrist 1890 sõjakoolis. Alamlipnik augustist 1892. Seejärel 89. Belomorski jalaväepolgu luurekomando ja roodu ülem, ohvitseride kogu raamatukoguhoidja ja pataljoniülem. Alamleitnant juulist 1893, leitnant aprillist 1897, alamkapten aprillist 1901, kapten 1905. I MS ajal augustist 1914 89. jalaväepolgu pataljoniülem, veebruarist 1916 polgu majandusülem, maist 1917 176. jalaväepolgu komandode ülem. Alampolkovnik novembrist 1915, polkovnik veebruarist 1917, koloneliks ümber nimetatud novembris 1922. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 19.09.1914 haavata ja 16.05.1915 Galiitsias Višenka küla all põrutada. Detsembrist 1917 4. Eesti polgu majandusülem, aprillist maini 1918 Eesti väeosade likvideerimiskomisjoni liige. VS ajal alates 04.12.1918 3. jalaväepolgu ülem, oli 07.–23.12.1918 rahvaväe organiseerija ja kagurinde ülemjuhataja, jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni, aprillist 1919 Tallinna tagavarapataljoni, augustist 1919 Tallinna tagavarapolgu ülem, detsembrist 1919 3. diviisi ülema abi, maist 1920 ühtlasi Pärnu garnisoni ülema kt. Sai autasuks Harjumaal Rae v Lagedi m Limbergi talu, mis oli endine mõisasüda. Jaanuarist 1921 sõjaväe õpetuskomitee alaline liige, aprillist 1923 õpetuskomitee esimehe asetäitja, märtsist 1924 kindralstaabi VI osak ülem, ühtlasi detsembrist 1923 aprillini 1926 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja. Märtsis 1926 lahkus teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 27.07.1938 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Lilli-Eleonore, esimeses abielus Pahle, sünd Parison (1883). (J.P.)
LIMBERG, Verner vt LINDMÄE, Verner Oskari p.
LIMNELL, Viljo vt LAITAMA, Viljo Mikko Mikko Erlandi p.
LIND, Aleksander Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1117/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Aleksander LIND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 19 augustil 1919 a. Iwanowka külas.
Sündis 10.11.(29.10.)1897 Viljandimaal Imavere v Jalametsa mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 10.01.1919 3. jalaväepolgu 2. roodus, maist 1920 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Tallinna, ehitas koos kaksikvenna Karliga Tedre tänavale maja. Tegeles aiapidamisega, müüs Tallinna turul aiasaadusi. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal suvel 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, üritati viia laevaga Leningradi, pääses pommitabamuse saanud laevalt. Edaspidi taas aiapidaja. Suri 06.03.1981 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Julie (1898–1981). Kaksikvend Karl Lind VR II/3. (J.P.)
LIND, Jaan Mihkli p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 407/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Jaan LIND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 juunil 1919 a. Laudoni mõisa juures Ewsti jõe sillal.
Sündis 25.(13.)02.1898 Tartumaal Suure-Ulila v Väike-Ulila m Võsivere k Abi talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 3. eskadroni 1. rühmas, maist 1920 jaoülem. Kapral maist 1919, nooremallohvitser maist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Abi talu Ulila, hilisemas Puhja vallas. Oli KL Tartumaa mlv Puhja mlvk ja VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal septembrist 1941 septembrini 1944 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 04.12.1944 Abi talus ja mõistis juunis 1945 20 aastaks vangi. Suri 20.06.1946 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Herta-Agnes, sünd Schlossmann (1899–1994). (J.P.)
LIND, Karl Mardi p, kapral (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1443/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Karl LIND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21. juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 10.11.(29.10.)1897 Viljandimaal Imavere v Jalametsa mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 746. jalaväepolgus. VS ajal alates 17.04.1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 4. roodus, maist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni luurajate komandos jao- ja rühmaülem. Kapral oktoobrist 1919, vanemallohvitser juulist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Asus elama Tallinna, ehitas koos kaksikvenna Aleksandriga Tedre tänavale maja. Töötas Viru-Järva piimaühingute keskseltsis montöörina. VRVÜ Tallinna osak liige. Pärast II MS tehases Volta montöör ja meister. Suri 26.07.1981 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. Kaksikvend Aleksander Lind VR II/3. (J.P.)
LINDBERG, Artur Johan Augusti p, Soome major (1918), Eesti kolonel (1919).
VR I/2, nr 2383/26.03.1920 Soome wabatahtliste wäeosade ülemjuhataja Staabi ülemale Oberst LINDBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.08.1871 Soomes Loppis kaupmehe peres. Aastast 1888 Soome kadetikorpuses, alates 1893 3. Soome kaardiväe kütipataljonis, 1894–96 4. kaardiväe kütipataljonis. Leitnant 1897, staabikapten 1901, kapten 1905. Töötas 1905–07 vene keele õpetajana Rootsi uues gümnaasiumis Helsingis ja 1913–16 parvetusjuhina Kemi jõe parvetusühingus ning oli 1916–17 AB Harviala OY tegevjuht. Major 1918. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabi kantselei ja siseasjade osak ülem ning sõjakohtu esimees. Kolonel 1919. Hiljem ärimees Viiburis ja Helsingis ning 1937–39 OY Lohja AB tegevjuht. Suri 10.02.1941 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LINDBERG, Arvo Niilo Kustaa Nikolai p, Soome veltveebel (1920), nooremseersant (1942).
VR II/3, nr 2330/26.03.1920 Sõdur LINDBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.05.1900 Soomes Tampere ligidal Pirkkalas telegrafisti peres. Õppis Turu lütseumis ja kaubandusülikoolis. Aastast 1917 KL liige. Soome VS ajal teenis vabatahtlikus üksuses. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Võttis 1920 osa Aunuse retkest. Oktoobrist 1920 oktoobrini 1921 teenis Karjala ratsajäägrite rügemendis. Seejärel tegutses ärimehena. Talvesõja ajal aprillini 1940 20. välilaatsareti sekretär. Jätkusõjas juunist 1941 jaanuarini 1942 sekretär 26. jalaväerügemendi staabikompaniis, seejärel 1. korravalveüksuse 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Suri 02.01.1947 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
LINDBERG, Lars Johan Karl Johani p, Soome reamees (1919), seersant.
VR II/3, nr 2127/26.03.1920 Sõdurile Lars LINDBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.02.1903 Helsingis elektrimontööri peres. Õppis algkoolis. Elas Tamperes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni staabi käskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Tampere kaitseliidus, septembrist 1921 septembrini 1923 sõjaväes. Seejärel autojuht. Talvesõjas maini 1940 rühmaülema asetäitja 32. autokompanii hooldusvedude teenistuses Kannase ja Viiburi lahe lahingutes. Jätkusõja ajal juunist 1941 rühmaülema asetäitja autokompaniis, oktoobrist 1942 juunini 1944 rühmaülem Vakka-Soome transpordipiirkonnas. Suri 04.02.1980 Raumas. Maeti Rauma Monna kalmistule. (M.S.)
LINDBLOM, J., Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 1811/26.03.1920 Kapralile J. LINDBLOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. (M.S.)
LINDE, Aleksander-August Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 964/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Aleksander LINDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wjaska küla all.
Sündis 01.02.(20.01.)1900 Järvamaal Võhmuta v Orina mõisa talupoja peres. Oli 1918 põllumees Purtses. VS ajal alates 28.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 17.12.1919 Vääska küla juures haavata. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Elas Virumaal Püssi vallas Purtses, hiljem Järve v Järve külas, oli põlevkivikaevanduse tööline. VRVÜ Narva osak liige. Suri 17.08.1966 Kohtla-Järve linnas. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Päro (1901–78), lapsed Arnold Aleksander (1925–26), Aino ja Viida. (M.S.)
LINDE, Mihkel Josepi p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1251/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Mihkel LINDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 augustil 1919 a. Kebi jõe ääres.
Sündis 09.03.(25.02.)1891 Pärnumaal Tammiste v Lõmsi talu pidajate peres, alates 1912 elas Sauga v Tiksa talus. Õppis Kiisa valla- ja Taali ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–18 545. jalaväepolgu ratsakuulipildujate komandos. VS ajal alates 14.12.1918 6. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, septembris 1919 2. kuulipildujate roodus. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tiksa talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 24.08.1941 Sauga vallas. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Karoline, sünd Petermann (1899–1984), lapsed Martin (1928–89), Karl (1930–2001) ja Marta. (A.K.)
LINDELL, Leo Oskar, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2694/25.05.1923 Radiospezialist, lipnik Leo LINDELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.06.1897 Soomes Tamperes. Lõpetas 1918 Turu kaubanduskooli. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tunnustatud raadioamatöör Soomes (kutsung OH1NA). Esimesed juhtmevaba side katsetused tegi enne 1910. aastat. Esimese raadioside pidas 1914 koolikaaslase Vallu Valtoneniga. Septembrist 1921 ühenduse Nuoren Voiman Liitto raadioseltsi esimees. Valmistas raadiovastuvõtja T.R. 3, mida hakati tootma raadiotehases Turku Radio. Soome raadioamatööride liidu auliige. Suri 30.09.1936 Helsingis. Teised autasud: LKO III kl. (M.S.)
LINDEMANN, Konstantin Aleksandri p (kuni 1898 RADOWISCH, Constantin Eva p), reamees (1919).
VR II/3, nr 1199/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Konstantin LINDEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Uderna mõisa all.
Sündis 16.(04.)07.1895 Tallinnas. I MS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal alates 06.01.1919 leitnandina laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantkomandos, märtsist 1919 soomusautode rühma nr 1 soomusauto Vahur, hiljem soomusauto Kalevipoeg ja Toonela ning viimaks soomusauto Pisuhänd ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Tõi soomusauto Kalevipoeg ülemana 27.04.1919 Lätimaal Egle lähistel langenud Soomusrongide Divisjoni ülema kt kapten Anton Irve surnukeha lahinguväljalt ära. Langes 09.06.1919 Venemaal Pihkva taga Karamõševo jaama lähistel. Maeti Tallinna Kopli kalmistu Niguliste koguduse ossa. Et ohvitseri aukraadi kohta polnud dokumente, arvati ta reameheks. Vallaline. (J.P.)
LINDEMANN, Nikolai vt LIIDEMANN, Nikolai Tõnise p.
LINDÉN, Arvid Johannes Johan Emili p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2750/25.05.1923 Sõdur Arwid LINDEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.08.1893 Soomes Kirkkonummis, elas Espoos. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Tööline. Suri 24.10.1937 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
LINDÉN, Kustaa Aadolf Kustaa Aadolfi p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1779/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Kustaa LINDEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.03.1897 Soomes Merikarvias. Õppis algkoolis ja elektrimontööri kursustel. Aastast 1917 Merikarvia KL liige. Soome VS ajal kuulipildujakompanii laskur. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel põllumees, kaupmees ja autojuht. Talvesõja ajal aprillini 1940 1. autokompanii 5. eriväljaõppe üksuse autojuht. Osales Jätkusõjas oktoobrist 1941 aprillini 1942 samuti autojuhina. Suri 08.03.1960 Siikainenis. Maeti Siikaineni Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
LINDERMANN, Leopold vt LINDRE, Leopold Juhani p.
LINDGRÉN, Lauri, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2340/26.03.1920 Sõdur LINDGREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LINDMAN, Arthur Viking, Soome major (1940).
VR II/3, nr 2338/26.03.1920 Sõdur LINDMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.01.1896 Soomes Pernajas. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Jätkas teenistust ohvitserina. Talvesõjas kapten 9. jalaväerügemendi 2. pataljonis. Jätkusõja ajal major 13. jalaväerügemendi 2. pataljonis. Suri 13.08.1941 19. välilaatsaretis haavadesse. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LINDMÄE (kuni 1935 LIMBERG), Verner Oskari p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1559/19.10.1920 6 jalawäe polgu alamkaptenile Werner LIMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Slawkowitschi alewi all.
Sündis 10.10.(28.09.)1882 Paides. Õppis Pihkva maamõõtjate koolis ja 1905 91. Dvinski jalaväepolgu õppekomandos. Sõjaväes oktoobrist 1904 vabatahtlikult 91. jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1905. Nooremohvitser 92. Petseri jalaväepolgus. Detsembris 1905 vabastati teenistusest. I MS ajal augustist 1914 306. Mokšani jalaväepolgu nooremohvitser ja rooduülem. Alamleitnant maist 1915, leitnant septembrist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Varssavi all ja Galiitsias, sai 01.08.1915 haavata ja põrutada ning sattus austerlaste kätte vangi. Vabanes septembris 1918. VS ajal alates 25.11.1918 6. jalaväepolgus jalamaaluurajate komando ja maist 1919 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Alamkapten veebruarist 1920, kapten jaanuarist 1924. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Töötas Paides maamõõtjana. Tegutses Paide EVL juhatuse abiesimehena, peeti märtsist juulini 1934 kinni Paide vanglas. Oli 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak juhatuse liige ja abiesimees. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Paides ja viis Venemaale. Suri 21.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Vallaline. (J.P.)
LINDQVIST, Gunnar Isak Rafael Isaki p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919).
VR I/3, nr 2789/25.05.1923 Jäägrileitnant Gunnar LINDQWIST’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.12.1898 Helsingis haritlase peres. Õppis Helsingis rootsi lütseumis. Oktoobrist 1915 27. jäägripataljoni 3. kompaniis. Osales I MS ajal Saksa idarindel Lätis Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguis, kus sai jaanuaris 1917 haavata. Veltveebel veebruarist 1918. Soome VS ajal veebruarist 1918 Vaasas sideohvitser 2. jäägribrigaadi staabis, osales Viiburi vallutamisel. Seejärel käsundusohvitser 2. diviisi staabis. Lipnik 1918. Oktoobris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabi etapiosakonnas Tallinnas ja märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni ülema abi, maist 1919 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustis 1919 von der Goltzi Rauddiviisi teenistuses Miitavis, oli ülemleitnant Bode pataljoni 2. kompanii ülem, hiljem pataljoni relvur- ja käsundusohvitser. Siirdus väeosaga Stettinisse, kus üksus laiali saadeti. Oli 1920–27 Stettinis vahendusfirma juht, 1927–31 Helsingis hooldusfirma juhataja, 1936–38 firma Automaattiteollisuus OY kontoriülem ja aastast 1938 ajalehe „Frihet och Rätt“ peatoimetaja. Talvesõja ajal Vaasa täienduspataljoni ja 7. jalaväe väljaõppekeskuse hooldusülem. Jätkusõjas Helsingi sõjaväelääni staabis hooldusohvitser, augustist novembrini 1941 peastaabi adjutant, hiljem Edela-Häme KL piirkonna staabi hooldusülema abiline. Märtsis 1942 vabastati teenistusest, edasi täitis sõja lõpuni tsiviilkaitse ülesandeid. Kaitsepolitsei Valpo arreteeris ta sügisel 1944. Vabastati mõne aja pärast ja asus Rootsi, kus interneeriti ligi poolteiseks aastaks. Oli 1946–47 Umeå õlletehase raamatupidaja, 1947–48 ajakirjanik ajalehes „Umeåbladet“ ja 1948–52 ajalehe „Nord-Sverige“ toimetuses Sollefteås. 1953–56 väljaande „Örnsköldsviks-Posten“ toimetuse juhataja, 1956–62 ajalehe „Ålandstidningen“ toimetuse sekretär. Aastast 1962 Ahvenamaa turismiühingu Ålands Turistförening pressiesindaja. Suri 05.01.1973. Teised autasud: Saksa KO III kl, Soome VR IV ja IV kl. (M.S.)
LINDQVIST, Lauri vt LOIVE, Lauli Runar Gustaf Leanderi p.
LINDRE (kuni 1936 LINDERMANN), Leopold Juhani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 709/21.02.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu kapralile Leopold Johani p. LINDERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 jaanuaril 1919 a. Plüssa silla juures.
Sündis 27.(15.)11.1893 Krimmis Eestist väljarännanu peres. Peatselt asuti elama Virumaale Porkuni valda. Õppis vallakoolis. I MS ajal 4. Eesti polgus. VS ajal alates 13.12.1918 teenis 5. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1919 jaoülem, märtsist 1920 2. piiriküti pataljoni 3. roodus. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Edaspidi Virumaal Porkuni v Assamalla külas veterinaarvelsker ja talupidaja. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 02.07.1968 Rakvere raj Rakvere kn Lepna-Taaravainu külas. Maeti Väike-Maarja Uuele kalmistule. Abikaasa Alide-Anette, sünd Aberthal (1890–1974). (M.S.)
LINDROOS, Guido Gideon Viktor Alfredi p, Soome nooremseersant.
VR II/3, nr 2726/25.05.1923 Sõdur Guido LINDROOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.12.1901 (teistel andmetel 01.09.1900) Soomes Porvoos politseiniku peres. Õppis algkoolis. Elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 oktoobrini 1921 Uusimaa rügemendis sanitaarallohvitser. Hiljem äriteenija ja laohoidja. Suri 16.09.1941. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LINDROOS, Sven Edvard Karl Andersi p, Soome kapral (1920), nooremseersant (1941).
VR II/3, nr 2722/25.05.1923 Sõdur Swen LINDROOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.04.1897 Soomes Sipoo vallas põllumehe peres. Õppis algkoolis. Aastast 1918 Sipoo KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1919 oktoobrini 1920 teenis veterinaarkapralina välisuurtükiväerügemendis. Seejärel inspektor ja tolliametnik Helsingis. Talvesõja ajal 1. vahipataljonis, märtsist 1940 2. kompaniis sõjamoonalao allohvitseri abi, aprillis 1940 vabastati teenistusest. Jätkusõjas juunist 1941 13. laskemoonalao kompaniis, oktoobrist detsembrini 1941 47. jalaväerügemendi staabikompaniis. Suri 20.12.1963 Helsingis. (M.S.)
LINDROTH, Aili vt SIMELIUS, Aili Maria Karl Viktori t.
LINDSTRÖM, Georg Richard Hulda Maria p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2735/25.05.1923 Sõdur Georg LINDSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.03.1901 Helsingis. Õppis alg- ja kutsekoolis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1921 aprillini 1922 teenis Uusimaa tragunirügemendis kompanii sekretärina. Hiljem jaamaametnik. Suri 04.01.1939 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
LINDSTRÖM, John (ka Johan), Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2734/25.05.1923 Sõdur John LINDSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LINDSTRÖM, Toivo Johannes Juho Kustaa p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2175/26.03.1920 Sõdurile Toiwo LINDSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.02.1901 Soomes Pöytyä vallas, elas Häme läänis Oripää vallas. Oli taludes sulane. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel, sai 20.02.1919 Marienburgi all haavata. Suri 21.02.1919 Marienburgi välihaiglas. Maeti Pöytyä vallas. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
LINDUS (sünd KORTS-LINDUS), Johannes Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1091/14.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes LINDUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 märtsil 1919 a. Pleschi küla juures.
Sündis 14.(02.)04.1898 Tartumaal Laiuse vallas Reino talu pidaja peres. Õppis kihelkonnakoolis. I MS ajal veebruarist maini 1917 262. jalaväepolgus, juunist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 10.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 jao- ja oktoobrist 1919 rühmaülem. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 1. roodus, juunist 1920 töökomandos, seejärel polgu orkestris ja staabi signalist. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiuse v Vilina külas naisele kuuluvat Jaani talu ning Reino talu. Oli KL Tartumaa mlv Laiuse mlvk ja VRVÜ Tartu osak liige. Saksa võimud arreteerisid ta 01.12.1941, vabanes veebruaris 1942 Tartu vanglast. Oli OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 13.10.1944 metsavennana ja mõistis jaanuaris 1945 surma. Lasti maha 28.03.1945 Leningradis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alide, sünd Kask (1896), pojad Manivalde (1923), Jaan (1924–73), Vambola (1928–2008), Lembit (1930–93) ja Osvald (1932). (M.S., J.P.)
LINDVERS, Julius-Aleksander Aleksandr-Augusti p, kapral (1919), vanemallohvitser (1927).
VR II/3, nr 513/17.08.1920 Wäljapatarei Nr 10 reamehele Julius LINDWERS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 augustil 1919 a. Tscherjoha jõe ääres.
Sündis 15.(03.)08.1899 Harjumaal Kohila v Sutlema mõisa talupoja peres. Üldhariduse omandas Tallinna tehnikumi eeltehnikumi astmes. VS ajal alates 03.01.1919 1. suurtükiväepolgu 4. patareis, veebruarist 1919 koos patareiga 2. suurtükiväepolgus, aprillist 1919 telefonist, augustist 1919 välipatarei nr 10 koosseisus. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Veebruarist 1920 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1921 kadett Vabariigi Sõjakooli 2. roodus, veebruarist 1922 sõjaväe varustusvalitsuse kantselei autogaraažis, juulist 1922 autoroodu varahoidja, augustist 1923 Auto-Tankide Divisjoni staabi vanemvarahoidja, oktoobrist 1925 1. järgu kirjutaja, aprillist 1927 vanemrelvur, oktoobrist 1928 Auto-Tanki Rügemendis, jaanuarist 1935 soomusautokompanii nr 2 autojuht, juunist 1935 3. kompanii motorist. Nooremallohvitser septembrist 1924, vanemallohvitser aprillist 1927. Oktoobris 1935 vabastati teenistusest. Oli raudteevalitsuse Tallinna veojaoskonnas vedurijuhi abi. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.09.1965. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Salme-Alide, sünd Blauberg (1906–2006), poeg Ain (1942–2013). (M.S.)
LINK, Eduard Hindriku p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 156/21.02.1920 4 jalawäe polgu jala maakuulajate komando nooremale alamohwitserile Eduard Hendriku p. LINK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud paljudes lahingutes ja luurekäikudel. Iseäranis hiilgawalt esinesite Teie aga Glubokaja-Kalina juures, kus 5–6 korda suurema waenlase salgaga kokku põrgates need kabuhirmus põgenema sundisite, wõttes neilt ühe korras kuulipilduja lintidega.
Sündis 27.(15.)03.1892 Läänemaal Oru v Kärbla m Räägu metsavahi peres. Õppis ministeeriumikoolis. Töötas lihunikuna. I MS ajal teenis 1914–18 423. Luga jalaväepolgus. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, märtsist 1919 ratsaluurajate ning luurajate komandos, maist 1919 10. roodu rühmaülem, detsembrist 1919 märtsini 1920 kuulipildujate kursustel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Läänemaal Oru v Salajõe m Männiku talu. Suri 02.07.1928 Läänemaal Oru vallas. Maeti Lääne-Nigula Koela kalmistule. Abikaasa Lovise, sünd Saarmann (1891–1940), lapsed Alide (1919), Leida-Armilde (1921), Rudolf-Voldemar (1925), Linda-Benita (1925) ja Erna (1927). (A.K.)
LINK, Nikolai-Vilhelm Alexandri p, insener-kapten (1917), kaptenleitnant (1934).
VR I/3, nr 2607/02.11.1921 Merejõudude tehnilise ja warustuse ameti ülemale, insener kapten Nikolai Aleksandri p. LINK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)07.1880 Tallinnas mereväe arsti peres. Lõpetas 1898 Helsingis gümnaasiumi, 1904 Riia polütehnilise instituudi masinaehituse osak ja 1908 Kroonlinna mereväe inseneride kooli laevaehituse osak ning õppis 1913–14 Nikolai mereväeakadeemias (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige. Elas 1883–98 Soomes, töötas 1904–06 insenerina Riias laevaehitusfirmas Lange & Sohn. Maist 1907 vabatahtlikult mereväes. Laevagardemariin maist 1908, nooremleitnant aprillist 1909. Teenis 1908–09 soomuslaeval Tsesarevitš ning 1909–13 laevaehitusinsenerina Tallinna, Kroonlinna ja Sveaborgi sõjasadamas. Leitnant aprillist 1911, vanemleitnant aprillist 1914. I MS ajal septembrist 1914 Helsingis laevaehitustööde juht, maist 1916 mereväeatašee käsutuses Rootsis ja Norras, märtsist 1917 mereväe laevaehituse peavalitsuse laevaehitusosak vanemtöödejuhataja, augustist 1917 projekteerimisbüroo ülema abi. Insener-kapten augustist 1917. Septembris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 24.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsuse tehnikajsk ülem, jaanuarist 1919 mereväe tehnika ja varustuse ameti ülem, oktoobris 1919 lähetati Noblessneri tehaste laevaehituse juhiks. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Tegutses Tallinna tehnikumi laevaehituse osak juhatajana, veebruarist 1923 mereasjanduse peavalitsuse laevaehitusinsenerina, aprillist 1926 sadamatehaste juhatajana. Oktoobrist 1928 sõjaväeteenistuses Merejõudude Baasi laevaehitusinsener, maist 1934 baasi ülema kt, oktoobrist 1936 ülem. Kaptenmajor 1930, kaptenleitnant 1934. Viibis allveelaevade ehitamise järelevalvekomisjoni esimehena jaanuarist 1935 juunini 1936 Inglismaal. Augustis 1938 lahkus teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 ENSV riiklikus merelaevanduses natsionaliseeritud laevade arvelevõtmise komisjoni esimees, hiljem laevanduse insener-kalkulaator. Sügisest 1941 töötas Eesti OV majandus- ja transpordidirektooriumis. Suri 22.10.1943 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR III kl (1936) ja Vene StO III kl. Abikaasa Marie-Auguste, sünd Raadik (1880–1964), tütar Linda-Alice (1904–28) ja kasutütar Irina (1921). (J.P.)
LINNAMÄGI, Karl (sünd LIINAMÄGI, Karla) Karli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1144/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Karl LINNAMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 märtsil 1919 a. Pogiblowa küla all.
Sündis 25.(13.)06.1895 Tartumaal Kastolatsi v Nüpli mõisa erusoldati peres. VS ajal alates 23.02.1919 2. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Jaanuarist 1920 sädetelegraafi osakonnas. Sai autasuks Pilkuse v Pilkuse m Trepimäe talu. Teenis detsembris 1924 Sidepataljonis. Edasi talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 02.07.1966 Valga raj Otepää külanõukogus. Maeti Otepää kalmistule. (M.S., J.P.)
LINNEBERG, Bruno-Aleksander Aleksandri p, kadett (1919), kaptenmajor (1938), Saksa mereväe fregatikapten (1944).
VR II/3, nr 243/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Bruno Aleksandri p. LINNEBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Schrundeni mõisa juures ja Riia all Düüna jõe ääres dessandis olles.
Sündis 14.(02.)09.1899 Tallinnas kaupmehe peres. Lõpetas 1919 Tallinna linna reaalkooli, õppis 1919–20 Vabariigi Sõjakooli mereväeklassis, 1920–21 Mereväe Kadettide Koolis, 1922–23, 1928 ja 1929 Briti mereväekursustel ning 1935–37 Soome kõrgema sõjakooli mereväeharus. VS ajal alates 03.12.1918 KL Tallinna 7. jsk kuulipildujate rühmas. 21.01.–10.02.1919 osales merejõudude transpordilaeva Wasa kaitsekomandos reisil Liibavisse. 28. ja 29.01.1919 oli koos komandoga Kuramaa rindel ja osales polkovnik Kalpaksi pataljoni koosseisus Skrunda vabastamise lahingutes. Veebruaris 1919 ajutiselt vabastatud teenistusest Tallinna reaalkooli lõpetamiseks. Juunist 1919 mereõpilane suurtükilaeval Lembit. Võttis osa dessantoperatsioonidest Punaarmee ja Landeswehri vastu Daugava jõe suudmes, Viru rindel ja Soome lahel. Sai autasuks Harjumaal Kernu v Ruila m Jõeääre talu, müüs selle 1928 ära. Novembrist 1919 Mereväe Ekipaažis, läkitati sõjakooli. Detsembrist 1921 Läänemere laevastiku divisjoni adjutant. Nooremleitnant detsembrist 1921. Augustist 1922 miiniristleja Lennuk vanem navigatsiooniohvitser, maist 1923 mereväe kadetikooli kursuseohvitser, oktoobrist 1923 Aegna komandantuuri vanemsuurtükimeister, märtsist 1924 suurtükilaeva Lembit vanem navigatsiooniohvitser, aprillist 1924 miiniristleja Vambola vanem miiniohvitser, maist 1926 miiniristleja Lennuk navigatsiooniohvitser, juulist 1927 suurtükilaeva Mardus komandöri kt, septembrist 1927 vahilaeva Laine komandöri kt, juunist 1929 miiniristleja Lennuk komandöri abi, aprillist 1931 merejõudude juhataja vanemkäsundusohvitser, septembrist 1936 merejõudude staabi mereside Tallinna raj ülem ja maist 1938 Sõjakooli ohvitseride mereväeklassi ülema kt. Leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Septembrist 1939 sõjavägede staabi 2. osak A jsk ülem ja merejõudude staabi ülem, oktoobrist 1940 merejõudude juhatuse likvidaator, novembrist 1940 sõjavägede varustusvalitsuse üldosakonnas, detsembris 1940 vabastati teenistusest. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale. II MS ajal teenis Tallinnas A. Cellariuse abina Abwehris ning Saksa sõjalaevastikus. Fregatikapten 1944. Langes Oslos sõjavangi, anti inglastele välja, hiljem oli Kielis vangis. Pärast vabanemist asus Saksamaale, 1949 siirdus Rootsi, kus töötas Saksa saatkonna arhiiviosak juhatajana. Suri 31.01.1964 Stockholmis. Maeti Saksamaale Hannoveri lähistel asuvale Lehrte Vanale kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1940), Soome VRO IV kl, Poola PR V kl ja Rootsi MO V kl. Esimene abikaasa Margarethe-Linda-Marie, sünd Tohver (1907), lapsed Lilo-Reet (1930) ja Jörgen-Henrik (1934). Teine abikaasa Ruth-Gerda-
Maria, sünd Denecke (1911–98). (J.P.)
LINNO, August-Ferdinand Johanni p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 2937/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. jalaväepolgu 9. roodu ülem leitnant August LINNO Eesti Vabadussõjas üles näidanud Narva rindel Kuninga küla ja Korolevsky saare juures vaenlase läbimurde likvideerimisel 7. detsembril 1919.
Sündis 03.08.(22.07.)1888 Tartus, hiljem asuti Laeva v Kärevere m Koigu tallu. Õppis Kärevere valla-, Kärkna-Lähte õigeusu kihelkonna-, Tartu linna- ja 1917 Kroonlinna lipnikekoolis. Töötas 1904–14 Tartus poesellina. Vene sõjaväes augustist 1914 356. Liivimaa družiinas, märtsis 1915 lõpetas õppekomando. Lipnik septembrist 1917. 1917 nooremohvitser 5. Kroonlinna jalaväepataljoni 9. roodus ning detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 6. roodus. VS ajal alates 25.11.1918 ohvitseride reservis, detsembris 1918 lähetati Põhjakorpuse juurde, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu dessantroodus. Märtsist 1919 9. roodu nooremohvitser ning aprillist 1919 roodu ülem, juunist juulini 1919 lähetatuna 4. jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Viru ja Narva rindel. Sai autasuks Virumaal Jõhvi v Edise mõisast Sylva talu. Juunist 1920 polgu luurajate meeskonna ülem, novembrist 1920 Narva karantiini ülema abi, aprillist 1922 5. jalaväepolgu nooremohvitser, novembrist 1922 1. jalaväerügemendi nooremohvitser ja komandoülema abi ning 1. diviisi remontkomisjoni esimees, septembrist 1923 Narva garnisoni sõdurite kodu vanem, jaanuarist 1925 KL Narva mlv pealik, maist 1926 1. jalaväerügemendi rühmaülem. Juunis 1926 vabastati teenistusest. Edaspidi talupidaja, 1928–33 kaupmees Jõhvis ning 1933–41 Tapa raudteejaama konduktor ja vedurijuht. Oli KL Tapa mlvk pealik, EVL Tapa ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 31.05.1941 Tapal. Suri 15.12.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT I kl md (1938). Abikaasa Minna, sünd Leppik (1889–1974), lapsed Silvia (1917) ja Elgas (1920–82). (A.K.)
LINNO (sünd LINNU), Richard-Johannes Johanni p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1465/08.10.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Richard LINNO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. Riigi küla all.
Sündis 09.12.(27.11.)1892 Tartus Laeva v Kärevere mõisa talupidaja peres. Lõpetas Kärkna-Lähte õigeusu kihelkonnakooli. Oli äriteenija Tartus ja Dvinskis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 01.03.1919 1. jalaväepolgu 9. roodus, maist 1919 jaoülem. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Raadi v Vasula-Anne m Rõõmu talu. Oli Raadi VTÜ laekur, Raadi Põllumeeste Seltsi ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 25.07.1945 Tartu v Rõõmu talus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Marie, esimeses abielus Leppik, sünd Koljo (1891), kasupoeg Lembit-Richard (1925–97). (M.S., J.P.)
LINNUS (kuni 1935 LEINBOCK), Ferdinand Matti p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 439/17.08.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Ferdinand Mattu p LEINBOCK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Wolkowo külas.
Sündis 20.(08.)05.1895 Viljandimaal Riidaja v Kalma talus rätsepa peres. Õppis 1903–05 Riidaja valla-, 1905–09 Kärstna ministeeriumi- ja 1909–11 Viljandi linnakoolis, 1912–15 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1917 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1915–16 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja 1921–26 filosoofiateaduskonnas, magister 1927, doktor 1938. EÜSi liige alates 1915. Oli 1916–17 Peeter Suure merekindluses Aegna saarel toitlustuspunkti juhataja. I MS ajal maist 1917 1. tagavarapataljonis, juulist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Tegev Petrogradi sõjaväeringkonna kadettide sotsialistliku liidu eestseisuses ning ajutises sõjakomitees. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu adjutandi abi, juulist 1919 luurajate komando vanemohvitser, augustist 1919 komando ajutine ülem ja detsembrist 1919 komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Riidaja m Järve talu, müüs selle 1928 ära. Septembrist 1920 ametnik põllutööministeeriumi metsade peavalitsuses, veebruarist 1922 ERMi assistent ja etnograafiaosak juhataja, juulist 1927 kuni 1929 Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat, oktoobrist 1929 ERMi direktori kt, alates 1938 kuni novembrini 1940 direktor, ühtlasi 1930–39 Tartu ülikooli etnograafia ja museoloogia õppejõud. Oli Eesti Rahvakunsti Komitee esimees, Õpetatud Eesti Seltsi juhatuse, Eesti Kirjanduse Seltsi, 1924–27 KL Tartu mlv, 1938–40 Tartu Rotary klubi, VRVÜ Tartu osak ning mitme teadusliku seltsi liige. Kuulus ajakirjade „Eesti Kirjandus“ ja „Mesila“ toimetusse, avaldanud arvukalt etnograafiauurimusi ja -kirjutisi, sealhulgas doktoritöö „Eesti vanem mesindus I. Metsamesindus“ (Tartu, 1939). Augustist 1940 ENSV hariduse rahvakomissariaadi ajutine ametnik Tallinnas, novembrist 1940 ENSV riikliku etnograafilise muuseumi direktor. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Tartus ja viis Venemaale. Suri 23.02.1942 Gorki obl UnžLagis. Kenotaaf Tartu Raadi kalmistul, tähis sünnikohas Valgamaal Põdrala vallas, nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Abikaasa Olga-Elisabeth, sünd Mirka (1896–1968), lapsed Karin (1920) ja Jüri (1926–95, Tartu ülikooli õppejõud). (J.P.)
LINTS, Rudolf-Johannes Priidiku p, alamleitnant (1919), kolonelleitnant (1939).
VR I/3, nr 2596/02.11.1921 5 jalawäe polgu kuulipildujate roodu ülemale, Leitnant Rudolf Priidiku p. LINTS’ile, hinnates Teie sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma eeskujuliku teenistuskohuste täitmisega.
Sündis 22.(10.)03.1891 Tallinnas. Õppis 1901–07 linna- ja 1917 2. Žitomiri lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. 1909–15 töötas mõisavalitsejana Venemaal. I MS ajal 08.09.1915 Pauli kaardiväepolgu tagavarapataljonis. Juulis 1917 saadeti sõjakooli, pärast kooli lõpetamist oli Umani tagavarapolgus, seejärel tuli Eestisse. Lipnik detsembrist 1917. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservis, määrati 5. jalaväepolgu 5. ja samast kuust 3. roodu nooremohvitseriks, juunist 1919 9. roodus ja juulist 1919 kuulipildujate komando nooremohvitser, oktoobrist 1919 1. pataljoni kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant maist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Oli 1921–23 Allohvitseride Kooli 3. kuulipildujate- ja 2. kompanii ülem, 1923–27 KÜÕ õppepataljoni 3. ja 2. laskurkompanii ülem, novembrist 1927 KL Saaremaa mlv pealik, septembrist 1934 juunini 1940 KL Tallinna mlv pealik, juunist 1940 sõjaministri ja 2. diviisi ülema käsutuses, augustist 1940 2. üksiku jalaväepataljoni ülem, oktoobris 1940 pataljoni likvidaator. Kapten novembrist 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Oli 1941 Tallinna ehitustrustis betoneerija. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas ja mõistis veebruaris 1942 surma. Lasti maha 23.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935). Abikaasa Anette-Lovise, sünd Truberg (1893–1944, küüditati 1941, suri Kirovi obl), poeg Alfred-Rudolf (1920–20) ja kasutütar Leida-Maria (1909, küüditati 1941, vabanes 1955). (A.K.)
LIPAND (sünd LIPPANT), Harald Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 123/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Harald Andrese p. LIPAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Jäneda küla all.
Sündis 17.(04.)10.1900 Paides. Õppis Paide linnakoolis. VS ajal alates 04.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu 4. rühmas. Jefreitor veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Langes 18.02.1919 Petserimaal Irboska jaama lähistel. Nimi tahvlil Paide kirikus. (J.P.)
LIPAND, Karl (sünd LIPPANT, Karla) Mihkli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1888/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Karl LIPAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Sangaste juures.
VR II/2, nr 1197/17.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ wanemale alamohwitserile Karl LIPPAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Koscheljacha pooljaama juures.
Sündis 21.(09.)03.1895 Viljandimaal Sürgavere v Lõhavere m Kereme-Peedi talu töölise peres. Õppis Lõhavere valla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 426. Povenetsi jalaväepolgus, sattus oktoobris 1917 Saaremaal sakslaste kätte vangi, kuid põgenes. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus Viljandis. VS ajal alates 12.11.1918 vabatahtlikult Tallinnas formeeritavas Ratsapolgus, detsembrist 1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv). Vanemallohvitser veebruarist 1919. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Petserimaal, sai kahel korral kergelt haavata ning 24.05.1919 vaenlase soomusrongi Trotski vallutamise katsel Pihkva rindel Košeljaha jaama juures raskelt vigastada, mille tõttu amputeeriti vasak jalg. Oktoobris 1919 vabastati VS invaliidina teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Tila krjm Võidu (hiljem Toila) talu, müüs selle 1926 ära. Elas riigipensionärina Tartus. Oli VSÜ keskjuhatuse ja Tartu VRVÜ liige. Suri 20.06.1928 Tartus. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Abikaasa Elfriede-Annette, sünd Kess (1902–89), pojad Raimond (1923–99) ja Vello (1926–2000, helilooja). (J.P.)
LIPMANN, Johan-Arthur Juhani p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 1430/08.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Juhan LIPMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja Gorka ja Kalmotka küla wahel.
Sündis 28.(16.)05.1898 Pärnus. Õppis Pärnu kõrgemas algkoolis. Töötas 1915–18 Tallinnas Franz Krulli tehases lukksepa õpilasena. Oli 1918 Pärnus lukksepp. VS ajal alates 12.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, aprillist 1919 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, juulist novembrini 1919 õppekomandos. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste all, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodus. Vanemallohvitser juulist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Töötas 1920–25 Pärnus kaalu- ja masinaehitustehases Kaal ja 1925–31 R. Strycki mootoritehases lukksepa ja ehitustöölisena. II MS ajal septembris 1944 põgenes Rootsi. Suri 16.09.1947 Malmös. Maeti Malmö Idakalmistule. (A.K.)
LIPPONEN, Anna, Soome EAP töötaja.
VR I/3, nr 2053/14.05.1920 Proua Anna LIPPONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VR annetati tegevuse eest EAP mitmesugustes ametites. Saatus teadmata. (M.S.)
LIPPUS, Johannes Hindriku p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1934).
VR II/3, nr 1411/08.10.1920 3 jalawäe polgu leitnandile Johannes LIPPUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi mõisa juures.
Sündis 31.(19.)12.1891 Viljandimaal Adavere v Puiatu külas sepa peres. Õppis Adavere Puiatu valla- ja 1908 Põltsamaa linnakoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–29 Tallinna kolledžis ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Teenis oktoobrist 1913 15. Siberi kütipolgus. I MS ajal oktoobrist 1914 polguga rindel. Maist 1917 sõjakoolis. Juulist 1917 vabatahtlikult junkruna surmapataljonis. Lipnik augustist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Novembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgu nooremohvitser. VS ajal alates 28.11.1918 3. jalaväepolgu 7. roodu ja jaanuarist 1919 6. roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 26.04.1919 Lätis Stakelni all haavata. Jätkas 3. jalaväepolgu 2., siis 1. roodu ning juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 1. roodu nooremohvitserina, septembrist 1921 Vabariigi Sõjakooli 1. roodu kursuseohvitser, oktoobrist 1923 SÜÕ tehnilise kompanii rühmaülem, oktoobrist 1924 varustusvalitsuse sõjariistade osak vanem relvurohvitser, ühtlasi ajutine osak ülem, juunist 1927 relvastusosak B jsk ülema kt, augustist 1929 jalaväe inspektuuri vanem relvurohvitser. Kapten 1924, major 1927, kolonelleitnant 1934. Septembrist 1938 Scouts üksiku jalaväepataljoni ülem, detsembrist 1939 Lahingukooli ülem, ühtlasi Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud. Oli 1931–35 Ohvitseride Laskespordi Keskühingu ja 1937–40 Eesti Laskurliidu juhatuse ning 1927–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi kaadrite osak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris ja mõistis mais 1943 kaheksaks aastaks vangi. Oli NorilLagis, alates 1943 TaišetLagis. Suri 15.08.1948 Irkutski obl TaišetLagis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935), Vene GeR IV kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Alide-Elisabeth, sünd Kuusmik (1904–83), lapsed Väino-Ago (1927–96) ja Henno-Vello (1932–88). (J.P.)
LIPS, Peeter Tõnise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1533/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Peeter LIPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 30 oktoobril 1919 a. waenlase selja taga.
Sündis 01.09.(20.08.)1896 Pärnumaal Vana-Vändra v Lõhmusaare talu pidajate peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 19. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 11.06.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, seejärel suurtükiväe tagavarapatareis, septembrist 1919 8. jalaväepolgu 8. roodus, märtsist 1920 tööroodus, aprillist 1920 1. diviisi tagavarapataljoni 5. vahiroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina 1926 Järvamaal Anna v Eivere m Leedu krjm Nälgaru talu. Edaspidi pidas talu, kuni see müüdi 1937 oksjonil. Märtsist 1939 Käru v Kändliku küla vanema abi, elas Kirikumäe talus. Nõukogude ajal Purdis Tuulevälja talus, oli kolhoosi Õige Tee liige, töötas raudteel ja Mäo pigibaasis. Suri 03.12.1959 Paides. Maeti Anna kalmistule. Abikaasa Alide-Rosalie, esimeses abielus Krusi, sünd Indreko (1896–1979), lapsed Linda (1930) ja Tõnis (1937–2008). (A.K., J.P.)
LIPSTOK, Heinrich (sünd Hinrik) Aabrami p, kapten (1916), major (1924).
VR I/3, nr 350/12.05.1920 Suurtükiwäe Walitsuse Warustuse osakonna ülemale, Suurtükiwäe pyrotehniker Heinrich Abrami p. LIPSTOK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)08.1877 Harjumaal Valkla v Lipsu talu pidaja, kõrtsmiku ja kaupmehe peres. Õppis Valkla valla-, Kuusalu kihelkonna- ja Tallinnas linnakoolis, 1895–99 suurtükiväe pürotehnikakoolis ja 1907 Peterburi arheoloogiainstituudis (ei lõpetanud). Septembrist 1895 suurtükiväekoolis. Juunist 1899 teenis suurtükiväepolügoonil, oktoobrist 1902 Aleksander Nevski jalaväepolgus, oktoobrist 1903 spetsialistina Ohta lõhkeainetehases, augustist 1915 Nižni Novgorodi lõhkeainetehase ehituskomisjonis, seejärel tehases pürotehnik. Kolleegiumi-registraator (lipnik) detsembrist 1903, kolleegiumiassessor. Augustis 1918 vabastati teenistusest, asus perega Tallinna. VS ajal alates 16.11.1918 suurtükiväe sõjariistade lao ülema abi ja majandusülem, jaanuarist 1919 sõjariistade lao lõhkeainete juhataja, veebruarist 191. laskemoonalao käsundusametnik, märtsist 1919 peastaabi suurtükiväe valitsuse varustusosak ülem, aprillist 1919 suurtükiväe varustuse ülem, augustist 1919 pürotehnik ning detsembrist 1919 taas suurtükiväe valitsuse varustusosak ülem, juulist 1920 varustusvalitsuse sõjariistade osak ülema abi, ühtlasi maist 1924 sõjaväe tehnilise nõukogu keemiasektsiooni liige pürotehnika alal ning oktoobrist 1924 jaanuarini 1925 sõjaringkonnakohtu liige. Viibis septembrist 1922 jaanuarini 1923 relvastuslepingu asjus Prantsusmaal. Tehnik-kapten novembrist 1920, major 1924. Veebruaris 1925 lahkus teenistusest. Seejärel Saaremaa dolomiiditööstuses töödejuhataja, Lõuna-Eestis teraviljaveskis, kaubanduses ning viimati VMKs. Oli Nõmme EVL esimees, Prantsuse lütseumi hoolekogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobris 1940 töötas Nõmmel pürotehnikuna. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Nõmmel. Viidi Kirovi obl Sovetski rajooni. Suri talvel 1942 Sovetskis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Vene StO III kl. Abikaasa Alma-Leontine, sünd Ostmann (1883–1970, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, arreteeriti 1949, vabanes 1957), poeg Erich-Roland (1913–2010, oli 1938–40 Eesti atašee Kaunases, küüditati 1941, vabanes 1956). Õetütre abikaasa Kaarel-Robert Pusta VR III/1. (J.P.)
LISELL, Per, Rootsi lipnik (1919).
VR II/3, nr 1926/26.03.1920 Alamlipnikule Peer LISELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis Rootsis Dalarna maakonnas väikekohapidaja peres. VS ajal teenis Rootsi vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu aprillist maini 1919 Petserimaal. Elas 1923 Rootsis Dalarna maakonnas. Saatus teadmata. (M.S.)
LISTAKIND, Paul (sünd Pavel) Kusta p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 1627/14.12.1920 8 jalawäe polgu rooduülemale leitnant Paul Gustawi p. LISTAKIND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.07.(21.06.)1889 Võrumaal Räpina v Võõpsus käsitöölise peres. Õppis 1898–1905 Võõpsu alg- ja Räpina ministeeriumikoolis, 1905–09 Tartu õpetajate seminaris ning 1916–17 Vladimiri sõjakoolis. Oli 1909–13 Kähri kihelkonnakooli köster-kooliõpetaja, 1912–13 Peterburis praktikandina Põhja Krediit Ühisuses ja 1913–15 Läänemaal Paatsalu ministeeriumikooli juhataja. I MS ajal novembrist 1915 171. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 284. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917, alamleitnant oktoobrist 1917. Detsembrini 1917 nooremohvitser jalaväes. VS ajal alates 08.12.1918 ohvitseride reservis, kuid vabastati kooliõpetajana teenistusest. Astus 18.02.1919 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljoni 1. roodu, märtsist 1919 roodu ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodu ülem, septembrist 1919 komandandi komando ülem. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Viru rindel. Märtsist 1920 polgu laekur, aprillist 1920 1. roodu ülem. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1920–40 Petseri linna 1. algkooli, 1940 Roodva v Novoselje algkooli ja 1940–41 Valgjärve v Vana-Piigaste algkooli juhatajana. Oli 1925–40 KL Petseri linna mlvk pealik, Petseri VTÜ, Petseri Eesti Haridusseltsi ning 1938–40 IL ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.06.1941 Valgjärvel. Lasti maha 09.07.1941 Tartu vanglas. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Kenotaaf Petseri kalmistul, nimi Pauluse kalmistul 1941. aastal mõrvatute sambal ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ludmilla, sünd Labi (1893–1967, küüditati 1941, vabanes 1955), tütar Serafima (1914). (A.K., J.P.)
LLOYD, Humphrey Willis Chetwode, Briti major (1935).
VR I/3, nr teadmata/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Major H. W. C. LLOID Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.02.1892 Inglismaal East Sussexi krahvkonnas Brightonis ratsaväeohvitseri peres. Ülendati 1912 ohvitseriks, teenis 1. Wiltshire’i jalaväerügemendis. I MS ajal septembrist 1914 8. diviisi koosseisus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Belgia lääne- ja Prantsusmaa loodeosas, novembris 1914 langes sakslaste kätte vangi, põgenes 1916 ning aprillist augustini 1917 osales taas lahingutes Kreeka, Makedoonia, Serbia, Bulgaaria, Euroopa Türgi ja Egeuse mere saarte piirkonnas. Juunist 1918 septembrini 1919 võttis osa sõjategevusest Punaarmee vastu Põhja-Venemaal. Oli juunist 1924 juunini 1928 Briti sõjaväe esindaja Balti riikides asukohaga Riias. Alamleitnant jaanuarist 1912, leitnant oktoobrist 1914, kapten oktoobrist 1915 ja major oktoobrist 1935. Suri 26.02.1965 Inglismaal Oxfordshire’i krahvkonnas Deddingtonis. Teised autasud: Briti VTO ja SR ning Prantsuse SR. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
LLOYD GEORGE, David Williami p, krahv, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa Peaminister, Rt. hon. David LLOYD GEORGE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.01.1863 Inglismaal Manchesteris. Briti liberaalne poliitik. Oli 1890–1945 Briti parlamendi liige, aprillist 1908 maini 1915 rahandusminister, maist 1915 juunini 1916 relvastus- ja laskemoonaminister, juulist detsembrini 1916 sõjaminister ja detsembrist 1916 oktoobrini 1922 peaminister ning 1926–31 Liberaalse Partei liider. Suri 26.03.1945 Walesis Caernarvonshire’i krahvkonnas Llanystumdwy lähistel Ty-Newyddis. Maeti sealse Dwyfori jõe äärde. Teised autasud: Briti TO. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
LLOYD-GREAME, Philip vt CUNLIFFE-LISTER, Philip Yarburgh George’i p.
LOBJAKAS, Artur-Alfred Madise p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1579/19.10.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Artur LOBJAKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure Beresnjuki küla all.
Sündis 11.09.(30.08.)1898 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna linnakoolis, 1924–29 Tallinna kolledžis ja 1929 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Tegutses 1916–18 Tallinna laevatehases joonestajana. VS ajal alates 23.12.1918 vabatahtlikuna Kalevlaste Maleva kergekuulipildujate komandos, augustist 1919 korraldusvalitsuse noorem- ja oktoobrist 1919 vanemkirjutaja, jaanuarist 1920 sõjaväe varustusvalitsuse vanemkirjutaja. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1921–29 ETK ja 1929–40 SMÜ raamatupidajana. Aktiivne sportlane, harrastas ujumist, vettehüppeid, ratta- ja laskesporti. Pärast tegevspordist loobumist 1925 tegutses spordikohtunikuna. Oli KL Tallinna mlv Kalevi mlvk relvurpealik, SPS Kalevi, NMKÜ, ÜENÜ, EKRAVE ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse ja taheti viia Venemaale, pääses uppuvalt laevalt Eestirand. Saksa ajal ETK Kopli masinatehases raamatupidaja. Septembris 1944 põgenes Rootsi, tuli aasta lõpul tagasi Eestisse. Nõukogude võim arreteeris ta 1945. aasta algul, oli Gurjevis ja Groznõis, vabanes septembris 1946. Töötas jalgratta- ja veespordikohtunikuna. Suri 17.01.1983 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Aurora, sünd Riidma (1901–90), lapsed Ahti (1930–2011), Helve-Reet (1935) ja Tiit (1942). Vend Emil-Leopold Lobjakas, langes Vabadussõjas 16.01.1919. (A.K.)
LODE, Torsten Leonhard Carl Torsten Fredriku p, Soome kindralmajor (1904).
VR I/3, nr 2018/24.08.1920 Kindral LODE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Daani abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 25.05.1855 Soomes Leppävirtas ohvitseri peres. Õppis 1871–74 Helsingi junkrukoolis. Juunist 1871 teenis 89. Belomorski jalaväepolgus, aastast 1874 ohvitserina 90. Onega jalaväepolgus ja 1876 3. Soome kaardiväe kütipataljonis. Võttis osa Türgi sõjast, sai 24.10.1877 Gornõi Dubnjaki lahingus haavata. Septembrist 1878 Helsingi linna komandandi staabis adjutant, detsembrist 1889 kadetikooli kompaniiohvitser ja oktoobrist 1890 kadetikooli juures tegutseva vabatahtliku komando ülem, detsembris 1894 3. Soome kaardiväe kütipataljonis, aprillist 1895 Vaasa lääni 2. kutsealuste komisjoni liige, juulist 1895 kütipataljoni 2. kompanii ülema kt, juulist 1896 kompanii ülem, aprillist 1899 septembrini 1900 pataljoni noorem staabiohvitser ja majandusjuhi kt. Lipnik detsembrist 1874, alamleitnant septembrist 1878, leitnant septembrist 1882, alamkapten septembrist 1887, kapten detsembrist 1896, polkovnik aprillist 1899. Novembris 1904 vabastati kindralmajorina teenistusest. Tegutses 1904–18 ärimehena Rootsis ja Taanis. Soome VS ajal alates 18.02.1918 kindralmajor Wetzeri staabi komandant, märtsist 1918 Soome läänearmee staabi komandant. Juunis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal Taani vabatahtlike kogumise komitee liige. Suri 16.05.1924 Helsingis. Maeti Stockholmi. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Rootsi MO V kl ning Soome VR III kl. (M.S.)
LOIDE (kuni 1936 RÄTSEP), Endel (kuni 1935 Endel-Armin) Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 264/11.06.1920 8 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Endel Peetri p. RÄTSEP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 märtsil 1919 a. Zooru mõisa juures.
Sündis 12.12.(29.11.)1900 Võrumaal Nursi v Vastse-Nursi m Kolga talu pidaja peres, hiljem asuti Rõuge v Sänna m Ala-Heedu tallu. Õppis Sänna valla- ja Rõuge kihelkonnakoolis ning Tallinna tehnikumis. Arreteeriti märtsis 1915 õpilasorganisatsiooni kuulumise pärast, saadeti sõjaseaduse piirkonnast Vologdasse, põgenes järelevalve alt ning elas tagaotsitavana mitmel pool Venemaal, tuli kevadel 1917 salaja tagasi. Punaväelased vangistasid ta 1919. aasta algul, vabanes Eesti vägede pealetungi tõttu. VS ajal alates 11.03.1919 vabatahtlikult 1. Tallinna kaitsepataljoni 1. roodus, hiljem tööroodus ja maist 1919 8. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Narva rindel, sai haavata ja põrutada. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Kärgula v Salumäe talu ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Töötas Tallinnas ajakirjanikuna. Mõisteti juunis 1925 Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega võltsimise eest poolteiseks aastaks vangi, vabanes detsembris 1925. Pidas Salumäe talu, tegutses ajakirjaniku ja kirjanikuna, avaldas ilukirjanduslikke teoseid. Tegutses Võrumaal taarausu ja vabadussõjalaste liikumises, mille tõttu oli sügisel 1934 politsei järelevalve all. Oli Eesti Rahvuskirjanike Ühingu ja VRVÜ Võru osak liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi, töötas Stockholmi ülikooli juures, õppis arhitektuuri ning omandas keemiainseneri kutse. Asus 1950 USAsse, töötas New Yorgis projekteerimisfirmas joonestajana. Suri 18.02.1976 New Yorgis. Abikaasa Ilmatar (kuni 1935 Johanna-Pauline), sünd Kall (1901), lapsed Ago-Lemmert (1928) ja Luule-Salme (1930). (J.P.)
LOIVE (kuni 1935 LINDQVIST), Lauli Runar Gustaf Leanderi p, Soome leitnant (1939).
VR II/3, nr 2253/26.03.1920 Sõdurile Lauri LINDQWIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.12.1900 Soomes Somero vallas kaupmehe peres. Õppis algkoolis ja lütseumis ning 1926–27 sõjakoolis. Soome VS ajal teenis aprillist septembrini 1918 Päris-Soome rügemendi Turu valvepataljonis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 4. kompaniis, staabi käskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist detsembrini 1919 Aunuse retkel 2. pataljonis lipnik Siira kompaniis ja suurtükiväes. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Aunuse, Suojärvi ja Rajakontu juures. Oli 1920 Somero KL jaoülem, läbis KL allohvitseride kursused. Teenis oktoobrist 1920 allohvitserina 1. sidepataljonis. Talvesõjas 9. üksiku siderühma ülem, oktoobrist 1939 veebel Oulu sõjaväeringkonnas. Leitnant detsembrist 1939. Alates detsembrist 1940 15. sidepataljoni 1. kompanii ülem, arvati 11. brigaadi sidekompaniisse, aprillist 1941 1. jalaväe allohvitseride kooli veebel. Jätkusõjas välipostkontori 0573/7 üksuse relvur, detsembrist 1944 2. jalaväerügemendis, aprillist 1945 2. jalaväerügemendi 5. pataljoni veebel. Mais 1945 vabastati teenistusest. Suri 07.12.1945 Hämeenlinnas. Maeti Hämeenlinna Ahvenisto kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV ja IV kl. (M.S.)
LOKKO, Gustav Leena p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2114/14.09.1920 2-se jalawäe polgu reamehele Gustaw LOKKO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. märtsi kuul Poroki küla all.
Sündis 26.(14.)02.1895 Tartumaal Ahja vallas mõisateenija peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal septembrist 1915 aprillini 1918 101. Permi jalaväepolgus ja Eesti sõjaväe sidumise salgas. VS ajal alates 01.12.1918 2. jalaväepolgu sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Ahja m Uue-Salo talu. Oli Ahja vallakohtu esimees, vallavolikogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal Ahja kolhoosi põllutööline ja vabatahtliku tuletõrjesalga liige. Suri 03.03.1975 Põlva raj Ahja külanõukogus. Maeti Ahja kalmistule. Abikaasa Rosine-Elise, sünd Rebbane (1903–75), lapsed Heldur (1927), Ellen (1929–2012), Jaan (1936), Raili (1938) ja Lembit (1940). (M.S., J.P.)
LOMUS, Eduard Aleksandri p, kaitseliitlane, kaugsõidukapten.
VR I/3, nr 1659/14.12.1920 EKL liikmele, kaugesõidu kapten Eduard Aleksandri p. LOOMUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)10.1884 Haapsalus. Lõpetas Paldiski merekooli. Teenis maist 1913 aprillini 1918 Vene mereväe abilaevastikus komandörina. VS ajal 12.11.1918 võttis KL liikmena Saksa mereväelt üle vahilaeva Lauterbach. Määrati vahilaeva Laene kapteniks. Laene alustas 20.11.1918 esimese Eesti sõjalaevana vahiteenistust Tallinna all ja 04.–11.11.1918 pidas kinni Nõukogude Venemaa kaubalaevad Severnaja Kommuna, Zimmervald, Lassal ja Respublikanets. Osales laevaga dessantoperatsioonides Soome lahel ja Viru rannikul. Detsembrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse päästejaamade osak ülem, veebruarist 1920 piirivalve päästejaamade osak ülem. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist 1920 augustini 1921 kaubandus-tööstusministeeriumi mereasjanduse peavalitsuse merepäästejaamade jsk ülem. Seejärel jäälõhkuja Hektor kapten ning teenis kaubalaevastikus, kus oli 1935 auriku Borchild kapten. Sai 1935 VR kavalerina Järvamaal Lehtse v Moe m Mareti talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 05.12.1940 Tallinnas. Maeti Haapsalu kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Maria-Augustine, sünd Romann (1889–1969). (M.S., J.P.)
LOORITS, Artur (sünd LORITS, Arthur) Andrese p, reamees (1919).
VR I/3, nr 2969/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu reamees Arthur LOORITS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lahingus 24. mail 1919 a. Rantseni alevi all.
Sündis 23.(10.)09.1902 Viljandimaal Suure-Kõpu vallakirjutaja peres. Õppis 1909–10 Suure-Kõpu Supsi vallakoolis, 1914–18 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1918–21Viljandi reaal-, hiljem Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumis, 1921–30 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Oli 1921–22 EÜS Ühenduse ja 1922–24 EYS Veljesto liige. VS ajal alates 23.12.1918 Viljandi vabatahtlikkude pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 1. roodus, aprillist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodus, juunist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viljandimaal Helme piirkonnas ning Lätimaal. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Töötas ametnikuna Eesti Maapangas, alates 1932 haridus- ja sotsiaalministeeriumis, alates 1935 koolivalitsuses abisekretärina. Oli 1933 ESTP Tallinna ühingu ja revisjonikomisjoni ning 1937–40 Viljandi-Pärnu Kooliõpilaste Pataljoni Seltsi liige. Oktoobrist 1940 ENSV hariduse rahvakomissariaadi plaani- ja finantsosak referent, Saksa ajal Eesti OV haridusdirektooriumi arhiivinduse ja muuseumide referent ning algkoolide inspektor, sügisest 1944 ENSV hariduse rahvakomissariaadi muuseumide sektori inspektor, septembrist 1945 loodusteaduste muuseumi teadussekretär, novembrist 1946 geoloogiaosak juhataja. Septembris 1950 vallandati kui VR kavaler. Edaspidi ehitusel müürsepp ja brigadir, närvihaiguse tõttu korduvalt ravil, viimaks esimese grupi invaliid, asus suvel 1967 Koluvere invaliididekodusse. Suri 31.05.1968 Haapsalu raj Kullamaa kn Koluveres. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. Isa Asutava Kogu liige Andres Loorits, vend folklorist dr Oskar Loorits. (J.P.)
LOORITS (kuni 1937 LORITS), Gustav Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1017/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Gustaw LOORITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Turna mõisa all.
Sündis 26.(14.)04.1895 Võrumaal Veriora v Pindi küla Aadami talu pidaja peres. Õppis Lasva-Pindi vallakoolis. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus, hiljem 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.06.1919 Lätimaal Wesselshofi mõisa juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Aadami talu. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal Ruusa sovhoosi metsavaht. Suri 05.03.1958 Räpina raj Veriora külanõukogus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Abikaasa Selma-Elise-Elfriede, sünd Konsap (1904–79), lapsed Lembit (1926–2006), Vambola (1929–91) ja Sulev (1932–93). Vend Albert Loorits teenis II MS ajal Saksa armees, langes 1944 Narva rindel. (A.K.)
LOORITS, Villem (sünd LORITS, Vilhelm) Jaani p, reamees (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1104/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu nooremale alamohwitserile Willem LOORITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Skilbani küla waldamisel.
Sündis 30.(18.)09.1897 Tartumaal Meeri vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–18 9. tagavara ratsapolgus. Elas 1918 Suure-Kambja v Sinka talus. VS ajal alates 30.01.1919 2. ratsapolgu 3. eskadronis, aprillist 1919 1. eskadronis nooremallohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sattus 05.11.1919 Lätis Punaarmee kätte, oli Venemaal vangistuses, vabanes ja oli maist 1920 taas 2. ratsapolgu 1. eskadronis, samal kuul viidi üle 1. ratsapolgu 1. eskadroni. Nooremallohvitser juulist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Vastse-Kuuste v Tasa talu. Nõukogude ajal kolhoosi Töösangar, hilisema Rahu liige. Suri 26.06.1973. (J.P.)
LOOS, Eduard Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 612/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 13 kapralile Eduard LOOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 8 juunil 1919 a. Wõnnu all ja 1 juulil 1919 a. Sila kõrtsi juures.
Sündis 05.05.(23.04.)1895 Võrumaal Kaagjärve v Kaitse talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1. suurtükiväedivisjoni kanoniir. VS ajal alates 20.01.1919 2. suurtükiväepolgu 3. patareis, märtsis 1919 3. raske väljasuurtükiväedivisjoni 3. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 1. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 13 telefonist. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Karula vallas Kaitse talus. VRVÜ Valga osak liige. Suri 27.10.1974 Valga raj Kaagjärve külanõukogus. Maeti Läti Valka Lugaži kalmistule. Esimene abikaasa Helmi-Elisabeth, sünd Keel (1901–91). Teine abikaasa Jenni-Irene, sünd Vessin (1909). (J.P.)
LOOSBERG, Johannes Jürgi p, kaugsõidukapten (1904), kaptenleitnant (1933).
VR I/3, nr 1660/14.12.1920 EKL liikmele, kaugesõidu kapten Johannes Jüri p. LOOSBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)02.1880 Virumaal Vihula vallas meremehe peres. Õppis Vihula valla-, Palmse ministeeriumi- ning Käsmu ja Paldiski merekoolis ning 1925 mereväeohvitseride kursustel. Teenis kaubalaevadel madruse ja tüürimehena. Kaugsõidukapten märtsist 1904. Teenis juulist 1904 jaanuarini 1905 8. mereväe ekipaažis Peterburis ning sõjalaevadel, märtsist 1905 vabapalgalise eraisikuna Vene merejõudude Balti mere hüdrograafialaevadel. Oli tulelaeval Nekmangrund komandöri abi, aprillist 1909 transpordilaeval Artelštšik ja veebruarist 1913 mereväe sideteenistuslaeval Samojed navigatsiooniohvitser ning märtsist 1917 aprillini 1918 komandör. VS ajal alates 14.10.1918 KL Tallinna sadama komandandi abi, veebruarist 1919 mereväe rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse sideosak ülem, detsembrist 1919 merejõudude sideosak ülem. Teenis juunist 1922 merejõudude staabi side ja ujuvate abinõude osakonna, märtsist 1924 side ja abilaevade osak ning aprillist 1927 mereside ülemana. Nooremleitnant oktoobrist 1920, leitnant 1924, vanemleitnant 1925, kaptenmajor 1928, kaptenleitnant 1933. Juunis 1934 lahkus teenistusest. Töötas Tallinnas tööliste kindlustusühingus, oli laevanduslike organisatsioonide ja VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1941–44 ETK majade ja tehasehoonete valitsejana. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, asus 1945 Rootsi, töötas Stockholmis riigiarhiivis. Oli Stockholmi Eesti Algkooli Sõprade Seltsi auliige. Sõitis 1966 külla pojale USAsse. Suri 24.11.1966 Ohio osariigis Daytonis. Maeti tuhastatult Keila kirikuaeda. Teised autasud: KR V kl (1929), EPR II/I (1933) ja Vene StO III kl. Abikaasa Paula-Elfriede, sünd Regastik (1896–1988), lapsed Aino (1917) ja Paavo (1919–2015). (J.P.)
LORENTS, Gustav vt TASUJA, Jaanus Anna-Vilhelmine p.
LOSSMANN, Arthur-Alexander Hansu p, kindralmajor (1923).
VR I/2, nr 12/23.02.1920 Sõjawäe Terwishoiu Walitsuse ülemale Dr med. Artur Hansu p. LOSSMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.10.(23.09.)1876 Pärnumaal Viluvere v Uusna metsavahi peres, hiljem asuti Vanaõue tallu. Õppis Vaki valla-, Vändra kihelkonna- ja Eesti Aleksandri linnakoolis, Pärnu ja Novgorodi gümnaasiumides ning 1899–1904 Peterburi sõjameditsiiniakadeemias. Oli Peterburi EÜSi esimees, alates 1913 korp! Rotalia liige. Maist 1904 11. Pihkva jalaväepolgu nooremarst, osales Vene-Jaapani sõjas, maist 1906 96. Omski jalaväepolgu nooremarst. Märtsis 1908 vabastati teenistusest. Septembrist 1908 juulini 1914 arst 13. Peterburi gümnaasiumis. Peterburi linnavolikogu liige ja Peterburi linnavalitsuse tervishoiuosak juhataja, 1908–14 Peterburi Eesti Hariduse Seltsi esimees, 1910–18 Peterburi Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse esimees. I MS ajal augustist 1914 2. Varssavi haigla ordinaator, veebruarist 1915 6. eesrinna evakuatsioonipunkti peaarst, maist 1915 2. Varssavi, hilisema 702. haigla peaarst, augustist 1917 36. evakuatsioonipunkti ülem. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 16.02.1919 1. Tallinna sõjaväehaigla peaarst, aprillist 1919 novembrini 1935 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem. Sai autasuks Harjumaal Rapla v Valtu m Valtu talu, mis oli osa endisest mõisasüdamest. Sanitaarpolkovnik juunist 1920, sanitaarkolonel novembrist 1922, sanitaarkindralmajor 1923. Oli sõjaväe tervishoiukomitee esimees, sõjanõukogu, kaitseministeeriumi nõukogu, Eesti Punase Risti peavalitsuse ning 1925 Vabaduse Risti kavaleride rahalise autasu suuruse kindlaksmääramise komisjoni liige. Novembris 1935 vabastati teenistusest. Tegutses ärialal, pidas Valtu talu ning kuulus mitme seltsi juhatusse. Elas 1940–41 Valtu talus, suvel 1941 varjas end, 1941–44 pidas taas Valtu talu. Põgenes septembris 1944 perega Saksamaale, siis Austriasse ning 1945 taas Saksamaale. Oli Flensburgis Eesti Punase Risti ja Eesti Komitee asutaja. Siirdus 1947 Inglismaale, kus töötas mõnda aega raamatupidajana, hiljem elas tütre peres. Oli Londoni Eesti Maja asutaja ja esimees, Londoni Eesti Klubi president ning Inglismaa Eestlaste Ühingu invaliidide toimkonna esimees. Avaldas mälestusraamatu „Rahutus maailmas“ (Stockholm, 1961). Suri 01.08.1972 Londonis Westminsteri haiglas. Maeti Londoni Putney Vale’i kalmistule, 1998 maeti ümber Tallinna sõjaväekalmistule Vabadussõja juhtide matmispaika. Teised autasud: KR I (1935) ja II kl (1930), EPR I/I (1934), I/II (1927) ja III jrk (1921), Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Belgia PRO I kl, Leedu GO II kl, Läti KTO III kl, Prantsuse ALO IV kl, Soome VRO II kl ning Ungari PRO. Esimene abikaasa Juuli, sünd Badibelova. Teine abikaasa Maria-Alexandra, sünd Novitski (1899–1983), tütar Nora-Vanda (1921). (J.P.)
LOSSMANN, Tõnis Jüri p.
VR III/3, nr 2831/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis vedurijuht Tõnis Jüri p. LOSSMANN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 28. novembril 1918 a. päästes enamlaste käest rongi.
Sündis 15.(03.)01.1869 Viljandimaal Kabala v Kurla k Rihmasepa talus. Noorena asus tööle Narva depoos, alates 1894 vedurijuhi abi, vedurijuht ning septembrist 1919 depookorraldaja. VS ajal alates 21.11.1918 Narva KL liige. Päästis 28.11.1918 rongi, viies selle pealetungiva Punaarmee eest Narvast Tapale. Veebruarini 1919 Soomusrongide Divisjoni vedurijuht. Seejärel vedurijuht ja raudteedepoo korraldaja Narvas. Asus pärast II MS elama Tallinn-Nõmmele poja perre. Suri 04.05.1953 Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Valtmaus (1883–1931), pojad Adolf (1902–75) ja Oskar (1905). (J.P.)
LOUHILA, Otto, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2125/26.03.1920 Sõdurile Otto LOUHILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LOUHIVUORI (sünd SOINAMO, kuni 1905 SUNDBERG), Hilja Siviä Adolf Fredriku t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2024/14.05.1920 Proua Siwiä LOUHIWUORI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 19.01.1885 Helsingis postiljoni peres. Lõpetas 1902 tütarlaste lütseumi. Sooritas postiametniku eksami, oli 1903–06 postiteenistuses. Kuulus Soomes rahvakoolide rajamist toetava seltsi Suomen Kansakoulun Ystävät ning Koonderakonna naiste ühenduse ja ehtefirma Kalevala Koru OY juhatusse. VS ajal tegutses EAP rahakogumise toimkonnas. Suri 20.12.1951 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). Abikaasa senaator dr Oskari Wilho Louhivuori VR I/1. (M.S.)
LOUHIVUORI, Oskari Wilho (kuni 1905 LOHTANDER, Oskar Wilhelm) Mikaeli p, Soome majandusteadlane ja senaator.
VR I/1, nr 2495/14.05.1920 Eesti awitamise päätoimkonna esimehele Dr. O. W. LOUHIWUORI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel.
Sündis 18.09.1884 Soomes Kuopio vallas saeveski juhataja peres. Aastast 1903 üliõpilane, 1908 mag. phil. ja 1915 dr. phil. 1906 ajakirja „Pohjantähti“ toimetaja, 1908 väljaande „Kylväjä“ peatoimetaja, 1909–13 majandusajakirja „Yhteiskuntataloudellinen Aikakauskirja“ toimetuse sekretär ja 1914–25 toimetaja, 1912–16 kindlustusväljaande „Vakuutussanomat“ toimetaja ja 1928–31 kindlustusajakirja „Nordisk Försäkringstidskrift“ toimetaja. Oli 1909 Soome ärimeeste majandustehnikumi ökonoomika õpetaja, 1910–12 Helsingi põllumajanduslütseumi ökonoomika, ühiskonnaõpetuse ja majandusgeograafia õpetaja, 1911–17 luges ülikoolis loenguid alkoholi pruukimise kahjulikkusest, andis nn sotsiaalset alkoholiõpetust, 1911–15 elukindlustusseltsi Salama statistik ja sekretär, 1915–16 Soome vaeste hoolekande inspektor, 1916–17 ja 1918–36 elukindlustusseltsi Salama tegevjuht, 1938 Uusi Suomi OY ja Soome Kirjanduse Seltsi trükikoja tegevjuhi kt, 1938–48 Helsingi ülikooli ökonoomika ja kindlustusteooria dotsent, 1938–52 kaubanduskõrgkooli ökonoomika, rahandusteooria ja statistika professor, 1945–52 rektor, aastast 1952 kantsler, 1942–53 kindlustusseltsi Suomen Vakuutus OY asetegevjuht. 1917–19 Soome Partei, hiljem Rahvusliku Koonderakonna esindajana Senatis, 1918–19 sotsiaalosak juhataja. VS ajal sama erakonna esindaja EAPs ja ühtlasi selle juhataja. Oli paljude seltside ja ühingute liige. 1920–23 Soome Panga, 1920–21 aktsiapanga Kansallis-Osake-Pankki, 1930 Turu ülikooli, 1930 Soome äriharidusfondi ja 1944–45 Helsingi linna revident. Valiti 1950 Helsingi kaubandusülikooli audoktoriks. Avaldas trükis väitekirja, raamatuid ja artikleid majanduse, statistika ning kindlustuse kohta. Suri 01.07.1953 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921), KR I kl (1930), Soome VR I kl, VRO II kl, Rootsi VO II kl, Norra OO III kl ja Taani DO III kl. Abikaasa Hilja Siviä Louhivuori VR I/3. (M.S.)
LUBERG, Heinrich Kristjani p, kapral (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1400/08.10.1920 Scouts polgu kapralile Heinrich LUBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 16.(04.)08.1898 Pärnumaal Tori vallas mõisa pottsepa peres. Hiljem asuti elama Viljandimaale Viljandi valda. Õppis Tori valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 teenis sanitaarväeosas. Elas 1918 Viljandi v Taara talus, töötas pottsepana. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, juulist 1919 jaoülem, septembrist novembrini 1919 kuulipildujate kursustel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 Scouts polgu 1. roodus, juunist 1920 rühmaülem, septembrist 1920 varahoidja. Nooremallohvitser maist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Töötas Viljandi vallas isale kuuluvas savitööstuses, siirdus 1925 Tallinna, kus oli AS Savi õppinud tööline ja meister, alates 1930 vastutav ja tehniline juhataja. KL Tallinna mlv, Tallinna EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 natsionaliseeritud vabrikus meister. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas, viis SevUralLagi ja mõistis veebruaris 1942 kümneks aastaks vangi. Suri 15.04.1943 Sverdlovski obl TavdinLagis. Kenotaaf Tallinna Liiva kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella-Rosalie, sünd Peltser (1905–90, küüditati 1941, vabanes 1957), tütred Ivi (1933, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Tiia (1936, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
LUBERG, Jakob Jüri p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 2923/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu leitnant Jakob LUBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud 4. augustil 1919 Kusmino külas Luuga jõe ääres.
Sündis 24.(12.)09.1897 Pärnumaal Uue-Vändra v Raismiku talus. Lõpetas eksternina Tallinna Peetri reaalkooli ja 1917 Pihkva lipnikekooli. I MS ajal jaanuarist 1917 53. tagavarapolgus, 38. korpuse staabis ja viimaks 246. Bahtšisarai jalaväepolgu 2. pataljoni ülem. Lipnik oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu novembrist 1917 veebruarini 1918 Valgevenes Krevo all. VS ajal alates 07.12.1918 4. jalaväepolgu 5. roodu noorem- ja vanemohvitser ning detsembrist 1919 ajutine rooduülem. Alamleitnant novembrist 1919 ja leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 14.11.1919 Polutšje külas haavata. Sai autasuks Järvamaal Käru v Põllumäe talu. Maist juulini 1920 ohvitseride kursustel 1. diviisi staabi juures. Juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni 2. ja 5. roodu nooremohvitser ning rühmaülem. Läks 01.09.1922 Narvas vabasurma. Maeti Käru kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
LUBI, Jüri Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 971/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Jüri LUBI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Sarini talu juures.
Sündis 03.05.(21.04.)1889 Läänemaal Vanamõisa vallas. Mõni aasta hiljem asus pere Tallinna. Õppis Nõmme algkoolis. Oli sadama- ja vabrikutööline Tallinnas. I MS ajal 1915–17 237. Graivoroni jalaväepolgus, sügisest 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 31.03.1919 kapralina 1. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 22.06.1919 Lätis Stürzenhofi mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas Nõmmel, oli juhutööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Saatus teadmata. (A.K.)
LUCAS, J., Prantsuse major.
VR I/3, nr 2395/26.03.1920 Major LUCAS’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtlusega Eesti riiki aidates ja toetades sõjalise warustuse saamist liitriikidelt.
VS ajal osales Prantsuse sõjaväelises missioonis Balti riikides, abistas sõjavarustuse saamisel. Saatus teadmata. (M.S.)
LUDVIG, Johannes Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1849/19.10.1920 Lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure Beresnjuki küla all langenud Kalewlaste Malewa reamehele Johannes LUDWIG’ile wahwuse eest.
Sündis 09.08.(28.07.)1894 Järvamaal Albu vallas. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. Siirdus 1909 Paidesse, 1911 Türile ning 1914 taas Paidesse, kus töötas politseis kirjutajana. 1917 siirdus Tallinna. VS ajal alates 21.12.1918 vabatahtlikult Kalevi Maleva 1. roodus, saadeti 02.01.1919 koos rooduga rindele. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla all. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule kalevlaste ossa. Abikaasa Adele-Leontine, sünd Hanson (1892). Abikaasa teine mees oli Arthur Tomson VR II/3. (J.P.)
LUDVIG, Rudolf vt RÜNK, Rudolf-Johannes Johannese p.
LUGUS (sünd LUUGUS), Jaan Märdi p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 2620/02.11.1921 3 jalawäe polgu kohtu asjaajajale ja adjutandi abile, Alamkapten Jaan Mardi p. LUGUS’e-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)07.1891 Viljandimaal Vana-Võidu v Kulli talu pidaja peres. Õppis Vana-Võidu valla-, Viljandi kihelkonna-, 1907–11 Viljandi linna- ja 1916 3. Irkutski lipnikekoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Teenis novembrist 1912 Baikali taga Nertšinski konvois, jaanuarist 1913 selle Kadaja komandos. I MS ajal novembrist 1915 30. Siberi kütipolgus, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1916. Nooremohvitser 17. Siberi kütipolgus, märtsist 1917 54. Minski jalaväepolgus. Alamleitnant juulist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 30.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 23.12.1918 6. jalaväepolgu 7. roodu nooremohvitseriks, aprillist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodu vanemohvitser, juunist 1919 pataljoni kohtu asjaajaja, jaanuarist 1920 pataljoni adjutant. Leitnant novembrist 1919, alamkapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 14.02.1919 Lätis haavata. Maist 1920 8. jalaväepolgu adjutant, jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu adjutandi abi ja kohtu asjaajaja ning lähetatuna 8. jalaväepolgu likvideerimiskomisjonis. Juulist 1921 3. diviisi staabi komandant, märtsist 1924 diviisi õppekompanii 1. rühma ülem, ühtlasi ohvitseride kogu juhatuse, revisjoni- ning staabi hariduse ja meelelahutuse komisjoni liige, jaanuarist 1925 6. jalaväerügemendi 1. laskurkompanii ülema kt, märtsist 1925 juunini 1940 KL Pärnu mlv pealik. Kapten jaanuarist 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli Pärnu Jahimeeste Seltsi ja VRVÜ Pärnu osak liige. Juunis 1940 viidi sõjaministri käsutusse ja augustis 1940 vabastati teenistusest. Elas venna peres Viljandi v Kulli talus. Suvel 1941 metsavend, sügisest 1941 Viljandi v Juhani talus, kevadest 1943 taas Kulli talus. 1942–44 Viljandis OK teenistuses. Jaanuarist 1944 VRVÜ Viljandi osak esimees. Nõukogude võim arreteeris ta 18.05.1946 Kulli talus ja mõistis oktoobris 1946 viieks aastaks vangi. Suri 29.10.1947 Kemerovo obl JužKuzbassLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935) ning Vene AnO III ja IV kl. Esimene abikaasa Ida, sünd Sild (1893–1929). Teine abikaasa Marina, esimeses abielus Murakin, sünd Mikk (1904–77). (J.P.)
LUHA, Adolf Gustavi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1836/01.09.1920 Lahingus Salisburgi waldamisel langenud Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile Adolf LUHA’le wahwuse eest. (Täpsustus: tegelikult suri Tartu haiglas Rõngu mõisa all lahingus saadud haavadesse.)
Sündis 05.11.(23.10.)1900 Tartumaal Laiuse v Kivijärve mõisa meieri peres. Õppis Tartus H. Treffneri gümnaasiumis. VS ajal alates 24.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 25.01.1919 Rõngu mõisa all haavata. Suri 17.02.1919 Tartu ülikooli haavakliinikus. Maeti Laiuse kalmistule. Nimi Laiuse sambal ja tahvlil H. Treffneri gümnaasiumis. (J.P.)
LUHA, Eduard Jaani p, VR II/3, kapral (1919).
VR II/3, nr 1070/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Eduard LUHA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 aprillil 1919 a. Tõlwa küla all.
Sündis 29.(16.)03.1901 Tartumaal Haaslava vallas. Õppis 1909–14 Haaslava Tuigo vallakoolis. Oli 1914–18 Tartus pagari õpilane. VS ajal alates 08.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai haavata ja põrutada. Kapral juunist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Haaslava v Vaikna talu, müüs selle 1927 ära. Teenis märtsist augustini 1921 Allohvitseride Koolis kuulipildujate roodus. Töötas 1923–28 Riias ja 1928–36 Tartus pagarina ning 1936–40 Tartu vanglas valvurina. Oli KL Tartu mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.06.1941 Tartus ja viis Kirovi oblastisse ning jaanuaris 1943 mõistis viieks aastaks vangi. Augustis 1943 vabastati VjatLagist. Märtsist 1944 Punaarmee 7. Eesti laskurdiviisi õhukaitse sihtur. Võttis osa lahingutest Saksa armee vastu Narva rindel ja Kuramaal. Juulis 1945 vabastati teenistusest. Oli põllutööline Mäksa vallas, juunist 1946 Tartu vallas varumisstatistik, märtsist 1949 valla varumisagent, septembrist 1949 Tartus autokoolis, veebruarist 1951 pagar Kavastu tarbijate kooperatiivis Tartus, oktoobrist 1953 artelli Tulevik kondiitritööstuse tööline. Suri 03.04.1972 Tartu raj Luunja külanõukogus. Maeti Tartu Raadi kalmistule. Abikaasa Melitta-Olga, sünd Niedrin (1910), lahutati 1932, tütar Ida-Victoria (1927). (J.P.)
LUHA, Eduard (sünd Mikil) Verdinandi p, vanemroolimees (1919).
VR II/3, nr 190/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni roolimehele Eduard Ferdinandi p. LUHA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Rudnitsa küla all.
Sündis 21.(09.)10.1888 Võrumaal Saaluse v Holsta talu pidaja peres, hiljem asus elama Tartusse. VS ajal alates 28.04.1919 Peipsi laevastiku divisjoni vedurlaeva Ilmarine vanemroolimees. Osales lahingutes Punalaevastiku vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Teenis meremehena traaleril Suurop, sõitis aprillis 1921 USAsse, elas 1922 New Yorgis. Saatus teadmata. (J.P.)
LUHAÄR, Ilmar Hansu p, vanemleitnant (1919).
VR II/3, nr 294/11.06.1920 Miiniristleja „Lennuki“ wanemale suurtüki ja miini ohwitserile, wanemleitnant Ilmar Hansu p. LUHAÄR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Petseri all dessandis olles.
Sündis 09.02.(28.01.)1894 Harjumaal Rapla v Kodila mõisas rätsepa peres. Õppis 1904–12 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1912–14 ja 1920–24 Tartu ülikoolis (ei lõpetanud), 1916 sooritas mereväekorpuses mereväeohvitseri katsed, 1917 lõpetas allveelaevade klassi. I MS ajal augustist 1914 miiniristlejal Leitenant Burakov, veebruarist 1915 miiniristlejal Novik, märtsist 1916 2. Balti mereväe ekipaaži junkruroodus. Juulist 1916 admiraliteedi alamleitnant. Nooremohvitser Musta mere laevastiku 2. roodus, võttis osa lahingutest türklastega, oktoobrist 1916 Balti merel traaleri Planeta vahiülem, novembrist 1916 allveelaeva Leopard vahiülem ja miiniohvitser, novembrist 1917 allveelaeva AG-15 vanemohvitser, aprillis 1918 vabastati teenistusest. Siirdus Arhangelskisse, septembrist 1918 jaanuarini 1919 liitlaste teenistuses Slaavi-Briti leegionis ja Põhja-Dvina laevastikus miinitraaleri T-30 vahiülem. VS ajal alates 23.02.1919 miiniristleja Lennuk noorem suurtükiohvitser, maist 1919 vanem miiniohvitser, maist juunini 1919 vahilaeva Laene komandöri kt ja siis tagasi Lennukil. Vanemleitnant septembrist 1919. Osales lahingutes Punalaevastikuga Soome lahel ja Landeswehriga Daugava suudmes. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Tartumaal Puurmanni v Kaasiku talu, mille päris abikaasa tütrega. Maist 1921 vahilaeva Laine komandör, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige jaanuarist juulini 1921, novembrist 1921 Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaeva Tartu vanemohvitser ja aprillist 1922 suurtükilaeva Ahti komandör, novembrist 1922 maini 1923 ühtlasi Peipsi laevastiku divisjoni ülema ajutine kt. Suri 20.01.1924 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene StO III kl ja GeR IV kl ja Prantsuse TO. Abikaasa Hilda-Elfriede, sünd Roots (1901), tütar Ilmi-
Maria (1924). (J.P.)
LUHAÄÄR, Karl Johann-Friedrichi p, nooremallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1189/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Karl LUHAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Petseri lahingus 29 märtsil 1919 a.
Sündis 13.(01.)10.1896 Tartus, peatselt asuti elama Viljandisse. Õppis Viljandi linnakoolis ja Moskvas Schmidti kaubanduskursustel. I MS ajal 1917–18 Moskvas autoroodus. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus, maist 1919 3. rühma jaoülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Aprillist 1920 soomusrongi staabi nooremkirjutaja, juunist vanemkirjutaja. Vanemallohvitser juunist 1920, seersant juulist 1940. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Augustist 1920 veebruarini 1921 3. diviisi kontrolöri käskjalg ja kantseleiametnik, septembrist 1921 põllutööministeeriumi Harjumaa riigimaade 6. ja augustist 1923 juunini 1924 7. ringkonna valitseja kantseleiametnik. Seejärel töötas Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja viimaks taas Pärnus. EVL ja VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 27.06.1953 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Esimene abikaasa Hilda-Margarethe, sünd Karro (1901–33). Teine abikaasa Irene-Hertha-
Elisabeth, sünd Karro (1894–1957). (J.P.)
LUHE (sünd LOHE), Aleksander-Heinrich Mardi p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 662/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile Aleksander Mardi p. LUHE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 13.(01.)01.1896 Virumaal Paasvere v Muuga mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 55. Siberi kütipolgus ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, veebruarist 1919 7. roodus, aprillist 1919 rühmaülem, maist 1919 10. roodu veltveebel. Vanemallohvitser detsembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Paasvere v Moora m Risttee talu. Oli talunik. EVL Laekvere osak juhatuse liige ja kassapidaja, KL Viru mlv Simuna mlvk ja VRVÜ Rakvere osak liige. II MS ajal teenis Saksa sõjaväes. Nõukogude võim arreteeris ta 25.05.1945 Paasvere vallas ja mõistis augustis 1945 15 aastaks vangi. Oli Kemerovo obl SibLagis. Suri 17.02.1951 Irkutski obl OzjorLagis. Kenotaaf Rakvere Tõrma kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Pauline, sünd Pihkva (1899). (M.S.)
LUIGA, Adalbert-Hugo Peetri p, alamleitnant (1916), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 534/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni leitnandile Albert LUIGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 21 jaanuaril 1919 a. Walguta mõisa juures.
Sündis 03.08.(22.07.)1886 Tartumaal Karlova v Sultsi talu rentniku peres, hiljem asuti Valgeristi tallu. Õppis Külitse valla- ja Tartu linna algkoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1906–14 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ning 1915 Pauli sõjakoolis. EÜSi liige alates 1906. I MS ajal detsembrist 1914 2. tagavarapataljonis Oranienbaumis, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 30. tagavarapataljonis. Alamleitnant juunist 1916, nooremleitnant novembrist 1922. Juunist 1917 5. Soome kütipolgu rooduülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis Tartus. VS ajal alates 04.12.1918 Haapsalu linna ja maakonna kohtu-uurija, astus 10.01.1919 nooremohvitserina Tartu vabatahtlike pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tartu- ja Viljandimaal, sai 30.01.1919 Tõrva all raskelt haavata, pärast paranemist arvati reservi. Oli alates 05.03.1919 Tartu-Võru rahukogu kohtu-uurija, juulist 1920 Kohtupalati prokuröri noorem abi, jaanuarist 1924 Tartu-Võru rahukogu alaline liige, oktoobrist 1925 riigikohtu prokuröri abi, sügisel 1940 vabastati teenistusest. Tal oli Tartumaal Ropka v Sultsi talu. Oli Noor-Eesti Kirjastuse OÜ nõukogu esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Töötas maini 1941 Tartus notariaalkontori juhatajana, hiljem pidas Sultsi talu, juunist 1942 juulini 1944 Rakvere ringkonnakohtu prokurör. Nõukogude võim arreteeris ta 12.04.1945 Sultsi talus. Suri 19.08.1945 Tartu vanglas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus ja EÜSis Tartus. Teised autasud: VT III kl (1938). Abikaasa Käthe-Erika, sünd Kuusik (1889–1954), lapsed Sylvester-Michael (1919–95), Anna-Felicitas (1921–76), Käthe-Marlene (1922) ja Virve-Ursula (1925–92). Vend kapten Hans Luiga VR I/3. (J.P.)
LUIGA, Aleksander Peetri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 91/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Aleksander Peetri p. LUIGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures, liginedes kolme kaaslasega waenlasele selle suure ülejõu peale waatamata mõnekümne sammu kaugusele ja awades tule, mille tagajärjel waenlane korratult põgenes kahte kuulipildujat maha jättes.
Sündis 13.(01.)06.1896 Tartumaal Pangodi v Illi metsavahi peres. Õppis Pangodi valla- ja Nõo kihelkonnakoolis. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgus, siis 1. jalaväepolgus, Inseneripataljonis ja 1. diviisi staabis autojuht, märtsist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 telefonist, maist juulini 1919 Soomusrongide Diviisi staabis vastuluures. Osales lahingutes Punaarmee vastu Petserimaal ja Pihkva rindel, sai 03.08.1919 Ostrovi all haavata. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Hellenurme v Ado talu. Edaspidi talunik. Oli KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Juulist 1941 OK liige, osales augustis 1944 lahingutes Punaarmee vastu. Nõukogude võim arreteeris ta 18.11.1944 Elva v Ado talus ja mõistis märtsis 1945 20 aastaks vangi. Suri 12.12.1946 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma-Rosalie, sünd Pügi (1898–1991, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Ülo (1922), Lembit (1923), Linda (1924), Uno (1926–84, II MS ajal Saksa sõjaväes, arreteeriti 1947, mõisteti 25 aastaks vangi) ja Maia (1931, küüditati 1949, vabanes 1956). Vennad Johannes Luiga VR II/3 ja kolonelleitnant Oskar Luiga VR I/2, II/2, II/3. (J.P.)
LUIGA, Hans Peetri p, alamkapten (1917), kapten (1920).
VR I/3, nr 1518/13.10.1920 Wõru maakonna Komandandile ja Kaitse Liidu ülemale, Alamkapten Hans Peetri p. LUIGA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 20.(08.)03.1871 Tartumaal Karlova v Sultsi talus rentniku peres. Õppis Tartu linna- ja 1915 Gatšina lipnikekoolis. Teenis 1893–96 kaardiväe Kürassiiripolgus vahtmeistrina. Alates 1900 Tartus vorsti- ja veinikaupmees, 1902 rajas vorstitööstuse. I MS ajal augustist 1914 Liivimaa maakaitseväes, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 130. Hersoni jalaväepolgus, veebruarist 1917 737. jalaväepolgu tööroodu ja majandusülem. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant augustist 1916, alamkapten veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia rindel. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni tööroodu ülem. VS ajal alates 14.01.1919 2. diviisi staabis, veebruarist 1919 Võru maakonna komandant, märtsist 1919 Võru maakonna KL ülem, veebruarist 1920 Võru maakonna rahvaväe ja KL ülem, ühtlasi maakonna ja linna komandant. Kapten juunist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli vorstitööstur ja kaupmees, kuni 1932 likvideeris äri. Tal oli Tartumaal Ropka v Linnavere talu. Oli Tartu linnavolikogu, mitme seltsi ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 02.03.1936 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Katharina, sünd Tuulmets (1878), lapsed Paul (1903–82), Elisabeth (1904), Elsa (1906–90), Leo (1908–69) ja Otto (1913–96). Vend nooremleitnant Adalbert-Hugo Luiga VR II/3. (J.P.)
LUIGA, Johannes Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1883/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Johannes Peetri p. LUIGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Stakelni jaama juures.
Sündis 18.(05.)11.1904 Tartumaal Pangodi v Illi metsavahi peres. Õppis Tamsa valla- ja Elva algkoolis ning H. Treffneri progümnaasiumis. VS ajal alates 04.02.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus, viidi märtsist 1919 üle lr sr nr 3 2. rühma luurekomandosse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Põhja-Lätis ning Petseri- ja Võrumaal. Langes 25.04.1919 Võrumaal Sänna mõisa juures. Maeti Nõo kalmistule. Nimi Sänna VS sambal, tahvlil Nõo kirikus ja H. Treffneri gümnaasiumis. Sai postuumselt Virumaal Sõmeru v Arkna m Jõekalda talu, mis anti isale, kohta pidas vend Oskar. Vennad Aleksander Luiga VR II/3 ja kolonelleitnant Oskar Luiga VR I/2, II/2, II/3. (J.P.)
LUIGA, Oskar Peetri p, alampolkovnik (1919), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 107/21.02.1920 L. R. soomusrongi Nr 3 ülemale, kapten Oskar Peetri p. LUIGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 märtsil 1919 a. Stakelni jaama waldamisel.
VR II/2, nr 884/01.09.1920 Kalewlaste Malewa päälikule alampolkownik Oskar Peetri p. LUIGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 aprillil 1919 a. Sabelino küla waldamisel.
VR I/2, nr 2565/17.12.1920 Kalewi Malewa polgu ülemale alampolkownik Oskar Peetri p. LUIGA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 3. Soomusrongi ja Kalewi Malewa polgu ülemana sõjawäe organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 28.(16.)09.1894 Tartumaal Pangodi v Illi metsavahi peres. Õppis Pangodi valla-, Nõo kihelkonna- ja Tartu linnakoolis, 1912–14 Parfino metsanduskoolis ning 1915 2. Petrogradi lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1915 176. tagavarapataljonis, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 178. jalaväepataljoni 4. roodus, jaanuarist 1916 18. Siberi kütipolgus, kus oli viimaks komandoülem. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Juunis 1917 1. Eesti polgu marsipataljoni nooremohvitser, septembrist 1917 1. roodu ja marsipataljoni ülem, oktoobrist 1917 3. roodu ülem ning detsembrist 1917 aprillini 1918 1. pataljoni ja 1. roodu ülem. Alamkapten septembrist 1917, kapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 1. jalaväepolgu ohvitseride rühma ülemaks, detsembrist 1918 1. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem ning 1. Tallinna löögipataljoni ülema abi, ühtlasi Tallinna sõjaväekohtu esimees. Nimetati 28.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 komandandiks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Alampolkovnik oktoobrist 1919, kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Tartumaal Kodijärve v Unipiha m Laari talu. Jaanuarist 1920 Kalevlaste Maleva polgu ülem, jaanuaris 1921 6. jalaväepolgu ülema abi. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Töötas Rakvere metskonna metsaülemana ning pidas Virumaal Sõmeru v Jõekalda talu, mis oli antud sõjas langenud vend Johannes Luigale. Märtsist 1925 märtsini 1934 KL Viru mlv pealiku abi. Oli VRVÜ Rakvere osak ja EVL keskjuhatuse liige ning Virumaa EVL juht. Märtsist 1934 Avinurme metsaülem. Mõisteti juunis 1935 vabadussõjalaste liikumises osalemise eest tingimisi kaheksaks kuuks vangi. Arreteeriti 08.12.1935 ja peeti Tallinna Keskvanglas kahtlustatuna vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemises. Mõisteti mais 1936 kuueks kuuks vangi, vabanes septembris 1936. Pidas Virumaal Jõekalda talu. Nõukogude võim arreteeris ta 27.11.1940 Jõekalda talus. Oli Rakvere ja Tallinna Lasnamäe ning Tallinna Keskvanglas, mõisteti aprillis 1941 surma. Lasti maha juulis 1941 Tallinnas. Surnukeha kaevati oktoobris 1941 koos teiste kommunistliku terrori ohvritega välja Pirita Kosel Scheeli küünist. Maeti tundmatuna Tallinna Liiva kalmistule, hiljem abikaasa tuvastas ning juulis 1942 maeti ümber Tallinna sõjaväekalmistule VR kavaleride ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Vene StO III kl. Abikaasa Maria, sünd Heide (1898), lapsed Erika (1922) ja Peeter (1923–2007). Vennad Aleksander Luiga VR II/3 ja Johannes Luiga VR II/3, langes Vabadussõjas 25.04.1919. (J.P.)
LUIK, Aleksander Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1428/08.10.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander LUIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18/19 mail 1919 a. Urnita juures.
Sündis 20.(08.)01.1897 Pärnus. Õppis Taali ministeeriumikoolis. I MS ajal maist 1916 aprillini 1917 9. ratsaväe tagavarapolgus. VS ajal alates 22.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, alates maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodus, novembrist 1919 jaoülem, detsembrist 1919 rühmaülem. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 30.12.1919 Narva lähedal Marienhofi mõisa juures põrutada. Aprillist 1920 9. jalaväepolgu 1. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Taali v Nurmekivi talu. Seejärel talunik. Septembris 1927 sõitis koos abikaasa ja tütrega Austraaliasse. Suri 22.05.1930 Adelaide’is. Maeti Adelaide’i kalmistule. Abikaasa Sinaida, sünd Pumbo (1899–1981), lapsed Veronika (1924), Edna (1929–76) ja Paul (1929–2010). Abikaasa lastega tuli 1932 tagasi Eestisse. (J.P.)
LUIK (kuni 1957 SALM), Paul Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1570/19.10.1920 3 Wälja suurtükiwäe diwisjoni reamehele Paul SALM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 juunil 1919 a. Jägeli kaldal Sille kõrtsi juures.
Sündis 19.(07.)01.1896 Viljandimaal Kõo v Kirivere külas talupidaja peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–17 kindluse suurtükiväes. VS ajal alates 08.12.1918 Tallinna 4. tagavarapatareis, jaanuarist 1919 57mm poolpatareis, märtsist 1919 2. ja aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 6. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 18, kus teenis oktoobrist 1919 telefonistina. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.06.1919 Riia all Jegeli jõe ääres haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas algul Viljandimaal Kõo v Suurekivi talu, müüs selle maha ning asus koduväiks Mändla k Enno tallu. KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal Mändla-Uduallika põllumajandusjuht. Pärast II MS isakodus Uduallika k Lelle talus, hiljem Esimese Mai kolhoosi sepp ning Allika kolhoosi tallimees. Võttis 1957 abielludes naise perekonnanime, et saaks sõita tütre juurde Kanadasse, kuid võimud selleks luba ei andnud. Suri 12.09.1977 Paides. Maeti Pilistvere kalmistule. Abikaasa Anna-Rosalie, esimeses abielus Luik, sünd Masing (1890–1973), tütar Hilja (1926). Abikaasal esimesest abielust pojad Jevgeni (1910–14), Aleksei (1912) ja Leo (1915). (J.P.)
LUIK, Richard-August Andrease p, alampolkovnik (1919), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 2599/02.11.1921 Endise 2 Ratsa polgu ülemale, Alampolkownik Richard Andrese p. LUIK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõjas 1919 a. 2. Ratsa polku juhatades.
Sündis 05.12.(23.11.)1882 Paides kooliõpetaja peres. Õppis Paide linnakoolis, Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1903–05 Tveri ratsaväekoolis. Kornet aprillist 1906. Nooremohvitser 42. Miitavi tragunipolgus (maist 1907 14. Miitavi husaaripolk), maist 1906 polgu allohvitseride kooli õppekomando ülema abi, detsembrist 1906 ühtlasi kuulipildujate komando ülem, märtsist 1908 1. Moskva Peeter Suure kaardiväe tragunipolgu eskadroni nooremohvitser. Osales kevadel 1908 Ivanovo-Voznessenskis mässu mahasurumises, septembrist 1910 polgu kortermeister ja töökomando ülem, aprillist 1913 Tveri garnisoni ülem ja linna komandandi adjutant, ühtlasi polgukohtu asjaajaja. I MS ajal augustist 1914 9. eriratsaeskadroni ülem, läkitati 3. Zaparožje kasakapolku, detsembrist 1914 polgu adjutant, veebruarist 1915 4. eskadroni ülem, juunist 1915 9. Kiievi husaaripolgu 3. eskadroni ülem. Leitnant septembrist 1910, alamrittmeister septembrist 1914, rittmeister juulist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai kolmel korral haavata ja korra põrutada. Detsembris 1917 vabastati teenistusest kui teise järgu haavatu. VS ajal alates 23.01.1919 ratsapolkude tagavaraeskadroni ülem, aprillist 1919 2. ratsapolgu ülem. Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai haavata 25.04.1919 Võrumaal Mustajõe ääres Matsi karjamõisa juures. Alampolkovnik maist 1919, kolonelleitnant novembrist 1922. Septembrist 1919 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, oktoobrist 1919 Eesti sõjaväe esindaja Prantsusmaal ning Verduni linnale Vabaduse Risti üle andva delegatsiooni liige. Sai autasuks Läänemaal Palivere v Rohuaia talu. Juulist 1920 sõjaministri käsundusohvitser, ühtlasi sõjaväe õpetuskomitee ning aprillist 1921 tervishoiukomitee liige. Novembrist 1922 sõjaministri vanem käsundusohvitser. Augustis 1926 vabastati teenistusest. Seejärel ärimees. Oli KL Tallinna mlv Nõmme mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus koos abikaasaga järelümberasujana Saksamaale. Sügisel 1946 elas Baieris Hassfurti mk Obertheresis. Saatus teadmata. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Esimene abikaasa Lucia-Constantia-Julia, esimeses abielus Dolžikov, sünd Lilenfeldt (1869), lahutati 1926, lapsed Aleksandra (1908–10) ja Otto-Richard-Nikolai (1910). Teine abikaasa Varvara, sünd Valters (1894). Vend kolonelleitnant Arnold-Eduard Luik. (J.P.)
LUIK, Tõnu Joosepi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1404/ 08.10.1920 Scouts polgu kapralile Tõnu LUIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 28.(16.)06.1898 Viljandimaal Kõo v Venevere külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, aprillist 1919 A company sanitar. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 21.01.1919 Lätis Piksaare juures haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu m Peetri talu, müüs selle 1925 ära. Tegutses Viljandis väikepoodnikuna. Läks vabasurma, surnukeha leiti 23.06.1928 Pärnus jõest. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Vallaline. (J.P.)
LUIK, Voldemar Mardi p, veltveebel (1919), ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1129/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile Woldemar LUIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 augustil 1919 a. Salshaschjo külas.
Sündis 13.(01.)05.1897 Viljandimaal Pajusi v Raasna k Kõrgemäe (ka Pärtli) talu pidaja peres. Õppis Pajusi Pisisaare valla-, Põltsamaa kihelkonna- ja Tartu kaubanduskoolis. I MS ajal juulist 1916 172. tagavarapolgus, maist 1917 märtsini 1918 42. korpuse komandandi komandos. VS ajal alates 18.12.1918 Kabala KL liige, arvati 16.01.1919 3. jalaväepolgu 3. roodu. Velteebel juunis 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 11.03.1919 Lätis Wiezemhofi mõisa juures haavata. Ohvitseri asetäitja märtsist 1920, ühtlasi polgu 3. roodu nooremohvitser. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pajusi v Mikkuri talu. Töötas alates 1922 Harjumaal Triigi metskonna abimetsaülemana, hiljem metsaülemana. KL Harju mlv Kose mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.07.1938 Tallinnas. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Hilda-Johanna, sünd Valdmann (1902–86), lapsed Asta (1925–2008) ja Heino (1932–2007). (J.P.)
LUKAS, Albert Mihkli p, mereväe kadett (1920), kaptenmajor (1938).
VR II/3, nr 228/05.03.1920 S/l „Lembit“ mereõpilasele Albert Mihkli p. LUUKAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul, wõttes wangi waenlase komissari.
Sündis 22.(10.)02.1899 Viljandimaal Kõo v Arussaare m Võhma külas taluomaniku peres. Õppis Pilistvere kihelkonna-, 1916–19 Tallinna Peetri reaal- ja 1919–21 Mereväe Kadettide Koolis ning 1925 Inglismaal suurtüki, divisjoni ja elektriala kursustel. VS ajal alates 26.11.1918 Tallinna KL liige, detsembrist 1918 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Mereväe Ekipaažis, kust läkitati Vabariigi Sõjakooli mereväeklassi. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks Harjumaal Riisipere v Nurme m Nurme talu, müüs selle 1928 ära. Jaanuarist 1922 miiniristleja Wambola kompanii ülem, vanema suurtükiohvitseri ja komandöri abi, märtsist 1932 vahilaeva Laine komandöri kt, novembrist 1932 Merejõudude Baasi suurtükiohvitser, maist 1933 vahilaeva Laine komandör, septembrist 1935 taas Merejõudude Baasi suurtükiohvitser. Nooremleitnant detsembrist 1921, leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Oli mereväeohvitseride liitkogu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Põgenes II MS ajal Rootsi ning töötas Stockholmi tehnikaülikooli juures. Suri 25.04.1980 Stockholmis Brommas. Maeti Sigtuna Maria kiriku kalmistule. Kenotaaf Pilistvere kalmistul. Abikaasa Mary-Melanie, sünd Masing (1905–2001), tütar Ingrid (1927–2004). (J.P.)
LUKAS, Jaan (sünd Ivan) Marki p, kapten (1920), kolonel (1940), Punaarmee kindralmajor (1943).
VR I/3, nr 1615/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale, kapten Jaan Markuse p. LUUKAS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)10.1892 Pärnumaal Karksi vallas talupidaja peres. Õppis valla- ja Karksi õigeusu kihelkonnakoolis, 1907–11 Pihkva õpetajate seminaris, 1915 1. Irkutski lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1933–40 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötas augustist 1911 novembrini 1913 õpetajana Nikolai õigeusu koolis Haapsalus. Teenis oktoobrist 1913 15. Siberi kütipolgus. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 28. Siberi tagavarapataljonis ja 210. Bronnitsa jalaväepolgus, augustist 1916 rooduülem. Jaanuarist 1917 613. jalaväepolgus ja aprillist 1917 veebruarini 1918 408. Kuznetski jalaväepolgus rooduülem, polgukomitee sekretär ja pataljoniülema kt. Alamleitnant augustist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Lätis ja Valgevenes. VS ajal alates 03.12.1918 6. jalaväepolgu 4. roodu ülem, detsembrist 1919 polgu majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Sai autasuks Viljandimaal Heimtali v Vardi m Aru talu. Kapten veebruarist 1920. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni rooduülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu rooduülem, juunist 1926 6. jalaväerügemendi adjutant, maist 1927 rügemendi 6. pataljoni ülema kt, veebruarist 1930 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1930 haridus- ja sotsiaalministeeriumi riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse instruktor ning Viljandi- ja Pärnumaa kooliõpilaste riigikaitselise õpetuse piirkonnajuht. Raamatu „Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele“ (Tallinn, 1933) kaasautor. Juulist 1932 kaitsevägede staabi 6. osak A jsk ülem, aprillist 1934 Võru-Petseri kaitseringkonna staabi ülem, oktoobrist 1936 2. diviisi staabi ülem, novembrist 1939 1. jalaväerügemendi ülem. Major 1929, kolonelleitnant 1934, kolonel 1940. VRVÜ Tallinna, Võru, Tartu ja Narva osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 232. laskurpolgu komandör, juunist 1941 Moskvas M. Frunze nim sõjaväeakadeemia täienduskursustel ning märtsini 1942 akadeemia õppejõud Kesk-Aasias. Seejärel loodava 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu komandör, septembrist 1942 kevadeni 1946 8. Eesti laskurkorpuse staabiülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Velikije Luki all. Punaarmee kindralmajor 1943, ÜK(b)P liige 1944. Oli alates 1946 Tallinna polütehnilise instituudi sõjalise kateedri juhataja ja 1947 ENSV Ülemnõukogu liige. Koostas eestikeelse „Sõjalise ettevalmistuse kursuse“ I–II (1948–50). Nõukogude võim arreteeris ta 23.03.1950 Tallinnas instituudi sõjalise kateedris ja mõistis 25 aastaks vangi. Suri 08.05.1953 Irkutski obl Taišetis OzjorLagis. Kenotaaf Tartu Vana-Peetri kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Rehabiliteeriti veebruaris 1958. Raamat temast: A.-E. Lukas, A. Pajur, U. Lõhmus, „Kindral. Professor. Vandeadvokaat“ (Tallinn, 2008) Teised autasud: KR III kl (1936), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Martha-Katharina, sünd Mõttus (1897–1986, arreteeriti 1950, vabanes 1953), lapsed Heldor-Mark (1923–2000) ja Aino-Eevi (1930). (J.P.)
ŁUKAŚIEWICZ, Juliusz Juliuszi p, Poola diplomaat.
VR III/2, nr 3035/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Välisministeeriumi Ida osakonna juhataja Juliusz LUKAŠIEWICZ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.05.1892 Ukrainas Volõõnia kub Žitomiris. Alates 1914 tegev salajases organisatsioonis Polska Organizacja Wojskowa, oli 1917 Poola kuningriigi regentnõukogu sekretär. Jaanuarist 1919 Poola välisministeeriumis Venemaa ekspert, 1921–22 viibis Prantsusmaal, alates 1922 välisministeeriumi ida osak juhataja, 1926–29 Poola saadik Lätis, 1931–32 Austrias, 1933–36 Nõukogude Liidus ja 1936–39 Prantsusmaal. Novembris 1939 asus Londonisse, oli kindral W. Sikorski oponent. Pärast II MS 1947–50 rahvusvaheliste uuringute instituudi asepresident, tegutses Poola eksiilorganisatsioonides. Septembris 1950 asus USAsse. Läks 06.04.1951 Washingtonis vabasurma. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
LUKK (kuni 1940 LUCK), Gerhard-Eugen Juhani p, mereväeleitnant (1918).
VR I/3, nr 2985/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe leitnant Gerhard LUKK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud astudes novembris 1918 tegevusse, et suured veneaegsed laod saaksid ülevõetud ning pani vahid välja; teavitas Inglise laevastikku, kui 27.12.1918 Nõukogude miiniristleja Spartak (praegune Wambola) asus Aegnasaart pommitama, võimaldades seega inglastel laeva äravõtmist, komplekteeris meile üleantud Avtroili (praegune Lennuk) omal vastutusel meile ustavatest sõjavangidest, võimaldades seega laeval kolme päeva jooksul välja sõita ja vaenlase vastu tegevusse asuda.
Sündis 27.(15.)06.1891 Harjumaal Ravila v Nõmme mõisa rentniku peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, 1909–14 Peterburi polütehnilise instituudi laevaehitusosakonnas ning omandas 1914–15 Kroonlinnas mereväe mehaanikainseneri kutse. EÜS Põhjala liige. I MS ajal juulist 1914 1. Balti mereväe ekipaažis junkur, märtsist detsembrini 1915 lahingulaeval Poltava noorem ruumide mehaanikainsener, detsembrist 1915 aprillini 1916 allveelaevastiku ohvitseride klassis, aprillist 1916 vanemmehaanikainsener allveelaeval Jaguar, juulist augustini 1916 transpordilaeval Dagmar komandant, augustist detsembrini allveelaevade päästelaeval Volhov ja detsembrist 1916 aprillini 1917 õppelaeval Okean mehaanikainsener ja sisepõlemismootorite õppejõud. Aprillist 1917 mereministeeriumi esindaja Tallinnas ja Noblessneri laevatehase ehitusjärelevaataja. Laevastiku gardemariin detsembrist 1914, mehaanikainsener-mitšman märtsist 1915. VS ajal alates 18.11.1918 vabatahtlikult merejõududes. Alates 21.11.1918 peastaabi mereväe osak tehnikajaoskonna juhataja, alates 01.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsuse tehnilise asjanduse juhataja, alates 15.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsuse ajutine ülem, alates 29.01.1919 merejõudude tehnika ja varustuse ameti varustusosak juhataja. Aprillist 1919 Vene-Balti laevatehase direktor. Oktoobris 1922 vabastati teenistusest. Tegutses 1921–34 Järvakandi klaasivabriku, hilisema AS Järvakandi Tehaste direktorina. Majandusteadlane ja Hollandi aukonsul Tallinnas. Oli 1927–33 SPS Kalevi ja Tallinna tenniseklubi president ning Tallinna Rotary klubi liige. Saatus alates suvest 1941 teadmata. Tähis Järvakandi vallas. Teised autasud: StO III kl. Abikaasa Erika, sünd Mahlström (1898), lapsed Georges-Gerhard-Eugen (1920), Gerda-Erika-Nora-Bertha (1922), Elisabeth-Erica-Marie (1924), Maret-Erika (1926) ja Gerhard-Eugen (1928). (A.K., J.P.)
LUKK, Herbert-Peeter Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 948/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Herbert LUKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Riia all Hollenhofi mõisa juures.
Sündis 06.11.(25.10.)1898 Tartus. Õppis vallakoolis. I MS ajal 265. tagavarapataljonis.VS ajal alates 14.05.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 Soomusrongide Diviisi staabi komandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Mõisteti jaanuaris 1925 politseiametniku löömise eest 19.02.1921 Tartus Bürgermusse seltsi ruumides neljaks kuuks vangi. Valitsuse otsusega märtsist 1926 muudeti see tingimisi karistuseks. Oli sadulsepp ja trükitööline ning alates 1931 piimakaupluse omanik Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal pidas peennaha töötuba Tallinnas. Suri 12.07.1946 Tallinnas. Maeti Tallinnas Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Abikaasa Alide-Ida-Marie, sünd Päts (1895–1957), pojad Valter (1923–87), Armin (1924) ja Elmo (1927–76). (M.S., J. P.)
LUMI, Jaan Leena p, reamees (1919).
VR II/3, nr 818/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Jaan Leena p. LUMI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 augustil 1919 a. Gorbunowa-Gora külas.
Sündis 10.08.(29.07.)1884 Tartus käsitöölise peres. Õppis Vissi õigeusu kihelkonnakoolis. VS ajal alates 04.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, viidi samal kuul Sakala partisanide pataljoni 4. roodu, juunist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai haavata 20.08.1919 Gorbunova-Gora küla juures. Mais 1920 vabastati teenistusest. Elas Tartus ja Petseris, tegutses laadakaupmehena. Oli Petseri EVL ja VRVÜ Võru osak liige. Suri 05.02.1945 Petseris. Maeti Petseri kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Tumm (1907–44), lapsed Linda (1927–2006), Liidia (1929–2001), Laine (1933–94), Jaan (1934–92), Juhan (1938), Rein (1938) ja Elma. (A.K., J.P.)
LUND, Anna Margrete, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2452/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Anna-Margrete LÜND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi Rõuge taanlaste sambal. (M.S.)
LUNDBORG, Einar Paul Albert Muni Paul Alberti p Soome ülemleitnant (1918), Eesti kapten (1919), Rootsi kapten (1928).
VR II/3, nr 585/17.08.1920 Soomusautode kolonne kaptenile Einar-Paul Albert-Muni p. LUNDBORG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 novembril 1919 a. Pihkva kiviteel.
Sündis 05.04.1896 Indias Calcuttas Rootsi misjonäri pojana. Lõpetas Uppsala kõrgema gümnaasiumi ja Stockholmi sõjakooli. Juunist 1914 sõjaväeteenistuses Rootsi kuninglikus Västmanlandi transpordirügemendis. Lipnik detsembrist 1916. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Soome VS ajal vabatahtlikult märtsist juunini 1918 Rootsi brigaadis kolonel H. Hjalmarsoni adjutandina. Osales lahingutes märtsist maini 1918. Soome lipnik märtsist 1918 ja ülemleitnant maist 1918. Augustist novembrini 1918 Saksa armees. Teenis detsembrist 1918 veebruarini 1919 Rootsis ülemleitnandina 5. kuninglikus husaarirügemendis. VS ajal alates 15.02.1919 vabatahtlikult Rootsi korpuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapten märtsist 1919. Aprillis 1919 lähetati laiarööpmelisele soomusrongile nr 5, samal kuul määrati Soomusautode Kolonni 1. rühma soomusauto Kalevipoeg ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 03.09.1919 haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Astus Rootsis leitnandina oma endisesse rügementi, alates 1925 teenis transpordi lennuväes. Päästis juunis 1928 Fokker tüüpi merelennukiga Põhja-Jäämeres polaaruurija, Itaalia kindrali Umberto Nobile. Ülendati osutatud teenete eest kapteniks 1928. Suri 27.01.1931 Linköpingi lähedal Malmeni lennuväljal, kui kukkus hävitaja Jagtfalk katsetamisel alla. Maeti Linköpingi keskkalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl, VRO III kl, Saksa RR I ja II kl, Vene AnO III kl ning VlO IV kl. Kindral Nobile päästmise kohta avaldas raamatu „När Nobile räddades“ (1928) ning postuumselt avaldati tema mälestused „Soomusautoga Eesti Vabadussõjas“ (Lund, 1968). (M.S.)
LUNDSTEIN, Ludvig Boye, Taani arst.
VR I/3, nr 2439/26.03.1920 Daani ambulantsi ülemarstile Dr. Bärg LUNDSTEIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigetele sõduritele arstiabi andmisel.
Sündis 27.09.1877 Taanis Næstvedis. Alates 1896 õppis Herufsholmi koolis. 1904 omandas kraadi cand. med. Oli 1904–12 assisteeriv arst riigihaiglais, 1912–13 assisteeriv arst sõjaväes, aastast 1913 sõjaväearst ja garnisonihaigla juhataja Vordingborgis, 1918–42 sõjaväe vanemarst, samal ajal ka eraarst Langøs ja Langebækis ning 1928–45 sanatooriumiarst. VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr vanemarst. 1944–47 sõjaväe arst. Taani Punase Risti liige. Suri 24.01.1973 Taanis Langø saarel. Nimi Rõuge taanlaste sambal. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR II/II (1929) ja Taani DO. (M.S.)
LUOSTARINEN, Olli Ilmari Olli p, Soome leitnant (1941).
VR II/3, nr 1726/26.03.1920 Weltweeblile Ilmari LUOSTARINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.05.1894 Soomes Põhja-Savo mk Lapinlahti vallas sillakupja peres. Lõpetas 1914 Iisalmi soome ühiskooli, 1919 ülikoolis õigusteaduskonna, tegi praktika Viiburi 2. astme kohtusse tööleasumiseks, alates 1922 diplomeeritud jurist. Tegi õppereise 1929 Rootsi ja Saksamaale ning 1935 Rootsi, Norrasse, Inglismaale ja Saksamaale. Oli 1917 Põhja-Savo KL asutajaliige. Soome VS ajal Mikkeli reservkompanii ülem ja Mikkeli KL piirkonna ülema abi. Osales lahingutes Padasjokis. Väljaõppeohvitser lipnikekoolis Mikkelis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis rühmaülem, hiljem kompaniiülem ning veoohvitser. Lipnik 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas 1921–28 advokaadina Viiburis, seejärel oli ettevõtte Enso-Gutzeit OY kontrolli- ja hooldusbüroo juhataja, ettevõtte jurist ning aastast 1937 haldusnõukogu sekretär. Oli 1922–28 Viiburi KL rühmaülem. Talvesõjas 1939–40 evakuatsiooniülem Vuoksenlaaksos. Jätkusõja ajal juunist 1941 peastaabi ülema adjutant ning komandoüksuse haldusbüroo ülem, juulist 1941 Ida-Karjala 2. haigla komandoüksuse ülem, augustist 1941 Karjalas Jääski sõjaväevalitsuse piirkonna ülem, jaanuaris 1943 vabastati teenistusest. Töötas kuni 1963 Enso firmas. Oli Ruokolahti vallavolikogu liige, Vuoksenniska rahvakooli eestseisuse esimees ja Ruokolahti v ehituskomisjoni esimees. Suri 17.04.1974 Helsingis. Maeti Helsingi Honkanummi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III, IV ja IV kl. (M.S.)
LUST, Rudolf-Aleksander Jakobi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 798/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 5 weltweeblile Rudolf Jakobi p. LUST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 Sala jaamas. (Täpsustus: tegelikult teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5.)
Sündis 16.(04.)06.1891 Virumaal Maidla vallas talupidajate peres. Töötas rätsepana. Võeti 1912 sõjaväkke. Osales I MS sündmustes nooremallohvitserina suurtükiväes. VS ajal alates 23.12.1918 lr sr nr 1 patareis, aprillist 1919 lr sr nr 5 patareis. Vanemallohvitser veebruarist 1919, veltveebel septembrist 1919. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru, Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Alates 1931 pidas Vana-Antsla v Haabsaarel segakauplust, 1938–40 töötas Virumaal Käva kaevanduses kraanajuhi ja motoristina. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.08.1945 Maidla vallas ja mõistis jaanuaris 1946 kümneks aastaks vangi. Asus Mordva ANSVs, vabanes augustis 1955. Töötas V. Kingissepa nim kolhoosis aidamehena ja Kohtla-Järve kaevanduses. Suri 08.04.1973 Valga raj Lüllemäel. Maeti Karula kalmistule. Esimene abikaasa Juuli, sünd Sumberg (1887–1927), pojad Kaljo (1922–22) ja Ruttik Ilmar (1924–27). Teine abikaasa Helene, sünd Ilsjan (1897–1936). (A.K.)
LUTS, Johannes Kustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2846/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 luurajate komando reamees Johannes Gustavi p. LUTS Eesti Vabadussõjas üles näidanud Porhovi ja Ostrovi all lahingus ning Karamõschevo jaama juures.
Sündis 12.11.(31.10.)1897 Tartumaal Elistvere v Nõmme talu omaniku peres. Õppis vallakoolis. VS ajal teenis 2. diviisi tagavarapataljonis, juunist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 28.07.1919 Venemaal Ostrovi all. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Nimi Maarja-Magdaleena sambal. Vallaline. (J.P.)
LUTS, Julius Hansu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 216/05.03.1920 S/l. Lembitu ülemale komendorile Julius Hansu p. LUTS’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Narwas, Heinastes ja Riia all dessandis olles.
Sündis 01.06.(20.05.)1892 Peterburis. Õppis algkoolis. Teenis Vene sõjaväes. Elas Vaivara v Kannuka külas, ametilt meremees. VS ajal vabatahtlikuna alates 24.12.1918 suurtükilaeval Lembit komendor. Vanemkomendor aprillist 1919, ülemkomendor septembrist 1919 ja komendor-konduktor jaanuarist 1920. Osales dessantides ja operatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Narva rindel. Aprillist 1920 maini 1921 üleajateenija. Märtsist 1923 märtsini 1924 üleajateenijana piirivalve Narva jsk valvur ning 2. järgu kordoni ülem. Sai autasuks Virumaal Peetri v Laagna m Kukumäe talu. Seejärel talunik. EVL Viru-Peetri kirjatoimetaja ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal lihttööline, elas Kadrina kn Telliskopli külas. Suri 07.07.1974 Rakvere raj Kadrina külanõukogus. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Anna (1901–71), tütar Leida. (M.S.)
LUTS, Karl-Friedrich Jakobi p, Eesti Ajutise Valitsuse minister.
VR III/1, nr 2542/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Karl LUTS’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena.
Sündis 15.11.1883 Peterburis kutsari peres. Õppis Peterburi Jaani kiriku eesti algkoolis, 1896–99 Keiserliku Vene Tehnika Seltsi käsitöökoolis, 1905–07 Peterburi tehnoloogia instituudis ja 1907–12 Peterburi ülikoolis keemiat. Peterburi EÜSi, hiljem EÜS Ühenduse liige. Töötas joonestajana Peterburi tehastes, õpetajana Peterburi keskkoolides ja 1912–18 assistendina psühhoneuroloogia instituudis. 1917 Eesti esindaja demokraatlikul nõupidamisel Peterburis ja eelparlamendis. VS ajal 27.11.1918 nimetati Ajutise Valitsuse haridusministriks, kuid oli tegelikult Venemaal pantvangis ning vabastati seetõttu 12.03.1919 ametist. Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu arreteeris ta detsembris 1918. Peeti kinni Petrogradis ning Luuga ja Staraja Russa koonduslaagrites. Detsembris 1919 vahetati Eestisse. Töötas 1920–40 Riigi Põlevkivitööstuse ja Esimese Eesti Põlevkivitööstuse juhatuse liikme ja õlivabriku juhatajana Kohtla-Järvel ning oli Loodusvarade Instituudi direktor. Oli Peterburi EÜSi juhatuse liige, Peterburi eestikeelse keskkooli asutaja, 1922–38 Kohtla-Järve kaevanduse haridusseltsi esimees, Eesti Keemikute Seltsi ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 15.01.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tallinnas Stenbocki majal ja Tori kirikus. Teised autasud: EPR III kl (1938). Avaldanud uurimuse „Der estländische Brennschiefer-Kukersit, seine Chemie, Technologie und Analyse“ (Tartu, 1934), raamatud „Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest“ (Tallinn, 1920) ja „Põlevkivi. Meie rahvuslik suurvara“ (Tartu, 1939) ning brošüürid „Autonomia ja föderatsion“ (Petrograd, 1917), „Rahwusline ehk eksterritorialne autonomia ja meie asundused“ (Petrograd, 1917) ja „Põlevkivitööstuse areng ja tulevik“ (1937). Abikaasa Amanda, sünd Nieländer (1901–87). Õemees riigivanem August Rei VR III/1. (A.K., J.P.)
LUTSAR, Julius Johanni p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1019/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Julius LUTSAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Stalle talu juures Stakelni all.
Sündis 12.06.(31.05.)1896 Võrumaal Vana-Koiola v Vanaküla külas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal sõjaväes. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus, juulist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser aprillist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Reola m Lokko talu. Seejärel talunik. Oli Ropka rahvaraamatukogu seltsi juhatuse liige. Suri 18.03.1943 Ropka v Loko talus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Praggi (1898–1966), tütred Endla (1921–86), Senta (1923–87) ja Aita (1933). (A.K.)
LUULIK (kuni 1935 LULIG), Madis Johanni p, kapral (1919), kapten (1934).
VR II/3, nr 1548/19.10.1920 Soomusrongi Nr 3 kapralile Madis LUULIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Krasnaja-Gorka all.
Sündis 05.05.(22.04.)1900 Tartumaal Sootaga vallas. Õppis Tartu ühiskaubanduskoolis ja gümnaasiumis, 1920–22 Vabariigi Sõjakoolis, 1925–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932–33 inseneriväe ohvitseride täienduskursustel. VS ajal alates 23.05.1919 2. diviisi tagavarapataljoni kuulipildujate roodus, augustist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 luurajate komandos. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustist 1922 Inseneripataljonis, märtsist 1924 Pioneerpataljoni nooremohvitser ja rühmaülem, märtsist 1928 helgiheitjate komando ülema kt, detsembrist 1929 ülem, ühtlasi septembrist 1933 Nõmme garnisoni komandant ja novembrist 1935 ka õhukaitsekuulipildujate rühmaülem, septembrist 1936 Sõjakooli insenerikompanii ülem. Oli Pioneerpataljoni ohvitseride kogu majavanem, sekretär, abiesimees ja laekur. Alamleitnant juulist 1922, leitnant novembrist 1927, kapten 1934. VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 182. laskurdiviisi 201. sapööripataljoni ülem Võrus. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Suri 14.11.1941 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Leida, sünd Konni (1905–72), poeg Enno (1930). (M.S.)
LÕHMUS, Ants (kuni 1936 Antoni) Peetri p, kapten (1919), kolonel (1938).
VR II/3, nr 2817/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kolonelleitnant Anton LÕHMUS 5. jalaväepolgu kuulipildujate rühma ülemana Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 13. jaanuaril 1919, kus vaenlast taga ajades vallutati Sagadi ja Karula mõisad.
VR I/3, nr 3021/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 5. jalaväepolgu pataljoniülem kolonelleitnant Anton LÕHMUS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 22. veebruaril 1919 juhtides vaenlase pealetungi tagasilöömist Narva linnale, samuti Pihkva valdamisel ja selle tagustes operatsioonides ning Pihkva kaitsmisel, niisama Isborski liinil, kus võttis osa mitmekordsest läbimurdest vaenlase väerinnast Velikaja jõe äärde 18. oktoobril 1919 ning vaenlase tagasilöömisel 20. oktoobril 1919.
Sündis 08.10.(26.09.)1885 Tartumaal Sangaste vallas soldati peres. Õppis Karula kihelkonnakoolis, Volmari õpetajate seminaris, 1915 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1931 pataljoniülemate kursustel. Töötas 1907–09 õpetajana Kabala õigeusu kihelkonnakoolis, 1909–11 õpetaja ja koolijuhatajana Seliküla ministeeriumikoolis ning 1911–14 Kiiu ministeeriumikoolis. I MS ajal augustist 1914 1. tagavarapataljonis ja Semjonovskoje kaardiväepolgus, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 163. Lenkorani jalaväepolgu kuulipildujate komandos, oktoobrist 1916 komando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Galiitsias ja Rumeenias. Alamleitnant augustist 1916, leitnant septembrist 1916. Jaanuaris 1918 3. Eesti polgu 8. roodu nooremohvitser, pärast vabastamist õpetaja Kiiu koolis. VS ajal alates 03.12.1918 Kõnnu valla KL asutaja, viidi 25.12.1918 üle 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandosse, märtsist 1919 kuulipildujate roodu ülem, ühtlasi maist septembrini 1919 ajutine komando ülevaataja, septembrist 1919 1. pataljoni ülem, oktoobrist 1919 5. jalaväepolgu kohtu eesistuja. Kapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Kirepi v Väike-Kirepi talu. Maist 1920 5. jalaväepolgu kuulipildujate roodu ülem, augustist 1921 Allohvitseride Kooli õppepataljoni ja septembrist 1921 juulini 1923 kooli ülem, oktoobrist 1923 SÜÕ allohvitseride õppepataljoni ülem. Alampolkovnik veebruarist 1922, kolonelleitnant novembrist 1922. Oktoobrist 1925 Allohvitseride Kooli ülem, septembrist 1927 7. jalaväerügemendi ülema abi. Novembris 1927 lahkus teenistusest. Augustis 1930 kaitseministri käsundusohvitser, veebruarist 1932 6. üksiku jalaväepataljoni ülem, aprillist 1934 9. üksiku jalaväepataljoni ja Pärnu garnisoni ülem. Kolonel 1938. Veebruarist 1940 Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem. Oli 6. Rahvaväe Polgu Kaitseväelaste Ühingu esimees, seltsi 9. Jalaväe Polk esimene abiesimees ja esimehe asetäitja, Noorte Kotkaste Pärnu mlv vanem, VRVÜ Pärnu osak esimees ja Pärnu SPS Tervise vanematekogu liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgu staabiülem. II MS algul juunis 1941 metsavend, alates juulist 1941 Tartumaa Peedu OK, hilisema Elva OK organiseerija ja ülem. Osales Tartu vabastamise lahingutes. Novembrist 1941 Otepää ringkonna OK juht ning augustini 1942 Tartumaa OK juht. Edasi ERÜ Tartu ringkonnaametis, organiseeris Eesti väeosade abistamist ja nende külastamist idarindel ning kadunud kaasmaalaste otsimist. Sügisel 1944 jäi Eestisse, nõukogude võim pidas ta Tallinnas kinni, põgenes. Varjas end Tartumaal, siis Valgamaal, kus elas Sangaste lähistel Tagulas sugulasele kuuluvas talus Jaan Haini nime all. Töötas Kalinini-nimelise kolhoosi tallimehe ja piimavedajana. Aprillis 1957 legaliseerus. Arreteeriti 1965 salakaebuse alusel, oli ülekuulamistel Valgas ja Tartus, kuid vabastati. Suri 03.01.1968 Valga raj Sangaste kn Tagulas. Maeti Laatre õigeusu kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning Soome VRO III kl. Esimene abikaasa Ida-Mathilde, sünd Valter (1892–1919). Teine abikaasa Lydia, sünd Ernits (1889–1975), poeg Erik-Leonardo (1930). (J.P.)
LÕHMUS, Jakob Hansu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1837/01.09.1920 Lahingus 21 juunil 1919 a. Loode jaama juures saadud haawadesse surnud Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Jakob LÕHMUS’ele wahwuse eest.
Sündis 30.(18.)10.1897 Valga mk Sooru v Kuusetare talus. Õppis Valga linnakoolis. Töötas poesellina Valgas. I MS ajal alates 1917 reamehena 177. tagavarapataljonis, Läti tagavarapataljonis ja 9. armee staabis ning 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 03.02.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Kapral märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-
Eestis ja Lätimaal, sai 21.06.1919 haavata. Suri 25.06.1919 Lätis Volmari haiglas. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa sambal. Sai postuumselt Valgamaal Kaagjärve v Lõhmusmäe talu, mis anti emale. Vallaline. (J.P.)
LÕHMUS, Juhan Juhani p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1605/14.12.1920 Kitsaroopalise soomusrongi weltweeblile Johannes LÕHMUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 oktoobril 1919 a. Popow-Krestõi küla waldamisel.
Sündis 15.(03.)08.1894 Pärnumaal Uue-Vändra v Süttesilla talus. Lõpetas 1912 Vändra kihelkonnakooli ja 1916 Slutski reaalgümnaasiumi. I MS ajal teenis raudteepataljonis. Töötas 1918 Viljandimaal Taevere v Vahesaare talus masinisti abina. VS ajal alates 19.01.1919 varustusrongil, märtsist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 2. Veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 19.10.1919 Irboska all haavata. Tunnistati VS invaliidiks, detsembris 1919 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Pidas Taevere v Enge m Pahasaare talu. Oli Taevere vallavanema abi, Suure-Jaani ühispanga nõukogu, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koonduse Suure-Jaani osak ning 1933–34 EVL Taevere 1. osak esimees, Suure-Jaani majandusühisuse juhatuse, VSÜ ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal kohalik põllumajandusjuht. Pidas talu kevadeni 1949, siis tööline Sangari kolhoosis, viimati rebasefarmi juhataja. Suri 24.04.1958 Suure-Jaanis. Maeti Suure-Jaani kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Päärson (1900–85), poeg Arnold (1919–95). (J.P.)
LÕHMUS, Karl Juhani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 315/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl Juhani p. LÕHMUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12 septembril 1919 a. Nowo-Pjätnitskoje küla all ja 27 nowembril 1919 a. Sala poolmõisa juures.
Sündis 09.10.(27.09.)1891 Pärnumaal Laiksaare vallas käsitööliste peres. Õppis Laiksaare valla- ja Häädemeeste kihelkonnakoolis. Töötas tislerina. Võeti 1913 sõjaväkke. I MS ajal teenis kapralina 86. Villmanstrandi polgus ja jäägrikaardiväes. VS ajal alates 25.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, augustist 1919 jaoülem. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste all, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiksaare v Lehtmetsa talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 10.11.1936 Laiksaare vallas. Maeti Häädemeestele. Abikaasa Helmi-Ottilie, sünd Tammann (1902–76), lapsed Valve-Lovise (1926), Kaljo-Johannes (1927–35), Arnold-Voldemar (1928) ja Meta-Miralda (1933–94). (A.K.)
LÕOKE (ka LEOKENE), Konstantin Hansu p, nooremallohvitser (1920), Saksa armee veltveebel (1941).
VR II/3, nr 47/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamehele Konstantin Hansu p. LÕUKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 jaanuaril 1919 Järwa-Jaani alewi juures, esimesena külasse sisse tormates ja käsigranaatidega üksinda waenlase salka häwitades, kes ühte majasse oli jäänud ja sealt tuld andis.
Sündis 10.11.(29.10.)1895 Tallinnas voorimehe peres. Õppis Tallinnas linna algkoolis. 1911–14 töötas Tallinnas vagunidepoos. I MS ajal teenis ratsaväes. Töötas 1918 Tallinnas sadulsepana. VS ajal alates 04.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis, maist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 07.04.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1922–33 sadulsepp nahakaupmees Gorbatšovi juures, 1933–41 nahakaupluse omanik. VRVÜ Tallinna osak ja Pioneerpataljoni allohvitseride kogu liige. II MS ajal oktoobrist 1941 detsembrini 1943 185. Eesti julgestusgrupi 3. kompanii ja 658. Eesti pataljoni 4. kompanii veltveebel. Töötas 1945–47 Tallinnas tööstuskooli internaadi juhatajana, 1948–50 oli poepidaja Jüris ja Assakul ning 1950–53 töötas artellis Priima. Nõukogude võim arreteeris ta 23.10.1953 Nõmmel ja mõistis oktoobris 1954 kümneks aastaks vangi, oli Tallinnas vanglas, vabanes amnestiaga detsembris 1955. Seejärel artellis Kiir tööde vastuvõtja. Suri 20.12.1980 Tallinnas Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Maria Kristine, sünd Tubs (1898–1978), tütar Vaike (1922–96). (A.K.)
LÕOKENE (sünd LEOKENE), Aleksander Karli p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1020/14.09.1920 3 jalawäe polgu ohwitseri kohusetäitjale Aleksander LEOKENE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 1 nowembril 1919 a. Untina küla waldamisel, 2 nowembril 1919 a. Büstrowa mäe all ja 28 nowembril 1919 a. Tsernõwa külas.
Sündis 15.(03.)01.1896 Tartumaal Sangaste v Jakobi talu pidaja peres. Õppis Keeni ministeeriumikoolis ja 1916 õppekomandos. I MS ajal augustist 1915 Izmailovo kaardiväe tagavarapataljonis, õppekomandos ja polgus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 04.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, märtsi lõpust 1919 3. jalaväepolgu 11. roodus, juunist 1919 roodu nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 22.06.1919 Lätis Friedrichshofi mõisa juures haavata. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1921 üleajateenija 6. jalaväepolgus (novembrist 1922 jalaväerügement), oktoobrist 1928 6. üksiku jalaväepataljoni töökomando vanemveltveebli kohal, septembris 1940 viidi üle kolonel Artur Saueselja polku. Sai 1932 VR kavalerina Pärnumaal Jäärja v Telliste talu, müüs selle 1933 ära. VRVÜ Pärnu osak ja 1932–34 Pärnu üleajateenijate kogu juhatuse esimees. II MS ajal 1941–44 Audru ja Sangaste OK liige. Nõukogude ajal töötas Sangastes aida- ja tallimehena. Suri 30.11.1962 Valga raj Sangaste külanõukogus. Maeti Ilmjärve kalmistule. Abikaasa Ljubov, sünd Kirschbaum (1893–1953), pojad Karl (1923), Aleksander (1924–44, II MS Saksa sõjaväes, langes Narva all) ja Erich (1932–2010). (A.K., J.P.)
LÕÕNDRE (ka LÖÖNDRE), Julius Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1156/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Julius LÄNDRA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 nowembril 1919 a. Buki küla juures.
Sündis 11.08.(30.07.)1889 Tartumaal Arula vallas Rebaste talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 95. Krasnojarski polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu ning sai haavata. VS ajal alates 26.03.1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Palupera v Arula m Lombi talu. II MS ajal OK liige. Sügisest 1944 varjas end Viljandimaal, suvest 1945 elas oma talus, pidas ühendust metsavendadega. Nõukogude võim arreteeris ta 07.06.1948 Pühajärve v Lombi talus ja mõistis augustis 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes novembris 1955. Oli Rõngu kolhoosis põllutööline. Suri 05.10.1979 Tartu raj Rõngu külanõukogus. Maeti Rõngu kalmistule. Abikaasa Leida-Helene, sünd Laul (1903–84, küüditati 1949, vabanes 1956), tütred Armilde-Melanie (1926–2008), Eha (1927–2003), Lea (1929) ja Tiina (1945). (M.S., J.P.)
LÄHTEENMÄKI, Paavo Oskar Paavo Hermani p, Soome kapral (1918).
VR II/3, nr 2748/25.05.1923 Sõdur LÄHTEENMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.01.1892 Soomes Karkku vallas. Politseikonstaabel, hiljem ärimees Tamperes. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Tapeti 21.01.1919 Narva jõe idakaldal punaste kätte vangi langenuna. Maeti Karkku kalmistule. Nimi mälestustahvlil Rakvere ausambal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
LÄNDRA, Julius vt LÕÕNDRE, Julius Hansu p.
LÄTT, Johannes-Arnold Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1183/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Johannes LÄTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Wana Kasaritsa mõisa juures.
Sündis 25.(13.)03.1898 Järvamaal Sargvere vallas talupidaja peres. VS ajal alates 29.02.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) kuulipildujate komandos, maist 1919 1. kuulipildujate komando ülem. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, hiljem pidas Järvamaal Mäo v Palu m Siimu talu. VRVÜ Tallinna, hiljem Järvamaa osak liige. Saksa ajal elas Paides. Nõukogude ajal töötas laborandina Paide raj Lenini-nim kolhoosis. Suri 23.01.1956 Paide külanõukogus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Esimene abikaasa Alide-Elfriede, sünd Ohmberg (1906), lahutati 1930, tütar Helve (1929). Teine abikaasa Hildegard, sünd Haube (1911–39), lapsed Vanda (1933), Uku (1935–56) ja Ants (1939). Kolmas abikaasa Alide-Pauline, sünd Schütz (1907), lapsed Jüri (1943), Hannes (1946–47) ja Adu (1946). (M.S.)
LÄÄNE, Voldemar (sünd LEAN, Vladimir) Kosma p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2111/14.09.1920 2-se jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Woldemar LÄÄNE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. Petseri all, Bapkino ja Lebedi külade waldamisel.
Sündis 03.01.1889 (22.12.1888) Tartumaal Vaiatu vallas erusoldati peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 19.01.1919 2. jalaväepolgu 7. roodus, juunist 1919 kuulipildujate roodus, augustist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Vanemallohvitser veebruarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tartumaal Laiuse, hiljem Torma vallas maalrina. EVL Rääbise osak juhatuse kirjatoimetaja. Nõukogude ajal Laiuse v Kirikukülas kellalööja ja rentnik Jumalaema Sündimise kiriku talus. Suri 03.02.1947 Laiuse v Kirikukülas. Abikaasa Alma Matilde, sünd Peason (1893), poeg Feliks (1922). (M.S., J.P.)
LÖFSTRÖM, Einar Julius Julius Edvardi p, Soome kapral (1920).
VR II/3, nr 2354/26.03.1920 Sõdur LÖWSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.07.1899 Helsingis. Õppis algkoolis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1919 veebruarini 1921 sõjaväeteenistuses autoüksuses, kus oli sõiduauto juht ja auastmelt kapral. Seejärel töötas maalri ja kontoriametnikuna. Suri 26.12.1979 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
LÜND, Anna Margrete vt LUND, Anna Margrete.
LÜÜS, Aado (kuni 1936 Adolf-Voldemar) Juhani p, leitnant (1919), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 549/17.08.1920 Scouts polgu leitnandile Adolf-
Woldemar Johani p. LÜÜS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Dubrowka lahingus 24 mail 1919 a.
Sündis 18.(06.)09.1896 Võrumaal Vana-Antsla vallas kaupmehe peres. Õppis Võru linnakoolis, 1914–15 Valga pedagoogilistel kursustel, 1915–16 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1920–21 Tartu õpetajate seminaris, 1921–25 Tartu ülikooli põllumajandus- ja õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal juulist 1916 1. tagavarasuurtükiväe divisjonis, septembrist 1915 2. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 171. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 158. Kutaisi jalaväepolgus, detsembrist 1916 4. Läti Vidzeme kütipolgus, märtsist 1917 rooduülem, jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Töötas jaanuarist juulini 1918 õpetajana Karula kihelkonnakoolis ja augustist 1918 veebruarini 1919 Petseri eesti algkoolis. VS ajal alates 01.03.1919 ohvitseride reservis, määrati 22.03.1919 Scouts pataljoni A company nooremohvitseriks, septembrist 1919 kuulipildujate roodu ülem, detsembrist 1919 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Põhja-Lätis ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.05.1919 Irboska all haavata. Alamleitnant juulist 1919, leitnant augustist 1919, alamkapten maist 1920, kapten jaanuarist 1924. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning Tartumaal Ropka v Lemmatsi m Lüüsi talu, müüs selle 1930 ära. Märtsist 1923 piirivalve Narva jsk Komarovka raj ülem, oktoobrist 1923 Valga jsk ja detsembrist 1923 Petseri jsk Valga raj ülem, maist 1927 Narva jsk Narva-Jõesuu raj ülem, jaanuarist 1928 Tallinna jsk ülem. Major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli piirivalve brigaadikohtu ja piirivalve kohtu liige, piirivalve ohvitseride kogu juhatuse liige ja ohvitseride kogu abiesimees 1940, VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. diviisi 21. laskurpolgu pataljoniülem. Juulis 1941 viidi koos väeosaga Venemaale, oli pataljoni- ja polguülema majandusabi. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Porhovi ja Staraja Russa piirkonnas. Septembris 1941 arvati reservi, oktoobrist 1941 Kuibõševi obl kolhoosi Krasnõi Lovets kalur. Jaanuaris 1942 mobiliseeriti Punaarmeesse, töötas Kirgiisias Leninopoli 1. keskkooli sõjalise õpetajana. Septembrist 1944 1. Eesti üksiku tagavaralaskurpolgu ohvitseride reservis, veebruarist 1945 Tallinna polütehnilise instituudi sõjalise ettevalmistuse kateedri vanemõpetaja, mais 1948 vabastati sõjaväeteenistusest. Seejärel elektri- ja metallitööstuse Arba meister ja tsehhijuhataja, märtsist 1949 Tallinna loomaaia direktor, augustist 1951 puusepp Tallinna Keskrajooni tööstuskombinaadis, märtsist 1957 puidu- ja ehitusremonditööstuskombinaadis, jaanuarist 1959 tööstuskombinaadis Parkett ning märtsist 1961 masinaehitustehases Teras remondilukksepp. Aprillist 1965 pensionär. Suri 16.02.1980 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Mary, sünd Bekker (1900), lahutati 1932. Teine abikaasa Amarta-Rosalie, sünd Kask (1902–82), tütar Maret (1934–2012). (J.P.)
LYCKMAN, Oskar A., Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2348/26.03.1920 Sõdur LYCKMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Stockholmis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
LYLY (sünd TUOMINEN), Kosti Johannes Johan Roberti p, Soome veltveebel (1919), kolonelleitnant (1941).
VR II/3, nr 2290/26.03.1920 Weltweebel TUOMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.08.1899 Soomes Lempääläs ehitusmeistri peres. Õppis ühiskoolis, lõpetas 1920 sõjakooli ning kõrgema sõjakooli. Oli 1917–18 Hämeenlinna KL liige. Soome VS ajal Mäntsälä pataljonis ja Vaasa rügemendi 2. pataljoni staabis. Osales Riihiniemi, Kolhi, Lyly, Juupajoki, Orivesi, Ketara, Messukylä, Aitolahti, Tampere ja Viiburi lahinguis. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lätis ja Ingerimaal. Jätkas teenistust Soome sõjaväes. Talvesõjas Kannase armee staabi 1. osak ülem, lahinguüksuse Osasto Paalu operatiivüksuse ülem ja maavägede staabi 1. osak pealik. Jätkusõja ajal 1. armeekorpuse staabi personaliülem, üldise hooldus- ja veoüksuse ülem Karjala armee staabis, 34. jalaväerügemendi ülem Syväris, 1. jalaväerügemendi ülem, Aunuse teise retke 1. üksuse ülem, 6. armeekorpuse staabi kindlustustööde juhataja Aunuse kannasel, 1942–44 Maaselkä KL juhi asetäitja ja ohvitserikursuste juhataja. Osales 1942 Šemenski kaitselahingutes ja suvel 1944 Viiburi lahe ümbruse tõrjelahingutes Tervajoki lõigus. Lipnik 1922, leitnant 1924, kapten 1928, major 1938, kolonelleitnant 1941. Mõisteti 1948 kolmeks kuuks vangi keelatud relvastatud tegevuse ettevalmistamise pärast 1944. aastal. Suri 06.10.1976. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl ning VRO V kl. (M.S.)
LYYTIKÄINEN, Eemeli Pekka p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2174/26.03.1920 Sõdurile Emil LYYTIKÄINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.07.1899 Soomes Karttula vallas. Oli tööline Kuopios. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga ja Marienburgi vallutamisel, sai 20.02.1919 Marienburgi all haavata. Suri 26.02.1919. Maeti Karttula kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
MAANIIDI (kuni 1938 MANNIDE), August Madise p, vanemleitnant (1920).
VR II/3, nr 1363/15.09.1920 Peipsi laewastiku wanem-leitnandile August MANIDI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12–13 oktoobril 1919 a. Welikaja jõel.
Sündis 23.(11.)01.1887 Harjumaal Vasalemma v Nõmme talu pidaja peres. Õppis Kloostri haridusseltsi koolis, Paldiski ja Peterburi merekoolis ning 1. Balti mereväe ekipaažis Kroonlinnas. Augustist 1912 sõjaväes. Mereväe lipnik detsembrist 1916. I MS ajal alates 1914 miiniristleja Sibirski Strelok ja juunist 1917 saatelaeval Eesti komandör, novembrist 1917 aprillini 1918 miiniveeskajal Ilmeni navigatsiooniohvitser. Võttis osa lahingutest Riia lahel, sai põrutada. VS ajal alates 07.01.1919 Mereväe Ekipaažis, märtsist 1919 miiniristleja Wambola vanem tüüriohvitser. Osales lahingutes ja operatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Ingerimaal. Septembrist 1919 Peipsi laevastiku divisjoni ülem, juunist 1920 7. piiriküti pataljoni 4. roodu ülem. Vanemleitnant märtsist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kloostri v Ämari m Põlluotsa talu. Elas Tartus ja Tallinnas, oli kauba-reisilaeva kapten Peipsil ning Tartus laevaäri Maanidi & Ko omanik. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Saksa ajal Tartus laevaühingu Maaniidi, Raudsepp & Ko omanik. Sügisel 1944 põgenes perega Rootsi. Suri 04.02.1963 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ning GeR III ja IV kl. Abikaasa Louise-Johanna, sünd Amstrand (1893–1960), pojad Arne-August (1918–2008) ja Henno (1924–95). (M.S.)
MAARANTA, Harras, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1770/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Harras MAARANTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Hausjärvis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MAARITS, August (sünd Justin) Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 92/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele August Jaani p. MAARITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures, liginedes kolme kaaslasega waenlasele selle suure ülejõu peale waatamata mõnekümne sammu kaugusele ja awades tule, mille tagajärjel waenlane korratult põgenes kahte kuulipildujat maha jättes.
Sündis 21.(09.)10.1897 Võrumaal Vastse-Antsla vallas talupoja peres. Õppis valla- ja Kraavi kihelkonnakoolis. Asus elama Valka, töötas raudteetehases lukksepana. VS ajal alates 26.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomandos. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Langes 30.06.1919 Riia all Rodenpoisi raudteejaama lähistel. Maeti Valga õigeusu kalmistule. (J.P.)
MAASIK, Kristov (sünd MASIK, Christoph) Jaani p, alamkapten (1920), major (1933).
VR II/3, nr 1424/08.10.1920 9 jalawäe polgu alamkaptenile Christoph MAASIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 märtsil 1919 a. Ikla küla juures.
Sündis 10.06.(29.05.)1886 Virumaal Tudulinna vallas mõisarentniku peres. Õppis Tudulinna valla- ja Lohusuu ministeeriumikoolis, 1906 sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumi ja 1909 koduõpetaja kutseeksami Tallinna Nikolai gümnaasiumi juures, õppis 1915 1. Peterhofi lipnikekoolis, tegi 1922 Tallinna linna reaalkooli juures gümnaasiumi lõpueksami, õppis 1935–37 Tallinna konservatooriumi lauluosakonnas. Septembrist 1906 juulini 1914 Tudulinna vallakooli juhataja. I MS ajal augustist 1914 3. tagavarapataljonis, septembrist 1914 336. Tšeljabinski jalaväepolgus, juulist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Detsembrist 1915 nooremohvitser 175. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 45. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 10.10.1916 Galiitsias haavata ning sattus vangi, oli ravil Ungaris ja vangilaagris Austrias. VS ajal alates 29.01.1919 ohvitseride reservis, veebruarist 1919 1. Tallinna kaitsepataljonis, arvati samal kuul Pärnu kaitsepataljoni, märtsist 1919 1. roodu ülem, maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodu ülem, juulist 1919 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Alamkapten jaanuarist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Narva 2. reaalgümnaasiumi õpetaja, augustist 1923 Narva 1. ühisgümnaasiumi õpetaja, augustist 1925 septembrini 1940 Narva 3. algkooli juhataja. Oli 1925–40 KL Narva mlv pealiku abi, 1. jalaväerügemendi tagavaraväe ohvitseride sektsiooni ja Narva Meestelaulu Seltsi esimees, NK Narva mlv vanem ning VRVÜ Narva osak liige. Major 1933. Septembrist 1940 Virumaal Roela v Tudu algkooli juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tudu külas. Suri 02.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935) ja EPR V kl (1938). Abikaasa Lydia, sünd Adler (1892–1932). (J.P.)
MAASING, Richard Karli p, alamkapten (1919), kolonel (1938).
VR I/3, nr 335/12.05.1920 Sõjawägede Ülemjuhataja adjutandile, alamkapten Richard Kaarli p. MASING’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)07.1896 Tartus. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1915–16 Vilno sõjakoolis, Miitavi gümnaasiumis, 1921–22 Riias eragümnaasiumis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud), 1923–25 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1931 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal detsembrist 1914 vabatahtlikult 2. suurtükiväe tagavaragrenaderide divisjonis, veebruarist 1915 56. brigaadi 5. patareis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Oli 39. Siberi tagavarakütipolgu nooremohvitser ja õppekomando ülema abi, jaanuarist 1917 248. Slavjanoserbski jalaväepolgu nooremohvitser, maist 1917 rooduülem. Alamleitnant detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 22.07.1917 Krevo all haavata. Septembrist 1917 62. diviisi üksikpataljoni formeerija ja ülem, detsembrist 1917 diviisi staabi käsundusohvitser, jaanuarist 1918 staabi vanemadjutant, alates 19.02.1918 sõjavangis sakslaste käes. VS ajal alates 14.12.1918 operatiivstaabi ülema adjutant, alates 23.12.1918 sõjavägede ülemjuhataja adjutant. Leitnant ja alamkapten maist 1919. Märtsist 1920 sõjaministri vanemadjutant, juulist 1920 sõjaväe esindaja Lätis, septembrist 1922 sõjakoolis, septembrist 1923 kindralstaabi kursustel, märtsist 1924 viidi üle kindralstaapi, jaanuarist 1926 kindralstaabi 2. osak A jsk ülema esimene abi, ühtlasi juulist detsembrini 1926 VAK töökomisjoni alaline liige. Avaldas raamatu „Moraal ja sõda“ (Tallinn,1926). Veebruarist 1927 kindralstaabi 1. osak ülema abi, detsembrist 1927 sõjaväe esindaja Lätis, veebruarist 1928 ühtlasi Leedus, augustist 1930 kaitsevägede staabi 2. osak A jsk ülem, jaanuarist märtsini 1931 2. osak ja C jsk ülema kt, aprillist 1932 1. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülem, juunist 1933 kaitsevägede staabi 2. osak ajutine ülem, aprillist 1934 jaanuarini 1939 ülem, ühtlasi augustist 1937 sõjavägede staabi ülema esimese abi kt, aprillist 1938 esimene abi. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobris 1939 Eesti delegatsiooni liige läbirääkimistel Nõukogude Liiduga sõjaväebaaside asjus. Siirdus 10.10.1939 Läti kaudu salaja Saksamaale. II MS ajal Saksa sõjaväeluures ning lühemat aega Soome sõjaväe peakorteri infoosak teenistuses. Oli ka Eestis, kuid pidi vastuolude tõttu sakslastega lahkuma. Sõja lõpul asus Rootsi. Oli Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimees ja auliige. Oli koguteoste „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ ja „Eesti saatuseaastad 1945–60“ üks toimetajaid. Suri 10.04.1976 Stockholmis. Maeti Engelbrekti kiriku kolumbaariumisse. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1935), EPR II/I kl (1936), Vene VlO IV kl, GeR IV kl loorberilehega, Läti KTO III kl, Leedu GO III kl, Poola PR III kl, Prantsuse ALO IV kl, Rootsi MO III kl, Soome VRO II kl, Norra OO II kl ja Ungari TR II kl. Abikaasa Ludmilla, sünd Männa (1902–91), poeg Iva-Maldus (1930). (J.P.)
MACGREGOR, Philip Arthur, Briti kolonelleitnant (1916).
VR I/2, nr 2398/26.03.1920 Lieutnant-Colonel, Mr. P. A. MAGGREGOR’ile, D.S.O., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 26.02.1877. Alates 1897 sõjaväes. Osales 1899–1900 II buuri sõjas ja 1901 Põhja-Nigeeria operatsioonides. Leitnant veebruarist 1899, kapten novembrist 1905, major novembrist 1913. I MS ajal võttis osa sõjategevusest. Kolonelleitnant jaanuarist 1916. Aprillis 1919 vabastati teenistusest. Suri 20.12.1934. Teised autasud: Briti VTO. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MADISSON, Johann August-Magnuse p, leitnant (1920), major (1936).
VR II/3, nr 1593/14.12.1920 3 jalawäe polgu leitnandile Johannes MADISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 jaanuaril 1919 a. Kärstna mõisa waldamisel.
Sündis 08.05.(26.04.)1891 Viljandimaal Kärstna v Tulba talus sulase peres. Õppis Kärstna valla-, Helme kihelkonna-, Tartu kooliõpetajate ühisuse kaubandus- ja 1917 4. Moskva lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1928–29 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal septembrist 1915 Moskva kaardiväe tagavarapolgus, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 217. Kovrovi jalaväepolgus, alates oktoobrist 1917 8. roodu ülem, detsembrist 1917 2. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 3. Eesti polgu 7. roodus. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 6. roodu, veebruarist 1919 1. roodu, märtsist 1919 2. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 06.01.1919 Kärstna all, 18.08.1919 Irboska juures ja 07.10.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni all haavata. Sai autasuks Valgamaal Paju mõisa Suuretissi talu. Maist 1920 3. jalaväepolgu 1. roodu, augustist 1920 kuulipildujate roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 3. pataljoni kuulipildujate roodu vanemohvitser. Juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni kuulipildujate roodu vanemohvitser ja noorteroodu ülem, oktoobrist 1921 1. roodu ülem. Märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni 3. kuulipildujakompanii ülem Valgas. Oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni 2. kompanii ülem, olles ajutiselt märtsist juulini 1937 ja juulist 1938 veebruarini 1939 1. kompanii ülem ning ühtlasi 1932–33 sõjaringkonnakohtu ja 1933 2. soomusrongirügemendi kohtu liige. Kapten 1924, major 1936. Oli Sakala jalaväerügemendi ja 3. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu juhatuse liige ja esimees. Oktoobris 1937 pälvis sõjavägede ülemjuhatajalt püstoli FN kuldplaadil pühendusega eeskujuliku teenistuse eest. Märtsist 1939 sõjaväe keskhaigla komandant Tallinnas ning ühtlasi maist 1939 sõjaväe kõrgema kohtu ajutine liige. Oli 1940 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ohvitseride kogu abiesimees. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 21. laskurpolgu 2. pataljoni staabiülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Petseri õppelaagris. Mõisteti detsembris 1941 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski kr NorilLagis, alates 1951 Novosibirski oblastis asumisel, vabanes aprillis 1958. Elas Valgas. Suri 23.02.1966 Valgas. Maeti Valga Tartu mnt äärsele kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Irma, sünd Plinkmann (1900–81, küüditati 1949, vabanes 1958). Tütar Asta (1920–82). (J.P.)
MADISSON, Peeter vt MÕTSUR, Peeter Dionisi p.
MADISTE (kuni 1937 MADISON), Konstantin Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 96/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Konstantin Kaarli p. MADISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22–25 aprillil 1919 a. Mõniste, Matsi ja Senna mõisate juures; iseäranis 22 aprillil 1919 a. Mustjõe sillast üleminekul, kuulipildujate rist-tule all oma eeskujuga teisi kaasa kiskudes, mille tagajärjel waenlane põgenema oli sunnitud.
Sündis 30.(18.)10.1897 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis. Töötas 1913–15 Tartu telefonivabrikus lukksepaõpilasena. I MS ajal maist 1915 sõjaväes. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel, sai põrutada. VS ajal alates veebruarist 1919 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljonis, siirdus 20.02.1919 laiarööpmelisele soomusrongile nr 3. Nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Valguta, hilisema Rannu v Kipastu k Maarja talu ning oli tisler ja sepp. Kohalike seltside liige. Aprillist 1949 kolhoosi Vahur liige. Suri 17.12.1949 Tartumaal Rannu vallas. Abikaasa Ida, sünd Leesik (1900), tütar Virve (1932). (M.S., J.P.)
MAGER, Rudolf Johani p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1554/19.10.1920 8 jalawäe polgu alamkaptenile Rudolf MAGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Erastwere küla juures.
Sündis 19.(07.)10.1892 Peterburi kub Toksovos, mõni aasta hiljem asuti Viljandimaale Adavere v Nahkro (ka Mardihansu) tallu. Õppis Toksovo valla-, Paide linna- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1927–29 Pariisis kõrgemas intendantuurikoolis. I MS ajal septembrist 1915 1. tagavarapolgus, juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1916. Nooremohvitser 174. tagavarapolgus, lähetatuna detsembrist 1916 jaanuarini 1917 Toržokis lipnike täienduskursustel, mais 1917 437. Sestroretski jalaväepolgus nooremohvitser, juulist 1917 10. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai 01.09.1917 gaasimürgituse ja 03.09.1917 haavata. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 24.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljoni 2. roodu ülema abi, maist 1919 8. jalaväepolgu 3. roodu ülem, maist juulini 1919 1. pataljoni ülema kt, oktoobrist 1919 ajutine 2. pataljoni ülem, novembrist 1919 8. roodu ülem. Leitnant augustist 1919, alamkapten jaanuarist 1920, kapteniks ümbernimetatud jaanuarist 1924. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Ülenurme m Veski talu, müüs selle 1928 ära. Talu pidas kolonel Viktor Puskar VR I/1. Jaanuarist 1921 viidi 3. jalaväepolku, juulist 1921 7. jalaväepolku (novembrist 1922 jalaväerügement), kus oli 5. roodu ja 8. pataljoni ülema kt, jaanuarist 1924 6. kompanii ülem. Oli 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ja abiesimees. Juuni 1927 lähetati õpingute jätkamiseks Prantsusmaale. Sai augustis 1929 Saksamaal raskelt vigastada rongiõnnetuses, kus hukkus abikaasa. Detsembris 1929 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas ja Imavere v Nahkro talus. VRVÜ Tallinna osak liige. Punaarmeelased mõrvasid ta 21.07.1941 Imavere v Suureküla k Adami talu koplis. Maeti Pilistvere kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene VlO IV kl ja GeR IV kl. Abikaasa Else, sünd Bergmann (1903–29). (J.P.)
MAGUS, Priidu (sünd MAGGUS, Prido) Kareli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 578/17.08.1920 Soomusrong Nr 5 wanemale alamohwitserile Priido Kaarli p. MAGUS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 oktoobril 1919 a. Brontsõna külas.
Sündis 30.(18.)07.1897 Saaremaal Pärsama v Metsaääre k Tömbi talu pidaja peres. Õppis Vana-Lõve ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–18 268. Pošehonje jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kahel korral haavata. Käsitööline Pärsama vallas. VS ajal alates 01.03.1919 vanemallohvitser 1. Tallinna tagavarapataljoni 8. roodus, aprillist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, maist 1919 4. roodus, juunist 1919 2. roodus ja augustist 1919 3. roodus. Viidi oktoobrist 1919 üle laiarööpmelise soomusrongi nr 5 1. dessantroodu, kus oli veltveebli kt. Langes 05.11.1919 Venemaal Pihkva rindel Panjevo küla all. Maeti Karja Vanale kalmistule. Nimi Kuressaare sambal. Vallaline. (J.P.)
MAHNKE, Arthur-Georg-Richard Johann-Heinrich-Franzi p, sõjaväeametnik (1917).
VR II/3, nr 111/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 adjutandile, ametnik Arthur Heinrichi p. MANKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. wabatahtliselt dessant rühmaga Stakelni peale tormates ja waenlast, waatamata tema jõudude ülekaalu peale, Stalle koolimajast taganema sundides.
VR II/2, nr 1196/17.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 sõjawäe ametnikule Arthur MANKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 aprillil 1919 a. Mustajõe silla juures.
Sündis 05.04.(24.03.)1887 Võrumaal Tilsi v Tilsi mõisas valitseja peres. Õppis 1898–1905 Võru linnakoolis ja 1905–08 kultuurtehnilistel kursustel Tartu maaparandusbüroo juures. Novembrist 1908 novembrini 1911 teenis 192. tagavarapolgus ja kindralstaabi peavalitsuse topograafia osakonnas. Töötas 1911–12 Peterburi Põhja-põllumeeste Seltsis ja 1912–14 Kaukaasias krahv Vorontsovi mõisas kultuurtehnikuna. I MS ajal augustist 1914 145. Novotšerkasski jalaväepolgus, detsembrist 1915 37. diviisi staabis komandandi komandos, novembrist 1917 18. korpuse staabis. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Galiitsias ja Karpaatides. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgu tööroodu nooremohvitser. Sõjaväeametnik märtsist 1917. VS ajal alates 27.11.1918 1. jalaväepolgu ohvitseride rühmas, astus 22.12.1918 Tallinna löögipataljoni, 27.12.1918 määrati laiarööpmelise soomusrongi nr 3 3. dessantroodu nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 rongi adjutant, oktoobrist 1919 majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätis, sai 14.01.1919 Tartumaal Maramaa mõisa juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Maist 1921 oktoobrini 1926 Tartus Eesti Põllumeeste Keskseltsi Lõuna osak maaparanduse büroo kultuurtehnik. Sai VR kavalerina 1927 Valgamaal Sangaste v Tiidu krjm Vabamäe talu. Seejärel talunik ja kultuurtehnik. Oli KL Tartu mlv VR vendade mlvk juhatuse liige ja adjutant, VRVÜ Tartu osak liige. Maist augustini 1940 Põllutöökoja kultuurtehnika ja maamõõdutalituse ning oktoobrist detsembrini 1940 katastri ja maakorralduse osak ajutine tööjõud maamõõdu alal Valgamaal. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Lõuna-Saksamaale Schwäbisch Halli, töötas veemajanduse alal, hiljem teenis Saksa sõjaväes lennuväljade ehitamisel Ukrainas. II MS lõpul 1945 sattus Punaarmee kätte vangi, kust vabastati peatselt ning asus Lääne-Saksamaale, oli Geislingeni põgenikelaagris ja seejärel taas Schwäbisch Hallis endises ametis. Suri 04.07.1957 Baden-Württembergi liidumaal Schwäbisch Hallis. Maeti Schwäbisch Halli kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Meta, sünd Russ (1897), lapsed Tullio (1922, langes II MS ajal Saksa sõjaväes) ja Ethel (1925). Vend Christoph-Friedrich-Johannes Mahnke VR II/3, abikaasa vend Jaan Russ VR II/3. (A.K., J.P.)
MAHNKE, Christoph-Friedrich-Johannes Johann-Heinrich-Franzi p, ohvitseri asetäitja (1919), lipnik (1920).
VR II/3, nr 1361/15.09.1920 Soomusrongi patarei Nr 3 lipnikule Christoph MANKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 mail 1919 a. Pihkwa all ja 21 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 08.04.(27.03.)1893 Võrumaal Pragi v Tilsi mõisas valitseja peres. Lõpetas 1910 Tartu saksa kooli, õppis 1910–12 Tartus maaparanduse büroo kursustel, 1920 Vabariigi Sõjakoolis suurtükiväe kursustel ja kultuurtehnilistel kursustel. Novembrist 1910 Liivimaa põllunduskultuuribüroo ja aprillist 1912 Peterburi Põhja-põllumeeste Seltsi kultuurtehnik, aprillist oktoobrini 1914 Poltava kubermanguvalitsuse hüdrotehnika osakonnas. I MS ajal oktoobrist 1914 2. tagavarapataljonis, märtsist 1915 detsembrini 1917 2. Tsarskoje Selo kaardiväe kütipolgus. Vanemallohvitser oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Leedus ja Galiitsias. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 29.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu rühmaülem, maist 1919 patarei noorem- ja juunist 1919 vanemohvitser ning korduvalt patareiülema ajutine kt. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Lipnik aprillist 1920. Juunist 1920 lr sr Kapten Irve patareiülema kt, veebruarist 1921 patareiülem. Mais 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Aleksandri v Tilsi m Seega talu, müüs selle 1924 ära. Maist 1922 Eesti Põllumeeste Keskseltsi lõuna osak kultuurtehnik, aprillist 1932 Põllutöökoja kultuurtehnik ja augustist 1937 vanem kultuurtehnik, augustist 1940 põllutöö rahvakomissariaadi põllumajandusosak nõuande ala vanem kultuurtehnik, novembrist 1940 agrometsamelioraator. Veebruarist 1925 KL Tartu mlv VR vendade mlvk kahurrühma pealiku abi, septembrist 1933 mlv suurtükiväepatarei pealiku kt, maist 1934 juulini 1939 mlv suurtükiväe divisjoni pealik. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.12.1940 Tartus. Suri 24.12.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1938). Abikaasa Helene-Mari-Antonie, sünd Kokk (1902, küüditati 1949, vabanes 1960), lapsed Theda (1927, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Iivo-Heiki (1930, küüditati 1949, põgenes, arreteeriti 1949, vabanes 1960). Vend Arthur-Georg-Richard Mahnke VR II/2 ja II/3. (M.S.)
MAIBAUM, Robert Kaarli p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 761/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 leitnandile Robert Karli p. MAIBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 01.01.1890 (20.12.1889) Virumaal Kudruküla v Narva-Jõesuus. I MS ajal teenis ohvitserina sõjaväes. VS ajal novembrist 1918 leitnandina 4. jalaväepolgu läbikäijate komandos, alates 16.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, kus oli 1. dessantroodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 21.01.1919 Tartumaal Uderna mõisa all. Maeti Narva-Jõesuu Kudruküla kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
MAIDE, Eduard Hansu p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1373/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi patarei Nr 3 wanemale alamohwitserile Eduard MAIDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 nowembril 1919 Pjatnitskoe küla all.
Sündis 23.(11.)06.1896 Võrumaal Karula v Suur-Nahapesja talu rentniku peres, hiljem asuti Väike-Nigule tallu. Õppis Karula kihelkonna-, Võru linna-, 1921–22 Väimela põllutöö- ja 1922–23 Kuremaa karjakasvatuskoolis. I MS ajal 1915–18 120. suurtükiväebrigaadis vanemallohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas. VS ajal alates 30.05.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 patareis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 soomusrongide suurtükiväe divisjoni patarei suurtüki ülem, augustist septembrini 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Töötas kontrollassistendina Pärnu- ja Valgamaal ning karjakasvatuse instruktorina Virumaal. Oli 1927–33 Mõdriku kodumajanduskooli karjakasvatuse õpetaja ja kooli juhataja. Detsembrist 1939 augustini 1940 Rakvere vallavanem. Pidas Rakvere v Tõrma k Kõrgemäe talu. Oli Rakvere valla VTÜ esimees, Viru majandusühingu juhatuse, Virumaa ühispanga nõukogu ja Rakvere Pauluse koguduse nõukogu liige. Juunis 1941 pääses küüditamisest, seejärel varjas end. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, elas algul Forheimis, siis Erlangenis, viimaks Geislingenis. Asus USAsse, kus algul töötas farmis, hiljem omandas talu. Oli Albany-Schenectady Eesti Ühingu esimees. Suri 15.11.1979 New Yorgi osariigis West Sand Lake’is. Maeti West Sand Lake’i Elmwoodi kalmistule. Esimene abikaasa Anna, sünd Rosenberg (1893–1942, küüditati 1941), lapsed Ants (1928–45, küüditati 1941), Eha-Astrid (1931, küüditati 1941, vabanes 1946) ja Hiisi-Tiiu (1935–43, küüditati 1941). Teine abikaasa Vilma, sünd Siismets (1926–2003), lapsed Olavi-
Tiit (1946), Lydia-Helle ja Leili-Anne (1967). (A.K.)
MAIDE, Jaan Juhani p, leitnant (1920), kindralmajor (1944).
VR II/3, nr 1279/15.09.1920 6 jalawäe polgu leitnandile Jaan MAIDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9–13 detsembril 1919 a. Naroowa jõe ääres Kriuscha juures.
Sündis 30.(18.)05.1896 Pärnumaal Abja v Tõlla talus möldri peres, hiljem asuti elama Vana-Kariste valda. Õppis 1905–07 Vana-Kariste Muku valla-, 1907–10 Halliste kihelkonna-, 1910–14 Pärnu linna- ja 1916 4. Kiievi lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. I MS ajal augustist 1915 Keksholmi kaardiväe tagavarapolgus, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik augustist 1916. Nooremohvitser 168. tagavarapolgus, märtsis 1917 veebruarini 1918 Läti kütipolgus. Alamleitnant oktoobrist 1917. VS ajal alates 28.11.1918 6. jalaväepolgu nooremohvitser, detsembrist 1918 1. roodu ülem. Leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pärnumaal ja Lätis ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Pärnumaal Voltveti v Järve talu. Maist 1920 6. jalaväepolgu rooduülem, nooremohvitser, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljonis, juulist 1921 taas 6. jalaväepolgus, veebruarist 1923 kindralstaabi valitsuses, märtsist 1924 ranna-, õhu- ja sisekaitse staabi operatiivadjutant, veebruarist 1925 kindralstaabi 1. osak ülem, ühtlasi täitis jaanuarist maini 1925 KL staabi ülema kohuseid. Detsembrist 1926 KL staabi ülema kt, märtsis 1928 veebruarini 1940 KL peastaabi ülem, ühtlasi septembrist 1934 detsembrini 1935 juhtimisstaaži omandamiseks Soomusrongirügemendi ülem. Alamkapten juulist 1920, kapten aprillist 1924, major novembrist 1924, kolonelleitnant 1928, kolonel 1933. Veebruarist 1940 4. diviisi ülem Viljandis. 1930–40 oli ajakirja „Kaitse Kodu!“ vastutav toimetaja, Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud, KL keskjuhatuse liige, NK peavanema abi ja vanem, 1940 VOK juhatuse liige ning KSLOÜ ning VRVÜ Tallinna ja Viljandi osak liige. Raamatu „Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920“ (Tallinn, 1933) autor ning „6. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918–1920“ (Tallinn, 1938) kaasautor. Oktoobris 1940 sõjavägede staabis 4. diviisi juhatuse likvidaator. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Varjas end juulini 1941, kui saabusid Saksa väed. Septembrist 1941 Politsei ja OK valitsuse 3. osak juhataja, märtsist 1942 OK osak juhataja, aprillist 1943 OK peavalitsuse ülema abi. Septembris 1944 nimetas Eesti Vabariigi valitsus ta sõjavägede ülemjuhatajaks. Kindralmajor septembrist 1944. Nõukogude võim arreteeris ta 26.10.1944 Harjumaal Riisipere v Munalaskme k Kaasiku talus. Lasti maha 10.08.1945 Moskvas. Nimi tahvlil Tori kirikus, Stenbocki majal ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, EPR II/II (1928), KR III kl (1930), VT III kl (1938), Poola PR III kl, Soome VRO III kl ja Ungari TR II kl. Esimene abikaasa Friederike-Aurelie, sünd Alber (1902–39), tütar Fiametta-Vivian (1931–2011, küüditati 1946, tuli samal aastal tagasi). Teine abikaasa Marta-Maria, esimeses abielus Arro, sünd Vehver (1903–79, küüditati 1946, vabanes 1951), tütar Mare-Anne (1944, küüditati 1946, vabanes 1951). (J.P.)
MAIDE, Johannes-Voldemar Jaagu p, velsker (1918).
VR II/3, nr 214/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ welskerile Johannes Jaagu p. MAIDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Loksal, Waiwaras ja Heinaste all dessandis olles.
Sündis 24.(12.)04.1893 Tartus tisleri peres, mõne aasta pärast asuti Tallinna. Õppis 1900–02 Tallinna linna 2. algkoolis, 1902–09 Tallinnas linnakoolis, 1914–15 Kuressaare gümnaasiumis ning 1915–17 ja 1920–32 Tartu ülikooli arsti- ja loodusteaduskonnas geograafiat (ei lõpetanud). EÜSi liige alates 1915. VS ajal alates 06.12.1918 velsker suurtükilaeval Lembit. Osales dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rannikul, Liivi lahel ja Daugava jõe suudmes. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Viljandi v Tusti m Pühajärve talu, müüs selle 1930 ära. Töötas 1925–27 Läänemaa ühisgümnaasiumis õpetajana, 1927–34 ametnikuna põllutööministeeriumis, suvest 1934 Kadrioru pargi ja 1935–38 sotsiaalministeeriumi riigiparkide valitsuse ning 1938–40 loodushoiu ja turismi instituudi asjaajaja. Sooritas juunist augustini 1920 ümber Eesti 1046 km pikkuse süstaretke, kirjutas raamatu „Süstal ümber Eesti“ (Tallinn, 1934). Pidas alates 1934 Harjumaal Kiisa mõisast eraldatud väiketalu. Avaldas looduskaitsealaseid kirjutisi. Eesti Turistide Ühingu juhatuse liige ja sekretär ning SPS Kalevi, EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulist 1940 vabaajaveetmise, kehakultuuri ja turismi talituse sekretär. Nõukogude võim arreteeris ta 22.07.1940 Tallinnas, vabastati oktoobris 1940, sest oli peetud teiseks isikuks. Sügisel 1944 üritas põgeneda Saksamaale. Uppus 22.09.1944 Läänemerel Ventspilsi lähistel laeval Moero. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Abikaasa Maria, sünd Puusep (1906–2005), lapsed Valli-Vivian (1928–79) ja Ivar-Heiki (1934–2005). (J.P.)
MAIDLA (kuni 1938 TUUSTIK), Aleksander Joosepi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1455/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile Aleksander TUUSTIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Walge järwe juures.
Sündis 22.(10.)01.1898 Tartumaal Alatskivi vallas. Õppis Alatskivi Haapsipea vallakoolis. VS ajal alates 23.02.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, detsembrist 1919 polgu 9. roodu rühmaülem. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillist 1920 6. roodus, maist 1920 3. roodu rühmaülem. Vanemallohvitser augustist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Alatskivi v Mõisavahe talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Kalevipoeg, hiljem Alatskivi sovhoosi tööline. Läks vabasurma 23.06.1983 Tartu raj Alatskivi kn Alasoo külas. Maeti Alatskivi kalmistule. Esimene abikaasa Ida-Rosalie, sünd Roots (1898–1933). Teine abikaasa Liide-
Johanna, sünd Kuusik (1912–93), lapsed Aasa-Mercedes (1923), Arnold (1925), Linda (1929), Leopold (1933–33), August (1933), Ants (1936) ja Liivi (1941). (M.S., J.P.)
MAIM, Hermann Jaani p, alamkapten (1919).
VR II/3, nr 509/17.08.1920 Wäljapatarei Nr 10 alamkaptenile Hermann Jaani p. MAIM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Karamõschewa juures ja 22 juulil 1919 a. Saroi külas.
Sündis 20.(08.)04.1894 Tartus kaupmehe peres. Lõpetas 1913 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, õppis 1913–15 Peterburi ülikoolis füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1920–22 Tartu üliikoolis keemiat, 1915 andis lipniku eksami ja lõpetas 1917 põhjarinde suurtükiväe lendurvaatlejate kooli. I MS ajal maist 1915 1. tagavara suurtükiväedivisjonis. Lipnik veebruarist 1916. Märtsist 1916 oktoobrini 1917 1. suurtükiväe brigaadis patareiohvitser. Alamleitnant jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti suurtükiväe brigaadi 1. patarei ülem. Leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgu 4. patarei ülem, veebruarist 1919 patareiga 2. suurtükiväepolgus ja augustist 1919 välipatarei nr 10 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 05.05.1919 Petserimaal Zalesje külas haavata. Alamkapten detsembrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vesneri v Müürimäe talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Läks 21.10.1922 Tartus vabasurma. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Herta, esimeses abielus Schimanowsky, sünd Petersen (1895). Vend Richard-Johannes Maim VR I/3, teine vend õigusteadlane professor Nikolai Maim. (M.S.)
MAIM, Richard-Johannes Jaani p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 2987/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 2. jalaväepolgu leitnant Richard MAIM Eesti Vabariigi vastu üles näidanud polgu majandusülemana, pannes oma väsimata tööga kindla aluse polgu majandusele ning töötades katkematu hooga, aidates polgu majandusliku korralikkusega kaasa vaenlase võitmisele.
Sündis 02.03.(18.02.)1891 Tartus kaupmehe peres. Lõpetas 1911 Tartu Aleksandri gümnaasiumi. Oktoobrist 1912 augustini 1913 95. Krasnojarski jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1913. I MS ajal augustist 1915 356. Liivimaa družiina ja märtsist 1916 341. Petrogradi družiina nooremohvitser, augustist 1916 2. Kroonlinna kindluse jalaväepolgu rooduülem, aprillist 1917 veebruarini 1918 1. Eesti polgus. Saksa ajal Tartus põrandaaluse KL liige. VS ajal alates 02.12.1918 2. jalaväepolgu tööroodu ülem ja 21.12.1918 polgu majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Detsembrist 1919 1. diviisi intendant. Alamleitnant juulist 1919 ja leitnant jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööstur Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Läks 20.01.1938 Tartus vabasurma. Maeti Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Linda-Alide, sünd Uibo (1892), lapsed Toivo (1913–42, mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse) ja Linda-Alide (1915–63, siirdus 1944 Saksamaale). Vend Hermann Maim VR II/3, teine vend õigusteadlane professor Nikolai Maim. (M.S.)
MAISAAR (kuni 1937 MOISAR), Jaanus-Karl Juhani p, veltveebel (1919), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 1206/15.09.1920 Soomusrongi Nr 2 wanemale alamohwitserile Johannes MOISSAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 weebruaril 1919 a. Uderna mõisa all. (Täpsustus: uus diplom nr 2801 väljastati 29.01.1924.)
Sündis 02.12.(20.11.)1895 Harjumaal Harku vallas rätsepa peres. Õppis Jälgimäe ministeeriumikoolis, Eesti haridusseltsi õhtukursustel Tallinnas ja 1927 allohvitseride täienduskursustel. Töötas Tallinnas trükiladujana. I MS ajal jaanuarist 1916 2. Soome tagavarapataljonis, oktoobris 1916 läbis kuulipildujate kursused, jaanuarist 1917 548. Tšugujevi jalaväepolgus. Võttis kuulipildurina osa lahingutest Saksa vägedega Ukrainas. Detsembrist 1917 aprillini 1918 Eesti inseneriroodus. VS ajal alates 12.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, märtsist 1919 1. kuulipildujate komandos. Veltveebel juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Vohnja v Rehe talu, müüs selle 1926 ära. Töötas trükkalina Viljandis ning Tallinnas Ühiselu ja Riigi Trükikojas. Juulist 1926 piirivalve Narva jsk Narva-Jõesuu (märtsist 1929 Vanaküla) raj valvur, novembrist 1926 Ranna kordoni ülema kt, veebruarist 1930 kordoniülem. Oktoobrist 1932 Narva raj kordoni ülem, septembrit 1933 Vasknarva raj Kuru kordoni ülem, oktoobrist 1936 Vanaküla raj Sanniku kordoni ülem, maist 1939 Plüssa raj Tammisaare kordoni ülem, jaanuarist 1940 Peipsi jsk Mustvee raj Lohusuu kordoni ülem. Nooremveebel aprillist 1939, vanemveebel maist 1940. Vabastati teenistusest septembris 1940. Suvest 1941 taas piirivalves, osales julgestusüksuse koosseisus lahingutes Volhovi rindel, kus sai haavata. Septembrist 1942 Tallinnas hooldusameti personaliosakonnas. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Neuhammeris Eesti diviisi kosujate kompanii ülem. Kevadest 1945 sõjavangilaagrites Saksamaal ja Belgias. Asus 1947 Inglismaale, töötas laohoidjana, hiljem Bradfordis tekstiilitööstuses. Suri 01.05.1971 Bradfordis. Maeti Bradfordi lähistele Shipley Nab Woodi kalmistule. Abikaasa Elgi (kuni 1937 Elisabeth), esimeses abielus Väli, sünd Rõõmu (1897), lapsed Endel (1922–78), Maimu (1925) ja kasupoeg Anton (1918). (J.P.)
MAISMA, Juhan (kuni 1935 MÜHLBACH, Josep-Matthias) Jakobi p, leitnant (1919), kapten (1933).
VR II/3, nr 1422/08.10.1920 9 jalawäe polgu leitnandile Joosep MÜHLBACH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Zarnikau mõisa juures.
Sündis 08.12.(26.11.)1888 Virumaal Loobu vallas sulase peres, hiljem asuti Kõnnu valda. Õppis Võhma vallakoolis, H. Treffneri ja Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1910–11 ja 1922–26 Tartu ülikooli õigus- ja ajaloo-keeleteaduskonnas ning õigusteaduskonna majandusosakonnas. EÜSi liige alates 1910. Septembrist 1911 septembrini 1912 90. Onega jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1912. 1912–14 gümnaasiumiõpetaja Pärnus. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1917 nooremohvitser Ašhabadi tööroodus ja raudteevalveüksuses, 1. ja 2. Turkestani iseseisva tööroodu ülem ning Turkestani sõjaväeringkonna staabi sõjateede jaoskonnas vanemadjutandi abi ja ülem, jaanuarist 1918 lühiajaliselt 3. Eesti polgus. Alamleitnant 1917. VS ajal alates 21.11.1918 Pärnu jaama komandant. Pärnu linna KL ülema abi, aprillist 1919 Pärnu kaitsepataljoni 3. roodu nooremohvitser, maist 1919 9. jalaväepolgu 2. roodu ülem, juulist 1919 õpperoodu vanemohvitser, novembrist 1919 ülem. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kuni kõrgkooli lõpuni. Kapten 1933. Seejärel 1920–23 Pärnu kaubanduskooli õpetaja ja 1923–36 juhataja, 1936–40 haridusministeeriumi noorsoo ja vabahariduse osak noortenõunik. Oli KL Pärnumaa mlv keskmlvk pealik, NK Pärnu mlv vanem, VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Saksa ajal 1941–44 Tallinna poeglaste kommertskooli ja 1944 haridusdirektooriumi koolivalitsuse juhataja ning Tallinna kaubandustehnikumi õppejõud. Nõukogude võim arreteeris ta 11.11.1944 Tallinnas, mõisteti mais 1945 kümneks aastaks vangi, vabanes 1955. Seejärel raamatupidaja Joaveski puupapivabrikus. Suri 08.03.1966 Elvas. Maeti Elvasse, hiljem maeti ümber Harjumaa Kuusalu v Vihasoo k Pauna talu kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: KR V kl (1930), VT IV kl (1938) ja Vene StO III kl. Abikaasa Helene (ka Leena), sünd Piiskop (1890–1964), tütar Hilja (1918–2008). Lapselaps Eesti Panga president Ardo Hansson. (M.S., J.P.)
MAISTE, Aleksander Gustavi p, kapten (1920).
VR II/3, nr 135/21.02.1920 1 Ratsa polgu 3 eskadroni ülemale alamleitnant Aleksander Gustawi p MAISTE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2 jaanuaril 1919 a. Jaani alewi ja Orino mõisa all, 11 jaanuaril 1919 a. Wasawere küla all ja 10 weebruaril 1919 a. Polja küla juures.
Sündis 14.(02.)12.1890 Viljandimaal Puiatu v Pinska krjm Põka talus rätsepa peres. Õppis kodus ja 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis. Novembrist 1912 15. Siberi kütipolgu ratsaluure komandos. I MS ajal augustist 1914 polguga rindel, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Oli 12. Siberi küti tagavarapolgu ja juunist 1916 94. Jenissei jalaväepolgu rooduülem, viimaks 24. diviisi alamlipnikekooli ajutine ülem. Alamleitnant augustist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, Ida-Preisimaal ja Lätis, sai kolmel korral haavata ja korra gaasimürgituse. Detsembrist 1917 jaanuarini 1918 Eesti ratsapolgu 1. eskadroni ülem. VS ajal alates 28.11.1918 Ratsapolgu 2. eskadroni, detsembrist 1918 3. eskadroni nooremohvitser, septembrist 1919 3. eskadroni ülem. Leitnant juulist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis, sai 10.02.1919 Narva all haavata. Kapten aprillist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tartus, töötas nahaparkalina. Läks vabasurma 29.12.1923 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO IV kl ning GeR III ja IV kl. Vallaline. (J.P.)
MAKKAR, Hugo Juhani p, veltveebel (1919), veebel (1939).
VR II/3, nr 88/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Hugo Juhani p. MAKKAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Stakelni all, waenlase peale kangelaslikult kuulipildujast tuld andes ja lahingu ajal, kui wesi kuulipildujas keema hakkas, kuulirahe all wett tuues, mille tagajärjel wõimalik oli laskmist jätkata, nii et waenlase kaotused suured olid.
Sündis 21.(09.)11.1896 Tartumaal Kudina v Nurgalauri talu pidaja peres. Õppis Kudina vallakoolis. I MS ajal augustist 1915 425. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 16.10.1917 Saaremaal põrutada ja sattus vangi, kust vabanes detsembris 1918. VS ajal jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, alates 22.02.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. kuulipildujate komandos. Nooremallohvitser ja vanemallohvitser maist 1919, veltveebel juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 08.04.1919 Petseri all põrutada. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Kudina v Otsa talu. Oli talunik. 1933–34 EVL Kudina osak kirjatoimetaja, VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal Kudina OK ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 17.04.1945 Kudina vallas, mõisteti detsembris 1946 kümneks aastaks vangi. Oli Mordva ANSV DubravLagis ja Sverdlovski obl BogoslovLagis, detsembris 1945 asumisel Krasnojarski krais, jaanuarist 1957 tagasi Eestis. Seejärel Tartu raj Eerikal, alates 1960 Tartus ehitustööline. Suri 04.05.1978 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Rosalie, sünd Reinberg (1894–1985), pojad Endel (1924–2001) ja Edgar (1929). (M.S., J.P.)
MAKKO, Rudolf Augusti p, reamees (1919).
VR II/3, nr 772/24.08.1920 Soomusauto „Wibuane“ reamehele Rudolf MAKKO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 26 juulil 1919 a. kraawi wajunud auto sõiduwõimatuks tegemisel.
Sündis 30.(18.)05.1885 Narvas. Lõpetas 1900 Narva linna algkooli ning õppis Garlevski töökojas veevärgi eriala. Töötas Tallinnas Dvigateli tehases, asus 1911 Helsingi ja omandas autojuhi-mehaaniku kutse. VS ajal alates 01.02.1919 vabatahtlikult Soomusautode Kolonnis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 26.07.1919 Porhovi all haavata. Veebruarist 1920 4. piirikütipataljoni sidekomandos ja hiljem töökomandos vanemautojuht. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel autojuht-montöör Fordi autode esinduses, novembrist 1923 juunini 1924 autojuht kinnisvarade hindamise ametis, juunist oktoobrini 1924 metallitööstuses Undav, alates 1925 pidas Riias taksoäri, siis Narvas autoremonditöökoda ning oli 1939–41 Narva linnavalitsuse lukksepp, omandas 1943 keskkütte ja veevärgi oskustöölise kutse. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas rahvamajanduse nõukogu kütja. Suri 14.03.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Esimene abikaasa Alvine, sünd Ringevelt (1888), poeg Vicktor (1911–79). Teine abikaasa Olga, sünd Panavas (1899–1976). (M.S.)
MALANDER, Antti Nikolai Matti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2169/26.03.1920 Sõdurile Nikolai MOLANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.05.1891 Soomes Vaasa mk Kauhava vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi all. Maeti Kauhava kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
MALCOLM, J. V., USA major.
VR I/3, nr 1994/26.03.1920 Ameerika Punase Risti Majorile J. V. MALCOLM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas USAs Georgia osariigis Atlantas. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
MALEVITŠ, Aleksander Nikolai p, kaptenleitnant (1920).
VR I/3, nr 3019/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten-leitnant Aleksander MALEVITSCH Eesti Vabariigi vastu üles näidanud miiniasjanduse eriteadlasena seades korda miinid, nii et Kroonlinna ümbrust mineerides nende miinidega vahejuhtumeid ette ei tulnud. Vaenlane kaotas miiniväljade peal 3 laeva, mis nende laevastiku tegevuse halvas.
Sündis 24.(12.)09.1887 Leedus Kovnos. Õppis Kovno gümnaasiumis, 1904–07 Peterburi mereväekorpuses ja 1913–14 Kroonlinna miiniohvitseride klassis. Mitšman aprillist 1907. Teenis maist 1907 miiniristlejal Rezvõi ja maist 1910 miiniristlejal Rjanõi vahiülema ja roodu komandörina ning jaanuarist 1911 Vaikse ookeani laevastikus miiniristlejatel Groznõi ja Totšnõi. Oli miiniveeskaja Mongugai, rannakaitselaeva Kolõma ning ristleja Askold vahiülem ja roodu komandör, juulist 1913 Balti mere laevastikus õppelaeval Dvina ja soomuslaeval Imperator Pavel I vahiülem ja noorem miiniohvitser. I MS ajal augustist 1914 soomuslaeval Slava, märtsist 1916 miiniristlejal General Kondratenko ja juunist 1916 miiniveeskaja Volga noorem ja vanem miiniohvitser, augustist 1916 Peeter Suure merekindluste pea miiniohvitser, veebruarist augustini 1918 merekindluse likvideerimiskomisjoni liige. Leitnant detsembrist 1911, vanemleitnant aprillist 1917. Septembrist 1918 vabatahtlikult Põhjakorpuse Peipsi laevastiku sädetelegraafi ohvitser. VS ajal alates 07.12.1918 sõjaväe peastaabi mereväevalitsuse, alates 01.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsuse ja alates 29.01.1919 mereväe tehnika- ja varustusameti tehnika osak miiniladude juhataja, juulist 1919 Merekindluste suurtüki-miinivalitsuse miini-torpeedo osak juhataja, oktoobrist 1919 mereväe tehnilise valitsuse miini-torpeedo osak ülem ja laevastiku vanem miiniohvitser. Kaptenleitnant jaanuarist 1920. Veebruarist 1920 ühtlasi sõjalaevastiku spetsialistide lektor, septembrist 1921 kindralstaabi kursuste ning septembrist 1922 mereväeohvitseride kursuste ja Mereväe Kadettide Kooli lektor. Aprillist 1924 merejõudude staabi tehnikaosak ja aprillist 1927 Merejõudude Baasi miiniohvitser. Jaanuaris 1930 vabastati teenistusest. Oli mereväe ohvitseride aukohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Elas 1939 Tallinnas. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning Läti KTO IV kl. Abikaasa Fanny, sünd Petersen (1889–1925), poeg Andrei (1909). (A.K.)
MALINEN, Antti, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1737/26.03.1920 Weltweeblile Antti MALINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Kuopios. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MALINEN, Osmo Toivottu Aleksander Verneri p, Soome reamees (1919), major.
VR II/3, nr 2341/26.03.1920 Sõdurile Osmo MALINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.10.1900 Soomes Tamperes õppejõu peres. Sooritas küpsuseksamid, lõpetas 1921 reservohvitseride kooli ja 1927–28 1. sõjakooli. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juunist 1919 juunini 1920 Soomes lennupataljonis, pärast seda jätkas tegevteenistust vaatlejana samas pataljonis. Alates 1922 lennuväekoolis adjutant, instruktor, õpetaja ja lennusalga ülem, 1932 vabastati teenistusest. Astus 1935 teenistusse maajõudude ohvitserina, oli lennukipiloot. Talvesõja ajal 39. pommituslennukite eskadrilli 1. lennusalga ülem, seejärel 62. üksiku lennusalga ülem. Jätkusõjas juunist 1941 15. lennueskadrilli ülem, märtsist 1942 6. lennueskadrilli ülema abi, maist 1942 48. lennueskadrilli lennusalga ülem, juunist 1942 lennuangaaris lennukitehase katselendur, detsembrist 1942 17. pommituslennukite eskadrilli ülem, maist 1943 ülemjuhataja staabi transpordieskadrilli ülem, septembrist 1944 4. välilennukiangaari eskadrilliülem, juulis 1945 vabastati teenistusest. Suri 25.11.1975 Savonlinnas. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl ning VRO V kl. (M.S.)
MALKAMÄKI, Antti Antti p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1942).
VR II/3, nr 2199/26.03.1920 Sõdurile Antti MALKAMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.12.1900 Soomes Ylihärmäs, elas Sievis. Õppis algkoolis ja rahvaülikoolis. Aastast 1917 Sievi KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 aprillini 1921 sõjaväeteenistuses jäägribrigaadi jalgrattaüksuses. Kapral 1921. Seejärel öövaht ja lihttööline. Osales Talvesõjas alates detsembrist 1939 64. jalaväerügemendi laskuri ja kuulipildurina. Võttis osa Suomussalmi ja Huuhanniemi lahingutest, sai detsembris 1939 haavata. Jätkusõja ajal juunist oktoobrini 1941 26. raskesuurtükiväedivisjoni 1. patarei mõõdistaja, seejärel oktoobrini 1942 vaatlusallohvitser 19. välisuurtükirügemendi 5. pataljonis. Osales Karjala kannase ja Laadoga ümbruse lahingutes. Nooremseersant 1942. Oktoobris 1942 vabastati teenistusest. Suri 31.05.1969 Nokias. Maeti Nokia III kalmistule. (M.S.)
MALKEN, Jaan Jaani p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 1175/15.09.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan MALKEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Bulleni mõisa all.
Sündis 28.(16.)09.1893 Pärnumaal Tammiste vallas. Õppis Taali valla- ja Taali ministeeriumikoolis. Käsitööline Taali vallas. I MS ajal septembrist 1914 1. kütipolgus, kus lõpetas õppekomando. Nooremallohvitser 1915. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 28.09.1915 sakslaste kätte vangi, vabanes jaanuaris 1919. VS ajal alates 22.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 9. jalaväepolgu 5. roodu rühmaülem. Vanemallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Seejärel oli 1920–22 Sauga vallas metsavaht, 1922–29 pidas Sauga v Pressi talu ning alates 1927 Taali v Sindi m Malkeni talu. Nõukogude ajal Pärnu raj Sauga kn Salutaguse sovhoosi karusloomafarmi öövalvur. Suri 04.10.1978 Pärnus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Abikaasa Marie-Elisabeth, sünd Lilles (1908–92), lapsed Vaike (1931–2011), Heldur (1933–93) ja Einar (1934–2008). (A.K.)
MALM (kuni 1936 MATHIESEN), Priidik Villemi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 464/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Priidik MATHIESEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Lapinskaja mõisa juures.
Sündis 19.(07.)02.1884 Läänemaal Paadrema v Korju külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 52. diviisis jefreitor. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest 1920. Sai autasuks Paadrema v Sookalda k Ületee talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal kolhoosi Külvaja liige. Suri 05.09.1962 Pärnu raj Varbla kn Tõusi külas. Maeti Varbla kalmistule. Abikaasa Liisa-Katrina (1882). (A.K.)
MALM, Sulo Aate Aatu p, Soome kolonel (1940).
VR II/3, nr 2283/26.03.1920 Leitnant MALM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.08.1895 Peterburi kub Ingerimaal Ropšas. Lõpetas 1914 Peterburis gümnaasiumi ja Vladimiri sõjakooli. I MS ajal teenis Vene armees, võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sattus 1915 sõjavangi, vabanes 1918 ja siirdus Soome. Elas Savonlinnas. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Oli 1919–21 Viiburi rügemendi nooremohvitser, 1921–30 3. välisuurtükirügemendi pataljoniülem, 1930 jäägribrigaadi staabiülem ja peastaabi bürooülem, jaanuarist 1938 peastaabi mobilisatsiooniosak ülem. Talvesõja ajal detsembrist 1939 peastaabis osakonnaülem, märtsist 1940 peastaabi bürooülem. Märtsist 1941 2. brigaadi ülem. Jätkusõjas juunist 1941 11. jalaväerügemendi ülem, novembrist 1941 sõjaväehaiglas ravil, juunist 1942 peastaabi osakonnaülem, detsembris 1944 vabastati teenistusest. Leitnant 1919, kapten 1922, major 1926, kolonelleitnant 1930 ja kolonel 1940. Oli 1948–59 klaasivabriku Riihimäen Lasi OY töötajate olme- ja sotsiaaltingimustega tegeleva osak juhataja. Suri 04.04.1959 Riihimäkis. Maeti Riihimäki kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1937), Vene AnO IV kl, StO III kl, Soome VR I, II ja II kl, VRO IV kl ning Saksa KO. (M.S.)
MALMBERG, Soome kapten.
VR II/3, nr 2278/26.03.1920 Kapten MALMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Tõenäoliselt pidas polkovnik Ekström ettepanekut tehes silmas oma kaasmaalast kapten Carl Georg Malmbergi Rootsi vabatahtlike kompaniist.
(Täpsustus: VS ajal aprillist detsembrini 1919 oli Soome sideohvitser Eestis kapten Erik Leo Johannes Malmberg (23.04.1892–13.08.1934), kolonelleitnant 1928. Tema autasude nimistus aga pole VR II/3.) (M.S.)
MALMBERG, Carl-Georg, Rootsi kapten, Eesti alampolkovnik (1919).
VR I/3, nr 2454/26.03.1920 Rootsi wabatahtliste korpuse ülemale, Alampolkownik Georg MALMBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Rootsi wabatahtliste korpuse organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 15.06.1895 Rootsis Stockholmis Lidingös aedniku peres. Õppis Djursholmi gümnaasiumis ja kadetikoolis. Teenis õppelaeval, hiljem merekindlustes, sai väljaõppe ka tehnilises väeosas. Soome VS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal veebruarist märtsini 1919 alampolkovnikuna Rootsi vabatahtlike kompanii ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Rootsi desertöör Giuseppe Franchi surmamõistmisest tekkinud skandaali tõttu siirdus aprillis 1919 laiarööpmelisele soomusrongile nr 5, teenis Loodearmees ning selle koosseisu kuuluvas Rootsi Valges Leegionis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Sai VR kavalerina autasuks talu. Seejärel korraldas kaugsõidukaptenina salapiirituse vedu ja müüki Eestist Soome. Sai 1927 raskelt vigastada Danzigi sadamas remondis olnud piirituselaeva Erna plahvatuses. Ravis end Rootsis, seejärel taas Eestis. Hukkus 20.09.1931 Paldiski all merel mootorpaadi Karu plahvatuses. Surnukeha jäi leidmata. Teised autasud: GeR ja AnO. Abikaasa Elsa Randmann, sünd Kanger (1893), tütar Ulrika Mariana (1924). (M.S., J.P.)
MALMBERG, Evert Birger Evert Vilhelmi p, Soome nooremallohvitser (1918), veebel (1941).
VR II/3, nr 2303/26.03.1920 Alamohwitserile MALMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.02.1900 Soomes Viiburis. Õppis lütseumis. Veebruarist 1918 Tampere KL 3. tsiviilkaitsekompaniis. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1920 märtsini 1921 teenis Häme ratsarügemendi staabis, 1921–24 Petsamo piirivalveüksuses. Seejärel kindlustusinspektor ja kaubareisija. Talvesõjas alates jaanuarist 1940 2. rügemendi 2. pataljoni 2. kompanii rühmaülem ja ajutine kompaniiülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 18. diviisi staabi sidejsk ülem, juulist 1941 staabiohvitser, oktoobrist 1941 kaadritäienduskeskuse veebel, oktoobrist novembrini 1941 majanduskompanii sekretär. Aprillis 1942 vabastati teenistusest. Nooremallohvitser 1918, seersant 1921, veebel 1922, alandatud kapraliks 1926, uuesti veebel 1941. Suri 16.12.1944 Tamperes. Maeti Riihimäki kalmistule. (M.S.)
MALMBERG, Kaarlo Lauri Thorvald Emil Othnieli p, Soome kolonelleitnant (1918), kindralleitnant (1936).
VR III/1, nr 3066/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi Vägede Juhataja Kolonel Lauri MALMBERG Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.05.1888 Helsingis õpetajate peres. Lõpetas Helsingis 1908 soome ühiskooli ja 1914 tehnikaülikooli elektrotehnika insenerina. Töötas 1914–15 insenerina Gottfrid Strömbergi masinatehases. I MS ajal 1914–15 võttis osa Helsingi aktivistide liikumisest ja jäägriliikumise ettevalmistamisest. Oli esimeste Soome vabatahtlike hulgas, kes sõjaliseks väljaõppeks Põhja-Saksamaale siirdusid, märtsist 1915 õppustel Lockstedteri laagris, teenis 27. jäägripataljonis. Võttis Saksa idarindel osa lahingutest Kuramaal ning Riia all Misse ja Aa jõe joonel. Gruppenführer 1915, Zugführer 1916 ja Oberzugführer 1917. Soome VS ajal 25.02.1918 saabus jäägritega Vaasasse. Juhatas Pietarsaaris jäägrisuurtükiväe loomist ja väljaõpet ning tegutses Tampere operatsiooni ajal rindeüksuse ülemana, oli pärast seda moodustatud jäägri-suurtükibrigaadi ja Viiburi vallutamise ajal kogu suurtükiväe ülem. Maist 1918 peastaabis, juulist 1918 suurtükiväekooli ülem, 1919 Häme välisuurtükiväerügemendi ülem, 1918–21 1. välisuurtükiväerügemendi ülem, 1921–44 KL ülem, ühtlasi maist 1924 märtsini 1925 kaitseminister ning 1923–24 kaitserevisjoni liige, 1925–39 kaitsenõukogu liige. Talve- ja Jätkusõjas 1939–44 tagalaväeosa ülem. Novembris 1945 vabastati teenistusest. Major veebruarist 1918, kolonelleitnant maist 1918, kolonel detsembrist 1922, kindralmajor detsembrist 1927 ja kindralleitnant maist 1936. Oli 1945–46 äriomanike kindlustusühisuse agent, 1946 kindlustusseltsi Kaleva kindlustusagent. Suri 14.03.1948 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, KR II kl (1930), KR I kl (1935), Soome VRO IV kl, VR I, II ja III kl, Taani DO sr, Itaalia KO sr, MLO sr, Norra OO sr, Rootsi MO sr, Saksa KO II kl, Poola PR, Leedu VR II kl ja Saksa RR II kl. (M.S.)
MAMERS, Oskar-Heinrich Jaani p, alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 339/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse teadete kogumise osakonna ülemale, kapten Oskar Jaani p. MAMERS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 14.(02.)05.1891 Läänemaal Jõgisoo v Liivi mõisas kaupmehe peres. Õppis 1909–12 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1913 89. Belomorski jalaväepolgu õppekomandos, 1922–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Oktoobrist 1912 augustini 1913 vabatahtlikult 89. jalaväepolgus, juulis 1913 tegi tagavaraväe ohvitseri eksami. Lipnik detsembrist 1913. I MS ajal augustist 1914 nooremohvitser 2. tagavarapataljonis, septembrist 1914 177. tagavarapataljoni 5. roodu ülem, maist 1915 314. jalaväepolgu 11. roodu ülem, augustist 1915 3. roodu ülem. Alamleitnant augustist 1915, leitnant veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 20.07.1915 ja 19.09.1916 Karpaatides haavata. Juunist 1917 1. Eesti polgu õppekomando ülem, veebruarist aprillini 1918 tööroodu nooremohvitser, ohvitseride komitee kassapidaja ja õppekomando formeerija. Alamkapten ja kapten märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi, detsembrist 1918 operatiivstaabi teadetekogumise jsk ülem, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse teadete kogumise osak ülem, detsembris 1919 osales Eesti ja Nõukogude Vene rahuläbirääkimistel Tartus. Alampolkovnik märtsist 1920, novembrist 1922 ümbernimetatud kolonelleitnandiks. Augustist 1920 kindralstaabi valitsuse 2. osak B jsk ülem. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Septembrist 1923 7. jalaväerügemendis, kust läkitati ohvitseride kursustele, maist 1924 2. kompanii ülem, aprillist 1925 2. pataljoni ülem. Oli 1926–27 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu esimees. Mais 1927 vabastati teenistusest. Suri 06.10.1930 Harjumaal Rapla v Seli sanatooriumis. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Vallaline. (J.P.)
MANDEL, August Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1127/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile August MANDLI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 jaanuaril 1919 a. Karksi mõisa all.
Sündis 13.(01.)01.1895 Võrumaal Sõmerpalu v Mustja m Kostabi talu pidaja peres. Õppis Sõmerpalu vallakoolis. I MS ajal 1915–17 teenis jalaväes, viimaks Eesti tagavarapataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 06.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus jaoülem, lõpetas kursuse õpperoodus. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai juunis 1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Uue-Antsla v Metsa talu. Seejärel talunik. Oli Uue-Antsla masinatarvitajate ühingu, Uue-Antsla piimaühingu ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal töötas Võrus puusepana, alates 1949 Edasi kolhoosi puidutöökojas. Suri 13.10.1980 Võru raj Urvaste kn Metsa talus. Maeti Urvaste kalmistule. Abikaasa Anna-Rosalie, sünd Nummert (1903–87), lapsed Virve (1929), Endla (1933), Luule (1935–83) ja Kalev (1944). (A.K., J.P.)
MANELIUS, Ilmari Edvard Petter Edvardi p, Soome allohvitser (1919).
VR II/3, nr 2315/26.03.1920 Alamohwitserile MANELIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.05.1891 Soomes Kuusistos, elas Turus. Lõpetas algkooli. 1917–18 teenis 3. Uusimaa tragunirügemendi staabis. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Töötas autojuhina. Jätkusõjas juunist detsembrini 1941 52. jalaväerügemendi staabis autojuht. Võttis osa Repola, Omelia, Pajarinjärvi, Ontrosenvaara, Pismajoki ja Rukajärvi lahingutest. Saatus teadmata. (M.S.)
MANGLUS, Arnold-Johannes Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1054/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Arnold MANGLUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Perametsa külas.
Sündis 07.10.(25.09.)1897 Tartumaal Haaslava v Kriimani mõisa sulase peres. VS ajal alates 28.01.1919 2. jalaväepolgu luurajate komandos, juunist septembrini 1919 õppekomandos. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kriimanis Haaslava, hilisemas Kuuste vallas Kriimani m Vabaduse talu. Suri 03.12.1948 Kiidjärve vallas. Maeti Võnnu Vanale kalmistule. Abikaasa Leeni, sünd Kõllamõts (1907), pojad Karli (1926), Aksel (1930–58), Kalju (1939–40), Evald (1945) ja Johannes (1947). (M.S., J.P.)
MANITSKI, Magnus vt MULDMA, Magnus Magnuse p.
MANITSKY, Edgar vt MAREMAA, Edgar-Eduard Jaani p.
MANNER, Ella, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2065/14.05.1920 Neiu Ella MANNER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal tegutses EAP peaintendantuuri kantseleiametnikuna. Saatus teadmata. (M.S.)
MANNINEN (kuni 1907 THONBERG), Eero Niilo Viktori p, Soome lipnik (1917), Eesti leitnant (1919), Soome leitnant (1937).
VR II/3, nr 1701/26.03.1920 Jäägri leitnandile Eero MANNINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.04.1893 Soomes Tamperes maalri peres, elas Haapavesis. Õppis Oulu soome reaallütseumis, lõpetas 1914 Kajaani ühiskooli, liitus Pohjois-Pohjalaineni üliõpilasorganisatsiooniga ning õppis 1915 ja 1922–23 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas. I MS ajal detsembrist 1915 27. jäägripataljoni 2. kompaniis, 1916 Berliinis lõhkeainete kasutamise kursustel, seejärel värbaja ja sõjavägede liikumise korraldaja Rootsis ja Soomes, algul Põhja-Soomes ja siis Merenkurkku etapis. Novembrist 1916 Saksamaal merestaabi teenistuses, augustist 1917 täiendusüksuses, septembrist 1917 pataljoni haubitsapatareis. Naasis allohvitserina veebruaris 1918 jäägrite eelrühmaga Vaasasse. Soome VS ajal jäägrisuurtükiväe 2. patareis, märtsist 1918 kirderindel, tegutses Kuusamo pataljoni 4. kompanii ülemana. Võttis osa lahingutest ja patrullretkedest, sai 08.04.1918 Soukelos haavata. Seejärel Lapimaa 1. piirivalvepataljoni ja Lapi piirivalveüksuse 2. pataljoni 4. ja 9. kompanii ülem ning pataljoniülema kt. Detsembris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni adjutant ja ajutine 6. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Lipnik maist 1918, leitnant 1937. Töötas 1923–25 nimismehena Utsjokis, 1925–26 Inaris ja 1926–31 uuesti Utsjoki halduspiirkonnas. Aprillist 1931 Haapajärvi kihelkonna rahvastikuregistri pidaja, oktoobrist 1931 Oulu linna politseiülem. Oli 1933–35 põhjapõtrade karjatamist arutanud Soome-Norra komisjoni Soome delegatsiooni liige, 1935–36 Tenojoki kalastamiseeskirjade uuendamiseks loodud Soome-Norra komisjoni Soome delegatsiooni liige ning Soome ja Nõukogude Liidu vahelise põhjapõtru puudutava lepingu uuendamisettepaneku koostanud komitee liige. Suri 08.04.1944 Oulus. Maeti Oulu kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
MANSIK, Hermann Madi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 643/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Hermann Madise p. MANTSIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 05.08.(24.07.)1896 Virumaal Erra v Aidu mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Töötas pagarina. I MS ajal 1916–18 285. ja 192. tagavarapolgus. VS ajal alates 05.12.1918 vabatahtlikuna 5. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru- ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Maidla v Aidu-Nõmme k Karvala talu, hiljem ehitustööline. VRVÜ Narva osak liige. Suri 02.02.1943 Maidla v Aidu-Nõmme külas. Maeti Lüganuse kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
MANTECÓN, Antonio E., Argentina diplomaat.
VR III/3, nr 3123/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Antonio L. MANTECON Argentiina Vabariigi peakonsul Eestis Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1877. või 1878. aastal. Argentina kodanik. 1920. aastate alguses peakonsul Eestis. Saatus teadmata. (M.S.)
MANTERE, Kaarlo Ilmari Karl Kustaa p, Soome junkur (1919), kapten.
VR II/3, nr 1715/26.03.1920 Junkur Kaarlo MANTERE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 1728/26.03.1920 Weltweeblile Kaarlo MANTERE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.07.1896 Soomes Turu linnas. Õppis keskkoolis. Kadett. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompanii rühmaülem, sai 30.01.1919 Tartu lähistel rongiõnnetuses vigastada. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis kuni 1926 sõjaväes. Oli 1926–32 ärimees, 1932–41 ajalehe „Viikkosanomat“ kuulutuste osak juhataja, 1941–45 kirjastuse Lehtiyhtymä OY müügijuht ja tegevdirektor ning 1944 juhatuse liige, alates 1945 kirjastuse Kustannus OY Mantere asutaja ja tegevdirektor ning Kustannus OY Mantere juhatuse esimees, 1947 kirjastuse Matkakirja OY juhatuse liige. Ühtlasi 1942–45 Munkkiniemi KL staabi liige ning 1944–45 sõjas olevate meeste peredele igakuise riikliku toetuse maksmise komisjoni liige. Suri 20.03.1961 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR III (neli korda) ja IV kl. (M.S.)
MANTOUX, Paul Joseph Adrien Salomoni p, Prantsuse riigitegelane.
VR III/2, nr teadmata/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra MANTOUX, Rahvasteliidu peasekretäri abi Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sünd 14.04.1877 Pariisis. Alates 1913 prantsuse kultuuriloo õppejõud Londoni ülikoolis. Majandusloolasena uuris tööstusrevolutsiooni Suurbritannias. I MS ajal läkitati Inglismaale kooskõlastama relvastumisega seonduvaid küsimusi. Osales 1919 Prantsuse peaministri Georges Clemenceau tõlgina Pariisi rahukonverentsil. Töötas 1920–27 Rahvasteliidus juhtivatel kohtadel, oli 1927 Genfis üks rahvusvaheliste suhete instituudi asutajatest ja 1927–51 selle direktor. Suri 13.12.1956 Pariisis. (M.S.)
MARDER, Villem-Gustav Juhani p, kapten (1919), kolonel (1922).
VR I/2, nr 2578/02.11.1921 Wabariigi Sõjakooli ülemale, Alampolkownik Willem Juhani p. MARDER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud 2 tagawara pataljoni, Sakala polgu ja Wabariigi Sõjakooli ülemana.
Sündis 15.(03.)09.1882 Järvamaal Orgmetsa vallas viinapõletaja peres. Õppis Paide linnakoolis, 1904–06 Tšugujevi sõjakoolis ja 1923 vanemohvitseride informatsioonikursustel. Teenis oktoobrist 1902 vabatahtlikult 42. Jakutski jalaväepolgus, augustist 1904 sõjakoolis. Alamleitnant aprillist 1906. Nooremohvitser 30. Poltava jalaväepolgu 4. roodus, augustist 1908 polgu kortermeister ja rätsepatöökoja ülema kt, oktoobrist 1910 12. roodu nooremohvitser, oktoobrist 1912 polgu kohtu asjaajaja ning mobilisatsiooni jsk ülem, detsembrist 1913 polgu adjutant. Leitnant oktoobrist 1910, alamkapten augustist 1914. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 30.08.1914 Ida-Preisimaal vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservi 4. rühma ülem ning sõjaväljakohtu eesistuja Viru rindel ja 1. diviisi staabi juures. Jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni ülem, ühtlasi veebruarini 1919 Haapsalu garnisoni ülem ning aprillist 1919 aprillini 1920 Tartu garnisoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Petseri ja Pihkva rindel. Kapten oktoobrist 1919. Detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu ülem. Alampolkovnik veebruarist 1920. Sai autasuks Virumaal Vao v Äntu m Uguri talu. Juunist 1920 Vabariigi Sõjakooli ülem, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige ja esimees ning Tallinna garnisoni ülem. Polkovnik veebruarist 1922, koloneliks ümbernimetatud novembrist 1922. Oktoobrist 1923 SÜÕ ülema abi majanduse alal, maist 1924 ranna-, õhu- ja sisekaitseülema abi majanduse ja administratiivalal, juulist 1924 1. diviisi ülema abi, ühtlasi oktoobrist 1924 Narva linna garnisoni ülem, korduvalt ka sõjaringkonnakohtu liige. Oktoobrist 1928 3. diviisi ülema abi, ühtlasi Pärnu garnisoni ülem, juunist 1929 diviisi 1. brigaadi ülem. Juulist 1930 2. diviisi ülema abi, augustist 1930 ühtlasi Tartu garnisoni ülem. Aprillist 1934 Tartu kaitseringkonna ülem, novembrist 1934 kaitsevägede staabi juhtide reservis. Oktoobris 1935 vabastati teenistusest. Oli VOK juhatuse ja revisjonikomisjoni ning VRVÜ Pärnu, hiljem Tartu osak liige. Suri 30.10.1935 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: KR III kl (1934) ja Vene AnO IV kl. Abikaasa Emilie-Filippi, sünd Hart (1888–1968), poeg Villem-Emil (1908–96). (J.P.)
MAREMAA (kuni 1935 MANITSKI), Edgar-Eduard Jaani p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 775/24.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 ohvitseri kohustetäitjale Edgar Jaani p. MANITSKY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 oktoobril 1919 a. Laudoschina küla juures.
Sündis 29.(17.)10.1896 Tallinnas tehasetöölise peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, Pihkva reaalkoolis ja 1920–25 Tallinna tehnikumi masinaehituse osakonnas. I MS ajal juulist 1915 iseseisva tagavara ratsadivisjoni 3. eskadronis, detsembrist 1915 10. Rõpini piirivalve ratsapolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia rindel, sai 18.05.1916 Düüna ääres haavata ja 08.10.1916 Üksküla juures gaasimürgituse. Veebruarist detsembrini 1917 17. ratsadiviisi kütipolgu kuulipildujate komandos ja ratsaeskadronis rühmaülem. Vanemallohvitser septembrist 1917. VS ajal vabatahtlikult alates 05.12.1918 Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjonis, aprillist 1919 laiarööpalise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandos, jaanuarist 1920 2. kuulipildujate komando ülema kt. Veltveebel juulist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Patküla m Reinu talu. Elas Tallinnas, töötas ametnikuna veeteede talituses. Oli 1924–28 KL Tallinna mlv Sadama mlvk pealiku abi, hiljem pealik, VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 02.01.1941 Tallinnas. Mõisteti aprillis 1941 kaheksaks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl SevUralLagis ja Jaroslavli obl laagrites, vabastati aprillis 1944. Suri 11.04.1944 Jaroslavli oblastis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938) ja Vene GeR IV kl. Abikaasa Elsa-Helene, sünd Lasn (1902–93), poeg Rein (1929). (J.P.)
MARGUSTE (kuni 1935 MARGUSSON), Eduard Tõnise p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1939).
VR II/3, nr 874/01.09.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Eduard Tõnise p MARGUSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 ja 25 nowembril 1919 a. Fitinka küla all.
Sündis 07.03.(23.02.)1897 Viljandimaal Viljandi v Reinu talus sulase peres. Õppis Kuude valla-, Viljandi linna kõrgemas alg- ja 1917 4. Kiievi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ning 1931–33 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Ugala liige. I MS ajal juunist 1916 172. tagavarapolgus, novembrist 1916 258. tagavarapolgus, detsembrist 1916 259. Olgopoli jalaväepolgus, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 176. tagavarapolgus, augustist 1917 292. tagavarapolgus, novembrist 1917 305. Lanševski jalaväepolgus. Veebruarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgus, detsembrist 1918 selle ratsakomando ja veebruarist 1919 6. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 vanemohvitser, detsembrist 1919 rooduülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai autasuks Viljandi v Tusti m Salumäe talu. Aprillist 1920 4. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser ja ajutine ülem, juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni roodu ja luurekomando ülema kt ja rühmaülem, septembrist 1923 1. jalaväerügemendi 6. kompanii ülema ajutine kt. Oktoobrist 1923 Sõjakooli kadettide pataljoni 2. kompanii rühmaülem, oktoobrist 1925 ohvitseride täienduskursuste ohvitser, septembrist 1926 aspirantide kursuse rühmaülem, veebruarist 1930 1. aspirandikompanii ülem, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige, märtsist 1934 Sõjakooli pataljoni- ja kompaniiülemate kursuste ülem, septembrist 1936 ohvitseride klassi ülem, märtsist 1939 Lahingukooli ajutine ülem. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Detsembrist 1939 Kuperjanovi partisanide pataljoni ülem, oktoobrist 1940 pataljoni likvidaator, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas ALMAVÜ kesknõukogu raamatupidajana. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 28.05.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Esimene abikaasa Alide, sünd Liinson (1898–1983), lahutati 1929, poeg Endel (1921–42). Teine abikaasa Hedvig, sünd Puskar (1907). (J.P.)
MARIPUU, Villem Mihkli p, sõjaväe ametniku asetäitja (1918).
VR III/3, nr 2828/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Sadamatehaste lukusepa töö meistri abi Villem MARIPUU Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, mille tõttu suurtükilaev „Lembit“ Eestile jäi ning meie sõjalaevad alati valmis ja korras olid.
Sündis 02.06.(21.05.)1873 Saare mk Muhu krkv Lepiku k Nonni talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 18.11.1918 Tallinna sadamatehaste lukksepatöökoja ülema vanemabi. Takistas sakslastel suurtükilaeva Biber äraviimist, korraldas selle kiiret töökorda seadmist Eesti mereväe jaoks ning oli tegev sõjalaevade remondis. Hiljem sadamatehaste lukksepa meistri abi. Oktoobris 1928 siirdus elama Muhumaale, ostis veebruaris 1931 Hellamaa v Levalõpme k Valli talu. Oli talunik. Suri 11.05.1941 Muhu v Valli talus. Maeti Muhu luteri usu kalmistule. Esimene abikaasa Juula, sünd Väärtnõu (1880–1906), lapsed Villem (1904–04) ja Juula (1906–06). Teine abikaasa Juula, sünd Soopard (1889–1956). (J.P.)
MARJANEN, Aapeli, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2151/26.03.1920 Sõdurile Abel MARJANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Jyväskyläs. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MARKKULA, Arvo Emil Kalle p, Soome reamees (1919), seersant (1930).
VR II/3, nr 2187/26.03.1920 Sõdurile Arwi MARKKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.11.1899 Soomes Lammis põllumehe peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Alates 1930 Lahtis Tampere rügemendi seersant ja peakokk. Suri 11.11.1947 Lahtis. Maeti Lahti Vanale kalmistule. (M.S.)
MARKKULA, V., vabatahtlike värbaja Soomes.
VR I/3, nr 2101/14.05.1920 Härra W. MARKKULA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
EAP esindaja Mikkelis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Oletatavad isikud on Veini Markkula, üks Mikkeli KL asutajaid ja 1. adjutant, ning Lapinlahti kirikuõpetaja Viktor Aksel Markkula. (M.S.)
MARSH, Frank Graham, Briti brigaadikindral.
VR I/1, nr 2457/26.03.1920 Brig. Gener. F. G. MARSH’ile, C.M.G., D.S.O., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema headuse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 1875 (teistel andmetel 1876). Osales Briti ekspeditsioonivägede koosseisus 1918–19 sõjalistes operatsioonides Põhja-Venemaal. Avaldas genealoogised uurimused „The Godolphins“ (1930) ja „Additions and Corrections“ (1943). Suri 1957. Teised autasud: Briti MGO III kl ja VTO. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MARSHALL, Richard Nigel Onslow, Briti leitnant (1939).
VR I/3, nr 2431/26.03.1920 Mitshman Richard Nigel Onslow MARSHALL’ile, R.N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 12.08.1899 Inglismaal Gloucesteri krahvkonnas Newentis. VS ajal osales Briti mereväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Teenis torpeedokaatril CMB 4, viis juunis ja augustis 1919 leitnant Agari korduvalt läbi Nõukogude valvetõkete sidet pidama Petrogradis asuva Briti luurevõrgu juhi Paul Dukesi agentidega. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 7 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Jaanuaris 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1939 leitnant Briti kuningliku mereväe reservis, aprillist 1940 teenis Edinburghi lossis ja Malta saarel fort Saint Angelos. Kaptenmajor veebruarist 1943. Saatus teadmata. Teised autasud: Briti VTR. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MARTIN, Franz-Heinrich Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1068/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Franz MARTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 29/30 märtsil 1919 a. Saharino küla all.
Sündis 31.(19.)12.1896 Tartumaal Uderna v Arbi-Merti talu pidaja peres. Õppis Uderna ministeeriumikoolis. I MS ajal 1916–18 Kaasanis. VS ajal alates 11.12.1918 2. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Seejärel pidas sünnitalu. Uderna vallavanem ja vallavanema abi. Nõukogude ajal kolhoosi põllutööline. Suri 27.10.1972 Elva külanõukogus omas talus. Maeti Rõngu kalmistule. Abikaasa Jenny, sünd Piir (1898–1984), pojad Olev (1924–47) ja Hillar (1927–32). (A.K.)
MARTIN, Vassili Nikolai p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1220/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Wassili MARTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 15 oktoobril 1919 a. Lendowschtschina külas.
Sündis 12.01.1890 (31.12.1889)
Saaremaal Audla v Ridala k Otsa väikekoha pidaja peres. Õppis Laimjala Antsu vallakoolis, ehitustööline. Teenis alates 1911 sõjaväes. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 25.03.1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, arvati 16.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandosse. Vanemallohvitser oktoobrist 1919, veltveebel detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Laimjala v Audla m Käo k Lepa talu. Seejärel talunik. Saksa ajal Laimjala OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.11.1944 Lepa talus. Suri 14.10.1954 Mordva ANSV DubravLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Julia, sünd Truumees (1899–1932), tütar Alla (1922–2006). (A.K., J. P.)
MARTINSON, Andrei vt MARUSTE, Andrei Joanni p.
MARTINSON, August vt MURUMAA, August Mardi p.
MARTINSON (sünd MARTENSI), August Villemi p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 449/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile August Willemi p. MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Werino mõisa juures.
Sündis 31.(19.)01.1897 Virumaal Vao v Kiltsi m Nõmme külas talupidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. Teenis 1916–18 191. Largo-Kaguli jalaväepolgus. VS ajal alates 31.01.1919 4. jalaväepolgu 7. roodus, märtsist 1919 roodu veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veltveebel jaanuarist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli põllumees Vao v Nõmme külas, hiljem riigiteenistuja Tartu ülikooli 1. sisehaiguste kliinikus. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal tööline Tartus. Suri 10.12.1977 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Hermide-Auguste, sünd Vatsel (1899–1973), lapsed Valdek (1928), Heidi (1930) ja Villem (1932–97). (M.S.)
MARTINSON, Felix vt MARTMA, Felix-Martin-Conrad Carli p.
MARTINSON, Johannes (sünd Joann) Eva (Jevdokia, ka Hansu) p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 759/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 nooremale alamohwitserile Johannes Ewa p. MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Waeküla juures.
Sündis 06.07.(24.06.)1897 Pärnumaal Käru vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 29.11.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus 1. rühma ülem. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 19.03.1919 Võrumaal Orava mõisa juures. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Nimi Kilingi-Nõmme sambal. Vallaline. (J.P.)
MARTINSON, Mihhail vt UULIMAA, Mihail Mihaili p.
MARTMA (kuni 1936 MARTINSON), Felix-Martin-Conrad
Carli p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 516/17.08.1920 1 Suurtükiwäe polgu 5 patarei wanemale alamohwitserile Felix Kaarli p. MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Erme küla juures.
Sündis 10.09.(29.08.)1889 Tartumaal Valguta vallas metsniku peres. Õppis Tartu reaalkoolis, 1910–15 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1926 täienduskursustel Viinis. I MS ajal detsembrist 1915 108. jalaväediviisis ja 1. mortiiridivisjoni 3. patareis. VS ajal vabatahtlikuna alates 18.12.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patarei luurerühmas, veebruarist 1919 2. ja aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 5. patareis ning augustist 1919 välipatareis nr 17. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valguta v Hommela talu, müüs 1930 vennale. Seejärel 1920–44 matemaatika- ja füüsikaõpetaja Tartu tütarlaste gümnaasiumis, hiljem Tartu linna 8. algkoolis. Oli Tartu Õpetajate Seltsi ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal sügisest 1944–59 füüsika- ja astronoomiaõpetaja Tartu 6., alates 1953 5. keskkoolis kuni sügiseni 1959, hiljem kasvataja kooliinternaadis. Suri 29.03.1972 Tartus. Maeti Tartu Vana-Peetri kalmistule. Abikaasa Malle (kuni 1936 Amalie, Mahle-Pauline), esimeses abielus Rastin, sünd Žarins (1878–1961). Onupojad kolonel Friedrich-Karl Pinka VR I/3 ja VR II/3, ning leitnant Herbert-Karl Pinka VR I/3 ja VR II/3. (M.S., J.P.)
MARTNA, Mihkel Jüri p, Eesti välisdelegatsiooni liige (1918).
VR III/2, nr 2522/20.12.1920 Wälissaatkonna liikmele Mihkel MARTNA’le hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemiseks. Loobus VR vastuvõtmisest põhjendusega: aumärkide kandmine ja andmine käib minu waadete wastu ja ei seisa - minu arusaamise järele - ka mitte Eesti Wabariigi põhiseadusega kokkukõlas.
Sündis 17.(05.)09.1860 Läänemaal Veltsa v Karinõmme m Paimpere k Marda-Annuse talu rentniku peres. Õppis 1868–72 Paimpere vallakoolis, 1886–88 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi õhtukoolis, vabakuulaja Tartu ülikoolis ning 1908–17 Berni, Zürichi, Berliini ja Viini ülikoolides. EÜS Ühenduse vilistlane. Töötas maalrisellina Pärnus ja Tallinnas, alates 1885 Tartus, omandas 1891 maalrina tsunftimeistri kutse. Propageeris sotsialistlikke ideid. Oli Tartu linnavolikogu liige, Vanemuise seltsi abiesimees. Asus 1903 Tallinna, kus omandas trükikoja, kuulus ajalehe „Teataja“ toimetusse. Osales 1905. aasta revolutsioonilises liikumises, mille tõttu oli sama aasta suvel kuu aega vangis. Põgenes jaanuaris 1906 Soome, oli pagulasena Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis ja Austrias. Aprillis 1917 saabus tagasi Eestisse, oli ESDTP keskkomitee liige, ajalehe „Sotsiaaldemokraat“ toimetaja, Eesti Ajutise Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu liige. Jaanuarist 1918 Eesti välisdelegatsiooni liige Euroopas, tegutses Kopenhaagenis, Eesti rahudelegatsiooni koosseisus 1918 Londonis ja 1919 Pariisis, korraldas Saksamaal Eesti sõjavangide kodumaale tagasipääsemist ning pidas sügisel 1919 läbirääkimisi Saksa vägede Eestist äraviidud sõjavarustuse tagastamise üle. Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige, 1924–34 Riigikogu abiesimees, 1931–32 ESDTP esimees. Valiti 1930 Tartu ülikooli audoktoriks. Suri 23.05.1934 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teosed temast: „Mihkel Martna 1860–1934“ (Tallinn, 1935), N. Andresen, A. J. Toom, „Mihkel Martna. Eluloolisi jooni“ (Tallinn, 1935), N. Andresen, „Mihkel Martna. Eesti sotsialistliku liikumise isa“ (Tallinn, 1936), O. Kuuli, „Mihkel Martna. Eesti vasakpoolse sotsiaaldemokraatia teerajaja“ (Tallinn, 2007). Teised autasud: EPR I/II (1929). Abikaasa Olga, sünd Thomson (1862–1920), lapsed Franzisca (1886), Lucie (1888), Hans (1890–1941, arreteeriti 1941), Victoria (1891–1935), Toomas (sünd Thomas, 1893) ja Eva (1901–86). Tütar Victoria esimene abikaasa Konstantin Konik VR III/1, teine abikaasa kunstnik Nikolai Triik. (J.P.)
MARTONEN, Emil Rikhard Richardi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2270/26.03.1920 Sõdurile Erkki MASTONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.02.1893 Soomes Vaasas. Õppis Vaasa soome lütseumis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegutses töödejuhatajana. Suri 20.01.1956 Laukaas. Maeti Lievestuore Kelkkamäki kalmistule. (M.S.)
MARTSON, Vassili vt Mere, Valev Aleksei p.
MARTTINEN, Einar Isakki Albini p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1698/26.03.1920 Jäägri leitnandile Einar Isak MARTTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2689/25.05.1923 Jäägerleitnant stud. theol. Einari MARTTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.12.1895 Soomes Mikkeli linnas konduktori peres. Elas Oulu mk Tornio vallas. Lõpetas 1915 Oulu soome lütseumi ja astus 1916 Helsingi ülikooli usuteaduskonda. Kevadel 1917 Kurus kirikuõpetaja abi. I MS ajal juunis 1917 liitus 27. jäägripataljoni täiendusüksusega, augustist 1917 2. kompaniis. Naasis Soome allohvitserina veebruaris 1918 jäägrite eelrühmaga Vaasasse. Soome VS ajal koolitas Oulus värvatud üksusi, seejärel teenis 2. grenaderirügemendi 2. Savo pataljoni kuulipildujate kompanii ülemana. Võttis osa Vilppula, Lyly, Korkeakoski, Lempäälä, Kulju, Tampere ja Vesilahti lahingutest, sai 19.04.1918 haavata. Teenis Viiburi vahipataljonis ja Karjala kaardiväerügemendis, detsembris 1918 vabastati teenistusest. Lipnik maist 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi all. Maeti Tornio kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
MARTTINEN, Kalle Einar Lydia p, Soome reamees (1919), veltveebel (1924).
VR II/3, nr 2225/26.03.1920 Sõdurile Kalle MARTTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.01.1898 Soomes Rautalampi vallas töölise peres. Õppis algkoolis. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 2. grenaderirügemendi 2. pataljoni 3. kompaniis, võttis osa Häme rinde lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii kapral ja sanitar. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Maist juunini 1919 sanitar Aunuse ekspeditsioonil Sihvoneni pataljoni 4. kompaniis ja juulist novembrini 1919 Valge mere-Karjala retkel. Oktoobrist 1920 aprillini 1921 Põhja-Savo rügemendi 1. pataljonis, 1921–26 Põhja-Savo rügemendis kaadriallohvitser, maist juulini 1926 3. jalgrattapataljonis, märtsist novembrini 1927 Salmi piirivalveüksuses, 1927–29 pioneeripataljonis erinevates ülesannetes. Seejärel üleajateenija Haminas ja mujal. Talvesõjas Kymenlaakso KL piirkonna staabis, pärast sõda Hamina KL piirkonna staabis. Jätkusõja ajal juunist 1941 detsembrini 1944 Lõuna-Kymenlaakso KL piirkonna staabiveebel, kaotas kriminaalkaristuse tõttu sõjaväelise auastme. Seejärel tööline ja äriteenija. Suri 01.02.1969 Kotkas. Maeti Kotka Parikka kalmistule. (M.S.)
MARUSTE (kuni 1938 MARTINSON), Andrei Joanni p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 278/11.06.1920 1 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Andrei MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 aprillil 1919 a. Kiinala küla juures.
Sündis 03.01.1890 (22.12.1889) Pärnumaal Tahkuranna v Maru talu pidaja peres. Õppis 1898–1904 Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis. Alates 1911 sõjaväes. I MS ajal 1914–18 6. tragunipolgus vanemallohvitser. VS ajal alates 19.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis, märtsist 1919 2. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Seejärel pidas Maru talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal 1949–50 kalurikolhoosi Võisterand esimees ja seejärel kolhoosi Kommunismi Lipp karusloomafarmi tööline. Suri 12.09.1968 Pärnu raj Uulu kn Pikla k Maru talus. Maeti Metsaküla õigeusu kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Lepp (1894–1979), lapsed Nikolai (1921, II MS ajal jäi kadunuks) ja Silvi (sünd Frosida, 1924–80). (A.K.)
MASIK, Joann (kuni 1914 Johannes) Abeli p, vanemleitnant (1920), kaptenmajor (1923).
VR I/3, nr 2491/18.05.1920 Laewastiku wanemale suurtüki ohwitserile, wanem-leitnant Juhan Abeli p. MASIK’ule, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud merewäe ametkonna organiseerimisel.
Sündis 05.09.(24.08.)1891 Virumaal Ereda vallas. Õppis 1902–11 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1911–14 Peterburi ülikoolis, 1915–16 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1917 mereväe gardemariinide koolis. Korp! Rotalia liige. Septembrist 1916 junkur 2. Balti mereväe ekipaažis, teenis ristlejal Orjol ja miiniristlejal Bodrõi. Mitšman detsembrist 1917. Teenis peastaabi koosseisu osakonnas, veebruarist aprillini 1918 Eesti diviisi staabis mereväe osak ülema adjutant. Alates 14.11.1918 KL Tallinna rannakindluse piirkonna mereväe jsk ülem. VS ajal alates 21.11.1918 sõjaväe peastaabi mereväe valitsuse ülema abi, jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk revident, märtsist 1919 meresuurtükiväe asjanduse ülema abi, juulist 1919 Merekindluste suurtüki- ja miinivalitsuse ülem, oktoobrist 1919 laevastiku suurtükiohvitser, novembrist 1919 Vabariigi Sõjakooli mereväekadettide klassi juhataja. Vanemleitnant jaanuarist 1920. Septembrist 1920 Mereväe Kadettide Kooli ülem, oktoobrist 1923 vahilaeva Laine komandör, aprillist 1925 merejõudude staabi navigatsiooniohvitser, ühtlasi maist 1925 jaanuarini 1926 merejõudude staabi ja märtsist juulini 1926 Merekindluste ajutine ülem. Kaptenmajor 1923. Märtsist 1932 torpeedopaadi Sulev komandör, septembrist 1933 merejõudude staabi ülekoosseisu ohvitser, septembrist 1936 merejõudude juhataja vanem käsundusohvitser. Aprillis 1940 vabastati teenistusest. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale. Nõukogude võim arreteeris ta 29.05.1942 Sverdlovski obl Serovis. Mõisteti viieks aastaks vangi, oli vangilaagris. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Rootsi MO IV kl. Esimene abikaasa Maria, sünd Orlov (1892–1923), tütar Niina (1917), teine abikaasa Alma, sünd Morus (1897–1981). (J.P.)
MASSEY, S. P., USA kapten.
VR I/3, nr 1992/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile S. P. MASSEY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas USAs Colorado osariigis Denveris. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
MASTERS, Baden Marples, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1968/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, Baden MASTERS’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.06.1900. I MS ajal teenis kuningliku mereväe vabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MASTI, Indrek (kuni 1935 MIRING, August-Heinrich) Jakobi p, vanemkütja (1918), maat (1940).
VR II/3, nr 232/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale kütjale August Jakobi p. MIRRING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Tsitris, Loksal, Kundas, Waiwaras, Merekülas, Narwa-Jõesuus, Muhu- ja Saaremaal ja Petseri all.
Sündis 09.09.(28.08.)1888 Tallinnas voorimehe peres. Õppis Tallinnas linnakoolis ja katlakütjate kursustel mereväes. Oli 1903–04 tööline tikuvabrikus, 1905 treialiõpilane, 1905–17 õpilane ja tööline tehases Dvigatel ning 1917–18 Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrikus. Oli Tallinna VTÜ liige. VS ajal alates 18.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit vanemkütja. Osales laeva operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome lahel, Viru rannikul ja Liivi lahel Daugava jõe suudmes, Narva ja Petseri all ning Saaremaa mässu mahasurumises. Vanemallohvitser juulist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Jaanuaris 1921 jätkas vanemallohvitser üleajateenijana suurtükilaeval Lembit. Aprillis 1922 vabastati teenistusest. Maat juulist 1940. Töötas Tallinna filterveevärgis ehitustöölise, kütja ning masinistina. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1944 Tallinna gaasi- ja vesivarustuse trustis masinist, filtrite korraldaja ning vanemmasinist. Suri 24.11.1951 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Esimene abikaasa Rosalie, sünd Springfield (1890), lahutati 1929. Teine abikaasa Olga-Louise, esimeses abielus Meindok, sünd Michelson (1893–1977), kasupoeg Herbert-Valentin Masti (kuni 1935 Meindok, 1911–42). (J.P.)
MASTOSALO, Yrjö, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1796/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Yrjö MASTOSALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Kuopios. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MĀZIŅŠ, Ādolfs Pēterise p, Läti nooremallohvitser (1919), ohvitseri asetäitja (1933), Saksa armee leitnant (1944).
VR II/3, nr 3110/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Veltveebel Adolf MASINŠ Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 30.(17.)03.1900 Lätis Valka mk Jaungulbene v Jaungulbene mõisa tisleri peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1926 suurtükiväe instruktorite kursustel. VS ajal alates 25.05.1919 Eestis loodava Põhja-Läti brigaadi 2. (hiljem 5.) Cēsise patareis, juulist 1919 koos patareiga Vidzeme suurtükipolgu 4. divisjonis. Kapral 1919. Osales lahingutes Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Cēsise ja Riia all ning Kuramaal. Jätkas üleajateenijana Vidzeme suurtükipolgu 3. patareis. Nooremallohvitser 1920, seejärel vanemallohvitser ja veltveebel ning ohvitseri asetäitja. II MS ajal Läti Leegionis ja Läti 19. SS-diviisi 43. rügemendi 1. pataljonis, sügisest 1944 koos väeosaga Kuramaa kotis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Langes 26.12.1944 Kuramaal. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl ja Saksa RR II kl (1943). (J.P.)
MATHIESEN, Priidik vt MALM, Priidik Villemi p.
MATHIEU de VIENNE, Louis Alfred Edmond Marie Henry Alexandre Louis’ p, Prantsuse diplomaat.
VR III/1, nr 3172/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Louis MATHIEU de VIENNE, Prantsuse Vabariigi Saadik Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 22.07.1874 Prantsusmaal Vosges’i departemangus Épinalis. Jurist. Alates 1897 Prantsuse välisteenistuses, töötas diplomaadina Konstantinoopoli ja Madridi saatkonnas. Oli 1923–25 Prantsuse saadik Tallinnas ning 1927–34 saadik Budapestis. Suri 06.03.1944. (M.S.)
MATS, Mihhail vt MERIS, Mihkel Anna p.
MATSALO (kuni 1935 MATSON), Ants (kuni 1938 Hans) Peetri p, kapten (1920), kolonel (1938).
VR II/3, nr 1040/14.09.1920 2 jalawäe polgu kaptenile Hans MATSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 jaanuaril 1919 a. Tartu all, 27 jaanuaril 1919 a. Akate, 9 aprillil 1919 a. Oristowo ja 22. aprillil 1919 a. Tõlwe külade waldamisel.
Sündis 28.(16.)03.1895 Viljandimaal Aidu v Kolube talu pidaja peres. Õppis Aidu valla-, Paistu kihelkonna-, 1909–12 Viljandi linna- ja 1915 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1923–25 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal juunist 1915 172. tagavarapataljonis, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser 2. Kaukaasia kütipolgus, detsembrist 1916 rooduülem, veebruarist 1917 735. Senaki jalaväepolgu rooduülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant detsembrist 1916, alamkapten septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Novembrist 1917 Üksiku Tallinna Eesti Polgu 3. pataljoni ülem ja detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu adjutant. VS ajal alates 26.11.1918 2. jalaväepolgus 7. ja jaanuarist 1919 5. roodu ning juulist 1919 2. pataljoni ülema kt, novembrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem. Kapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 24.04.1919 Võrumaal Kõo küla all haavata. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Peetrimõisa krjm Savipõllu talu. Jätkas 2. jalaväepolgu pataljoni ja roodu ülemana, jaanuarist 1926 2. diviisi staabi 1. jsk ülem, augustist 1927 kindralstaabi 1. osak ülem, jaanuarist 1928 1. jalaväerügemendi ülema abi, septembrist 1929 1. jalaväerügemendi 1. pataljoni ülem, oli korduvalt sõjaringkonnakohtu liige. Aprillist 1932 Sakala üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi Viljandi garnisoni ülem, aprillist 1934 1. diviisi staabi ülem, novembrist 1939 3. diviisi staabi ülem. Major 1926, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Oli 1920–21 VOK revisjonikomisjoni liige, 1921–22 2. jalaväepolgu ohvitseride kogu esimees, 1926–27 2. diviisi staabi ohvitseride kogu esimees, 1929–32 1. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees ja esimees ning aukohtu esimees, 1933–34 Sakala Partisanide Ühingu abiesimees, 1934–39 1. diviisi vanemohvitseride aukohtu ning VRVÜ Viljandi, Rakvere ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi operatiivosak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 18.06.1941 Tallinnas, viidi Krasnojarski kr NorilLagi. Suri 02.02.1945 Kemerovo obl SibLagis. Tähis Viljandi v Paistus Kolube talus ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935) ning Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Jenny-Maria, sünd Kremberg (ka Grünberg) (1895–1977), tütar Ilme (1922–96). Vend Jaan Matson VR II/3. (J.P.)
MATSON, Alexander Matiase p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2704/25.05.1923 Kunstnik, sõdur Aleksander MATSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.11.1888 Soomes Koivistos mere- ja kaupmehe peres, peatselt siirduti Inglismaale. Õppis 1910–11 kunstikoolis Hull School of Art ja 1912–13 Soome kunstiühingu joonistuskoolis, dr. phil. Aastast 1914 tegutses kunstnikuna, kel oli mitu personaalnäitust. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Tegev kirjaniku, kriitiku ja kirjandusteadlasena. 1920. aastate alguses elas Londonis ja töötas Soome suursaatkonnas, 1927–30 koostas ärikataloogi „Sininen kirja“, oli 1929 ajakirja „Elämään“ toimetaja, 1930–35 ajalehtede „Finnish Trade Review“ toimetaja ja 1934–38 „Päiväkirja“ kaastööline. Tegi 1960 M. Juvoneni pronksbüsti. Sai 1959 ja 1969 Tampere linna kirjanduspreemia, 1970 riikliku kirjanduspreemia ja 1972 Soome kultuurifondi autasu. Sai 1960 Turu ülikooli filosoofia audoktoriks ja 1967 Soome kirjanike liidu auliikmeks. Suri 29.11.1972 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
MATSON, Jaan Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1458/08.10.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Jaan MATSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Panewa küla all. (Täpsustus: sangariteo sooritas laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 teenides.)
Sündis 18.08.1890. Pärit Venemaalt Luuga maakonnast. Õppis vallakoolis. VS ajal suvest 1919 Loodearmee Bulak-Balahhovitši väeosas, alates 16.08.1919 vabatahtlikult lr sr nr 5 3. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1920 üleajateenijana lr sr nr 2 3. dessantroodus, detsembrist 1920 1. dessantroodus. Lahkus 1921 algul omavoliliselt teenistusest. Saatus teadmata. (J.P.)
MATSON, Jaan Peetri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 281/11.06.1920 1 Ratsa polgu kapralile Jaan MATSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. Tschuhnowa küla waldamisel.
Sündis 03.02.(22.01.)1897 Viljandimaal Aidu v Kolube talu pidaja peres. Õppis Aidu valla- ja Paistu kihelkonnakoolis. Oli Paistu haridusseltsi ja Aidu noorteseltsi liige. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu 2. eskadronis. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 2. eskadroni toitlustaja. Augustist 1920 vabastati teenistusest. Maist 1922 märtsini 1923 raudteepolitsei kordnik Viljandis, sai juunis 1922 Viljandi raudteejaamas õnnetusjuhtumis peast haavata. Aprillis 1923 siirdus USAsse, töötas New Yorgis raudteel, hiljem puusepp ja mööblitisler. Oli New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu asutaja, juhatuse liige ja esimees ning meeskoori asutaja, hiljem New Yorgi Eesti Meeskoori liige, New Yorgi eesti seltsi Edu ning New Yorgi Eesti Haridusseltsi asutaja ja juhatuse kassapidaja. Long Islandi Eesti Seltsi, Eesti-Ameerika Kodanike Ühingu ja 1935–40 Välis-Eesti Ühingu liige ning 1938–40 VRVÜ Viljandi osak välisliige. Suvel 1938 osales Tallinnas 3. Välis-Eesti kongressil USA eestlaste esindajana. Suri 08.03.1968 Long Islandil Oceanside’is. Maeti New Yorgi osariigi Valhalla Kensico kalmistule. Tähis Viljandi v Paistus Kolube talus. Vend kolonel Ants Matsalo VR II/3. (J.P.)
MATTSON, Verner Vilhelm Olof Johan Wilhelmi p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2297/26.03.1920 Weltweebel MATTSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.07.1901 Soomes Pietarsaari linnas. Õppis algkoolis. Aastast 1917 Pietarsaari KL liige. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Tegutses autojuhina. Talvesõja ajal kindralmajor Heikki Kekoni autojuht. Jätkusõja ajal autojuht, veebruaris 1942 vabastati teenistusest. Suri 22.11.1988 Pietarsaari linnas. Maeti Pietarsaari kalmistule. (M.S.)
MATTUS, Enn (kuni 1936 Emilius) Hindriku p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1542/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Emilius MATTUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Nastrovo küla all.
Sündis 14.(02.)01.1897 Võrumaal Võru v Navi k Mattuse talu pidaja peres. Õppis Navi vallakoolis. I MS ajal teenis sõjaväes. VS ajal alates 09.02.1919 vabatahtlikult 1. Tallinna kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgu kuulipildujate komandos rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Võru linna kauplustes laotöölisena. Linnamäe veski juurde eraldatud talu müüs maha ja selle raha eest ehitas sünnitalu kõrvale Kaasiku talu. Võru vallavolikogu ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal J. V. Stalini nim kolhoosi tallimees. Suri 30.04.1954 Võru raj Loosu-Navi külanõukogus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Anna-Amalie, sünd Navi (1892–1986), lapsed Heino (1925–92) ja Maimu (1928). (A.K.)
MATUSZEWSKI, Ignacy Hugo Ignacy Erasmi p, Poola kolonel (1924).
VR I/3, nr 2666/02.06.1922 Alampolkownik Ignati MATUSCHEWSKY’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, energiliselt töötades Poola Kindralstaabis meie ühise waenlase wastu ja tema üle wõidu saawutamises kaasa mõjudes.
Sündis 10.09.1891 Varssavis. Õppis Krakau Jagellooni, Milano, Tartu ja Varssavi ülikoolis ning 1923–24 Varssavi kõrgemas sõjakoolis. I MS ajal 1914–17 teenis Vene armees kaptenina. Kevadest 1917 organiseeris Petrogradis Poola sõjaväelaste kongressi ning osales Poola korpuse formeerimisel Venemaal. Detsembris 1917 liitus 1. Poola korpusega, enamlased olid ta surma mõistnud. Veebruaris 1918 osales Poola korpusega Minski vallutamisel, määrati linna komandandiks. Sakslaste mõistsid ta surma, siirdus pealetungivate Saksa vägede eest Kiievisse. Aprillist 1918 liitus Polska Organizacja Wojskowaga. Novembrist 1918 majorina Poola kindralstaabi 2. osakonnas, juulist 1920 augustini 1923 osak ülem. Osales Riias rahukõnelustel Nõukogude Venemaaga. Kolonel detsembrist 1924. Tegutses 1924–26 sõjaväe esindajana Roomas. Vabastati 1926 sõjaväest. Oli 1926–28 välisministeeriumi administratiivosak direktor, 1928–29 saadik Budapestis, 1929–31 rahandusminister, 1932–36 juhtiv publitsist ajalehes „Gazeta Polska“ ja ajakirja „Polityka Narodów“ toimetaja. II MS algul septembris 1939 juhtis Poola kulla evakueerimist Prantsusmaale ja üleandmist Poola seaduslikule valitsusele. Vastuolude tõttu eksiilvalitsuse juhi kindral Władysław Sikorskiga ei võetud teda Poola riigi teenistusse. Suvel 1941 siirdus Hispaaniasse, sealt Portugali ning septembris 1941 USAsse. Tegutses ajakirjanikuna, oli 1942 Poola päritolu ameeriklaste komitee ja 1943–46 New Yorgis Józef Piłsudski Ameerika instituudi asutaja ja asedirektor. Suri 03.08.1946 New Yorgis. Maeti New Yorgi Calvary kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl. (J.P.)
MAURER, Herbert-Alfred-Eduard Ado p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 1978/21.02.1920 7 jalawäe polgu 1 pataljoni ülemale, alamleitnant Herbert Ado p. MAURER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Mjassowitsi külas.
Sündis 05.06.(24.05.)1895 Tallinnas treiali peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal aprillist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapolgus, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 126. tagavarapataljoni 12. roodus, maist 1916 nooremohvitser 89. jalaväepolgu 12. roodus, septembrist 1916 11. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1917. Märtsist 1917 75. Siberi kütipolgu 3. roodu nooremohvitser, augustist 1917 3. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 20.10.1919 põrutada. Novembrist 1917 märtsini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 30.11.1918 ohvitseride reservi 7. rühmas, detsembrist 1918 Tapa–Tallinna raudteeliini kontrolör, määrati 30.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodu ülemaks, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, augustist 1919 õppekomando ülem, septembrist 1919 6. roodu ülem, märtsist 1920 1. kuulipildujate roodu ülem. Leitnant juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Lahkus omavoliliselt väeosast, alates 29.04.1920 arvati väejooksikuks. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene StO III kl, AnO IV kl ja GeR IV kl. (J.P.)
MAURI, Kaarle Matias Kalle Vihtori p, Soome reamees (1919), kapral (1941).
VR II/3, nr 2215/26.03.1920 Sõdurile Matti MAURI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.04.1898 Soomes Hämeenkyrö vallas. Alates 1917 Mouhijärvi KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist 1919 detsembrini 1920 sõjaväeteenistuses Tampere rügemendis. Seejärel põllumees Mouhijärvis. Jätkusõjas juunist detsembrini 1941 36. jalaväerügemendis granaadiheitja rühma laadur, võttis osa Simpele, Hiitola, Kaarlahti, Taipale, Kaukola, Suvanto ja Rautu lahingutest. Suri 23.07.1971 Mouhijärvi vallas. Maeti Mouhijärvi kalmistule. (M.S.)
McBEAN, Russell Hamilton, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2419/26.03.1920 Leitnant Russell Hamilton McBEAN’ile, D.S.C. R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 03.03.1894 Inglismaal Warwickshire’i krahvkonnas. VS ajal osales Briti mereväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatri CMB 31 komandörina Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisel, mille käigus lõi rivist välja Nõukogude soomuslaeva Andrei Pervozvannõi. Suri 30.09.1963. Maeti Keenias Nyeri’s St Petersi kalmistule. Teised autasud: Briti VTO ja VTR. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
McCALLISTER, Archie, USA kapten.
VR I/3, nr 507/25.08.1920 Ameerika Punase Risti desinfektsiooni juhile, Kapten Archie McCALLISTER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe terwishoiu alal.
Elas USAs Florida osariigis Jacksonville’is. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
McNEILL, Roland John Edmundi p, parun Cushendun, Briti poliitik.
VR III/1, nr teadmata/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Sir Roland MCNEILL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 30.04.1861 Iirimaal Ulsteri provintsis. Lõpetas 1886 Oxfordi. Aastast 1888 töötas advokatuuris ning 1900–04 ka ajalehe „The St James’s Gazette“ toimetaja ja 1906–10 „The Encyclopædia Britannica“ toimetaja abina. Briti konservatiivne poliitik. Oli 1911–27 parlamendi liige, 1922–24 ja 1924–25 välisministri abi, 1925–27 riigikassa sekretär rahandusministeeriumis ning 1927–29 Lancasteri hertsogkonna kantsler. Aastast 1927 riiginõukogu liige. Korduvalt Briti esindaja Rahvasteliidus. Lahkus 1929 teenistusest. Suri 12.10.1934 Põhja-Iirimaal Cushendunis Ballymena krahvkonnas. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
McVEIGH, Samuel Jamesi p, Briti allohvitser.
VR II/3, nr 1959/26.03.1920 Kütjale nooremale ohwitserile Samuel McWEIGH’ile, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.12.1889 Põhja-Iirimaal Antrimi krahvkonnas Belfastis. VS ajal osales Briti mereväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MEDNIS, Eduard vt MEIDLA, Eduard Peetri p.
MEDNIS, Teodor vt MEIDLA, Teodor-Rudolf Fritsu p.
MEEL, Konstantin Liisa p, alamleitnant (1920), kaptenmajor (1936).
VR I/3, nr 2606/02.11.1921 Miiniristleja „Lennuk’i“ wanemale miiniohwitserile, merewäe leitnant Konstantin Karli p. MEEL’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)07.1896 Tallinnas. Õppis Nikolajevsk-Amuuri reaal- ja rannasõidu laevajuhtide kursustel ja 1916 1. Irkutski lipnikekoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal augustist 1915 Amuuri miiniroodus, aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 21. Siberi kütipolgus, veebruarist 1917 286. tagavarapolgus, juulist 1917 Balti mere laevastikus traaleri Plamja vahiülem. Novembrist 1917 aprillini 1918 nooremohvitser 3. Eesti polgu 2. roodus. VS ajal alates 19.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit vahiohvitser, alates 17.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustusvalitsuse traalimise ekspeditsiooni instruktor, veebruarist 1919 mootortraaleri nr 1 ülem, maist 1919 traalimise osak miiniohvitser, novembrist 1919 Traalerite Divisjoni miiniohvitser. Alamleitnant veebruarist 1920. Juunist 1920 Traalerite Divisjoni vanem miiniohvitser, detsembrist 1920 miiniristleja Lennuk vanem miiniohvitser, ühtlasi veebruarist 1923 Mereväe Ekipaaži noorte ettevalmistamiskursuse miiniklassi juhataja, oktoobrist 1924 Mereväe Ekipaaži õppekompanii rühmaülem, hiljem relvurohvitser ja töökompanii rühmaülem. Jaanuarist 1925 Auto-Tankide Divisjonis (oktoobrist 1928 rügement) õppekompaniis, aprillist 1927 tankikompanii rühmaülem, oktoobrist 1929 ühtlasi tankikompanii ülema abi, jaanuarist 1933 rügemendi majandusasjaajaja. Märtsist 1933 Merejõudude Baasis laoülem, relvur-, toitlus- ja miiniohvitser. Leitnant maist 1920, mereväeleitnant oktoobrist 1920, vanemleitnant 1924, kaptenmajor 1936. Septembrist 1936 Naissaare komandantuuris rannapatarei nr 4 rühmaülem, jaanuarist 1939 merejõudude staabis Sõjasadama ülema abi, aprillist 1939 mereväe õppekompanii rühmaülem. Juulis 1939 lahkus teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 30.06.1941 Tallinnas. Suri 31.01.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Klaudine-Marie, sünd Limverk (1894–1942, arreteeriti 1941), tütar Lydia (1920). (J.P.)
MEEME, Juhan (kuni 1935 NEILAND, Johannes) Kustavi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 161/21.02.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujaroodu kapralile Johannes Gustawi p. NEILAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Salmiste küla juures, kus kolmanda roodu taganemise järele kuulipildujaga ikka kohale jäite kuni rood ennast pealetungimise tagasilöömiseks korraldas.
Sündis 06.11.(25.10.)1897 Virumaal Voka v Päite külas talupidaja peres. Õppis Jõhvi ministeeriumikoolis. I MS ajal 86. Villmanstrandi jalaväepolgus. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, maist 1919 rühmaülem, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus. Vanemallohvitser maist 1919, veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, ka VS esimeses lahingus Narvas Joalas. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Voka v Mäe talu. Oli EVL Narva osak liige ja 1933–34 EVL Voka osak esimees, Voka VTÜ laekur, Konju VTÜ, ÜENÜ Voka osak, KL Viru mlv Voka kompanii, Voka masinatarvitajate ühingu ja VRVÜ Narva osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.05.1948 Jõhvi vallas, mõisteti septembris 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes juulis 1956. Seejärel Vokas Kaljuranna kolhoosi tööline. Suri 23.02.1994 Kohtla-Järvel. Maeti Toila kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Linda, sünd Linda-Aliide, sünd Mutvei (1896–1980), poeg Olev (1928, küüditati 1949, vabanes 1957). (M.S.)
MEERPUU (kuni 1939 MOORPÄRK, ka MOORBERG), Aleksander Kustavi p, vanemallohvitser (1920), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 917/01.09.1920 Kalewlaste Malewa telefonistile Aleksander MOHRBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Kanakotina mõisa all.
Sündis 06.01.1898 (25.12.1897)
Virumaal Narva v Lilienbachi mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis ja gümnaasiumis. Lukksepp. VS ajal alates 25.04.1919 Kalevlaste Maleva tagavararoodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser jaanuarist 1920, veltveebel maist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Narva v Lilienbachi m Telliskivi talu. Oli KL Viru mlv ja VRVÜ Narva osak liige. Jaanuarini 1944 talunik, seejärel piirkond evakueeriti Punaarmee eest. Asus elama Viljandimaa Lustivere valda, kus töötas müüjana ETK Lustivere harukaupluses, hiljem väikekohapidaja. Asus elama Pajusi külanõukokku. Suri 18.10.1955 Põltsamaa raj Pajusi kn Kalana külas. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Anna-Maria, sünd Kongas (1900–63), lapsed Helgi-Mia (1932–33) ja Heino (1934–2007). (J.P.)
MEET, Märt Hendriku p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1031/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile Märt MEET’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 weebruaril 1919 a. Olina mõisa waldamisel.
Sündis 06.08.(25.07.)1889 Viljandimaal Suure-Kõpu v Lellepi talu pidaja peres. Õppis Suure-Kõpu Metsküla vallakoolis. I MS ajal 37. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 07.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus ja luurajate komandos jaoülem. Veltveebel septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Suure-Kõpu v Lohu talu. Seejärel talunik. Oli 1921–23 ja 1927–39 Suure-Kõpu vallavanem ning 1924–26 vallanõukogu ja revisjonikomisjoni liige, Suure-Kõpu VTÜ ning Kõpu laenu- ja hoiukassa revisjonikomisjoni esimees, Suure-Kõpu masinatarvitajate ühisuse, Suure-Kõpu piimaühisuse, Eesti Põllutöökoja ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koonduse Suure-Kõpu osak juhatuse ning Kõpu haridusseltsi, IL ja VRVÜ Viljandi osak liige. Sügisest 1944 Kõpu meierei raamatupidaja. Pidas talu kevadeni 1949, seejärel Lohu talus asuva kolhoosi Küllus raamatupidaja ja kolhoosi Bolševik abistamiskassa raamatupidaja. Suri 11.07.1959 Viljandis. Maeti Kõpu kalmistule. Esimene abikaasa Liisa, sünd Jaska (1895–1941), pojad Arnold (1922–36), Valentin (1923) ja Robert (1925). Teine abikaasa Liina, sünd Org (1900–83). Õepoeg Oskar Bergmann hukkus Vabadussõjas 17.02.1919. (J.P.)
MEIBAUM, Johannes vt TÄHISTE, Juhan Martini p.
MEIDLA (kuni 1936 MEDNIS), Eduard Peetri p, vanemallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1232/15.09.1920 6. jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Eduard MEDNIS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26. oktoobril 1919 a. Pleino küla all.
Sündis 08.05.(26.04.)1896 Lätimaal Valmiera mk Arakstē v Kulkini talus, peatselt asuti Pärnumaale Abja valda. Õppis Abja valla- ja Halliste kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 kaardiväe Grenaderipolgus. VS ajal alates 09.12.1918 6. jalaväepolgu 4. roodu rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Pärnumaal Pöögle v Maimu talu. Oli talunik. VRVÜ Pärnu osak liige. Talupidaja kevadeni 1949, seejärel Edu kolhoosi, hiljem Kõrgemäe sovhoosi Pöögle osak põllutööline. Suri 05.10.1962 Abja raj Polli kn Maimu talus. Maeti Halliste kalmistule. Abikaasa Leena-Rosalie, sünd Ruubel (1894–1983), lapsed Valve (1928–98) ja Endel-Alfred (1930–93). (J.P.)
MEIDLA (kuni 1938 MEDNIS), Teodor-Rudolf Fritsu p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 939/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Theodor METNITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Landeswehri wastu.
Sündis 16.(04.)07.1898 Riias rätsepa peres. Õppis Riias linnakoolis. VS ajal Võrumaa Karula Kaitseliidus, alates 28.03.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, aprillist 1919 kuulipildujate roodus, jaanuarist 1920 rühmaülem. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1920 maini 1921 üleajateenija 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni kuulipildujate roodus. Vanemallohvitser maist 1935, nooremseersant 1940. Seejärel pidas Valgamaal Laanemetsa v Korjapuu talu. VRVÜ Valga osak liige. II MS ajal suvel 1941 metsavend Valgamaal, hiljem teenis idapataljonis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Leningradi all, Volhovi soodes ning suvel 1944 Tartu rindel, sai haavata. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, hiljem asus Inglismaale. Suri 06.02.1949 Kesk-Inglismaal Rutlandi krahvkonnas Braunstonis Oakhami lähistel. Teised autasud: Saksa STR I kl (1944). Abikaasa Marie, sünd Moorus (1905), tütred Alvine (1925) ja Loreida (1926). (J.P.)
MEIER, Filip vt HEINSALU, Kaljo Jüri p.
MEIEROVICS, Zigfrīds Anna Hermanise p, Läti välisminister, leitnant (1920).
VR III/1, nr 3141/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Läti Vabariigi Pea- ja Välisminister Härra Ziegfried MEIEROVICZ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.02.(24.01.)1887 Kuramaal Grobiņa mk Durbē vallas juudist arsti peres. Tema ema oli lätlanna. Õppis Kabile valla-, 1900–05 Tukumsi linna- ja 1905–07 Riias Mironovi kaubanduskoolis ning 1907–11 Riia polütehnilise instituudi kaubandusteaduskonnas. Korp! Tālavija liige. Töötas 1909–15 õpetajana Riias V. Olavi kaubanduskoolis, 1910–11 kindlustusseltsi Jakor raamatupidajana, 1911 E. Paeglaisi raamatupidamiskursuste juhina ning 1911–15 Riia põllumeeste keskühisuse vastastikuse abistamise krediitühisuse tegevdirektorina. I MS ajal asus rinde eest Moskvasse, augustist 1915 Moskva rahvapangas ametnik, A. Šanavski rahvaülikoolis lektor ning Läti põgenike keskkomitee kultuuribüroo juhataja. Oli Läti kütipataljonide organiseerimiskomitee Kesk- ja Lõuna-Venemaa esindaja Moskvas. Maist 1916 Venemaa linnade liidu ühistute osak ametnik Vitebski kub Rezitsas ning looderinde toitlustusosak juhataja, märtsis 1917 asus Riiga. Valiti Vidzeme ajutise maanõukogu liikmeks ja rahandusosak juhiks. Läti Põllumeeste Kogude asutaja. Septembris 1917 asus Saksa vägede eest Valka, detsembrist 1917 Läti Ajutise Rahvusnõukogu rahandusosak juhataja ja hiljem välisasjade osak liige, jaanuarist 1918 Petrogradis, juulist 1918 Rahvusnõukogu esindaja Stockholmis, augustist 1918 Londonis, kus hankis Läti täievolilise esindajana Briti valitsuse de facto tunnustuse Lätile. Novembrist 1918 jaanuarini 1924 Läti välisminister, ühtlasi Pariisi rahukonverentsil Läti delegatsiooni liige jaanuarist maini 1919 ning delegatsiooni juht maist juulini 1919. Oktoobris 1919, kui Bermondt-Avalovi väed tungisid Riiga, astus reamehena Läti Ajutise Valitsuse relvajõududesse. Osales üliõpilaste pataljoniga Riia kaitselahingutes. Novembris 1919 lähetati tagasi välisministeeriumisse. Leitnant maist 1920. Septembris 1920 vabastati sõjaväeteenistusest. Juhtis Läti rahuläbirääkimisi Saksamaa ja Nõukogude Venemaaga. Juunist 1921 novembrini 1922 ja juunist 1923 jaanuarini 1924 peaminister, ühtlasi välisminister. Oli 1918–25 Rahvanõukogu, Asutava Kogu ja I Seimi liige Läti Põllumeeste Kogu esindajana. Juhtis 1920–22 läbirääkimisi Lätile rahvusvahelise de jure tunnustuse saamiseks 1921 ning Rahvasteliidu liikmeks astumiseks 1922. Oli Läti olümpiakomitee auliige ja Rahvasteliidu Ühingu liige. Jaanuarist detsembrini 1924 kaubandusfirma AS Chr. Brackmann peadirektor ja aprillini 1925 juhatuse liige. Detsembrist 1924 augustini 1925 välisminister, ühtlasi Kuldīga nõelavabriku Planēta, Liepāja-Aizpute raudtee ning Unioni panga juhatuse liige. Nendest kohtadest pidi Seimi nõudel loobuma. Sai 22.08.1925 Kuramaal Tukumsi mk Brizule lähistel autoõnnetuse tagajärjel surma. Maeti Riia Metsakalmistule. Tähis hukkumiskohal, nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Lätis tegutses aastatel 1925–40 Z. A. Meierovicsi mälestusfond. Raamatud temast: A. Gulbis, „Zigfrīds Anna Meierovics: biografisksromāns“ (Riia,1992), L. Jēkabs, „Zigfrīds Meierovics: mūžs, darbs, liktens“ (Riia, 2001), R. Treijs, „Zigfrīds Meierovics“ (Riia, 2007) ja J. Ūdris, „Zigfrīda Meierovica trīs Annas“ (Riia, 2007) ning C. Alston, „Piip, Meierovics & Voldemaras: The Baltic States“ (London, 2009). Teised autasud: LKO III kl, Läti KTO I kl, Poola PR I kl, Prantsuse SR, Ungari PRO ja Vatikani SO I kl. Esimene abikaasa Anna, sünd Fīlholda (1888–1955), lahutati 1924, lapsed Helmuts (1914–98), Ruta (1916–98) ja Gunārs (1920–2007). Teine abikaasa Kristīna, sünd Bakmane (1897–1925). (J.P.)
MEIJEL, Eduard Hansu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 2864/18.02.1925 hinnates vahvust, mis nooremallohvitser Eduard Hansu p. MEYEL Eesti Vabadussõjas üles näidanud luurel Murrati metsas 6. märtsil 1919, täites oma ülesannet tormas paari teise mehega vaenlase moonavoori kallale ja tõi ära hobuseid ning mitu koormat toiduaineid.
Sündis 27.(14.)03.1900 Viljandimaal Soosaare v Eessaare (ka Purtsi) talu pidaja peres. Õppis Soosaare valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani Kaitseliidus, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni 4. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate roodus, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodus, augustist 1919 kuulipildujate komando jaoülem. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viljandi-, Võru- ja Petserimaal. Aprillist 1920 Sakala partisanide polgus roodu varahoidja, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgus, augustist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni kuulipildujate roodus. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Soosaare v Järtsaare k Männiku talu. Seejärel talunik. Oli 1925–42 statistika keskbüroo põllumajanduskorrespondent, 1933–34 EVL Soosaare osak esimees ja VRVÜ Viljandi osak liige. II MS ajal OK rühmaülem. Langes 21.02.1944 Tartumaal Laeva v Nõmmeotsa vahtkonnas tulevahetuses Nõukogude diversantidega. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Adeline, sünd Kaup (1900–88), tütred Kaldi (1925) ja Elma (1929). (J.P.)
MEIKLEJOHN, Ronald Forbes John F. p, Briti kolonelleitnant.
VR III/3, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kolonel Ronald Forbes MEIKLEJOHN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.10.1876 ohvitseri peres. Õppis Rugbys. Lõpetas 1901 staabikolledži. Alates 1896 teenis kuninglikus Warwickshire’i rügemendis, osales 1898 Sudaani ja Niiluse ekspeditsioonil Atbara ja Hartumi lahinguis ning 1899–1900 II buuri sõjas. I MS ajal võitles Prantsusmaal ja Belgias, kus sai 1914 Monsi ligidal raskelt haavata ning langes vangi. VS ajal 1919 osales Briti ekspeditsioonivägede koosseisus Murmanski ekspeditsioonil, seejärel Soomes. Kevadest 1920 kuni 1926 Briti Tallinna saatkonna passiosak ülem, ühtlasi Briti salaluure SIS resident Eestis. Leitnant aprillist 1898, kapten aprillist 1900, major aprillist 1914. Vabastati 1927 teenistusest. Sooritas ornitoloogilisi ja entomoloogilisi ekspeditsioone Šveitsi, Korsikale, Alžeeriasse, Soome, Kreekasse ja Kreetale. Suri 04.11.1949 Inglismaal Norfolki krahvkonnas Cley next the Seas. Maeti sealsele St Margareti kiriku kalmistule. Teised autasud: Briti VTO, Vene AnO II kl ja VlO IV kl. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MEINER, Tõnis (sünd Dionisi) Jaani p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 628/24.08.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile Tõnis Jaani p. MEINER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juulil 1919 a. Rodowoe mõisa juures.
Sündis 25.(13.)03.1895 Viljandimaal Vastemõisa v Epra k Madise talu pidaja peres. Õppis Vastemõisa valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu jaoülem, juunis 1919 lähetatuna 2. diviisi tagavarapataljonis. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 21.03.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai VR kavalerina Vastemõisa v Käära talu ning päris Madise talu. Töötas Ilbaku metskonna Sandra vahtkonna Käära metsavahina. Oli KL Sakalamaa mlv Suure-Jaani mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 18.04.1943 Vastemõisa v Käära talus. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Liisa, sünd Sander (1896–1963, arreteeriti 1945, vabanes 1955), lapsed Jaan (1922–46, II MS ajal Saksa armees, langes metsavennana), Meta (1924–2000, arreteeriti 1945, vabanes 1954), Linda (1926, arreteeriti 1945, vabanes 1954), Elma (1927–2013, küüditati 1949, vabanes 1956), Astrid (1929–2010, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Salme (1931). Abikaasa vend Jüri Sander langes Vabadussõjas 02.07.1919. (J.P.)
MEISTER, Kristjan (sünd Hristofor) Mihhaili p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1268/15.09.1920 8 jalawäe polgu kapralile Kristjan MEISTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Väsna küla juures.
Sündis 02.12.(20.11.)1890 Pärnu linnas. Õppis Malda vallakoolis ja Pärnu linnakoolis. Töötas 1918 Pärnus kingsepana. I MS ajal 1915–17 Soome kaardiväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kaks korda haavata. VS ajal alates 25.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Tallinna kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgus, juulist 1919 rühmaülem. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 30.12.1919 Narva all Sala mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Audru v Liiva krjm Rehe talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Audru sovhoosi põllutööline. Suri 25.12.1973 Pärnu raj Audru kn Rehe talus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Jelisaveta, sünd Jeeger (1897–1975), tütred Evgenia (1923–96) ja Asta (1925). (A.K.)
MEKLER, Johannes Mardi p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1984/21.02.1920 7 jalawäe polgu 3 roodu wanemale alamohwitserile Johan Mardi p. MEEKLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 jaanuaril 1919 a. Müüsleri juures.
Sündis 17.(05.)12.1890 Järvamaal Vao vallas. Õppis Kapu vallakoolis. I MS ajal septembrist 1915 veebruarini 1918 Preobraženskoje kaardiväepolgus, lõpetas õppekomando. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, sai 20.09.1916 ja 11.11.1916 põrutada ning 15.05.1917 haavata. VS ajal alates 26.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 3. roodu jaoülem, aprillist 1919 7. jalaväepolgu 3. roodu veltveebli kt, septembrist 1919 nooremohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 05.01.1919 Müüsleri mõisa all haavata. Vanemallohvitser jaanuarist 1919, ohvitseri asetäitja aprillist 1920. Maist 1920 1. roodu veltveebli kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas alates 1926 segakauplust Esna, hilisemas Kareda vallas. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal elas Paides. Suri 07.03.1958 Paides. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Esimene abikaasa Elinda-Maria, sünd Tammik (1890–1947), lapsed Lilli (1914–14) ja Johannes (1919–27). Teine abikaasa Leida, esimeses abielus Samelberg, sünd Lugna (1909–96). (M.S.)
MEKŠS, Jānis Jēkabsi p, Läti vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 3111/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Kapral Jaan MEKŠE Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 14.(02.)07.1890 Lätis Valka mk Smiltene vallas talupidaja peres. Õppis Smiltene vallakoolis. Põllumees Smiltene ja Blomesi vallas. I MS ajal suvest 1915 Brest-Litovski kindluse jalaväepolgus, detsembrist 1915 veebruarini 1918 7. Bauska Läti kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 06.06.1919 Eestis loodavas Põhja-Läti brigaadi 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgus. Osales lahingutes Landeswehri, Bermondt-Avalovi ja Punaarmee vastu Põhja-Lätis, Kuramaal ja Latgales. Vanemallohvitser 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli talunik Riia mk Bieriņi vallas, hiljem tööline Jelgavas ning alates 1930 Riias AS Vairogsis. II MS ajal alates 1944 elas Valka mk Smiltene v Kaiku talus. Suri 25.10.1948 Smiltene vallas. Maeti Smiltene linnakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, Vene GeR II, III ja IV kl. (J.P.)
MELARTIN, Kaarlo Joonatan Konrad Ferdinandi p, Soome sanitaarmajor.
VR I/3, nr 2014/26.03.1920 Arst MELARTIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 11.12.1892 Soomes Põhja-Savos Nilsiä vallas. Elas Paavolas. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga sanitaarüksuse ülemarst. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Talve- ja Jätkusõjas sõjaväe- ning kaitseringkonna arst. Suri 23.10.1980 Vammala linnas. Maeti Paavola v Ruukki koguduse kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
MELTS, Aleks-Henn (kuni 1935 Alexius-Heinrich) Mihkli p, lipnik (1919).
VR II/3, nr 2908/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu lipnik Aleksei MELTS Eesti Vabadussõjas üles näidanud Kudrovo mõisa vallutamisel 3. novembril 1919.
Sündis 24.(12.)11.1896 Võrumaal Võru v Käpa talu pidaja peres. Õppis 1906–09 Võru valla- ja 1909–11 linnakoolis, 1911–16 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1916–18 ja 1920–41 Tartu ülikooli arsti- ja põllumajandusteaduskonnas, 1917 Pauli sõjakoolis (ei lõpetanud) ning 1919 Vabariigi Sõjakoolis. Korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal novembrist 1917 sõjakoolis, detsembris vabastati teenistusest. VS ajal alates 02.12.1918 reamehena 3. jalaväepolgu 1. roodus, jaanuarist 1919 kuulipildujate komando jaoülem. Kapral märtsist 1919. Aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Seejärel 3. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, 8. roodu ülema kt ja detsembrist 1919 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Kooraste v Kaagri m Savikoa talu. Töötas abimetsaülemana Võrumaal, siis 1923–24 Alatskivil ja 1924–27 Sõmerpalus ning metsaülemana 1927–31 Roosal ja 1931–34 Antslas. Oli maist 1925 jaanuarini 1927 KL Võrumaa mlv Antsla mlvk pealiku abi ning jaanuarist 1927 jaanuarini 1928 Antsla mlvk pealik ja jaanuarist 1928 augustini 1931 Varstu mlvk pealik, 1933–34 EVL Võru maakonnajuhatuse ja EVL Vana-Antsla osak esimees. Aprillist 1934 Viljandimaa Loodi metskonna metsaülem. Oli KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk relvurpealik, mlvk pealiku abi ja 1937–40 mlvk pealik, 1936–40 IL Paistu osak ning VRVÜ Võru ja Viljandi osak liige. II MS ajal juulis 1941 juhtis metsavendade rünnakut Paistu vallamajale. Juulis 1941 lühiajaliselt Paistu vallavanema abi, sügisest 1941 OK Paistu pataljoni pealik, detsembrist 1942 ERÜ Paistu piirkonna juht, 1943 Viljandi maanõunik, juulist 1943 jaanuarini 1944 Lääne maavanem, siis taas Loodi metsaülem. Septembrist 1944 metsavend, varjas end Valga- ja Võrumaal ning Põhja-Lätis. Suri kinnitamata andmeil detsembris 1946, täpne koht ja aeg teadmata. Maeti Valga Priimetsa kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1938). Abikaasa Alma-Auguste, sünd Silmann (1898–1983). Abikaasa vend Ferdinand-Julius Silmann LKO III kl kavaler. (J.P.)
MELTS, Eduard-Kristjan Peetri p, alamkapten (1920), kolonel (1939), Punaarmee polkovnik (1941).
VR I/3, nr 2619/02.11.1921 1 jalawäe polgu tööroodu ülemale, alamkapten Eduard Peetri p. MELTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud esimese jalawäe polgu tööroodu ülemana.
Sündis 20.(08.)04.1893 Võrumaal Lasva v Kütiveski möldri peres. Õppis 1905–09 Võru linna-, 1910–13 Pihkva kub Bõstretsovo põllutöö- ja 1916 Oranienbaumi lipnikekoolis, 1922–23 sõjaväe majanduskursustel, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 178. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 21. Siberi küttide tagavarapataljonis, augustist 1916 4. Vidzeme Läti kütipataljoni, novembrist 1916 kütipolgu rooduülem ja pataljoni ülema kt. Alamleitnant detsembrist 1916. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel, sai 27.01.1917 gaasimürgituse ja 12.02.1917 raskelt haavata. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Seejärel elas Lasva vallas. VS ajal alates 05.03.1919 ohvitseride reservis, määrati 25.03.1919 1. jalaväepolgu 1. järgu voori ülemaks, aprillist 1919 tööroodu ülem ning korduvalt ajutine polgu majandusülem. Leitnant novembrist 1919. Jätkas tööroodu, novembrist 1922 1. jalaväerügemendi töökompanii ülemana, juunist 1926 5. jalaväerügemendi, juulist 1926 juunini 1934 1. jalaväerügemendi majandusülem, veebruarist 1936 varustusvalitsuse üldosak vanem käsundusohvitser, veebruarist 1937 2. diviisi intendandi kt, detsembrist 1939 augustini 1940 sõjaministri käsundusohvitser. Oli 1. jalaväepolgu ohvitseride kogu sekretär ja 1923–34 esimees, 1934–36 Kõrgema Sõjakooli ohvitseride kogu juhatuse abiesimees, 1936–39 2. diviisi staabi ohvitseride kogu juhatuse esimees. Alamkapten aprillist 1920, kapten 1923, major 1928, kolonelleitnant 1933, kolonel 1939. Septembrist 1940 22. territoriaalkorpuse tagalaosak ülem, jaanuarist 1941 Sõjaväe Tehnikakooli ülema asetäitja majanduse alal. II MS ajal augustis 1941 evakueerus koos kooliga Nõukogude Liitu Tjumenisse. Maist 1943 Eesti laskurkorpuse reservis, augustist 1943 249. Eesti laskurdiviisi, juunist 1945 122. Eesti kaardiväe laskurdiviisi ülema asetäitja tagala alal. Juunis 1946 vabastati teenistusest. Seejärel 1946–51 Harjumaa metsatööstuse direktor, vanemagronoom ja ohutustehnika insener, 1951–54 Tallinna viljavarumisbaasi juhataja, laohoidja ja laadimistööde juht. Suri 22.07.1955 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: KR III kl (1938), Vene GeM, AnO IV kl, Nõukogude PTO ja ISO II kl. Esimene abikaasa Ella-Bertha-Alexandra, sünd Nestor (1897–2000, põgenes 1944 Saksamaale), lapsed Dagmar-Ingeborg (1921–63, põgenes 1944 Saksamaale) ja Harry-Ottokar (1923, II MS ajal teenis Saksa ja Soome armees, jõudis Läände). Teine abikaasa Viktoria, esimeses abielus Munk, sünd Liiv (1905–88). (A.K., J.P.)
MELTSAS, Peeter Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1178/15.09.1920 9 jalawäe polgu kapralile Peeter MELTSAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 aprillil 1919 a. Heinaste all ja 29 nowembril 1919 Jamburgi maantee ääres.
Sündis 22.(10.)03.1899 Lätis Ipiku v Brinda talu rentniku peres, peatselt asuti Pärnumaale Jäärja valda. Õppis 1909–12 Jäärja Alliku valla- ja Voltveti ministeeriumikoolis. Elas 1918 Heinaste v Laupa talus. VS ajal KL looja Heinastes, sattus enamlaste kätte vangi, põgenes läbi rinde Eestisse, teenis alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest kui Läti riigi alam. Elas Lätimaal Ainaži v Laupa talus, hiljem asus Pärnumaale Jäärja valda. Juunis 1923 sai Eesti kodakondsuse. Seejärel pidas Järvamaal Väinjärve v Preedi m Paemurru talu. Oli Väinjärve vallavolikogu ja ESTP Järvamaa komitee liige, ESTP Väinjärve ühingu esimees ning ESTP kandidaat 1932 aasta Riigikogu valimistel Järvamaal. Müüs talu ära ning asus 1935 elama Nõmmele ja 1940 Tallinna, kus töötas raudteel. Oli Nõmme VTÜ juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal töötas Balti raudteejaama kaubavagunisaatjana, viimaks Kehra sovhoosi tallimees. Suri 16.10.1973 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Milda-Pauline, sünd Licis (1900–42), lapsed Milly-Leoni-Linda (1922), Aleksander (1925–27), August-Ülo (1928–92) ja Hilja-Õie (1930–95). Teine abikaasa Maria, sünd Viimne (1918–2003), tütred Viia (1944) ja Kai (1950). (A.K., J.P.)
MEND, Wilhelm (ka Villem) Karl-Nicolai p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR I/3, nr 737/22.10.1920 Wanemale käskudetäitjale ohwitserile Sõjawägede Staabi ülema juures leitnant Wilhelm Karli p. MEND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.04.(23.03.)1890 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis 1900–08 Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1917 Pauli sõjakoolis. I MS ajal maist 1916 180. tagavarapolgus, juunist augustini 1916 õppekomandos, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser sõjakooli juures, oktoobrist 1917 Üksiku Tallinna Eesti Polgu, detsembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgu 4. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 30.11.1918 sõjavägede staabi käsundusohvitser, 19.12.1918 nimetati sõjaministri sideohvitseriks. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant maist 1920. Juulist 1920 sõjavägede staabi ülema ning jaanuarist 1921 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser ja sõjaministri nooremadjutant, juulist 1921 vanemadjutant. Mais 1922 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Tallinnas kaupmehe ja raamatupidajana. VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale. Suri 1978 Saksamaal. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ja Prantsuse TO. Abikaasa Anna-Pauline, sünd Jäddal (1889–1981), tütar Ingeborg (1921–92). Õemees kindralmajor-meedik Martin-Volmer Jervan VR I/2 ja teise õe mees kindralmajor Voldemar-Viktor Rieberg VR I/3. (A.K., J.P.)
MENNING (sünd MENNING-PUSTA), Karl Jüri p, Eesti välisdelegatsiooni liige (1918).
VR III/2, nr 2524/20.12.1920 Wälissaatkonna liikmele Karl MENNING’ile hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemiseks.
Sündis 11.05.(29.04.)1874 Tartus majaomaniku peres. Õppis Tartus P. Weinbergi ja G. Blumbergi koolides, 1884–93 Tartu gümnaasiumis, 1893–1902 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ning usuteaduskonnas ja 1904–06 M. Reinhardi teatristuudios Berliinis. EÜSi liige alates 1893, seltsi esimees 1897. Oli 1902–03 prooviaastal Puhja, Võnnu ja Põlva koguduses, 1903–04 Võru praostkonna abiõpetaja, 1904 ajakirja „Linda“ toimetaja ning ajalehe „Postimees“ toimetuse liige. Töötas 1906–14 Vanemuise teatri juhi ja lavastajana, ühtlasi 1907 ja 1911–12 ajalehe „Meie Aastasada“ vastutava toimetaja ning 1914–18 „Päevalehe“ teatriarvustajana. Jaanuarist 1918 Eesti välisdelegatsiooni liige, sügisest 1918 märtsini 1920 Eesti esindaja Kopenhaagenis, märtsist 1920 Eesti esindaja Skandinaavias asukohaga Stockholmis. Veebruarist 1921 augustini 1923 asjur Saksamaal, ühtlasi jaanuarini 1922 asjur Ungaris ning juunini 1925 Austrias, oktoobrini 1925 Tšehhoslovakkias ja märtsini 1931 Šveitsis. Oli 1922 Saksamaaga sõjakahjude nõudmiste lahendamise komisjoni esimees. Augustist 1923 novembrini 1933 saadik Saksamaal, juunist 1925 ühtlasi saadik Austrias ja aprillist 1931 Ungaris, alates novembrist 1933 oktoobrini 1937 saadik Lätis. Lahkus oktoobris 1937 välisministeeriumi teenistusest, maist 1939 pensionär. Oli 1904–06 Vanemuise seltsi esimees ja 1931 auliige, 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige, 1937–40 Tartu Rotary klubi liige. Suri 05.03.1941 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Sammas Tartus Vanemuise ees ja nimi tahvlil EÜSis. Raamatud: K. Haan, „Karl Menning ja teater „Vanemuine““ (Tallinn, 1987) ja A. Järv, „Karl Menning“ (Tartu, 2011). Teised autasud: KR I kl (1935). Abikaasa Therese-Victoria-Irmgard, sünd Voigtländer (1886–1963), pojad Henn (1907–41, hukkus tööpataljonis Venemaal), Heiti (1911) ja Mikk (1915–59). (J.P.)
MERE, Valev (kuni 1936 MARTSON, Vassili) Aleksei p, leitnant (1919), mereväekapten (1936).
VR I/3, nr 418/25.08.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale ohwitserile, Leitnant Wassili Aleksei p. MARTSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)12.1893 Pärnumaal Seli v Kärdi talu pidajate peres. Õppis Kuressaare ja Paldiski merekoolis, 1915–16 1. Balti mereväe ekipaažis, 1925 alalisväe ohvitseride kursustel mereväe alal ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Ugala liige alates 1937. I MS ajal novembrist 1914 2. Balti mereväe ekipaažis, märtsist 1915 soomuslaeval Imperator Pavel I, novembrist 1915 lipnike kursustel. Lipnik jaanuarist 1916. Vahiülem miinitraaleritel nr 17 ja 14 kuni aprillini 1918. VS ajal alates 26.11.1918 suurtükilaeva Lembit miiniohvitser, oktoobrist 1919 vahiülem ja signaaliohvitser, novembrist 1919 vanemohvitser. Leitnant septembrist 1919. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Soome lahel ja Riia all. Jaanuarist 1921 miiniristleja Wambola vanemohvitser, juunist 1922 suurtükilaeval Meeme ning jaanuarist 1923 miiniristleja Wambola komandör, ühtlasi 1924 sõjaringkonnakohtu liige. Juunist 1927 Merekindluste ülema kt, oktoobrist 1929 miiniristleja Lennuk komandör ja ühtlasi 1930 sõjaringkonnakohtu liige, märtsist 1932 merejõudude staabi ülema kt, veebruarist 1936 Merekindluste ülem, septembrist 1936 merejõudude staabi ülema kt, jaanuarist 1937 ülem, augustist 1938 merejõudude juhataja kt, novembrist 1938 merejõudude juhataja. Vanemleitnant juulist 1920, kaptenmajor 1924 ja kaptenleitnant 1928, mereväekapten 1936. Septembris 1939 vabastati teenistusest seoses Poola allveelava Orzel põgenemisega Tallinna sadamast. Oli korduvalt mereväeohvitseride kogu juhatuse, mereväeohvitseride liitkogu ja merejõudude vanemohvitseride aukohtu esimees, VOK juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1939–41 laevadel tüürimehe ja kaptenina. Saksa ajal puksiiri Steinhort kapten. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Suri 12.12.1949 Göttingenis. Maeti Göttingeni kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene StO III kl ja Läti KTO IV kl. Abikaasa Marie-Auguste, sünd Metstak (1896), tütar Laine (1919). (M.S.)
MERELA, Jaan (kuni 1937 KOHV, Kristjan-Juhan) Triinu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1250/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Kristjan KOHW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanauril 1919 Piksare jaama juures.
Sündis 17.(04.)01.1901 Pärnumaal Orajõe v Kadaka talus taluteenija peres. Õppis Pärnu linnakoolis. Elas 1918 Pärnus, töötas sepana. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 31.01.1919 Lätis Piksaare jaama juures haavata, teist korda sai haavata 25.04.1919 Ruhja all. Sattus Punaarmee kätte vangi, kust põgenes ja jõudis tagasi väeossa. Kolmandat korda sai haavata 16.07.1919, jäi haiglasse kuni sõja lõpuni. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Teenis aprillist detsembrini 1921 Vabariigi Sõjakooli tööroodus. VS invaliid. Seejärel töötas Pärnus T. Rosenbergi mööblitööstuses tislerina. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 09.03.1961 Pärnus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Kralla (1892), tütar Leoliida (1927). (A.K.)
MEREMAA (kuni 1936 VABI), Priidu Miina p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 97/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Priido Miina p. WABI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22–25 aprillil 1919 a. Mõniste, Matsi ja Senna mõisate juures iseäranis 22 aprillil 1919 a. Mustajõe sillast üleminekul.
Sündis 10.08.(29.07.)1894 Läänemaal Lihula v Matsalu mõisa talupoja peres. Õppis valla- ja Karuse kihelkonnakoolis, põllumees. I MS ajal 1915–17 Soome kaardiväepolgus ja 437. Sestroretski jalaväepolgus ning 1917–18 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 05.12.1918 1. jalaväepolgus, 26.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantroodus. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Lihula v Matsalu m Jõe talu. Seejärel alates 1929 talunik. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.07.1941 Lihula vallas. Suri 10.08.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella-Alvine, sünd Levvamees (1913–93), pojad Villu (1939–2011), Toivo (1940) ja Uno (1941). (A.K.)
MERILUOTO, Oskari Rikhard Johani p, Soome lipnik (1918), major (1941), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1709/26.03.1920 Leitnant Oskari MERILUOTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.10.1889 Soomes Uusimaal Orimattila vallas drapeerija peres, elas Viiburis. Õppis keskkoolis, 1925 KL taktikakursusel, 1926–27 sõjakoolis. Soome VS ajal Karjala 1. rügemendi kompaniiülem ja hiljem 3. diviisi staabis adjutant jaanuarini 1919. Lipnik 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendis kolonel Kalmi adjutant, hiljem 2. pataljoni 6. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1920–25 ja 1927–32 KL Kymenlaakso ringkonna instruktor. Talvesõjas 2. diviisi pataljoniülem, sai 13.03.1940 haavata. Jätkusõja ajal juunist 1941 novembrini 1944 kaitseministeeriumi kindlustustööde osak bürooülem. Leitnant 1927, kapten 1928 ja major 1941. Suri 19.02.1967 Valkealas. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja III kl. (M.S.)
MERIS (kuni 1938 MATS), Mihkel (kuni 1937 Mihhail) Anna p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 325/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Mihkel Antoni p. MATS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 08.10.(26.09.)1897 Pärnumaal Jõõpre v Viira talus. Õppis Audru kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 Tallinna Peeter Suure merekindluse sapööripataljonis. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni kuulipildujate komandos, maist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, olles ühtlasi roodu jao- ja rühmavanem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel töötas Pärnus Isaki puidutööstuses tislerina, 1935 asus Tallinna, töötas Raudtee Peatehases tislerina. VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Nõukogude ajal tisler. Suri 22.04.1982 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Seen (ka Söön, 1907–66), tütar Griseldis-Johanna (1927). (A.K.)
MERTANIEMI, Heikki Heikki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2368/26.03.1920 Sõdur MERTANIEMI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.03.1893 Soomes Oulu mk Muhose vallas. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Saatus teadmata. (Täpsustus: Muhose koguduse personaalraamatus aastatest 1911–20 on tema kohta märge „Vist suri Eesti sõjas?“. Eesti matuseregistritest ei ole tema nime leitud. Soome registris „Suomen sotasurmat 1914–1922“ on aga Oulu mk Tyrnäväst pärit Mertoniemi nimeline mees (eesnimi ja vanus teadmata), kes on langenud juunis 1919 Ida-Karjala ekspeditsioonil. See kanne võib olla tehtud tema kohta.) (M.S.)
MESI, Voldemar Taaveti p, sõjaväeametnik (1916), ohvitseri asetäitja (1921).
VR II/3, nr 297/11.06.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ ruumide mehanikule, sõjawäe ametnikule Woldemar Taaweti p. MESI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 8 jaanuaril 1919 a. Loksal dessandis olles ja 10 jaanuaril 1919 a. Port-Kundas.
Sündis 28.(16.)02.1896 Virumaal Peetri v Udria k Mesi talu pidaja peres. Õppis Peetri valla-, Vaivara kihelkonna- ja Riia merekoolis. Maist 1914 kütja laeval Kogula. I MS ajal augustist 1914 vabatahtlikult 2. Balti mereväe ekipaažis, septembrist 1914 Sveaborgi kindluse miinipataljonis, veebruarist 1915 pataljoni mehaanikatöökoja juhataja, oktoobrist 1917 miiniristleja Smelõi vanemmehaanik. Sõjaväeametnik veebruarist 1916. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 19.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit nooremmehaanik, juunist 1919 laeva ruumi mehaanikainsener. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome lahel, Viru rannikul, Narva all ja Daugava jõe suudmes ning Saaremaa mässu mahasurumises. Juulist 1920 suurtükilaeva Mardus vanemmehaanik. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel laevamehaanik Eesti kaubalaevadel. Ühtlasi pidas Peetri v Laagna m Udumäe talu. Novembrist 1940 Tallinna Sõjasadamas mehaanik. Nõukogude võim arreteeris ta 21.01.1941 Tallinnas. Suri 14.10.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus, Vaivara kalmistu mälestusmüüris ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Hilda, sünd Trankmann (1898–1979), tütar Eva (1928–91). (J.P.)
METS, Aleksander Ivani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1467/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Aleksander METS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Keikino küla all.
Sündis 31.(19.)12.1899 Saaremaal Loona v Piila külas töölise peres. Õppis Piila vallakoolis, elektromehaanik. VS ajal alates 30.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, maist 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juunist 1920 polgu staabi hobusemees, novembrist 1920 tööroodus ja märtsist 1921 1. roodus. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Teenis 1923–24 piirivalve Läänemaa jsk valvurina. Seejärel ehitustööline ja Loona, hilisema Kaarma v Eikla m Saadu talu pidaja. Oli Piila-Eikla veeühingu esimees, EVL Loona osak kirjatoimetaja. 1933 mõisteti kuueks aastaks sunnitööle. Nõukogude võim arreteeris ta 06.05.1941 Saadu talus. Suri 04.11.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Salme, sünd Saar. (A.K.)
METS, Jaan Jaani p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 170/21.02.1920 4 jalawäe polgu 5. roodu ülemale lipnik Jaan Jaani p. METS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Uhtna mõisa juures silla kaitsmisel, kus oma ülesandeid waenlase ägeda suurtüki ja kuulipildujate tule all hiilgawalt täitsite. Ka kõigist teistest lahingutest olete Teie ikka esimestes ahelikkudes oma julguse ja waprusega roodule eeskuju annud.
Sündis 22.(10.)06.1885 Viljandimaal Loopre v Sepa talu pidaja peres. Õppis Pilistvere kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ja 1916–17 1. Kiievi lipnikekoolis. Töötas õpetajana 1905–14 ja 1918 Pilistveres ning Narva Peetri kiriku algkoolis. I MS ajal augustist 1914 1. suurtükiväe korpuse transpordis, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 48. tagavarapolgus, maist 1917 28. kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Jaanuarist aprillini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal novembris 1918 korraldas Narvas Kaitseliitu. Võttis Narva kooliõpilaste juhina osa esimesest lahingust Punaarmee vastu 28.11.1918 Narva Joala väljal, alates 29.11.1918 4. jalaväepolgu 5. roodu ülem, detsembrist 1919 3. pataljoni ülem. Alamleitnant ja leitnant maist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Sai autasuks Virumaal Haljala v Veltsi m Nurme talu. Aprillist maini 1920 VR nõukogu liige. Aprillist 1920 4. jalaväepolgu 3. roodu ülem, jaanuarist juunini 1921 4. pataljoni ülema kt ning polgukohtu esimees. Juulist 1921 1. jalaväepolgu rooduülem ning juunist 1921 maini 1923 1. diviisi ajaloo, hilisema nimega Viru väerinna sõjaajaloo koostaja. Maist 1923 1. jalaväerügemendi 6. kompanii ülem. Septembris 1923 vabastati teenistusest. Pidas Nurme talu ning oli aprillist 1925 maini 1932 KL Viru mlv Haljala mlvk pealik. Suri 08.05.1932 Tallinnas. Maeti Rakvere linnakalmistu kaitseväelaste ossa. Abikaasa Adelina-Therese, sünd Bürger (1893–1976, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Virve (1921, küüditati 1949, vabanes 1956), Aino (1922–53), Jaan (1925–77, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1945, vabanes 1956), Allan (1928–83, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Ilmar (1928–52, küüditati 1949, suri Siberis ). (J.P.)
METSALU (kuni 1936 BATAŠKOV), Juhan (kuni 1938 Joann) Anna p, kapral (1919 ).
VR II/3, nr 719/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Johannes Anna p. PATASCHKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 a. Toropschina külas.
Sündis 27.(15.)08.1895 Harjumaal Jõelähtme v Kostivere m Vandjala külas. Õppis Jõelähtme Parasmäe vallakoolis. I MS ajal grenaderide polgus ja 3. Eesti polgus. VS ajal alates 29.01.1919 5. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Pidas Jõelähtme v Kostivere m Salu talu, müüs selle 1928 ära ning ostis 1931 Jõelähtme v Vandaja k Jussi väikekoha. Oli põllutööline ja müürsepp. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal teetööline. Suri 25.09.1973 Harju raj Jõelähtme külanõukogus. Maeti Jõelähtme kalmistule. Abikaasa Melli-Helene, sünd Saks (1894). (M.S., J.P.)
MEYEL, Eduard vt MEIJEL, Eduard Hansu p.
MIETTINEN, Eero Aukusti p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1801/26.03.1920 Jaojuhatajale Eero MIETTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.11.1899 Soomes Kuopios laohoidja peres. Õppis Kuopio klassikalises lütseumis. I MS ajal oktoobris 1917 liitus 27. jäägripataljoni täiendusüksusega, novembris 1917 siirdus haubitsapatareisse. Naasis kapralina veebruaris 1918 jäägrite põhirühmaga Vaasasse. Soome VS ajal jäägrisuurtükiväe 3. patarei suurtükiülem. Võttis osa Kuru, Murole, Viljakkala ja Ylöjärvi lahinguist ning Tampere vallutamisest. Seejärel määrati jäägrisuurtükiväe 3. suurtükidivisjoni 6. patareisse, mille koosseisus võttis osa Viiburi vallutamisest. Teenis suurtükiväekoolis, septembris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjonis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aastast 1920 KL Pitkäranta piirkonna kohalik ülem. Töötas müüjana Kuopio kooperatiivis, alates 1922 Kajaanin Puutavara OY ja hiljem Pitkärantas Diesen Wood OY ning tuletikuvabriku Savo OY teenistuses. Suri 05.11.1928 Kuopios. Maeti Kuopio suurele kalmistule. (M.S.)
MIETTINEN, Väinö August Augusti p, Soome veltveebel (1919), major (1944).
VR II/3, nr 1746/26.03.1920 Weltweeblile Wäinö MIETTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.03.1898 Soomes Põhja-Savos Juankoski v töödejuhataja peres, elas Kuopios. Õppis Helsingi soome ühislütseumis, Kuopio tööstuskooli elektrotehnika kursustel ja Vöyri sõjakoolis. Soome VS ajal jaoülem Kuopio vabatahtlike kompaniis, sõjakooli lõpetamise järel Põhja-Savo täienduspataljonis rühmaülem. Võttis osa Kuopio, Varkausi, Mäntyharju, Virrati, Tampere, Hollola ja Lahti lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Juunist 1919 veebruarini 1920 sõjaväeteenistuses lendurina. Aastast 1924 lennuväes, kus eri kohtadel lennukooli õpetaja, vaatleja ja depoode ülemana, 1944 lennukooli majandusülem, sama aasta lõpust erus. Lipnik 1920, leitnant 1922, kapten 1933 ja major 1944. Suri 29.07.1975 Kouvolas. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1933) ning Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
MIGLAVS, Jānis Ādamsi p, Läti kolonel (1920).
VR I/2, nr 2546/19.08.1921 Latwia Wabariigi Polkownikule Jahn Adami p. MIGLAW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Läti wäeosade organiseerimisel Eestis ja 2. Wõnnu polgu juhatamisel lahingutes Latwia ja Eesti ühiste waenlaste wastu.
Sündis 04.04.(23.03.)1875 Lätis Valmiera mk Arakste vallas Lukke talu pidaja peres. Õppis Pihkva õpetajate seminaris ja 1898–1900 Vilno sõjakoolis. Jaanuarist 1896 vabatahtlikult 100. Ostrovi jalaväepolgus, sügisest 1898 sõjakoolis. Alamlipnik 1900. Nooremohvitser 116. jalaväepolgus Riias, alates 1902 213. reservpataljonis, ümberformeeritud jalaväepolgus ning alates 1906 213. (hilisem 195.) jalaväepolgus rooduülem. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast 54. diviisi laatsareti ja sanitaarrühma ülemana. Alamleitnant 1901, leitnant 1905 ja alamkapten1906. I MS ajal augustist 1914 rooduülem, augustis 1915 pataljoniülem, veebruarist 1916 500. jalaväepolgu pataljoniülem. Kapten detsembrist 1914, alampolkovnik juunist 1916. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai korduvalt haavata ja põrutada, sattus juunis 1916 sakslaste kätte vangi, kust vabanes novembris 1918. VS ajal alates 19.12.1918 Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes eriülesannetega ohvitserina kaitseministeeriumis. Jaanuaris 1919 vabastati teenistusest. Märtsist 1919 Eestis loodava Põhja-Läti brigaadi formeerija, aprillist 1919 2. Cēsise jalaväepolgu ülema kt, maist 1919 Põhja-Läti rinde tagalaülem, augustist 1919 Vidzeme-Latgale raj ülem ja Vidzeme diviisi ülema abi, novembrist 1919 ühtlasi Jelgava garnisoni ülem. Jaanuarist 1920 novembrini 1927 ohvitseride kursuse ülem. Kolonel juunist 1920. Novembris 1927 vabastati teenistusest. Suri 16.12.1927 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Jevdokia, sünd Trofimova, lahutati 1921, tütar Vera (1906). Teine abikaasa Alise, sünd Tiltiņa (1897), tütred Inese Karmena (1921) ja Biruta Alise (1925). (J.P.)
MIHK, Rudolf Hansu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 985/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Rudolf MIHK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a. Surru mõisa all.
Sündis 08.11.(27.10.)1894 Viljandimaal Kurista v Linnamäe talus sulase peres. Õppis vallakoolis. Siirdus 1912 Tallinna, kus töötas pagarina. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, kus oli märtsist 1919 jaoülem. Aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaaarmee vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas. Suri 05.12.1929 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule Kaarli koguduse uude ossa. Vallaline. (J.P.)
MIIDO, Eustaatius (kuni 1936 Evstafi) Georgi p, leitnant (1919), kaptenleitnant (1933).
VR II/3, nr 295/11.06.1920 S/l „Lembitu“ wanemale stüürmannile, leitnant Ewstafi Jüri p. MIIDO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Boldera operatsiooni ajal.
Sündis 10.06.(29.05.)1893 Pärnumaal Seli v Puti talu pidaja peres. Õppis 1902–06 Seli kiriku-, 1910–12 Kuressaare mere-, 1913–15 Liibavi kommerts- ja Liibavi kaugesõidu merekoolis, 1916 Vene mereväe tagavaralipnike eksamitel Kroonlinnas, lisaks 1920 navigatsioonikursustel Helsingis ja Tallinnas ning 1925 mereväeohvitseride kursustel, 1925–28 Tallinna kolledžis ja 1929–31 Tartu ülikooli majandusteaduskonnas (ei lõpetanud). Oli 1908–12 tekipoiss ja madrus purjekatel Planeet, Magdalena ja Kuutsalo, kauba-reisilaevadel Kursk ja Saratov ning õppepurjelaeval Velikaja Knjažnja Maria Nikolajevna. I MS ajal juulist 1915 1. Balti mereväe ekipaaži miinitraaleritel Straš ja Ust-Narova vahiülem ja vanemohvitser, traaleritel nr 22 ja nr 6 navigatsiooniohvitser ja komandör. Aselipnik oktoobrist 1915, mitšman augustist 1917. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit vahi- ja vanem tüüriohvitser. Leitnant septembrist 1919. Novembrist 1919 vanem navigatsiooniohvitser, detsembrist 1919 mereväespetsialistide kooli juhataja. Osales laevaoperatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu. Sai autasuks Seli v Pootsi m Tara talu. Oli 1921–22 suurtükilaeva Lembit vanemohvitser ja navigatsiooni vanemohvitseri kt, 1922 miiniristleja Lennuk vanemohvitser, 1922–23 Mereväe Kadettide Kooli ülema abi ja majandusülem. 1923 õppelaeva Viljandi, 1924–32 ja 1933–37 torpeedopaadi Sulev komandör ning 1932–33 miiniristleja Lennuk komandör. Korduvalt merelaevastiku divisjoniülema kt. Vanemleitnant aprillist 1922, kaptenmajor 1925, kaptenleitnant 1933. Oli 1922–37 Mereväe Ekipaaži kohtu liige, alates 1928 esimees, 1923–31 sõjaringkonnakohtu liige, 1927 mereväe ohvitseride kogu revisjonikomisjoni esimees. Novembris 1937 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tara talu. Oli Pärnumaa merekaitseliidu pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Seliste vallas, mõisteti oktoobris 1942 kümneks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl Gari rajoonis laagris, aprillist 1951 asumisel Novosibirski obl Ust-Tarka rajoonis, vabanes oktoobris 1956. Seejärel töötas Pärnu sadamas ja kalurikolhoosis Pärnu Kalur. Suri 07.11.1978 Pärnu raj Sindi linnas. Maeti Seliste kalmistule. Nimi tahvlil Pootsis endises elukohas. Teised autasud: Vene StO III kl ja Rootsi MO IV kl. Abikaasa Klaara-Emilie, sünd Osvet (1896–1997, küüditati 1941, vabanes 1957), pojad Tõnis (1921–90, küüditati 1941, vabanes 1957) ja Henno (1926, küüditati 1941, vabanes 1957). (A.K.)
MIIL, Karl Jüri p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 2648/26.08.1921 5 jalawäe polgu alamkaptenile Karl Jüri p. MIIL’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 15–17 juulil 1919 a. Konkotino mõisa ja Podlipje küla waldamisel.
Sündis 26.(14.)07.1897 Harjumaal Kehtna v Keava mõisa õpetaja peres. Õppis 1908–13 Valtu ministeeriumikoolis, 1913–14 Tallinnas linnakoolis ja õpetajate kursustel (sooritas eksamid 1915 Tallinna Peetri reaalkoolis) ja 1916 Gatšina lipnikekoolis. Oli 1914–16 Keava vallakoolis õpetaja. I MS ajal veebruarist 1916 2. tagavarapataljonis, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser ja rooduülem 150. Tamani jalaväepolgus. Alamleitnant aprillist 1917, leitnant detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia ja Dvinski all. Märtsist aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 26.11.1918 5. jalaväepolgus sõjariistade ülevaataja, aprillist 1919 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 17.09.1919 haavata. Alamkapten jaanuarist 1920. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 1. roodu ülem. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Maist septembrini 1921 Tallinna kriminaalpolitsei nooremametnik, septembrist novembrini 1921 riigikontrolli käsundusametniku kt, aprillist detsembrini 1922 piiripolitsei kontrolör Petserimaal Irboska vallas. Veebruarist 1923 piirivalve Tallinna jsk Loksa raj ja septembrist 1927 Petseri jsk Valga raj ülem, detsembrist 1928 Petseri jsk ja aprillist 1929 Narva jsk nooremohvitser ning juunist 1930 Tallinna jsk Paldiski raj ülema kt. Kapten veebruarist 1924. Oli Paldiski EVL esimees, piirivalve ohvitseride kogu, 5. Rakvere Jalaväe Polgu Jäädvustamise Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 29.10.1933 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Alvine-Elisabeth, sünd Neumann (1893–1985), tütred Ester-Ingrid (1920–99) ja Juta-Ruth (1925–2009). (M.S.)
MIILVERK, Jaan Juhani p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2884/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Scouts rügemendi vanem-allohvitser Jaan MIILVERK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 1. augusti 1919 öösel Goräina külas, kus päästis koos 4 sõduriga vaenlase kätte langenud kuulipilduja ning 13. augusti 1919 öösel, kui läks ühes väikese luuresalgaga Tupitsina külast üle soo umbes 7-se kilomeetert vaenlase seljataha Potsaadna küla alla, kus vaenlase valve tõkke oli, valdas viimase ja tõi vaenlase tule all valve tõkke ära.
Sündis 26.(14.)08.1871 Harjumaal Üksnurme vallas. Õppis vallakoolis ja 1924 allohvitseride kursustel. I MS ajal 142. tragunipolgu 1. eskadronis. Elas 1919 Tartumaal Päidla v Kintsli kõrtsis. VS ajal alates 06.03.1919 vabatahtlikuna Scouts pataljoni E company’s, juunist 1919 kuulipildujate company rühmaülem, jaanuarist 1920 veltveebli kt 2. kuulipildujate roodus. Kapral aprillist 1919, vanemallohvitser augustist 1919. Lahingutes Punaarmeega Võru- ja Petserimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 17.12.1919 Narva all Feodorovka küla juures haavata. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Koigi m Nurme talu, müüs selle 1926 Karl Krudenbrunnile VR II/3. Märtsist 1920 üleajateenija Scouts polgu kuulipildujate roodus, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus, augustist 1921 2. jalaväepolgu 6. roodus, augustist 1923 7. jalaväerügemendi 3. kompaniis. Veltveebel maist 1920. Veebruaris 1928 sai riigivanemalt kuldtaskukella kümne aasta pikkuse eeskujuliku teenistuse eest. Juunis 1930 lahkus teenistusest. Elas Järvamaal Koigi vallas, alates 1941 tööline Prandi k Tamme talus. Suri 16.10.1945 Järvamaal Koigi v Tamme talus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Abikaasa Maali, sünd Russmann (1879–1905), poeg Arnold (1900–05). (J.P.)
MIIRING, August vt MASTI, Indrek Jakobi p.
MIKKER, Arnold-Michail Juhani p, vanemallohvitser (1919), nooremveebel (1939).
VR II/3, nr 582/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 5 wanemale alamohvitserile Arnold Johani p. MIKKER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 26 augustil 1919 Podmogilje küla peale tungimisel.
Sündis 06.10.(24.09.)1895 Virumaal Varangu (Maria) v Aresi külas. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis, 1925–26 allohvitseride sidekursustel ja 1926–27 üleajateenijate täienduskursustel. I MS ajal alates 1916–18 171. tagavarapataljonis, 499. Kaluuga družiinas, 538. Medõni jalaväepolgus ning 1918 Eesti tagavarapataljonis ja 4. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 18.08.1917 ja 15.12.1917 haavata. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, detsembri lõpust 1918 Kunda komandandi komandos, juunist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 2. dessantroodu rühmavanem. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser augustist 1919, vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel, sai 08.12.1918 Virumaal Järve mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1924–28 üleajateenija 5. jalaväerügemendis ja 1928–35 5. üksiku jalaväepataljoni sidekomandos rühmaülemana, 1935–40 toitlusallohvitser. Veltveebel 1927, nooremveebel 1939. Oli 1930–40 pataljoni üleajateenijate kogu juhatuse liige ja esimees, 5. Rakvere Jalaväe Polgu Jäädvustamise Seltsi ja VRVÜ Rakvere osak liige. Pidas alates 1933 Kunda-Malla v Malla m Mikkeri talu. Suri 25.02.1940 Rakveres. Maeti Rakvere linnakalmistu kaitseväelaste ossa. Abikaasa Olga-Vilhelmine, sünd Saksen (1900–84), poeg Raimund-Ferdinand (1926). (A.K.)
MIKKOLA, Kalle Taavi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2238/26.03.1920 Sõdurile Kalle MIKKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Iittis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MIKKONEN, Armas Antti Antti p, vabatahtlike värbaja Soomes.
VR I/3, nr 2108/14.05.1920 Lektor H. MIKKONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 15.07.1882 Soomes Ruovesi vallas pagari peres. Lõpetas 1901 Tampere lütseumi. Oli 1904–05 võimlemisõpetaja Tampere soome ühiskoolis ja 1905–10 Kotka ühiskoolis, 1910–16 nooremõpetaja Pori lütseumis ning 1916–48 võimlemise ja terviseõpetuse nooremõpetaja Tampere lütseumis. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Tamperes, vabatahtlike värbaja. Mitme spordiseltsi liige. Suri 02.12.1948 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
MIKKOV, August vt MÄNNISTE, August Karli p.
MIKLI, Kustav Kustavi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2377/11.06.1920 Lahingus 6 nowembril 1919 a. Goruschki küla juures langenud Kalewlaste Malewa kapralile Gustaw MIKLI’le wahwuse eest.
Sündis 03.04.(22.03.)1898 Läänemaal Oru v Uugla mõisa talupoja peres. Õppis Linnamäe ministeeriumikoolis. I MS ajal 171. tagavarapolgus ja 1917–18 1. Eesti polgus. Elas 1919 Oru v Jalukse k Mikkuri talus. VS ajal alates 11.04.1919 Kalevlaste Maleva tagavararoodus ning 2. roodus jao- ja rühmaülem. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 06.11.1919 Petserimaal Selištše küla juures. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa, Haapsalu ja Lääne-Nigula sambal. Vallaline. (J.P.)
MILISTFER, Jaan Jaani p, kapral (1918).
VR II/3, nr 816/01.09.1920 Sakala partisanide polgu kapralile Jaan Jaani p. MILISTWER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 märtsil 1919 a. Plaksi küla all.
Sündis 15.(03.)01.1892 Viljandimaal Uue-Võidu v Pupsi talu töölise peres. Õppis Uue-Võidu vallakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 06.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate meeskonnas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 19.03.1919 Plaksi küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Töötas Viljandi jahuveskites möldrina. VRVÜ Viljandi osak liige. Avaldas meenutused „Võru, Juškova ja Andrenova all“ raamatus „Mälestusi ja jutustusi Sakala partisanest Vabadussõjas 1918–1920“ (Tallinn, 1939). Pärast II MS elas Viljandi lähistel. Suri 10.03.1970 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Esimene abikaasa Jenny-Rosalie, sünd Peterson (1903–49), tütred Lehte-Malle-Luule (1927–49) ja Heidi-Hilmen-Hariette (1929–87). Teine abikaasa Ida, sünd Vaik (1908–89). (J.P.)
MILLER, A., Briti leitnant.
VR I/3, nr 2476/26.03.1920 Leitnant A. MILLER’ile, Special List, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal osales Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MILLER, Aleksander vt MÜLLER, Nikolai-Aleksander Eduardi p.
MILLER, Hans Johani p, leitnant (1918), kapten (1924).
VR II/3, nr 1385/08.10.1920 Wäljapatarei Nr 13 alamkaptenile Hans MILLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Keln-Kreeskis.
Sündis 09.04.(28.03.)1890 Tartumaal Väike-Konguta v Sanga talu pidaja peres. Õppis Kirepi valla-, Rõngu õigeusu kihelkonna- ja Uderna ministeeriumikoolis ning 1908–10 Tartu õpetajate seminaris, edasi 1915 Riia Nikolai gümnaasiumis, 1916 Vladimiri sõjakoolis, 1917–18 Tartu pedagoogika seltsi kursustel ja 1920–26 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna tehnoloogia osakonnas. EÜSi liige alates 1918. I MS ajal detsembrist 1915 1. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 261. tagavarapataljonis ja 132. Benderõ jalaväepolgus ning grenaderide roodu ajutine ülem. Lõpetas 1917 suurtükiväekursused, oli 33. suurtükiväe brigaadi nooremohvitser ja 44. suurtükiväepargi divisjoni majandusjuht. Alamleitnant detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Jaanuaris 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi patarei nr 2 ülema abi ja majandusülem, märtsist aprillini 1918 patarei nr 4 ülema abi. Leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 20.11.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patarei ülema abi, veebruarist 1919 3. patarei ülem, ühtlasi 1. divisjoni ülem, märtsist 1919 3. raske välja suurtükiväe divisjoni 1. patarei ning aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 1. patarei ülem, juulist 1919 koos patareiga 2. suurtükiväepolgus, augustist 1919 välipatarei nr 13 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Põhja-Lätis, Pihkva all ja Irboska kindlustatud liinil. Alamkapten aprillist 1920, kapteniks ümbernimetatud jaanuaris 1924. Aprillist 1920 koos patareiga 3. suurtükiväepolgus, maist 1920 3. välja suurtükiväe divisjonis. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Uderna v Võidu talu, müüs selle ära ja ostis 1934 naabruses asuva Kallaste talu. Töötas Tartu maavalitsuses, kus oli 1926–27 põllumajandusosak ja 1927–29 põllumajandus-, hoolekande- ja tervishoiuosak sekretär ning 1930–35 juhataja, 1936–40 teedeosak juhataja ja Tartu maavalitsuse abiesimees, hiljem abimaavanem. Juunist 1929 septembrini 1930 IV Riigikogu liige. Oli Põllumeeste Keskpanga juhatuse ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1940 vabastati teenistusest. Töötas mõnda aega Tartu ülikoolis. II MS ajal suvel 1941 metsavend Tartumaal. Seejärel lühiajaliselt Tartu maavalitsuses, lahkus vastuolude tõttu Saksa võimudega ametist. Tegutses Tartus keemiaettevõtte AKS juhina. Septembris 1944 määrati saarte komandandiks. Põgenes Hiiumaa kaudu Rootsi, kus töötas Lundi arhiivis, asus peatselt Stockholmi ning rajas koos teiste eestlastega väikese keemiatööstuse. Oli Eesti Rahvusnõukogu liige ja 1946–47 EÜSi Lõuna-Rootsi koonduse esimees. Suri 03.04.1952 Stockholmis. Maeti Högalidi kiriku kolumbaariumisse. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja EPR IV kl (1939). Abikaasa Alma-Helene, sünd Olev (1894–1966), lapsed Silvia (1927–85) ja Arvo-Ivar (1930). (J.P.)
MILLER, John C., USA kapten.
VR I/2, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud II. järgu Wabaduse Risti Captain J. C. MILLER’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
VS ajal aprillist 1919 Ameerika abi administratsiooni ARA Eesti missiooni ülem. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
MILLER, Reinhold Jaani p, alamleitnant (1921), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 998/01.09.1920 2 jalawäe polgu lipnikule Reinhold MILLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 märtsil 1919 a. Urwaste küla waldamisel, 26 aprillil 1919 a. Kasuka küla juures ja 29 aprillil 1919 a. Pressi külas.
Sündis 11.10.(29.09.)1893 Viljandimaal Lustivere v Pudivere k Saare talu pidaja peres. Õppis Lustivere valla-, Põltsamaa kihelkonna- ja Peterburis põllutöökoolis, 1913–14 Moskva ülikoolis vabakuulajana, 1917 3. Kiievi lipnikekoolis ning 1919–22 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas vabakuulajana. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 lennuväe tagavarapataljoni 8. keemiakomandos, osales gaasirünnakute ettevalmistamises sama aasta suvel, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 3. tagavarapataljonis. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 14.01.1919 2. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 29.04.1919 Võrumaal Pressi küla all haavata. Augustist 1920 1. roodu nooremohvitser. Alamleitnant augustist 1921, nooremleitnandiks ümbernimetatud novembrist 1922. Novembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Konguta v Väike-Konguta m Tiigi talu, müüs 1924 ära. Pidas Lustivere v Saare talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 10.01.1936 Tartus. Maeti Põltsamaale. Vallaline. (J.P.)
MILLERAND, Alexandre, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3182/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Alexandre MILLERAND, endine Prantsuse Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sünd 10.02.1859 Pariisis. Valiti 1885 parlamenti, liitus sotsialistliku liikumise reformistliku tiivaga, oli 1899–1902 Waldeck-Rousseau valitsuse kaubandus- ja tööstusminister. Tema kui sotsialisti astumine kodanlikku valitsusse põhjustas rahvusvahelises töölisliikumises ägeda diskussiooni, 1904 heideti ta Prantsuse Sotsialistlikust Parteist välja. Oli 1909–10 ühiskondlike tööde, 1912–13 ja 1914–15 sõja-, 1920 pea- ja välisminister ning 1920–24 president. Suri 07.04.1943 Versailles’s. Maeti Passy’s. (M.S.)
MILLISTFER, Johan Johanni p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2635/26.08.1921 Ratsa polgu reamehele Johannes MILISTWER’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus öösel 24/25 märtsil 1919 a. Mikita küla waldamisel.
Sündis 11.09.(30.08.)1890 Viljandimaal Loodi v Kõlu talu pidaja peres. Õppis valla- ja 1900–04 Viljandi linnakoolis, 1904–06 E. Heine eraprogümnaasiumis ja 1907 põllumajanduskursustel. Töötas isakodus Kõlu talus. VS ajal alates 29.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sattus 03.04.1919 Võrumaal punaväelaste kätte vangi, põgenes septembris 1919 Luugast üle rinde tagasi Eestisse. Astus 15.09.1919 1. ratsapolku ning võttis osa lahingutest Punaarmee vastu lõunarindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kõlu talu. KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi liige ning VRVÜ Viljandi osak revisjonikomisjoni liige. Saksa ajal OK liige. Septembris 1944 põgenes koos perega Saksamaale, märtsis 1945 jäi Stettini lähistel Punaarmee vallutatud alale, novembris 1945 siirdus Saksamaa lääneossa. Seejärel põgenikelaagris Inglise okupatsioonitsoonis Hamburgi lähedal. Juulis 1949 asus koos perega USAsse, kus oli Massachusettsi osariigis Bostoni lähedal arsti peres aednik ja majahoidja, hiljem vabrikutööline Illinoisi osariigis Freeportis. Suri 16.09.1960 Colorado osariigis Fort Collinsis. Maeti Fort Collinsi Grandview kalmistule. Abikaasa Magda, sünd Sarap (1897–1987), tütar Ingrid (1925–2006). Naisevend tunnustatud fotograaf Carl Sarap, väimees Colorado ülikooli professor Harry Rennat. (J.P.)
MIRKA, Andres Hansu p, alamleitnant (1916).
VR II/3, nr 1979/21.02.1920 7 jalawäe polgu 4 roodu ülemale alamleitnant Andres Antoni p MIRKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Kiisa ja Holwandi külade waldamisel.
Sündis 19.(07.)02.1895 Viljandimaal Tarvastu v Villa talu rentniku peres, hiljem osteti Mõnnaste k Liivaku talu. Õppis Tarvastu valla- ja kihelkonnakoolis ning 1915 Vladimiri sõjakoolis. I MS ajal alates maist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Alamleitnant 1916. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sattus kevadel 1916 vangi, vabanes oktoobris 1918. VS ajal alates novembrist 1918 Tallinna KL teenistuses, korraldas Aegna saare KL, detsembrist 1919 peastaabis tõlk, arvati 13.01.1919 Järvamaa kaitsepataljoni, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 4. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai märtsis 1919 Petseri rindel põrutada ja külmetada ning evakueeriti. Suri 21.03.1919 Võru Ühistöö haiglas. Maeti Tarvastu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata) ning Tarvastu kirikus. Vallaline. Vend Hans Mirka langes I maailmasõjas ja onupoeg lipnik Juhan Mirka langes Vabadussõjas 25.04.1919. (J.P.)
MITT, Jakob (sünd Jakov) Andrese p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 603/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Jakob MITT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 augustil 1919 a. Strelkowo külas.
Sündis 31.(19.)08.1898 Pärnumaal Tori vallas talupidaja peres. Elas 1918 Pärnus. Õppis Tori vallakoolis. Töötas 1913–19 Pärnus kullassepaäris õpipoisina. VS ajal alates 04.02.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni B company, juulist 1919 kuulipildujate komando jaoülem, augustist 1919 kuulipildujate company varahoidja. Kapral märtsist 1920, nooremallohvitser augustist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–23 taas kullassepaäris. Sai 1923 Surju vallas maa, kuid müüs selle ning asutas Pärnusse kullassepatöökoja, oli 1923–40 äri omanik. Saksa ja nõukogude ajal töötas samas. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 25.04.1965 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Erna Katariina, sünd Andreesen (1907–90), lapsed Roland (1930–45), Kaarin (1933) ja Jaak (1937). (A.K.)
MITT, Johann Karli p, alamleitnant (1919).
VR I/3, nr 2982/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 8. jalaväepolgu 1. roodu ülem noorem-leitnant Juhan MITT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lahingus 18. detsembril 1919 Vjaska küla all.
Sündis 22.(10.)07.1894 Võrumaal Valgjärve v Tamme m Kiltre talu pidaja peres. Õppis reaalkoolis ja 1916 1. Irkutski lipnikekoolis. I MS ajal oktoobrist 1915 12. Siberi küti tagavarapataljonis, aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 25. Siberi küti tagavarapolgus, augustist 1916 289. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 20. kütipolgus, märtsis ja aprillis 1917 lähetatuna 10. keemiakomandos, detsembris 1917 lahkus väeosast ja sõitis Eestisse. VS ajal alates 04.12.1918 ohvitseride reservis, arvati 23.01.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 1. roodu, veebruarist 1919 1. roodu ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu 1. roodu ülem, juulist 1919 ajutine 2. pataljoni ülem. Alamleitnant augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Langes 18.12.1919 Narva all Vääska küla juures. Maeti Kanepi-Ala kalmistule. Nimi Kanepi sambal ja tahvlil VOKs Tallinnas. Vallaline. (J.P.)
MITT, Johann Simmi p kapral (1919).
VR II/3, nr 961/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Johann MITT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kriuschka küla all.
Sündis 20.(08.)06.1891 Viljandimaal Ala-Aitsra, hilisema Hummuli v Ala mõisa sulase peres, mõne aasta pärast asuti Tallinna. Õppis Tallinnas linna algkoolis. Töötas pottsepana. I MS ajal Moskva kaardiväepolgus. VS alal alates 03.01.1919 1. jalaväepolgu 15. roodus, 1. diviisi tagavarapataljonis ja 1. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Kapral maist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Landeswehri ja Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Seejärel töötas Tallinnas pottsepana. Oli 1932–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 24.04.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. (J.P.)
MITT, Karla Mardi p, sõjaväeametnik (1920).
VR I/3, nr 434/25.08.1920 3 diwiisi kontrolööri kohustetäitja Karl Mardi p. MITT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.11.(26.10.)1891 Läänemaal Saulepi vallas. Õppis Saulepi valla- ja Paatsalu ministeeriumikoolis, 1913 Strelitzi tehnikumis, 1915–16 Petrogradi ida keelte ja kultuuride akadeemias ja 1920–21 Tallinna tehnikumis. I MS ajal septembrist 1915 maini 1918 3. tagavarapolgus ning Linnade ja Semstvo Liidu haigete ja haavatud sõjameeste abiandmise põhjarinde komitees raamatupidamise jsk juhataja. VS ajal alates 21.11.1918 Tallinna sõjaväehaigla majandusülema abi, märtsist 1919 sõjaväe peakontrolöri käsutuses, aprillist 1919 3. diviisi kontrolör, augustist 1920 riigikontrolli sõjaväe osakonnas. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Ametnik Tallinnas, Nõmmel ja Pärnus. Oli Nõmme Skautide Sõprade Seltsi asutaja ja esimees, Eesti Skaudisõprade Seltside Liidu laekur ja VRVÜ Pärnu osak liige. Uppus 27.09.1935 Soome lahes Gotska-Sandöni ja Gotlandi saare vahel mootorlaeva Viljandi hukkumisel. Maeti Emmaste v Mänspe kalmistule. Abikaasa Emilie, esimeses abielus Wazek, sünd Jakobson (1890). (M.S.)
MITT, Osvald-Kristjan Märdi p, alamleitnant (1920), leitnant (1920).
VR I/3, nr 1623/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale, leitnant Osvald Märdi p. MITT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)12.1886 Tartus, hiljem asuti Pärnumaa Vana-Pornuse valda. Õppis valla- ja 1903–10 Viljandi linnakoolis, 1914 õppekomandos 57. brigaadi juures ning 1920 rooduülemate kursustel. Osales I MS sündmustes 1914–18, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kahel korral haavata. Lipnik juunist 1917. VS ajal alates 28.12.1918 6. jalaväepolgu vabatahtlike rühmas, aprillist 1919 kuulipildujate komando vanemohvitser ning soomusauto Vanapagan komandant, septembrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem, novembrist 1919 1. kuulipildujate roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pärnumaal ja Lätis ning Pihkva ja Narva rindel, sai 21.06.1919 Lätimaal Stolbeni mõisa all haavata. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant maist 1920. Detsembrist 1920 3. diviisi õppekomandos, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni kuulipildujate roodu ülem, juulist 1921 3. jalaväepolgu 6. pataljoni kuulipildujate roodu nooremohvitser ja ajutine ülem. Märtsis 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Abja v Soomuse talu, müüs selle 1926 ära. Tegutses Pärnus ärimehena, pikemat aega firmas Puhk ja Pojad. Oli Pärnumaa EVL juhatuse esimees, KL Pärnu mlv ning VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Kuulus jaanuarist märtsini 1934 Pärnu linnavolikogusse vabadussõjalaste esindajana. Oktoobrist 1934 veebruarini 1935 Tallinna Keskvanglas vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Juunis 1935 mõistis sõjaringkonnakohus ta kuueks kuuks tingimisi vangi. Oli 1938 Pärnus Riigivolikogu valimiste kandidaat. Suvest 1939 Tallinnas, osanik firmas Mitt ja Lenk ning kaupluse pidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 13.12.1940 Tallinnas. Suri 12.04.1942 Karaganda obl KarLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Vallaline. (J.P.)
MITTAAL, Heinrich-Rudolf Helene p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1342/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Heinrich MITTAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 22 oktoobril 1919 a. Ust-Ruditsa ja Mischelowo külade juures.
Sündis 26.(13.)03.1904 Tallinnas. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 03.04.1919 vabatahtlikult Tallinna tagavarapataljoni 2. roodus, viidi üle Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 2. dessantroodu, maist 1919 6. dessantroodus, juunist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 31.07.1919 Pihkva all haavata. Kapral septembrist 1919. Langes 02.11.1919 Venemaal Narva rindel Krasnaja Gorka all Kalištše külast taandumisel. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Vallaline. (J.P.)
MOHOV, Semjon (MOCHOVS, Semjons), vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 864/01.09.1920 Katschanowi pataljoni weltweeblile Semjon MOHOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a. waenlase patarei waldamisel.
Sündis 01.02.1874. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Gribuli vallast. Õppis vallakoolis. Teenis Leedu kaardiväepolgus. I MS ajal 4. kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Elas 1919 Gribuli v Holmõ külas. VS ajal alates 12.05.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 vanemallohvitserina Katšanovi üksiku pataljoni 5. roodus. Veltveebel 1920. Osales lahingutes Punaarmeega Katšanovo ümbruses. Lahkus 01.05.1920 omavoliliselt väeosast ja astus Läti armee 7. Sigulda jalaväepolku. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, autasustati 20.05.1920 Latgales Lugi lähistel osutatud vapruse eest Karutapja ordeniga. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Elas veel 1935 Lätis Jaunlatgale mk Kacēni vallas. Saatus teadmata. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. (J.P.)
MOHRBERG, Aleksander vt MEERPUU, Aleksander Kustavi p.
MOIK, Bernhard-Johannes Kareli p, sõjaväeametnik (1918).
VR I/3, nr 2585/02.11.1921 Sõjawägede staabi arhiivi hoidjale, sõjaaegsele ametnikule Bernhard Karli p. MOIK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma väsimata kaastööga sõjawäe asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.03.(29.02.)1888 Virumaal Rohu vallas. Õppis Tallinnas linnakoolis ja eksternina Peterburi 7. gümnaasiumi juures. Aprillist 1908 Tallinna-Haapsalu ringkonna 7. ja 3. jsk kirjutaja ja tõlk, novembrist 1909 Rakvere maakonna sõjaväe ülema kirjutaja ning novembrist 1910 märtsini 1914 Peterburi komandandi valitsuses kirjutaja. I MS ajal juulist 1915 108. suurtükiväe divisjoni 1. pargi kirjutaja. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Detsembrist 1917 1. Eesti diviisi staabi ja veebruarist 1918 Eesti sõjaväe staabi vanemkirjutaja, märtsist 1918 staabi inspektori jaoskonnas registraator-asjaajaja. Aprillist 1918 Eesti väeosade likviderimiskomisjoni liige, mais 1918 vabastati teenistusest. Sõjaväeametnik märtsist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 KL peastaabis, määrati 21.11.1918 1. diviisi majandusosak adjutandiks, detsembrist 1918 Eesti rahvaväe peastaabi komandandi jaoskonnas asjaajaja, vabatahtlikult 23.12.1918 4. jalaväepolgu 1. löögiroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Veebruaris 1919 1. löögiroodu likvideerimise järel jätkas teenistust peastaabis, märtsis 1919 viidi üle korraldusvalitsuse inspektori osak ülema abi kohusetäitjaks. Aprillist 1920 sõjavägede staabi arhiivihoidja, maist 1923 Sõjaväe Trükikoja ja staabi kantselei trükitööde jsk ülem, ühtlasi Sõjamuuseumi hoidja kt, jaanuarist 1924 sõjaministeeriumi arhiivihoidja, juunist 1929 kaitsevägede staabi IV osak B jsk arhiivihoidja. Juunis 1940 vabastati teenistusest. Suri 12.08.1957 Haapsalus. Maeti Haapsalu Vanale kalmistule. Abikaasa Erna (Ernestine-Lisette-Margarethe), sünd Michelson (1886–1970), lapsed Ludvig (1915–2003) ja Erika (1916). (A.K.)
MOISAR, Jaanus vt MAISAAR, Jaanus-Karl Juhani p.
MOKS, August Peedi p, sõjaväeametniku asetäitja (1918), sõjaväeametnik (1920).
VR I/3, nr 2978/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis sõjaväe ametniku asetäitja August MOKS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Tartu maakonna rahvaväelaste registreerimise büroo ülemana Vabadussõja kestel.
Sündis 30.(18.)10.1884 Viljandimaal Võisiku v Leie k Anni talu pidaja peres. Õppis Võisiku valla-, Kolga-Jaani kihelkonna- ja 1899–1902 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas. Oli 1903–06 vallakirjutaja abi Puurmanni, Elistvere ja Leevi vallas, 1906–09 kantseleiametnik Tartus ja 1909–15 Riias. Kolleegiumi registraator jaanuarist 1911, kubermangu sekretär jaanuarist 1914. I MS ajal veebruarist 1915 Tartu maakonna sõjaväeülema asjaajaja, aprillist 1917 märtsini 1918 Vene põhjarinde likvideerimiskomisjoni asjaajaja. VS ajal alates 23.11.1918 Tartu maakonna rahvaväe ülema asjaajaja, detsembrist 1918 Tartu maakonna rahvaväelaste registreerimisbüroo ülem. Aprillist 1920 Tartu maakonna rahvaväe ülema abi, märtsist 1924 kantselei ülem. Sõjaväeametnik septembrist 1920. Juunis 1924 vabastati teenistusest. Septembrist 1924 Eesti Panga Tartu osak kassiir, oktoobrist 1940 Nõukogude Liidu riigipanga Tartu osak kassiir, augustist 1941 Eesti Panga Tartu osak vanemkassiir ja juulist 1943 Eesti OV majandus- ja rahandusdirektooriumi finantskassade teenistuses. Oli KL Tartu mlv VR vendade mlvk ja VRVÜ Tartu osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi, töötas Stockholmi tehnikainstituudis. Suri 15.09.1971 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Esimene abikaasa Linda, sünd Levoll (1891–1912), poeg Olaf (1912–12). Teine abikaasa Otiilie-Elfriide, sünd Schabert (1894–1986), lahutati 1934, poeg Leo-Uno (1921). Kolmas abikaasa Aliide-Rosalie, esimeses abielus Lellep, sünd Valk (1897–1987). (J.P.)
MOOR, Voldemar Reinu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 533/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Woldemar Reinu p. MOOR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 ja 15 juulil 1919 a. Sanotsie külade all.
Sündis 12.01.1897 (31.12.1896)
Harjumaal Kohila v Vilivere k Sepa talus kupja peres. Lõpetas 1910 Kohila vallakooli. I MS ajal teenis Tsarskoje Selos. Seejärel Kohila paberivabriku tööline. VS ajal alates 14.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 5. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Töötas Kohila paberivabrikus ja pidas Kohila v Sepa talu. Oli muusikaseltsi Maleva orkestri ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal talunik ning tööline Kohila paberivabrikus. Pidas talu kevadeni 1949, siis Vilivere kolhoosi, alates 1951 Kohila sovhoosi ehitustööline, asus 1961 elama oma majja Kohilas. Suri 08.07.1977 Rapla raj Kohilas. Maeti Kohila kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Kattenbach (1899–1988), lapsed Ellen (1923), Miralda 1924–24), Asta (1928–2007) ja Feliks (1930). (M.S.)
MOORA, Harri (sünd MORA, Harry) Alberti p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1148/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Harry MORA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6/7 mail 1919 a. Pressi külas. (Täpsustus: keeldus vastu võtmast põhjendusega, et see ... minu arvates liialdatud teateid minu esinemise kohta Pressi külas mainitud lahingus sisaldab, mispärast ma end mitte õigustatuks ei loe vabadusristi vastu võtta ... Harry Mora 27.07.1921.)
Sündis 02.03.(18.02.)1900 Tartumaal Kuremaa v Luua m Ehavere vesiveski möldri peres. Õppis Tartu reaalkoolis, 1917–18 Tartu ülikooli arsti- ning 1918 ja 1920–25 filosoofiateaduskonnas. Mag. phil. 1925, dr. phil. 1938. Oli 1917 Eesti Noorsoo Rahvusliku Liidu asutaja. EYS Veljesto asutajaliige 1920. VS ajal alates 04.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, septembrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1921–23 Tartu ülikooli arheoloogiakabinetis, 1923–24 arheoloogiakabineti konservaator, 1925–28 ülikooli teaduslik stipendiaat, alates 1927 ülikooli arheoloogia õppejõud ning 1930 muinasteaduse õppetooli arheoloogiakabineti ja -muuseumi juhataja, ühtlasi 1931–38 filosoofiateaduskonna sekretär ja korduvalt ülikooli nõukogu liige, 1938 professor, 1939–40 filosoofiateaduskonna dekaan. Oli Akadeemilise Hõimuklubi ja Eesti Kristliku Üliõpilasühingu asutaja, Eesti Rahvuslaste Klubi, ERMi juhatuse ja sihtasutuse ERM nõukogu ning haridusministeeriumi muinsusnõukogu liige, ÕESi juhatuse liige ning 1936–50 esimees, Eestimaa Kirjanduse Ühingu auliige 1938. Tal oli Tartumaal Kuremaa v Luua m Ehavere talu. Nõukogude ajal augustis 1940 ENSV haridusministri abi ning teaduse ja kunsti osak direktor, septembrist 1940 Tartu ülikooli muinasteaduse professor ja arheoloogia instituudi juhataja. Saksa ajal veebruarist 1942 septembrini 1944 Eesti ajaloomuuseumi direktori kt, 1944 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige. Aprillist augustini 1944 arreteeritud Saksa ja septembrist oktoobrini 1944 Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Töötas 1944–50 TRÜ arheoloogiakateedri juhatajana, 1948–49 ajaloo-keeleteaduskonna dekaanina, vabastati 1950 süüdistatuna natsionalismis. Oli 1947–68 ENSV TA ajaloo instituudi arheoloogia ja etnograafia sektori juhatajana. Akadeemik 1957, ENSV teeneline teadlane 1958, Nõukogude Eesti preemia laureaat 1959 ja 1967. Suri 02.05.1968 Tallinnas. Maeti Tartu Raadi kalmistule. Nimi tahvlil Tallinnas Rävala pst 15. Abikaasa Aliise-Johanna, sünd Karu (ka Karro) (1900–96, etnoloog), lapsed Rein (1926–2006, II MS ajal Soome armees), Henn (1927–2012, arheoloog), Reet (1929–2014, õpetaja), Ann (1930, geograaf), Tanel (1938, arheoloog) ja Liis-Mail (1942, arst). Väimees ajaloolane professor Herbert Ligi, tütrepoeg poliitik Jürgen Ligi. (J.P.)
MOORITS, Paul (sünd Pavel) Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 377/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu reamehele Paul Hansu p. MOORITS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 18.(06.)09.1899 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Võhma külas talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 25.05.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, juunist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus, aprillist 1920 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Maist 1920 Inseneripataljoni 1. sapööriroodus. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Imavere v Kopli talu. Oli KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Talunik kevadeni 1949, seejärel Salve kolhoosi liige ja aseesimees, siirdus Paldiskisse, kus töötas sepana, seejärel taas Kopli talus ning kaevumeister Tartu ja Kallaste kandis, sügisest 1956 Põltsamaa raj Säde kolhoosi metsavaht. Suri 10.04.1983 Paide raj Imavere kn Kopli talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Julie, sünd Rosenberg (1902–86), pojad Arkadi (1923–44, II MS ajal Saksa armees, langes Narva rindel), Vambola (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes Narva rindel), Lembit (1926–99) ja Kalju (1928–56). (J.P.)
MOORLAT, Eduard Aabrami p, alamkapten (1920), major (1924).
VR I/3, nr 3015/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis major Eduard MORLADT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 12.04.(31.03.)1886 Harjumaal Kolga v Kahala k Allika talu pidaja peres. Õppis Kolga valla- ja Kuusalu kihelkonnakoolis, 1906–07 pedagoogilistel kursustel Haapsalus, 1916 Vilno sõjakoolis ja 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas 1905–06 õpetajana Kirna-Kohatu Maidla valla-, 1907–09 Haapsalu linna alg- ja Kuivajõe v Uuemõisa ning 1910–14 Triigi ministeeriumikoolis. I MS ajal augustis 1914 kirjutaja 23. suurtükiväe brigaadi pargis, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 196. tagavarapolgus, märtsist 1917 Peeter Suure merekindluse 2. Tallinna kindluse polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias. Aprillist 1917 1. Eesti polgu 7. roodu, novembrist 1917 2. roodu nooremohvitser, veebruarist 1918 1. roodu laekur ja relvur, märtsist aprillini 1918 Läänemaa sõjaväeülema abi. Alamleitnant märtsist 1918, leitnant aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 Vene-Balti laevatehase valvekomando ülem, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu 9. roodu ülem, lähetati 1. diviisi tagavarapataljoni juurde, märtsist 1919 Vahipataljoni 1. roodu ülem, aprillist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal. Detsembrist 1919 3. piirikütipataljoni ülema abi. Alamkapten jaanuarist 1920, kapten jaanuarist 1924. Oktoobrist 1920 Vahipataljoni 2. roodu ülem, jaanuarist 1921 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, juulist 1921 kindralstaabi kursuste adjutant, oktoobrist 1921 kindralstaabi valitsuse käsundusohvitser, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1924 korraldusvalitsuse kantselei ülem, juunist 1929 kaitsevägede staabi 4. osak B jsk ülem. Major novembrist 1924. Augustis 1932 vabastati teenistusest. Oli kaitsevägede staabi ohvitseride kogu juhatuse ja Ohvitseride Laskespordi Keskühingu juhatuse ning VRVÜ Tallinna osak liige. Elas Tallinnas, suvel Allika talus. Septembris 1944 üritas Haapsalu kaudu põgeneda Saksamaale. Elas Haapsalus, hiljem Nissi v Turbas, töötas Ellamaa jõujaamas. Suri 30.03.1949 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Elvine-Rosalie, sünd Leesmann (1890–1975), tütred Aino (1913–14) ja Tamara (1916–75). (J.P.)
MORA, Harry vt MOORA, Harri Alberti p.
MOREL, Adam Gustavi p, veterinaararst (1898).
VR I/3, nr 431/25.08.1920 3 diwiisi loomaarstile, Adam Kusta p. MOREL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe loomatervishoiu alal.
Sündis 20.(08.)10.1874 Võrumaal Erastvere v Järve talu pidaja peres. Õppis Võrus alg- ja linnakoolis, H. Treffneri ja 1888–94 Tartu gümnaasiumis ning 1894–98 veterinaarinstituudis. Korp! Fraternitas Dorpatensise liige. Oli 1899–1903 Valga linna ja 1903–15 maakonna loomaarst. I MS ajal aprillist 1915 märtsini 1918 1. Balti ratsapolgu vanemloomaarst. Saksa aja lõpul OK looja ning novembrist 1918 Valga KL ülema abi. VS ajal alates 19.12.1918 1. suurtükipolgu nooremloomaarst, jaanuarist 1919 hobuste laatsareti ülem, aprillist 1919 3. diviisi vanemloomaarst. Mais 1920 vabastati teenistusest. 1920–37 Valga maakonna loomaarst, jaanuarist 1925 ühtlasi piiri loomaarst, aprillist 1935 oktoobrini 1939 Valga piiri loomaarst. Oli 1907–24 Valga linnavolikogu liige, Valga Säde seltsi asutaja ja juhatuse liige, 1924–30 KL Valga mlvk veterinaarsanitaarpealik, Valga VTÜ esimees ja juhatuse liige ning VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Valgas. Lasti maha 05.09.1942 Mordva ANSV Saranskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT IV kl (1938), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Meeri (Mary-Auguste-Aurora), sünd Zellinski (1881–1943, arreteeriti 1941), kasupoeg Endel-Jaan (1918–86). (A.K.)
MORISON, Samuel Eliot John Holmesi p, USA kontradmiral (1951).
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Professor MORRISON, aruandja Eesti küsimustes Pariisi rahukongressil, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.07.1887 USAs Massachusettsi osariigis Bostonis. Omandas 1908 humanitaarteaduse bakalaureuse ja 1912 filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Teenis I MS ajal sõdurina USA armees. VS ajal kuni juunini 1919 Ameerika delegaat Pariisi rahukonverentsil Balti komisjonis. Oli ülikoolides ajalooõppejõud. Maist 1942 kaptenleitnandina USA mereväe reservi teenistuses, et kirjutada II MS Ameerika Ühendriikide mereväe operatsioonide ajalugu, mis ilmus 1947–62 15 köites. Pälvis arvukalt kirjandusauhindu, sõjalisi autasusid ja riiklikke tunnustusi, sealhulgas kaks Pulitzeri (1943 ja 1960) ja kaks Bancrofti preemiat (1949 ja 1972) ning Presidendi Vabadusmedali (1964). Oli üheteistkümne ülikooli audoktor, sealhulgas Harvardi (1936), Columbia (1942), Yale’i (1949) ja Oxfordi (1951). Suri 15.05.1976 Bostonis. Maeti Maine’i osariigi Northeast Harboris. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
MORLEY, Norman Eyre, Briti vanemleitnant (1940).
VR I/3, nr 2427/26.03.1920 Alamleitnant Norman Eyre MORLEY’ile, R.N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 06.01.1899 Londoni Fulhami linnaosas. Lõpetas Battersea gümnaasiumi, alates 1920 õppis Londoni ülikoolis arhitektuuri. Aastast 1916 õpipoiss Harrison-Rennie Line’i laeval, hiljem HMS Iron Duke’il. VS ajal osales Briti mereväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamisel torpeedokaatril CMB 88, mis torpedeeris ebaõnnestunult Nõukogude lahingulaeva Petropavlovsk. Töötas Courage’i õlletehases, oli peaarhitekt ning kinnisvara alal tehniline direktor. II MS ajal teenis järgmistel miinitraaleritel: novembrist 1939 HMS Hebe’il, aprillist 1941 komandörina HMS Eastbourne’il, oktoobrist 1942 HMS Mutine’il, juulist 1944 HMS Rhylil ja detsembrist 1944 septembrini 1945 HMS Acute’il. 1964 lahkus teenistusest. Suri 21.09.1989 Hampshire’i maakonnas. Teised autasud: Briti VTR (1919, 1944, 1945 ja 1945). Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
MORTENSEN, Jens Martinus, Taani leitnant, Eesti ja Vene kapten (1919).
VR II/3, nr 1941/26.03.1920 Kapten Jens MORTENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.05.1892 Taanis Bredballes. Õppis suurtükiväe lipnike koolis. Teenis 1. suurtükiväe divisjonis, vabastati teenistusest 1918. VS ajal alates märtsist 1919 leitnandina Taani vabatahtlike kompaniis köögi- ja talliülemana. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapten septembrist 1919. Vabastati teenistusest septembris 1919. Jätkas Loodearmee koosseisu olevas Rootsi Valges Leegionis ja Bulak-Balahhovitši üksuses. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest, siirdus tagasi Taani. Hiljem emigreerus USAsse, elas New Yorgis. Oli New Yorgi Taani ohvitseride klubi liige. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
MUIDE (ka REBASE), Rudolf Johann-Georgi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 85/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Rudolf Juhani p MUIDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 30 märtsil 1919 a. Netschaewa küla ja 1–2 aprillil 1919 a. Sabjelino ja Waschina-Gora külade waldamisel; kolme kaaslasega esimestena Sabjelina külasse sisse tormates ja waenlaselt 3 kuulipildujat ärawõttes.
Sündis 12.02.(31.01.)1898 Tartus. Õppis Päidla Neeruti vallakoolis. I MS ajal 1917–18 teenis 285. tagavarapolgus. VS ajal alates 21.02.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Siirdus novembris 1925 Ameerikasse, asus elama Brasiiliasse, töötas São Paulo politseis. Suri 29.03.1968 São Paulos. Maeti Vila Mariana kalmistule. Abikaasa Hilda, tütar Resette-Koidula (1927). (J.P.)
MUINASMAA (kuni 1940 TAPVER), Jaan Endriku p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2816/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. Diviisi eraldi eskadroni vanemallohvitser Jaan Hendriku p. TAPFER Eesti Vabadussõjas üles näidanud luurekäikudel 12. jaanuaril 1919 a. minnes Tõrva all enamlaste frondist läbi, käis Pikasillas, Rõngus, Pukas, Keenis, Sangastes ja Laatres koos ohvitseri asetäitja Bruno Grossiga. Viibisid seal ligemale 40 tundi ja ulatudes kuni 36 versta vaenlase selja taha ning tõid rohkesti andmeid vaenlase arvu, seisukorra ja rahva meeleolu kohta.
Sündis 28.(16.)06.1892 Tartumaal Vaalu v Rootuse talu pidaja peres. Õppis Sangaste kihelkonnakoolis. Sõjaväes alates 1913. I MS ajal teenis kuni 1918 Preobraženskoje kaardiväepolgus. VS ajal alates 18.11.1918 vabatahtlikult Kornet Korneli ratsasalgas, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadronis, aprillist 1920 2. diviisi intendandi valitsuses. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai 1927 VR kavalerina Valgamaal Sangaste v Tiidu krjm Vabaristi talu. Oli 1920–23 rajoonikonstaabel Petserimaal Sabolotjes, 1923–26 Võru linnas Soo restorani pidaja, edaspidi Vabaristi talu pidaja. VRVÜ Valga osak liige. II MS ajal 1941–42 Saksa armees idapataljonis. Nõukogude ajal Valga raj Keeni kn kolhoosi Bolševik põllutööline. Suri 23.06.1954 Valgas. Maeti Sangaste kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Tupp (1898–1959), lapsed Lui (1922–2009, II MS ajal Saksa ja Soome armees), Leo (1924–45, II MS ajal Saksa armees), Virve (1929–52), Uuno (1931–96), Silvi (1933), Mats-Kalju (1939–98) ja Valve (1942). (A.K.)
MULARI, Tuomas Iivari Eeva Walpuri p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2168/26.03.1920 Sõdurile Tuomas MULARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.04.1894 Soomes Oulu mk Ristijärvi vallas. Tööline Kajaani linnas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi all. Maeti Ristijärvi koguduse kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
MULDAU, Jüri (kuni 1935 Gregor-Ernst-Emil) von Bernhard-Theodor-Friedrichi p, kapral (1919), kapten (1935).
VR II/3, nr 1886/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Georg Bernhardi p MULDAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Sallaneki küla juures.
Sündis 22.(09.)04.1901 Harjumaal Harku vallas agronoomi peres. Õppis 1907–10 Tallinna E. Hindreuse algkoolis, 1910–18 Tallinna Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis, 1920–23 Sõjaväe Tehnikakoolis, 1930–32 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1933 välisuurtükiväe patareiülemate kursustel. Maist novembrini 1918 võttis osa Tallinna OK ja põrandaaluse KL tegevusest. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult peastaabi kuulipildujate komandos, 21.12.1918 viidi üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandosse. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 19.02.1919 Lätis Stakelni all haavata. Novembris 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis, augustist 1923 1. soomusrongirügemendi rongi Kapten Irv suurtükiplatvormi komandant, maist 1924 1. diviisi suurtükiväe 1. grupi patarei nr 3 nooremohvitser, juulist 1924 Arsenali tööstustehnik, augustist 1925 2. soomusrongirügemendi rongi nr 4 suurtükiplatvormi rühmaülem, oktoobrist 1925 soomusrongi nr 2 suurtükiplatvormi komandant, aprillist 1926 rongi adjutant, detsembrist 1926 2. diviisi staabi 2. jsk ülema kt, aprillist 1927 4. suurtükiväegrupi sideülem ning ühtlasi jaanuarist novembrini 1928 Tartu garnisoni adjutandi kt. Oktoobrist 1928 3. suurtükiväegrupi spetsialistide komando ülem, veebruarist 1935 2. diviisi suurtükiväe spetsialistide komando ülem. Nooremleitnant juulist 1923, leitnant novembrist 1927, kapten 1935. Oktoobris 1939 lahkus teenistusest. Oli VSÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Töötas Siemensi esinduses Tallinnas. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. II MS ajal teenis Saksa armees ning võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Pärast sõda elas Saksamaa lääneosas. Suri 21.12.1966 Lääne-Saksamaal Wetzlaris. Maeti Wetzlari kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1939) ning RR I ja II kl. Abikaasa Dagmar-Erika, sünd Plaks (1900), poeg Hans-Heinrich (1933). Vend Nicolai Muldau VR II/3, langes Vabadussõjas 16.10.1919. (J.P.)
MULDAU, Nicolai-Heinrich-Carl-Amandus von Bernhard-Theodor-Friedrichi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1550/19.10.1920 Soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Nikolai MULDAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 oktoobril 1919 a. Lendowstschina küla juures.
Sündis 26.(14.)12.1899 Peterburi kub Jamburgis agronoomi peres, peatselt asuti elama Harjumaale Harku valda. Õppis Tallinna kaubanduskoolis. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 16.07.1919 Pihkva all haavata. Nooremallohvitser juulist 1919. Langes 16.10.1919 Venemaal Narva rindel Krasnaja Gorka all. Maeti Tallinna Kopli kalmistule. Sai postuumselt autasuks Harjumaal Keila v Tuula m Rehe talu, mis anti isale, kes selle 1924 ära müüs. Vallaline. Vend Jüri Muldau VR II/3. (J.P.)
MULDMA (kuni 1937 MANITSKI), Magnus Magnuse p,
2. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 203/05.03.1920 S/l „Lembitu“ ülemale roolimehele Magnus Magnuse p. MANITSKY’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Loksal, Narwa-Jõesuus, Muhu- ja Saaremaal, Luugas ja Kaporjes dessandis olles.
Sündis 13.(01.)10.1893 Harjumaal Kõnnu v Loksa k Kalamäe talus kaluri peres. Õppis Loksa ministeeriumi- ja Käsmu merekoolis. VS ajal alates 10.12.1918 suurtükilaeva Lembit vanem roolimees. Osales dessantides ja operatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome lahel, Narva ja Petseri all ja Daugava jõe suudmes ning Saaremaa mässu mahasurumises. Novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži 4. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Kalamäe talu, seejärel Vihasoo külas naise vanemate Sae talu. Mõnda aega meremees purjekal, siis vangivalvur Tallinnas ja Viljandis, alates 1939 taas Tallinnas. Oli VRVÜ Tallinna, hiljem Viljandi osak liige. Suvest 1940 pidas Kõnnu v Sae talust eraldatud Are talu, sügisest 1941 elas perega Riivoja talus. Nõukogude võim arreteeris ta 27.05.1945 Kõnnu v Vihasoo külas. Mõisteti oktoobris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Jaroslavli ja Inta laagrites, vabanes oktoobris 1954. Elas Kõnnu kn Suureväljal, hiljem Vihasoo külas Riivojal. Töötas kolhoosis Murrang arveametnikuna, hiljem põllutöölisena. Suri 08.05.1974 Tallinnas. Maeti Loksa kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Hilda-Marie sünd Jankovits (1896–1965), pojad Richard (1924–82, arreteeriti 1945), Raul (1925–76, teenis 1943–44 Soome armees, arreteeriti 1945, vabanes 1954) ja Mauno (1939). Õemees Robert Paff (ka Pahv) VR II/3 ja tolle vend Eduard Pahv VR II/3. Onupoeg kapten Helmuth Vilipus LKO III kl. (J.P.)
MULLARI, Raiu (kuni 1939 PARM, Boris-Aleksander) Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 895/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitja Boris Jüri p. PARM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure Beresnjukis.
Sündis 05.11.(24.10.)1891 Tallinnas raudteelase peres. Õppis 1908–10 Tallinnas linnakoolis. Töötas juulist 1912 detsembrini 1913 V. Lenderi tehnilises ehitusbüroos ja P. Lovjagini & A. Nelsase ehitus- ja tehnikabüroos ning juunist 1915 oktoobrini 1917 Dvigatelis ja Vene-Balti laevatehases joonestajana. VS ajal alates 12.11.1918 KL liige, astus 20.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse, oli septembrist 1919 tehnikaroodu ja jaanuarist 1920 2. kuulipildujaroodu vanemohvitseri ja rooduülema kt. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 01.04.1919 Pihkva rindel Suur-Bereznjuki küla all haavata. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Luunja v Kabina m Vanatalu talu, müüs selle 1925 ära. Augustist 1920 aprillini 1923 vanemjoonestaja Tartu põllutööriistade vabrikus Tegur. Oktoobrist 1925 aprillini 1929 sõjaväe varustusvalitsuse relvastusosak joonestaja, juulist 1929 novembrini 1931 Eesti Maapanga ametnik. Mais 1931 ajalehe „Võitlus“ toimetaja. Tema 19.01.1932 visiit riigivanem K. Pätsi jutule põhjustas skandaali, mille tõttu ta heideti EVKList välja. Seejärel tagastas valitsusele oma Vabaduse Risti. Detsembrist 1932 sõjaväe varustusvalitsuse relvastusosak noorem ja veebruarist 1938 vanem konstruktor-joonestaja. Oli KL Tallinna mlv, Tallinna EVL, EVKL juhatuse, Kalevlaste Ühingu ja Tartu VRVÜ liige. Saksa ajal Tallinna sadamatehases konstruktor-joonestaja, hiljem Revaler Werft Ostis. Nõukogude ajal Harjumaa täitevkomitee ja Eesti riikliku kirjastuse töötaja. Nõukogude võim arreteeris ta 21.06.1951 Tallinnas. Mõisteti septembris 1951 kümneks aastaks vangi, oli Patarei ja Lasnamäe vanglas, hiljem Narva vangilaagris, vabanes augustis 1953. Töötas mitmes tehases ja põllumajandusministeeriumis, viimati Normas. Elas Tallinnas, viimase aasta Valklas hoolealusena. Suri 24.09.1978 Harju raj Kuusalu kn Valklas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Miina, sünd Peil (1900–35), lapsed Juta (1927, skulptor), Olvi (1928–2002) ja Rünno (1931–68, arreteeriti 1950, vabanes 1954). Teine abikaasa Aasa, sünd Müllerbeck (1909). (M.S., J.P.)
MULLART (kuni 1940 MÜLLERSTEIN), Michail-Johann Mardi p, leitnant (1920), major (1932).
VR II/3, nr 894/01.09.1920 Kalewlaste Malewa leitnandile Mihkel Mardi p. MÜLLERSTEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 märtsil 1919 a. Mõniste ja 22 juunil 1919 a. Berse ja Skangali mõisate waldamisel.
Sündis 19.(07.)02.1897 Tallinnas eruallohvitseri peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, Petrogradi 1. reaalkoolis, 1916 Vladimiri sõjakoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 kompaniiülemate kursustel ja 1932–35 Läti kõrgemas sõjakoolis. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 158. tagavarapolgus, maist 1917 1. Eesti polgus, oktoobrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 12.11.1918 Tallinna Eesti Kaitseliidus, arvati 16.12.1918 nooremohvitserina formeeritavasse Kalevlaste Malevasse, veebruarist 1919 1. roodu ülem, maist 1919 2. roodu pealik. Alamleitnant maist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 22.06.1919 Lätis Skangali all põrutada. Sai autasuks Harjumaal Vääna v Peetri m Pärna talu, müüs selle 1929 ära. Aprillist 1920 Kalevi üksiku pataljoni 2. roodu, septembrist 1920 3. roodu nooremohvitser, jaanuaris 1921 Allohvitseride Kooli õppepataljoni 1. roodu kursuseohvitser, märtsist 1922 roodu ülem, juulist 1923 õppepataljoni 1. kompanii ülema abi, oktoobrist 1923 2. kompanii ülema kt. Veebruarist 1924 1. jalaväerügemendi 1. kompanii, aprillist 1924 5. kompanii ülema kt, ühtlasi detsembris 1924 sõjaväljakohtu liige. Novembrist 1925 lähetatuna Lätis Daugavpilsis 11. Dobele jalaväepolgus, novembrist 1926 1. jalaväerügemendi 5. kompanii ülem, ühtlasi jaanuarist oktoobrini 1928 2. pataljoni ülema kt, detsembrist 1929 1. kompanii ülema kt, septembrist 1931 ülem, augustist 1932 lähetatuna Lätis sõjakoolis, veebruarist 1935 1. jalaväerügemendi staabiülema kt, detsembrist 1938 staabiülem, detsembrist 1939 Narva sõjaväeringkonna staabiülem. Alamkapten juulist 1920, kapten veebruarist 1924, major 1932. Oli 1. jalaväerügemendi ohvitseride kogu revisjonikomisjoni ja juhatuse liige ning sekretär, Narva garnisoni ohvitseride kasiino juhatuse abiesimees ning VRVÜ Narva osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 42. laskurpolgu staabiülem. Sõja puhkedes viidi väeosaga Venemaale, tuli juulis 1941 Porhovi lahingute ajal sakslaste poole üle, juulist novembrini 1941 sõjavangis Saksamaal. Detsembrist 1941 Saksa merejõudude alluvuses rannavalve rügemendi pataljoniülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem USAsse. Suri 12.04.1971 Illinoisi osariigis Chicago äärelinnas Hinsdale’is. Maeti Chicago Bronswoodi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja EPR II/I (1936). Abikaasa Irene, poeg Michael. (J.P.)
MULTER, Heinrich-Eduard Johani p, vanemarst (1919), sanitaarkolonel (1938).
VR I/3, nr 2493/18.05.1920 Laewastiku wanemale arstile Heinrich Juhani p. MULTER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud merejõudude juhatajale alluwates asutustes sanitaarolude korraldamisel.
Sündis 21.(09.)05.1884 Tallinnas töölise peres. Õppis 1893–95 Vladimiri kiriku-, 1895–1901 ja 1902–03 Tallinnas linnakoolis, 1908–10 Peterburis A. Tšernjajevi kursustel ja 1912 eksternina Tallinna Nikolai gümnaasiumis ning 1912–16 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. EÜSi liige alates 1912. Oli 1901–02 sõjalaeval Gertzog Edinburgski orkestrant, 1903–08 Eestimaa talurahvaasjade kantselei ametnik ning 1910–12 mängis talviti Estonia orkestris. I MS ajal maist 1916 Kroonlinna mereväehaigla nooremarst, juulist 1916 soomuslaeva Tsesarevitš nooremarst, märtsist 1917 vanemarst, jaanuarist veebruarini 1918 Peeter Suure merekindluse veeala kaitserajooni vanemarst, märtsist aprillini 1918 Eesti diviisi haigla nooremordinaator. VS ajal alates 22.11.1918 sõjaväe peastaabi mereväevalitsuse ja suurtükilaeva Lembit vanemarst, jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk, veebruarist 1919 merejõudude ja detsembrist 1919 laevastiku vanemarst. Osales dessantides ja operatsioonides Punaarmee vastu Viru rindel kuni Narva vabastamiseni. Sanitaarvanemleitnant juulist 1920. Juulist 1920 oktoobrini 1940 merejõudude vanemarst. Sanitaarkapten 1923, sanitaarmajor 1924, sanitaarkolonelleitnant 1927, sanitaarkolonel 1938. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Oli 1922 Tallinna Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi asutajaliige ja VRVÜ Tallinna osak liige. Oli 1940–44 eraarst Tallinnas. Põgenes 1944 Rootsi, kus oli põgenikelaagri arst Lindesbergis, töötas hiljem arhiivis. Suri 29.03.1953 Stockholmis. Tuhastatud põrm Stockholmi Högalidi kiriku kolumbaariumis. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: EPR II/II (1929), EPR II/I (1933) ja KR III kl (1940). Esimene abikaasa Vilhelmine Katharine, sünd Luhaäär (1891–1976), lahutati 1927, tütar Asta (1914). Teine abikaasa Erika-Dorothea, sünd Horst (1903), pojad Ivar (1929) ja Hillar (1930). (M.S., J.P.)
MUNCH-ANDERSEN, Erik Hansen, Taani nooremleitnant (1915), Eesti kapten (1919).
VR II/3, nr 1943/26.03.1920 Kapten Erik MUNCH-ANDERSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.11.1892 Taanis Vorbasses. Lõpetas kolledži ja 1912–13 jalaväe lipnikekooli. Aprillist 1912 sõjaväeteenistuses reamehena. Nooremleitnant aprillist 1915. Märtsis 1919 vabastati teenistusest. VS ajal alates märtsist 1919 leitnandina Taani vabatahtlike kompaniis 2. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapten septembrist 1919. Siirdus septembris 1919 koos väeosaga tagasi Taani. Jaanuarist 1921 sekretär Taani Berliini saatkonnas, jaanuarist 1931 asekonsul. Saatus teadmata. Teised autasud: LKO III kl ja Vene AnO II kl. Nimi taanlaste sambal Rõuges ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. (M.S.)
MUNNER, Jakob (sünd Jakov) Andrei p, kapten (1919).
VR II/3, nr 649/21.02.1920 5 jalawäe polgu 2 pataljoni ülemale, alamkapten Jakob Andrese p. MUNNER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 26.(14.)01.1895 Tartumaal Aakre v Matu talu töölise peres. Õppis 1902–07 Puka vallakoolis, 1911–15 Riia vaimulikus seminaris, 1915 Vilno sõjakoolis ja 1920–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 248. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 6. Tukumsi Läti kütipataljonis, augustist 1916 8. Volmari Läti kütipataljonis, novembrist 1916 samanimelises polgus. Alamleitnant augustist 1916, leitnant oktoobrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Juunist 1917 1. Eesti polgu 8. roodu ülem. Alamkapten augustist 1917. Sattus 18.10.1917 Muhumaal sakslaste kätte vangi, vabanes aprillis 1918. VS ajal alates 25.11.1918 1. jalaväepolgu 2. roodu ülem, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 8. roodu, jaanuarist 1919 3. ja 1. roodu, veebruarist 1919 2. pataljoni ülem, juulist 1919 polguülema abi. Kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Sai autasuks Tartumaal Ropka v Lemmatsi m Tooma talu, mille müüs 1924 ära, ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Aprillist 1921 Võru kriminaalpolitseis nooremametnik, lähetatuna Tartu kriminaalpolitsei juurde. Jaanuarist 1923 juunini 1924 piirivalve Peipsi jsk ülem, ühtlasi piirivalve ohvitseride aukohtu liige. Mõisteti detsembris 1924 sõjaringkonnakohtu otsusega majanduskuritegude eest üheks aastaks vangi ning alandati reameheks, aprillis 1925 vabanes ennetähtaegselt Keskvanglast, veebruaris 1928 sai kaotatud õigused tagasi. Töötas Tartus autojuhina, alates 1934 Viru maavalitsuse teemeister. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 07.03.1936 Rakveres. Maeti Rakvere linnakalmistu kaitseväelaste ossa. Teised autasud: Vene AnO III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Manefa (1910–62), sünd Sorokin, poeg Viktor (1935). (M.S., J.P.)
MUNTERS, Gothards Vilhelms Nikolajs Kārlis Nikolajsi p, Läti välisminister, Eesti ohvitseri asetäitja (1920).
VR I/3, nr 3082/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis reserv Ohvitseri asetäitja Härra Villem MUNTERS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 25.(13.)07.1898 Riias kaupmehe peres. Õppis Riias kaubanduskoolis, 1915–17 Riia polütehnilise instituudi keemiateaduskonnas (ei lõpetanud), 1917 Vladimiri sõjakoolis (ei lõpetanud) ja 1921–25 Läti ülikooli keemiateaduskonnas. I MS ajal maist 1917 1. üliõpilaste pataljonis Nižni-Novgorodis, augustist 1917 sõjakoolis, novembris 1917 pidasid enamlased teda kinni Petropavlovski vanglas, seejärel töötas Petrogradi vabrikus Treugolnik, juunist 1918 tagasi Riias. VS ajal märtsis 1919 võeti Riias Punaarmeesse, saadeti rindele Põhja-Lätti, deserteerus, kui Eesti armee vabastas Valmiera. Astus 01.06.1919 vabatahtlikult Eesti sõjaväkke, määrati junkruna 6. jalaväepolgu 2. pataljoni 5. roodu, oli pataljoniülema kapten Aleksander Jaaksoni adjutant. Osales lahingutes Landeswehri ja Punaarmee vastu Põhja-Lätis ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsis ja aprillis 1920 komandandikomando ülema kt. Ohvitseri asetäitja aprillist 1920. Nooremohvitser 6. jalaväepolgu 8. roodus, juunist 1920 1. roodus, augustist 1920 4. roodus. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Siirdus Lätti, teenis veltveeblina 6. Riia jalaväepolgus. Detsembrist 1920 Läti välisministeeriumis informatsiooniosak kolmas sekretär, novembrist 1921 teine sekretär, augustist 1922 esimene sekretär ja ingliskeelse pressi referent, ühtlasi ajakirja „The Latvian Economist“ toimetuse liige, hiljem toimetaja abi. Aprillist 1923 välisministeeriumi lääne osak 1. sekretär, veebruarist 1925 Balti riikide osak juhataja, jaanuarist 1931 administratiiv-juriidilise osak direktor, juulist 1933 välisministeeriumi peasekretär. Juulist 1936 juunini 1940 Läti välisminister, ühtlasi 1937 Rahvasteliidu mandaatkomisjoni referent ja komisjoni esimees Kaug-Ida konfliktide lahendamise asjus ning 1938 Rahvasteliidu 101. istungjärgu juhataja. Oli Riia Lätlaste Seltsi, Läti Seltskondliku Klubi, Rahvasteliidu Ühingu, Läti-Soome Ühingu, Läti-Briti ühingu ja Läti-Eesti Ühingu liige ning aktiivne Eesti-Läti koostöö toetaja. Välisministrina külastas 25.02.1939 VS aegseid teenistuskohti, Pärnut ja Viljandit. Okupatsioonivõim kõrvaldas ta 16.06.1940 välisministri kohalt. Viidi 16.07.1940 Siguldast Voroneži, kus töötas võõrkeelte õpetajate instituudis. Pärast sõja puhkemist arreteeriti 26.06.1941, peeti kinni Voroneži, Saratovi, Kirovi ja Ivanovo vanglates. Mõisteti aprillis 1952 25 aastaks vangi, peeti Vladimiri vanglas, vabastati augustis 1954, töötas Vladimiri traktoritehases tõlgina, sügisel 1959 pöördus tagasi Lätti. Oli „Läti NSV Teaduste Akadeemia Teataja“ ning mitme teise väljaande kaastöötaja, alates 1964 välismaal elavate kaasmaalastega kultuurisidemete arendamise komitee liige. Avaldas raamatud „Pārdomas“ (Riia, 1963) ja „Savu tautu ienaidnieki“ (Riia, 1964) ning perioodikas Läti iseseisvusperioodi käsitlevaid kirjutisi, mis põhjustasid välislätlaste hulgas rohket kriitikat. Suri 11.01.1967 Riias. Maeti Riia Metsakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, KR I (1934), II (1932) ja III kl (1931), Läti KTO II, III ja IV kl, Austria TO I kl, Belgia LO I kl, Belgia KO III kl, Hiina JO I kl, Itaalia KO I ja II kl ning MLO I kl, Jugoslaavia SO II kl, Leedu GO I ja II kl ning VSO I kl, Luksemburgi TKO III kl, Poola PR I ja III kl, Portugali KO II kl, Prantsuse ALO II, III ja V kl, Rootsi PTO I, II ja III kl, Rumeenia KO II kl, Saksa KO I kl, Soome VRO I ja II kl, Taani DO I ja II kl ning Vatikani GO I kl. Abikaasa Natālija, esimeses abielus Sūna, sünd Kļagina (1897–1973, küüditati 1940, vabanes 1954), lapsed Margarita (1934–42), Andrejs (1935–42) ja kasupoeg Nikolajs Sūna (1921). (J.P.)
MURD, Tõnis Tõnise p, kapral (1920).
VR II/3, nr 716/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu kapralile Tõnis Tõnise p. MURD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 11.03.(27.02.)1883 Viljandimaal Võisiku v Nõmavere külas sulase peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 09.02.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 08.05.1919 põrutada. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Järvamaal Einmanni v Kuie m Võidula talu, müüs selle 1926 vennale, kuid jäi seda edasi pidama. Elas 1939 Järvamaal Vajangu v Võidula talus. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Saatus teadmata. Vallaline. (J.P.)
MURDE (kuni 1935 MUNAKSON), Jaan Heinrich-Vilhelmi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 217/05.03.1920 Suurtükilaev „Lembitu“ vanemale komendorile Jaan Villemi p. MUNAKSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kundas, Narwas ja Petseris dessandis olles.
Sündis 04.12.(22.11.)1892 Pärnumaal Pöögle v Saksaveski veski villakraasija peres. Õppis Tuhalaane valla- ja Kärstna ministeeriumikoolis. Teenis alates 1913 sõjaväes. I MS ajal 1914–18 ristlejal Oleg madrus. Töötas 1918 möldrina Abja v Perakülas. VS ajal alates 21.12.1919 suurtükilaeva Lembit masinist, jaanuarist 1919 komendor, veebruarist 1919 ülemkomendor. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel, Krasnaja Gorka all ja Liivi lahel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Vana-Kuuste v Männiku talu. Oli Vana-Kuuste VTÜ juhatuse liige ja laekur, 1931–40 KL Tartumaa mlv Vana-Kuuste kompanii ja VRVÜ Tartu osak liige. Talupidaja märtsini 1949, siis lühikest aega kolhoosi Leek esimees, seejärel põllutööline. Suri 03.08.1980 Tartu raj Haaslava kn Männiku talus. Maeti Kambja kalmistule. Abikaasa Adele-Rosalie, sünd Hint (1896–1978), lapsed Voldemar (1924–82) ja Ellen (1927–2013). (J.P.)
MURELIK, Leopold Kareli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 457/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Leopold MURELIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Krasnaja-Gorka all.
Sündis 30.(18.)09.1897 Virumaal Vaivara v Türsamäe mõisa talupoja peres. Lõpetas 1915 Narva-Jõesuu kooliseltsi erakooli ja 1921 politsei rajooniülemate kursused. Käsitööline Narva-Jõesuus. I MS ajal vabatahtlikult maist 1916 jaanuarini 1918 Petrogradis Semjonovskoje kaardiväepolgu 12. roodus. Saksa ajal juhutööline. VS ajal alates 26.01.1919 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 1. roodu jaoülem, maist 1920 varahoidja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Peetri v Laagna m Kaasiku talu. Detsembrist 1920 Narva-Jõesuu politseijaoskonnas vanemkordnik, jaanuarist 1921 Mustajõe valla vanemkordnik, aprillist 1921 Mustajõe raj ülem, jaanuarist 1922 maini 1924 Auvere-Mustajõe raj ülem. Maist 1925 raudteepolitsei Tallinna jsk rajooniülema kt, augustist 1925 Viljandi jsk Türi raj konstaabli kt. Suri 28.02.1927 Peetri v Kaasiku talus. Maeti Sininõmme kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu müüris. Abikaasa Agathe-Melanie, sünd Lillepäe (1895), lapsed Valter (1921) ja Ilse (1925–27). (M.S.)
MURSU, Juho Antti p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 1724/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Janne MURSU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.06.1897 Soomes Põhja-Pohjanmaal Ii vallas põllumehe peres. Õppis algkoolis. I MS ajal veebruaris 1916 liitus 27. jäägripataljoni 1. kompaniiga. I MS ajal võttis osa Saksa idarindel Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahinguist. Naasis kapralina veebruaris 1918 jäägrite pearühmaga Soome Vaasasse. Soome VS ajal jaoülem 4. jäägrirügemendi 7. pataljoni 3. kompaniis. Võttis osa Rautu lahingust. Sõja järel 1. grenaderirügemendi 3. Oulu pataljoni 4. kompaniis, hiljem Tampere vahipataljoni 1. kompaniis, oktoobrist 1918 Lapimaa grupeeringu 2. pataljonis. Veltveebel maist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1922 märtsini 1923 väljaõppeallohvitser Salmi piirivalve 5. kompaniis. Seejärel põllumees. Suri 11.02.1930 Kuivaniemis. Maeti Yli-Ii v Tannila kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
MURTO, Johan Anders (ka Hannes) Andersi p, Soome professor.
VR III/2, nr 3062/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Dr. J. A. MURTO’le Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.01.1884 Oulus kellassepa peres. Lõpetas 1905 Oulu soome lütseumi, omandas 1909 cand. med., 1912 lic. med. ja 1914 dr. med. Oli 1913–16 Riikliku seerumilaboratooriumi assistent. Tegi 1916 õppereisi Venemaale, asutas 1916 Soome Pasteuri jaama, oli selle juhataja, 1918–24 Helsingi ülikooli seroloogia dotsent. VS ajal Soome vabatahtlike korraldaja. Oli 1939–40 sõjaväehaigla laboratooriumi ülem. Alates 1919 Soome TA liige, 1929–30 asepresident ja 1930–31 president ning Põhjamaade dermatoloogiaühingu liige. Suri 06.09.1943. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
MURTO, Leo Vilhelm Oskari p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2184/26.03.1920 Sõdurile Leo MURTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.11.(teistel andmetel 06.)1901 Soomes Häme maakonnas, elas Humppila v Matkus, kus oli põllumees. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 23.02.1919 Lätis Marienburgi lähistel Babetzky juures. Maeti Babetzky ühishauda. Nimi tahvlil Beja muuseumis, Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
MURUMAA (kuni 1937 MARTINSON), August Mardi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1131/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile August MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Kurtenhofi gipsiwabriku juures.
Sündis 04.06.(23.05.)1897 Viljandimaal Lustivere v Pudivere külas mõisatöölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 13.01.1919 3. jalaväepolgu 3. roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 1. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Lustivere v Kaliküla krjm Tiigi talu. Oli Põltsamaa põllumeeste seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 03.03.1945 Lustivere v Tiigi talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Meta-Hermine, sünd Roots (1901), lapsed Hilma (1929) ja Lembit (1933–76). (J.P.)
MURUMÄGI, Johannes-Eduard Jaani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 749/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele Johannes Jaani p. MURUMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul Kahala külas.
Sündis 15.(03.)05.1896 Järvamaal Vahastu vallas käsitöölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 53. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. roodus, jaanuarist 1919 kuulipildujate komandos. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Vahastu vallas. Novembrist 1923 veebruarini 1943 Tallinna peapostkontori postiljon. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.10.1946 Harjumaal Kuimetsa v Vahastus. Mõisteti novembris 1946 kümneks aastaks vangi. Pärast vabanemist elas Vahastu külas. Suri 17.12.1958 Rapla raj Kaiu külanõukogus. Maeti Vahastu kalmistule. Abikaasa Hilda, sünd Kruusmann (1911–2006). (M.S., J.P.)
MUSSOLINI, Benito Amilcare Andrea Alessandro p, Itaalia peaminister, Il Duce.
VR III/1, nr 3148/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Benito MUSSOLINI, Itaalia Peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 29.07.1883 Põhja-Itaalias Forli provintsis Dovia di Predappios sepa peres. Õppis kirikukoolis, omandas 1901 kooliõpetaja kutse, töötas õpetajana, siirdus 1902 Šveitsi. Oli Itaalia Sotsialistliku Partei liige, tegutses ametiühingu juhi ja radikaalse sotsialistliku propagandistina, sotsialistide ajalehe „L’Avanti!“ toimetajana. I MS algul hakkas toetama Itaalia sõttaastumist, mille tõttu heideti parteist välja. Novembris 1914 asutas ajalehe „Il Popolo d’ltalia“, millest hiljem kujunes fašistide häälekandja. I MS ajal 1915–17 osales 11. kütirügemendis allohvitserina lahingutes, sai haavata. Märtsis 1919 asutas revolutsioonilis-rahvusliku sõjaveteranide ühingu Fasci Italiani di Combattimento, novembrist 1921 Rahvuslik Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista) juht, vastandus kommunistidele ja sotsialistidele. Korraldas 27.–29.10.1922 fašistide marsi Rooma, see ajendas kuningat andma talle mandaadi valitsuse moodustamiseks. Oktoobrist 1922 juulini 1943 Itaalia peaminister, ühtlasi oktoobrist 1922 septembrini 1929 ja juulist 1932 juunini 1936 ning veebruarist juulini 1943 välisminister. Vallutas 1936 Abessiinia ning toetas Hispaania kodusõjas Francot. Mais 1939 sõlmis Saksamaaga teraspakti. II MS ajal juunis 1940 astus Itaalia sõtta Saksamaa liitlasena, kuid kandis Kreekas ja Põhja-Aafrikas raskeid kaotusi, mis laostasid riigi majanduse ning tekitasid poliitilise kriisi. Kuninga korraldusel arreteeriti ta 25.07.1943 ja paigutati Kesk-Itaalias Gran Sasso mäel asuvasse Campo Imperatore hotelli, kust 12.09.1943 vabastas ta Otto Skorzeny juhitav Saksa dessantüksus. Septembrist 1943 aprillini 1945 juhtis Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, mis eksisteeris Saksa vägede kontrolli all oleval Itaalia territooriumil. Itaalia kommunistlikud partisanid vangistasid ta, kui üritas põgeneda Šveitsi. Lasti maha 28.04.1945 Põhja-Itaalias Giulino di Mezzegra külas. Maeti algul Milano Mussoco kalmistule nimetusse hauda, kust 1957. aastal maeti Predappio kalmistule perekonna hauakambrisse. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, Briti BO I kl, Poola VKO, Rootsi SO, Saksa KO kullas ja teemantidega jpt riikide teenetemärgid. (J.P.)
MUST, Johannes (sünd Johann-Aleksander) Martini p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2634/26.08.1921 Ratsapolgu wanemale alamohwitserile Johannes MUST’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 5 mail 1919 a. Rebase ja Sandi külade wahel.
Sündis 18.(06.)01.1896 Pärnumaal Rääma vallas järelevaataja peres. Õppis Pärnu linnakoolis. Töötas 1918 Pärnus juuksurina. I MS ajal 1915–18 1. kaardiväe ratsapolgus vanemallohvitser. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Siirdus hiljem Ameerikasse. Saatus teadmata. Abikaasa Hertha-Adele, sünd Krastin (1907). (A.K.)
MUST, Magnus Jüri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1233/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Magnus MUST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Jegeli jõe ääres.
Sündis 04.09.(23.08.)1896 Pärnumaal Uulu v Surju m Surjupera talu pidaja peres. Õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 sõjaväe laatsaretis kokk. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgu 4. roodu luurajate komandos. Nooremallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal, sai 01.07.1919 Riia all Jegeli jõe ääres raskelt haavata ja sattus sakslaste kätte vangi ning viidi Riiga, kust augustis 1919 leidsid ta Eesti väed ja paigutasid Pärnu haiglasse. Veebruarist 1920 arvati haiglas olijana 3. diviisi tagavarapataljoni 3. roodu, aprillist 1920 4. roodu ja maist 1920 Tallinna tagavarapolgu nimekirjadesse. Jaanuaris 1921 vabastati tervislikel põhjustel teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Uulu v Surju krjm Tilgaoja talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Surju sovhoosi tööline. Suri 29.01.1974 Surju kn Tilgaoja talus. Maeti Surju kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Mitt (1902–54), lapsed Aksel-Rudolf (1923–70), Virve-Astrid (1926–2006), Ingrid-Vaike (1929–70) ja Mare (1943–2009). (A.K.)
MUTLI, Artur (sünd Arthur-Leopold) Friedrich-Augusti p, kapten (1919).
VR I/3, nr 3000/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis endine Korraldusvalitsuse rea jaoskonna ülem kapten Arthur MUTLI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabadussõja ajal oma püsiva töötahte ja kiire ning tabava otsustusvõimega ning täites ohvitseride puudusel Kindralstaabi ohvitseride tegevuspiirkonda kuuluvaid ülesandeid ootamata hästi.
Sündis 31.(19.)08.1894 Viljandis lihakaupmehe peres. Õppis Viljandi linnakoolis ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Teenis juunist 1912 vabatahtlikult 197. Lesnoi jalaväepolgus. I MS ajal septembrist 1914 polguga rindel. Lipnik veebruarist 1915. Oktoobrist 1916 2. Riia Läti kütipolgus 8. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes ja Riia rindel, sai 25.01.1917 Kalnzeemi all põrutada. Aprillist 1917 1. Eesti polgu 5. roodu ja detsembrist 1917 8. roodu ülem, veebruarist aprillini 1918 1. Eesti diviisi staabis. Alamleitnant märtsist 1917, leitnant märtsist 1918. VS ajal novembrist 1918 Ajutise Valitsuse komandant ja peastaabi komandandi jaoskonnas ülema abi, detsembrist 1918 korraldusvalitsuse reajsk ülema abi, aprillist 1919 ülem, detsembrist 1919 piirivalve valitsuse staabi ülem. Alamkapten maist 1919, kapten septembrist 1919. Maist 1920 korraldusvalitsuse inspektori osak ülema abi. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Pidas 1921–26 Rakvere liimivabrikut, mis pankrotistus. Oktoobrist 1926 Sakala jalaväerügemendi 1. laskurkompanii ja märtsist 1928 2. laskurkompanii rühma ülem, septembrist 1928 Viljandi garnisoni vahirühma ülem, juulist 1930 Tallinna garnisoni vahipataljoni 2. kompanii rühmaülem. Novembris 1930 vabastati teenistusest. Töötas Viljandis isale kuuluvas August Mutli liha- ja vorstikaupluses. Oli Sakalamaa EVL ja VRVÜ Viljandi osak liige. Detsembrist 1935 juunini 1936 Tallinna Keskvanglas vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Seejärel pidas isa äri, detsembrist 1940 sellest loodud Viljandi liha- ja vorstitööliste artelli juhatuse esimees ja kassapidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Viljandis. Mõisteti märtsis 1942 kümneks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl SevUralLagis, mais 1953 vabanes laagrist, oli asumisel Krasnojarski krais, oktoobrist 1955 Tomski obl Tšainski rajoonis, juunis 1959 vabanes. Elas Tapa raj Aravetel ja Abja raj Mõisakülas, töötas raudteel ja metsamajandis, viimaks elas Tallinnas tütre peres. Suri 05.05.1970 Tallinnas Mustamäel liiklusõnnetuse tagajärjel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene StO II ja III kl ning AnO III ja IV kl. Abikaasa Hilda, sünd Treude (1893–1977, küüditati 1941, vabanes 1958), tütar Ethel-Kai (1924, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
MUTLI (sünd MUTLE), Johannes Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1075/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes MUTLICH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 weebruaril 1919 a. Moisekatsi weski juures ja 9 aprillil 1919 a. Aristowo küla waldamisel.
Sündis 26.(14.)01.1895 Järvamaal Nõmmküla v Saiakopli mõisa talupoja peres. VS ajal alates 17.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodus, samal kuul viidi üle 5. roodu. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Suri 27.07.1921 Tartumaal Vaimastvere vallas hobuselt saadud löögi tagajärjel. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Marta, sünd Leiten (1900–66), tütar Vaike (1920–86). (M.S., J.P.)
MUTRA, August-Eduard Josepi p, veltveebel (1919), reamees (1919).
VR II/3, nr 20/21.02.1920 8 jalawäe polgu 5 roodu reamehele August Jaani p. MUUTRA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 23 märtsil 1919 a. Wirulase küla all.
Sündis 22.(10.)12.1888 Tartumaal Kavastu v Peedu talu pidaja peres. Põllumees Kavastu vallas. VS ajal alates 15.02.1919 Tartu kaitsepataljoni tagavararoodus ja 5. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodus. Veltveebel maist 1919. Juulis 1919 arreteeriti, alandati reameheks ning paigutati Tallinna peavahti uue rooduülema vastu protesteerimise pärast, septembris 1919 vabastati vahi alt ja saadeti oma väeossa. Mõisteti veebruaris 1920 sõjaväeringkonnakohtu otsusega üheks kuuks peavahti. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Peedu talus, hiljem Tartus. Suri 30.05.1932 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Esimene abikaasa Emilie, sünd Vira (1895–1925), tütar Luise (1915–15). Teine abikaasa Ella-Rosalie, sünd Pruuli (1907). (M.S., J.P.)
MUTS, Aleksander Juhani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1089/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Aleksander MUTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 22 jaanuaril 1919 a. Wisli külas.
Sündis 11.04.(30.03.)1893 Tartumaal Jõgeva v Kõssima külas talupidaja peres. Õppis Laiuse kihelkonnakoolis. Töötas piiritusevabrikutes Venemaal ja Eestis. I MS ajal osales lahingutes vanemallohvitserina. VS ajal alates 10.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodus. Veltveebel maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Jõgeva v Võduvere külas Mutso talu. Oli 1922–36 Jõgeva alevi VTÜ ja Jõgeva valla VTÜ ja KL Tartumaa mlv Laiuse mlvk Jõgeva kompanii pealik, VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.12.1944 Jõgeva v Mutso talus. Suri 11.05.1945 Tartu vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR II, III ja IV kl. Abikaasa Hilda, sünd Müürsepp. Vend August Muts jäi I MS ajal 1914 kadunuks. (M.S.)
MUTS, Johannes-Friedrich Jüri p, vanemallohvitser (1912).
VR II/3, nr 471/17.08.1920 4 jalawäe polgu 12 roodu nooremale alamohvitserile Johannes MUTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 oktoobril 1919 a. Scherebjatini ja Gostilitsa külade juures.
Sündis 15.(03.)03.1888 Tartumaal Härjanurme v Jaanimetsa talu sulase peres. Õppis Jõuneküla vallakoolis ja 1910 96. Omski jalaväepolgu õpperoodus. Sõjaväes 1909–13 96. jalaväepolgus. Vanemallohvitser 1912. I MS ajal alates 1917 172. tagavarapolgus, juunist 1917 434. Tšerepovetsi jalaväepolgu pommipildujate komando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Oli 1918 Narvas kalevivabriku tööline. VS ajal alates 13.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, 27.06.1919 4. jalaväepolgu 12. roodu jaoülem, novembrist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1920 Narvas, kus oli Loodearmee 6. haigla vanem ülevaataja. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas raudteelasena. Nõukogude võim arreteeris ta 13.09.1945 Tartu-Sangaste raudtee kasarmus. Suri 12.11.1947 Mordva ANSV TemLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Kathrina-Maria, sünd Post (1889, küüditati 1949, vabanes 1957), tütred Hilda (1916–17) ja Endla (1924, küüditati 1949, vabanes 1957). (A.K.)
MUTT, Viktor Joanni p, polkovnik (1919), kolonel (1922).
VR I/2, nr 2567/17.12.1920 Kindralstaabi Polkownik Viktor Juhani p MUTT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 2. diwiisi staabi ülemana sõjawäe organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 24.(12.)05.1886 Viljandimaal Tuhalaane v Sootsa talu pidaja peres. Omandas üldhariduse kodus, õppis 1906–09 Vilno sõjakoolis, 1913–14 ja 1917 Nikolai sõjaväeakadeemias. Astus septembris 1906 sõjakooli. Alamleitnant augustist 1909, leitnant juunist 1912. I MS ajal augustist 1914 180. jalaväepolgu nooremohvitser, hiljem rooduülem, märtsist 1916 45. diviisi staabi vanem operatiivadjutant, novembrist 1916 27. armeekorpuse staabi käsundusohvitser, juunist 1917 182. diviisi staabiülema kt, detsembrist 1917 5. armee staabi operatiivosak ülem. Alamkapten juunist 1916. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sai kahel korral haavata, korra põrutada ning gaasimürgituse. Mais 1918 tuli Eestisse. VS ajal alates 07.12.1918 määrati Kagu-Eestisse rahvaväge looma, jäi Tallinna ning lähetati Soome ja Rootsi abivägede saamiseks läbirääkimisi pidama. 05.01.1919 nimetati 2. diviisi vanemadjutandiks, jaanuari lõpust 1919 lõunarinde staabiülem, veebruarist 1919 juulini 1920 2. diviisi staabiülem. Juhtis juunis 1919 Jakobstadti operatsiooni Punaarmee vastu Lätimaal, oktoobrist 1919 Eesti esindaja pantvangide vahetamise konverentsil ning detsembrist 1919 veebruarini 1920 Eesti sõjaline ekspert Tartu rahuläbirääkimistel. Kapten juulist 1919, alampolkovnik augustist 1919, polkovnik oktoobrist 1919. Septembrist 1920 sõjaministri käsundusohvitser. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vastse-Kuuste v Kiidjärve talu, mis oli endine mõisasüda. Oli 1923–24 II Riigikogu liige Eesti Rahvaerakonna esindajana, osales riigikaitsekomisjoni ja sõjanõukogu töös, veebruarist 1924 märtsini 1926 Washingtoni Eesti saatkonna 1. sekretär ning erakorraline ja mitteametlik sõjaväeline esindaja USAs, juunist 1924 ühtlasi konsul, 1925–27 saadiku kt Washingtonis, 1927–32 peakonsul New Yorgis. Juunis 1932 tuli tagasi Eestisse, pidas Kiidjärve talu ning tegeles pomoloogiaga. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Kiidjärve talus. Lasti maha 30.04.1942 Kirovis. Nimi tahvlil välisministeeriumis, Tori kirikus ja Riigikogu hoonel. Avaldanud raamatu „Võru alt Jakobstadti“ (Tartu, 1927). Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Eugenia, sünd Parts (1892–1983), pojad Oleg-Lembit (1920–86, keeleteadlane) ja Viktor (1923–98, biokeemik, dr. med.). Pojapoeg kirjanik Mihkel Mutt. (J.P.)
MUUL (kuni 1935 ka SCHMUUL), Mihkel Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 789/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Mihkel SCHMUUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919. – J.P.)
Sündis 15.(03.)07.1887 Saare mk Muhu saarel Koguva k Tooma talu pidaja peres. Õppis Muhu Koguva valla-, Kaigu köstri- ja Muhu kihelkonnakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. Oli 1908–09 madrus aurikutel Imperator Nikolai II ja Sergei. I MS ajal 1915–18 47. sapööripataljonis ja 1. Eesti polgus. VS ajal Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, alates 19.05.1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Asuküla v Ungru m Pullapää talu. Augustist 1923 veebruarini 1924 piirivalve Läänemaa jsk nooremagent. Seejärel talunik. VRVÜ Läänemaa osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1945 Pullapää talus. Suri 18.08.1953 Mordva ANSV DubravLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Mare, sünd Muul (1890–1967, lahkus 1944 Rootsi), lapsed Alma-Alvine (1912–85), Aksel (1914–88, II MS ajal Saksa armees, lahkus Kanadasse), Helmi (1917–94), Bernhard (1919–45, II MS ajal Punaarmees, langes Kuramaal), Hildegard (1921–2010, lahkus 1944 Rootsi), Heljo (1923–2011, lahkus 1944 Rootsi) ja Ilo (Ago) (1929–2004, lahkus 1944 Rootsi). Poolvend kirjanik Juhan Smuul. (A.K., J.P.)
MÕTSUR (kuni 1938 MADISSON), Peeter Dionisi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 807/01.09.1920 Sakala partisanide polgu weltweeblile Peeter Tõnise p. MADISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 Kleesino küla all.
Sündis 18.(06.)09.1888 Pärnumaal Vana-Vändra v Allikõnnu talu sulase peres. Õppis vallakoolis. Oli 1918 Lelle mõisas puusepp. I MS ajal sõjaväes 1914–18, viimati 3. Eesti polgus. VS ajal alates 28.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus, augustist 1919 3. roodus, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu 3. roodus. Veltveebel maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Tartus juhutöölisena. Nõukogude ajal elas Tallinnas. Suri 03.05.1961 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Anu, sünd Rips (1887–1947). (A.K.)
MÕTTUS, Aleksander Peetri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1027/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Aleksander MÕTTUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 1 nowembril 1919 a. Aksenowi mäe all.
Sündis 01.10.(19.09.)1893 Tartumaal Päidla v talupidaja peres. I MS ajal teenis sõjaväes. VS ajal alates 30.03.1919 3. jalaväepolgu 12. roodus. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pilkuse v Vidriku m Soo talu. Nõukogude ajal Otepää sovhoosi tööline. Suri 21.10.1971 Otepää kn Nüpli k Soo talus. Maetud Otepää Uuele kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Kõiv (1899–1977), lapsed Leonhard (1923–92) ja Valve (1932–2005). (M.S., J.P.)
MÕTTUS, Johann Hansu p, alamleitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 2955/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu 8. roodu ülema kapten Johan MÕTTUS Eesti Vabadussõjas üles näidanud 9. aprillil 1919 a. Aristovo küla äravõtmisel ja 24. aprillil 1919 a. Kõo küla all.
Sündis 30.(18.)11.1892 Pärnumaal Karksi v Kolda talu rentniku peres. Õppis Karksi valla-, kihelkonna-, Soomes Kurgijoe põllutöö- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapolgus. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 190. tagavarapolgus. Oktoobris 1917 vabatahtlike salgaga võitluses enamlastega Moskvas. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu komandant. VS ajal alates 15.11.1918 Mõisaküla komandant, määrati 24.12.1918 2. jalaväepolgu 10. roodu nooremohvitseriks, märtsist 1919 8. roodu, juunist 1919 6. roodu, septembrist 1919 luurekomando ülem. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätis, sai 24.04.1919 Võrumaal Kõo küla all haavata. Sai autasuks Pärnumaal Abja v Ööpiku talu. Jätkas 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) luurekomando ülemana, juulist 1922 2. kuulipildujate roodu 4. rühma ülem, veebruarist 1923 töökompanii ülem, aitas 01.12.1924 tõrjuda mässajate rünnakut Tondi kasarmutele. Leitnant aprillist 1920, kapten 1924. Oktoobrist 1925 KL Tartu mlv pealiku käsutuses, veebruarist 1926 2. jalaväerügemendi majandusülem, oktoobrist 1928 2. üksiku jalaväepataljoni majandusülem, jaanuarist 1932 2. kompanii rühmaülem, juulist 1932 1. kompanii ülema kt, detsembrist 1933 2. kompanii ülem. Oli KL Tartu mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 22.11.1935 Tartus. Maeti Tartu Maarja kalmistule. Abikaasa Armanda, sünd Peiker (1901–31), lapsed Juhan (1923–23), Hans (1923–23), Virve (1924–99) ja Ilmar (1926, II MS ajal Saksa sõjaväes, arreteeriti 1953). (J.P.)
MÄEKIVI, Jüri Mardi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 687/21.02.1920 5 jalawäe polgu maakuulajate komando reamehele Jüri Mardi p. MÄEKIWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 02.04.(21.03.)1894 Virumaal Küti vallas. Õppis vallakoolis. Töötas kingsepana. VS ajal alates 07.12.1918 5. jalaväepolgu luurajate komandos, septembrist 1919 jaoülem. Osales lahingutest Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 24.05.1919 Pihkva rindel Ivanovo-Boloto küla juures põrutada. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser aprillist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Vaivara jaamas raudtee remonditööline, alates 1936 pidas Voka v Vaivina m Võidukünka talu. VRVÜ Narva osak liige. Suri 16.12.1975 Pärnus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Esimene abikaasa Salme-Juliane, sünd Sepp (1892–1926), lapsed Harry-Voldemar (1923) ja Aira (1925). Teine abikaasa Marta-Emilie, sünd Luigas (1903–79), lapsed Anita (1929–99), Naima (1930), Martin (1932–33), Evald (1934), Silvi (1936) ja Milvi (1938). (A.K.)
MÄEPÕLD (kuni 1935 BERGFELDT), Martin-Johannes Konstantini p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 160/21.02.1920 4 jalawäe polgu ratsa maakuulajate komando wanemale alamohwitserile Martin Konstantini p. BERGFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud wabatahtlikuna sõja algusest peale wahetpidamata ennastsalgawalt lahingutest luurekäikudest osa wõtmisel. Päälegi ei kohutanud Teid 16 mail 1919 a. saadud haaw riwisse jäämast ja lahingust lõpuni osa wõtmast.
Sündis 19.(07.)04.1896 Virumaal Peetri v Udria küla talupidaja peres. Õppis Peetri valla- ja 1909–13 Vaivara kihelkonnakoolis, 1916 kaardiväe Ulaanipolgu õppe-eskadronis ja 1925–26 üleajateenijate kursustel. Oli 1913–15 Peterburis masinaehitustehases treiali õpilane. I MS ajal augustist 1915 jaanuarini 1918 1. kaardiväe kütipolgus ja ulaanipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kolm korda haavata. Vanemallohvitser 1916. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 1. roodu ratsaluurajate komandos, oktoobrist 1919 jao- ja detsembrist 1919 rühmaülem ning veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai kaks korda haavata. Maist 1920 jätkas polgus üleajateenijana. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Oli 1921–23 põllutööline Peetri vallas. Märtsist 1923 piirivalve Narva jsk 2. järgu kordoni ja augustist 1924 Terbinka kordoni ülem ja detsembrist 1929 valvur, maist 1932 Narva jsk Maantee kordoni valvur, juulis 1935 vabastati teenistusest. Seejärel Kiviõli raudteejaama pöörmeseadja. Oli KL Viru mlv ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.06.1941 Kiviõlis. Suri 27.01.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus, Vaivara kalmistu mälestusmüüris ja Purtse memoriaalis. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Anna-Rosalie, (1897–1945, küüditati 1941), lapsed Elfriede-Marie (1921, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Heldin (1925–27). (M.S., J.P.)
MÄESTE, Valdo (kuni 1935 BERGMANN, Walter-Alphons-
Boris) Georg-Leopoldi p, kapten (1920), major (1935), Saksa SS-Haupsturmführer.
VR I/3, nr 1620/14.12.1920 6 jalawäe polgu pataljoni ülemale, kapten Walter Jüri p BERGMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 06.01.1894 (25.12.1893)
Tallinnas. Õppis Tallinna ja 1912–14 Peterburi Aleksander II gümnaasiumis, 1914 Vladimiri sõjakoolis, 1920–21 Vabariigi Sõjakooli ohvitseride kursustel, 1923–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1931 kompaniiülemate kursustel. Augustist 1914 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1914. Nooremohvitser 29. Tšernigovi jalaväepolgus, veebruarist 1915 4. roodu ülema kt, maist 1915 2. roodu ülem. Alamleitnant oktoobrist 1915, leitnant juunist 1916, alamkapten septembrist 1916. Jaanuarist 1917 15. korpuse staabi käsundusohvitser, märtsist 1917 autode ja sidekomando ülem, veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 4.12.1918 6. jalaväepolgus 5. roodu ülem, maist 1919 4. pataljoni ülem, jaanuarist 1920 3. pataljoni ülem. Kapten veebruarist 1920. Lahingutes Punaarmee ja Landeswehriga Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Narva rindel. Sai autasuks Võrumaal Urvaste v Truuta m Mäeotsa talu, müüs selle 1925 ära. Juunist 1920 6. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, septembrist 1920 1. roodu ülem, juunist 1922 2. roodu vanemohvitser, detsembrist 1922 6. jalaväerügemendi 4. kompanii vanemohvitser. Augustist 1923 7. jalaväerügemendi 6. kompanii ülem, detsembrist 1923 2. kompanii ülem, märtsist 1924 7. kompanii ülem, septembrist 1927 10. kompanii ülem, oli lähetatuna oktoobrist 1925 novembrini 1926 Lätis 7. Sigulda jalaväerügemendis. Oktoobrist 1928 8. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem, ühtlasi pataljoni ohvitseride kogu esimees ning 1929 sõjaringkonnakohtu liige. Oktoobrist 1929 7. jalaväerügemendi 7. kompanii ülem, oktoobrist 1931 4. kompanii ülem. Aprillist 1934 9. üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ülem, novembrist 1937 2. kompanii ülem. Major 1935. Olnud Pärnu garnisoni spordiühingu esimees ning VRVÜ Võru ja Pärnu osak liige. Augustis 1938 vabastati teenistusest. II MS ajal algul vanem käsundusohvitser Saksa võimude juures Eesti üksuste korraldamisel, siis 4. Eesti idapataljoni 13. kompanii, hilisema 657. Eesti kompanii ning 38. politseipataljoni ülem. Septembris 1944 taandus Saksamaale. Osales maini 1945 20. Eesti Relva SS-diviisiga lahingutes Punaarmee vastu. Asus pärast sõda Kanadasse. Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liige. Suri 16.09.1965 Torontos. Maeti Toronto Westminsteri kalmistule. Teised autasud: Vene GeO IV kl, AnO IV kl, StO III kl, VlO IV kl ja Saksa RR I kl. Abikaasa Maie (kuni 1935 Selma-Elise), sünd Künnapuu (1898–1967), poeg Henn (kuni 1935 Hubert-Walter, 1929). (J.P.)
MÄGI, August Jakobi p, kapral (1918).
VR II/3, nr 1090/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile August MÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 märtsil 1919 a. Räptsowa külas.
Sündis 31.(19.)12.1895 Tartumaal Avinurme v Lepiksaare külas. Elas 1918 Murru talus. VS ajal alates 28.11.1918 2. jalaväepolgu 8. roodus, detsembrist 1918 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 30.03.1919 Petserimaal Rääptsova külas haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli piirivalve Petseri jsk valvur, 1933 vabastati teenistusest. Hiljem töötas Kehra sulfaatvabrikus ja põllutöölisena Harjumaal Nissi v Suurekivi talus. Saatus teadmata. (M.S., J.P.)
MÄGI, August-Johannes Leena p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1177/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele August MÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Gorka mõisa all.
Sündis 10.05.(28.04.)1899 Pärnumaal Jäärja v Kasemetsa talus. Õppis Jäärja Alliku vallakoolis, Jäärja mõisa tööline. VS ajal alates 02.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 17.05.1919 Lätis haavata ja 22.11.1919 Narva all Aleksandrovskaja Gorka juures põrutada. Kapral märtsist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Jäärja v Suitsu talu. Oli Jäärja vallavanem, Jäärja VTÜ pealik, Jäärja masinaühistu esimees ja VRVÜ Pärnu osak liige. Aprillist 1949 K. Marxi nim kolhoosis. Suri 05.12.1965 Pärnu raj Saarde kn Suitsu talus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Abikaasa Anna-Marie, sünd Peterson (1900–69), tütred Laine (1923), Maimo (1926–80), Helju (1928) ja Aita (1930). (M.S.)
MÄGI (sünd MÄ, ka MÄGI-MÄE), Evald Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 421/25.08.1920 Miiniristleja „Wambola“ nooremale miiniohwitseri kohustetäitjale gardemarin Ewald Mihkli p. MÄGI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)03.1899 Harjumaal Tuhala vallas metsniku peres. Õppis 1915–18 Jamburgi ja 1918–19 Tartu reaal-kommertskoolis, 1920–21 ja 1923–30 Tartu ülikooli keemia- ja matemaatika-loodusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1921–23 Berliini tehnikaülikoolis ning 1927–29 Pariisis. Korp! Ugala liige 1920. I MS ajal sügisest 1916 vabatahtlikult sõjaväes, õppis 1918 Kroonlinna miiniohvitseride kursustel. VS ajal alates 17.11.1918 Tartu KL Tartu kooliõpilaste lööksalga rühmaülem, jaanuarist 1919 raadiotelegrafist miiniristlejal Wambola, maist 1919 laeva noorem miiniohvitser ja Läänemere laevastiku divisjoni adjutant. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Tartust Viljandisse taandumisel ning laeva dessantides ja operatsioonides Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks prii kooli kuni kõrgkooli lõpuni. Jätkas üleajateenijana suurtükilaeval Ahti ja miiniristlejal Wambola. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Elas Tartus, hiljem Nõmmel. Veebruarist 1929 Raadio Ringhäälingu Tartu saatejaama insener ja osak juhataja, 1936–40 Nõmme raadiojaama tehniline juhataja ning 1938–40 Riigi Ringhäälingu insener. Oli KL Tartu mlv 4. mlvk kompanii pealik, KL Tallinna mlv Nõmme mlvk, VRVÜ Tallinna osak ja Nõmme Rotary klubi liige. Novembrist 1940 ENSV raadiokomitee tehnikaosak ülem. II MS ajal augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, oli Sverdlovski obl Irbitis metsatöödel, märtsist 1942 Tšeljabinskis sidekoolis meister ja õppeosak juhataja, aprillist 1944 Moskva oblastis õppe-tootmiskombinaadi peamehaanik ja õppeosak juhataja, augustis 1944 tuli eriülesandeid täitva grupiga Pihkva kaudu Eestisse, veebruarist 1945 ENSV kohaliku tööstuse ministeeriumi metoodik, augustist 1945 Tallinna tselluloosi- ja paberivabriku peamehaanik. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Krasnojarski kr Daurskoje rajooni, vabanes aprillis 1956. Suri 04.12.1967 Tallinnas. Maeti Hiiu-Rahu kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Magda, sünd Kristal (1901–82, küüditati 1949, vabanes 1956), tütred Heljo (1926, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Ingrid (1928–2012, küüditati 1949, vabanes 1956). Vend Hjalmar Mäe oli Eesti OV juht. Onu Otto-Voldemar Oit VR II/3. (M.S.)
MÄGI, Juhan Andrese p, vanemallohvitser (1917), seersant (1939).
VR II/3, nr 45/21.02.1920 1 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Johann Andrese p. MÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 jaanuaril 1919 a., waenlase sissetungimisel „Pustoi-Konetsi“ külasse, haawatutele kuulipilduritele appi tõtates neid waenlase kätte sattumisest peastes.
Sündis 25.(13.)09.1895 Pärnumaal Jäärja v Mardisaadu talus. Õppis vallakoolis. Tööline Abja linavabriku ehitusel ning tallmeister Abja-Vanamõisas. I MS ajal 1915–17 1. kaardiväe ratsapolgus vanemallohvitser. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu kuulipildujakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 03.06.1919 Lätis Laudona mõisa all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Virumaal Jõhvi v Kose krjm Kivimäe talu. Oli KL Viru mlv Jõhvi mlvk kompanii pealiku abi, EVL Jõhvi-Puru osak abiesimees ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal märtsist 1949 kolhooside Salme, Koit ja Tammiku tallimees ning põllutööline. Suri 01.06.1982 Kohtla-Järve raj Jõhvi külanõukogus. Maeti Jõhvi kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Juuli-Marie, sünd Uustal (1900–67), lapsed Pärnald-Johannes (1921), Linda-Ellemine (1922), Lembit (1924–2003), Helmi-Koidula (1926), Helga-Verene (1928–2004), Valve (1932) ja Ants. (M.S.)
MÄHAR, Jakob Peetri p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1107/14.09.1920 3 jalawäe kaptenile Jakob MÄHHAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Kosino ja Bubnovo külade waldamisel.
Sündis 08.10.(26.09.)1893 Võrumaal Veriora v Laanetiigi talu pidaja peres. Õppis 1902–05 Pindi küla-, 1905–08 Räpina õigeusu kihelkonna-, 1908–12 Võru linna- ja 1915 Peterhofi 1. lipnikekoolis. I MS ajal novembrist 1914 Preobraženskoje kaardiväepolgus, juunist 1915 lipnikekoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 177. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 11. Siberi kütipolgu nooremohvitser, roodu ja pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai 19.07.1916 põrutada ja 25.01.1917 haavata. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant detsembrist 1916. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 12.11.1918 Verioras KL looja, astus 21.11.1918 3. jalaväepolku, aprillist 1919 6. roodu ülema kt, juulist 1919 7. roodu ning jaanuarist 1920 2. pataljoni ülem. Alamkapten septembrist 1919, kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Pihkva rindel, sai 27.01.1919 Viljandimaal Riidaja mõisa all haavata. Sai autasuks Võrumaal Räpina v Pilliroo talu. Maist 1920 2. roodu nooremohvitser, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 2. roodu nooremohvitser, ühtlasi 1921–22 3. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu juhatuse ja pataljoni kohtu liige. Mais 1922 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pilliroo talu. Oli KL Võru mlv Veriora ja Räpina mlvk ning VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Räpina vallas. Lasti maha 20.04.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Räpina Ristipalo kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Vallaline. (A.K.)
MÄKELÄ, Martti Vihtori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2177/26.03.1920 Sõdurile Martti MÄKELÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.11.1893 Soomes Huittineni vallas väikekoha pidaja peres. Tööline Turu linnas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi all. Maeti Huittineni kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
MÄKI (sünd SOROMÄKI), Matti Tuomase p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2201/26.03.1920 Sõdurile Matti SOROMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.04.1899 Soomes Nivalas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel tööline. Septembris 1978 tunnistati surnuks, surmapäevaks arvati 01.01.1941. (M.S.)
MÄKI, Vilho, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1768/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Wilho MÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
MÄLKÖNEN, Aino (ka Aimo) Juho t, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2705/25.05.1923 Naissõdur Aino MÄLKÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.11.1900 Soomes Viiburi mk Kirvu kihelkonnas, elas Imatras. Soome VS ajal halastajaõena Joutseno, Korvenkylä ja Jänhiäla rindel. Lappeenranta vallutamise ajal lõpetas kuulipildujate kursuse. Pärast sõda Viiburi sõjaväehaiglas õde, siirdus Viiburi KL kirjutajaks. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kuulipilduja komandos, veebruarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompanii 3. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai seljast põrutada, kaotas ühest kõrvast kuulmise. Lahingute järel asus koos rügemendiga Tartusse. Aprillist maini 1919 töötas 2. pataljoni masinakirjutajana, ühtlasi hoolitses oma lipnikust sõbra, jalast haavata saanud Helge Lassila eest. Juunis 1919 pöördus tagasi Soome. Sõjas saadud seljavigastus ei võimaldanud jätkata sõjaväelist karjääri. Oli ühe jäägrikapteni juures lapsehoidja. Lapsehoidmise käigus juhtunud õnnetuse tagajärjel tabas tema jalgu halvatus. Suri 02.07.1920 Viiburis. Maeti Ruokolahti kalmistule. (M.S.)
MÄND, Hugo Jaani p, veltveebel (1919), ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 933/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu weltweeblile Hugo MÄND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes - 27 juunil 1919 a. Riia all ja 14 oktoobril 1919 a. Kalischi klaasiwabriku juures.
Sündis 01.10.(19.09.)1895 Tartumaal Laius-Tähkvere v Reastvere m Pillijaagu talu pidaja peres. Õppis Tähkvere ministeeriumi- ja Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, Riia 3. piirivalvepolgu õppekomandos ning eksternina Tartu õpetajate seminaris. I MS ajal maist 1915 171. tagavarapolgus, juunist 1915 3. Riia piirivalvepolgus, jaanuarist 1916 veebruarini 1918 Läti tagavara kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Leedus, sai 07.05.1915 Vilno all haavata. VS ajal alates 26.11.1918 Tartu maakonna KLis, arvati 03.01.1919 vanemallohvitserina Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu, maist 1919 3. roodu veltveebli kt, detsembrist 1919 8. roodu nooremohvitseri kt, märtsist 1920 6. roodu nooremohvitseri kt, maist 1920 3. roodu nooremohvitser. Veltveebel maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Ohvitseri asetäitja aprillist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaa Avanduse v Välja talu. Oli Laius-Tähkvere VTÜ asutaja ning esimees, VTÜ Väike-Maarja divisjoni Avanduse kompanii rühmapealik, Simuna põllumeeste konvendi ja põllumeeste seltsi esimees, piimaühingu ja kaubatarvitajate ühingu laekur, Avanduse VTÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal septembrist 1941 septembrini 1944 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.11.1944 Avanduse vallas. Suri 07.06.1952 Irkutski obl OzjorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Anne (Anissa), sünd Mettik (1898–1978), tütar Arle (1931). (J.P.)
MÄND, Johannes (sünd Ivan) Mihkli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 25/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 3 batarei kapralile Johannes Mihkli p. MÄND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Gorowezarowa ja Schumilkina külade all.
Sündis 25.(13.)05.1886 Tartumaal Sangaste v Sangaste mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 3. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 9 ratsaluurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmeega Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Oli Tartus kaupmees. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 06.05.1941 Tartus. Maeti Tartu Vana-Peetri kalmistule. Abikaasa Adele-Pauline, esimeses abielus Ballin, sünd Kivistik (1891). (J.P.)
MÄND, Julius Jaani p, reamees (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1146/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Julius MÄND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 märtsil 1919 a. Kolowini küla juures ja 30 märtsil 1919 a. Podawaltsi külas.
Sündis 29.(16.)04.1900 Viljandimaal Pajusi vallas talurentniku peres. Õppis valla- ja 1920–21 Allohvitseride Koolis. VS ajal alates 11.01.1919 2. jalaväepolgu tagavararoodus, samast kuust kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 09.04.1919 Petserimaal Zalesje küla all haavata. Juulis 1920 lähetati Allohvitseride Kooli. Nooremallohvitser detsembrist 1920. Mais 1921 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai VS invaliidina Uue-Põltsamaa v Mällikvere krjm Rehe talu. Edaspidi talunik. Oli Uue-Põltsamaa vallavanema abi, Pajusi ja Põltsamaa VTÜ, Põltsamaa piimaühingu ja munaühingu ning KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk Põltsamaa kompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. II MS ajal 1941–44 Põltsamaa vallavanema abi ja OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 07.12.1945 Rehe talus. Suri 19.05.1950 Komi ANSV RetšLagis. Kenotaaf Põltsamaa kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Olga, sünd Viks (1904–77), lapsed Asta (1925–81), Aino (1927–77) ja Raivo (1945–46). (J.P.)
MÄND, Mihkel Jakobi p, kaugsõidukapten.
VR I/3, nr 1661/14.12.1920 E.K.L. liikmele, kaugesõidu kapten Mihkel Jakobi p. MÄND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.03.(28.02.)1875 Lääne mk Hiiumaal Kõrgesaare v Mardihansu k Tagapere talus. Meremees, alates 1902 elas Emmaste v Harju külas, asus 1918 Tallinna. VS ajal transpordilaeva Vladimir kapten. Sügisel 1918 tõi laevaga Helsingist Tallinna esimesed relvastuse ja sõjavarustuse laadungid. Oli 1925–31 laevade lossimise ettevõtte omanik. KL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 30.04.1931 Tallinnas. Maeti Tallinna Kalamaja Jaani koguduse kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Marie, sünd Paomees (1884–1954), lapsed Osvald (1903), Eleonore (1906), Manivald (1909–43) ja Vilma (1911–93). (M.S.)
MÄND, Oskar Villemi p, reamees (1918), nooremseersant.
VR II/3, nr 79/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Oskar Willemi p. MÄND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Zooru koolimaja juures, oma eeskujuga julgustawalt kaaslaste peale mõjudes, mille tõttu operatsioon wäikeste kaotustega kiirelt lõppes – waenlane kaotas 2 kuulipildujat.
Sündis 05.03.(20.02.)1901 Harjumaal Harku v Tiskre k Hansu talu pidaja ja kaluri peres. Õppis 1910–14 Ranna-Muraste valla- ja 1914–15 Tallinna Aleksandri kõrgemas algkoolis, 1915–21 J. Westholmi gümnaasiumis ja 1921–28 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1921. Saksa ajal 1918 põrandaaluse KL liige. VS ajal alates 17.12.1918 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus, määrati 21.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantroodu, maist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. 1922–35 töötas „Postimehe“ toimetuses, kus oli 1928–29 tegevtoimetaja ja 1929–35 vastutav toimetaja. Ühtlasi 1929–35 vandeadvokaat H. Naarise abi Tartus ja 1935–36 Tallinnas ning 1935–40 „Päevalehe“ tegevtoimetaja ja 1936–37 ajakirja „Vabadussõja Lood“ vastutav toimetaja. Oli Akadeemilise Kooperatiivi asutaja ja esimees, Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi ja J. Westholmi gümnaasiumi vilistlaskogu esimees, Rahvaerakonna ja Rahvusliku Keskerakonna, Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse revisjonikomisjoni, Eesti Ajakirjanike Liidu, Draamateatri nõukogu ja Vanemuise teatri juhatuse ning VRVÜ Tallinna osak liige. Pidas Harku v Rannamõisa m Teelahkme väiketalu. Suvel 1941 varjas end. Oli 1942–44 Eesti Kalurite Keskuse juhataja. Märtsist 1944 EV Rahvuskomitee asutaja ja juhatuse liige, aprillist septembrini 1944 SD poolt vangistatud. Sügisel 1944 põgenes perega Rootsi. Oli 1944–53 ajalehe „Eesti Teataja“ toimetaja, 1953–66 Södra Latini gümnaasiumi arhiivitööline. Eesti Rahvusfondi asutaja, juhatuse liige ja kirjandustoimkonna esimees, Eesti Rahvusnõukogu juhatuse ja väliskomisjoni ning Eesti Kultuuri Koondise juhatuse liige, Vabadusristi Vendade Koondise Rootsis sekretär, EÜSi Stockholmi koondise esimene esimees ja vanematekogu liige. Suri 23.05.1968 Göteborgis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Magda-Helene, sünd Tomason (1902–93), lapsed Malle (1928) ja Vello (1930). (M.S.)
MÄNDMETS (kuni 1936 MÜLLER), Karl-Georg Mihkli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1060/14.12.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl MÜLLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 weebruaril 1919 Nowaja-
Derewnja juures.
Sündis 05.04.(24.03.)1892 Tartumaal Unipiha vallas talupidaja peres. Õppis Kambja kihelkonnakoolis. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 27.01.1919 2. jalaväepolgu 10. roodu jaoülem. Kapral novembrist 1919, nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 5. piirikaitsepataljonis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kambja v Suure-Kambja m Maidla krjm Sillaotsa talu. Oli Kambja Põllumeeste Seltsi liige. Suri 03.10.1943 Tartus. Maeti Kambja kalmistule. Abikaasa Marta-Magdaleene, sünd Teppan (1892–1987), lapsed Aksel (1921–22), Linda (1923, kuni 1936 Elfriede), Leida (1924–73) ja Lembit (1928–56). Vend Peeter-Voldemar Müller langes Vabadussõjas 11.04.1919. (A.K.)
MÄNDOJA (kuni 1940 MERZIN), Karl-Eduard Kaarli p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1369/15.09.1920 Soomusrongide diwiisi välja patarei nr 14 wanemale alamohwitserile Eduard MÄRTSIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 aprillil 1919 a. Smolka küla all.
Sündis 24.(12.)06.1886 Tartumaal Kudina v Luigemetsa talus asuniku peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. Teenis jaanuarist 1908 sõjaväes. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu, sattus vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 23.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, viidi üle suurtükirühma, märtsist 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 2. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 14. Vanemallohvitser märtsist 1919, veltveebel märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Kudina v Kruusamäe talu, müüs selle 1924 ära. Elas seejärel Kudina, hiljem Kuremaa ja Kaarepere vallas ning detsembrist 1936 koos perega Virumaal VRKKs Udriku mõisas. EVL Palamuse osak liige. Töötas 1941–44 Undla vallas metsavahina, oli OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 09.10.1944 Undla v Vidriku talus. Mõisteti novembris 1944 kümneks aastaks vangi, oli Kasahhi NSV Karaganda vangilaagris, vabanes aprillis 1956. Elas Tartus ja Rakvere raj Sagadi lähistel tütre peres. Suri 21.03.1957 Loksa raj Võsu külanõukogus. Maeti Esku kalmistule. Abikaasa Marie-Elisabeth, sünd Baumann (1892–1941), lapsed Selma (1912–81), Alma (1913–96), Ilmar (1921–44, II MS ajal Saksa armees, langes Sinimägedes), Endel (1922, II MS ajal Saksa armees), Ülo (1924, II MS ajal Saksa armees), Laine (1926–58), Lembit (1928–94), Virve (1930–2010), Kaljo (1933–99) ja Vambola (1935–77). (J.P.)
MÄNNIK, August Hansu p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1562/19.10.1920 6 jalawäe polgu alamleitnandile August MÄNNIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Stolbeni mõisa juures.
Sündis 23.(11.)03.1894 Järvamaal Alliku v Oisu mõisas talupoja peres. Lõpetas 1910 Paide linnakooli ning sooritas 1911 rahvakooli õpetaja kutseeksami, 1917 õppis Pihkva lipnikekoolis. I MS ajal alates jaanuarist 1916 2. tagavarapataljoni 3. roodus, juulist 1916 luurajate komandos, siis sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Augustist 1917 262. tagavarapolgu rooduülem. Siirdus Eesti rahvaväkke märtsist 1918. VS ajal alates 28.11.1918 6. jalaväepolgu nooremohvitser, detsembrist 1918 polgu adjutant ja 6. roodu, septembrist 1919 5. roodu ja novembrist 1919 8. roodu ülem ning õpperoodu nooremohvitser, detsembrist 1919 polgukohtu liige, maist 1920 õpperoodu ülem, juulist 1920 4. roodu, septembrist 1920 3. roodu nooremohvitser, septembrist 1920 4. roodu ülem. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant juunist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Kirna v Poaka talu. Seejärel õpetaja Käru algkoolis ja talunik. Oli KL Järva mlv Käru kompanii ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 08.07.1972 Rapla raj Käru külanõukogus. Maeti Käru kalmistule. Teised autasud: KR raudrist (1938). Vallaline. (M.S.)
MÄNNIK, Eduard Mardi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 460/17.08.1920 4 jalawäe polgu 6 roodu reamehele Eduard MÄNNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 nowembril 1919 a. Habolowo ja Sudatsje järwede wahel.
Sündis 20.(08.)02.1894 Narvas. Elas 1918 Virumaal Roela v Aavakannus. I MS ajal 1915–18 teenis nooremallohvitserina 412. Slavjanski jalaväepolgu ratsaluurajate komandos. VS ajal alates 30.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 6. roodus, märtsist 1919 jaoülem, aprillist 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 29.11.1919 Feodorovka küla juures haavata. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Teenis 1928–29 Rakvere garnisoni vahirühma jaoülema abina. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 15.02.1929 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. (M.S.)
MÄNNIK, Elmar-Friedrich Karli p, kapral (1918).
VR II/3, nr 966/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Elmar MÄNNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Starte mõisa all.
Sündis 27.(15.)09.1890 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis. Siirdus 1908 elama Tallinna. I MS ajal 18. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 30.12.1918 kapralina 1. jalaväepolgu 5. roodus, jaanuaris 1919 oli lähetatuna 1. diviisi tagavarapataljonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal, sai 18.12.1919 Narva all Kossari küla juures haavata. Maist 1920 Tallinna tagavarapataljoni 6. vahiroodus, juunist 1920 3. roodus. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tallinnas habemeajajana. Suri 22.11.1926 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule Kaarli koguduse ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja GeR IV kl. Vallaline. (J.P.)
MÄNNIK, Jaan (sünd Joann) Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 822/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamees Jaan Hansu p. MÄNNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Panikowitcshi mõisa juures.
Sündis 10.07.(28.06.)1888 Viljandimaal Lahmuse vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS sündmustes osales jalaväelasena. VS ajal alates 12.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Taevere v Enge m Suurekuuse talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 10.01.1947 Suurekuuse talus. Maeti Suure-Jaani õigeusu kalmistule. Abikaasa Liisa (Elisaveta), sünd Männik (1889–1983), lapsed Ants (1910–44, II MS ajal Saksa armees, jäi Tartu all teadmata kadunuks) ja Saima (Ksenia) (1919–50). (J.P.)
MÄNNIK, Johannes Jaani p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 696/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes Jaani p. MÄNNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla juures.
Sündis 26.(14.)11.1895 Järvamaal Võhmuta v Orina mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus, õpperoodus septembrist 1919. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 24.05.1919 Petserimaal Litovitši küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kuksema, hilisemas Võhmuta vallas Sarapiku talu. VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 31.01.1948 Võhmuta v Sarapiku talus. Maeti Järva-Jaani kalmistule. Abikaasa Marta, sünd Vaino (1903), pojad Heljut (1928–82) ja Hillar (1931). (M.S., J.P.)
MÄNNIK, Otto Madli p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 333/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Otto Madli p. MÄNNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 22 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka juures ja 12–14 ja 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 02.04.(21.03.)1888 Pärnumaal Vana-Vändra v Saardaru talus. Õppis Pumbioja valla- ja Tori kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 271. tagavarapataljonis. VS ajal alates 24.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus, aprillis 1919 kuulipildujate komandos, mais 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate komando rühmaülem. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel pidas Uue-Vändra v Piista-Aru talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal elas Pärnu raj Aluste kn Piista-Aru talus ja töötas Vändra 1. Mai kolhoosi farmijuhatajana. Suri 20.06.1963 Suure-Jaanis. Maeti Vändra kalmistule. Vallaline. (A.K.)
MÄNNIK, Villem Märdi p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 1519/13.10.1920 Sõjawäe Intendandi Walitsuse majanduse osakonna ülemale, leitnant Willem Märdi p. MÄNNIK’ule, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)03.1886 Viljandimaal Viljandi v Vardja k Laane-Suki talu pidaja peres. Õppis 1894–97 Viljandi Kutsari valla-, 1897–1900 Viljandi kihelkonna-, 1900–02 Viljandi linna- ja 1902–07 Gorõ-Goretski põllutöökeskkoolis ning 1908–10 Bonn-Poppelsdorfi põllumajanduse akadeemias. Oli 1912–14 Novgorodi kubermangus maaparanduse ja sooharimise vaneminstruktor. Teenis 1910–11 vabatahtlikult 179. Ust-Dvinski jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1911. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 67. diviisi vooriadjutant. VS ajal alates 06.12.1918 varustusvalitsuse toitlusjsk ülema abi, aprillist 1919 intendantuuri osak ülema abi, detsembrist 1919 sõjaväe intendandi abi, jaanuarist 1920 sõjaväe intendandi valitsuse majandusosak ülem. Leitnant märtsist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sügisest 1920 Eesti Aleksandri põllutöökeskkooli õpetaja ning 1926–41 juhataja. Oli Eesti Sooparanduse Seltsi auliige ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim küüditas ta 13.06.1941 Olustverest. Suri 24.09.1943 Tomski obl Tšainski raj Kolominskie Grivõs. Kenotaaf Viljandi Vanal kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT IV kl (1938), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Erika-Alice, sünd Oskar (1894–1971, Naiskodukaitse esinaine 1937–40, arreteeriti 1941, vabanes 1956). (J.P.)
MÄNNISTE (kuni 1936 MIKKOV), August Karli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 762/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 wabatahtlikule August Karli p. MIKKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 07.01.1894 (26.12.1893) Läänemaal Piirsalu vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 1. eskadronis, alates 12.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, märtsist 1919 rongi 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 09.01.1919 Tapal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Detsembrist 1936 augustini 1944 tööline Tallinnas Raudtee Peatehastes. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal ehitustööline. Suri 11.10.1975 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Helene-Alide, sünd Mustkivi (1898–1978), poeg Gunnar (1926–31). (M.S., J.P.)
MÄRKSA (MÄRSKA), Teodor vt DELAGARDE, Theodore Antoni p.
MÄRTSIN, Eduard vt MÄNDOJA, Karl-Eduard Kaarli p.
MÄRTSON, Jaan Jüri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 770/24.08.1920 Soomusauto „Kalewipoeg“ nooremale alamohwitserile Jaan MÄRTSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 augustil 1919 a. Wassiljewi küla juures.
Sündis 28.(16.)03.1884 Viljandimaal Vana-Tänassilma v Rebaste karjamõisa töölise peres. Õppis Vana-Tänassilma valla-, Viljandi kihelkonna- ja Viljandi linnakoolis. I MS ajal 1917–18 suurtükiväes. Töötas 1918 Koorküla mõisas mehaanikuna. VS ajal alates detsembrist 1918 6. jalaväepolgus, sattus Taagepera mõisas Punaarmee kätte vangi, kuid saadeti koju Koorküla valda. Jaanuaris 1919 astus taas 6. jalaväepolku, veebruarist 1919 suurtükiväe tagavarapatareis, samast kuust 2. suurtükiväepolgu 1. patareis, märtsist 1919 soomusautode 1. rühmas soomusauto Kalevipoeg ülema abi. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Valgamaal Tõlliste v Kuuste talu, ostis 1932 lisaks samas vallas Lepiku talu. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.04.1941 Kuuste talus. Lasti maha 07.02.1942 Mordva ANSV Saranskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR IV kl (1919). Abikaasa Johanna, sünd Schultsenberg (1891–1940), lapsed Anna (1916–17), Maria (1916–17), Jaan (1920), Arnold (1922–23), Johannes (1924), Osvald (1928–33) ja Hans (1930–94). (J.P.)
MÄTAS, Jaan Hansu p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1473/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Jaan MÄTTAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Stemperi küla juures.
Sündis 25.(13.)08.1895 Viljandimaal Vana-Suislepa v Kivilõppe k Retsniku talu rentniku peres. Õppis Paabo vallakoolis. VS ajal alates 15.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodus, jaanuarist 1919 kuulipildujate komandos, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Diviisi ülema käsutuses, oktoobrist 1919 märtsini 1920. 1. jalaväepolgu õppekomandos. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Uue-Suislepa v Viinamäe talu. Seejärel talunik, kuni 1930 talu ära müüs. Oli KL Sakalamaa mlv Tarvastu mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. II MS ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.04.1945 Viinamäe talus. Mõisteti augustis 1945 15 aastaks vangi, oli Krasnojarski kr SibLagis, vabanes detsembris 1955. Elas Tallinnas. Suri 09.10.1966 Tallinnas. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Helmi-Amalie, sünd Loorberg (1912–92), lapsed Kaljo (1932–2006) ja Tiiu (1938–47). (J.P.)
MÄTLIK (kuni 1938 BELIALS), Arnold-Ervin August-Eduardi p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 892/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitjale Arnold Augusti p. BELIALS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2 aprillil 1919 a. Suur-Beresnjuki küla juures ja 16 juulil 1919 a. Keebi jõe ääres.
Sündis 07.05.(25.04.)1892 Virumaal Pandivere vallas. Õppis Paide linnakoolis. I MS ajal augustist 1914 329. Eestimaa družiinas, maist 1916 423. Luuga jalaväepolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 21.12.1918 Kalevlaste Maleva reservis, jaanuarist 1919 2. roodus rühmavanem ja juunist 1919 3. roodu nooremohvitseri kt. Nooremallohvitser aprillist 1919, vanemallohvitser juunist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 16.07.1919 Kebi jõe juures haavata. Aprillist 1920 2. roodu, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Rakke v Liigvalla mõisast eraldatud talu. EVL Türi osak kirjatoimetaja, VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 09.07.1945 Rakke vallas, mõisteti detsembris 1946 kümneks aastaks vangi. Suri 18.04.1951 Mordva ANSV DubravLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Olga, sünd Raholla (1901–28). Teine abikaasa Eva-Rosalie-Mathilde, sünd Rinneberg (1911), lahutati 1934, poeg Volfram (1932–32). Kolmas abikaasa Anna-Karoline, sünd Lihten (1907). (M.S., J.P.)
MØLLER, Jenny, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2448/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Jenny MÖLLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
MØLLER, Signe, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2444/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Signe MÖLLER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
MÖLLERSON, Johannes vt AASMA, Juhan Jaani p.
MÖLLERSON, Rudolph-Alexander Johanni p, nooremleitnant (1920).
VR I/3, nr 2609/02.11.1921 Laewastiku wanemale insener-elektrikule, noorem-leitnant Rudolf Johani p. MÖLLERSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.08.(27.07.)1892 Tartus. Õppis 1900–08 Tartu reaalkoolis, 1909 Pihkva reaalkoolis ja 1909–14 Saksamaal Braunschweigi tehnikaülikooli masinaehitusosakonnas. Töötas mitmes ettevõttes Saksamaal ja Šveitsis, Vene-Balti laevatehases Tallinnas, Volta masinavabrikus ja Petrogradi vabrikuvalitsuses. VS ajal alates 01.02.1919 merejõudude tehnika ja varustusameti masina asjanduse juhataja, juulist 1919 merejõudude staabi käsundusohvitser ja sideohvitser Briti laevastiku juures. Ohvitseri asetäitja septembrist 1919, nooremleitnant jaanuarist 1920. Veebruarist 1920 Briti sõjaväelise missiooni juures, ühtlasi peaministri käsutuses ning kaubandus-tööstusministeeriumi esindajana Soomes Eesti messi osak juht. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel välisministeeriumi administratiivosak juhataja, maist 1921 Londoni saatkonna 2. sekretär-asekonsul, jaanuarist 1923 1. sekretär, aprillist 1925 peakonsul, maist 1931 Tallinnas välisministeeriumi administratiivosak direktor, aprillist 1933 Leningradi peakonsulaadi peakonsul, oktoobrist 1934 Tallinnas välisministeeriumi poliitilise osak direktor, septembrist 1936 Pariisi saatkonna nõunik, detsembrist 1937 saadik Helsingis, novembrist 1939 saadik Berliinis, ühtlasi maist 1940 Haagis. Oli 1922–30 Londoni Eesti Seltsi abiesimees ning Pariisi Eesti Seltsi ja Helsingi Eesti Seltsi liige. Augustis 1940 vabastati ametist. Suri 08.10.1940 Berliinis. Nimi tahvlil välisministeeriumis Tallinnas. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR II/I (1932), KR II kl (1936) ning Soome VRO I ja II kl. Abikaasa Henriette-Auguste-Marie, sünd Remmert (1897–1975). (J.P.).
MÖLTER, Theodor Olga-Marie p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 836/01.09.1920 Sakala partisanide polgu wanemale alamohwitserile Teodor Olga p. MÖLTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Nikolski küla all.
Sündis 01.12.(19.11.)1898 Viljandimaal Soosaare vallas taluteenija peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus, veebruaris 1918 päästis koos kaaslastega Võisiku vallakassa põgenevate enamlaste käest. VS ajal detsembrist 1918 Kolga-Jaani KL salga juht, 07.01.1919 viidi üle Viljandi vabatahtlike pataljoni, samast kuust Viljandi kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni rühmaülem. Vanemallohvitser juunist 1919, veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 Sakala partisanide polgu tööroodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Võisiku m Väljaotsa talu. Oli talunik. Müüs 1938 talu ära ja ostis Võisiku v Odiste külas Solli talu, kus pidas tõukarja. Oli Vana-Põltsamaa vallavolikogu liige, KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk Vana-Põltsamaa 1. kompanii pealiku abi ja Kolga-Jaani mlvk õppepealik, 1933–34 EVL Kolga-Jaani osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.12.1940 Võisiku v Solli talus. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Kenotaaf Viljandi Vanal kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Vilhelmine, sünd Teder (1906–94, küüditati 1941, vabanes 1958), poeg Uno (1930, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
MÜHLBACH, Joosep vt MAISMA, Juhan Jakobi p.
MÜHLBERG, Aleksander-Eduard Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 456/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Aleksander MÜHLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Witinka küla juures.
Sündis 26.(14.)07.1892 Virumaal Neeruti vallas. Õppis kihelkonnakoolis. VS ajal alates 17.05.1919 4. jalaväepolgu 3. roodus, augustist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Suri 26.12.1919 Virumaal Vaivaras 1. diviisi nakkushaiguste vastu võitlemise lendsalga haiglas tüüfusse. Maeti Kadrina kalmistule. Nimi Kadrina sambal. Abikaasa Lena-Marie, sünd Mühlberg (1887–1918), tütar Helene-Marie
(1918–18). (M.S.)
MÜHLVERK, Paul-Ferdinand Rudolfi p, kapten (1919).
VR I/3, nr 428/25.08.1920 2 Kindluse Raske suurtükiwäe diwisjoni 1 patarei ülemale, kapten Paul Rudolfi p. MÜLWERK’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 09.06.(28.05.)1887 Tallinnas telegrafisti peres. Õppis 1896–1907 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1907–14 Peterburi teedeinseneride instituudis, 1914–15 Konstantini suurtükiväekoolis ja 1923–24 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal detsembrist 1914 sõjakoolis. Lipnik juunist 1915. Nooremohvitser 106. suurtükiväedivisjonis, 120. suurtükiväedivisjonis ja 120. suurtükiväe brigaadis. Alamleitnant vanusega detsembrist 1914, leitnant vanusega septembrist 1916, alamkapten vanusega septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, veebruarist augustini 1918 sõjavangis Saksamaal. Õpetaja Tallinna linna 1. tütarlaste gümnaasiumis. VS ajal alates 29.12.1918 1. suurtükiväepolgus, jaanuarist 1919 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 1. patarei ülem, augustist 1919 kindlusepatarei nr 5 ülem. Kapten detsembrist 1919. Veebruarist 1920 3. kindluse raskesuurtükiväedivisjoni ülema kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli tehnika- ja kaubandusbüroo tehniline juhataja, jaanuarist aprillini 1923 Tallinna linna saksa tütarlaste gümnaasiumi õpetaja, maist 1923 rahaministeeriumi kinnisvarade hindamise ameti noorem hoonetehindaja, oktoobrist 1923 otsekoheste maksude peavalitsuse vanemhindaja, juulist 1929 põllutööministeeriumi katastri ja maakorralduse osak katastriameti hindaja, septembrist 1929 samas vanemhindaja, veebruaris 1940 vabastati teenistusest. Alates 1932 KL Tallinna mlv suurtükiväe divisjoni patarei nr 3 pealik ja 1937–40 maleva suurtükiväe rügemendi Viimsi merekindluste divisjoni Lepneeme patarei nr 8 pealik, VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale, elas sõja ajal koos abikaasaga Wernecki lossis Mainfrankenis. Suri 09.04.1955 Lääne-Saksamaal Werneckis. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning GeR IV kl. Abikaasa Ingeborg-Elisabeth, sünd Steinberg (1901). (J.P.)
MÜLLER, Karl vt MÄNDMETS, Karl-Georg Mihkli p.
MÜLLER, Karl-Emil-Hans Hermann-Theodor-Kaspari p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1606/14.12.1920 Kitsaroopalise soomusrongi ohwitseri asetäitjale Karl MÜLLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 oktoobril 1919 a. Popow-Krestõi küla waldamisel.
Sündis 02.10.(19.09.)1901 Pärnus praakeri peres. Elas 1918 Tallinnas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis ja 2. reaalkoolis. VS ajal alates 21.11.1918 Tallinna KL liige, detsembrist 1918 Meredessantpataljonis, märtsis 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 4, aprillist 1919 kr sr nr 2 kuulipildujate komandos, detsembrist 1919 komando ohvitseri kt. Kapral novembrist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru- ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 21.07.1919 Pihkva all Fomkino küla juures haavata. Maist 1920 kr sr nr 1 2. roodu, augustist 1920 kuulipildujate komando ja aprillist 1921 tehnika ja sapöörikomando nooremohvitser. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Teenis aurikul Kajak madrusena, märtsis 1926 põgenes USAs Miami sadamas laevalt. Saatus teadmata. (A.K.)
MÜLLER, Nikolai-Aleksander Eduardi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 34/21.02.1920 1 Ratsawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleks Eduardi p. MILLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luuramisekäigul 28 weebruaril 1919 a., kolmekesi waenlase posti peale tormates. Post põgenes, täiesti korras kuulipildujat ja püssa maha jättes. (Täpsustus: märtsis 1923 riigikantselei parandas diplomi, kirjutades perekonnanimeks MÜLLER. – J.P.)
Sündis 07.12.(25.11.)1896 Paides. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 2. ja 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 29.05.1919 haavata. Märtsis 1920 viidi üle Tankide Pataljoni. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Võhmuta v Karinu m Kullamäe talu, müüs selle 1925 ära. Talunik, seejärel Paides ja Pärnus autojuht. Läks 04.05.1929 Rakkes vabasurma. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Abikaasa Hilda, sünd Maiste (1900), lahutati 1929, tütar Mercedes-Linda (1923). (M.S., J.P.)
MÜLLERSON (sünd MÖLLERSON), Elmar Aleksandri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1074/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Elmar MÜLLERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 aprillil 1919 a. Rogowa-Gora, 5 aprillil 1919 a. Sõrkmätkino ja 23 aprillil 1919 a. Tõlwa külade waldamisel.
Sündis 05.11.(24.10.)1897 Tartumaal Kudina vallas möldri peres. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 28.01.1919 vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 Tartu vangilaagri ülema käsutuses. Pidas Kudina v Rahiveres Järve talu. Nõukogude ajal Palamuse kn Kevade kolhoosi liige. Suri 15.02.1972 Jõgeval õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Palamuse kalmistule. Abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Pek (1885–1993), tütar Asta. (M.S., J.P.)
MÜLLERSON (sünd MILLERSON), Juhan Peteri p, arst (1897).
VR I/2, nr 495/25.08.1920 2 Tartu sõjawäe haigemaja ülemarstile, Dr. Johan Peetri p. MÜLLERSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaarkorralduste loomise töös.
Sündis 06.07.(24.06.)1870 Võrumaal Urvaste khk Visela k Jakkabi (Jakobi) talus, mis kuulus Tartumaa Restu valla koosseisu. Õppis Restu valla- ja Urvaste kihelkonnakoolis, 1887–92 Tartu gümnaasiumis ja 1892–97 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1896 EÜSi liige, siirdus 1907 korp! Fraternitas Esticasse. Töötas 1898–1903 Karula jaoskonnas arstina ning 1903–41 (vaheaegadega) Valga kooli- ja linnaarstina. I MS ajal maist 1917 märtsini 1918 vanemarst 54. Punase Risti nakkushaiguste laatsaretis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Tallinna sõjaväehaigla nooremordinaator, aprillist 1919 2. Tartu sõjaväehaigla ülemarst. Mais 1920 lähetati 1. Tartu sõjaväehaigla juurde, juulist 1920 Soomusrongide Diviisi, hiljem brigaadi arst, veebruarist 1921 vanemarst. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Märtsist 1921 augustini 1922 Valga linnapea, 1941–42 Valga linnahaigla juhataja. Oli 1914–18 ja 1929–40 Valga Säde seltsi esimees, Valga VTÜ esimees, Eesti tuletõrje korpuse Valgamaa brigaadi pealik, Valga Arstide Seltsi juhatuse, KL Valgamaa mlv Valga mlvk, Tartu VTÜ ja VRVÜ Valga osak liige. Suri 10.11.1942 Valgas. Maeti Valga Jaani koguduse kalmistule Vabaduse tänava ääres, 1960ndatel kalmistu likvideeriti, maeti ümber Urvaste kalmistule. Teised autasud: EPR II/I (1934), VT III kl (1938) ja Vene StO III kl. Abikaasa Emma-Julie, sünd Lohk (1890), lahutatud 1922. (J.P.)
MÜLLERSTEIN, Mihhail vt MULLART, Michail-Johann Mardi p.
MÜÜR, Paul Hansu p, lipnik (1917), Punaarmee leitnant (1943).
VR II/3, nr 978/01.09.1920 1 jalawäe polgu lipnikule Paul MÜÜR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Starte küla valdamisel.
Sündis 14.(02.)10.1897 Moskvas kontoriametniku peres, mõne aasta pärast asuti elama Viljandimaa Vana-Põltsamaa valda. Õppis 1908–09 Põltsamaa õigeusu kiriku-, 1909–12 Põltsamaa alg-, 1912–14 Põltsamaa kihelkonna- ja 1915–16 Eesti Aleksandri kõrgemas põllutöökoolis Kõo mõisas, 1917 4. Kiievi lipnikekoolis ning 1918 ja 1920–22 Põltsamaa reaalgümnaasiumis ning 1922–27 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. EÜSi liige alates 1924. I MS ajal alates juunist 1916 172. tagavarapolgus Soomes, septembrist 1917 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1917. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.12.1918 1. jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1919 16. roodu nooremohvitser, lähetatuna jaanuaris 1919 1. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 4. roodus, aprillist 1919 5. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal, sai kahel korral – 17.02.1919 ja 23.07.1919 – haavata, neist esimesel korral Narva all Ilkino küla juures. Septembris 1919 arvati ohvitseride reservi. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kuni kõrgkooli lõpuni. Pidas Vana-Põltsamaa v Kamari krjm Pärdi talu, alates novembrist 1925 Tallinnas Eesti Panga raamatupidaja. Oli 1933–40 KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Augustist 1940 NSVL riigipanga Eesti kontori statistik ja vanemraamatupidaja. Augustis 1941 võeti Punaarmeesse, viidi Leningradi, haigestus ja paigutati Vologda hospidali. Novembrist 1941 töökolonni nr 1314 rühmaülem, veebruarist 1942 363. tagavaralaskurpolgu roodu ülema abi, märtsist 1942 249. Eesti laskurdiviisi 921. laskurpolgu transpordiroodu ülema asetäitja, augustist 1942 7. Eesti laskurdiviisi 27. laskurpolgu ja detsembrist 1942 1. tagavarapolgu rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Velikije Luki all. Punaarmee leitnant märtsist 1943. Maist 1943 1. üksiku tagavarapolgu reservohvitser. Sügisest 1944 maini 1946 Viljandimaa sõjakomissariaadi sõjalise väljaõppe instruktor, novembrist 1946 septembrini 1948 Vana-Võidu tehnikumi sõjalise õpetaja, ühtlasi veebruarini 1948 Põltsamaa keskkooli sõjalise õpetaja ja õppealajuhataja, novembrist 1951 Põltsamaa vabrikukooli nr 28 majandusdirektor. Elas Pärdi talus, hiljem Põltsamaal ning viimaks Tallinnas. Suri 17.10.1983 Tallinnas Merivälja pansionaadis. Maeti Põltsamaale. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Adele, sünd Mattisen (1900–73), poeg Heiki (1932–96, Tartu ülikooli professor, majandusteadlane). (J.P.)
MÜÜRIK, Aleksander Mihkli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1333/15.09.1920 4 jalawäe polgu kapralile Alexander MÜÜRIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 nowembril 1919 a. Nowo Kusemkino külas.
Sündis 29.(17.)11.1888 Virumaal Uhtna vallas. Õppis vallakoolis. Teenis 1911–18 8. kütipolgus, 722. jalaväe- ja 22. Nižni Novgorodi jalaväepolgus, kapral. VS ajal alates 08.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, arvati 15.02.1919 4. jalaväepolgu 2. roodu ja kuulipildujate komandosse, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus rühmaülem. Vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pada v Varudi m Tiigi talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 19.03.1936 Pada v Tiigi talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Luise-Henriette, sünd Padik (1895–1976). (M.S.)
MYKKÄNEN, Sulo Arvi Taavi p, Soome reamees (1919), nooremseersant.
VR II/3, nr 2134/26.03.1920 Sõdurile Sulo MYKKÄNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.07.1897 Soomes Kotkas. Õppis algkoolis. Soome VS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1919 oktoobrini 1920 teenis Salmi piirivalves. Seejärel raamatuköitja. Oli Viiburi KL soomusüksuse liige. Talvesõjas alates veebruarist 1940 223. soomustõrje üksuse suurtükiülem. Võttis osa Säkkijärvi ja Vilajoki lahinguist, kus sai 12.03.1940 haavata. Jätkusõjas 45. jalaväerügemendi 11. kompaniis, millega osales lahinguis, sai 03.08.1941 Ylämaal rünnakuetapil haavata. Suri 05.08.1941 Kuusankoskis. Maeti Hamina kangelaskalmistule. (M.S.)
MYKKÄNEN, Väinö Paavo Taavetti p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1780/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Wäinö MYKKÄNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.06.1897 Soomes Haukivuoris, elas Kuopios. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 20.07.1935 Tamperes. Maeti Tampere kalmistule. (M.S.)
MYLLYLÄ, Juho Jaakko, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2036/14.05.1920 Direktor Hannes MYLLYLÄ’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 26.07.1881 Soomes Kärsämäki vallas. Oli Koulutarpeiden Keskusliike OY direktor. VS ajal tegutses EAP propaganda toimkonnas. Suri 28.09.1942 Helsingis. (M.S.)
MYSZKOWSKI, Aleksander Zygmunt Edmundi p, Poola kolonel (1929).
VR I/3, nr 3042/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis alam-polkovnik Aleksander MYSZKOWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.02.1892 Poolas Petrokovi kub Będzini mk Myszkowices. Õppis Liège’is ja Zürichis, 1921–22 Varssavi kõrgemas sõjakoolis. I MS ajal teenis Austria-Ungari armees Poola Leegioni 5. jalaväerügemendis. Osales lahingutes Vene vägede vastu, sai haavata. Lipnik juulist 1915, alamleitnant aprillist 1916, leitnant novembrist 1916. Juulis 1917 liitus Saksamaale alluvate Poola relvajõududega, novembrist 1917 juulini 1918 jalaväeohvitseride kursuste C klassi komandant Ostrów Mazowieckas. Kapten oktoobrist 1918. Novembrist 1918 Poola armee kindralstaabi 2. osak ida sektsiooni ülem. Major juunist 1919. VS ajal 1919–20 Poola sõjaväe sideohvitser Eestis ja Lätis ning 1920 sõjaväe atašee Riias. Kolonelleitnant 1922, kolonel 1929. Alates 1922 19. diviisi staabi ülem, 1923 sõjakooli õppejõud, 1924 32. jalaväerügemendi staabiülem, 1928 inspektor armee staabis Vilnos, 1931 16. jalaväerügemendi ülem, 1931 7. diviisi ülema abi, veebruarist 1935 13. diviisi ülem, 1938 Toruńi 8. sõjaväeringkonna ülema abi. II MS ajal septembrist 1939 Pomorze armee etapi ülema abi ning alates 11.09.1939 Poznańi ja Pomorze armee etapi ülem. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sattus 20.11.1939 vangi, oli Murnau vangilaagris, USA väed vabastasid ta 29.04.1945. Siirdus Prantsusmaale, elas Nice’is ja Pariisis, asus Brasiiliasse, kus töötas administraatorina. Suri 10.04.1956 Brasiilias Mato Grossos. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Poola VM V kl, PR IV kl, VR ja IR. (J.P.)
NAARIS, Jaan Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 754/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 wabatahtlikule Jaan NAARIS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a.
Sündis 04.05.(22.04.)1895 Volmari mk Laatre v Vaida talu pidaja ja kaupmehe peres. Õppis 1903–05 Laatre ministeeriumikoolis, 1905–13 Pärnu gümnaasiumis ja 1913–16 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud). Oli Pärnu gümnaasiumi õpilasühingu Taim ja Riia EÜSi liige. Töötas 1916–18 Tallinna Linnapangas, seejärel Balti Päästeseltsis raamatupidajana ning kaubandusministeeriumi mereosak sekretärina. Septembris 1917 oli üks Tallinna OK moodustajaist. Kevadel 1918 kuller Petrogradi ja Tallinna vahel. Saksa ajal OK juhatuse liige ja kirjatoimetaja ning põrandaaluse Eesti KL loojaid, novembrist 1918 Eesti KL juhatuse liige ning tegev SPS Kalevis, üks Kalevlaste Maleva loomise algataja. VS ajal detsembris 1918 korraldas laiarööpmelise soomusrongi nr 2 varustamist, läks 12.12.1918 vabatahtlikult rindele. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 29.12.1918 Järvamaal Lehtse jaama lähistel Anne mõisa all raskelt haavata. Suri 15.01.1919 Tallinnas Greiffenhageni haiglas. Maeti Halliste kalmistule. Nimi Halliste sambal ja tahvlil Tartus ÜS Liivika majas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
NAARITS (kuni 1937 NARTS), Kaarel Mihkli p, leitnant (1919), major (1935).
VR I/3, nr 3006/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 4. jalaväepolgu kapten Karl NARITS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, olles polgu sidekomando ülemaks ning juhtides suure eduga kogu Vabadussõja aja nii et polgul kogu aeg telefoniühendus kindel oli.
Sündis 27.(15.)09.1893 Järvamaal Türi-Alliku v Tori m Reinu talu pidaja peres. Õppis Paide linnakoolis, 1917 2. Žitomiri lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1931 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal oktoobrist 1914 249. tagavarapataljonis, maist 1916 3. sapööripataljonis, oktoobrist 1916 6. Liibavi jalaväepolgus, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 259. tagavarapolgu 14. roodus, septembrist 1917 502. jalaväepolgu 12. roodus ja novembrist 1917 122. diviisi inseneriroodus. Jaanuarist 1918 4. Eesti polgu 12. roodus ning veebruarist aprillini 1918 10. roodus. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodu ja sidemeeskonna nooremohvitser, detsembrist 1918 polgu sidekomando ülem, oktoobrist 1919 ühtlasi Narva garnisoni sideülem. Leitnant novembrist 1919. Juulist 1921 5. jalaväepolgu sidekomando ülem, augustist 1921 polgu ja Rakvere garnisoni ülema adjutant, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni adjutant, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi adjutant, aprillist 1926 rügemendi 2. laskurkompanii ülem, aprillist 1928 rügemendi 5. pataljoni ülema kt ja rügemendi adjutant, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni adjutant, maist 1933 pataljoni 2. kompanii ülem, aprillist 1934 pataljoni adjutant. Oli 1928–34 5. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu esimees. Oktoobrist 1934 KL Lääne mlv vaneminstruktor, maist 1936 pealiku ajutine kt, oktoobrist 1938 taas vaneminstruktor. Kapten 1924. Major 1935. Jaanuaris 1940 vabastati teenistusest. Suvel 1941 metsavend. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, elas Augsburgis Haunstetteni põgenikelaagris, hiljem teenis USA armee juures 8090.Eesti töökompaniis Frankfurdis, veebruaris 1950 siirdus USAsse. Oli Portlandi Võitlejate Ühingu asutaja ja Portlandi Eesti Vabadusvõitlejate Koondise esimees, Portlandi Eesti koguduse nõukogu esimees. Suri 03.01.1966 Oregoni osariigis Portlandis. Maeti Portlandi River View kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Linda, sünd Luht (1902–76). (J.P.)
NAASKEL, Aleksander-Leopold Andrese p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 521/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Aleksander NAASKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12, 13, 14 ja 15 juulil 1919 a. Malaja Fomkina küla juures.
Sündis 26.(14.)04.1890 Virumaal Unukse vallas. Õppis Malla-Iila vallakoolis. I MS ajal 1915–17 2. kaardiväe kütipolgus, 1917–18 4. Eesti polgus. VS ajal alates 15.12.1918 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, novembrist 1919 2. pataljoni kuulipildujate komando rühmaülem, detsembrist 1919 1. pataljoni kuulipildujate komandos, jaanuarist 1920 roodu varahoidja. Kapral ja nooremallohvitser oktoobrist 1919, vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Õppis Rakveres fotograafiat ja töötas Lüganusel päevapiltnikuna. Juunist 1926 aprillini 1928 piirivalve Narva jsk Komarovka raj kordoni valvur. Seejärel elas Narvas, hiljem pidas Virumaal Kunda-Malla vallas talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 08.11.1938 Kuura talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Miina, sünd Tarum (1899). (M.S., J.P.)
NAELASTE (kuni 1935 NANELSON), Jüri Jaagu p, 1. järgu madrus (1918).
VR II/3, nr 210/05.03.1920 S/l „Lembit“ 1 kassi madrusele Jüri Jaagu p. NANNELSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Saaremaal Upa küla all dessandis olles.
Sündis 23.(11.)07.1895 Viljandimaal Vastemõisa v Taarina talu pidaja peres. Õppis kohalikus valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal ristleja Rjurik madrus. VS ajal alates 12.12.1918 suurtükilaeva Lembit 1. järgu madrus. Osales kõigis laeva operatsioonides ja dessantides Soome ja Liivi lahel ning Saaremaa mässu mahasurumises. Märtsist 1920 laeva reavanem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Taarina talu. Oli IL, Põllumeeste Kogude, EVL ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suvel 1941 metsavend. Saksa ajal OK liige. Pidas Taarina talu märtsini 1949, seejärel Võitleja kolhoosi tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 22.02.1950 Taarina talus. Mais 1950 mõisteti 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes augustis 1956. Seejärel elas Tartu raj Kobratu külas, alates 1976 Vedu külas. Töötas Tuleviku kolhoosis öövahi ja hobusemehena. Osales VR päeval 26.11.1988 Varal. Suri 07.05.1990 Tartu raj Tartu kn Vedu külas. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Meta, sünd Sulg (1902–84), lapsed Asta (1926) ja Harri (sünd Harvi, 1930–2009). (J.P.)
NAISTEM (sünd NAESTEM), Voldemar Märdi p, nooremallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 900/01.09.1920 Scouts polgu nooremale alamohwitserile Woldemar NAESTEM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juulil 1919 a. Jarzewa-Baschewa all.
Sündis 14.(02.)10.1897 Viljandimaal Kärstna v Ärma talu töölise peres. Õppis Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal 1916–18 ratsaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata. VS ajal alates 13.04.1919 Scouts pataljoni tagavara company’s, juunist 1919 E company’s, juulist 1919 jaoülem, jaanuarist 1920 Scouts polgu 4. roodu rühmaülem. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 3. roodu veltveebli kt. Vanemallohvitser märtsist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Seejärel pidas Kärstna m Võidu talu. Oli Kärstna vallavolikogu liige ja vallavanem, Kärstna rahvahariduse seltsi Kiir juhatuse ja näitetrupi liige, Kärstna VTÜ ja Tagamõisa masinatarvitajate ühingu juhatuse, Kärstna piimaühisuse, KL Sakalamaa mlv Tarvastu mlvk Kärstna üksikrühma ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige, osales Nõukogude diversantide püüdmises, ehitas suvel 1944 Võrtsjärve rajoonis kaitserajatisi. Nõukogude võim arreteeris ta 21.06.1945 Võidu talus. Oktoobris 1945 mõisteti 15 aastaks vangi, oli Vologda ja Vorkuta laagris, alates 1955 Kostroma obl invaliididelaagris, vabanes mais 1956. Seejärel elas Võidu talus, töötas kolhoosis põllubrigadirina. Suri 24.02.1979 Viljandi raj Tarvastu kn Võidu talus. Maeti Helme kalmistule. Nimi tahvlil Võidu talu seinal. Abikaasa Õilme, sünd Kustavus (1905), tütred Helgi (1934) ja Juta (1936). (J.P.)
NAPIER, Laurence Egerton Scott Francis Horatio p, Briti vanemleitnant.
VR I/3, nr 2421/26.03.1920 Leitnant Laurence Egerton Scott NAPIER’ile, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 13.02.1896. VS ajal võttis Briti mereväes osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatri CMB 24A komandörina Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises. Tema torpeedokaater lasti rünnakul põhja ning ta ise võeti haavatuna miiniristleja Gavril pardale. Peeti kinni Špalernaja vanglas Petrogradis ja vangilaagriks muudetud Andronikovi kloostris Moskvas. Vabastati aprillis 1920, siirdus Inglismaale. Suri 19.08.1969. Teised autasud: Briti VTO. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
NARITS, Karl vt NAARITS, Kaarel Mihkli p.
NASKA, Johannes Madise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 529/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Johannes Madise p. NASKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Pihkwa all Sediste küla waldamisel.
Sündis 21.(09.)08.1896 Virumaal Porkuni v Piisupi külas talupidaja peres. Õppis Uudeküla valla- ja Nõmmküla ministeeriumikoolis. I MS ajal 1914–18 vabatahtlikult 18. Siberi kütipolgus kuulipildur ja 4. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai põrutada. Töötas lihunikuna. VS ajal alates 27.01.1919 5. jalaväepolgu 1. roodus, märtsist 1919 luurekomandos. Kapral aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai septembris 1919 Uue-Irboska juures ja 23.10.1919 Vana-Irboska all haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Nõmmküla v Järvajõe m Salu talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal põllutööline Tamsalu kn Põdrangu sovhoosis. Suri 08.08.1974 Tapal. Maeti Väike-Maarja Vanale kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Sakur (1899–1973), lapsed Rahuleid (1926–2003) ja Lehte (1930–91). (M.S.)
NAUMANN, Jaan Juhani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 994/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jaan NAUMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 detsembril 1919 a. Kriuscha küla all.
Sündis 13.(01.)02.1892 Läänemaal Kasari v Keskküla m Uustalu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Teenis 330. Eestimaa družiinas, kaardiväe Grenaderipolgus, 4. Petrogradi družiinas, 423. Luuga jalaväepolgus ja 3. Eesti polgus. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 15.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, märtsist 1919 rühmaülem. Aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kirbla, endise Kasari v Uustalu talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal elas Keskküla k Kruusimäe talus, oli kolhoosi Uus Kasari põllutööline. Suri 25.12.1963 Lihulas. Maeti Kirbla kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Erikson (1899–1983), tütar Linda (1938). (M.S.)
NEEM (kuni 1936 NEIMANN), Jaan (kuni 1938 Ivan) Juhani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 823/01.09.1920 Sakala partisanide polgu kapralile Jaan Juhani p. NEUMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa juures.
Sündis 27.(15.)03.1894 Viljandimaal Vastemõisa v Epra külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 2. autoroodus. VS ajal alates 14.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu jaoülem ja kuulipildujate meeskonnas. Kapral veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Vigala v Vana-Vigala m Tammiku talu, müüs selle 1928 ära. Seejärel pidas Vastemõisa v Kootsi talu, hiljem Taevere v Epra külas Pahassaare talu. Oli Sakala Partisanide Ühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Talunik kevadeni 1949, seejärel Epra, hilisema kolhoosi Kindel Tee põllutööline. Suri 16.02.1979 Viljandi raj Suure-Jaani külanõukogus. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Maia, sünd Lõhmus (1892–1977), tütar Elma (1924–2007). Vend Tõnis Neimann langes Vabadussõjas 18.02.1919. (J.P.)
NEEMRE (kuni 1935 NEUMANN), Emil-Heinrich Mihkli p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1558/19.10.1920 8 jalawäe polgu leitnandile Emil NEUMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 augustil 1919 a. Djergewo külas.
Sündis 03.02.(22.01.)1895 Virumaal Vohnja v Kolu kooliõpetaja peres. Õppis 1904–13 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1916–17 Pihkva lipnikekoolis. Teenis 1914–16 Kolga mõisas kirjutajana. I MS ajal augustist 1916 171. tagavarapolgus, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 261. tagavarapolgus, veebruarist aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 24.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljoni käsundusohvitser, aprillist 1919 pataljoni sidekomando ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu sidekomando ülem ja kuulipildujate komando noorem-, juunist 1919 vanemohvitser, septembrist 1919 3. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu kuulipildujate roodu nooremohvitser. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Harku v Harku-Ämari m Kopli talu, kinkis selle 1930 abikaasale. Oli 1920–21 aktsiisi peavalitsuses kontrolör, 1921–33 AS Frankonia ja 1933–40 raudteevalitsuse raamatupidaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, oli Jaroslavlis ENSV kunstiansamblis. Arreteeriti ja mõisteti kümneks aastaks vangi. Pärast vabastamist töötas Estonia teatri orkestris viiuldajana. Elas Keilas. Suri 12.12.1956 Moskvas kontserdireisil. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Esimene abikaasa Hilda-Eleonore, sünd Väljaots (1892–1970), tütar Aino (1918–97). Teine abikaasa Hermine-Johanna, sünd Isak (1902–96), lapsed Mihkel (1930–96), Linda-Mari (1932), Tõnu (1938–2012), Ilme-Anu (1940) ja Viiu (1941). (A.K.)
NEERUT, Hans Jaani p, kapral (1920), reamees (1937).
VR II/3, nr 526/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Hans Jaani p. NEEROT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 nowembril 1919 a. Lakno külas.
Sündis 20.(07.)03.1900 Harjumaal Rapla v Kuusiku mõisa talupidaja peres. Õppis Kuusiku Jalase vallakoolis. Põllumees. VS ajal alates 01.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, juunist 1919 5. jalaväepolgu tagavararoodus ja juulist 1919 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 4. roodus, kapral ning jaoülem aprillist 1920, detsembrist 1920 2. jalaväepolgu 1. roodus. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Pidas alates 1926 Harjumaal Kabala v Riidaku m Neeruti talu. Mõisteti novembris 1935 Tallinna ringkonnakohtu otsusega kolmeks aastaks vangi valetunnistuse andmise eest ning kaotas auastme ja aumärkide kandmise õiguse, oli detsembrist 1937 Tallinna Keskvanglas, vabanes märtsis 1939 armuandmise korras enne tähtaja lõppu. Suri 09.10.1960 Rapla raj Raikküla külanõukogus. Maeti Rapla kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Vittik (1902–84), pojad Ottomar (1923) ja Endel (1933–96). (M.S.)
NEGGO, Aleksander vt NÕGU, Aleksander Villemi p.
NEGGO, Edgar-Richard Otto-Augusti p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 2579/02.11.1921 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 2 komandandile, alamkapten Edgar Otto p. NEGGO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)12.1893 Kuressaares linnakodaniku peres. Õppis Tallinna Peetri reaal- ja 1916–17 Vilno sõjakoolis ning 1927 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal aprillist 1916 172. tagavarapataljonis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 4. Siberi küti tagavarabrigaadis, augustist 1917 1. Eesti polgu 9., 3. ja 1. roodu ning raskekuulipildujate ja veebruarist 1918 ratsaluureroodu nooremohvitser, märtsist aprillini 1919 platsadjutant, ühtlasi Haapsalu linna komandandi abi ning polgu ohvitseride kogu juhatuse liige. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 20.11.1918 1. jalaväepolgu staabis, jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 adjutant, märtsist 1919 rongi komandant ning ühtlasi kitsarööpmeliste soomusrongide kohtu esimees. Leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustist 1920 kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kt. Alamkapten novembrist 1920. Veebruarist 1921 kr sr nr 2 ülem. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Kapten jaanuarist 1924. Sai autasuks Virumaal Kunda-Malla v Kunda m Aasa talu, müüs selle 1929 ära. Seejärel 1922–32 ehitusettevõtja ja tsementkivide tööstuse juhataja, 1934–39 Haapsalus teemeister, 1939–41 Tallinnas Scheeli panga majavalitseja ning tööline Franz Krulli tehases. Märtsis 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale, tuli sama aasta sügisel tagasi Eestisse, oli Eesti OV sisedirektooriumi sõjapõgenike osak juhataja, korraldas ingerlaste evakueerimist Soome. Sügisel 1944 põgenes Saaremaa kaudu Saksamaale, oli Kieli lähistel laagris ning tegutses pärast sõda Briti vägede juures ehitusalal, asus 1951 Austraaliasse. Suri 03.04.1964 Sydneys. Tuhk heideti ookeani. Teised autasud: Soome LO IV kl. Abikaasa Valentina, esimeses abielus Leidig, sünd Thur (1901), pojad Vlasta (1924–26), Ivar-Igor (1926) ja Oleg-Olaf (1931). (A.K., J.P.)
NEIFELDT, Johannes vt RÕIKLA, Johannes Juhani p.
NEIGARDT, Arnold Gustavi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 886/01.09.1920 Kalewlaste Malewa leitnandile Arnold Gustawi p. NEIGART’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Saputsje küla all.
Sündis 29.(17.)08.1897 Tallinnas. Lõpetas Riia kommertskooli ja 1917 2. Peterhofi lipnikekooli. I MS ajal jaanuarist 1916 Petrogradi kaardiväepolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 14. Siberi küti tagavarapolgus, septembrist 1917 2. Turkestani kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Minski all. Jaanuarist veebruarini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 15.11.1918 Viru maakonna KL ja Voka valla komandant, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu nooremohvitser, veebruarist 1919 taas Voka valla komandant, aprillist 1919 Kalevlaste Maleva 1. roodu nooremohvitser, juunist 1919 1. roodu ülema kt, detsembrist 1919 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-
Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant märtsist 1920. Jaanuarist 1920 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva pataljoni 1. roodu ohvitseride reservis. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas endise Bekkeri tehase majas. Juulis 1926 siirdus Austraaliasse. Suri 28.12.1959 Sydneys. Maeti Sydneysse. (M.S., J.P.)
NEIHAUS, Aleksander vt VAINUMETS, Aleksander Mardi p.
NEILAND, Johannes vt MEEME, Juhan Kustavi p.
NEIMANN, Alfred-Johannes Johanni p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1596/14.12.1920 5 jalawäe polgu kapralile Alfred NEIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 augustil 1919 a. Ostrowi juures.
Sündis 19.(07.)08.1897 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis. VS ajal alates 12.05.1919 5. jalaväepolgu 10. roodu jaoülem. Kapral augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Langes 15.08.1919 Venemaal Vlaskovo küla all. Maeti Tartu Vana-Peetri kalmistule. Vallaline. (J.P.)
NEIMANN, Jaan vt NEEM, Jaan Juhani p.
NENONEN, Elias, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2365/26.03.1920 Sõdur NENONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Langes Karjala ekspeditsioonil 21.12.1921 Porajärvi lahingus. (M.S.)
NEPS (sünd NÖPS), Eduard-Jakob Micheli p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 105/21.02.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ ülemale, alamkapten Eduard Mihkli p. NEPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 detsembril 1918 a. Tapa jaama juures.
VR II/2, nr 564/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ ülemale, alamkapten Eduard Mihkli p. NEPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 jaanuaril 1919 a. Tartu waldamisel.
VR I/3, nr 1633/17.12.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ ülemale, alamkapten Eduard Mihkli p. NEPS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)03.1894 Tartus. Õppis Tallinnas linnakoolis ja 1915–16 Gori lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1914 vabatahtlikult 68. diviisi sidumispunktis, detsembrist 1914 269. Novorževi jalaväepolgus, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser Läti küti tagavarapolgu 2. roodus, veebruarist 1917 1. Daugavgrīva Läti kütipolgu 1. marsiroodus, augustist 1917 luurekomando ülema kt, septembrist 1917 3. Eesti polgu 4. roodu nooremohvitser, detsembrist 1917 aprillini 1918 luurekomando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Alamleitnant augustist 1917, leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv), jaanuarist 1919 rongi komandandi vanem abi ning alates 24.01.1919 rongi komandant. Alamkapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 15.01.1919 Järvamaal Tapa lahingus, 20.02.1919 Petserimaal Senno küla all ja 18.10.1919 Riias haavata. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Kapten jaanuarist 1924. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Lohu m Tammi talu. Seejärel talunik. Oli KL Harju mlv Rapla mlvk, 1932–39 Hageri-Kohila mlvk ja 1939–40 Loone mlvk pealik, VSÜ keskjuhatuse abiesimees ning EVL, IL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Müüs juunis 1940 Tammi talu, asus elama Nõmmele, töötas maalrina. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 28.05.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR V kl (1935) ning Vene GeR I, II, III ja IV kl. Abikaasa Hilda-Johanna, sünd Reinans (1896–1944, küüditati 1941), lapsed Ülo (1919–2007, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1950, vabanes 1956), Eha (1922–26) ja Heino (1929–2002, küüditati 1941, vabanes 1947). Vend Karl Neps VR II/3 suri VS ajal 17.08.1919. (J.P.)
NEPS (sünd NÖPS), Karl Micheli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1893/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ kapralile Karl Mihkli p NEPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Palupera mõisa juures.
Sündis 13.(01.)09.1889 Tartumaal Taabri vallas. Pere asus peatselt elama Tartusse, siis Tallinna. Hariduse sai kodus ja Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 21.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) luurekomandos. Jefreitor (kapral) veebruarist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.01.1919 Pritsu jaama juures haavata ja põrutada ning 19.03.1919 Orava mõisa juures haavata. Sai 30.07.1919 Petserimaal Irboska jaamas rongi alla jäädes jalast raskelt vigastada, evakueeriti algul Pihkvasse Taani Punase Risti ja sealt Valka. Suri 17.08.1919 Valga Punase Risti haiglas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistule Nevski koguduse ossa. Sai postuumselt Järvamaal Esna v Viisu m Tammetsa talu, mis anti emale. Vallaline. Vend kapten Eduard-Jakob Neps VR I/3, II/2, II/3. (J.P.)
NEREP, Elmar Tõnise p, 1. järgu madrus (1919), seersant.
VR II/3, nr 236/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Elmar Tõnise p. NEREP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Dünamündes ja Bolderas.
Sündis 13.(01.)06.1899 Järvamaal Sargvere vallas kooliõpetaja peres. Õppis Järvakandi ministeeriumi- ja 1909–13 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1913–17 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1919 Tallinna linna poeglaste gümnaasiumis ja teatrikoolis, 1920–24, 1927–28 ja 1943–44 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1920 EÜSi liige. VS ajal alates 04.06.1919 vabatahtlikult Mereväe Ekipaaži 3. roodus, juunist 1919 mereõpilane suurtükilaeval Lembit, novembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 1. järgu madrus ja Tartu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus ning detsembrist 1919 staabikomandos. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel, Lätimaal ning Pihkva ja Narva all. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–29 töö- ja hoolekandeministeeriumi kinnitusasjade jsk juhataja, 1929–36 haridus- ja sotsiaalministeeriumi jsk juhataja ja töökaitse osak abidirektor, 1936–40 sotsiaalministeeriumi, 1940 sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaadi ametnik, 1941–42 sotsiaaldirektooriumi pensionide inspektor, 1942–44 Eesti raudteede valitsuse haigekassa juhataja. Oli 1924 Tallinna draamastuudio asutaja, 1925–40 KL Tallinna mlv jaopealik, VRVÜ Järvamaa osak liige ja 1935–40 Eesti Riigiteenijate Kutseühingute Keskliidu esimees. Septembris 1944 põgenes koos perega Saksamaale, töötas 1946–47 Austrias Bregenzi politseipresiidiumi tõlgina, 1949 pääses Rootsi, 1950–65 töötas Stockholmi raudteepostkontoris. 1965–67 Sundbybergis firma AEG tehase kalkulaator, 1967–74 Kooperativa Förbundeti ametnik. Oli Stockholmi Eesti Teatri ja Pinna Stuudio näitleja ning „Eesti Päevalehe“ kaastööline, Eesti Rahvusfondi Rootsis juhatuse liige. Suri 03.11.1986 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Järva-Peetri kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1935) ja VT IV kl (1939). Abikaasa Helmi-Elise, sünd Lipsthal (1902–87), poeg Ülo-Verner (1925–2009). (M.S.)
NESTRA, Alfred-Julius Gustavi p, kapten (1917).
VR I/3, nr 1501/13.10.1920 2 piiriküti pataljoni ülemale, alamkapten Alfred NESTRA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR II/3, nr 997/01.09.1920 2 jalawäe polgu alamkapten Alfred NESTRA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 30 jaanuaril 1919 a. Duderna pooljaama juures ja 19 weebruaril 1919 a. polgu parema tiiwa kaitsmisel.
Sündis 08.10.(26.09.)1892 Võrumaal Põlgaste v Kannu talu pidaja peres. Õppis 1906–10 Võru linna- ja 1916 Oranienbaumi lipnikekoolis. Teenis oktoobrist 1912 reamehena 95. Krasnojarski jalaväepolgus, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 152. Vladikavkazi jalaväepolgu kuulipildujate roodus, juunist 1916 roodu ülem, oktoobrist 1917 roodude ülevaataja, novembrist 1917 211. tagavarapolgu kohtu esimees ja komandant, oktoobris 1918 Pihkvas Põhjakorpuse juures. Alamleitnant augustist 1915, leitnant maist 1916, alamkapten novembrist 1916, kapten novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, Poolas ja Lätis, sai mais 1916 Dvinski rindel Ilūkste all ja juunis 1916 Sasali järve ääres haavata. VS ajal alates 09.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodu nooremohvitser, jaanuaris 1919 6. roodu ülem, juulis 1919 2. diviisi piirivalve jsk ülem, detsembris 1919 2. piirikütipataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 28.02.1919 Petserimaal Pankjavitsa mõisa all ja 24.04.1919 Võrumaal Kõo küla juures haavata. Novembrist 1920 7. jalaväepolgus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Misso v Pööni talu. Seejärel talunik. Oli 1925 KL Laura mlvk pealik ja 1938–40 Misso mlvk kompaniiülem, EVL Misso osak juhatuse esimees, 1933–39 Misso vallavalitsuse ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.08.1940 Misso v Kallaste talus, viidi Leningradi. Mõisteti aprillis 1941 surma, juunis 1941 karistust muudeti, mõisteti kümneks aastaks vangi. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Eugenie, sünd Vitkar (1896), lahutati 1931. Teine abikaasa Anette, sünd Veissenberg (1907–71). (A.K.)
NEUMAN, Władysław, Poola saatkonna asjur Eestis.
VR III/2, nr 3041/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Poola Vabariigi Chargé d’Affaires Eestis Wladyslaw NEUMAN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 1893 Poolas Petrokovi kub Łódźis. Alates 1918 Poola välisministeeriumi teenistuses. Veebruarist 1920 novembrini 1922 Poola saatkonna asjur ja saatkonna sekretär Eestis. Oli 1931–40 Poola saadik Norras ning 1942–45 Mehhikos. Suri 31.01.1945 New Yorgis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Norra OO I kl. (J.P.)
NEUMANN, Emil vt NEEMRE, Emil-Heinrich Mihkli p.
NICAISE, Michel Edouard, Belgia saadik Eestis, kaptenmajor (1918).
VR III/3, nr 3121/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Michel Edouard NICAISE Belgia konsul Eestis Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 1882 Belgias Hainaut provintsis. Lõpetas 1902 Monsi kaubandusinstituudi kaubandusinsenerina. Töötas aastast 1909 Peterburis Prantsuse suurpanga Crédit Lyonnais osakonnas, 1910 Belgia kaubanduskojas sekretärina ning 1914 peasekretäri ja juhatuse liikmena. I MS algul mobiliseeriti Belgia sõjaväkke, organiseeris Peterburis Vene-Belgia farmaatsiatehase loomist, alates 1915 Belgia sõjaväelise keskuse Centre Militaire Belge ülema abi ja 1917 kaptenina selle ülem. Kaptenmajor veebruarist 1918. Jäi Belgia suursaadiku volitatud esindajana korraldama Nõukogude Venemaale jäänud Belgia varanduste ja sõdurite evakueerimist. Augustist 1918 Arhangelskis Inglise vägede peakorteris. Veebruaris 1920 liitlaste Põhja-Vene rinde kokkuvarisemisel pääses viimaste sinna jäänud Belgia sõduritega Norrasse Vardøsse, kust naasis Brüsselisse. Detsembrist 1920 Belgia konsul Eestis, selles ametis oli veel 1935. Saatus teadmata. Teised autasud: KR III kl (1933), EPR II/I (1934), Vene VlO, AnO ja StO II kl, Belgia LO IV kl ning Prantsuse ALO. (M.S.)
NIEMI, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2715/25.05.1923 Sõdur Niemi HÄRMÄSTÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. (Täpsustus: perenime Härmästä EAP vabatahtlike salga nimekirjas ei ole. Tegu võib olla kohanimest tuletatud hüüdnimega. Salgas oli kolm sama perenimega meest: seersant Niemi ja kapral Lauri Niemi 2. kompaniist ning reamees Reino Niemi 3. kompaniist, kõik pärit Ylihärmäst.) (M.S.)
NIEMI, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2716/25.05.1923 Sõdur Niemi HÄRMÄSTÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks vaata eelmist elulugu. (M.S.)
NIEMI, Lauri, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2763/25.05.1923 Weltweebel Lauri NIEMI’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Ylihärmäs. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
NIEMINEN, Arthur-Hemming Mattiase p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 2929/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu leitnant Artur NIEMINEN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 2. juunil 1919 Neu-Schvanenburgi mõisa valdamisel.
Sündis 22.04.1893 Soomes Turus. Õppis keskkoolis ja sõjakoolis ning 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juulist 1915 märtsini 1918 üksikus ratsaväe tagavaradivisjonis, 20. tragunipolgu marsieskadronis ja 2. Balti ratsapolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 09.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga veltveebel. Alamleitnant märtsist 1919. Maist 1919 1. ratsapolgu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 04.05.1919 põrutada. Leitnant jaanuarist 1920. Juulist 1920 Ratsapolgu vanemohvitser, detsembrist 1920 nooremohvitser, märtsist 1922 kortermeister. Veebruarist 1923 Eesti kodanik. Juunist 1923 Ratsarügemendi nooremohvitser, märtsist 1924 tehnikakomando ülem, juunist 1926 tööeskadroni ülem, augustist 1925 2. eskadroni ülem, jaanuarist 1928 taas tehnikakomando ülem, aprillist 1928 1. jalaväerügemendi laskurkompanii rühmapealik, septembrist 1928 rügemendi ratsakomando ülem, detsembrist 1929 taas laskurkompanii rühmaülem. Märtsis 1930 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas, 1935–39 Virumaal Udriku VRKK elanik. VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1939–41 Rakvere kalakombinaadis arveametnikuna, kevadest 1941 jaamakorraldaja Rakvere–Kunda raudteel. Nõukogude võim arreteeris ta 22.07.1941 Rakveres. Suri 27.08.1942 Irkutski obl Aleksandrovski vangla haiglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Gretchen, sünd Herne (1903), lahutati 1929, poeg Arno (1923–46, II MS ajal Saksa armees, metsavend). (J.P.)
NIEMINEN, Emil, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2190/26.03.1920 Sõdurile Emil NIEMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Karstulas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel, sai 21.03.1919 Petserimaal Voronkino küla juures haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
NIGGOL, Aleksander Jakobi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 396/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Aleksander NIGUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 mail 1919 a. Lüteni jõe sillal.
Sündis 02.05.(19.04.)1900 Tartus. Õppis kihelkonnakoolis. Töötas 1918 Viljandimaal Kabala vallas möldrina. VS ajal alates 12.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 23.04.1919 Vatsa küla all haavata. Kapral septembrist 1920. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel villaketraja Tartus. Oli Tartu VTÜ liige. Suri 03.04.1934 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Magdalena, sünd Kahha (1885), tütar Loreida (1924). (M.S.)
NIGGOL (sünd NIGOL), Arnold Karli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1838/15.09.1920 Lahingus 23/24 mail 1919 a. langenud Soomusrongi „Kapten Irw“ kapralile Arnold NIGOL’ile wahwuse eest.
Sündis 13.(01.)11.1898 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Põltsamaal tisleri peres. Õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Tartu gümnaasiumis. I MS ajal jaanuarist 1917 Petrogradis 7. ratsapolgus, detsembrist 1917 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 22.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu luurekomandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 24.05.1919 Petserimaal Košeljaha all katsel vallutada punaste soomusrongi Trotski raskelt haavata. Suri 04.06.1919 2. Tartu sõjaväehaiglas veremürgitusse. Maeti Põltsamaale. Nimi Põltsamaa sambal. (J.P.)
NIGGOL, Otto Hansu p, kaitseliitlane (1918).
VR I/3, nr 1677/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Otto Hansu p. NIGGOL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 27.(15.)03.1867 Harjumaal Harku vallas. Õppis vallakoolis. Siirdus 1883 Tallinna, töötas maalrina, hiljem kaupmees ja majaomanik. Septembrist 1917 Tallinna OK liige, oli lühikest aega enamlaste käes vangis. Saksa ajal Tallinna OK 3. jsk ülema abi, maist 1918 jsk ülem, põrandaaluse Tallinna KL 3. jsk looja. VS ajal alates 22.12.1918 Eesti KL vastuvõtu- ja registreerimiskomisjoni esimehe abi, jaanuarist 1919 ühtlasi kontrollkomisjoni esimees. Pärast sõda kaupmees Tallinnas. Suri 07.11.1922 Tallinnas. Maeti Kalamaja kalmistule. Abikaasa Marie-Annette, sünd Ziegel (1871), lapsed Margarethe (1893), Helmi (1895), Arnold-Ottomar (1897), Erna-Marie (1899), Gertrud (1901–34) ja Hans-Elmar (1903–06). Tütar Gertrudi abikaasa oli kirjanik Albert Kivikas. (J.P.)
NIGGOL, Richard Ida-Marie p, nooremallohvitser (1919), veltveebel (1924).
VR II/3, nr 1079/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Richard NIGGOL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 28 jaanuaril 1919 a. Moisekatsi mõisa waldamisel, 27 weebruaril 1919 a. Sotrubje küla waldamisel ja 12 aprillil 1919 a. Panikowitschi all.
Sündis 02.10.(20.09.)1898 Tartumaal Ropka vallas. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis ning 1923–24 Allohvitseride Koolis. VS ajal alates 01.12.1918 2. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1919 õppekomandos, septembrist 1919 jaoülem. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 12.04.1919 Petserimaal Pankjavitsa mõisas haavata. Aprillist 1920 rühmaülem. Vanemallohvitser aprillist 1920. Septembris 1920 üleajateenija 2. jalaväepolgu, novembrist 1922 2. jalaväerügemendi 1. kompaniis. Veltveebel augustist 1924. Läks 22.10.1924 Tartus vabasurma. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. (M.S.)
NIGUL, Jüri Juhani p, veltveebel (1918).
VR II/3, nr 1073/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Jüri NIGUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes - 2 weebruaril 1919 a. Äkste juures, 11 aprillil 1919 a. Prutischje küla waldamisel, 2 mail 1919 a. Sääge talu juures ja 26 mail 1919 a. Pulli-Põdra ja Lemnitsa külade waldamisel.
Sündis 21.(09.)04.1890 Tartumaal Laiuse v Alavere külas kooliõpetaja peres. Õppis Laiuse kihelkonnakoolis. Teenis alates 1911 29. Tšernigovi jalaväepolgus Varssavis, lõpetas 1912 õppekomando. I MS ajal võttis koos polguga osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, Poolas ja Riia rindel, sai kaks korda haavata. 1917–18 veltveebel Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 7. roodus, detsembrist 1918 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-
Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Jõgeva v Pakaste m Suurekäära talu, müüs selle 1924 ära. Maist 1920 detsembrini 1921 Tartumaal Jõgeva vallas politsei rajooniülem. Seejärel elas Jõgeva vallas. Veebruarist 1925 piirivalve Petseri jsk Babino raj valvur ja kordoniülem, juunist 1929 Laura raj kordoniülem, juunist 1931 Valga raj kordoniülem, juunist 1933 Piusa raj kordoniülem, veebruaris 1934 vabastati teenistusest. Töötas Valga raudtee immutustehases. Oli KL Valga mlv ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 13.12.1940 Valgas, märtsis 1941 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Komi ANSV IntLagis, hiljem MinLagis, augustist 1951 Tomski obl Kruglovi invaliididekodus, vabanes veebruaris 1956. Saatus teadmata. Abikaasa Alide, sünd Aunpuu (1893–1976), lapsed Hans (1921), Juhan (1923–26), Helgi (1927–28), Rein (1931–98) ja Paul (1933–80). (J.P.)
NIGULAS, Hugo Hindreku p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1348/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Hugo NIGULAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 31 jaanuaril 1919 a. Paju mõisa juures ja 24 mail 1919 a. Pihkwa all.
Sündis 01.04.(20.03.)1895 Tartumaal Kuremaa v Luua m talupidaja peres. VS ajal alates 12.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, detsembrist 1919 polgu 8. roodus. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.05.1919 Pihkva all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kuremaa v Vanavälja talu. Koht oli antud naise isale VS ajal 20.07.1919 langenud poja Heinrich-Eduard Mihkelsi eest. Suri 17.10.1946 Kuremaa v Vanavälja talus. Maeti Palamuse kalmistule. Abikaasa Olga-Elfriede, esimeses abielus Hääl, sünd Mihkels (1892), poeg Endel (1925) ja kasutütar Anette (1917–97). (M.S., J.P.)
NIIMEISTER, Peeter Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 291/11.06.1920 1 Ratsapolgu reamehele Peeter NIIMEISTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Munamäe juures.
Sündis 04.05.(22.04.)1894 Järvamaal Võhmuta v Metsla külas talupidaja peres. Õppis Ambla haridusseltsi kõrgemas rahvakoolis. I MS ajal alates 1916 sõjaväes, 1917–18 Eesti rahvusväeosas. VS ajal alates 08.01.1919 vabatahtlikult Ratsapolgu ja 1. ratsapolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 Järva maakonna politsei Albu valla 1. raj ülem, septembrist 1922 Mäo valla raj ülem, aprillis 1923 lahkus ametist. Pidas Järvamaal Albu v Ahula m Vare talu. Oli KL Järva mlv Tapa mlvk Albu kompanii 1. rühma pealik, Aravete VTÜ sekretär, Eesti tuletõrje korpuse Järvamaa brigaadi Tapa divisjoni Albu kompanii, Järva-Madise ühispanga nõukogu, Ahula turbaühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.05.1945 Vare talus. Suri 07.02.1953 Mordva ANSV DubravLagi haiglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Rosalie-Pauline, sünd Sekkend (1896–1982, küüditati, vabanes 1958), lapsed Liivia (1922, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Lauri (1925–81, II MS ajal Saksa armees). Vend Sergei Nimeister langes Vabadussõjas 30.05.1919. (J.P.)
NIIT, Evart Karli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 927/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Eduard Kaarli p. NIIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus aprilli kuul 1919 a. Pihkwa wäerinnal Mitkowitschi külas ja Sagorje küla waldamisel.
Sündis 02.10.(20.09.)1893 Tartumaal Pilkuse v Juhani talu pidaja peres. Õppis Nuustaku ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–17 teenis sõjaväes. VS ajal alates 25.12.1918 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljonis, jaanuarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu 2. rühma ülem, veebruarist 1919 1. roodus, aprillist 1919 pataljoni ja novembrist 1919 polgu 1. roodu nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai haavata. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu sidekomandos. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Uue-Antsla v Priiuse talu. Seejärel talunik. Oli Vastse-Antsla vallavanema abi, 1927–40 KL Võrumaa mlv Urvaste mlvk Vastse-Antsla kompanii pealik, VTÜ Vastse-Antsla kompanii pealiku abi, VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.01.1941 Urvaste vallas. Suri 27.12.1942 Kirovi obl VjatLagis. Kenotaaf Kaarepere kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Jenny, sünd Prisko (1897–1990), lapsed Hans (1923, II MS ajal Saksa armees), Hedda (1925–2000) ja Virve (1927–2011). (A.K., J.P.)
NIITME, Heino (kuni 1939 NIITS, Nikolai-Friedrich) Vilhelm-Nikolai p, ülemkomendor (1919), 1. järgu madrus (1920), vanemmadrus (1939).
VR II/3, nr 194/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ ülemale komendorile Nikolai Willemi p. NITZ’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3–5 juulini 1919 a. Riia jõesuus. (Täpsustus: lahing oli 1.–2. juulil 1919.)
Sündis 05.12.(23.11.)1898 Venemaal Tuulas. Õppis linnakoolis. VS ajal alates 22.01.1919 miiniristleja Wambola ülemkomendor. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome lahel ja Daugava jõe suudmes. Novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 4. roodus, jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži 4. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kaubalaevastikus kaugsõidutüürimees, alates 1931 kaugsõidukapten, oli 1939 auriku Marvi kapten. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Eestis laevakapten. Sügisel 1944 sõitis aurikuga Viire Rootsi, 1945 repatrieerus Eestisse. Nõukogude võim arreteeris ta 24.10.1949 Tallinn-Nõmmel, mõisteti jaanuaris 1950 kümneks aastaks vangi. Suri 31.10.1950 Narva vangilaagris. Maeti Narva Siivertsi kalmistu vangide ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Johanna. (J.P.)
NIKANDER, Edvard Johannes Johan Felixi p, Soome seersant.
VR II/3, nr 2714/25.05.1923 Sõdur E. NIKANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.03.1902 Soomes Espoos, elas Pitäjänmäkis. Õppis algkoolis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 01.02.1919 Narva lähistel Karlovas haavata. Maist 1919 novembrini 1920 sõjaväeteenistuses 1. rannakaitse suurtükiväerügemendis. Töötas Huopalahti valla konstaablina. Suri 13.02.1986 Helsingis. (M.S.)
NIKKI, Kaarlo Fredrik Juho p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1729/26.03.1920 Weltweeblile Kalle NIKKI’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11. (teistel andmetel 07.) 02. 1894 Soomes Nakkila vallas Pori lähistel. Õppis algkoolis, rahvaülikoolis ja Vöyri sõjakoolis. Põllumees. Teenis kolm kuud Lõuna-Pohjanmaa rügemendi kuulipildujakompaniis ja neli kuud Satakunta KL väljaõppekoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel. Langes 21.02.1919 Marienburgi lähistel. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Maeti Nakkila kalmistule. (M.S.)
NIKKILÄ, Yrjö Henrik Aleksander Katarina p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2158/26.03.1920 Sõdurile Yrjö NIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2695/25.05.1923 Sõdur Yrjö NIKKILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.12.1899 Soomes Siikajoki vallas, elas Oulus. Meremees. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel. Langes 17.03.1919 Petserimaal Russki-Bori küla juures. Maeti Oulu linna kalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
NIKOLAI, Erik-Friedrich-Georg Ernst-August-Mattheuse p, alamkapten (1918).
VR II/3, nr 723/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu ülemale, alamkapten Erich NIKOLAI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 jaanuaril 1919 a. Nowaja ja Saretschje külade juures.
Sündis 29.(17.)09.1895 Narvas kaupmehe peres. Lõpetas 1914 Tallinna Peetri reaalkooli ja 1916 Pauli sõjakooli. I MS ajal alates 1915 vabatahtlikult Siberi kütipolgus. Lipnik 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai kahel korral haavata. VS ajal alates 21.11.1918 5. jalaväepolgu tööroodu ülem, detsembrist 1918 sidekomando ülem, jaanuarist 1919 5. roodu nooremohvitser ja polgukohtu liige, viimaks 7. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Sai 01.02.1919 Narva all Zaretšje küla juures haavata ning suri teel sanitaarrongile. Maeti Rakvere linnakalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
NIKULA, Anton Vihtori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1825/26.03.1920 Sõdurile Anton NIKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.03.1888 Soomes Viiburi mk Vehkalahti vallas talupidaja peres. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Elas 1922 Harjumaal. Suri 22.04.1934 Kuusankoskis. Maeti Kuusankoski Vanale kalmistule. (M.S.)
NISKANEN, Ville Paavo p, Soome diplomaat.
VR I/3, nr 2071/14.05.1920 Härra NISKANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 09.08.1887 Soomes Põhja-Savos Maaninka vallas põllumehe peres. Lõpetas 1907 gümnaasiumi, õppis 1907–11 Helsingi ülikoolis (ei lõpetanud), jätkas keeleõpinguid 1924 Londonis ja 1927–28 Pariisis. Oli 1912–14 Noor-Soome partei sekretär, 1915–17 ajalehe „Keski-Savo“ peatoimetaja, 1917–19 Viiburi valla toiduainetega varustamise komisjoni tegevjuht ja 1919–21 ärimees. VS ajal oli tegev mitmesugustel ametikohtadel EAPs. Teenis 1921–54 Soome välisesinduses, olles 1922–24 Soome saatkonna atašee Tallinnas, hiljem Londonis, Berliinis ja Hamburgis, 1934–41 peakonsul Šanghais ja Kaplinnas, 1946–47 New Yorgis, saadik 1948–53 Belgradis ja 1949–50 Sofias, 1942–45 ja 1953–54 töötas välisministeeriumis. Suri 17.01.1970 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome LO III kl, VRO V kl ja Hiina JO III kl. (M.S.)
NITZ, Nikolai vt NIITME, Heino Vilhelm-Nikolai p.
NOOL, Paul-Eduard Peetri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1290/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Paul NOOL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus juuni kuul 1919 a. Harlapkowa küla waldamisel.
Sündis 31.(19.)08.1893 Võrumaal Orava v Kahkva k Põri talu pidaja peres. Õppis Orava Kahkva vallakoolis. VS ajal alates 26.02.1919 7. jalaväepolgu 7. roodus, oktoobris 1919 õppemeeskonna rühmaülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 08.05.1919 Petserimaal Väike-Bereznjuki küla all ja 22.08.1919 Jahnovo küla juures põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Räpina v Rahumäe m Lättemäe talu. VRVÜ Võru osak liige. Saksa ajal Räpina OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 13.12.1944 Lättemäe talus. Mõisteti märtsis 1945 15 aastaks vangi, oli Irkutski oblastis vangilaagris, vabanes oktoobris 1957. Seejärel Põlva raj Alaküla külanõukogus tallimees. Suri 26.03.1972 Tallinnas. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Ella, sünd Haar (1905–85), lapsed Lea (1928–2005) ja Niilo (1933–2001, arreteeriti 1950, vabanes 1957). (A.K.)
NOORMAN, Kustas Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 714/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4. roodu reamehele Gustaw Mardi p. NORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 18.(06.)09.1886 Järvamaal Udeva-Norra vallas. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas 1939 Väinjärve vallas. Saatus teadmata. Abikaasa Anna-Vilhelmine, sünd Ilmas (1885–1955), lapsed Helmi (1908–77), Johannes (1910), Vileida (1911–94), Ludvig (1912–94), Almeri (1914–2008) ja Harri (1919). (A.K.)
NORBECK (sünd NORBÄCK), Hugo Rudolf Gustafi p, USA leitnant.
VR I/3, nr 1998/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Hugo R. NORBECK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 22.12.1887 Rootsis Värmlandi läänis Sunnes. Emigreerus 1907 USAsse, elas San Franciscos. I MS ajal teenis USA armees. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Suri 26.09.1972 California osariigi Alameda mk Oaklandi linnas. Maeti Oaklandi Saint Mary kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S., J.P.)
NORELMA (kuni 1936 NORDGRÉN), Georg Edvin Emma Charlotta p, Soome lipnik (1941).
VR II/3, nr 2126/26.03.1920 Sõdurile Georg NORDGREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.01.1899 Soomes Uusikaupunkis, elas Turus. Õppis alg- ja kutsekoolis. Soome VS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome, seejärel osales Aunuse retkel. Veebruarist 1920 juunini 1921 raadiotelegrafist, 1921–23 Pori rügemendis väljaõppe- ja varustusallohvitser, 1923–26 kompaniiveebel ja staabikirjutaja, seejärel teenis ringkonnakohtu valvurina. Talvesõjas oktoobrist 1939 5. välitäiendusbrigaadi 2. pataljoni kompaniiveebel, jaanuarist aprillini 1940 13. jalaväerügemendi staabis. Jätkusõjas juunist 1941 rühmaveeblina, augustist 1941 rühmaülem ja komandant, mais 1942 vabastati teenistusest. Seersant 1921, veltveebel 1923 ja lipnik 1941. Suri 22.05.1973 Turus. (M.S.)
NORMAK, Aleksander-Mihkel Kareli p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 743/05.03.1920 4 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander Karli p. NORMAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäikudel 9 ja 21 detsembril 1918 a. Purtse ja Läsna külades.
Sündis 03.07.(21.06.)1883 Virumaal Aa v Varja külas kooliõpetaja peres. Õppis Varja valla- ja Narva linnakoolis. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. I MS ajal novembrist 1917 märtsini 1918 3. Eesti polgu 10. roodus. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 1. roodus. Veltveebel veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Novembris 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks Püssi v Jabara m Liiva talu. Seejärel talunik. Oli Püssi vallavanem, Lüganuse piimaühingu ja ühispanga juhatuse ning KL Viru mlv Lüganuse mlvk ja VRVÜ Narva osak liige. Suvel 1941 metsavend. Saksa ajal augustis 1941 Lüganuse v OK asutaja. Nõukogude ajal aprillis 1945 aeti perega talust välja, seejärel elas Moldova külas, kus oli ehitustööline ja puusepp. Suri 20.12.1957 Kiviõli raj Lüganuse kn Moldova k Raja talus. Maeti Lüganuse kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Maria, sünd Kirikmar (1890–1966), lapsed Salme (1915–52), Ruth (1917–90), Ella (1921), Enn (1928–86) ja Ool (1930). Vend Otto-Lembit Normak VR II/3, õde sanitar Emilie-Anette Normak suri 12.02.1920 VS ajal saadud haigusse. Onupojad kolonel Arthur-Bernhard Normak ja Arnold-Reinhard Normak VR II/3. (M.S.)
NORMAK, Arnold-Reinhard Mardi p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1200/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 wabatahtlikule Arnold NORMAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Annemõisa all.
Sündis 14.(02.)11.1899 Rakvere linnas raudteeametniku peres. Õppis 1912–19 Tallinnas Nikolai gümnaasiumis ja vene gümnaasiumis ning 1919 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 16.11.1918 Eesti KL teenistuses Tallinnas, astus 16.12.1918 Tallinna kooliõpilaste pataljoni, vabatahtlikult alates 26.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantkomandos, märtsis 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni kuulipildujate komandos, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser lr sr nr 5 1. dessantroodus, oktoobrist 1919 luurekomando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 lr sr nr 3 2. dessantroodu, juunist 1920 1. ja septembrist 1920 2. kuulipildujate roodu nooremohvitser. Alamleitnant aprillist 1920. Veebruarist 1921 lr sr nr 2 dessantroodu noorem- ja vanemohvitser ning nekrutite roodu ja dessantroodu ülema kt, ühtlasi rongi ohvitseride kogu abiesimees. Nooremleitnant novembrist 1922. Augustist 1923 lr sr nr 3 dessantrühma ja rongi noorsõdurite rühma ülem. Maist 1924 Lennuväerügemendi eskadrillis nr 1 lendurõpilane ja lendurvaatleja kt. Läks 13.11.1924 Tallinnas Lasnamäel vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. Vend kolonel Arthur-Bernhard Normak ning onupojad Aleksander-Mihkel Normak VR II/3 ja Otto-Lembit Normak VR II/3. (A.K.)
NORMAK, Otto-Lembit Kareli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 167/21.02.1920 4 jalawäepolgu 1 roodu kapralile Otto Kaarli p. NORMAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 9 aprillil 1919 a. maakuulamisel Plüssa silla juures 16 sõduri hulgas, kus sajamehelise waenlase salgaga kokku põrgates neid kabuhirmus põgenema ja üht automaat püssi maha jätma sundisite tormates rühma eesotsas wahetpidamata tuld andes otse waenlase peale.
Sündis 08.03.(25.02.)1896 Virumaal Püssi v Varja külas kooliõpetaja peres. Õppis Varja valla- ja Narva linnakoolis. I MS ajal augustist 1915 novembrini 1917 Pauli kaardiväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kolm korda haavata. VS ajal alates 09.12.1918 4. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sattus 24.11.1919 lahingus Feodorovka ja Kurovitsõ küla juures haavatuna enamlaste kätte vangi, põgenes ning astus märtsis 1920 taas 4. jalaväepolku. Juunis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel pidas Püssi, hilisema Lüganuse v Sope külas isatalu. EVL Püssi osak juhatuse ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal aprillis 1945 aeti perega talust välja, seejärel elas Sope k Uuetoa talus. Suri 06.06.1945 Lüganuse v Uuetoa talus. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Luise, sünd Freivelt. Vend Aleksander-Mihkel Normak VR II/3, õde sanitar Emilie-Anette Normak suri 12.02.1920 VS ajal saadud haigusesse, onupoeg kolonel Arthur-Bernhard Normak. Onupoeg Arnold-Reinhard Normak VR II/3. (M.S.)
NORMAN, Johannes-Theodor Johannese p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1930).
VR II/3, nr 1410/08.10.1920 3 jalawäe polgu alamkaptenile Johannes NORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Koiwa jõe ääres.
Sündis 10.09.(29.08.)1897 Virumaal Vao v Põdrangu mõisas valitseja peres. Õppis 1914–16 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 alalisväe ohvitseride kursuste inseneriväeklassis ja 1936–38 Tallinna tehnikaülikooli keemiaosakonnas (ei lõpetanud). Korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 163. tagavarapolgu 12. roodus, juunist 1917 Läti kütipolgus, määrati 12. armee staapi, juulist 1917 37. Turkestani kütipolgus. Alamleitnant septembrist 1917. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 18.11.1918 Eesti KL peastaabi korrapidajaohvitser, jaanuarist 1919 Tallinna linna komandantuuri platsadjutant, veebruarist 1919 vanemohvitser 3. jalaväepolgu 5. roodus, juunist 1919 ratsaluure komando ülem ja 1. roodu vanemohvitser ning oktoobrist 1919 1. roodu ülem. Leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 27.04.1919 Lätimaal Ohlingi mõisa all Koiva jõe ääres haavata, 18.08.1919 Petserimaal Irboska juures põrutada ja 05.11.1919 Kirde-Lätis haavata. Jaanuarist 1920 6. piirikütipataljoni ülema abi ja rooduülem, juulist 1920 7. piirikütipataljoni ratsaluure komando ja rooduülem, detsembrist 1920 ohvitseride kursustel, septembrist 1921 Allohvitseride Kooli õppepataljoni 2. kompanii kursuseohvitser, detsembrist 1921 3. kompanii ülem ja kursuseohvitser, augustist 1921 1. kompanii ülem, detsembrist 1922 kooli majandusülem, novembrist 1923 Merekindluste Aegna saare komandantuuris, jaanuarist 1924 komandantuuri majandusülem, märtsist 1924 Pioneerpataljoni majandusülem, septembrist 1925 ohvitseride kursustel. Korduvalt Pioneerpataljoni ohvitseride kogu esimees. Detsembrist 1927 SÜÕ majandusülem, märtsist 1934 varustusvalitsuses, kus oli detsembrist 1935 intendantuuriosak ülema abi, veebruarist 1937 ülekoosseisu ohvitser, märtsist 1939 intendantuuriosak ülema abi. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930. Oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgus. Viidi juunis 1941 koos väeosaga Venemaale, juulis 1941 tuli Porhovi all üle, oli sõjavangilaagris. Saksa ajal Lääne-Saare kaitseringkonna ülem. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, asus 1947 Rootsi, tegeles Stockholmi ülikooli Wenner-Greni instituudis biokeemiliste uuringutega, siirdus 1951 Kanadasse. Oli Montreali Eesti Võitlejate Ühingu asutaja. Suri 27.12.1969 Montrealis. Maeti Montreali Rideau Memorial Gardensi kalmistu eestlaste ossa. Abikaasa Martha-Elise Kent, sünd Müller (1891–1983). Vend Aleksander Normann langes Vabadussõjas 10.01.1919. (J.P.)
NORMANN, Gustav vt NOORMAN, Kustas Mardi p.
NORMANN, Kristjan vt NORMET, Jaan Mihkli p.
NORME (kuni 1935 NYGÅRD), Karl Holger Athniel Karl
Johan Athnieli p, Soome jäägrikapten (1926).
VR II/3, nr 2285/26.03.1920 Leitnant NYGARD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.03.1900 Soomes Heinolas loomaarsti peres. Õppis Helsingi soome lütseumis. I MS ajal oktoobrist 1917 27. jäägripataljoni täiendusüksuse haubitsapatareis, veebruaris 1918 saabus kapralina jäägrite põhirühmaga Vaasasse. Soome VS ajal jäägrisuurtükiväe 2. patareis. Võttis osa Länkipohja, Pitkäjärvi, Orivesi, Kangasala ja Lempäälä lahingutest ja Tampere vallutamisest. Seejärel jäägrisuurtükiväe brigaadi 2. divisjoni staabi vaatlusallohvitser, võttis osa lahingutest Karjala kannasel. Pärast sõda Soome suurtükiväekoolis, augustist 1918 1. välisuurtükiväerügemendi 1. divisjoni 3. patareis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomando ohvitser ja ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, märtsis 1919 siirdus tagasi Soome ning liitus Aunuse retkega, kus oli 2. pataljoni 3. kompanii ülem. Võttis osa Nurmoila, Ulvana, Aunuse, Saarijärvi, Torasjärvi, Novinka ja Saarikoski lahingutest. Augustist 1919 augustini 1926 Kesk-Soome rügemendis, kus oli 3. kompaniis nooremohvitser, hiljem 7. kompanii ja kuulipildujakompanii ülem. Veltveebel maist 1918, lipnik augustist 1919, leitnant detsembrist 1920 ja kapten augustist 1926. Elas 1927–30 Marokos, Hispaanias ja Prantsusmaal. Aastast 1930 advokaat Kemijärvis ja 1934 Kuusamos. Talvesõjas 9. üksikpataljoni 3. kompanii ülem. Langes 03.12.1939 Laadoga-Karjalas Salmi v Käsnäselkäs (teisal Uomaa). Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
NORMET, Jaan (kuni 1936 NÄRIPÄE, ka NORMANN, Kristjan) Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 131/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Kristjan Mihkli p. NORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Sangaste jaama juures.
Sündis 02.11.(21.10.)1891 Pärnumaal Jäärja vallas talupidaja peres, kasvas Kilingi-Nõmmel. Õppis Saarde kihelkonnakoolis. Töötas Mõisakülas vabriku lukksepana. Novembrist 1913 86. Villmanstrandi jalaväepolgus, jaanuarist septembrini 1914 õppekomandos, detsembrist 1916 veebruarini 1918 1. korpuse staabis. Nooremallohvitser detsembrist 1914. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, sai 12.02.1915 Narovka juures ja 27.06.1916 Koveli all haavata. VS ajal alates 14.12.1918 Ratsapolgus, astus vabatahtlikult 25.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, veebruarist 1919 dessantroodu 3. rühma ülem, juunist 1919 ohvitseri kt ning 3. ja 2. dessantroodu ülema kt. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 30.03.1919 Petserimaal Belohvostovo küla juures haavata. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Rae v Lagedi m Ole talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 28.09.1946 Tallinnas. Maeti Jüri kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Elvire-Lovise, sünd Zeren (1896–1966), pojad Endel (1922–51, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti ja mõisteti 1951 surma), Udo (1926–2001) ja Aarne (1936–36). (M.S.)
NOYES, Durrell L., USA abiandja.
VR III/3, nr 2669/19.10.1922 Mr. Durell L. NOYES’ile, hinnates kodanlisi teeneid, mis Teie osutanud Ameerika abiandmise seltsi tegelasena Eestis.
Sündis 22.10.1896 USAs. VS järgel alates 1920 Ameerika abi administratsiooni ARA Eesti missiooni ülem. Suri 01.06.1971 Marylandi osariigis Rock Hallis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
NUKK (kuni 1959 NUKKA), August-Ulrich Pearu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 651/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando wabatahtlikule reamehele August Pääru p. NUKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 25.(12.)03.1900 Järvamaal Nõmmküla v Roosna mõisa talupoja peres. Õppis Mõdriku põllutöökoolis. VS ajal alates 27.01.1919 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 25.04.1919 Pihkva rindel Lesgi ja Sorokino küla juures haavata, selle tagajärjel kaotas vasaku käe. Juulis 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Virumaal Undla v Võidula talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal töötas kolhoosis brigadirina. Suri 12.02.1981 Rakvere raj Kadrina kn Kadapiku külas. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Liivaleht (1903–62), lapsed Laine (1927–27), Lembit (1928–74), Kalev (1929–80), Asta (1931), Ülo (1934–41), Vello (1936), Väino (1938–2000) ja Olev (1941). (A.K.)
NUORVAARA (sünd NYLÄNDER), Eino Antero Konstantini p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2210/26.03.1920 Sõdurile Eino NYLÄNDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.11.1900 Soomes Lõuna-Hämes Tammela v Forssa tööstuskeskuses ärimehe peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel. Sai 23.02.1919 Marienburgi lähistel Babetzky juures haavata. Hiljem riikliku revisjoniameti bürooülem. Suri 11.09.1938 Helsingis. Maeti Lempäälä koguduse kalmistule. (M.S.)
NURKLIK, Gustav Madise p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 50/21.02.1920 1 jalawäe polgu 5 roodu nooremale alamohwitserile Gustaw Madise p. NURKLIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 weebruaril 1919 a., Orlõi ja Kurowitsa külade wahel, kaugel waenlase selja taga telefoni liini ära purustades, ja waenlase wangist põgenemisel, kuhu 18 weebruaril 1919 a. langesite.
Sündis 04.05.(22.04.)1893 Krimmis väljarännanute peres, mõne aasta pärast asuti Järvamaale Selikülla. Õppis Võhmuta Seliküla vallakoolis. I MS ajal 1915–18 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 04.12.1918 1. jalaväepolgu 5. roodu 1. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sattus 18.02.1919 Narva all Fitinka ja Korostelli küla juures punaarmeelaste kätte vangi, põgenes ning aprillis 1919 astus endisse väeossa. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Järvamaal Võhmuta v Seliküla m Kuke talu. Seejärel talunik. Oli KL Järva mlv Järva-Jaani mlvk, VRVÜ Tallinna ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal Võhmuta v OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 15.11.1944 Kuke talus. Suri 01.05.1946 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Elisabeth, sünd Nebukat (1896, küüditati 1949, vabanes 1957), tütred Miralda (1918, küüditati 1949, vabanes 1956), Vaike (1921–2010, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Virve (1929, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
NURMBERG, Otto Tõnise p, ohvitseri asetäitja (1919), major (1939).
VR II/3, nr 2914/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Scouts polgu nooremleitnant Otto NURMBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud 18. juulil 1919 Võdra küla madaliku kohal, kui Velikaja jõest ratsakomandoga üle läks ja vaenlase töötavat kuulipildujat ära võttis ning seda vaenlase vastu suunas.
Sündis 24.(12.)04.1889 Viljandimaal Viiratsi vallas talurentniku peres. Õppis Viljandi kihelkonna- ja 1920 Vabariigi Sõjakoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Novembrist 1910 märtsini 1914 5. Siberi küti suurtükibrigaadi pargis, lõpetas õppekomando. Vanemallohvitser aprillist 1913. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 23. suurtükibrigaadi 3. pargi rühmaülem. VS ajal alates 23.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosas, aprillist 1919 Scouts pataljoni ratsaluure komando ülem, detsembrist 1919 Scouts polgu ratsaluure komando ülem. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Valgamaal Sangaste v Vastsemõisa m Nurme talu, müüs selle ära ja ehitas Tartusse maja. Maist 1920 Scouts pataljoni ratsakomando ülem, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva pataljoni Scouts roodu nooremohvitser ja tööroodu ülem, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni töökomando, juulist 1922 tööroodu ülem, märtsist 1924 7. jalaväerügemendi 7. kompanii rühmaülem, oktoobrist 1925 töökomando ülem, detsembrist 1931 2. üksiku jalaväepataljoni majandusülem. Lipnik maist 1920, nooremleitnant 1924, leitnant novembrist 1925, kapten 1931, major 1939. Oli VRVÜ Tartu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu majandusohvitser. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Elvas. Suri 25.11.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938) ja Vene GeR IV kl. Abikaasa Alviine-Johanna, sünd Kivistik (1887–1948), tütar Virve (1924). (J.P.)
NURMIO, Armas Aarne Matti p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1792/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Aarne NURMIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.01.1899 Soomes Lõuna-Pohjanmaal Jurva vallas algkooliõpetaja peres. Elas Laihias. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oktoobrist 1919 novembrini 1920 sõjaväeteenistuses 1. välisuurtükiväerügemendis. Töötas elektrimontöörina, hiljem põllumees. Suri 12.03.1927 Laihia vallas. Maeti Laihia surnuaiale. (M.S.)
NUTT, Juhan (kuni 1938 Johannes) Peteri p, reamees (1909).
VR II/3, nr 2852/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Tallinna kaitsepataljoni reamees Johann Peetri p. NUTT Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 22. aprillil 1919 Vana-Nursi mõisa juures, kus vaenlase ägeda tule all roodu taganedes raskelt haavata saanud lipnik K. Vassmanni välja kandis, kes muidu oleks vaenlase kätte langenud.
Sündis 09.04.(28.03.)1888 Tartumaal Ahja v Kärsa külas talupidaja peres. Õppis Kärsa vallakoolis. 1909–12 teenis sõjaväes Moskvas. Elas 1918 Võrumaal Koiola vallas. VS ajal alates 20.03.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni, maist 1919 8. jalaväepolgu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tartumaal Vastse-Kuuste vallas. Pidas alates 1925 Järvamaal Väinjärve v Norra m Tasuja talu. Saksa ajal Väinjärve vallakohtu esimees ja OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Väinjärve vallas. Mõisteti veebruaris 1945 15 aastaks vangi, oli Irkutski obl Angarskis, vabanes jaanuaris 1956. Seejärel Põlvas puidutisler ja Rakkes farmimehaanik. Suri 27.11.1957 Rakkes. Maeti Võnnu Vanale kalmistule. Abikaasa Johanna, sünd Vassus (1899–1982), lapsed Veata (1921–2011), Luule (1925–96), Ilo (1932–91) ja Jaak (1934–97). (A.K., J.P.)
NUUT, Jaan Karli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1224/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jaan NUUT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Keeni mõisa all. (Täpsustus: lahing toimus Kööna mõisa all. – J.P.)
Sündis 02.03.(18.02.)1893 Pärnumaal Vana-Vändra v Uuetoa talu pidaja peres. Õppis Tori vallakoolis. I MS ajal maist 1916 192. jalaväepolgus, maist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgu 1. roodu kuulipildur, oktoobrist 1919 jaoülem. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 27.04.1919 Lätis Kööna mõisa juures haavata ja sattus vangi, juulis 1919 pärast paranemist põgenes tagasi väeossa. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vana-Vändra v Põnte talu. Seejärel talunik. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Tasuja kolhoosi põllutööline. Suri 25.12.1971 Pärnu raj Vändras. Maeti Vändra kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Trahhov (1897), tütred Elise (1924–28), Inga (1927) ja Desi (1930). (A.K., J.P.)
NUUT, Villem Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 960/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Willem NUUT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kriuschka küla juures.
Sündis 17.(05.)11.1890 Läänemaal Kiltsi, hilisema Asuküla v Mägede talu pidaja peres. Õppis Asuküla vallakoolis. Teenis 1912–13 Izmailovo kaardiväepolgus. I MS ajal jaanuarist märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 04.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuaris 1919 oli lähetatuna Dessantpataljonis, märtsist 1919 roodu varahoidja, maist 1919 õppekomando veltveebli kt, juunist 1919 1. rühma ülem. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Asuküla v Tauksi saarel Ammermaa talu. Nõukogude ajal töötas kalurikolhooside Viiking ja Aurora. Nõukogude võim arreteeris ta 23.07.1951 Ammermaa talus. Oktoobris 1951 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Keskvanglas ja Narva vangilaagris, vabanes augustis 1954. Suri 26.04.1974 Haapsalu raj Ridala kn Ammermaa talus. Maeti Ridala Uuele kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Aliine, sünd Sünd (1900–62), poeg Arno (1934–2014, represseeritud 1951–54). (A.K.)
NUUTINMÄKI, Eino Oskari Henriku p, Soome seersant (1941).
VR II/3, nr 2034/26.03.1920 Sõdurile Eino NUUTINMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.09.1901 Soomes Alahärmä vallas. Soome VS ajal võttis osa lahingutest, 1918–20 KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Võttis osa Aunuse ja Karjala retkest. Oktoobrist 1921 oktoobrini 1922 Soome valgekaardi kuulipildujakompaniis. Seejärel põllutööline, siirdus 1925 Kanadasse, tuli hiljem tagasi Soome. Oktoobrist 1939 3. sapöörikompaniis ja kuulipildujakompaniis hobusemees. Osales Talvesõja lahingutes Taipale jõe ääres. Jätkusõjas septembrist 1941 37. jalaväerügemendi 3. pataljoni 9. kompaniis jaoülem. Märtsis 1942 vabastati teenistusest. Kapral 1940, nooremseersant 1940, seersant 1941. Suri 27.09.1967 Alahärmäs. Maeti Alahärmä Vanale kalmistule. (M.S.)
NÕGU, Aleksander Villemi p, kaitseliitlane (1918).
VR I/3, nr 1662/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu juhatuse liikmele Aleksander Willemi p. NEGGO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 14.(02.)10.1871 Saaremaal Uuemõisa vallas, elas Audla m Sihi talus. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal novembrist 1918 Kopli laevatehases ja Noblessneri tehases töölistest KL patrullide looja ning aprillini 1919 Bekkeri tehaste sõja- ja varustusladude esimene ülem. Eesti KL juhatuse liige. Pärast sõda ETK tööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 07.12.1953 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Liisi, sünd Kristomann (1879–1924), lapsed Heinrich (1897–1957, I MS järel jäi Venemaale, oli II MS ajal Punaarmees), Alma Pauline (1899–1904), Selma (1903–05), Rosalie (1901–86), Voldemar (1905–70), Melmi Marie (1907–86), Oskar (1908–74) ja Aino (1921–98). (A.K.)
NÕMM, Johannes Liina p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2859/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu reamees Johannes Liina p. NÕMM Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Riia all Selteni gipsi vabriku valdamisel 2. juulil 1919.
Sündis 16.(03.)10.1900 Viljandimaal Kurista v Aidu külas. Õppis vallakoolis. VS ajal detsembrist 1918 Kabala KL liige, arvati 12.01.1919 3. jalaväepolgu 2. roodu, märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 3. jalaväepolgu 2. roodu jaoülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.01.1919 Viljandimaal Lõve mõisa all raskelt haavata, oli kaks kuud Tallinna sõjaväehaiglas ravil. Langes 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi kipsivabriku juures. Maeti Kurtenhofi raudeejaama lähistel Auks-Skabrene talu juures ühishauda, samal kuul maeti ümber Põltsamaa kalmistule. Nimi Põltsamaa sambal. 1934 sai ema langenud poja eest Tartumaal Härjanurme v Paistalu talu. (J.P.)
NÕMME (kuni 1936 JÜRGENSON), Johannes Jaani p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 259/11.06.1920 8 jalawäe polgu 3 roodu weltweeblile Juhan Jaani p. JÜRGENSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 märtsil 1919 a. Korwenhofi mõisa juures.
Sündis 03.01.1882 (22.12.
1881) Tartumaal Rannu v Noorma külas talupidaja peres. Õppis Rannu valla- ja kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 14.01.1919 nooremallohvitserina Tartu kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 3. roodus. Veltveebel märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Juunis 1919 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Rannu v Sinisalu talu. Oli KL Tartumaa mlv Rannu kompanii asutaja ja pealik, Rannu vallavolikogu, Rannu VTÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1941 metsavend. Langes 16.07.1941 Rannu v Jõesuu lahingus Punaarmee hävituspataljoniga. Maeti Rannu kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Salme, sünd Turp (1892–1985), poeg Enn (1933–2007). (M.S., J.P.)
NÕMMIK, Martin Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 32/21.02.1920 1 Ratsa polgu reamehele Martin Mihkli p. NÕMMIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 jaanuaril 1919 a., esimesena automaatpüssiga Rõmeda külasse tormates, mida paarisaja meheline waenlase wäesalk kaitses, seal niikaua waenlase peale tuld andes, kui abi jõudis ja waenlase wälja ajas.
Sündis 23.(11.)05.1898 Viljandimaal Kurista v Kaavere mõisas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Asus Tallinna, kus 1912–16 töötas Tombergi leiva- ja pagaritööstuses leivategijana. I MS ajal 1916–18 vabatahtlikult tragunipolgus ja 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 08.05.1919 Võrumaal haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas M. Tuule, H. Eilemanni, J. Loode, J. Grünbergi jmt leivatööstuses pagar. Märtsis 1937 sai õppinud leivategija kutse. Oli 1931–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 07.11.1944 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Vallaline. (J.P.)
NÕMMIK, Mihkel Joosepi p, kaptenmajor (1924).
VR II/3, nr 2643/26.08.1921 S/l „Lembit’u“ wanem-leitnant Mihail Joosepi p. NÕMMIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 märtsil 1919 a. Petseri all ja 1 juulil 1919 a. waenlase tule all miiniristleja „Lennuki“ lõhkenud aurutoru parandades.
Sündis 18.(06.)09.1894 Pärnumaal Vee v Parasmaa kooliõpetaja pojana. Noorpõlve veetis Suure-Jaanis. Õppis valla-, Suure-Jaani kihelkonna- ja 1910–13 Miitavi reaalkoolis, lõpetas 1917 Kroonlinna mereväeinseneride kooli. I MS ajal septembrist augustini 1918 soomusristleja Gromoboi mehaanikainsener. Gardemariin septembrist 1914, mitšman maist 1917. Töötas 1918 Viljandi Eesti Hariduse Seltsi gümnaasiumis. VS ajal alates 03.01.1919 miiniristleja Lennuk mehaanikainsener. Osales laeva operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Meredessantpataljoniga Pihkva rindel. Jaanuarist 1920 suurtükilaeva Lembit vanem mehaanikainsener, maist 1922 merejõudude staabi side ja ujuvate abinõude osak ülema abi, aprillist 1925 merejõudude staabi side- ja abilaevade osak ülema abi, aprillist 1927 Sõjasadama mehaanikainsener. Vanemleitnant jaanuarist 1920, kaptenmajor 1924. Oktoobris 1928 vabastati teenistusest. Oli tolli peavalitsuse revident ja 1932–40 Tallinna merekooli juhataja, seejärel raudteekooli direktor. Oli mereväeohvitseride kogu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige, tuntud tennisist. II MS ajal põgenes Rootsi, oli tegev Eesti pagulasorganisatsioonides. Suri 18.02.1962 Stockholmis. Maeti tuhastatult Stockholmi St. Görani kolumbaariumi, juulis 2007 maeti ümber Suure-Jaani. Teised autasud: VT IV kl (1938). Abikaasa Veera, sünd Popova (1906–2002, mitmekordne Eesti tennisemeister). (J.P.)
NÕU, Bernhard Jaani p, vanem komendor (1920).
VR II/3, nr 195/05.03.1920 Miiniristleja. „Wambola“ komendorile Bernhard Jaani p. NÕU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3–5 juulini 1919 a. Riia jõesuus. (Täpsustus: lahing oli 01.–02.07.1919.)
Sündis 11.06.(30.05.)1898 Paldiskis. Õppis Paldiski algkoolis. Ametilt meremees. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 27.01.1919 miiniristleja Wambola komendor. Osales lahingutes Soome ja Liivi lahel Punalaevastiku ja Landeswehri vastu. Juunist 1920 Traalerite Divisjoni traaleri Alise roolimees. Vanem komendor 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kalur Paldiskis ja tööline raudteel. EVL Paldiski ja VRVÜ Tallinna osak liige. Baaside lepingu tõttu 1939 sunniti linnast lahkuma. Elas venna juures Vasalemmas, Saksa ajal taas Paldiskis kalur. Nõukogude ajal kalurikolhoosis Majak kalur, alates 1966 elas Tallinnas. Suri 02.10.1971 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Klavdia, sünd Lakomskaja (1921–2013), lapsed Ville (1943–91), Vaike (1944) ja Peeter (1956). (M.S.)
NÄRIPEA, Aleksander Kadri p, reamees (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 310/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Aleksander Kadri p. NÄRIPÄÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Bulleni juures.
Sündis 10.02.(29.01.)1899 Pärnumaal Kilingi vallas õmblejanna peres. Õppis 1909–13 Kilingi õigeusu kihelkonna-, 1920–22 Vabariigi Sõjakoolis ja 1924 varustusvalitsuse majanduskursustel. VS ajal alates 09.04.1919 vabatahtlikult Pärnu kaitsepataljonis, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodus. Kapral augustist 1920. Oktoobrist 1920 sõjakoolis. Alamleitnant juulist 1922. Augustist 1922 septembrini 1924 Sakala partisanide üksiku jalaväepataljoni 2. ja 1. kompanii rühmaülem. Nooremleitnant novembrist 1922. Septembris 1924 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Taali v Hintsi talu. Seejärel pidas talu kuni selle müümiseni aprillis 1932. Asus elama Tallinna, töötas autojuhina, maist novembrini 1935 Tallinna raudteejaama valvurina ning seejärel puusepana. Oli 1926–33 KL Taali mlvk kompanii pealik, VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 25.04.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 17.11.1941 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Emilie, sünd Sikk (1902–64), lahutati 1940, lapsed Vende (1926), Lembit (1928–2011) ja Sirvi (1932). Teine abikaasa Elise-Marie, sünd Kaljas (1901–90). (A.K.)
NÄRSKA, August Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1218/15.09.1920 Soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile August NÄRSKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue Kalischi küla juures.
Sündis 02.03.(18.02.)1897 Viljandimaal Patküla v Ala talu töölise peres. Õppis Patküla valla- ja Helme kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 ratsaväe tagavarapolgus nooremallohvitser. VS ajal alates 13.04.1919 3. diviisi staabi komandandi komandos, juunist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodus, novembrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Helme ja Leebiku vallas ning Tõrva linnas, kus pidas toidu- ja klaasnõudekauplust. VRVÜ Valga osak liige. II MS ajal Saksa armees. Pärast sõda elas Harjumaal Pillapalus, seejärel Suure-Jaani raj Olustvere külanõukogus. Suri 14.08.1957 Suure-Jaani raj Võhmas. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Emilie, sünd Kivirähk (1899–1984, arreteeriti 1947, vabanes 1955), lapsed Helmuth-Voldemar (1922–43, II MS ajal Saksa armees, langes idarindel), Vambola (1924–92, II MS ajal Saksa armees), Helgi-Irene (1928–30) ja Asta-Therese (1931–52). (J.P.)
NYGÅRD, Holger vt NORME, Karl Holger Athniel.
NYHOLM, Christian Valdemar Laurits Christiani p, Taani kapten (1910), Eesti alampolkovnik (1919), Vene polkovnik (1919).
VR II/3, nr 1924/26.03.1920 Alampolkownik C. V. NYHOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.06.1872 Kopenhaagenis inseneriväe kapteni, mõisaomaniku ja parlamendiliikme peres. Õppis 1893–95 ohvitseride koolis. Alates 1887 Taani mereväes. Leitnant 1896, kapten 1910. Juulis 1914 vabastati teenistusest invaliidsuspensioniga. I MS ajal 1915–16 vabatahtlikult sõjaväes, oli õppejõud sõjakoolis. Veebruaris 1919 soovis tulla Taani vabatahtlike üksusega Eestisse, tervislikel põhjustel arvati sobimatuks. VS ajal alates 01.04.1919 Eesti kapteni auastmes Rootsi vabatahtlike kompanii staabiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Petseri rindel. Juunis 1919 vabastati teenistusest. Septembrist 1919 Rootsi Valge Leegioni ülema kt. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva rindel ning rünnakust Petrogradile Loodearmee koosseisus. Oktoobrist 1919 Vene armee polkovnik. Detsembrist 1919 organisatsiooni Vene Selts Kopenhaagenis auliige. Veebruaris 1920 lahkus teenistusest, asus elama Taani. Avaldas kirjutisi ajalehtedes „Berlingske Tidende“ ja „København“ ning Rootsi nädalalehes „Varje 8. Dag“. Suri 04.04.1936 Barcelonas. Maeti Barcelonas. Teised autasud: Vene GeO IV kl ja VlO IV kl. (M.S.)
NYKOPP, Albert Olaf Albert Werneri p, Soome saatkonna nõunik.
VR III/2, nr 3071/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis protokolli ülem Olaf NYKOPP Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.08.1868 Helsingis senaatori peres. Lõpetas 1885 Helsingi rootsi lütseumi. Alates 1895 rahvapanga Helsingfors Folkbank prokurist, 1896–1902 panga Privatbanken i Helsingfors juhataja, 1902–04 ärimees Pariisis, 1905–06 boksiidikaevanduse omanik ja direktor Le Valis Provence’is, 1909 Soome kaubandusliidu äriesindaja Helsingis, 1909 Eduskunta pangakomisjoni sekretär, 1911–12 Venemaa ekspordikoja Soome esinduse ja 1913–17 Helsingi linnavolikogu liige, 1917–18 Soome kaubandusvolinik Skandinaavias, 1919–21 Balingsta mõisa omanik ja maaharija Rootsis. Alates 1922 välisministeeriumi mittekoosseisuline ametnik protokolli asjus, 1923–31 protokollilisel tööl välisriikide saadikutega, 1922–28 Eduskunna tseremooniameister. Suri 01.01.1942 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Poola PR III kl, Prantsuse ALO IV kl, Itaalia KO II kl, Rootsi VO III ja PTO III kl, Soome VRO III kl, Läti KTO II kl, Norra OO II kl, Taani DO II kl ning Belgia LO II kl. (M.S.)
NYLÄNDER, Eino vt NUORVAARA, Eino Antero.
NYMAN, Robert, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2371/26.03.1920 Sõdur NYMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Hauhos. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
NYQVIST (sünd POUSAR), Hemming Vilhelm Konstantini p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2339/26.03.1920 Sõdur NYQVIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.12.1892 Helsingi lähistel Sipoo vallas. Tööline. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 21.08.1919 Helsingis. Maeti Malmi kalmistule. (M.S.)
NYSTRÖM, Karl Erik Karl Oskari p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2747/25.05.1923 Sõdur NYSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.08.1890 Soomes tuletõrjuja peres. Elas Helsingis, töötas politseiuurijana. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis, hiljem veltveebel 1. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Langes 23.07.1919 Narva taga Velikino küla juures. Maeti Narva-Jõesuu Kudruküla kalmistule, oktoobris 1919 maeti ümber Soome Turu kalmistule. (M.S.)
OEHREN, Erich-Bernhard Alexander-Eduardi p, alamleitnant (1919), leitnant (1920).
VR II/3, nr 1318/15.09.1920 5 jalawäe polgu alamleitnandile Erich OEHREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Filatowa-Gora külas.
Sündis 23.(11.)03.1897 Paides. Õppis 1906–12 Paide kiriku- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1916 vabatahtlikult 9. tagavara ratsapolgus, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser Kaasani ringkonna löögipataljonis. Novembrini 1917 võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 09.12.1918 1. jalaväepolgu 2. roodus, määrati 13.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitseriks, märtsist 1919 ratsaluure komando ülem, oktoobrist 1919 ühtlasi polgu kohtu liige. Võttis osa lahingutest Viru ja lõunarindel. Alamleitnant detsembrist 1919 ja leitnant aprillist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Ärimees Tallinnas. Pidas Harjumaal Triigi v Ojasoo m Rohtlaane talu, müüs selle 1932 ära. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta. Suri 11.09.1948 vangistuses. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (M.S.)
OHAK, Mihkel Johanni p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1213/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 kapralile Mihkel OHAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Plüssa silla juures.
Sündis 07.10.(25.09.)1898 Saaremaal Kärla v Sõmera k Ohaka talu pidaja peres. Õppis 1908–12 Kärla kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 538. Medõni jalaväepolgus. VS ajal alates 28.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 1. kuulipildujate komandos. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. 1920 vabastati teenistusest. Seejärel meremees, hiljem pidas Ohaka talu. Saksa ajal 1944 Kärla OK liige. Nõukogude ajal kolhoosi põllutööline. Suri 12.03.1980 Kingissepa raj Kärla kn Ohaka talus. Maeti Kärla kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Sohvie, sünd Aksel (1910–98), lapsed Virve (1929–29), Ludvig (1934), Laine-Alviine (1935), Arvi (1937), Aime (1942) ja Jaanus (1944). Vend Aleksander Ohak oli üks Saaremaa mässu juhte, Eesti võimud lasid ta 1919 maha. (A.K.)
OIDERMANN, Otto Karli p, kapten (1919), major (1924).
VR II/3, nr 2956/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Sakala partisanide pataljoni ülem major Otto OIDERMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 26.–27. augustil 1919 Pokrovski – Katšanovi piirkonnas, kus murdis pataljoni osaga, mille suurus umbes 80 tikku, vaenlase piiramisrõngast välja, tuues kaasa kõik haavatud, terve voori ja staabi, lisaks kaasa tuues sõjasaagina hulga vange, sõjariistu, moona, vaenlase voori ja hulga hobuseid.
Sündis 05.04.(24.03.)1893 Pärnumaal Uulu vallas kooliõpetaja peres. Õppis Pilistvere kihelkonna-, Tallinna Hansa-, Tallinna Peetri reaal- ja 1915 2. Tiflisi lipnikekoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. Oktoobrist 1910 oktoobrini 1912 91. Dvinski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 69. tagavarapolgus, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 7. tagavara marsipataljonis, juulist 1915 327. Korsuni jalaväepolgu luurekomando ülem, kuulipildujate komando ülema kt ja kuulipilduja Colt komando ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 09.10.1915 põrutada ja 12.08.1916 haavata. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten detsembrist 1917. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgu kuulipildujate komando ülem. VS ajal alates 01.11.1918 piirivalves, määrati 25.01.1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljon ülemaks, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu ülema abi. Kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Kirde-Lätis ja Pihkva rindel. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Mäo talu, müüs selle 1925 ära. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu ülema abi, ühtlasi Sakala pataljoni ülem, juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni ülema abi, ühtlasi jaanuarist märtsini 1924 pataljoni ülema kt ja Viljandi garnisoni ülema kt, märtsist 1924 jaanuarini 1925 Sakala jalaväerügemendi Sakala pataljoni ülem, ühtlasi rügemendi kohtu ja rügemendi ohvitseride aukohtu esimees ning sõjaväeringkonnakohtu liige. Major 1924. Jaanuarist 1925 Viljandi maakonna rahvaväe ja KL ülema käsutuses maakondliku KL loomiseks, märtsist 1925 Viljandi kaitsemaleva, maist 1925 KL Sakalamaa mlv pealik, maist 1926 7. jalaväerügemendi 8. pataljoni ülem. Mais 1927 vabastati teenistusest. Aprillist 1928 Tallinnas mereasjanduse peavalitsuses. Suri 13.07.1929 Tartumaal Sootaga v Kuke talus. Maeti Tallinna Mõigu kalmistule, märtsis 1936 maeti ümber Viljandi VS langenute kalmistule. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Dagmar-Marie, sünd Jänes (1898–1923), poeg Hans-Erik (1921). Teine abikaasa Martha-Vilhelmine, sünd Gagnus (1900–51), tütar Ruth-Ingeborg (1928–2011). (J.P.)
OINAS, Mart vt ORUMETS, Märt-Villem-Hendrik Märdi p.
OIT, Otto-Voldemar Ado p, vanemleitnant (1919).
VR II/3, nr 1608/14.12.1920 Läänemere laewastiku diwisjoni wanem-leitnandile Woldemar OIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 jaanuaril 1919 a. Waiwara mõisa waldamisel.
Sündis 19.(07.)05.1888 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Tallinnas linna- ja 1907–10 Narva merekoolis. Teenis kaubalaevastikus. I MS ajal augustist 1914 traaleri nr 8 madrus. Mitšman märtsist 1915. Seejärel traaleri nr 10 ja maist 1916 traaleri nr 24 vahiülem, detsembrist 1916 veebruarini 1918 traaleril Provodnik. VS ajal alates 01.01.1919 miiniristleja Lennuk vahiülem ja vanemohvitser, oktoobrist 1919 laevastiku vanem navigatsiooniohvitser. Leitnant oktoobrist 1919 ja vanemleitnant novembrist 1919. Osales kõigis laeva meredessantoperatsioonides Punaarmee ja Landeswehri vastu. Oli jaanuaris 1920 Tartu rahuläbirääkimiste mereväeekspert, seejärel ka sõjaliste tagatiste komisjoni ja Mereväe Ekipaaži kohtu liige. Septembrist 1920 mereväe staabi ülema kt. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Kloodi m Pikanurme talu, müüs selle 1929 ära. Pidas 1922–23 Pikanurme talu, elas 1924–27 Narvas ja alates 1927 Nõmmel ning oli purjeka Elisabeth kapten. 1940 Balti laevastikku mobiliseeritud kaubalaeva Alf kapten. 22.09.1941 uputas Saksa suurtükivägi laeva Osmussaare Lõunalahes ja meeskond jäi siinse Nõukogude garnisoni juurde abitöödele. Punaarmeelased lasid ta 25.11.1941 spionaažis süüdistatuna Osmussaarel maha. Veebruaris 1943 maeti ümber Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Amanda-Melitta, sünd Hansar (1892–1986), poeg Guido (1923, 1944 teadmata kadunud). Õepoeg Hjalmar Mäe oli II MS ajal Eesti OV juht, teine õepoeg Evald Mägi VR I/3. (A.K.)
OITTINEN, Väinö Jooseppi Emili p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2121/26.03.1920 Sõdurile V. OITTINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.12.1891 Soomes Hausjärvis, elas Riihimäkis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 03.11.1980 Riihimäkis. Maeti Riihimäki kalmistule. (M.S.)
OITTIO, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2299/26.03.1920 Weltweebel OITTIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Sellenimelist pole EAP vabatahtlike salga nimekirjas, kuid salga 5. kompaniis oli Oulust pärit lipnik Armas Yrjö Aitto. Nimetatu sündis 01.06.1897 Helsingis, alamleitnant augustist 1921, mereväeleitnant maist 1923, osales Talvesõjas Edela-Soome merejõudude kaptenleitnandina. Saatus teadmata. (M.S.)
OIVO, Ragnar Rafael Nikolai p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 1717/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Ragnar OIVO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.01.1896 Soomes Viiburis töölisperes. Õppis 1909–12 Viiburi reaallütseumis ja 1912–13 Uusikirkko rahvaülikoolis. I MS ajal novembrist 1915 27. jäägripataljoni 3. kompaniis. Võttis osa Saksa idarinde lahingutest Kuramaal ning Riia all Misse ja Aa jõe joonel. Oli 1917 Liibavis autojuhtide kursustel. Soome VS ajal saabus veebruaris 1918 jäägritega Vaasasse, teenis viitse-
veltveeblina 1. jäägrirügemendi 2. pataljoni 1. kompaniis. Osales Lempäälä, Vuohiniemi, Kukko ja Kelho lahingutes, sai 07.04.1918 Kelho juures haavata. Maist 1918 kaardiväe Jäägripataljoni 2. kompaniis rühmaülem. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis rühmaülem, hiljem 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. Langes 21.02.1919 Marienburgi lähistel. Maeti Viiburi Sorvali kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
OJA, Andreas Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1150/15.09.1920 2 alawäe polgu wanemale alamohwitserile Andres OJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19-mal mail 1919 a.
Sündis 05.01.1895 (24.12.1894)
Tartumaal Kavilda v Vihavu külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 04.12.1918 2. jalaväepolgu 4. roodus, maist 1919 rühmaülem. Nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser maist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 21.05.1919 Võrumaal Kirbu külas haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1923 märtsini 1929 piirivalve Peipsi jsk valvur ja kordoni ülema kt. Kevadest 1930 pidas Kastre-Võnnu v, alates 1939 Mäksa v Kastre m Vaino talu. Kastre-Võnnu VTÜ, KL Tartumaa mlv Kastre-Võnnu kompanii ja VRVÜ Tartu osak liige. Punaarmeelased vahistasid ta juulis 1941 Vaino talus ja viisid üle jõe Kavastusse. Tapeti 12.07.1941 Luunja v Kavastu mõisa lähistel. Maeti Kavastu mõisa juurde, samal kuul maeti ümber Võnnu Uuele kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida, sünd Rääk (1893–1976), lapsed Evald (1922–23), Hilda (1924), Harald (1925, II MS ajal Saksa armees), Helju (1927–2009), Leo (1931–31), Ilmar (1933–2003) ja Laine (1938). (M.S., J.P.)
OJA, Jaan Kaarli p, lipnik (1917).
VR I/3, nr 2683/7.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase lipnik Jaan OJA sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 04.07.(22.06.)1890 Viljandimaal Taagepera v Tingu talu pidaja peres. Õppis Taagepera valla- ja Helme kihelkonnakoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ning 1917 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1916 171. tagavarapolgus, septembrist 1916 144. Kašira jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 295. tagavarapolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 1. roodus. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. kuulipildujavaguni ülem, jaanuarist 1919 rongi komandandi noorem abi ja dessantroodu 4. rühma, veebruarist 1919 dessantroodu 2. poolroodu ülem, märtsist 1919 dessantpataljoni 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 08.04.1919 Petserimaal Košeljaha jaama juures. Maeti Taagepera kalmistule. Nimi Taagepera sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
OJAKÄÄR, Tõnis Peedi p, ülemarst (1919), sanitaarkapten (1924).
VR I/3, nr 487/25.08.1920 3 Tartu sõjawäe haigemaja ülemarstile Dr. Tõnis Peedu p. OJAKÄÄR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma väsimata kaastööga sõjawäe tervishoiu alal.
Sündis 24.(12.)08.1889 Tartumaal Kudina v Vaidavere külas talupidaja peres. Õppis Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis, 1901–05 Valgas T. Grünbergi progümnaasiumis, J. O. Thomsoni kaubanduskoolis Tartus ja H. Treffneri gümnaasiumis, 1909 lõpetas eksternina Pihkva kadetikorpuse, õppis 1910–16 Tartu ja 1917 Moskva ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1910 EÜSi liige. I MS ajal septembrist 1914 23. evakuatsioonihaigla nooremordinaator ja novembrist 1917 märtsini 1918 101. Permi jalaväepolgu nooremarst. Aprillist novembrini 1918 Podoolia kub Šargorodi alevis. VS ajal alates 21.12.1918 1. diviisi sidumise salga noorem- ja veebruarist 1919 vanemarst, maist 1919 Tartu evakuatsiooni- ja karantiinipunkti vanemarst, ühtlasi Tartu ülikooli silmakliiniku nooremassistent, juunist 1919 3. Tartu sõjaväehaigla ülemarst, septembrist 1920 2. jalaväepolgu arst. Sanitaaralamkapten juulist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sanitaarkapten jaanuarist 1924. Seejärel 1921–24 Tartu ülikooli sisekliiniku nooremordinaator, 1925 Tallinna elektrijaama arst, 1925–34 Tallinna ettevõtete haigekassa ambulatooriumi juhataja, 1934–40 Tallinna linna tervishoiuarst ning 1940–41 riiklik sanitaarinspektor. Oli Tallinna Eesti Arstide Seltsi juhatuse ja Tallinna VTÜ liige ning Tallinna brigaadi Ida divisjoni sanitaarpealik. Saksa ajal 1941–44 Kopli ambulatooriumi arst. Nõukogude ajal 1944–54 riiklik sanitaarinspektor ja 1954–58 Tallinna linna sanitar-epidemioloogiajaama sanitaarinspektor. Suri 02.09.1969 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Anna, sünd Krinal (1897–1958), kasutütar Helju (1931–97). (A.K., J.P.)
OJALA, Anders Väinö Antti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2254/26.03.1920 Sõdurile Väinö OJALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.05.1897 Soomes Kärköläs, elas Haukipudases. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 15.03.1919 Vastseliina lähistel haavata. Siirdus enne 1927 Ameerikasse. Hollola maakohtu otsusega 27.10.1993 kuulutati surnuks, surma daatumiks määrati 27.10.1993. Sugulaste andmeil suri 1958. (M.S.)
OJAMAA (kuni 1935 BATAŠKOV), Aleksander Ilja p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1478/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Aleksander PATASCHKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 nowembril 1919 a. Skorjatina küla all.
Sündis 28.(16.)10.1890 Harjumaal Kostivere vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Puusepp. VS ajal alates 30.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, jaanuarist 1919 Dessantpataljoni 6. roodus, märtsist 1919 1. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 26.02.1919 lahingus haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas alates 1925 Jõelähtme v Kostivere m Parasmäe külas Kindaniidu talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 16.02.1968 Harju raj Jõelähtme kn Parasmäe külas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Luule (kuni 1935 Natalie), sünd Tõkke (1899–1974), lapsed Aita (1928–2004), Gunnar (1929), Sulev (1931) ja Luulik (1933, kuni 1935 Olaf). (M.S.)
OJAMAA (kuni 1935 BACHMANN), Aleksander Mardi p, alamleitnant (1917), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 873/01.09.1920 4 jalawäe polgu alamleitnandile Alexander Martini p. BACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 detsembril 1919 a. Konju küla ja Woka postijaama juures. (Täpsustus: lahing oli 06.12.1918.)
Sündis 17.(05.)09.1890 Peterburi kub Jamburgi mk Moloskovitsõs. Õppis Narva linnakoolis, sooritas Narva gümnaasiumi juures kooliõpetaja kutseeksami ja lõpetas 1916 Nikolai sõjakooli Kiievis. I MS ajal augustist 1914 1. armeekorpuse varustustranspordis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 108. tagavarapolgus, märtsist 1917 122. tagavarapolgus ja 150. Tamani jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Karpaatides ja Dvinski all. Alamleitnant juunist 1917. Detsembrist 1917 jaanuarini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 29.11.1918 4. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 30.12.1918 Kahala küla all haavata. Märtsist 1919 ohvitseride reservis ja augustist 1919 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1919 vabatahtlikult ohvitseride reservis, novembrist 1919 3. piirikütipataljonis noorem- ja vanemohvitser. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. VS invaliid. Sai autasuks Järvamaal Mäo v Lääne talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna ja 1938–40 Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal põllutööline kolhoosis Uus Tee. Suri 27.04.1952 Paide raj Paide kn Lääne talus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Teised autasud: StO III kl. Abikaasa Erna, sünd Parra (1896–1988), lapsed Jaan (1924), Juta (1925), Peeter (1926–99), Aino (1928), Koidula (1930–73), Hans (1931–94), Mihkel (1933–70) ja Vello (1937). (M.S.)
OJANGU (kuni 1936 SEISLER), Aleksander Jakobi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 183/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni roolimehele Aleksander Jakobi p. SEISLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 25/26 augustil 1919 a Pihkwa all, ujuwa silla lõhkumisel.
Sündis 10.04.(29.03.)1886 Pärnumaal Kastna v Kiisa talu pidaja peres. Õppis Heinaste merekoolis. I MS ajal 1915–17 315. Gluhovi jalaväepolgus. VS ajal alates 28.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni läbikäijate komandos, veebruarist 1919 8. roodus, märtsist 1919 Tartu sõjaväe haiglas peaarsti teenistuses, maist 1919 Peipsi laevastiku divisjoni suurtükilaeva Ahti vanem roolimees, septembrist 1919 Mereväe Ekipaažis ning rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse rannavalve osakonnas, jaanuarist 1920 6. piirikütipataljoni 3. roodus. Kapral 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Saulepi v Kääbaste talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Kajak põllutööline. Suri 11.01.1951 Lihula raj Varblas. Maeti Varbla Uuele kalmistule. Abikaasa Veera, sünd Mathiesen (1896–1965), tütar Silvi (1915–83). (A.K., J.P.)
OJANSUU, Heikki August Tuomas Joosua p, Soome keeleteadlane.
VR I/3, nr 2037/14.05.1920 Dr. Heikki OJANSUU’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 26.07.1873 Soomes Satakunta mk Tyrvää vallas põllumehe peres. Lõpetas 1894 Pori lütseumi. 1894–99 õppis Helsingi ülikoolis, omandas 1899 cand. phil., 1901 lic. phil. ja 1907 dr. phil. ultimus kraadi. 1902–05 töötas soome keele õpetajana rootsi gümnaasiumis, 1905–06 soome tütarlaste kõrgemas erakoolis, 1906–07 Helsingi soome tütarlastekoolis ja 1908–19 soome ärimeeste kaubanduskoolis. Oli 1903–14 Helsingi ülikooli soome keele ja kirjanduse dotsent, 1905–19 korduvalt soome keele professori kt ja 1914–22 soome filoloogia kateedri assistent. 1921–23 Turu ülikoolis esimene soome ja selle sugulaskeelte professor ning alates 1922 humanitaarteaduskonna dekaan. Tegi mitu uurimisreisi Lõuna-Eestisse ning lutside ja leivude juurde. Avaldas trükis tosinkond uurimust. Oli 1899–1918 teadusajakirja „Virittäjä“ toimetuskolleegiumi liige ja 1904–08 peatoimetaja. 1906–10 ja 1912–17 küpsuseksami komisjoni liige. VS ajal 1918–19 oli EAP propagandatoimkonnas. Suri 18.01.1923 Helsingis tüüfusse. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
OJASALU (kuni 1935 OTSMANN), Johannes Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 380/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu reamehele Johannes Jüri p. OTSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Sala küla waldamisel.
Sündis 24.(12.)09.1894 Harjumaal Aleksandri v Triigi mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Osales I MS sündmustes. VS ajal alates 08.09.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu täiendusroodus ja novembrist 1919 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Triigi v Talli talu. Nõukogude ajal remonditööline kolhoosis Kalev. Suri 28.12.1959 Rapla raj Kõue kn Triigi k Talli talus. Maeti Kose kalmistule. Esimene abikaasa Hilda-Maria, sünd Gregor (1900–28), lapsed Feliks (1922–22), Meinhard (1923–93, arreteeriti 1949, vabanes 1956), Valve (1925–2001) ja Irene (1928–28). Teine abikaasa Juulie, sünd Vanatoa (1895–1971), lapsed Heino (1930–72) ja Naima (1932–86). (M.S.)
OJASOON (kuni 1935 OJASON), Albert Johani p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 2573/02.11.1921 Soomusauto roodu ülemale, alamkapten Albert Juhani p. OJASSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)02.1896 Tartumaal Kaarepere v Uuetalu talu pidaja peres. Õppis 1909–15 Tartu linna- ja 1915–16 Peterhofi lipnikekoolis ning 1922 Tallinnas kõrgemate politseiametnike kursustel. I MS ajal juunist 1915 1. tagavarapataljonis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 21. Siberi küti tagavarapolgus, juunist 1916 Läti küttide tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 5. Zemgale Läti kütipolgus. Alamleitnant jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 22.10.1916 põrutada, 08.01.1917 Riia rindel Kuulipildujamäe all haavata ja aprillis 1917 Lätis Aa jõel põrutada. Aprillist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgu luureroodu ülem. Leitnant märtsist 1918. Siirdus augustis 1918 Arhangelskisse, astus reamehena inglaste teenistusse, septembris 1918 lõpetas Inglise sõjalise kursuse. Inglise armee nooremleitnant septembrist 1918. Seejärel jaanuarini 1919 2. Inglise lennusalga lendur-vaatleja. VS ajal alates 23.02.1919 vabatahtlikult ohvitseride reservis, märtsist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 nooremohvitser ning Soomusrongide Divisjoni kuulipildujate kursuse juhataja ja divisjoni kohtu liige, oktoobrist 1919 Soomusautode Kolonni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Alamkapten detsembrist 1919, kapten jaanuarist 1924. Veebruarist 1921 Soomusautode Roodu ülem, juulist 1921 ühtlasi Soomusrongide Brigaadi kohtu esimees, septembrist 1921 ohvitseride kursustel. Jaanuaris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Valgamaal Sooru v Tiigi talu. Jaanuarist 1922 kaitsepolitsei Võru jsk ülema kt, märtsist 1923 ülem, novembrist 1924 Valga maakonna politseiülema kt, veebruarist 1925 kaitsepolitsei Võru jsk ülem. Jaanuarist 1926 poliitilise politsei komissar Võrus, novembrist 1927 Petseris, novembrist 1935 Pärnus, juunist 1938 Tartus. Juulis 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Võru ja Pärnu osak liige. Ostis 1939 Läänemaal Märjamaa v Vana-Märjamaa m Metsanurga talu. Nõukogude võim arreteeris ta 15.07.1940 Tartus. Suri 10.03.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning Prantsuse TO. Abikaasa Leida, sünd Treufeldt (1896–1979, küüditati 1941, vabanes 1958, jäi Venemaale), tütred Leili (1924, küüditati 1941, vabanes 1958, jäi Venemaale) ja Lia (1929, küüditati 1941, vabanes 1956, jäi Venemaale). (A.K.)
OJASSON, Ulrich-August Hindreku p, kapten (1920), major (1924).
VR I/3, nr 1646/17.12.1920 Jalawäe alamohwitseride kooli ülemale, kapten Ulrich OJASSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 10.09.(29.08.)1895 Läänemaal Sipa vallas kooliõpetaja peres. Õppis 1906–14 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915–16 Tšugujevi sõjakoolis ja 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal maist 1915 3. tagavarapataljonis, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 209. tagavarapataljonis, juunist 1916 98. Jurjevi jalaväepolgu 12. roodus, aprillist 1917 õppekomando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 13.06.1916 haavata. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant märtsist 1917. Jaanuarist 1918 1. Eesti polgu 6. roodus, veebruarist 1918 5. roodu ülem. Alamkapten märtsist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 01.01.1919 KL Lääne maakonna ülema abi, veebruarist 1919 ühtlasi Haapsalu komandandi komando ülem ning märtsist 1919 ka Haapsalu linna KL ülem. Veebruaris ja märtsis 1919 moodustas Saaremaalt mobiliseeritute roodu. Septembrist 1919 KL staabi reajsk ülema abi. Kapten veebruarist 1920. Maist 1920 sõjaväeringkonna staabi vanem käsundusohvitser, juunist 1920 staabiülem, augustist 1920 Allohvitseride Kooli ülem, jaanuarist 1921 kooli adjutant, novembrist 1921 sädetelegraafi roodu ja novembrist 1922 kompanii kursuseohvitser, jaanuarist 1923 kompanii ülema kt, märtsist 1924 Sidepataljoni õppekompanii ülem, juunist 1925 telegraafi-telefoni kompanii ülema kt, oktoobrist 1925 ülem ja aprillist 1927 3. sidekompanii ülem. Major jaanuarist 1924. Vabastati teenistusest jaanuaris 1929. Sai 1933 Läänemaal Märjamaa alevikus krundi, müüs selle 1940 ära. Töötas Tallinnas firmas H. F. Dunkel & Co, aprillist 1933 raudteevalitsuse ehitusameti kantselei arveametnik, juulist 1935 Tallinna raudteejaama kaubalao juhataja. Oli 1935–40 KL Tallinna mlv üksiku sidekompanii pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.12.1940 Tallinnas. Mõisteti aprillis 1941 kaheksaks aastaks vangi, oli Komi ANSV PetšorLagis, vabanes märtsis 1947. Seejärel elas Tartus, töötas montaaživalitsuse nr 2 raamatupidajana. Arreteeriti uuesti 04.05.1950 Tartus, saadeti asumisele Kasahhi NSV Karaganda oblastisse, vabanes oktoobris 1954. Seejärel elas Harjumaal Padise kn Rummus, töötas raamatupidajana. Suri 05.05.1972 Keilas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: VT I kl md (1938) ja Vene StO III kl. Esimene abikaasa Luise-Liliane, sünd Loring (1899–1963), lahutati 1931. Teine abikaasa Alice-Aleksandra, esimeses abielus Rothberg, sünd Konga (1901). (J.P.)
OJASTE (kuni 1935 JABURI, ka JAMBURG), Eduard Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1038/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Eduard JAMBURG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 jaanuaril 1919 a. Lõwe ja Taagepera mõisate juures.
Sündis 03.12.(21.11.)1896 Riias linnakodaniku peres. Õppis Riias algkoolis. I MS ajal vabatahtlikult ratsaväes. Oli 1918 Võrumaal Kooraste vallas põllutööline. VS ajal alates 28.11.1918 3. jalaväepolgu ratsaluure komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Kapral oktoobrist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Võrumaal Erastvere vallas. Aastast 1935 Tallinnas raudtee valvur. KL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 mobiliseeriti ja viidi Venemaale, oli Leningradi blokaadis, hiljem Punaarmee 917. laskurpolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Langes 06.10.1944 Saaremaal Leisi v Räägi küla all. Maeti Pärsama kalmistule ühishauda. Nimi Pärsama Punaarmee langenute sambal ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Emma, sünd Grossberg (1906–84), lapsed Viiva (1929), Eha (1931–2010), Aksel (1932), Lilian-Astra (1934), Maret (1939–80) ja Avo (1941). (M.S.)
OKERO (sünd ÅGERBLAD), Lauri Juho p, Soome veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2262/26.03.1920 Sõdurile Lauri ÄGERBLAD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.11.1897 Soomes Jurva vallas, elas Laihias. Õppis algkoolis. Oli Laihia, Harlu ja Tampere KL liige. Soome VS ajal Uusimaa ratsarügemendi 2. eskadroni 2. rühmas. Võttis osa Laihia, Vilppula, Oulu, Vesilahti ja Tampere lahingutest, sai Tampere all haavata. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1919–20 teenis loomavelskrina aega Häme ratsarügemendis, seejärel KL veltveebel, 1923–24 Salmi piirivalveüksuses koertekooli veebel ja koerakasvataja. Seejärel kuni 1932 politseikonstaabel, siis töödejuhataja Tamperes. Oli Tampere töödejuhatajate ühingu liige. Talvesõja ajal oktoobrist 1939 aprillini 1940 teenis majandusohvitseri abina 17. jalaväerügemendi 1. pataljoni staabikompaniis. Jätkusõjas juunist 1941 aprillini 1942 rühmajuht 12. sõjaväepolitsei kompaniis. Suri 25.01.1964 Tamperes. Maeti Kangasala v Vatiala kalmistule. (M.S.)
OKSAAR (kuni 1936 OSKAR), Märt Peedu p, kapral (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 827/01.09.1920 Sakala partisanide polgu kapralile Mart Peedi p. OSKAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 aprillil 1919 a. Oenjewo ja Ogarewo külade all.
Sündis 12.03.(28.02.)1899 Viljandimaal Leebiku v Ilisse talu pidaja peres. Õppis Leebiku valla- ja Helme kihelkonnakoolis. VS ajal alates 12.01.1919 vabatahtlikult Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ratsakomandos. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Maist 1920 Sakala partisanide polgu jaoülem. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Pidas Valgamaal Leebiku v Vanamõisa krjm Nõmme talu. Oli EVL Lõve-Leebiku osak, Sakala Partisanide Ühingu, KL Valga mlv Helme mlvk Lõve-Leebiku
üksikrühma ja VRVÜ Valga osak liige. Juunist 1941 metsavend. Oli Leebiku-Vanamõisa metsavendade juht. Saksa ajal 1941–43 OK Põdrala kompanii ülem ja 1943–44 ülema abi. Septembrist 1944 metsavend Põdrala vallas, hiljem mitmel pool Valga- ja Viljandimaal varjunimede Liide ja Jakub all. Augustis 1956 legaliseerus Tõrvas. Elas Leebikul ja Tõrvas, hiljem Viljandis, kus töötas haigla katlakütja ning kingsepana. Seejärel Pärnu rajoonis ja viimaks Lagedil tütre peres. Suri 01.01.1981 Harju raj Sommerlingi kn Lagedil. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Hiiop (1898–1946), lapsed Elsa (1929, küüditati 1949, vabanes 1957), Aino (kuni 1936 Aare, 1931–2002, küüditati 1949, vabanes 1957), Elli (1938, küüditati 1949, vabanes 1954) ja Heino (1941–2012, küüditati 1949, vabanes 1954). (J.P.)
OKSANEN, Oiva vt PAASIOKSA, Oiva Rikhard Juho p.
OKSANEN, Olli Adolf Jeremias Adolfi p, Soome leitnant (1932).
VR I/3, nr 2056/14.05.1920 Härra Olli OKSANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.06.1890 Kesk-Soomes Laukaa vallas kooliinspektori peres. Lõpetas 1912 Mikkeli lütseumi, õppis 1912–16 ülikoolis ja 1925–26 sõjakoolis. Oli 1911–13 praktikant raudteel. I MS ajal Moskva sõjaväehaiglas. Soome VS ajal osales Helsingi vabastamises, teenis aprillist juulini 1918 Helsingi jäägribrigaadis ja Helsingi vahipataljonis. VS ajal 1919 peaintendantuuri kantseleis laohoidja. Seejärel laevastikus sõjaväeametnik, 1920–25 ja 1928–30 rannakaitse väljaõppeüksuse laekur, aastast 1930 rannavalve laevastiku intendant. Lipnik 1926 ja leitnant 1932. Suri 16.12.1934. (M.S.)
OKSMAN, Hannes Kustaa p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2189/26.03.1920 Sõdurile Hannes OKSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2267/26.03.1920 Sõdurile Hans OKSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.06.1903 Soomes Kuopio läänis Leppävirta vallas. Kooliõpilane. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni ratsakomando ratsakäskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 15.02.1919 Võrumaal Koikküla juures pähe haavata. Suri 06.03.1919 Tartu ülikooli haavakliinikus. Maeti Leppävirta kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Vend Juho Oksman VR II/3. (M.S.)
OKSMAN, Juho Kustaa p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2701/25.05.1923 Sõdur J. OKSMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis Soomes, elas Kuopio läänis Leppävirta vallas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos ratsakäskjalg. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. Vend Hannes Oksman VR II/3 suri VS ajal 06.03.1919 haavadesse. (M.S.)
OLANDER, Hugo Karl Antoni p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1781/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Hugo OLANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.10.1893 Helsingis maalri peres. Õppis rootsi lütseumis. Soome VS ajal osales Helsingi vabastamises, aprillist detsembrini 1918 2. välisuurtükirügemendi 2. patareis suurtükiülem. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–34 Helsingi v Põhja KL liige. Juunist augustini 1919 Aunuse retkel suurtükiväe rühmaülem. Seejärel kontoriametnik ja laohoidja. Saatus teadmata. (M.S.)
OLBREI, Friedrich-Alfred (ka Fred) Jaani p, leitnant (1918), kolonel (1938).
VR I/3, nr 356/12.05.1920 Sädetelegrafi ülemale, leitnant Friedrich Jaani p. OLBREI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.08.(31.07.)1893 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1915–16 Riia polütehnilises instituudis, 1916 Petrogradi ohvitseride elektrotehnikakoolis, 1917–18 Jevpatorija lennukoolis ja 1922–25 Prantsusmaal Toulouse’i ülikoolis. Korp! Rotalia liige. I MS ajal märtsist 1916 vabatahtlikult Peterburi elektrotehnikapataljonis, juunist 1917 Tallinnas 118. diviisi inseneriroodu nooremohvitser, oktoobrist 1917 Balti mere lennubrigaadis. Lipnik maist 1917, alamleitnant septembrist 1917. Jaanuarist 1918 Tallinna merelennubrigaadi Pirita merelennujaamas, märtsist aprillini 1918 1. Eesti diviisi staabi tehnikaosak adjutant. Leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 Tallinna sädetelegraafi jaama ülem, veebruarist 1919 sädetelegraafi valitsuse ülem, septembrist 1919 Inseneriväe valitsuse sädetelegraafi osak ülem, augustist 1920 sädetelegraafi roodu, novembrist 1922 sädetelegraafi kompanii ülem, märtsist 1924 Sidepataljoni raadiokompanii ülem, novembrist 1925 kindralstaabi käsundusohvitser, jaanuarist 1926 SÜÕ õppetöökodade ülem, ühtlasi õppejõud, juulist 1933 Sidepataljoni ülem, septembrist 1934 ringhäälingu juhataja. Alamkapten augustist 1921, kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930. Kolonel 1938. Augustist 1940 ENSV sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener. Augustist 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski obl Ivdelisse, töötas mangaanikaevanduse laojuhatajana. Märtsist 1942 249. Eesti laskurdiviisi sideülem Tšebarkulis, seejärel Tjumeni sõjakoolis õppejõud. Arreteeriti 18.01.1944 Moskvas. Mõisteti augustis 1944 NSVL SARKi erinõupidamise otsusega kaheksaks aastaks vangi, oli Lefortovo vanglas ja Mordva ANSV DubravLagis, vabanes juulis 1951, seejärel asumisel Krasnojarski kr Suhhobuzimskoje raj tervishoiuosak röntgenitehnikuna, vabanes märtsis 1956. Seejärel töötas Eesti Põllumajandusprojektis, jaanuarist 1957 Tallinna vabariikliku haigla röntgenijaama vaneminsener, augustist 1962 ENSV tervishoiuministeeriumi arstiriistade töökoja direktor, maist 1963 ENSV tehnilise informatsiooni keskbüroo patendiinformatsiooni osak juhataja asetäitja, aprillist 1969 informatsiooni instituudi insener. Suri 25.03.1972 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935). Vahakuju Eesti ringhäälingumuuseumis Türil. Esimene abikaasa Juliane-Viktoria Saks (näitlejana Lully Virkhaus) (1885–1972). Teine abikaasa Marta, sünd Ventsel (1910–93), tütred Sirje-Ingel (1938) ja Aina (1942). (J.P.)
OLDEKOP, Johannes-Adelbert (ka Hans) Michaeli p, alamleitnant (1918), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 108/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 dessant pataljoni ülemale, alamleitnant Johann Mihkli p OLDEKOP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi lahingus.
VR II/2, nr 799/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 3 alamleitnandile Johan-Adelbert Mihkli p OLDEKOP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Saeru metsawahi maja juures. (Täpsustus: teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 3.)
Sündis 26.(14.)12.1883 Tallinnas rätsepaäri pidaja peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1903–05 Tartu, 1906 Müncheni, 1906–08 Leipzigi ja 1908–09 Viini ülikoolis ajalugu ning 1916–17 Pauli sõjakoolis. Dr. phil. 1909. I MS ajal oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser Leedu kaardiväe tagavarapolgus, detsembrist 1917 1. Eesti polgu 10. roodu ja veebruarist aprillini 1918 3. roodu nooremohvitser ning polgu adjutandi abi. Alamleitnant märtsist 1918, nooremleitnandiks ümber nimetatud novembrist 1922. VS ajal alates 23.11.1918 1. jalaväepolgu ohvitseride rühmas, detsembrist 1918 1. Tallinna kaitsepataljonis. Arvati 27.12.1918 lr sr nr 3 dessantroodu 3. rühma nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 3. rühma ülem, veebruarist 1919 dessantroodu ülem. Märtsist 1919 dessantpataljoni ülem, juunist 1919 pataljoni 2. roodu ülem, augustist 1919 taas pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 23.01.1919 Kirepi kõrtsi lähistel ja 20.03.1919 Sõeru metsavahimaja juures haavata ning 28.07.1919 Kirde-Lätis põrutada. Septembris 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Septembrist 1919 Tartu ülikooli üldajaloo professor. Akadeemilise Ajaloo Seltsi asutaja ja laekur, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Kristliku Üliõpilasühingu ja Tartu VRVÜ liige. Suri 13.03.1924 Tartus. Maeti Tallinna Kopli kalmistu Niguliste koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
OLEV (kuni 1936 RINALDI), Jaan Hansu p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 944/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Jaan RINALDI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 juunil 1919 a. Rodenpoisi jaama ja Lendowshina küla juures.
Sündis 22.(10.)11.1897 Viljandimaal Vastemõisa v Jänesaare talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal märtsist 1916 veebruarini 1918 1. suurtükiväepolgus. VS ajal alates 27.04.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, maist 1920 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremallohvitser juulist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Pidas koduväina Vastemõisa v Sakssilla talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Pidas talu kevadeni 1949, seejärel Kalju kolhoosi tallimees. Viimasel eluaastal Viljandis tütre peres. Suri 21.02.1972 Viljandis. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Anna, sünd Olev (1890–1965), lapsed August (1921–21), Linda (1923) ja Jaan (1930). (J.P.)
OLL, Jaan Mihkli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 817/01.09.1920 Sakala Partisanide Polgu reamees Jaan Mihkli p. OLL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Sawioja küla all.
Sündis 20.(08.)02.1889 Viljandimaal Kõo v Kirivere külas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ning detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu kuulipildurite meeskonnas. Vanemallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Kõo v Uduallika külas. Suri 28.12.1933 Kõo v Vahe talus. Maeti Arussaare õigeusu kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Elena Pihelgas (1890), tütar Helene, ka Elena (1912). (J.P.)
OLL, Vassili Leonti p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 842/01.09.1920 Kuperjanowi partisaanide polgu nooremale alamohwitserile Martin OLL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 oktoobril 1919 a. Kalitschi wabriku juures. (Täpsustus: uuel diplomil nr 2800/29.01.1924 õige eesnimi Vassili. – A.K.)
Sündis 03.08.(22.07.)1899 Saaremaal Uuemõisa v Kärneri külas, hiljem asuti Veere k Oti-Aadu tallu. Õppis vallakoolis. Töötas Tallinnas Rotermanni tehastes. VS ajal algul Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, alates 03.07.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni, detsembrist 1919 polgu 5. roodu kergekuulipildujate komando jaoülem, veebruarist 1920 5. roodu varahoidja. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 2. roodus. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Oti-Aadu talu, siis Mui külas Reinu talu ning viimaks Uuemõisa k Oru talu ning paigaldas ja hoidis korras telefoniliine. Oli 1938–40 KL Saaremaa mlv Pöide mlvk rühmapealik, Veere masinaühistu sekretär, Uuemõisa haridusseltsi ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal 1942–44 Orissaare OK jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.10.1944 Oru talus. Jaanuaris 1945 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Vasalemma laagris ja Komi ANSV MineralLagis, oktoobrist 1954 asumisel, vabanes juulis 1956. Seejärel elas oma talus. Suri 11.09.1957 Orissaare raj Tornimäe kn Oru talus. Maeti Tornimäe Uuele kalmistule. Abikaasa Elisaveta, sünd Tilling (1899–1977), lapsed Eduard (1924, II MS ajal Saksa lennuväe abiteenistuses, jäi kadunuks), Salme (1926), Sulev (1931), Valdur (1938) ja Vilma (1942). (A.K., J.P.)
OLLILA, Bruno, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2135/26.03.1920 Sõdurile Bruno OLLILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Lyttyläs. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Sai 19.03.1919 Vastseliina lähistel haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
OLLILA, Väinö Nikolaus Jaako p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2095/14.05.1920 Härra Väinö OLLILA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 12.05.1884 Soomes Karstula vallas kooliõpetaja peres. Õppis gümnaasiumis ja 1904–10 ülikoolis, mag. phil. Oli 1911–53 Tornio ühislütseumi loodusloo ja maateaduse õpetaja ning 1921–53 rektor, seejärel kuni 1960 õpetaja. VS ajal EAP esindaja Tornios, detsembrist 1918 vabatahtlike värbaja Soomes. Teenekas omavalitsustegelane. Suri 10.09.1961 Tornio linnas. Maeti Tornio kalmistule. (M.S.)
OLLINO, Johannes (sünd Joann) Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 233/05.03.1920 S/l „Lembitu“ mereõpilasele Johannes OLLINO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Luugas ja Koporjes dessandis olles.
Sündis 09.03.(24.02.)1901 Pärnumaal Reiu vallas. Õppis merekoolis. VS ajal alates 20.04.1919 Meredessantpataljoni 2. roodus, maist 1919 suurtükilaeval Lembit, novembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 2. roodus, detsembrist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Osales dessantoperatsioonides Punaarmee vastu Liivi ja Soome lahel ning lahingutes Heinaste liinil ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist 1921 aprillini 1922 suurtükilaeva Lembit roolimees. Seejärel meremees, lahkus 1923 Eestist ja asus Austraaliasse, sai 1935 Austraalia kodakondsuse, elas Walgettis. Töötas New South Walesi ja Queenslandi osariigis lambapügajana. Suri 18.04.1975 New South Walesi osariigis Guildfordis. Abielus austraallannaga. (A.K., M.S.)
OLLMANN, August vt UUSÕUE, August-Bartholomeus Ferdinandi p.
OLLMANN, Johannes Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2858/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu reamees Johannes Hansu p. OLMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 27. novembril 1919 a. Fitinka külas, olles 1. roodu juures telefonistiks parandas vaenlase tule all rooduülema ja suurtükipatarei vahel telefoniühenduse.
Sündis 30.(18.)12.1897 Harjumaal Rae v Lagedi mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Töötas Tallinnas treialina. VS ajal alates 06.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, samal kuul määrati 4. jalaväepolgu sidekomandosse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Rae v Lagedi m Oja talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal tööline. Suri 13.06.1976 Harju raj Sommerlingi kn Oja talus. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Ida (1909–78), poeg Rein (1941–2010). (M.S.)
OLLONQVIST, Lars Gustav Ernst Johani p, Soome leitnant (1936).
VR II/3, nr 2280/26.03.1920 Leitnant OLLONQVIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.02.1886 Soomes Kauhajoki vallas, elas Vaasas. Õppis lütseumis. Soome VS ajal jaanuarist juunini 1918 Vaasa jäägrirügemendi rühma-, kompanii- ja pataljoniülem, Vaasa KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga pataljoni adjutant, staabi operatiivosak ülem ning kantseleiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis jalaväes rühmaülema ja staabiohvitserina. Oli 1922–23 KL Vaasa piirkonnaülem. Seejärel ärimees. Osales skautlikus liikumises ja oli tegev spordiseltsides. Talvesõja ajal detsembrist 1939 aprillini 1940 tsiviilkaitselistes ülesannetes Vaasas. Jätkusõjas juunist 1941 545. õhutõrjekompanii ülem, jaanuarist 1942 Vaasa vahikompanii ülem, veebruarist maini 1942 samas rühmaülem, juulini 1944 ohvitser väljaõppekeskuses. Hiljem kaupmees ja ettevõtte juht. Suri 14.04.1960 Vaasas. Maeti Vaasa Uuele kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
OLMBERG, Eduard-Albert Taaveti p, alamkapten (1919).
VR II/3, nr 169/21.02.1920 4 jalawäe polgu roodu ülemale, leitnant Eduard Taaweti p. OLMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1918 a. Türpsalu mõisa juures, kus waenlase poolt ümberpiiratud roodu lähidasest tulest hoolimata terwelt wälja tõite. Niisugune kangelaslik tegu awaldas kõikide peale mõju, tõstis meeleolu ja waimustust, mis sel silmapilgul wäga tähtis oli.
Sündis 15.(03.)04.1895 Harjumaal Rae vallas Lagedi mõisa talupoja peres. Õppis Tallinnas linnakoolis ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal aprillist 1915 3. Peterhofi tagavarapataljonis, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 28. tagavarapolgus, jaanuarist 1916 266. jalaväepolgu 12. roodus, juunist 1916 11. roodu ülem, veebruarist 1917 moodustas 767. jalaväepolku, oktoobrist 1917 2. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Minski kubermangus ja Stohhodi jõe ääres. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant veebruarist 1917. Jaanuarist 1918 4. Eesti polgu 4. roodu nooremohvitser, märtsist 1918 õppekomandos, aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 23.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitser, detsembrist 1918 ülem, juunist 1919 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 08.12.1918 Järve mõisa all haavata. Alamkapten augustist 1919. Langes 27.11.1919 Narva all Korostelli küla juures. Maeti Jüri kalmistule. Nimi Jüri sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Vallaline. (J.P.)
OLSEN, Caroline, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2450/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Caroline OLSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
OLSSON, Axel Oskar Valdemar Akseli p, Rootsi lipnik (1919).
VR II/3, nr 1949/26.03.1920 Alamlipnik Waldemar OLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.02.1888 Rootsis Malmös. VS ajal aprillist 1919 alamlipnikuna Rootsi vabatahtlike kompaniis ja Taani vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Seejärel kaupmees Tallinnas, 1930. aastatel Rootsis. Suri 01.05.1952 Malmös. Maeti Malmö Ida kalmistule. Esimene abikaasa Lydia-Ida-Bertha, sünd Kask (1896–1980), lahutati 1929, tütar Svea-Lydia (1920). (M.S.)
OLSSON (ka OLSONI), Tauno, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2770/25.05.1923 Sõdur Tauno OLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Viiburis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
OLSSON (ka OLSONI), Valdemar, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2766/25.05.1923 Sersant Waldemar OLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
ONIKS, Johannes-Simon Mihkli p, kaitseliitlane (1918).
VR I/3, nr 1912/14.12.1920 Tallinna IV jaoskonna Kaitse Liidu ülema abile Johannes Mihkli p. ONIKS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.11.(27.10.)1873 Harjumaal Seli vallas. VS ajal novembrist 1918 KL Tallinna 4. jsk ülema abi, hiljem ülem, korraldades linnas korrakaitset ja linlaste julgeolekut. Haigestus detsembris 1918 kopsutiisikusse. Suri 23.11.1920 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Alexandra, sünd Sormunen (1875), lapsed Nicolai (1901), Antonina (1902), Hedvig (1903–04), Sinaide (1905), Alexei (1907–23), Alexandra (1908), Ruslan (1910–37), Ludmilla (1910–10), Leo (1911–13), Sergei (1913) ja Ivan (1915). (J.P.)
ONNI (kuni 1936 ka ONNY), Heino Karli p, kadett (1919), major (1940).
VR II/3, nr 395/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Heino ONNY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 30 mail 1919 a. Lüteni jõe sillal.
Sündis 23.(10.)07.1900 Tartus trükkali peres. Õppis 1912–18 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel, 1927 ratsaväe ohvitseride täienduskursustel, 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1932–36 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal maist 1917 vabatahtlikult 38. eesrinna sidumise salgas, juunist 1917 1. löögipataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, veebruaris 1918 puhkusel olles vangistati ning viidi Saksamaale sõjavangilaagrisse, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Septembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1920. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Jaanuarist 1921 Allohvitseride Kooli õppeeskadroni kursuseohvitser, märtsist 1924 üksikeskadroni rühmaülem, maist 1928 Ratsarügemendi 2. eskadroni rühm- ja suuskjalgratturite komando ülem, veebruarist 1932 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, aprillist 1934 Harju kaitseringkonna staabi 1. jsk ülem, aprillist 1936 kaitsevägede staabi 1. jsk ülem, veebruarist 1939 sõjavägede staabi 6. osak C jsk ülem. Nooremleitnant 1924, leitnant 1927, kapten 1932, major 1940. Oli KL Tallinna mlv kergesuurtükiväe divisjoni pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 Punaarmee Tondi jalaväekooli õppeosak ülema abi, pataljoni adjutant. Nõukogude võim arreteeris ta 29.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 11.05.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935) ja EPR II/II (1935). Esimene abikaasa Martha, sünd Remmelkas (1903), lahutati 1928. Teine abikaasa Eleonore-Aino, sünd Ingermann (1909–82), poeg Aarne (1936). Isa Karl Onni langes Vabadussõjas 21.01.1919. (A.K., J.P.)
OOMER, Jakob vt ORASMÄE, Jaagub-Rudolf Joosepi p.
OOPKAUP, Anton Vassili p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 797/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 5 wanemale alamohwitserile Anton Wassili p. OPKAUP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juulil 1919 a. Pihkwa all Keebi jõe juures. (Täpsustus: tegemist oli laiarööpmelise soomusrongiga nr 5.)
Sündis 22.(10.)11.1893 Saaremaal Uuemõisa v Tumala m Tänavasuu talu vabadiku peres. Õppis 1907–13 kihelkonnakoolis. I MS ajal alates 1914 suurtükiväes vanemallohvitser, vabastati sõjaväest 1917 ja asus kodukanti, kus Saksa võim võttis ta kinni, vabanes vangilaagrist aprillis 1918. VS ajal alates 16.03.1919 lr sr nr 5 suurtükivaguni Võitleja rühmavanem ja veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Maasi v Maasivälja talu. Oli EVL Pöide osak, Saikla-Tumala masinaühistu ja Orissaare tarvitajate ühistu liige. Nõukogude võim arreteeris ta 01.07.1941 Pöide vallas. Suri 01.02.1943 Krasnojarski kr NorilLagis. Kenotaaf Saikla-Nõmme õigeusu kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maria, sünd Ait (1895–1954), lapsed Aleksander (1923–70), Maimo (1928) ja Valentin (1929). Naine lastega küüditati juulis 1941, pääsesid tagasi koju augustis 1941 Harku vanglast. (A.K.)
OPFFER, Søren Christian, Taani kornet (1917), Eesti leitnant (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 1936/26.03.1920 Leitnant Christian OPFFER’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.03.1897 Taanis Køges. Lõpetas 1915 keskkooli, õppis 1916–17 sõjakoolis ja 1918–19 Kopenhaageni ülikoolis. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Teenis 23. pataljonis, veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel õppis Kopenhaageni ülikoolis. VS ajal märtsist 1919 lipnikuna Taani vabatahtlike kompanii 1. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 28.07.1919 Ostrovi ligidal Tserkovštšina küla juures. Septembris 1919 ülendati postuumselt leitnandiks. Maeti Køge kalmistule. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
OPMANIS, Rūdolfs Voldemārs Kārlise p, Läti kolonelleitnant (1939).
VR II/3, nr 3109/20.02.1925 hinnates vahvust, mis reamees Rudolf OPMANS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 27.(15.)06.1899 Valgas. Õppis Valga reaalkoolis, 1927 ohvitseride kursustel ja 1930–32 sõjaväe akadeemilistel kursustel. VS ajal alates 25.02.1919 vabatahtlikult reamehena Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu 7. roodu kuulipildur. Osales lahingutes Punaarmee vastu Põhja-Lätis. Oktoobrist 1919 sõjakoolis. Leitnant maist 1920. Nooremohvitser 4. Valmiera jalaväepolgus, viibis 1925–26 komandeerituna 2. jalaväepolgus Tartus, alates 1928 Vidzeme diviisi staabis, hiljem taas 4. Valmiera jalaväepolgus, alates 1933 Läti sõjavägede staabi operatiivosak ülema abi, jaanuarist 1939 2. osak ülem. Vanemleitnant 1926, kaptenleitnant 1933, kapten 1934 ja kolonelleitnant 1939. Juunist 1940 9. Rēzekne jalaväepolgu pataljoniülem, juulis ja augustis 1940 polgu ülema kt, septembrist 1940 juunini 1941 Punaarmee 24. territoriaallaskurkorpuse 181. laskurdiviisi staabi operatiivosak ülem. II MS ajal alates 1943 Läti Leegionis, veebruarist 1944 4. Läti piirikaitserügemendi pataljoni ülem, hiljem 4. õppepataljoni ülem. Septembris 1944 lähetati pataljoniga 15. Läti SS-diviisi ülema käsutusse Saksamaale, pöördus enne sõja lõppu tagasi Lätti Kuramaale. Elas Kuramaal Puze v Vigā talus. Maist 1945 Puze-Piltene rahvuspartisanide rühma juht, kuid astus kohalt tagasi, sest ei tundnud kohalikke olusid. Langes 23.02.1946 Kuramaal Ugāle lähistel Zūru metsas lahingus Nõukogude julgeolekuüksusega. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Läti KTO V kl. Abikaasa Berta Alise, sünd Laura (1908), lahutati 1937. (J.P.)
ORASMAA (kuni 1935 ROSKA), Johannes Andrease p, alampolkovnik (1920), kindralmajor (1928).
VR II/3, nr 1585/19.10.1920 2 wälja suurtükiwäe diwisjoni alampolkownikule Johannes ROSKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
VR I/2, nr 2600/02.11.1921 Endisele 2 suurtükiwäe polgu ülemale, alampolkownik Johannes Andrese p. ROSKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.12.(21.11.)1890 Virumaal Joala v Kulgu külas käsitöölise peres. Õppis Joala valla- ja Narva Aleksandri kirikukoolis ning Narva gümnaasiumis, 1911–13 Vladimiri sõjakoolis. Alates 1937 korp! Ugala liige. Septembrist 1911 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1913. Nooremohvitser Liibavi ja Novogeorgievski kindluse suurtükiväes. I MS ajal Novogeorgievski ja novembrist 1915 Grodno kindluse suurtükiväes, detsembrist 1915 9. väliraskesuurtükiväe brigaadi noorem-, hiljem vanemohvitser ning 3. patarei ülem, maist 1917 48. üksiku väliraskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei ülem, oktoobrist 1917 72. üksiku väliraskesuurtükiväe divisjoni majandusülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 31.05.1915 gaasimürgituse ja 15.07.1916 põrutada. Märtsist aprillini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem. Leitnant oktoobrist 1916, alamkapten augustist 1917, kapten aprillist 1918. Saksa ajal lahkus Eestist ning teenis Põhjakorpuses soomusrongil. VS ajal alates 04.12.1918 1. suurtükiväepolgu 3. divisjoni 5. patarei ülem, veebruarist 1919 koos patareiga 2. suurtükiväepolgus ning aprillist 1919 3. suurtükiväepolgus, augustist 1919 2. suurtükiväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Oktoobrist 1919 Merekindluste ülem. Alampolkovnik veebruarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Vaimastvere v Kärde m Võidu talu, müüs selle 1938 ära. Septembrist 1920 Soomusrongide Diviisi suurtükiväe divisjoni ülem, jaanuarist 1921 Soomusrongide Brigaadi ülema abi suurtükiväe alal, märtsis 1921 brigaadi suurtükiväe inspektor, augustist 1921 brigaadi ülema kt, augustis 1923 2. soomusrongirügemendi ülem, ühtlasi detsembrist 1923 jaanuarini 1924 ja maist 1924 märtsini 1925 sõjaringkonnakohtu liige ning maist 1924 veebruarini 1925 Valga garnisoni ülem. Detsembrist 1924 Valga KL ajutise juhatuse esimees, veebruarist 1925 juunini 1940 KL ülem. Ühtlasi oli detsembrist 1924 jaanuarini 1925 Vabaduse Risti II liigi nõukogu esimees, 1930–31 EVKL juhatuse abiesimees, 1927–33 sõjanõukogu ja 1934–38 kaitseministeeriumi nõukogu, 1937 Rahvuskogu 2. koja, 1938–40 Riiginõukogu ning 1934–38 VOK juhatuse liige ja 1939–40 abiesimees ning 1937–40 VRVÜ keskjuhatuse liige. Kolonel 1923, kindralmajor 1928. Ostis 1939 Saadjärve v Tormi talu. Viidi 28.06.1940 pärast KL likvideerimist üle sõjaministri käsutusse. Nõukogude võim arreteeris ta 19.07.1940 Tormi talus. Suri 24.05.1943 Kirovi vanglas. Tähis Jõgevamaal Tabiveres ja Narvas, nimi tahvlil Toompea lossi hoovis, Valgas KL Valga mlv ja Tallinnas KL peastaabi hoonel, Tori kirikus, Vaivara kalmistu mälestusmüüris ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I (1933) ja II kl (1930), EPR I/II (1934), EPR II/I (1928), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO II kl, Poola PR II kl ja TR ning Soome VRO II ja III kl. Abikaasa Alma-Minna, esimeses abielus Leelbiks, sünd Braun (1889–1940, läks okupatsiooni ajal vabasurma), lapsed Lia (1922) ja Johannes-Fred (1924–97, II MS ajal Soome armees). (J.P.)
ORASMÄE (kuni 1936 OOMER), Jaagub-Rudolf Joosepi p, nooremallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 707/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile Jakob Joosepi p. OMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 weebruaril 1919 a. Saretschje küla waldamisel.
Sündis 06.05.(24.04.)1893 Virumaal Aaspere vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Töötas kingsepana. I MS ajal 1914–18 raskesuurtükiväes. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu 1. roodus, jaanuarist 1919 7. roodus, aprillist 1919 jaoülem, juunist 1919 rühmaülem, maist 1920 2. roodus. Nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 üleajateenija. Veltveebel septembrist 1920. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel kingsepp Rakveres. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal Rakvere TK kommunaalosak kojamees. Suri 18.12.1948 Rakveres. Maeti Rakvere Linnakalmistule. Abikaasa Liisa-Marie, sünd Tank (1901–2000), tütar Ilse (1925–2005). (M.S.)
ORAV, August Jaagu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/2, nr 1371/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi patarei Nr 3 wanemale alamohwitserile August ORAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 nowembril 1919 a. Pjatnitskoe küla all.
VR II/3, nr 1372/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi patarei Nr 3 wanemale alamohwitserile August ORAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Stakelni all.
Sündis 21.(09.)08.1895 Harjumaal Kose-Uuemõisa v Oru mõisa talupoja peres. Õppis Vladimiri vallakoolis. I MS ajal suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 suurtükipatarei komandos. Vanemallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru, Pihkva ja Narva rindel, sai 25.05.1919 Pihkva all Moglino jaama juures ja 31.07.1919 toimunud õnnetusjuhtumi tõttu haavata. Veebruarist 1920 sõjaväe spordikursustel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Elas Valgas, tegutses ärimehena, müüs õunu ja teisi aiasaadusi. Sai 1933 VR kavalerina Harjumaal Keila v Endla talu. Seejärel talunik. Oli 1930–33 VRVÜ Valga ja 1938–40 Tallinna osak liige. Pidas elu lõpuni Endla talu, ei astunud kolhoosi liikmeks. Suri 06.05.1963 Tallinnas. Maeti Keila Karjaküla kalmistule. Vallaline. (J.P.)
ORAV, August-Karl Aadu p, vanemallohvitser (1918), veebel (1939).
VR II/3, nr 2636/26.08.1921 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile August ORAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 24/25 märtsil 1919 a. Mikita küla waldamisel.
Sündis 07.09.(26.08.)1895 Viljandimaal Helme v Kapermäe talu pidaja peres. Õppis Helme valla- ja kihelkonnakoolis. Töötas Viljandi linavabrikus kontoriametnikuna. I MS ajal ratsaväelane. Oli 1918 Jõgeveste mõisas tööline. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadroni vanemallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 eskadroni vahtmeister, jätkas üleajateenijana. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Veebel aprillist 1939. Sai autasuks Tartumaal Alatskivi mõisas talumaa, millele andis nimeks Kapermäe talu. Seejärel talunik. Oli EELK Alatskivi koguduse vöörmünder, Alatskivi vallavolikogu liige, Alatskivi VTÜ rühmapealik, abiesimees, peamehe abi ja peamees ning 1937–40 Eesti tuletõrje korpuse Tartumaa brigaadi Mustvee divisjoni Alatskivi kompanii pealik, KL Tartumaa mlv Alatskivi mlvk rühmapealik, Alatskivi ühispanga nõukogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Juulis 1941 osales koos metsavendadega Alatskivil suvesõjas. Saksa ajal OK liige. Märtsini 1949 talunik, seejärel kolhoosi Kalevipoeg aseesimees, hiljem Koidula kolhoosi põllubrigadir. Suri 04.01.1961 Tartu raj Kokora kn Alasoo külas. Maeti Alatskivi kalmistule. Abikaasa Rosine, sünd Koppel (1905–92), pojad Aksel (1929–2003, näitleja), Vello (1931) ja Lembit (1943–66, hukkus Nõukogude armees). (J.P.)
ORAV (kuni 1936 ORRAV), Gustav Peetri p, alamleitnant (1920), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 870/01.09.1920 4 jalawäe polgu lipnikule Gustaw Peetri p. ORAW’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 nowembril 1919 a. Kurowitsa küla juures.
Sündis 15.(03.)03.1897 Harjumaal Harku v Rannamõisas. Õppis Tallinna Aleksandri kõrgemas algkoolis, Nikolai gümnaasiumis ja 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal sõjaväes juunist 1915, sõjakoolis aprillist 1916. Lipnik juulist 1916. Seejärel 101. tagavarapolgu nooremohvitser ja roodu ülem, maist 1917 1. pataljoni ülem, juunist 1917 756. jalaväepolgu nooremohvitser ja septembrist 1917 roodu ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgu 1. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 03.12.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komando nooremohvitser, lahkus väeosast. Jaanuaris 1919 tuli tagasi polku, määrati reamehena 5. roodu, 17.02.1919 alandati sõjaväljakohtu otsusega reameheks. Juulist 1919 1. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1920 1. roodu vanemohvitser. Ülemjuhataja otsusega anti lipniku aukraad tagasi, alamleitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 25.02.1919 Riigiküla ja Smolka küla juures ja 10.08.1919 Aleksandrovskaja Gorka all ning 25.11.1919 Ilkino küla lähistel haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Harku v Muraste k Üleoja talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.01.1951 Muraste külas. Aprillis 1951 mõisteti 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl vangilaagris, vabanes mais 1956. Suri 18.01.1985 Harju raj Harku kn Üleoja talus. Maeti Rannamõisa kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Tõnupere (1903), tütar Virve (1927). (M.S.)
ORAV, Juhan (kuni 1935 Johannes, sünd Joann) Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1128/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Johannes ORAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 oktoobril 1919 a. Tirva wabriku juures.
Sündis 28.(15.)03.1900 Pärnumaal Laiksaare vallas, pere asus hiljem Viljandimaale Imavere valda. Õppis Kikevere õigeusu koolis. VS ajal detsembrist 1918 Kabala KL liige, arvati 12.01.1919 3. jalaväepolgu 2. roodu, veebruarist 1919 õpperoodus, augustist 1919 jaoülem. Kapral septembrist 1919. Veebruarist 1920 1. roodus, maist 1920 polgu staabi kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Koigi m Mäe talu, hiljem omandas lisaks Käänu talu. Seejärel talunik. Oli KL Järva mlv Koigi kompanii pealik, 1933–34 EVL Koigi osak esimees, 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak juhatuse liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Mäe talus. Lasti maha 17.08.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori ja Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Lilli-Helene, sünd Felt (1903–98, küüditati 1941, vabanes 1958), tütred Aino (1931, küüditati 1941, tuli tagasi 1947, arreteeriti, vabanes 1958), Reet (1936, küüditati 1941, vabanes 1947) ja Maie (1940, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
ORG, Jaan Mari p, lipnik (1916), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 1521/13.10.1920 3 diwiisi Intendandi Walitsuse wanemale käskudetäitjale ohwitserile, lipnik Jaan Mari p. ORG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)03.1895 Viljandis teenija peres. Õppis vallakoolis, Viljandi linnakoolis, 1912–16 Tartu õpetajate seminaris, 1916 Aleksei sõjakoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. Toimetas õpingute ajal seminaris põrandaalust ajakirja. I MS ajal maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 17. Siberi kütipolgu hobuste reservis Novo-Nikolajevskis, juulist 1917 40. tagavarapolgus, septembrist 75. Sevastopoli jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, evakueeriti haiguse tõttu oktoobris 1917 Moskva haiglasse. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 23.11.1918 Tallinnas ohvitseride rühmas, viidi 30.11.1918 üle laiarööpmelisele soomusrongile nr 1, alates 17.12.1918 6. jalaväepolgu 6. roodu nooremohvitser, veebruarist aprillini 1919 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Pärnumaal ja Põhja-Lätis. Juunist 1919 Viljandi kooliõpilaste pataljoni adjutant, septembrist 1919 3. diviisi intendandi valitsuse käsundusohvitser, detsembrist 1919 vanem käsundusohvitser. Märtsist 1921 varustusvalitsuse vanem käsundusohvitser, juunist 1922 intendantuuriosak ülema abi kt. Oktoobrist 1924 intendantuuri osak ülema abi, ühtlasi juulist 1925 aprillini 1926 sõjaringkonnakohtu liige. Novembrist 1926 2. diviisi intendandi kt, ühtlasi aprillist 1927 novembrini 1928 sõjaministeeriumi Vorbuse mõisa järelevaataja. Oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni majandusülem, ühtlasi pataljoni ohvitseride kogu juhatuse liige. Jaanuarist 1929 varustusvalitsuse intendantuuriosak ülema abi, ühtlasi majanduskursuste õppejõud. Aprillis 1938 kaitses Kõrgemas Sõjakoolis diplomitöö „Rahvaväe varustamine Vabadussõjas“. Alamleitnant juulist 1920, leitnant septembrist 1920, kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Septembrist 1938 1. diviisi intendant, maist 1940 sõjavägede staabi juhtide reservis. Oli 1939–40 1. diviisi ohvitseride kogu juhatuse esimees, Eesti Kultuur-ajaloo Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige ning üks taarausu liikumise juhte. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu varustusülem ja ülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Elvas. Suri 03.09.1943 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1940). Abikaasa Arma, sünd Adele-Rosalie Sõmmer (1894–1978), lapsed Hella (1918–45), Viivo (1920–43, II MS ajal Saksa armees), Eolinda (1923–31), Helge-Valda (1930), Raino (1933–33) ja Jaan (1940). (J.P.)
ORGO, Martin Mardi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 394/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Martin ORGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 30 mail 1919 a. Lüteni jõe sillal.
Sündis 14.(02.)03.1897 Virumaal Vaivara v Kannuka külas talupoja peres. Õppis kommertskoolis. VS ajal alates 28.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 13.08.1919 Muhino külas haavata. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Sai VS invaliidina Harjumaal Harku v Hüüru m Hüüru talu, müüs selle 1931 ära. Pidas alates 1934 Harjumaal Keila v Humala m Tõlinõmme k Järve talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Eha kolhoosi traktorist. Suri 08.07.1965 Harju raj Keila kn Tõlinõmme k Järve talus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Esimene abikaasa Maria, sünd Sinberg (1904–27). Teine abikaasa Linda, sünd Feldveber (1899–1989), lapsed Erik-Olev (1927, arreteeriti 1946), Märt (1930) ja Inge-Maret (1935–2003, TÜ õigusteaduskonna professor). (M.S.)
ORIK, Arnold-Rudolf Jaagu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 835/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Arnold Jaagu p. ORIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa all.
Sündis 25.(13.)10.1897 Viljandimaal Võisiku v Källisaare talu pidaja peres. Õppis Võisiku valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal detsembrist 1918 Kolga-Jaani KL liige, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodu jaoülem, augustist 1919 rühmaülem. Nooremallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel äripidaja Põltsamaal, alates 1925 Võisiku v Leie k Taki talus, kus oli poepidaja. Oli KL Sakalamaa mlv Kolga-Jaani mlvk, VRVÜ Viljandi osak ja 1936–40 IL Võisiku osak liige. Suvel 1941 metsavend, võttis osa lahingutest Nõukogude üksuste vastu Vaibla ja Lätkalu lähistel. Oli OK Sakalamaa mlv 29. kompanii rühmaülem. Sügisest 1944 varjas end Viljandi- ja Pärnumaal, alates 1949 Võisiku v Taki talus. Nõukogude võim arreteeris ta 23.02.1950 Leie külas. Mõisteti novembris 1950 25 aastaks vangi, oli Irkutski ja Vologda obl ning Mordva ANSV vangilaagrites, vabanes märtsis 1959. Seejärel elas Lalsi kn Taki talus, oli kodukäsitööline. Suri 11.03.1976 Viljandis. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Kampus (1900–75), lapsed Vilma (1923–85), Gunnar (1930–91) ja Ärni (1931–93). Tädipoeg Albert Orik langes Vabadussõjas 27.08.1919. (J.P.)
ORLE, Jaan Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 832/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu reamehele Jaan Jaani p. ORLE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Sistre küla all.
Sündis 12.10.(30.09.)1898 Pärnumaal Polli v Laatsi talus rentniku peres, peatselt asus pere elama Tuhalaane valda. Õppis valla-, Paistu kihelkonna- ja Viljandi linnakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ja detsembrist 1919 Sakala partisanide polgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 18.03.1919 Võrumaal Hämkoti küla all haavata. Kapral detsembrist 1919. Märtsist 1920 Sakala partisanide polgu komandandi- ja maist 1920 staabikomandos. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tuhalaane v Anikatsi krjm Vanakubja talu. Oli 1927–39 Anikatsi VTÜ juhatuse liige, Tuhalaane VTÜ Anikatsi kogu sekretär, KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Avaldas sõjamälestusi Sakala partisanide mälestuskogumikus 1939. Suri 08.01.1941 Vanakubja talus. Maeti Tuhalaane kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Keerutaja (1905–34), pojad Sulev (1926) ja Lembit (1928). (J.P.)
ORMESSON, Karl-Voldemar Andrese p, reamees (1919).
VR I/3, nr 2970/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi kooliõpilaste roodu reamees Karl ORMISSON Eesti Vabariigi vastu ülesnäidanud 26. mail 1919 a. Bukke karjamõisa ja Mellini jõe vahel asunud kaevikute ning Volmari linna valdamisel.
Sündis 28.(15.)07.1900 Viljandimaal Pärsti v Rehkla talu pidaja peres. Õppis Viljandi linna alg- ja Valga reaalkoolis, Viljandi poeglaste reaalgümnaasiumis, Tallinna linna 1. reaalkoolis ja 1920–40 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Oli 1920–29 korp! Vironia liige. VS ajal alates 23.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljonis, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljonis, märtsis 1919 jätkas õpinguid, maist 1919 Viljandi kooliõpilaste roodus, millega lähetati 6. jalaväepolgu juurde. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulist 1919 Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljonis, oktoobrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ning 1933 VR kavalerina Viljandimaal Pajusi v Paala talu. Seejärel talunik, hiljem raamatupidaja J. Lorupi klaasivabrikus. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal raamatupidaja ja tõlk Viljandis. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli põgenikelaagris, hiljem elas Lõuna-Saksamaal Augsburgis. Suri 07.02.1955 Augsburgis. Maeti Augsburgi kalmistule. Abikaasa Emilie-Marie, sünd Puskar (1898–1988). Vend maalikunstnik Villem Ormisson. Naisevend kolonel Victor-Hugo Puskar VR I/1. (J.P.)
ORRENMAA, Heikki Vilhelmi, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2084/14.05.1920 Põllumees Wille ORRENMAA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 17.04.1878 Soomes Kauhava vallas. Oli põllumees, tegev ärimehena ning aktiivne iseseisvustegelane ja jäägrite värbaja. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Kauhavas, vabatahtlike värbaja Soomes. Suri 21.11.1958 Kauhava linnas. Maeti Kauhava Uuele kalmistule. (M.S.)
ORUMETS (kuni 1937 OINAS), Märt-Villem-Hendrik Märdi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1431/08.10.1920 9. jalawäe polgu kapralile Mart OINAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Mühlgrabeni all.
Sündis 27.(15.)12.1897 Pärnumaal Abja v Mäsa talus. Õppis valla- ja Halliste kihelkonnakoolis. I MS ajal Tallinnas Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus rühmaülem. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel sepp Mõisaküla raudteetehases. Oli Mõisaküla VTÜ ja VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 13.10.1976 Viljandi raj Mõisakülas. Maeti Mõisaküla kalmistule. Abikaasa Ida-Helene, sünd Akkaja (1906), poeg Lembit (1932–56). (J.P.)
OSKAR, Eduard Jaani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1347/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu nooremale alamohwitserile Eduard OSKAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Walgejärwe juures.
Sündis 24.(12.)08.1891 Viljandimaal Kurista v Siimusti külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 13. tragunipolgus. VS ajal alates 01.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus, aprillist 1919 4. roodu jaoülem, maist 1919 5. roodu rühmaülem. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 13.04.1919 Petserimaal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel talunik Puurmanni vallas, müüs talu ära, ehitas Põltsamaale maja ning töötas voorimehena. VRVÜ Viljandi osak liige. Pärast II MS aiapidaja. Suri 09.10.1964 Põltsamaal. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Alma, sünd Hoffmann (1894–1966). Õemees August Paia VR II/3. (J.P.)
OSKAR, Märt vt OKSAAR, Märt Peedu p.
OSMA (sünd BONDÉN), Yrjö August Konstantini p, Soome üliõpilane.
VR I/3, nr 2783/25.05.1923 Stud. jur. Yrjö OSMO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.07.1891 Soomes Lõuna-Hämes Asikkala vallas, elas Lahtis. Õppis ülikoolis, mag. phil. Soome VS ajal võttis osa Ahvenamaa ekspeditsioonist ning lahingutest Tampere rindel. VS ajal jaanuarist 1919 üliõpilasena Põhja Poegade rügemendi staabis kantseleiametnik. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Hiljem Viiburi ühiskeskkooli õpetaja. Suri 18.03.1939 Viiburis. (M.S.)
OSOLIN, Bertil Johannes Johni p, Soome leitnant (1919).
VR I/3, nr 1586/26.03.1920 Soome sõjawäe esitajale Leitnant OSOLIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel Soome wabatahtliste wäeosade organiseerimise töös.
Sündis 26.07.1893 Soomes hotelliomaniku peres. Sooritas 1912 kõrgema astme eksami õigusteaduses. Lõpetas tehnikaülikooli Saksamaal. Võttis alates 1915 osa Soome vabadusliikumisest. Soome VS ajal ülemjuhataja staabi esindaja Helsingis, saadeti 26.03.1918 sõjaliseks esindajaks Saksa võimude juurde Tallinna, aprillis 1918 osales Helsingi vabastamises. VS ajal veebruarist 1919 leitnandina Soome armee peastaabi 3. osakonnas, kuni 1921 vabastati tegevteenistusest. Suri 25.11.1927 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Saksa RR II kl ning Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
OSTRAT, Johann Kusta p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 2587/02.11.1921 Endise 3 suurtükiwäe diwisjoni wäljabatarei Nr 18 ülemale, alamkapten Johan Gustawi p OSTRAT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)06.1894 Tartumaal Meeri vallas, hiljem asus pere Vorbuse v Ilmatsalu m Õngu tallu. Õppis 1901–03 Ilmatsalu vallakoolis, 1903–06 Tartu 1. algkoolis, 1906–10 H. Treffneri gümnaasiumis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1918 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1918 ja 1920–21 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1921–24 Danzigi tehnikaülikoolis. Alates 1920 EÜSi liige. I MS ajal septembrist 1915 1. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 261. tagavarapataljonis, septembrist 1916 131. Tiraspoli jalaväepolgu nooremohvitser, gaasikaitsejuht, komandandi kt ja 6. roodu ülem. Alamleitnant maist 1917, leitnant augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 27.11.1918 ohvitseride reservi 8. rühmas, detsembrist 1918 Tallinna kooliõpilaste roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 2. roodu ülem, märtsist 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgus, maist juunini 1919 ohvitseride kursustel, augustist 1919 välipatarei nr 18 noorem- ja vanemohvitser. Alamkapten oktoobrist 1919. Sai autasuks Tartumaal Tähtvere v Ilmatsalu m Kukeristi talu. Jaanuarist 1920 positsioonipatarei nr 23 ülem, märtsist 1920 välipatarei nr 18 ülem. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Veebruarist 1925 sõjaväe varustusvalitsuse ehituse ja korteriosak käsundusinsener, septembrist 1925 joonestusbüroo ülem, augustist 1926 vanemehitustööde juhataja. Jaanuarist 1935 teedeministeeriumi ehitusjärelevalve inspektor ja ehitusosak juhataja. Major 1928, kolonelleitnant 1938. Varustusvalitsuse ohvitseride kogu juhatuse esimees ja abiesimees, Eesti Arhitektide Ühingu, Insenerikoja ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juunist 1940 ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissariaadi hoonete ja ehituste valitsuse juhataja, novembrist 1940 juulini 1941 kinofikatsiooni valitsuse insener, septembrist 1941 veebruarini 1943 Eesti OV tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuse juhataja, seejärel talunik Tartumaal. Detsembrist 1944 ENSV arhitektuurivalitsuse arhitektuurinõukogu ja ekspertiisibüroo teadussekretär, augustist 1949 projekteerimise ja planeerimise keskuse arhitekt, augustist 1949 maini 1974 arhitekt projekteerimisinstituudis Eesti Projekt. Eesti Arhitektide Liidu ja arhitektuurinõukogu liige. Suri 11.01.1979 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: VT III kl (1938). Esimene abikaasa Vanda-Johanna, sünd Meister (1903), lahutati 1931. Teine abikaasa Meta, sünd Hanni (1902–83), lapsed Aino (1935), Lembit (1937) ja Ülo (1939). Ema vennapoeg kolonel Karl Tiitso VR II/3. (J.P.)
OSTRAT, Johannes (USAs John) Jaani p, lipnik (1919).
VR II/3, nr 1873/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Johannes Jaani p OSTRAT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2–3 jaanuaril 1919 a. Raudoja kõrtsi ja Priske saeweski juures ja 22–23 jaanuaril 1919 a. Uderna ja Kirepi juures.
Sündis 08.03.(23.02.)1901 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Rjazani 1. gümnaasiumis, 1918–19 Tallinna poeglaste reaalgümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1921–24 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas. Alates 1921 korp! Vironia liige. VS ajal alates 16.12.1918 Tallinna kooliõpilaste roodus, siirdus 21.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 3. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Lr sr nr 2 3. dessantroodu noorem- ja vanemohvitser, veebruarist 1920 1. kuulipildujate komando ülem, aprillist 1920 2. dessantroodu ülem, maist 1920 2. kuulipildujate komando nooremohvitser, juunist 1920 sõjaväe tehnilistel kursustel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Jaanuaris 1924 siirdus USAsse, kus elas algul idarannikul, hiljem asus Californiasse. Töötas sekretärina Eesti konsulaadis San Franciscos. Rajas graveerimise ja masinaosade valmistamise ettevõtte, kus töötas mitu eestlast. Pidas San Francisco lähistel Trinity mk Silver Creeki rantšot. Oli San Francisco Eesti Seltsi esimees, I Lääneranniku Eesti päevade peakomitee esimees, San Francisco Eesti koguduse nõukogu liige, Eesti Võitlejate Ühingu asutaja ja auliige ning Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige. Suri 18.12.1979 San Franciscos. Tuhk puistati Silver Creeki talu maale. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Linda Mae, sünd Wender (1908–91), poeg Jan Stephen (1940). Pojapoeg Kenneth John Ostrat, USA õhujõudude ohvitser, osales esimeses Iraagi sõjas. (J.P.)
OSTROV (sünd OSTROF), Mihkel Jaagu p, arst (1891).
VR I/2, nr 2558/26.03.1920 Endise Sõjawäe Terwishoiu Walitsuse ülemale Dr. med. Mihkel Jaagu p OSTROW’ ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel Sõjawäe Terwishoiu Walitsuse ja sõjawäe sanitaar-korralduste loomise ja juhtimise töös.
Sündis 22.(10.)03.1863 Pärnumaal Tori v Saarisoo k Uuetoa talus. Õppis Tori v Viira koolis, 1875–78 Tori kihelkonnakoolis, 1878–85 Pärnu gümnaasiumis ja 1885–91 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1885 EÜSi liige, 1890 esimees. Oli 1892–93 Nõo kihelkonna arst, 1893–94 Smolenski kub Jelna kreisi ja 1895–98 Pihkva kub Porhovi maakonnas semstvoarst, 1898–1902 Moskva-Vindava raudteearst Valdais ja 1902–14 Miitavis, kus oli ühtlasi Vene Punase Risti ambulantsi arst-konsultant. I MS ajal augustist 1914 Dvinski sõjaväelaatsareti nooremordinaator, oktoobrist 1914 1024. sanitaarrongi vanemarst, augustist 1917 160. tagavarahospidali peaarst. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti diviisi laatsareti peaarst. Töötas Saksa ajal Põltsamaal arstina. VS ajal alates 21.11.1918 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem, vabastati märtsis 1919 tervislikel põhjustel teenistusest. Oli 1919–24 arst Põltsamaal, 1926–27 Taheva vigaste laste kodu peaarst. Seejärel pensionär Sangastes, Tallinn-Nõmmel ja Viljandis. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige, üliõpilasena osales rahvaluule kogumises. Suri 21.02.1940 Tallinnas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Elise-Marie, sünd Torrim (1868–1929), lapsed Marianne-Leontine (1894–1928), Linda-Margarethe (1897–1986), Mihkel-Alfred (1899–1945, vaimulik, arreteeriti 1944, lasti maha) ja Helmi-Veronika (1903–81). Väimees kindralmajor Andres Larka VR I/1. (J.P.)
OTHMAN, Paul Leander Viktor Mattsoni p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2373/26.03.1920 Sõdur UTMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.02.1902 Soomes Loviisas. Õppis algkoolis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel meremees, 1923–25 mereväes laevastiku väljaõppekeskuses. Teenis oktoobrist 1939 4. üksikpataljoni 3. kompanii hobusemehena. Võttis osa Talvesõja lahingutest Oinaalas, Kyyröläs ja Revonkyläs. Jätkusõja ajal juunist detsembrini 1941 kirjutaja Turu mereväebaasis. Suri 16.03.1975 Turus. Maeti Turu kalmistule. (M.S.)
OTS, August Johanni p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1313/15.09.1920 Wõru maakonna Kaitseliidu nooremale alamohwitserile August OTS’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Rõuge mõisas.
Sündis 10.10.(28.09.)1890 Tartumaal Saadjärve v Kukulinna mõisa talupoja peres. VS ajal Võru maakonna komandandi komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Tegutses Voldis, hiljem pidas Tartumaal Laius-Tähkvere, hilisemas Sadala vallas Leedi k Kivivere talu. Nõukogude ajal kevadest 1949 Kungla kolhoosi tööline. Suri 05.01.1950 Sadala v Leedi külas. Maetud Laiuse kalmistule. Abikaasa Alide-Vilhelmine, sünd Klemets (1900–75), poeg Raimund (1924–87). (M.S.)
OTS, Jüri Karl-Martini p, kapten (1919).
VR I/3, nr 362/12.05.1920 Lennuwäe ülemale, Kapten Jüri Kaareli p. OTS’ale, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.02.(27.01.)1889 Tartumaal Jõgeva v Sarapuu kõrtsi pidaja peres. Õppis 1897–98 Tartus alg- ja 1899–1907 reaalkoolis, 1907–09 Tartu ülikooli keemiateaduskonnas, 1910–15 Peterburi tehnoloogiainstituudis mehaanikat, 1915–16 Peterburi polütehnilise instituudi lennukursustel ja 1916–17 Bakuu merelennukoolis. Alates 1907 EÜSi liige. Oli 1909–10 koduõpetaja Räpinas ja Tallinnas. Teenis jaanuarist 1913 jaanuarini 1914 89. Belomorski jalaväepolgus. Septembrist 1914 konstruktor Petrogradis V. A. Lebedevi lennukitehases. I MS ajal vabatahtlikult juulist 1915 1. lennuroodus Petrogradi polütehnilises instituudis, teenis merelendurina 11. Balti mereväe ekipaažis. Veebruarist aprillini 1918 Eesti sõjaväe staabi ülema adjutant. Lipnik novembrist 1916, alamleitnant detsembrist 1917, leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 16.12.1918 Lennuroodu ülem ja märtsist 1919 lennuväe ülem. Kapten oktoobrist 1919. Augustist 1920 Lennuroodu ülem, septembrist 1920 merelennusalga lendur ning 1921–22 Lennuroodu ohvitseride kogu esimees. Juunis 1922 vabastati teenistusest. Oli 1921–27 eralennuseltsi AS Aeronaut asutaja ja juhataja ning esipiloot. Sai autasuks Harjumaal Peningi v Perila-Retla m Rätla talu, kinkis selle 1928 emale. VRVÜ Tallinna osak liige. Oli 1939–40 lennuseltsi Ago juhatuse liige, 1940–41 töötas Aerofloti osakonnas. Oli kala- ja jahimees ning tuntud filatelist. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Augsburgis, kust 1953 asus Rootsi Enköpingisse. Suri 08.08.1972 Enköpingis. Maeti Enköpingi Villberga kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Veera, sünd Landsberg (1899–1922), poeg Jüri-Jaan. (M.S.)
OTSA, Tavid Tanieli p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 37/21.02.1920 1 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Daniel Danieli p. OTSA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 jaanuaril 1919 a., kui üks esimistest tormijooksjatest Puhmu küla peale, mille tagajärjel kolm korda suurem waenlase salk põgenes, hobuseid ja sõjamoona maha jättes.
Sündis 10.07.(28.06.)1890 Tartumaal Võnnu kirikuvallas talupidaja peres. Õppis Võnnu kihelkonnakoolis. I MS ajal 13. tragunipolgus. VS ajal alates 19.12.1918 vanemallohvitserina Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Mäksa v Pokka talu. Oli Mäksa VTÜ, Mäksa piimaühingu revisjonikomisjoni ja Mäksa turbaühingu juhatuse liige. Suri 30.05.1938 Mäksa v Pokka talus. Maeti Võnnusse. Abikaasa Magda, sünd Magdalena Rassina (1896–1966). (M.S., J.P.)
OTSING, Arnold Gustavi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2860/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu kapral Arnold Gustavi p. OTSING Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 4. novembril 1919, kus päästis Ostrovi sihis Kudrova mõisast taganemisel vaenlase kätte langenud raskekuulipilduja.
Sündis 31.(19.)07.1896 Võrumaal Toolamaa v Leevaku k Serna talu pidaja peres. Õppis Leevaku valla- ja Räpina kihelkonnakoolis. I MS ajal Izmailovo kaardiväepolgus. VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodu jaoülem, detsembrist 1919 polgu õppekomandos. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Serna talu. Veebruaris 1940 ostis Toolamaa v Villemi talu ning jätkas Serna talu pidamist. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal töötas Ruusa sovhoosis tallimehena. Suri 23.12.1981 Põlva raj Alaküla külanõukogus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Abikaasa Aliide-
Elisabeth, sünd Harkmann (1897–1992), lapsed Johannes (1925–45, suri Kondapoga sõjavangilaagris), Otto (1927–40) ja Laine (1931). Onupoeg Osvald Otsing VR II/3. (A.K.)
OTSING, Osvald Danieli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1126/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Oswald OTSING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 augustil 1919 a. Ustjanowa küla all.
Sündis 25.(13.)10.1894 Võrumaal Toolamaa v Leevaku külas kooliõpetaja peres. Õppis Leevaku vallakoolis. VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Toolamaa v Otsingi talu ja 1939–40 Räpina vallas ettevõtet Osvald Otsing, tehes oma veoautoga mitmesuguseid vedusid. EVL Toolamaa osak esimees ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal metsavaht. Suri 12.03.1984 Põlva raj Alaküla külanõukogus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Abikaasa Helmi-Adele, sünd Ootsing (1899–1981), tütred Ara (1925–28), Aita (1929) ja Tea (1941). Onupoeg Arnold Otsing VR II/3. (A.K.)
OTSMANN, Johannes vt OJASALU, Johannes Jüri p.
OTTELIN, Einar Arno Konrad Fredriku p, Eesti abistamise organisaator Soomes.
VR I/3, nr 2042/14.05.1920 Toimetaja Einar OTTELIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 02.06.1870 Soomes Porvoos. Töötas ajakirjanikuna. VS ajal EAP propagandatoimkonna liige. Suri 13.10.1921 Helsingis. Maeti Porvoo Näsinmäki kalmistule. (M.S.)
OTTENSON, August Johani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1181/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile August OTTENSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Geruschka küla waldamisel.
Sündis 11.12.(29.11.)1871 Tartumaal Visusti vallas. Õppis Visusti vallakoolis ning täiendas end iseõppimise teel. Töötas juustumeistri-piimarentnikuna Kaareperes, Lihulas ja Kesk-Venemaal. VS ajal alates 17.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantpataljoni 3. roodu 1. rühma ülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 06.09.1919 Petserimaal Irboska jaama lähistel. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Marie-Alide, sünd Narits (1878), tütred Hilda-Elfriede (1896), Helmi-Johanna (1898) ja Erna-Augustine (1905). (J.P.)
OTTEP, Johan Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1238/15.09.1920 6. jalawäe polgu kapralile Johannes OTTEP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 weebruaril 1919 a. Leisi talu juures.
Sündis 08.12.(26.11.)1887 Tartumaal Väike-Ulila v Võsivere külas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. Töötas korstnapühkijana. I MS ajal 15. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 6. roodus. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 01.05.1919 Lätis Härgmäe lahingus ja 09.06.1919 Võnnu all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Ulila, hilisema Puhja v Suure-Ulila m Rehe talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal korstnapühkija. Suri 11.05.1975 Tartu raj Puhja kn Rehe talus. Maeti Puhja kalmistule. Abikaasa Mari, sünd Perle (1894), lapsed August (1923–74), Hugo (1926) ja Leida (1929). (M.S.)
OTTI (sünd OTT), Peeter Kristjani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1135/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Peeter OTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Witsemhofi mõisa juures.
Sündis 30.(18.)07.1898 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Põltsamaal töölise peres. Õppis Põltsamaa õigeusu kihelkonnakoolis. VS ajal alates 17.01.1919 3. jalaväepolgu 4. roodu luurajate komando vanem, detsembrist 1919 veebruarini 1920 õppekomandos, maist 1920 1. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 24.04.1919 ja 20.08.1919 haavata. Kapral märtsist 1920, nooremallohvitser maist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Pidas Põltsamaa lähistel Mõhkkülas talu, müüs selle ära ja ehitas Viljandisse üürimaja, kus ka ise elas. VRVÜ Viljandi osak liige. Pärast II MS töötas Viljandi raj taastamis- ja remonttööde kontoris puusepana. Suri 05.11.1952 Viljandis. Maeti Viljandi Toome kalmistule. Esimene abikaasa Anna, sünd Sepping (1896–1922). Teine abikaasa Helene-Rosalie, sünd Hindriks (1897–1942). Kolmas abikaasa Elli, sünd Pärt (1914), kasulapsed Arvo (1939) ja Aime (1941). (J.P.)
PAABUSK, Jakob Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1351/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Jakob PABUSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Waschina-Gora küla all.
Sündis 10.01.1899 (29.12.1898) Võrumaal Räpina v Hargi talu pidaja peres. Õppis Räpina Tooste valla- ja Räpina kihelkonnakoolis ning H. Treffneri gümnaasiumis. VS ajal alates 24.01.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljonis, veebruarist 1919 3. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 27.06.1919 Lätis haavata. Aprillist 1920 staabi vanemkirjutaja. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Hargi talu. KL Räpina mlvk majandusülem ja juhatuse ning Räpina EVL ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Räpina v Hargi talus. Suri 18.10.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Räpina Ristipalo kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Elmi (kuni 1938 Vilhelmine), sünd Kübbar (1902–84, küüditati 1941, vabanes 1957). (A.K.)
PAAL, Johan-Voldemar Jaani p, mereõpilane (1919).
VR II/3, nr 234/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Woldemar Jaani p. PAAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Liiwa kõrtsi juures Põlwas, Wõnnus ja dessandis Riia all.
Sündis 04.05.(21.04.)1901 Tartumaal Vana-Prangli v Nuusa talu pidaja peres. Lõpetas 1919 Tallinnas vene poeglaste eragümnaasiumi, õppis 1920–23 Tartu ülikooli keemia- ja 1923–31 õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. VS ajal jaanuarist 1919 Peipsi rannakaitsepataljonis, juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Sai autasuks Tartumaal Meeri v Kuusiku talu. Seejärel Räpina paberivabriku juhataja. Oli KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 18.01.1941 Räpinas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (M.S.)
PAALANEN, Eetu Matti p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2319/26.03.1920 Weltweeblile Eetu PAALANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.10.1900 Soomes Lappajärvi vallas kingsepa peres. Õppis tööstuskoolis. Oli 1917–22 Lappajärvi KL liige, lõpetas Allohvitseride Kooli. Soome VS ajal võttis jao- ja rühmaülemana osa lahingutest, sai Ruovesis ja Tamperes haavata. Nooremallohvitser ja veltveebel 1918. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Teenis 1921–28 nooreminstruktorina 5. jäägrirügemendi teabeosakonnas. Seejärel raamatuköitja Helsingis. Talvesõja ajal kompaniiveebel 3. allohvitseride kooli 16. kompaniis ja staabikompaniis ning Helsingi välitranspordi komandantuuris. Alates 1942 elas Lappajärvil. Suri 22.09.1959 Lappajärvi vallas. Maeti Lappajärvi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
PAAP, Jaan Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1376/15.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Jaan PAAP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Kallaste küla all.
Sündis 03.05.(21.04.)1883 Viljandimaal Viljandi v Vanamõisa külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal jalaväes. VS ajal alates 15.01.1919 2. tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 09.04.1919 Petserimaal Pankjavitsa mõisa all Väike-Mihhalkina küla vallutamisel. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule. Vallaline. Nimi tahvlil Viljandi vallamajas (taastamata). (J.P.)
PAASIOKSA (kuni 1933 OKSANEN), Oiva Rikhard Juho p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1797/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Oiva OKSANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.02.1901 Soomes Utajärvis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 28.09.1984 Turus. (M.S.)
PAAVIJAAN, Heinrich vt PALLANDI, Hendrik Jaani p.
PAAVILAINEN, Lauri Adolf Antti Juho p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2236/26.03.1920 Sõdurile Lauri PAAVILAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.06.1900 Soomes Viiburis. Õppis algkoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis, ülendati vanemallohvitseriks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 20.02.1919 Lätis Marienburgi all haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel. Oli Viiburi KL liige. Töötas laohoidjana Riihimäki klaasivabrikus, hiljem Lahtis. Jätkusõja ajal juunist 1941 märtsini 1942 14. raskesuurtükiväedivisjoni 1. patarei laadur ja laskeandmete arvutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Karjala maakitsusel. Suri 12.12.1975 Lahtis. Maeti Lahti Levo kalmistule. (M.S.)
PAAVILAINEN, Mikko Teodor Aleksandra p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 1716/26.03.1920 Junkur Theodor PAAVILAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.06.1897 Soomes Viiburis. Õppis kaubanduskoolis. Töötas müüjana. Soome VS ajal Viiburi KL jaoülem, võttis osa Viiburi Patterinmäki lahingutest. Nooremallohvitser 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Maist 1919 oktoobrini 1920 Viiburis 2. ranniku suurtükiväerügemendis. Oli Helsingi KL liige. Töötas kontoriametnikuna, seejärel kaubapakkujana. Talvesõja ajal 8. raskesuurtükiväe divisjoni patareiveebel. Jätkusõja ajal juunist 1941 jaanuarini 1942 Viiburi rindel 47. jalaväerügemendis kompaniiveebel ja Helsingi garnisoni vahipataljonis. Suri 16.11.1960 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
PAAVOLA, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2342/26.03.1920 Sõdur PAAVOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 1. või 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Paavolat EAP vabatahtlike salga nimekirjas ei ole. Salgas olid kõlalt sarnase nimega reamees Teuvo Savola 2. kompaniist ja reamees Eero Paavilainen 1. kompaniist. (M.S.)
PACHEL, Aleksander vt PAHKLA, Aleksander-Eduard Augusti p.
PACIUS, Börje Olaf Augusti p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2293/26.03.1920 Weltweebel PACIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.11.1898 Soomes Lääne-Uusimaal Tenhola vallas. Õppis lütseumis. Elas Helsingis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 30.01.1919 Narva lähedal raskesti haavata. VS invaliid. Oli 1921–23 Soome sõjaväes, alates 1928 kaadriallohvitser, 1934 vabastati tervislikel põhjustel teenistusest. Seejärel raudteeametnik Helsingis. Suri 23.04.1941. (M.S.)
PADAR, Artur Adami p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1059/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Artur PADAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Mihalkina küla all.
Sündis 24.(12.)01.1887 Tartumaal Vastse-Kuuste v Leevi külas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 15.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, viidi 31.03.1919 2. jalaväepolgu 10. roodu, juunist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 12.08.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni lähistel Vonogi küla juures. Maeti Võnnu Uuele kalmistule. Nimi Cēsise sambal. Vallaline. (J.P.)
PAESÜLD, Herman Reinu p, reamees (1915).
VR II/3, nr 882/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Hermann PAESÜLD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1919 a. Ustje-Scherdjanka küla all.
Sündis 20.(08.)11.1894 Läänemaal Asuküla v Kiltsis. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 teenis Semjonovskoje kaardiväepolgus. Elas 1918 Asuküla v Sepakülas. Töötas pagarina. VS ajal alates 09.01.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, arvati 25.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 19.12.1919 Narva all Ust-Žerdjanka juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Asuküla vallas, pärast lahutust raudteelane Paides. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 15.07.1964 Paides. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Esimene abikaasa Maria, sünd Jänt (1901), lahutati 1936, pojad Erikson (1925–2010), Eldar (1928) ja Endel (1934–75). Teine abikaasa Maria, sünd Tart (1895–1947). Kolmas abikaasa Adele, sünd Markson (1895). (M.S.)
PAFF (sünd PAHV), Robert-Michail-Johann Alexandri p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2888/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kalevlaste Maleva veltveebel Robert PAFF Eesti Vabadussõjas üles näidanud Skangali mõisa all 22. juunil 1919, kui ohvitseri asetäitja Karl Vitsut haavata sai, siis asus tema asemele ning lõi pealetungivad Landeswehri üksused tagasi.
Sündis 26.(14.)08.1899 Riias tisleri peres, hiljem asuti Saaremaale Lümanda valda. Õppis Riias linna alg-, Lümanda ministeeriumi- ja 1927 Tallinna raudteekoolis. Motoristi õpilane. I MS ajal 1917–18 vabatahtlikuna Tallinna Surmapataljonis ja 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel ning Saaremaa kaitsmisest, kus sattus sakslaste kätte vangi, kuid põgenes. VS ajal novembris 1918 KL asutaja Tallinnas Balti puuvillavabrikus, alates 29.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis ning 1. ja 2. rühmas, juulist 1919 3. roodu veltveebel. Nooremallohvitser veebruarist 1919, vanemallohvitser juulist 1919, veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai hüüdnime Punane Pahv. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 4. roodus. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Maist 1921 maini 1923 üleajateenijana Aegna merekindluse rannapatareis nr 1 vanemmotorist, oktoobrist 1923 juunini 1928 piirivalve vahilaevade vanemmotorist ja mehaanik. Oli 1928–32 Eesti AS Siemensi, 1932–34 AS Osrami ja 1934–40 taas AS Siemensi müügiosak juhataja. Oli SPS Kalevi, KL Tallinna mlv Kalevi mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal 1941 lukksepp Hiiul. II MS ajal juulis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, taheti viia aurikul Eestirand Leningradi, pääses 24.08.1941 Saksa lennukilt pommitabamuse saanud laevalt. Seejärel töötas AS Osramis. Märtsist 1944 Saksa armees komandant laatsaretlaeval Salmi, mis vedas haavatud sõdureid Ida-Eesti rindelt Saaremaale. Septembris 1944 põgenes perega Rootsi. 1944–62 töötas AS Svenska Siemensi tugevvooluaparaatide tehases elektriaparaatide parandaja ja laboratooriumi insenerina. Oli VRV Rootsi koondise ja Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis liige. Suri 05.08.1974 Stockholmis. Maeti St Görani kalmistule, 1996 maeti ümber Loksa kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Hertha-Therese, sünd Manitski (1904–90), tütred Imbi (1932) ja Ulvi (1936). Vend Eduard Pahv VR II/3 ja naisevend Magnus Muldma VR II/3. (A.K., J.P.)
PAGAR, August Jaagubi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 748/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele August Jakobi p. PAGAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 detsembril 1918 a. Waiwara jaama juures, 24 detsembril 1918 a. Kolga küla juures ja 30 detsembril 1918 a. Loo mõisa all.
Sündis 14.(02.)04.1892 Virumaal Vatku vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodus. Kapral ja nooremallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Aaspere vallas, siis põllutööline ja traktorist Aaspere mõisas, hiljem juhutööline Saustis ja Kalvi v Aseris, elas 1935–40 Virumaal Udriku mõisas VRKKs, töötas piiritusevabrikus ja põllutöödel, hiljem Naissaarel kindlustuste rajamisel. VRVÜ Rakvere osak liige. Alates 1940 Narvas Kreenholmis, töötas Joala mõisas, asus 1944 Aaspere v Võipere külla naise kodutallu. Saksa ajal Narva OK liige. Nõukogude ajal Aaspere v Ama külas talunik, seejärel Rakvere raj Viitna kn kolhoosi Kalev tööline. Suri 12.03.1952 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Pauliine, sünd Kuusikvald (1890–1983), lapsed Elsa (1921–95), Hilda (1922–2005), Ellen (1924–2013), Laine (1927), Richard (1929–2003), Heino (1932–2003) ja Erich (1934–2000). Onupoeg Johannes Pagar VR II/3. Vend Julius Pagar tapeti VS ajal. (M.S.)
PAGAR, Johannes Josepi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 21/21.02.1920 8 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes Joosepi p. PAGAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud kuulipilduja „Maksimi“ juhatajana igast suuremast lahingust energiliselt osa wõttes – iseäranis Käbli talu ja Wana-Laitsna mõisa juures.
Sündis 30.(18.)12.1898 Virumaal Aaspere v Vatkus. VS ajal alates 27.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgu 4. roodus ja kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Seejärel pidas Aaspere v Sausti m Saueaugu talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal tallimees. Suri 15.04.1972 Rakveres. Maeti Haljala kalmistule. Abikaasa Alide-Rosalie, sünd Mikotin (1900), pojad Alfred (1924–27) ja Harry (1927). Onupoeg August Pagar VR II/3. (M.S.)
PAGLAND, Ado-August Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 678/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Adolf Jaani p. PAKLAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokino küla all.
Sündis 08.06.(27.05.)1893 Järvamaal Väinjärve v Aruküla mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Väinjärve v Vao m Raja talu, ostis 1938 lisaks Sääse talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal elas Keila raj Turba asunduses ja töötas Ellamaa turbatööstuses, viimati Koerus Santhofis. Suri 21.02.1970 Paide raj Koeru kn Koerus. Maeti Koeru kalmistule. Abikaasa Olga-Helene, sünd Bergstein (1895), poeg Ernst-Leopold (1918). (A.K., J.P.)
PAHKLA (kuni 1935 PACHEL), Aleksander-Eduard August-
Wilhelmi p, reamees (1918).
VR I/3, nr 1678/14.12.1920 „Omakaitse“ ja Eesti Kaitse Liidu juhatuse liikmele Aleksander Augusti p. PACHEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 10.05.(28.04.)1888 Tallinnas. Õppis 1897–1902 Tallinnas linna alg-, 1902–06 linna- ja 1907–08 kaubanduskoolis. Alates 1907 Tallinna Vastastikuse Krediit Ühisuse raamatupidaja. Septembrist 1917 OK Tallinna 4 jsk juhatuse liige. Saksa ajal OK keskjuhatuse liige. VS ajal novembrist 1918 KL looja, alates 12.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Jaanuarist 1919 KL keskjuhatuses laekur. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Krediitpangas ning juulist 1934 veeteede valitsuse kütteainete korraldajana. Oli KL Tallinna mlv Kalevi mlvk majanduspealik, Tallinna Lahinguvendade Klubi, SPS Kalevi, Harju noorseppade mlv ja Eesti Ingeri Seltsi juhatuse ning Eesti Valve Liidu, Eesti Turistide Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Uppus 21.12.1937 Tallinna sadamas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1929). Esimene abikaasa Marie-Helene, sünd Valdmann (1888–1925), lapsed Linda (1915–2013, oli 1949–56 Venemaal vangistuses), William (1916–42, II MS ajal Punaarmees, langes Velikije Luki all), Aino (1918) ja Aleksander (1920–22). Teine abikaasa Siiri-
Birgitta, sünd Rissanen (1903), lahutati 1937. Vend August Pachel langes I maailmasõjas. (A.K.)
PAHV, Eduard-Alexander Alexandri p, ohvitseri asetäitja (1920), Punaarmee leitnant (1941).
VR II/3, nr 2897/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kalevlaste Maleva ohvitseri asetäitja Eduard PAHV Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 16.07.1919 Pihkva taga Sahotsõi küla juures ja luurel 23.08.1919 Velikaja jõe ääres Võdra küla rajoonis.
Sündis 12.12.(30.11.)1897 Riias tisleri peres, hiljem asuti Saaremaale Lümanda valda. Õppis Riias linna alg- ja Lümanda ministeeriumikoolis. Asus 1916 Tallinna. I MS ajal septembrist detsembrini 1917 Tallinna Surmapataljonis. Võttis osa Muhu saare operatsioonist Saksa vägede vastu. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis, jaanuarist 1919 tegevväes, oktoobrist 1919 5. roodu nooremohvitseri kt. Kapral aprillist 1919, noorem- ja vanemallohvitser juunist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal ja Lõuna-Eestis. Sai hüüdnime Must Pahv. Aprillist 1920 1. roodu nooremohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest. Juunist 1921 üleajateenija sõjaväe varustusvalitsuses, septembrist 1923 Auto-Tankide Divisjonis, oktoobrist 1928 Auto-Tanki Rügemendis. Novembris 1938 vabastati teenistusest. Oli rügemendi allohvitseride kogu esimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sai Munalaskme mõisast talukoha. Seejärel töötas motoristi, elektriku ja autojuhina ning Kopli kultuurimaja juhatajana. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski oblastisse, oli Maslovo rauakaevanduses 284. ehituspataljonis, alates 1942 8. Eesti laskurkorpuse 1. laskurpolgu 162. üksikus kuulipildujate pataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Langes 22.12.1942 Velikije Luki all Alekseikovo küla juures. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marta, sünd Reinvald (1900–63). Vend Robert Paff VR II/3. (A.K., J.P.)
PAIA, August Tõnise p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1071/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemallohwitser August PAIA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Uswadi külas.
Sündis 31.(19.)03.1889 Viljandimaal Võisiku vallas mõisatöölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal kasakate ratsapolgus. VS ajal novembrist 1918 Põltsamaa KL liige, alates 26.12.1918 2. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel asus elama Põltsamaale. Suri 12.05.1927 Tartus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Helene, sünd Oskar (1890–1982). Naisevend Eduard Oskar VR II/3. (J.P.)
PAIJOLA (kuni 1935 GRÖNROOS), Selim Erik Kaarlo p, Soome reamees (1919), leitnant (1941).
VR II/3, nr 2233/26.03.1920 Sõdurile Selim GRÖNROOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.02.1903 Soomes Paimio vallas töödejuhataja peres. Õppis lütseumis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi all haavata. Võttis suvel 1919 osa Aunuse retkest Gunnar von Hertzeni pataljoni 2. kompaniis Vitele külast kuni Nurmoila hõivamiseni. Oli Paimio ja Turu KL liige. Teenis 1921–22 Uusimaa ratsarügemendis, kuni 1925 kaadriallohvitser. Seejärel tollivalvur. Talvesõja ajal 15. jalaväerügemendis rühmaülem, osales Summa, Näykkijärvi, Viiburi ja Tammisuo lahingutes. Märtsist 1941 Salo KL piirkonna staabis nooreminstruktor. Jätkusõja ajal juunist 1941 34. sidepataljoni 2. kompanii ülem, detsembrist 1941 Salo KL piirkonna staabiohvitser, maist 1944 Salo garnisoni komandant, novembrist detsembrini 1944 samas staabiohvitser. Võttis osa Hanko blokaadist ning lahingutest Karjala maakitsusel. Lipnik ja leitnant 1941. Suri 24.01.1981 Muurlas. Maeti Salos Helisnummi kalmistule. (M.S.)
PAINLEVÉ, Paul, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3171/29.04.1925 Hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Paul PAINLEVÉ, Prantsuse Vabariigi Peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.12.1863 Pariisis. Õppis 1883–86 École Normale Supérieure’is matemaatikat ja Saksamaal Göttingeni ülikoolis, sai 1887 Pariisis doktoriks. Nimetati 1887 professoriks Lille’is, alates 1892 Pariisis õppejõud École Polytechnique’is, 1896 Collège de France’is ja 1897 École Normale Supérieure’is. Võitis 1890 Grand Prix des Sciences Mathématiques’i ja 1894 Prix Bordini. 1900 valiti Prantsuse TA liikmeks ja 1918 presidendiks. 1910, 1914, 1919 ja 1924–28 valiti parlamendi liikmeks. Oktoobrist 1915 detsembrini 1916 rahvahariduse minister, märtsist septembrini 1917 sõjaminister, septembrist novembrini 1917 peaminister, aprillist oktoobrini 1925 peaminister ja sõjaminister, oktoobrist novembrini 1925 peaminister ja rahandusminister, seejärel juulini 1929 kuues valitsuses sõjaminister ning detsembrist 1930 jaanuarini 1931 ja juunist 1932 jaanuarini 1933 kolmes valitsuses õhuminister. Suri 29.10.1933 Pariisis. Maeti Pariisi Pantheoni. (M.S.)
PAJALA, Matti Juha Erkki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2162/26.03.1920 Sõdurile Matti PAJALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.09.1898 Soomes Lõuna-Pohjanmaa mk Alajärvi vallas talupoja peres. Õppis algkoolis. Soome VS ajal jaanuarist juunini 1918 Häme pataljonis, osales Vilppula, Ruovesi, Murola, Kuru, Teisko ja Tampere lahingutes, sai haavata. Oli Alajärvi KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 14.02.1919 Karula mõisa juures haavata. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel, sai haavata. VS invaliid. Elas Alajärvi v Paalijärvi külas, juhutööline. Jaanuarist novembrini 1925 Lapi piirivalves. Talvesõja ajal jaanuarist veebruarini 1940 2. toidumoonalao voorimees. Suri 29.10.1969 Alajärvis. Maeti Alajärvi Vanale kalmistule. (M.S.)
PAJOS, Evald-Leopold Jakobi p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 338/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse operatiiw osakonna ülemale, Alamkapten Ewald Jakobi p. PAJOS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)09.1892 Virumaal Rakvere v Tõrma k Madirahva talu pidaja peres. Õppis 1899–1903 Tõrma valla- ja 1903–07 Rakvere linnakoolis, 1907–08 pedagoogilistel kursustel, 1909–13 Ufa maamõõtjate koolis ja 1914–16 Peterburis sõjaväe topograafiakoolis ning 1917 Kiievis foto-topograafiakursustel. Oli 1913–14 maamõõtja Poltava kubermangus. I MS ajal 1914–18 Vene armees. Alamleitnant 1916. Saksa okupatsioonivõimud pidasid ta 1918 kinni, oli Vilnos vangis. VS ajal alates 28.12.1918 operatiivstaabi ülema abi, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse operatiivosak ülem. Leitnant maist 1919, alamkapten detsembrist 1919, kapten jaanuarist 1924. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Pidas 1918 ja 1920–29 maamõõdu-kultuurtehnilist bürood Rakveres, seejärel põllutööministeeriumi katastriameti maamõõdu inspektor. Majandas Virumaal Sõmeru v Arkna m Paisu talu, mis oli antud autasuks VS ajal surnud vennale. Oli 1924–26 KL Viru mlv Rakvere 1. mlvk pealiku abi ja 1927–29 pealik ning 1936–40 KL Tallinna mlv liige, 1921–26 EDSL Rakvere osak juhatuse, 1921–30 Põhja-Eesti kartuliühisuse, 1922–26 VS langenud sõdurite mälestussamba komitee, VRVÜ Rakvere, hiljem Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.06.1941 Sõmeru v Arkna külas. Suri 19.04.1942 Tomski obl Novõi Vasjuganis. Kenotaaf Rakvere Tõrma kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1930) ja VT IV kl (1938). Abikaasa Alice-Dagmar, sünd Stöckenius (1900–42, küüditati 1941), lapsed Ilmar-Evald (1924–41, küüditati 1941), Evi (1927, küüditati 1941, vabanes 1947), Heino (1929, küüditati 1941, vabanes 1947) ja Tiit (1941–41, sündis küüditatuna). Vend Hugo-Ferdinand Pajos suri VS ajal 11.08.1919. Vend Karl-Eduard Pajos oli Riigikogu liige ja Viru maavanem. (M.S., J.P.)
PAJULA (kuni 1936 PREIS), August Juhani p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 733/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando nooremale ohwitserile, lipnik August Juhani p. PREIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Bogdanowi küla all.
Sündis 23.(11.)11.1890 Tartumaal Kudina v Maarla külas talupoja peres. Õppis Laiuse kihelkonna- ja 1916–17 1. Moskva lipnikekoolis. Oktoobrist 1912 5. Siberi küti suurtükiväe brigaadis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 184. tagavarapolgus, juulist 1917 324. Kljazma jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 26.11.1918 peastaabi ohvitseride 7. rühmas, 22.12.1918 määrati 5. jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitseriks, juunist 1919 3. pataljoni kuulipildujate roodu noorem- ja vanemohvitser ning oktoobrist 1919 kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant augustist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai Virumaal Salla v Käru m Kesküla talu. Seejärel talunik. VRVÜ Rakvere osak liige. Suvel 1941 metsavend, osales rünnakus vallamajale ja lahingutes Punaarmeega. II MS ajal Saksa armees. Saksa võim arreteeris ta 25.07.1944, kinnitamata andmeil viidi Saksamaale. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Amanda, sünd Alber (1899–1972, arreteeriti 1941, vabanes 1946, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Kuno (1924–2012, II MS ajal Saksa armees, 1987–94 EELK peapiiskop), Vilma (1925–96) ja Kalju (1928). (J.P.)
PAJUNEN, Arne Johannes Juho Vihtori p, Soome reamees (1919), seersant (1941).
VR II/3, nr 2222/26.03.1920 Sõdurile Aarne PAJUNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.08.1900 Soomes Karstulas, elas Pylkönmäkis. Õppis algkoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales juunist augustini 1919 Aunuse retkel. Teenis 1920–21 sõjaväes. Seejärel tööline. Talvesõja ajal 31. voorikompaniis autojuht. Võttis osa lahingutest Karjala maakitsusel. Jätkusõja aja juunist augustini 1941 17. raskesuurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Kiteest ja Sortavalast Mainilani. Kapral 1921, nooremseersant 1940, seersant 1941. Suri 31.03.1988 Teerijärvis. Maeti Harju kalmistule. (M.S.)
PAJUR (kuni 1937 POTARIK, ka POTTER), Aleksander Antsu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 400/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Aleksander POTTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Haanja mõisa juures.
Sündis 08.07.(26.06.)1897 Viljandimaal Vana-Tänassilma vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Elas ja töötas Vana-Tänassilma ja Võisiku valla taludes. Asus 1926 Põltsamaale, kuhu ehitas maja ning kus oli ehitustööline. Oli VRVÜ Viljandi osak liige. Müüs 1940 maja ja asus Võisiku valda, kuhu rajas Alt-Käspre talu. Talunik kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Edu esimees, hiljem lühemat aega Puurmannis kolhoosi Leek esimees, põllutööline, tallimees ja piimavedaja. Suri 15.09.1986 Jõgeva raj Puurmanni kn Altnurga k Pärna talus. Maeti Kursi kalmistule. Esimene abikaasa Maria, sünd Koort (1894–1924), poeg August (1924, jäi II MS ajal Saksa armees kadunuks). Teine abikaasa Salomonia (Salme), sünd Suigusaar (1903–55). (J.P.)
PAJUSAAR (kuni 1936 PETERMANN), Kristjan Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 410/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu kapralile Kristjan PEETERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 juunil 1919 a. Laudoni mõisa waldamisel.
Sündis 13.(01.)05.1895 Pärnumaal Sauga vallas talupidaja peres. Õppis Sauga vallakoolis. I MS ajal 459. jalaväepolgus. VS ajal alates 06.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Sauga v Reediku talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal teetööline. Suri 22.11.1963 Pärnu raj Sauga kn Reediku talus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Kallis (1908–86), tütred Leida (1928), Vaike (1935) ja Salme (1940). (M.S.)
PAJUSOO (kuni 1936 PAJOSON), Oskar Jüri p, kapten (1919), kolonel (1936).
VR II/3, nr 976/01.09.1920 1 jalawäe polgu kaptenile Oskar PAJUSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. kewadel Rõuge alewi juures.
Sündis 04.10.(22.09.)1895 Tallinnas kohtukäskjala peres. Õppis Tallinnas linna- ja kaubanduskoolis, 1915 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal juunist 1915 3. tagavarapataljonis, septembrist sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 88. jalaväepolgus, maist 1916 roodu ülem. Alamleitnant augustist 1916, leitnant detsembrist 1916, alamkapten juunist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Juunist 1917 1. Eesti polgu 1. roodu ülem. Oktoobris 1917 sattus Muhu saarel sakslaste kätte vangi, vabanes aprillis 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu 1. roodu ülema kt, jaanuaris 1919 lähetati 1. tagavarapataljoni juurde, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 1. roodu ülem, märtsist 1919 1. pataljoni ülem, oktoobrist 1919 1. jalaväepolgu ülema abi ja ühtlasi komandode ülevaataja. Kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Septembrist 1921 1. jalaväepolgu ja novembrist 1922 jalaväerügemendi 1. pataljoni ülem ning augustist septembrini 1923 2. soomusrongirügemendi ülema abi, märtsist 1924 2. pataljoni ülem ning detsembris 1924 ühtlasi sõjaväljakohtu eesistuja. Septembrist 1925 1. jalaväerügemendi ülema abi, ühtlasi 1926–28 ja 1931–32 sõjaringkonnakohtu liige. Veebruaris 1932 Scouts üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi septembrist 1932 Haapsalu garnisoni ülem, aprillist 1934 7. jalaväerügemendi ülema kt, veebruaris 1936 rügemendiülem. Major 1923, kolonelleitnant 1927, kolonel 1936. Oktoobrist 1939 Lääne-Saare sõjaväeringkonna ja Haapsalu garnisoni ülem. Oli NK Võru mlv abivanem, SMÜ Võru osak nõukogu esimees ja 1936–39 VRVÜ Võru osak esimees. Oktoobrist 1940 lektor sõjakoolis Tondil. Nõukogude võim arreteeris ta 14.02.1941 Tallinnas. Suri 25.03.1943 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1935), EPR II/I (1934), Vene AnO III kl, StO III kl ja Rootsi VO III kl. Abikaasa Elfriede, sünd Juhkenthal (1904–57), lapsed Asta (1923–23) ja Olaf (1924–77). (J.P.)
PAJUSTE (kuni 1935 PATAKOV), Andrei Nikolai p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 268/11.06.1920 1 jalawäe polgu 8 roodu kapralile Andrei Nikolai p. PATAKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21 juulil 1919 a. Kopenski järve ääres ja 30 detsembril 1919 a. Ustje-Scherdjanka külas.
Sündis 04.09.(23.08.)1886 Tartumaal Vana-Prangli v Pattaste talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, tallimees Tartus. Teenis 1907–10 armees. I MS ajal 1914–18 96. Omski jalaväepolgus. VS ajal alates 22.02.1919 1. jalaväepolgu 8. roodus, detsembrist 1919 jaoülem. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 21.07.1919 Narva all Kopenskoje järve juures haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Võrus. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal lihunik Võru tapamajas. Suri 31.08.1948 Võru linnas. Maeti Võru kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Anna, sünd Appleine (1881). (A.K.)
PAKASMAA (sünd FROSTERUS), Arvo Aaro Ambrosius Aaron Eemil Simeoni p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1743/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Arvo PAKASMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.04.1898 Soomes Oulaineni vallas kaplani peres, elas Rovaniemis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli Rovaniemi KL liige. Suri 29.10.1927 Rovaniemis. Maeti Rovaniemi 3. kalmistule. (M.S.)
PAKK, August Andrese p, alamkapten (1920).
VR II/3, nr 727/21.02.1920 5 jalawäe polgu 3 roodu wanemale ohvitserile leitnant August Andrese p. PAKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Ivanowo-Boloto waldamisel.
Sündis 29.(17.)01.1896 Viljandimaal Kabala vallas töölise peres. Hiljem siirdus pere Tallinna. Lõpetas Tallinna Katariina linnakooli, pedagoogikakursuse ja 1916 Pihkva lipnikekooli. I MS ajal maist 1915 3. tagavarapataljonis, augustist 1915 429. Riia jalaväepolgus. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 538. Medõni jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia ja Dvinski all, sai põrutada, veebruaris 1918 sattus sakslaste käes vangi. VS ajal alates 27.11.1918 5. jalaväepolgu 1. ja 4. roodus ning luurekomando ülem, juunist 1919 3. roodu ülem. Alamkapten jaanuarist 1920. Jätkas teenistust 5. jalaväepolgus kuni 07.09.1920 ei ilmunud puhkuselt enam väeossa. Kinnitamata andmeil siirdus Leetu ja sealt Poola, kus teenis Bulak-Balahhovitši vabatahtlikus armees ning langes samal aastal. Teised autasud: Vene AnO III kl. (J.P.)
PAKKALA, Frans, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2359/26.03.1920 Sõdur PAKKALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Ilmajärvis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 12.01.1919 Rakvere vallutamisel haavata. Saatus teadmata. (M.S.)
PAKKANEN, Nestor Kaaprieli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2180/26.03.1920 Sõdurile Nestor PAKKANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.06.1897 Soomes Viiburi mk Vehkalahtis. Põllumees. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, langes 20.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel. Maeti Vehkalahti Myllykylä kalmistule. Nimi tahvlil Valga Jaani kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
PAKKAS, Osvald Jüri p, reamees (1919), sõjaväeametnik (1922) ja nooremleitnant (1924).
VR II/3, nr 440/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Oswald Jüri p. PAKKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10/11 augustil 1919 a. Kusmina küla all.
Sündis 15.(02.)11.1901 Peterburi kub Narva Jaanilinnas käsitöölise peres. Õppis 1914–18 Narva-Jõesuu algkoolis ja 1920–22 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates novembrist 1918 KL liige, astus 04.07.1919 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 3. roodu, septembrist 1919 õppekomandos, oktoobrist 1919 Viru piirivalve pataljoni Narva kooliõpilaste rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 sõjakoolis. Sõjaväeametnik juulist 1922. Teenis ametnikuna 1. suurtükiväepolgus (novembrist 1922 rügemendis), märtsist 1924 1. diviisi õppekompanii spordiinstruktor. Nooremleitnant jaanuarist 1924. Sai 07.05.1924 õppustel käsigranaadi lõhkemisel raskesti haavata, selle tõttu amputeeriti parem käsi. Augustist 1924 Lääne maakonna rahvaväe ja KL ülema kt. Septembris 1925 vabastati teenistusest. Seejärel oli Narvas kiirfotograaf, 1938 sai sel alal kutsetunnistuse. Pidas alates 1935 Skarjatina, hilisema Raja v Tuleviku k Põlendiku talu. Oli VSÜ keskjuhatuse ja VSÜ Narva osak juhatuse ning VRVÜ Narva osak liige. Saksa ajal OK ülem Raasikul. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Harjumaal Raasikul. Mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Karaganda obl PestšanLagis ja Krasnojarski kr Minussinskis, vabanes detsembris 1956. Seejärel töötas Tallinnas. Suri 24.08.1974 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Maria-Elisabeth, sünd Tomingas (1899–1979, küüditati 1949, vabanes 1956), pojad Lembit (1924–95, Saksa ja Soome sõjaväes, arreteeriti 1945, vabanes 1953) ja Heino (1927–96, küüditati 1949, vabanes 1956). (M.S.)
PAKLAND, Adolf vt PAGLAND, Ado-August Jaani p.
PALDMANN, Aleksander vt PALUMÄE, Aleksander-August Peetri p.
PALDROK, Aleksander Karli p, doktor (1898), sanitaarkindralmajor (1921).
VR I/2, nr 501/25.08.1920 Sõjawäe dermatolog-konsultandile, Professor Aleksander Kaarli p. PALDROCK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 16.(04.)05.1871 Tartumaal Kavastu vallas kaupmehe peres. Õppis Tartu G. Blumbergi koolis, 1881–89 Tartu kubermangugümnaasiumis, 1890–96 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1899 täiendas end Berliinis ja Viinis, 1902 Breslaus ja Berliinis, 1898 dr. med. EÜSi liige 1890–1907, alates 1907 korp! Fraternitas Estica asutaja ja auvilistlane. Töötas 1892–93 assistendina Tartu ülikooli farmakoloogia instituudis, 1894–96 ülikooli naistekliinikus, 1896–98 ülikooli haavakliinikus, 1899–1904 ja 1905–10 posti-telegraafi kontori arst Tartus, oktoobrist 1904 Tartu ülikooli eradotsent, 1908–11 ülikooli naha- ja suguhaiguste polikliiniku juhataja, septembrist 1917 ülikooli erakorraline professor dermatoloogia ja veneroloogia alal, veebruarist 1918 korraline professor. Oli 1913–17 Tartu eraülikooli õppejõud ja 1917–18 direktor. Osales 1904–05 arstina Vene-Jaapani sõjas. I MS ajal maist 1915 detsembrini 1917 Vene Punase Risti haigla ja põhjarinde linnade liidu dermatoloog-konsultant Tartus. VS ajal alates 05.05.1919 Kuressaare garnisoni arst, ühtlasi Kuressaare sanatooriumi ülemarst, oktoobrist 1919 märtsini 1934 sõjaväe dermatoloog-konsultant. Sanitaarpolkovnik augustist 1920, sanitaarkindralmajor juunist 1921. Septembrist 1919 veebruarini 1941 Tartu ülikooli dermatoloogia polikliiniku (alates 1932 nahapolikliinik) direktor, korraline professor ning naha- ja suguhaiguste õppetooli juhataja. Temalt on uurimused gonorröast ja leeprast, leiutas tunnustatud leepraravi meetodi. Valiti 1932 Uppsala ülikooli audoktoriks. Pidas Tartumaal Haaslava v Kriimani m Heiti talu, müüs selle 1935 ära. Oli Tartu Eesti Arstide Seltsi auliige (1932), Rahvusvahelise Leproloogia Seltsi aupresident (1927), Kubani Dermatoveneroloogia Seltsi auliige (1927), Rootsi Arstide Seltsi välisliige (1926), Ungari Dermatoloogia Seltsi korrespondentliige (1935), Tartu Dermatoloogia Seltsi esimees, 1902–06 Tartu linnavolikogu, 1906–10 Vanemuise seltsi eestseisuse, 1938–40 Eesti TA, Halle Looduseuurijate Akadeemia ja VRVÜ Tartu osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasujana Saksamaale, tuli septembris 1942 tagasi Eestisse, töötas eraarstina Tallinnas. Suri 01.07.1944 Kuressaares. Maeti Kuressaare Kudjape kalmistule. Tähis Kuressaare haigla ees. Raamat temast: „Professor Aleksander Paldrok. Kirjanduse nimestik 1896–1991“, koostaja I. Ööpik (Tartu, 1994). Teised autasud: VT II kl (1938), EPR I/II (1930), EPR II/I (1927), EPR III jrk (1921), Vene AnO III kl, StO II ja III kl, Ungari TR II kl jmt. Esimene abikaasa Linda, sünd Saar (1880–1908). Teine abikaasa Salme-Leontine, sünd Rose (1882–1947), lapsed Helgi (1909–40), Heiti (1911–72), Aime (1913–2001), Edda (1915–87), Jutta (1917–95) ja Ingvar (1919–98). Abikaasa vend kapten August-Voldemar Rose VR I/3. (J.P.)
PALGINÕMM (kuni 1937 PALKINÕM), Albrecht Jakobi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 699/21.02.1920 5 jalawäe polgu 2 roodu nooremale alamohwitserile Alfred Jakobi p. PALGINÕMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 jaanuaril 1919 a. Limala küla juures.
Sündis 30.(18.)11.1896 Järvamaal Albu v Alltoa talu pidaja peres. Õppis 1906–09 Albu Ale valla- ja 1910–12 Ambla kõrgemas rahvakoolis. 1912–13 töötas Ambla tarvitajateühisuse kaupluses poeselli ja 1913–15 Aravere harukaupluses müüjana. I MS ajal 1915–17 kaardiväe tagavarapataljonis ja 3. kaardiväe kütipolgu 8. roodus jaoülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 15.07.1916 haavata. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, oli rühmavanema ja veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 14.01.1919 Virumaal Liimala küla juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Nõmmküla v Roosna m Kandejõu talu. Seejärel 1922–26 Ambla ja 1927–30 Aravete tarvitajateühisuse ärijuht, 1930 Tallinnas Eesti tarvitajateühisuses, 1931–34 Aravete tarvitajateühisuse ärijuht, 1935–36 Türi tarbijate kooperatiivi juhataja, 1936–41 Märjamaa majandusühistu ärijuht ning pidas Ambla v Käravete m Lepiku talu. Oli Aravete piimaühingu kassapidaja, VTÜ kirjatoimetaja ja Ambla ühispanga nõukogu liige. Nõukogude ajal 1949–51 Ambla piimaühingu esimees ja 1951–57 Ambla tarbijate kooperatiivi laojuhataja. Suri 15.09.1987 Paide raj Ambla kn Amblas. Maeti Ambla kalmistule. Abikaasa Herta-Anette, sünd Blumfeldt (1905–87), lapsed Evi (1925–45), Lemmi (1929–95) ja Ando (1939). (A.K.)
PALL, Aleksander Jüri p, lipnik (1916).
VR II/3, nr 2378/21.02.1920 Lahingus 23 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa waldamisel langenud 7 jalawäe polgu 5 roodu ülemale, lipnik Aleksander Jüri p. PALL’ile wahwuse eest.
Sündis 11.09.(30.08.)1895 Järvamaal Esna v Orava talus. Õppis Esna valla-, Paide linna- ja 1915–16 Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal juunist 1915 1. lennuväe tagavarapataljonis Petrogradis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 140. tagavarapataljonis ja 4. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 07.07.1916 põrutada ja uuesti 13.08.1916 Stohhodi lahingus, kus sattus vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal formeeris Esna valla Kaitseliitu, alates 21.12.1918 Järvamaa kaitsepataljonis, jaanuarist 1919 5. roodu ülem, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Järvamaal ja Lõuna-Eestis, sai 15.02.1919 põrutada. Langes 23.04.1919 Petserimaal Pankjavitsa mõisa juures. Maeti Järva-Peetri kalmistule. Nimi Järva-Peetri sambal ning VOK tahvlil Tallinnas (taastamata), Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata) ja Järva-Peetri kirikus. Teised autasud: Vene AnO IV kl. Vallaline. (J.P.)
PALLANDI, Hendrik (kuni 1938 PAVIAN, Heinrich-Michael) Jaani p, alamkapten (1914), kolonel (1925).
VR I/3, nr 1635/17.12.1920 Endisele Sõjakooli klasside inspektorile, Alampolkownik Heinrich Jaani p. PAAWIJAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)07.1885 Virumaal Kunda vallas. Õppis Rakvere linnakoolis, 1904–06 Tšugujevi sõjakoolis ja 1923–24 väeosaülemate informatsioonikursustel. Juunist 1903 vabatahtlikult 42. Jakutski jalaväepolgus, augustist 1904 sõjakoolis. Alamleitnant aprillist 1906. Nooremohvitser 6. Soome kütipolgus. I MS ajal augustist 1914 polgu kuulipildujate komando ülem. Leitnant aprillist 1910, alamkapten oktoobrist 1914. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 27.05.1915 Bolešovi lähistel põrutada. Sattus 18.06.1915 Austria-Ungari vägede kätte vangi, vabanes juulis 1918. VS ajal alates 22.02.1919 ohvitseride reservis, märtsist 1919 sisekaitse ülema abi, aprillist 1919 Vabariigi Sõjakooli klasside inspektor. Sai autasuks talu Virumaal Voka v Konju mõisast. Novembrist 1920 2. diviisi ohvitseride täienduskursuste juhataja, aprillist 1921 1. jalaväepolgu ülema abi, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi 1922–34 Rakvere garnisoni ülem, märtsist 1934 kaitsevägede staabis juhtide reservis. Kapten ja alampolkovnik märtsist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922, kolonel 1925. Septembris 1934 vabastati teenistusest. Detsembrist 1935 veebruarini 1936 Tallinna Keskvanglas kahtlustatuna vabadussõjalaste toetamises. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, mais 1943 oli Sverdlovski obl Irbitis. Saatus teadmata. Teised autasud: Vene GeM, AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Merike (kuni 1938 Margarethe), sünd Made (1897–1968), pojad Vello (1923–2004) ja Taimo (1926, II MS ajal Soome ja Saksa armees, Toronto ülikooli professor). (J.P.)
PALLON, Leonhard-Hermann Mihkli p, alamleitnant (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 767/24.08.1920 Soomusrongi Nr 2 alamleitnant Leonhard Mihkli p. PALLON’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Moglino jaama juures.
Sündis 04.10.(22.09.)1884 Tartumaal Kuigatsi v Kuigatsi hobupostijaama ülema peres. Õppis Kuigatsi valla- ja Valga linnakoolis, 1897–1906 Riia Aleksandri gümnaasiumis ning 1908–14 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Teenis septembrist 1906 septembrini 1907 vabatahtlikult 26. suurtükiväe brigaadis. Lipnik novembrist 1907. I MS ajal augustist 1914 48. suurtükiväe brigaadis, aprillist 1915 3. ja 4. tagavara suurtükiväe brigaadis, septembrist 1915 39. mortiiridivisjoni 1. patarei vanemohvitser, juulist 1916 109. brigaadi 3. pargi ülem, oktoobrist 1917 43. korpuse staabi suurtükiväeinspektori käsundusohvitser. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ja Riia all. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal 12.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 patareiülem hüüdnimega Uku. Alamleitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Leitnant ja alamkapten aprillist 1920, kapten jaanuarist 1924. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Valgas, pidas 1927–33 puiduäri ning toetas isa Hummuli v Juhni talu pidamises. Oli 1925–34 KL Valga mlv pealiku abi, 1932–34 Valga EVL esimees, Valga VTÜ ja VRVÜ Valga osak liige. Arreteeriti 12.03.1934 Valgas vabadussõjalaste liikumises osalisena, oli Valga ja Tallinna Keskvanglas, vabanes veebruaris 1935. Mõisteti juunis 1935 kuueks kuuks tingimisi vangi. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 anti tagasi ordenite kandmise õigus ja juunis 1940 kapteni aukraad. Seejärel elas Hummuli v Juhni talus. Nõukogude võim arreteeris ta 24.08.1940 Valgas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Sai autasuks Valgamaal Kaagjärve v Tamme talu, müüs selle 1928 ära. Abikaasa Selma-Alide, sünd Sanderson (1890–1965), lapsed Iraida (1921–2007) ja Leonhard-Mihkel (1923–43, II MS ajal Saksa armees). Abikaasa vend Läti kolonelleitnant Eduards Zandersons (1898–1958). (J.P.)
PALM (kuni 1931 PERSEKIVI), Aleksander Kustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2112/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Aleksander PÄRSIKIWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Bolowski all.
Sündis 30.(18.)09.1893 Tartumaal Alatskivi v Savimetsa külas talupidaja peres. I MS ajal võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sattus 1915 vangi, oli talutööl Austrias, vabanes ja jõudis jaanuaris 1919 Eestisse. VS ajal jaanuarist 1919 Peipsi rannakaitsepataljonis, alates 28.06. 1919 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartus kingsepp. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 07.05.1969 Tartus. Abikaasa Julie, sünd Koger (1901), tütar Aino-Marie (1923). (A.K.)
PALM, Johannes Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1308/15.09.1920 5 jalawäe polgu reamehele Johannes PALM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 augustil 1919 a. Antonowa ja Karamõslowa külade juures.
Sündis 17.(05.)05.1895 Virumaal Vao v Kiltsi mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis, ametilt pottsepp. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, novembrist 1919 3. pataljoni kuulipildujaroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 03.08.1919 Pihkva all Antonovo küla juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Vao v Aru külas. Suri 23.10.1922 Vao v Kiltsis. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Vallaline. (M.S.)
PALM, Priidik Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 991/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Priidik PALM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juulil 1919 a. Babino küla all.
Sündis 16.(04.)02.1891 Läänemaal Velise v Lepiku talu pidajate peres. Õppis Velise vallakoolis. Teenis 1912–18 7. husaaripolgus. Elas 1918 Killaspere k Vahi talus. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, märtsist 1919 jaoülem, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Velise v Kilgi k Uuekubja talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 31.07.1947 Pärnus. Maeti Vigala kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Oppi (1901–83), lapsed Mihkel (1936–93) ja Maie (1940–2013). (M.S.)
PALM, Richard-Theodor Johani p, alamkapten (1919), major (1924).
VR I/3, nr 344/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse Maakuulamise osakonna ülemale, alamkapten Richard Johani p. PALM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)09.1883 Harjumaal Kostivere vallas. Õppis Tallinna Peetri reaalkooli kommertsosakonnas. Septembrist 1902 septembrini 1903 vabatahtlikult 89. Belomorski jalaväepolgus. Lipnik septembrist 1903. Osales Vene-Jaapani sõjas novembrist 1904 novembrini 1905 90. Onega jalaväepolgus ja 90. tagavarapataljonis. I MS ajal augustist 1914 294. Berezino jalaväepolgus, detsembrist 1914 roodu ülem. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 23.02.1915 raskelt haavata ja põrutada. Läkitati novembris 1915 3. järgu haavatuna Tallinna sõjaväeülema käsutusse. Aprillist 1916 edelarinde 9. armee staabis Kamenets-Podolski etapikomandandi käsutuses, juulist 1916 Tallinnas 3. merekindluse suurtükiväepolgu, novembrist 1917 jaanuarini 1918 Peeter Suure 1. kindluse suurtükiväe brigaadi 20. patarei nooremohvitser. Alamleitnant novembrist 1915. VS ajal alates 16.12.1918 Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjoni Naissaare komandantuuri nooremohvitser, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse luureosak ülema abi, detsembrist 1919 ülem. Leitnant augustist 1919, alamkapten septembrist 1919. Augustis 1920 kindralstaabi valitsuse 2. osak A jsk ülem, oktoobrist 1920 osak ülem, märtsist 1924 kindralstaabi 2. osak ülem. Kapten 1923, major 1924. Detsembris 1926 vabastati teenistusest. Seejärel raamatupidaja mitmes Tallinna erafirmas ja pangas. Oli VOK ja SMÜ juhatuse ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.09.1940 Tallinnas. Lasti maha 28.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl, StO II ja III kl, Soome VRO IV kl, Poola PR IV kl ning Prantsuse ALO V kl. Abikaasa Helene (Jelena), sünd Saharov (1884–1970, küüditati 1941, vabanes 1958), pojad Georgi (1905–06) ja Boris (1907–61, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
PALMET (kuni 1936 PAULMANN), Aleksander Jaani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1337/15.09.1920 4 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Alexander PAULMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Lapinskaja mõisa waldamisel.
Sündis 07.01.1897 (26.12.1896)
Virumaal Undla v Imastu mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt kingsepp. I MS ajal 54. Siberi kütipolgus ja 1. Eesti polgus jefreitor. VS ajal alates 20.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus kapral, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 5. roodus, jaoülem jaanuarist 1920. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 29.10.1919 haavata. Varahoidja märtsist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kingsepp ja majaomanik Tapal. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal Tapa jaama majandusjuhataja. Suri 07.04.1949 Tapal. Maeti Tapale. Abikaasa Pauline-Helene-Marie, sünd Traks (1898), poeg Ilmar (1924). (M.S.)
PALMISTE (kuni 1935 PALMENSTRAUCH), Peeter Jüri p, vanemallohvitser (1918), veebel (1939).
VR II/3, nr 1260/15.09.1920 8 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Peeter PALMENSTRAUCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Krabi mõisa all.
Sündis 08.05.(26.04.)1893 Tartumaal Pangodi vallas. I MS ajal jalaväelane. VS ajal alates 16.01.1919 vabatahtlikult 1. Tartu kaitsepataljoni 1. roodus kuulipildur, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 17.03.1919 Võrumaal Krabi mõisa ja 03.05.1919 Rüütli küla all haavata. VS invaliid. Pidas Rannu v Tamme m Tamme talu. Oli Rannu VTÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Langes 12.07.1941 Rannu v Jõesuu lahingus punaarmeelaste vastu. Maeti Rannu kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Emilie, sünd Jõgi (1896–1995), lapsed Arnold (1924–97), Erich (1931–44) ja Helmi (1933–97). (M.S.)
PALMU, Eino Armas Kalle p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2171/26.03.1920 Sõdurile Eino PALMU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.01.1903 Soomes Lieto vallas. Oli Turu soome lütseumi õpilane. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, langes 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel. Maeti Aura kalmistule. Nimi tahvlil Valga Jaani kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
PALOHEIMO (kuni 1906 BRANDER), Karl Alfred Henrik Erlandi p, Soome majandustegelane.
VR I/2, nr 2499/14.05.1920 Dr. K. A. PALOHEIMO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 25.07.1862 Soomes Kangasalas kirikuõpetaja peres. Õppis Helsingi soome Aleksandrikoolis ja ülikoolis, 1883 cand. phil., 1891 dr. phil. Oli 1888–91 Viiburi lütseumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja, 1891–1932 tulekahjukindlustuse aktsiaseltsi, hilisema kindlustusaktsiaseltsi Pohjola tegevjuht, 1896–1932 õnnetusjuhtumikindlustuse aktsiaseltsi Kullervo tegevjuht, 1899–1932 edasikindlustuse aktsiaseltsi Osmo tegevjuht ja aastast 1932 kõigi kolme seltsi juhatuse esimees. Aastast 1898 Soome kummitehase Gummitehdas OY, 1907 Kajaani puidutehase Puutavara OY, 1910 klaasitehase Riihimäen lasi OY ja 1911 metsatööstusettevõtte OY Rauma Wood Ltd üks asutajaid. Oli 1898 Soome kaubanduskooli OY asutajaliige, juhatuse aseesimees, varahoidja ja esimees ning kaubanduskõrgkooli asutajaliige, juhatuse liige ja nõukogu esimees, 1902–05 Helsingi Soome Klubi esimees, aastast 1929 auliige. VS ajal detsembrist 1918 Rahvusliku Koonderakonna esindaja EAPs. Helsingi linnavolikogu liige ja aseesimees. Suri 15.06.1949 Helsingis. Teised autasud: Soome VRO III kl ja Taani DO V kl. (M.S.)
PALONEN, Eino, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2226/26.03.1920 Sõdurile Eino PALONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Karijokis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
PALS, Johannes Juhani p, reamees (1918), kaptenmajor (1940).
VR I/3, nr 2963/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis reamees Johannes PALS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud novembrikuus 1918 a., kui kooliõpilaste rühma organiseeris ja korrapidamisest Tallinnas elavalt osa võttis ja hädaohtlikul silmapilgul „Löögipataljoniga“ frondile kindral Tõnissoni käsutada sõitis.
Sündis 21.(08.)04.1903 Harjumaal Harku v Kodesma külas talupidaja peres, 1910 asuti elama Tallinna. Õppis Tallinna kommerts- ja 2. reaalkoolis, 1920–23 Sõjaväe Tehnikakoolis, 1924–27 Tartu ülikooli õigus- ja 1933 majandusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1933–38 Varssavi polütehnilises instituudis. Oli 1925 korp! Ugala, alates 1933 korp! Rotalia liige. Saksa ajal OK ja KL kooliõpilaste salga asutaja. VS ajal alates 11.11.1918 Tallinna KL liige, astus 16.12.1918 vabatahtlikult 1. jalaväepolgu kooliõpilaste roodu, viidi 21.12.1918 üle laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandosse, aprillist juulini ja novembrist detsembrini 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Detsembris 1919 vabastati teenistusest. Sai prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1920 sõjakoolis. Nooremleitnant juulist 1923. Nooremraadiomehaanik sädetelegraafi kompaniis, märtsist 1924 Sidepataljoni raadiokompaniis raadiomehaanik, adjutandi kt, pataljoni kohtu asjaajaja ja rühmaülem, juulist 1930 pataljoni adjutandi kt, septembrist 1931 adjutant, novembris 1933 lähetati õppima Varssavi, maist 1938 Sidepataljoni adjutant, augustist 1938 Merejõudude Baasi sõjasadama insener, märtsist 1939 Merekindluste staabi mehaanikainsener. Aprillist 1940 Merejõudude Baasi tehnikajaoskonnas elektriinsener. Leitnant 1928, kapten 1933, vanemleitnant juunist 1939, kaptenmajor 1940. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Oli 1939–40 Tallinna tehnikaülikooli õppejõud, KL Tallinna mlv Lõuna mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal NSVL mereregistri Eesti inspektsiooni vaneminspektor. Nõukogude võim arreteeris ta 26.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 14.12.1941 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tallinna mereväebaasis ja Tori kirikus. Abikaasa Czeslava-Barbara, sünd Gumovska (1911). (M.S., J.P.)
PALTMANN, Karl Peetri p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 254/5.03.1920 Rannawalve-, side- ja Päästejaamade Walitsuse 2. järgu madrusele Karl Peetri p. BALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Loo mõisa all.
Sündis 14.(02.)03.1893 Pärnumaal Laiksaare v Viira külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis, kaupmees. I MS ajal alates 1914 osales lahingutes Saksa vägede vastu, sattus vangi, vabanes Saksamaal vangist novembris 1918. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikult vanemallohvitserina piirivalve Toolse salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal, sai 30.12.1918 Loo mõisa juures haavata, sattus vangi ning viidi Petrogradi, kus põgenes vangilaagrist. Alates 27.02.1919 2. järgu madrusena rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Salmistu jaoskonnas, jaanuarist 1920 7. piirikütipataljoni 2. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 maini 1921 üleajateenija endises väeosas. Veebruarist 1923 maini 1925 piirivalve Pärnu ja Lääne jsk kordoni ülem. Seejärel Tallinnas pagar. VRVÜ Tallinna osak liige. Läks 15.05.1936 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. Vend Aleksander-
August Palumäe VR II/3. (A.K., J.P.)
PALTSON, Aleksander-Georg Tõnnise p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 982/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander PALTSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. Pluksi küla all.
Sündis 19.(07.)12.1891 Tallinnas töölisperes. Õppis vallakoolis. Elas ja töötas sepana Saue v Valingu külas. I MS ajal mereväes. VS ajal alates 04.01.1919 Dessantpataljonis nooremallohvitserina, määrati 1. jalaväepolgu 13. roodu, veebruarist 1919 oli 2. roodus, aprillist 1919 rühmaülem, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis. Vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Keila v Valingu k Väravavahi talu. Uppus 10.07.1927 Keila v Keila jõe suudme lähedal merre. Maeti Keila kalmistule. Abikaasa Adele-Johanna, sünd Varter (1902), lapsed Õiela (1926) ja Heiki-Alexander (1927). (M.S.)
PALU, Oskar Mihkli p, alamkapten (1919), kolonel (1940).
VR II/3, nr 1573/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni kaptenile Oskar PALU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuari 1919 a. Kohtla küla all.
VR I/3, nr 3004/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis sanitaarkapten Oskar PALU Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabadussõjas 1. Suurtükiväepolgu 1. patarei ülemana Narva rindel ja Landeswehri vastu.
Sündis 13.(01.)07.1894 Tartumaal Vastse-Nõo vallas. Õppis Nõo kihelkonnakoolis, 1903–12 H. Treffneri ja 1912–14 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1914, 1918 ja 1920–24 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ning 1914–15 Konstantini suurtükiväekoolis. Korp! Sakala liige. I MS ajal augustist 1914 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 5. välikergesuurtükiväe patareis, augustist 1915 41. mortiiridivisjoni 1. patarei majandusülem, augustist 1917 9. Kaukaasia suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Alamleitnant märtsist 1916, leitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Türgi vägede vastu Kaukaasia rindel. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patarei ülem, augustist 1919 välipatarei nr 1 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Alamkapten novembrist 1919, kapten maist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Tartumaal Vana-Kuuste v Reola m Palu talu, müüs selle 1925 ära. Märtsist 1923 jaanuarini 1925 vanemvelsker 2. diviisi staabis, jaanuarist 1925 Sõjakooli nooremarst, septembrist 1927 10. jalaväerügemendi nooremarst, oktoobrist 1928 Lennuväerügemendi vanemarst, juulist 1930 Lennubaasi vanemarst, märtsist 1936 3. diviisi arsti kt ja Tallinna garnisoni arst, maist 1936 ühtlasi kõrgema arstliku pensionikomisjoni esimees. Major 1930, sanitaarkolonelleitnant 1934, kolonel 1940. Oli Eesti Arstide Seltsi, NMKÜ, Pirita Kaunistamise Seltsi, teatriseltsi Estonia ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse arst, alates 1942 8. Eesti laskurkorpuse peaarst, juunist 1945 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpuse arst, pärast teenistusest vabastamist Tallinna 1. polikliinikus arst-inspektor. Suri 03.02.1978 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1938), Vene AnO III kl, StO III kl, Nõukogude PTO ja ISO II kl. Esimene abikaasa Irma-Rosalie, sünd Ingermann (1902), lapsed Innar (1925–2001) ja Eda (1930). (J.P.)
PALUMÄE (kuni 1939 PALTMANN), Aleksander-August Peetri p, 2. järgu madrus (1919), nooremseersant (1939).
VR II/3, nr 248/05.03.1920 Rannawalwe-, side- ja Päästejaamade Walitsuse 2 järgu madrusele Aleksander Peetri p. PALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1919 a. Kunda mõisa juures. (Täpsustus: lahing toimus 1918.)
Sündis 29.(16.)06.1901 Pärnumaal Laiksaare v Laulasmäe talu töölise peres. Õppis Laiksaare valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal 1917–18 madrus Arhangelskis. VS ajal alates 22.11.1918 vabatahtlikult piirivalve Toolse ja Arra salgas, veebruarist 1919 Loksa raj piirivalvur, oktoobrist 1919 2. järgu madrus ning Salmistu raj piirivalvur, veebruarist 1920 7. piirikütipataljoni 2. roodus, novembrist 1920 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Nooremallohvitser aprillist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1921 veebruarini 1923 üleajateenija 7. piirikütipataljonis ja mereväe sides, oktoobrist 1923 septembrini 1924 Tallinna Keskvangla nooremvalvur ning oktoobrist 1925 oktoobrini 1926 üleajateenijana Sõjakooli aspirantide kursustel relvur ja jaoülem. Siirdus 1927 välismaale, elas pikemat aega Belgias, tuli septembris 1938 tagasi Eestisse. Jaanuarist 1939 Murru vanglas valvur. Oli 1938–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem USAsse. Suri 01.01.1976 Illinoisis Woodstockis. Maeti Crystal Lake’i kalmistule. Vallaline. Vend Karl Paltmann VR II/3. (J.P.)
PANKSEPP, Rudolf Andrese p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1025/14.09.1920 3. jalawäe polgu kapralile Rudolf PANGSEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25. aprillil 1919 a. Turna mõisa juures ja 2. juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama waldamisel.
Sündis 20.(08.)04.1895 Tartumaal Pangodi vallas talupidaja peres. Õppis Unipiha vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, 30.03.1919 3. jalaväepolgu 11. roodus, novembrist 1919 õpperoodus. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.04.1919 Lätis Turna mõisa all ja 02.07.1919 Kurtenhofi juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Kodijärve, alates 1939 Nõo v Unipiha m Läte talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal põllutööline ja Edasi kolhoosi liige. Suri 18.10.1967 Tartu raj Nõo kn Läte talus. Maeti Kambja kalmistule. Abikaasa Johanna-Hilda, sünd Ramat (1904–92), lapsed Endla (1923) ja Valdeko (1925, II MS ajal Saksa ja Punaarmees). (A.K.)
PAREL, Enn (kuni 1936 BRAKEL, Ernst-Adolf) Moritzi p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1932). Kirjanduslik pseudonüüm Ain Otse.
VR II/3, nr 89/21.02.1920 Laiarööpmelise soomusrongi Nr 3 reamehele Ernst Mooritsi p. BRAKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Stakelni all, waenlase peale kangelaslikult kuulipildujast tuld andes ja lahingu ajal, kui wesi kuulipildujas keema hakkas, kuulirahe all wett tuues, mille tagajärjel wõimalik oli laskmist jätkata, nii et waenlase kaotused suured olid.
Sündis 02.06.(20.05.)1901 Järvamaal Väinjärve v Koeru kirikumõisas maalri peres. Õppis Tallinna kaubanduskoolis ja Tallinna ühisgümnaasiumis ning 1927–29 ja 1939–40 Tartu ülikoolis majandust (ei lõpetanud). VS ajal alates 23.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgus, detsembris 1918 Tallinna kooliõpilaste pataljoni kuulipildujate komandos, astus 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate roodu, novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni kuulipildujate komandos. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 25.05.1919 Moglino jaama juures haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Vanemallohvitser juunist 1932. Seejärel firma J. Puhk & Pojad Nõmme kontori ärijuht, hiljem ametnik Pikalaenu Pangas ja Tallinna Linnapangas. Oli KL Tallinna mlv Kalevi mlvk, EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Avaldas VS mälestusi Ain Otse nime all. Nõukogude ajal vanemökonomist ENSV kommunaalpangas. Nõukogude võim arreteeris ta 13.08.1941 Tallinnas, andmeid Venemaa vangilaagris viibimise kohta pole. Novembrist 1956 elas Tallinnas, töötas dekoraatorina. Suri 24.05.1980 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Esimene abikaasa Marta, sünd Kilk (1905–66), lapsed Doris-Hela (1929) ja Enn-Kalju (1942–2004). Teine abikaasa Hilda (1921–93). Vend Arthur-Johann Brakel VR II/3. (M.S.)
PARKJA, Jaan Adami p, reamees (1920).
VR II/3, nr 2842/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kodanik Jaan Adami p. PARKJA Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 04.07.(22.06.)1897 Tartumaal Tõlliste v Tiho talus sulase peres. Õppis Tõlliste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis. Augustist 1915 tööline Valga raudteetehases, alates 1917 vedurijuhi abi. VS ajal veebruarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 vedurijuhi abi. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Seejärel Valgas vedurijuhi abi, alates 1929 Valga depoo treial ja vagunijärelevaataja. Oli KL Valga mlv ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.07.1940 Valgas. Lasti maha 09.12.1941 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Anna, sünd Põld (1897), lahutati 1934. Teine abikaasa Anna-Auguste, esimeses abielus Schmidt, teises abielus Mühlberg, sünd Ellram (1883). (J.P.)
PARKTAL, Joosep Johannese p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 574/17.08.1920 Soomusrongide diwiisi tagawara pataljoni leitnandile Joosep Juhani p. PARKTAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Warstu küla waldamisel.
Sündis 06.06.(25.05.)1889 Harjumaal Kõnnu v Vanakülas Klaukse talus. Õppis H. Treffneri ja Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1912–14 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1915–16 Pauli sõjakoolis. Alates 1912 EÜSi liige. I MS ajal maist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapataljonis, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 254. tagavarapataljonis, märtsist 1916 461. jalaväepolgu ratsaluure komando ülem, maist 1917 polgu komandode ülem, novembrist 1917 ühtlasi ohvitseride kogu esimees. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Pidas 1918 Kõnnus tõrvavabrikut. VS ajal novembrist 1918 Kõnnu valla KL ülem, jaanuarist 1919 ohvitseride reservis, alates 19.01.1919 2. diviisi eesrinna etapi komandant, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Langes 24.04.1919 Võrumaal Mõniste all Varstu küla juures. Maeti Loksa kalmistule. Tähis sünnikohas Vanakülas ning nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Tartus EÜSis. Vallaline. (J.P.)
PARM, Boris vt MULLARI, Raiu Jüri p.
PARRAS, Karl Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 553/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Karl Jaani p. PARRAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Loode raudtee silla kaitsmisel. (Täpsustus: lahing oli 21.06.1919.)
Sündis 13.(01.)01.1898 Tartus. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Töötas 1913–15 Tartus Hermanni ja G. Zirki trükikojas õpilasena ning 1915–17 J. Raudsepa raamatu- ja kirjutustarvete äris. I MS ajal veebruarist 1917 Leedu kaardiväepolgu tagavarapataljonis, sai 12.03.1917 Petrogradi rahutustes haavata. 1917 suvel tuli Vene armeest omavoliliselt Eestisse. VS ajal jaanuarist 1919 Tartu kaitsepataljoni 6. roodus, juunist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantroodus, augustis 1919 rongi kantselei vanemkirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 12.03.1919 Rüütli küla juures haavata. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Rõngu v Suure-Rõngu m Piiroja talu, müüs selle 1931 ära. Seejärel elas Rõngus Koidu talus, töötas Rõngus tislerina, juunist 1934 jaanuarini 1940 raudteevalitsuse ehitusameti liiniparandustööline ja seejärel maini 1940 Kohtla-Järve kaevanduse 3. õlivabrikus. VRVÜ Tartu osak ja KL Rõngu mlvk liige. Nõukogude ajal Rõngu MTJ ja Rõngu kolhoosi põllutööline. Suri 06.08.1955 Elva raj Rõngu külanõukogus. Maeti Rõngu kalmistule. Abikaasa Linda-Margarethe, sünd Undritz (1896–1982), poeg Uno (1922–91). (A.K.)
PARROL, Mart Andrese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 591/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Märt PAROL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 04.05.(22.04.)1899 Pärnumaal Vana-Kariste v Koosa talus sepa peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 15.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 Scouts polgu sidekomandos. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Autasuks sai Pärnumaal Voltveti v Uibomaa talu. Seejärel talunik. KL Pärnumaa mlv Saarde mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Suvel 1941 metsavend, osales lahingutes Punaarmee vastu Tihemetsa ja Tali vallas ning vabatahtlike üksuses Virtsu ruumis. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 27.12.1944 Tihemetsa v Uibomaa talus. Mõisteti augustis 1945 20 aastaks vangi, oli Krasnojarski kr SibLagis ja Karaganda obl StepLagis, vabanes märtsis 1955. Seejärel Saarde kn kohaliku sovhoosi karjak. Suri 07.07.1979 Pärnu raj Saarde külanõukogus. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Ruul (1902), poeg Andres-Endel (1927). (J.P.)
PARTEI, August Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1283/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August PARTEI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a. Ogurzõ ja Mihaili külade waldamisel.
Sündis 20.(08.)05.1889 Järvamaal Väike-Kareda v Huuksi mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. 1904–05 töötas Tallinnas Lausmanni masinavabrikus ja 1905–10 Dvigateli tehases. Teenis alates 1910 sõjaväes. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 25.02.1919 7. jalaväepolgu 8. roodus, märtsist 1919 rühmaülema kt, novembrist 1919 nooremohvitseri kt. Osales lahingus Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–23 Dvigateli tehases ja 1923–41 sadamatehastes katelsepp. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal katelsepp. Suri 19.09.1983 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Elise, sünd Villing (1905–92). (A.K.)
PARTLAND, Aleksander vt BARTLAND, Aleksander-Ferdinand Aleksander-Teodori p.
PARTS, Aleksander Hansu p, leitnant (1920), major (1930).
VR II/3, nr 1002/01.09.1920 2 jalawäe polgu leitnandile Aleksander PARTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Aido lahingus ja 1 märtsil 1919 a. Wäike-Beresnjuki küla waldamisel.
Sündis 14.(02.)09.1896 Viljandimaal Tarvastu vallas rätsepa peres. Õppis valla- ja kihelkonna- ning Viljandi linnakoolis, eksternina Omskis gümnaasiumis, 1916 Vladimiri sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929 pataljoniülemate kursustel. Oli 1914–15 õpetaja Holstre Pulleritsu ja Uue-Võidu Saarepeedi vallakoolis. I MS ajal augustist 1915 Preobraženskoje kaardiväe tagavarapataljonis, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 19. Siberi küti tagavarapolgus, veebruarist 1917 9. tagavarapolgus, märtsist 1917 177. marsiroodus, novembrist detsembrini 1917 5. kütipolgus. Alamleitnant detsembrist 1917. VS ajal alates 13.12.1918 2. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser ja oktoobrist 1919 rooduülem. Leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 5. roodu vanemohvitser, maist 1920 2. roodu nooremohvitser. Alamkapten aprillist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1920 augustini 1921 Tartu maakonna politsei Mustvee jsk ülem. Augustist 1921 laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv kuulipildujate roodus, novembrist 1922 kompanii ülem, maist 1927 KL peastaabi õppejsk pealik. Kapten 1924, major 1930. Oli 1931–34 Eesti Laskurliidu sekretär, Eesti Tööerakonna, hiljem Rahvusliku Keskerakonna ning VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 29.05.1934 Tallinnas. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Elvine, sünd Põder (1909), lahutati 1933. (J.P.)
PARTS, Gustav Jaani p, lipnik (1919).
VR II/3, nr 1856/14.12.1920 Lahingus 5 nowembril 1919 a. Marienhauseni juures wangi langenud ja seal waenlaste poolt surmatud Soomusrongi „Kapten Irw“ lipnikule Gustav Jaani p. PARTS’ile wahwuse eest.
Sündis 10.10.(28.09.)1893 Tartumaal Arula vallas talupidaja peres. Õppis Nuustaku erakoolis, 1914–17 H. Treffneri gümnaasiumis, 1918 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1919 Vabariigi Sõjakoolis. Alates 1917 EÜS Ühenduse liige. VS ajal osales Tartus ja maakonnas KL loomisel, alates 27.11.1918 reamehena 2. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 1, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni staabis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Lr sr Kapten Irv 2. dessantroodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 24.01.1919 põrutada ja 18.10.1919 Riias haavata. Sattus 05.11.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni all Slipatši küla juures haavatuna punaarmeelaste kätte ja tapeti. Tõenäoliselt maeti tundmatuna sealsele Jaškova kalmistule. Kenotaaf Elva kalmistul. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. Ema vend kolonel Karl Parts VR I/1, II/2 ja II/3, isa vend Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). (J.P.)
PARTS, Karl Tootsi p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/1, nr 09/23.02.1920 Soomusrongide Diwiisi ülemale Polkownik Karl Tootsi p. PARTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR II/3, nr 738/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 ülemale, kapten Karl Tootsi p. PARTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud paljudes lahingutes suuremate waenlase wäesalkade wastu.
VR II/2, nr 2819/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Soomusrongide ülemjuhataja ja soomusrongide grupi ülem kolonel Karl PARTS Eesti Vabadussõjas üles näidanud Tartu vabastamise operatsiooni juhina 14. jaanuaril 1919.
Sündis 15.(03.)07.1886 Tartumaal Arula v Tinni talu pidaja peres. Õppis Arula valla-, Tartu linna- ja 1914–15 Peterhofi lipnikekoolis ning 1921–23 kindralstaabi kursustel. Oktoobrist 1905 oktoobrini 1907 Sveaborgi kindluse jalaväepolgus, seejärel Tartus raudteeametnik. I MS ajal augustist 1914 1. kaardiväediviisi sidekomandos, oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1915. Nooremohvitser 269. Novorževi jalaväepolgus, maist 1916 allohvitseride reservi ülem, seejärel helgiheitjate, siis nõrgajõuliste ja viimaks kaevikute suurtükiväe komando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Rumeenias. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant septembrist 1916 ja alamkapten aprillist 1917. Juunist 1917 1. Eesti polgu 3. ja 1. roodu ülem, veebruarist aprillini 1918 1. pataljoni ülem. Kapten märtsist 1918. VS ajal alates 12.11.1918 Tartu linna KL ülem ning 1. jalaväepolgu 1. pataljoni ülem, alates 27.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 komandant, määrati 15.12.1918 lr sr nr 2 komandandiks ja soomusrongide juhatajaks. Veebruarist 1919 nimetati Soomusrongide Divisjoni ülemaks, kuid et viibis haavatuna haiglas, oli tema kt aprilli lõpuni 1919 kapten Anton Irv. Augustist 1919 Soomusrongide Diviisi ülem, detsembrist 1919 augustini 1921 ühtlasi Valga linna garnisoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 14.01.1919 Voldi jaama juures ja 23.01.1919 Kirepi mõisa all haavata. Alampolkovnik juulist 1919, polkovnik jaanuarist 1920, kolonel novembrist 1922. Sai autasuks Tartumaal Saadjärve v Voldi m Vabaduse talu, mis oli endine mõisasüda. Jaanuarist 1921 Soomusrongide Brigaadi ülem, augustist 1923 soomusrongide inspektor, veebruarist 1924 tehniliste vägede inspektor. Osales 01.12.1924 mässu mahasurumisel Tallinnas. Jaanuaris 1925 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. Oli 1924–25 VOK juhatuse esimees, EVL Voldi osak esimees ning Tallinna osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Avaldas memuaarid VS ajast „Kas võit või surm: mälestusi võitlusepäevilt isamaa eest“ I–III osa (Tallinn, 1931–32). Nõukogude võim arreteeris ta 06.11.1940 Vabaduse talus. Lasti maha 01.09.1941 Kirovis. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul, sammas Jõgevamaal Tabivere v Tabivere pargis, nimi Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl mõõkadega (1930), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Esimene abikaasa Miili, sünd Soots (1886–1949), lahutati 1928, lapsed Emil-Mauritius (1912–41, hävituspataljonlased tapsid ta) ja Heljo-Vaige (1915–88, põgenes 1944 Saksamaale). Teine abikaasa Alma, sünd Balk (1903–98), tütar Eevi (1932). Õepoeg Gustav Parts VR II/3. (J.P.)
PARVAL (kuni 1937 PRANSTIBEL), Alfred-Karl-Johann Ado p, sõjaväeametnik (1918).
VR I/3, nr 2486/18.05.1920 Sõjawäe warustuse ülema asjade walitsejale, sõjawäe ametnik Alfred Ado p. PRANSTIEBEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud sõjawäe keerulise rahaasjanduse korraldamisel.
Sündis 06.10.(24.09.)1876 Tallinnas. Lõpetas 1893 Tallinna Katariina linnakooli ja 1909 raamatupidamiskursuse, õppis keskkooli õhtukursustel. Jaanuarist 1896 kantseleiametnik Tallinna-Haapsalu rahukogu kinnistusjaoskonnas, juulist 1899 Eestimaa kroonupalati 3. jaoskonnas, jaanuarist 1903 samas raamatupidaja abi, märtsist 1906 kolleegiumiregistraator, veebruarist 1909 kubermangusekretär, märtsist 1912 kolleegiumisekretär ja märtsist 1915 nimenõunik. I MS ajal juunist 1916 Peeter Suure merekindluse intendandivalitsuse raamatupidaja, veebruarist 1918 vanemraamatupidaja. Veebruaris 1918 Eesti sõjavägede intendandi valitsuse rahajsk ülem, aprillist maini 1918 Eesti sõjaväe likvideerimise komisjoni liige. VS ajal alates 21.11.1918 sõjaväe varustusvalitsuse rahandusosak ülem, detsembrist 1919 sõjaväe varustusülema asjadevalitseja, juulist 1920 kantselei raha- ja arveosak ülema kt ja veebruarist 1932 ülem. Novembris 1934 vabastati teenistusest. Oli Tallinna VTÜ osak abiesimees ning VRVÜ Lääne-Saare ja Tallinna osak liige. Suri 16.05.1938 Haapsalus. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Vilhelmine-Lisette, sünd Jacobsen (1875–1957), poeg Arthur-Voldemar (1897–97). (M.S.)
PARVEL (kuni 1939 BEILBERG), Alfred Mardi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1610/14.12.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ wanemale alamohwitserile Alfred BEILBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 mail 1919 a. Krasnaja-Gorka all ja 2 juulil 1919 a. Düüna jõesuus.
Sündis 05.02.(24.01.)1891 Tallinnas töösturi peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. Seejärel lukksepp. I MS ajal lahingulaeval Gangut nooremallohvitser. VS ajal alates 12.01.1919 miiniristleja Lennuk masinaruumi vanem. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning rannikul. Maist 1920 jätkas üleajateenijana. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel vanemmasinist jäälõhkujal Suur Tõll ning Tallinna Laevaühisuse aurikutel Sulev ja Vapper, mille torpedeeris Saksa allveelaev juulis 1940 Atlandi ookeanil. VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel elas Inglismaal, tegutses juhtivkohtadel Eesti laevakompaniides, viimati laevareeder ja direktor laevaühingutes Nelkon, Konnel ja Woking Shipping Company. Suri 27.12.1951 Londonis. Tuhastati Londoni lähistel Wokingi krematooriumis. Abikaasa Luise-Mathilde, sünd Rebmann (1888–1970). (A.K.)
PARVET (kuni 1936 PUSS), Oskar Aadu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1234/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Oskar BUSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 jaanuaril 1919 a. Nugise talu juures.
Sündis 20.(08.)04.1895 Viljandimaal Viljandi v Piiri talu töölise peres. Õppis Viljandi Uusna Anni valla-, Võisiku Odiste valla- ja ministeeriumikoolis ning maalimist kunstnik Ants Laikmaa juures, 1913 oli Soomes põllutööpraktikal. Töötas Tallinnas Vene-Balti tehases. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 2. iseseisva pataljoni 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Viru rindel, sai 26.05.1919 Lätis Lisdeni mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Seejärel mereväe intendantuuris asjaajaja, kuid asus siis Võisiku valda, koduväina pidas Päovere m Kõrgemäe talu. Oli Kolga-Jaani piimaühingu, Kolga-Jaani majandusühisuse, 1933–34 EVL Kolga-Jaani osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Tegi 1928–40 ilmavaatlusi Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumile. Aprillist 1930 Võisiku vallavanema abi, augustist 1940 juulini 1941 vallavanem. Pidas kevadeni 1949 Kõrgemäe talu, seejärel Põhjala, hiljem Tee Kommunismile kolhoosi kanafarmi tööline oma talus. Suri 12.10.1958 Põltsamaa raj Kolga-Jaani kn Kõrgemäe talus. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Kaup (1898–1975), pojad Endel (1925–88) ja Villu (1929). (J.P.)
PARVIAINEN, Matti Pietari Pekka p, Soome reamees (1918), major (1940).
VR II/3, nr 2717/25.05.1923 Sõdur Matti PARVIAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.08.1901 Helsingis. Õppis Helsingi soome lütseumis, 1920–22 sõjakoolis ja 1928 gaasikaitse kursustel. Soome VS ajal jaanuarist juunini 1918 Helsingi jäägribrigaadis, osales Helsingi vabastamises. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1919 siirdus tagasi Soome. Aprillist juulini 1919 võttis osa Aunuse retkest ja lahingutest Tuulose ja Aunuse alevis. Juunist 1920 vabatahtlikuna 1. välisuurtükiväerügemendis, alates 1922 nooremohvitser ja adjutant,viidi 1930 ülemjuhataja staapi väljaõppeosak gaasikaitseohvitseriks, alates 1934 ülemjuhataja staabi käsundusohvitser ja suurtükiväe inspektori adjutant ning 1938 Uusimaa sõjaväeringkonna suurtükiväepatarei ülem. Talvesõja ajal 4. välisuurtükiväerügemendi patareiülem. Lipnik 1922, leitnant 1924, kapten 1929, major 1940. Detsembrist 1940 Salpausselkä sõjaväeringkonna suurtükiväepatarei ülem Lahtis ja Hyryläs. Jätkusõja ajal juunist 1941 maini 1942 22. raskesuurtükiväepatarei ülem. Suri 16.01.1951 Tuusulas. Maeti Tuusula Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
PARVING (kuni 1935 PIILBERG), Karl Gustavi p, alamleitnant (1919), major (1938).
VR II/3, nr 871/01.09.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Karl Gustawi p. PIILBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 augustil 1919 a. Nowo-Pjatnitskaja küla juures.
Sündis 11.10.(29.09.)1892 Virumaal Rahkla, hilisemas Paasvere vallas. Õppis Tallinna linna- ja 1917 5. Kiievi lipnikekoolis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1931 kompaniiülemate kursustel. Teenis 1913–15 Beseda põllutöökooli põllumajandusjuhina, I MS ajal novembrist 1915 1. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 138. tagavarapolgus, veebruarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodus, aprillist 1919 vanemohvitser, juunis 1919 lühikest aega rooduülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 08.08.1919 Jamburgi all haavata. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Sai autasuks talu. Aprillist 1920 polgu luurajate komando ülema kt ja ülem, juulist 1921 1. jalaväepolgu rühmaülem ja rooduülema kt, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi rühmaülem ja kompaniiülema kt, märtsist 1928 Sõjakooli kadetikompanii rühmaülem, oktoobrist 1931 kadetikompanii ülema kt, augustist 1936 10. üksiku jalaväepataljoni kompaniiülem, veebruarist 1937 Tallinna garnisoni komandantuuri ja Vahipataljoni kompanii ülem, detsembrist 1938 Vahipataljoni kompanii ülem ja Kadrioru lossi komandant. Kapten 1928, major 1938. Oli 1937 sõjaringkonnakohtu ja 1939–40 sõjaväe kõrgema kohtu ning VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 viidi 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 21. laskurpolku. Vabastati teenistusest. Maist septembrini 1941 riikliku ehitustrusti nr 1 ehitusasjaajaja. Juulist 1942 märtsini 1943 Eesti OV põllumajanduse peavalitsuse seemnekasvatuse ja taimekaitse osak assistent. Seejärel Saksa armees, võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale. Pärast sõjavangilaagrist vabanemist asus Inglismaale. Suri 22.05.1952 Sunderlandi lähistel Ryhope General Hospitalis. Maeti Stocktoni kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1939). Abikaasa Maria-Helene, sünd Leibur (1898–1986), tütar Asta (1925). (M.S., J.P.)
PASS, Teodor Simeoni p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 969/1.09.1920 1 jalawäe polgu weltweeblile Teodor PASS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Starte mõisa all.
Sündis 07.10.(25.09.)1894 Lääne mk Hiiumaal Suuremõisa v Hinso talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 Semjonovskoje kaardiväepolgus, augustist 1917 märtsini 1918 1. Eesti polgus nooremallohvitser. VS ajal alates 17.03.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, märtsi lõpust 1919 1. jalaväepolgu 5. roodus, juulist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sattus 17.12.1919 Narva all Punaarmee kätte vangi, kuid 23.12.1919 põgenes ja tuli oma väeossa tagasi. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1925–26 piirivalve Haapsalu jsk valvur, hiljem Tallinnas vabriku- ja ehitustööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 25.02.1965 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Uuskar (1903–83), lapsed Leida (1919–90), Robert (1921–97), Aino (1924–2010), Helju (1926–2011), Silvi (1937) ja Aivi (1942). (A.K.)
PASTAK, Gustav-Aleksander Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2847/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi nr 3 reamees Aleksander Peetri p. PASTAK Eesti Vabadussõjas üles näidanud Mõniste mõisa all 22. aprillil 1919.
Sündis 24.(12.)06.1890 Tartumaal Pangodi v Pastaku talu pidaja peres. Õppis Laguja valla- ja Nõo kihelkonnakoolis ning H. Treffneri gümnaasiumis. Oli 1910–12 Meeri mõisa abivalitseja ning 1913–14 Balti mõisnike põllumajandusühisuse Pomeštšik ekspediitor ja laohoidja Peterburis. I MS ajal Eesti rahvusväeosas. VS ajal alates 16.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 22.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa juures haavata. Juunis 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai 1932 VR kavaleri ja VS invaliidina autasuks Tartumaal Torma v Tõikvere m Väljaotsa, hilisema Nuka talu, müüs selle samal aastal ära. Seejärel pidas Pastaku talu. KL Pangodi mlvk asutaja, EVL Pangodi, VSÜ Tartu osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi raamatupidaja ja agronoom. Suri 26.09.1962 Elva raj Elva külanõukogus. Maeti Elva kalmistule. Abikaasa Emma, sünd Jüris (1892–1962), lapsed Aleksander (1914–41, langes lahingus Punaarmee vastu), Salme (1919), Karl (1921–42, II MS ajal Saksa armees, langes idarindel), Helmi (1923) ja Endla (1927–82). (A.K., J.P.)
PATAKOV, Andrei vt PAJUSTE, Andrei Nikolai p.
PATASCHKOV, Aleksander vt OJAMAA, Aleksander Ilja p.
PATTAK, Joann Tõnise p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1470/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Johannes PATTAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 mail 1919 a. Annenhofi mõisa ja Alt-Schwaneburgi wahel.
Sündis 02.12.(20.11.)1893 Viljandimaal Lustivere vallas talupoja peres. Õppis Põltsamaa õigeusu kihelkonnakoolis. Puusepp Loopre ja Kõo mõisas. VS ajal alates 15.12.1918 1. jalaväepolgu 13. roodus, veebruarist 1919 2. roodus ning aprillist juulini 1919 Soomusrongide Divisjonis. Osales lahingutes Punaaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kõo v Loopre m Pärna talu, hiljem ehitustööline Viljandimaal ning puusepp Harjumaal Kehra tselluloosivabrikus. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.01.1945 Kehras. Suri 08.07.1946 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
PAULMANN, Aleksander vt PALMET, Aleksander Jaani p.
PAULSEN, Karl-August-Ferdinand Paul-Friedrich-Bernhardi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 134/21.02.1920 1 Ratsa polgu nooremale ohwitserile lipnik Karl Pauli p. PAULSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 detsembril 1918 a. Kiltsi ja Tamsalu jaamade wahel ja 9 weebruaril 1919 a. Puhmu ja Nõmme külade waldamisel.
Sündis 12.10.(30.09.)1898 Pärnus rentniku peres. Õppis Peterburi 2. reaalkoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 vabatahtlikult üksikus ratsaväe tagavaradivisjonis, 9. ratsaväe tagavarapolgus, maist 1915 20. Soome tragunipolgus, novembrist 1916 veebruarini 1918 ratsa partisanide salgas. Lipnik juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Kuramaal ning Riia ja Dvinski rindel. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadroni noorem- ja maist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 04.05.1919 Võrumaal Möldri küla all põrutada. Alamleitnant veebruarist 1920 ja leitnant aprillist 1920. Juulist 1920 ratsaväe allohvitseride kursustel. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1921 nooremohvitser ja lendurõpilane maalennu salgas. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1922 1. suurtükiväepolgu, novembrist 1922 1. välisuurtükiväerügemendi nooremohvitser, septembrist 1923 vanemohvitser, märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe kohaliku pargi komandant. Läks vabasurma 07.06.1924 Narvas. Maeti Narva sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene GeR II, III ja IV kl. Abikaasa Dagmar, sünd Kokk (1901), poeg Charles (1923). (M.S.)
PAULUS, Karl-Aleksander Kareli p, alamkapten (1918), reamees (1919), kapten (1920).
VR II/3, nr 887/01.09.1920 Kalewlaste Malewa alamkaptenile Karl Konstantini p PAULUS’e-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Saputije küla all.
Sündis 19.(07.)08.1895 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna kaubanduskoolis, Peterburis Peeter Suure kommertskoolis ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1915. Nooremohvitser 13. Siberi tagavarapolgus, 332. jalaväepolgus ja 2. Kubani kasakadiviisi kuulipildujate komandos, hiljem komando ülem ja adjutant. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant juunist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 18.08.1916 ja 07.07.1917 haavata. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgus. Alamkapten märtsist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 Eesti KL staabis Tallinnas, detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 komandandi abi, jaanuarist 1919 Dessantpataljoni ülem ning alates 21.01.1919 Narva komandant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 10.01.1919 Kundas haavata. Arreteeriti 28.01.1919 1. diviisiülema A. Tõnissoni korraldusel käsu täitmatajätmise pärast ning degradeeriti veebruaris 1919 reameheks. Märtsist 1919 Meredessantpataljoni 1. roodu, maist 1919 pataljoni ülem. Juhtis dessante Punaarmee vastu Võru- ja Petserimaal, Heinaste all, Narva-Jõesuus, Peipsil ja Kaporjes. Juunist 1919 Kalevlaste Malevas, juulist 1919 maleva tehnilise roodu instruktor ja septembrist 1919 tehnilise roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Oktoobris 1919 ennistati lahingutes osutatud vapruse eest alamkapteniks. Jaanuarist 1920 Kalevlaste Maleva 1. pataljoni ülem, aprillist 1920 8. piirikütipataljonis. Mais 1920 vabastati teenistusest. Oli seotud salapiirituseveoga. Siirdus Ameerikasse, õppis Texase tehnikaülikoolis. Seejärel töötas Mehhikos ja Hondurases naftatööstuses insenerina. Asus 1937 Inglismaale, kuid peatselt sõitis Lääne-Aafrikasse, kus oli insenerina Kullaranniku kullakaevanduses Briti firma teenistuses. Alates 1951 Inglismaal, kus invaliidistus insuldi tõttu ja siirdus 1956 perega Kanadasse. Suri 26.07.1960 Montrealis. Maeti Montreali Rideau Memorial Gardens’i kalmistule eestlaste ossa. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Marta, sünd Sootal (1904–2003), lapsed Kenneth-Mehik (1938), Mary-Ann (1940–2010) ja Linda-Ann (1946). (J.P.)
PAUNU (sünd YLI-PAUNU), Viljo Ferdinand Erland Ferdinandi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2176/26.03.1920 Sõdurile Viljo PANU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.01.1897 Soomes Säkylä vallas Vampulas. Põllumees. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal. Suri 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel saadud haavadesse. Maeti Säkylä kalmistule. Nimi tahvlil Valga Jaani kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
PAURMAN, Eduard Jüri p, leitnant (1919), major (1936).
VR II/3, nr 869/01.09.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Eduard Jüri p. PAURMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Ustje-Scherdjanka ja Suur-Scherdjanka külade waldamisel.
Sündis 17.(05.)06.1891 Virumaal Päite vallas. Õppis Vaivara kihelkonnakoolis ja Jõhvi ministeeriumikooli pedagoogikaklassis, andis Narva gümnaasiumi juures kooliõpetaja eksami, õppis 1916 1. Kiievi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1931 pataljoniülemate kursustel. Jaanuarist 1910 augustini 1914 Virumaal Peetri v Udria vallakooli õpetaja. I MS ajal augustist 1914 16. liikuvas leivatehases, oktoobrist 1915 13. tagavarapataljonis, novembrist 1915 132. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 294. jalaväepolgus, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 1. tagavarapolgus ja 205. marsiroodus, oktoobrist 1917 147. Samara jalaväepolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. VS ajal alates 03.12.1918 4. jalaväepolgu 3. roodu ja ratsakomando nooremohvitser, jaanuarist 1919 1. roodu ülem. Alamleitnant maist 1919, leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 30.10.1919 haavata. Sai autasuks Voka v Jaama talu. Seejärel aprillist 1920 polgu nooremohvitser, jaanuarist 1921 vanemohvitser ja roodu ülema kt, juunist 1921 1. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) vanemohvitser ja roodu ülema kt, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 2. kuulipildujate kompanii ülem, oktoobrist 1925 4. pataljoni ülem, märtsist 1926 2. kuulipildujate kompanii ülem, oktoobrist 1928 4. üksik jalaväepataljoni adjutant. Oli sõjaringkonnakohtu ja 5. jalaväerügemendi ohvitseride kogu liige ning 4. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu esimees. Alamkapten aprillist 1921, kapten 1924, major 1936. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Oli KL Viru mlv ja VRVÜ Narva osak liige ning 1944 VRVÜ Rakvere osak esimees. Saksa ajal OK kompanii ja pataljoni ülem. Sügisest 1944 varjas end. Arreteeriti ja mõisteti märtsis 1945 kümneks aastaks vangi, vabanes detsembris 1955. Suri 27.05.1971 Kohtla-Järvel. Maeti Jõhvi kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Hildegard, sünd Reisman (1898), tütar Aino (1929). (M.S., J.P.)
PAVEL, Karl Ado p, leitnant (1920), major (1939).
VR II/3, nr 2932/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu leitnant Karl PAVEL Eesti Vabadussõjas üles näidanud Odrasaare küla vallutamisel 21. veebruaril 1919.
Sündis 21.(09.)02.1897 Võrumaal Vana-Antsla v Mattu talu rentniku peres. Õppis Vana-Antsla valla- ja 1913–16 Valgas kaubanduskoolis, 1917 2. Tiflisi lipnikekoolis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1930 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal juulist 1916 172. tagavarapolgus, veebruarist 1917 õppekomandos, aprillist 1917 vabatahtlike pataljonis, juulist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 7. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 05.12.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komandos ja 5. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 15.05.1919 haavata. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Jaanuarist 1920 kuulipildujate roodu ülem. Juulist 1920 9. jalaväepolgu 2. ja 1. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu, juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 9. pataljoni noorem- ja vanemohvitser, augustist 1923 3. kompanii ülema abi, märtsist 1924 3. laskurkompanii rühmaülem, jaanuarist 1927 1. laskurkompanii ülem, oktoobrist 1928 6. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem, juulist 1935 3. kompanii ülem, märtsist 1936 2. kompanii ülem ja juulist 1938 1. kompanii ülem. Kapten 1927, major 1939. Oli 1927 6. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse esimees, 1936–37 6. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride laskespordiühingu esimees, 1940 6. üksiku jalaväepataljoni laskekomitee esimees. Sai 1935 VR kavalerina Järvamaa Väätsa v Piiumetsa m Nurmevälja talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 171. laskurpolgu rooduülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Suri 23.10.1942 NorilLagis. Kenotaaf Pärnu Alevi kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Martha, sünd Martinson (1904–54), tütar Oktavia (1924–2005). (A.K., J.P.)
PAVLOV, Dimitri, reamees (1919).
VR II/3, nr 868/01.09.1920 Katschanowi pataljoni reamehele Dimitri PAWLOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 septembril 1919 a. Zubowo küla juures.
Sündis 1895. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Katšanovo v Gorodištše külas. VS ajal alates 02.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni sidekomando telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo all. Mais 1920 vabastati teenistusest. Detsembris 1923 elas Lätis Jaunlatgale mk Kacēni v Gorodištše külas. Saatus teadmata. (J.P.)
PEARSON, Guy Cameron, Briti kapten (1918).
VR I/3, nr 2469/26.03.1920 Kapten G. C. PEARSON’ile, M.C., Royal Fusiliers, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
I MS ajal teenis kuninglikus laskurrügemendis. Saatus teadmata. Teised autasud: Briti SR. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
PECHTER (sünd PÄCHTER), Karl Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 721/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Karl Jaani p. PEHTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 a. Toropschina külas.
Sündis 23.(11.)03.1893 Võrumaal Viitina v Sadrametsa talu pidaja peres. Õppis Rõuge kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis Izmailovo kaardiväepolgus. Oli 1918 Rõuge vallas põllumees. VS ajal alates 11.05.1919 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Hinno talu. Seejärel talunik. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi sepp. Suri 24.09.1975 Põlva raj Mustajõe külanõukogus. Maeti Kanepi-Mäe kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Hintervaldt (1894–1962), pojad Evald (1924, II MS ajal Saksa armees, jäi kadunuks), Kalju (1925–44, II MS ajal Punaarmees, langes Sõrve säärel), Valdeko (1928), Eduard (1930) ja Leo (1934). (A.K.)
PEDAJA, Jaan Hansu p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 2379/15.09.1920 Lahingus 23 detsembril 1918 a. Woltweti lauawabriku juures sakslaste kätte wangi langenud ja nende poolt surmatud 6 jalawäe polgu leitnandile Jaan PEDAJA’le wahwuse eest. (Täpsustus: tegelikult tapsid ta punaarmeelased.)
Sündis 14.(02.)04.1889 Pärnumaal Voltveti vallas. Õppis Voltveti valla- ja Saarde kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis Vene armees ohvitserina. VS ajal alates 03.12.1918 6. jalaväepolgu jala- ja ratsaluure komando ülema abi. Saksa väed vangistasid ta 22.12.1918 Voltvetis Riitsaare talu lähistel läbirääkimiste ajal ning üritasid viia Riiga. Põgenes Lätis, sattus Mõisakülas läbi rinde tulles Punaarmee kätte ning viidi Valka. Mõrvati 21.01.1919 Valgas. Maeti Saarde kalmistule. Nimi Saarde sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Abikaasa Else-Esmiralda, sünd King (1891), poeg Kullervo (1911–42, Eesti ohvitser, arreteeriti 1941, lasti maha SevUralLagis). (J.P.)
PEDAK, Ants (kuni 1935 Hans) Hansu p, leitnant (1917), kapten (1931).
VR I/3, nr 2986/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Peipsi Rannakaitse Pataljoni ülem leitnant Hans PEDAK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud pataljoni eduka formeerimise ja juhtimise eest ning lahingus 1. märtsil 1919 a., kus juhtis isiklikult pataljoni 1. roodu pealetungimist Võõpsust Beresje külale ja selle valdamist.
Sündis 24.(12.)09.1893 Viljandimaal Vana-Suislepa v Villa talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, 1908–14 H. Treffneri gümnaasiumis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal septembrist 1915 Keksholmi kaardiväepolgus, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 291. Trubtševski jalaväepolgus, septembrist 1916 rooduülem. Alamleitnant veebruarist 1917, leitnant juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 22.11.1916 Baranovitši all põrutada ning 19.12.1916 haavata. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgus, veebruarist 1919 Peipsi rannakaitse pataljoni ülem, septembrist 1919 ohvitseride reservis ja novembrist Järva maakonna KL ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Roela v Puka talu, müüs selle 1930 ära. Seejärel ärimees Tartus ja Petseris. Maist 1925 jaanuarini 1926 KL Petseri mlv teenistuses. Oktoobrist 1926 7. jalaväerügemendi 8. ja 2. kompanii rühmaülem, novembrist 1928 sidekomando ja Võru-Petseri garnisoni side ülem, märtsist 1934 3. kompanii rühmaülem, aprillist 1935 Tartu kaitseringkonna staabi 2. jsk ülema abi. Kapten 1931. 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ja sekretär. Detsembris 1935 vabastati teenistusest. Oli 1932–34 EVL ja VRVÜ Võru osak liige. Arreteeriti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses tegevväe ohvitserina osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 anti tagasi ordenite kandmise õigus ja juunis 1940 kapteni aukraad. Seejärel Tallinnas ja Petseris kindlustusseltsi Eesti Lloyd inspektor. VRVÜ Võru ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 01.10.1940 Petseris. Lasti maha 05.04.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Veera, sünd Krassilnikova (1893–1944, küüditati 1941). (J.P.)
PEDAK (kuni 1937 BUSCH), August-Eduard Karli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1345/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu wanemale alamohwitserile August BUSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 juunil 1919 a. Rodenpoisi jaama juures.
Sündis 27.(15.)12.1889 Tartumaal Jaama v Engevere mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 23.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, märtsist 1919 4. roodus, maist 1919 rühmaülem, detsembrist 1919 3. roodus. Vanemallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 26.06.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Raadi v Vasula m Mäe talu ning alates 1932 ka Lombi talu. Nõukogude võim arreteeris ta 09.09.1945 Raadi vallas. Suri 01.05.1948 Komi ANSV UhtižemLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida-Johanna, sünd Rattasep (1896), tütar Endla (1924–38). (M.S., J.P.)
PEDAK, Tõnis Kristjani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 831/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Tõnis Kiristjani p. PEDAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 aprillil 1919 a. Mihalkina küla juures.
Sündis 14.(02.)03.1878 Viljandimaal Võisiku v Odiste k Muraka kõrtsmiku peres, hiljem osteti Soosaare v Pussi talu. Õppis valla-, Kolga-Jaani kihelkonna- ja Viljandi linnakoolis ning oli 1895–1900 õpilane kaupmees K. Fr. Leihbergi juures Põltsamaal. Alates 1900 päritud Pussi talu pidaja ja kuni 1918 linakaupmees Kolga-
Jaanis. VS ajal detsembrist 1918 Kolga-Jaani KL liige, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodus kuulipildur. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kuni 1924 Viljandis linakaupmees, hiljem pidas Pussi talu. Oktoobrist 1921 maini 1923 I Riigikogu asendusliige Põllumeeste Kogude nimekirjas. Oli KL Sakalamaa mlv Kolga-Jaani mlvk Soosaare kompanii pealik, Kolga-Jaani piimaühingu juhatuse liige, IL Soosaare ja VRVÜ Viljandi osak liige. Juulis 1940 süüdistati nõukogudevastasuses, uurimine lõpetati süütõendite puudumise tõttu. Saksa ajal 1943–44 pidas ühendust eesti rahvuslastega, tema Pussi tallu kavandati Nõukogude okupatsiooni ajaks konspiratiivkorterit. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Pussi talus. Suri 22.02.1955 Kasahhi NSV Karaganda obl Spasskis. Maeti Spasski kalmistule. Nimi tahvlil Toompea lossi hoovis ja Tori kirikus. Esimene abikaasa Anna, sünd Jürjens (1886–1918), lapsed Eduard (1907–94), Vilma (1910–2002) ja Erna (1913–16). Teine abikaasa Helene, sünd Kuusmann (1900–71), pojad Endel (1923–44, II MS ajal Saksa armees, jäi teadmata kadunuks) ja Kalju (1928–51, langes metsavennana). (J.P.)
PEDAK, Valter Peebu p, leitnant (1920), major (1935).
VR II/3, nr 1601/14.12.1920 Kuperjanowi partisanide polgu alamkaptenile Walter PEDAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 28.(16.)07.1895 Tartumaal Vara v Kusma külas talupidaja peres. Õppis 1905–09 Tartu linna alg-, 1909–13 Tartu kaubandus- ja 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1931 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal maist 1915 2. tagavarapataljonis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 158. tagavarapataljonis, juulist 1916 72. Tuula jalaväepolgus, septembrist 1917 rooduülem, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. Alamleitnant augustist 1917. VS ajal alates 18.11.1918 KL teenistuses, jaanuaris 1919 arreteeriti ja oli uurimise all. Veebruarist 1919 Peipsi rannakaitsepataljonis, arvati 04.03.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu, juulist 1919 5. roodu vanemohvitser, novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Pihkva rindel, sai 02.04.1919 Petserimaal Lesgi küla juures ja 23.10.1919 Narva all haavata. Leitnant veebruarist 1920, alamkapten juunist 1920. Sai autasuks Tartumaal Vara v Suuresilla talu. Maist 1920 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu nooremohvitser, septembrist 1920 rooduülem, novembrist 1920 sidekomando ülem. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus, juulist 1921 3. üksikus jalaväepataljonis, maist 1922 kindralstaabi valitsuses, märtsist 1924 7. jalaväerügemendi rühmaülem, kompanii ülema abi, kompanii ülema kt, jaanuarist 1940 1. pataljoni ülem, ühtlasi korduvalt Petseri garnisoni ülem. Kapten 1924, major 1935. Oli 7. jalaväerügemendi 1. pataljoni ohvitseride kasiino juhatuse esimees ja VRVÜ Võru osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 171. laskurpolgu roodus. Juulis 1941 taandus koos väeosaga Venemaale, tuli lahingute ajal Porhovi all Saksa poole üle, oli sõjavangis Saksamaal. Seejärel OK Petseri mlv ülem, veebruarist septembrini 1944 4. piirikaitserügemendi ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Pihkva ruumis ja Narva rindel Puhatu platsdarmil. Seejärel metsavend. Langes 26.12.1947 Tartumaal Vara vallas lahingus Nõukogude julgeolekuüksusega. Tähis langemiskohas Vara v Keressaare külas, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938), EPR IV kl (1940), Vene StO III kl ja Saksa RR II kl. Abikaasa Anna, sünd Sogenpits (1895), tütred Silvia (1923) ja Senta (1926). (J.P.)
PEDIUS, Aleksander Karli p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 845/01.09.1920 Kuperjanovi partisanide polgu kapralile Aleksander PEDIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 31.(19.)03.1897. Pärit Viljandimaa Kurista valla töölise perest. Õppis vallakoolis. I MS ajal 171. tagavarapataljonis. VS algul võeti Punaarmeesse, tuli Pihkva all Eesti poole üle ning arvati 28.05.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodu, detsembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 7. roodu jaoülem. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Maist 1920 3. roodu jaoülem. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kurista v Aidu külas, töötas taludes. VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Saksa ajal OK liige. Pärast sõda elas Lustivere v Aidu ja Vägari külas, oli lihttööline Kaaveres ja Aidu metskonnas ning Jõgeva teedevalitsuses. Suri 28.11.1984 Jõgeva raj Pajusi kn Aidu külas. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Anna, sünd Soll (1900–79), lapsed Aliide (1922–94), Aksel (1923) ja Laine (1928). (J.P.)
PEDIUS, August Mihkli p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2843/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu reamees August Mihkli p. PEDIUS Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui lahingus 3. aprillil 1919 Verebkova küla äravõtmisel veltveebli kohuste täitjana juhtis küla kaitsmist, sattus kuulipilduja tule alla ning sai mitmest kuulist haavata ning suri enne, kui teda sidumise punkti jõuti kanda.
Sündis 27.(15.)07.1890 Tartumaal Aru v Karijärve külas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 28.01.1919 2. jalaväepolgu 9. roodus, veebruarist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 03.04.1919 Petserimaal Verepkovo külas. Maeti Nõo kalmistule. Nimi tahvlil Nõo kirikus. Vallaline. (J.P.)
PEDOSK, Friedrich Abrami p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1154/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Friedrich PEEDOSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Mauri küla waldamisel.
Sündis 09.11.(28.10.)1897 Võrumaal Räpina v Raadama külas rentniku peres. Õppis 1907–11 Raadama vallakoolis. I MS ajal 1916–18 sõjaväes. VS ajal alates 29.01.1919 2. jalaväepolgu 4. roodus, märtsist 1920 5. piirikütipataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Räpina v Silminitsa talu. Oli 1934–39 KL Räpina mlvk ja VRVÜ Võru osak liige. Saksa ajal Räpina OK jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 10.09.1945 Räpina vallas. Mõisteti märtsis 1946 kümneks aastaks vangi, oli Tšeljabinski obl vangilaagris, vabanes 1954. Oli kodukohas kolhoosi liige. Suri 06.01.1968 Põlva raj Alaküla külanõukogus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Ella-Adele, sünd Toding (1900–95), tütred Juta (1923) ja Endla (1925). Vennapoeg Oskar Pedosk VR II/3. (A.K. J.P.)
PEDOSK, Oskar Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1124/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Oskar PEDOSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Kudrowa mõisa all.
Sündis 19.(07.)04.1895 Võrumaal Räpina v kirikumõisa rentniku peres. Õppis Räpina vallakoolis. VS ajal alates 05.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Räpina v Alamõisa m Pari talu. Seejärel talunik. Oli 1925–27 Räpina-Võhandu piimaühingu laekur, 1930 kirjatoimetaja ja 1933 esimees, 1932–38 Räpina ühispanga nõukogu esimees, 1933–37 VTÜ Põlva divisjoni pealiku abi, 1926–34 KL Räpina mlvk rühma- ja kompanii pealik ja 1934–38 mlvk laskurklubi pealik ning EVL Räpina osak ja VRVÜ Võru osak liige. Suri 14.11.1938 Tartus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Abikaasa Salme-Alvine, sünd Dobrov (1901–2000), lapsed Kalju (1921–87), Aksel (1922–44, II MS ajal Saksa armees, jäi kadunuks), Ennu (1933), Aino (1936–36) ja Vaino (1937). Lell Friedrich Pedosk VR II/3. (A.K.)
PEEBUS (sünd PÄBUS), Eerik (kuni 1935 Erich) Peteri p, ohvitseri asetäitja (1920), nooremleitnant (1938).
VR II/3, nr 1887/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Erik Peetri p. PEEBUS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 13 jaanuaril 1919 a. Woldi – ja 19 weebruaril 1919 Stakelni jaamade juures.
Sündis 17.(04.)01.1901 Läänemaal Jõgisoo v Jõgisoo mõisa valitseja peres, 1910 asuti Tallinna. Õppis 1910–13 Tallinna Oleviste kiriku-, 1913–14 Hansa- ja 1914–16 J. Kirsipuu poeglaste koolis, 1916–17 J. Westholmi ja 1917–18 Tallinna linna poeglaste gümnaasiumis, 1920 Vabariigi Sõjakoolis ning 1920 Soomusrongide Diviisi ohvitseride kursustel. VS ajal alates 24.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, detsembrist 1918 peastaabi kuulipildujate komandos ja 21.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komandos, märtsist 1919 1. dessantroodu nooremohvitseri kt, aprillist 1919 2. dessantroodu ülema kt, augustist 1919 luurekomando nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 30.06.1919 Lätis Rodenpoisi jaama juures haavata. Lipnik maist 1920. Nooremohvitser 2. kuulipildujate komandos. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Veebruarist 1921 veebruarini 1922 Viljandi ja Narva kriminaalpolitsei agent ja nooremametnik. Nooremleitnant 1938. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal 20. Eesti Relva SS-diviisi staabis. Septembris 1944 taandus koos väeosaga Saksamaale. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Langes 19.03.1945 Oppelni rindel Zülzi lähistel. Maeti Zülzi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Sophie, esimeses abielus Sikkenberg, sünd Baum (1900–72), poeg Peeter-Olav-Eerik (1935–86). Abikaasa vend Georg Baum VR II/3. (A.K.)
PEEDIMAA (kuni 1937 PEEDIMANN), Mihail Jakovi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1226/15.09.1920 6 jalawäe polgu kapralile Mihkel PEEDIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Jegeli jõe ääres.
Sündis 29.(17.)11.1894 Pärnumaal Sauga vallas töölise peres. Elas 1918 Uulu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 272. Gdovi jalaväepolgus. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgu 2. roodus. Kapral augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 01.07.1919 Lätis põrutada. Aprillist 1920 3. diviisi komandandi komandos, mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Uulu v Surju m Tammearu talu. Suri 08.08.1938 Tartus. Maeti Surju kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Natalia, sünd Tomberg (1897–1967), lapsed Aleksander (1920), Johannes (1921–94), Natalia (1923), Mai (1923–97), Peeter (1924–87), Härtsih (1927), Kalev (1929), Sergei (1931–95), Ada (1932) ja Tekla (1934). (A.K.)
PEEDOSK, Oskar vt PEDOSK, Oskar Jaani p.
PEELMAN, Martin Jaani p, vanemkomendor (1919).
VR II/3, nr 1415/08.10.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ ülem komendorile Martin PEELMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. sügisel Krasnaja-Gorka all.
Sündis 26.(14.)05.1893 Pärnumaal Seli v Oti talu pidaja peres. Õppis Seli valla- ja Tõstamaa kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis suurtükiväes. VS ajal alates 02.01.1919 miiniristleja Lennuk ülemkomendor. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning märtsis 1919 Lõuna-Eestis Orava küla ümbruses. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pärnumaal Seliste v Pootsi-Kõpu m Kõrgemetsa talu. Suri 03.03.1938 Tartus. Maeti Seliste kalmistule. Abikaasa Aleksandra, sünd Hermann (1904–75), poeg Oskar (1930). (A.K.)
PEERNA, Paul Hansu p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1368/15.09.1920 Soomusrongide diwiisi wälja patarei Nr 14 weltweeblile Paul PEERNA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Koscheläha jaama juures.
Sündis 04.02.(23.01.)1883 Tartumaal Valguta vallas talupidaja peres. I MS ajal teenis suurtükiväes. VS ajal alates 11.03.1919 2. suurtükiväepolgus veltveebli kt, mais 1919 vabastati teenistusest, juulist 1919 3. suurtükiväepolgus, augustist 1919 välipatareis nr 14. Veltveebel detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Valguta v Halliku talu. Suri 28.05.1936 Halliku talus. Maeti Rannu kalmistule. Abikaasa Anna-Rosalie, sünd Malkus (1894–1975), tütred Valentine-Melita (1914–88) ja Linda-Amalie (1921–94). (M.S., J.P.)
PEET, August Ado p, siseminister (1918).
VR III/1, nr 2541/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele August PEET’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 25.(13.)04.1881 Pärnumaal Pati vallas. Õppis 1888–89 Viljandis A. Blossfeldti algkoolis, 1889–95 Viljandi linnakoolis, 1895–99 Pärnu gümnaasiumis, 1899–1900 Peterburi 6. gümnaasiumis ja 1900–06 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. EÜS Põhjala liige. Tegutses 1906–12 Narvas, Rakveres ja Tallinnas kohtuameti kandidaadi ja advokaadi abina, 1912–40 advokaadina Tallinnas, ühtlasi oli 1914–18 Tallinna linna juriskonsult, 1917–18 Eestimaa toitluskomitee ja toitlusameti esimees. VS ajal novembrist 1918 maini 1919 Ajutise Valitsuse siseminister. Oktoobrist 1920 septembrini 1921 Eesti ja Nõukogude Vene segakomisjoni esimehe abi, ühtlasi jaanuarist septembrini 1921 Eesti saatkonna nõunik Moskvas. Oli Tallinna linnavolikogu, AS Harju Panga juhatuse, Tallinna Börsikomitee, Kaubandus-Tööstuskoja ja advokatuuri nõukogu liige, 1938–40 selle abiesimees ning advokatuuri distsiplinaarkohtu esimees, 1930–40 Eesti Jahtklubide Liidu esimees, 1936–40 Eesti Spordi Keskliidu juhatuse liige, AS Tekla ja AS Villa juhatuse ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.07.1940 Tallinnas, mõisteti märtsis 1941 kaheksaks aastaks vangi, maist 1941 Kasahhi NSV Karaganda obl KarLagis. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Stenbocki majal Toompeal ja välisministeeriumis. Esimene abikaasa Alide-Hermine, sünd Veltmann, tütar Ines (1905). Teine abikaasa Alide-Elisabeth, sünd Valkmann (1886–1940), lapsed Ilmar (1910) ja Helga (1912). (J.P.)
PEET, Johan Johani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 814/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Juhan Juhani p PEET’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Schumilowa ja Kleesino külade all.
Sündis 17.(05.)07.1890 Viljandimaal Holstre v Jakobi talus. Õppis Holstre vallakoolis. I MS ajal 1915–18 jalaväes, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 21.12.1918 2. jalaväepolgu 12. roodus, jaanuarist 1919 6. jalaväepolgu 2. pataljonis ja 2. diviisi tagavarapataljonis. Veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljonis, kus oli juunist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Kapral novembrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Loodi v Peedi talu. Oli KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk, Loodi piimaühingu, Sakala Partisanide Ühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Saksa ajal OK liige. Pidas kevadeni 1949 Peedi talu, seejärel Loodi kolhoosi esimees, hiljem kolhoosi Tulevik ehitusbrigadir. Suri 26.05.1953 Viljandi raj Loodi külanõukogus. Maeti Paistu kalmistule. Esimene abikaasa Minna, sünd Labi (1890), lahutati 1930. Vabaabielu kaasa Maali Labi (1895–1930), tütred Linda (1921), Salme (1923) ja Hilda (1926). Teine abikaasa Marie, sünd Väli (1906), lapsed Laine (1932), Silvi (1936) ja Juhan (1938). (J.P.)
PEETS, Salme vt ILMET, Salme-Melanie Karli t.
PEHKA, Johan Hindriku p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 777/24.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 sõjawäe ametnikule Johan Hendriku p. PEHKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Kando ja Lipowa külade juures.
Sündis 30.(18.)12.1888 Tartumaal Vana-Nõo vallas kooliõpetaja peres. Õppis Tartu linna- ja Tallinna õhtukeskkoolis ning 1915–16 sõjaväe velskrite koolis. Kooliõpetaja. I MS ajal oktoobrist 1914 293. jalaväepolgus, aprillist 1916 polgu velsker, juulist 1917 meditsiinikantselei juhataja. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 24.09.1914 Dnestri ääres haavata. Sõjaväeametnik novembrist 1917. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 15.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 3, jaanuarist 1919 Elva jaama ja alevi komandant, märtsist 1919 rongi asjaajaja, augustist 1919 luuresalga ülem. Ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Luke v Kõrtsi talu. Metsaülem Porkuni vallas. Oli KL Viru mlv ja VRVÜ Rakvere osak liige. Suvel 1941 osales lahingutes Punaarmee vastu. Saksa ajal OK Porkuni rühma ülem. Sügisest 1944 metsavend. Nõukogude võim arreteeris ta 23.10.1945 Assamalla vallas. Suri 28.05.1949 Tšeljabinski obl KarabašLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Martha-Anna, sünd Tarkpea (1899, arreteeriti 1949, vabanes 1950). (M.S., J.P.)
PEISTIK, Johannes Gustavi p, Eesti KL liige.
VR I/3, nr 1656/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu liikmele Johannes Gustawi p. PEISTIK’u-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)03.1894 Tallinnas käsitöölise peres. Õppis Tallinna Hansakoolis. Töötas kontoriametnikuna Mayeri keemiavabrikus ja Tallinna linna toitlusosakonnas. Oli SPS Kalevi liige. Sügisest 1917 OK liige Tallinnas. Sattus J. Vilmsi saatjana aprillis 1918 Suursaarel sakslaste kätte vangi. Sakslased või valgesoomlased lasid ta maha 13.04.1918 Helsingis Töölö suhkruvabriku õuel koos teiste kaaslastega. Maeti Põhja-
Haagas ühishauda, detsembris 1920 maeti ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. Raamat tema saatuse kohta: S. Zetterberg, „Jüri Vilmsi surm“ (Tallinn, 2004). (J.P.)
PEKKANEN, Emil Juho p, Eesti kapten (1919), Soome major (1943).
VR II/3, nr 1696/26.03.1920 Kapten Emil PEKKANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.06.1894 Peterburi kub Vanaküla vallas talupidaja peres. Lõpetas 1915 Terijoki soome keskkooli, 1916 Vilno sõjakooli ja sai 1923 kõrgema hariduse õigusteaduses, sooritas kohtupraktika. I MS ajal maist 1915 3. tagavarapataljonis, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 57. tagavarapolgus, jaanuarist 1917 173. tagavarapolgus, märtsist 1917 731. jalaväepolgus, augustist novembrini 1917 polgu adjutant. Alamleitnant veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Soome VS ajal veebruarist 1918 leitnandina Soome valgekaardi rooduülem, märtsist 1918 Karjala korpuse 1. polgu 2. pataljoni ülem, osales lahingutes Valkjärvi rindel ja Rautu jaama all. Oktoobris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel KL Mikkeli piirkonna ülem. VS ajal 01.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Kapten veebruarist 1919. Maist 1919 Ingeri vabatahtlike salgas, juunist 1919 väeosa 2. pataljoni ülem ja juulist 1919 Ingeri polgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 14.03.1919 Võrumaal Vastseliina juures haavata. Jaanuarist 1920 Ingeri pataljoni ülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobris 1924 kustutati Eesti ohvitseride nimekirjast kui mittekodanik. Elas Eestis, hiljem Soomes, kus oli vanglate halduskohtu sekretär. Jätkusõja ajal 10. jalaväe väljaõppekeskuse hooldusohvitser, oktoobrist 1941 6. sõjavangilaagri kohtuohvitser ja piirkonnainspektor, oktoobrist 1942 21. sõjavangilaagri ülem, novembrist 1942 3. hõimupataljoni ülem, veebruarist 1943 eriülesannetega peastaabi korravalveosakonnas, maist 1943 2. sõjavangide jaotuslaagri ülem, novembris 1943 vabastati teenistusest. Kapten 1932 ja major 1943. Suri 18.11.1962 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S., J.P.)
PELANEN, Mikko Johani p, Soome veltveebel (1918), Eesti ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 2218/26.03.1920 Sõdurile Mikko PELANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.10.1900 Soomes Viiburis. Õppis Viiburis eragümnaasiumis ja Kajaani sissirügemendi õppekomandos. Soome VS ajal märtsist 1918 Kajaani sissirügemendis, maist 1918 Põhja-Savo rügemendis ning augustist novembrini 1918 Helsingi vahipataljonis. Veltveebel aprillist 1918. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai Ahvola lahingus haavata. VS ajal 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patarei relvur. Maist 1919 Ingeri polgus adjutandi abi, juulist 1919 1. pataljoni luurekomando vanemohvitser, septembrist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 4 luurekomandos, detsembrist 1919 komando ülem. Ohvitseri asetäitja jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel ning Krasnaja Gorka operatsioonides, sai Petseri rindel haavata. Maist 1920 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 2. dessantroodu nooremohvitser. Mais 1921 vabastati teenistusest. Asus elama Jõhvi. Oktoobris 1924 kustutati Eesti ohvitseride nimekirjast kui mittekodanik. Saatus teadmata. (M.S., J.P.)
PELBERG, Joann Martini p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 2903/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 6. jalaväepolgu roodu ülem lipnik Johann PELBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud 22. juunil 1919 Roopa lahingus, kus ise langes.
Sündis 13.(01.)08.1890 Pärnumaal Tahkuranna v Võiste k Mäliste talu pidaja peres. Õppis Pärnu linnakoolis ja 1917 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal novembrist 1915 Petrogradi kaardiväepolgu tagavarapataljonis, novembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 2. tagavarapolgus, detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 27.12.1918 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem, veebruarist 1919 12. roodu ülem, mais 1919 lähetati kitsarööpmelisele soomusrongile nr 4 dessantroodu ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 22.06.1919 Lätis Stolbeni mõisa all Ozoli talu juures. Maeti Metsaküla kalmistule. Nimi tahvlil Tahkuranna ja Võiste kirikus ning VOKs Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
PELIN, Joel Jeremias Jeremiase p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2758/25.05.1923 Weltweebel Joel PELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.07.1899 Soomes Liljendalis, elas Loviisas. Õppis keskkoolis. Soome VS ajal Loviisa KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.04.1919 Lätis Härgmäe all haavata. Siirdus tagasi Soome, oli kontoriametnik Loviisas. Talvesõja ajal Rootsi vabatahtlike üksuse sõjaväeinstruktor ja Loviisa transpordikeskuse ülem. Suri 22.01.1970 Loviisas. Maeti Loviisa kalmistule. (M.S.)
PELPSON, Anton vt PILVE, Anton Juhani p.
PELTONEN, Yrjö Einari Jonase p, Soome lipnik (1918), major.
VR I/2, nr 2508/14.05.1920 Leitnant Y. PELTONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 12.12.1885 Helsingis majaomaniku peres. Õppis keskkoolis. Soome VS ajal jaanuarist 1918 võttis osa lahingutest, maist oktoobrini 1918 Helsingi jäägribrigaadi rühmaülem. Lipnik juunist 1918. VS ajal EAP kantselei ülem. Oli 1918–27 Helsingi komandantuuri adjutant, 1927–28 Soome lahe välibaasi adjutant ja 1928–35 kadetikooli majandusülem. Seejärel pangadirektor. Talvesõja ajal 8. sõjaväehaigla finantsjuht. Jätkusõja ajal juunist 1941 27. sõjaväehaiglas, juulist 1942 peastaabi 2. meditsiiniosak majandusülem ja staabiohvitser, novembris 1942 vabastati teenistusest. Suri 13.11.1960 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl ja Läti KTO V kl. (M.S.)
PENBERG, Aleksander vt ALLIKMÄE, Aleksander Jaani p.
PENCIS, Kārlis Eduards Jurise p, Läti kolonel (1922).
VR II/3, nr 3100/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel Karl PENCIS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 10.01.1886 (29.12.1885) Lätis Valka mk Lugaži v Putra talu pidaja peres. Õppis Valga linnakoolis ja 1904–06 Vilno sõjakoolis. Sügisest 1904 teenis sõjaväes, läkitati sõjakooli. Alamleitnant 1906. Nooremohvitser 18. kütipolgus Suvalkis, veebruarist detsembrini 1917 1. Daugavgrīva Läti kütipolgu roodu- ja pataljoniülem ning polgu majandusülem. Leitnant ja alamkapten 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Lätis. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. Seejärel elas Valka maakonnas venna peres. VS ajal alates 27.11.1918 kaptenina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes Valka maakonna kaitseringkonna ülem. Detsembris 1918 taandus pealetungiva Punaarmee eest Riiga, sealt Ventspilsi ja Liepājasse, kus asutas koos kapten Ludvigs Bolšteiniga vabatahtlike roodu. Veebruarist 1919 1. Läti üksiku brigaadi ohvitser, aprillist 1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi tagavarapataljonis, maist 1919 2. (hiljem 5.) Cēsise jalaväepolgu ülema abi, juulist 1919 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri ning Bermondt-Avalovi vägede vastu Põhja-Lätis, Riia rindel ja Kuramaal. Jaanuarist 1920 Zemgale diviisi majandusülem, juunist 1922 Zemgale diviisi varustusosak ülem, augustist 1922 diviisi intendant. Kolonelleitnant oktoobrist 1920, kolonel 1922. Jaanuaris 1938 vabastati teenistusest. Seejärel elas Valkas, hiljem Cēsise mk Drabeši v Āraišis. Suri 27.10.1971 Āraišis. Maeti Āraiši kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl, StO II ja III kl ning Läti KTO III ja IV kl. Vallaline. (J.P.)
PENDER, Friedrich vt KASEPALU, Friedrich-Roman Kustavi p.
PENDIS, Johan Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1911/15.09.1920 Lahingus 15 augustil 1919 a. Derewkowo küla all langenud Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johan PENDIS’e-
le wahwuse eest.
Sündis 26.(14.)11.1899 Saaremaal Torgu v Laadla k Kasigo talus. Õppis Torgu vallakoolis. Elas 1919 Kaunispe külas. VS ajal alates 22.06.1919 Tallinna tagavarapataljoni 2. roodus ja Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, juulist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Langes 15.08.1919 Venemaal Derevkovo küla juures. Maeti Võru kalmistule. Onupoeg Johan Pendis langes Vabadussõjas 16.10.1919. (J.P.)
PENIĶIS, Mārtiņš Mārtiņši p, Läti kindral (1920).
VR I/2, nr 3087/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kindral Martin PENIKIS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.11.(25.10.)1874 Kuramaal Kuldīga mk Turlava v Atālmauļo talu pidaja peres. Pärines Kuramaa vabade talumeeste suguvõsast. Õppis Kuldīga ministeeriumi- ja 1900–02 Tšugujevi sõjakoolis ning 1913–14 Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud). Korp! Tervetia auvilistlane. Astus 1896 133. Simferopoli jalaväepolku Jekaterinoslavis, alates 1900 sõjakoolis. Alamleitnant 1902. Nooremohvitser 121. jalaväepolgus Harkovis. Vene-Jaapani sõja ajal Mandžuurias polgu luurekomando ülem. Seejärel jätkas teenistust polgus Harkovis, oli 1907–11 ühtlasi allohvitseride kooli lektor. Leitnant 1906, alamkapten 1910. I MS ajal augustist 1914 121. jalaväepolgu rooduülem ja juunist 1916 pataljoniülem. Kapten juunist 1915, alampolkovnik ja polkovnik märtsist 1916. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ning sai haavata ja põrutada. Novembrist 1916 2. Riia Läti kütipolgu ülem, septembris 1917 1. Läti kütibrigaadi ülem. Oktoobris 1917 vabastati teenistusest ja asus elama Põhja-Lätti, kuid sakslased vangistasid ta, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 08.12.1918 Läti Ajutise Valitsuse relvajõudude teenistuses Kuramaa sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi Läti sõjavägede organiseerimiskomitee liige, juunist 1919 Läti sõjaväe ülem Liepājas, septembrist 1919 sõjavägede õppeasutuste ülem, oktoobrist 1919 Vidzeme diviisi ja lõunarinde ülem. Juhtis sõjategevust Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia all ja Kuramaal. Kindral augustist 1920. Augustist 1920 peastaabi ülem, ühtlasi oli aprillist 1921 veebruarini 1924 sõjavägede inspektor, aprillist 1928 sõjavägede juhataja ning õppejõud sõjaväe akadeemilistel kursustel. Novembris 1934 vabastati teenistusest. Tegeles sõjaajaloo uurimisega, raamatute „Latvijas armijas sākums un viņas darbība līdz 1919. gada 8. oktobrim“ (Riia, 1927) ja „Latvijas atbrīvošanas kara vēsture“ I, II (Riia, 1938) autor ja peatoimetaja. Oli Läti Karutapja ordeni nõukogu aseesimees ning Läti Kolme Tähe ordeni nõukogu ja Läti ajalooinstituudi liige. Saksa ajal 1943 tehti talle ettepanek asuda Läti Leegioni kindralinspektoriks, kuid loobus sellest kohast. Sügisel 1944 põgenes koos abikaasaga Saksamaale, kuid sattus Nõukogude okupatsioonitsooni, kust tuli 1945 tagasi Lätti. Elas Riias, tegeles sõjaajaloo uurimisega. Suri 28.02.1964 Riias. Maeti Riia Metsakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO II ja III kl, KR I kl (1932), Vene GeM, GeO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Läti KTO I kl, Leedu VR I/I, Poola PR II kl, Prantsuse ALO III kl, Rootsi MO I kl, Serbia VKO IV kl ning Soome VRO I ja II kl. Abikaasa Olga Aleksandra Justīne, sünd Ābele (1901).(J.P.)
PENNAR, Johannes (sünd Joann) Jaani p, veltveebel (1920), nooremveebel (1939).
VR II/3, nr 1282/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes PENNAR’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Belkowa küla all.
Sündis 31.(19.)01.1896 Tartumaal Rannu vallas mõisatööliste peres. Õppis Neemisküla küla- ja Rannu kihelkonnakoolis ning 1920 Allohvitseride Koolis. I MS ajal 1915–17 431. jalaväepolgus ja 1917–18 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sai Galiitsias haavata ning sattus Saaremaal Saksa vägede kätte vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni õppekomandos, augustist 1919 7. jalaväepolgu 7. roodus, detsembrist 1919 veltveebli kt. Vanemallohvitser detsembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 2. roodus. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Rannu v Piirikivi talu. Oli 1928–40 KL Tartumaa mlv Rannu mlvk ja Rannu VTÜ liige. Juulis 1941 osales Rannu vabatahtliku partisanisalgaga Tartumaa vabastamises. Saksa ajal OK Elva lahingpataljoni 3. kompanii toitlusallohvitser. Nõukogude võim arreteeris ta 20.10.1944 Rannu vallas. Suri 04.08.1945 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Emilie-Juliane, sünd Köörna (1892–1973), lapsed Eduard-Aleksander (1923–46), Aino (1925) ja Asta (1928). (A.K.)
PENNO, Aleksander vt PENU, Aleksander Johani p.
PENNOLA (sünd ÅHLMAN), Martti Viktori p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2702/25.05.1923 Sergeant Martti PENNALA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.04.1898 Soomes Vanajas põllumehe peres, elas Hämeenlinnas. Õppis algkoolis. Oli 1917–28 Hämeenlinna KL liige. Soome VS ajal Põhja-Häme 1. pataljoni kapral. Võttis osa Länkipohja, Kuhmoineni, Padasjoki, Anjanpelto, Kurkela ja Hakola lahingutest, sai Länkipohjas haavata. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 3. välisuurtükiväerügemendis. Nooremallohvitser 1920. Seejärel metsatööde juhataja. Talvesõja ajal tagalaüksuste staabikompanii laohoidja 4. intendantuuris. Suri 02.01.1943. Maeti Hämeenlinna Ahvenisto kalmistule. (M.S.)
PENSA, Johannes Kustase p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1295/15.09.1920 7 jalawäe polgu reamehele Johannes PENSA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 29 juulil 1919 a. Antonowi küla all ja 25 augistil 1919 a. Saitsewa külas.
Sündis 25.(13.)03.1895 Järvamaal Esna vallas moonaka peres. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 26.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 3. roodus, märtsist 1919 7. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Anna, hilisema Paide v Vahtramäe talu. Suri 24.12.1969 Paide raj Koeru külanõukogus. Maeti Anna kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Anna-Rosalie, sünd Pardel (1897–1963), lapsed Emilie-Johvilje (1924–64) ja Endi (1931–2002). (M.S.)
PENT, August Jaagu p, vanemallohvitser (1920), seersant (1939).
VR II/3, nr 224/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ ülem-elektrikule August Jaagu p. PENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kundas ja Koporjes dessandis olles.
Sündis 15.(03.)09.1895 Viljandimaal Kabala v Kurla külas töölise peres. Õppis valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 2. mootordivisjoni staabis elektrimontöör. VS ajal alates 12.12.1918 suurtükilaeva Lembit elektrik, jaanuarist 1919 vanemelektrik, juunist 1919 ülemelektrik ja jaanuarist 1920 elektrik-instruktor. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Võisiku (alates 1927 Vana-Põltsamaa) v Võisiku m Pendi talu. Seejärel talunik. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK rühmapealik. Nõukogude võim arreteeris ta 19.06.1945 Põltsamaa v Pendi talus. Mõisteti oktoobris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes märtsis 1955. Elas Pendi talus. Suri 16.07.1987 Jõgeva raj Põltsamaa kn Võisiku k Pendi talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Anna-Vilhelmine, sünd Pilmann (1900–77), lapsed Karl-Vambola (1922–44, langes II MS ajal Punaarmees), August-Lembit (1923–2013), Kaljo (1924–61), Johan (1925–44, langes II MS ajal Saksa armees), Vaike (1932) ja Viivi (1938). Vend Jaan Pent VR II/3. (J.P.)
PENT, Jaan Jaagu p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 177/05.03.1920 Peipsi laewastiku divisjoni 2 järgu madrusele Jaan Jaagu p. PENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 14 mail 1919 a. Oudowa all Ustje küla juures.
Sündis 26.(14.)05.1899 Viljandimaal Kõo vallas talurentniku peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 08.12.1918 vabatahtlikult rahvaväes, veebruarist 1919 Mereväe Ekipaažis ja Peipsi laevastiku divisjonis suurtükilaeval Uku, oktoobrist 1919 suurtükilaeval Tartu. 1. järgu madrus detsembrist 1919. Osales lahinguoperatsioonides ja dessantides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel politseinik, hiljem veoautojuht Tartus, asus 1929 Tallinna ja 1939 Nõmmele, töötas autojuhina. Suvest 1940 Tallinna 1. veobaasis ning Paldiski sõjaväebaaside ehitusel. Juunist 1941 pidi autojuhina vedama küüditatuid ja hävituspataljonlasi ning tegema sõjaotstarbelisi vedusid. Kohalik politseinik arreteeris ta 09.09.1941 Tallinn-Nõmmel, oli Tallinna Keskvanglas. SD lasi ta maha 22.11.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Emilie, sünd Lindeberg (1902–76), pojad Jüri (1929–99) ja Eerik (1930). Vend August Pent VR II/3. (J.P.)
PENT, Mihkel (sünd Mihhail) Andrese p, vanemallohvitser (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1541/19.10.1920 8 jalawäe polgu wanemallohwitser Mihkel PENT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 oktoobril 1919 a. Intsitsa küla juures.
Sündis 02.04.(21.03.)1896 Viljandimaal Kabala v Kurla k Kaeramäe talus. Õppis Kabala Kurla valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis Preobraženskoje kaardiväepolgus. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 2. iseseisva pataljoni 5. roodus, jaanuarist 1919 Tartu kaitsepataljoni kuulipildujate roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 3. ja 5. roodus, juunist 1919 kuulipildujate komandos, novembrist 1919 2. kuulipildujate roodus. Vanemallohvitser veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 09.03.1919 haavata. Augustist 1920 üleajateenija 3. jalaväepolgu 8. pataljonis ning juulist 1921 7. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 2. kuulipildujate roodus. Veltveebel jaanuarist 1921. Mais 1923 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Sakala talu. Seejärel talunik. Oli VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Sakala talus. Suri 06.01.1944 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elmire-Alide, sünd Anderson (1901–53, küüditati 1941), lapsed Eha (1924, küüditati 1941, vabanes 1956), Vilma (1925, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Mihkel (1927, küüditati 1941, vabanes 1947). (J.P.)
PENTER, Aleksander Jüri p, kapral (1919), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1331/15.09.1920 4 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander PENTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Prilitsa mõisa all.
Sündis 30.(18.)03.1896 Harjumaal Kaiu vallas. Õppis vallakoolis. Elas 1918 Aleksandri v Kantkülas. I MS ajal teenis 1915–18 6. Tukumsi Läti kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 09.03.1919 1. diviisi tagavarapataljoni kuulipildujate roodus, arvati 29.03.1919 4. jalaväepolgu kuulipildujate roodu, veebruarist 1920 jaoülem, märtsist 1920 rühmaülem. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Maist 1920 6. piirikütipataljonis, samal kuul vabastati teenistusest. Seejärel pidas Triigi v Kantküla k Palnurme talu. Nõukogude ajal talunik. Suri 22.02.1948 Kõue v Palnurme talus. Maeti Kose kalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Tedder (1900–69), lapsed Helmi-Elfriede (1922), Velli-Fermonde (1925–2012), Hans-Ervin (1928), Meeta-Melanie (1932), Aino (1935–40), Asta (1937–39) ja Jaan (1940). Vend Jüri Penter VR II/3. (M.S.)
PENTER, Jüri Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 331/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Jüri Jüri p. PENTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka küla all.
Sündis 02.07.(20.06.)1899 Harjumaal Kaiu vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 28.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, juunist 1919 1. roodus ja kuulipildujate roodus, augustist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Heinaste liinil, sai põrutada. Aprillist 1920 jaoülem ja detsembrist 1920 rühmaülem. Jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu ning juulist 1921 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Triigi v Harmi m Rumbi talu, müüs selle 1928 ära. Seejärel põllutööline Triigi v, aastast 1935 Rakvere v Tõrma külas ja 1937–40 koos perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi ehitustööline Kadrina külanõukogus. Läks 24.05.1980 Pärnu raj Lavassaares vabasurma. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Marie-Leontine, sünd Luts (1900–72), lapsed Ottilie-Miralda (1925), Edgar (1927), Eevald (1928, metsavend, arreteeriti 1948, vabanes 1968), Ilse (1932), Mall (1939) ja Elle (1940). Vend Aleksander Penter VR II/3. (M.S.)
PENTRE (kuni 1937 PENTSON, sünd PÕNTSON), Paul-
Harry Georgi p, kapten (1919).
VR I/3, nr 354/12.05.1920 Inseneriwäe Walitsuse ülemale, kapten Paul Jüri p. PENTSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)11.1887 Läänemaal Saulepi v Vaiste m Kolga veski möldri peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1909 sooritas Omski sõjaväeringkonna juures lipnikueksami. Peterburi polütehnilisest instituudist sai ehitusinseneri kutse. Teenis 1908-09 vabatahtlikult 42. Siberi kütipolgus. Lipnik oktoobrist 1909. I MS ajal alates augustist 1914 5. kütipolgu ning maist 1915 1. Siberi sapööripataljoni nooremohvitser ja rooduülem, jaanuarist 1917 veebruarini 1918 insenerivalitsuse töödejuhataja. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, sai 15.01.1915 haavata, veebruarist novembrini 1918 sõjavangis Saksamaal. Alamleitnant maist 1915. VS ajal alates 21.11.1918 insenerivalitsuse ülem, jaanuarist 1919 peastaabi inseneriväe jsk ülem, aprillist 1919 inseneriväe valitsuse ülem. Leitnant aprillist 1919, alamkapten maist 1919, kapten septembrist 1919. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kurna v Mõigu m Järvela talu, mis oli endine mõisasüda. Seejärel Paide linnaarhitekt, jaanuarist juunini 1924 posti peavalitsuse vaneminsener, pidas Järva-Jaani alevikus sae- ja jahuveskit, linatööstust ja elektrijaama ning ehitusettevõtteid Paides ja Tallinnas. Oli 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale, oli Eesti laskurkorpuses. Pärast II MS elas Tallinnas. Suri 03.08.1969 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Agnes, sünd Schiffer (1889–1925). Teine abikaasa Natalia, sünd Lopin (1905), lahutati 1941. (J.P.)
PENTSON, Paul vt PENTRE, Paul-Harry Georgi p.
PENTTILÄ, Aleksi Emili p, Soome nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2138/26.03.1920 Sõdurile Aleksi PENTTILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.09.1897 Soomes Hauhos. Õppis algkoolis. Soome VS ajal märtsist aprillini 1918 Kokkola grenaderipataljoniga Hauho rindel. Oli 1918–36 Hauho KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Tampere rügemendis. Nooremallohvitser 1920. Töötas autojuhina. Talvesõja ajal märtsist 1940 alternatiivteenistuses hobusemoona ja hobuste söötmise eest vastutava allohvitseri abiline. Jätkusõja ajal juunist 1941 veebruarini 1942 12. jalaväerügemendi 2. pataljonis jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Põhja-
Soome rindel, sai 1941 hilissuvel haavata. Suri 20.05.1984 Kemijärvis. Maeti Kemijärvi Honkakangase kalmistule. (M.S.)
PENTTILÄ, Suoma vt ANTIKAINEN, Suoma Aura.
PENU, Aleksander Johani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 577/17.08.1920 Soomusrongide diwisjoni tagawarapataljoni reamehele Aleksander PENO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Hino küla all.
Sündis 20.(08.)01.1896 Saaremaal Kaarma-Suure v Randvere m Sauvere külas talupoja peres. Õppis Randvere vennaste seltsi koolis. Sõitis 1907–14 meremehena välislaevadel. I MS ajal 281. leivaküpsetamise salgas, sattus 06.09.1917 Saksamaale vangi, vabanes jaanuaris 1919. VS ajal alates 30.03.1919 Tallinna tagavarapataljoni 7. roodus, aprillist 1919 Soomusrongide Diviisi kuulipildujate kursuste 1. komandos, lõpetas kuulipildujate kursuse, juunist 1919 1. komando veltveebli kt, oktoobrist 1919 komando ülema kt. Veltveebel juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel riigiraudtee remonditööline, viimaks Vapramäe jaamas. Elas Tartumaal Meeri v Voika külas. VRVÜ Tartu osak liige. Läks 23.02.1937 Meeri vallas vabasurma. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Abikaasa Rosalie, esimeses abielus Betler (1891). (M.S., J.P.)
PERE, Mihhail Timofei p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1216/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Mihkel PERE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue-Kalischi küla juures.
Sündis 05.08.(24.07.)1892 Saare mk Muhu saarel Hellamaa v Võlla k Tänavasuu väikekohas. Õppis vallakoolis, kingsepp. I MS ajal Kroonlinna kindluse staabikomandos. VS ajal alates 18.03.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, aprillist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, viidi 13.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantroodu, novembrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Kapral ja nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Asuküla v Uuemõisa m Saare talu. Mõni aasta hiljem asus Paliverre ja 1930 Tallinna. Töötas tislerina ja ehitustel puusepana. Suri 10.02.1943 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Abikaasa Kristina, sünd Sonn (1894–1982), lapsed Lidia (ka Linda) (1919–84) ja Richard (1924–41, punaarmeelased tapsid ta). (A.K.)
PERETTI DE LA ROCCA, Comte Emmanuel de, krahv, Prantsuse diplomaat.
VR III/1, nr 3178/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Krahv de PERETTI DE LA ROCCA, endine Prantsuse välisministeeriumi poliitiline direktor Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 25.12.1870 Prantsusmaal Calais’s. Aastast 1894 Prantsuse välisministeeriumi teenistuses, 1901 saatkonna sekretär Montevideos, 1901–02 diplomaatiline asjur Rio de Janeiros, 1904 saatkonna sekretär Santiagos, 1906 diplomaatiline asjur Mehhikos, 1912 1. saatkonna sekretär Washingtonis, 1914–20 Aafrika administratsiooni juhataja, 1920–24 poliitilise ja majandusliku osak direktor, 1924–29 suursaadik Madridis ja 1929–31 Brüsselis. Suri 17.07.1958 Pariisis. (M.S.)
PERK, Johannes Jaani p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 2904/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu 6. roodu ülem lipnik Johannes PERK Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 6. augustil 1919 Shabino küla tagasi võtmisel.
Sündis 17.(05.)04.1897 Tartumaal Vaimastvere v Kõola külas talupidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonna- ning 1917 1. Kiievi lipnikekoolis. I MS ajal alates juunist 1916 178. tagavarapolgus, juunist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Nooremohvitser Kaasani sõjaväeringkonna staabis. VS ajal alates 01.12.1918 4. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser ja rooduülema kt, jaanuarist 1919 6. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 01.01.1919 haavata. Langes 25.11.1919 Narva all Fitinka küla juures. Maeti tõenäoliselt tundmatuna Narva garnisoni kalmistule. Nimi Laiuse VS sambal ning VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Vaimastveres. Sai postuumselt autasuks Tartumaal Vaimastvere v Kärde m Juhani talu, mis anti vanematele. Vallaline. (J.P.)
PERLI, Harald Jakob-Friedrichi p, vanemarst (1919), sanitaarkapten (1924).
VR I/3, nr 494/25.08.1920 Endisele Kalewi Malewa wanemale arstile, Dr. Harald Friedrichi p. PERLI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 06.08.(25.07.)1891 Tartumaal Kavastu v Tähemaa koolimajas õpetaja peres, 1902 asuti elama Tartusse. Õppis 1902–10 Tartu reaalkoolis ja 1910–17 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, täiendas end 1922–23 Berliini kliinikuis ja Leipzigi ülikoolis, 1926–27 Würzburgis, Münchenis ja Viinis ning 1934 Pariisis. Dr. med. 1931. Oli 1911–13 EÜSi, alates 1913 korp! Fraternitas Estica liige ja 1950 selle auvilistlane. I MS ajal 1914–17 assistent ülikooli dermatoloogia polikliinikus ja Rostovtsevi eraülikooli kursustel naha- ja suguhaiguste kliinikus Tartus, ühtlasi aprillist 1915 maini 1917 Vene Punase Risti 3. Tartu komitee haigla ordinaator, organiseerides ja juhatades maist augustini 1916 Elvas sama komitee sanatooriumi. Maist 1917 1. Eesti polgu nooremarst ja augustist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni nooremarst. Seejärel praktiseeriv arst Tartus. VS ajal alates 21.01.1919 Kalevlaste Maleva arst ja aprillist 1919 vanemarst. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulist 1919 Kuressaare sõjaväesanatooriumi nooremordinaator, septembrist 1919 sõjaväe tervishoiuvalitsuse käsundusarst. Jaanuarist 1920 Vabariigi Sõjakooli arst ja lektor, maist 1920 tervishoiustatistika osak ülem. Sanitaaralamkapten juunist 1920, sanitaarkapten jaanuarist 1924. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Oli 1920–24 Tallinna linna keskhaigla nooremarst ja 1924–39 naistekliiniku ja sünnitusosak juhataja, ühtlasi 1920–30 Tallinna Kaarli koguduse gümnaasiumi arst, 1939–40 Tartu ülikooli günekoloogia ja sünnitusabi erakorraline professor ning naistekliiniku juhataja, 1940–41 Tallinna 2. haigla juhataja. Oli 1927–31 Tallinna Eesti Arstide Seltsi abiesimees. Avaldanud arstiteaduslikke töid. 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale, tuli tagasi Eestisse ning tegutses 1942–44 Tartu ülikooli professori ja arstiteaduskonna dekaanina. Suvel 1944 põgenes Rootsi, oli Stockholmis arhiivitööline, hiljem teaduslik stipendiaat, siis kirurg Põhja-Rootsi haiglates ja alates 1953 Stockholmis eraarst. Oli Rootsi Arstide Ühingu liige. Suri 16.09.1955 Stockholmis. Maeti Täby Vanale kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR II/II (1934), VT III kl (1940) ja Vene StO III kl. Abikaasa Helgi, sünd Kautla (end Kautlenbach) (1905–84). (M.S., J.P.)
PERMANN, Jüri vt TAMMELEHT, Jüri Jüri p.
PERNA, Arthur Jaani p, alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 337/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse Maakuulamise osakonna ülemale alampolkovnik Arthur PERNA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.05.(21.04.)1881 Pärnumaal Abja v Abja mõisa kõrtsmiku peres. Õppis Viljandis eraalgkoolis ja linna algkoolis, E. Heine eraprogümnaasiumis, 1900–02 Tartu reaalkoolis ja 1903–10 Riia polütehnilise instituudi arhitektuuriosakonnas, insener-arhitekt. Alates 1903 korp! Vironia liige. Oktoobrist 1902 augustini 1903 vabatahtlikult 89. Belomorski jalaväepolgus. Lipnik septembrist 1903. Töötas 1910–12 arhitektina Peterburis, 1912–14 pidas Tallinnas koos Karl Burman vanemaga projekteerimisbürood. I MS ajal augustist 1914 11. sapööripataljoni 4. telegraafiroodu nooremohvitser ja rooduülem. Alamleitnant novembrist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari ja Rumeenia vägede vastu. Veebruarist 1917 Peeter Suure merekindluse raudteepataljoni roodu- ja pataljoniülem ning merekindluse raudteeülem. Sõjaväe insener-arhitekt oktoobrist 1917. Veebruarist aprillini 1918 Eesti inseneriroodu nooremohvitser. VS ajal alates 15.12.1918 sõjavägede liikumise jsk ülem, määrati 28.12.1918 operatiivstaabi luurejsk ülemaks, juunist 1919 kindralstaabi valitsuse luureosak ülem, detsembrist 1919 varustusvalitsuse ülema käsutuses, jaanuarist 1920 sõjaväe korterivalitsuse ülem, ühtlasi novembrist 1919 VS mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni liige. Leitnant maist 1919, alamkapten juunist 1919, kapten oktoobrist 1919, alampolkovnik veebruarist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922. Juulist 1920 sõjaväe varustusvalitsuse ehituse ja korteri osak ülem. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas arhitekt, projekteeris arvukalt elamuid ning esindusliku fassaadiga monumentaalseid ühiskondlikke hooneid. Oli üks Tallinna tehnikumi rajajaid ja 1918–36 õppejõud ning Eesti Tehnika Seltsi erikursuste lektor, Tallinna linnavolikogu liige, Tallinna linnanõunik ja 1921–22 linnapea abi ning Põhja Kinnitus-Aktsia-Seltsi nõukogu esimees ja Kristliku Rahvaerakonna liige. Suri 28.04.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Salme, sünd Mägi (1885–1982), poeg Artur Pärna (kuni 1938 Arthur Perna) (1915–43, hukkus II MS ajal Punaarmees). (J.P.)
PERNU (ka PERNU-SORONEN), Kaarle Alfred Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2195/26.03.1920 Sõdurile Kalle PERNU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.03.1887 Soomes Oulu läänis Ii vallas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Haigestus raskelt kopsupõletikku. VS invaliid. Suri 27.06.1921 Ii vallas tuberkuloosi. Maeti Ii Kruunusaari kalmistule. (M.S.)
PERONARD, Erneste, Taani viitseveltveebel (1919).
VR II/3, nr 1947/26.03.1920 Wice-weltweeblile Erneste PERONARD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.03.1887 Kopenhaagenis. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 4. rühmas, hiljem 3. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. 1937 elas Alžeerias Oranis. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
PERRET, Gustaf David Alexander Louis Alexandre p, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2518/14.05.1920 Alexander PERRET’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 27.09.1870 Soomes Viiburis õpetaja peres. Lõpetas Viiburi lütseumi ja 1896 ülikooli õigusteaduskonna juristina. Oli 1896–99 Soome Senati majandusosak mittekoosseisuline alamastme haldusametnik, 1899–1906 Soome lootside ja majakate ameti peavalitsuse kantseleiametnik ja 1906–12 sekretär, 1912–13 tegutses Helsingi advokaadibüroos ja 1913–17 eraadvokaadina. Ühtlasi 1902–19 Helsingi magistraadis saksa ja prantsuse keele tõlk ning 1915–16 Helsingi linna vaeste hoolekande ameti sekretär. Novembrist 1918 aprillini 1919 sõjaministeeriumi mereosak ülema kt. VS ajal tegutses EAPs mitmesugustes ametites. Oli 1918–25 veeteede ameti sekretär. Belgia saatkonna nõunik. Suri 10.09.1944 Helsingis. Maeti Helsingis Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Saksa RR ja Soome VRO IV kl. (M.S.)
PESONEN, Lauri Immanuel Matti p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2738/25.05.1923 Sõdur Lauri PESONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.03.1901 Helsingis kooliinspektori ja parlamendi liikme peres. VS ajal alates 30.12.1918 kooliõpilasena 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ning sattus 07.01.1919 vangi. Punaväelased mõrvasid ta 12.01.1919 Narvas. Maeti Helsingi Vanakiriku parki vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Rakvere sambal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S., J.P.)
PESUR (kuni 1936 PESSOR), Albert Johannese p, kapten (1935).
VR III/3, nr 2808/04.12.1924 Kadett Albert PESUR’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 26.(13.)07.1903 Tallinnas. Õppis Tallinna linna algkoolis, 1921–23 Tallinna linna õhtukeskkoolis, 1923–26 Sõjakoolis ja 1931–33 Kõrgemas Sõjakoolis. Töötas alates 1916 Tallinna tehastes lukksepa, sepa abilise ja voorimehena. Septembrist 1923 sõjakoolis. Osales kadetina 01.12.1924 Tondil kommunistlike mässajate rünnaku tagasitõrjumises Sõjakoolile, sai raskelt haavata. Sai kooli eduka lõpetajana kuldtaskukella. Nooremleitnant augustist 1926. Oktoobrist 1926 10. jalaväerügemendi 7. kompanii, oktoobrist 1928 10. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ja septembrist 1933 3. kompanii rühmaülem, aprillist 1934 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, veebruarist 1939 sõjavägede staabi 3. osak ülema abi. Leitnant novembrist 1930, kapten 1935. VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 vabariikliku sõjakomissariaadi 5. osak ülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 16.12.1940 Tallinnas, vabastati 12.03.1941. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, märtsist 1942 1. Eesti tagavara laskurpolgu staabiülem, seejärel ohvitseride reservi ülem. Arreteeriti 18.01.1944 Punaarmees teenimise ajal. Mõisteti augustis 1944 kümneks aastaks vangi, oli Kasahhi NSV StepLagis ja KarLagis ning asumisel Akmola oblastis, vabanes mais 1956. Asus elama Tallinna. Suri 24.12.1966 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1938). Abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Vessendorff (1901–73), poeg Ado (1927–89). (J.P.)
PÉTAIN, Henri Philippe Benoni Omer Joseph, Prantsuse marssal (1918).
VR I/1, nr 3153/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Marschal PETAIN Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 24.04.1856 Prantsusmaal Pas-de-Calais’ departemangus Cauchy à la Touris. Õppis 1876–78 Saint-Cyri sõjakoolis ja 1888–90 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Teenis 1878–83 24. mägikütipataljonis, 1883–88 3. jalaväepataljonis, 1890–92 15. armeekorpuses ja 29. kütipataljonis ning 1893–1900 Pariisi sõjaväeringkonna staabis. 1900–07 sõjakooli õppejõud ja 104. jalaväerügemendi pataljoniülem, 1907–11 118. jalaväerügemendi ülem ja kõrgema sõjakooli õppejõud, 1911–14 33. jalaväerügemendi ülem, ratsaväekooli õppejõud ja 4. jalaväebrigaadi ülema kt. Juulis 1914 lahkus teenistusest. Nooremleitnant 1878, leitnant 1883, kapten 1890, major 1900, kolonelleitnant 1907, kolonel 1910. I MS algul augustist 1914 4. jalaväebrigaadi ülem, septembrist 1914 6. diviisi ülem, oktoobrist 1914 33. armeekorpuse ülem. Kindralmajor augustist 1914, kindralleitnant septembrist 1914. Juunist 1915 juhatas 2. armeed, mis murdis Artois’ lahingus Vimy juures sakslaste rindest läbi ja tungis sügavale nende tagalasse, ning korraldas veebruarist 1916 edukalt Verduni kindluse kaitset, mille eest sai hiljem marssaliks. Maist 1916 armeegrupi ülem, aprillist 1917 peastaabi ülem ning maist 1917 Prantsuse armee ülemjuhataja. Marssal novembrist 1918. Maist 1920 kõrgema sõjanõukogu liige ja aseesimees, 1922 armee kindralinspektor. Juulist detsembrini 1925 juhtis Marokos Rifi vabariigi vastast võitlust. Valiti 1929 Prantsuse Akadeemia liikmeks. Veebruarist novembrini 1934 sõjaminister, juunist 1936 riigikaitsenõukogu liige, märtsist 1939 maini 1940 Hispaanias saadik, maist 1940 asepeaminister ning juulist 1940 augustini 1944 Prantsuse riigipea, ühtlasi detsembrist 1940 aprillini 1942 Vichy valitsuse peaminister. Püüdis säilitada häid suhteid Saksa okupatsioonivõimudega ja kehtestas riigis autoritaarse režiimi. Aprillis 1945 vahistati ja paigutati Pariisi Montrouge’i kindlusse. Mõisteti augustis 1945 tribunali otsusega koostöö eest Saksamaaga ja kollaboratsionismis süüdistatuna surma, surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega. Suri 23.07.1951 Atlandi ookeani rannikul Biskaia lahe Yeu saare vanglas. Maeti vangla lähistele mereväekalmistule. Teised autasud: Prantsuse ALO sr, Briti MGO, Poola VKO, Vene GeO jmt. (M.S., J.P.)
PETAS, Viljam Aleksander Viljami p, Soome nooremallohvitser (1919), reamees (1944).
VR II/3, nr 1798/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Viljam BETAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.01.1898 Soomes Viiburis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Uusimaa ratsarügemendis. Seejärel meremees. Talvesõja ajal 13. välipostkontori kaitsemeeskonnas, osales Pitkäranta lahingus. Jätkusõja ajal juunist detsembrini 1941 47. jalaväerügemendis jaoülem, osales Palomäki, Kämärä, Summa ja Rajajoki lahingutes. Alandati 1944 reameheks, mõisteti 1946 süüdi varguses. Töötas seejärel veeteede ameti tulelaeval Kalbodagrund. Märtsis 1953 siirdus välismaale. Saatus teadmata. (M.S.)
PETERHOFF, Romeo-Paul-Eduard Heinrich-Christiani p,
vanemordinaator (1919), sanitaarmajor (1924).
VR I/3, nr 496/25.08.1920 1 Tartu sõjawäe haigemaja ülemarsti abile, Dr. Romeo PETERHOF’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe sanitaarasutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.04.(23.03.)1889 Tartus kullassepa peres. Õppis 1898–1909 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1909–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, dr. med. 1924. Alates 1936 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 rindel arstina. Töötas 1918 vabriku- ja eraarstina Räpinas. VS ajal alates 09.02.1919 Tartu garnisoni arst, 2. jalaväepolgu nooremarst ning 1. Tartu sõjaväehaigla vanemordinaator, septembrist 1919 ülemarsti abi, novembrist 1919 vanemordinaator, jaanuarist 1920 1. Tallinna sõjaväehaigla nooremordinaator, jaanuarist 1921 Tartu ülikooli haavakliiniku assistent, jaanuarist 1923 2. suurtükiväerügemendi, märtsist 1924 2. diviisi suurtükiväe vanemarst. Sanitaaralamkapten juulist 1920, sanitaarkapten 1924, sanitaarmajor novembrist 1924. Juulis 1928 vabastati teenistusest. Seejärel eraarst Tartus. Oli Tartu Eesti Arstide Seltsi asutaja ja esimees, VRVÜ Tartu osak liige. Suri 13.01.1941 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Anna, sünd Leenson (1889), lahutati 1930, tütar Irina (1915–20). Teine abikaasa Elsa, esimeses abielus Panksep, sünd Kukk (1906–91), tütar Riina (1931–2009). (J.P.)
PETERMANN, Avdi vt ERGA, Avdi Mihaili p.
PETERMANN, Kristjan vt PAJUSAAR, Kristjan Mihkli p.
PETERS, Albert Mihkli p, alamkapten (1918).
VR II/3, nr 1880/21.02.1920 Lahingus 20 märtsil 1919 a. Taiwola jaama juures langenud Kitsaroopaliste soomusrongide ülemale Alamkapten Albert Mihkli p. PETERS’ile.
Sündis 11.02.(30.01.)1893 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Viruvere k Uuetalu talu pidaja peres. Õppis valla-, Pilistvere kihelkonna- ja Paide linnakoolis, Tartu Põllumeeste Seltsi põllu- ja karjakasvatuskursustel ning 1915 Oranienbaumi lipnikekoolis, sooritas Pärnus apteekriõpilase eksami. I MS ajal novembrist 1914 172. tagavarapolgus, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 10. Novoingermanlandi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 06.03.1916 haavata. Veebruarist aprillini 1918 1. Eesti polgus 8. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1917, leitnant ja alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 20.11.1918 läbikäijate komando ülem, määrati 15.01.1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülemaks, ühtlasi oli veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni ülema abi. Osales Lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 20.03.1919 Võrumaal Taheva raudteejaama juures. Maeti Pilistvere kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Nimi Pilistvere sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Sai postuumselt autasuks Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Alberti talu, mis anti isale. Vallaline. (J.P.)
PETERS, Peeter Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1840/14.09.1920 Lahingus 3 märtsil 1919 a. Sile-
Ratniku talu juures langenud 3 jalawäe polgu reamehele Peeter PEETERS’ile. (Täpsustus: langes 28.02.1919, eksitus surmadaatumiga tekkis VR esildise koostamisel.)
Sündis 13.(01.)05.1879 Viljandimaal Lustivere v Neanurme k Reinu talu pidaja peres. Õppis valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis. Laulu-mänguseltsi Öpik ja piimaühisuse esimees ning mitme seltsi liige. I MS ajal teenis 190. leivatehases. VS ajal alates 13.01.1919 3. jalaväepolgu 3. roodus. Võttis osa lahingutest Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 28.02.1919 Lätis Wiezemhofi mõisa juures. Maeti samas Sile-Ratniku talu põllule, juunis 1919 maeti ümber Põltsamaale. Nimi Põltsamaa sambal ning tõenäoliselt oli ka tahvlil Põltsamaa kirikus (hävinud). Vallaline. (J.P.)
PETERSELL, Jakob Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1064/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jakob PETERSELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 märtsil 1919 a. Pogiblowo küla all.
Sündis 25.(13.)09.1889 Tartumaal Leedi vallas. VS ajal alates 20.01.1919 vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 8. roodus, juulist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Suri 20.12.1923 Tartumaal Laius-Tähkvere vallas Leedi külas. Maeti Laiuse kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
PETERSON, Nikolai Vilhelm-Oskari p, kapten (1920).
VR I/3, nr 1514/13.10.1920 1 diwiisi insenerile, Kapten Nikolai Willemi p. PETERSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe seisukohtade kindlustamise töös.
Sündis 05.10.(23.09.)1895 Rakveres. Õppis prints Oldenburgi reaalkoolis Luugas, 1915–16 Petrogradis Nikolai sõjaväeinseneride koolis ja 1917 merelennuväekursustel. Juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser Peeter Suure merekindluse telegraafiroodus, septembrist 1917 kindluse lennuroodus. Alamleitnant augustist 1916. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 maini 1918 Eesti inseneriroodu majandusülem. Leitnant ja alamkapten märtsist 1918. VS ajal alates 17.11.1918 Inseneripataljoni formeerija ja ajutine ülem ning ülema abi, detsembrist 1918 ühtlasi Inseneripataljoni kohtu esimees, veebruarist 1919 1. diviisi insener. Juhtis Narva rinde kindlustustöid, formeeris Narva jõe laevastikku. Kapten jaanuarist 1920. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Suri 27.07.1922 Elvas. Maeti Rakvere linnakalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Valentine, sünd Volkov (1898), lapsed Jüri (1920) ja Eleonore (1921). (J.P.)
PETERSON, Otto vt SÄRGAVA, Otto Jaani p.
PETERSON, Tõnis-Voldemar Tõnise p, ülemarst (1919), sanitaarkapten (1920).
VR I/3, nr 492/25.08.1920 2 Tallinna sõjawäe haigemaja ülemarstile, Dr. Tõnis Tõnise p. PETERSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 22.(10.)05.1888 Pärnumaal Uue-Vändra v Särghaua talu pidaja peres. Õppis 1897–1900 Vana-Vändra v Kadaka koolis, 1900–02 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, 1902–07 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1907–08 Peterburi Aleksander II gümnaasiumis, 1909–13 Peterburi sõjameditsiini akadeemias ja 1913–16 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Oli Peterburi EÜSi, alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1914 jaanuarini 1918 185. liikuva haigla, 30. tagavara välihaigla, 672. jalaväepolgu ja 42. diviisi 1. haigla arst. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgu vanemarsti kt. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükipolgu nooremarst, jaanuarist 1919 4. jalaväepolgu vanemarst, juunist 1919 2. Tallinna sõjaväehaigla ülemarst, maist 1920 arstide reservis, juunist 1920 3. Tallinna sõjaväehaigla ülemarst Koplis. Sanitaarkapten juulist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Suri 03.06.1922 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistu Jaani koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Martha-Leontine, sünd Pender (1894–1922). (J.P.)
PĒTERSONS, Arvīds Jūlijse p, Läti kapten (1919).
VR II/3, nr 3095/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kapten Arvid PETERSONS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 11.08.(30.07.)1897 Lätis Valka mk Kārķi v Jaunkārķi mõisa valitseja peres. Õppis Valga linnakoolis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1924 ohvitseride kursustel ja 1929 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 19. Siberi küti tagavarapolgus, maist 1917 Läti küttide tagavarapataljonis, sügisest 1917 53. Volõõnia jalaväepolgus. Alamleitnant augustist 1917. VS ajal alates 07.03.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu kuulipildujate roodus, aprillist 1919 4. roodu ülem. Vanemleitnant aprillist 1919, kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Võrumaal, Põhja-Lätis, Latgales ja Riia rindel. Jätkas teenistust 4. Valmiera jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülemana. Novembris 1936 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Valka mk Lugaži vallas. II MS ajal põgenes Saksamaale. Suri 02.03.1945 Sudeedimaal Bruckis haiguse tõttu. Maeti Brucki kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl ja Läti KTO V kl. Abikaasa Maria Leontine Katarina, sünd Zvirgzdina (1902), tütred Zenta (1922) ja Velta (1924). (J.P.)
PETRAMAA (sünd PETRELIUS), Tiera Karl Augusti p, Soome leitnant (1941).
VR II/3, nr 2696/25.05.1923 Sergeant Tiera PETRELIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.02.1903 Helsingis magistri peres. Õppis keskkoolis. Oli 1917–24 Porvoo KL liige ja rühmaülem. Soome VS ajal novembrist 1917 juunini 1918 Pellinki üksuses ja Brandensteini brigaadis, võttis osa Kerava, Martinkylä, Pellinki, Ahvenkoski, Herrala ja Lahti lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi vallutamisel haavata. Oli 1920 KL ohvitseride kursustel, teenis 1921–23 Petsamo piirivalves ja 1923–24 Helsingi komando kompaniis. Oli kalandusnõunik ja -inspektor Inaris. Talvesõja ajal 21. üksikpataljoni rühmaülem, jaanuarist 1940 ohvitseride koolis, märtsist maini 1940 5. jalaväe väljaõppekeskuse kompaniiülem, oktoobrist 1940 Põhjala KL piirkonna staabis nooreminstruktor. Lipnik 1940. Jätkusõja ajal juunist 1941 33. jalaväerügemendi rühmaülem, maist 1943 rügemendi staabikompanii ülem, septembrist 1943 samas ratsaväeohvitser. Leitnant 1941. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai septembris 1941 Voitajoki lähedal haavata. Jaanuarist 1944 Põhja piirkonna Kittilä KL ülem, novembrist 1944 samas staabiohvitser kuni teenistusest vabastamiseni. Suri 18.06.1962 Rovaniemis. Maeti Rovaniemi 4. kalmistule. Teised autasud: Saksa RR II kl ning Soome VR IV ja IV kl. (M.S.)
PETTERSSON, Viktor J., Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2345/26.03.1920 Sõdur PETTERSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
PHILIPS, Edgar-Valentin Johannese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 594/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Edgar PHILIPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 29.(16.)09.1903 Viljandimaal Taagepera vallas mõisaveski möldri peres. Õppis 1919 Paides. VS ajal alates 12.02.1919 Scouts väeosa A company’s. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-
Eestis ja Pihkva rindel. Juulist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Septembris 1919 pärast Scouts pataljoni tagasitulekut haigestus ning paigutati haiglasse. Suri 01.10.1919 Valgas 3. diviisi nakkushaiguste vastu võitlemise lendsalga haiglas düsenteeriasse. Maeti Valka Luke kalmistule. Vallaline. (J.P.)
PIHELGAS (sünd PIHLAKAS), Armand-Friedrich Alexander-Augusti p, vanemallohvitser (1926), maat (1939).
VR II/3, nr 1416/08.10.1920 Miiniristleja „Lennuk“ ülemale roolimehele Arnold PIHELGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Holla mõisa all.
Sündis 03.08.(22.07.)1887 Järvamaal Tapa vallas. Õppis vallakoolis ja roolimeeste kursustel Musta mere laevastikus. Teenis 1908–13 mereväes. Seejärel kalur Läänemaal Sinalepa vallas. VS ajal alates 12.01.1919 vabatahtlikult miiniristlejal Lennuk vanemroolimees. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahe rannikul, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai märtsis 1919 Võrumaal Orava mõisa all haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1924 augustini 1926 üleajateenijana piirivalves vahilaevade nr 3 ja nr 1 pootsman. Vanemallohvitser märtsist 1926. Töötas Tallinna linna gaasi- ja veevärgi masinistina. VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel pidas Harjumaal Iru v Pärnamäe k Nurme talu. Suri 18.12.1948 Iru v Nurme talus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Miili, sünd Maranik (1886–1962), poeg Arnold-Friedrich (1922–31), kasupoeg Hugo (1930–79). (M.S.)
PIHKALA (kuni 1906 GUMMERUS), Martti Aleksander Aleksandri p, Soome kooliõpetaja, vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2079/14.05.1920 Kooliõpetaja M. PIHKALA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 18.01.1882 Soomes Pihtipudas kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1903 Jyväskylä seminari, sooritas 1905 pedagoogikaeksami ja kurttummade kooli õpetaja eksami. Oli 1904–20 Jyväskylä kurttummade koolis õpetaja ja 1920–44 Ekspordirahu Ühingu tegevdirektor. Alates 1944 talunik Helsingi maakonnas. Tegutses 1915–18 Kesk-Soome piirkonna aktivistide peamehena. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Jyväskyläs, vabatahtlike värbaja Soomes. Oli 1930–33 Rahvusliku Koonderakonna saadik Eduskunnas, õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liige, partei laiendatud volikogu, Vaasa lääni ida valimisringkonna ringkonnakomisjoni laekur, sekretär ja esimees, Heinola paberi- ja kartongitehase Heinolan Pahvi OY juhatuse esimees, kommunismivastase liikumise Suomen Lukko ja Lapua liikumise volikogu, Jyväskylä KL piirkonna piirkonnastaabi, Vaasa lääni ida toidukomisjoni ja kristliku õpetajate liidu juhatuse liige. Avaldas raamatud „Minkälainen Suomi meidän on luotava?“ (1918), „Valtakunnan puolustuskuntoisuus – alustus Lapuan kokouksessa“ (1930) ja „Vuorisaarnan vanhurskaudesta“ (1951). Suri 10.06.1966 Helsingis. Maeti Vantaas Ruskeasanna kalmistule. (M.S.)
PIHLAJARANTA, Oskar Hugo Oskari p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 2356/26.03.1920 Sõdur PIHLAJARANTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.07.1898 Helsingi maakonnas, elas Tammisaaris. Õppis lütseumis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome, teenis 1919–20 merepataljonis. Seejärel ärimees. Talvesõja ajal veebruarist 1940 KL Viiburi ringkonna staabis. Jätkusõja ajal juunist 1941 armees, augustis 1941 vabastati teenistusest. Suri 21.08.1956 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
PIHLAK, Aleksander Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 878/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Alexander PIHLAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 novembril 1919 a. Kalmotka küla all.
Sündis 07.10.(25.09.)1891 Virumaal Uhtna vallas. Õppis Uhtna Sämi vallakoolis. I MS ajal teenis 429. jalaväepolgus. VS ajal alates 25.01.1919 Viru vabatahtlike roodus, maist 1919 1. jalaväepolgu 11. roodu rühmavanem. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Sõmeru v Uhtna-Silla krjm Koivaotsa talu. Oli KL Viru mlv, Uhtna-Sävmi VTÜ ja VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa ajal OK liige. Talunik kevadeni 1949, seejärel Uhtna kolhoosis loomakasvataja. Suri 30.01.1961 Rakvere raj Kaarli kn Koivaotsa talus. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Esimene abikaasa Marie-Helene, sünd Klaas (1896–1939). Teine abikaasa Galina, sünd Garbatšonok (1918–65), lapsed Jüri (1941), Jaan (1943), Johannes (1946) ja Liljane (1947). (J.P.)
PIHLAK (sünd PEHLAK), Alfred Jaagu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 76/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Alfred Jaagu p. PIHLAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 ja 31 märtsil 1919 a. ühes nelja kaaslasega Worobjowo ja Netschaewa küladest waenlast põgenema sundides, kuulipildujat saagiks saades ja luuramiskäigul Maslowa küla juures haawatuna waenlase peale tuld andes, kuni teised järele jõudsid ja sidumisele toimetasid.
Sündis 31.(19.)03.1896 Võrumaal Laanemetsa vallas. Õppis 1906–10 Valga Peetri kirikukoolis. I MS ajal augustist 1914 Valga depoo tööline, juulist 1918 lukksepa abi, detsembrist 1918 lukksepp. VS ajal alates 24.02.1919 vabatahtlikuna laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 luurajate komando 4. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 31.03.1919 haavata. Kapral novembrist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus ning võttis selle asemel rahalise tasu. Septembrist 1920 detsembrini 1940 Valga raudtee vagunitöökoja lukksepp. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 04.12.1940 Valgas. Suri 10.02.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Karoline-Pauline, sünd Pinka (1899–1986), tütar Lonny (1922–2002). Naisevend Karl-Julius Pinka VR II/3. (J.P.)
PIHLAK, Eduard-Ferdinand Toomase p, ülemarst (1919), sanitaarkapten (1920).
VR I/2, nr 508/25.08.1920 Kopli sõjawäe haigemaja ülemarstile, Dr. Eduard Tooma p PIHLAK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 29.(17.)09.1888 Viljandimaal Viljandi v Sammuli tellisetehase juhataja peres. Õppis 1896–1900 Viljandi linna algkoolis, 1900–01 Viljandi E. Heine eraprogümnaasiumis, 1901–06 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1906–08 Peterburi Aleksander II gümnaasiumis ja 1908–13 Peterburi sõjameditsiini akadeemias, lõpetas cum laude. Juunist 1913 3. Turkestani kütipolgu nooremarst, septembrist 1913 Taškendi sõjaväehospidali nooremordinaator. I MS ajal augustist 1914 märtsini 1918 3. Turkestani kütipolgu vanemarst. Juunist 1918 arst Harjumaal Raplas. VS ajal alates 10.03.1919 3. Tallinna sõjaväehaigla ülemarst Koplis. Sanitaarkapten juulist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tallinnas laste- ja sisehaiguste arsti erapraksist. Töötas 1921–40 Harju maa-arstina, ühtlasi 1924–27 Harju maavalitsuse liige ning tervishoiu- ja hoolekandeosak juhataja. Oli 1925–40 KL Harju mlv sanitaarpealik, 1928–31 Eesti Arstideseltside Liidu laekur ja 1931–37 abiesimees ning 1923–24 Tallinna Eesti Arstide Seltsi abiesimees ja 1931–35 esimees, Arstide Koja nõukogu abiesimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 Harjumaa tervishoiuosak juhataja. Saksa ajal arst Tallinnas. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Kinnitamata andmeil suri 1947 Ida-Saksamaal kopsuhaigusse. Teised autasud: EPR II/I (1935), KR V kl (1936), Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Meta-Katharine, sünd Tibar (1893). (J.P.)
PIHO, Rudolf Johanni p, vanemarst (1918), sanitaarkapten (1920).
VR I/3, nr 2602/02.11.1921 Endise II Diwiisi wanemale arstile, sanitaar-kapten Rudolf Johanni p. PIHO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 14.(02.)01.1888 Võrumaal Orava v Jantra talu pidaja peres. Õppis Valga Peetri kirikukoolis, Pihkva gümnaasiumis ja 1907–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1910 EÜSi liige. Oli oktoobrist 1913 juulini 1914 Vastseliina jaoskonnaarst. I MS ajal augustist 1914 Pihkva sõjaväe haigla arst, jaanuarist 1915 maini 1917 vanemarst sanitaarrongil, sai 15.10.1916 haavata. Oli 1917–18 arst Petrogradis Obuhovi linnahaiglas ja silmakliinikus ning eraarst Võrus. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu vanemarst, juunist 1920 5. jalaväepolgu ning juulist 1920 2. diviisi laatsareti arst. Sanitaarkapten juulist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1920 Võru linnahaigla juhataja, ühtlasi Võru linnaarst ja linna tervishoiuosak juhataja, aprillist 1932 juulini 1939 Võru linnahaigla juhataja. KL Võrumaa mlv sanitaarpealik. Nõukogude võim arreteeris ta 1945, vabanes 1949. Seejärel arst Kuressaares, Haapsalus ja alates 1961 Võrus. Suri 30.12.1971 Võrus. Maeti Pindi kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1930), EPR II/II (1936) ning Vene StO III kl ja AnO IV kl. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Anna-Mathilde, sünd Lange (1900), lahutati 1926, tütar Virve (1924–89). (A.K., J.P.)
PIIBELEHT (kuni 1936 RÄMMANN), Richard Peetri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1350/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Richard RÄMMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Pihkvas.
Sündis 06.03.(22.02.)1900 Võrumaal Kahkva v Suur-Veerksu külas talupidaja peres. Õppis Kahkva valla- ja Räpina kihelkonna- ning 1914–17 Räpina kõrgemas algkoolis. VS ajal novembris 1918 Räpina põrandaaluse KL looja, seejärel Tartu maakonna KL liige, alates 23.12.1918 Kuperjanovi partisanide salgas, veebruarist 1919 pataljoni 3. roodu ja detsembrist 1919 9. roodu kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsist 1920 polgu staabi nooremkirjutaja, aprillist 1920 vanemkirjutaja. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Räpina v Räpina-Ala m Koidu talu. Oli Räpina-Võhandu piimaühisuse asutaja ja raamatupidaja, Räpina vallavolikogu, EVL Räpina ja VRVÜ Võru osak liige ning Räpina taarausuliste juht. Suri 28.07.1940 Tartus. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Abikaasa Liidia, sünd Reim (1903–95), lapsed Helina (1924–25), Tõnu-Eino (1926–89), Maie-Evi (1927–40), Juta (1929) ja Enn-Vambola (1935). Isa Peeter Rämmanni tapsid punaarmeelased VS ajal 31.01.1919. (A.K., J.P.)
PIILBERG, Karl vt PARVING, Karl Gustavi p.
PIILMANN, Mihkel Leena p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 77/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Mihkel Leena p. PIILMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Zooru koolimaja juures, oma eeskujuga julgustawalt kaaslaste peale mõjudes, mille tõttu operatsioon wäikeste kaotustega kiirelt lõppes – waenlane kaotas 2 kuulipildujat.
Sündis 03.02.(22.01.)1887 Läänemaal Vana-Varbla vallas. Õppis vallakoolis ja Peterburis kingsepaks. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 10.03.1919 vanemallohvitserina laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Langes 25.04.1919 Võrumaal Sänna lahingus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi Sänna VS sambal. Vallaline. (J.P.)
PIILOV, Konrad-Vilhelm Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR I/3, nr 1679/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL juhatuse liikmele Konrad Jüri p. PIILOW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)03.1888 Järvamaal Veinjärve vallas. Õppis gümnaasiumis ja politseikoolis. Oli 1906–10 viinameister Poltava kubermangus. Teenis 1910–13 65. jalaväepolgus. Seejärel sügiseni 1917 Eestimaal välipolitseis, viimaks Tallinna 3. jsk politseiülevaataja. Septembrist 1917 OK inspektor, Saksa ajal Tallinna OK kriminaalosak juhataja ning KL juhatuse liige. VS ajal novembrist 1918 Tallinna miilitsa kriminaalosak ülem, alates 01.02.1919 operatiivstaabi teadete kogumise osakonnas, aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Tallinnas, jaanuarist 1922 isatalus Väinjärve vallas. Juulist 1922 Narva-Jõesuu piiripolitsei Ilkino kaubapunkti kontrolör. Endine kaubapunkti pidaja lasi ta 06.10.1922 Virumaal Narva v Ilkino külas maha. Maeti Narva-Jõesuu kalmistule. Abikaasa Alma-Helene, sünd Meinberg (1892), lapsed Ülo (1922–22), Hulda (1922–22) ja Uno-Konrad (1923–23). (J.P.)
PIIP, Ants (sünd Antoni) Joanni (sünd Anna) p, sõjaväeametnik (1916), saadik ja välisminister.
VR III/1, nr 2549/20.12.1920 Endisele Londoni saadikule professor Ants PIIP’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemises.
Sündis 28.(16.)02.1884 Viljandimaal Tuhalaane v Anikatsi k Karu talus. Õppis 1892–93 Tuhalaane Piiskopi vallakoolis, 1893–94 Tuhalaane, 1894–95 Holstre Vasila ja 1895–96 Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, 1898–1903 Kuramaal Goldingeni õpetajate seminaris, 1908 Kuressaare gümnaasiumis ning 1908–13 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas, 1916 rahvusvahelise õiguse magister. EÜS Põhjala liige. Õpetaja 1903–05 Lätis Marienburgis Eesti õigeusu-, 1905–06 Kuressaares Nikolai õigeusu kihelkonna- ja 1906–12 Kuressaare merekoolis. Oli 1908–12 Kuressaare Eesti Seltsi esimees. Seejärel 1913–16 Peterburi ülikooli stipendiaat ja 1913–15 Peterburi A. Jansoni kaubanduskooli õpetaja, 1917 Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse eradotsent. I MS ajal aprillist 1916 jaanuarini 1918 kohtu peavalitsuse ametnik ja siseministeeriumi rahvuste departemangu Eesti osak juhataja Petrogradis. Sõjaväeametnik aprillist 1916. Juulist 1917 Eesti Maanõukogu liige Viljandimaa maatameeste esindajana, detsembrist 1917 Eesti välisesinduse liige, veebruarist 1918 Eesti saadik Londonis, septembrist 1919 välisministri abi, oktoobrist 1919 välisministri kt ja detsembrist 1919 veebruarini 1920 Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni liige. Oktoobrist 1920 riigivanem ja sõjaminister, jaanuarist 1921 novembrini 1922 välisminister, ühtlasi aprillist 1919 maini 1923 Asutava Kogu ja I Riigikogu liige. Aprillist 1923 advokaat ja ajalehe „Vaba Maa“ peatoimetaja. Oli novembrist 1923 Eesti saadik USAs, seejärel detsembrist 1925 juulini 1926, maist oktoobrini 1933 ja oktoobrist 1939 juunini 1940 taas välisminister ning 1937 Rahvuskogu ja 1938–40 Riigivolikogu liige, ühtlasi alates 1919 Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli professori kt ja 1924–40 korraline professor, 1930–40 Tartu linnavolikogu liige ja 1935–38 juhataja. Valiti 1939 Tuhalaane valla aukodanikuks. Oli 1930–38 Noorte Kotkaste peavanema ja 1938–40 vanema abi, Eesti-Läti Ühingu, Rahvasteliidu Eesti ühingu, Tallinna Rotary klubi, Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi, Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, Jüri Vilmsi Mälestamise Komitee jmt ühingu liige. Poliitilisi ja õigusteaduslikke teoseid temalt: „Asutav Kogu“ (Petrograd, 1917), „Nüüdne maailmapoliitika ja Eesti“ (Tartu, 1932), „Rahvusvaheline õigus“ (Tartu, 1936), „Kaubandusõigus ja -protsess“ (Tartu, 1939), mälestuste kogumik „Tormine aasta“ (Tartu, 1934) ja artiklite kogumik „Õiguse jõud“ (Tartu, 2007). Toimetas Kuressaares 1906–07 ajalehte „Hääl“ ja 1909–13 merenduse aastaraamatuid „Mere Kalender. Almanak ja Käsiraamat“. Nõukogude võim arreteeris ta 30.06.1941 Tartumaal Kiidjärve v Tamme talus. Suri 01.10.1942 Molotovi obl UssolLagis. Tähis Karu talu asukohas Tarvastu vallas, nimi tahvlil Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal, välisministeeriumis, Tartu ülikooli peahoones, Tartu Oru tänava majal ja Tori kirikus. Teised autasud: EPR I/II (1932), KR I kl (1934), VT I kl (1940),Vene StO III kl, Soome VRO sr, Poola PR I kl ja Ungari PRO I kl. Abikaasa Beniita, sünd Uipus (1902–90), poeg Ants-Tõnis (1921–86), kelle abikaasa oli kaptenmajor Jaen Klaari VR I/3, II/2 ja II/3 kasutütar. (J.P.)
PIIP, Nikolai Joanni p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 1855/14.12.1920 Lahingus 19 juulil 1919 a. Fomkina küla all langenud Kuperjanowi partisanide polgu leitnandile Nikolai PIIP’ile wahwuse eest.
Sündis 10.09.(29.08.)1896 Viljandis erusoldati peres. Õppis 1909–15 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1915–16 ja 1918 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1916 Pauli sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 36. Siberi tagavara kütipolgus, novembrist 1916 8. Volmari Läti kütipolgus. Alamleitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Lätis, sai 05.01.1917 Riia all Mangaļi juures haavata. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 8. roodu ja side õppekomando nooremohvitser. VS ajal alates 28.11.1918 nooremohvitser 2. jalaväepolgu 4. roodus, detsembrist 1918 Tartu maakonna KL ülema käsutuses, määrati 24.12.1918 Julius Kuperjanovi partisanide salga adjutandiks, märtsist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu vanemohvitser, maist 1919 4. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 31.01.1919 Paju mõisa all ja 21.06.1919 Lätis Lode jaama juures haavata ning 01.07.1919 Riia all põrutada. Leitnant juunist 1919. Sai 19.07.1919 Venemaal Pihkva all Suure-Fomkino küla juures rindu haavata, suri evakueerimisel. Maeti Tartu Raadi kalmistule Maarja koguduse ossa leitnant Julius Kuperjanovi hauaplatsile. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Vallaline. Sai postuumselt autasuks Tartumaal Saadjärve v Kangelase talu, mis anti vanematele, kes selle 1930 ära müüsid, koht nimetati ümber Maasingu taluks. (J.P.)
PIIR, Johan Johani p, nooremallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 637/24.08.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Johan PIIR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 jaanuaril 1919 a. Pikasilla juures.
Sündis 17.(05.)07.1897 Viljandimaal Õisu vallas töölise peres. Õppis Puiatu valla- ja Kõpu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 teenis 1. Siberi inseneripolgus. VS ajal alates 20.01.1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 14. märtsil 1919 Võrumaal Preeksa (Savioja) küla all haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Jätkas üleajateenijana, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu Sakala pataljonis, juulist 1921 Sakala partisanide üksikus pataljonis. Vanemallohvitser 1922. Mais 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Puiatu v Savirehe talu, müüs selle 1929 ära. Töötas ümbruskonna taludes ning Suure-Kõpu v Vanaveskis tuletikuvabrikus Etna, asus Heimtali v Marna külla, kuhu soetas endale väikese maja. VRVÜ Viljandi osak liige. Sügisest 1944 Raudna vallas miilits, käis salaja inimesi vahistamise eest hoiatamas. Suri 07.08.1945 Suure-Jaani haiglas autoõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Kõpu kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Otstavel (1890–1982). (J.P.)
PIIR, Rudolf Karli p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 2593/02.11.1921 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale ohwitserile, Leitnant Rudolf Karli p. PIIR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud oma eeskujuliku teenistuskohuste täitmisega. (Täpsustus: teenis 1. roodus. – J.P.)
Sündis 14.(02.)07.1895 Tartus.
Õppis Tartu linna- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis. I MS ajal oktoobris 1915 võeti teenistusse, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser ja rooduülem 262. jalaväepolgus veebruarini 1918. VS ajal alates 14.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 vanemohvitser ning juulist 1919 rooduülema kt, novembrist 1919 12. roodu vanemohvitser, jaanuarist 1920 1. roodu nooremohvitser. Alamleitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 18.10.1919 Juhnovo küla juures ning 20.11.1919 Polzohnovo ja Lakna küla all haavata. Sai autasuks Tartumaal Vara v Kõrtsi talu. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 4. roodu, jaanuaris 1921 5. jalaväepolgu 5. roodu vanemohvitser, juulis 1921 7. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) luurekomando ning jaanuarist 1922 tööroodu ülem. Leitnant maist 1920. Mais 1923 vabastati teenistusest. Seejärel elas Võrus, alates 1923 Tartumaal Vara, hiljem Elistvere vallas, juulist 1932 Tartus tisler, septembrist 1935 Petserimaal Irboska, hilisemas Linnuse vallas, juunist 1940 Tartus, kus pidas tisleritöökoda. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.01.1941 Tartus. Suri 27.02.1943 Molotovi obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ludmilla, sünd Makarovski (1886–1940). (M.S., J.P.)
PIKAT, Aleksander Märdi p, kapral (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 957/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Aleksander PIKKAT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Ust-Ruditsa külas.
Sündis 04.07.(21.06.)1900 Tartumaal Sootaga v Väänikvere külas talupidaja peres. Õppis kommertskoolis. VS ajal alates 24.02.1919 vabatahtlikult kooliõpilasena Kuperjanovi partisanide pataljoni ratsaluure komandos ja 2. roodus, märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni õppekomandos, septembrist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu rühmavanem, veebruarist 1920 4. roodu veltveebli kt. Kapral septembrist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremallohvitser märtsist 1920, vanemallohvitser augustist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Puurmanni v Lassi talu, müüs selle 1927 ära. Seejärel Eesti Maapanga ametnik Tallinnas. VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas tennisetreener spordiühingus Dünamo, hiljem Mererajooni lastespordikoolis. Suri 05.05.1986 Harju raj Anija kn Rooküla külas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. (M.S., J.P.)
PIKBERG (sünd PEMANN), Jüri Jüri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1280/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jüri PIKKBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 augustil 1919 a. Pletnowade ja Schary külade all.
Sündis 21.(09.)12.1886 Läänemaal Matsalu vallas. Oli 1918 põllutööline Massu v Kedra talus. VS ajal alates 21.01.1919 2. tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Peipsi rannakaitse pataljoni 2. roodus, juulist 1919 7. jalaväepolgu 7. roodus, jaanuarist 1920 jaoülem. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Lelle vallas, töötas Eidapere klaasivabrikus. Suri 05.05.1935 Järvamaal Lelle v Eidaperes. Maeti Lelle kalmistule. Vabaabielu kaasa Liina Edemann, sünd Landmann (1892–1935), tütar Helmi (1928). (J.P.)
PILDEN, Heinrich Jüri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 463/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Heinrich PILDEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Djalitsa küla juures.
Sündis 26.(14.)11.1894 Virumaal Erra v Sondas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 17. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 06.02.1919 4. jalaväepolgu 7. roodus, juulist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Nooremallohvitser jaanuarist 1920 ja vanemallohvitser veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pada, hilisema Erra v Kalvi m Sonda talu. EVL Sonda ja VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Võit ja Erra sovhoosi põllutööline. Suri 15.08.1981 Kiviõlis. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Alma-Elfriede, sünd Olt (1899–1976), lapsed Helmar (1922–72), Karl (1924), Helga (1926) ja Liia-Adele (1933). (M.S.)
PILLAU, Karl vt PÕLDSALU, Kaarel Andrese p.
PILLI, Voldemar Jakobi p, vanemallohvitser (1917).
VR II/3, nr 1256/15.09.1920 6 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Woldemar PILLI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 mail Salatsi alewi all ja 28 mail 1919 a. Salisburgi juures.
Sündis 14.(02.)05.1894 Virumaal Aaspere vallas talupidaja peres. Õppis Liiguste algkoolis ja Pärnus põllumajanduskursustel. I MS ajal 1916–17 vanemallohvitserina 302. Suraži jalaväepolgus telefonist. VS ajal alates 12.12.1918 6. jalaväepolgu sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Vihulas meier, hiljem pidas Vihula v Kingu talu. Oli Auküla VTÜ ja raamatukogu seltsi liige. OK liikmed mõrvasid ta 11.08.1941 Aaspere v Auküla metsas. Maeti Haljala kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud Vene GeR IV kl. Abikaasa Hilda-Marie, sünd Liivak (1899–1981), lapsed Elsa (1923–2004), Ants (1927–91, II MS ajal Saksa lennuväe abiteenistuses), Adolf (1929, langes metsavennana) ja Mati (1940). (A.K., J.P.)
PIŁSUDSKI, Józef Klemens Józef Wincenty Piotri p, Poola marssal (1920).
VR I/1, nr 2655/02.06.1922 Marszalek Jozef PILSUDSKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, juhtides kindlal käel iseseiswa Poola Riigipea- ja Sõjawägede Ülemjuhatajana Poola wabaduswõitlust, mis oli sihitud meie ühise waenlase wastu, kogu aeg wiimasele raskeid kaotusi sünnitades ning sidudes waenlase suuremaid jõude oma wäerinna külge, mis meie wõitlusele kergendawalt kaasa mõjus ja meile lõpulikku wõitu kätte aitas saawutada.
VR III/1, nr 3038/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Marshal Josef PILSUDSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 05.12.1867 Leedus Vilno kub Zułówis mõisniku peres, 1874 asuti Vilnosse. Õppis 1877–85 gümnaasiumis, 1885–86 Harkovi ülikooli arstiteaduskonnas (heideti üliõpilasrahutustes osalemise pärast välja). Kuulus salaühingusse Narodnaja Volja, arreteeriti 1887 ning oli kuni 1892 asumisel Siberis süüdistatuna Aleksander II tapmise vandenõus. Seejärel tegutses Vilnos ja Varssavis ning Łódźis, liitus 1892 Poola Sotsialistliku Parteiga, oli selle keskkomitee liige, andis välja põrandaalust ajalehte „Robotnik“. Arreteeriti 1900 Łódźis ja mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Varssavi vanglas, teeskles vaimuhaiget ja paigutati Peterburi psühhiaatriahaiglasse, kust 1901 põgenes välismaale ning liitus Londonis Poola pagulastega. Alates 1902 Krakaus, tegev Galiitsias Poola Sotsialistliku Partei lahingsalkade loomises, otsis 1904 poolakate ülestõusuks abi Jaapanist, alates 1909 sõjalise organisatsiooni Związek Walki Czynnej ning augustist 1912 paramilitaarse Związek Strzelecki juht. I MS ajal augustist 1914 Galiitsias loodud Poola Leegioni asutaja ning detsembrist 1914 1. brigaadi ülem. Võttis osa lahingutest Vene vägede vastu. Augustist 1914 juulini 1917 salajase sõjalise organisatsiooni Polska Organizacja Wojskowa ülem. Selle avalikuks tuleku järel pidi septembris 1916 lahkuma brigaadiülema kohalt. Jaanuarist 1917 Saksamaast sõltuva Poola kuningriigi riiginõukogu sõjalise komisjoni juht. Sakslased arreteerisid ta juulis 1917, sest Poola leegionärid keeldusid andmast vannet Saksa keisririigile. Oli Magdeburgi kindluse vanglas. Vabanes novembris 1918, saabus Varssavi ja sai Poola riigipeaks. Oli sellel kohal detsembrini 1922, seejärel juunini 1923 kindralstaabi ülem. Marssal märtsist 1920. Tema juhtimisel peeti edukas sõda Nõukogude Venemaa vastu. Juunis 1923 lahkus avalikust elust. Mais 1926 korraldas Poolas sõjalise riigipöörde ja kehtestas autoritaarse režiimi. Kuigi talle pakuti presidendi ametikohta, loobus sellest, küll oli maist 1926 maini 1935 sõjaminister ning augustis 1926 maini 1935 sõjavägede kindralinspektor, samuti oktoobrist 1926 juunini 1928 ja augustist detsembrini 1930 peaminister, olles sisuliselt Poola riigi juht surmani. Oli Krakówi Jagielloonide, Varssavi, Vilno ja Poznańi ülikooli audoktor. Suri 12.05.1935 Varssavis. Keha maeti Krakówi Waweli katedraali, süda Vilno Rasų kalmistule ema hauda. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, KR I kl (1930), Poola VKO, VM I, II, IV ja V kl, PR I ja II kl, TR I kl, VR ja IR, Austria RKO III kl, Belgia LO I kl, Itaalia MLO I kl, Jaapani TPO I kl, Prantsuse ALO I kl ja SM, Portugali TO II kl, Soome VRO I kl, Ungari TR I kl jpt. (J.P.)
PILVE (kuni 1935 PELPSON), Anton Juhani p, kapten (1940).
VR II/3, nr 1319/15.09.1920 5 jalawäe polgu alamleitnandile Anton PELPSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 juulil 1919 a. Jablonitsa küla all.
Sündis 07.11.(26.10.)1897 Jõhvis. Õppis 1909–15 Peterburis kaubanduskoolis ja 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 1. suurtükiväedivisjonis, oktoobrist 1915 1. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitserina 33. Siberi kütipolgus. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 20.11.1918 Jõhvi KL nooremohvitser, märtsist 1919 vabatahtlikult 5. jalaväepolgus ratsaluure komandos, juunist 1919 9. roodus. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 rooduülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinna konduktori reservi korraldaja, elas Keila v Karjakülas, hiljem Tallinn-Nõmmel. Novembrist 1935 KL Tallinna mlv raudtee üksikpataljoni 3. kompanii pealik, märtsist 1938 teenistuses KL Tallinna malevas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.09.1940 Tallinn-Nõmmel. Suri 01.03.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Linda-Emilie, sünd Kraus (1899, küüditati 1941, vabanes 1946). (M.S.)
PINDING, Siegfried-Theodor-Leopold Carli p, polkovnik (1917), kolonel (1922).
VR II/2, nr 1413/08.10.1920 Käskudetäitjale staabi ohwitserile Sõjaministri juures, Polkownik Siegfried PINDING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 23 mail 1919 a. waenlase frondi läbimurdmisel, 1919 a. suwel Ostrowi, Porhowi ja Strugi-Belaja liinil ja 1919 a. sügisel Isborski liinil.
VR I/2, nr 1481/13.10.1920 Endisele 2 diwiisi ülema abile, Polkownik Siegfried Kaarli p. PINDING’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 5 jalawäe polgu ülemana hiilgawate operatsioonide juhatamisel.
Sündis 20.(08.)06.1877 Tallinnas lubjaahju omaniku peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1895–97 Peterburi (hilisem Vladimiri) sõjakoolis. Juulist 1894 92. Petseri jalaväepolgus, septembrist 1895 sõjakoolis. Augustist 1897 90. Onega jalaväepolgus. Alamleitnant detsembrist 1897. Nooremohvitser 89. Belomorski jalaväepolgus Tallinnas, detsembrist 1904 283. jalaväepolgus, komandeeriti kindralleitnant Rennenkampfi staapi, osales Vene-Jaapani sõjas. Detsembrist 1905 89. Belomorski jalaväepolgu leivatehase ja toitlustusladude ülem, augustis 1909 vabastati teenistusest. Töötas Eestimaa kubermanguvalitsuses Rakvere kreisiülema noorema abina. Septembrist 1910 taas 89. Belomorski jalaväepolgus, märtsist 1912 Tallinnas sõjaväehaigla majandusülem. I MS ajal maist 1915 10. Novoingermanlandi jalaväepolgus roodu- ja pataljoniülem, novembrist 1916 polgu majandusülem. Leitnant septembrist 1902, alamkapten septembrist 1905, kapten septembrist 1910, alampolkovnik aprillist 1916, polkovnik jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 10.07.1915 haavata ja 20.10.1915 põrutada. Oli 25.04.–24.05.1917 1. Eesti polgu ajutine ülem, seejärel lühikest aega 461., siis 471. ja 420. ning detsembrist 1917 417. jalaväepolgu ülem. Veebruarist 1918 Ukrainas 3. Radzivilovi brigaadi ülem. Võttis novembris ja detsembris 1918 üksiku vabatahtliku brigaadiga osa lahingutest Punaarmee vastu Kiievi ruumis. VS ajal alates 10.03.1919 5. jalaväepolgu ülem, juulist 1919 2. diviisi ülema teine abi, ühtlasi Eesti konsul Pihkvas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Detsembrist 1919 piirivalve valitsuse ülem. Sai autasuks Tartumaal Kodijärve v Unipiha m Pindi talu, müüs selle 1929 ära. Juunist 1920 kindralstaabi vanem käsundusohvitser, juulist 1920 sõjaministri käsundusohvitser, septembrist 1920 Sakala partisanide polgu, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu, juulist 1921 7. jalaväepolgu ja septembrist 1921 2. jalaväepolgu ülem, ühtlasi oktoobrist 1921 maini 1924 Tartu garnisoni ülem. Septembris 1925 vabastati teenistusest. Oli Tartu VRVÜ, Tartu Reservsõjaväelaste Ühingu, 5. Rakvere Jalaväe Polgu Jäädvustamise Seltsi, Tartu ülikooli koguduse lauluseltsi Cantate Domino ja Lõuna-Eesti Vabastajate Mälestussamba Komitee esimees ning Tartu Krediitkassa keldri mälestuse jäädvustamise finantstoimkonna esimees ja Tartu linnavalitsuse planeerimiskomisjoni liige. Suri 16.07.1931 Tartus. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Emma-Emilie, sünd Paulson (1870). (J.P.)
PINKA, Friedrich-Karl Konrad-Johanni p, kapten (1920), kolonel (1930).
VR II/3, nr 113/21.02.1920 Scouts pataljoni ülemale, alamkapten Friedrich Konradi p. PINKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksaare jaama juures.
VR I/3, nr 2612/02.11.1921 Endisele Scouts polgu ülemale, alampolkownik Friedrich Kondradi p. PINKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel Scouts polgu ülemana.
Sündis 20.(08.)10.1895 Viljandimaal Kärstna v Murikatsi karjamõisa valitseja peres. Õppis Tartus R. von Zeddelmanni eragümnaasiumis, Tartu ja 1911–15 Valga reaalkoolis, 1915 Pauli sõjakoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928 pataljoniülemate kursustel ning 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 1. tagavara suurtükiväedivisjonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 17. Siberi tagavarapataljonis, detsembrist 1915 56. Siberi kütipolgus, novembrist 1916 rooduülem, veebruarist 1917 72. Siberi kütipolgu rooduülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 14.07.1916 Riia all põrutada. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu marsiroodu ülem. VS ajal alates 01.12.1918 7. ohvitseride rühmas, määrati 19.12.1918 Viljandis loodava Scouts väeosa ülemvastuvõtjaks ohvitseriks, jaanuarist 1919 algul A company, siis 1. pataljoni ülem, juulist 1919 Scouts pataljoni ülem. Kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 28.07.1919 Ostrovi all Kiseli küla juures raskelt haavata, oli novembrini 1919 ravil. Detsembrist 1919 Scouts polgu ülem. Sai autasuks Viljandimaal Kärstna v Murikatsi krjm Võidula talu, mida tema isa oli aastakümneid rentinud, müüs selle 1931 ära ning ostis Harjumaal Saue v Saareaasu talu. Jaanuarist 1921 Kalevi Maleva pataljoni, augustist 1923 Kalevi pataljoni ülem, aprillist 1925 KL Tallinna mlv pealik. Alampolkovnik juunist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922, kolonel 1930. Septembrist 1934 Valga kaitseringkonna ja Valga garnisoni ülem, juunist 1936 Lääne-Saare kaitseringkonna, aprillist 1937 sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi oktoobrist 1938 Haapsalu garnisoni ülem, oktoobrist 1939 sõjavägede staabi juhtide reservis, detsembrist 1939 Viru-Järva sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi 1. diviisi ülema teine asetäitja. Oli 1931–34 Eesti Laskurliidu esimees, samuti seltsi Scouts Rügement, Allveelaevastiku Sihtkapitali Valga toimkonna, Paju lahinguvälja mälestuse jäädvustamise komitee ja Lääne Skautide Maleva Skaudisõprade Seltsi esimees ning ning veel mitme seltsi ja ühenduse liige. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel lihttööline ETK nahalaos. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 16.01.1942 Kirovis. Kenotaaf Helme ja Tallinna Rahumäe kalmistul, tähis Tarvastu vallas Murikatsil ja nimi tahvlil Tori kirikus. Raamat temast: E.-H. Pinka, „Kolonel Friedrich-Karl Pinka“ (Saku, 1997). Teised autasud: EPR II/II (1928), II/I (1933) ja KR V (1930) ja III kl (1933), Vene AnO IV kl, StO III kl, Poola PR III kl, Soome VRO III kl ning Läti KTO III kl. Abikaasa Margot, sünd Müller (1901–71, küüditati 1941, vabanes 1957), lapsed Maylis-Elisabeth (1926–2008, küüditati 1941, vabanes 1957), Erik-Herbert (1928, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Pia-Margrit (1932, küüditati 1941, vabanes 1946). Vend leitnant Herbert-Karl Pinka VR I/3 ja II/3, hukkus VS ajal 28.02.1919. Tädipoeg Felix-Martin-Conrad Martma VR II/3. (J.P.)
PINKA, Herbert-Karl Konrad-Johanni p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 72/21.02.1920 Soomusrongi Nr 2 dessant komando nooremale ohwitserile, alamleitnant Herbert Konradi p. PINKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 weebruaril 1919 a. mineeritud Mustajõe silla peal olewate waenlase wahipostide ära häwitamisel ja silla terwelt oma alla wõtmisel.
VR I/3, nr 2675/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase leitnant Herbert PINKA sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 28.(16.)01.1890 Tartumaal Rõngu v mõisavalitseja peres, peatselt asuti elama Viljandimaale Kärstna v Murikatsi karjamõisa. Õppis Tartus eragümnaasiumis, põllutöökoolis ja 1915 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 19.12.1918 Scouts väeosa 1. rühma ülem, jaanuarist 1919 A company ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Hopa raudteejaama lähistel rindu haavata kuulist, mille lasi valvepostil viibinud sõdur, kes teda ekslikult vaenlaseks pidas. Suri 28.02.1919 Tartus ülikooli haavakliinikus. Maeti Helme kalmistule. Nimi tähisel Tarvastu vallas Murikatsil ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. Vend kolonel Friedrich-Karl Pinka VR I/3, II/3. Tädipoeg Felix-Martin-Conrad Martma VR II/3. (J.P.)
PINKA, Karl-Julius Andrese p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1298/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl PINKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Pentihowa ja Welikopolje külade all.
Sündis 07.04.(26.03.)1888 Võrumaal Kaagjärve vallas. Õppis vallakoolis. Pere siirdus elama Valga linna. Asus Tartu, töötas pottsepana ning harrastas tõstesporti, pälvis medaleid. I MS ajal 1915–18 teenis jalaväes. VS ajal alates 05.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 7. roodus, maist 1919 7. jalaväepolgu 12. roodus ning 1. roodus jaoülem ja rühmaülema kt. Vanemallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tartus pottsepana. Oli VRVÜ Tartu osak liige. Pärast II MS Tartu linna kommunaalmajanduse osak pottsepp. Suri 02.10.1976 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistule. Esimene abikaasa Juuli, sünd Tanni (1873–1953), poeg Karl-Kornelius (1916–78). Teine abikaasa Linda, sünd Kokkuta (1924–90), tütar Ene (1950). Õemees Alfred Pihlak VR II/3. (J.P.)
PINOMÄKI, Ilmari Yrjö Vihtori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2217/26.03.1920 Sõdurile Ilmari PINOMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.05.1889 Soomes Kiukainenis põllumehe peres. Õppis alampõllumajandus- ja 1918 Pori väljaõppekoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 30.10.1972 Kiukainenis. Maeti arvatavasti Kiukainenis. (M.S.)
PIPER, Albert Victor, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1967/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, A. V. PIPER’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.03.1900 Inglismaal. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 7 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
PIPERAL, Mihkel Mihkli p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 2597/02.11.1921 Soomusrongide diwiisi intendandile, sõjawäe ametnik Mihkel Mihkli p. PIPERAL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga soomusrongide warustamise alal.
Sündis 24.(12.)07.1890 Läänemaal Päärdu v Päärdu külas. Õppis 1899–1903 valla-, 1903–09 Tallinna Katariina II linnakoolis ja samas pedagoogilistel kursustel, 1918–19 Tallinna tehnilistel kursustel ja maalikunstnik professor Ants Laikmaa juures. Töötas 1910–14 Valtu vallakooli õpetajana ning kohaliku telliskivivabriku kontoriametniku ja töödejuhatajana, oli 1911–14 Rapla tarvitajate ühisuse juhatuse esimees. I MS ajal augustist 1914 23. diviisi laatsareti vanemkirjutaja, veebruarist 1917 19. Siberi kütidiviisi intendantuuri asjaajaja ja augustist 1917 diviisi intendantuuri toitluslao valitseja, oktoobrist 1917 7. Siberi kütipolgu intendantuuris. Sõjaväeametnik veebruarist 1917. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 majandusülem ja Soomusrongide Divisjoni intendant, augustist 1919 soomusrongide intendandivalitsuses ning detsembrist 1919 sõjaväe varustusvalitsuses noorem käsundusametnik, jaanuarist 1920 majandusjsk ülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–23 võõrastemaja-restorani pidaja, 1923–40 OÜ Esto-Muusika direktor. Üleriigilise muusikakaupmeeste ühingu ja Tallinna ümbruse talupidajate ühingu esimees, kindlustusseltsi Põhja Kotkas juhatuse ning KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suveni 1941 varjas end Pärnus, töötas kalurina. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, 1949 siirdus USAsse. Bostoni Eesti Seltsi abiesimees. Suri 06.07.1953 Massachusettsi osariigis Bostoni eeslinnas Lowellis. Maeti Lowellis Edsoni kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1934). Abikaasa Hilda-Vilhelmine, sünd Kuulmann (1894–1948, küüditati 1941, suri Kirovis), poeg Knut-Ronald (1928–2013, küüditati 1941, vabanes 1946). (A.K.)
PISKOR, Tadeuz Ludwik Władysławi p, Poola kindralleitnant (1928).
VR I/3, nr 2667/02.06.1922 Kindralstaabi Polkownik Leon PISKOR’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, töötades meie ühise waenlase wastu Poola Peastaabi Operatiiw-osakonna juhatajana ja pärast üksikute armeede staabi ülemana, sellega üldise wõidu saamisele waenlase üle kaasa aidates.
Sündis 01.02.1889 Poolas Radomi kub Opatowi mk Bór Kunowskis. Lõpetas 1907 Varssavis Paweł Chrzanowski gümnaasiumi, õppis 1908–10 Belgias Liège’i ja 1910–14 Lembergi polütehnikumis, 1923 kõrgemas sõjakoolis informatsioonikursustel ning 1924–25 Varssavis kõrgemate juhtide kursustel. Liitus 1909 põrandaaluse sõjalise organisatsiooniga Związek Walki Czynnej ja 1912 paramilitaarse Związek Strzeleckiga. I MS ajal augustist 1914 Poola Leegioni 1. brigaadi pataljoniülem, staabiohvitser ja ajutine staabiülem. Alamleitnant oktoobrist 1912, leitnant novembrist 1913, kapten jaanuarist 1915. Võttis osa lahingutest Vene vägede vastu. Sakslased arreteerisid ta juulis 1917, sest keeldus andmast vannet Saksa keisririigile, oli vangis Fort Beniaminówis, vabanes septembris 1918. Liitus salajase sõjalise organisatsiooniga Polska Organizacja Wojskowa. Novembrist 1918 Poola armees Lublini sõjaväeringkonna staabiülem, jaanuarist 1919 operatiivgrupi Bug staabiülem, veebruarist 1919 2. leegioni diviisi staabiülem, septembrist 1919 Leedu rinde operatiivgrupi staabiülem. Osales lahingutes Ukraina vägede ja Punaarmee vastu, sai haavata. Novembrist 1919 riigipea J. Piłsudski vanemadjutant, juulist 1920 ülemjuhataja staabi 3. osak ülem, aprillist 1921 sõjanõukogu büroo juhataja, aprillist 1921 kindralstaabi ülema 2. abi, oktoobrist 1925 28. diviisi ülem, juunist 1926 kindralstaabi ülem ning detsembrist 1928 sõjavägede peastaabi ülem, detsembrist 1931 armee peainspektor. Major novembrist 1918, kolonelleitnant 1919, kolonel maist 1920, kindralmajor märtsist 1924, kindralleitnant jaanuarist 1928. II MS ajal alates 04.09.1939 Lublini armee ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Sattus 20.09.1939 vangi, oli Murnau, Silberbergi, Colditzi, Lübecki ja Dösseli laagris, vabanes aprillis 1945. Seejärel asus Inglismaale, elas Londonis, oli tegev sõjaajaloo komisjonis. Suri 22.03.1951 Londonis. Maeti St. Mary katoliku kalmistule Kensal Greenis Londonis, 1990 maeti ümber Lublini vojevoodkonna Tomaszów Lubelski sõjaväekalmistule, kenotaaf Varssavis Powązki kalmistul. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR I kl (1932), Poola VM V kl, PR II, III ja IV kl, IR, TR, VR, Läti KTO II kl, Prantsuse ALO III ja V kl, Belgia LO III kl, Jugoslaavia VKO III kl ning Rumeenia TO III kl. (J.P.)
PISTMANN, Johannes-August Jüri p, kapral (1920).
VR II/3, nr 383/11.06.1920 9 jalawäe polgu 10 roodu kapralile Juhan Jüri p. PISTMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 02.04.(21.03.)1894 Harjumaal Rapla vallas talupoja peres. Õppis Rapla vallakoolis. Töötas pagarisellina Raplas ja Tallinnas. I MS ajal 1915–18 171. tagavarapataljonis ja 19. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus vangi, sügisel 1918 põgenes Saksamaal vangilaagrist. Töötas 1919 Tallinnas pagarina. VS ajal alates 05.08.1919 1. diviisi tagavarapataljonis ja 25.08.1919 9. jalaväepolgu 10. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas raudteel, tegi juhutöid ning oli pagar Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 31.03.1957 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (M.S.)
PITKA, August-Andreas Johani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR I/3, nr 1680/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Andreas Juhani p. PITKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.09.(31.08.)1898 Harjumaal Kurna vallas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, Liverpoolis poiste erakoolis, 1930–31 Tallinna kolledžis ja 1931–36 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal septembrist 1917 1. Eesti polgu 11. roodus, novembrist 1917 Eesti ratsakomandos. Enamlased arreteerisid ta jaanuaris 1918 Tallinnas, peeti kinni Petrogradis Krestõ vanglas. VS ajal alates 12.11.1918 Eesti KL ratsapolgu formeerija, detsembrist 1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantkomandos ja lr sr nr 2 kuulipildujate komandos ning suurtükilaeval Lembit dessandis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis, märtsist 1919 Meredessantpataljoni 2. roodu vanemohvitser, maist 1919 merejõudude juhataja adjutant, augustist 1919 merejõudude staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1919 miiniristleja Lennuk noorem-miiniohvitser. Ohvitseri asetäitja märtsist 1919. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Liivi lahel. Aprillist 1920 merejõudude juhataja staabi noorem käsundusohvitser, maist 1920 8. piirikütipataljonis, juunis 1920 7. piirikütipataljonis nooremohvitser. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel ärimees, 1936–40 AS Eesti Diatomiidi tegevdirektor. Protestiks EVL poliitilise tegevuse vastu saatis oma Vabaduse Risti oktoobris 1933 riigivanem J. Tõnissonile tagasi. Oli 1939–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1941 Eesti meretranspordi keskuse kommertsosak juhatajana. Nõukogude võim arreteeris ta 13.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 20.07.1942 Molotovi obl UssolLagis. Tähis Harjumaal Kõue v Alansi külas, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929). Esimene abikaasa Eugenie-Agathe, sünd Sieberg (1902), lahutati 1927, poeg Andreas (1921). Teine abikaasa Ella-Rosalie, esimeses abielus Pihlak, sünd Paddas (1892–1944, küüditati 1941). Isa kontradmiral Johan Pitka VR I/1. (J.P.)
PITKA, Johan Jüri p, aseadmiral (1919), kontradmiral (1922).
VR I/1, nr 07/23.02.1920 Merejõudude Juhatajale Aseadmiral Johan Jüri p. PITKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)02.1872 Järvamaal Võhmuta v Jalgsema k Terasaugu talus metsavahi peres, hiljem asuti Ansomardi tallu. Õppis Seliküla valla- ja ministeeriumikoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ning 1891–95 Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis. Sõitis alates 1890 laeval Jekaterina II, sooritas 1893 kaugsõidutüürimehe ja 1895 kaugsõidukapteni eksami ning teenis mitmel laeval. Mereväes alates 1900 soomuslaeval Admiral Ušakov. Alates 1904 Inglismaal, kus asutas 1907 Eesti-Läti Laevasõidu Agentuuri, rajas 1911 Tallinnas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Co, Tallinna Laevaühisuse, vastastikuse merekindlustuse seltsi Mereabi ning seltsi Laevandus, alates 1917 Balti Päästeseltsi juhataja. Eesti sõjameeste organiseerija ning kodumaale toomise eestvedaja, sügisest 1917 Tallinna OK asutaja ja abiesimees, jaanuaris 1918 mõistsid enamlased ta tagaselja surma. VS ajal alates 11.11.1918 Eesti KL juhatuse esimees, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, nimetati 01.12.1918 soomusrongide juhatajaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Alates 15.12.1918 merejõudude juhataja, haigestus novembris 1919 ning sõitis Inglismaale tervist ravima. Mereväekapten aprillist 1919, aseadmiral septembrist 1919, kontradmiral novembrist 1922. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Lohu m Niine talu, mis oli mõisasüda, müüs selle 1928 ära. Aprillist 1920 Eesti Valve Liidu asutaja ja juht, 1923 kandideeris Rahvuslik-Vabameelse Partei nimekirjas edutult Riigikokku. Siirdus märtsis 1924 Kanadasse, kus rajas Briti Columbia provintsis Stuarti järve äärde eesti asunduse, kevadel 1930 tuli Eestisse tagasi. Seejärel 1930–37 ETK esimees ning 1937 Rahvuskogu I koja liige. Oli 1931–32 EVKL juhatuse abiesimees, 1933–35 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu ja 1933–40 Allveelaevastiku Sihtkapitali ning 1940 Omakaitse Sihtkapitali juhatuse esimees. Ostis 1936 Virumaal Ebaveres Lilleoru talu. Augustis 1940 põgenes Soome. II MS ajal aprillis 1944 tuli tagasi Eestisse, augustis 1944 sai Saksa võimudelt loa moodustada eriväeosa Löögiüksus Admiral Pitka. Osales lahingutes Punaarmee vastu Harju- ja Läänemaal. Kõige tõenäolisemaks surmaajaks peetakse hilissügist 1944 ja surmakohaks Harjumaal Kõue v Alansi küla. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul, sammas Harjumaal Alansi külas, tähis Järvamaal Jalgsema külas, Tallinna Sõjasadamas, Tallinnas KL peastaabi juures ja Kanadas Briti Columbias Fort St. Jamesis, nimi tahvlil Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis, büst Orissaare gümnaasiumis. Avaldas memuaarid: „Minu mälestused 1914–20. Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni“ (Tallinn, 1921), „Minu mälestused“ I, II, III (Tallinn, 1937–39) ning „Orkaanis ja džunglis“ (Tallinn, 1939). Raamatud tema kohta: K. A. Hindrey, „Admiral Johan Pitka. Eesti Vabadussõja hing“ (Tallinn, 1938), V. Pinn, „Kolmteist legendi admiral Pitka lahkumisest“ (Haapsalu, 1991), V. Pinn, „Admiral Pitka elu ja surm. Raamat mehest, kel Eestimaal kaheksa hauda“ (Tartu, 1993), „Johan Pitka 125. Kodanik ja admiral“, toimetanud S. Laidre ja H. Ots (Tallinn, 1997), M. Mandel, „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ (Tallinn, 2012), R. Naber, „Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!“ (Tallinn, 2012). Teised autasud: LKO II kl (algul LKO III kl), Briti MGO II kl, KR I kl mõõkadega (1929), EPR I/II (1927) ja EPR III (1921). Abikaasa Mari (kuni 1937 Lena-Maria), sünd Neuhaus (1870–1954), lapsed John-Imant (1895–1923), Ralph-Georg (1896–97), August-Andreas (1898–1942, lasti maha), Helmi (1900–05), Linda (1903–2003), Saima-Queenie (1907–2003), Edward-Oliver (1908–42, lasti maha) ja Stanley (1913–42, lasti maha). Poeg August-Andreas Pitka VR I/3. Vend alampolkovnik Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi, langes I MS ajal 1915. (J.P.)
PITKÄNEN, Eino Arvi Henrik Fredriku p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2208/26.03.1920 Sõdurile Eino PITKÄNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.01.1897 Soomes Liminkas pagari peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales suvel 1919 Aunuse retkel. Langes 06.06.1919 Ida-Karjalas Tuuloses. (M.S.)
PLADO, Peeter Johani p, kapten (1920), major (1935).
VR II/3, nr 722/21.02.1920 5 jalawäe polgu 2 roodu ülemale, alamkapten Peeter Johani p. PLADO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. Sagadi küla juures.
Sündis 05.03.(21.02.)1889 Võrumaal Vana-Koiola v Eoste külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis, 1906–10 Tartu J. O. Thomsoni kaubandus- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1930 kompaniiülemate kursustel. Oktoobrist 1910 märtsini 1914 13. Narva husaaripolgus. I MS ajal augustist 1914 2. tagavarapataljonis ja 421. Tsarskoje Selo jalaväepolgus, aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik augustist 1916. Nooremohvitser 19. tagavarapataljonis, novembrist 1916 3. Narva polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgu 1. roodu nooremohvitser ja ratsaluure komando ülem. Alamleitnant juunist 1917, leitnant novembrist 1917, alamkapten aprillist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 4. roodu, jaanuarist 1919 2. roodu ülem. Kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Kohala m Oja talu. Augustist 1921 5. jalaväepolgu 5. pataljoni, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni kuulipildujate roodu ülem, detsembrist 1923 pataljoni majandusülema kt, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 1. kuulipildujate kompanii ja majandusülema kt, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ülem, juulist 1933 pataljoni adjutant, aprillist 1934 2. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem. Oli 1924–34 5. jalaväerügemendi ja 5. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu juhatuse liige, esimees ja aseesimees ning rügemendi kohtu liige. 1934 2. üksiku jalaväepataljoni kohtu ja 1936–37 pataljoni ohvitseride kogu esimees. Major 1935. Aprillis 1937 vabastati teenistusest. VRVÜ Rakvere ja Tartu osak liige. Töötas 1937–40 Tartu tarvitajate ühisuse raamatupidajana. II MS ajal suvest 1941 OK Mustvee piirkonna juht, jaanuarist 1942 2. ja juunist 1942 4. piiriomakaitse üksikpataljoni ülem, septembrist 1942 290. kaitsepataljoni, märtsist 1943 32. kaitsepataljoni, detsembrist 1943 32. Eesti politseipataljoni ülem, suvest 1944 Eesti tagavararügemendis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva rindel. Septembris 1944 siirdus Saksamaale. Oli Belgias Zedelgemi sõjavangilaagris, seejärel Saksamaal põgenikelaagris, mais 1950 läks USAsse. Suri 29.05.1950 Marylandi osariigis Baltimore’is. Maeti Baltimore’i kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1936), Vene StO III kl ja Saksa STR II kl. Abikaasa Adele, sünd Kuus (1894–1961), lapsed Edel (1925–25) ja Väino (1926). (A.K., J.P.)
PLAKS, Johannes Peetri p, mitšman (1917), kaptenleitnant (1938).
VR I/3, nr 1650/17.12.1920 Miiniristleja „Wambola“ ruumi insener-mehanikule, wanem-leitnant Johannes Peetri p. PLAKS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 06.11.(25.10.)1894 Peterburis. Lõpetas 1909 Peterburis reaalkooli, 1916 Peeter I meremehaanikute kooli ja 1916 Oranienbaumi lipnikekooli. I MS ajal septembrist 1916 aprillini 1918 Balti laevastiku vahilaeva Koršun vanemmehaanik. Lipnik septembrist 1916, mitšman oktoobrist 1917. VS ajal alates 12.02.1919 Peipsi laevastiku divisjoni ja suurtükilaeva Vanemuine mehaanikainsener, detsembrist 1919 miiniristleja Lennuk mehaanikainsener. Osales lahingutes Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Hõreda-Pae m Rebase talu, müüs selle 1932 ära. Juunist 1920 miiniristleja Wambola, juunist 1932 Merekindluste mehaanikainsener, veebruarist 1938 sõjavägede staabis käsundusohvitser, märtsist 1938 Merekindluste staabi mehaanikainsener, septembrist 1938 Merejõudude Baasi mehaanikainsener ja novembrist 1939 baasi ülem. Leitnant märtsist 1920, vanemleitnant septembrist 1920, kaptenmajor 1924, kaptenleitnant 1938. Oli 1932 sõjaringkonnakohtu liige. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. 1941 ERML soojustehnika insener. Nõukogude võim arreteeris ta 21.01.1941 Tallinn-Nõmmel, vabanes mais 1941. II MS ajal Saksa merejõudude Tallinna sõjasadama varustusosak ülema abi. Sügisel 1944 põgenes Rootsi, siirdus hiljem USAsse. Suri 23.08.1984 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Teised autasud: KR IV (1935). Abikaasa Olga, sünd Vilmanson (1905–81), poeg Ants-Ivar (1935). (A.K., J.P.)
PLAKSO, Bernhard Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1016/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Bernhard PLAKSOO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juunil 1919 a. Wesselshofi mõisa all.
Sündis 01.08.(20.07.)1895 Võrumaal Vana-Koiola vallas vabadiku peres. Õppis Tsolgo vallakoolis. I MS ajal alates 1914 jalaväes, sattus 18.10.1917 Saksa vägede kätte vangi, vabanes jaanuaris 1919. Tuli koju ning võeti Punaarmeesse, kust viis päeva hiljem põgenes. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus, hiljem 9. roodus, novembrist 1919 polgu õppekomandos. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.06.1919 Lätis Wesselshofi mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Koiola v Mäe talu. Suri 17.04.1939 Laheda v Mäe talus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Julia sünd Kinsiko (1891–1954), lapsed Albert (1921–41, sakslased tapsid ta Võrus) ja Aliide-Adele (1926). (A.K.)
PLINK, Karl Augusti p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1010/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Karl PLINK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juunil 1919 a. Laagu mõisa all. (Täpsustus: lahing oli 02.07.1919 Kurtenhofi jaama juures. – J.P.)
Sündis 07.12.(25.11.)1894 Tartumaal Roela v Tarakvere mõisa talupoja peres. Õppis Torma kihelkonnakoolis. I MS ajal alates 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, oli 1915–18 sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 24.05.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, seejärel 3. jalaväepolgu 8. roodus rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi mõisa all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kapu v Kopli talu. Oli KL Järva mlv Koeru mlvk Kapu rühma pealik ning Koeru VTÜ ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Tee Kommunismile põllutööline ja brigadir. Suri 05.03.1978 Paide raj Koeru kn Kopli talus. Maeti Koeru kalmistule. Abikaasa Adeliine-Marie, sünd Dreimann (1896–1959), lapsed Vaike-Merilaine (1922–87), Maimo-Aurelie (1926–2013), Hilja-Koidula (1927–54), Luule (1932) ja Arand (1932). (A.K., J.P.)
PLOOM, Jakob Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1543/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Jakob PLOOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 oktoobril 1919 a. Kosino küla juures.
Sündis 22.(10.)04.1885 Valga mk Vana-Laitsna v Logamäe talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, oli sõjavangis Saksamaal. VS ajal alates 31.03.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Tartu kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodu veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pindi vallas talu. Oli Lasva piima- ja masinaühistu ning VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal põllutööline ja kolhoosi Oktoobri Võit liige. Suri 18.10.1959 Võru raj Lasva kn Pindi külas. Maeti Pindi kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Vallner (1894–1972), lapsed Eha (1923), Aksel (1925–2008), Tiia, sünd Liine (1926), Asta (1928), Leida (1930), Elmar (1932–2006) ja Valter (1935). (A.K., J.P.)
POBOL, August Jaani p, arst (1918).
VR I/3, nr 2603/02.11.1921 2 diviisi sidumise salga wanemale arstile August Jaani p. POBOL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 26.(14.)12.1887 Viljandimaal Kurista v Aidu k Kraani talu pidaja peres. Õppis 1895–96 Kurista valla-, 1896–97 Laiuse ja 1897–98 Torma kihelkonnakoolis, 1898–1907 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1907–14 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1907 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1917 asearstina sõjaväehospidali haavaosakonnas ja diviisi laatsaretis, jaanuarist märtsini 1918 Eesti diviisi laatsareti nooremordinaator. Saksa ajal arst Tartus. VS ajal alates 28.11.1918 3. jalaväepolgu nooremarst, aprillist 1919 kitsarööpalise soomusrongi nr 1 arst, maist 1919 taas 3. jalaväepolgu arst, augustist 1919 2. diviisi sidumise salga vanemarst. Maist 1920 arstide reservis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Augustist 1920 jaanuarini 1921 Tartu linnahaigla arst, seejärel assistent Tartu ülikooli haavakliinikus Maarjamõisas, novembrist 1929 Tartu erakliiniku kirurg, ühtlasi Tartu haigekassa arst. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi, Vanemuise seltsi ja VRVÜ Tartu osak liige. Detsembrist 1940 Valga haigla kirurg. II MS ajal 1943–44 Tartu välilaatsareti operatsiooniarst. Seejärel Valga linnahaigla kirurg ja kirurgiaosak juhataja. Suri 25.05.1959 Valgas. Maeti Valga Priimetsa kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Vallaline. (J.P.)
PODRÄTSIK, Karl (sünd Karp) Juhani p, alamleitnant (1915), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1278/15.09.1920 6 jalawäe polgu alamleitnandile Karl PODRÄTSIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juunil 1919 a. Stolbeni mõisa all.
Sündis 09.04.(28.03.)1890 Tartumaal Suure-Konguta vallas kooliõpetaja ja Kavilda apostliku õigeusu kiriku köstri peres. Sai hariduse kodus ja Riia vaimulikus seminaris (ei lõpetanud), 1909 sooritas Varssavi kadetikorpuses 1. järgu eksami. Septembrist 1909 septembrini 1910 vabatahtlikult 195. tagavarapolgus ja 150. Tamani jalaväepolgus. Töötas 1910–14 Tomski, Habarovski ja Vladivostoki politseis. I MS ajal novembrist 1914 vabatahtlikult 39. Siberi kütipolgus, juunist 1915 rooduülem. Lipnik veebruarist 1915 ja alamleitnant juunist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Varssavi rindel ja Ida-Preisimaal, sai 28.02.1915 haavata ja 19.08.1915 põrutada ning sattus sakslaste kätte vangi. Põgenemiskatsel Brest-Litovski kindlusvanglast murdis augustis 1917 mõlemad jalad. Vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 01.02.1919 ohvitseride reservis, märtsist 1919 6. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser ja täiendusroodu ülem, aprillist 1919 2. ja 15. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 20.06.1919 Lätis Roopa mõisa juures raskelt haavata ning sattus sakslaste kätte vangi, vabanes kolm päeva hiljem. Jäi vasakust silmast pimedaks ning vabastati teenistusest. Septembrist 1919 vabatahtlikult polgus 12. roodu ülem, novembrist 1919 ka ajutine 3. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Petserimaal ja Narva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Harjumaal Vääna v Peetri m Uustalu talu, ostis 1936 lisaks Vääna v Postimäe talu. Seejärel Tartu maakonna politsei 2. jsk ülem Mustvees, novembrist 1920 Tallinna kriminaalpolitsei vanemametnik, augustis 1922 vabastati teenistusest. Juunist 1923 taas Tallinna kriminaalpolitsei vanemametnik, jaanuarist 1925 Tallinna linna politsei 2. jsk ülem, jaanuaris 1926 2. jsk politsei komissar. Osales 01.12.1924 mässu mahasurumises. Juunist 1926 Lääne-Saare kriminaalpolitsei vanemassistent Haapsalus, detsembrist 1930 Narva kriminaalpolitsei vanemassistent, septembrist 1932 Viljandi kriminaalpolitsei vanemassistent. Jaanuaris 1933 vabastati teenistusest. Oli 1932–34 EVL keskjuhatuse liige, 1932 Narva EVL ja 1934 EVL Virumaa juhatuse esimees, 1930–32 KL Narva mlv liige, 1929–30 VRVÜ Läänemaa osak esimees, 1931–34 VRVÜ Narva osak ja 1939–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Jaanuarist 1934 Narva linnavolikogu liige ja vabadussõjalaste linnapeakandidaat. Arreteeriti 07.04.1934 Tallinnas juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, oli maini 1935 Tallinna Keskvanglas. Mõisteti juunis 1935 tingimisi aastaks vangi. Seejärel elas Narvas ja Haapsalus. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 15 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 anti tagasi ordenite kandmise õigus ja juunis 1940 nooremleitnandi aukraad. Asus elama Narva, sügisest 1938 siirdus Tallinna, kus töötas kindlustusseltsis, hiljem kaubandusühingus Dr. Hjalmar Mäe & Ko. Kirjutas VS mälestusi, juunis 1940 sai mälestuste kogumise võistlusel kolmanda auhinna. Suvest 1940 elas Postimäe talus ja sama aasta sügisest Tallinnas. Nõukogude võim arreteeris ta 22.10.1940 Tallinn-Nõmmel. Suri 20.09.1941 Karaganda obl KarLagis. Nimi politseinike sambal Rahumäe kalmistul, tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Adele, sünd Järveots (1902–35), tütar Laine (1922–2008). (J.P.)
PODSCHIBJAKIN, Feodor vt RANNIK, Teodor Feodori p.
POHJALA (sünd UULOO), Kyllikki Topiase t, Soome halastajaõde, riigitegelane.
VR I/3, nr 2006/26.03.1920 Halastaja õde Kyllikki POHJALA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 11.11.1894 Soomes Nakkilas talupidaja peres. Lõpetas 1914 Pori tütarlastekooli, omandas 1917 halastajaõe kutse Helsingi üldhaigla kursustel ja 1927 loodusteaduste bakalaureuse kraadi Columbia ülikooli õpetajate kolledžis. Oli 1914 ajalehe „Satakunta“ toimetaja. Soome VS ajal halastajaõde. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuse Valga ambulantsi halastajaõde. Seejärel 1919–20 halastajaõde Lääne-Soome läänis Harjavaltas ja 1920–25 Ameerika Ühendriikides. 1925–63 ajalehe „Sairaanhoitaja“ peatoimetaja ja 1935–63 Soome halastajaõdede liidu juhataja ning 1937, 1940 ja 1943 presidendi valijamees. Talve- ja jätkusõja ajal korraldas tsiviilelanike abistamiseks saadud siseriikliku ja rahvusvahelise abi jaotamist, kuuludes vabatahtliku hoolekandeorganisatsiooni Suomen Huolto komiteesse. Kuulus 1933–61 Rahvusliku Koonderakonna saadikuna Eduskunda, 1962–63 teine sotsiaalminister ja 1963 sotsiaalminister. Võttis osa rahvusvaheliste organisatsioonide tööst, 1959–62 oli parlamentidevahelise liidu Soome töörühma juhataja, hiljem auliige. Avaldanud raamatud „Pohjan poikain matkassa. Muistelmiani Viron retkeltä keväältä v. 1919“ (1920), „Miksi kuljet – multa kysytään“ (romaan, 1930) ja „Kuljin tietäni“ (1966). Suri 22.09.1979 Nakkilas. Maeti Nakkila kalmistule. (M.S.)
POHJANPALO (kuni 1906 FRIIS), Toivo Ilmari Jaakko p, Soome jäägrimajor (1927).
VR I/3, nr 2780/25.05.1923 Jäägermajor Ilmari POHJANPALO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.01.1893 Soomes Kalajokis kaupmehe peres. Lõpetas 1915 Kokkolas soome ühiskooli, 1915–16 õppis Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas. I MS ajal siirdus Saksamaale, septembrist 1916 27. jäägripataljoni täiendusüksuses, veebruarist 1917 4. kompaniis ja juulist 1917 kuulipildujakompaniis. Saabus veebruaris 1918 jäägrite eelrühmaga Vaasasse. Soome VS ajal Põhja-Häme rügemendi 1. pataljoni kompaniiülem. Osales Vehkajärvi, Kuhmoineni, Pohja, Padasjoki, Kurhila ja Lahti lahingutes. Juunist oktoobrini 1918 Lahti linna politseiülem, hiljem Pori 2. jalaväerügemendi kompaniiülem. Lipnik veebruarist, leitnant märtsist ja kapten maist 1918. VS ajal alates 11.01.1919 majorina Põhja Poegade rügemendi staabi kuulipildujaohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis Savo jäägrirügemendi 1. kuulipildujakompanii ja 1. pataljoni ajutise ülemana. Detsembrist 1920 Kuopio politseiülem, maist 1932 Helsingi politseiülema abi, 1927–29 läänipolitsei väljaõppekursuse juhataja ja 1930–37 õpetaja. Major maist 1927. Talvesõja ajal suurtükiväe koolituskeskuse majandusülem. Jätkusõja ajal juunist septembrini 1941 sapöörikoolituskeskuse majandusülem. Seejärel 1946–56 Helsingi linnasekretär. Suri 05.06.1980 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Saksa RR II kl ning Soome VR III kl ja IV kl. (M.S.)
POINCARÉ, Raymond Nicolas’ p, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3181/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Raymond POINCARÉ, endine Prantsuse Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 20.08.1860 Prantsusmaal Meuse’i departemangus Bar-le-Ducis. Õppis polütehnikumis ja Pariisi ülikoolis õigusteadust. Töötas advokaadina. Valiti 1887 saadikute kotta, alates 1893 korduvalt minister, oli 1903–13 ja 1920–34 senaator, parteiliselt mõõdukas vabariiklane. Veendunud, et sõda Saksamaaga on vältimatu, ajas 1912–13 pea- ja välisministrina ning 1913–20 presidendina energilist, Saksamaa suhtes revanšistlikku välispoliitikat, tugevdas relvajõude ning liitlassuhteid Venemaa ja Suurbritanniaga. Propageeris I MS ajal sõja jätkamist võiduka lõpuni, kutsus 1917 peaministriks G. Clemenceau. Oli 1922–24 pea- ja välisminister, nõudis Saksamaalt Versailles’ rahulepingu tingimusteta täitmist ja lasi selleks 1923 okupeerida Ruhri. 1926–29 juhtis pea- ja rahandusministrina nn rahvusliku ühtsuse valitsust. Saavutas 1926 puhkenud suure rahanduskriisi ajal frangi stabiliseerimise. Valiti 1909 Prantsuse Akadeemia liikmeks. Suri 15.10.1934 Pariisis. Maeti Meuse’i departemangus Nubécourt’is. Teised autasud: Prantsuse ALO GM ja sr, Hispaania KVO, Rootsi SO, Itaalia MLO ja KO ning Soome VRO kett. (M.S.)
POKA, August Mardi p, kapral (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 514/17.08.1920 Wäljapatarei Nr 10 kapralile August POKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juulil 1919 a. Baraschki ja Simarewa külade wahel.
Sündis 10.07.(28.06.)1898 Viljandimaal Pajusi v Lahavere k Paia talu pidaja peres. Õppis valla-, Põltsamaa kihelkonna- ja Vahi põllutöökoolis. I MS ajal 1917–18 4. raskesuurtükiväe divisjonis. VS ajal alates 01.01.1919 1. suurtükiväepolgu, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, aprillist 1919 patarei telefonist, augustis 1919 välipatareis nr 10. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 14.08.1919 Pihkva all Savino küla juures haavata ning oli mitu kuud ravimisel. Nooremallohvitser aprillist 1920, vanemallohvitser maist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Paia talu. Seersant juunist 1940. Oli Pajusi vallavolikogu, Lahavere haridusseltsi, Lahavere masinatarvitajate ühisuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Märtsis 1949 küüditati Novosibirski obl Krasnozjorskoje rajooni, vabanes juunis 1958. Asus elama Põltsamaale, ehitas sinna maja, oli ehitustööline. Suri 03.04.1987 Põltsamaal. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Marta, esimeses abielus Viigand, sünd Olev (1902–78, küüditati 1949, vabanes 1958), kasupoeg Allan Viigand (1928, küüditati 1949, vabanes 1958). (J.P.)
POKKATZ, August Hansu p, reamees (1919).
VR III/3, nr 2841/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Kalevlaste Maleva reamees August POKATS, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, olles üks vanematest, kes koos pojaga malevasse ilmus. Ta langes 16. jaanuaril 1919 Järve lahingus, vahvalt ja mehiselt oma poja kõrval võideldes.
Sündis 20.(08.)02.1874 Võrumaal Valgjärve v Tamme mõisa sulase peres. Õppis vallakoolis. Teenis armees, seejärel töötas politseinikuna Tartus ja Tallinnas. I MS ajal 1917–18 teenis sõjaväes. Detsembris 1918 osales Tallinna KL loomisel. VS ajal 08.01.1919 astus oma 15-aastase poja eeskujul vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Langes 16.01.1919 Virumaal Järve küla juures. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Kohtla-Järve sambal. Abikaasa Emilie, sünd Kukk (1880–1957), lapsed Rudolf (1903–82) ja Helmi (1909–75). (A.K., J.P.)
POLLATTS, George, USA kapten (1919).
VR I/3, nr 1988/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile Georg POLLATTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Elas Konstantinoopolis. Osales 1918–19 leitnandina Ameerika abi jagamise ekspeditsioonis Põhja-Venemaale. VS ajal 1919 aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Jõhvis. Saatus teadmata. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ja Vene StO. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
POLLISINSKI, Oskar Aleksandri p, velsker (1919), major (1940).
VR II/3, nr 1328/15.09.1920 4 jalawäe polgu welskrile Oskar POLISINSKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 nowembril 1919 a. Witino küla all.
Sündis 27.(15.)08.1896 Narvas. Õppis Narva kõrgemas algkoolis, 1920–22 Vabariigi Sõjakoolis ja 1931–33 Kõrgemas Sõjakoolis. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 roodu kirjutaja, juulist augustini 1919 velskrite kursusel, seejärel 3. roodu velsker. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 30.01.1919 haavata. Juunist 1920 1. diviisi staabi velsker, oktoobrist 1920 sõjakoolis, augustist 1922 Allohvitseride Kooli kursuseohvitser, oktoobrist 1923 SÜÕ allohvitseride õppepataljoni rühmaülem, oktoobrist 1925 Allohvitseride Kooli täienduskursuse ülema kt, oktoobrist 1928 Sõjakooli kadetikompanii ja veebruarist 1929 1. aspirandikompanii rühmaülem, jaanuarist 1930 8. üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii rühmaülem, juulist 1930 Sõjakooli kadetikompanii rühmaülem, aprillist 1934 2. diviisi staabi 1. jsk ülema abi kt, aprillist 1935 1. jsk ülema abi, jaanuarist 1939 septembrini 1940 Tartu ülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi õppejõud. Alamleitnant juulist 1922, nooremleitnant novembrist 1922, leitnant novembrist 1926, kapten 1932, major 1940. VRVÜ Tartu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. Eesti laskurdiviisi 232. laskurpolgu 3. pataljoni komandör. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941. Suri 04.04.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Ariadne, sünd Semenov (1904–86), tütar Stella-Ariadne (1927–90). (M.S.)
POLLUKS, Jakob Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 166/21.02.1920 4 jalawäe polgu 2 roodu reamehele Jakob Juhani p. POLLUKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud kahestteistkümnest lahingust osa wõttes, milles wõitlesite ka kõige ägedama waenlase tule all ennastsalgawalt, mis teistele alati eeskujuks oli.
Sündis 28.(16.)01.1895 Virumaal Pada v Samma mõisas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 4. Eesti polgus. Oli 1918 põllumees Sõmeru vallas. VS ajal alates 27.11.1918 4. jalaväepolgu 2. roodus, augustist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 08.12.1919 Feodorovka küla juures raskelt haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Katkutaguse m Rehetoa talu. Seejärel talunik. Suri 30.07.1946 Sõmeru v Rehetoa talus. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Amilde-Mathilde, sünd Aal (1905–72), lapsed Johannes ja Valve (1934–34). (M.S.)
POMMER, Jakob (sünd Jakov) Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 218/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale komendorile Jakob Jüri p POMMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Narwas, Riias ja Kaporjes dessandis olles.
Sündis 10.02.(29.01.)1891 Pärnumaal Audru v Lindi m Reinu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis ristlejal Oleg. VS ajal alates 19.12.1918 suurtükilaeval Lembit komendor, oli märtsis 1919 dessandis soomusrongil, mais 1919 dessandis Luuga jõesuus. Juulist 1919 vanemkomendor, novembrist 1919 ülemkomendori kt, jaanuarist 1920 veltveebli kt. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Audru v Lindi krjm Lindi talu. Seejärel talunik. Oli EVL Audru osak esimees ja VRVÜ Pärnu osak liige. Pidas kevadeni 1949 talu, seejärel kolhoosi põllutööline. Suri 24.03.1971 Pärnu raj Audru kn Lindi talus. Maeti Audru kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Pelageja, sünd Pent (1894–1977), lapsed Ludmilla (1921–2002) ja Virve (1930–84). (J.P.)
POMMER, Paul vt RASSI, Himot Tõnise p.
PONSI, Arvid, Soome abiväe peaintendantuuri kantseleiülem.
VR I/3, nr 2066/14.05.1920 Härra Arvid PONSI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantseleiülem. Saatus teadmata. (M.S.)
PONTAK, Alfred Roman-Friedrich-Hermanni p, kadett (1919), kaptenmajor (1938).
VR II/3, nr 81/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Alfred Romani p. PONTAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 ja 31 märtsil 1919 a. ühes nelja kaaslasega Worobjowo, Maslowa ja Netschaewa küladest waenlast põgenema sundides, kuulipildujat saagiks saades ja luuramiskäigul Maslowa küla juures haawatuna waenlase peale tuld andes, kuni teised järele jõudsid ja sidumisele toimetasid.
Sündis 30.12.1899 Kiievi kub Skvira maakonnas viinapõletaja peres. Õppis Tallinnas gümnaasiumis, 1920–21 Mereväe Kadettide Koolis, 1926 mereväe miini-torpeedoohvitseride kursustel, 1926–27 Inglismaal allveelaevade ning elektri-, miini- ja torpeedokursustel. VS ajal alates 24.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luuresalgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 28.01.1919 Tartumaal Sangaste jaama juures ja 31.03.1919 Petserimaal Belohvostovo küla all haavata. Juulist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 3. roodus, novembrist 1919 2. roodus. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Lohu m Raja talu. Detsembrist 1919 Vabariigi Sõjakooli mereväeklassis, oktoobrist 1920 mereväe kadetikoolis. Nooremleitnant detsembrist 1921. Suurtükilaeva Mardus vahiülem, juunist 1922 suurtükilaeva Lembit rooduülem, maist 1923 lähetati õppelaevale Viljandi, oktoobrist 1923 Läänemere laevastiku divisjoni adjutant, veebruarist 1925 miiniristleja Lennuk spetsialist ja kompaniiülem ning torpeedopaadi Sulev komandöri abi, maist 1926 miiniristleja Wambola miiniohvitser, juunist 1927 torpeedopaadi Sulev komandöri abi, septembrist 1933 merejõudude staabis. Jaanuarist 1935 Inglismaal, septembrist 1936 allveelaeva Kalev komandör, novembrist 1939 merelaevastiku divisjoni, aprillist 1940 merelaevastiku ülem, oktoobrist 1940 Merejõudude Baasis merelaevastiku likvideerija. Leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Oli 1928 Mereväe Ekipaaži kohtu, 1934 sõjaringkonnakohtu, 1938–39 mereväeohvitseride liitkogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Töötas purjespordi instruktorina. Märtsis 1941 värvati Nõukogude luure agendiks, kuid juuni algul keeldus koostööst. Nõukogude võim arreteeris ta 23.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 04.07.1941 Tallinnas. Kenotaaf Haapsalu linnakalmistul, nimi tahvlil Tallinna mereväebaasis ja Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Auguste, sünd Toporovski (1902). (J.P.)
PONTUS, Otto Leena p, madrus (1919), 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 187/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni roolimehele Otto Tooma p. PONTUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Sosnitsa küla all.
Sündis 05.09.(24.08.)1898 Virumaal Palmse v Sagadi mõisa töölise peres. Õppis ministeeriumikoolis. I MS ajal 1917–18 sapööripataljonis. Seejärel meremees. VS ajal alates 10.04.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, määrati Peipsi laevastiku divisjoni, maist 1919 suurtükilaeva Taara madrus ja noorem roolimees. Osales lahingutes Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Aprillist 1920 suurtükilaeva Ahti roolimees. 1. järgu madrus maist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 oktoobrini 1924 ja maist novembrini 1925 madrusena meremärkide panijal Pirita ning jaanuarist maini 1926 raudteel Tallinna jaama rööpaseadja. Suri 29.01.1932 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Jenny-Aurelie, sünd Karjamaa (1901), lapsed Reinhart (1923–2005) ja Ingeborg (1924). (J.P.)
POOLAK, Georgi Maria p, reamees (1918).
VR II/3, nr 397/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Jüri POOLAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 mail 1919 a. Saluse mõisa all. (Täpsustus: uus diplom, õige eesnimega Georgi, anti valitsuse otsusega 30.03.1939.)
Sündis 03.02.(22.01.)1896 Pärnumaal Jõõpre v Metsa külas. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 12.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Sangaste vallas talu, müüs ära, seejärel elas Valgas ja töötas raudteel. Oli VRVÜ Valga osak liige. Suri 25.07.1939 Sindis. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Kenotaaf Valga Toogipalu kalmistul. Abikaasa Johanna, sünd Türk (1896–1965), lapsed Ellen (1925–25), Heljo (1927), Elga (1929–96) ja Ülo (1931–2006). (J.P.)
POOLMANN (sünd BOOLMANN), Johannes Mihkli p, veltveebel (1918).
VR II/3, nr 692/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu weltweeblile Johannes Mihkli p. POOLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla waldamisel.
Sündis 05.02.(24.01.)1890 Virumaal Moora vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 09.02.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas tislerina Vao vallas ning 1938 Kehtna v Keavas mööblitööstuses, asus elama Tallinna. Mõisteti aprillis 1939 varguse eest poolteiseks aastaks vangi, vabanes oktoobris 1940 Tallinna vanglast. Elas Tallinnas. Saatus teadmata. Abikaasa Elma (end Elise-Vilhelmine), sünd Veerbaum (1901–82), lahutati 1932. (J.P.)
POOPUU, Johannes (sünd Ivan) Theodori p, alampolkovnik (1919), kolonelleitnant (1922).
VR I/2, nr 2561/25.08.1920 Soomusrongide diwiisi staabi ülemale, Alampolkownik Iwan Theodori p. POOPUU’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel Soomusrongide diwiisi organiseerimisel ja korraldamisel.
VR II/2, nr 919/07.09.1920 Soomusrongide diwiisi staabi ülemale, alampolkownik Iwan Theodori p. POOPUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Petseri all.
Sündis 09.07.(27.06.)1886 Saaremaal Mustjala v Ohtja k Kopli vabadikukoha pidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonna-, Kuressaare linna- ja 1915 Gatšina lipnikekoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas 1901–05 õpetajana Mustjala v Panga koolis ja 1905–07 Paatsa koolis. Seejärel maamõõtja. I MS ajal oktoobrist 1914 331. Tveri družiinas, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 434. Tšerepovetsi jalaväepolgus, juulist 1916 4. roodu ülem, jaanuarist 1917 pataljoni ülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant novembrist 1916, alamakapten veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vägede vastu. Maist 1917 1. Eesti polgu 2. pataljoni ülem, juunist 1917 7. roodu ülem, novembrist 1917 2. roodu ülem, veebruarist 1918 ohvitseride komitee liige. Kapten märtsist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.11.1918 Saare-, Hiiu- ja Muhumaa KL ülem, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni, augustist 1919 diviisi staabiülem. Alampolkovnik oktoobrist 1919, kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Veebruarist 1921 Soomusrongide Brigaadi staabiülem. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Tegutses Saaremaal ettevõtjana maaparanduses ning pidas alates 1924 Kaarma-Suure v Randvere m Liikopi talu. Septembrist 1926 6. jalaväerügemendi 1. kuulipildujate kompanii, juunist 1927 2. laskurkompanii ja juulist 1927 ühtlasi 6. pataljoni ülem. Oli rügemendi kohtu eesistuja ja ohvitseride kogu juhatuse ning aukohtu esimees. Oktoobrist 1928 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem, ühtlasi 1. soomusrongirügemendi laskekomitee esimees. Koostas raamatu „Sõda Landeswehriga“ (Tallinn, 1921), oli raamatu „Soomusrongide diviis vabadussõjas II. Võitlused piiridel“ (Tallinn, 1929) kaasautor. Suri 11.03.1929 Tallinnas. Maeti Kuressaare Kudjape kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Vilhelmine-Linda, sünd Tamm (1886–1972), tütred Helga (1919–2008) ja Juta (1921–2015). Abikaasa vend Karl Tamm VR I/3. (J.P.)
PORA (sünd BORGENSTRÖM), Väinö Fredrik Toivo p, Soome reamees (1918), leitnant (1942).
VR II/3, nr 2369/26.03.1920 Sõdur BORGENSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.04.1899 Soomes Tamperes maamõõtja peres. Õppis kaubanduskoolis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Teenis 1921–22 Häme ratsarügemendis. Oli Kouvola KL liige. Töötas Kansallis-Osake-Pankkis Hämeenlinnas ja Kouvolas. Talvesõja ajal Põhja-Kyme KL piirkonna varustusülem moonalaos, jaanuarist 1940 ohvitseride kooli kursant, juunist 1940 komandantuuri koolituskeskuses rühmaülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 4. armeekorpuse staabi õhutõrjeohvitser, septembrist 1941 maini 1942 õhutõrje 25. kuulipildujakompanii rühmaülem. Osales lahingutes Karjala maakitsusel. Seersant 1940 ja leitnant 1942. Suri 19.03.1961 Kouvolas. Maeti Kouvola Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
PORGAND, Anton Martini p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1434/08.10.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Anton PORGAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 juunil 1919 a. Lemsalu linna all.
Sündis 13.(01.)02.1898 Pärnumaal Jõõpre v Porgandi talu pidaja peres. Õppis Audru kihelkonna- ning Pärnu linna alg- ja õhtukoolis. I MS ajal teenis ratsaväes. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu luurekomandos, juulist 1919 veltveebli kt, augustist 1919 luurekomando rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–25 Pärnus sadulsepp, 1925–26 piirivalvur Lääne jsk Pärnu rajoonis ja 1926–29 meremees. Sai 1929 VR kavalerina Lihula v Matsalu m Porgandi talu. Seejärel talunik. Oli Endla teatri näiteringi, KL Lääne mlv Lihula mlvk ja Lihula VTÜ liige. Saksa ajal Lihula OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 06.05.1945 Lihula vallas. Mõisteti juunis 1945 kümneks aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes detsembris 1955. Seejärel Edasi kolhoosi põllutööline. Suri 10.04.1958 Lihula raj Tuudi kn Porgandi talus. Maeti Karuse kalmistule. Abikaasa Selma, sünd Kuusik (1907), lapsed Ants-Heino (1936) ja Juta (1938). (A.K.)
PORI, Anton Johani p, leitnant (1920), major (1936).
VR II/3, nr 2935/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu 3. roodu ülema kt leitnant Anton PORI Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 29. jaanuaril 1919 Räpina võtmisel, 1. veebruaril 1919 Matschurova küla vallutamisel ja 3. märtsil 1919 Plessi karjamõisa juures vaenlase pealetungi tagasilöömisel.
Sündis 10.06.(29.05.)1895 Viljandimaal Viljandi v Kööra talus töölise peres. Õppis Viljandi valla-, Viljandi linna- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel, 1925–28 Tartu linna õhtugümnaasiumis ning 1929 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas (ei lõpetanud). I MS ajal septembrist 1915 3. tagavarapolgus, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 148. tagavarapolgu 7. roodus. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu 4. roodus. VS ajal alates 30.11.1918 2. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 vanemohvitser, augustist 1919 3. roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Viljandi v Tusti m Kuuseoksa talu. Maist 1920 2. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, septembrist 1921 3. roodu ülem, augustist 1923 7. jalaväerügemendi 4. kompanii ülem, oktoobrist 1923 2. jalaväerügemendi 1. kompanii ülema abi, novembrist 1923 kompanii ülem, märtsist 1924 rügemendi adjutant. Oktoobrist 1928 2. üksiku jalaväepataljoni adjutant, ühtlasi Tartu garnisoni ülema adjutant novembrist 1928 jaanuarini 1929. Oli 2. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees ja 2. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu esimees. Juulist 1934 piirivalve Peipsi jsk Võõpsu raj ülem, jaanuarist 1935 KL Saaremaa mlv vaneminstruktor, ühtlasi detsembrist 1935 maleva staabirühma pealik. Kapten 1925, major 1936. Oli maleva laskurklubi pealik ja maleva ohvitseride kogu aukohtu esimees, Saaremaa Merispordi Seltsi liige, VRVÜ Tartu osak, hiljem Lääne-Saare osak liige. KL likvideerimise tõttu vabastati 28.06.1940 KL teenistusest ja määrati augustist 1940 1. jalaväerügementi töökompanii ülemaks ja oktoobrist 1940 Narva sõjaväeringkonna staapi 1. jsk ülemaks. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Sillamäe õlivabrikus suveni 1941, kui asus koos perega Kuuseoksa tallu. Saksa ajal juulist 1941 Viljandi politseikomissar, augustist 1941 OK Sakalamaa mlv staabiülem, septembrist 1941 septembrini 1944 mlv ülem, ühtlasi oli 1944 Viljandi kaitseteenistuskomisjoni ja Viljandi kaitseväeringkonna ülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu sõja lõpuni. Seejärel sõjavangis Inglise tsoonis. Põgenes ning oli mitmes Saksamaa pagulaslaagris, asus hiljem USAsse Baltimore’i. Töötas laevatehases, viimaks Johns Hopkinsi haiglas. Suri 13.01.1973 Baltimore’is. Maeti Baltimore’i Parkwoodi kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Heleene, sünd Uutrof (1901–78), tütred Mirjam (1924–2007), Juta-Oliivia (1927) ja Maire (1930–44). (J.P.)
PORMANN, Anton vt BORMAN, Anton Jaani p.
PORMANN, Johannes Trofimi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1551/19.10.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Johannes PORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Saeru metsawahi maja juures.
Sündis 26.(14.)02.1892 Järvamaal Kolu vallas. Õppis vallakoolis. Elas Türi-Alliku vallas. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 25.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Riias ning Pihkva rindel, sai 30.06.1919 Riia all haavata. Nooremallohvitser juulist 1919, vanemallohvitser oktoobrist 1919. Langes 16.10.1919 Venemaal Narva rindel Krasnaja Gorka all. Maeti Narva garnisoni kalmistule. Vallaline. (J.P.)
PORRE, Paul Pauli p, mereõpilane (1918), vanemleitnant (1937).
VR II/3, nr 237/05.03.1920 Suurtükilaewa „Lembitu“ mereõpilasele Paul Pauli p. PORRE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Kulgo juures, Loksal, Petseri all, Heinastes ja Luuga jõesuus.
Sündis 01.05.(18.04.)1901 Tallinnas kohtuametniku peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, Tallinna tehnikumis, 1920–24 Sõjakooli mereväekadettide klassis ja 1928 miini-torpeedoohvitseride kursustel. Kooliõpilane. VS ajal alates 06.11.1918 Tallinna KL liige, määrati 25.12.1918 suurtükilaeva Lembit dessantroodu, jaanuarist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, samast kuust suurtükilaeval Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Mereväe Ekipaažis. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Anija v Kuusemäe talu, müüs selle 1925 ära. Septembrist 1920 Mereväe Kadettide Koolis, detsembrist 1924 merejõudude staabis, veebruarist 1925 rannapatarei nr 4 rühmaülem ja Mereväe Ekipaažis spordiinstruktor ning õppekompanii rühmaülem, maist 1926 miiniristleja Lennuk spetsialisti abi ja navigatsiooniohvitseri kt ning kompanii ülem, aprillist 1929 miiniristleja Wambola miini-torpeedospetsialist, märtsist 1932 miiniveeskaja Suurop komandöri abi, veebruarist 1938 traaleri Keri komandör, juunist 1938 traaleri Suurop komandöri abi, veebruarist 1939 torpeedopaadi Sulev komandöri abi ja komandör, augustist 1940 merelaevastiku õppekompanii ülem, oktoobris 1940 viidi üle PBLi. Nooremleitnant 1924, leitnant 1930, vanemleitnant 1937. Juunis 1941 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 metsavend. Septembrist 1941 Tallinn-Nõmme OK juht. 1941–44 Tallinna OK 11. sadama kompanii ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 09.10.1944 Tallinnas. Mõisteti novembris 1944 kümneks aastaks vangi, oli Karaganda obl KarLagis, vabanes septembris 1954. Seejärel töötas tehases Ilmarine kütjana. Elas Tallinn-Nõmmel, viimaks Harjumaal Arukülas. Osales VR päeval 24.07.1989 Adaveres. Suri 15.07.1994 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna mereväebaasis. Esimene abikaasa Salme, sünd Hansmann (1904–72), tütar Helje (1933), põgenesid 1944 läände. Teine abikaasa Liisa Lepikson, sünd Värnomasik (1905–85). (A.K., J.P.)
POSKA, Jaan (sünd Joann, ka Ivan) Joanni p, välisminister.
VR III/1, nr 14/27.02.1920 Asutawa Kogu liikmele Jaan Jaani p. POSKA’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 24.(12.)01.1866 Tartumaal Laiuse v Kirikukülas köstri peres. Õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis, Riia vaimulikus seminaris ning 1886–90 Tartu ülikooli arsti- ja õigusteaduskonnas. Töötas advokaadina Tallinnas, liitus 1901 ajalehe „Teataja“ toimetusega, alates 1904 Tallinna linnavolikogu liige, 1905. aasta sündmuste tõttu lühikest aega vangis. Augustist 1913 Tallinna linnapea, märtsis novembrini 1917 Eestimaa kubermangu komissar, võimu haaranud enamlased kõrvaldasid ta ametist, novembrist 1917 jaanuarini 1918 oli Venemaa Asutava Kogu liige. Veebruarist 1918 Eesti Ajutise Valitsuse välisminister, novembris 1918 lühikest aega kohtuminister ja peaministri kt, novembrist 1918 septembrini 1919 välisminister, ühtlasi aprillist 1919 Eesti Asutava Kogu liige. Detsembrist 1918 aprillini 1919 Eesti välisdelegatsiooni juhina Soomes, Lääne-Euroopas ja Pariisi rahukonverentsil, kus hankis majandus- ja relvastusabi ning diplomaatilist tunnustust Eestile. Detsembrist 1919 veebruarini 1920 Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni esimees. Tema juhtimisel sõlmiti 02.02.1920 Tartu rahuleping. Suri 07.03.1920 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Tähis Tartus, nimi tahvlil välisministeeriumis ja Jõgeva v Laiuseväljal. Tema kodu Kadriorus Jaan Poska 8 restaureeriti 2008 ja on avalikus kasutuses. Raamatud temast: E. Laaman, „Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik“ (Tartu, 1935), A. Hanko, „Jaan Poska. Eesti diplomaatia suurvaim“ (Tallinn, 1938), V. Poska-Grünthal, „Jaan Poska tütar jutustab: mälestusi oma isast ja elust vanemate kodus“ (Toronto, 1969), „Jaan Poska oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi“ peatoimetaja K. Arjakas (Tallinn, 2010). Abikaasa Constance-Ernestine, sünd Ekström (1874–1923), lapsed Xenia (1897–1964), Vera (1898–1986), Tatjana (1900–88), Jaan (1902–41, arreteeriti 1940, lasti maha), Georg (1904–06), Anna (1905–86), Jelena (1907–39), Niina (1913–53) ja Jüri (1919–74). Poeg Jaan Poska oli abielus Oskar Kallase VR III/1 tütrega. (J.P.)
POTILA, Harald Sakeus Abdon Nikeforuse p, Soome reamees (1918), veltveebel (1942).
VR II/3, nr 1803/26.03.1920 Rühma juhatajale Harri POTILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.07.1898 Soomes Askainenis. Õppis algkoolis. Aastast 1917 Piikkiö KL liige. Soome VS ajal jaanuarist 1918 ratsaväelane Uusimaa ratsarügemendis, võttis osa Lempäälä-Vesilahti lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis rühmaülem. Osales lahingus Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. Teenis 1921–24 autopataljonis. Seejärel põllumees, hiljem autojuht ja äriomanik. Jätkusõja ajal juunist 1941 aprillini 1942 22. majanduskompaniis transpordiüksuse ülem, osales Kolatselkä-Vieljärvi, Pyhäjärvi-Äänislinna, Kontupohja-Käppäselkä ja Karhunmäki lahingutes. Nooremseersant 1923, seersant 1935, vanemseersant 1940 ja veltveebel 1942. Suri 23.05.1990 Piikkiös. Maeti Piikkiö kalmistule. (M.S.)
POTTER, Aleksander vt PAJUR, Aleksander Hansu p.
POTTER, Richard Jaani p, kapten (1919).
VR II/3, nr 1591/14.12.1920 3 jalawäe polgu kaptenile Richard POTTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 mail 1919 a. Smilteni alewi waldamisel.
Sündis 29.(17.)04.1894 Võrumaal Sõmerpalu v Lilli mõisa talupidaja peres. Õppis Võru linna- ja 1915 4. Peterburi lipnikekoolis ning 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal veebruarist 1915 178. tagavarapataljonis, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser ja õppekomando ülem 303. jalaväepolgus, veebruarist 1917 748. Vileika jalaväepolgu pataljoniülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. Alamkapten novembrist 1917. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 2. roodu ülem, veebruarist 1919 1. pataljoni ülem ja maist 1919 polguülema abi kt. Kapten maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 11.03.1919 Lätis Wietzemhofi mõisa juures haavata. Jaanuarist 1921 3. pataljoni ülem. Septembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Uue-Antsla v Põllu talu. Suri 13.04.1924 Uue-Antsla v Põllu talus. Maeti Osula-Prassipalu kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ja AnO IV kl. Vallaline. (A.K.)
POULSEN, Alfred Johannes, Taani leitnant (1918), Eesti kapten (1919).
VR II/3, nr 1942/26.03.1920 Kapten Alfred PAULSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.12.1891 Taanis Østoftes (teisal Maribos). Õppis 1916–17 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 7. ja 19. pataljonis. Alamleitnant novembrist 1917, leitnant veebruarist 1918. Vabadussõja ajal alates 26.03.1919 Taani vabatahtlike kompanii 1. rühma ülem. Kapten septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 vabastati teenistusest, kuid astus Loodearmee koosseisus loodud Rootsi Valgesse Leegioni. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Ingerimaal. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Oli Taani vabatahtlike värbamise rahastaja Aage Westenholz VR I/3 istanduste United Plantations Ltd juhataja asetäitja Malai föderatsioonis ja seejärel Siiamis istanduste direktor. Suri 10.12.1960 Hispaanias Palma de Mallorcas. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
POWERS, Ray Rivington Edward J. p, USA major.
VR I/2, nr teadmata/02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud II. järgu Wabaduse Risti Major Ray R. POWERS’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
Sündis 25.11.1884 New Yorgis. I MS ajal võttis 34. jalaväediviisiga osa lahingutest Prantsusmaal Verduni all ja Meuse-Argonne’i piirkonnas. VS ajal aprillist 1919 Ameerika abi administratsiooni ARA Eesti missioonis. Hiljem tegev Euroopas ärialal. Oli mõnda aega Coca-Cola Company esindaja Prantsusmaal ja Saksamaal. Suri detsembris 1938 autoõnnetuses Saksamaal Berliinis. Teised autasud: Vene StO. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S., J.P.)
PRAKS, Paul Peetri p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 2905/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. Jalaväepolgu 3. roodu vanemohvitser lipnik Paul PRAKS Eesti Vabadussõjas üles näidanud oma poolrooduga 10. augustil 1919 Aleksandrovskaja Gorka külas.
Sündis 27.(15.)02.1891 Viljandimaal Pilistvere kirikuvallas kooliõpetaja peres. Õppis valla-, Pilistvere kihelkonna-, Ostaškovo reaal- ja 1917 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 sõjaväes, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 48. tagavarapolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 02.12.1918 nooremohvitser 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Langes 10.08.1919 Venemaal Aleksandrovskaja Gorka all. Maeti Pilistvere kalmistule. Nimi Pilistvere sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Sai postuumselt autasuks Järvamaal Väätsa v Röa m Nurmiste talu, mis anti vanematele. Vallaline. (J.P.)
PRANSTIBEL, Alfred vt PARVAL, Alfred-Karl-Johann Ado p.
PRANTSUSE TUNDMATU SÕDUR
VR I/1, nr teadmata/25.01.1922
I MS ajal Prantsusmaal langenud tundmatu Prantsuse sõduri põrmu valis 10.11.1920 Verduni kindluses kaheksa kirstu seast välja 132. jalaväerügemendi sõdur Auguste Thin. Kirst toodi järgmiseks päevaks Pariisi ning maeti suurejooneliste austusavaldustega 28.01.1921 Triumfikaare võlvi alla. See on sümboolne haud kõigile I MS tundmatuks jäänud või teadmata paigas langenud Prantsuse sõduritele. (M.S., J.P.)
PRAOSK (sünd PRAUSKI), Jaan Volmeri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 385/11.06.1920 9 jalawäe polgu 10 roodu reamehele Jaan PRAOSK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 detsembril 1919 a. Roschkino küla all.
Sündis 11.05.(29.04.)1899 Viljandimaal Taagepera v Raiksilla talus töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 23.05.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, juunist 1919 9. jalaväepolgu 10. roodus. Osales lahingutes Landeswehri ja Punaarmee vastu Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 3. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talurentnik Pärnumaal Karksi vallas. Sai VR kavalerina 1934 Valgamaal Sangaste v Odra talu. Seejärel talunik. VRVÜ Pärnu, hiljem Valga osak liige. Suri 11.07.1943 Sangaste v Odra talus. Maeti Sangaste kalmistule. Abikaasa Johanna, sünd Tomson (1900), lapsed Elga-Alide (1924), Jaan (1928) ja Leo (1933). (J.P.)
PRATTEN, Robert George, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1966/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Herbert PRATTEN’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.05.1899. I MS ajal teenis kuningliku mereväe vabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal osales Briti mereväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
PREEDIS (sünd BREEDIS), Paul-Voldemar Liise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1843/15.09.1920 Lahingus 22 septembril 1919 a. Bereska küla all langenud 2 jalawäe polgu reamehele Paul PREEDIS’ile wahwuse eest.
Sündis 26.(14.)03.1898 Võrumaal Kaagjärve v Lunte talus. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Tartumaal Keeni vallas. VS ajal alates 28.02.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1919 2. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Osales lahingus Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 22.09.1919 Kirde-Lätis Berjozki küla all. Maeti Laatre kalmistule. (J.P.)
PREES, Aarne (kuni 1938 PREEKS, Arnold) Märdi p, kadett (1919), nooremleitnant (1924).
VR II/3, nr 2917/18.02.1925 hinnates vahvust, mis noorem-leitnant Arnold PREEKS Eesti Vabadussõjas Laiarööpalise soomusrongi nr 3 reamehena Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 25. aprillil 1919 Stakelni all Punaarmee ning 21. juunil 1919 Lode ja Võnnu vahel Landeswehri vastu.
Sündis 24.(11.)05.1900 Krimmis väljarännanute peres, peatselt tuldi Eestisse ja asuti elama Tartu. Õppis 1911–15 Tartus algkoolis, 1915–19 Tartu kõrgemas rahvakoolis ja 1919–21 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 20.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 1. roodus, veebruarist 1919 Tartu kaitsepataljonis, vabastati samal kuul kooliõpilasena teenistusest. Aprillist 1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 esimeses roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.04.1919 Lätis Stakelni all ja 21.06.1919 Lode raudteejaama lähistel haavata. Septembrist 1919 Tartu ja oktoobrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, novembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1921. Nooremohvitser kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 tehnika- ja sapöörikomandos, aprillist 1922 kuulipildujate roodus, novembrist 1922 kompaniis. Augustist 1923 2. soomusrongirügemendi lr sr nr 4 nooremohvitser, märtsist 1924 rongi soomustatud kuulipildujate vaguni rühmaülem. Novembris 1925 vabastati teenistusest. Seejärel KL Lääne mlv instruktor, 1928–33 tööline Tallinna Lutheri vabrikus, 1933–34 vangivalvur Kuressaare vanglas, siis madrus OÜ Kalanduse kalalaeval Põhjarand ning hiljem meremees kaubalaevastikus. Oli 1933–34 EVL Kuressaare osak juhatuse ja KL Saaremaa mlv Kuressaare kompanii liige. Detsembrist 1935 Virumaal VRKKs Udriku mõisas, 1939–40 eraisikuna Naissaare komandantuuri mehaanikakomandos. Mobiliseeriti augustis 1941 Punaarmeesse, oli metsatöödel Tšeljabinski oblastis. Oktoobrist 1942 maini 1943 249. Eesti laskurdiviisi 162. üksiku kuulipildujate pataljoni vanemadjutant ja pataljoni staabiülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Velikije Luki all, sai 29.12.1942 Taraštšanka küla all haavata. Veebruarist 1944 1. Eesti üksikus tagavara laskurpolgus, oktoobrist 1944 925. laskurpolgu kuulipildujate roodu ülem. Oktoobris 1945 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1946 Tallinnas tsiviilkaitseinstruktor, aprillist 1946 maini 1948 põllumajanduskooperatiivide liidus instruktor, hiljem töötas vaheaegadega Tallinna ehitustrustis ja artellis Teras laborandina. Nõukogude võim arreteeris ta 18.09.1950 Tallinnas. Mõisteti detsembris 1950 kümneks aastaks vangi, vabanes augustis 1954. Seejärel elas Tallinnas, hiljem asus elama Haapsallu. Suri 24.03.1969 Haapsalus. Maeti Haapsalu Metsakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Mary-Josephine, sünd Volk (1903), lahutati 1928, uuesti abiellus endise abikaasaga 1933, lahutati taas 1935, poeg Manivalde-Verner (1925). Teine abikaasa Selma-Helene, esimeses abielus Luhaste, sünd Tops-Noode (1908–2004). (J.P.)
PREI, Jakob Jaani p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/3, nr 2826/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Hüdrograafia osakonna ülem kolonel Jakob PREI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud organiseerides merelaevastikule puuduvate merekaartide valmistamise Kaporje operatsiooni ajaks, samuti Miinisadama kaartide valmistamise, mis võimaldas selle rajooni sõjaliseks otstarbeks ära kasutada.
Sündis 14.(02.)03.1873 Virumaal Ontika v Valaste k Kesküla (ka Värava) talu pidaja peres. Õppis Valaste valla- ja Jõhvi ministeeriumikoolis, Tartu õpetajate seminaris, 1894–97 Vilno sõjakoolis ning 1900–02 Peterburi sõjatopograafiakoolis. Augustist 1893 vabatahtlikult 180. Vindava jalaväepolgus, aprillist 1898 nooremohvitser 179. Ust-Dvinski jalaväepolgus, aprillist 1902 loode topograafiaosakonnas Riias, lähetati erialastele töödele Vilno kubermangu. Osales 158. Kutaisi jalaväepolguga Vene-Jaapani sõjas Mandžuurias. Maist 1906 179. jalaväepolgu õppekomando ja rooduülem Liibavis ja Sõzranis, juunist 1912 Balti mere hüdrograafiaekspeditsiooni ülema abi. I MS ajal augustist 1914 Soomes Tammisaari sadama komandant, novembrist 1914 Liibavi sõjasadama hüdrograafiliste tööde juhataja, aprillist 1915 Helsingi ja Hanko vaheliste skääride uurimis- ja ettevalmistustöödel, aprillist 1916 Musta mere hüdrograafiaosak ülema abi, oktoobrist 1916 Petrogradis hüdrograafia peavalitsuse merekaartide koostaja, maist 1917 Helsingi-Tammisaari raj ülem, maist 1918 Põhja-Jäämere hüdrograafilise ekspeditsiooni ülema abi. Sügisest 1918 veebruarini 1919 osales Arhangelskis enamlastevastases tegevuses ning Eesti kompanii moodustamises. Alamleitnant aprillist 1898, leitnant aprillist 1902, alamkapten aprillist 1906, kapten detsembrist 1912, alampolkovnik detsembrist 1915. VS ajal alates 01.04.1919 Eesti merejõudude juhataja käsutuses, aprillist 1919 merejõudude hüdrograafiaosak ülem, novembrist 1919 hüdrograafia, lootside ja tuletornide valitsuse ülem. Polkovnik veebruarist 1920, kolonel novembrist 1922. Sai autasuks Virumaal Püssi v Purtse m Georgi talu. Märtsist 1920 merejõudude hüdrograafia osak ülem, juulist 1920 kindralstaabi hüdrograafiaosak, oktoobrist 1920 kindralstaabi topograafia-hüdrograafiaosak, juulist 1921 kindralstaabi valitsuse 4. osak ja juunist 1929 kaitsevägede staabi topo-hüdrograafia osak ülem. Juunis 1934 vabastati teenistusest. Oli 1920–31 SÜÕ lektor, Balti geodeesia komisjoni, Rahvusvahelise Geodeetide Seltsi, Rahvusvahelise Astronoomia Seltsi, Õhulaevade Abil Polaarmaade Uurimise Seltsi, Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Elas Nõmmel. Märtsis 1941 siirdus järelümberasujana Posenisse, kevadel 1945 asus Erfurdi lähistele, augustist 1954 elas Tüüringis. Suri 03.09.1954 Ida-Saksamaal Friedrichsrodes. Maeti Friedrichsrode kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl, StO III kl ja Läti KTO III kl. Abikaasa Ellen-Sophie, sünd Freymuth (1883), poeg Georg (1921). (J.P.)
PREIS, August vt PAJULA, August Juhani p.
PRIEDĪTIS, Kārlis Kārlis Voldemārsi p, Läti kolonel (1940).
VR II/3, nr 3097/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kapten Karl PRIEDITS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 09.09.(28.08.)1896 Lätis Valmiera mk Terneja v Dīriķi talu rentniku peres. Õppis Tartu reaalkoolis, 1917 Pauli sõjakoolis, 1923 ohvitseride kursustel ja 1934 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal novembrist 1916 sõjaväes, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 74. tagavarapolgus, 236. tagavarapolgus ja oktoobrist 1917 jaanuarini 1918 537. jalaväepolgus. Seejärel elas Rūjiena lähistel Terneja vallas. VS algul alates 01.01.1919 vabatahtlikult Eesti rahvaväes 6. jalaväepolgu löögiroodu nooremohvitser, märtsist 1919 leitnandina Eestis loodud Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus, juulist 1919 5. roodu ülem. Vanemleitnant oktoobrist 1919, kapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Põhja-Lätis, Latgales ja Riia rindel. Jätkas teenistust 4. Valmiera jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülemana, septembrist 1925 7. Sigulda jalaväepolgu pataljoni ülem, alates 1928 polgu majandusülem ja 1932 pataljoniülem, siis 1934 staabiülem, jaanuarist 1940 polguülema abi ja juulist 1940 polguülem. Kolonelleitnant 1925, kolonel juulist 1940. Septembrist 1940 24. territoriaallaskurkorpuse 183. laskurdiviisi 285. laskurpolgu ülem. Juunist novembrini 1941 Moskvas M. Frunze nim sõjaväeakadeemias kursustel. Seejärel õppejõud Punaarmee ohvitseride kursustel Võstrel, M. Frunze nim sõjaväeakadeemias ja Lõuna-
Uurali sõjaväeringkonna ohvitseride täienduskursustel. Pärast sõda Riias Balti erisõjaväeringkonna ohvitseride täienduskursuste taktika ning Läti riikliku pedagoogilise instituudi ja Läti riikliku ülikooli sõjanduskateedri õppejõud. Suri 18.02.1975 Riias. Maeti Riia Metsakalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, Läti KTO IV kl, VO III ja IV kl, Nõukogude PLO ning Nõukogude PTO. Abikaasa Irma Antonia, sünd Skrastiņa (1902), poeg Juris (1926). (J.P.)
PRIGGO, Paul-Johannes Märdi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1907/01.09.1920 Lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa all langenud Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Paul BRIGGO’le wahwuse eest.
Sündis 02.01.1894 (21.12.1893) Tartus. Õppis Tartu linna algkoolis. VS ajal alates 28.12.1918 Kalevlaste Maleva 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Nooremallohvitser aprillist 1919, vanemallohvitser juunist 1919. Langes 22.06.1919 Lätis Skangali mõisa all. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa sambal. Vallaline (J.P.)
PRIIMA, Oskar-Johannes Johani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1209/15.09.1920 Soomusrongi nr 2 nooremale alamohwitserile Oskar PRIIMA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Plüssa silla juures.
Sündis 25.(12.)05.1900 Tartumaal Uderna v Tinni talu pidaja peres. Õppis Uderna valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal alates 21.02.1919 kooliõpilasena vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 dessantroodus. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 28.12.1919 Narva all Plüssa jõe raudteesillal haavata. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Hellenurme v Kalda talu, müüs selle 1927 ära, seejärel pidas Tinni talu. Saksa ajal 1942–44 Elva abivallavanem. Võttis suvel 1944 OK liikmena osa kaitselahingutest Punaarmee vastu. Sügisest 1944 kuni 1946 metsavend, seejärel pidas talu, veebruarist 1949 varjas end. Nõukogude võim arreteeris ta ning mõistis 07.02.1951 Elvas kaheks aastaks vangi. Suri 22.04.1952 Murmanski obl Kirovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Johanna-Vilhelmine, sünd Kurst (1905–92, arreteeriti 1949, vabanes 1957), lapsed Heldur (1932–45), Ellen (1934) ja Lembit (1937). Venna doktor Carl Prima mõrvas hävituspataljon 28.07.1941 Põltsamaal. (A.K., J.P.)
PRIKS, Paul Villemi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1026/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Paul PRIKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 nowemb-
ril 1919 a. Aksenowi mäe all.
Sündis 08.04.(27.03.)1895 Tartumaal Pala v Halliku mõisas talupidaja peres. Õppis Assikvere vallakoolis. VS ajal alates 30.03.1919 3. jalaväepolgu 12. roodus. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pala v Halliku m Kati talu. Nõukogude ajal Pala kolhoosi tallimees. Suri 22.02.1972 Jõgeva raj Pala kn Kati talus. Maeti Kodavere kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Tartu (1913–76), lapsed Elvi (1933–95) ja Jüri (1936–89). (M.S., J.P.)
PRINTSMANN, Jüri Hendriku p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1036/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jüri PRINTSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Peddeli mõisa juures.
Sündis 24.(12.)02.1890 Viljandimaal Vooru v Tuuri talu omaniku peres. Õppis Vooru valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. I MS ajal 27. tööpataljonis. VS ajal alates 20.12.1918 3. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tuuri talu. Oli Vooru masinatarvitajate ühingu esimees, Vana-Suislepa vallavolikogu, Suislepa VTÜ, Vooru algkooli hoolekogu, jahimeeste seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 01.12.1938 Suislepa v Tuuri talus. Maeti Tarvastu kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Lammas (1900–84), pojad Endel (1923–2008, II MS ajal Saksa armees), Heino (1925–44, II MS ajal Saksa armees) ja Vello (1937). (J.P.)
PRISKE, Jüri Villemi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 46/21.02.1920 1 Ratsa polgu kapralile Jüri Willemi p. PRISKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 jaanuaril 1919 a., waenlase sissetungimisel „Pustoi-Konetsi“ külasse, haawatutele kuulipilduritele appi tõtates ja neid waenlase kätte sattumisest peastes.
Sündis 23.(11.)12.1897 Saaremaal Abruka v Salme k Kaarli talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 17.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 4. eskadroni kuulipildujate komandos. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 03.06.1919 Lätis Laudona alevi vallutamisel. Maeti Tartu VS langenute kalmistule Pauluse koguduse surnuaias. Nimi Kuressaare ja Ratsarügemendi sambal Tartus (taastamata). Vallaline. Isa Villemi ja vennapoja Valfredi tapsid suvel 1941 punaväelased. (J.P.)
PROCOPÉ, Johan Hjalmar Fredrik Karl Albert Fredriki p, Soome riigitegelane ja diplomaat.
VR III/1, nr 3057/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Soome Vabariigi Välisminister Hjalmar PROCOPÉ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.08.1889 Stockholmis kindrali peres. Alates 1907 üliõpilane, 1913 sooritas õigusteaduse eksamid, 1916 kohtupraktika sooritanud diplomeeritud jurist. Oli 1915–22 advokaat Helsingis, 1915–17 tegev iseseisvusliikumises, juunist detsembrini 1918 Soome välisministeeriumi teenistuses, 1919–22 ja 1924–26 Rootsi Rahvaerakonna saadik Eduskunnas, 1920–21, 1924 Soome kaubandus- ja tööstusminister ning 1924–25 ja 1927–31 välisminister, 1926–27 Soome saadik Varssavis ja 1939–44 Washingtonis. Novembrist 1945 veebruarini 1946 president R. Ryti advokaat sõjasüüdlaste protsessil. Oli 1921–39 kaubanduslepingute komitee liige, Soome esindaja arvukatel kaubandusläbirääkimistel ning 1924 ja 1928–30 Rahvasteliidu nõukogus, 1937 presidendi valijamees. Aastast 1940 USA Rochesteri ülikooli õigusteaduste audoktor. Suri 08.03.1954 Helsingis. Maeti Helsingis Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1931), Soome VRO sr, VR I kl jmt. (M.S.)
PRZEŹDZIECKI, Stefan Józef Leon Konstanty Leon Michałi p, krahv, Poola riigitegelane.
VR III/2, nr 3037/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Protokolli ülem Krahv Stefan PRZEZDZICKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.09.1879 Varssavis. Oli diplomaadina tegev Vene keisririigis, juunist detsembrini 1917 Poola kuningriigi esindaja Austrias, 1919–28 Poola valitsuse protokolliosak direktor, 1928–32 parlamendi liige, 1929–32 Poola saadik Roomas. Suri 03.12.1932 Varssavis. Maeti Varssavi Peeter-Pauli kirikus perekonna hauakabelisse. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
PRUAL, Oskar-Johann Mardi p, KL liige.
VR I/3, nr 1681/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele, Oskar Mardi p. PRUAL’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.01.1888 (23.12.1887) Tallinnas. Õppis linnakoolis. Töötas Tallinnas kaupluseteenijana. Oli 1917–18 Tallinnas OK ja KL looja. VS ajal alates 10.02.1919 Tallinna linna KL 3. jsk ülema kt, nooremkirjutaja maist 1919, oktoobris 1919 KL ülemate kursustel, vanemkirjutaja jaanuarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel äriteenija. Suri 16.03.1931 Tallinnas. Maeti Kalamaja kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Erg (1882–1939), lapsed Renate (1909–09), Regina (1910–11), Anatol (1912) ja Uno (1914–75). (M.S.)
PRUS-BOGUSŁAWSKI, Stanisław, Poola rittmeister.
VR I/2, nr 2806/25.01.1924 Poola sõjaväe rittmeister Stanislaw PRUS-BOGUSLAWSKI’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel Eesti Wabariigile.
I MS ajal aprillist 1917 Poola Leegioni ülem Soomes. Osales kevadel 1918 koos väeosaga lahingutes Punaarmee vastu Viiburi rindel. Siirdus mais 1918 üksusega Poola ning võttis osa sõjategevusest Punaarmee vastu. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
PRUUL, Kaarel (kuni 1939 Karel-Arendt) Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 58/21.02.1920 4 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Karl Jaani p. PRUUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 weebruaril 1919 a. waenlase Odrasaare pealetungimisel, aidates rühmaülemana oma energilise tegewusega waenlase terwe bataljoni edasitungimist seisma panna ja endist seisukohta tagasi wõtta.
Sündis 20.(08.)06.1895 Peterburi kub Oudova mk Veino külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal Leedu kaardiväepolgus. Oli 1918 kingsepp Virumaal Palmse v Võhma külas. VS ajal alates 14.01.1919 4. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist detsembrini 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kingsepp ning alates 1929 pidas Palmse v Võhma k Kiviku talu. Nõukogude ajal Võsu kn Raku sovhoosi liige. Suri 11.10.1967 Rakvere raj Kadrinas. Maeti Ilumäe kalmistule. Abikaasa Valve (end Nadežda), sünd Tael (1907–2001), lapsed Raimond (1928), Harald (1930–32), Richard (1931), Ilmar (1935) ja Vaike (1937). (M.S.)
PRUUL, Karl-Robert Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 801/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu nooremale alamohwitserile Karl Jüri p. PRUUL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. Kendischowa küla juures.
Sündis 04.05.(22.04.)1888 Tartumaal Saadjärve vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 12.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 8. roodus, arvati 11.05.1919 reamehena Sakala partisanide pataljoni 2. roodu, augustist 1919 3. roodu jaoülema kt. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kudina vallas talu. Nõukogude ajal kolhoosi Helge Tulevik põllutööline. Suri 25.01.1954 Jõgeva raj Järve külanõukogus. Maeti Maarja-
Magdaleena kalmistule. Abikaasa Linda-Pauline, sünd Saarepera (1895–1976). (A.K., J.P.)
PRUUN, Joosep Juhanese p, leitnant (1919), kaptenleitnant (1938).
VR I/3, nr 3013/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten-major Joosep PRUUN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Traalimise asjanduse ülema käsutuses traaleri komandos hiljem traalerite divisjoni revidendina, kus võttis agaralt osa traalerite divisjoni organiseerimisest, traalerite parandamisest ja asja tundvate mereväelastega komplekteerimisest.
Sündis 29.(17.)10.1893 Virumaal Aaspere vallas. Õppis Palmse ministeeriumikoolis, 1913 Paldiski merekoolis, 1915–16 Kroonlinnas mereväelipnike kursustel ja 1928 mereväeohvitseride kursustel. I MS ajal novembrist 1914 2. Balti mereväe ekipaažis, aprillist 1915 allveelaevade õppekomandos, Neemeni jõe laevadel ja transpordilaeval, detsembrist 1915 lipnike kursustel. Lipnik veebruarist 1916. Seejärel traaleri nr 19 vahiülem, veebruarist 1917 traaleri Kometa ja juulist 1917 traaleri nr 18 komandör. Mitšman oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa merejõudude vastu Läänemerel ja traalimistöödest. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 17.01.1919 mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsuse traalimise ekspeditsiooni instruktor, veebruarist 1919 traaleri nr 2 komandör, aprillist 1919 Traalerite Divisjoni revident, oktoobrist 1919 traaleri Lehtma komandör. Leitnant oktoobrist 1919. Osales traalimistöödes Liivi ja Soome lahel. Jaanuarist 1921 merejõudude rannavalve osak rajooni ülem, oktoobrist 1921 miiniristlejate Lennuk ja Wambola vanemohvitser ning suurtükilaeva Mardus komandör, jaanuarist 1923 merejõudude staabi vanem käsundusohvitser, aprillist 1931 miiniveeskaja Suurop komandör, juunist 1934 torpeedopaadi Sulev komandör, jaanuarist 1937 merejõudude staabi navigatsiooniohvitser ja adjutant, augustist 1937 miiniveeskaja Suurop ja novembrist 1937 torpeedopaadi Sulev komandör, septembrist 1938 merelaevastiku divisjoni (aprillist 1940 merelaevastik) ülema kt ja novembrist 1938 ülem. Ühtlasi aprillist juunini 1940 Merekindluste staabi likvideerimise komisjoni esimees ja augustist septembrini 1940 Merekindluste komandantuuride likvideerimise üldjuht. Vanemleitnant aprillist 1920, kaptenmajor 1924, kaptenleitnant 1938. Korduvalt sõjaringkonnakohtu ja mereväe ohvitseride liitkogu abiesimees ning mereväe ohvitseride kogu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1940 määrati hüdrograafialaeva Lood komandöriks. Juunis vabastati teenistusest. II MS ajal Saksa mereväes. Põgenes sügisel 1944 Rootsi. Kuulus Eesti skautlike noorte malevasse Rootsis ja Eesti pensionäride ühingusse Göteborgis. Suri 01.10.1979 Boråsis. Maeti Boråsi Sankt Sigfriedsi kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1936), Vene StO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Hella-Elisabeth, esimeses abielus Unt, sünd Eglon (1895–1975). (M.S., J.P.)
PUCCI, Enrico, Vatikani vaimulik.
VR III/2, nr 3160/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Enrico PUCCI Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 1879. Aastast 1901 vaimulik Roomas, oli ajakirjanik ja publitsist, Vatikani pressiesindaja. Suri 1952. (M.S.)
PUCHTSIT, Viktor vt JÕESAAR, Viktor Peetri p.
PUHAKKA, Kalle Hilda p, Soome nooremallohvitser (1919), veltveebel (1940).
VR II/3, nr 1759/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Kalle PUHAKKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.06.1898 Soomes Laukaas. Õppis algkoolis ja 1920 allohvitseride koolis. Soome VS ajal võttis reamehena märtsist maini 1918 osa lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Nooremallohvitser 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Kesk-Soome rügemendi 4. kompaniis, alates 1920 kaadriallohvitser. Seersant 1920. Alandati 1924 reameheks ja vabastati teenistusest. Seejärel konstaabel, hiljem metsa- või raietööde juhataja. Mõisteti 1938 vangi omastamise ja ametiseisundi kuritarvitamise pärast, karistus arvati kantuks maiks 1939. Talvesõja ajal 68. jalaväerügemendi kuulipildujakompaniis ja 13. brigaadi 1. pataljonis. Vanemseersant ja veltveebel 1940. Võttis osa Pero ja Viiburi lahingutest. Jätkusõja ajal juunist 1941 13. jalaväerügemendi 1. kuulipildujakompaniis, maist 1943 Ida-Karjala üksuse kompanii veebel. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Veebruarist 1944 Sortavala KL piirkonna 34. kompanii valveülem, maist 1944 Ida-Karjala lõunaosa interneeritute laagri ülem, juulist 1944 10. üksiku tankitõrjeüksuse veebel, novembrist 1944 1. jalaväerügemendi 14. kompanii veebel, detsembrist 1944 jätkas eraisikust laomehena 5. varustuskeskuses, alates 1952 4. relvalaos. Juunis 1958 vabastati teenistusest. Suri 25.02.1976 Jyväskyläs. Maeti Jyväskylä linnakoguduse Vanale kalmistule. (M.S.)
PUIDAK, Heinrich August-Friedrichi p, nooremallohvitser (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 2631/26.08.1921 Lahingus langenud Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Heinrich PUIDAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 15/16 aprillil 1919 a. Warese küla juures.
Sündis 18.(06.)03.1897 Viljandimaal Võisiku v Jõesuus kõrtsmiku peres. Õppis Ulila valla- ja Puhja kihelkonnakoolis. VS ajal astus vabatahtlikult Puhja-Ulila ratsasalka, arvati 07.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadroni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 07.04.1919 Võrumaal Vareste küla juures raskelt haavata. Suri 07.04.1919 Võrus Ühistöö haiglas. Maeti Puhja kalmistule. Aprillis 1919 ülendati postuumselt nooremallohvitseriks. Nimi Puhja sambal. Vallaline. (J.P.)
PUKK, Johannes Joosepi p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1263/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Johannes PUKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1919 a. metsawahi maja juures.
Sündis 09.04.(28.03.)1893 Tartumaal Avinurme vallas. Oli 1918 Tallinnas kaupmees. I MS ajal teenis Izmailovo kaardiväepolgus. VS ajal alates 07.01.1919 Tallinna kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 1. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 18.03.1919 Võrumaal haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Järvamaal Särevere vallas kalasoolaja. Suri 24.04.1928 Paides. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
PUKSE, Anton Abeli p, kapral (1920).
VR II/3, nr 459/17.08.1920 4 jalawäe polgu reamehele Anton Albi p. PUKSE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 oktoobril 1919 a. metsawahi maja juures.
Sündis 18.(06.)10.1896 Virumaal Illuka v Kurtna mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 teenis 55. Siberi kütipolgus ja 1. Eesti polgus. Elas 1918 Jõhvi v Vasavere külas. VS ajal alates 25.01.1919 4. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral jaanuarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Jõhvi metskonna Väravasaare vahtkonna metsavaht. Elas Voka, hilisemas Vaivara v Konju külas, kus pidas talu. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 23.04.1970 Kohtla-Järve raj Toila kn Konju külas. Maeti Toila kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: VT II kl md (1938). Abikaasa Jenny, sünd Valter (1902–69), lapsed Elna (1927–87), Ervin (1929–98) ja Harry (1933–92). (M.S.)
PUKSOV, Richard Hindriku p, kapral (1919).
VR II/3, nr 140/21.02.1920 1 jalawäe polgu 1 kerge patarei kapralile Richard PUKSOW’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Kohtla küla juures. (Täpsustus: teenis 1. suurtükiväepolgu 1. patareis.)
Sündis 26.(14.)09.1898 Võrumaal Räpina v Tooste külas talupidaja peres. Lõpetas 1918 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, sügisest 1918 Tartu ülikoolis. Korp! Sakala liige. VS ajal alates 02.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patareis, maist 1919 vanemallohvitseri kt. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Uppus 26.07.1919 Venemaal Narva all Velikino mõisa tiiki. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Vallaline. (J.P.)
PUKSPUU, Johannes Jaani p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 284/11.06.1920 1 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Johannes PUKSPUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juunil 1919 a. Neu-Schwaneburgi jaama juures, folwark Gulbeni waldamisel.
Sündis 09.04.(28.03.)1888 Järvamaal Ambla v Jäneda mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt tööline. Lõpetas Vene armees õppekomando, teenis ratsaväes. VS ajal alates 17.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis, jaanuarist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pottsepp Kuksema vallas, hiljem Amblas, aastast 1934 Haapsalus. VRVÜ Tallinna, hiljem Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal tööline Haapsalu sanatooriumis. Suri 23.07.1951 Haapsalus. Abikaasa Julie, sünd Vihtman (1895), tütar Lehti (1921). (M.S.)
PULK, Aleksander-Voldemar Heinrichi p, kapten (1919), kindralmajor (1937).
VR I/2, nr 2555/13.10.1920 1 jalawäe polgu ülemale, Alampolkownik Aleksander Hendriku p. PULK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 1 jalawäe polgu ülema abina ja sama polgu ülemana polgu organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 29.(17.)09.1886 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis, 1906–09 Tiflisi sõjakoolis ja 1923–24 väeosaülemate informatsioonikursustel. Septembrist 1906 sõjakoolis. Alamleitnant juunist 1909. Nooremohvitser 152. Vladikavkazi jalaväepolgus, märtsist 1913 64. Kaasani jalaväepolgu nooremohvitser, detsembrist 1914 roodu ülem. Võttis osa lahingutest Ida-Preisimaal ja Poolas, sattus 20.01.1915 Bzura jõe ääres sakslaste kätte vangi. Leitnant 1912, alamkapten juulist 1917. Novembris 1918 vabanes vangilaagrist. VS ajal alates 02.12.1918 1. jalaväepolgus 4. pataljoni ülem, jaanuarist 1919 ühtlasi polgu sõjaväljakohtu esimees, veebruarist 1919 1. pataljoni ülem, märtsis 1919 polguülema abi, oli juunis ja juulis 1919 3. diviisi ülema käsutuses, oktoobrist 1919 1. jalaväepolgu ülem, ühtlasi ohvitseride kogu esimees. Kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Sai autasuks Viljandimaal Viljandi v Tusti talu, mis oli Tusti mõisa süda, müüs selle 1939 ära. Oli aprillini 1934 1. jalaväepolgu ja novembrist 1922 1. jalaväerügemendi ülem, ühtlasi jaanuarist augustini 1921 ja septembrist 1928 aprillini 1934 Narva garnisoni ülem. Oli VOK juhatuse ja revisjonikomisjoni liige ning 1. diviisi vanemohvitseride aukohtu liige. Aprillist 1934 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna, ühtlasi Viljandi garnisoni ülem, septembrist 1936 1. diviisi ülema kt, jaanuarist 1937 diviisiülem, ühtlasi kaitseministeeriumi nõukogu liige. Alampolkovnik märtsist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922, kolonel 1923, kindralmajor 1937. Alates 1934 KL Narva mlv auliige ning VRVÜ Narva, hiljem Viljandi ja Rakvere osak liige ning 1936–39 VRKK järelevalve teostaja. Novembris 1939 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas. II MS ajal augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, sai raskelt vigastada evakueerimisel Soome lahel aurikul Sibir, mida tabas Saksa lennuki pomm. Suri 31.01.1942 Leningradis evakuatsioonihospidalis nr 1117. Maeti tõenäoliselt Leningradi. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR II kl (1938) ja III kl (1934), Läti KTO III kl, Poola RO III kl ning Rootsi MO III kl. Vallaline. (J.P.)
PULKKINEN, Enok Maria p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2154/26.03.1920 Sõdurile Enok PULKKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 1886 Soomes, elas Kärsämäkis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel. Saatus teadmata. (M.S.)
PULKKINEN, Otto Arvid Otto p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2723/25.05.1923 Sõdur Otto PULKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.01.1889 Soomes Sääminkis töölise peres, elas Savonlinnas. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus 22.03.1919 tagasi Soome. Töötas kellassepana. Saatus teadmata. (M.S.)
PUNG, Karl Jüri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 629/24.08.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Karl Jüri p. PUNG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Ugarowa küla all.
Sündis 17.(05.)05.1892 Viljandimaal Pajusi vallas sulase peres. Õppis valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–18 suurtükiväes. VS ajal alates 31.03.1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni luurekomandos, novembrist 1919 jaoülem. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Vana-Põltsamaa v Mõhküla krjm Raja talu. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk, Viruvere-Räsna ja Mõhküla-Pällussaare VTÜ ning VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 29.12.1940 Raja talus. Suri 03.09.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Katta, sünd Susi (1886–1922). Teine abikaasa Marie, sünd Loks (1893), lapsed Antonie (1924) ja Roland (1925). (J.P.)
PUNTILA, Hugo Evert Eeverti p, Soome vanemallohvitser (1919), veltveebel (1940).
VR II/3, nr 1772/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Hugo PUNTILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.01.1899 Soomes Hauhos, elas Valkeakoskis. Õppis põllumajanduskoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–21 3. välisuurtükiväerügemendis. Alates 1921 Sääksmäki KL liige. Tegutses põllumehena. Jätkusõja ajal juulist 1941 veltveeblina isikkoosseisu täienduskeskuses ja augustist 1941 maini 1942 3. välisuurtükiväerügemendis. Veltveebel 1940. Suri 07.06.1973 Sääksmäkis. Maeti Sääksmäki kalmistule. (M.S.)
PUOLAKKA, Yrjö Iisakki Kustaa p, Soome reamees (1918), nooremseersant (1921).
VR II/3, nr 2206/26.03.1920 Sõdurile Yrjö PUOLAKKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.12.1900 Soomes Yli-Iis. Õppis algkoolis. 1918–34 Yli-Ii ja Ii KL liige. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 Ii KL ja Oulu vabastanud vägede luuraja, seejärel Oulu sõjaväepolitseis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Pohjanmaa jäägripataljoni 3. kompaniis. Osales 1921–22 Karjala retkel Antti Isotalo pataljonis ja Karjala metsasisside rühmaülemana. Kapral 1921, nooremseersant 1921. Seejärel autojuht. Talvesõja ajal detsembrist 1940 kompaniiveebel väljaõppekeskuse hoolduskompanii õhutõrje valveteenistuses. Jätkusõja ajal juunist 1941 27. gaasikaitsekompaniis. Suri 25.05.1961 Riihimäkis. Maeti Riihimäki kalmistule. (M.S.)
PUOLANNE (endine SPOLANDER, sünd GRANHOLM), Maria Alexandra Augusti t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2023/14.05.1920 Proua Sanni PUOLANNE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 03.05.1863 Soomes Pihtipudas kirikuõpetaja peres, elas Orimattilas. VS ajal EAP rahakogumise toimkonna liige. Suri 30.04.1946 Helsingis (teisal Orimattilas). (M.S.)
PURGA, Juhan Jaagu p, alamkapten (1920), major (1926), Saksa armee kolonelleitnant (1944).
VR II/3, nr 973/01.09.1920 1 jalawäe polgu alamkaptenile Johan PURGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17–22 nowembrini 1919 a. Luuga jõe ääres.
Sündis 31.(19.)05.1896 Viljandimaal Tarvastu v Lohu talu pidaja peres. Õppis Tarvastu valla- ja kihelkonnakoolis, 1914–15 A. Kamseni kaubandus- ja 1916 Pihkva lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1928–29 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal augustist 1915 172. tagavarapataljonis ja 429. Riia jalaväepolgus, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 538. Medõni jalaväepolgus, veebruarist 1917 rooduülem, jaanuarist veebruarini 1918 45. korpuse juures vahiteenistuses. Alamleitnant juulist 1917, leitnant novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 27.11.1918 ohvitseride reservi 7. rühmas, detsembrist 1918 Tamsalu jaama kaitseülem, jaanuarist 1919 dessantroodu ülem, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 7. roodu, aprillist 1919 2. roodu ja maist 1919 11. roodu ülem. Alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 10.01.1919 Kunda all haavata. Maist 1920 1. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 3. roodu vanemohvitser, jaanuarist 1921 2. roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem ja oktoobrist 1925 3. pataljoni ülem, maist 1927 7. jalaväerügemendi 2. kompanii ülem, oktoobrist 1928 2. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem, jaanuarist 1931 7. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem, oktoobrist 1933 8. üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ülem ning aprillist 1934 1. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem, ühtlasi augustist 1934 rügemendiülema 2. alaline asetäitja. Kapten 1924, major 1926. Oli 1925 VR nõukogu liige, 1929–32 sõjaringkonnakohtu liige ning 1935–40 Narva garnisoni ohvitseride kasiino ja 1940 1. jalaväerügemendi ohvitseride kogu esimees, VRVÜ Võru, Tartu ja Narva osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 86. laskurpolgu 1. pataljoni ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 20.09.1940 Tapal polgu Narvast ärasaatmisel tekkinud rahvusliku meeleavalduse pärast, vabastati 27.11.1940 Tallinna vanglast süütõendite puudusel. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tarvastu v Lohu talus. Juunist 1941 metsavend. Saksa ajal korraldas Tarvastu vallas korrakaitset, augustist 1941 jaanuarini 1942 OK Sakalamaa mlv 6. pataljoni ülem, ühtlasi juulist 1941 augustini 1942 Tarvastu-Mustla jsk politseikomissar. Veebruarist 1944 3. piirikaitserügemendi 1. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva rindel. Kolonelleitnant septembrist 1944. Seejärel metsavend Pärnumaal ning Tarvastu ümbruses. Kinnitamata andmeil lasi end Tarvastu v Tõnismäe talus maha. Teised autasud: KR IV kl (1936) ja Vene AnO IV kl. Abikaasa Marie, sünd Tomingas (1896). (J.P.)
PUSKAR, Johann Tõnise p, alampolkovnik (1918), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 351/12.05.1920 Suurtükiwäe Walitsuse käsisõjariistade osak ülemale alampolkownik Juhan Tõnise p. PUSKAR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 06.05.(24.04.)1885 Viljandimaal Kabala v Villevere k Siherni talu pidaja peres. Õppis Pilistvere kihelkonnakoolis, 1899–1903 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas ja 1905–08 Vladimiri sõjakoolis. Septembrist 1904 vabatahtlikult armees, augustist 1905 sõjakoolis. Alamleitnant juulist 1908. Nooremohvitser 61. Vladimiri jalaväepolgus, septembrist 1909 komandoülem. Leitnant novembrist 1911. I MS ajal alates jaanuarist 1915 rooduülem, jaanuarist 1917 619. jalaväepolgu komando- ja pataljoniülem. Alamkapten augustist 1915, kapten jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgu 3. pataljoni ülem. Alampolkovnik aprillist 1918. Oktoobris 1918 võttis osa Viljandimaal OK ja novembris 1918 Paides KL asutamisest. VS ajal alates 21.11.1918 6. jalaväepolgu ülem, ülemjuhataja Laidoner tagandas ta 26.04.1919 punavägede läbimurde tõttu Ruhja all. Maist 1919 varustusvalitsuse ja detsembrist 1919 suurtükiväe valitsuse sõjariistade osak ülem, ühtlasi märtsist aprillini 1920 rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liige. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Harjumaal Raasiku v Kambi talu. Seejärel talunik ja Tallinna-Harju abimaksuinspektor. VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 varjas end Kambi talus. Saksa ajal maksuinspektor. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Kevadest 1945 Kesk-Saksamaal Geras Eesti Komitee esimees, sügisest 1945 Nürnbergi lähistel Fürthis eestlaste rahvuskomitee juhatuse ning jaanuarist 1947 Eesti-Läti laagri Valga Eesti Komitee liige. Siirdus 1950 perega USAsse. Suri 10.08.1950 Lõuna-Californias Cucamonga puuviljaistanduses. Maeti Lõuna-Californias Ontarios Bellevue kalmistule. Teised autasud: VT IV kl (1938), Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Eleonore-Valerie, sünd Sontag (1897–1989), lapsed Lydia (1922–80), Eleonore (1924), Ludmilla (1928) ja Johann (1929). Vennapoeg Jaan Puskar langes Vabadussõjas 23.01.1919. (J.P.)
PUSKAR, Viktor-Hugo Johanni p, polkovnik (1919), kolonel (1922).
VR I/1, nr 06/23.02.1920 II Diwiisi ülemale Polkownik Wiktor Johani p. PUSKAR’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös. (Täpsustus: ei võtnud VRi vastu.)
Sündis 07.05.(25.04.)1889 Viljandis kingsepa peres. Õppis kodus, seejärel Tartu gümnaasiumis ja 1908–11 Vilno sõjakoolis. Oktoobrist 1907 vabatahtlikult 95. Krasnojarski jalaväepolgus, augustist 1908 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1911. Teenis 169. Trakai jalaväepolgus nooremohvitseri, komandoülema ja rooduülemana. I MS ajal augustist 1914 43. diviisis divisjoni voori rühma-, roodu- ja pataljoniülem, märtsist 1917 4. Soome kütipolgu 2. pataljoni ülem, oktoobrist 1917 polguülema abi. Leitnant veebruarist 1915, alamkapten märtsist 1916, kapten juunist 1916, alampolkovnik augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, Poolas ja Leedus, sai 24.02.1915 Grodno all haavata. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu ülema abi, siirdus Saksa ajal Venemaale, detsembris 1918 jõudis tagasi Viljandisse. VS ajal alates 23.12.1918 2. diviisi ülema kt, veebruarist 1919 diviisi ülem, ühtlasi lõunarinde ülema abi ja märtsist aprillini 1919 ülem. Paljude edukate operatsioonide, sealhulgas juuni algul 1919 Võru alt Jakobstadti tehtud sõjaretke kavandaja koos staabiülem alamkapten Viktor Mutiga VR I/2. Polkovnik aprillist 1919, kolonel novembrist 1922. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Keeldus VRi vastu võtmast, sest pidas enda sõjaväest vabastamise viisi ülekohtuseks. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Ülenurme m Farmi talu, mis oli mõisasüda. Ostis lisaks kõrval asuva Veske talu, mis oli antud kapten Rudolf Magerile VR II/3 autasuks. Seejärel Tartu põllutööriistade vabriku Tegur juhatuse liige, Ulila elektrijaama ehitustööde juht ning talunik. Oli Sakala Partisanide Ühingu auliige ning Vana-Kuuste vallavolikogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Avaldas vene keeles raamatu „К высокому и светлому знай верный путь“ (Tartu, 1925). Arreteeriti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 15 aastaks sunnitööle. Vabanes amnestiaga mais 1938, teenetemärgid tagastati juunis 1939, koloneli aukraad ennistati juunis 1940. Nõukogude võim arreteeris ta 01.11.1940 Farmi talus. Oli Tartu ja Tallinna vanglas, vabanes 18.03.1941 ning siirdus järelümberasumise korras koos perega Saksamaale. Suvel 1942 tuli tagasi Eestisse, elas algul Viljandis, seejärel Tartus. Suri 12.04.1943 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistule Maarja koguduse ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl mõõkadega (1930), Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Hildegard, sünd Munna (1900–91, põgenes 1944 Saksamaale), pojad Felix (1921–21), Ivar (1922–34) ja Viktor (1928, põgenes 1944 Saksamaale). Õemees Karl-Voldemar Ormesson VR I/3. Kälimees poliitik Ilmar Raamot, kelle isa oli Jaan Raamot VR III/1. (J.P.)
PUSS, Johannes (sünd Joann) Jakovi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 472/17.08.1920 4 jalawäe polgu 12 roodu wanemale alamohwitserile Johannes PUSS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 oktoobril 1919 a. Nowaja küla all.
Sündis 03.07(21.06.)1891 Virumaal Järve vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Teenis 1914–18 Volõõnia kaardiväepolgu kuulipildujate komandos nooremallohvitserina. Töötas 1919 lukksepana Narva Kreenholmis. VS ajal alates 04.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, arvati 26.06.1919 4. jalaväepolgu 12. roodu, juulist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Järve v Pargitaguse talu. Seejärel talunik. Suri 24.10.1924 Järve vallas. Maeti Jõhvi õigeusu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
PUSS (kuni 1936 PUS), Rudolf Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 963/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Rudolf PUSS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wjaska küla all.
Sündis 18.(05.)11.1900 Virumaal Jõhvi v Sompas. Õppis Sompa vallakoolis. VS ajal alates 27.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Maist 1920 1. diviisi õppekomandos. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Pidas Sompa k Saviaugu talu. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal ehitustööline kalurikolhoosis Oktoober, alates 1969 elas Toilas. Suri 20.12.1982 Kohtla-Järve raj Toilas. Maeti Toila kalmistule. (M.S.)
PUSTA, Kaarel-Robert Eliase p, Eesti esindaja Prantsusmaal.
VR III/1, nr 2527/20.12.1920 Pariisi saadikule herra Karl PUSTA’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemises.
Sündis 01.03.(17.02.)1883 Narva Kreenholmis. Õppis 1890–91 Kehra valla-, 1893–94 Tallinnas P. Koidu alg- ja 1896–99 linnakoolis, 1904–06 M. Kowalski kõrgemas sotsiaalteaduste koolis Pariisis ja Berni ülikoolis Šveitsis. Vangistati 1903 poliitilise tegevuse pärast, oli 1904–06 pagulasena Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis, 1906–08 Tallinnas ajalehe „Virulane“ toimetuse liige, 1908–10 pangaametnik Peterburis ja 1910–14 ajalehe „Päevaleht“ toimetuse liige. I MS ajal 1915–17 sõjaväeametnik Poolas ja Kaukaasias. Alates 25.02.1918 Eesti välisdelegatsiooni liige ja Eesti esindaja Prantsusmaal ning Eesti delegatsiooni juht Pariisi rahukonverentsil. Oli 28.–30.06.1920 välisminister Ado Birki valitsuses, mis ei alustanud tegevust, veebruarist 1921 saadik Prantsusmaal ja Itaalias kuni aprillini 1923, ühtlasi märtsist 1921 asjur ja detsembrist 1923 saadik Belgias, juunist 1924 välisminister, oktoobrist 1925 saadik Prantsusmaal, maist 1927 ühtlasi peakonsul Belgias, maist 1928 ühtlasi saadik Hispaanias, augustist 1932 saadik Poolas, Rumeenias ja Tšehhoslovakkias, maist 1934 välisministeeriumi teenistuses, juulist 1935 saadik Rootsis, Norras ja Taanis. Detsembris 1935 kutsuti Tallinna ning arreteeriti kahtlustatuna koostöös vabadussõjalastega, peeti kinni Tallinna vanglas, mais 1936 mõisteti õigeks ja vabastati. Siirdus koos perega Pariisi. Augustist 1939 Pariisi saatkonna juures eriülesannetega ametnik, juunis 1940 vabastati teenistusest. Siirdus Portugali kaudu USAsse, tegi Washingtonis ja New Yorgis selgitustööd Balti riikide okupatsiooni mittetunnustamiseks. Tuli 1952 tagasi Euroopasse, asus elama Madridi, oli Eesti diplomaatiline esindaja Hispaanias, Prantsusmaal ja Belgias kuni surmani. Oli Pan-Euroopa liikumise ja paljude rahvusvaheliste ühingute liige. Suri 04.05.1964 Madridis. Maeti Madridi Almudena luteri kalmistule. Nimi tahvlil välisministeeriumis. Teised autasud: EPR I/II (1927), Läti KTO II kl, Poola PR I kl, Prantsuse ALO II kl, Soome VRO II kl ja Belgia LO I kl. Avaldanud memuaarid: „Kehra metsast maailma“ (Tartu, 1936), „Saadiku päevik“ (New York, 1964), „Kirjad kinnisest majast“ (Stockholm, 1966) ja „Kontrastide aastasada“ (Tallinn, 2000). Mälestusteos temast: „Pro Baltica. Mélanges dédiés à Kaarel R. Pusta In Memoriam“ (Stockholm, 1965). Abikaasa Ulrike, sünd Grünberg (1886–1970), lapsed Aino (1909) ja Kaarel-Elias (1922–2000). (J.P.)
PUUSEPP, Oskar-Johannes Aleksandri p, lipnik (1917), kapten (1934).
VR II/3, nr 1357/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu lipnikule Oskar PUUSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Puka mõisa juures.
Sündis 15.(03.)07.1897 Tartus riigiametniku peres. Õppis 1905–09 Tartus Jüri kiriku-, 1909–13 Tartu linna- ja 1917 4. Kiievi lipnikekoolis, 1925 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1928–29 kompanii- ja eskadroniülemate kursustel Tallinnas. Oli 1913–16 Tartumaal Ranna ja Kavastu mõisas kirjutaja ja mõisavalitseja. I MS ajal maist 1916 Keksholmi kaardiväepolgus, augustist 1917 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias ning enamlaste mässu mahasurumisest Kiievis. VS ajal alates 10.01.1919 Kuperjanovi partisanide salga ratsakomando nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 25.01.1919 Puka mõisa juures ja 19.04.1919 Petseri all haavata ning viibis septembrini 1919 ravil, novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 7. roodu ülem. Sai autasuks Tartumaal Konguta v Suure-Konguta m Kungla talu, müüs selle 1926 ära. Märtsist 1920 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni, augustist 1921 2. jalaväepolgu noorem- ja vanemohvitser, rooduülema kt ja rühmaülem, augustist 1923 7. jalaväerügemendi ratsakomando ülem, jaanuarist 1924 10. kompanii ja maist 1924 kuulipildujate kompanii rühmaülem, jaanuarist 1928 ratsakomando ülem. Alamleitnant 1921, nooremleitnant novembrist 1922, leitnant 1923, kapten 1934. Detsembris 1931 KL Võru mlv vaneminstruktor ja Lasva-Pindi eskadroni pealik, juunist 1937 KL Valga mlv vaneminstruktor. Tegev kehalise kasvatuse ja spordi arendamises Võru- ja Valgamaal ning tegevsportlane raskejõustiku alal, 1936–37 Võrumaal SPS Vambola asutaja ja esimees ning 1938 Valga spordiklubi abiesimees. VRVÜ Valga osak liige. Avaldanud sõjamälestusi perioodikas. Augustist 1940 2. üksikus jalaväepataljonis, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgus. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Värska laagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936) ja GeR IV kl. Abikaasa Helmi-Armilda, sünd Saag (1904), pojad Ülo (1926) ja Rein (1928–2008, II MS ajal Soome armees). (M.S.)
PUUSILD, Jaan Jüri p, alamleitnant (1917), kapten (1924).
VR I/3, nr 3012/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 3. Diviisi tagavarapataljoni õppekomando ülem kapten Jaan PUUSILD Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lahingutes 27. aprillist kuni 1. maini 1919 Ruhja alevi ja mõisa vallutamisel ning Landeswehri operatsioonides Loode jaamast kuni Rodenpoisi jaamani juuni ja juuli kuudel 1919.
Sündis 30.(18.)06.1879 Viljandimaal Olustvere v Aimla m Lappardi talu sulase peres. Õppis Olustvere valla- ja Viljandi linnakoolis, Kroonlinna gümnaasiumis, 1916 1. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Novembrist 1900 oktoobrini 1905 Varssavi kindlussuurtükiväe 4. patareis. I MS ajal augustist 1914 2. Kroonlinna suurtükiväepolgus, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 172. jalaväepolgus, oktoobrist 260. tagavarapolgus, novembrist 187. marsiroodus ja 310. jalaväepolgus, kus oli rooduülem. Alamleitnant veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sai 28.02.1917 põrutada ja sattus vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 06.12.1918 1. jalaväepolgu läbikäijate komando nooremohvitser, veebruarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 13. roodu ülem, aprillist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni õppekomando ülem, maist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni kuulipildujate roodus, juunist 1919 6. dessantroodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1920 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 3. dessantroodu ülem, ühtlasi tagavarapataljoni kohtu esimees, maist 1920 Kalevlaste Maleva 1. roodu nooremohvitser, juunist 1920 Tallinna linna komandantuuri komandandiroodu (novembrist 1922 komandandikompanii) ülem. Oli 1921–22 Tallinna komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees ja 1922 Tallinna sõjaväljakohtu liige. Leitnant septembrist 1920, kapten 1924. Märtsist 1924 Harju maakonna rahvaväe ja KL komandandikomando ülem, augustis 1925 komandandikompanii ülema kt, jaanuarist 1927 Harju kaitseväeringkonna ülema komandandikompanii ülema kt. Suri 30.08.1927 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Liine, sünd Sander (1887–1979), tütar Lia (1924–90). (J.P.)
PUUSTINEN, Viljo Ilmari Iisakki p, EAP töötaja, Soome õigusteadlane.
VR I/3, nr 2031/14.05.1920 Õigusteadlasele V. PUUSTINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 18.12.1888 Soomes Põhja-Karjala Kiihtelysvaaras kaplani peres. Lõpetas 1909 Helsingi soome lütseumi, omandas 1912 juristikutse, 1925 õigusteaduste kandidaat. Alates 1912 praktikal Viiburi õuekohtus ja 1915 sooritas juristina kohtupraktika. Oli 1918–19 Senati ja hiljem Riiginõukogu alluvuses tegutseva Ida-Karjala sektori haldus- ja kohtuasjade osak juhataja ja protokolliülem. VS ajal detsembrist 1918 EAP sõjalises alamtoimkonnas. Suvel 1919 osales Aunuse retkel ja Vitele vallutamisel ning oli Aunuse haldusnõukogu liige. Seejärel 1919–20 justiitsministeeriumi ametnik, 1920–22 teede- ja vesiehituse peavalitsuse raudtee-ehituse osak advokaat, ühtlasi 1921–22 Helsingi sotsiaalkomisjoni sekretäri kt, 1923–35 raudteevalitsuse juhtivadvokaadi abi, alates 1935 kindlustuskohtu Vakuutusneuvosto assessor. Talvesõja ajal kindlustus- ja sotsiaalküsimuste erikohtu Vakuutusneuvosto turvajuht ja Helsingi kesklinna sektori Punavuori lõigu turvajuhi abiline. Alates 1929 Helsingi KL liige. Avaldas raamatud „Lauttausvahinko“ (1922) ja „Mietelmiä Lapista ja Petsamosta“ (1922) ning artikleid Soome advokaatide liidu ajakirjas „Defensor Legis“. Suri 25.01.1971 Helsingis. Maeti Helsingis Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
PUUSTUS, Eduard-Johannes Madise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 86/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wedurijuhile Eduard Madise p. PUUSTUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 märtsil 1919 a. Stakelni all ja 8 aprillil 1919 a. Isborski sihis, kus waenlase granaat rongi trehwas, kõige suurema osawusega ja kiirusega rongi waenlase tule alt wälja juhtides.
Sündis 08.01.1878 (27.12.1877)
Tartumaal Visusti v Liiva talu sulase peres. Õppis Tartu ja Valga linna algkoolis ning Valga raudteedepoos lukksepaks ja vedurijuhiks. I MS ja Saksa ajal vedurijuht. VS ajal alates 10.02.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 vedurijuht. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 16.03.1919 Lätis Stakelni jaama juures põrutada. Novembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel majaomanik Valgas. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.08.1941 Valgas. Lasti maha 03.06.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Leenu, sünd Loos (1878), lapsed Karolus (1909), Salme (1912), Alfred (1914) ja Manevalde (1920–20). (M.S., J. P.)
PÕDDER, Ernst-Johannes Jakobi p, kindralmajor (1918).
VR I/1, nr 05/23.02.1920 Kolmanda diwiisi ülemale, Kindral-Major Ernst Jakobi p. PÕDDER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabaduse sõja algul, korraldades kõigeraskematel aegadel Wabariigi sisemist kaitset ja julgeolekut ja juhatades 3st diwiisi kõigeparemate tagajärgedega, iseäranis sõjakäiku Landeswehri wastu, mis hiilgawalt korda läks.
Sündis 10.02.(29.01.)1879 Tartus. Õppis 1888–91 Tartu linna 2. algkoolis, 1891–95 Tartu linnakoolis ja 1898–1900 Vilno sõjakoolis. Juulist 1897 vabatahtlikult 104. Ustjugi jalaväepolgus, septembrist 1898 sõjakoolis. Alamleitnant oktoobrist 1900. Nooremohvitser 107. Troitski jalaväepolgus, maist 1904 123. Kozlovka jalaväepolgus. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast, sai 20.09.1904 haavata. Jätkas teenistust Kaug-Idas, aprillist 1906 32. Ida-Siberi kütipolgu nooremohvitser ja rooduülem. Leitnant oktoobrist 1904, alamkapten detsembrist 1908. I MS ajal augustist 1914 52. Siberi kütipolgu roodu ülem, veebruarist 1915 pataljoni ülem. Kapten novembrist 1914, alampolkovnik augustist 1916, polkovnik juulist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ja Riia rindel, sai 22.11.1914 Tšehomini küla all ja 19.05.1915 Sani jõel haavata ning 18.07.1916 Riia all Ķekava jõel põrutada. Juulist 1917 1. Eesti polgu ülema abi, oktoobrist 1917 üksiku Tallinna Eesti polgu ülem, detsembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu ülem. Kindralmajor märtsist 1918. Saksa ajal Tallinnas Bürgerwehri operatiivjuht ning põrandaaluse Eesti KL looja, augustis ja septembris 1918 pidasid sakslased teda seetõttu kinni. VS ajal alates 11.11.1918 Eesti KL ülem, määrati 21.11.1918 1. jalaväepolgu ülemaks, alates 07.12.1918 ülemjuhataja õigustes Tallinnas, Harju-, Lääne- ja Järvamaal, ühtlasi peastaabi ohvitseride reservi ülem, 23.12.1918 nimetati sisekaitse ja ühtlasi Eesti KL ülemaks, aprillist 1919 3. diviisi ülem, novembris ja detsembris 1919 ühtlasi Valga garnisoni ülem. Juhtis Landeswehri purustamist, algatas võidupüha tähistamise. Sai hüüdnime Kindral Õkva. Sai autasuks Tartumaal Vesneri v Uku talu, mis oli endine Vesneri mõisa süda. Jaanuarist 1921 novembrini 1926 2. diviisi ülem ja 1921–24 VS ajal Läti vabastamisel enamlastest ja Landeswehrist tekkinud kulude kindlakstegemise komisjoni esimees. Osales 01.12.1924 kommunistliku riigipöördekatse mahasurumises Tallinnas, seejärel üks KL taasloojatest Lõuna-Eesti maakondades ja linnades. Novembrist 1926 sõjanõukogu alaline liige, oktoobrist 1928 nõukogu asjadevalitseja. Oli 1925 VR kavaleride rahalise autasu komisjoni liige, 1928–31 Tallinna EVL esimees, 1930–31 EVKL juhatuse, VOK revisjonikomisjoni ja 1928–32 VRVÜ keskjuhatuse ning VRVÜ Tartu, hiljem Tallinna osak liige. Suri 24.06.1932 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Bareljeef Tartus Barclay hotelli fuajees, nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Raamat temast: K. A. Hindrey, „Kindral Ernst Põdder. Landesvääri võitja“ (Tallinn, 1935). Teised autasud: LKO II ja III kl, KR I kl mõõkadega (1930), EPR I/II (1929), EPR II/I (1927), EPR III jrk (1921), Vene VlO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Poola VR ja Soome VRO I kl. Abikaasa Johanna, sünd Linde (1892–1941, punaarmeelased tapsid ta). (J.P.)
PÕDER, Alfred-Alexander Heinrichi p, reamees (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 598/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Alfred PÕDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 29.(17.)12.1899 Viljandis kingsepa peres. Õppis Viljandi kõrgemas algkoolis. I MS ajal teenis 318. Novgorodi družiinas. VS ajal alates 13.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, juulist 1919 ratsaluure komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 09.02.1919 Võrumaal Koikküla jaama juures ja 19.07.1919 Ostrovi lähistel haavata. Maist 1920 Scouts pataljoni ratsaluure komando rühmaülem. Kapral maist 1920, nooremallohvitser juunist 1920, vanemallohvitser juulist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva pataljoni Scouts roodu rühmaülem, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni ratsakomando vanem. Augustis 1922 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Päri v Metsa talu. Seejärel talunik. Oli KL Sakalamaa mlv ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.11.1944 Raudna v Metsa talus. Suri 05.08.1948 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Minna, sünd Välk (1898), lahutati 1934. Teine abikaasa Liisa, sünd Park (1904–54, arreteeriti 1950, vabanes), pojad Endel-Henrik (1935–96) ja Ilmar (1940). (J.P.)
PÕDER, Voldemar Jaagu p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1058/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Woldemar PÕDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 aprillil 1919 a. Salesje küla waldamisel.
Sündis 21.(09.)03.1888 Tartumaal Suure-Konguta v Teedla mõisas sõduri peres. VS ajal alates 27.01.1919 2. jalaväepolgu 10. roodus veltveebli kt, aprillist 1920 4. roodus. Kapral ja nooremallohvitser jaanuarist 1920, vanemallohvitser veebruarist 1920, veltveebel märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vorbuse v Künnapuu talu. Seejärel talunik.VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal töötas Nõo sovhoosis, elas Illi külas. Suri 01.09.1965 Tartu raj Elva külanõukogus. Abikaasa Marie, sünd Usai (1874). (M.S., J.P.)
PÕDRA, Alexander Mardi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1049/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander PÕDRA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 weebruaril 1919 a. Sabolotje küla juures ja 8 mail 1919 a. Kõo külas.
Sündis 23.(11.)09.1896 Tartumaal Laius-Tähkvere v Reastvere m Kirivere küla talupidaja peres. VS ajal alates 21.01.1919 vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Laius-Tähkvere vallasekretäri abi. Läks 07.09.1922 Laius-Tähkvere vallamajas vabasurma. Maeti Laiuse kalmistule. Vallaline. Vennad Karl ja August jäid I MS ajal teadmata kadunuks. (M.S., J.P.)
PÕHAKO, Kristjan Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2845/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi nr 6 reamees Kristjan Jaani p. PÕHAKO Eesti Vabadussõjas üles näidanud 16. aprillil 1919 Lätimaal Andretzeni talu juures, kui läks vabatahtlikuna vaenlase tule all tooma juurde padruneid Idure karjamõisast, mis umbes 2 versta Andretzenist Naukscheni poole ning lahingutes oktoobri lõpul-
novembri algul 1919 Irboska all rongi luurajana, kus vaenlase kuulipilduja ära võeti ja suurem hulk vange koguti.
Sündis 05.05.(22.04.)1903 Pärnumaal Sauga vallas töölise peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis ja telefonimontööride kursustel. Töötas 1917–18 trükikojas õpilasena. VS ajal alates 07.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus, maist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 4 dessantroodus, juulist 1919 3. diviisi eraldi roodus, augustist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 6 luuresalgas. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 lr sr nr 2 luuresalgas. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Töötas 1922–29 Tallinnas telefonimontööri ja elektrikuna, seejärel Virumaal ja Turba elektrijaamas montöörina. VRVÜ Narva ja Tallinna osak liige. Nõukogude ajal elektrik artellis Šamott. Suri 23.11.1958 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Maria, sünd Treimann (1900–85). (M.S., A.K., J.P.)
PÕLD, Johan (sünd Joann) Vassili p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1845/14.09.1920 Lahingus 27 aprillil 1919 a. Olina mõisa all saadud haawadesse surnud 3 jalawäe polgu reamehele Johan PÕLD’ile wahwuse eest.
Sündis 31.(19.)08.1894 Viljandimaal Viljandi vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal Petrogradis lennuväes. Töötas 1918 Loodi v Susti talus. VS ajal alates 08.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 05.03.1919 Lätis Riia raudteel põrutada ja 27.04.1919 Koiva jõe ääres Ohlingi mõisa all raskelt haavata. Suri 20.05.1919 1. Tartu sõjaväehaiglas. Maeti Viljandi Toome kalmistule. Vallaline. (J.P.)
PÕLDOJA (kuni 1936 KIRSCH), Villem Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1051/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Willem KIRSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17 jaanuaril 1919 a. Wana-Kuuste mõisa all ja 1 mail 1919 a. Kõo külas.
Sündis 07.04.(26.03.)1891 Tartumaal Vaimastvere v Kõola külas sõduri peres. Õppis Kõola vallakoolis. VS ajal alates 20.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodus, jäi Tartust taandumisel roodust maha ja arvati väejooksikuks, jaanuarist 1919 6. roodus, maist 1919 jaoülem. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 01.05.1919 Kõo küla juures haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vaimastvere v Saunasaare talu. VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal OK Vaimastvere kompanii liige. Langes 14.02.1944 Vaimastvere v Rakke metskonna Selli vahtkonnas tulevahetuses Punaarmee langevarjuritega. Maeti Laiuse kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella, sünd Voimann (1899–1985), lapsed Otto (1921–79, II MS ajal Saksa armees), Hugo (1924–44, II MS ajal Saksa armees), Eevi (1930–2014) ja Aino (1933–2005). (M.S., J.P.)
PÕLDSALU, Kaarel (kuni 1940 PILLAU, Karl) Andrese p, reamees (1918).
VR II/3, nr 282/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Karl PILLAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 mail 1919 a. Tschuhnowa küla waldamisel.
Sündis 14.(02.)11.1896 Tartus. VS ajal alates 09.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Lihttööline Puhja vallas ja Tartus. Elas 1935–40 koos perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Oli VRVÜ Tartu ja Rakvere osak liige. Suri 08.10.1969 Rakvere raj Tapa linnas. Maeti Tapale. Abikaasa Ida, sünd Namsing (1900–60), lapsed Harry (1925), Ellen (1930) ja Jenny (1933). (M.S., J.P.)
PÕLENDIK (sünd PÕLENIK), Nikolai Jaani p, kadett (1920), leitnant (1928).
VR II/3, nr 239/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Nikolai Jaani p. PÕLENDIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Aidu mõisas, Orawa mõisa all, Heinastes ja Luuga jõesuus.
Sündis 17.(04.)12.1901 Tallinnas. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, Põltsamaa reaalgümnaasiumis, 1920 Vabariigi Sõjakoolis, 1925–26 SÜÕ kehalise kasvatuse kursustel ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. VS ajal alates 24.11.1918 Põltsamaa ratsaluure salgas, veebruarist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, maist 1919 suurtükilaeva Lembit meriõpilane, novembrist 1919 Mereväe Ekipaažis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Järvamaal Väätsa v Papli talu, müüs selle 1924 ära. Jaanuarist 1920 sõjakoolis. Lipnik augustist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 nooremohvitser 7. piirikütipataljoni 8. roodus, jaanuarist 1921 rannavalve osak Kuressaare ja novembrist 1921 Hiiumaa rajoonis, juulist 1922 3. üksikus jalaväepataljonis, septembrist 1922 Sakala partisanide üksikpataljoni kuulipildujate roodu rühmaülem, märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 2. laskurkompanii ja septembrist 1927 1. kuulipildujakompanii rühmaülem, oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni suusk-jalgratturrühma ülema kt. Nooremleitnant 1924, leitnant 1928. Veebruaris 1929 vabastati teenistusest. Elas Türil. Oli 1934 EVL Türi osak liige, korrapidajate rühma ülem ja propagandajuht. Arreteeriti 13.03.1934 Türil juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, oli augustini 1934 Paide arestimajas ja Viljandi vanglas. Mõisteti juunis 1935 tingimisi aastaks vangi. Detsembrist 1935 juunini 1936 Paide vanglas, Tapa arestimajas ja Tallinna Keskvanglas kahtlustatuna osalemises vabadussõjalaste riigipöördekatses. Seejärel Türi raudteejaamas raamatupidaja. Oli Sakala Partisanide Ühingu, VRVÜ Viljandi ja 1939–40 Järvamaa osak juhatuse liige. Kevadest 1941 Käru hobulaenutuspunkti raamatupidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Järvamaal Käru vallas. Lasti maha 21.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Valeria, sünd Antson (1902), lahutati 1933. Teine abikaasa Magda-Elonje, sünd Aron (1909–95, küüditati 1941, vabanes 1956), tütar Tiiu (1938, küüditati 1941, vabanes 1954). (J.P.)
PÕLLU (kuni 1936 FELDMANN), Evert-Valentin Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 623/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 11 reamehele Ewert Johani p. FELDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Pärtli küla juures.
Sündis 19.(07.)12.1888 Virumaal Tudulinna vallas. Õppis Tudulinna vallakoolis. I MS ajal detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 12.02.1919 suurtükiväe tagavarapatareis nr 1, viidi kanoniirina üle 2. suurtükiväepolgu 5. patareisse 1. ratsapolgu juurde, märtsist aprillini 1919 koos patareiga 1. suurtükiväepolgus, augustist 1919 välipatareis nr 11. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 vabastati teenistusest kui pere ainus toitja. Seejärel pidas Tudulinna v Mõisaküla k Roiu talu, töötas pottsepana. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal 1948 Tudulinna kn aseesimees, hiljem Tudulinna kolhoosi põllutööline ja pottsepp, elas Tudulinna külanõukogus, asus pärast 1964 elama Iisaku kn Kauksi külla. Suri 25.01.1982 Kohtla-Järve raj Tudulinna kn Lemmaku k Juhandra talus. Maeti Tudulinna kalmistule. Abikaasa Gerda-Vilhelmine, sünd Ahse (1883–1953), lapsed Endel-Harald (1917), Kristjan (1918), Õie (1922) ja Virve (1925). (J.P.)
PÕLME (kuni 1937 TRANTMANN), Anton Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 404/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Anton BRANDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 mail 1919 a. Saluste mõisa all.
Sündis 04.01.1894 (23.12.1893)
Järvamaal Mäo v Kirila külas. Õppis vallakoolis. VS ajal Ratsapolgus, jaanuarist 1919 1. ratsapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Mäo, hilisema Paide v Mäo m Mardisaare talu. Seejärel talunik. VRVÜ Järvamaa osak liige. Suri 06.02.1967 Paide raj Paide külanõukogus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Abikaasa Linda-Rosalie, sünd Vinberg (1893–1977). (M.S.)
PÄID, August Hansu p, sõjaväeametnik (1909).
VR I/3, nr 348/12.05.1920 Korralduswalitsuse kantselei osakonna ülemale, sõjawäe ametnik August Hansu p. PÄIT’ile, hinnates sõjalise teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)04.1882 Tartumaal Jõgeva v Võduvere külas talupidaja peres. Õppis Jõgeva valla- ja Laiuse kihelkonnakoolis, 1907 sooritas Peterburi sõjakoolis sõjaväeametniku eksami. Novembrist 1903 Tartu maakonna sõjaväeülema kantseleis ja detsembrist 1904 Peterburis Nikolai kadetikorpuse juures kirjutaja, jaanuarist 1906 vanemkirjutaja, oktoobrist 1909 kadetikorpuse sekretär. Sõjaväeametnik oktoobrist 1909. I MS ajal jaanuarist 1915 9. armee staabi trükikoja juhataja, juunist 1915 kindral-kortermeistri osak vanemadjutandi abi, detsembrist 1915 ühtlasi staabi tõlk. Koos staabiga rindel Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Galiitsias ja Rumeenias. Jaanuarist 1918 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitees Tallinnas, veebruarist 1918 Eesti sõjavägede staabi majandusosak ülem, aprillist maini 1918 Eesti väeosade likvideerimiskomisjoni liige. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi kantselei ülem, aprillist 1919 korraldusvalitsuse kantselei osak ülem. Aprillist 1920 sõjavägede staabi ja sõjaministeeriumi kantselei ülem, märtsist 1924 korraldusvalitsuse majandusosak ülem, juunist 1929 varustusvalitsuse üldosak majandusülema kt, oli ühtlasi detsembrist 1926 jaanuarini 1930 VMK sekretär. Arreteeriti 15.01.1930 Tallinnas. Mõisteti juulis 1930 kolmeks aastaks ja oktoobris 1932 koondkaristustena kaheksaks aastaks sunnitööle VMK raha hasartmängudele kulutamise eest. Kaotas sõjaväelise aukraadi ja VR kandmise õiguse. Üks neljast isikust, kelle nime pole teoses „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (Tallinn, 1935). Vabastati septembris 1934 Tallinna Keskvanglast tingimisi enne tähtaega. Märtsis 1940 sai kaotatud õigused kohtuotsusega tagasi. Elas Tallinn-Nõmmel. Suri 17.06.1960 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Mathilde-Sophie, sünd Mäemann (1883), lahutati 1922. Teine abikaasa Marie, sünd Mutli (1899), lahutati 1933. Kolmas abikaasa Pauline, sünd Jaanson (1892–1977). (J.P.)
PÄLL, Johannes Kustavi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1067/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Johannes PÄLL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Aido juures.
Sündis 11.03.(27.02.)1895 Tartumaal Kudina v Kaiavere k Kõrendo talus vallakasaka peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 jalaväes. VS ajal alates 14.12.1918 2. jalaväepolgu 8. roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas puusepana Tartumaal Saare v Jõeääre külas. Oli KL Tartumaa mlv Torma mlvk Saare kompanii 2. rühma pealiku abi ja varahoidja, Saare Põllumeeste Seltsi segakoori ja orkestri liige. Kaitseliitlasena osales ööl vastu 25.01.1939 Tartumaal Saare vallas haarangul üleriiklikult tagaotsitava tabamiseks, lasi selle käigus õnnetu juhuse tõttu maha kõrvalise isiku. Mõisteti mais 1939 kolmeks aastaks vangi, aprillis 1940 vähendati karistust kahele aastale. Maist 1940 Tartu vanglas, veebruaris 1941 Harku üldvangimajas nr 8. Saatus teadmata. Vallaline. (J.P.)
PÄRG, Kotlep (kuni 1936 BERG, Gottlieb) Vidriku p, alamkapten (1919), kapten (1922).
VR I/3, nr 1611/14.12.1920 3 jalawäe polgu rooduülemale, alamkapten Gottlieb Friedrichi p. BERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)09.1887 Võrumaal Vastseliina v Möldre-Savioja talu pidaja peres. Õppis Kapera valla- ja Obinitsa kiriku- ning 1905–08 Võru linnakoolis, 1909 Valgas pedagoogikakursustel ja 1916 1. Peterhofi lipnikekoolis. Töötas 1909–15 Misso Pugola vallakooli õpetajana. I MS ajal 1915–18 108. Saratovi jalaväepolgus. VS ajal novembrist 1918 Misso KL looja, alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 2. pataljoni ülema kt. Alamleitnant ja leitnant septembrist 1919, alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 24.01.1919 Viljandimaal Roobe mõisa juures haavata. Sai autasuks Vastseliina v Alevisilla talu. Maist 1920 3. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, juulist 1920 2. roodu ülem, juulist 1921 3. üksikus pataljonis. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. Oli 1922–51 Pugola algkooli juhataja ja talunik, 1925–27 KL Võrumaa mlv Vastseliina mlvk looja ja esimene pealik ning Misso mlvk orkestri asutaja, 1938–40 Misso maanoorte ringi vanem, Misso Asunike ja Riigirentnike Liidu esimees, VRVÜ Võru osak liige. Suri 07.11.1961 Võru raj Misso kn Missos. Maeti Vastseliina kalmistule. Autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Jenny-Rosalie, sünd Kukk (1900–63). (A.K., J.P.)
PÄRG, Rein (kuni 1936 AKILIN, Filimon) Ilja p, minöör (1919), maat (1939).
VR I/3, nr 1489/13.10.1920 Merejõudude Miini ladu minöörile Filimon AKILIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe mereasjanduse alal.
Sündis 18.12.1886. Pärit Venemaalt Rjazani kubermangust. Õppis algkoolis. Jaanuarist 1910 2. Balti mereväe ekipaažis Peterburis, 1910–11 Kroonlinna miiniala õppeklassis, maist 1911 aprillini 1915 miiniveeskajal Volga, aprillist 1915 märtsini 1917 miiniristlejal Izjaslav. I MS ajal Balti mere laevastikus. Märtsist juunini 1917 Tsentrobaltis Helsingis ja juunist detsembrini 1917 mereväe miinilaos Tallinnas. VS ajal alates 01.01.1919 minöörina mereväe miinilaos, osales mitmes sõjalaevastiku mereväeoperatsioonis. Jaanuarist 1922 miinilao alaline tööline. Vanemminöör juunist 1922. Oktoobris 1923 vabastati teenistusest. Juunist 1925 tööline Miinisadamas, aprillist 1927 üleajateenija minöörina Merejõudude Baasis. Vanemallohvitser 1927, maat aprillist 1939. Juunis 1939 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Nõmmel komisjonipoodi. Pärast II MS elas Tallinn-Nõmmel, töötas pottsepana. Suri 04.05.1970 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Ellu (kuni 1936 Agate), sünd Perg (1889–1966), kasutütar Irene (1917–2003). (J.P.)
PÄRN (kuni 1944 PERN), Ado Ado p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 705/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale alamohwitserile Ado Ado p. PÄRN’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 20 detsembril 1918 a. Neeruti mõisa juures ja 30 jaanuaril 1919 a. Karlowa küla all.
Sündis 03.11.(22.10.)1897 Pärnumaal Vana-Vändra v Sikana külas talupidaja peres. Õppis 1908–12 Vändra kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgus, arvati 19.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodu, oli jaanuarist 1919 5. roodus ja aprillist 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Maist 1920 1. roodus, seejärel laatsareti komandos haigete ülevaataja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Pidas 1921–30 Vana-Vändra v Nurme talu ning alates 1931 Niidu talu. Oli 1934–40 Vana-Vändra vallavanema abi, IL Vändra osak juhatuse, Vändra ühispanga nõukogu ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal Vändra vallavanem. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Vändra vallas. Suri 25.12.1953 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alvine (Alevtina), sünd Rank (1903–72, küüditati 1949, vabanes 1956), pojad Uno (1928–2004), Ants (1929–64, arreteeriti 1945, vabanes 1950) ja Ado (1942, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K.)
PÄRN, Jaan Jaagu p, alamleitnant (1920), major (1938), Saksa SS-Sturmbannführer (1944).
VR II/3, nr 1316/15.09.1920 5 jalawäe polgu alamleitnandile Jaan PÄRN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 oktoobril 1919 a. Gnilina waldamisel.
Sündis 05.06(24.05.)1897 Tartumaal Vaimastvere v Kõola k Kükihansu talu pidaja peres. Õppis Mustvee kõrgemas algkoolis, 1917 2. Tiflisi lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal alates 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 07.12.1918 5. jalaväepolgu luurekomandos. Alamleitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. 1920 5. jalaväepolgu Kalevi pataljoni rühma- ja rooduülem, juulist 1922 10. jalaväepolgu roodu (novembrist 1922 rügement ja kompanii) vanemohvitser, aprillist 1927 3. kuulipildujakompanii ülema kt, veebruarist 1928 ülem, oktoobrist 1928 10. üksiku jalaväepataljoni adjutant. Leitnant aprillist 1920, kapten 1928, major 1938. Oli 1929–40 10. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu esimees ja abiesimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuses pataljoni ülem. II MS ajal taandus koos väeosaga Venemaale, tuli juulis 1941 Saksa poolele üle, novembrini 1941 sõjavangilaagris Königsbergis. Detsembrist 1941 aprillini 1942 teenis 38. kaitsepataljonis, oli lühikest aega pataljoniülem. Osales lahingutes partisanide vastu Luuga rajoonis. Seejärel hooldusohvitser Paides, detsembrist 1943 ERÜ sõjavigastatute hooldusala juht, veebruarist 1944 kindralinspektuuris ohvitseride reservi ülem. Septembris 1944 taandus Saksamaale, kus teenis oktoobrist 1944 Eesti värbamiskomandos Hohensteinis, Breslaus ja Uelzenis. Aprillist 1945 sõjavangilaagris Belgias, aprillist 1946 põgenikelaagris Augsburgis, Geislingenis ja Ulmis, töötas USA sõjaväe laos. Detsembris 1950 siirdus Rootsi, oli Olofströmis vabrikutööline. Suri 13.10.1967 Lundis. Maeti Malmö lähedale Svedala Skabersjö kalmistule. Abikaasa Edith-Erika-Eleonore, sünd Viburg (1904–45), poeg Tiit (1937). Vend Villem Pärn langes Vabadussõjas 30.03.1919. (M.S., J.P.)
PÄRN, Juhan (kuni 1937 Joann) Ivani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1208/15.09.1920 Soomusrongi nr 2 nooremale alamohwitserile Johan PÄRN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Plüssa silla juures.
Sündis 13.(01.)10.1887 Pärnumaal Uulu vallas mõisatöölise peres. Õppis Uulu vallakoolis. Oli 1918 põllutööline Niidu mõisas. I MS ajal 1914–18 90. jalaväepolgus. VS ajal alates 20.01.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 2. dessantroodus, olles roodu jao- ja rühmaülem ning veltveebli kt. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus sellest ja võttis rahalise tasu. Seejärel elas Pärnus, töötas kaluri ning metsa- ja ehitustöölisena. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kalur Pärnumaa kalurite kooperatiivis Jahta. Suri 03.12.1944 Pärnus. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Esimene abikaasa Julie, sünd Ostrov (1887–1929), lapsed Salme (1921–96), Aglaida (1925), Herta (1927) ja Albert (1929–29). Teine abikaasa Anna, sünd Peterson (1890–1945). (A.K.)
PÄRN, Karl vt PÄRN, Magnus-Evald Peetri p.
PÄRN (sünd NUUST), Magnus-Evald Peetri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 543/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni reamehele Karl-Magnus PÄRN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures. (Täpsustus: uus diplom nr 2799 eesnimega Magnus-Ewald anti välja 29.01.1924.)
Sündis 23.(10.)09.1901 Tartus. Õppis Tartu reaal-kommertskoolis. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljoni 2. roodu 1. rühmas, veebruaris 1919 vabastati kooliõpilasena teenistusest. Astus 28.05.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv dessantroodu, juunist 1919 dessantpataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Langes 21.06.1919 Lätis Lode jaama juures. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Sai postuumselt autasuks Harjumaal Raasiku v Paasiku m Kaasiku talu, mis anti isale. Vallaline. (J.P.)
PÄRNAPUU (kuni 1936 SURSU), Heinrich-Leopold-Voldemar Jüri p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 658/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile Heinrich Jüri p. SUURSOO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 13.(01.)03.1893 Virumaal Sõmeru vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 312. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 21.06.1916 Galiitsias haavata. VS ajal alates 30.01.1919 5. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai Vana-Irboska juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Varangu v Andja külas, hiljem ehitustööline Kundas. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 22.05.1957 Rakvere raj Kunda kn Liiva külas. Abikaasa Liisa, esimeses abielus Kuhlbach, sünd Piispea (1889–1935), tütar Ilja-Lisette (1924). (M.S.)
PÄRNASALU (kuni 1940 PÄRTELSON), August Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1882/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele August Mihkli p. PÄRTELSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Stakelni jaama juures.
Sündis 27.(15.)06.1899 Pärnumaal Vana-Kariste v Saapa talus töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 25.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus, maist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, juulist 1919 ratsapolkude tagavaradivisjoni kingsepp. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunist 1920 Allohvitseride Kooli töökomandos. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas taludes ja ehitusel Hallistes, Viljandis ja Mõisaküla saeveskis. Oli KL Pärnumaa mlv Halliste mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Juulist 1941 OK liige Mõisakülas, oktoobrist 1941 märtsini 1943 Hiiumaal rannavalves, seejärel kingsepp Mõisaküla raudteedepoos. Nõukogude võim arreteeris ta 17.11.1944 Abja v Nõlvaku talus. Lasti maha 15.05.1945 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma, sünd Kobi (1903–86, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Asta-Marie (1924, arreteeriti 1948, vabanes 1958), Helmi-Marianne (1925–2011), Gustav (1928, pärast II MS metsavend) ja Enno (1937). (J.P.)
PÄRNITS, Johan Kaarli p, alamleitnant (1919).
VR II/3, nr 1835/01.09.1920 Lahingus 23 septembril 1919 a. Juschkowa küla all langenud Sakala partisanide polgu alamleitnandile Juhan Kaarli p PÄRNITS’ile wahvuse eest.
Sündis 13.(01.)05.1891 Viljandimaal Suure-Kõpu v Lemmakõnnu talus sepa peres. Õppis valla-, Vastemõisa ministeeriumi- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1916 2. tagavarapataljonis, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 261. tagavarapataljonis ja 149. Tšernomorski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia ja Dvinski rindel. Novembrist 1917 3. Eesti polgus ja detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 01.11.1918 peastaabi ohvitseride reservis, detsembrist 1918 Kõpu kihelkonna KL juhataja, jaanuarist 1919 Viljandi maakonna komandandi komando, märtsist 1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni luurekomando ja juulist 1919 2. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 22.04.1919 Bogomolovo küla all haavata. Langes 23.09.1919 Kirde-Lätis Juškovo küla all. Maeti Kõpu kalmistule. Nimi Kõpu sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
PÄRNPUU, Nikolai Tõnise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1269/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Nikolai PÄRNPUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Ugly küla all.
Sündis 10.07.(28.06.)1898 Pärnumaal Taali vallas. Õppis Taali ministeeriumikoolis. I MS ajal suurtükiväes. Oli 1918 Taali v telliskivivabriku tööline. VS ajal alates 23.07.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, septembrist 1919 8. jalaväepolgu 11. roodus, aprillist 1920 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel metsatööline Taali vallas, hiljem elas Harjumaal Padise vallas. Suri 27.08.1963 Harju raj Kuusalu kn Valkla invaliididekodus. (A.K.)
PÄRSIKIVI, Aleksander vt PALM, Aleksander Kustavi p.
PÄRTELS, Aleksander Georgi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 317/11.06.1920 9 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander Jüri p. PÄRTELS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 10–11 augustil 1919 a. Weerino mõisa ja Aleksandrowskaja-Gorka küla all.
Sündis 14.(02.)10.1897 Pärnus. Õppis Pärnu linnakoolis. I MS ajal 1916–18 198. jalaväepolgus. VS ajal alates 11.02.1919 nooremallohvitserina Pärnu kaitsepataljoni 3. roodus, aprillist 1919 2. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, kus oli ajutine ohvitseri kt, mille tõttu ekslikult arvatud ohvitseriks lipniku auastmes. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Sai 11.08.1919 Narva all Verino mõisa ründamisel raskelt haavata ning suri teel Narva. Maeti Pärnu Vanale kalmistule. Vallaline. (J.P.)
PÄRTELSON, August vt PÄRNASALU, August Mihkli p.
PÄSNA, Jaan Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1136/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jaan PÄSNA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Witsemhofi mõisa juures.
Sündis 07.10.(25.09.)1898 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Umbusi külas rätsepa peres. Õppis valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis. Oli 1918 Võisiku v Päovere karjamõisa valitseja. VS ajal alates 17.01.1919 3. jalaväepolgu 4. roodu kuulipildur. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu, sai 22.08.1919 Pihkva rindel Šahnitsõ küla all kõhust raskelt haavata. Suri 23.08.1919 Petserimaal Irboska jaamas. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa ja Põltsamaa sambal ning tõenäoliselt oli ka tahvlil Põltsamaa kirikus (hävinud). Vallaline. (J.P.)
PÄTS, Konstantin Jakobi p, lipnik (1899), peaminister (1918).
VR I/1, nr 13/23.02.1920 Endisele Pea- ja Sõjaministrile Konstantin Jakobi p. PÄTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
VR III/1, nr 2531/14.12.1920 Konstantin Jakobi p. PÄTS’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Päästekomitee liikmena ja Ajutise Walitsuse juhina iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 22.(10.)02.1874 Pärnumaal Tahkuranna v Tahku k Pätsi talu pidaja peres, alates 1882 elas Pärnus. Õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonna- ja Raeküla Nikolai koolis, 1887–93 Riia vaimulikus seminaris, 1893–94 Pärnu gümnaasiumis ning 1894–98 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Fraternitas Estica auvilistlane. Teenis 1898–99 vabatahtlikult 96. Omski jalaväepolgus. Oli 1900–01 advokaat Jaan Poska abi, 1901–05 ajalehe „Teataja“ väljaandja ja toimetaja, 1904–05 Tallinna linnanõunik ja 1905 linnapea abi. Alates 1906 poliitilise pagulasena Šveitsis ja Soomes, naasis 1909 Eestisse, mõisteti üheksaks kuuks vangi, oli 1910–11 Peterburis Krestõ vanglas. Toimetas 1911–16 ajalehte „Tallinna Teataja“. I MS ajal 1916–17 Tallinnas Peeter Suure merekindluse inseneriväeosa adjutant, kindluse ehitusvalitsuse jurist ja kindluse staabi mobilisatsiooni osak ülema abi, juulist 1917 jaanuarini 1918 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, osales Eesti rahvusväeosade asutamises, oktoobrist 1917 veebruarini 1918 Eesti Ajutise Maavalitsuse esimees, 1917 lõpul lühikest aega enamlaste vang. Veebruarist 1918 Eesti Päästekomitee esimees ning Eesti Ajutise Valitsuse ministrite nõukogu esimees, juunist novembrini 1918 Saksa vangilaagris Kuramaal ja Poolas. VS ajal alates 12.11.1918 kuni maini 1919 Ajutise Valitsuse peaminister, 1919–20 Asutava Kogu ja 1920–37 I–V Riigikogu liige, jaanuarist 1921 novembrini 1922, augustist 1923 märtsini 1924, veebruarist 1931 veebruarini 1932 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 riigivanem, jaanuarist 1934 septembrini 1937 peaminister riigivanema ülesannetes, septembrist 1937 aprillini 1938 riigihoidja ning aprillist 1938 juunini 1940 president. Kehtestas 12.03.1934 vabadussõjalaste võimulepääsemise vältimiseks kaitseseisukorra, oktoobris 1934 katkestas Riigikogu ja märtsis 1935 poliitiliste erakondade tegevuse. Augustis 1937 jõustas uue põhiseaduse, mille alusel moodustati aprillis 1938 kahekojaline VI Riigikogu. Oli 1917–20 Eesti Maaliidu ja 1920–35 Põllumeeste Kogude üks juhte, 1919–33 kindlustusseltsi Eesti Lloyd ning 1920–21 ja 1925–31 Tallinna Börsikomitee esimees, 1925–29 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu ning 1919 Harju Panga asutaja ja nõukogu esimees, 1935–36 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, alates 1936 auesimees, 1927–37 sihtasutuse Fenno-Ugria esimees jne. Valiti 1928 Tartu ülikooli, 1938 Tallinna tehnikaülikooli ja 1938 India Andhra ülikooli audoktoriks. Oli Tallinna, Tartu ja Pärnu linna ning Tahkuranna ja Iru valla aukodanik ning paljude ühenduste auliige. Tema järgi nimetati roosisort „Staatspräsident Päts“. Nõukogude võim küüditas ta 30.07.1940 Kloostrimetsa talust, viidi Baškiiri ANSV Ufaasse, arreteeriti seal 26.06.1941, oli Kirovi vanglas, aprillist 1952 Kaasani vanglas ning 18.–29.12.1954 Viljandi raj Jämejala vaimuhaiglas, kuid rahva suure huvi tõttu viidi Buraševosse. Suri 18.01.1956 Venemaal Kalinini obl Buraševo psühhiaatriahaiglas. Maeti Buraševo kalmistule, oktoobris 1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Sammas sünnikohas Tahkurannas, tähis Kloostrimetsas ja Soomes Vantaas, nimi sambal Kambja v Ivaste külas, tahvlil Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal, Tori kirikus, Haanja rahvamajas, Pärnu Kuninga tn põhikoolis, Tallinna Päästekomitee majal (taastamata) ja Venemaal Ufas. Teised autasud: RV kett (1938) ja erisuurpael (1938), VT kett (1938), KR I kl (1929), EPR I/I (1926), EPR III jrk (1921), Soome VRO sr kett ja sr, Läti KTO kett ja I kl, Leedu VSO kett, Poola PR I kl, Prantsuse ALO sr, Rootsi VO I kl, Taani DO sr, Ungari TR sr, Belgia LO I kl, Hollandi ONO sr, Itaalia MLO sr, Tšehhoslovakkia VLO I kl jmt teenetemärgid. Teosed: „Minu elu. Mälestusi ja kilde eluloost“, koostaja Hando Runnel (Tartu, 1999), „Eesti riik“ I osa, koostaja Toomas Karjahärm (Tartu, 1999), „Eesti riik“ II osa, koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel (Tartu, 2001). Kirjandus temast: „Konstantin Päts. Tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi“, koostaja Artur Tupits, (Tallinn, 1934), Artur Tupits, „Konstantin Päts. Eesti riigi rajaja“ (Tallinn, 1936), Friido Toomus, „Konstantin Päts ja Eesti tulevik“ (Tartu, 1937), Friido Toomus, „Konstantin Päts ja riigireformi aastad“ (Tartu-Tallinn, 1938), Eduard Laaman, „Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees“ (Tartu, 1940), Märt Raud, „Riigiehitaja Konstantin Päts“ (Stockholm, 1977), Märt Raud, „Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu“ (Toronto, 1953), Küllo Arjakas, „Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts“ (Tallinn, 1990), „President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees“, tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv (Tallinn, 1993), „Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik“, koostaja Küllo Arjakas (Tallinn, 2002), Martti Turtola, „President Konstantin Päts. Eesti ja Soome teed“ (Tallinn, 2003) ning „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“, koostaja Anne Velliste (Tallinn, 2007). Tema mälestuse jäädvustamisega tegeleb Tallinnas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum (1995). Abikaasa Helma-Vilhelmine, sünd Peedi (1879–1910), pojad Leo (1903–88) ja Viktor (1906–52, küüditati 1940, arreteeriti 1941, suri vangistuses Venemaal). Vennad kapten Peeter Päts VR I/3 ja Voldemar Päts VR III/2. Õemees riigitegelane Mihkel Pung. (J.P.)
PÄTS, Peeter Jakobi p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 1663/14.12.1920 Pärnu maakonna Kaitse Liidu ülemale, Alamkapten Peeter Jakobi p. PÄTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimatu kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.03.(22.02.)1880 Pärnumaal Tahkuranna v Tahku k Pätsi talu pidaja peres. Õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonna-, Pärnu linna- ja Pihkva maamõõdukoolis ning Dresdeni polütehnikumis ja 1921–27 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas. Kaitses 1928 geograafiamagistri kraadi tööga „Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir“. Korp! Sakala ja Pärnumaa Üliõpilaste Seltsi liige. Oktoobrist 1901 septembrini 1902 89. Belomors-
ki jalaväepolgus, lõpetas õppekomando. Lipnik septembrist 1902. Septembrist 1904 detsembrini 1905 Vene-Jaapani sõjas 95. Krasnojarski jalaväepolgus, 4. Siberi tagavarapataljonis ja 103. Petrozavodski jalaväepolgus. Topograaf Grodnos ja Vitebski kubermangus, hiljem Tallinna linna maamõõduosak juhataja. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 307. Spasski jalaväepolgus, 56. divisjoni 1. laatsareti ülem, Peeter Suure merekindluse inseneriosak ja Tallinna looderaudtee komandandi käsundusohvitser. Teenis 1918 Pärnu linna maade ja metsade osak juhatajana. VS ajal novembris 1918 organiseeris Pärnu KL, arvati 31.12.1918 6. jalaväepolku, aprillist 1919 Pärnu maakonna KL ülem ja Pärnu linna komandant, jaanuarist 1920 Pärnu maakonna rahvaväe ja KL ülem ning Pärnu linna komandant. Alamleitnant ja leitnant augustist 1919, alamkapten veebruarist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Kapten jaanuarist 1924. Septembrist 1921 Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni ekspert, veebruarist 1922 komisjoni liige ning juulist 1925 maini 1927 komisjoni esimees, 1927–34 Petseri kinnistuskomisjoni liige, augustist 1934 Kadrioru valitseja, maist 1935 aprillini 1938 riigiparkide valitsuse direktor ning 1938–40 Loodushoiu- ja Turismiinstituudi direktor. Tal oli Petserimaal Rootova v Karumäe (Juuriku) m Mägiste talu. Oli Eesti Geodeetide Ühingu ja Eesti Loomakaitse Liidu esimees, Petseri EVL ja VRVÜ Võru ja Tartu osak liige. Suri 09.11.1942 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule, 1966 maeti ümber Pärnu Metsakalmistule. Teised autasud: VT III kl (1938), Vene AnO III kl ja StO III kl ning Läti KTO III kl. Esimene abikaasa Maria, sünd Prokopenko (1884), lahutati 1921, tütar Liivia (1917–19). Teine abikaasa Aita, sünd Undrits (1904–62), poeg Ilmar (1925–91). Vennad president Konstantin Päts VR I/1, III/1 ja Voldemar Päts VR III/2. (J.P.)
PÄTS, Voldemar (sünd Vladimir) Jakobi p, Ühistöö esimees.
VR III/2, nr 2543/14.12.1920 Ühistöö Keskjuhatuse esimehele Woldemar PÄTS’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ühistöö Keskjuhatuse esimehena.
Sündis 19.(07.)07.1878 Pärnumaal Tahkuranna v Tahku k Pätsi talu pidaja peres. Õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonna- ja 1890–94 Pärnu linnakoolis ning 1899–1905 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, 1907 täiendas end Peterburis kõrgematel pedagoogikakursustel. Oli 1905–06 poliitilise tegevuse tõttu maapaos. Õpetaja 1906–17 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1909–17 Tallinna Peetri reaalkoolis ja O. Johansoni käsitöökoolis, ühtlasi juhatas 1907–12 algklasside õpetajate ja 1912–14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914–34 Tallinna kunsttööstuskooli, alates 1924 Riigi Kunsttööstuskooli looja ja direktor. VS ajal alates 08.12.1918 Ühistöö asutaja Tallinnas ja veebruarist 1919 jaanuarini 1922 Ühistöö keskjuhatuse esimees, 1919–20 Asutava Kogu ja 1938–40 Riiginõukogu liige. Oli 1934–40 haridusministeeriumi kutseoskuse osak juhataja ja 1936–40 haridusministri abi, ühtlasi 1934–40 Kujutava Kunsti Sihtkapitali valitsuse esimees ning 1938 Riigi Kõrgema Kunstikooli auprofessor, 1936–38 ajakirja „Eesti Kool“ vastutav toimetaja, 1937 VSÜ auliige, 1932–40 VRVÜ keskjuhatuse ja VRVÜ Tallinna osak juhatuse liige. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, oli Geislingeni Eesti rahvuskoondise esimees, asus sealt Rootsi ja 1951 Kanadasse. Eesti Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu liige ja 1956 Eesti Kunstnike Koondise Torontos asutaja. Suri 25.06.1958 rongis teel Torontost Montreali. Maeti Montreali Rideau Memorial Gardensi kalmistu eestlaste ossa. Bareljeef Lagedil Eesti vabadusvõitluse muuseumis. Teised autasud: VT II kl (1938), EPR II/I (1929), EPR III jrk (1921), Austria TO I kl, Belgia LO II kl, Läti KTO II kl, Soome VRO II kl, Ungari TR II kl, Poola PR III kl ja Rootsi PTO III kl. Raamat temast: „Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente“, koostaja Anne Velliste (Tallinn, 2013). Abikaasa Johanna, sünd Veiler (1890–1977), tütred Inna (1912–96) ja Silvia (1914–2000). Vennad president Konstantin Päts VR I/1, III/1 ja kapten Peeter Päts VR I/3. (J.P.)
PÄÄSUKE, Jaan Jaani p, kapral (1919), nooremallohvitser (1921).
VR II/3, nr 1130/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Jaan PÄÄSUKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Pedeli mõisa juures.
Sündis 08.12.(25.11.)1900 Viljandimaal Lustivere v Kalikülas töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal detsembrist 1918 Kabala KL liige, määrati 13.01.1919 3. jalaväepolgu 3. roodu, juulist novembrini 1919 õppekomandos. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 polgu 1. roodus, veebruarist 1921 jaoülem. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Ubakalu talu. Seejärel talunik. Oli 1934 EVL Koigi osak abiesimees, KL Järva mlv Koigi kompanii, Koigi piimaühistu ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Juunist 1941 metsavend. Saksa ajal OK liige. Suvel 1944 võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Võrtsjärve rajoonis. Nõukogude võim arreteeris ta 26.10.1944 Ubakalu talus. Mõisteti detsembris 1945 15 aastaks vangi, oli Komi ANSV VorkutLagis, vabanes märtsis 1956. Seejärel elas kodukandis, töötas Kalevipoja kolhoosis karjakuna. Suri 18.02.1983 Paide raj Koigi kn Nurga talus. Maeti Põltsamaa kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Veera, sünd Rosalk (1906, arreteeriti 1946, vabanes 1954), pojad Siegfried (1930, märtsist 1949 metsavend) ja Allan (1931, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
PÅHLSSON (sünd KRUT), Anna Emilia Jakobi t, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2011/26.03.1920 Halastaja õele Anni PÅHLSSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 14.11.1884 Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Maeti Pietarsaari Vanale kalmistule. Abikaasa jäägrikapten Paul Emil Påhlsson VR II/3. (M.S.)
PÅHLSSON, Paul Emil Adolfi p, Eesti kapten (1919), Soome kapten (1940).
VR II/3, nr 1695/26.03.1920 Jäägri kaptenile Paul PÅHLSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2691/25.05.1923 Jääger-kapten Paul PÅHLSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.10.1882 Soomes Pietarsaaris meremehe peres. Õppis Pietarsaari rootsi reaalkoolis ning Raahe reaal- ja kaubanduskoolis. Kontoriametnik ja ärimees Pietarsaaris ja Helsingis. Siirdus Saksamaale, novembrist 1915 27. jäägripataljoni 1. kompaniis, seejärel täiendusüksuses, juunist 1916 Saksa merestaabi teenistuses. Viibis erikursustel Berliinis ja Kielis, juulist novembrini 1916 täitis eriülesandeid Soomes ja Rootsis. Hilfsgruppenführer aprillist 1916. Soome VS ajal jaanuaris 1918 saabus eriülesannetega Soome. Veebruarist 1918 tegutses Tornios, kus oli KL üksuse koolitaja ning Pietarsaari suurtükiväekoolis adjutant kapten Enhörningi patareis ja 1. õhkimiskomando ülem, märtsist 1918 juhtis Pietarsaaris õhkimisüksust. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Aprillist 1918 jäägrisuurtükiväe brigaadi 3. laskemoonakolonni ülem, oktoobrist 1918 Lappeenrantas Soome suurtükiväekoolis väljaõppeohvitser. Lipnik veebruarist 1918 ja leitnant maist 1918. VS ajal alates 17.01.1919 kaptenina Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjonis sapöörikomando ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1922–26 Pohjois-Valkeala KL liige. Tegutses Pietarsaaris ja Valkealas ettevõtte AB Siikakoski OY juhatajana, aastast 1935 kontoriametnik Pietarsaari mehaanikatöökojas Konepaja OY. Talvesõja ajal 1. suurtükiväe väljaõppekeskuses komandant. Kapten 1940. Jätkusõja ajal 58. ja 59. kergeõhutõrjerühma ülem, 1941–42 sideohvitser sakslaste juures Oulus ja Rovaniemis, seejärel 33. õhuseirekompaniis. Suri 29.05.1961 Pietarsaaris. Maeti Pietarsaari Vanale kalmistule. Teised autasud: LKO III kl ja Soome VR IV kl. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Abikaasa Anna Emilia Påhlsson VR I/3. (M.S.)
PÖYRY, Albin Taavetti p, Soome nooremallohvitser (1918), veltveebel (1940).
VR II/3, nr 1777/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Albin PÖYRY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.07.1900 Soomes Mikkeli vallas. Õppis Mikkeli Linnanmäki algkoolis. Soome VS ajal veebruarist 1918 KL liige ja Vöyri sõjakoolis, märtsist 1918 Lõuna-Savo rügemendi 4. kompanii jaoülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Augustist 1918 Lahti sidepataljoni ja oktoobrist 1918 Ida-Soome 5. jalaväerügemendi 3. kompanii jaoülem. Nooremallohvitser 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 3. õhuväeüksuses, 1922–27 Põhja-Savo rügemendi 1. pataljonis, 1927 3. diviisi sideallohvitseride kursustel, 1928–34 Põhja-Savo rügemendi 1. pataljonis ja 1934–37 Pohja rügemendi 2. ja 1. pataljonis. Seersant 1922. Talvesõja ajal 13. liikluskompanii veltveebel ja 13. diviisi staabi kirjutaja. Veltveebel 1940. Jätkusõja ajal juunist 1941 11. diviisi staabi veltveebel, novembrist 1941 Põhja-Savo KL piirkonna staabi peakokk, maist 1942 täienduskeskuse ehituskompanii staabiveebel, jaanuarist 1945 2. diviisi staabis käskjalg, veebruarist juulini 1945 8. jalaväerügemendi staabis staabiveebel, detsembris 1945 vabastati teenistusest. Seejärel vedurikütja. Suri 26.10.1960 Kuopios. Maeti Kuopio Suurele kalmistule. (M.S.)
PÜSS, Alexander-Rudolf Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 558/17.08.1920 Laiarööpmelise soomusrongi Nr 3 reamehele Aleksander Jüri p. PÜSS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Pihkwa all.
Sündis 17.(05.)01.1891 Virumaal Porkuni v Naraka külas. Õppis kihelkonnakoolis. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 sanitar, jaanuarist 1920 velskri kt. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Nõmmküla, hilisema Vajangu v Tamsalu m Püssi talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Mõrvati 14.02.1944 Järvamaal Amblas. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene-Marie, sünd Mürk (1916–96). (M.S.)
PÜSS, Anton-Richard Jüri p, reamees, kapral (1920).
VR II/3, nr 288/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Anton PÜSS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 märtsil 1919 a. Auguri küla juures.
Sündis 23.(11.)06.1897 Virumaal Mäetaguse v Pagari m Atsalama külas. Õppis Atsalama vallakoolis. Ametilt käsitööline. VS ajal alates 27.01.1919 1. ratsapolgu kuulipildujakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 04.04.1919 Lätis Auguri küla juures haavata. Kapral ja kuulipildujakomando instruktori kt aprillist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1923 Mäetaguse ja novembrist 1924 jaanuarini 1926 Jõhvi postkontori postiljon, seejärel pidas Mäetaguse v Kiviposti talu. Novembrist 1935 taas Jõhvi postiljon. Oli EVL Mäetaguse ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal põllutööline Mäetaguse sovhoosis. Suri 19.09.1979 Kohtla-Järve raj Illuka kn Kuremäel. Maeti Mäetaguse kalmistule. Abikaasa Gerda-Rosamunde, sünd Volban (1903–71), lapsed Hilda-Julie (1924–70) ja Bruno (1926–84). (M.S., J.P.)
PÜTT, Jaan Reinholdi p, vanemallohvitser (1917), 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 192/5.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 2 järgu madrusele Jaan Waldu p. PÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a.
Sündis 05.07.(23.06.)1892 Pärnumaal Vana-Vändra v Karolinenhofi mõisa töölise peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis. I MS ajal 1915–18 vanemallohvitserina 4. kindluse suurtükiväepolgus. Oli 1918 elektrik Pärnus. VS ajal alates 21.03.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis, jaanuarist 1920 divisjoni staabi telefonist. 1. järgu madrus detsembrist 1919. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel. Aprillist 1920 staabi varahoidja. Maist 1920 üleajateenijana varahoidja Peipsi laevastikus, juulist 1920 vanemvarahoidja. Aprillis 1926 vabastati teenistusest. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 02.07.1968 Pärnus Tammiste invaliididekodus. Vallaline. (A.K.)
PYKÄLÄINEN, Yrjö Pellervo Aaro p, Soome vanemallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1834/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Yrjö PYKÄLÄINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.01.1900 Soomes Kuopios. Õppis Kuopio lütseumis ja Tampere keskkoolis. Soome VS ajal Põhja-Savo rügemendis, võttis osa lahingutest, sai 06.04.1918 Turkinkyläs haavata. Oli 1918–20 Kuopio KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 mereväes miinitraaleril. Seejärel tuletikuvabriku töödejuhataja ja keemik. Talvesõja ajal Helsingi akvatooriumi demineerija. Nooremseersant 1940. Jätkusõja ajal juunist 1941 1. rannakaitsebrigaadi 3. pataljoni demineerija ja kuulipildujaülem, detsembris 1941 vabastati teenistusest. Suri 08.11.1979 Vantaas. Maeti Kärkölä Vanale kalmistule. (M.S.)
PYYKÖNEN, Filip Feodori (ka Teodori) p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1762/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Filip PYYKÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.05.1900 Soomes Tuupovaaras. KL liige 1917–37. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Karjala ratsarügemendis. Seejärel kaupmees ja ajakirjanik. Jätkusõja ajal juunist 1941 märtsini 1942 26. jalaväerügemendi staabikompaniis käskjalg ja kompaniiveebel, osales Suokunnase, Kannase ja Karhumäki lahingutes. Suri 04.01.1973. Maeti Helsingi Lapinlahti õigeusu kalmistule. (M.S.)
QUARTON, Harold Barlow Williami p, USA konsul Eestis.
VR III/3, nr 3138/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Harold B. QUARTON, Ameerika consul Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.02.1888 USAs Iowa osariigis Algonas. Aastast 1912 George Washingtoni ülikooli magister. Tegev USA konsulaarteenistuses 1912–17 Saksamaal Berliinis, 1917–18 Hollandis Rotterdamis, 1918–19 Soomes Helsingis, 1919–20 Rootsis Malmös, 1920–22 Soomes Viiburis ja märtsist 1922 Lätis Riias. Detsembrist 1922 aprillini 1925 konsul Tallinnas. Seejärel 1925–27 konsul Saksamaal Koblenzis, 1927–33 Kuubal Havannas, 1933–34 Ecuadoris Guayaquilis, peakonsul 1934–41 Kanadas Newfoundlandil St. John’sis ja 1941 Jaapani okupeeritud Koreas Keijos. Pärast 07.12.1941 rünnakut Pearl Harborile oli mitu kuud interneeritud, vabanes 1942 Jaapaniga vangide vahetuse korras. Peakonsul Hispaanias Malagas ning pärast II MS Mehhikos Tampicos. Lahkus 1950 teenistusest. Seejärel elas Wisconsini osariigis Madisoni linnas. Suri 04.02.1981 Madisonis. Maeti Algona Riverview’ kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
RAADIK (kuni 1939 RESKOV), Jaagup Abrami p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 950/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Jakob RESKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Wäikese ja Suure Walgete järwede juures.
Sündis 03.12.(21.11.)1890 Harjumaal Kõnnu v Kolgakülas Villemi talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis sõjaväes. VS ajal alates 23.01.1919 Tallinna tagavarapataljoni 1. roodus, maist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljonis, arvati Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu, juulist 1919 rühmaülem, novembrist 1919 2. roodus, detsembrist 1919 2. roodu veltveebli kt. Nooremallohvitser juulist 1919, vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kõnnu v Välja talu, hiljem Soosilla k Rehe talu. Nõukogude ajal põllutööline ja Kõnnu kolhoosi liige. Suri 15.12.1963 Harju raj Loksal. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Olga-
Helene, sünd Adamson (1902–76), tütred Õie (1928–2005), Hilde (1928), Arnik (1935–91) ja Alvi-Aime (1938). Lellepoeg Johannes Randmaa VR II/3. (M.S.)
RAAG, Arthur-Emil Aleksander-Eduardi p, alamleitnant (1918), leitnant (1920).
VR II/3, nr 642/21.02.1920 1 Suurtükiwäe polgu 4 patarei ülemale, alamleitnant Arthur Aleksandri p RAAG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Koscheljaha juures.
Sündis 21.(09.)02.1893 Tartumaal Raadi v Tooma talu pidaja peres. Õppis 1901–11 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1911–16 Tartu ülikooli füüsika-
matemaatika- ja 1930 õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1916–17 Mihhaili suurtükiväekoolis. Alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser Siberi iseseisvas mortiiripatareis, juunist 1917 2. Siberi küti suurtükiväe brigaadi 2. patareis, oktoobrist 1917 vanemohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 22.07.1917 Krevo all haavata. Veebruarist aprillini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 1. patareis. Alamleitnant märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. suurtükiväepolgus, detsembrist 1918 6. patarei formeerija ja ajutine ülem Tartus ning vanemohvitser, jaanuarist 1919 2. suurtükiväepolgu 2. patarei ülem, veebruarist 1919 1. suurtükiväepolgu 4. patarei ülem, augustist 1919 välipatarei nr 4 ülem. Leitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis. Mais 1920 lahkus teenistusest. Oli 1924–29 rahandusministeeriumi otsekoheste maksude peavalitsuse ametnik, 1929–40 raadiotehase ja 1939–40 kunstsarvetööstuse Sanax omanik Tallinnas ning pidas Tartumaal Ahja vallas talu. VAK ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi, kus oli Eesti Rahvusfondi ja eesti kooli asutaja ning Södertälje Eesti Seltsi esimees. Asus Kanadasse. Suri 25.12.1973 Torontos. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene VlO IV kl. Abikaasa Amanda-Amalie, sünd Matsen (1898–1986), lapsed Helga (1921) ja Vello (1924). (J.P.)
RAAM, Heinrich (sünd Hindrik) Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 847/01.09.1920 Kuperjanovi partisanide polgu reamehele Heinrich RAAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 29.(17.)09.1897 Viljandimaal Kõo vallas töölise peres. Õppis vallakoolis. Teenis 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 02.05.1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 4. roodus, juulist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus. Kapral juulist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Viljandimaal Kõo v Rehevälja talu, mille müüs 1926 ära. Töötas Tallinnas ratsapolitseis ja vangivalvurina, aprillist 1927 aprillini 1928 piirivalvur Petseri raj Saputje jaoskonnas. Seejärel pidas Kõo v Vilmsi talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal kohaliku kolhoosi tallimees ja põllutööline. Läks 11.01.1971 Viljandi raj Kõo kn Vilmsi talus vabasurma. Maeti Arussaare kalmistule. Esimene abikaasa Loviisa, sünd Vilmsen (1894–1928), tütred Agathe (1921–2012) ja Helga (1925–2009). Teine abikaasa Maria, sünd Kesküla (1901–78), lapsed Sylvi (1931–2012) ja Aimond (1937–37). Vend Priido Raam suri Vabadussõjas 29.04.1919 lahingus saadud haavadesse. (J.P.)
RAAMOT, Jaan Madise p, Ajutise Valitsuse põllutöö- ja toitlusminister (1918).
VR III/1, nr 2535/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Dr. Jüri RAAMOT’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel. (Täpsustus: õige eesnimi on Jaan.)
Sündis 09.08.(28.07.)1873 Läänemaal Vigala v Kivi-Vigala m Pärase talu rentniku peres. Õppis Vigala õigeusu kirikukoolis, 1888–90 Pärnu linnakoolis, 1890–94 Goldingeni õpetajate seminaris, 1895–96 Vilno õpetajate instituudis, 1896–98 Soomes Mustiala kõrgemas põllumajanduskoolis ja 1899–1901 Königsbergi ülikoolis, 1902–04 täiendas end Kielis ja Leipzigis. Dr. phil. 1905 Königsbergi ülikoolist. Alates 1922 EÜSi liige. Oli 1894–95 Tahkuranna õigeusu kihelkonnakooli õpetaja, 1898–99 Novgorodi kub piimandusinstruktor, 1901–03 Tuula kub piimanduskooli juhataja, 1904–05 Staraja Russa maakonnas kroonumõisa valitseja. Sügisest 1905 jaanuarini 1906 Eesti Aleksandri linnakooli inspektor. Seoses 1905. aasta sündmustega oli kuus kuud vanglas. Oli 1907–10 Põltsamaal ja Kõos põllutöökursustel õpetaja, ühtlasi 1908–10 Kõo mõisa valitseja ning Pilistvere, Põltsamaa ja Viljandi põllumeeste seltsi esimees, Imavere ühispiimatalituse algataja. Pidas 1911–18 Tartu lähistel Sahkapuu talus kodumajanduskooli. Kuulus 1912–17 IV Vene Riigiduumasse, oli 1917 riigipanga komissar ja Soome asjade komissari abi. Juunist 1917 Eesti Ajutise Maanõukogu liige ning juulist oktoobrini 1917 Ajutise Maavalitsuse esimees. Sai 24.02.1918 Eesti Ajutise Valitsuse esimeseks põllutöö- ja toitlusministriks. VS ajal alates 27.11.1918 veebruarini 1919 toitlusminister, aprillist 1919 detsembrini 1920 Asutava Kogu liige. Märtsist 1921 põllutööministri abi, alates 1924 oli tegev äris Nõukogude Venemaaga ning laevanduses. Seejärel 1926–27 Jäneda põllutöökooli juhataja. Oli Eesti Agronoomide Seltsi asutaja ja esimees, Torma Põllumeeste Seltsi auliige. Suri 05.01.1927 Järvamaal Ambla v Jänedal õnnetusjuhtumis saadud trauma tõttu. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski õigeusu koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Mari, sünd Tamm (1872–1966), poeg Ilmar (1900–91). Abikaasa Mari Raamot oli 1927–36 NKK esinaine. (J.P.)
RAATIKAINEN, Paavo Harras Tuomo p, Soome veltveebel (1940).
VR II/3, nr 2250/26.03.1920 Sõdurile Paavo RAATIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.03.1897 Soomes Pöytyäs. Õppis algkoolis. Aastast 1917 Pöytyä KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Augustist 1919 1. sapööripataljonis lõhkeainelao hoidja, 1920–23 osales hõimurahva vabadusvõitluses, 1923 teenis kaadriallohvitserina Kainuu piirivalves, detsembris 1923 vabastati teenistusest. Nooremseersant 1919 ja seersant 1920. Ametilt autojuht. Talvesõjas jaanuarist maini 1940 2. autobaasis autode tehniline ülevaataja. Sõjaväeametnik 1940, veltveebel aprillist 1940. Suri 16.12.1958 Pöytyäs. Maeti Pöytyä kalmistule. (M.S.)
RAATIKAINEN, Uuno Jahvetti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2252/26.03.1920 Sõdurile T. RAATIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: Põhja Poegade rügemendi nimekirjas ei ole T. Raatikainenit, tõenäoline isik on Uuno Raatikainen.)
Sündis 28.04.1901 Soomes Kuopio vallas. Tööline. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 20.03.1919 Vastseliina ligidal Moona küla juures. Maeti Kuopio vallas. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
RAAV, Aleksander Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1860/11.06.1920 Lahingus 7 aprillil 1919 a. Waresse küla all langenud 1 Ratsa polgu reamehele Aleksander RAAW’ile wahwuse eest.
Sündis 31.(19.)05.1899 Harjumaal Riisipere v Saida mõisa talupidaja peres. Õppis Riisipere valla- ja Nissi kihelkonnakoolis ning 1918 Riia polütehnilises instituudis. Alates 1918 korp! Vironia liige. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 07.04.1919 Võrumaal Vareste küla juures. Maeti Nissi kalmistule. Vallaline. Nimi korp! Vironia VS langenute tahvlil, Nissi sambal ja Ratsarügemendi sambal (taastamata). (J.P.)
RADZIŅŠ, Pēteris Voldemārs Kārlise p, Läti kindral (1920).
VR I/2, nr 3084/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kindral Peter RADSIN Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 01.05.(19.04.)1880 Lätis Valka mk Lugaži v Jaunvīndedži talu pidaja peres. Õppis Lugaži kihelkonna-, Valga linna- ja Valkas erakoolis, 1899–1901 Vilno sõjakoolis ja 1907–10 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Tervetia auvilistlane. Alates 1898 vabatahtlikult 112. Uurali jalaväepolgus, septembrist 1899 sõjakoolis. Alamleitnant 1901. Teenis 10. Siberi tagavara kütipolgu rooduülemana. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel 24. Simbirski jalaväepolgus, alates 1910 Varssavis 32. Krementšugi jalaväepolgu rooduülem, 1912 määrati 38. diviisi staapi. Leitnant 1905, alamkapten 1909, kapten 1910. I MS ajal maist 1915 Poolas Novogeorgievski kindluse staabis, augustist 1915 Vene läänerinde ülemjuhataja staabis, oktoobrist 1915 8. Siberi diviisi staabiülema kt, veebruarist 1916 61. diviisi staabiülema kt. Alampolkovnik detsembrist 1915, polkovnik juulist 1917. Veebruaris 1918 saatis laiali Bessaraabias enda alluvuses olevad väeosad ning sõitis Rumeeniasse, märtsist 1918 Ukraina hetmani Pavlo Skoropadski armees kindralstaabi organisatsiooni-õppeosak ülem, detsembrist 1918 Ukraina rahvavabariigi Sõmon Petljura armees kindralstaabi ülema abi, septembris 1919 jõudis Poola ning oktoobris 1919 Lätti. VS ajal alates 27.10.1919 kolonelina Läti sõjavägede ülemjuhataja staabi ülem. Jaanuaris ja veebruaris 1920 aset leidnud Latgale Punaarmeest vabastamise operatsiooni kavandaja. Kindral veebruarist 1920. Sattus kommunismivastaste väljenduste tõttu vastuollu vasakpoolsete poliitiliste ringkondadega. Oktoobris 1920 lahkus teenistusest. Seejärel õppejõud sõjakoolis, lennukoolis ja ohvitseride kursustel. Avaldas Läti VS teemalise raamatu „Latvijas atbrīvošanas karš“ I, II (Riia, 1921–22), ilmunud eesti keeles pealkirjaga „Läti Vabadussõda“ (Tartu, 2001). Oli 1920–30 Läti Karutapja ordeni nõukogu liige ja 1927–30 nõukogu sekretär. Veebruarist 1924 Läti sõjavägede juhataja, aprillis 1928 lahkus ametist vasakpoolsete poliitikute süüdistuste pärast, nagu kavatseks ta korraldada riigipööret. Aprillist 1928 sõjaväe akadeemiliste kursuste ülem. Suri 07.10.1930 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis, tahvlil Riia südalinnas ja Tori kirikus. Teised autasud: LKO II, III kl, Vene GeO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, Läti KTO I kl, Poola VM, Prantsuse ALO III kl, Rootsi MO I kl ning Soome VRO I kl. Vallaline. (J.P.)
RAE, Jako (kuni 1937 VALTER, sünd MOORBERG, Otto) Liisa (ka Tõnu) p, veltveebel (1920), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 903/01.09.1920 Kalewlaste Malewa weltweeblile Walter OTTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 juulil 1919 a. Fomkina külade all ja 22–25 augustini 1919 a. Polkowoi jaama juures.
Sündis 09.06.(28.05.)1898 Narvas. Kasvas üles Vao vallas. Õppis Kiltsi valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1923 ja 1929 Allohvitseride Koolis ning 1939 tuletõrjekooli instruktorite kursustel. I MS ajal veebruarist 1917 295. tagavarapolgus, juunist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 11.04.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, arvati 25.04.1919 Kalevlaste Maleva reservi,
juulist 1919 rindel. Vanemallohvitser septembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Sai autasuks Harjumaal Keila v Lehola m Kase talu, müüs selle 1930 ära. Septembrist 1920 üleajateenija, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus, märtsist 1921 5. jalaväepolgus, juulist 1921 Kalevi pataljonis, juulist 1922 10. jalaväepolgu 5. roodus, juunist 1924 sõjaministeeriumi komandantuuri staabi komandos, juunis 1927 lahkus teenistusest. Jaanuarist 1928 sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühmas, juunist 1929 kaitsevägede staabi komandantuuris. Nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940 ja vanemveebel maist 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 21. laskurpolgu 2. laskurroodu rühma komandör, novembrist 1940 korpuse staabis, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 08.01.1941 Tallinnas. Suri 11.05.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1940). Abikaasa Hilda-Therese, sünd Pado (1906–92), lapsed Heldur (1926) ja Helga (1928). (M.S., J.P.)
RAHE (kuni 1938 REPNAU), Aleksander Joosepi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 465/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu reamehele Aleksander REPNAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 nowembril 1919 a. Glubokaja küla juures.
Sündis 18.(06.)11.1890 Harjumaal Kiiu v Rehatse külas. Õppis vallakoolis. Teenis 1912–15 16. Siberi kütipolgus. Töötas kingsepana. VS ajal alates 28.12.1918 Ratsapolgu 1. tagavaraeskadronis, 05.01.1919 4. jalaväepolgu ratsaluure komandos, maist 1919 polgu 8. roodus ja oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodu signalist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kiiu v Lilleoru talu. Oli KL Harju mlv, EVL Kiiu osak juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kiiu külas. Suri 18.11.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Katarina, sünd Lindvart (1896, küüditati 1941, vabanes 1955), lapsed Ella-Rosette (1919), Meinhard-Aleksander (1921), Salme-Miralda (1922), Agnes-Agathe (1926, küüditati 1941, põgenes ja arreteeriti 1946, vabanes 1954) ja Enno-Tiit (1938–41, küüditati 1941). Lellepoeg Gustav-Rudolf Repnau VR II/3. (M.S.)
RAHOLA (kuni 1906 HELENIUS), Eero Akseli Johan Augusti p, Soome reamees (1918), kontradmiral (1943).
VR II/3, nr 2269/26.03.1920 Sõdurile Eero RAHOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.01.1897 Soomes Mänttäs kaupmehe peres, elas Tamperes. Lõpetas 1915 Tampere lütseumi ja õppis 1921–25 Itaalia kuninglikus mereakadeemias. Soome VS ajal Helsingi valgekaardis, võttis osa Helsingi vabastamisest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Jätkas teenistust Soome armees, oli 1933–36 merejõudude staabiülem ja 1936–40 rannakaitselaevastiku ülem. II MS ajal 1940–45 laevastiku komandör. Kontradmiral 1943. Tegev 1945–64 veeteede ameti peadirektorina. Suri 22.05.1975 Helsingis. Maeti Helsingi Maunula kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1934), Soome VR I ja II kl, VRO V kl, Taani DO III kl, Itaalia KO III kl, Norra OO III kl, Rootsi MO III kl, PTO II kl ja VO II kl, Saksa RR I ja II kl ning KO IV kl. (M.S.)
RAHUMAA (kuni 1937 REIMANN), Mart Jaani p, alamleitnant (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 2912/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu luurajate komando ülem nooremleitnant Mart REIMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 18. novembril 1919 Aleksandrovskaja Gorka küla all oma komandoga Luuga jõe kaitseliinil üle jõe tunginud vaenlast tagasi sundides.
Sündis 20.(08.)03.1884 Pärnumaal Vana-Vändra v Saunasaare talus. Õppis Vändra kihelkonnakoolis ja Narva gümnaasiumis ning 1916 Pihkva lipnikekoolis. Novembrist 1906 detsembrini 1909 teenis 13. Belozerski jalaväepolgus. Töötas 1911–14 Pärnumaal Võlla vallas abimetsaülemana. I MS ajal augustist 1914 90. Onega jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai detsembris 1914 haavata. Novembrist 1915 174. tagavarapataljonis, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 293. tagavarapolgus ja 538. Medõni jalaväepolgus ning jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. Oli 1918–19 Võlla v abimetsaülem. VS ajal alates 24.06.1919 9. jalaväepolgu nooremohvitser, juulist 1919 luurekomando ülem, jaanuarist 1920 12. roodu ülem, veebruarist 1920 12. roodu nooremohvitser. Alamleitnant oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. Oli 1920–26 Pärnumaal Võlla ja Taali ning 1929–31 Virumaal Vaivara vallas metsavaht. Seejärel ülalpeetavana venna juures Vana-Vändra v Saunasaare talus. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 09.12.1940 Saunasaare talus. Maeti Vändra Vanale kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
RAIDNA (kuni 1936 FREIBERG), Herbert-Voldemar Voldemar-Friedrichi p, alamkapten (1920), kolonel (1939).
VR II/3, nr 614/24.08.1920 Scouts polgu alamkaptenile Herbert Woldemari p. FREIBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Wõdra küla waldamisel.
Sündis 23.(11.)03.1897 Järvamaal Koigi vallas mõisavalitseja peres. Õppis 1912–15 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis, 1929–31 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ja 1932–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Rotalia liige. I MS ajal jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 130. tagavarapolgus, augustist 1917 1. Siberi kütipolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu 3. pataljonis. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 28.11.1918 sõjaministeeriumi staabi sideohvitser, jaanuarist 1919 Scouts väeosa A company rühmaülem ja ratsaväeosa formeerija, veebruarist 1919 operatiivadjutant, augustist 1919 luurekomando ülem, detsembrist 1919 Scouts polgu ülema abi. Leitnant oktoobrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Virumaal Salla v Lasinurme m Kalevala talu. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus, juunist 1921 5. jalaväepolgu Kalevi Maleva pataljonis, septembrist 1921 sõjakoolis, oktoobrist 1923 Kõrgemas Sõjakoolis, jaanuarist 1926 kindralstaabi käsundusohvitser, septembrist 1927 SÜÕ pataljoni ja kompaniiülemate kursuste ülema abi, juulist 1929 Prantsusmaal, augustist 1931 sõjavägede staabi 1. osak ülema kt, veebruarist 1933 osak ülem, oktoobrist 1934 sõjaväe esindaja Poolas ja Rumeenias, detsembrist 1938 Kõrgema Sõjakooli lektor, septembrist 1939 sideohvitser Leedu kindralstaabi juures Kaunases, novembrist 1939 Kõrgema Sõjakooli ülem. Kapten 1923, major 1927, kolonelleitnant 1932, kolonel 1939. VRVÜ Tallinna osak liige. Avaldas raamatu „Riigikaitse ja selle tegurid kaasajal“ (Tartu, 1939). Septembrist 1941 22. territoriaallaskurkorpuse operatiivosak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Petseris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Järva-Peetri ja Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1934). Abikaasa Dagmar-Clarissa, sünd Pikner (1903–2003), poeg Ivo-Sven (1929–91). (J.P.)
RAIK, Anton Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 530/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Anton Johannese p. RAIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Pihkwa all Sediste küla waldamisel.
Sündis 29.(17.)03.1897 Virumaal Pada v Varudis. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 14.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, märtsist 1919 5. jalaväepolgu luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Pada vallas talu, hiljem raudteel päevatööline ja jaamakorraldaja, elas Vaeküla-Kabala jaama vahimajas. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.02.1949 Raikküla vallas. Mõisteti aprillis 1949 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis, vabanes jaanuaris 1957. Elas seejärel Vaekülas. Suri 25.12.1967 Rakvere raj Kadrina kn Udrikul. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Elise, sünd Laur (1904–84), lapsed Liidia-Johanna (1922–2002), Arno (1924), Laine (1927–94), Oskar (1928–2005), Endel (1931–96), Linda (1932–2005), Koidula (1935), Uno (1938–98), Lembit (1941), Ants (1944) ja Vello (1947–2005). (M.S., J.P.)
RAINIO, Matti, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2211/26.03.1920 Sõdurile Matti RAINIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Iittis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
RAITIO, Martti Ilmari Konstantini p, Soome abistaja.
VR I/3, nr 2779/25.05.1923 Direktor Martti RAITIO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.08.1885 Soomes Sortavalas seminarijuhataja peres. Lõpetas 1904 lütseumi ja jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis. Oli väliskirjanduse soome keelde tõlkija. Kirjastuse Werner Söderström OY juhataja Porvoos. Aitas aineliselt kaasa Põhja Poegade rügemendi sünnile, tegi värbamiseks kihutustööd ja aitas meedias tõrjuda Soome vabatahtlike vastast laimu. Alates 1925 kirjastuse K. J. Gummerus OY kirjandusjuhataja Jyväskyläs. Suri 19.04.1931 Jyväskyläs. (M.S.)
RAJALA (kuni 1940 KARLSON), Gustav Peetri p, kapral (1919), vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 2110/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Gustaw KARLSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Lasarewo mõisa all.
Sündis 04.09.(23.08.)1894 Tartumaal Kavastu vallas. Õppis Kavastu vallakoolis ja 2. jalaväepolgu õppekomandos. I MS ajal veebruarist 1915 179. jalaväepolgus, 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 5. roodus. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Tartu all, sattus 21.12.1918 Haaslava mõisa juures vangi, jaanuaris 1919 põgenes ja jätkas teenistust polgu kuulipildujate komandos. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutest Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Jätkas üleajateenijana polgu kuulipildujate roodus, kus oli rühmavanem ja veltveebli kt. Nooremallohvitser augustist 1920, vanemallohvitser märtsist 1921. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel juhutööline Tartus, alates 1935 Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Oli Tartu EVL ning VRVÜ Tartu ja Rakvere osak liige. Nõukogude ajal Paide kaubandusosak Tapa turu direktor. Suri 21.02.1947 Tapal. Maeti Tapale. Esimene abikaasa Salme, sünd Kangropool (1902), lahutati 1937. Teine abikaasa Helmi-Rosalie, sünd Peetla (1918), lapsed Elvi (1937), Ülo (1938–45) ja Õie (1945). (M.S., J.P)
RAJALA, Kaarle Aukusti Antti p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1719/26.03.1920 Jäägri weltweeblile Kalle RAJALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.04.1888 Soomes Soinis popsi peres. Tööline. Jaanuaris 1916 liitus 27. Preisi jäägripataljoniga. I MS ajal osales Saksa idarindel lahingutes Kuramaal Liivi lahe ranniku ning Misse ja Aa jõe joonel. Saabus allohvitserina veebruaris 1918 jäägrite pearühmaga Soome Vaasasse. Soome VS ajal teenis 5. jäägrirügemendi 13. pataljoni 3. kompaniis rühmaülemana, osales Kuokkala lahingutes ja pealetungis Rajajoki äärde. Juulis 1918 siirdus koolitusallohvitseriks sapööriõppepataljoni 4. kompaniisse. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Võttis osa Aunuse retkest Ida-Karjalasse, kus jäi sügisel 1919 teadmata kadunuks. Kuulutati surnuks 01.01.1979. (M.S.)
RAJANDE (kuni 1936 REILENT), Johann-Albert Kaarli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 2898/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 6. jalaväepolgu 4. roodu ohvitseri asetäitja Johannes REILAND Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingutes 1.05.1919 Relle ja Kesgali juures, 24.05.1919 Kambowski juures, kus võttis vaenlase polgu adjutandi ühes ratsahobusega vangi, 27.06.1919 Jegelmühle ümbruses Riia all ning 17.12.1919 Väska küla all, kus ka haavata sai.
Sündis 06.05.(24.04.)1894 Pärnumaal Pati v Metste talu pidaja peres. Õppis Pati valla- ja Saarde kihelkonnakoolis, 1916 179. tagavarapataljoni õppekomandos. I MS ajal jaanuarist 1915 179. tagavarapataljonis ja juunist 1915 194. jalaväepolgus. Vanemallohvitser maist 1916. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sattus 14.06.1916 vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 15.01.1919 6. jalaväepolgu 2. roodus, maist 1919 4. roodu veltveebli kt, juulist 1919 nooremohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 06.11.1919 Stukolovo küla all põrutada ja 17.12.1919 Vääska küla juures haavata. Märtsist aprillini 1920 moonavoori ülema asetäitja. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Uulu v Surju m Arujõe talu. Seejärel talunik, hiljem pidas isatalu. Oli 1934–40 Pati vallavolikogu liige ja vallavanema abi, noorsooseltsi Edu ja Pati piimaühingu esimees, VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Koidukiir laohoidja. Suri 24.08.1980 Pärnu raj Surju kn Metste talus. Maeti Saarde kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Martha-Marie, sünd Lillenthal (1903–87), lapsed Aino (1924–34), Johannes (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes Sinimägedes), Karl-Gustav (1928–29), Heinrich (1934–2004) ja Arno (1947–2006). (A.K., J.P.)
RAJATAMM (kuni 1936 ROOSBAUM), Karl Juhani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1014/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Karl ROOSBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 nowembril 1919 a. Rasliwy küla juures.
Sündis 01.10.(19.09.)1893 Võrumaal Urvaste v Ala-Lauri talu pidaja peres. Õppis 1903–10 Urvaste kihelkonnakoolis. I MS ajal 1914–17 483. jalaväepolgus. VS ajal alates 20.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus, hiljem 9. roodu jaoülem. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Urvaste v Truuta m Tamme talu, hiljem Kooraste v Kaagvere k Roiu talu rentnik. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal 1944–46 Kooraste hobu-masina laenutuspunkti juhataja, 1946–53 Kooraste v, hiljem Otepää raj Kaagvere kn esimees. Suri 30.10.1980 Põlva raj Kanepi kn Roiu talus. Maeti Urvaste kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
RAKO, Jaan Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1174/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele Jaan RAKKU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Kalmotka küla all.
Sündis 04.02.(23.01.)1898 Pärnumaal Audru v Mätiku talu pidaja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 teenis suurtükiväes. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni ja maist 1919 9. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Audru v Saulepa m Rakku talu. VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Suri 20.01.1975 Pärnu raj Audru külanõukogus. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Põldeots (1900), lapsed Aino-Marie (1923) ja Endel (1927–87). (A.K.)
RAMATS, Kārlis Voldemārs Jānise p, Läti kolonel (1924).
VR I/2, nr 3085/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kolonel Karl RAMAT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 13.(01.)06.1885 Lätis Riia lähistel talupidaja peres. Õppis Riia linna- ja 1903–05 Vilno sõjakoolis ning 1912–14 Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud). Augustist 1903 astus sõjakooli. Alamleitnant 1905. Nooremohvitser 116. jalaväepolgus Riias kuni 1912. I MS ajal augustist 1914 116. jalaväepolgus, jaanuarist 1915 29. diviisi staabis. Leitnant 1909, alamkapten 1913, kapten 1914, alampolkovnik 1915. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata ja sattus veebruaris 1915 Augustowo metsades vangi, vabanes novembris 1918 ning siirdus Odessasse. Jaanuarist 1919 Odessa Läti rahvusnõukogu liige, veebruarist 1919 Vene valgete armee Kubani kasakaväe 1. ratsaväediviisi vanemadjutant ja staabiülem ning 3. ja 4. ratsaväekorpuse staabiülem. Võttis osa Kaukaasia mägirahvaste ja Punaarmee vahelistest lahingutest. Oktoobris 1919 lahkus teenistusest. Läti Ajutise Valitsuse ülesandel registreeris Odessas kaasmaalasi ja aitas neil kodumaale sõita. Märtsis 1920 siirdus Lätti. Alates 20.03.1920 kolonelleitnandina Läti armees, oktoobrist 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabiülema kt, aprillis 1921 peastaabi ülema esimene abi ja operatiivosak ülem, aprillist 1924 peastaabi geodeesia-topograafiaosak ülem. Kolonel 1924. Juulis 1926 lahkus teenistusest. Seejärel elas Riias ja Kuramaal Aizpute mk Sieksāte v Kalnamuižās. Avaldas Läti VS teemalise raamatu „Kalpaka bataljons neatkarības cīņas“ (Riia, 1929). Suri 28.10.1931 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene VlO IV kl, Prantsuse ALO IV kl ja Poola VM V kl. Esimese abikaasa kohta andmeid pole. Teine abikaasa Vera Aleksandra, sünd Krūmiņa (1898), poeg Modris (1923). (J.P.)
RAMMO, Bruno Jüri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 82/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Bruno Jüri p. RAMMO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 märtsil 1919 a. Netschaewa küla ja 1–2 aprillil 1919 Sabjelino ja Waschina-Gora külade waldamisel, kolme kaaslasega esimestena Sabjelina külasse sisse tormates ja waenlaselt 3 kuulipildujat ärawõttes.
Sündis 26.(13.)07.1900 Tallinnas. Õppis Tallinna kaubanduskoolis. Juunist 1916 jaanuarini 1917 Peeter Suure merekindluste 12. jaoskonnas ja märtsist 1917 veebruarini 1918 sadamatehaste valitsuses kirjutaja. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus, aprillist 1919 rongi kantseleis nooremkirjutaja, maist 1919 majandusjaoskonnas vanemkirjutaja. Osales lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Veebruarist 1921 rongi signalist. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasutaluna Järvamaal Särevere v Laupa m Künka talu, müüs selle 1930 ära. Juunist 1921 juulini 1922 üleajateenijana varustusvalitsuse varahoidja ja veebruarist 1923 veebruarini 1924 merejõudude staabi side ja ujuvate abinõude osak ning juulist detsembrini 1924 varustusvalitsuse raha-arve osak vanemkirjutaja, detsembrist 1924 oktoobrini 1929 Tallinn-Harju prefektuuris ametnik, seejärel kirjastusühisuse Võitlus ärijuht. Oli Tallinna EVL, Tallinna VTÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige. Arreteeriti 16.03.1934 Tallinnas vabadussõjalaste liikumise osalisena, oli Tallinna Keskvanglas, vabanes juunis 1934, arreteeriti uuesti 22.08.1934 ja vabastati oktoobris 1934. Suri 21.09.1937 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Gerta-Helene, sünd Virrok (1896–1994), poeg Olaf-Bruno (1925–89). (A.K.)
RAMPA, Matti, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2219/26.03.1920 Sõdurile Matti RAMPA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
RAMSAY (kuni 1928 RUIN), Dagmar Natalie Konstantini t, paruness, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2017/26.03.1920 Halastaja õele Dagmar RUIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 11.02.1894 Venemaal Saranski lähedal. I MS ja Soome VS ajal halastajaõde. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel elas USAs. Abiellus 1928 parun Johan Ronald Ramsayga ja kolis Rootsi. Talvesõja ajal pidas oma abikaasa Hirvihaara mõisas Mäntsäläs haavatud sõdurite taastusravilat. Avaldas nimede Syster, Dagmar Ruin, Syster Dagmar ja Dagmar Ruin-Ramsay all 1917–63 kümme raamatut, sealhulgas sõjamälestusi. Suri 20.02.1977 Rootsis Haninge vallas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
RAND, Karl (sünd Kirill) Maksimi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 201/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ miini masinistile Karl Maksimi p. RAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 17–20 märtsini 1919 a. Pihkwa wäerinnal ja 16–26 maini 1919 a. Ingerimaal dessandis olles.
Sündis 09.06.(28.05.)1886 Saaremaal Kaarma-Suuremõisa v Sõmera külas talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal masinistina sõjalaeval. VS ajal alates 06.02.1919 miiniristleja Wambola miinimasinist. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist augustini 1920 motorist. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Salutaguse m Kuldrannakese talu, müüs selle 1926 ära. Seejärel tööline Tallinnas, viimati 1938 AS Estaklandi autoparandustöökojas. VRVÜ Tallinna osak liige. Jaanuaris 1940 sai võimaluse asuda Virumaale Udriku mõisasse VRKKsse. Kinnitamata andmeil põgenes 1944 läände. Saatus teadmata. Vallaline. (J.P.)
RANDALL, Arthur Clunie, Briti kapten (1917).
VR I/2, nr 2409/26.03.1920 Kapten Arthur Clunie RANDALL’ile, D.F.C. R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 06.02.1896 Šotimaal Renfrewshire’i krahvkonnas Paisleys, elas South Lanarkshire’i krahvkonnas Bothwellis. Õppis novembrist 1914 sõjakoolis, lõpetas jalaväe alamleitnandina. I MS ajal novembrist 1916 kuninglikus lennukorpuses, jaanuarist 1917 32. eskadrillis, hiljem 85. eskadrillis. Võttis osa õhulahingutest Saksa vägede vastu, tulistas alla kuus vaenlase lennukit. VS ajal osales Briti lennuväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamisel. Detsembris 1926 vabastati teenistusest. Emigreerus Kariibi mere Dominica saarele, elas Delicese külas. Saatus pärast 1948 teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti LTR. (M.S.)
RANDALU (kuni 1935 BACHMANN), Adam Aleksandri p, kaitseliitlane.
VR I/3, nr 1653/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu liikmele, Adam Aleksandri p. BACHMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.05.(30.04.)1890 Virumaal Püssi v Liiva kõrtsi pidaja peres. Õppis 1900–10 Narva gümnaasiumis, 1910–16 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas 1916 Petrogradi ülikooli. Alates 1910 EÜSi liige. Oli 1910–15 „Üliõpilaslehe“ toimetaja, 1916–17 ajalehe „Postimees“ ärijuht ja 1918–19 vastutav toimetaja, ühtlasi 1917 Tartu miilitsa jsk komissar ja 1918 põrandaaluse KL keskorganisatsiooni usaldusisik Tartus. VS ajal alates 12.11.1918 Tartu linna ja maakonna KL korraldaja, 1919 Eesti ajakirjanduse büroo juhataja, aprillist 1919 detsembrini 1920 Asutava Kogu liige, ühtlasi juulist oktoobrini 1920 töö- ja hoolekandeminister. Detsembrist 1920 I Riigikogu liige, maist 1921 veebruarini 1922 Moskvas Eestist evakueeritud varanduste ja väärtuste tagasitoomise komisjoni esimees ja Eesti-Vene segakomisjoni liige, „Postimehe“ toimetuse liige, 1929–30 ajalehe „Põhja-Eesti“ vastutav toimetaja, veebruarist 1930 maini 1934 Narva abilinnapea, juunist 1932 detsembrini 1937 V Riigikogu liige, novembrist 1934 juunini 1937 nimede eestistamise keskbüroo juht, seejärel ajakirjanik „Vaba Maa“ ja „Rahvalehe“ toimetuses. Oli Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige. Saksa ajal töötas ringhäälingus tõlgina. Nõukogude ajal värvati julgeoleku kaastööliseks, teenis elatist tõlkijana. Suri 14.04.1966 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Esimene abikaasa Linda, sünd Paap (1890), lahutati 1922, poeg Hillar-Aleksander (1915–90). Teine abikaasa Leida, sünd Veisson (1892–1966), lahutati 1929, tütar Eva (1924–2009). Kolmas abikaasa Antonina, sünd Nirk (1903–79), kasupoeg Ivalo (1936). Õemees Oskar Toomara VR I/3. (J.P.)
RANDES, Arand (kuni 1935 ROTHBERG, Arnold-Johannes) Jaani p, lipnik (1919), leitnant (1925).
VR II/3, nr 1871/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Arnold Jaani p ROTBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2–3 jaanuaril 1919 a. Raudoja kõrtsi ja Priske saeweski juures ja 22–23 jaanuaril 1919 a. Uderna ja Kirepi juures.
Sündis 19.(07.)10.1899 Viljandis kaupmehe peres. Õppis Viljandi linnakoolis, Tallinnas vene eragümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1922–23 inseneriväe ohvitseride kursustel. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser lr sr nr 2 2. roodus ja 2. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 28.12.1919 Narva all Plüssa silla juures haavata. Sai autasuks Harjumaal Kuivajõe v Tuhala talu, mis oli mõisasüda, vahetas Järvamaal Kuksema v Roosna-Alliku m Lehtla talu vastu, müüs selle 1927 ära. Septembrist 1920 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu vanemohvitser, veebruarist 1921 rongi tehnika- ja sapöörikomando ülem. Maist 1923 Soomusrongide Brigaadi inseneri kt, ühtlasi remondikomisjoni esimees, augustist 1923 lr sr Kapten Irv tehnikakomando ülema kt, aprillist 1926 ülem, ühtlasi 1. soomusrongirügemendi töökoja ülem. Alamleitnant maist 1921, nooremleitnant novembrist 1922, leitnant 1925. Juulist 1926 pioneerpataljoni õppekomando 2. rühma ülem, aprillist 1927 helgiheitjate komando ülema kt. Lahkus sõjaväest oktoobris 1927. Seejärel mehaanikainsener, kevadest 1940 tehniline konsulent Peterseni ettevõttes Tartus. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1940 asus Tartumaale isatallu, juunist 1941 metsavend. Osales metsavendade salga juhina juulis 1941 Tartu vabastamises ning aitas puhastada Vaimastvere valda punaarmeelastest. Saksa ajal Tartu tööstuskombinaadi direktor ja transpordiettevõtte A. Randes omanik. Sügisest 1944 Tallinna küttetrusti juhataja, septembrist 1945 ENSV toiduainetetööstuse ministeeriumi tootmistehnika osak juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 24.01.1947 Tartus. Suri 30.05.1950 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Alice-Aleksandra, sünd Konga (1901), lahutati 1933, pojad Hillar-Leo (1923) ja Erik (1926–96). Teine abikaasa Hilja Uusimaa, sünd Seeder (1918). (J.P.)
RANDLA (kuni 1935 BRAKMANN), Aleksander Peetri p, pootsman (1920), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 198/05.03.1920 M/r. „Wambola“ reawanemale Aleksander Peetri p. BRAKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16–26 maini 1919 a. Ingerimaal dessandis olles.
Sündis 03.09.(22.08.)1897 Pärnumaal Orajõe v Vana-Leppiku talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Meremees. I MS ajal 1917–18 180. tagavarapolgus. VS ajal alates 17.03.1919 vabatahtlikult miiniristleja Wambola kütja, aprillist 1919 reavanem, mais 1919 lähetatuna Meredessantpataljonis. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis ja Ingerimaal. Pootsman aprillist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Harjumaal, hiljem pidas Orajõe v Sepa ja Aaviku talu. Oli 1939–40 Orajõe vallavanem, Orajõe veeühistu esimees, KL Pärnumaa mlv ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nooremveebel märtsist 1940. Saksa ajal taas Orajõe vallavanem. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Sõitis meremehena laevadel, seejärel asus elama Lõuna-Rootsi Jönköpingi mk Holsbybrunni väikelinna. Suri 31.12.1971 Holsbybrunnis. Tuhastati ning maeti Treimani kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Hansschmidt (1898–1984), lapsed Elvi (1929–49), Jüri (1930–79), Linda (1931) ja Juta (1932). (A.K., J.P.)
RANDLA, Jüri (kuni 1935 BACHMANN, Georgi) Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919), leitnant (1933).
VR I/3, nr 2615/02.11.1921 6 jalawäe polgu 2 roodu nooremale ohwitserile, ohwitseri asetäitjale Georg Jüri p. BACHMAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel 6 jalawäe polgu noorema ohvitserina.
Sündis 14.(02.)12.1893 Viljandimaal Vastemõisa v Kaansoo külas talupidaja peres. Õppis Kaansoo valla- ja Kaansoo õigeusu kihelkonnakoolis ning 1927–29 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1915 719. Lõsõje Gorõ jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Leedus. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 15.12.1918 veltveeblina 6. jalaväepolgu 2. pataljonis, juunist 1919 6. roodu nooremohvitser, novembrist 1919 polgu adjutandi abi. Ohvitseri asetäitja juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Juunist 1920 1. roodu, augustist 1920 2. roodu nooremohvitser ja Viljandi garnisoni adjutant, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni nooremohvitser, juulist 1921 üleajateenija 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 1. kuulipildujate roodus. Juulist 1923 piirivalve Pärnu jsk ja juulist 1924 Lääne jsk Pärnu kordoni ülem. Aprillist 1927 sõjakoolis, augustis 1929 sai riigivanemalt parima lõpetajana kuldtaskukella. Nooremleitnant augustist 1929. Seejärel Auto-Tanki Rügemendi soomusautode kompanii nr 2 soomusauto ülem, töökomando ning rügemendi staabi ja õppekompanii rühmaülem. Leitnant 1933. Maist 1935 rügemendi staabi arve- ja varaohvitser, juunist 1936 rügemendi baasilao ülem, ühtlasi auto-tanki ala ohvitseride ja allohvitseride ettevalmistamise kursuse õppejõud. Auto-Tanki Rügemendi ohvitseride kogu laekur ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi üksiku luurepataljoni kraamivarustuse ülem. Augustis 1941 lahkus teenistusest. Saksa ajal Tallinna linna revisjoniameti revident. Nõmme OK liige. Sügisest 1944 Tallinna linna heakorratrustis, aprillist 1945 linna ehitus- ja remonttööde trusti sektori juhataja, juulist 1948 veebruarini 1960 töötas Tallinna toidukaubastus. Suri 10.12.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Tiedemann (1907–2002), lapsed Reet (1935) ja Jüri (1936). Poeg Jüri Randla junior ja pojapoeg Jüri Randla (1964–2000) olid motosportlased. Naisevend major Hans Tiide (1894–1942, arreteeriti 1941). (J.P.)
RANDLEPP, Juhan (kuni 1938 REINBERG, Johannes) Johannese p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 448/17.08.1920 4 jalawäe polgu 12 roodu reamehele Johannes Johannese p. REINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 augustil 1919 a. Padoga mõisa all.
Sündis 16.(04.)11.1888 Virumaal Peetri v Udria külas. Õppis kihelkonnakoolis, ametilt kärner. I MS ajal 1914–18 89. Belomorski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kaks korda haavata. VS ajal alates 08.01.1919 veltveeblina Viru vabatahtlike roodus, aprillist 1919 4. jalaväepolgu 12. roodus, juulist 1919 rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Udrias, alates detsembrist 1937 Virumaal Udriku VRKKs. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal laohoidja Tapal. Suri 28.03.1973 Tapal. Maeti Tapa Jakobi kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Elli (kuni 1938 Elfriede-
Marie), sünd Tops alias Noode (1894–1971), lapsed Maret (kuni 1938 Marta, 1921–2003), Leili (kuni 1938 Alice, 1924–2009), Arnold (1926–26), Edgar-Johannes (1929–30) ja Lia-
Aino (1932–2002). (M.S.)
RANDMAA (kuni 1936 RESKOV), Johannes Antoni p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 209/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 1 klassi madrusele Johannes Antoni p. RESKOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Port-Kundas, Waiwaras, Saaremaal, Heinastes, Bolderas ja 29 detsembril 1919 a. Loksal. (Täpsustus: Loksa lahing oli 1918.)
Sündis 12.09.(31.08.)1894 Harjumaal Kõnnu v Kolgakülas Villemi talus. Õppis ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–18 Balti mere diviisis moosekant. Oli 1918 tööline Loksal. VS ajal alates 19.12.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit, veebruaris 1919 lähetatuna Saare- ja Muhumaal ning märtsis 1919 Meredessantpataljonis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel, lõunarindel ja Narva all ning Saaremaa mässu mahasurumises. 1. järgu madrus märtsist 1919. Veebruarist 1920 Mereväe Ekipaaži 2. roodus, märtsist 1920 Naissaare komandantuuri rannapatareis nr 5. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kõnnu v Loksa külas. Nõukogude ajal kütja Aseri keraamikatehases. Suri 15.12.1975 Harju raj Kehras. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Ida-Marie, sünd Endeman (1896–1945), lapsed Herbert (1922–2002), Helmut-Anton (1923–26), Valve-Agathe (1925–2006), Uno (1927) ja Elvi (1930). Lellepoeg Jaagup Raadik VR II/3. (M.S.)
RANDMETS (kuni 1935 SIMONSON), Voldemar Augusti p, reamees (1919).
VR II/3, nr 956/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Woldemar SIIMONSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 juunil 1919 a. Rodenpoisi jaama waldamisel.
Sündis 08.01.1886 (27.12.1885)
Haapsalus. Õppis Haapsalu Vene Nikolai koguduse koolis. Ametilt lukksepp. VS ajal alates 20.01.1919 2. tagavarapataljonis Haapsalus, arvati 26.02.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Haapsalu tolliametis ja Haapsalu vanglas valvur, veebruarist 1922 postiljon Haapsalu postkontoris, oktoobrist 1929 vanempostiljon. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal aprillist 1945 Haapsalu sidekontori rahakaartide kontrolör, detsembrist 1955 veebruarini 1957 sidekontori sorteerija. Suri 28.06.1963 Haapsalus. Maeti Haapsalu Vanale kalmistule. Abikaasa Henriette, sünd Treimann (1893), lapsed Leili (kuni 1935 Veleida, 1919–56) ja Lembit (kuni 1935 Hellmuth, 1921–83). (M.S.)
RANDMÄE (kuni 1935 REINBERG), Eduard Karli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1047 /14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Eduard REINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Tuderna silla juures.
Sündis 24.(12.)02.1899 Tartumaal Luunja v Haava mõisa talupidaja peres. Õppis Luunja Haava valla-, Tartu linna- ja Torma kihelkonnakoolis. VS ajal alates 12.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 6. roodus, jäi taandumisel väeosast maha, arvati väejooksikuks, jaanuarist 1919 taas 6. roodus, septembrist 1919 jaanuarini 1920 õppekomandos. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai Petserimaal Ulanovo ja Võrumaal Kõo küla all haavata. Nooremallohvitser aprillist 1920. Maist 1920 2. roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Vesneri v Sultsi talu. Oli Vesneri vallavanema abi, Vesneri VTÜ komando peamees ja KL Tartumaa mlv rühmapealik. Nõukogude võim arreteeris ta 12.09.1945 Tartu vallas. Suri 06.01.1951 Komi ANSV vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alide, sünd Kangur (1898, küüditati 1949, vabanes 1956), tütar Malle (1927). (A.K., J.P.)
RANJITSINHJI, Vibhaji (ka Kumar Shri) Jiwansinhji p, India esindaja Rahvasteliidus, Briti kolonel.
VR III/1, nr 3158/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis RANJITSINHJI Vibhaji, Nawanagasi Majaradja Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 10.09.1872 Indias Kāthiāwāri poolsaarel Sarodaris. Õppis Indias Rajkumari kolledžis ning Inglismaal Harrow’ kolledžis Londonis ja Trinity kolledžis Cambridge’is. Alates 1907 India Nawanagari Jam Sahibi maharadža. Nimekas kriketimängija 1893–94 Cambridge’i ülikooli, 1894–1912 Marylebone’i, 1895–1920 Sussexi ja 1901–04 London County kriketiklubides. Eesti tunnustamise ajal India esindaja Rahvasteliidus. Suri 02.04.1933 Indias Jamnagaris. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti ITO I kl ja Briti IO sr. (M.S.)
RANNASTU, Eerik (kuni 1936 GROMULSON, Erich-Georg) Ernsti p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1872/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Erich Ernsti p. GROMULSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2–3 jaanuaril 1919 a. Raudoja kõrtsi ja Priske saeweski juures ja 22–23 jaanuaril 1919 a. Uderna ja Kirepi juures.
Sündis 05.05.(23.04.)1899 Tallinnas rätsepa peres. Õppis 1908–15 Tartu reaalkoolis ja 1915–16 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1917 Tartu ülikooli loodus-, 1918 arsti- ja 1920–23 õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Fraternitas Estica liige alates 1918. VS ajal alates 04.12.1918 vabatahtlikult Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjonis, arvati 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. rühma, maist 1919 1. Tallinna sõjaväehaigla velskrite kursustel, juunist 1919 Kopli sõjaväehaigla velsker. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Veebruarist 1920 5. piirikütipataljonis, septembrist 1920 2. jalaväepolgu töökomando velsker. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal töötasuarvestaja Tallinna vineeri- ja mööblivabrikus. Suri 21.02.1956 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Elfriede-Alice. (M.S.)
RANNIK, Teodor (kuni 1935 PODSCHIBJAKIN, Feodor) Feodori p, komendor (1918).
VR II/3, nr 220/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ komendorile Theodor Antoni p. POTSCHEPAKIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Tsitris, Salmistes, Loksal, Kundas, Muhu- ja Saaremaal dessandis olles.
Sündis 21.(09.)04.1896 Harjumaal Kõnnu v Loksa külas. Õppis vallakoolis, ametilt meremees. VS ajal alates 10.12.1918 suurtükilaeva Lembit komendor. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning lõunarindel ja Narva all. Võttis osa Saaremaa mässu mahasurumisest. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Loksal, oli ajutiselt kütja Loksa ellingul, hiljem Riisiperes lastekodu majahoidja. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 08.04.1947 Tallinnas. Mõisteti mais 1947 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski krais, vabanes mais 1955. Seejärel elas Vihasoo k Karijõe talus. Suri 04.05.1975 Harju raj Loksa külanõukogus. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Erna-Johanna, sünd Neudorf (1904), poeg Ilmar (1936). (M.S.)
RANNUS (kuni 1936 HUUSMANN), Johannes Johannese p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1312/15.09.1920 7 jalawäe polgu alamleitnandile Johannes HUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 septembril 1919 a. Slesowa küla juures.
Sündis 02.05.(20.04.)1895 Harjumaal Kõnnu v Turbuneeme k Ahju talu pidaja peres. Õppis Tallinna Aleksandri linna- ja 1917 1. Žitomiri lipnikekoolis. I MS ajal alates juunist 1915 lennuväe tagavarapataljonis, detsembrist 1915 5. lennuväeroodus, veebruarist 1917 16. korpuse lennuväesalgas, augustist 1917 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1918. Veebruarist aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 13.12.1918 ohvitseride reservis, arvati 20.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni, oli 2. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 5. roodu vanemohvitser, maist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodu ülem, augustist 1919 2. pataljoni ülema kt ja oktoobrist 1919 5. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Maist 1920 2. roodu nooremohvitser, juulist 1920 2. roodu ülema kt. Leitnant aprillist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kõnnu v Jänese talu ning oli Kolga majandusühisuse raamatupidaja, EVL Kõnnu osak esimees, KL Harju mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suvest 1941 Kõnnu OK looja ja ülem, 1944 OK Harju mlv 10. pataljoni kompanii ülem. Sügisel 1944 põgenes Rootsi. Suri 25.11.1951 Stockholmi mk Lidingös. Maeti Lidingö kalmistule. Teised autasud: Saksa STR II kl. Vallaline. (A.K., J.P.)
RANSON, John R., USA kapten.
VR I/3, nr 1496/13.10.1920 Sõjawäe Terwishoiu Walitsuse Narwa Raiooni ülemale, Dr. med. Kapten Johan RANSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Elas USAs Texase osariigis Cleburne’is. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Narvas. 1920 osales tüüfusevastases võitluses Narvas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
RASS, Jakob Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 148/21.02.1920 3 suurtükiwäe polgu telefonistile noorema alamohwitseri kohustetäitjale Jakob RASS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 augustil 1919 a.
Sündis 31.(19.)03.1885 Viljandimaal Imavere v Paia kõrtsmiku peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. Töötas Peterburis laevamehaanika alal. I MS ajal teenis suurtükiväes. VS ajal alates 31.01.1919 2. suurtükiväepolgu 3. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 1. patareis nooremallohvitseri kt, augustist 1919 välipatareis nr 13. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Põhja-Lätis, Pihkva all ja Irboska kindlustatud liinil. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Alavere v Pikva m Endla talu. Seejärel talunik. Oli Alavere vallavolikogu, Pikva masinaühistu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Talunik märtsini 1949, seejärel Pikva kolhoosi tööline. Suri 08.05.1969 Harju raj Anija kn Endla talus. Maeti Kose kalmistule. Abikaasa Erna, sünd Poomann (1902–64), pojad Arnold (1926–2007), Endel (1930–30) ja Hillar (1931–2004). (J.P.)
RASSI, Himot (kuni 1936 POMMER, Paul-Johann-Aleksander) Tõnise p, ohvitseri asetäitja (1919), leitnant (1925).
VR II/3, nr 2913/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi nr 5 nooremleitnant Paul POMMER Eesti Vabadussõjas üles näidanud 22. novembril 1919 Jamburgi all juhtides soomusrongi peal tagumise lahtise suurtüki „Tasuja“ tuld ning sellega rongi tormajaid punaseid maha niites, päästes sellega löögiosa ning võimaldades 8. jalaväepolgul Dubrovka seisukohtadele õnnelikku taganemist.
Sündis 06.02.(25.01.)1894 Pärnumaal Vana-Vändra vallas talupidaja peres. Õppis 1901–06 Vändra kihelkonnakoolis, 1907–12 Riias gümnaasiumis, 1912–14 Peterburi ülikoolis, 1915 Konstantini suurtükiväekoolis (ei lõpetanud), 1920 Vabariigi Sõjakoolis ja 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1915 1. suurtükiväe divisjonis, jaanuarist 1916 12. husaaripolgu luurekomando rühmaülem, oktoobrist 1916 novembrini 1917 Kaukaasia rahvaste divisjonis. Võttis osa lahingutest, sai 23.06.1916 haavata ja 28.02.1917 põrutada. VS ajal alates 03.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patareis, kus oli aprillist 1919 patarei nooremohvitser ning augustist 1919 välipatareis nr 1 ja novembrist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 patarei nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Sai autasuks Pärnumaal Taali v Niidu talu, müüs selle 1925 ära. Maist 1920 soomusrongide suurtükiväedivisjoni õppekomando noorem- ja augustist 1920 vanemohvitser, veebruarist 1921 Soomusrongide Brigaadi patarei nr 4 nooremohvitser ja ülem, augustist 1923–24 lr sr nr 4 patarei ülema kt, novembrist 1924 SÜÕ patarei ülema kt. Lipnik aprillist 1920, nooremleitnant juulist 1923, leitnant novembrist 1925. Augustis 1926 vabastati teenistusest. Seejärel 1929–40 Tallinna tolliinspektsioonis laoametnik. Oli 1927 KL Pärnumaa mlv Pärnu-Jaagupi mlvk pealik, EVL ja Eesti Rahvuslaste Klubi Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 1940 Tallinnas. Suri 25.10.1941 Komi ANSV PetšorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Autasud: Vene GeR III ja IV kl. Vallaline. (A.K.)
RAZUMOV, Georgi Ivani p, kapten (1920), major (1924).
VR I/3, nr 2591/02.11.1921 2 suurtükiwäe polgu õppekomando ülemale, Kapten Georg Jaani p. RASUMOW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.06.(26.05.)1888 Lätis Liibavis ohvitseri peres. Alates 1891 elas pere Tartus. Õppis 1899–1906 Pihkva kadetikorpuses, 1907–09 Peterburi Mihhaili suurtükiväekoolis ja 1934 Eesti politseikoolis. Alamleitnant augustist 1909. Nooremohvitser Vilno piiramissuurtükiväe polgus, detsembrist 1913 1. raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei nooremohvitser ja adjutant. Leitnant 1911. I MS ajal augustist 1914 1. raskesuurtükiväe brigaadi adjutant. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Augustówi metsades, kus sattus veebruaris 1915 vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 29.01.1919 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei moodustaja ja ülem, augustist 1919 kindlusepatarei nr 6 ülem, ühtlasi divisjoni kohtu liige. Alamkapten novembrist 1919, kapten märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1920 kindlussuurtükiväe divisjoni 3. grupi ülema kt, maist 1921 2. kindluse suurtükiväegrupi ülem, ühtlasi sõjaväeringkonnakohtu liige ning 2. suurtükiväepolgu (novembrist 1922 2. välisuurtükiväe rügement) kohtu ja polgu ohvitseride kogu esimees. Aprillist 1924 2. diviisi suurtükiväe 1. grupi ülem, augustist 1925 3. suurtükiväegrupi ülem. Major novembrist 1924. Veebruaris 1926 vabastati ülema kohalt, oktoobris 1926 tagandati sõjaringkonnakohtu otsusega ametist suurtükiväegrupis ilmnenud majanduskuritegude tõttu. Jaanuaris 1927 vabastati teenistusest. Veebruaris 1928 andis valitsus kohtuotsusega tagasi kaotatud õigused. Töötas 1928–33 Petserimaal Lauras apteekrist abikaasa juures raamatupidajana, jaanuarist 1934 Tartus politseikonstaabel. VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1940 vabastati teenistusest, seejärel Tartu nahavabriku tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 16.10.1940 Tartus. Suri 14.07.1942 Molotovi obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Esimene abikaasa Jelena, sünd Ivanova (1892), lahutati 1921, tütar Irina (1912). Teine abikaasa Maria, sünd Oberpal (1897–1978) lahutati 1935, poeg Nikolai (1922, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1945, vabanes 1953). Kolmas abikaasa Anastasia, sünd Tultsev (1903), poeg Aleksander (1937). (A.K.)
RATAJ, Maciej, Poola riigitegelane.
VR III/1, nr 3033/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Seimi Marshal Maciej RATAJ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.02.1884 Galiitsias Lembergi lähedal Chłopy külas. Õppis gümnaasiumis ja Lembergi ülikoolis klassikalist keeleteadust. Töötas kooliõpetajana Lembergis ja alates 1918 Zamośćis. Alates 1914 Poola talurahvapartei Piast liige ning selle liitumisel 1931 Rahvapartei keskkomitee liige ja 1935–39 partei esimees. Oli 1919–30 ja 1934–35 Poola parlamendi liige, novembrist 1922 märtsini 1928 parlamendi esimees ning juulist 1920 septembrini 1921 haridus- ja usuasjade minister. Täitis detsembris 1922 ja maist juunini 1926 ajutiselt Poola presidendi kohuseid. Tegutses ühtlasi toimetaja ja ajakirjanikuna. Saksa võim arreteeris ta novembris 1939 Varssavis, vabastati järgmise aasta algul, kuid vangistati uuesti märtsis 1940. Hukati 21.06.1940 Varssavi lähistel Palmiry külas. Maeti ühishauda, 1946 maeti ümber Palmiry Uuele kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
RATASSEPP, Jüri-Robert Jüri p, alamkapten (1918).
VR II/3, nr 1899/23.02.1920 Lahingus 18 jaanuaril 1919 a. Kirepi kõrtsi juures langenud Soomusrongi „Kapten Irw“ dessant roodu ülemale, Alamkapten Jüri Jüri p. RATTASEPP’ale wahwuse eest.
VR I/3, nr 2684/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase alamkapten Jüri RATASEPP’a sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 15.(03.)01.1895 Järvamaal Lehtse v Aegviidus, kust asuti Narva. Õppis Narva linnakoolis ja 1915–16 2. Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal vabatahtlikult juulist 1915 1. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 171. tagavarapataljoni 9. roodus, aprillist 1916 19. Siberi kütipolgu 9. roodus, jaanuarist 1917 kuulipildujakomandos, oktoobrist 1917 3. Eesti polgu 1. roodus, detsembrist 1917 märtsini 1918 ratsaluure komando ülem. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant märtsist 1917, alamkapten veebruarist 1918. Suvest 1918 Tallinnas laevatehase tööline. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus, detsembrist 1918 dessantroodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 23.01.1919 Tartumaal Kirepi kõrtsi juures. Maeti Tallinna Kalamaja kalmistule, jaanuaris 1939 maeti ümber Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO IV kl ja Vene StO III kl. Vallaline. (J.P.)
RATASSEPP, Leo-Aleksander Anna-Maria (ka Aleksander) p, ohvitseri asetäitja (1919), sõjaväeametnik (1920).
VR II/3, nr 2896/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni ohvitseri asetäitja Leo RATASEPP Eesti Vabadussõjas üles näidanud 23. märtsil 1919 Võrumaal Karula lähistel Karküla küla juures, kus võttis raskelt haavata saanud 2. roodu ülemalt Johannes Soodlalt juhtimise üle, jätkas võitlust, päästis oma rooduülema vaenlaste kätte langemast ja meeskonna hävimisest ning vallutas abi kohalejõudmisel roodust, kingu millel asusid vaenlase kuulipildujad.
Sündis 24.02.(12.02.)1893 Tartus, pere asus 1896 Peterburi. Õppis 1906–12 Peterburi Peetri reaalgümnaasiumis ja 1920 Vabariigi Sõjakoolis. Töötas 1912–14 Peterburis transpordifirma Vennad Kamenskid kontoris ametnikuna. I MS ajal juunist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 289. Korotojaki jalaväepolgus ja septembrist 1917 jaanuarini 1918 2. Kaukaasia kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ukrainas ja Dvinski rindel, sai 09.04.1917 Stohhodi jõel gaasimürgituse. Maist 1918 jaanuarini 1919 teenis Tartu kriminaalpolitseis. VS ajal alates 09.01.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide salga, aprillist 1919 pataljoni 2. roodu nooremohvitseri kt, maist 1919 Võru kaitsepataljoni 2. roodu nooremohvitser ja pataljoni kohtu asjaajaja. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 29.01.1919 Võrumaal Rebase mõisa all kergelt ning 28.05.1919 Lätimaal Adsel-Neuhofi juures raskelt haavata. Septembrist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni 9. roodu nooremohvitser, novembrist 1919 pataljoni kohtu liige, jaanuarist 1920 diviisi intendantuuri noorem käsundusohvitser, veebruarist 1919 sõjakoolis, aprillist 1920 intendantuuri vahikomando ülem. Sõjaväeametnik aprillist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 4. piirikütipataljoni 2. roodu nooremohvitser, novembrist 1920 Kalevlaste Maleva polgu 3. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu nooremohvitser. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel elas Valgas. Sai VR kavalerina Võrumaal Kooraste v Karste m Põldemäe talu, müüs selle 1931 ära. Oli EDSL Valga osak, Valga EVL, KL Valga mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.08.1941 Valgas. Suri 08.03.1942 Irkutski vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Berta-Luise, sünd Tammo (1892), lahutati 1923. Teine abikaasa Alvine-Alide, sünd Trei (ka Rei, 1899). (A.K., J.P.)
RATASSEPP, Mart vt RÄTSEP, Martin Mihkli p.
RATISTE, August Adu p, alamkapten (1919), kolonel (1938).
VR II/3, nr 1574/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni alamkaptenile August RATTISTE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülenäitanud 23 nowembril 1919 a. Dubrowka küla juures.
Sündis 25.(13.)12.1893 Pärnumaal Audru vallas metsavahi peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis, 1913–14 Pärnu gümnaasiumis, 1914–15 Petrogradi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas, 1915–16 Konstantini suurtükiväekoolis, 1918 Petrogradi polütehnilises instituudis, 1923–25 Prantsusmaal suurtükiväekoolis ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Noorem- ja vanemohvitser Erserumi kindlustatud positsiooni 5. patareis, jaanuarist 1918 4. üksiku divisjoni 2. patarei vanemohvitser, aprillist juunini 1918 Vene valgete armee Tomski ohvitseride rühmas. Alamleitnant veebruarist 1917. VS ajal alates 22.11.1918 1. suurtükiväepolgu 3. patarei vanemohvitser, jaanuarist 1919 patarei ülem, augustist 1919 välipatarei nr 3 ülem. Leitnant augustist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Sai autasuks Virumaal Haljala v Veltsi m Veltsi talu, müüs selle 1933 ära. Juulist 1920 1. välisuurtükiväe divisjoni ja jaanuarist 1921 1. suurtükiväepolgu ülema abi, aprillist 1921 välipatarei nr 3 ülem, juunist 1923 sõjakoolis Prantsusmaal, oktoobrist 1925 KÜÕ vanem suurtükiväeohvitser ja õppejõud, maist 1930 õhukaitse suurtükiväe grupi ülem, septembrist 1934 suurtükiväe inspektori abi, jaanuarist 1940 ühtlasi suurtükiväe grupiülemate kursuste ülem. Kapten 1924, major 1926, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Oli 1. välisuurtükiväe divisjoni kohtu ja 1. suurtükiväepolgu ohvitseride kogu esimees, KÜÕ ohvitseride kogu juhatuse abiesimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 suurtükiväe inspektuuri likvidaator, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Suvel 1941 osales lahingutes Punaarmee vastu, oli 1941–42 Pärnu OK ülem. Seejärel siirdus Soome ja 1944 Rootsi ning 1948 Argentinasse. Suri 10.04.1961 Buenos Aireses. Maeti Buenos Airese kalmistule. Kenotaaf Audru kalmistul. Teised autasud: KR III kl (1936) ja Ungari TR II kl. Abikaasa Ida-Rosalie, sünd Ammon (1903). Vend Adolph Ratiste suri VS ajal 07.02.1920 tüüfusse. (A.K., J.P.)
RATNIEKS, Edgars Kārlise p, Läti kolonelleitnant (1940).
VR II/3, nr 3098/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Leitnant Edgar RATNIEKS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 03.02.(21.01.)1896 Lätis Valmiera mk Jeri vallas talupidaja peres. Õppis Jelgava põllutöökoolis, 1913–14 põllutöökursustel Kuramaal, 1916 1. Žitomiri lipnikekoolis, 1920 ja 1924 ohvitseride kursustel, 1920–21 Läti ülikoolis põllumajandust (ei lõpetanud) ning 1930–32 sõjaväe akadeemilistel kursustel. I MS ajal augustist 1915 432. Valdai jalaväepolgus, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Teenis nooremohvitserina 6. reservpolgus, aprillist 1917 402. jalaväepolgus. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 26.02.1919 Eestis loodud Põhja-Läti brigaadis, märtsist 1919 leitnandina 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgu 6. roodus, maist juulini 1919 7. roodu ülem. Vanemleitnant novembris 1919. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Põhja-Lätis ja Latgales. Oktoobrist 1920 4. Valmiera jalaväepolgu 1. roodu ülem, alates 1926 polgu adjutant ja 1930 taas rooduülem, veebruarist 1934 Vidzeme diviisi staabis. Juunis 1934 vabastati teenistusest. Detsembris 1936 teenis 9. Rezekne jalaväepolgu rooduülemana, juulist 1940 6. Riia jalaväepolgu pataljoniülem. Kapten 1925, kolonelleitnant juulist 1940. Septembrist 1940 24. territoriaallaskurkorpuse 195. laskurpolgu pataljoniülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Riias. Suri 08.11.1949 Irkutski obl TaišetLagis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl ja Läti KTO V kl. Abikaasa Marija, sünd Jaunzeme (1906), tütred Karina (1935) ja Ingrīda (1938). (J.P.)
RAUD, Hugo-Gottfried Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 633/24.08.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Hugo Peetri p. RAUD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 augustil 1919 a. Trostowa ja Lomonowa küla all.
Sündis 02.03.(18.02.)1899 Võrumaal Orava v Kolmeoru talu pidaja peres. Õppis Orava Hanikase ministeeriumikoolis. VS ajal alates 11.04.1919 Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu luuraja, detsembrist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis ja veebruarist 1920 2. diviisi intendandi valitsuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 23.09.1919 Andronova küla juures haavata. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Räpina vallas talu, müüs selle ära ning asus Orava v Kolmeoru tallu. Oli EVL Orava osak laekur. Nõukogude ajal ei astunud kolhoosi, elatas ennast pottsepatööga. Suri 05.12.1953 Põlva raj Suuremetsa külanõukogus. Maeti Pindi kalmistule. Abikaasa Loti, sünd Kokmann (1898). (A.K.)
RAUD, Johannes-Aleksander Jaani p, kapten (1920), kolonel (1937).
VR I/3, nr 345/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse operatiiw osakonna ülema abile kapten Johan Jaani p. RAUD’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 18.(06.)10.1892 Pärnumaal Pöögle v Näsara talu pidaja peres, hiljem osteti Võnge talu. Õppis valla- ja Karksi kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, Riia Peetri reaalkoolis, 1912–14 Saksamaal Mannheimis kaubanduskõrg- ja 1915 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1923 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Rotalia liige. I MS ajal oktoobrist 1914 175. tagavarapataljonis, sõjakoolis maist 1915. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 10. Siberi tagavara kütipolgus, detsembrist 1915 Irkutski sõjavangilaagri rooduülem ja garnisoniülema adjutant, maist 1916 266. Poretšje jalaväepolgus adjutandi kt ja 6. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai veebruaris 1917 gaasimürgituse. Alamleitnant detsembrist 1916, leitnant augustist 1917. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 13.11.1918 Tartu KL ülema abi ja sekretär, jaanuarist 1919 1. diviisi staabi adjutant, märtsist 1919 kindralstaabi valitsuse operatiivosak ülema abi. Alamkapten juunist 1919, kapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Vara v Mardi talu, müüs selle 1928 ära. Augustist 1920 kindralstaabi valitsuse 1. osak A jsk ülem, jaanuarist 1926 kindralstaabi 5. osak A jsk ülem, veebruarist 1927 sõjaväe esindaja Nõukogude Liidus, maist 1931 Poolas ja septembrist 1931 ühtlasi Rumeenias. Juunist 1934 Sakala üksiku jalaväepataljoni, detsembrist 1934 Sakala partisanide pataljoni ülem, maist 1936 kaitsevägede staabi käsundusohvitser ja 6. osak ülema kt, ühtlasi juunist oktoobrini 1936 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja, oktoobrist 1936 Sõjakooli ülema kt, veebruarist 1937 kooli ülem, novembrist 1939 Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi Viljandi garnisoni ülem, veebruarist 1940 Viljandis 4. diviisi staabi ülem. Kolonelleitnant 1930, kolonel 1937. Oli 1935–40 Sakala Partisanide Ühingu abiesimees ja esimees, 1935–36 ja 1940 VRVÜ Tallinna osak liige ja Viljandi osak juhatuse liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse operatiivosak ülema abi. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Petseri laagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1934), EPR II/I (1934),Vene StO III kl, AnO III kl, Poola PR III kl, Rootsi VO III kl, Rumeenia KO III kl ja Ungari PR II kl. Abikaasa Linda-Helene, esimeses abielus Savik, sünd Kongas (1885–1960), kasupoeg Endel (1907). (J.P.)
RAUDJAS, Mihkel (sünd Mihail) Kristiina p, reamees (1919).
VR II/3, nr 879/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Mihkel RAUDJAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 Wepsküla ja Iswosi juures.
Sündis 08.12.(26.11.)1898 Saare mk Muhu saarel Hellamaa v Võiküla k Pärdi-Matsi talus. Õppis vallakoolis. Pidas Matsalu mõisas kupja ametit. I MS ajal 1915–18 295. jalaväepolgus ja 1. Eesti polgus. VS ajal alates 25.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, maist 1920 2. roodus ja 1. suurtükiväepolgu välipatareis nr 3. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Lihula v Matsalu m Suurekivi talu. Saksa ajal Matsalu OK jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 25.10.1944 Lihula vallas, mõisteti mais 1945 20 aastaks vangi. Saatus teadmata. Abikaasa Anna, sünd Korjo (1884–1971, küüditati 1949, vabanes 1954). (A.K.)
RAUDKIVI, Jaan Jüri p, kapral (1918).
VR II/3, nr 993/01.09.1920 1 jalawäepolgu kapralile Jaan RAUDKIWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 detsembril 1919 a. Kriuscha küla all.
Sündis 13.(01.)07.1891 Läänemaal Lihula v Laasu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt puusepp. I MS ajal detsembrist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 17.12.1918 1. jalaväepolgu 14. roodus, veebruarist 1919 3. roodus, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Laasu talu ja Tuudi m Uustalu talu. Oli EDSL Lihula osak, KL Läänemaa mlv ja Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal töötas 1. Mai, Jõe ja Tuudi kolhoosis puusepa ja tallimehena. Suri 26.07.1957 Lihulas. Maeti Lihula kalmistule. Abikaasa Adele-Helene, sünd Raudkivi (1906–75), tütred Maimu (1928) ja Helmi (1933). (A.K.)
RAUDKIVI (kuni 1935 STEIN), Villem Karli p, kapral (1920), nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1597/14.12.1920 5 jalawäe polgu kapralile Willem STEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 oktoobril 1919 a. Schepetsi juures.
Sündis 28.(16.)08.1899 Järvamaal Lehtse vallas möldri peres. Õppis Liiguste ministeeriumikoolis. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu 2. roodus, maist 1920 roodu varahoidja. Kapral jaanuarist 1920, nooremallohvitser oktoobrist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Haljala v Lihulepa m Lihulepa talu. Seejärel talunik. Oli 1922–37 Haljala VTÜ esimees ja juhatuse liige ning Rakvere divisjoni Haljala kompanii käsunduspealik, Haljala raamatukogu seltsi asutajaliige, KL Viru mlv Haljala kompanii veltveebel ning EVL Haljala ja VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.05.1948 Virumaal Vohnja vallas. Mõisteti oktoobris 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes veebruaris 1957. Seejärel Rakveres teeninduskombinaadi Viru laohoidja. Suri 22.12.1978 Rakveres. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Esimene abikaasa Salme, sünd Roosi (1895), lahutati 1938. Teine abikaasa Magdalena, sünd Rede (1902–79, küüditati 1941). Kolmas abikaasa Gerta, sünd Marko (1906–83), kasutütar Maarika (1941). (M.S.)
RAUDLEHT, Jüri Jakobi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1219/15.09.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Jüri RAUDLEHT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue-Kalischi küla juures.
Sündis 06.02.(25.01.)1885 Virumaal Kunda vallas. Õppis vallakoolis. Töötas 1918 Aaspere vallas sepana. Teenis 63. tagavarapolgus. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult 1. ratsapolgu 3. eskadronis, arvati 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. dessantroodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Pärnus ning alates 1935 Virumaal Udriku VRKKs. Saatus teadmata. Vallaline. (A.K., J.P.)
RAUDMÄE (kuni 1936 EISENBERG), Johannes Hansu p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 2946/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 1. dessantroodu ülem kapten Johannes EISENBERG Eesti Vabadussõjas üles näidanud 24. aprillil 1919 lahingutes Mõniste all, kus juhtis oma roodu ning lisaks veel kahte roodu ja valdas selsamal päeval Varstu, Matsi, Jaama ja Kõrgepalu mõisad.
Sündis 22.(10.)04.1891 Harjumaal Kuimetsa v Jürikse talu pidaja peres. Õppis Kuimetsa ministeeriumikoolis, Tallinna Katariina linnakooli juures kooliõpetajate kursustel, 1916 Pihkva lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Rotalia liige. Oktoobrist 1911 oktoobrini 1912 õpetaja Kohila Salutaguse vallakoolis ja oktoobrist 1912 juulini 1914 Vaivara Türsamäe vallakoolis. I MS ajal augustist 1914 18. korpuse välileivaküpsetuse üksuse juures, aprillist 1916 Läti küttide tagavarapataljonis, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 282. tagavarapataljoni 1. roodus, jaanuarist 1917 kuulipildujate kursustel 285. tagavarapataljoni juures, märtsist 1917 282. tagavarapolgu 2. roodu, aprillist 1917 180. Vindava polgu 5. roodu ja juulist 1. kuulipildujate komando nooremohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Jaanuaris 1918 vabastati kooliõpetajana teenistusest. Märtsist aprillini 1918 3. Eesti polgu nooremohvitser. VS ajal alates 15.11.1918 Eesti KL teenistuses, kus oli Toolse piirivalvesalga ja ratsasalga ülem, määrati 25.12.1918 soomusrongide ülemjuhatajaks, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni staabi adjutant, märtsist 1919 divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis, sai 24.04.1919 Võrumaal Kõrgepalu mõisa all haavata ja 17.07.1919 Pihkva rindel põrutada. Sai autasuks Valgamaal Karula v Iigaste m Raakannu (ka Silla) talu. Maist 1920 Soomusautode Kolonni, hiljem roodu soomusauto Tasuja ülem, ühtlasi kolonni kohtu liige. Juunist 1923 Soomusrongide Brigaadi adjutant, augustis 1923 2. soomusrongirügemendi adjutandi kt, ühtlasi rügemendi kohtu liige ja rügemendi ohvitseride kogu juhatuse abiesimees. Septembrist 1926 KL Järva mlv pealik ning maist 1928 juunini 1940 KL Sakalamaa mlv pealik. Kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Määrati 28.06.1940 sõjaministri käsutusse KL Sakalamaa mlv likvideerijaks. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Elas Valgamaal Raakannu talus. Kevadest 1941 metsavend. II MS ajal alates 10.07.1941 Valgamaa OK ülem, alates 23.08.1941 Viljandimaa OK ülem, alates 28.09.1941 Viljandi vabatahtlike pataljoni, hilisema 38. politseipataljoni formeerija ja ülem detsembrini 1941. Seejärel Tallinnas autobaasi ja Rotermanni tehaste raamatupidaja. Veebruarist septembrini 1944 5. piirikaitserügemendi ülem. Jäi Nõukogude armee tagalasse, varjas end Jüri Uustalu nime all Tallinnas tuttavate ja õe peres. Põgenes 25.10.1944 Kolga rannast mootorpaadiga Soome ja sealt Rootsi, oli põgenikelaagris, seejärel Stockholmi loodusteaduste muuseumis arhiivitööl. Oli Rootsi VRVÜ ja Eesti Rahvuskomitee juhatuse liige. Suri 29.12.1973 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule, augustis 1996 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: KR V (1931) ja III kl (1935). Tema mälestused: „Ma pääsesin siiski“ (Tallinn, 2013). Abikaasa Alide-Marie, sünd Sibbul (1898–1955, küüditati 1949, suri Siberis), lahutati 1938, tütar Aino (1925, põgenes 1944 läände). (J.P.)
RAUDNE (kuni 1937 EISEN), Osvald Mihkli p, leitnant (1920), major (1936).
VR I/3, nr 2575/02.11.1921 3 jalawäe polgu 3 roodu nooremale ohwitserile, Leitnant Oswald Mihkli p. EISEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.11.(22.10.)1892 Võrumaal Sõmerpalu v Järvere m Tammemäe talus sepa peres. Õppis 1900–03 Sõmerpalu valla-, 1903–05 Võrus linna alg- ja 1907–12 linnakoolis, 1917 1. Kiievi lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1929–30 kompaniiülemate kursustel. Oli 1912–15 tegev Venemaal põllumajanduses. I MS ajal märtsist 1916 262. tagavarapataljonis, augustist 1916 283. tagavarapataljonis, augustist 1917 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1917. Nooremohvitser detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 10. roodu vanemohvitser, märtsist 1919 roodu ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Pihkva rindel, sai 10.01.1919 Viljandimaal Helme mõisa all haavata. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Võrumaal Sõmerpalu v Mustja m Kapteni talu. Maist 1920 3. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, ühtlasi polgu kohtu liige, septembrist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 2. roodu ülem ning pataljoni kohtu liige, augustist 1923 7. jalaväerügemendi 7. kompanii ülem, märtsist 1924 9. kompanii ülem, oktoobrist 1928 Sõjakooli 2. aspirantide kompanii ülem, juulist 1930 7. jalaväerügemendi 8. kompanii, jaanuarist 1937 septembrini 1940 7. kompanii ülem. Kapten novembrist 1924, major 1936. Oli 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees, rügemendi kohtu esimees, 1933–34 Võru EVL ja 1930–40 VRVÜ Võru osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgu rooduülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Lasti maha 23.09.1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR IV kl (1935). Abikaasa Margarethe-Juliane, sünd Erler (1892), kasupoeg Edmund Radiks (1918). (J.P.)
RAUDSEPP, Hans Tõnise p, alamkapten (1918), major (1935).
VR II/3, nr 568/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ alamkapten Hans Tõnise p. RAUDSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 mail 1919 a. waenlase soomusrongi põgenema sundimisel.
Sündis 03.01.1894 (22.12.1893)
Viljandimaal Vana-Tänassilma v Puskarantsu talu pidaja peres. Õppis valla-, Viljandi kihelkonna-, Tartu reaal- ja 1915 Vladimiri sõjakoolis, 1920–23 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud) ning 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal maist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 138. tagavarapataljonis, novembrist 1915 64. täiendusroodu ülem, detsembrist 1915 5. Kaluuga jalaväepolgus, veebruarist 1916 kuulipildujate komando nooremohvitser, juulist 1917 veebruarini 1918 komando ülem. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant märtsist 1917, alamkapten veebruarist 1918. VS ajal alates 06.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) kuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 rongi 2. kuulipildujate komando ülem, veebruarist 1919 ühtlasi rongi kohtu esimees, märtsist 1919 dessantpataljoni ülem, juulist 1919 rongiülema abi ja oktoobrist 1919 veebruarini 1920 rongiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Tartumaal Luunja v Vanamõisa m Variku talu, müüs selle 1927 ära. Juulist 1920 lr sr nr 3 ülema abi. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Maist 1922 kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülema abi, märtsist 1923 kr sr nr 1 ülema kt, augustist 1923 lr sr Kapten Irv ülema abi, oktoobrist 1924 1. soomusrongirügemendi adjutant, novembrist 1931 lr sr nr 3 kuulipildujate kompanii ülem, veebruarist 1934 lr sr Kapten Irv ülema kt, juunist 1934 3. üksiku jalaväepataljoni kompanii ülem, juunist 1937 2. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem. Kapten 1924, major 1935. Oli kr sr nr 2 ohvitseride kogu esimees, 2. üksiku jalaväepataljoni kohtu ja ohvitseride kogu esimees, 2. diviisi kohtu ja VRVÜ Tartu osak liige. Juulist augustini 1940 KL Tartumaa mlv varade üleandmise komisjoni esimees. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu roodukomandör. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Elvas. Suri 02.10.1943 Irkutski obl TaišetLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1939), Vene AnO IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Alma-Beatrice, sünd Kanter (1897–1965), tütred Agathe-Laine (1922–97) ja Helju-Astrid (1927). Vend leitnant Jaan Raudsepp VR II/3. (J.P.)
RAUDSEPP, Jaan Jaani p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1870/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Jaani Jaani p RAUDSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 2–3 jaanuaril 1919 a. Raudoja kõrtsi ja Priske saeweski juures ja 22–23 jaanuaril 1919 a. Uderna ja Kirepi juures.
Sündis 01.01.1889 (20.12.
1888) Viljandimaal Vana-Võidu v Tatra talu pidaja peres. Õppis Vana-Võidu valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, Tallinnas vene eragümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1920–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Novembrist 1910 novembrini 1911 sõjaväes. Seejärel kodukooliõpetaja Eestis ja Venemaal. I MS ajal novembrist 1914 detsembrini 1917 Tallinna sõjasadamas. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljonis, astus 20.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. dessantrühma, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Vanemohvitser lr sr nr 3 3. dessantroodus, septembrist 1919 roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Harjumaal Peningi v Mulgi talu, mille müüs 1929 ära, ning prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1920 lr sr nr 3 1. dessantroodu ülem. Alamleitnant juunist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. Seejärel Tallinna-Harju abimaksuinspektor. Suri 23.03.1935 Harjumaal Viimsi v Meriväljal. Maeti Tallinna Pirita kalmistule. Abikaasa Valli, sünd Indriku (1893–1987). (J.P.)
RAUDSEPP, Jaan Tõnise p, alamleitnant (1919), leitnant (1920).
VR II/3, nr 755/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 lipnikule Jaan Tõnise p RAUDSEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäikudel 26 detsembril 1918 a. Tapa ümbruses ja 28 detsembril 1918 a. Lehtse mõisa juures.
Sündis 12.12.(30.11.)1889 Viljandimaal Vana-Tänassilma v Puusepa talu pidaja peres. Õppis valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis, 1906–09 J. O. Thomsoni kaubanduskoolis, 1915–16 Tiflisi lipnikekoolis ning 1926–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Oli 1909–14 raamatupidaja Saratovis, Groznõi ja Pensa kubermangus ning Verhneuralskis. I MS ajal oktoobrist 1915 218. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Seejärel 561. Saratovi družiinas sidekomando ülem, adjutant ja družiina kohtu asjaajaja, aprillist 1917 märtsini 1918 33. Turkestani kütipolgu nooremohvitser, sidekomando ülem ja polgu kohtu asjaajaja. Võttis osa lahingutest Türgi vägede vastu Pärsias ja Kurdistanis. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1, määrati 26.12.1918 luurekomando ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 10.01.1919 Rakke jaama juures raskelt haavata. Septembrist 1919 Peipsi laevastiku divisjoni staabi käsundusohvitser. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Pihkva järvel ja Velikaja jõel. Alamleitnant septembrist 1919. Sai autasuks Tartumaal Saadjärve v Kukulinna m Rüütlimäe talu. Leitnant märtsist 1920. Juulist 1920 Peipsi laevastiku divisjoni adjutant ja majandusülem. Mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel suveni 1940 Tartus laevaühisuse Maanidi & Ko osanik ja juhatuse liige. Oli 1924–40 VSÜ keskjuhatuse abiesimees ja sekretär ning Tartu osak abiesimees, Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu, 1932–34 Tartu EVL ja 1924–40 VRVÜ Tartu osak liige. Juulist 1941 elas Puusepa talus. Nõukogude võim arreteeris ta 22.05.1945 Puusepa talus. Mõisteti veebruaris 1946 viieks aastaks vangi, oli Tšeljabinski obl Karabašis, vabanes invaliidina detsembris 1947. Seejärel elas Viljandimaal Valma külas ja mitmel pool Eestis, kevadest 1956 Puusepa talus, oli kolhoosi Kajak aednik ja tööline viljakuivatis. Suri 02.10.1967 Tallinn-Nõmmel. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Anna, sünd Sollmann (1893–1923). Vend major Hans Raudsepp VR II/3. (J.P.)
RAUDSEPP, Peeter Josepi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 850/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Peeter RAUDSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 juunil 1919 a. Walgejärwe ääres.
Sündis 27.(15.)06.1890 Võrumaal Vana-Koiola vallas talupidaja peres. Käis Põlva kihelkonnakoolis. Õppis tisleriks. Töötas Moori mööblivabrikus Tartus, alates 1913 tisler Ahja v Valgsoo veski juures. I MS ajal alates 1915 176. tagavarapataljonis, kevadest 1917 1. Eesti polgu luurekomandos. Võttis sügisel 1917 osa Saaremaa kaitsmisest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 24.01.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, maist 1919 luurekomandos, detsembrist 1919 komando veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.03.1919 Karula mõisa all haavata. Vanemallohvitser juunist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Võrumaal Kõlleste vallas talu ja Koiola v Porgandi veski juures tisleritöökoda, ehitas 1934 Tartusse maja ning viis oma tööstuse sinna üle. Oli Põlva haridusseltsi, Põlva majandusühingu, Tartu majaomanike ühingu ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 18.04.1969 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Elsbeth, sünd Pähn (1890), lapsed Mall (1919), Ado (1922) ja Märt (1923). (M.S., J.P.)
RAUDSEPP (kuni 1903 NURK), Rudolf Joosepi (kuni 1903 Liisu) p, alamleitnant (1919), leitnant (1933), Punaarmee vanemleitnant (1943).
VR I/3, nr 2586/02.11.1921 Endise Scouts polgu alamleitnandile Rudolf Joosepi p. RAUDSEPP’ale, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Scouts polgu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)04.1892 Harjumaal Rapla v Kuusiku mõisa talupidaja peres. Õppis 1903–10 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, sooritas 23. diviisi juures ohvitserieksami. Teenis alates 1913 sõjaväes. I MS ajal augustist 1914 91. Dvinski jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1914. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 17.10.1914 Annopoli linna all haavata ja 15.06.1915 Krakovetsi juures põrutada ning sattus sakslaste kätte vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 09.03.1919 ohvitseride reservis, määrati 18.03.1919 Scouts pataljoni B company ja aprillist 1919 A company nooremohvitseriks, augustist 1919 pataljoni ning detsembrist 1919 Scouts polgu adjutant. Alamleitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Harjumaal Kuivajõe v Tuhala m Jüri-Antsu talu, 1931 müüs selle ära. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu majandusülema abi, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 2. roodu vanemohvitser, augustist 1921 pataljoni adjutant. Jaanuarist 1923 piirivalve Tallinna jsk Tallinna raj ülem, veebruarist 1924 Jägala-Jõesuu raj ülem ja märtsist 1924 Läänemaa jsk Haapsalu raj ülema kt. Nooremleitnant novembrist 1922. Aprillis 1924 vabastati teenistusest. Arreteeriti 28.03.1924 salakaubaveos kahtlustatuna, oli Tallinna Keskvanglas, vabanes augustis 1924 ning oktoobris 1924 mõistis sõjaringkonnakohus ta õigeks. Detsembrist 1925 KL Tallinna malevas, 1934–40 KL peastaabis sekretär. Leitnant veebruarist 1933. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal 1941 riikliku kirjastuse tõlk. II MS ajal augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, 1941–42 Sverdlovski obl Kapaluhha tööpataljonis brigadir, 1942–43 917. laskurpolgu pataljoniülema asetäitja. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 1943 haavata ning tunnistati invaliidiks. Oli 1943–45 Glavtšermeti dispetšer, 1945 Tallinna linna sotsiaalkindlustuse osak, 1945–47 Tallinna linna Kalinini raj sotsiaalosak juhataja, 1948–53 Glavtšermeti vanemarveametnik ja kassapidaja-inkassaator, 1953–57 artelli Tarbeprodukt, hilisema Salvo laohoidja. Jaanuarist 1947 NLKP liikmekandidaat, juunis 1948 heideti enda kohta puudulike andmete esitamise pärast välja. Suri 23.11.1969 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935). Esimene abikaasa Minna-Anna-Ida, esimeses abielus Rehe, sünd Poley (1893), lahutati 1929. Teine abikaasa Julie, esimeses abielus Rumberg, sünd Asavelt (1886), lahutati 1934. Kolmas abikaasa Franziska-Friederika, esimeses abielus Tõnnison, sünd Busch (1889–1978). (M.S., J.P.)
RAUDSOO, August Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 168/21.02.1920 4 jalawäe polgu 1 roodu kapralile August Jaani p. RAUDSOO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 29 jaanuaril 1919 a. Suure-Scherdjanka küla juures, kus jaoskonna juhatajana neli punawäelast maha lasksite, kes kuulipildujast tule awamist ette walmistasid, wõtsite ära nende kuulipilduja ühes lintidega ja lasksite seda kohe waenlase wastu tarwitada.
Sündis 06.10.(24.09.)1897 Virumaal Peetri v Laagna m Udria külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–18 88. Petrovski jalaväepolgus. VS ajal alates 29.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist 1919 jaoülem, septembrist 1919 õppekomandos. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 28.11.1919 haavata. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Peetri vallas talu. Oli EVL Viru-Peetri ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal kolhoosis tööline. Suri 02.03.1962 Narva linna Alutaguse kn Laagna külas. Maeti Vaivara kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Marta-
Helene, sünd Lall (1900–84), lapsed Valli (1925), Helle (1931–2013), Heikki (1936–79) ja Urmas (1941). (M.S.)
RAUDVERE, Oskar-Aleksander Aleksander-Reinholdi p, kapten (1919), kolonel (1924).
VR I/3, nr 2570/02.11.1921 Tallinna linna komandandile, Alampolkownik Oskar Aleksandri p. RAUDWERE’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)10.1884 Tallinnas lukksepa peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja Peetri reaalkoolis, 1904 Vilno sõjakoolis (ei lõpetanud) ning 1907–08 Vilnos ohvitseride kursustel. Septembrist 1904 sõjakoolis, detsembrist 1904 108. Saratovi jalaväepolgus. Lipnik oktoobrist 1905. Detsembrist 1905 107. Troitski jalaväepolgus, märtsist 1906 ratsaluure komando ülem, detsembrist 1908 91. Dvinski jalaväepolgu nooremohvitser, septembrist 1909 kuulipildujate komando ülem, märtsist 1910 ühtlasi polgukohtu asjaajaja. I MS ajal septembrist 1914 91. jalaväepolgu 13. roodu ülem, aprillist 1915 1. pataljoni ülem, augustist 1915 12. roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1910, leitnant detsembrist 1914. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 30.11.1914 Nida jõe ääres haavata ja põrutada ning 01.08.1915 Ternopoli all Stripa jõe ääres haavata ning sattus vangi. Detsembris 1917 saadeti invaliidina Rootsi kaudu Soome, kus punased ta arreteerisid kui endise Vene ohvitseri. Vabanes pärast Tornio langemist valgesoomlaste kätte ning siirdus Venemaale, kust saabus suvel 1918 Tallinna. VS ajal alates 14.11.1918 Naissaare komandant, määrati 26.11.1918 1. jalaväepolgu 2. pataljoni ülemaks. Jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni ja märtsist 1919 Vahipataljoni ülem, ühtlasi polgukohtu eesistuja. Aprillist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni ja Pärnu garnisoni ülem, detsembrist 1919 Tallinna linna komandant, jaanuarist 1920 ühtlasi riigi KL ülema teine abi ja maist 1920 sõjaväeringkonna ülema abi. Sai autasuks Harjumaal Riisipere v Vana-Riisipere m Vanamõisa talu, mis oli endine mõisasüda. Märtsist 1924 Harju maakonna rahvaväe ja KL ülem, jaanuarist 1927 Harju kaitseväeringkonna ülem, ühtlasi oli jaanuarist aprillini 1925 KL Tallinna mlv pealik. Juhtis 1924. aasta detsembrimässu mahasurumist. Juulist 1930 Tallinna garnisoni komandant, ühtlasi Vahipataljoni ülem, septembrist 1934 kaitsevägede staabi juhtide reservis, jaanuarist 1935 kaitseministri käsundusohvitser. Kapten novembrist 1919, alampolkovnik aprillist 1920, kolonel 1924. Jaanuaris 1936 vabastati teenistusest. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.06.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR V kl (1929), EPR II/I (1932), EPR II/II (1928),Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO III kl, Belgia KO III kl, Poola PR III kl ning Rootsi MO III kl. Abikaasa Erna, sünd Ernestine-Elisabeth Varre (1890–1972), lapsed Nikolai-Oskar (1911–79, II MS ajal Saksa armees) ja Harriet-Erna (1912–2007). (J.P.)
RAUN, Johannes-Julius Liina p, kapral (1919).
VR II/3, nr 557/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Johannes Gustawi p. RAUN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Karamõschewo jaama juures.
Sündis 01.09.(20.08.)1897 Saaremaal Kogula v kirikumõisa Sooääre talus. Õppis vallakoolis, ametilt lukksepp. I MS ajal 1914–17 10. raskesuurtükiväe divisjonis. VS ajal alates 13.04.1919 kapralina laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Detsembris 1919 vabastati teenistusest. Pidas Kogula v Sooveere talu. KL ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal põllutööline ja sepp Valjala kolhoosis. Suri 17.08.1956 Orissaare raj Tornimäe kn Uuemõisas. Maeti Valjala kalmistule. Abikaasa Julia, sünd Pellner (1900–72), poeg Richard (1931–2013). Onupoeg Otto-Friedrich Raun VR II/3 langes Vabadussõjas 21.06.1919. (M.S.)
RAUN, Otto-Friedrich Kustu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 551/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Otto Gustawi p. RAUN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Loode raudtee silla kaitsmisel. (Täpsustus: lahing oli 21.06.1919).
Sündis 26.(14.)04.1890 Saaremaal Kogula v Sooääre talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 13.04.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus. Vanemallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 21.06.1919 Lätis Lode jaama juures. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Nimi Valga Priimetsa, Kuressaare ja Valjala sambal. Vallaline. Tädipoeg Johannes-Julius Raun VR II/3. (J.P.)
RAUS, Paul-Vilhelm Jaani p, kapten (1920).
VR I/3, nr 2998/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 5. Rakvere jalaväepolgu kapten Paul RAUS polgu majandusülemana Vabadussõja ajal Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.(04.)01.1889 Virumaal Auvere v Irmuse talu pidaja peres. Õppis Auvere valla-, Vaivara kihelkonna- ja Rakvere linnakoolis ning 1916 3. Moskva lipnikekoolis, omandas pedagoogilistel kursustel kooliõpetaja kutse. Töötas 1909–14 õpetajana Palmse Sagadi vallakoolis, oli ühtlasi raamatupidaja Võsu laenu- ja hoiuühisuses ja Sagadi tarvitajate ühisuses. I MS ajal augustist 1914 18. jalaväekorpuses ja 193. tagavarapataljonis, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 461. Zubtsovi jalaväepolgus, oktoobrist 1917 polgu ajaloo koostaja. Alamleitnant aprillist 1917, leitnant juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Veebruarist 1918 õpetaja Palmse Sagadi vallakoolis. VS ajal alates 12.11.1918 Palmse KL nooremohvitser, komandant ja rooduülem, 30.11.1918 määrati 5. jalaväepolgu nooremohvitseriks ja komandandiks, aprillist 1919 6. roodu ülem, septembrist 1919 detsembrini 1920 polgu majandusülem. Alamkapten juunist 1919, kapten veebruarist 1920. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgus 3. roodu nooremohvitser ja ülem, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 3. roodu ülem. Septembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Palmse v Sagadi m Reinu talu, septembrist 1922 Viljandimaal Kõo v Võhmas majandusühisuse kassapidaja, augustist 1927 pearaamatupidaja. Oli 1935–40 IL Võhma osak liige ja 1935–40 VRVÜ Viljandi osak revisjonikomisjoni liige. Sügisest 1940 Tallinnas ETK raamatupidaja. Oli Tallinna filatelistide klubi liige. Suri 22.11.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Benita-Elfriede, sünd Heinrichson (1895–1968), lapsed Alice-Edda (1922–87) ja Rein-Vilhelm (1926–46). Juulis 1920 tapsid Venemaalt tulnud kurjategijad Irmuse talus tema isa, ema ja venna. (J.P.)
RAUTANEN, Lauri Kustaa Waldemar Kustaa p, Soome ökonomist.
VR I/3, nr 2785/25.05.1923 Cand. rer. merc. Lauri RAUTANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.08.1896 Soomes Hauhos talupidaja peres, elas Tamperes. Lõpetas Tampere lütseumi, sai 1917 Helsingi ülikoolis majanduskandidaadi kraadi kaubanduse alal (cand. rer. merc.). Soome VS ajal 1918 võttis osa sõjategevusest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi staabi laekur. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas 1926–30 Tamperes Autokauppa OYs ja 1931–32 Petsamos tee- ja vesiehitusameti Perä-Pohjola raj laekurina, oli 1932–36 kindlustusseltside Sampo, Pohjola ja Kullervo teenistuses ning 1936–57 Soome uudisteagentuuri Tampere büroo juhataja. Suri 05.07.1957 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Õde Maria Rautanen VR I/3. (M.S.)
RAUTANEN, Maria Wilhelmiina Kustaa t, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2012/26.03.1920 Haigerawitseja Maija RAUTANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 30.04.1893 Soomes Pälkänes talupidaja peres, elas Tamperes. Õppis Helsingi üldhaiglas halastajaõdede kursustel. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas vanemsanitarina, hiljem meditsiiniõena. Lotta Svärdi liige. Suri 12.07.1968 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. Vend Lauri Rautanen VR I/3. (M.S.)
RAUTSMA, Juhan (kuni 1935 RAUTSMANN, Johann-
Arnold) Johan-Eduardi p, reamees (1918).
VR III/3, nr 2838/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis sadama kapteni abi Johan RAUTSMANN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, öösiti kui ka päeva aegul vahi-peal olles, ning oma kohusi ausasti ja korralikult Vabariigi kaitseks täites.
Sündis 06.06.(25.05.)1887 Tallinnas väikekaupmehe peres. Õppis Tallinnas era alg- ja linnakoolis ning Nikolai gümnaasiumis, 1907–10 Paldiski merekoolis, sooritas Riia merekoolis kaugsõidutüürimehe ja -kapteni eksami. 1910–14 Peterburis Vene-Aasia panga ametnik. I MS ajal 1914–15 Vene mereväe õppe- ja lahingulaevadel, 1915 Balti merel Inglise allveelaevade divisjoni tõlk ja remontööde järelevaataja, 1917–18 Inglise mereväeatašee juures käsundusametnik. VS ajal alates 15.11.1918 Tallinna sadama komandandi ametnik ja asjaajaja, maist 1919 sadamakapteni asjaajaja. Märtsist 1920 Tallinna sadamakapteni abi, juunist 1924 Pärnu sadamakapten. Oli KL Pärnu mereüksuse rajoonipealik, Pärnu Kaptenite ja Skaudisõprade Seltsi esimees, Endla seltsi juhatuse liige, Eesti meremuuseumi ja Meremeeste Kodu asutaja, Estonia seltsi ja Tallinna Põllumeeste Seltsi ning VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Pärnus. Lasti maha 04.05.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Tallinna Kaarli kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: PR II/II (1936) ja KR V kl (1939). Abikaasa Mathilde, sünd Esna, esimeses abielus Ivanov (1891–1944, küüditati 1941), poeg Olaf (1929–32) ja kasupoeg Olo (kuni 1935 Vladimir, 1919–39). (A.K.)
REBANE, Aleksander Hansu p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 713/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu nooremale alamohwitserile Aleksander Hansu p. REBANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 24.(12.)05.1888 Viljandimaal Pajusi vallas vabadiku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal asus Järvamaale Koigi valda. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Koigi v Päinurme m Vaali krjm Aaviku talu. Suri 25.03.1930 Aaviku talus. Maeti Põltsamaale. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Eliisa, sünd Biera (1890), lapsed Eduard (1917–17), Irene (1921–21) ja Evald (1922–87). (J.P.)
REBANE, August Dioniisi p, veltveebel (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 1142/14.09.1920 3 jalawäe polgu weltweeblile August REBANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Stakelni juures, Kaananeki talu all.
Sündis 04.01.1887 (23.12.1886) Viljandimaal Arussaare v Rebase talu pidaja peres. Õppis Arussaare õigeusu kihelkonnakoolis, hiljem omandas velskri kutse. I MS ajal 328. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 01.01.1919 3. jalaväepolgu 5. roodu rühmavanem. Veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Seejärel metsavaht Kõo v Kangrussaare k Liivassaare talus. Oli KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremveebel juunist 1940. Pidas Liivassaare talu, alates 1950 põllutööline Loopre kolhoosis. Suri 28.01.1952 Suure-Jaanis. Maeti Arussaare kalmistule. Abikaasa Eleena (Liina), sünd Meiesaar (1889), poeg Leonid (1912–49, II MS ajal Punaarmees, hiljem Saksa armees, langes 1945 vangi, hukkus Siberi vangilaagris). Minia vend Jaak Heinsalu VR II/3. (J.P.)
REBANE, Hans Hansu p, kapten (1920).
VR II/3, nr 975/01.09.1920 1 jalawäe polgu kaptenile Hans REBANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 weebruaril 1919 a. Odrassare kõrgustiku juures.
Sündis 20.(08.)08.1891 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Võhma külas talupidaja peres. Õppis Uue-Põltsamaa valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis, 1907–13 H. Treffneri gümnaasiumis, 1913–15 Tartu ülikoolis arsti- ja 1920–28 õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1915 Pauli sõjakoolis. Alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 33. Siberi kütipolgus, juulist 1916 167. Ostrogi jalaväepolgus, augustist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. Alamleitnant augustist 1916, leitnant juulist 1917, alamkapten märtsist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, oktoobris 1917 sattus Saaremaa kaitsmisel sakslaste kätte vangi, kuid põgenes. VS ajal alates 22.11.1918 1. jalaväepolgu 6. roodu ülem, ühtlasi aprillist oktoobrini 1919 polgukohtu liige ning oktoobrist 1919 juunini 1920 ohvitseride kogu abiesimees ja esimees. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sattus 18.01.1919 Virumaal Laagna mõisa juures vangi, kuid põgenes. Kapten veebruarist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Uue-Põltsamaa v Odrasaare talu. Seejärel talunik ning 1927–40 Põltsamaa ühispanga laekur, Põltsamaa linnanõunik, IL Põltsamaa osak asutaja ja revisjonikomisjoni ning KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk juhatuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Põltsamaal. Lasti maha 04.05.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Põltsamaa kalmistul, nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Pauline-Alvine, sünd Michelson (1888, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Virve (1919), Kaljo (1920, arreteeriti 1952, vabanes 1968), Diotima-Tiiu (1922, küüditati 1941, vabanes 1958), Uno (1924, küüditati 1941, vabanes 1965) ja Aino-Edda (1930, küüditati 1941, vabanes 1954). (J.P.)
REBANE, Richard Hansu p, vedurijuht.
VR II/3, nr 87/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wedurijuhile Richard Hansu p. REBANE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 märtsil 1919 a. Stakelni all ja 8 aprillil 1919 a. Isborski sihis, kus waenlase granaat rongi trehwas, kõige suurema osawusega ja kiirusega rongi waenlase tule alt wälja juhtides.
Sündis 28.(16.)05.1886 Lätis Valga mk Vījciemsi vallas. Õppis Valga linnakoolis. Töötas 1902–04 Valga raudteevabrikus lukksepaõpilasena, 1904–05 Gulbene depoos, 1905–10 Valga tehases lukksepana ning Valga ja Tartu depoos vedurijuhi abina, 1910–16 Tallinnas Dehio kontoris kirjutajana, lukksepana Dvigatelis, Tallinna raudteedepoos vedurijuhina, 1916–18 Venemaa raudteedel ning novembrist 1918 Valga depoos vedurijuhina. VS ajal alates 09.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 vedurijuht. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Keeni, hilisema Tõlliste v Lota m Aaviku talu. Teenis Valga depoos vedurijuhi, lukksepa ja vedurijuhi abina, jaanuarist 1925 maini 1927 2. soomusrongirügemendi vanem vedurijuht, seejärel talunik. VRVÜ Valga osak liige. Suri 05.07.1939 Tõlliste v Aaviku talus. Maeti Laatre luteri kalmistule. Abikaasa Julie, sünd Novin (1876), poeg Manfred (1912–99). Vennapoeg Saksa RüR tammelehtedega kavaler kolonel Alfons Rebane. (M.S., J.P.)
REBASE (kuni 1939 REBBASE), Daniel Johanni p, reamees (1919).
VR II/3, nr 686/21.02.1920 5 jalawäe polgu maakuulajate komando reamehele Daniel Johani p. REBASE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 14.(02.)03.1898 Tartus. VS ajal alates 11.05.1919 5. jalaväepolgu luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 12.07.1919 haavata. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavaleri ja VS invaliidina Virumaal Vao v Kaarma m Kirsimäe talu, müüs selle 1932 ära ning ostis Tartumaal Kastre-Võnnu v Kastre m Lepiku talu. Seejärel talunik. Oli EVL Kastre-Võnnu ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal Tartus Selelektrostroi puusepp. Suri 24.04.1956 Tartus. Maeti Raadi kalmistu ülikooli koguduse ossa. Abikaasa Salme, sünd Pungar (1900–89), lapsed Vilma (1924–92), Lea (1930–2010) ja Ülo (1937). (M.S., J.P.)
REBAST (sünd REBAS), Arnold-Johannes Mihkli p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 908/01.09.1920 Kalewlaste Malewa weltweeblile Arnold REBAST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 aprillil 1919 a. Suur-Beresnjuki küla all.
Sündis 29.(17.)03.1898 Tallinnas. Õppis J. Westholmi gümnaasiumis. Oli 1918 äriteenija. I MS ajal veebruarist 1917 märtsini 1918 sõjaväes. VS ajal alates 20.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva reservis ja märtsist 1919 tehnilise roodu rühmavanem. Nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser juulist 1919 ja veltveebel veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Jaanuaris 1921 6. jalaväepolgu 2. kuulipildujate roodus. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Juuru v Hõreda-Pae m Tõugi talu. Töötas 1922–40 Eesti Pangas ametniku ja kassapidajana. Oli KL Tallinna mlv Kalevi mlv kompanii pealik ja mlv juhatuse liige, Merivälja aedlinna juhatuse, Kalevlaste Ühingu juhatuse, Tallinna Meestelaulu Seltsi, teatriseltsi Estonia, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi, EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Iru v Meriväljal. Lasti maha 11.05.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Linda, sünd Tross (1899–1947, küüditati 1941), tütred Astrid (1925, küüditati 1941, tuli Eestisse 1947, arreteeriti 1948, vabanes 1958), Lilian (1927–45, küüditati 1941) ja Anne (1937, küüditati 1941, vabanes 1947). (M.S., J.P.)
REBINA, Hermann Juhani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1472/08.10.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Hermann RÄBINA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Stemperi küla juures.
Sündis 17.(05.)04.1898 Virumaal Iisaku vallas. VS ajal alates 11.04.1919 nooremallohvitserina 1. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Ohakveres. Suri 31.05.1923 Illuka v Ohakveres. Maeti Illuka kalmistule. Abikaasa Maria, esimeses abielus Malder, sünd Lettermo (1877), poeg Elmar (1923). (M.S., J.P.)
REDER, Georg-August Micheli p, kapellmeister (1902), leitnant (1930).
VR I/3, nr 371/12.05.1920 Sõjaministeeriumi orkestri kapelmeistrile ja sõjawäe muusika inspektorile, sõjawäe ametnik Georg Mihkli p. REDER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga sõjawäe muusikakooride organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 09.02.(28.01.)1876 Tallinnas. Lõpetas 1902 Peterburi konservatooriumi ja 1927 Sõjakooli aspirantide kursuse. Teenis alates 1902 kapellmeistrina 147. Samara jalaväepolgus, detsembrist 1903 199. Svirski jalaväepolgus, jaanuarist 1908 85. Viiburi jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 koos polguga lahingutes Saksa vägede vastu Varssavi all, alates 1915 polgu tööroodu ülem ning 1917 majandusülem, märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 24.11.1918 kapellmeister 1. jalaväepolgus, maist 1919 sõjaministeeriumi orkestri kapellmeister, juulist 1919 väeosade muusikainspektor, juunist 1929 kaitseministeeriumi orkestri juht, ühtlasi kaitseväe orkestrite inspektor, märtsist 1934 Tallinna garnisoni orkestri juht. Nooremleitnant 1927, leitnant 1930. Juunis 1934 vabastati teenistusest. Tallinna konservatooriumi õppejõud. Kuulus üldlaulupidude toimkonda, oli 1923. aastal VIII üldlaulupeo sõjaväeorkestrite üldjuht, VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras koos perega Saksamaale. Suri 03.11.1966 Lõuna-Saksamaal Ravensburg Weissenaus. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR II/II (1928), EPR II/I (1933), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Clara-Marie, sünd Teige (1889), lapsed Maret (1926) ja Georg (1928). (J.P.)
REEBEN, August Jaani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 540/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni weltweeblile August REEBEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Rannu mõisas.
Sündis 11.11.(30.10.)1888 Tartumaal Vana-Kuuste v Teppani talu pidaja peres. Õppis 1897–99 Sipe valla- ja 1906–10 Tartu reaalkoolis ning 1911–16 Tartu ülikoolis füüsika-matemaatikateaduskonnas. EÜS Ühenduse vilistlaskogu esimees. I MS ajal alates 1916 Soome rannakaitses, 1917 eesti sõjaväelaste kodumaale koondamise korraldaja ning Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu nädalalehe „Soomemaa Teataja“ toimetaja. 1918–21 Tartu kommertskooli õpetaja. VS ajal alates 06.12.1918 koos õpilastega Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kooliõpilaste reservroodus, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljonis roodu ülem. Veltveebel veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Oli 1920–27 Tartu linnapea abi ja koolivalitsuse juhataja, 1927 Tartu tütarlaste gümnaasiumi õpetaja, 1927–31 Paide ühisgümnaasiumi juhataja, 1931–40 Tartu poeglaste gümnaasiumi ja Tartu tehnikakooli keemia- ja looduslooõpetaja. Ühtlasi 1915–16 „Üliõpilaslehe“ toimetuse liige, 1919–27 Tartu rahvaülikooli juhataja, 1927–31 Järvamaa õpetajate liidu esimees, 1928–40 Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige, Tartu ülikooli akadeemilise meeskoori asutaja, National Geographic Society, Eesti Looduseuurijate Seltsi, 1912–40 rühmituse Humanitas ning 1919–35 ESDTP, hilisema ESTP liige. Saksa ajal Tartu 5. gümnaasiumi õpetaja, 1944 osales EV Rahvuskomitee töös. Nõukogude võim arreteeris ta 05.12.1944 Tartus. Mõisteti septembris 1946 viieks aastaks vangi, oli Harku ja Krasnojarski krai vangilaagrites, vabanes 1954. Seejärel Tartu Maarjamõisa kliiniku aednik. Suri 19.01.1973 Tartus. Maeti Raadi koguduse Tartu ülikooli kalmistu ossa. Abikaasa Helmi, sünd Normann (1894–1989), lapsed Maria (1920–2000), Anita (1922–2014), Jaan (1925–2013) ja Vello-August (1931–2010). (A.K., J.P.)
REEK (kuni 1903 BAZÕKOV), Nikolai Aleksei (kuni 1903 Nikolai) p, polkovnik (1919), kindralleitnant (1938).
VR II/3, nr 724/21.02.1920 Endisele 5 jalawäe polgu ülemale, Kindralstaabi Polkownikule Nikolai Aleksei p. REEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Aroküla, Kadrina, Tapa ja Jägala liinil ning jaanuarikuu lõpul ja 22–24 weebruarini 1919 a. Narwa all.
VR I/2, nr 2482/18.05.1920 Kolmanda diwiisi staabi ülemale, Kindralstaabi Polkownik Nikolai Aleksei p. REEK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel hiilgawalt korraldatud Ruhja operatsiooni, Landeswehri wastu wõitluste, Bolowsky ja Ostrowi operatsioonide plaanide wäljatöötamisel ja isiklikult nende operatsioonide juhatamisel.
VR II/2, nr 275/11.06.1920 3 diwiisi staabi ülemale, Kindralstaabi polkownikule Nikolai Aleksei p. REEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19–22 juunini 1919 a. Ronneburgi juures.
Sündis 01.02.(20.01.)1890 Tallinnas linnakodanik Nikolai Bazõkovi pojana, Aleksei Reek adopteeris ta 1903. Õppis Tapa raudteelaste alg- ja Tallinna Katariina linnakoolis, Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1907–10 Tšugujevi sõjakoolis ning 1913–14 ja 1917 Nikolai sõjaväeakadeemias, 1916 Kiievi lennukooli lendurvaatlejate kursustel, 1923–25 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ja 1930–31 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Rotalia liige. Veebruarist 1907 97. Liivimaa jalaväepolgus, septembrist 1907 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1910. Nooremohvitser 90. Onega jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 90. jalaväepolgu rooduülem, detsembrist 1914 23. diviisi staabis, novembrist 1915 11. armee staabi luureosak vanemadjutandi abi, aprillist 1916 6. armee staabi sideülem, detsembrist 1916 6. armee lennudivisjonis. Võttis osa lahingutest Galiitsia ja Rumeenia rindel Austria-Ungari vägede vastu. Juulist 1917 Muhu väinade kindlustatud positsiooni staabi operatiivosak ülem, augustist 1917 staabiülema kt, septembrist 107. diviisi vanemadjutant, veebruarist maini 1918 Eesti sõjavägede staabi ülem. Leitnant 1913, alamkapten 1916, kapten septembrist 1917, alampolkovnik märtsist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 Viru maakonna ja Narva linna KL ülem, määrati 21.11.1918 5. jalaväepolgu ülemaks, veebruarist 1919 ühtlasi 1. diviisi staabiülem, aprillist 1919 3. diviisi staabiülem, detsembrist 1919 Viru rinde ülemjuhataja staabiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Polkovnik oktoobrist 1919. Sai autasuks Harjumaal Peningi v Kiviloo m Kiviloo talu, mis oli endine mõisasüda. Veebruarist 1920 taas 3. diviisi staabiülem, kuid haigestus tüüfusse ning viibis suveni puhkusel. Oktoobrist 1920 sõjavägede staabi käsundusohvitser, jaanuarist 1921 sõjaväe õpetuskomitee alaline liige, ühtlasi veebruarist 1921 novembrini 1923 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja, kindralstaabi kursuste juhataja ning juulist 1921 septembrini 1923 sõjaväe õppeasutuste inspektor, novembrist 1925 kindralstaabi ülem ja sõjanõukogu liige, novembrist 1926 2. diviisi ülem, märtsist 1927 detsembrini 1928 sõjaminister, märtsist 1929 taas 2. diviisi ülem, ühtlasi sõjanõukogu liige, märtsist 1934 kaitsevägede (aprillist 1937 sõjavägede) staabi ülem, ühtlasi kaitseministeeriumi nõukogu liige ja kaitseministri abi kuni septembrini 1938. Kolonel novembrist 1922, kindralmajor 1926, kindralleitnant 1938. Oktoobrist 1939 Eesti ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise pakti ettevalmistamise komisjoni esimees. Nimetati 12.10.1939 sõjaministriks, vabastati 22.06.1940 Nõukogude võimu survel. Oli 1920 VR nõukogu liige, VOK juhatuse esimees, VAK juhataja esimene abi, Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali komitee esimees, VRVÜ vanemate nõukogu ja keskjuhatuse liige, VRVÜ Tartu osak esimees ning 1932 Tartu Rotary klubi asutajaliige. Raamatute „Lahingu juhatus“ (Tallinn, 1921), „Juhi otsus ja selle kujunemine“ (Tallinn, 1927 ja 1937) ja „Saaremaa kaitsmine ja vallutamine a. 1917“ (Tallinn, 1937) autor. Nõukogude võim arreteeris ta 12.03.1941 Tallinnas Meriväljal oma kodus. Lasti maha 08.05.1942 Solikamskis. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul, bareljeef Tartus Barclay hotelli fuajees, nimi tahvlil Tori kirikus, Stenbocki majal ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II ja III kl, KR I kl (1933), EPR I/II (1934), VT I kl (1940), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO I kl, Norra OO II kl, Poola PR I ja II kl, VR, Prantsuse ALO III kl ja Soome VRO II kl. Abikaasa Marie-Clara, sünd Johanson (1891–1942, küüditati 1941), tütred Larissa (1914–21) ja Tiiu (1928–43, küüditati 1941). (J.P.)
REESEV, Karl vt RESEV, Karla Jakobi p.
REHE, Arthur Jüri p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 838/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu leitnandile Artur Jüri p REHE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juunil 1919 a. Rädowoe mõisa all.
Sündis 05.12.(23.11.)1897 Pärnumaal Audru vallas mõisakutsari peres. Õppis Pärnu kõrgemas algkoolis, Petrogradi 7. gümnaasiumis, 1916 Vladimiri sõjakoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 180. tagavarapolgus, augustist 1917 122. tagavarapolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 2. Eesti polgus. Alamleitnant juunist 1917. VS ajal alates 26.11.1918 2. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, astus 12.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni (jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljon, maist 1919 Sakala partisanide pataljon) 1. roodu, jaanuarist 1919 3. rühma ja 3. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 5. roodu ülem, novembrist 1919 4. roodu ülem. Leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 18.07.1919 haavata. Sai autasuks Viljandimaal Viljandi v Tusti m Reheoja talu. Jaanuarist 1920 Sakala partisanide polgu 2. pataljoni ülem, maist 1920 3. roodu ülem, ühtlasi märtsist 1920 polgu kohtu liige ning jaanuarini 1921 sõjaringkonnakohtu liige. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu 6. roodu ülem, juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni 3. roodu ülem, juulist 1923 ühtlasi Põltsamaa garnisoni ülem. Alamkapten aprillist 1920, kapten 1924. Märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 1. kuulipildujate kompanii ülem, jaanuarist 1925 ühtlasi Sakala pataljoni ülema kt, märtsist 1925 KL Järva mlv ajutine pealik, oktoobrist 1925 pealik. Läks 13.05.1926 Paides vabasurma. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Vallaline. Vend leitnant Jakob Rehe VR II/3 langes Vabadussõjas 06.04.1919. (J.P.)
REHE, Friedrich Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1552/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni nooremale alamohwitserile Friedrich REHE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 detsembril 1919 a. Feodorowka küla all.
Sündis 21.(09.)06.1898 Pärnumaal Halinga vallas. Õppis Pärnu linnakoolis. I MS ajal teenis suurtükiväes. Töötas 1918 Tallinnas kirjutajana. VS ajal alates 07.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patarei ratsaluuraja. Veebruarist 1920 välipatarei nr 1 kantselei nooremkirjutaja, märtsist 1920 asjaajaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas AS Eesti Metsatööstuse laohoidjana. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal ENSV põllumajandusministeeriumis insener. Suri 22.10.1956 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Vallaline. (A.K.)
REHE, Jakob Jüri p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 548/17.08.1920 Scouts polgu leitnandile Jakob Jüri p. REHE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 märtsil 1919 a. Ruhja wäerinnal Pillandi talu all.
Sündis 25.(13.)08.1891 Pärnumaal Sauga vallas mõisakutsari peres. Õppis Pärnu linnakoolis, Riia polütehnilises instituudis ja 1916 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 Keksholmi tagavarapataljonis, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1916. Nooremohvitser 7. tagavarabrigaadi 2. tagavarapataljonis, detsembrist 1916 540. Suhhinitši jalaväepolgus, novembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu tagavarapataljonis. Alamleitnant septembrist 1917. VS ajal alates 12.11.1918 ohvitseride reservis, veebruarist 1919 Scouts väeosa B company vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Langes 06.04.1919 Petserimaal Ivanovo Boloto küla juures. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Abikaasa Minna-Anna-Ida, sünd Poley (1893). Vend kapten Arthur Rehe VR II/3. (J.P.)
REI, August Mihkli p, Eesti Asutava Kogu esimees, leitnant (1918).
VR III/1, nr 2536/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele August REI’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
(Täpsustus: algul ei võtnud vastu põhjendusega, et tsiviilisikutele mittesõjaliste teenete eest ordenite annetamine ei ole kooskõlas vabariigi demokraatliku vaimuga. Võttis vastu 22.03.1936 Tallinnas oma kodus 50. sünnipäeval.)
Sündis 22.(10.)03.1886 Viljandimaal Kabala v Kurla kooliõpetaja peres. Õppis Kabala Kurla valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis, Tartu ja Novgorodi gümnaasiumides ning 1904–11 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Oli Peterburi EÜSi, hiljem ÜS Ühenduse liige. Oktoobrist 1912 juulini 1913 1. Soome suurtükiväe kütidivisjonis. Lipnik oktoobrist 1912. Sügisest 1913 augustini 1914 Viljandis advokaadi abi. I MS ajal augustist 1914 ohvitserina 331. Tveri družiinas, oktoobrist 1914 Petrogradi kindlustatud rajooni suurtükiväes, septembrist 1915 suurtükiväe õhukaitsepatareis, septembrist 1917 Tallinnas Peeter Suure merekindluse suurtükiväes, märtsist aprillini 1918 Eesti diviisi sõjakohtu sekretär. Alamleitnant ja leitnant märtsist 1918. Juunist 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee aseesimees ja Eesti SDTP asutaja, ajalehe „Sotsiaaldemokraat“ peatoimetaja 1917 ja 1919. VS ajal novembrist 1918 jaanuarini 1919 töö- ja hoolekandeminister, aprillist 1919 detsembrini 1920 Asutava Kogu esimees, I–V Riigikogu liige, juunist 1925 juunini 1926 II Riigikogu esimees, detsembrist 1928 juulini 1929 riigivanem, novembrist 1932 maini 1933 välisminister, 1934 riigivanema kandidaat, augustist 1936 välisministri abi, jaanuarist 1938 saadik Moskvas. Valiti 1932 Tartu ülikooli audoktoriks. Oli 1923–25 Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni juht, 1930–34 Tallinna linnavolikogu esimees, Alliance Francaise’i president jmt ühingu juhatuses. Tegutses 1927–28 sotsialistide häälekandja „Rahva Sõna“ peatoimetajana ning kuni 1936 advokaadina. Põgenes 13.07.1940 koos abikaasaga Moskvast Riia kaudu Rootsi. Septembrist 1944 Otto Tiefi valitsuse välisminister, 1945–63 Eesti eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes. Oli Eesti Rahvusfondi ja Eesti Rahvusnõukogu juht. Avaldanud memuaarid „Mälestusi tormiselt teelt“ (Stockholm, 1961) jmt teosed, postuumselt ilmus „The Drama of the Baltic Peoples“ (Stockholm, 1970). Suri 29.03.1963 Stockholmis. Maeti tuhastatuna Stockholmi Bromma kalmistule, augustis 2006 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Tähis sünnikohas Türi vallas, nimi tahvlil välisministeeriumis, Kadrioru lossil ja EVL Kambja sambal. Teised autasud: KR I kl (1930) ja Belgia KO I kl. Abikaasa Therese-Karolina, sünd Luts (1891–1976), tütar Hilja (1938). Raamat temast: J. Ant, „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ (Tartu, 2012). Tädipoeg major Gustav-Oskar Reimann VR I/2. (J.P.)
REI (kuni 1935 REINSON), Elmar Madise p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 61/21.02.1920 4 jalawäe polgu 6 roodu wanemale alamohwitserile Elmar Madise p. REINSON’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. minnes waenlase ägeda tule all üle Narowa jõe maakuulamisele ja tuues tarwilikka teateid, mis wõimaldas waenlase polkusid laiali ajada, wangisid ja kuulipildujaid saada.
Sündis 08.06.(27.05.)1895 Viljandimaal Võisiku vallas mõisatöölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal mereväepolgus, 1917–18 4. Eesti polgus. VS ajal alates 26.11.1918 vanemallohvitserina 4. jalaväepolgus, veebruarist 1919 7. roodus, maist 1919 rühmaülem, veebruarist 1920 2. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Vohnja vallas Kolu m Kopli talu. Seejärel talunik. Oli 1930–40 Vohnja vallavanem, KL Viru mlv Kadrina mlvk Vohnja kompanii ning IL Vohnja ja VRVÜ Rakvere osak liige. Suvel 1941 juhtis metsavendade rünnakuid Punaarmee üksustele. Saksa ajal OK Vohnja v kompaniiülema kt, hiljem Viru mlv 6. kompanii ülem. Sügisest 1944 varjas end Jakob Tengi nime all, töötas Järva-Jaani võitööstuse abimajandis põllutöölisena ja meiereis katlakütjana. Nõukogude võim arreteeris ta 19.02.1952 Järva-Jaanis. Suri 11.11.1952 Norilski vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Reet (kuni 1935 Ida-Agate), sünd Tupp (1900–85), lapsed Ilse-Marianne (1921–23), Leida-Melanie (1922), Karla (1923–37), Saima-Amalie (1925–81), Linda (1927), Elmar (1930–32), Eldur (1933), Marja (1935–89), Madis (1938–2012) ja Anne (1942–45). (J.P.)
REIDAK (kuni 1938 FROMHOLD), Otto Hansu p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 231/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale masinistile Otto Hansu p. FROMHOLT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Loksal, Port Kundas, Saaremaal, Petseris ja Marienburgi all.
Sündis 30.(18.)12.1891 Harjumaal Järvakandi v Lellapere mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 sõjaväes. VS ajal alates 26.11.1918 suurtükilaeva Lembit masinist, jaanuarist 1919 vanemmasinist, jaanuarist 1920 ülemmasinist. Osales laeva lahinguoperatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning Lõuna-Eestis ja Narva rindel. Aprillist 1920 maini 1927 üleajateenijana masinist suurtükilaeval Lembit ning Mereväe Ekipaaži õppekompanii jaoülem. Seejärel masinist Tallinna Laevaühisuse aurikul Sulev. VRVÜ Tallinna osak liige. Siirdus Inglismaale. Suri 16.01.1968 Bradfordis. Tuhastatud põrm Bradfordi Scholemoori kalmistu kolumbaariumis. Abikaasa Heidi (kuni 1938 Hedvig-Miralda), sünd Südda (1903–90). (M.S.)
REIJONEN, Emil Erkki Heikki Ville p, Soome diplomaat.
VR III/1, nr 3060/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Saadik Eestis mag. Erkki REIJONEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.05.1869 Soomes Põhja-Karjalas Nurmeses kaupmehe peres. Lõpetas 1886 Jyväskylä lütseumi ja 1891 Helsingi ülikooli filosoofiamagistri kraadiga. Oli 1891–98 ajalehe „Päivälehti“ abitoimetaja, 1894–98 aktsiaseltsi Helsingin Suomalainen Sanomalehti OY omanik ja trükikoja juhataja, 1898–99 aktsiapanga Kansallis-Osake-Pankki Tampere kontori juhataja. 1899–1900 Parikkala paberivabriku Atlas kontori juhataja ja varahoidja, 1900–16 Tampereen Puuvillateollisuus OY pearaamatupidaja ja kirjavahetaja ning Tampere linna arhiivi juhataja. 1905–06 oli riigipäeva saadik ning 1905 ajalehe „Tampereen Sanomat“ asutaja, juhatuse liige, aseesimees ja 1905–15 esimees, 1916 Minna Canthin Perilliset OY tegevdirektor, 1916–18 kudumistöökoja Itä-Suomen Kutomo OY asutaja ja tegevjuht, 1919 vineerivabriku Joh. Parviainen OY teenistuses. VS ajal alates 19.09.1919 Soome diplomaatiline esindaja Eestis, 1920 ajutine asjur ja sügisest 1921 saadik ning jaanuarist 1922 saadik ka Lätis, 1923–36 Soome välisministeeriumi arhiivi juhataja. Tõlkis soome keelde „Tõe ja õiguse“ I (1932) ja V köite (1935). Suri 04.05.1940 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ja Soome VRO III kl ning Norra OO II kl. (M.S.)
REILAND, Johannes vt RAJANDE, Johann-Albert Kaarli p.
REIM, August Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1078/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele August REIM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 15 weebruaril 1919 a. Makarowa ja 7 aprillil 1919 a. Domkino külade waldamisel.
Sündis 22.(10.)06.1895 Tartumaal Saduküla vallas talupidaja peres. Õppis Kursi kihelkonnakoolis. VS ajal alates 16.12.1918 2. jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1919 5. roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 15.05.1919 Võrumaal Tõlva küla all. Maeti Kursi kalmistule. Nimi Kursi sambal. Vallaline. Ema sai langenud poja eest 1935 Tartumaal Kudina v Kaiavere m Allika talu. (J.P.)
REIMAN, Antti, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2144/26.03.1920 Sõdurile Antti REIMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.10.1898 Soomes, elas Uusikirkkos. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
REIMANN, Felix-Voldemar Karl-Augusti p, reamees (1919).
VR II/3, nr 718/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu reamehele Felix Karli p. REIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 a. Toropschina külas.
Sündis 30.(18.)03.1901 Tallinnas. Õppis Tallinna linna algkoolis. VS ajal alates 01.04.1919 5. jalaväepolgu 5. roodus, juulist 1919 kaprali kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Aprillis 1921 üleajateenija 5. jalaväepolgu 6. roodus, juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni 3. roodus, augustis 1921 vabastati teenistusest. Detsembrist 1923 2. jalaväerügemendi 2. kompaniis, kust lahkus omavoliliselt. Aprillis 1924 mõistis 2. jalaväerügemendi kohus ta viieks nädalaks aresti. Mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel maaler Tallinnas. Hukkus 23.03.1932 Tallinnas tuleõnnetuses. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Linda, sünd Senne (1906). (M.S.)
REIMANN, Gustav-Oskar Karli p, sanitaarleitnant (1920), sanitaarmajor (1934).
VR I/2, nr 2560/25.08.1920
3 Diviisi arstile, Dr. Oskar Karli p. REIMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaarkorralduste loomisel ja taudide wastu wõitlemisel.
Sündis 05.11.(24.10.)1883 Viljandimaal Taevere v Suure-Jaanis kaupmehe peres. Õppis Suure-Jaani kihelkonna-, Viljandi linna- ja 1896–1906 Tartu reaalkoolis ning 1906–07 Tartu veterinaarinstituudis ja 1907–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Oli 1907–08 EÜSi, alates 1908 korp! Sakala liige. I MS ajal augustist 1914 74. liikuvhospidali ja 30. diviisi sidumissalga nooremarst. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal ning Dvinski ja Rumeenia rindel. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu nooremarst. Elas 1918 Viljandimaal Suure-Kõpu v Vanaveski talus. VS ajal alates 23.11.1918 2. jalaväepolgu nooremarst, jaanuarist 1919 vanemarst. Võttis osa lahingutest lõunarindel Punaarmee vastu. Juunist 1919 Pääsküla sõjavangilaagri arst, septembrist 1919 3. diviisi arst, juunist 1920 1. diviisi arst. Sanitaarleitnant ja sanitaaralamkapten oktoobrist 1920. Septembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel arst Viljandis. Septembrist 1929 Viljandi garnisoni arst. Kapten maist 1929, sanitaarmajor 1934. Oli Sakala üksiku jalaväepataljoni ja Sakala partisanide pataljoni ohvitseride kogu juhatuse ning VRVÜ Viljandi osak juhatuse liige. Veebruarist 1940 4. diviisi arst, oktoobrist 1940 sõjavägede staabis, novembrist 1940 varustusvalitsuses. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Seejärel elas vennale kuuluvas Vanaveski talus. Suri 31.05.1941 Kõpu v Vanaveski talus. Maeti Suure-Jaani. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Vallaline. Tädipoeg riigivanem August Rei VR III/1. (J.P.)
REIMANN, Mart vt RAHUMAA, Mart Jaani p.
REIMANN, Rudolf-Johannes Gustavi p, polkovnik (1918), kindralmajor (1932).
VR I/1, nr 08/23.02.1920 Sõjawäe Warustuse ülemale Polkownik Rudolf Gustawi p. REIMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 18.(06.)01.1884 Tartus voorimehe peres. Õppis 1897–99 Torma kihelkonna-, 1899–1902 Tartu reaal- ja 1904–07 Vilno sõjakoolis ning 1911–14 Peterburi intendandiakadeemias. Korp! Rotalia liige. Septembrist 1903 vabatahtlikult 106. Ufa jalaväepolgus, augustist 1904 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1907. Nooremohvitser 196. Insari jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 67. diviisi intendantuuri käsundusohvitser, novembrist 1914 intendant. Leitnant novembrist 1910, alamkapten novembrist 1914, kapten detsembrist 1916 ja alampolkovnik augustist 1917. Jaanuarist 1918 Eesti diviisi intendant, veebruarist aprillini 1918 Eesti sõjavägede intendant. Polkovnik märtsist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 sõjaväe varustusvalitsuse ülem, oktoobrist 1919 ühtlasi sõjanõukogu ja novembrist 1919 Tallinna garnisoni ohvitseride nõukogu liige, detsembrist 1919 sõjaväe varustusülem, juulist 1920 taas sõjaväe varustusvalitsuse ülem. Oktoobris 1920 lahkus teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Rapla v Valtu m Pärnala talu, müüs selle 1929 ära. Jaanuarist 1923 sõjaministri vanemkäsundusohvitser, augustist 1923 korraldusvalitsuse ülema asetäitja, märtsist 1924 ülem, ühtlasi sõjanõukogu liige ja asjadevalitseja ning Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud. Oli 1925 VR kavaleride rahalise autasu komisjoni liige. Juunist 1929 sõjanõukogu ja märtsist 1934 kaitseministeeriumi nõukogu alaline liige, märtsist 1936 ühtlasi nõukogu asjadevalitseja ja aprillist 1939 augustini 1940 ratsaväe inspektor sõjaministeeriumi hobusekasvanduse alal. Kolonel novembrist 1922, kindralmajor 1932. Tegev 1935–40 Udriku VRKK nõukogu esimehe asetäitja, sõjaministeeriumi laenukapitali komisjoni esimehe ja VRVÜ Tallinna osak liikmena. Septembrist 1940 sõjaministeeriumi ning sõjaväeosade ja asutuse likvideerimise peakomisjoni esimees, novembrist 1940 varustusvalitsuse üldosakonnas. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, hiljem Nõmmel. Suri 16.09.1946 Tallinn-Nõmmel. Maeti Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl (1934), EPR I/II (1934), EPR II/I (1927), EPR III kl (1921), Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl ning Poola PR IV kl. Abikaasa Jadwiga, sünd Duszewska (1896–1966), tütar Aloizia-Maria (1918). (J.P.)
REIMETS (kuni 1937 REIMANN), Eduard-Julius Karli p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 185/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni
2 järgu madrusele Eduard Karli p. REIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Homutowa ja Kusowowstschina külade wahel.
Sündis 24.(12.)01.1894 Tartus. Õppis Tartus linna algkoolis ja mereasjanduse peavalitsuse kaubalaevajuhtide kursustel. VS ajal alates 23.05.1919 Peipsi laevastiku divisjonis suurtükilaeva Taara 1. järgu madrus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel ning Velikaja jõel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Viljandimaal Pajusi v Paala talu, müüs selle 1933 ära. Seejärel autojuht Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Töötas Nõukogude ajal Tartus autotranspordibaasis nr 4 autojuhina. Suri 04.02.1949 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Luik (1896–1969), poeg Harry (1925–48). (J.P.)
REINAP, Kristjan Mardi p, Eesti KL liige.
VR I/3, nr 1682/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Kristjan Mardi p. REINAP’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.12.(26.11.)1879 Harjumaal Paunküla vallas taluperes. Õppis vallakoolis. Elas Tallinnas. Alates 1917 OK liige ning Saksa ajal selle 4. jsk juhataja. VS ajal alates 11.11.1918 KL 4. jsk 2. raj ülem, suvel 1920 4. jsk ülema kt. Seejärel äriteenija ETK kaupluses. Elas Iru v Meriväljal. Suri 07.05.1953 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: KR V kl (1930). Esimene abikaasa Mary-Pauline, sünd Lesmann (1893–1953), lahutati 1923. Teine abikaasa Ellen-Vilhelmine, sünd Koort (1903–84), tütar Reet (1926). (M.S., J.P.)
REINART, Martin Kustase p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1303/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohvitserile Martin REINART’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 septembril 1919 a. Wolkowa küla all.
Sündis 09.11.(28.10.)1897 Järvamaal Särevere vallas. Õppis Särevere Taikse valla- ja 1908–12 Türi kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–18 teenis jalaväes. VS ajal alates 24.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodus, jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919, vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal ja Pihkva rindel, sai 23.09.1919 Petserimaal Volkovo küla all haavata. Maist 1920 7. jalaväepolgu 2. roodus, juulist 1920 ratsaluuresalgas. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1920 Tallinna linna politsei 5. jsk kordnik, juunist 1921 vanemkordnik, juulis 1940 lahkus teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Pidas Tartumaal Saadjärve v Põllu talu. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Saatus teadmata. Abikaasa Linda-Adele, sünd Mõttus (1909–44). (J.P.)
REINARTZ, Valdemar-Friedrich Wilhelmi p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2866/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Balti pataljoni kapral Voldemar Vilhelmi p. REINARTZ Eesti Vabadussõjas üles näidanud 7. veebruaril 1919 Naroova jõe kaldal Gorodenko küla tagasivallutamisel.
Sündis 14.(02.)09.1897 Tartus. Õppis Tartus algkoolis. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult Balti pataljoni 2. roodus. Nooremallohvitser juulist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Märtsist 1920 nooremvelsker, juulist 1920 vanemvelsker. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel velsker ja vanemvelsker, hiljem pangaametnik ja ärijuht Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal teenis Saksa armees. Langes 04.10.1943 idarindel. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Gretchen-Selaide-Mathilde, sünd Schroeder (1900), pojad Heinz (1922) ja Klaus (1924). (M.S., J.P.)
REINBERG, Eduard vt RANDMÄE, Eduard Karli p.
REINBERG, Hugo Hendriku p, reamees (1918).
VR II/3, nr 848/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Hugo REINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 jaanuaril 1919 a. Kikka talu juures ja 21 juunil 1919 a. Landeswehri wastu.
Sündis 21.(09.)11.1897 Tartumaal Kudina v Kahara talu pidaja peres. Õppis Palamuse vallakoolis ja H. Treffneri gümnaasiumis. I MS ajal 1916–17 inseneripolgus. VS ajal alates 26.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 3. roodus, sattus 27.01.1919 Tartumaal Kikka talu juures Punaarmee kätte ja viidi Luuga vangilaagrisse, kust üheksa nädalat hiljem põgenes ja jätkas alates 27.04.1919 teenistust Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, detsembrist 1919 polgu 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 22.06.1919 haavata. Aprillist 1920 sõduritepoe müüja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kudina v Küüni talu. Nõukogude võim arreteeris ta 04.09.1945 Kudina vallas. Mõisteti novembris 1945 15 aastaks vangi, oli Komi ANSV VorkutLagis, vabanes veebruaris 1955, asus pere juurde Novosibirski oblastisse, vabanes detsembris 1956. Töötas kolhoosis Uus Tee puusepa, põllutööbrigadiri ja ehitusbrigadirina. Suri 18.06.1968 Jõgeva raj Palamuse kn Küüni talus. Maeti Palamuse kalmistule. Abikaasa Natalie, sünd Kõrve (1907, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Aino (1924), Leonhard (1928, küüditati 1949, vabanes 1956), Ada (1932, küüditati 1949, vabanes 1956), Rein (1941, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Ivar (1943, küüditati 1949, vabanes 1956). Vend Martin Reinberg suri VS ajal 27.03.1919 haigusse. (A.K., J.P.)
REINBERG, Johannes vt RANDLEPP, Juhan Johannese p.
REINBERG, Richard-Heinrich Kristjani p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 67/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 ratsaluurajate komando ülemale, lipnik Richard Christjani p. REINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 jaanuaril 1919 a. Tapa ärawõtmisel, kus Teie iseäralise osawuse ja julguse tõttu hulk wangisid ja sõjasaaki saadi.
Sündis 17.(05.)01.1878 Tartumaal Reola vallas möldri peres. Õppis Tartu reaalkoolis, 1911–12 Tallinnas põllumajanduskoolis, 1915 Petrogradi Larini gümnaasiumis ja 1917 Moskva lipnikekoolis. I MS ajal jaanuarist 1915 6. husaaripolgus ja 2. kaardiväe tagavarapataljonis, juunist 1916 2. Tsarskoje Selo kaardiväe tagavara kütipataljonis, juunist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Novembris 1917 võttis Moskvas osa lahingutest enamlaste vastu. VS ajal alates 21.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3, jaanuarist 1919 rongi ratsaluure komando ülem, määrati 24.01.1919 soomusrongide eskadroni ülemaks. Osales lahingutest Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 05.02.1919 Võrumaal Karula raudteejaama juures raskelt haavata. Suri 17.01.1920 Tartu ülikooli haavakliinikus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Abikaasa Alma, sünd Uus (1886–1941), tütar Liivia-Maria (1918–88) bioloogiadoktor. Naisevend Arthur Uus VR II/3. (A.K.)
REINBUSCH, Johannes (sünd Joann) Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1063/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes REINBUSCH’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 märtsil 1919 a. Uswadi ja Saharino külade waldamisel.
Sündis 04.06.(23.05.)1897 Tartumaal Kaarepere vallas. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 20.01.1919 nooremallohvitserina 2. jalaväepolgu 8. roodus. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Maist 1920 2. roodus. Juunis 1920 viidi üle Lennuväesalka nr 1. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Kaarepere v Kassinurmes. Suri 02.04.1929 Kassinurmes. Maeti Kaarepere kalmistule. Abikaasa Juulia, sünd Ustav (1892), lapsed Aleksei (1922), Õie (1923) ja Johannes (ka Joann, 1925). (M.S., J.P.)
REINIKAINEN, Matti Erkki p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1941).
VR II/3, nr 2149/26.03.1920 Sõdurile Matti REINIKAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.10.1897 Soomes Impilahtis, elas Värtsiläs. Õppis algkoolis. 1918–28 Loppi KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel tööline, alates 1934 Orimattila lähedal Rautamäkis. Talvesõjas jaanuarist 1940 54. tankitõrjerühmas tallimees. Jätkusõjas juunist 1941 aprillini 1942 6. jalaväe väljaõppekeskuse 2. pataljoni tallimees. Kapral ja nooremseersant 1941. Osales Summa, Honkaniemi ja Tammisuo lahingutes. Saatus teadmata. (M.S.)
REINLUND, Karl Villiam, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2769/25.05.1923 Sõdur William ÖSTERBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 14.02.1899 Soomes Närpiös. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Seejärel Soomes maaler, rändas 1923 välja. Saatus teadmata. Tunnistati surnuks 01.01.1990. (M.S.)
REINOT (sünd REINHOLD), Johannes-Hendrik Anna p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1046/14.09.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Johan REINOT’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 weebruaril 1919 a. Truba külas.
Sündis 08.10.(26.09.)1889 Tartumaal Kriimani vallas. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 28.11.1918 vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 8. roodus, jaanuarist 1919 7. roodus. Veltveebel detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Maist 1920 üleajateenija 2. roodus. Mais 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vana-
Kuuste v Aiamaa talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal põllutööline kolhoosis Tee Kommunismile. Suri 15.10.1954 Tartu raj Haaslava külanõukogus. Abikaasa Helena, sünd Borodkina (1899), pojad Aleksander-Nikolai (1926), Johannes-Leonhard (1927), Elmar (1935–35) ja Voldemar. (M.S., J.P.)
REINSON, Elmar vt REI, Elmar Madise p.
REINSON, Otto Tõnise p, kapral (1919, postuumselt).
VR II/3, nr 1878/21.02.1920 Lahingus 1919 a. jaanuari kuul Sangaste juures haawatuna waenlaste kätte wangi langenud ja seal nende poolt surmatud Soomusrongi Kapten Irw reamehele Otto Tõnise p. REINSON’ile.
Sündis 09.06.(28.05.)1897 Viljandimaal Imavere vallas. Õppis vallakoolis. Asus 1917 elama Harjumaale Raasiku valda. VS ajal alates 17.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu 2. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Sattus 28.01.1919 Tartumaal Sangaste jaama juures haavatuna punaväelaste kätte vangi ja tapeti. Kinnitamata andmeil maeti Harju-Jaani kalmistule. Veebruaris 1919 ülendati postuumselt kapraliks. Nimi Raasikul Harju-Jaani sambal. Vallaline. (J.P.)
REINVALDT, Edvin-Leopold-Rudolf Hugo p, kapten (1919).
VR II/3, nr 2943/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi nr 2 kapten Edvin REINVALDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud Piusa jaama ligidal vaenlase käes olevate Luiska ja Madi külade ning Kõrgemõisa valdamisel 19. märtsil 1919.
Sündis 20.(08.)09.1890 Haapsalus kaupmehe peres. Õppis Haapsalus ja Tallinnas linnakoolis, 1910 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1910–11 Riia polütehnilises instituudis, 1913–14 ja 1920–25 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, 1928 dr. phil. Budapestis. Novembrist 1911 novembrini 1912 90. Onega jalaväepolgus. Lipnik detsembrist 1912. I MS ajal augustist 1914 294. Berezino jalaväepolgus roodu ja õppekomando ülem, juunist 1916 36. sapööripataljoni nooremohvitser, jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgus. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant jaanuarist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 03.12.1918 1. jalaväepolgu löögipataljonis, viidi 26.12.1918 üle laiarööpmelise soomusrongi nr 2 2. dessantroodu nooremohvitseriks, märtsist 1919 roodu ülem, juunist 1919 dessantpataljoni ülem ning aprillist 1920 soomusrongi ülema abi. Alamkapten maist 1919, kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai prii õppimise kõrgkooli lõpuni. Veebruarist 1922 ülikooli zooloogiainstituudi assistent, augustist 1928 Keila-Joa kalakasvanduse juhataja, augustist 1930 põllumajandusministeeriumi kalandusinspektor ja kalanduse eriteadlane Tallinnas, augustist 1933 Tartus, ühtlasi 1935–40 Tartu ülikooli ihtüoloogia õppejõud. Oli Kalanduskoja juhatuse ja Loodusvarade Instituudi liige ning ajakirja „Kalandus“ toimetaja. Märtsist 1941 järelümberasujana Saksamaal Werneckis. Aprillist 1942 Tallinnas Eesti OV põllumajanduse keskvalitsuse ametnik. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Märtsist 1945 Lõuna-Saksamaal, kus viibis koos perega mitmes põgenikelaagris, töötas Kemptenis Eesti gümnaasiumi bioloogia- ja geograafiaõpetaja ning Augsburgis IRO ametnikuna. Märtsis 1951 siirdus Rootsi. Seejärel oli ametis Stockholmi puidu-uurimisinstituudi arhiivis ja teadustööl riiklikus loodusmuuseumis. Raamatu „Laiarööpmeline Soomusrong nr 2 Vabadussõjas“ (Stockholm, 1972) kaasautor ning arvukate teadusartiklite autor. Suri 03.10.1979 Stockholmis. Maeti tuhastatult Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Senta-Hildegard, sünd Riig (1905–96), lapsed Maret (1930–41), Vilja (1931), Toomas (1936) ja Heiki (1945). Vend Ivar-Gottfried-Constantin Reinvaldt VR II/3. (A.K., J.P.)
REINVALDT, Ivar-Gottfried-Constantin Hugo p, alamleitnant (1918), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 2911/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi nr 2 noorem-leitnant Ivar-Gottfried-Konstantin REINVALDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud veebruarikuul 1919, kui juhtis meie rongilt välja saadetud dessanti, kes Senno küla vaenlaselt ära võttis.
Sündis 26.(14.)09.1892 Haapsalus kaupmehe peres. Õppis Haapsalus algkoolis, Tallinnas Peetri reaalkooli kommertsosakonnas ja 1917 Pauli sõjakoolis. Töötas Hoeppeneri pangas. I MS ajal novembrist 1916 1. tagavarapolgus, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 27. Siberi tagavara kütipolgus, augustist 1917 48. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. Jaanuarist 1918 1. Eesti polgu 8. roodus, veebruarist märtsini 1918 5. roodus. Alamleitnant veebruarist 1918. VS ajal alates 14.11.1918 Haapsalu ja Rohuküla sadama komandant, arvati 03.12.1918 1. jalaväepolku, siirdus detsembri lõpul 1918 kooliõpilaste pataljoni osadega laiarööpmelisele soomusrongile nr 2, veebruarist 1919 rongi majandusülem, märtsist 1919 lr sr nr 5 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 08.07.1919 Pihkva all raskelt haavata, oli ravil Greiffenhageni haiglas ja Haapsalu sanatooriumis. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. VS invaliid. Nooremleitnant novembrist 1922. Sai autasuks tasuta maa normaaltalu suuruses. Märtsist 1922 Harju Panga ametnik, 1925–41 ärimees Tallinnas, pidas importfirmat, esindades Saksa, Hispaania ja Itaalia puuvilja ja veini ning Rootsi tööstuskaupade ettevõtteid. Nooruses harrastas jalgpalli ja võimlemist ning võistles iluuisutamises ja purjespordis. Tegutses iluuisutamise kohtunikuna. Osales EOK esindajana taliolümpiamängudel Garmisch-Partenkirchenis 1936. Oli SPS Kalevi iluuisutajate klubi abiesimees ja esimees, Tallinna jahtklubi, KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Siirdus veebruaris 1941 järelümberasumise korras Saksamaale. II MS ajal novembrist 1941 tuli tagasi Tallinna, augustis 1944 põgenes Saksamaale, elas Hamelnis, mais 1948 asus Rootsi ning töötas Uppsala arhiivis, hiljem elas Stockholmis Trångsundis. Suri 14.04.1982 Stockholmis. Maeti Huddinge Tomtberga kalmistule. Vallaline. Vend Edvin-Leopold-
Rudolf Reinvaldt VR II/3. (M.S., J.P.)
REIS, Albert vt REUSS, Albrecht-Walther Adolph-Johanni p.
REISBERG, Arthur-Eduard Mihkli p, leitnant (1919), vanemleitnant (1920).
VR I/3, nr 1491/13.10.1920 Endisele miiniristleja „Lennuk’i“ komanderile, wanemleitnant Arthur Mihkli p. REISBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)01.1891 Virumaal Iisaku v Tärivere mõisa talupoja peres. Õppis Iisaku kihelkonnakoolis, sooritas Petrogradis mereväekorpuse juures keskkooli lõpueksami ja kaadri mereväeohvitseri eksami. I MS ajal septembrist 1914 mereväe ekipaažis ja õppelaeval Voin. Mereväe lipnik detsembrist 1914. Veebruarist aprillini 1915 Oranienbaumi mereväe õppekomandos, maist 1915 traaleri Plamja vahiülem, veebruarist 1917 traaleri Planeta komandör. Alamleitnant maist 1917. Osales miinitraalimise operatsioonides Soome ja Liivi lahel ning Läänemerel. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 10.12.1918 suurtükilaeva Lembit vahiülem, jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk vanemtüürimees, juunist 1919 komandör, novembrist 1919 rannavalve, side- ja päästejaamade valitsuse Narva-Jõesuu raj ülem, jaanuaris 1920 merejõudude juhataja staabi vanem käsundusohvitser. Leitnant juulist 1919, vanemleitnant märtsist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Iisaku v Tärevere m Kungla talu. Seejärel laevasõidu ameti laevadel tüürimees ja kapten. 1926-1927 jäämurdja Suur Tõll tüürimees, viimaks Tallinnas sadamakapteni abi. Suri 17.01.1929 Tartu närvikliinikus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule Kaarli koguduse ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Vene StO III kl. Abikaasa Gertrud-Margarethe, sünd Allik (1891–1959), poeg Ilmar (1921–76). (J.P.)
REISKA, Richard Eduardi p, kapral (1921).
VR II/3, nr 1451/08.10.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Richard REISKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 nowembril 1919 a. Panewa küla all. (Täpsustus: VR annetati laiarööpmelisel soomusrongil nr 4 osutatud vapruse eest. – J.P.)
Sündis 07.09.(26.08.)1899 Venemaal Oudova mk Spitšino vallas. VS ajal algul teenis Loodearmees, alates 31.07.1919 lr sr nr 4 3. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 lr sr nr 2 2. dessantroodus, juunist 1920 kuulipildujate komandos, veebruarist 1921 jaoülem. Kapral märtsist 1921. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel kaevur Kohtla-Järvel, elas Virumaal Püssi, hiljem Erra v Küttejõus. Saksa ajal augustist 1941 septembrini OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.06.1951 Küttejõu alevis. Suri 24.05.1952 Komi ANSV MineralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. Vend Nikolai Reiska langes Vabadussõjas 05.11.1919. (M.S., J.P.)
REISMA (kuni 1938 REISMANN), Hendrik Samueli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1266/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Heinrich REISMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus oktoobri kuul 1919 a. Berjeska küla ja Kotleschi mõisa wahel.
Sündis 03.07.(21.06.)1886 Tartumaal Sangaste v Sundi talu pidaja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Töötas lihunikuna. I MS ajal 1914–15 Preobraženskoje kaardiväepolgus ja 1915–17 4. Vidzeme Läti kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai augustis 1915 haavata ning sattus 1917 Riia all sakslaste kätte vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal veebruarist 1919 Antsla KL liige, alates 06.04.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni tööroodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 4. roodus, juunist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Urvaste v Kärsna m Kalju talu. VRVÜ Võru osak liige. Suri 02.01.1971 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Esimene abikaasa Leena, sünd Eberling (1884), lahutati 1926. Teine abikaasa Irene, sünd Majas (1914–2007), lapsed Malle (1941), Eha (1942) ja Heino (1948–48). (A.K., J.P.)
REISMANN, Eduard-Martin Jaani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1240/15.09.1920 6 jalawäe polgu weltweeblile Eduard REISMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juunil 1919 a. Hinzenbergi mõisa all.
Sündis 21.(09.)04.1893 Viljandimaal Pajusi vallas töölise peres. I MS ajal 1914–17 2. autotöökojas lukksepp. VS ajal alates 23.12.1918 6. jalaväepolgu 2. iseseisva pataljoni täiendusroodus, veebruarist 1919 8. roodus. Veltveebel septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pajusi v Raasna k Metsavahi talu. Oli Pajusi vallavanema abi. Vigastas kivilõhkumisel kätt, sellest tekkis veremürgitus. Suri 13.05.1926 Põltsamaal. Maeti Põltsamaale. Vallaline. (J.P.)
REITEL (kuni 1905 REIDERS), Konstantin-Aleksander Kustavi p, alamkapten (1917), kolonelleitnant (1936).
VR II/3, nr 2647/26.08.1921 Ratsa polgu alamkaptenile Konstantin Gustawi p. REITEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus öösel 25 märtsil 1919 a. Auguri, Jannseni ja Tõnometsa külade waldamisel.
Sündis 31.(19.)01.1895 Rakveres, peatselt asuti elama Narva. Õppis Narva gümnaasiumis, 1914 Jelizavetgradi ratsaväekoolis ja 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal alates augustist 1914 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1914. Nooremohvitser 20. Soome tragunipolgus. Kornet septembrist 1915, leitnant vanusega jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. Märtsist aprillini 1918 Eesti ratsapolgu nooremohvitser. Alamrittmeister aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 KL teenistuses, määrati 03.12.1918 Ratsapolku, kus oli 2. eskadroni ülem, veebruarist 1919 1. ratsapolgu ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 07.04.1919 Lätis haavata, septembrist 1919 jaanuarini 1920 jalaluumurruga haiglas. Maist 1920 Ratsapolgu ülema abi. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Reiteli talu. Juulist 1928 ohvitseride reservis, jaanuarist 1931 Valga kaitseväeringkonna ülema kt, aprillist 1934 Valga kaitseringkonna staabi 2. jsk ülem ja veebruarist 1936 Viru-Järva kaitseringkonna staabi 2. jsk ülem, ühtlasi detsembrist 1939 Rakvere garnisoni komandant. Kapten 1924, major novembrist 1924, kolonelleitnant 1936. Oli 1. diviisi staabi ohvitseride kogu esimees ja VRVÜ Rakvere osak liige. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Suri 15.02.1951 Hamburgis. Maeti Hamburgi kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Margarethe-Adelheid, esimeses abielus Kurrik, sünd Faure (1899), poeg Volf-Dieter (1925). (M.S., J.P.)
REKK, Karl (sünd Karp) Jakovi p, alamleitnant (1916), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 1524/13.10.1920 Soomusrongide diwiisi Intendandi Walitsuse wanemale käskudetäitja ohwitserile, alamleitnant Karl REKK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 14.(02.)12.1887 Tartumaal Kavilda vallas talupidaja peres. Õppis 1903–07 Riia vaimulikus seminaris, 1909 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1909–14 ja 1922–25 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna keemiaosakonnas (ei lõpetanud), 1915 Vladimiri sõjakoolis ja 1917 Petrogradis sõjaväeinseneride kursustel. EÜS Ühenduse, alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 38. Siberi küti tagavarapataljonis, juunist 1916 14. roodu ülem, maist 1917 kursustel Petrogradis, septembrist jaanuarini 1918 16. pontoonipataljoni rooduülem. Alamleitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 09.12.1918 2. ohvitseride rühmas, määrati 24.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljoni 2. roodu ülemaks, jaanuarist 1919 1. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 16.01.1919 Tartumaal Reola mõisa juures raskelt haavata. Juunis 1919 tunnistati riviteenistuseks kõlbmatuks ning määrati Soomusrongide Divisjoni intendandi valitsuse laskemoona ja sõjariistade korraldajaks ning varustusrongi komandandiks, ühtlasi majandus- ja tööroodu ülemaks. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Valgamaal Keeni, hilisema Tõlliste v Lota m Kriisa talu. Nooremleitnant novembrist 1922. VRVÜ Valga osak liige. Põgenes 1944 Saksamaale, 1949 siirdus USAsse. Suri 21.06.1959 Connecticuti osariigis Jewett Citys. Maeti Danielsoni Westfieldi kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Ida, sünd Ertel (1887–1948), lapsed Taissia (1917) ja Signe (1918). (M.S., J.P.)
REKOLA, Eero Rauno Arvi Alku Arvi p, Soome leitnant (1942).
VR II/3, nr 1722/26.03.1920 Junkur REKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 1735/26.03.1920 Weltweeblile Eero REKOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.05.1897 Soomes Virratis algkooliõpetaja peres, elas Raahe v Pattijokis. Õppis keskkoolis ja õpetajate seminaris, omandas algkooliõpetaja kutse. Sügisest 1917 KL liige. Soome VS ajal jaanuarist aprillini 1918 Vöyri sõjakooli Vöyri üksuses. Võttis osa Ylistaro, Kristiina, Vilppula, Ruovesi, Vaskivesi, Tampere jt lahingutest. Seejärel Lõuna-Pohjanmaa 1. pataljoni rühma- ja kompaniiülem. Oktoobrist 1918 Pattijoki KL pealik. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 23.02.1919 Lätis Marienburgi lähistel Babetzkys haavata. VS invaliid. Maist juulini 1919 Aunuse retkel rühma- ja kompaniiülem, osales Vitele, Tuulose ja Vieljärvi lahingutes. Oktoobrist 1919 Kajaani KL kompaniiülem, aastast 1921 Oulu KL rühmaülem ja 1922 Tampere KL liige. Oli 1920–22 ajalehe „Kaiku“ toimetuse sekretär, 1922–25 „Aamulehti“ toimetaja ja 1926–39 toimetuse sekretär. Oli Lapua liikumise aktivist. Talvesõjas 65. jalaväerügemendi 1. kompaniis rühmaülem, osales Suomussalmi ja Kuhmo lahingutes, sai haavata. Oli 1940–44 ajalehe „Rintamamies“ peatoimetaja. Jätkusõjas juunist 1941 aprillini 1942 Aunuse hõimusõdurite kompaniis rühmaülem. Lipnik 1940, leitnant 1942. Mõisteti 1947 kaheks aastaks ja kaheks kuuks vangi süüdistatuna riigireetmisele kaasaaitamises, vabastati kümme kuud hiljem tingimisi, sai 1957 amnestiaga leitnandi auastme tagasi. Tegutses 1949–51 „Aamulehti“ toimetajana ja 1954–60 oli toimetuse sekretär, 1960–69 vabadusvõitlejate hoolekande sihtasutuse volinik ja „Vapaussoturi“ peatoimetaja. Avaldas Arvi Kyro pseudonüümi all kaks romaani. Suri 03.06.1970 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
RELANDER, Lauri Kristian (sünd Lars) Evald Kristiani p, Soome president.
VR III/1, nr 3056/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi President Herra Lauri Kristian RELANDER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 31.05.1883 Soomes Kurkijokis agronoomi ja põllumajandusnõuniku peres. Aastast 1901 üliõpilane, 1905 cand. phil., 1906 agronoomi kutse, 1907 mag. phil., 1912 lic. phil. ja 1914 dr. phil. 1906–07 Impilahti rahvaülikooli põllumajandusainete õpetaja, 1907 Soome seemnevilja ühistu assistent, 1908–17 Soome põllumajandusliku katseinstituudi taimekasvatusjaama assistent, 1917–18 keskkooperatiivi Hankkija Tampere kontori seemneviljaosak juhataja, 1918–20 põllumajandusvalitsuse taimetoodangu osak ülem. Oli 1910–13 ja 1917–20 Maaliidu saadik Eduskunnas, 1918 hariduskomisjoni esimees, 1918–20 Soome Panga nõukogu ja järelevalveorgani liige, 1919–20 Eduskunna juhataja, 1920–25 Viiburi maavanem, 1925–31 Soome president. Mais 1925 tegi riigivisiidi Eestisse. Oli 1931–42 Soome maarahva tulekahjuabi ühingu, hilisema ühistegeliku tulekahjukindlustusühisuse tegevjuht. Norra põllumajandusteaduste audoktor 1926. Suri 09.02.1942 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1930), Belgia LO sr, Läti KTO sr, Norra OO sr, Poola VKO III kl, Rootsi SO III kl jmt. (M.S.)
REMMA, Mihkel Ado p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 2618/02.11.1921 1 jalawäe polgu majanduse ülemale, Sõjawäe ametnik Mihkel Ado p. REMMA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud esimese jalawäe polgu majanduse ülemana.
Sündis 24.(12.)09.1882 Läänemaal Velise vallas põllumehe peres. Õppis Tallinnas linnakoolis ja 1924–25 sõjaväe majanduskursustel. Jaanuarist 1904 teenis Haapsalu sõjaväeülema kantseleis, detsembrist 1904 märtsini 1908 Tallinna inseneri jsk kantselei kirjutaja. Aprillist 1908 maini 1911 Eestimaa kubermanguvalitsuses kantseleiametnik. I MS ajal novembrist 1914 3. tagavarapataljonis, detsembrist 1914 1. tagavara kaardiväepataljonis, jaanuarist 1916 Tallinna sõjaväe korteri osakonnas, märtsist 1917 Tallinna kindluse intendanditöökoja asjaajaja, novembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgu laekur. Veltveebel novembrist 1916, sõjaväeametnik märtsist 1917. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu laekur, märtsist 1919 polgu majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juulist 1926 5. jalaväerügemendi, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni majandusülem ning pataljoni ohvitseride kogu revisjonikomisjoni liige. Aprillis 1935 vabastati teenistusest. Töötas alates 1937 Kiviõli rahvamaja juhatajana. Oli 1910–18 Tallinna SPS Kalevi liige, harrastas maadlust ja tõstmist, toetas spordiliikumist auhindade annetamisega, tegev kergejõustikukohtunikuna, laulu- ja muusikaseltsi liige ning Tallinna Estonia muusikaosak lauluseltsi asutaja, KL Viru mlv majanduspealiku abi, Kiviõli Peetri koguduse asutaja ja juhatuse liige, Rakvere VTÜ ja VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.02.1941 Rakveres. Lasti maha 30.04.1942 Kirovis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Elfriede-Rosalie, sünd Eisbek (1887–1970), pojad Armin (1913–21), Valfried (1917–20) ja Erich (1920). Tädipoeg leitnant Mihkel Vaarmann VR II/3, onupoeg Jüri Saaliste VR I/3 ja onupojapojad Artur ja Richard Saaliste langesid metsavendadena 1949. (M.S., J.P.)
REMMEL (sünd REMMELG), Johannes Juhani p, alamkapten (1920), kolonel (1939).
VR II/3, nr 175/21.02.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu ülemale, leitnant Johannes Johani p. REMMEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 jaanuaril 1919 a. Salmiste teel, kus sattudes ootamata waenlase ägeda kuulipildujate tule alla, sest 2 rood oli teadmata taganenud eelliinilt, seadsite tules roodu lahingu seisukorda, lõite waenlase põgenema, ajasite teda taga kuni Salmisteni, ehk küll olite näost haawatud, ja wõimaldasite sellega polgule liini kinnipidamise.
VR II/2, nr 2818/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu 3. roodu ülem kapten Johannes REMMEL Eesti Vabadussõjas üles näidanud Narva rindel Verino mõisa ja küla valdamisel 10. augustil 1919.
Sündis 27.(15.)06.1897 Virumaal Peetri v Kudrukülas. Õppis Narva-Jõesuu kooliseltsi koolis, Gatšina õpetajate seminaris, 1916–17 Vladimiri sõjakoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928 pataljoniülemate kursustel ja 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal maist 1916 177. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 130. tagavarapolgus, maist 1917 1. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 28.07.1917 Krevo all põrutada. Alamleitnant novembrist 1917. Jaanuarist märtsini 1918 4. Eesti polgu roodu- ja pataljoniülem. VS ajal alates 15.11.1918 Narva KL koosseisus, detsembrist 1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komandos ja ratsaluure komando nooremohvitser, jaanuarist 1919 3. roodu ülem, detsembrist 1919 1. pataljoni ülema kt, märtsist 1920 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 03.01.1919 Valkla mõisa juures haavata. Leitnant jaanuarist 1920, alamkapten veebruarist 1920. Sai autasuks Virumaal Peetri v Laagna m Kungla talu. Aprillist 1920 4. jalaväepolgu 1. roodu, noorsõdurite õppekomando, 4. pataljoni ja Rakvere garnisoni ülem, juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni 1. roodu, augustist 1922 4. roodu, augustist 1923 9. kompanii ülem ning septembrist 1923 4. pataljoni ülema kt, ühtlasi sõjavälja-, 1. jalaväerügemendi- ja sõjaringkonnakohtu liige. Märtsist 1924 5. jalaväerügemendi 4. pataljoni ülema kt ja 3. kompanii ülem, juunist 1924 5. pataljoni ülem, oktoobrist 1925 4. pataljoni ülem, ühtlasi 5. jalaväerügemendi kohtu ja ohvitseride kogu esimees. Oktoobrist 1928 8. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, veebruarist 1932 ülem, ühtlasi korduvalt Võru garnisoni ajutine ülem. Aprillist 1934 sõjavägede staabi 6. osak ülema kt ning maist 1934 juunini 1936 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja. Juunist 1936 Auto-Tanki Rügemendi ülema kt, septembrist 1936 sõjavägede staabi käsundusohvitseri kt, oktoobrist 1938 Auto-Tanki Rügemendi, novembrist 1939 Võru-Petseri sõjaväeringkonna ülem. Kapten 1923, major 1926, kolonelleitnant 1932, kolonel 1939. Tallinna skautide mlv Terassammurite lippkonna vanem ja auvanem 1939, VRVÜ Tallinna ja Võru osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi mototranspordi ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Petseris. Suri 12.11.1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: KR III (1936), KR V kl (1930) ja Vene AnO IV kl. Abikaasa Irma-Leonora-Franziska, sünd Höltzer (1902–74), poeg Johannes (1926). (J.P.)
RENNIT, Nikolai Johani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1401/08.10.1920 Scouts polgu nooremale alamohwitserile Nikolai RENNIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 20.(08.)08.1899 Pärnumaal Voltveti v Allikukivi vabriku piimamehe peres. Õppis Viljandi kõrgemas algkoolis. Töötas 1915–18 Petrogradis treialina. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, septembrist 1919 jaoülem, novembrist 1919 rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919, nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.01.1919 Lätis Piksaare raudteejaama juures ja 29.03.1919 Võrumaal Orava küla all haavata. Vanemallohvitser maist 1920, veltveebel juunist 1920, nooremseersant juunist 1940. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 3. roodus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. VS invaliid. Novembrist 1921 raudteepolitsei 6. jsk kordnik Viljandis. Juunis 1922 Viljandi raudteejaamas teenistusrelvaga hooletul ümberkäimisel haavas kaasteenijat kordnik Jaan Matsonit VR II/3. Märtsist 1923 raudteepolitsei 1. jsk kordnik Tallinnas. Aprillis 1923 lahkus teenistusest. Juunist septembrini 1923 sõjaväe toitlusladude valvur. Seejärel elas ja töötas Viljandis. VRVÜ Viljandi osak ja 1944 selle revisjonikomisjoni liige. Nõukogude ajal töötas Viljandis karusnahavabrikus. Suri 15.06.1963 Viljandis. Tema surnukeha anti Tartu ülikooli anatoomikumile. Vallaline. (J.P.)
RENNU (kuni 1938 VILLMANN), Victor Mari p, reamees (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 592/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Wictor WILLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 01.03.(16.02.)1901 Viljandimaal Suure-Kõpu vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 04.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, juulist augustini 1919 kuulipildujate komandos, jaanuarist 1920 luurekomandos. Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist detsembrini 1921 üleajateenija välipatareis nr 4. Kapral detsembrist 1921. Seejärel sulane Suure-Kõpu v Aratsaare talus, edasi Kõpu piimaühistu meierei katlakütja-masinist. Oli KL Sakalamaa mlv Kõpu mlvk, alates 1936 üksikkompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nooremallohvitser augustist 1933, nooremseersant juunist 1940. II MS ajal juunist 1941 metsavend Kõpu kandis. Langes 04.07.1941 Kõpu vallamaja juures Koolioja orus lahingus hävituspataljonlastega. Maeti samasse, augustis 1941 maeti ümber Kõpu kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (J.P.)
RENTER, Julius-August Johannese p, sanitaaralampolkovnik (1920), sanitaarkolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 3020/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis sanitaar kolonel-leitnant Julius RENTER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 1. suurtükiväepolgu vanemarstina esimeste patareidega rindele sõites korraldas leidlikult arstiabi, suvel 1919 koos 1. patareiga osales vabatahtlikult Ingerimaal Koporje lahe dessandis ning korraldas arstiabi andmist, kui Narva väerinnal külgehakkavad haigused ja plekiline soetõbi lahti pääsesid asus ta kõige jõu ja energiaga selle vastu võitlema.
Sündis 07.10.(25.09.)1888 Järvamaal Huuksi vallas talupidaja peres. Õppis Paide linnakoolis, Tartu ja Peterburi gümnaasiumides, Peterburi psühhoneuroloogia instituudis ning Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. I MS ajal augustist 1914 171. Kobrini jalaväepolgu asearst, juunist 1917 8. Valmiera Läti kütipolgu vanemarst. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 29.11.1916 Karpaatides haavata ja põrutada ning 07.09.1917 Riia all haavata. Veebruaris 1918 Eesti suurtükiväepolgus vanemarst. Saksa ajal osales Järva-Jaanis KL loomisel. VS ajal alates 30.11.1918 1. suurtükipolgu vanemarst, detsembrist 1919 piirivalvevalitsuse vanemarst, veebruarist 1920 1. Tallinna sõjaväehaigla arstide reservis. Augustist 1920 Lennuroodu, septembrist 1920 Inseneripataljoni arst. Sanitaaralampolkovnik septembrist 1920, sanitaarkolonelleitnant novembrist 1922. Märtsist 1924 Pioneerpataljoni vanemarst ja Nõmme garnisoni arst. Osales 01.12.1924 kommunistliku mässukatse mahasurumises, sai Balti jaama juures haavata. Oli 1921–31 Inseneripataljoni ning Pioneerpataljoni ja Sidepataljoni ohvitseride kogu juhatuse ja aukohtu liige ning esimees ja laekur. Aprillis 1931 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas arst-röntgenoloog. Talle kuulus Võhmuta v Orina m Tooma-Mardi talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1940–41 Harkus arstina. Nõukogude võim arreteeris ta 1941, kuid põgenes ja varjas ennast sakslaste tulekuni. Seejärel töötas arstina. Nõukogude võim arreteeris ta 17.02.1953 Tallinnas, mõisteti detsembris 1953 kümneks aastaks vangi, oli Jaroslavli oblastis vangilaagris, vabanes oktoobris 1954. Töötas taas Tallinnas arstina. Suri 24.04.1973 Tallinnas. Maeti Järva-Jaani kirikuaeda. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Teised autasud: Vene AnO III kl, StO III kl, VlO IV kl ja GeR IV kl. Esimene abikaasa Hilda, sünd Kalamaa (1909), lahutati 1938. Teine abikaasa Helju, sünd Järv (1926–2004), poeg Olav (1947). (A.K.)
REPNAU, Aleksander vt RAHE, Aleksander Joosepi p.
REPNAU, Gustav-Rudolf Priidiku p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 376/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu nooremale alamohwitserile Rudolf Priidiku p. REPNAU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 10.11.(29.10.)1897 Harjumaal Jõelähtme v Kodasoo mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 30.04.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, maist 1919 õppekomandos, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus, novembrist 1919 jaoülem. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 3. roodu jaoülem, juunist 1920 Vabariigi Sõjakooli töökomandos. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kodasoo v Nurme talu. Suri 22.10.1934 Tallinnas. Maeti Harju-Jaani kalmistule. Abikaasa Pauline-Elisabeth, sünd Trei (1896–1980), lapsed Hilda (1921–22), Elmar (1923–23), Lehte (1926–2008) ja Erika (1933–2013). Lellepoeg Aleksander Rahe VR II/3. (M.S.)
REPONEN, Sulo Helmuth Kalervo Kosti p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919), Soome kapten (1940).
VR II/3, nr 1704/26.03.1920 Leitnant REPONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.06.1894 Soomes Mikkelis kurttummade kooli õpetaja peres. Õppis Mikkeli ühiskoolis ja lõpetas 1916 Jyväskylä õpetajate seminari. Oli 1916–17 õpetaja Jääski v Räikkölä algkoolis ja 1917–18 Varkausi tehase algkoolis. Soome VS ajal veebruarist 1918 Kangaslampi KL ja Põhja-Pohjanmaa rügemendis, osales Joutsenlahti, Varkausi, Kouvola ja Kotka lahingutes. Seejärel teenis Pori jalaväerügemendis. Lipnik 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljonis. Leitnant veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1919 võttis osa Aunuse retkest Hannula pataljoni rühmaülemana. Oli 1920–21 õpetaja Kangasniemi algkoolis ja Mikkeli lähedal Koivikko turvakodus, 1921–22 Soanlahti algkoolis, 1922–23 Kirvu tehase algkoolis, 1923–26 Kuolemanjärvi v Inkilä algkoolis ja alates 1926 Uusikirkko v Kuujärvi algkoolis. Talvesõjas 4. rannakaitsebrigaadi staabis, osales Summa ja Yläsommee lahingutes. Leitnant 1933 ja kapten 1940. Jätkusõjas juunist 1941 maini 1942 staabiohvitser mitmes väeosas. Avaldas Kalervo (ka Kalle) Reponeni nime all romaane ja novelle ning antoloogiad. Suri 30.07.1947 Mikkelis. Maeti Mikkeli Harju kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
RESEV, Karla Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1857/15.09.1920 Lahingus 20 nowembril 1919 a. Lakno talus langenud 7 jalawäe polgu reamehele Karl REESEW’ile wahwuse eest.
Sündis 10.06.(29.05.)1887 Järvamaal Päinurme vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 31.01.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, määrati 25.02.1919 7. jalaväepolgu 7. roodu. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 21.08.1919 haavata. Langes 20.11.1919 Venemaal Lokno küla juures. Maeti Kadastiku kalmistule. Nimi Järva-Peetri sambal ja tahvlil Järva-Peetri kirikus. Vallaline. (J.P.)
RESKOV, Jakob vt RAADIK, Jaagup Abrami p.
RESKOV, Johannes vt RANDMAA, Johannes Antoni p.
RESSAR, Edgar-Osvald Jaagu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1405/08.10.1920 Scouts polgu reamehele Edgar RESSAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 28.(15.)06.1901 Viljandis võõrastemajapidaja peres. Õppis Viljandis linnakoolis ja A. Kamseni kaubanduskoolis. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Scouts väeosa A company 1. rühmas, läkitati 17.01.1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessanti. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai 21.01.1919 Lätis Piksaare raudteejaama ründamisel raskelt haavata ja suri jaamahoones. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Pauluse koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
RESTREPO, Antonio José, Kolumbia riigitegelane, Rahvasteliidu esimees.
VR III/1, nr 3124/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Dr. Antonio José RESTREPO Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.03.1855 Kolumbias Antioquia departemangus Concordias. Oli advokaat ning mitmekülgne ja mõjukas kirjanik, jurist, ajaloolane ja majandusteadlane. Senaator. Kolumbia liberaalse partei liige ja silmapaistev kõnemees. Eesti tunnustamise ajal Rahvasteliidu täiskogu esimees. Suri 01.03.1933 Hispaanias Barcelonas. Maeti Kolumbia Bogotá keskkalmistule. (M.S.)
RETSNIK, Oskar vt RÄTSNIK, Oskar Jüri p.
REUSS (kuni 1913 REISS), Albrecht-Walther Adolf-Johanni p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 853/01.09.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ I klassi madrusele Albert Adolfi p. REIS’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Korostelli ja Witinka külade juures.
Sündis 03.10.(21.09.)1896 Tallinnas lukksepa peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis. Elas detsembris 1918 Viljandimaal Vastemõisa vallas. VS ajal alates 12.12.1918 suurtükilaeva Lembit junga, veebruarist 1919 2. järgu madrus, jaanuarist 1920 1. järgu madrus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, mais 1923 siirdus Saksamaale, pidas Elsenhöhe hotelli Põhja-Saksamaal Ostprignitzi mk Flecken Zechlinis. Novembris 1937 vabastati Eesti kodakondsusest Saksa kodakondsusesse astumise tõttu. Saatus teadmata. Abikaasa Frieda, sünd Gericke (1896), poeg Fred-Albrecht-Adolf (1924). (J.P.)
REYNALD, Georges, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3175/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Senator Georges REYNALD Eesti Vabariigi vastu üles näidanud. (Täpsustus: valitsuse algne otsus 29.04.1925 oli VR III/2. – J.P.)
Sündis 16.06.1866 Prantsusmaal Ariège’i departemangus Foix’s dekaani ja poliitiku peres. Doktorikraadiga jurist, töötas advokaadina Foix’ linnas, hiljem Pariisis, mitme väljaande kaastööline. Alates 1896 Foix’ linnavolikogu liige, 1901 linnapea, 1904 Foix’ kantoni volikogu liige ja 1912–30 senaator. Vabariiklane. Välispoliitika komitee asepresident ning rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimise protokollija. Oli 1921–23 Prantsusmaa esindaja Rahvasteliidus. Prantsuse-Eesti komitee esimees. Suri 18.08.1937 Ariège’i departemangus Saint-Martin-de-Caralpi kommuunis. (M.S., J.P.)
REYNISH, Benjamin, Briti sõjaväelane, peamehaanik.
VR II/3, nr 1972/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Benjamin REYNISH’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.01.1897. I MS ajal teenis kuninglikus mereväe vabatahtlike reservi Inglise üksuses. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vastase sõjalist võimekust. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
RIBEN, Carl Fredrik Wilhelm Carl Axeli p, Rootsi viitseadmiral (1930).
VR III/2, nr 3132/04.12.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra kontr-admiral Carl F. W. RIBEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud. (Täpsustus: valitsuse algne otsus 29.04.1925 oli VR III/1. – J.P.)
Sündis 13.05.1868 Rootsis Upplandi mk Håbo-Tibbles. Õppis alates 1883 kuninglikus mereväe sõjakoolis. Alamleitnant 1889, leitnant 1891, kapten 1900, kommodoor 1919, kontradmiral 1923, viitseadmiral 1930. Oli 1915–18 sõjalaevade HMS Fylgia ja HMS Sverige komandör, 1918–21 kuningliku mereväe sõjakooli juhataja, 1921–23 merekaitse komandoekspeditsiooni juhataja, 1923–25 rannalaevastiku juhataja ja 1925–33 Stockholmi mereväebaasi juhataja. Suri 03.08.1950 Edela-Rootsis Bohusi läänis Uddevallas. Maeti Stockholmis Sandsborgi kalmistule. (M.S., J.P.)
RIBERG, Hans Hansu p, reamees (1918).
VR I/3, nr 2966/18.02.1925 hinnates sõjalisi teenuseid, mis reamees Hans RIIBERK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud novembrikuus 1918 a., kui kooliõpilaste rühma organiseeris ja korrapidamisest Tallinnas elavalt osa võttis ja hädaohtlikul silmapilgul „Löögipataljoniga“ frondile kindral Tõnissoni käsutada sõitis.
Sündis 14.(01.)12.1901 Läänemaal Luiste v Teenuse-Altkülas Sõela talu pidaja peres. Õppis Silla ministeeriumikoolis, 1915–21 Tallinna 2. reaalkoolis, 1921–27 Tartu ülikooli õigus- ja 1927–28 majandusteaduskonnas (ei lõpetanud). Alates 1921 EÜSi liige. Võttis 1917–18 osa Tallinna kooliõpilaste põrandaalusest tegevusest. VS ajal novembrist 1918 Eesti KL liige, detsembrist 1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste roodus, alates 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandos, aprillist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel ja Lõuna-Eestis. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel ametnik Vaikna vallas ning Kullamaa ühispanga juhataja. Oli Kullamaa kirikunõukogu, põllumeeste seltsi ja tarvitajate ühingu, KL Lääne mlv Kullamaa mlvk juhatuse ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 12.04.1933 Tallinnas. Maeti Kullamaa kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Abikaasa Alice-Aleksandra, sünd Anniko (1900–98), poeg Hans-Heinz (1933). Vend Volli Riive VR I/3. (M.S., J.P.)
RIEBERG, Voldemar-Viktor Hindriku p, alampolkovnik (1920), kindralmajor (1937).
VR I/3, nr 359/12.05.1920 Inseneri pataljoni ülemale, Alampolkownik Woldemar-Wiktor RIEBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.05.(30.04.)1886 Haapsalus. Õppis Haapsalu linnakoolis, 1908–11 Tiflisi sõjakoolis, 1923 Chathami sõjaväeinseneride koolis Inglismaal, 1923–24 väeosaülemate informatsioonikursustel ja 1932–33 inseneriväe ohvitseride täienduskursustel. Septembrist 1907 vabatahtlikult sõjaväes, augustist 1908 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1911. Nooremohvitser 8. sapööripataljoni telegraafiroodus, oktoobrist 1913 töökomando ülem, kortermeister ja väliinseneriväe pargi ülem. I MS ajal augustist 1914 8. sapööripataljoniga väliinseneripargi ülemana rindel, jaanuarist 1916 4. sapööriroodu ülem, aprillist 1916 51. üksiku sapööriroodu ülem, märtsist 1917 53. diviisi üksiku sapööriroodu ülem ja 53. diviisi insener. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. Leitnant augustist 1914. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 Inseneripataljoni ülem, ühtlasi ajutine inseneriväe valitsuse ülem. Kapten maist 1919, alampolkovnik veebruarist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks talu. Juulist 1920 novembrini 1939 inseneriväe inspektor, ühtlasi augustini 1920 Inseneripataljoni ülem. Kolonel 1924, kindralmajor 1937. Oli 1926–29 sõjaringkonnakohtu liige, 1926–29 Kõrgema Sõjakooli õppejõud, alates 1934 kaitseministeeriumi, aprillist 1937 sõjaministeeriumi, aprillist 1938 sõjavägede nõukogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Novembris 1939 vabastati teenistusest. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras perega Saksamaale. Maist 1941 Saksa armees, teenis Prantsusmaal Metzis Siegfriedi kaitseliini Ülem-Reinimaa kindlustuste staabis, oktoobrist 1942 idarindel väegrupi Mitte inseneriväe staabis, veebruaris 1944 tegi Narvas järelevalvet Peipsi rannakaitse rajamisel, septembrist 1944 Saksa 172. jalaväediviisi ülem läänerindel, veebruaris 1945 vabastati teenistusest. Maist 1945 sõjavangilaagris Prantsuse okupatsioonitsoonis Edela-Saksamaal, veebruarist 1946 kuni 1950 Saksamaal Baden-Badenis puitehitusfirma tööline. Suri 21.09.1952 Baden-Württembergi liidumaal Baden-Badenis. Maeti Baden-Badeni keskkalmistule. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul. Teised autasud: KR II (1939) ja III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Margot, sünd Mend (1896–1999), lapsed Vinifred-Karola-Henriette (1925), Viktor-Reginald (1927–2008) ja Gisela-Dorrit-Brigitta (1931–92). Abikaasa õemees kindralmajor-meedik Martin-Volmer Jervan VR I/2 ja abikaasa vend leitnant Vilhelm Mend VR I/3. (J.P.)
RIHTNIEMI (kuni 1908 HÖGMAN), Elja Volteri p, Soome leitnant (1918), kolonelleitnant (1929).
VR I/3, nr 2774/25.05.1923 Kohtuameti kand. kapten Elja RIHTNIEMI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.03.1891 Soomes seminarijuhataja peres, elas Kajaanis. Sooritas 1923 kõrgema astme õigusteaduse eksamid, 1928 omandas kohtupraktika läbinud juristi, varatuomari tiitli. Õpingute ajal kohtutäitur ja fiskaal Kajaanis. Soome VS ajal Kajaani sissirügemendi komandoülem ja Põhja-Savo rügemendi 1. pataljoni ülema kt. Võttis osa paljudest lahingutest. Seejärel Valge mere ja Karjala retkel luureohvitser. Leitnant aprillist 1918. VS ajal alates 10.01.1919 kaptenina Põhja Poegade rügemendi staabiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunist 1919 Lõuna-Ingeri rügemendis staabiülem, augustist oktoobrini 1919 Põhja-Ingeri vabatahtliku üksuse ülem. Seejärel mitmesugustel ametikohtadel Soome siseministeeriumis, peastaabis ja kaitseministeeriumis, maist 1928 KL peastaabi ülem. Mäntsälä mässu ajal märtsis 1932 pidas presidendi esindajana edukalt läbirääkimisi Lapua liikumise juhtidega. Kapten 1925, major 1926 ja kolonelleitnant 1929. Oli Jäägrikodu sihtasutuse sekretär, Põhja Poegade Ühingu esimees ja Hõimusõdurite Liidu juhatuse liige. Suri 13.07.1935 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Soome VR IV kl ja VRO V kl. Isa Volter Rihtniemi VR I/3. (M.S.)
RIHTNIEMI (kuni 1908 HÖGMAN), Volter Erik Johani p, dr. phil., Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2097/14.05.1920 Dr. W. RIHTNIEMI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 16.03.1861 Soomes Haukipudas, elas Kajaanis. Rauma seminari õpetaja ja algkoolide inspektor, juunist 1900 Kajaani seminari direktor. Soome VS järel 1918 Valge mere ja Karjala retke värbamis- ja transporditeenistuse organiseerija Kajaanis. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Kajaanis ning vabatahtlike värbaja Soomes. Suvel 1919 Aunuse retke eestvedaja Kajaanis. Suri 26.04.1938 Viiburis. Maeti Kajaani Vanale kalmistule. Poeg Elja Rihtniemi VR I/3. (M.S.)
RIIBERG, Voldemar vt RIIVE, Volli Hansu p.
RIIDOLIN, Hendrik Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1846/14.09.1920 Lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kirchholmi mõisa juures langenud 3 jalawäe polgu reamehele Heinrich RIIDULIN’ile wahwuse eest.
Sündis 21.(09.)10.1892 Pärnumaal Kilingi vallas postijaama sepa peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 07.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi mõisa juures. Maeti Kirchholmi kalmistule ühishauda, juuli lõpul 1919 maeti ümber Viljandi Pauluse koguduse surnuaeda. Vallaline. (J.P.)
RIIGOV, Karl vt RISTOJA, Karl Antoni p.
RIIHINEN, Onni Hjalmar Augusti p, Soome veltveebel (1922).
VR II/3, nr 2754/25.05.1923 Lipnik Onni RIIHINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: lipniku aukraad on tõenäoliselt eksitus. – J.P.)
Sündis 13.04.1885 Soomes Tuusulas parkali peres, 1895 asuti Helsingisse. Õppis põllumajanduskoolis. Soome VS ajal jaanuarist septembrini 1918 Uusimaa ratsarügemendis. Võttis osa Vilppula ja Tampere lahingust, kus sai haavata. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga staabis, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai Narva vabastamisel ning 28.04.1919 Lätis Härgmäe lahingus raskelt haavata, oli pikemat aega ravil Tartu sõjaväehaiglas ja Helsingi Diakonissihaiglas. Alates 1920 Soome armee autopataljonis, kus oli kompaniiveebel, maist 1934 hooldepataljoni relva- ja sidevahenditelao hoidja. Seersant septembrist 1920 ja veltveebel jaanuarist 1922. Lahkus 1936 teenistusest. Tsiviilis oli autojuht ja konstaabel. Suri 08.07.1951 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S., J.P.)
RIIJÄRVI (kuni 1941 JÄRVINEN), Vihtori Hesekiel Kalle p, Soome lipnik (1918).
VR I/3, nr 2078/14.05.1920 Lektor W. H. JÄRWINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.04.1886 Soomes Sysmäs põllumehe peres. Lõpetas 1907 Jyväskylä lütseumi, 1912 Helsingi ülikooli cand. phil., 1914 mag. phil. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Jyväskyläs ja vabatahtlike värbaja Soomes. Oli 1918–32 KL Jyväskylä piirkonnastaabi ja 1918–33 Jyväskylä linnastaabi liige. Lipnik augustist 1918. 1916–46 Jyväskylä seminari loodus- ja maateaduse ning põllumajanduse õppejõud, 1928–33 Jyväskylä turismiühingu juhatuse esimees. Suri 02.01.1946 Jyväskyläs. Teised autasud: Soome VR III kl. (M.S.)
RIIK (sünd RIKK), Alexander Kusto p, vedurijuhi abi (1918).
VR III/3, nr 2829/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis vedurijuhi abi Aleksander Gustavi p. RIIK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, päästes 28. novembril 1918 kaubarongi enamlaste käest, sellega Narvast Tallinna sihis välja sõites.
Sündis 29.(17.)11.1882 Virumaal Joala vallas Kreenholmis. Oli 1918 Narva depoo vedurijuhi abi. VS ajal alates 28.11.1918 vedurijuht. Viis koos Villem Adissoga VR III/3 pealetungiva Punaarmee eest Narvast ära kaubarongi, päästes seega hulga Eesti riigi varandust. Suri 06.03.1920 Tallinna keskhaiglas tüüfusse. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Juhkov (1882–1960), pojad Artur (1905–66), Heinrich (1906–68), Ernst (1910–58) ja Voldemar (1915–18). (J.P.)
RIIKONEN, Yrjö Armas Matti p, Soome lipnik (1919), kapten (1942).
VR II/3, nr 1802/26.03.1920 Jaojuhataja Yrjö RIIKONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.01.1899 Soomes Uusikirkkos kaupmehe peres. Õppis 1915–17 Viiburi kaubanduskoolis. Kontoriametnik. Soome VS ajal Karjala korpuse 1. rügemendi 1. pataljoni 1. kuulipildujate kompaniis, Ida-Soome 5. jalaväerügemendis, hilisemas Põhja-Savo rügemendis. Võttis osa Mälkölä, Kuusaa ja Sudenoja lahingutest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompanii jaoülem. Lipnik detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 21.02.1919 Lätis Marienburgi all haavata. Augustist 1919 märtsini 1921 nooremohvitser Karjala kaardiväerügemendi 3. kuulipildujate kompaniis. Võttis osa Karjala retkest ning Luoma, Tiiksjärvi ja Rukajärvi lahingutest. Alates 1921 Ilomantsi KL ja 1922 Nurmese KL piirkonnaülem, maist 1922 Joensuu piirivalve 3. kompanii, hiljem 2. ja 1. kompanii ülem, 1932–39 Joensuu piirivalve laekur. Talvesõja ajal üksuse majandusülem, Põhja-Karjala piirivalve õhutõrjeohvitser ja komandandi abi. Seejärel nooremohvitser ja varahoidja 7. voorikompaniis, 4. piirivalveüksuses ja piirivalve koolituskeskuses. Jätkusõja ajal piirivalve 6. jäägripataljoni 1. kompanii rühmaülem, 7. üksikpataljoni 8. kompanii rühmaülem ja kompaniiülema asetäitja, Kuussaari üksuse 2. kuulipildujate kompaniis rühmaülem, sõjaväepolitseijaoskonnas komandoülem ning Joensuu garnisoni komandant. Leitnant 1924 ja kapten 1942. Võttis osa Kiimajärvi, Tšolmo, Himola, Kuutamolahti ja Porajärvi lahingutest. Suri 11.02.1981 Kontiolahtis. Maeti Kontiolahti Onttola kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
RIIPOLA (kuni 1943 FRIBOM), Uuno Konstantin Oskari p, Soome reamees (1918), kapten (1943).
VR II/3, nr 2736/25.05.1923 Sõdur Uno FRIBOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.09.1896 Soomes Orimattilas möldri peres. Lõpetas 1925 Soomes tehnikakõrgkooli masinaehitusinsenerina. Alates 1917 KL liige, läbis KL ohvitserikoolituse. Soome VS ajal osales sõjategevuses. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Võttis osa Valge mere ja Karjala retkest. Alates 1930 Turu tööstuskooli õpetaja ja aastast 1937 kaubandus- ja tööstusministeeriumi insener patendi alal. Talvesõja ajal Seinäjoki ja Helsingi majanduspiirkonnas ning Helsingi õhukaitses. Jätkusõja ajal oktoobrist 1941 peastaabi kindlustustööde osak 9. büroo staabiinsener, septembrist 1942 peastaabi kindlustustööde osak 4. masina- ja elektriseadmete büroo ülem. Novembris 1944 vabastati teenistusest. Leitnant 1942, kapten 1943. Suri 03.03.1959 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
RIIS (sünd RÜÜS), Jaan Andruse p, vanemleitnant (1920).
VR II/3, nr 298/11.06.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni noorem-leitnandile Jaan Andrese p RIIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 oktoobril 1919 a. Pihkwa järwel Welikaja jõesuus.
Sündis 24.(12.)10.1884 Saaremaal Mustjala v Abula küla Pahasoo talus vabadiku peres. Õppis Mustjala kihelkonna- ja Kuressaare linnakoolis ning Kuressaare ja Paldiski merekoolis. Teenis kaubalaevadel, kaugsõidukapten. I MS ajal juunist 1915 miinitraaleritel vahiülem ja komandör Valgel merel ja Murmanskis. Mitšman augustist 1916, mereväelipnik aprillist 1917. VS ajal alates 05.03.1919 rannavalve, side- ja päästejaamade valitsuse Peipsi raj ülem, aprillist 1919 suurtükilaeva Taara ning juunist 1919 suurtükilaeva Vanemuine komandör. Osales lahingutes Peipsi ja Pihkva järvel ning Velikaja jõel. Leitnant veebruarist 1920, vanemleitnant aprillist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kaubalaevadel kapten. Mobiliseeriti suvel 1941 ja viidi Venemaale. Suri kinnitamata andmeil 1942 Leningradis. Abikaasa Eugenie, sünd Koort (1897–1983), lapsed Liidia (1919), Lembit (1920–98), Vambola (1924) ja Valve (1927). (J.P.)
RIIS, Jaan Jaani p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 571/11.06.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 6 wanemale alamohwitserile Jaan RIIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Krasnaja Repka küla juures.
Sündis 16.(04.)06.1882 Pärnumaal Tori v Riisa k Ähvardi talu pidaja peres. Õppis Tori Viira valla- ja Tori kihelkonnakoolis. Osales 1904–05 Vene-Jaapani sõjas. Osales 1914–17 I MS sündmustes. VS ajal alates 15.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus, maist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 4 1. dessantroodu jaoülem, juulist 1919 3. diviisi üksikus roodus, augustist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 6 1. dessantroodu jao- ja rühmaülem. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas isatalu, aastast 1930 Kalmetu talu. Oli Riisa meierei ja piimaühingu asutaja ja esimees, Riisa Põllumeeste Kogu laekur, KL Pärnumaa mlv Tori mlvk eskadroni ja Riisa ratsarühma pealik, Riisa spordiseltsi auliige, VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tori vallas. Suri 17.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Teised autasud: KR kr (1940) ja Vene GeR IV kl. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Irma-Johanna, sünd Tilk (1910–82, küüditati 1941, vabanes 1958), pojad Aadu (1932, küüditati 1941, vabanes 1958), Jaan (1934, küüditati 1941, vabanes 1954) ja Jüri (1936, küüditati 1941, vabanes 1955). (A.K.)
RIIS (kuni 1936 RIISMANTEL), Jaan Magnuse p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1062/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Jaan RIISMANDEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Tõlwa küla all.
Sündis 01.07.(19.06.)1897 Tartumaal Suure-Ulila vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 14.02.1918 2. jalaväepolgu 8. roodus. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai Dubrovka lahingus haavata. Aprillist 1920 Tartu vangilaagri ülema käsutuses. Sai autasuks Tartumaal Vara v Jõe talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal Vara v OK liige. Suvel 1944 osales lahingutes Punaarmee vastu Luunja all. Nõukogude ajal pidas Jõe talu, kevadest 1949 kolhoosi Tee Kommunismile põllutööline. Nõukogude võim arreteeris ta 25.07.1951 Kallaste raj Vara külanõukogus. Mõisteti märtsis 1952 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl vangilaagris, vabanes juunis 1957. Seejärel elas Kohtla-Järvel, töötas tallimehena Käva-2 põlevkivikaevanduses. Suri 30.06.1960 Kohtla-Järvel. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Anna-Helene, sünd Lõhmus (1891), tütred Silvia (1924–95) ja Anita (1927–95). (M.S., J.P.)
RIISENBERG, Jaan Jüri p, alamkapten (1919).
VR II/3, nr 2645/26.08.1921 Kalewi Malewa polgu alamkaptenile Jaan RIISENBERG’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Moglino jaama juures.
Sündis 27.(15.)11.1895 Viljandimaal Suure-Kõpu v Padriku talus metsavahi peres. Õppis valla- ja Kõpu kihelkonnakoolis, 1912–16 Rakvere õpetajate seminaris ning 1916 Vilno sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Teenis 201. Poti ja 517. Batumi jalaväepolgus rooduülema ja adjutandina, maist 1917 3. Kurzeme Läti kütipolgus, lähetati Riiga 12. armee staapi. Oli Eesti Sõjaväelaste Liidu ja selle täidesaatva komitee korraldaja ja üks juhte. Alamleitnant maist 1917, leitnant veebruarist 1918. Osales lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 13.11.1918 KL teenistuses ja piirivalvevalitsuse sekretär, jaanuarist 1919 Kalevlaste Maleva adjutant ja juunist 1919 3. roodu ülem. Alamkapten maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 16.01.1919 Virumaal Järve küla all haavata. Oktoobrist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljonis, detsembrist 1919 pataljoni ülem. Aprillist 1920 2. diviisi staabi käsundusohvitser, juunist 1920 Sakala partisanide polgu ajutine ülem, septembrist 1920 3. diviisi staabi käsundusohvitser, novembrist 1920 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser, lähetati sõjaajaloo materjalide kogumiseks 2. diviisi staabi juurde, juulist 1921 korraldusvalitsuse käsundusohvitser. Avaldas Endel Armarioni varjunime all perioodikas novelle. Suri 17.03.1922 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Johanna-Katharina, sünd Puskar (1894–1960), lapsed Viktor (1919–19) ja Mia (1921–27). Naisevend kolonel Viktor-Hugo Puskar VR I/1. (J.P.)
RIISMANDEL, Jaan vt RIIS, Jaan Magnuse p.
RIIT, Hugo Jüri p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 1868/21.02.1920 Lahingus 11 märtsil 1919 a. Dserbisi, Dreimanni ja Osolini talude waldamisel langenud 3 jalawäe polgu lipnikule Hugo Jüri p. RIIT’ile wahwuse eest.
Sündis 09.11.(28.10.)1890 Võrumaal Rõuge vallas. Õppis Võru linna- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapataljonis, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 197. tagavarapolgu 11. roodus, detsembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 11.03.1919 Lätis Wiezemhofi mõisa all. Punaväelased matsid ta mõisa lähedale metsa ühishauda, juunis 1919 maeti ümber Rõuge Jaani-Peebu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Valga garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata). Vallaline. (J.P.)
RIIVE, Volli (kuni 1936 RIIBERG, Voldemar) Hansu p, reamees (1918), kapral (1934).
VR I/3, nr 2965/18.02.1925 hinnates sõjalisi teenuseid, mis reamees Voldemar RIIBERK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud novembrikuus 1918 a., kui kooliõpilaste rühma organiseeris ja korrapidamisest Tallinnas elavalt osa võttis ja hädaohtlikul silmapilgul „Löögipataljoniga“ frondile kindral Tõnissoni käsutada sõitis.
Sündis 29.(16.)04.1903 Läänemaal Luiste v Teenuse-Altküla Sõela talus. 1915–24 Tallinna linna tehnika ühisgümnaasiumis, 1924–25 Tartu ülikooli loomaarsti- ja 1925–28 põllumajandusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1927–28 Tallinna õpetajate seminaris. Võttis 1917–18 osa kooliõpilaste põrandaalusest tegevusest. VS ajal novembrist 1918 Eesti KL liige, arvati 16.12.1918 Tallinna kooliõpilaste roodu kuulipildujate komandosse, alates 21.12.1918 lr sr nr 3 2. kuulipildujate komandos, aprillist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis. Juunis 1919 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1926 Läänemaal Teenuse algkooli õpetaja, jaanuarist 1938 vanemõpetaja, oktoobrist 1938 kooli juhataja. Pidas Luiste, hilisema Kullamaa v Teenuse m Aidu talu. Oli Luiste VTÜ asutaja- ja juhatuse liige ning varahoidja, NK Kullamaa mlvk pealik, KL Lääne mlv Luiste kompanii juhatuse ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Kapral veebruarist 1934. II MS ajal kodukandis OK ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 12.12.1944 Kullamaa vallas Teenuse külas. Mõisteti veebruaris 1945 15 aastaks vangi, oli Komi ANSV VorkutLagis, vabanes märtsis 1956. Seejärel elas Tallinnas, töötas masinistina. Suri 10.06.1983 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Kenotaaf Kullamaa kalmistul. Abikaasa Hilda-Helene, sünd Muuk (1904–91, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Kalle (1931–99) ja Evi (1931–98). Vend Hans Riberg VR I/3. (M.S., J.P.)
RIIVES (kuni 1937 RIVES), Rudolf Jaani p, leitnant (1920), kapten (1933).
VR II/3, nr 924/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu leitnandile Rudolf Jaani p. RIIWES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 jaanuaril 1919 a. Telliste mõisa ja jaama juures.
Sündis 18.(06.)06.1890 Tartumaal Vana-Kuuste v Külma talu pidaja peres. Õppis 1904–05 Vana-Kuuste ministeeriumi-, 1906–09 Tartu linna-, 1909–12 Tallinna õhtu-, 1912–15 Peterburi Pollaki eranäitekunsti- ja 1917 2. Irkutski lipnikekoolis. I MS ajal novembrist 1915 178. tagavarapolgus, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 246. tagavarapolgus, oktoobrist 1917 752. Drogobotši jalaväepolgus, novembrist 1917 6. Liibavi jalaväepolgus, veebruaris 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 18.11.1918 Kambja kihelkonna KL ülem, määrati 24.12.1918 Tartu kaitsepataljoni 1. roodu ülemaks, veebruarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni adjutant. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Augustist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu ülema abi, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodu ülem. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Vana-Kuuste v Reola m Reola-Pika talu. Seejärel talunik. Oli 1925–40 KL Tartumaa mlv juhatuse liige ja Kambja mlvk pealik, Vana-Kuuste VTÜ peamees ja VTÜ Tartu ümbruse divisjoni pealik. Kapten 1933. 1938–40 Riigikogu, IL ja Eesti Maapanga nõukogu liige. Nõukogude võim arreteeris ta 08.10.1940 Ropka vallas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Kenotaaf Kambja kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Toompeal represseeritud Riigikogu liikmetele. Teised autasud: KR V mõõkadega (1929) ja IV kl (1935). Abikaasa Anita, sünd Madsen (1910), lapsed Iivi (1936) ja Ivar (1936). (A.K.)
RIKMA (kuni 1936 RIKMANN), Johannes Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 158/21.02.1920 4 jalawäe polgu sidekomando reamehele Johannes Jaani p. RIKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 weebruaril 1919 a. Kriuscha küla all, kus marulise tule all pealetungiwalt waenlaselt ärawõetud kuulipilduja kohe waenlase wastu pöörasite ja pärast waenlase kannul tagaajamist ühes rooduga jätkasite.
Sündis 23.(11.)10.1897 Harjumaal Kose-Uuemõisa vallas Tammiku mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Vabrikutööline Kohila vallas. VS ajal alates 26.11.1918 4. jalaväepolgu sidekomando telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 08.12.1919 Narva all haavata ja põrutada. Veebruarist 1920 vanemtelefonist. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1920 üleajateenija 4. jalaväepolgus, juulist 1921 5. jalaväepolgus. Jaanuaris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel elas Pärnus, tegutses vits- ja korvmööbli valmistajana. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 07.09.1937 Pärnus. Maeti Pärnu VS langenute kalmistule. Abikaasa Luise-
Armilda, sünd Voitka (1907). (M.S.)
RINALDI, Jaan vt OLEV, Jaan Hansu p.
RINDGE, Harry C., USA kapten.
VR I/3, nr 1991/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile H. C. RINDGE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Elas New Yorgis. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Valgas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
RINK, Jaan Jaagu p, polkovnik (1919), kolonel (1922).
VR I/2, nr 10/23.02.1920 Kindralstaabi Walitsuse ülemale polkownik Jaan Jaagu p. RINK’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud meie wabaduse wõitluse algusest peale wäsimata Eesti sõjawäe organiseerimise alal töötades. Kõikide sõjaliste operatsioonide plaanide wäljatöötamise ja läbiwiimise juures olite Teie oma kindla waimu ja tahtejõuga kõigesuuremaks toeks. (Täpsustus: ei võtnud vastu, hindas oma teeneid kõrgema järgu vääriliseks.)
Sündis 30.(18.)04.1886 Pärnumaal Uue-Kariste vallas. Üldhariduse omandas kodus, õppis 1903–06 Vilno sõjakoolis ja 1912–14 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Rotalia liige. Septembris 1903 astus sõjakooli. Alamleitnant aprillist 1906. Nooremohvitser 165. Lutski jalaväepolgu roodu- ja õppekomandos, alates 1908 luure- ja ratsasidekomando ülem. I MS ajal augustist 1914 1. korpuse staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1914 96. Omski jalaväepolgu roodu- ja pataljoniülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kahel korral põrutada. Detsembrist 1915 maini 1918 16. korpuse staabi käsundusohvitser, vanemadjutant ja staabiülem. VS ajal alates 21.11.1918 alampolkovnikuna 1. diviisi staabiülem, oli tegelik Viru rinde operatiivjuht, veebruarist 1919 märtsini 1920 kindralstaabi valitsuse ülem, ühtlasi aprillist 1919 Vabariigi Sõjakooli õppejõud ja oktoobrist 1919 sõjanõukogu liige ning juunist juulini 1919 ja detsembrist 1919 veebruarini 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabiülema kt. Polkovnik juulist 1919, kolonel novembrist 1922. Osales suvel 1919 vaherahu läbirääkimistel Landeswehriga ning sügisel 1919 rahu eelläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga. Novembrist 1919 VS mälestusmärkide kavandite läbivaatamise ja hindamise komisjoni liige. Märtsist 1920 sõjavägede staabi ülem. Oktoobris 1920 lahkus teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Anija v Rinki talu, mis oli osa endise Anija mõisa südamest. Veebruarist detsembrini 1921 Moskvas Eesti saatkonna sekretär-atašee, olles mitteametlik sõjaväe esindaja. Septembrist 1923 SÜÕ ülem, ühtlasi kindralstaabi kursuste juhataja ja õppejõud ning novembrist 1923 sõjanõukogu liige. Suri 30.07.1927 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, EPR III kl (1921), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Esimese abikaasa kohta andmed puuduvad. Teine abikaasa Alide-Johanna, sünd Tammann (1897–1936). (J.P.)
RINNE, Kaarlo Johannes Kalle Mauno p, Soome lipnik (1918), kapten (1942).
VR II/3, nr 1702/26.03.1920 Jäägri leitnandile Aleks RINNE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas 10.03.1894 Soomes Luvias põllumehe peres. Õppis Pori soome lütseumis ja Pori kaubanduskoolis. Aprillis 1916 liitus 27. Preisi jäägripataljoni täiendusüksusega, mais 1916 korraldas värbamist ja luureülesannete täitmist Soomes, augustist 1916 Rootsis etapiteenistuses Krylbos ja Malmös. Soome VS ajal veebruarist 1918 Seinäjokis asuvas peastaabis, liitus Pietarsaari suurtükikooliga, teenis patareiveeblina Karjala armeekorpuse 5. ja 7. patareis. Võttis osa Ahvola, Kuurmanpohja, Lauritsala, Lappeenranta, Simola ja Luumäki lahingutest. Seejärel suurtükiväekoolis, oktoobrist 1918 mägisuurtükiväe 1. patareis patareiohvitser. Lipnik suvest 1918. VS ajal märtsist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni intendantuuris. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1919 siirdus koos rügemendiga Soome. Tegutses mitme tehase müügiesindajana, alates 1930 jalatsivabriku Aaltonen OY esindaja Helsingis. Talve- ja Jätkusõja ajal oktoobrini 1944 kaitsepolitsei teenistuses. Leitnant 1929, kapten 1942. Suri 15.03.1949 Helsingis. Maeti Pori Käppärä kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl ja IV kl mõõkadega. (M.S.)
RIOMAR, Friedrich Joosepi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2875/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu 2. eskadroni nooremallohvitser Friedrich Joosepi p. ILVES Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 24. aprillil 1919 Pärtli küla äravõtmisel, kus vaenlane jättis maha 2 kuulipildujat ning hulk püsse ja padruneid.
Sündis 16.(04.)06.1892 Tartus teenistuja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 15.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu 1. eskadronis, detsembris 1918 viidi üle 2. eskadroni, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadroni jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Visusti m Võidu talu. Seejärel talunik. Oli Kaarepere vallavolikogu, Visusti VTÜ, KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Sügisel 1944 invaliidistus, asus 1949 Tallinna poja juurde, töötas katlakütjana. Suri 25.09.1973 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Vilma, sünd Vaino (1900–70), lapsed Raimond (1923–87), Leida (1925–25), Hans (1926–93), Uno (1928–2007) ja Ilme (1932). (M.S., J.P.)
RIST, August Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 524/17.08.1920 5 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August RIST’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 12, 13, 14 ja 15 juulil 1919 a. Malaja Fomkina küla juures.
Sündis 02.08.(21.07.)1887 Järvamaal Võhmuta v Türje mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodu 1. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 15.07.1919 Pihkva all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Nõmmküla v Koigi külas. Mõisteti 29.06.1922 Rakvere-Paide rahukogu otsusega kuueks aastaks vangi hobusevarguse eest, vabanes oktoobris 1925. Põllu- ja ehitustööline Nõmmküla vallas. Oktoobrist 1936 aprillini 1937 viljavarguse eest vanglas. Põllutööline Võhmuta v Lätiaseme talus. Suri 10.03.1949 Järvamaal Kareda vallas. Teised autasud: Vene GeR. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Marie, sünd Kruusmann (1888), lapsed Loreida-Agathe (1919–56), Ottomar (1920–87), Bernhard (1926–82), Ilse-Benita (1927–28) ja Hilja (1930–2002). (J.P.)
RISTOJA (kuni 1935 JÜRGENSON), Jaan Johani p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 109/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 1 kuulipildujate komando ülemale, lipnik Jaan Johani p. JÜRGENSON’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 jaanuaril 1919 a. Maramaa mõisa juures.
Sündis 06.08.(25.07.)1891 Tartumaal Kurista v Rookse k Tipu talu pidaja peres. Õppis Võnnu kihelkonna-, Tartu linna- ja 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1923–24 Tartu õhtugümnaasiumis ning 1924–31 ja 1940 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Alates 1925 EÜSi liige. Oli 1909–16 tööl Tipu talus. I MS ajal märtsist 1916 171. tagavarapolgus, seejärel 541. Veliži jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Nooremohvitser 2. Soome tagavarapolgus, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 28.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 kuulipildujate komando nooremohvitseriks, aprillist 1919 1. kuulipildujate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 14.01.1919 Tartumaal Maramaa mõisa ja 17.05.1919 Lätis Stakelni raudteejaama juures haavata. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant aprillist 1920. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kastre-Võnnu vallas talu, 1928–30 Pärnumaal Polli põllutöökoolis õpetaja, siis Helme laenu-hoiuühisuse ametnik Tõrvas ning Kaagjärve v Männiksoo talu pidaja. VRVÜ Tartu osak liige. Oli 1940–41 Jäneda põllutöökeskkoolis õpetaja ning taas talunik Kaagjärve vallas ja alates 1949 Paluperas agronoom, elas hiljem kodutalus, viimaks asus Vihulasse. Suri 02.12.1973 Rakvere raj Vihula kn Vihula invaliididekodus. Maeti Esku kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Vallaline. (J.P.)
RISTOJA (kuni 1935 RIIGOV), Karl (sünd Karp) Antoni p, kapten (1918).
VR I/3, nr 2580/02.11.1921 Soomusrongide diwiisi staabi käskudetäitja staabi ohvitserile, Alamkapten Karl Antoni p. RIIGOW’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 11.05.(29.04.)1892 Võrumaal Vastse-Antsla vallas kaupmehe peres. Õppis Vaabina Liiva valla-, 1911 Võru linna- ja 1916 6. Moskva lipnikekoolis ning 1927 Sõjakoolis. Töötas 1911–14 Võru rahukohtus kirjutaja ja Võru maksuinspektori asjaajajana. Seltskondlikult Võru Kandle seltsis näitleja ja näitejuht. I MS ajal 1914–16 266. jalaväepolgus ja 1916–18 36. Siberi kütipolgus. Sai haavata 1914 Poolas ja 1915 Baranovitši juures ning 1916 Rumeenias. Lipnik 1916, staabikapten 1918. Novembris 1918 oli üks Võru linna KL organiseerijaid ja esimene ülem. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 8. roodus. Jaanuarist 1919 Viljandi linna, veebruarist 1919 Valga linna ja maakonna ning maist 1919 Pihkva linna komandant, juunist 1919 2. diviisi staabis, augustist 1919 Võru kooliõpilaste roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Oli 1920–25 Soomusrongide Diviisi ja Brigaadi rooduülem, staabi käsundusohvitser ja adjutant, 1925–28 7. jalaväerügemendis ja 1928–29 6. üksikus jalaväepataljonis. 1929 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vastse-Antsla, hilisema Urvaste v Antsu talu. Oli KL Võrumaa mlv Antsla mlvk õppepealik. Nõukogude võim arreteeris ta 04.10.1940 Urvaste vallas. Suri 29.03.1942 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Urvaste kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning GeR IV kl. Abikaasa Margarethe-Edith, sünd Unt (1897–1993, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, arreteeriti 1948, vabanes 1957), lapsed Ülo (1921–22) ja Helju (1927, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse). (A.K.)
RITAVUORI, Heikki (kuni 1905 RYDMAN, Henrik) Ferdinand Hjalmar Gideoni p, Soome siseminister.
VR I/2, nr 2502/14.05.1920 Minister H. RITAWUORI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 23.03.1880 Soomes Turus magistraadi sekretäri peres. Aastast 1897 üliõpilane, omandas 1899 cand. phil. ja 1904 cand. iur. Töötas 1904–06 Ludvig Hjelti advokaadibüroos, 1906 ühistegevusliku Pellervo seltsi abisekretär, 1907 Eduskunna põhiseaduskomisjoni sekretär, 1906–10 ja 1913–22 advokaadibüroo omanik Helsingis, 1910–12 Soome elukindlustusseltsi juhataja asetäitja, 1912–14 kindlustusseltsi Vuokra Vakuutusyhtiö tegevdirektor. Oli 1914 Noor-Soome Partei ja 1919–21 Rahvusliku Eduerakonna saadik Eduskunnas. VS ajal Rahvuslik Eduerakonna esindaja EAPs ning augustist 1919 märtsini 1920 siseminister, ühtlasi jaanuarist märtsini 1920 kohtuminister. Aprillist 1921 taas siseminister. Mõrvati 14.02.1922 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
ROBINSON, Aylmer Francis Aubrey p, USA kapten.
VR I/2, nr 2394/26.03.1920 Captain A. C. ROBINSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Ameerika Punase Risti abi organiseerimisel ja korraldamisel, iseäranis taudide wastu wõitlemises.
Sündis 06.05.1888 Havai saarestikus Kauai saarel Kaumakanis. Õppis California osariigis San Mateos St. Matthew’ sõjakoolis, lõpetas 1910 Harvardi ülikooli. Töötas 1911 Waipahu saarel Sugarcane’i istanduses, 1912 sai Kauai saarel Makaweli rantšo juhiks ja partneriks perefirmas Gay & Robinson. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Alates 1922 võttis üle perefirma juhtimise. Suri 03.04.1967. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
RODEN, Astley Waldemar Otto Waldemari p, Soome leitnant (1918), kapten (1927).
VR I/3, nr 2090/14.05.1920 Konsul Astley RODEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 30.08.1887 Soomes Kokkolas asekonsuli ja pangadirektori peres. Õppis keskkoolis ja 1915 Hamburgi kaubandusakadeemias. Oli 1908–20 ettevõtte Otto Roden & Son omanik ja juhataja, alates 1920 Otto Roden OY tegevjuht, ühtlasi paljude ettevõtete asutaja ja osanik. Soome VS ajal Vaasa KL piirkonnas Kokkola linna komandant ja kohaliku KL üksuse ülem ning 1918–21 Vaasa KL piirkonna ülem. Leitnant 1918. VS ajal EAP esindaja Kokkolas, vabatahtlike värbaja. Teenis alates 1927 Vaasa KL piirkonna staabis. Kapten 1927. Talvesõja ajal Kokkola sadama kapten ja komandant ning Kesk-Põhja KL piirkonna tsiviilkaitse ülem. Jätkusõja ajal aprillist 1942 aprillini 1943 Perämere veekeskkonna- ja teedevalitsuse Kokkola vesistu piirkonnaülem. Suri 17.05.1948 Kokkolas. Maeti Kokkola Maria kalmistule. Teised autasud: Soome VRO IV kl, VR IV kl, Rootsi VO IV kl, Saksa KO V kl ja Taani DO IV kl. (M.S.)
RODEN, Johannes Juhani p, kapral (1919), kaptenmajor (1938), Saksa armee kaptenleitnant (1942).
VR II/3, nr 226/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Johannes Johani p. RODEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Aegwiidu, Isborski, Puka ja Keeni jaamade juures.
Sündis 29.(16.)07.1901 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1919–21 Vabariigi Sõjakoolis ja mereväe kadettide koolis, 1927 Inglismaal mereväeohvitseride kursustel ning 1930 Merekindluste patareiülemate kursustel. VS ajal alates 26.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Kapral märtsist 1919. Juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Mereväe Ekipaažis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Soome ja Liivi lahel. Novembrist 1919 sõjakoolis. Nooremleitnant detsembrist 1921. Sai autasuks Pärnumaal Abja v Meeme talu, müüs selle 1929 ära. Detsembrist 1921 Merekindluste Aegna saare komandantuuri rannapatarei nr 2 ja Merekindluste õppekompanii nooremohvitser, augustist 1923 Merekindluste ülema adjutant, oktoobrist 1925 rannapatarei nr 1 torniülema abi, veebruarist 1928 torniülema kt, jaanuarist 1930 torniülem, novembrist 1933 merelaevastiku divisjonis torpeedopaadi Sulev, miiniveeskaja Suurop, traalerite Vaindlo ja Keri ning suurtükilaeva Mardus ja vahilaeva Laine spetsialist, kompaniiülem ja komandör, oktoobrist 1939 mereside Tallinna raj ülem, aprillist 1940 mereside ülema abi, septembrist 1940 sõjavägede staabis. Leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras koos perega Saksamaale. II MS ajal juunist 1941 Saksa armees, juulist 1941 Tallinnas rannakaitse mereväeohvitser, jaanuarist 1944 maini 1945 Kielis Saksa mereväestaabis. Kaptenleitnant augustist 1942. Kevadest 1945 jaanuarini 1948 Saksa sideohvitserina Briti mereväe käsutuses Kielis. Suri 29.11.1948 Saksamaal Kasseli mk Oberkaufungenis. Maeti Kieli sõjaväekalmistule. Abikaasa Edith-Lilli-Helene, sünd Müller (1902–82), poeg Gunnar-Ivo (1928–2012, okeanograafiaprofessor USAs). Vend Nikolai Roden VR II/3. (J. P.)
RODEN, Nikolai Juhani p, kapral (1919), 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 240/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Nikolai Johani p. RODEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Priske saeweski juures, Tapa alewi waldamisel, Sangaste metsas, Isborski all ning dessandis Dwina jõesuus.
Sündis 26.(13.)10.1902 Tallinnas. Õppis Tallinnas linnakoolis ja gümnaasiumis. VS ajal alates 12.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljonis, siirdus 26.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 2, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Kapral veebruarist 1919. Aprillist 1919 suurtükilaeval Lembit, novembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Virumaal, Lõuna-Eestis, Viru ja Pihkva rindel ning Soome ja Liivi lahel. Aprillist 1920 suurtükilaeval Lembit. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist aprillini 1924 2. jalaväerügemendi 2. kompaniis. Läks 04.10.1925 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistu Kaarli koguduse ossa. Vallaline. Vend kaptenmajor Johannes Roden VR II/3. (J.P.)
ROGER, Paul-Nikolai Aleksandri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1848/19.10.1920 Lahingus 22 weebruaril 1919 a. Ust-Scherdjanka küla all langenud Kalewlaste Malewa reamehele Paul ROGGER’ile wahwuse eest.
Sündis 21.(09.)05.1884 Pärnumaal Karksi v Tedre talus metsavahi peres, hiljem osteti Vana-Kariste v Kävardi talu. Õppis Karksi valla- ja kihelkonnakoolis ning 1906–08 Soomes Orismala põllutöökoolis. Oli 1909–11 põllumajandusinstruktor Venemaal Tveri kubermangus, töötas 1911–14 Vana-Kariste v Kävardi talus. I MS ajal 1915–17 Semjonovskoje kaardiväepolgus. 1917–18 taas Kävardi talus. VS ajal alates 02.01.1919 Kalevlaste Maleva 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 22.02.1919 Krivasoo lähistel Ust-Žerdjanka küla all raskelt haavata ning langes punaväelaste kätte vangi. Suri 22.02.1919 Ust-Žerdjanka külas. Tõenäoliselt maeti kohalikule kalmistule. Vallaline. Nimi Halliste ja Karksi sambal ning Vana-Kariste valla tahvlil. (J.P.)
ROGERS, B. G., USA leitnant.
VR I/3, nr 1997/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile B. G. ROGERS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
ROHI, Jaan Kareli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 116/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Jaan Kaarli p. ROHI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22 aprillil 1919 a. Mõniste mõisate juures, ning pärast külade waldamisel Mustajõest kunni Waidawa jõeni.
Sündis 16.(04.)09.1896 Saaremaal Pärsama v Koikla m Hendriku talu rentniku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal augustist 1915 176. tagavarapolgus, novembrist 1915 5. Kiievi grenaderide polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 08.01.1916 Valgevenes Baranovitši all põrutada. Juunist 1917 1. Eesti polgu tagavarapataljonis, oktoobrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, detsembrist 1917 3. Eesti polgus ja veebruarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. Asus Saaremaale Koiklasse. VS ajal alates 21.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu kuulipildur. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärsama v Koikla m Rohula talu. Seejärel talunik. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal töötas Koikla koorejaama juhatajana. Suri 11.10.1968 Kingissepa raj Leisi kn Rohula talus. Maeti Karja Uuele kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Varvas (1892–1963), lapsed Manfred (1928) ja Asta-Aliis (1931–93). (A.K., J.P.)
ROINE, Aarne Aleksanteri Fransi p, Soome lipnik (1919), major (1935).
VR II/3, nr 1763/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Aarne ROINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.11.1893 Soomes Perniös kaupmehe peres, elas Korpilahtis. Õppis Turu soome lütseumis, 1911–13 Turu soome kaubandusülikoolis, 1919–21 kadetikoolis, rannasuurtükiväe laskekoolis, 1928 kompaniiülemate kursustel ning 1931–32 rannakaitseohvitseride taktikakursustel. Soome VS ajal Põhja-
Häme rügemendis ja Lõuna-Pohjanmaa rügemendis. Aprillist oktoobrini 1918 Häme vahipataljonis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aastast 1921 2. rannasuurtükiväerügemendi nooremohvitser, 1922 patareiülem ja 1934 3. rannasuurtükiväerügemendi divisjoniülem. Lipnik 1919, leitnant 1922, kapten 1926 ja major 1935. Suri 13.05.1938 Valamos. Maeti Viiburi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl ja VRO V kl. (M.S.)
ROKK, Rudolf-Georg Jüri p, kapten (1920), major (1924).
VR II/3, nr 266/11.06.1920 1 jalawäe polgu 2 pataljoni ülemale kapten Rudolf Jüri p. ROKK’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kriuscha ja Ust-Scherdjanka külade waldamisel.
Sündis 28.(16.)07.1892 Läänemaal Vigala vallas kooliõpetaja peres. Õppis Pärnu linnakoolis, 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis, 1920–21 Vabariigi Sõjakoolis ja 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal augustist 1914 1. Eestimaa družiinas, oktoobrist 1914 335. Anapa jalaväepolgus, aprillist 1915 3. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 128. tagavarapolgus, juulist 1916 283. tagavarapataljonis, septembrist 1916. 90. Onega jalaväepolgus, novembrist 1916 449. Harkovi jalaväepolgus, septembrist 1917 7. roodu ülem. Alamleitnant aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Ida-Preisimaal ja Galiitsias, sai 04.03.1915 Grodno all haavata. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgus 6. ja 2. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu 11. roodu nooremohvitser, 10. roodu vanemohvitser ja 5. roodu ülema kt, jaanuaris 1919 ülem, septembrist 1919 3. pataljoni ülema kt, oktoobrist 1919 2. pataljoni ülema kt. Jaanuaris ning veebruarist aprillini 1919 lähetatuna 1. diviisi tagavarapataljonis täiendusroodu moodustamas, juunis ja juulis 1919 3. diviisi ülema käsutuses. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal, sai 03.02.1919 Feodorovka küla juures haavata. Leitnant ja alamkapten juunist 1919, kapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Läänemaal Märjamaa v Konuvere m Hiie talu. Märtsist 1920 1. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 2. pataljoni ülem, maist 1920 2. roodu ülem augustist 1921 1. pataljoni ülema kt, novembrist 1921 4. pataljoni ülema kt, ühtlasi juulist 1922 2. roodu ülem, augustist 1923 2. pataljoni ülema kt, märtsist 1924 3. pataljoni ülem, oktoobrist 1925 2. pataljoni ülem ning 1922–25 ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige. Major 1924. Olnud 1. jalaväepolgu ja rügemendi ohvitseride kogu laekur ja abiesimees. Oktoobrist 1928 Scouts üksiku jalaväepataljoni ülema kt, septembrist 1929 kaitsevägede staabis. Suri 17.02.1930 Tallinnas. Maeti Narva garnisoni kalmistule. Abikaasa Anastasia, sünd Saharov (1903), lapsed Elmar (1924–25) ja Evi (1926). (J.P.)
ROKKILA (ka RAKKILA), Hugo Vilhelmina p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2239/26.03.1920 Sõdurile Hugo ROKKILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Janakkalas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
RONK, Peeter vt KUKK, Anna-Marie Johani t.
ROO (kuni 1936 ROSENBERG), Aleksander Kaarli p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 164/21.02.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu nooremale alamohwitserile Aleksander Kaarli p. ROSENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud sõja algusest kõikidest lahingutest ja wabatahtlikult paljudest maakuulamistest osawõtmisel, iseäranis lahingus Salmiste külas, kus haawatult riwisse edasi jäite, kuni haawa raske seisukord Teid lahkuma sundis.
Sündis 20.(08.)04.1895 Narvas. Õppis 1904–08 ministeeriumikoolis ja 1908–12 Narva linnakoolis. Oli 1912–15 Tallinna Peeter Suure merekindluse kontoriametnik. I MS ajal alates 1915 Izmailovo kaardiväepolgus ja 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 rühmaülem, augustist 1919 veltveebli kt, novembris 1919 alandati reameheks, detsembrist 1919 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 04.01.1919 Salmiste küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel laoülem Kohtla-Järve kaevanduses. Oli KL Viru mlv, EVL ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal kantseleitöötaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kohtla-Järvel. Lasti maha 19.08.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maria, sünd Petrov (1898, küüditati 1941, vabanes 1958). (M.S.)
ROOKMANN, Johannes vt ROOSAAR, Ants Juliuse p.
ROOMERE (kuni 1935 RÖMMER), Arnold Jaani p, velsker (1919), arst (1924).
VR II/3, nr 252/05.03.1920 Rannawalwe-, Side- ja Päästejaamade Walitsuse nooremale welskerile Arnold Jaani p. RÖMMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 detsembril 1918 a. Kolga küla all.
Sündis 16.(04.)10.1896 Harjumaal Kurna vallas kooliõpetaja peres. Õppis 1905–14 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1914–18 ja 1921–24 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas cum laude. Aastast 1914 EÜSi liige. VS ajal alates 07.12.1918 piirivalve Aseri salga pealiku abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal Kolga küla ja Loo mõisa all. Veebruarist 1919 rannavalve, side- ja päästejaamade valitsuses, jaanuarist 1920 6. piirikütipataljoni 6. roodus, juunist 1920 sõjaväe tervishoiuvalitsuses, juulist 1920 7. piirikütipataljoni töökomandos. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oktoobrist 1919 augustini 1921 õpetaja ja novembrist 1922 asjaajaja Käsmu merekoolis, jaanuarist 1925 Tartu ülikooli lastekliiniku nooremarst, augustist 1925 Taagepera sanatooriumi arst, septembrist 1929 raudteearst Tallinnas ning 1934–40 Tallinna sadama ambulatooriumi ja Hiiu sanatooriumi juhataja. Eesti Spordi Keskliidu ja eriliitude usaldusarst ning 1936 Eesti meeskonna arst Berliini olümpiamängudel, Tallinna Kalevi ja Tallinna jahtklubi liige. Harrastas kergejõustikku ja purjesporti, oli 1915 Eesti üliõpilasmeister kuulitõukes ja kettaheites, hiljem kergejõustikukohtunik. Osales 1936 spordiarstide kongressil Berliinis. Nõukogude ajal vallandati sanatooriumi juhataja kohalt. Saksa ajal Tallinna raudteevalitsuse arst. Sügisel 1944 põgenes Saksamaale, töötas Frauenalli sanatooriumi juhatajana, siirdus 1949 Inglismaale. Suri 17.07.1954 Lõuna-Inglismaal Hampshire’i mk Bournemouthis. Tuhastati Bournemouthi krematooriumis, 1978 puistati tuhk merre. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Esimene abikaasa Maria, sünd Kastni (1890–1965), lahutati 1941, tütar Vaike (1922–2008). Teine abikaasa Selma, sünd Rink (1902). (M.S., J.P.)
ROOS, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2300/26.03.1920 Alamohwitserile ROOS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Vabatahtlike salgas teenis kaks samanimelist: Bruno Roos ja Toivo Roos, mõlemad staabiteenistuses seersandid. (M.S.)
ROOS, Christoph Eliase p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2878/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu vanemallohvitser Kris-
tof Elia p. ROOS Eesti Vabadussõjas üles näidanud pärast Narvast taganemist Konju küla ja Oru jaama kaitsejoonelt minnes maakuulajate salgaga öösel Vaivara sihis luurekäigule ning vangistasid Päite küla ühes talus magava punaste ratsasalga.
Sündis 23.(11.)03.1899 Virumaal Vaivara v Kiriku külas. Õppis Vaivara valla-, 13. Petrogradi reaal- ja 1917 Gatšina sõjaväe lennukoolis. I MS ajal alates 1916 vabatahtlikult 1. lennuroodus, jaanuarist 1917 sõjakoolis, detsembris 1917 põgenes Arhangelskisse liitlaste juurde Prantsuse võõrleegioni, suvel 1918 siirdus Soome, kust viidi Saksamaale. Teenis allveelaeval sügiseni. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu ratsaluurajate komandos, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu dessantroodus, märtsist 1919 3. roodus, maist 1919 rühmavanem, maist 1919 Mereväe Ekipaažis, juunist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuses, septembrist 1919 taas ekipaažis, detsembrist 1919 Tankide Pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 21.10.1919 Krasnaja-Gorka juures haavata. Aprillist 1920 ekipaaži veltveebli kt, oktoobrist 1920 suurtükilaeval Meeme. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Vaivara vallas. Oktoobrist 1923 Tallinna tolliametnik. KL Tallinna mlv Ida mlvk spordipealik. Eesti keskkaalu tõstemeister. Suri 04.03.1933 Tallinnas Toompea nõlval õnnetusjuhtumi tõttu, kui taskus läks revolver lahti. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Klaara, sünd Läkk (1903), poeg Jüri (sünd Georg 1921). (M.S., J.P.)
ROOS, Jüri Kustase p, kapral (1919).
VR II/3, nr 650/21.02.1920
5 jalawäe polgu side komando reamees Jüri Gustawi p. ROOS’-i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 29.(17.)03.1894 Läänemaal Lihula v Alakülas möldri peres. Õppis 1905–07 Paatsalu ministeeriumikoolis, ametilt mölder. I MS ajal jaanuarist 1916 detsembrini 1917 239. Konstantinogradi jalaväepolgus. VS ajal alates 09.12.1918 1. jalaväepolgu 3. roodus, viidi 13.12.1918 üle 5. jalaväepolgu 6. roodu, samal kuul arvati sidekomandosse, oktoobrist 1919 nooremtelefonist. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–21 Tallinnas riigi raudteevalitsuse tööline, 1921–23 posti peavalitsuses aidamees, 1923–40 elektriäri AS Kapsi & Co äriteenija ja laoülema abi. Oli EVL ja VRVÜ Tallinna osak ning ametnike ühingu liige. Nõukogude ajal tapeedipoes müüja. Suri 05.03.1960 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Alevtiina, sünd Riik (1900–76), poeg Gustav (1930–2002). (A.K.)
ROOSAAR, Ants (kuni 1937 ROOKMANN, Johannes-Aleksander) Juliuse p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 273/11.06.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 2 kl. madrusele Johannes Juliuse p. ROOKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Riia all.
Sündis 11.02.(30.01.)1899 Harjumaal Kõnnu v Loksa k Vanaveski talus. Õppis ministeeriumikoolis. VS ajal alates 19.12.1918 suurtükilaeva Lembit 2. kl madrus. Osales laeva lahinguoperatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel ning lõunarindel ja Narva all. 1. järgu madrus maist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Palmse v Sagadi m Hindreku talu, müüs selle 1926 ära. Seejärel pidas Vanaveski talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal elas Loksal ning oli tellisetehase tööline. Suri 10.12.1987 Rakvere raj Kaarli külanõukogus. Maeti Loksa kalmistule. Abikaasa Hertha-Sophie, sünd Sdavain (1910–83), tütred Elvi (1937), Mai (1941) ja Mall (1942). (M.S., J.P.)
ROOSBAUM, Karl vt RAJATAMM, Karl Juhani p.
ROOSI, Mihkel Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 141/21.02.1920 1 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Mihkel Mihkli p. ROOSI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 aprillil 1919 a. Härgmäe mõisa juures.
Sündis 13.(01.)12.1890 Läänemaal Vigala v Vana-Vigala mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. Oli 1919 põllumees Keila vallas. VS ajal alates 02.02.1919 1. jalaväepolgu 1. roodus, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis, septembrist 1919 jaoülem. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Harjumaal Keila v Lehola m Nurga talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 21.11.1964 Keilas. Maeti Keila kiriku kalmistule. Abikaasa Emilie-Rosalie, esimeses abielus Üpraus, sünd Lipmann (1890). (M.S.)
ROOSILEHT, Jaan (kuni 1934 Sanno) Mardi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1182/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Jaan ROSILEHT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Wana Kasaritsa mõisa juures.
Sündis 17.(05.)04.1897 Virumaal Undla vallas kutsari peres. Õppis Jäneda vallakoolis ja Amblas ENKS ülem-rahvakoolis. VS ajal alates 19.12.1918 nooremkirjutaja varustusvalitsuse hobustega varustamise ja loomatervishoiu osakonnas, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus, veebruarist 1919 rongi staabi kirjutaja, maist 1919 vanemkirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Juunist 1920 rongi majandusosak vanemkirjutaja, asjaajaja ja laekur. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1922–29 ärijuht J. Zimmermanni trükikojas Tallinnas, 1929–35 trükikoja omanik Tallinnas, 1935–40 J. Roosileht & Ko kaasomanik ja juhataja. KL Tallinna mlv kompaniipealik, Eesti NMKÜ Liidu ja Tallinna NMKÜ juhatuse kirjatoimetaja ning NMKÜ häälekandja toimetaja. Eesti Trükitöösturite Ühingu juhatuse, 1930–35 Ühisabi juhatuse, Tallinna Kaupmeeste Seltsi ja Tallinna Jahimeeste Seltsi revisjonikomisjoni ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.11.1940 Tallinnas. Suri 18.10.1942 Solikamskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1934) ja KR kr (1938). Abikaasa Helmi, sünd Kalbus (1900–61), pojad Ülo (1926), Uno (1926–86, Saksa sõjaväes, arreteeriti 1945, vabanes 1952) ja Ain (1934). (M.S.)
ROOSILEHT (kuni 1936 ROSENBLATT), Martin Jaan-Andrease p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 624/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 11 reamehele Martin Jaani p. ROSENBLATT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Laura küla juures.
Sündis 05.12.(23.11.)1898 Järvamaal Udeva-Norra vallas. Õppis kihelkonnakoolis. Teenis 226. jalaväepolgus nooremallohvitserina ja oktoobrist 1917 aprillini 1918 2. ja 3. Eesti polgus. VS ajal alates 24.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu iseseisvas ratsapatareis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patareis ja augustist 1919 välipatareis nr 11. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Kapral maist 1920, nooremallohvitser septembrist 1920. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Nõmmel ning töötas Tallinnas Raudtee Peatehaste valvurina. Pidas Virumaal Küti v Posti talu. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse. Transpordilaev Eestirand, millega üritati viia Leningradi, sai 24.08.1941 Keri saare juures Saksa lennukilt tabamuse ning juhiti Prangli saare lähedal madalikule. Septembrist 1941 septembrini 1944 Tallinn-Nõmmel kordnik ja vanemkordnik. Veebruarist 1945 puu- ja kastitööstuse Tallinna Kast tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 19.07.1945 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti veebruaris 1946 kümneks aastaks vangi. Pärast vabastamist Tallinnas katlakütja. Suri 18.11.1981 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Larissa (1911–97), tütred Eevi (1935–2001) ja Milvi (1936–87). (M.S., J.P.)
ROOSIPUU (kuni 1935 ROSENSTRAUCH), Rudolf-August Mardi p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 757/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 wabatahtlikule rahwawäelasele Rudolf Mardi p. ROSENSTRAUCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26 detsembril 1918 a. Tapa mõisa juures.
Sündis 19.(07.)03.1898 Järvamaal Ambla v Jäneda mõisa töölise peres. Õppis valla- ja Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) luurekomandos, maist 1919 rühmaülem. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Ambla v Linnape m Hirviko talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.09.1947 Linnape külas. Mõisteti veebruaris 1948 25 aastaks vangi, oli Mordva ANSV DubravLagis, vabanes veebruaris 1957. Seejärel elas Amblas. Suri 15.05.1973 Paide raj Amblas. Maeti Sipelga kalmistule. Abikaasa Hilda-Johanna, sünd Vaher (1905), poeg Marvin (1935). (M.S., J.P.)
ROOSMAA (kuni 1936 ROOSMANN), Karel Kristjani p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1253/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl ROOSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama juures.
Sündis 03.02.(22.01.)1888 Pärnumaal Kilingi v Surtsi talu pidaja peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal nooremallohvitserina 583. transpordiroodus. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgu ratsaluure komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tahkuranna v Jõe talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 16.07.1945 Tahkuranna vallas. Mõisteti oktoobris 1945 kümneks aastaks vangi, oli Leningradi obl ja Mordva ANSV laagrites, vabanes veebruaris 1955. Elas Jõe talus. Suri 09.02.1959 Pärnu raj Surju kn Jõe talus. Maeti Saarde kalmistule. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Liisa, sünd Ollino (1898–1982), lapsed Lydia (1923), Kaljo (1925–44, II MS ajal Saksa armees, langes idarindel), Jaan (1927–27), Valve (1928–79), Karl (1930–57) ja Vaike (1939). Vend Villem Roosmann langes I MS ajal. (A.K., J.P.)
ROOSMANN, Georg-Eduard Otto p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 1879/21.02.1920 Lahingus 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi juures saadud haawadesse surnud Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 dessantroodu ülemale Alamleitnant Georg Otto p. ROOSMANN’i-
le wahwuse eest.
Sündis 12.12.(30.11.)1896 Pärnus sepa peres. Õppis Pärnu linnakoolis, lõpetas jaanuaris 1916 Preobraženskoje kaardiväepolgu juures õppekomando. Osales I MS sündmustes augustist 1915. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 81. tagavarapataljonis, aprillist 1917 1. Eesti polgu õppekomando ülem, oktoobrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. Alamleitnant juunist 1917, leitnant veebruarist 1918. VS ajal alates 21.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu 2. rühma ülem, jaanuarist 1919 dessantroodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 23.01.1919 Kirepi kõrtsi juures raskelt haavata. Suri 24.01.1919 Tartus Mellini haiglas. Maeti Vana-Pärnu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
ROOSMÄE (kuni 1936 ROSENBERG), August Jüri p, kapral (1919), nooremleitnant (1932).
VR II/3, nr 589/24.08.1920 Scouts polgu kapralile August ROSENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Wesjolkina külas.
Sündis 03.12.(21.11.)1898 Viljandimaal Suure-Kõpu v Kööra talu rentniku peres. Hiljem asuti Viljandi valda ja sealt linna. Õppis Viljandi linna- ja 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal veebruarist 1917 177. Irboska jalaväepolgus, juunist 1917 1. Eesti polgus, novembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 02.01.1919 Scouts väeosa A company’s, juulist 1919 rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, detsembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1920. Nooremohvitser 9. jalaväepolgus, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni kuulipildujate roodus, juulist 1921 6. jalaväepolgu 9. pataljoni kuulipildujate roodus. Aprillis 1923 vabastati teenistusest. Seejärel elas Pärnus, kus töötas raudteejaama 7. liini jsk raamatupidajana. Nooremleitnant 1932. Oli VRVÜ Pärnu ja Viljandi osak liige. II MS ajal Pärnu OK liige. Sügisest 1944 elas Läänemaal Varbla vallas ja töötas Vaiste lauatehases raamatupidajana. Suri 18.05.1949 Pärnumaal Tõstamaa v Tõstamaal. Maeti Kastna kalmistule. Esimene abikaasa Linda, sünd Schulzenberg (1902–34). Teine abikaasa Raissa, sünd Sillaots (1906). (J.P.)
ROOSSAAR (kuni 1937 KARTON), Aleksander-Osvald Andrese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 909/01.09.1920 Kalewlaste Malewa reamehele Aleksander KARTON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 juulil 1919 a. Keebi jõe ääres.
Sündis 30.(18.)08.1895 Virumaal Varangu (Maria) v Selja m Lagenõmme talu pidaja peres, alates 1912 elas Pehka k Separahva talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal 4. Eesti polgus. VS ajal alates 23.03.1919 Kalevlaste Maleva reservis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Varangu v Separahva talu. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 27.12.1971 Rakvere raj Haljala külanõukogus. Maeti Haljala kalmistule. Esimene abikaasa Emilie, sünd Kaasik (1897–1928), pojad Roman-Adolf (1918), Reginalt-Friedrich (1921), Ernst-Johannes (1923), Leopold-Adolf (1924–27), Meinhard-Voldemar (1927) ja Richard-Michail (1928). Teine abikaasa Ella-Natalie, sünd Masing (1912–39), lapsed Robert-Valfried (1931), Melchior (1932), Ilse (1935) ja Arvo (1938). (M.S., J.P.)
ROOSSON, Jaak Jaagu p, kapral (1920).
VR II/3, nr 608/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Jaak ROSSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul Podsadne küla all.
Sündis 24.(11.)06.1900 Viljandimaal Tarvastu v Otsa talu pidaja peres. Õppis Tarvastu valla- ja kihelkonnakoolis, Tallinna kolledžis ja 1922–40 Tartu ülikooli majandusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. VS ajal alates 20.02.1919 Scouts väeosa E company vabatahtlik. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Narva rindel, sai 29.03.1919 Võrumaal Orava mõisa juures ja 25.04.1919 Petserimaal Kudrovo küla all haavata. Kapral märtsist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel õppis ülikoolis, 1932–34 oli tööl „Postimehes“. Oli VSÜ keskjuhatuse liige ja Tartu osak esimees, 1927–30 ajakirjade „Invaliid“ ja „Aja-Kaja“ vastutav toimetaja, EVL Tartu osak korrapidajate kompanii pealik, KL Tartu mlv VR vendade mlvk ja VRVÜ Tartu osak liige. Arreteeriti 09.12.1935 Tartus, oli aprillini 1936 Tartu vanglas kahtlustatuna vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemises. Seejärel ärimees Tartus. Oli EVL, VSÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Sügisest 1940 elas Tarvastus vallas. II MS ajal juulist oktoobrini 1941 Mustla politseikomissari abi ning OK pataljoni ülema abi ja staabiülem. Siirdus Tartusse, augustist 1942 organisatsiooni Todt tehniline töötaja Pihkvas, veebruarist 1944 Riias. Augustis 1944 asus Tarvastu valda, sügisest 1944 varjas end Viljandi vallas. Nõukogude võim arreteeris ta 24.07.1946 Viljandi v Saarepeedil. Suri 13.11.1959 Novosibirski obl Dovolnoje raj Sarabalõki külas. Maeti kohalikule kalmistule. Kenotaaf Tartu Vana-Peetri kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Hilda, sünd Peeda (1908, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Jaak (1933–75) ja Sirje (1939, küüditati 1949, vabanes 1958). (J.P.)
ROOSTALU (kuni 1936 ROSENTHAL), August Märdi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1584/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni nooremale alamohwitserile August ROSENTHAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 13.(01.)07.1895 Võrumaal Vastse-Antsla vallas talupidaja peres. Õppis Võru linnakoolis. I MS ajal teenis 17. suurtükiväe brigaadis. 1918 töötas raamatupidajana. VS ajal alates 18.12.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patarei 2. rühmas, veebruarist 1919 2. ja aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 5. patareis ning augustist 1919 välipatareis nr 17. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Mäksa v Aia talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Kevadest 1949 Nõukogude Armee nim kolhoosi liige. Suri 01.02.1956 Tartu raj Mäksa külanõukogus. Abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Karjus (1895–1974), lapsed Vambola (1927–29), Maimu (1930) ja Mari (1933). (M.S., J.P.)
ROOTSI, Johannes Jakobi p, madrus (1919).
VR II/3, nr 196/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ madrusele Johannes Jakobi p. ROOT-
SI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16–19 maini 1919 a. Ingerimaal dessandis olles.
Sündis 12.07.(30.06.)1898 Harjumaal Kloostri v Leetse mõisa talupidaja peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 19.02.1919 vabatahtlikult miiniristlejal Wambola. Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel, sai Luuga jõe dessandis raskelt haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Kloostri v Leetse-Pallaste m Pargi talu, müüs selle 1929 vennale. Seejärel laekur Rahvapangas. Arreteeriti 20.08.1925 Tallinnas. Mõisteti märtsis 1926 Tallinn-Harju rahukogu otsusega kolmeks aastaks vangi majanduskuriteo eest, oli Tallinna Keskvanglas ja eeluurimisvanglas, vabanes oktoobris 1928. Elas Kloostri v Põlde talus. VRVÜ Haapsalu osak liige. Suri 10.01.1931 Tallinnas. Maeti Paldiski kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
ROSALK (sünd ROSALKA), Aleksander Antoni p, kapten (1919).
VR I/3, nr 2598/02.11.1921 Endisele 8 jalawäe polgu ülema abile, kapten Aleksander Hansu p. ROSALK’ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud polgu ülema abina 8 jalawäe polgu roodude juhatamisel nowembri kuu algul 1919 a. Põtalowa all ja 18 detsembril 1919 a. Samokrassi küla juures Narwa all.
Sündis 16.(04.)12.1889 Viljandimaal Adavere v Lõimetsa külas. Õppis Bakuu reaalkoolis ja 1908–11 Vilno sõjakoolis. Veebruarist 1908 vabatahtlikult 117. Jaroslavli jalaväepolgus, septembrist 1918 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1911. Nooremohvitser 32. Siberi kütipolgus. I MS ajal augustist 1914 polguga rindel. Leitnant jaanuarist 1915. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Leedus, sai neljal korral haavata ja korra põrutada ning sattus 27.09.1915 haavatuna sakslaste kätte vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 04.01.1919 sisekaitseülema käsundusohvitser ning veebruarist 1919 sisekaitseülema teine abi ja Saare maakonna ajutine, märtsist 1919 alaline komandant. Juunist 1919 Saare maakonnas viibivate sõjavägede juhataja ning Kuressaare garnisoni ülem, oktoobrist 1919 8. jalaväepolgu ülema abi, detsembrist 1919 2. jalaväepolgu ülem, ühtlasi jaanuarist 1920 Jõhvi garnisoni ülem. Alamkapten juulist 1919, kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel ning Saaremaa mässu mahasurumises. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kaiu v Karitsa m Karitsa talu. Veebruarist septembrini 1923 piirivalve Läänemaa jsk ülem. Seejärel elas Kuressaares. Novembris 1924 siirdus USAsse, tuli 1932 Eestisse tagasi, elas Tallinnas, detsembrini 1940 pidas Balti jaamas väikest raamatukauplust. Oli 1933–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.12.1940 Tallinnas. Suri 28.02.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeM, VlO IV kl, AnO II, III ja IV kl ning StO II, III kl. Esimene abikaasa Kapitalina, sünd Hartsenko (1890–1918). Teine abikaasa Ksenia, sünd Nellis (1899), lahutati 1928 ja poeg Valentin (1920–20). Kolmas abikaasa Catherine T. Murphy (1889), lahutati 1941. (J.P.)
ROSBLOM, Edvard Nikolai Frans Edvardi p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1920).
VR II/3, nr 2143/26.03.1920 Sõdurile Edward ROSBLOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.05.1897 Soomes Kokkolas vedurikütja peres, elas Seinäjokis. Õppis keskkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Käkisalmi 1. rügemendis. Nooremseersant 1920. Seejärel raudteeametnik Seinäjokis. Suri 14.04.1969 Nokias. Maeti Seinäjoki kalmistule. (M.S.)
ROSE, August-Voldemar Aleksandri p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 2992/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis alamkapten August ROSE Ratsapolgu ratsapatarei formeerija ning ülemana Vabadussõja ajal Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.03.(21.02.)1888 Viljandimaal Imavere v Pällastvere talu pidaja peres. Õppis 1898–1906 Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1910 õppekomandos. Septembrist 1909 augustini 1910 vabatahtlikult suurtükiväe 14. ratsapatareis Lublini kubermangus. Lipnik detsembrist 1910. I MS ajal augustist 1914 67. suurtükiväe brigaadi 1. patarei nooremohvitser ja majandusülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Valgevenes. Alamleitnant jaanuarist 1916, leitnant maist 1916. Veebruaris 1918 lahkus teenistusest ja tuli salaja Eestisse. VS ajal alates 21.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu poolpatarei formeerija ja ülem, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patarei, augustist 1919 välipatarei nr 11 ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Alamkapten novembrist 1919. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Kapten jaanuarist 1924. Seejärel pidas Pällastvere talu. Detsembrist 1924 KL Imavere kompanii, jaanuarist 1929 juunini 1940 KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk Pilistvere eskadroni pealik. Oli 1939–40 KL Sakalamaa mlv aukohtu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Imavere v Pällastvere talus. Lasti maha 17.08.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938), Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Leena, sünd Karelson (1899–1992, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Gunnar-Ivar (1929–2008, küüditati 1941, vabanes 1958, jäi elama Tomskisse), Sigurd-Olavi (1931–2009, küüditati 1941, vabanes 1958), Aarne (1936–37) ja Astrid (1937–99, küüditati 1941, vabanes 1957). Õemees kindralmajor-meedik Aleksander Paldrok VR I/2. (J.P.)
ROSENBERG, Aleksander vt ROO, Aleksander Kaarli p.
ROSENBERG, August vt ROOSMÄE, August Jüri p.
ROSENBERG, Karl Gustavi p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 1379/15.09.1920 4 jalawäe polgu reamehele Karl ROSENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 augustil 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka all.
Sündis 27.(15.)07.1894 Pärnumaal Reiu vallas valvuri peres. Õppis Pärnu linnakoolis. I MS ajal 1915–18 jefreitorina 20. sanitaarautode jaoskonnas. VS ajal alates 24.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodu kaprali kt, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 3. roodus, aprillist 1919 jaoülem, augustist 1919 rühmaülem, novembrist 1919 veltveebli kt. Vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Pärnus. Seersant juulist 1940. Nõukogude ajal kalur. Suri 16.12.1972 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Elise-Ottilie, sünd Jantson (1899). (M.S.)
ROSENBLATT, Martin vt ROOSILEHT, Martin Jaan-Andrease p.
ROSENQVIST, Georg (ka Yrjö), Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2746/25.05.1923 Sõdur S. ROSENKWIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: 1. Soome vabatahtlike salgas oli vaid Georg Rosenqvist.)
Elas Soomes. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
ROSENSTRAUCH, Arnold Otto p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1380/15.09.1920 4 jalawäe polgu weltweeblile Arnold ROSENSTRAUCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 28 augustil 1919 a. Jurkino küla all ja 30 oktoobril 1919 a. Gostilitsa mõisa juures.
Sündis 06.03.(23.02.)1896 Virumaal Salla v Selli mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt lukksepp-mehaanik. Teenis 1915–18 vanemallohvitserina 6. mereväepolgus. VS ajal alates 08.02.1919 Tallinna tagavarapataljoni 5. roodus, aprillist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, juunist 1919 veltveebel 4. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 3. roodu veltveebel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Märtsist 1923 jaanuarini 1924 piirivalve Narva jsk Mariinski raj 2. järgu kordoni ülem. Suri 09.05.1925 Vägeva ja Pedja jaama vahel, jäädes rongi alla. Maeti Simuna kalmistule. Vallaline. (M.S.)
ROSENSTRAUCH, Rudolf vt ROOSIPUU, Rudolf-August Mardi p.
ROSENTHAL, August vt ROOSTALU, August Märdi p.
ROSENTHAL-WETTER, Helmut vt WETTER-ROSENTHAL, Hellmuth-Carl-Ernst Ernst-Carl-Adami p.
ROSIN, Aleksander Gottliebi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 833/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu kapral Aleksander Gottliebi p. ROSIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Benjewa küla all.
Sündis 21.08.1891 Volõõnia kubermangus. Elas 1918 Võrumaal Mooste vallas. Õppis vallakoolis, ametilt käsitööline. VS ajal alates 16.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, märtsis 1919 viidi üle Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodus, augustist 1919 jaoülem. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Mooste v Linajärve talu ning töötas sepana. Suri 23.04.1938 Linajärve talus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Linda-Elisabet, sünd Madisson (1897), lapsed Elkana (1924), Selma (1925) ja Artur (1929–94). (A.K., J.P.)
ROSKA, Johannes vt ORASMAA, Johannes Andrease p.
ROSS, William, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2472/26.03.1920 Leitnant W. ROSS’ile, Highland, Light Infantry, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
VS ajal Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
ROSSLÄNDER (sünd ROSLENDER), Herman Jüri p, alamkapten (1916), kolonelleitnant (1924).
VR III/3, nr 2811/10.12.1924 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel saadud haavadesse surnud kolonel-leitnant Hermann ROSSLÄNDER’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Vabariigi julgeoleku kaitsmisel.
Sündis 10.12.(28.11.)1886 Tartumaal Härjanurme vallas. Õppis 1899–1904 Tartu linna- ja 1906–09 Tšugujevi sõjakoolis ning 1913 Peterburi kõrgematel ohvitseride vehklemis- ja võimlemiskursustel. Septembrist 1906 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1909. Nooremohvitser 98. Jurjevi jalaväepolgus, juunist 1911 polgu võimlemis- ja vehklemisinstruktor, maist 1912 kuulipildujate komando nooremohvitser, maist 1914 sidekomando ülem. Leitnant novembrist 1912. I MS ajal augustist 1914 polguga rindel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 13.09.1914 Ida-Preisimaal vangi, vabanes detsembris 1918. Alamkapten vanusega juunist 1916. VS ajal alates 11.12.1918 ohvitseride reservis, määrati 24.12.1918 2. jalaväepolgu 8. roodu ülemaks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 23.03.1919 Petserimaal Pogiblovo küla all haavata. Juunist 1919 Vabariigi Sõjakooli kursuse ohvitser, septembrist 1919 1. diviisi staabi käsundusohvitser. Sai autasuks Virumaal Jõhvi v Edise m Jalaka talu. Juulist 1920 kindralstaabi valitsuse operatiivosak, augustist 1920 1. osak ja märtsist 1924 kindralstaabi 1. osak ülem, augustist 1924 6. osak kehalise kasvatuse juhataja. Kapten juunist 1921, major 1923, kolonelleitnant 1924. Tallinna Skautide Sõprade Seltsi liige. Osales 01.12.1924 kommunistliku mässu mahasurumises, sai Balti jaama juures haavata, kui juhtis rünnakut kommunistide vangistatute vabastamiseks. Suri 02.12.1924 Tallinnas Greiffenhageni kliinikus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Uspenski koguduse ossa. Nimi tahvlil Balti jaamas ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Vallaline. (J.P.)
ROST, Georg-Aleksander Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 38/21.02.1920 1 Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Aleksander Jaani p. ROST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 jaanuaril 1919 a., kui üks esimistest tormijooksjatest Puhmu küla peale, mille tagajärjel kolm korda suurem waenlase salk põgenes, hobuseid ja sõjamoona maha jättes.
Sündis 01.04.(20.03.)1897 Virumaal Jõepere vallas. Õppis vallakoolis. Ametilt kingsepp. Teenis 1917–18 Eesti ratsapolgus kapralina. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 22.04.1919 Võrumaal Möldri küla all haavata. Juunis 1919 vabastati perekonna ainsa toitjana teenistusest. Seejärel põllutööline Virumaal Pada vallas. Suri 23.09.1936 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Jelena, sünd Sats (1894), lahutati 1935. (M.S., J.P.)
ROZENŠTEINS, Hugo Pēteris Augustsi p, Läti kindral (1935).
VR I/3, nr 3092/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel-leitnant Hugo ROZENŠTEIN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 11.07.(29.06.)1892 Lätis Valmiera mk Vecsalaca v Mērnieksi veskis möldri peres. Õppis Riia linna reaalkoolis, 1914–15 Vladimiri sõjakoolis, 1924 vanemohvitseride kursustel ja 1926–28 Tšehhoslovakkia sõjaväeakadeemias. Jaanuarist 1914 vabatahtlikult 92. Petseri jalaväepolgus, septembrist 1914 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser 24. reservpataljonis, juunist 1915 15. Tiflisi grenaderide polgu roodu- ja pataljoniülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Alamleitnant detsembrist 1915, leitnant 1916 ja alamkapten 1917. Detsembris 1917 lahkus teenistusest. Seejärel elas Moskvas, Tveri kubermangus ja Petrogradis ning maist 1918 Valmiera maakonnas vanemate juures. VS ajal alates 22.12.1918 kaptenina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes Latgale ohvitseride roodus, jaanuarist 1919 ohvitseride reservroodus, hilisemas Iseseisvuse Roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu, sai 16.01.1919 Kuramaal Lielauce juures raskelt haavata, veebruaris 1919 saadeti ravile Saksamaale, juunist 1919 tagasi Lätis, ravil Liepāja haiglas. Septembrist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabis, oktoobrist 1919 operatiivosak ülema abi, novembrist 1919 välisluure osak ülem. Novembrist 1920 sõjaväe esindaja Saksamaal, jaanuarist 1921 peastaabi luureosak ülem, 1928–29 lähetatuna 5. Cēsise jalaväepolgus ja 3. Jelgava jalaväepolgus pataljoniülem, septembrist 1929 sõjavägede staabi operatiivosak ülem, septembrist 1934 sõjavägede staabi ülema esimene abi, novembrist 1935 Läti kõrgema sõjakooli ülem, oktoobrist 1939 sõjavägede staabi ülem. Kolonelleitnant märtsist 1920, kolonel 1928, kindral 1935. Oli Läti-Belgia ühingu liige. Koostas raamatud „Latvijas kara ģeogrāfija“ (Riia, 1932), „Latvjas armija 20 gados“ (Riia, 1940) jmt. Juunis 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude võim arreteeris ta 29.08.1940 Valmiera mk Salacgrīva lähistel Svētciema veskis. Lasti maha 30.07.1941 Moskvas. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1932), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Läti KTO II ja III kl, Läti VO I kl, Poola VR, Poola PR II kl, Prantsuse ALO IV kl, Rootsi MO III kl ning Soome VRO III kl. Abikaasa Elfrīde, esimeses abielus Piko, sünd Verhan (1893, siirdus 1939 Saksamaale). (J.P.)
ROZWADOWSKI, Tadeusz Tomisławi p, Poola kindral (1921).
VR I/2, nr 2661/02.06.1922 General-Broni Tadeusz ROZWADOWSKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlaste wastu, töötades meie ühise waenlase wastu Poola Ülemjuhataja Staabi ülemana ja juhatades armeed enamlastewastasel wäerinnal, wiimasele raskeid kaotusi sünnitades ja sellega meie wõitu kergendada aidates.
Sündis 20.05.1866 Galiitsias Babini mõisas. Õppis Lembergis gümnaasiumis, Mährisch Weisskircheni ratsaväekoolis, 1882–86 Viini sõjaväe tehnikakõrgkoolis ja 1889–91 Viini sõjaväeakadeemias. Alamleitnant augustist 1886. Teenis 1886–89 1. suurtükiväerügemendis Krakaus ja Jaroslaus, 1891–93 3. ratsaväebrigaadi adjutandina Marburg an der Draus, 1893–96 31. jalaväediviisi staabis Budapestis, 1896–1907 Austria sõjaväe esindajana Bukarestis ja 1907–13 31. suurtükiväerügemendi ülemana Galiitsias Stanislaus. Leitnant 1891, kapten 1894, major 1898, kolonelleitnant 1905, kolonel 1908. I MS ajal augustist 1914 Austria-Ungari armee 12. välisuurtükiväe brigaadi ülem, juunist 1915 43. jalaväediviisi ülem. Kindralmajor 1914, kindralleitnant 1916. Osales lahingutes Vene vägede vastu, mais 1915 Galiitsia rindel toimunud Görlitze läbimurde kavandaja. Veebruaris 1916 vabastati teenistusest. Seejärel Poola kuningriigi ajutise riiginõukogu ja regentnõukogu teenistuses, määrati 28.10.1918 Poola kindralstaabi ülemaks, alates 15.11.1918 Poola Ida-Galiitsia armee ülem. Juhtis sõjategevust Ukraina vägede vastu ning Lwówi kaitsmist. Märtsist 1919 Poola sõjalise missiooni juht Pariisis, juulist 1920 taas kindralstaabi ülem ja sõjanõukogu liige. Kavandas Poola ja Nõukogude Venemaa sõja ajal edukalt elluviidud Varssavi kaitse- ja vasturünnakuplaanid. Aprillist 1921 ratsaväe peainspektor. Kindral aprillist 1921. Mais 1926 juhtis Varssavis valitsusvägesid riigipööret teostanud marssal J. K. Piłsudski üksuste vastu. Arreteeriti 15.05.1926 Varssavis, oli Vilno vanglas, vabastati mais 1927 ning arvati erru. Suri 18.10.1928 Varssavis. Maeti Lwówi kaitsjate memoriaali Łyczakówi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM II ja V kl, PR III kl ja VR, Itaalia KO I kl, Rumeenia KO I kl, Tšehhoslovakkia VLO I kl, Prantsuse ALO III kl ning Austria MTO III kl. (J.P.)
ROTBERG, Arnold vt RANDES, Arand Jaani p.
ROTBERG, Tõnis Jüri p, alampolkovnik (1917), kindralmajor (1928).
VR I/2, nr 2484/18.05.1920 Sõjawäe warustuse ülema administratiiw abile, Alampolkownik Tõnis Jüri p. ROTBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wiru wäerinna ja esimese diwiisi intendandina ja sõjawäe warustuse ülema administratiiw abina.
Sündis 09.09.(28.08.)1882 Viljandimaal Viljandi v Kalama (ka Kalami) talu sulase peres. Õppis 1892–93 Kuude valla-, 1893–95 Kõpu kihelkonna-, 1895–96 Viljandi kihelkonna- ja 1896–97 Peterburis Eesti Kooliseltsi 2. jsk koolis, 1897–1900 Peterburis Vene tehnikaseltsi käsitöökoolis, 1903–06 Vilno sõjakoolis ja 1912–16 Peterburi intendandiakadeemias. Korp! Ugandala liige. Oli 1900–03 tööline Peterburis. Septembris 1903 astus sõjakooli. Alamleitnant aprillist 1906. Nooremohvitser 4. Soome kütipolgus. I MS ajal augustist 1914 4. armee staabi intendantuuriosak ülema vanem käsundusohvitser, septembrist 1916 24. korpuse intendandivalitsuse vanem käsundusohvitser, märtsist 1917 188. jalaväediviisi intendandi kt, augustist detsembrini 1917 intendant. Leitnant septembrist 1909, alamkapten oktoobrist 1913, kapten detsembrist 1916, alampolkovnik augustist 1917. VS ajal alates 23.11.1918 sõjaväe varustusvalitsuse vanem käsundusohvitser, jaanuarist 1919 1. diviisi intendant, detsembrist 1919 sõjaväe varustusvalitsuse ülema administratiivabi. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Karula m Tobra talu. Augustist 1920 sõjaväe varustusvalitsuse ülema kt, oktoobrist 1920 septembrini 1938 ülem, ühtlasi alates 1922 sõjanõukogu ja alates 1934 kaitseministeeriumi nõukogu liige. Polkovnik märtsist 1920, kolonel novembrist 1922, kindralmajor 1928. Septembrist 1938 juunini 1940 sõjaministri abi, ühtlasi jaanuarist 1938 juunini 1940 raudteevalitsuse nõukogu liige. Oli Eesti rahvaväe ohvitseride kogu revisjonikomisjoni liige, VOK juhatuse aseesimees ja laekur, 1936–40 Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali revisjonikomisjoni esimees, 1939–40 VMK ja VRVÜ Tallinna osak liige. 21.06.–29.08.1940 oli Varese nukuvalitsuse sõjaminister. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse varustusülem. Taandus juunis 1941 Punaarmee koosseisus Venemaale. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai juulis 1941 Porhovi all haavata, langes sakslaste kätte vangi, kuni augustini 1942 oli Ida-Preisimaal Ebenrode sõjavangilaagris. Seejärel elas Tallinnas ja Tobra talus. Nõukogude võim arreteeris ta septembris 1944 Tallinnas (teisal Tobra talus). Suri 24.07.1953 Irkutski obl TaišetLagis. Kenotaaf Tallinna Nevski kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR I (1938) ja II kl (1934), Soome VRO I kl, Poola PR II ja IV kl, Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Anna, sünd Serjakov (1888–1965, evakueeriti 1941 Leningradi, 1944 tagasi Eestis), adopteeritud poeg Harlet (1924, II MS ajal Saksa ja Soome armees, 1945–57 Siberi vangilaagris). (J.P.)
ROTH, Göran, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2337/26.03.1920 Sõdur ROTH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
ROUSI (sünd BRUSIN), Yrjö Johannes Juho p, Soome veltveebel (1919), kapten (1943).
VR II/3, nr 1738/26.03.1920 Weltweeblile Yrjö BRUSIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.05.1896 Soomes Pukkila vallas kaupmehe peres. Õppis kaubanduskoolis ja 1928 reservohvitseride koolis. Kontoriametnik. Soome VS ajal Uusimaa ratsarügemendi jaoülem. Võttis osa Oulu, Tornio, Länkipohja, Vesilahti, Lempäälä ja Lahti lahingutest, sai 08.04.1918 Vesilahtis haavata. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju mõisa juures haavata. Oli 1918–36 Põhja-Uusimaa KL piirkonna kohalik ja piirkonnaülem, seejärel Pukkila KL kohaliku staabi liige, augustist 1937 Kankaanpää väljaõppekeskuses pataljoni majandusohvitser. Seejärel talunik ning osaühisuse juhataja. Talvesõja ajal 12. jalaväerügemendi 2. pataljoni majandusohvitser. Võttis osa Kuolemanjärvi, Makslahti, Koivisto saarte ja Viiburi lahe lahingutest. Jätkusõjas juunist novembrini 1941 46. jalaväerügemendi 2. pataljoni majandusohvitser. Osales Timperi–Häsälä–Vainikkala kaitselahingutes ja Meri–Valkeasaari piirikaitses. Lipnik 1928, leitnant 1938, kapten 1943. Suri 10.03.1977 Pukkilas. Maeti Pukkila Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
RUBIS, Johannes Kustase p, reamees (1918), vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1294/15.09.1920 7 jalawäe polgu reamehele Johannes RUBIS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus jaanuari kuul 1919 a. Kolpino saarel.
Sündis 25.(13.)10.1897 Järvamaal Mäo v Lasputre karjamõisas. VS ajal alates 25.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 1. roodus, jaanuarist 1919 ratsaluure komandos, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Maist 1920 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Mäo v Seinapalu k Sõeru talu. Oli 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal töötas Kehra sovhoosis. Suri 29.10.1969 Tallinnas. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Kleefeld (1894–1957), lapsed Enna (1923–2006), Evart (1925–2005) ja Bernhard (1928–86). (M.S., J.P.)
RUDA, Viktor Einar Frans Viktori p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 2710/25.05.1923 Weltweebel Einar RUDA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.03.1888 Soomes Siuntios ehitusmeistri peres. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Suri 26.06.1939 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
RUDISSAAR, Samuel Märdi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1008/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Samuel RUDISAAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 aprillil 1919 a. Wiigandi mõisa all. (Täpsustus: lahing oli 30.04.1919. – A.K.)
Sündis 08.05.(26.04.)1895 Võrumaal Vana-Koiola v Adiste külas talu pidaja peres. Õppis vallakoolis ja allohvitseride kursustel, ametilt põllumees. I MS ajal 164. ja 638. jalaväepolgus, sai lahingus haavata. VS ajal alates 28.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 9. roodus, jäi taandumisel 07.12.1918 üksusest maha ning arvati väejooksikuks, astus 14.02.1919 taas polku, kus teenis rühmavanemana. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Pihkva rindel, sai 30.04.1919 Lätimaal Viigandi mõisa all haavata. Kapral märtsist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Põlva v Koti talu. VRVÜ Võru osak liige. Suri 05.04.1944 Põlva v Adiste k Koti talus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Paidra (1881). (A.K., J.P.)
RUIN, Dagmar vt RAMSAY, Dagmar Natalie Konstantini t.
RUISO, Jaan Juhani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 128/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 kapralile Jaan Juhani p RUISO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Äksi, Tapa, Tartu ja Sangaste lahingutes 9, 13 ja 29 jaanuaril 1919 a.
Sündis 13.(01.)02.1895 Pärnumaal Vana-Vändra v Karolinenhofi, hilisema Võidula mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. Teenis 1916–17 12. kindluse raskesuurtükiväe divisjonis. Oli 1918 tööline Uue-Vändra v Rae k Kuusiku talus. VS ajal alates 21.12.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 patarei sihtur ja rühmavanem. Nooremallohvitser ja vanemallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 29.01.1919 Tartumaal Sangaste mõisa juures põrutada ja 24.05.1919 Lätis Stakelni all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel teetööline Järvamaal, elas Särevere vallas. EVL Laupa osak esimees ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.02.1945 Särevere v Arukülas. Suri 04.07.1948 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Juuli, sünd Adamson (1884–1971). (M.S.)
RUNEBERG, Einar Johan Wilhelmi p, Soome arst, vabatahtlike värbaja.
VR I/2, nr 2520/14.05.1920 Dr. Einar RUNEBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 16.09.1877 Helsingis professori ja riiginõuniku peres. Lõpetas 1895 Helsingi rootsi gümnaasiumi, omandas 1907 lic. med. Oli 1907–14 metsafirma Kaukaan Tehdas OY ja Lappeenranta töölaagri arst, 1908–14 Lappeenranta linnaarst, 1908–13 Lappeenranta sünnitusmaja arst, alates 1912 Lappeenranta sanatooriumi ja 1914 Kauniaineni ravila arst. Soome VS ajal ühingu Finska Föreningen esimees Kopenhaagenis. VS ajal 1918–19 Kopenhaageni Soome saatkonna kaastöötaja, aitas kaasa vabatahtlike värbamisele. Alates 1920 Porvoo 2. linnaarsti kt ja 1922 Kristiinankaupunki linnaarst, ühtlasi 72. raudteepiirkonna arst, aastast 1930 Tammisaari 1. linnaarst, ühtlasi 1931–38 Tammisaari raudteepiirkonna arst. Oli Lappeenranta linnavolikogu ja Porvoo tervishoiukomisjoni esimees, Kristiinankaupunki volikogu ja linna raudteekomitee esimees ning Tammisaari linnavolikogu liige. Avaldas arstiteaduslikke teoseid ja arvukalt artikleid poliitilistel teemadel. Suri 04.05.1938 Tammisaaris. Maeti Porvoo Näsinmäki kalmistule. Teised autasud: Soome VRO IV kl ja Taani DO V kl. (M.S.)
RUNKO (sünd LAAKKONEN), Petter Johannes Antti p, Soome sanitaarlipnik (1919).
VR I/3, nr 2005/26.03.1920 Welsker RUNKO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 24.03.1885 Soomes Maaninkas põllumehe peres. Õppis USAs Columbia ülikoolis aiandust. Soome VS ajal alates jaanuarist 1918 Vihma üksuses velskrina. Võttis osa Mikkeli, Lusi ja Heinola lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 võttis kolonel Carl Wilhelm Malmi üksuses osa Aunuse ning Valge mere ja Karjala retkest. Seejärel põllumees. Suri 29.01.1945 Maaninkas. Maeti Maaninka luteri koguduse kalmistule. (M.S.)
RUSI, Johannes Hansu p, kapral (1918).
VR II/3, nr 1102/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Johannes RUSI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Skilbani küla waldamisel.
Sündis 04.02.(23.01.)1895 Viljandimaal Vana-Põltsamaa vallas töölise peres, 1903 asuti elama Virumaale Porkuni valda. Õppis vallakoolis. I MS ajal maist 1915 märtsini 1918 ratsaväes. Töötas 1918 Porkuni mõisas kärnerina. VS ajal alates 05.12.1918 Ratsapolgu 2. eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis, märtsist 1919 rühmaülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Porkuni m Jõeotsa talu. Oli KL Viru mlv Porkuni kompanii, Porkuni vallavolikogu ja VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal pidas talu, seejärel ehitustööline Põdrangu sovhoosis. Suri 28.04.1955 Väike-Maarja raj Tamsalus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Abikaasa Helene-Marie, sünd Sonn (1896–1960), lapsed Hildegard (1923) ja Vallen (1929–85). (J.P.)
RUSI, Voldemar-Heinrich Andrese p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 467/17.08.1920 4 jalawäe polgu 10 roodu wanemale alamohwitserile Woldemar RUSI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 oktoobril 1919 a. Nowaja küla juures.
Sündis 08.10.(26.09.)1896 Järvamaal Esna v Viisu mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 vanemallohvitser, võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Riia all haavata. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodus, juunist 1919 jaoülem, septembrist 1919 4. jalaväepolgu 10. roodu jao- ja rühmaülem. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru, Pihkva ja Narva rindel. Veebruarist 1920 10. roodu nooremohvitseri kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Esna v Viisu m Korba talu ning oli Purdi piimaühingu kassapidaja. EVL Anna osak juhatuse ja VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Võitlus karjak ja laohoidja ning kolhoosi Uus Tee farmitööline. Suri 16.06.1971 Paide raj Koeru külanõukogus. Maeti Anna kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Marta, sünd Jürisson (1901–89), lapsed Vaike (1931), Meeli (1935–37) ja Vane (1939–45). (A.K., J.P.)
RUSS, Jaan Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 559/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Jaan Jaani p. RUSS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi kõrtsi juures ja 20 märtsil 1919 a. Saeru metsawahi maja waldamisel.
Sündis 18.(05.)03.1903 Võrumaal Põlgaste vallas kõrtsmiku peres. Õppis valla- ja Võru linnakoolis, septembrist 1920 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vabakuulaja, aprillist 1921 üliõpilane. VS ajal alates 10.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 1. kuulipildujate roodus, juulist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljonis, novembrist 1919 pataljoni Võru kooliõpilaste roodus. Kapral ja nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser oktoobrist 1919. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Läks 09.09.1921 Võru v Kirumpääl vabasurma. Maeti Põlva kalmistule. Õemees Arthur-Georg-Richard Mahnke VR II/2 ja II/3. (A.K., J.P.)
RUŠKEVICS, Jēkabs Rūdolfs Matīssi p, Läti kindral (1925).
VR I/2, nr 3086/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kolonel Jakob RUSCHKEVITS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.02.(28.01.)1883 Kuramaal Dobele mk Jaunsvirlauka v Cēlājosi kõrtsmiku peres. Õppis Mežotne valla-, Jelgava Aleksandri linna- ja Bauska linnakoolis, 1904–06 Vilno sõjakoolis, 1911–14 Mihhaili suurtükiväeakadeemias ja 1923 Prantsusmaal sidekursustel. Korp! Fraternitas Latviensise liige. Töötas 1901–04 Riia posti-telegraafivalitsuses. Karskusseltsi Auseklis juhatuse liige. Augustist 1904 sõjakoolis. Alamleitnant 1906. Nooremohvitser Varssavi kindluse jalaväepolgus, alates 1907 kindluse suurtükiväes. I MS ajal augustist 1914 Petrogradis Peeter Suure arsenali tehnik, töökoja ülem ja augustist 1917 konstruktorite osak ülem. Leitnant 1909, alamkapten 1913, kapten 1915, alampolkovnik 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Aprillis 1918 siirdus Kopenhaagenisse, sügisel 1918 tuli tagasi Lätti. VS ajal alates 18.11.1918 kolonelleitnandina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes, määrati 11.12.1918 suurtükiväe ülemaks, jaanuaris 1919 taandus kaitseministeeriumiga Liepājasse, vabastati ametist ja siirdus Kopenhaagenisse, aprillis 1919 tuli tagasi Lätti, alates 16.07.1919 Läti suurtükiväe varustuse ülem, märtsis 1920 suurtükiväe peavalitsuse ülema abi. Kolonel aprillist 1920. Augustist 1920 sõjaväe suurtüki- ja tehnilise varustuse osak ülem, detsembrist 1922 sõjaväe tehnikavarustuse ülem, jaanuarist 1922 relvastusosak ülem, aprillist 1933 sõjaväe varustusosak ülem. Kindral 1925. Juulis 1938 vabastati teenistusest. Seejärel elas Riias ja Bauska mk Ceraukste v Pamūšas. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Riias. Suri 29.08.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl, Läti KTO I, II ja III kl, Soome VRO I kl ning Tšehhoslovakkia VLO I kl. Esimene abikaasa Helēne, sünd Grīnfelda (1893), lahutati 1922, poeg Keistuts Laimonis (1920). Teine abikaasa Ludmila, sünd Zemgale (1893, küüditati 1941). (J.P.)
RUUS, Juhan (sünd Joann) Jaani p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1112/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johann RUUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 jaanuaril 1919 a. Helme mõisa juures ja luurekäigul 19 weebruaril 1919 a. Widsenhofi mõisas.
Sündis 26.(14.)06.1892 Tartumaal Keeni vallas sauniku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 172. tagavarapataljonis, 1916 lõpetas õppekomando. Ametilt sepp. VS ajal alates 17.12.1918 vanemallohvitserina 3. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vana-Antsla v Kuuse ja Madise talu. Vana-Antsla vallavalitsuse, KL Võru mlv ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal Linda kolhoosi sepp. 1950 sunniti talust lahkuma. Seejärel oli juhutöödel Puka külanõukogus ja Aakre metskonnas. Põllumajandusmaksu tasumata jätmise pärast oli 1952 Tallinna vanglas, kust vabanemise järel ei tohtinud elada Eestis. Asus Lätti, kus töötas Lugaži sovhoosis sepana. 1955 sai loa Eestisse asuda, seejärel elas vennale kuuluvas Ruusa talus. Suri 25.03.1980 Valga raj Puka kn Ruusa talus. Maeti Urvaste kalmistule. Abikaasa Olga, sünd Taal (1896–1954), lapsed Lehte (1922–80), Leili (1925–2009), Karl (1925–32) ja Viive (1938). (A.K.)
RUUS, Peeter Mihaili p, veterinaarpolkovnik (1920), veterinaarkolonel (1922).
VR I/2, nr 2488/18.05.1920 Sõjawäe loomaterwishoiu ja hobustega warustuse walitsuse ülemale, loomaarst Peeter Miku p. RUUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud sõjawäe loomaterwishoiu ja hobustega warustuse walitsuse ülemana.
Sündis 25.(13.)06.1872 Tartumaal Ilmjärve v Ruusa talu pidaja peres. Õppis 1883–87 Keeni Kihu valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis, 1887–88 Puka Salaku õigeusu kirikukoolis, 1889–92 H. Treffneri ja Pärnu gümnaasiumis, 1893–97 Tartu veterinaarinstituudis ja 1899 Peterburis arstiteaduse instituudis. Korp! Fraternitas Dorpatensise, alates 1931 Fraternitas Tartuensise liige ja vilistlaskogu esimees. Töötas 1897–98 loomaarstina Keenis Prüüsi karjamõisas. Teenis 1898–1901 1. vooripataljonis ja 1901–04 48. Ukraina tragunipolgus. 1904–08 5. tragunipolgu veterinaararst. Võttis osa Vene-Jaapani sõjast Mandžuurias. Oli 1908–14 Peterburis käsundusloomaarst, Lappeenrantas Soome tragunipolgu, Novgorodi kaardiväe Ratsatagavarapolgu ja Novgorodis Gatšina kaardiväe Kürassiiripolgu veterinaararst. I MS ajal 1914–18 põhja-lääne rinde veterinaarvalitsuses ja 5. korpuse veterinaararst ning korpuse juures Eesti sõjaväelaste komitee asutaja. Kolleegiumisekretär 1903, kolleegiumiassessor 1904, hoovinõunik 1908, riiginõunik 1915. VS ajal alates 05.12.1918 sõjaväe loomatervishoiu valitsuse ülem. Veterinaarpolkovnik 1920. Oli 1927–34 varustusvalitsuse loomatervishoiu osak juhataja. Veterinaarkolonel novembrist 1922. 1934 vabastati teenistusest. Oli 1920–28 Eesti Loomaarstide Ühingu laekahoidja ja esimees, 1930 auliige, 1925–30 Eesti Põllumeeste Keskseltsi nõukogu liige. Suri 22.07.1934 Tartus. Maeti Ilmjärve kalmistule. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Anna-Maria, sünd Rabba (1887), pojad Uno (1926) ja Gunnar (1927–31). (A.K.)
RUUSKA, Vilho Anton Juho p, Soome reamees (1918), seersant.
VR II/3, nr 2196/26.03.1920 Sõdurile Wilho RUUSKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 31.01.1898 Soomes Haapajärvis talupidaja peres. Õppis rahvaülikoolis. Oktoobrist 1917 Haapajärvi KL liige. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 üksikpüstolkuulipildujate komandos, osales Vilppula, Ruovesi, Kuru, Teisko, Viljakkala ja Tampere lahingutes. Seejärel Haapajärvi KL Ylipää küla üksuse ülem. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Käkisalmi lääni rügemendi jäägripataljonis. Haigestus raskekujulisse reumatismi ja invaliidistus. Suri 05.12.1951 Haapajärvis. Maeti Haapajärvi koguduse Vanale kalmistule. (M.S.)
RUUSMAA (kuni 1935 RUUSMANN), August Peetri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 26/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 3 batarei reamehele August Peetri p. RUUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Gorowezarowa ja Schumilkina külade all.
Sündis 28.(16.)09.1894 Tartumaal Valguta vallas karjamõisa rentniku peres. Õppis 1903–07 Rõngu kihelkonnakoolis, 1907–09 H. Treffneri gümnaasiumis ja 1911–12 raamatupidamiskursustel Tartus. Võttis 1917–18 osa Eest polkude asutamisest Tallinna ja Petrogradi komitees ning OK loomisest Elva ja Rõngu ümbruses. VS ajal novembrist 1918 Rõngu kihelkonna komandant ja KL ülem, alates 27.12.1918 Kuperjanovi partisanide salga ratsakomandos, märtsist 1919 velskri abiline, arvati 16. mail 1919 2. suurtükiväepolgu 3. patareisse, augustist 1919 välipatareis nr 9 luuraja. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Asus Petserisse, kus oli õllevabriku Livonia ja A. LeCoq esindaja, õllelao ja limonaaditehase pidaja ning 1936–39 saunaomanik. Petseri linnavolikogu liige, aprillist 1930 veebruarini 1936 Petseri linnapea. Oli 1932–36 ajalehe „Petseri Uudised“ väljaandja ja vastutav toimetaja, KL Petseri mlv asutaja ja Petseri patarei toetajaliige, Petseri kaupmeeste ja majaomanike seltsi ning Petseri ühispanga juhatuse esimees, Petserimaa muuseumiühingu asutaja, Eesti Turistide Ühingu Petseri osak juhatuse, kohaliku õhu- ja gaasikaitse ühingu juhatuse, IL Petseri osak juhatuse ja VRVÜ Võru osak liige. Siirdus 1939 elama Tallinna, apteegi omanik. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 10.04.1942 Sverdlovskis. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1930). Abikaasa Amanda-Rosalie, sünd Pässa (1901–84, küüditati 1941, vabanes 1956), lapsed Helju (1924) ja Udo (1927–88). (J.P.)
RUUSMANN, August vt RUUSMAA, August Peetri p.
RUUSMANN, Peet Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 389/11.06.1920 9 jalawäe polgu ratsa komando reamehele Peeter Hansu p. RUUSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 mail 1919 a. Staitseli wabrikus ja Kodjaki mõisas.
Sündis 14.(02.)06.1898 Pärnumaal Tali v Vaarja talus. Õppis vallakoolis, põllutööline. I MS ajal 1917–18 171. tagavarapataljonis. VS ajal alates 11.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, augustist 1919 ratsaluure komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tali v Rahesaare talu. Suri 19.08.1947 Pärnumaal Tali v Tormi talus. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Lindorf (1902–64), lapsed Raimund (1922–77), Loreida (1924–86), Hermine-Helene (1927–2005), Meeta (1929–29) ja Ilme (1939). Õemees Hans Jõõks VR II/3. (A.K., J.P.)
RUUTH, Weli Eemil Viktor Onni p, Soome veltveebel (1918), kapten (1941).
VR II/3, nr 1740/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Weli RUUTH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.09.1897 Soomes Antreas rajooniarsti peres, elas Joensuus. Lõpetas 1918 Joensuu soome lütseumi ja Mikkeli sõjakooli, 1926 politseijuhtide kursused, 1928 kriminaaluurijate kursused, 1936 sooritas madalama astme juristi eksami. Oktoobrist 1917 juunini 1920 Joensuu KL liige. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 Karjala korpuse 1. rügemendi ratsarühma ülem, ratsaväeüksuse ülem ja ülemjuhataja peakorteris Põhja-Karjala esindajana. Võttis osa Ahvola, Rautu, Valkjärvi, Kivennapa ja Terijoki lahingutest. Veltveebel novembrist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel Tohmajärvi KL liige ja 1921–25 ülem ning 1925 Värtsilä KL ja 1926–40 distsiplinaarkomisjoni liige. KL ohvitser 1938. Oli alates 1921 Tohmajärvi piirkonna abinimismehe kt, 1921 abinimismees, 1925–62 nimismees. 1923–25 läänivanema esindaja tulu- ja omandimaksukomisjonis Tohmajärvis ja aastast 1926 Värtsiläs. Töötas ka kontserni Värtsilä OY sotsiaalosak juhina. Talvesõja ajal 4. armeekorpuse staabi sõjaväepolitsei ülem. Lipnik 1940, leitnant veebruarist 1941. Jätkusõja ajal 1941 6. armeekorpuse staabi haldusosak ülem. Kapten oktoobrist 1941. Märtsis 1942 vabastati teenistusest. Suri 20.01.1980 Helsingis Töölös. Maeti Joensuu kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl ning VRO V kl. (M.S.)
RUUTU (kuni 1927 RUUTH), Yrjö Oskar Johan Wilhelmi p, EAP liige.
VR I/2, nr 2509/14.05.1920 Magister Y. O. RUUTH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 26.12.1887 Helsingis professori ja riigiarhiivi juhataja peres. Lõpetas 1907 Helsingi soome lütseumi, 1910 cand. phil., 1914 mag. phil. ja 1923 dr. phil. Oli 1918 Soome välisministeeriumi pressiosak ülem ning üks Eesti abistamise mõtte algatajaid. VS ajal EAP sõjalise alamtoimkonna esimees. Tegutses 1919 ajalehe „Suunta“ peatoimetajana ning 1924–32, 1935–45 ja 1950–53 ühiskonnateaduste kõrgkooli rektorina. Oli alates 1925 Helsingi ülikooli riigiteaduste ja politoloogia dotsent, 1931–38 üldise riigiteaduse professori kt, 1945 mittekoosseisuline professor, 1945– 49 sotsiaalülikooli rahvusvahelise poliitika professori kt ja 1949–54 professor ning 1945–50 koolivalitsuse peadirektor. Avaldas arvukalt uurimusi, õppematerjale ja õpikuid. Suri 27.08.1956 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923), Soome VR III kl mõõkadega, IV kl ja VRO V kl. (M.S.)
RUVAL, Priidik Aadu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1474/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Priidik RUUWAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Landeswehri wastu Suure Walgejärwe ääres.
Sündis 16.(04.)12.1896 Läänemaal Taebla vallas. I MS ajal 1914–18 2. grenaderi suurtükiväe brigaadis. Oli 1918 põllumees Taebla v Kedre külas. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 dessantpataljonis, arvati 25.01.1919 1. jalaväepolgu kuulipildujate komandosse, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodu jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Märtsis 1928 siirdus Kanadasse, tuli tagasi, elas Taebla vallas. Suri 17.08.1966 Haapsalu raj Palivere kn Kedre külas. Maeti Leediküla kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Liebman (1896–1925), tütar Saima (1924–25). (M.S.)
RÕIKLA (kuni 1935 NEIFELD), Johannes Juhani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2891/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu veltveebel Johannes Juhani p. NEIFELD Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui lõi oma rühmaga tagasi Landeswehri rünnaku ja võttis endised seisukohad uuesti oma alla lahingus Ronneburgi mõisa juures 22. juunil 1919.
Sündis 01.04.(20.03.)1896 Harjumaal Rapla v Hagudi mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis, 1923 allohvitseride kursustel. Septembrist 1918 osales Tallinnas põrandaaluse KL loomises. VS ajal alates 20.11.1918 piirivalves, veebruarist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuses, märtsist 1919 1. diviisi tagavarapataljonis, maist 1919 3. jalaväepolgu 4. roodus. Vanemallohvitser juulist 1919, veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 polgu 1. roodus. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pagar Ropka vallas. Juunist 1922 üleajateenija 3. üksiku jalaväepataljoni töökomandos, aprillist 1924 7. jalaväerügemendi töökompaniis, novembrist 1930 2. kuulipildujate kompaniis ja oktoobrist 1931 4. suurtükiväegrupi 2. patareis. Augustis 1937 lahkus teenistusest. Seejärel ärimees Mustvees. Oli KL Tartumaa mlv Peipsi sisevete raj Põhja divisjoni kompanii pealiku abi, VRVÜ Tartu osak liige. Suri 27.05.1939 Tartus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Esimene abikaasa Marie, sünd Arak (1899), lahutati 1929. Teine abikaasa Olga-Alide, esimeses abielus Reivart, sünd Klink (1888), lahutati 1935, tütar Tiiu (1938). (M.S., J.P.)
RÕUK (kuni 1940 RAUK), Hans Hansu p, komendor (1920), vanemmadrus (1940).
VR II/3, nr 178/05.03.1920 Peipsi laevastiku divisjoni komendorile Hans Hansu p. RÕUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 14 mail 1919 a. Oudova all ja 5 juunil 1919 a. Tscherjoha küla all.
Sündis 18.(06.)11.1893 Viljandimaal Sürgavere v Lõhavere m Tõnuhansu talu pidaja peres. Õppis Lõhavere valla- ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 mereväes. VS ajal alates 28.12.1918 Tallinna läbikäijate komandos, veebruarist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis, aprillist 1919 suurtükilaeva Uku komendor. Osales lahingutes ja operatsioonides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel ning dessandis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 Orava mõisa all. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Vanemmadrus juunist 1940. Seejärel pidas Tõnuhansu talu. Oli KL Sakalamaa mlv Suure-Jaani mlvk Sürgavere kompanii, Kerita-Kerme masinatarvitajate ühingu, Sürgavere piimaühingu, Mudiste-Võhmaküla VTÜ ja VRVÜ Viljandi osak liige ning Võhma Eksporttapamaja osanik. Kevadeni 1949 pidas Tõnuhansu talu, seejärel Külvaja, hilisema Kindla Tee kolhoosi tallimees. Suri 13.02.1972 Suure-Jaanis. Maeti Suure-Jaani. Vallaline. (J.P.)
RÕUK, Teodor (kuni 1935 Feodor) Tõnise p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/2, nr 2477/18.05.1920 Tallinna tagawara polgu ülemale alamkapten Theodor Tõnise p. RÕUK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Lääne maakonna Kaitseliidu organiseerimisel ning Tallinna linna komandandina ja Tallinna tagawara polgu ülemana.
Sündis 14.(02.)12.1891 Viljandis kaupmehe peres. Õppis 1900–03 Viljandi õigeusu kirikukoolis, 1903–11 Riia vaimulikus koolis ja seminaris, 1911–15 Varssavi ülikooli õigusteaduskonnas ning 1915–16 Pauli ja Vladimiri sõjakoolis. Korp! Sakala liige. I MS ajal septembrist 1915 172. tagavarapolgus, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 20. Soome tragunipolgus, 2. kuulipildujate eskadronis ja 2. tagavara kuulipildujate polgus. Juunist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu kuulipildujate komandos ja 2. Maksim-kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant 1917, leitnant aprillist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 Lääne maakonna ja Haapsalu linna KL ülem, määrati 15.12.1918 Tallinna linna komandandiks ja Harju maakonna KL ülemaks. Alamkapten maist 1919. Maist Vabariigi KL ülema abi, ühtlasi Tallinna linna komandant. Detsembrist 1919 juunini 1920 Tallinna tagavarapolgu ülem ning sõjaringkonnakohtu liige. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Paslepa v Tahu m Tahula talu. Kapten jaanuarist 1924. Aprillist 1921 Kohtupalati prokuröri noorem-, veebruarist 1922 vanemabi, jaanuarist 1923 märtsini 1924 Tallinna-Haapsalu rahukogu abiesimees. Märtsist detsembrini 1924 siseminister, ühtlasi oktoobrist detsembrini 1924 sõjaministri kt. Seejärel advokaat Tallinnas, ühtlasi alates 1929 KL peastaabi juriskonsult. Oli Tallinna EVKL ja EVL keskjuhatuse ja Tallinna EVL liige. Arreteeriti 12.03.1934 Tallinnas juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, vabastati juunis 1934, elas oktoobrini 1934 kaitseseisukorra piirkonnast väljasaadetuna Haapsalus. Mõisteti 20.06.1935 sõjaringkonnakohtu otsusega õigeks. Oli 1938–40 Piirimaade Seltsi juhatuse esimees, Tallinna jahtklubi, jalgpalliklubi ja poksiklubi, Tallinna Kalevi, KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Läks 21.07.1940 Tallinn-Nõmmel vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR III kl (1929). Esimene abikaasa Hilda-Eugenie, sünd Kõll (1894–1968), lahutati 1936, poeg Enno (1918–97, arreteeriti 1945, vabanes 1953). Teine abikaasa Mery, esimeses abielus Hirt, sünd Leesik (1910, küüditati 1941, vabanes 1955), kasutütar Galina (1920). (J.P.)
RÄBINA, Hermann vt REBINA, Hermann Juhani p.
RÄHMAN (RÄMMANN), Richard vt PIIBELEHT, Richard Peetri p.
RÄHNI, Ants (kuni 1936 REHME-RÄHNI, Rudolf) Andrese p, nooremallohvitser (1919), nooremveebel (1939).
VR II/3, nr 812/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Rudolf Andrese p. PÄHN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 märtsil 1919 a. Plaani kiriku juures. (Täpsustus: õige nimi RÄHNI – J.P.)
Sündis 31.(19.)05.1898 Tartumaal Pangodi v Mustmäe talus külasepa peres. Õppis ministeeriumi- ja 1930 Allohvitseride Koolis. I MS ajal 1. Luuga suurtükiväediviisis, maist 1917 1. Eesti polgu kuulipildujate komandos. VS ajal alates 04.12.1919 vabatahtlikult 1. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, veebruarist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis, sai 08.03.1919 Rogosi mõisa juures haavata. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Maist 1920 Sakala partisanide polgu ratsaluure komandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel sepp kodutalus, 1923–40 üleajateenijana piirivalves, oli kordoniülem Virumaal. Vanemallohvitser 1931. Septembris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Narva osak liige. Saksa ajal töötas Oru v Kadarpiku talus. Nõukogude ajal abitööline Tallinna tehases Volta. Kinnitamata andmetel arreteeriti 1949 ja viibis vangis. Suri 11.03.1964 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Alma, sünd Loorits (1906–80), lapsed Erna (1929–2010) ja Harri (1930–2000). (A.K., J.P.)
RÄHNI, Ernst-Voldemar Hindreku p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 910/01.09.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Ernst RÄHNI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6–7 nowembril 1919 a. Saputje küla all.
Sündis 18.(06.)08.1897 Järvamaal Kuksema v Älli karjamõisas talupoja peres. Õppis Järva-Jaani kihelkonnakoolis. Töötas Tallinnas Dvigateli tehases lukksepana. VS ajal alates 27.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva tehnilises roodus, hiljem 1. roodus ja kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Kuksema v Metstaguse m Maleva talu. Seejärel talunik. Mais 1922 mõisteti Kohtupalati otsusega aastaks ja kuueks kuuks vangi tüli käigus revolvriga teisele isikule raske haava tekitamise eest, kandis karistust Tallinna Keskvanglas. VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.02.1945 Järva-Jaanis. Suri 12.09.1951 Karaganda obl StepLagis Džezkazganis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Amanda-Marie, sünd Valdmann (1900), lapsed Herbert (1927–57), Asta (1929), Evi (1931) ja Valli (1933). (M.S., J.P.)
RÄINÄ, Aslak Juho Aukusti Aato Juho Jaakko p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2703/25.05.1923 Weltweebel Aslak RÄINÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.03.1895 Soomes Haukipudases, elas Oulus. VS ajal 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 15.05.1956 Oulus. Maeti Oulu kalmistule. (M.S.)
RÄSÄNEN, Niilo Elias Aaro p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2182/26.03.1920 Sõdurile Niilo RÄSÄNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.03.1897 Soomes Nilsiäs, elas Muuruvesis. Õppis alampõllumajanduskoolis. Soome VS ajal 1918 võttis osa Kuopio, Mäntyharju, Varkausi ja Viiburi lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist 1919 oktoobrini 1920 teenis Põhja-Savo rügemendis. Oli Muuruvesi KL liige. Seejärel põllumees. Talvesõja ajal Lemettis 4. jäägripataljoni staabikompanii postiljon ning rügemendi poepidaja. Jätkusõja ajal juunist 1941 Põhja-Savo rügemendis, juulist 1941 novembrini 1944 Siilinjärvi valla põllumajandusjuht. Suri 23.04.1979 Siilinjärvis. Maeti Siilinjärvi kalmistule. (M.S.)
RÄTSEP, Endel vt LOIDE, Endel Peetri p.
RÄTSEP (ka RATASSEPP), Martin Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 746/05.03.1920 4 jalawäe polgu reamehele Mart Mihkli p. RATASEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 detsembril 1918 a. Kohala kõrtsi juures.
Sündis 02.08.(21.07.)1895 Virumaal Voka v Päite mõisa talupoja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Elas 1918 Vaivara v Viivikonnas. I MS ajal 1915–18 180. tagavarapolgus. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 1. roodus, jaoülem aprillist 1919. Kapral veebruarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. VS invaliid. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Illuka v Kurtna m Peedi talu. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal Kungla kolhoosi põllutööline. Suri 17.09.1956 Jõhvi raj Jõhvi kn Kurtna k Peedi talus. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Tarraski (1903). Vend Juhan Rätsep langes Vabadussõjas 20.12.1918. (M.S., J.P.)
RÄTSNIK, Oskar Jüri p, reamees (1918), 1. kl madrus (1920).
VR II/3, nr 162/21.02.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujate roodu reamehele Oskar Jüri p. RETSNIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud paljudest lahingutest osawõtmisel, 28 nowembril 1918 a. Narwast taganemisel jäite haawatuna riwisse, millega teistele head eeskuju pakkusite sel raskel ajal.
Sündis 06.04.(24.03.)1900 Narva Kreenholmis. Õppis Narva kommertskoolis. Novembrist 1918 Tallinna KL liige, läkitati 24.11.1918 Narva. VS ajal alates 30.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, maist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Viru rindel, sai 28.11.1918 Narva kalevivabriku juures haavata. Juunist 1919 kindralstaabi valitsuse sõjaväe teadetekogumise osak ülema käsutuses, augustist 1919 Mereväe Ekipaažis, aprillist 1920 1. roodu reavanem, juunist 1920 Traalerite Divisjonis traaleri nr 7 signalist. 1. kl madrus juulist 1920. Oktoobrist 1920 traaleri Ristna signalist, veebruarist 1921 Mereväe Ekipaaži 1. roodus. Aprillis 1921 vabastati tervislikel põhjustel teenistusest. Seejärel äriteenija Tallinnas, hiljem tegutses Kundas. Suri 07.08.1940 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Pauline-Johanna, sünd Prento (1901). (M.S.)
RÄÄGEL, Anton Antoni p, kapral (1918).
VR II/3, nr 292/11.06.1920 1. Ratsapolgu reamehele Anton RÄÄGEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Munamäe juures.
Sündis 12.03.(28.02.)1895 Pärnumaal Penuja v Konksi talu pidaja peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. I MS ajal 1917–18 200. tagavarapolgus. VS ajal alates 13.12.1918 kapralina Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätis, sai 20.03.1919 Võrumaal Munamäe lahingus haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Konksi talu. Oli KL Pärnumaa mlv Halliste mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.08.1945 Abja v Konksi talus, viidi Sverdlovski obl BogoslovLagi. Tema koostööd sakslastega ei suudetud tõestada ning uurimine lõpetati, vabastati juulis 1946. Elas Abja v Tümpsa k Sooaru talus. Küüditati 25.03.1949 Sooaru talust Krasnojarski kr Kemerovo oblastisse, vabanes juunis 1956. Seejärel elas Abja-Paluojal ja töötas Abja linavabrikus. Suri 23.05.1977 Viljandi raj Abja-Paluojal. Maeti Penuja kalmistule. Vallaline. Õemees Ants Käspre VR II/3. (J.P.)
RÖMMER, Arnold vt ROOMERE, Arnold Jaani p.
RÖNNLUND, Eino Jakob Jaakko p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2035/26.03.1920 Sõdurile Eino RÖNNLUND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Karijokis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
RÜNK (kuni 1936 LUDVIG), Rudolf-Johannes Johannese p, lipnik (1919), kapten (1938).
VR II/3, nr 2646/26.08.1921 Ratsa polgu alamleitnandile Rudolf Johannese p. LUDWIG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 2 juunil 1919 a. Laudoni mõisa waldamisel ja samanimelise silla peastmisel õhkulaskmisest.
Sündis 07.04.(26.03.)1895 Harjumaal Kolga v Uuri k Miku talus. Õppis ministeeriumikoolis ja õpetajate pedagoogilistel kursustel, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1931 alalisväe ohvitseride kutseomaduse katsetel. I MS ajal maist 1915 ratsakaardiväe polgus, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 07.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadroni ohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 03.04.1919 Lätis Marienburgi all haavata. Oktoobrist 1919 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1920. Maist 1920 Ratsapolgu 3. eskadroni ja detsembrist 1920 2. eskadroni vanemohvitser. Alamleitnant augustist 1920. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Esna v Morsi talu, müüs selle 1926 ära. Juunist 1926 piirivalve Petseri jsk Mägiste raj nooremohvitser, juunist 1928 Lääne jsk Pärnu raj nooremohvitser, aprillist 1929 Mõisaküla raj ülema kt ja veebruarist 1931 ülem, septembrist 1932 Petseri jsk Valga raj ülem, aprillist 1937 Mägiste raj ülem, maist 1940 Tallinna jsk Võsu raj ülem. Leitnant novembrist 1930, kapten 1938. Septembris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Pärnu osak liige. II MS ajal suvel 1941 metsavend, 1942–44 OK Lääne mlv 4. pataljoni ülem Lihulas. Osales 1944 lahingutes Punaarmee vastu. Sügisel 1944 põgenes Eestist. Suri 12.07.1965 Rootsis Kalmari läänis Hultsfredis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Esimene abikaasa Helmi-Elisabeth, sünd Potral (1894–1984), lapsed Noora-Gertrude (1922), Rolf-Roland (1924–2008) ja Ants (1926–2002). Teine abikaasa Julie, sünd Ait (1900–86). (M.S., J.P.)
RÜÜTEL (kuni 1944 RÜTELER), Alfred Hansu p, vanemallohvitser (1918).
VR I/3, nr 1525/13.10.1920 Soomusrongide diwiisi Intendandi Walituse wanemale alamohwitserile Alfred RÜÜTELER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)10.1892 Virumaal Porkuni v Assamalla külas. Õppis valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Teenis 1912–14 sõjaväes. I MS ajal 4. Siberi suurtükiväe brigaadi lukksepp, võttis osa lahingutest, sai kolmel korral haavata. VS ajal alates 21.12.1918 Soomusrongide Divisjoni sõjariistade lao töökoja juhataja suurtüki inspektori juures. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja lõunarindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Porkuni (hiljem Assamalla) v Kullenga talu. Seejärel talunik. Oli 1923–27 Viru maakonnanõukogu revisjonikomisjoni, 1930–40 Väike-Maarja kirikunõukogu ja VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa ajal talunik ja OK liige. Sügisest 1944 augustini 1947 metsavend, sai seejärel passi, elas paljudes paikades. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1949 Järvakandi vallas ja mõistis veebruaris 1950 kaheks aastaks vangi passirežiimi rikkumise eest. Arreteeriti uuesti 09.12.1951 Tallinna vanglas ja mõisteti jaanuaris 1952 25 aastaks vangi koostöö eest Saksa võimudega. Oli Narva vangilaagris, vabanes juulis 1954 invaliidina. Elas Rakveres, hiljem Tallinnas. Suri 09.12.1955 Tallinnas. Maeti Väike-Maarja Vanale kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Juuli-Annete, sünd Kopas (1892–1950), poeg Harald (1918). (J.P.)
RYAN, Edward William, USA kolonelleitnant (1918).
VR I/2, nr 2393/26.03.1920 Lieutnant Colonel Edward W. RYAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses Ameerika Punase Risti abi organiseerimisel ja korraldamisel, iseäranis taudide wastu wõitlemises.
Sündis 14.12.1883 USAs Pennsylvania osariigis Scrantonis. Õppis 1908–12 meditsiini New Yorgis Fordhami ülikoolis. Internatuuri ja residentuuri tegi läbi St. Vincenti haiglas Manhattanil ning Kingsi maakonnahaiglas Brooklynis. Siirdus 1913 USA Riigidepartemangu vabatahtlikuna Mehhikosse, kus evakueeris revolutsioonile jalgu jäänud Ameerika kodanikke, langes Coahuila osariigis Torreónis vangi naaberosariigi Zacatecasi mässajate kätte, mõisteti korduvalt surma, kuid otsust täide ei viidud ning vabastati. Alates 1916 Ameerika Punase Risti vabatahtlikuna Serbias, kus aitas Belgradis tüüfusse nakatunuid, kuni haigestus ise. Märtsist aprillini 1917 juhtis rindehospidali. I MS lõpul 1918 asus sama organisatsiooni esindajana Saksamaale, aitas Vene sõjavangidel naasta Venemaale, Eestisse, Lätti ja Leetu. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. 1919 organiseeris Ameerika Punase Risti Lääne-Venemaa ja Balti riikide esinduse ning harukontorid Helsingist Kaunaseni, sealhulgas Tallinnas, Narvas, Tartus ning mitmes teises Eesti linnas. Tüüfuseepideemia ajal veebruaris 1920 kuulutas Eesti valitsus välja eriolukorra ning määras E.W. Ryani epideemia kontrolli alla võtmise peavastutajaks. Märtsi algul 1920 saabus 90 Punase Risti õde Eestisse ning kolme nädalaga võeti epideemia kontrolli alla. Eesti valitsus annetas 26 otseselt tema alluvuses töötanud Punase Risti ohvitserile VRi. Juunini 1922 töötas kolmes Balti riigis. Suri 18.09.1923 Iraanis Teheranis malaariasse. Maeti 11.02.1924 Scrantoni Cathedrali kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: LKO III kl, EPR III jrk (1921), Vene AnO ja StO, Soome VRO, Prantsuse ALO ning SR jmt. (M.S.)
RYBAK, Józef Artur, Poola kindralleitnant (1924).
VR I/3, nr 2665/02.06.1922 Kindralstaabi Polkownik Jozef RYBAK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, töötades meie ühise waenlase wastu Poola silmapaistwama Kindralstaabi ohwitserina, esiteks Poola sõjawäe organiseerimisel ja pärast isiklikult juhatades wäegruppi, kes waenlasele tõsiseid kaotusi sünnitas ja sellega meie wõidule kaasa aitas.
Sündis 07.04.1882 Galiitsias Deljatinis. Õppis Bielitzi gümnaasiumis, Viini sõjakoolis ja 1905–07 Viini sõjaväeakadeemias. Alamleitnant 1901. Teenis suurtükiväeohvitserina staapides Krakaus ja Sarajevos, 1909–11 Austria-Ungari 1. korpuse staabi 2. osak ja 1911–14 3. osak ülem. I MS ajal augustist 1914 1. armee staabi 2. osak ülem, korraldas paramilitaarsete üksuste Związek Strzelecki ja Polskie Drużyny Strzeleckie liikmete koondamist Poola Leegioni. Seejärel 57. jalaväediviisi ülema kt ja 59. jalaväediviisi staabiülem, augustist 1917 Lublini kubermangu sõjaväeväeringkonna staabiülema kt. Kapten 1911, major 1916, kolonelleitnant maist 1918. Novembrist 1918 Poola armees, oli Viinis sõjaministeeriumis Poola sõjalise likvideerimiskomisjoni juht, detsembrist 1918 Poola kindralstaabi 6. osak ülem, märtsist 1919 sõjaministeeriumi 1. osak ülem. Aprillist juulini 1920 juhtis sõjas Nõukogude Venemaa vastu 3. armee operatsioonigruppi ning juulist oktoobrini 1920 oli 4. armee staabiülem. Jaanuarist 1921 kindralstaabi ülema teine abi ja sõjanõukogu büroo juhataja, detsembrist 1921 kindralstaabi ülema esimene abi, juulist 1924 9. Bresti sõjaväeringkonna ülem, augustist 1926 armee inspektor. Kindralmajor 1922, kindralleitnant 1924. Detsembris 1930 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. Nõukogude ja Saksa ajal ei osalenud vastupanuliikumises, kuid Gestapo vangistas ta mõneks ajaks. Soovis 1945 astuda Poola armeesse, kuid vanaduse tõttu keelduti. Töötas Krakówis. Suri 08.05.1953 Varssavis. Maeti Krakówi Rakowicki kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl, PR III ja IV kl ja VR, Prantsuse ALO V kl, Rumeenia TO II kl, Jugoslaavia SO II kl ning Itaalia KO III kl. Tema mälestused: „Pamiętniki Generała Rybaka“ (Varssavi, 1954). (J.P.)
RYDZ-ŚMIGŁY (ka ŚMIGŁY-RYDZ), Edward Tomaszi p, Poola marssal (1936).
VR I/3, nr 2663/02.06.1922 General-Porucznik Edward RYDZ-SMIGLY’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlaste wastu, aidates kaasa Poola sõjawäe organiseerimisele ja juhatades meie ühise waenlase wastu järgimööda, Poola diwiisi, armeed ja wäerinda, waenlasele suuri kaotusi sünnitades ja sellega meile lõpulikku wõitu kätte saada kergendades.
VR I/2, nr 3052/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Kindral Edward RYDZ-SMIGLY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 11.03.1886 Galiitsias Bereschany linnas. Õppis Bereschany gümnaasiumis, Krakau kunstiakadeemias, Jagielloonide ülikoolis ja 1910–11 ohvitseride kursustel Viinis. Lipnik 1911. Liitus 1908 sõjalise organisatsiooniga Związek Walki Czynnej, läbis 1912 paramilitaarse ühingu Związek Strzelecki juures noorem- ja vanemohvitseride kursused. Oli ühingu Związek Strzelecki osak ülem Bereschanys ja Krakaus ning 1913 selle Lembergi ringkonna ülem. I MS ajal augustist 1914 Poola leegioni 3. pataljoni ja detsembrist 1914 3. jalaväerügemendi ülem. Võttis osa lahingutest Vene vägede vastu. Kolonelleitnant maist 1915. Pärast seda, kui sakslased vangistasid juulis 1917 J. Piłsudski, Polska Organizacja Wojskowa juht. Oktoobris 1918 Poola Lublini valitsuse sõjaminister, seejärel Lublini ja Varssavi sõjaväeringkonna ülem. Kindralleitnant oktoobrist 1918. Aprillist 1919 osales võitluses Vilno pärast ja Leedu-Valgevene rindel ning jaanuaris 1920 Daugavpilsi vabastamises Punaarmeest. Maist 1920 3. armee, juulist 1920 keskrinde ülem. Juhtis lahingutegevust Punaarmee vastu Ukrainas ja Valgevenes. Alates 1921 armee inspektor ja maist 1935 novembrini 1939 armee peainspektor. Poola marssal novembrist 1936. Oli Poola-Eesti Ühingu aseesimees, Varssavi ülikooli (1938) ja Varssavi tehnikaülikooli (1938) audoktor ning Nowy Sączi (1936) ja Krotoszyni (1937) aukodanik. II MS ajal alates 01.09.1939 Poola sõjavägede ülemjuhataja, korraldas sõjategevust Saksa armee vastu. Pärast Punaarmee sissetungi läks 18.09.1939 Rumeeniasse, kus interneeriti, detsembris 1940 põgenes vahi alt Ungarisse, oktoobris 1941 siirdus salaja Varssavi, et juhtida põrandaalust võitlust Saksa vägede vastu. Suri 02.12.1941 Varssavis südameataki tagajärjel. Maeti Adam Zawisza nime all Varssavi Powązki kalmistule, alates 1994 haual tähis nimekujuga Edward Śmigły-Rydz. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II ja III kl, VT erisuurpael (1937), KR I kl (1932), Poola VKO, VM II ja V kl, PR I, II, III kl, VR, TR, IR, Soome VRO I kl, Prantsuse ALO II kl, Jaapani TPO I kl, Jugoslaavia VKO I kl, Rumeenia TO I kl, Ungari TR I kl ja Itaalia KO I kl. (J.P.)
RYTKÖNEN, Ilmari Elis Enok Aroni p, Soome lipnik (1921), kolonelleitnant (1941).
VR II/3, nr 1727/26.03.1920 Weltweeblile Ilmari RYTKÖNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 15.06.1900 Soomes Hämeenlinnas raamatukaupmehe peres. Lõpetas 1918 Hämeenlinna lütseumi, 1924 kadetikooli ja 1936 kõrgema sõjakooli. Soome VS ajal jaanuarist juulini 1918 vabatahtlikuna Kalmi pataljonis, osales rühmaülemana Lempäälä, Lahti, Vilppula, Länkipohja, Kuhmoineni, Padasjoki, Vääksy, Asikkala, Anianpelto, Hollola ja Hatsina lahingutes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 30.01.1919 Tartu lähedal rongiõnnetuses vigastada. Suvel 1919 osales Aunuse retkel kolonel Sihvo pataljoni kompaniiülemana. Võttis osa Tuulose, Nurmoila, Novinka, Aunuse ja Vieljärvi lahingutest. Seejärel 2. pioneeripataljoni 3. kompanii veltveebel ning väljaõppeohvitser ja pataljoni adjutant, juunist 1929 KL peastaabi väljaõppeosak ülema abi, detsembrist 1937 pioneeripataljoni kompaniiülem ja pataljoni allohvitseride kooli ülema abi. Lipnik 1921, leitnant 1925, kapten 1929, major 1939. Talvesõja ajal kaitseministeeriumi sõjavarustuse osak noorem staabiohvitser ja 5. armeekorpuse staabi pioneeriüksuse ülem. Võttis osa Laadoga kirdeosa, Pitkäranta ja Kollaa lahingutest. Kolonelleitnant 1941. Jätkusõja ajal sideohvitser, tagalavägede staabis pioneerivarustuse käitlemisjuht ning staabiülem, ühtlasi pioneerivarustuse inspektor, 15. brigaadi Rytköneni pataljoni, 44. jalaväerügemendi ja 8. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem. Osales Salla, Suursaari, Syväri, Laadoga, Pitkäranta, Nietjärvi ja Põhja-Soome lahingutes. Juulist 1946 kaitsejõudude peastaabi pioneeriosak käsutuses, seejärel Kemi sõjaväeringkonna ja 1. jalaväerügemendi 1. ja 2. pataljoni ülem. Detsembris 1947 vabastati teenistusest. Suri 30.12.1957 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR II kl tammelehtedega, II kl mõõkadega ja IV kl, VRO V kl, Saksa RR I ja II kl ning KO V kl. (M.S.)
SAABERG, Ernst vt SAARESTE, Ernst-Julius Antoni p.
SAAL, Anton Jaagu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1892/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Anton Jaagu p. SAAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Tähtwere mõisa juures.
Sündis 20.(08.)04.1893 Pärnumaal Vana-Vändra v Pillaru talu töölise peres. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 04.12.1919 Ratsapolgus, 21.12.1918 arvati laiarööpmelise soomusrongi nr 1 kuulipildujate komandosse, jaanuarist 1919 Soomusrongide Diviisi muusika komandos. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas kaupmees, viimaks talupidaja Pillaru talus. VRVÜ Tallinna osak liige. Võttis juulis 1941 osa lahingutest Punaarmee vastu Vändra vallas. Langes 06.07.1941 Vändra alevis, maeti Pillaru talu maale, 1942 maeti ümber Vändra kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maria, sünd Vohlbrük (1900–87), kasutütar Helgi (1933). (A.K.)
SAAL (sünd SAHL), Elmar-Gerhard Jaani p, kapten (1920), kolonelleitnant (1936).
VR II/3, nr 752/05.03.1920 5 jalawäe polgu alamkaptenile Elmar Jaani p. SAAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20–22 detsembrini 1918 a. Neruti ja Jõepere wahel, ning 23 detsembril 1918 a. Wanamõisa ja Koplimetsa külade waldamisel.
Sündis 05.03.(22.02.)1888 Pärnumaal Tori v Kaseküla talu pidaja peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1915 Gatšina lipnikekoolis, 1924 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1931 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal 1915–17 305. jalaväepataljonis, 429. Riia jalaväepolgus ja 633. jalaväepolgus kuulipildujate komando ülem. Lipnik augustist 1915. Osales lahingutes Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsia rindel. 1917–18 3. Eesti polgus. VS ajal alates 22.11.1918 6. jalaväepolgu rooduülem, 21.12.1918 5. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem ja veebruarist 1919 polguülema abi, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni ülem, oktoobrist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni ja detsembrist 1919 inseneriväe 3. töösalga ülem. Kapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Seejärel Soomusrongide Diviisi staabis, 1920–21 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 ülem, märtsist 1923 laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv ülema kt, augustist 1923 lr sr nr 4 ülema kt ja augustist 1924 ülem, aprillist 1927 6. jalaväerügemendis, seejärel 9. üksikus jalaväepataljonis, aprillist 1934 1. jalaväerügemendi 3. pataljoni ülema kt ja augustist 1934 ühtlasi rügemendiülema 1. alaline asetäitja, veebruarist 1936 3. pataljoni ülem. Major 1924, kolonelleitnant 1936. Aprillis 1938 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tori v Alta talu. II MS ajal oktoobris 1941 moodustas Viljandi kaitsepataljoni (novembrist 1941 38. kaitsepataljon), aprillist oktoobrini 1944 12. Saksa lennuväe välidiviisis rügemendi ülem, seejärel 20. Eesti Relva SS-diviisi tagavara rügemendi ohvitseride reservis. Maist 1945 märtsini 1946 Briti sõjavangistuses. Seejärel oli Ruhrimaal Eesti laagrivanema kohal. Suri 08.09.1959 Saksamaal. Teised autasud: EPR II/I (1936), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Abikaasa Valentine, sünd Hints (1893), tütar Kiira (1920–2007). (A.K., J.P.)
SAAL, Johannes Hansu p (sünd SAAL, Jaan Mari p), veltveebel (1918), nooremveebel (1939).
VR I/3, nr 1683/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Johannes Hansu p. SAAL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)03.1890 Vastse-
Otepää vallas. Õppis Tartu reaalkoolis ja 2. tagavarapolgu Samaara allohvitseride koolis. I MS ajal 1914–17 23. diviisi staabis ja 91. Dvinski polgus. Korraldas 1918 Tallinnas OK ja KL loomist ning riigi varanduste kaitset. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 kuulipildujate komandos, aprillist 1919 3. dessantroodus, maist 1919 Mereväe Ekipaaži 1. roodus, oktoobrist 1919 2. roodus, novembrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Tartu osak postivanem. Veebruarist 1920 5. piirikütipataljoni 2. roodus ja märtsist 1920 1. diviisi tagavara polgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist novembrini 1926 piirivalve Pärnu raj Teaste kordoni valvur. Seejärel Tallinnas ja Kohtla-Järvel ärimees. VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Nooremveebel juulist 1939. Suri 06.12.1958 Tartus. Esimene abikaasa Mary, sünd Tiido (1902), lahutati 1924. Teine abikaasa Alexandra, sünd Janson (1897–1991), tütar Alice (1927–77). (A.K., J.P.)
SAALISTE (sünd SALISTE), Jüri Ado p, ohvitseri asetäitja (1919), kaitseväeametnik (1936).
VR I/3, nr 1508/13.10.1920 Merejõudude Juhataja staabi kantselei ülemale ohwitseri asetäitja Jüri Ado p. SAALISTE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)05.1890 Läänemaal Nurtu vallas. Õppis Järvakandi ministeeriumikoolis. Töötas 1908–11 Petropavlovski kindlustusühingus kirjutajana. Oktoobrist 1911 2. Balti mereväe ekipaažis, maist 1912 õppelaeval Vernõi, augustist 1912 mereväe kindralstaabi kirjutaja, augustist 1913 Peeter Suure merekindluse staabi korraldusvalitsuse ametnik, aprillist novembrini 1917 sõjatsensor Tallinnas. Märtsist 1917 jaanuarini 1918 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee sekretär. Saksa ajal korraldas OK ja KL loomist. VS ajal alates 11.11.1918 Eesti KL peastaabi vanemametnik, jaanuarist 1919 merejõudude juhataja sekretär, veebruarist 1919 merejõudude staabi kantselei ülema kt. Ohvitseri asetäitja juunist 1919. Osales dessantides ja lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Sõjaväeametnik juulist 1921, kaitseväeametnik 1936. Septembris 1923 vabastati teenistusest. Seejärel meremees, 1927 töötas venna juures Läänemaal Velise v Saaliste talus, 1927–28 ametnik KL Sakala mlv staabis, 1929–34 juhutöödel, 1934–38 Tallinna keskraamatukogus, 1938–40 turismiameti arveametnik. Oli IL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.10.1940 Tallinnas. Suri 31.05.1944 Karaganda oblastis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Marie-Elisabeth, sünd Röster (1883). Teine abikaasa Ella, sünd Klooren (1900), kasutütar Laine (1922). Tädipojad leitnant Mihkel Vaarmann VR II/3 ja Mihkel Remma VR I/3, vennapojad Artur ja Richard Saaliste langesid metsavendadena 1949. (A.K., J.P.)
SAAMANN, Sergei vt KUNILA, Aarne Antoni p.
SAAR, Alfred Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 445/17.08.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujate roodu nooremale alamohwitserile Albert Jaani p. SAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 augustil 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka all. (Täpsustus: valitsuse otsusega 26.04.1935 arvati õigeks eesnimeks Alfred.)
Sündis 06.01.1894 (25.12.1893)
Virumaal Püssi v Liimala külas kaluri peres. Õppis Püssi valla- ja Lüganuse haridusseltsi koolis. Teenis 1911–14 kaubalaevadel motoristina. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 miiniristlejal Inžener-mehanik Dimitrijev. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, maist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sattus 10.08.1919 Aleksandrovskaja Gorka all vangi, kuid põgenes ning jätkas teenistust väeosas, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodu rühmaülem. Vanemallohvitser märtsist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Püssi v Purtse-Uueküla krjm Suurekivi talu ning oli kalur. VRVÜ Narva osak liige. Suri 14.01.1948 Lüganuse v Suurekivi talus. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Plotnik (1903–81), poeg August (1927–93). (M.S.)
SAAR, August Ferdinandi (ka Verdinand) p, vedurijuhi abi, 1. klassi madrus (1920).
VR II/3, nr 567/17.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 3 wedurijuhi abile August SAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 4 märtsil 1919 a. Korwa ja Hoppa wahel.
Sündis 29.(16.)07.1900 Pärnumaal Vana-Pornuse v Kiviste talus töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 27.01.1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 vedurijuhi abi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 aurulaeva Kompas kütja, septembrist 1920 vanemkütja, oktoobrist 1921 detsembrini 1922 allohvitseri kt. Seejärel vedurijuhi abi ja vedurijuht Mõisakülas, Viljandis ja Pärnus. Oli VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Pärnu veduridepoo vanemvedurijuht, pensionärina Sindis kohaliku raudtee vedurijuht. Oli Pärnu automatkaklubi liige. Suri 15.12.1976 Pärnus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Esimene abikaasa Alide, sünd Arbeit (1901), lahutati 1934. Teine abikaasa Margarethe (alates 1937 Marge), sünd Talts (1911–2008), lapsed Aino (1933) ja Arno (1934–77). (J.P.)
SAAR, August Mihkli p, kapral (1918).
VR II/3, nr 665/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu kapralile August Jaani p. SAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Lesgi küla all. (Täpsustus: õige isanimi Mihkel parandati tunnistusel oktoobris 1922.)
Sündis 27.(15.)05.1895 Pärnumaal Uulu v Surju mõisa sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal alates 1916 480. Danilovskoje jalaväepolgus ja 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 03.12.1918 6. jalaväepolgus, viidi üle 1. diviisi ülema käsutusse ja arvati 22.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodu, jaanuarist 1919 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Langes 02.08.1919 Venemaal Antonovo küla juures. Maeti Pärnu VS langenute kalmistule. Nimi tahvlil Tahkuranna vallamajas ja kivil Vaskräämas. Sai autasuks Pärnumaal Uulu v Vaskrääma m Seljaku talu, anti emale. Vallaline. (J.P.)
SAAR, Eduard Hansu p, leitnant (1917).
VR I/3, nr 2681/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase leitnant Eduard SAAR’e sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 28.(16.)11.1892 Tartumaal Sootaga v Kärkna mõisa talupidaja peres. Õppis Tartu linna- ja 1916 Vladimiri sõjakoolis. I MS ajal jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 10. eripolgus, hiljem ajutine rooduülem. Leitnant maist 1917. VS ajal novembrist 1918 Äksi kihelkonna KL ülem, alates 23.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 31.01.1919 Valga all rünnakul Paju mõisale raskelt haavata, langes punaväelaste kätte vangi ja tapeti. Maeti Äksi kalmistule. Nimi Äksi sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene StO III kl. Vallaline. (J.P.)
SAAR, Eduard Jaani p, leitnant (1920), major (1936).
VR I/3, nr 3010/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten Eduard SAAR Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 3. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodu ülemana Helme mõisa all 17. jaanuaril 1919 a., Varna alevi juures 20. mail 1919 a. Ja Ronneburgi alevi piirkonnas Kikuri talu juures 21. juunil 1919 a., kus ise ka raskelt haavata sai.
Sündis 08.08.(27.07.)1893 Võrumaal Loosi v Haabsilla talu pidaja peres. Õppis Simbirski maamõõtjate koolis, 1916 Jekaterinoslavi mäeinseneride instituudis (ei lõpetanud), 1917 Petrogradi inseneriväe lipnikekoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932 kompaniiülemate kursustel. Novembrist 1911 maini 1912 Võru Navi vallakooli abiõpetaja. I MS ajal oktoobrist 1916 6. sapööripataljonis, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 4. raudteepataljoni 5. roodus, märtsist aprillini 1918 töökomando ülem. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgus, detsembrist 1918 kuulipildujate roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 rooduülema kt, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.06.1919 Lätis Wesselshofi mõisa all haavata. Sai autasuks Valgamaal Paju (hiljem Sooru) v Paju m Saare talu. Augustist 1920 3. jalaväepolgu kuulipildujate roodu ülem, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni kuulipildujate roodu ülem, oktoobrist 1921 augustini 1923 pataljoniülema abi, ühtlasi pataljonikohtu liige ja esimees. Märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi 2. kuulipildujate kompanii ülem, augustist 1924 rügemendi adjutant, ühtlasi rügemendikohtu esimees ja ohvitseride kogu juhatuse liige. Oktoobrist 1928 Sakala üksiku jalaväepataljoni adjutant ning juulist 1932 veebruarini 1933 2. kompanii ülem, ühtlasi pataljoni kohtu esimees ning ohvitseride kogu aseesimees ja esimees. VRVÜ Viljandi osak sekretär. Aprillist 1934 Narva kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabi 2. jsk ülema abi. Kapten 1924, major 1936. Oktoobrist 1938 Narva sõjaväeringkonna staabi 2. jsk ülem ja staabiülema asetäitja. VRVÜ Narva osak liige. Novembrist 1940 Narva linna sõjakomissariaadi 3. osak ülem. Juunist 1941 ENSV sõjakomissariaadi kooliõpilaste sõjalise õpetuse inspektor Tallinnas. Juulis 1941 määrati Punaarmee reservväe mobiliseeritute saatjaks Arhangelski obl Kotlasesse, seejärel Kirovi oblastis, septembrist detsembrini 1941 Slobodski rajooni sõjakomissariaadis. Jaanuarist veebruarini 1942 7. Eesti laskurdiviisi staabi 4. osak ülem, veebruarist 1942 maini 1944 taas Slobodski rajooni sõjakomissariaadis, maist 1944 1. Eesti tagavara laskurpolgu ohvitseride reservis. Juulist 1944 aprillini 1947 ENSV sõjakomissariaadi 3. osak ülema abi. Aprillis 1947 vabastati teenistusest. Juunist 1947 ENSV põllumajandusministeeriumi maakorralduse ja külvikordade valitsuse vanem maakorraldaja, oktoobrist 1948 revident-maamõõtja, märtsist aprillini 1950 1. järgu insener. Seejärel sõjaväepensionär. Nõukogude võim arreteeris ta 15.01.1951 Tallinnas. Suri 06.12.1955 Irkutski obl AngarLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Martha, sünd Tõlts (1897), lapsed Paul (1921–83, II MS ajal Saksa ja Soome armees, põgenes läände) ja Aime-Helgi (1925). (J.P.)
SAAR, Ernst Jaani p, lipnik (1920).
VR II/3, nr 1420/08.10.1920 Kalewlaste Malewa Lipnikule Ernst SAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 aprillil 1919 a. Mõniste mõisa all.
Sündis 04.10.(22.09.)1892 Viljandimaal Võisiku v Nõmavere külas kooliõpetaja peres, hiljem osteti Kõo v Käosaare talu. Õppis ministeeriumikoolis, Tallinna õhtukeskkoolis, 1911–12 Soomes Orismala põllutöö- ja 1913–15 Mustiala kõrgemas põllutöökoolis, 1916 Petrogradi tehnoloogia instituudi gaasiasjanduse instruktorite kursustel ning 1920 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal märtsist 1916 jaanuarini 1918 3. jalaväepolgu gaasiasjanduse komandos. VS ajal detsembrist 1918 Pilistvere kihelkonna KL ülema abi. 21.01.1919 astus vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse, juulist 1919 4. roodu nooremohvitseri kt, detsembrist 1919 vanemohvitser. Vanemallohvitser aprillist 1919, ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Veebruarist 1920 sõjakoolis. Lipnik maist 1920. Juulist 1920 Kalevlaste Maleva polgu 2. roodu pealik, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel Eesti Põllumeeste Keskseltsi Lõuna-Eesti osak põllumajanduse instruktor, Tartu maakonna agronoom, 1922–24 Tartu maavalitsuse liige ja 1925–27 selle esimees ning 1927–37 Lõuna-Eesti Eksporttapamajade direktor. Oli 1925–37 Tartumaa põllumeeste esinduse esimees, 1925–37 KL Tartumaa mlv pealiku abi ja KL vanematekogu liige, oktoobrist 1924 märtsini 1926 KL Tartu mlv VR vendade mlvk pealik, hiljem juhatuse liige, 1930–37 NK Tartumaa mlv vanem, Tartumaa panga juhatuse esimees, Tartu põllumeeste seltsi abiesimees, põllutööriistade vabriku AS Tegur juhatuse ning VRVÜ juhatuse ja VRVÜ Tartu osak liige. Müüs 1934 isakodu Käosaare talu ning ostis Tartumaal Saadjärve äärde Tormi talu. Kevadel 1937 avastati Lõuna-Eesti Eksporttapamajades tehtud revisjonil topeltraamatupidamine ja riigimaksude tasumatajätmine. Läks 21.04.1937 Tartus vabasurma. Maeti Tartu Raadi kalmistule Maarja koguduse ossa. Teised autasud: EPR II/II (1928) ning KR III (1935) ja V kl (1930). Abikaasa Maria, sünd Kekki (1899–1954), lapsed Sylvi-Elisabeth (1924) ja Are (1928). Abikaasa teine mees oli Oskar Uritam VR I/3. (J.P.)
SAAR, Johannes Hendriku p, alamleitnant (1919).
VR II/3, nr 1842/14.09.1920 Lahingus 1 nowembril 1919 a. Aksenowo kiriku juures langenud 3 jalawäe polgu alamleitnandile Johannes SAAR’ele wahwuse eest.
VR I/3, nr 1613/14.12.1920 3 jalawäe polgu roodu ülemale Johannes Hendriku p. SAAR’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)05.1895 Võrumaal Laanemetsa v Taheva mõisa erusoldati peres. Õppis Valga kõrgemas algkoolis ja 1916–17 Saratovi lipnikekoolis. I MS ajal oktoobrist 1915 Izmailovo kaardiväe tagavarapataljonis, novembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1917. Nooremohvitser 143. tagavarapolgu 6. roodus. VS ajal alates 11.02.1919 3. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 11. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Alamleitnant novembrist 1919. Langes 01.11.1919 Kirde-Lätis Aksjonovo kiriku juures. Maeti Hargla kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Valga garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata). Vallaline. (J.P.)
SAAR, Julius Johani p, alamleitnant (1917).
VR II/3, nr 1045/14.09.1920 2 jalawäe polgu alamleitnandile Julius SAAR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 7 märtsil 1919 a. Sakubje, 3 mail 1919 a. Pressi külade waldamisel ja 4 mail 1919 a. Holdi ja Kergatsi külade juures.
Sündis 16.(04.)04.1893 Tartumaal Suure-Kambja vallas talupidaja peres. Õppis Tartu linna- ja 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal augustist 1914 1. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 108. jalaväepolgus ja septembrist 1916 410. Usmani jalaväepolgus rooduülema kt. Alamleitnant septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides ja Rumeenias, sai 06.09.1916 Dorna-Vatra all põrutada. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 06.12.1918 nooremohvitser 2. jalaväepolgu 12. ja 2. roodus ning jaanuarist 1919 3. roodus, märtsist 1919 1. roodu ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 05.05.1919 Võrumaal Haanja lähistel Kergatsi külas. Maeti Kambja kalmistule. Nimi Kambja sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO IV kl ja StO III kl. Vallaline. (J.P.)
SAAR, Vassili Georgi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1306/15.09.1920 5 jalawäe polgu kapralile Wassili SAARE’le, ninnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 juulil 1919 a. Kebbi jõe sillal.
Sündis 09.11.(28.10.)1891 Virumaal Selja vallas. Töötas 1918 Rakvere mõisas kingsepana. Õppis vallakoolis. I MS ajal kuulipildujate komandos. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodus, oktoobrist 1919 kuulipildujate komandos. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (A.K.)
SAARELA, Väinö Hannes Johan Svante p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1736/26.03.1920 Weltweeblile Hannes SAARELA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2690/25.05.1923 Jääger-weltweebel Hannes SAARELA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.04.1897 Soomes, elas Rymättyläs. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli radist Uusikaupunki aurikul Saint Stephen. Saatus teadmata. (M.S.)
SAAREMAA, Johannes Tõnise p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 951/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johannes SAAREMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 27 jaanuaril Telliste mõisas ja 31 jaanuaril 1919 Palu mõisa all. (Täpsustus: viimasena märgitud lahing oli Paju mõisa all. – A.K.)
Sündis 05.03.(21.02.)1889 Tartumaal Härjanurme vallas. VS ajal alates 27.12.1918 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljoni 3. roodus, veebruarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, detsembrist 1919 6. roodu veltveebli kt. Kapral märtsist 1919, vanemallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Saadjärve v Voldi m Koidu talu, müüs selle 1930 ära. Seejärel talunik ning Võrumaal Rõuge v Alaveski mölder ja villatööstuse omanik. KL Võru mlv Rõuge mlvk üksikrühma ülem. VRVÜ Tallinna ja Võru osak liige. Suri 24.02.1939 Tartus. Maeti Võru õigeusu kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Lõhmus (1903–81), lapsed Johannes (1926) ja Siiri (1928). (A.K., J.P.)
SAAREPERA, Tõnis Tõnise p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 837/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Tõnis SAAREPERA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino külas.
Sündis 12.01.1892 (31.12.1891)
Viljandimaal Väike-Kõpu v Saarepera talu pidaja peres. Õppis Puiatu valla- ja Viljandi linnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ning 1923–27 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 1. roodus, astus 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni kuulipildujate komandosse, siirdus jaanuaris 1919 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodu. Märtsist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu rühmaülem, juulist 1919 nooremohvitseri kt ning jaanuarist 1920 kuulipildujate roodu ülema kt. Nooremallohvitser juunist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Viljandimaal Puiatu v Lembitu talu. Seejärel talunik, hiljem Suure-Kõpu v Aratsaare talu jahu- ja saeveski rentnik. Oli Puiatu vallavolikogu ja Puiatu masinatarvitajate ühingu juhatuse liige, 1926–34 KL Sakalamaa mlv Kõpu mlvk pealik, Kõpu VS mälestussamba komitee esimees, EELK Kõpu koguduse, Kõpu põllumeeste seltsi ja Sakala Partisanide Ühingu juhatuse ning EVL ja VRVÜ Viljandi osak liige. Juunist 1941 Kõpu metsavendade juht, osales Kõpu lahingus. Saksa ajal Kõpu v OK ja ZEV komitee liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.11.1944 Kõpu v Aratsaare talus. Suri 02.05.1952 Irkutski obl TaišetLagis. Kenotaaf Tallinna Pärnamäe kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Linda Puju (1899–2001, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Mai (1929–2009, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, küüditati 1949, vabanes 1958), Rein (1933, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Tõnu (1937–83, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946, küüditati 1949, vabanes 1957). Onupoeg leitnant Märt Saarepera suri VS ajal saadud haigusse 06.02.1920. (J.P.)
SAAREPERE (kuni 1937 ZEREEN), Johannes Juhani p, kapral (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2872/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu nooremallohvitser Johannes Johani p. SEREN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 24. aprillil 1919 Sagrö külas Pihkva-Riia kivitee ääres, kus äkilise rünnakuga tungis läbi vaenlase aheliku ning viis sõnumi 1. eskadroni ülemale, päästes sellega 1. eskadroni vaenlase poolt ümberhaaramisest.
Sündis 10.06.(29.05.)1893 Harjumaal Rae v Lagedi mõisa talupidaja peres. Õppis 1907–09 Aruküla õigeusu kihelkonnakoolis, 1916 Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja 1922 kõrgematel politseiametnike kursustel. Jaanuarist 1911 juulini 1914 Tallinna börsi ja sadama artellis kirjutaja, maist 1915 veebruarini 1918 Peeter Suure merekindluse ehituse 11. ja 44. jsk kirjutaja. VS ajal alates 10.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 4. eskadronis ja sidekomandos, maist 1919 nooremtelefonist. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Aprillist 1920 polgus üleajateenija. Nooremallohvitser maist 1920, vanemallohvitser augustist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas Rae v Lagedi m Rahula (end Kalju) talu. Märtsist 1921 politseikordnik, ratsareservi abikomissar ja konstaabel Tallinnas, aprillist 1931 Tallinn-Harju prefektuuri politseikomissar. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.11.1940 Tallinnas. Suri 08.09.1943 Krasnojarski kr KrasLagis. Nimi Tallinna Rahumäe kalmistul politseinike memoriaalis ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT IV kl (1938). Abikaasa Juliana-Elisabeth, sünd Pavelson (1900–71), lapsed Endel (1926–79, II MS ajal Saksa armees) ja Else (1933–2010). Vend Voldemar-Heinrich Saarepere VR II/3. (A.K., J.P.)
SAAREPERE (kuni 1937 ZEREEN), Voldemar-Heinrich Juhani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1160/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Woldemar SEEREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 6 weebruaril 1919 a. Muijeneki talu juures.
Sündis 07.05(25.04.)1895 Harjumaal Rae v Lagedi mõisa talupidaja peres. Õppis Lagedi valla- ja Jüri kihelkonnakoolis. Töötas 1910–14 Lagedi ja 1914–15 Tallinna raudteejaamas remonditöölisena. I MS ajal 1915–17 Ohvitseride kütikooli kütipolgus. VS ajal alates 09.12.1918 Ratsapolgus, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadronis. Nooremallohvitser aprillist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. 1922–25 Tallinna sadamatööline. Ostis 1926 Rae v Lagedi m Ado (end Hallika) talu. Oli KL Harju mlv Lagedi mlvk ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK Lagedi kompanii jaoülem. Pääses märtsis 1949 küüditamisest, elas Jõhvis, oli ehitustööline ja 1950–51 töötas Kiviõli kombinaadis. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1951 Virumaal Erra vallas. Suri 09.08.1953 Irkutski obl OzjorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Annette, sünd Maar (1898–1964), poeg Valdek (1935–2007). Vend Johannes Saarepere VR II/3. (A.K.)
SAARESTE (kuni 1921 SAABERG), Ernst-Julius Antoni p, vanemarst (1918).
VR I/3, nr 493/25.08.1920 Endisele 1 Ratsa polgu wanemale arstile, Dr Ernst Antoni p. SAABERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 21.(09.)01.1892 Läänemaal Märjamaa v Kuuda mõisa kooliõpetaja peres, hiljem asus pere Luiste valda. Õppis 1902–04 Pärnu ja 1904–13 Tallinna Nikolai gümnaasiumis ning 1913–17 Petrogradi sõjameditsiini akadeemias. Dr. med. 1924. EÜS Põhjala liige. I MS ajal maist 1915 74. diviisi 1. laatsaretis praktikant, maist 1916 910. tagavara välihospidali nooremordinaator, juunist 1917 nooremordinaator 422. tagavara välihospidalis, vanemordinaator 467. liikuvas välihospidalis ja käsundusarst 53. evakuatsioonipunktis. Septembrist 1917 vanemarst Leedu eriotstarbelises polgus, veebruaris 1918 Eesti ratsapolgu vanemarst. VS ajal alates 25.11.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu vanemarst, septembrist 1919 sõjaväe tervishoiuvalitsuse käsundusarst ja Kopli sõjaväehaigla vanemordinaator, jaanuarist 1920 sõjaväe tervishoiuvalitsuse tervishoiustatistika osak ülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel maist 1920 Tartu ülikooli kõrva-, nina- ja kurguhaiguste kliiniku vanemassistent, maist 1926 dotsent ja 1934–44 sama õppetooli professor, 1938–39 arstiteaduskonna dekaan, ühtlasi arst Tartus, kevadel 1944 asus elama Otepääle. Oli 1932 Tartu Rotary klubi asutajaliige, Tartu Eesti Arstide Seltsi esimees. Avaldanud töid kõrva-, nina- ja kurguhaigustest. Sügisel 1944 põgenes koos perega Saksamaale. Suri 25.11.1944 Halles. Tuhastati Halle krematooriumis. Teised autasud: VT III kl (1939). Abikaasa Helmi, sünd Susi (1898–1972), lapsed Taimi (1921–2003), Imbi (1923–2007) ja Ain-Gunnar (1929–2013). Naisevend Arnold Susi VR I/3, kälimees Feliks Tanner VR II/3. (J.P., M.S.)
SAARI, Urho Johannes Juho Reinholdi p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2762/25.05.1923 Weltweebel Urho SAARI’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.04.1897 Soomes Janakkala vallas põllumehe peres, elas Ryttyläs. Lõpetas algkooli. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus aprillis 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Oli 1919–21 sõjaväeteenistuses Tampere rügemendis. Väljaõppelt sekretär. Jätkusõja ajal juunist 1941 49. õhukaitsekompaniis koolitaja. Saatus teadmata. (M.S.)
SAARIKANGAS, Martin Viktor Matts Viktori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2173/26.03.1920 Sõdurile Martti SAARIKANGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.01.1900 Helsingis. Oli kontoriametnik. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 21.02.1919 Marienburgi lahingus haavata. Suri 23.02.1919 Marienburgis. Maeti Helsingi Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SAARINEN, Kalle Vihtori Vihtori p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2229/26.03.1920 Sõdurile Kalle SAARINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.04.1899 Soomes Häme mk Akaa vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel. Langes 21.03.1919 Vastseliina ligidal Moona küla juures. Maeti Akaa kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SAARIO, Hugo Matti p, Soome seersant (1918), Eesti ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 159/21.02.1920 4 jalawäe polgu jala maakuulajate komando weltweeblile Hugo Matti p. SAARIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud tulles Soomest meie maad kaitsma wabatahtlikult, wõttes osa kõigist major Ekströmi pataljoni lahingutest ja pärast tulles meie sõjawäkke, näitasite kõige paremat eeskuju teistele. Teie wahwus tuli aga iseäranis selgelt esile Glubokaja-Kalina külas, kus Teie nelja kaaslase abil lõite põgenema waenlase rühma ja wõtsite neilt korras kuulipilduja lintidega, 6 püssi ja hulga padrunid.
Sündis 02.02.1886 Helsingis. Õppis Tampere linna ühis- ja 1918 Vöyri sõjakoolis. Soome VS ajal jaanuarist 1918 Thesleffi juhitud jäägripataljonis, osales Kirkkonummi lahingus, sai haavata. Langes 20.02.1918 Svidja mõisas vangi, kust põgenes 11.04.1918. Osales Helsingi vabastamises. Seersant aprillist 1918. Maist detsembrini 1918 Vöyri sõjakoolis. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikuna Ekströmi pataljonis ja 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis, siirdus 29.03.1919 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu luurekomandosse. Juulist 1919 1. roodu ja luurekomando ülem, oli lähetatuna juunist novembrini 1919 Ingeri polgus. Veltveebel jaanuarist 1919, ohvitseri asetäitja novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Elas 1924 Helsingis. Saatus teadmata. (M.S.)
SAARNAK, Andrei Andrei p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 180/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni signalistile Andres Andrese p. SAARNAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 25/26 augustil 1919 a. Pihkwa all, ujuwa silla lõhkumisel.
Sündis 20.(08.)12.1898 Lääne mk Hiiumaal Suuremõisa v Pärdi talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, meremees. VS ajal alates 10.04.1919 Mereväe Ekipaaži 2. järgu madrus, maist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis suurtükilaeval Ahti. Novembrist 1919 mereväespetsialistide kooli, detsembrist 1919 1. järgu signalist. Vanemallohvitser juulist 1920. Osales laevastiku operatsioonides Punaarmee vastu Pihkva ja Peipsi järvel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Pikalaenu Panga ja Eesti Panga nahalao hoidjana ning Raudtee Peatehases vanemvalvurina. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Venemaale, veebruaris 1942 arvati loodavasse 1. Eesti üksikusse tagavara laskurpolku. Suri 23.05.1942 Sverdlovski obl Kamõšlovis. Maeti Kamõšlovi linna kalmistule. Esimene abikaasa Elfride Leontine, sünd Meresmäe (1901–26), teine abikaasa Alide, sünd Weidenthal (1901–81), lapsed Kuno (1926–85) ja Helve (1929–78). (A.K.)
SAARNOK (1916–25 SAARNOK-KARING), Leo Anna (alates 1916 Gustavi) p, sõjaväeametnik (1917), kapten (1940).
VR I/3, nr 2610/02.11.1921 Korralduswalitsuse Inspektori osakonna autasu jaoskonna ülemale, sõjawäe ametnik Leopold Gustawi p. SAARNOK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Inspektori osakonna asjaajajana ja autasu jaoskonna ülemana.
Sündis 09.02.(28.01.)1891 Läänemaal Martna v Kesu külas. Õppis 1921–26 Tallinna kolledžis ning 1926–30 ja 1933–37 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Revelia liige. Osales I MS sündmustes. Sõjaväeametnik märtsist 1917. VS ajal alates 02.12.1919 ohvitseride reservis, märtsist 1920 korraldusvalitsuse inspektoriosak asjaajaja. Juunist 1929 kaitsevägede staabi 4. osak B jsk ülem, 1935 ülema abi. Kapten juulist 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Tallinnas. Mõisteti septembris 1942 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski kr NorilLagis, vabanes aprillis 1951. Seejärel elas Harju raj Raasikul, töötas Maardu keemiakombinaadis puusepana. Suri 21.03.1963 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Salme, sünd Martens (1902–85), lapsed Erik (1930–90) ja Anna. (M.S., J.P.)
SAART, August Jaani p (sünd SAARD, Augustin Ivani p), vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 704/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu wanemale alamohwitserile August Jaani p. SAART’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 10 weebruaril 1919 a. Nissa küla all.
Sündis 19.(07.)05.1895 Pärnumaal Halinga vallas puusepa peres. Õppis valla- ja Taali ministeeriumikoolis. Töötas Pärnus Waldhofi tselluloosivabrikus. I MS ajal 1915–16 178. tagavarapataljonis ja 1916–17 Peeter Suure merekindluse 4. mereväepolgus. Elas 1918 Taali vallas ja töötas Sindi kalevivabrikus kirjutajana. VS ajal alates 03.12.1918 6. jalaväepolgus, arvati 22.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodu, jaanuarist 1919 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Sindi vabriku tööline, kuulus 1923–24 Töörahva Ühise Väerinna liikmena Sindi alevi volikokku, aprillist 1924 EKP liige, aktiivne ametiühingutegelane. Arreteeriti 14.12.1924 süüdistatuna kommunistlikus mässukatses osalemises, oli Pärnu vanglas, vabastati aprillis 1925. Septembris 1925 põgenes Nõukogude Liitu. Elas 1926 Leningradis. Saatus teadmata. Abikaasa Alide, sünd Schwalbe (1893), poeg Dimitri (1919). (A.K., J.P.)
SAARUP (kuni 1937 SCHAURUP), August Jaani p, nooremallohvitser (1920), veltveebel (1924), nooremveebel (1939).
VR III/3, nr 2814/22.12.1924 Veltveebel August SCHAURUP’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembril 1924 a. kommunistide lööksalga pealetungi tagasitõrjumisel.
Sündis 24.(11.)07.1903 Võrumaal Vana-Antsla v Koobassaare talus, kust asuti Kaagjärve valda, seejärel Valga linna. Õppis Kaagjärve valla- ja Valga linnakoolis ning sidekomando kursustel ja Sidepataljoni õppekompanii kursustel. Töötas 1918 Valga raudtee töökojas. VS ajal alates 28.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 4 tehnikakomando telefonist. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 lr sr nr 3 võitleja. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel postiljon Valgas. Veebruarist 1922 Inseneripataljoni sapööriroodus, novembrist 1922 üleajateenija sapöörikompaniis, märtsist 1924 Sidepataljoni õppekompaniis ja 1. sidekompaniis. Vanemallohvitser 1923, veltveebel maist 1924. Kommunistliku riigipöördekatse ajal 01.12.1924 oli kindralstaabi 2. osak kaastöölisena riigikukutajate hulgas, teavitas sõjaväevõime mässuliste plaanidest. Nooremveebel aprillist 1939. Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi üksiku sidepataljoni rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 10.01.1941 Tallinnas. Lasti maha 14.05.1941 Tallinnas. Maeti Pirita-Kosel ühishauda. Kinnitamata andmeil maeti ümber Tallinna Liiva kalmistule. Nimi Liiva kalmistu terroriohvrite sambal ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ksenja, sünd Võting (1904–72). (J.P.)
SABBE, Rudolf Jaani p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1462/08.10.1920 1 jalawäe polgu kaptenile Rudolf SABBE’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus aprilli kuul 1919 a. Ilkino küla all.
Sündis 16.(04.)02.1894 Võrumaal Pindi v Paidra talu pidaja peres. Õppis 1907–11 Võru linnakoolis ja 1915 4. Petrogradi lipnikekoolis ning 1922 kõrgemate politseiametnike kursustel. I MS ajal veebruarist 1915 178. tagavarapataljonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 5. Kiievi grenaderipolgus, aprillist 1917 1. Eesti polgu 2. pataljoni ülema kt, juunist 1917 tagavarapataljoni 1. roodu ja septembrist 1917 5. roodu ülem. Alamleitnant augustist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sattus 18.10.1917 Muhumaal vangi, vabanes vangilaagrist Saksamaal aprillis 1918. VS ajal alates 25.11.1918 1. jalaväepolgu 3. roodu ülem, jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 7. roodu ülem, aprillist 1919 3. pataljoni ülem. Kapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal, sai 15.12.1918 Rägavere mõisa all ja 16.02.1919 Ilkino küla juures haavata. Maist 1920 3. roodu ülem, ühtlasi polgu kohtu esimees ja polgu ohvitseride kogu vanemate nõukogu liige. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1922 jaanuarini 1923 kaitsepolitsei Võru jsk agent, veebruarist 1923 detsembrini 1924 Valga maakonna politseiülema kt, aprillist 1925 kaitsepolitsei Tartu jsk nooremametnik ja assistent, aprillist 1927 aprillini 1931 poliitilise politsei assistent Tartus. Sai 1931 VR kavalerina Valgamaal Patküla v Kaldvere talu. Pidas abikaasale kuuluvat Kaln-Lauvati talu. Suri 28.12.1934 Valgamaal Kaagjärve v Kaln-Lauvati talus. Maeti Laatre kalmistule. Teised autasud: Vene StO II ja III kl ning AnO III kl. Abikaasa Rosalie-Aliide, sünd Ispert (1894–1988), poeg Viljar (1934–34). Vend Heinrich-Eduard Sabbe langes Vabadussõjas 11.03.1919 ja vend August Sabbe hukkus viimase Eesti metsavennana 27.09.1978. (A.K., J.P.)
SABOLOTNY (sünd SABALOTNI), Reinhold Nicolai-Ferdinandi p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 1898/23.02.1920 Lahingus Rodenpoisi ja Jegeli jaamade wahel langenud soomusrongi „Kapten IRW“ patarei ülemale ja soomusrongide diwiisi suurtükiwäe inspektorile, leitnant Reinhold SABOLOTNOI’le wahwuse eest.
VR I/3, nr 2682/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase leitnant Reinhold SABOLOTNÕI sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 25.(13.)10.1895 Virumaal Iisaku vallas. Õppis Petrogradis Oldenburgi printsi reaalkoolis ja 1915 Konstantini suurtükiväekoolis. I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 10. üksiku raskesuurtükiväe divisjonis. Leitnant jaanuarist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata ja põrutada ning kahel korral gaasiga mürgitada. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv), detsembrist 1918 rongi patarei ülem, jaanuarist 1919 ühtlasi rongi ülema abi ja rongikohtu esimees, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni suurtükiväe inspektori kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai haavata 18.02.1919 Irboska jaama juures. Langes 01.07.1919 Riia all Jegeli järve lähistel. Maeti Iisaku kalmistule. Augustis 1919 anti tema auks lr sr nr 6 suurtükivagunile nimeks Leitnant „Sabolotnõi“ Kartetsch. Nimi tahvlil Iisaku kirikus ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
SABURI, Rudolf Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1891/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamees Rudolf Jüri p. SAPURI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Tähtwere mõisa juures.
Sündis 10.01.1897 (29.12.1896) Harjumaal Kaiu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. Seejärel teenis 176. tagavarapolgus Krasnoje Selos. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu 1. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 14.01.1919 Tartu lähistel Tähtvere väljal haavata. Suri 26.01.1919 Tartus Mellini haiglas. Maeti Kose kalmistule. Nimi Kose sambal. Sai postuumselt autasuks Harjumaal Triigi m Söödi talu, anti emale. Vallaline. (J.P.)
SADLER, Harry Eric, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1964/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Eric SADLER’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.09.1895 Inglismaal Herefordshire’i krahvkonnas Bromyardis. I MS ajal alates aprillist 1918 teenis kuninglikus merevabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal võttis Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises peamehaanikuna kaatril CMB 31, mis lõi torpeedoga rivist välja Nõukogude soomuslaeva Andrei Pervozvannõi. Detsembris 1919 vabastati teenistusest. Suri 1954 Lancashire’i krahvkonnas Farnworthis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
SAE, August (ka Augustin) Maria p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1866/14.09.1920 Lahingus 1 aprillil 1919 a. Podowaletsi mõisa waldamisel langenud 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August SAE’le wahwuse eest.
Sündis 02.06.(21.05.)1896 Viljandimaal Lustivere v Kallikülas. Õppis vallakoolis. Oli 1914 Põltsamaal villavabrikus lukksepp. I MS ajal 24. kütipolgus. VS ajal alates 07.12.1918 2. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 11. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 01.04.1919 Petserimaal Podavalitsa külas. Maeti Põltsamaale. Nimi Põltsamaa sambal. Abikaasa Anna-Marie, sünd Johannson (1887), tütred Erika (1916) ja Elfriede (1918–19). (J.P.)
SAEBELMANN, Harry vt SAEMETS, Harry-Reinhold Friedrich-Augusti p.
SAEMETS (kuni 1936 SAEBELMANN), Harry-Reinhold Friedrich-Augusti p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 2616/02.11.1921 2 diwiisi side ülemale, leitnant Harry Friedrichi p. SAEBELMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel 2 diwiisi side ülemana.
Sündis 06.03.(23.02.)1892 Viljandimaal Paistu kirikuvallas kooliõpetaja peres. Õppis Paistu kihelkonna-, 1905–12 Tartu Aleksandri- ja 1916 Odessa sõjakoolis ning 1912–16 ja 1920–26 Tartu ülikooli usu- ja 1926–28 õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Fraternitas Estica liige. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 8. Siberi kütipolgus ja 731. Saratovi družiinas, septembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 21.11.1918 ohvitseride reservis, detsembrist 1918 2. jalaväepolgus, määrati 20.12.1918 1. brigaadi sõjaväetsensoriks, siis käsundusohvitser ja sidekomando ülem, aprillist 1919 2. diviisi sideülem. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant detsembrist 1919, kapten 1924. Septembris 1924 vabastati teenistusest. Jaanuarist juunini 1925 KL Tartu mlv 3. mlvk pealik. Maist 1925 Tartu linna politsei 2. jsk ülema kt, septembrist 1926 2. jsk politseikomissar, aprillist 1927 Tartu-Valga prefektuuri abiprefekt ja veebruarist 1932 juunini 1933 politseikomissar, veebruarist 1934 Tartu linna 1. jsk politseiabikomissar ja maist 1935 maini 1940 Tartumaa 1. jsk politseiabikomissar. Oli Tartu politsei hoiu- ja laenukassa juhatuse esimees, Tartu politseiametnike kogu muusika- ja laulusektsiooni ning Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlaskogu abiesimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Esines ooperisolistina. Suri 16.12.1940 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Alma, sünd Tults (1901). Isa helilooja, koorijuht ja pedagoog Friedrich August Saebelmann, isa vend helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileid. (J.P.)
SAHA, Tenho Tapio Iisakki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2131/26.03.1920 Sõdurile Tapio SAHA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.04.1898 Soomes Poris kullassepa ja Saksa konsuli peres. Õppis lütseumis ja kaubanduskoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis Pori rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii laskurrühmas ja kuulipildujate kompaniis rühmaülemana. Seejärel puuvillavabriku ketrusosakonna stažöör, siirdus 1920 USAsse. Mais 1989 tunnistati Pori linnakohtu otsusega surnuks. (M.S.)
SAHLSTRÖM, Aleksander (ka Santeri) Henriku p, Soome vabatahtlike värbaja, leitnant (1930).
VR I/3, nr 2102/14.05.1920 Härra S. SAHLSTRÖM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 07.01.1884 Soomes Iisalmis kaubalaeva kipperi peres. Õppis linna- ja sõjakoolis, sooritas Kajaani seminaris õpetajaeksami. Oli 1906–09 Iisalmi Sälevä kooli algklassiõpetaja, 1909–47 Iisalmi linna algkoolis. Venestamisaastatel tegutses vastupanuliikumise Voimaliitto liikmena ajateenistusse kutsumise vastu. 1910–22 Iisalmi linnavolikogu liige, 1915–20 Iisalmi vabatahtliku tuletõrje ülem, 1917–18 Iisalmi KL asutaja- ja juhtkonna liige. Lipnik 1918. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Iisalmis ja vabatahtlike värbaja Soomes. Kuni 1924 Põhja-Savo KL regiooni Iisalmi piirkonna ülem, alates 1926 Iisalmi politseiülema kt. Leitnant 1930. Karskusseltsi Salmi esimees, spordiseltsi SVUL Põhja-Savo piirkonna juhatuse liige ja spordiinstruktor, SPS Iisalmen Visa juhatuse liige ja sekretär. Oktoobrist 1939 septembrini 1940 Põhja-Savo KL regiooni Iisalmi piirkonna ülem ja linna komandant ning Talvesõja ajal 6. sõjavangilaagri ülem. Suri 14.04.1947 Iisalmis. Maeti Iisalmi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SAINE, Sakari Veli Johan G. p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2142/26.03.1920 Sõdurile Sakari SAINE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.05.1898 Soomes Poris kaupmehe peres. Õppis algkoolis, klassikalises lütseumis ja kaubanduskoolis. Soome VS ajal aprillist juunini 1918 Pori rügemendi 1. kompaniis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli Alko OY piirkonnadirektor Joensuus. Suri 20.10.1979 Joensuus. Maeti Joensuu kalmistule. (M.S.)
SAINIO, Johan Emil Ismaeli p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1713/26.03.1920 Jäägri lipnikule Emil SAINIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.11.1889 Soomes Ida-
Uusimaal Pornaineni vallas talupoja peres. Õppis 1906 Helsingis Lithéni kaubanduskoolis, 1909–11 Evo metsakoolis, lõpetas 1915 Rootsis Härnösandi metsatehnikumi. Oli 1911–12 metsatööde juhataja Ahlström OY Päijänne ringkonnas ja 1913–14 Mikkeli lääni põllumajandusseltsi metsahoolde konsulent. I MS ajal jaanuarist 1916 27. jäägripataljoni 4. kompaniis. Võttis Saksa idarindel osa Misse jõe lahingutest Lätis. Augustis 1916 suunati täiendusväkke ja läkitati Soome, asutas Ida-Soomes ja Pornainenis KL malevaid ja korraldas väljaõpet. Soome VS ajal 1918 osales Viiburi lähedal Venäjäsaari retkel ja Kämärä lahingus. Kompaniiülemana võttis osa Varkausi vallutamisest ning märtsist 1918 1. Karjala rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii ülemana lahingutest Varkausis ja Muolaas ning Valkjärvis Karjala kannasel, sai 25.03.1918 Raasuli lahingus haavata. Lipnik märtsist 1918. Septembris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel Ida-Soomes KL Haukivuori pealik. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni käsundusohvitser ning hiljem 6. kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Võttis 1921–22 osa Valge mere Karjala vabadusvõitlusest, sealhulgas Tuulivaara, Vuokkiniemi ja Tiiro lahingutest. Oli 1919–26 tegev mitmes KL ametis Soome eri paikades. Talvesõja ajal osales 30. jalaväerügemendi 1. kompanii ülemana lahingutes Punaarmee vastu. Langes 25.12.1939 Metsäpirtti v Koukunniemis. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Kenotaaf Pornaineni kangelaskalmistul. Teised autasud: Soome VR IV kl. Avaldanud teosed „Jääkärielämästä“ (1918), „Pohjan Pojat Virossa“ (1919), mis on ilmunud ka eesti keeles („Põhja Pojad Eestis“, Viljandi 2003), „Sinun tähtesi“ (1920) ja „Rajua rakkautta eli rohkeita naisia“ (1933). (M.S.)
SAKS, Jüri Märdi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 830/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu telefonistile Jüri SAKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7–8 aprillil 1919 a. Bogomolowi küla juures.
Sündis 04.11.(23.10.)1891 Viljandimaal Võisiku v Saksari talu pidaja peres. Õppis valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. Töötas karjaravitsejana Pajusi ja Lustivere mõisas. I MS ajal 1. tagavarapataljonis. VS ajal detsembrist 1918 vabatahtlikult Kolga-Jaani KL koosseisus, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni ja Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodus, juunist 1919 sidemeeskonna telefonist, veebruarist 1920 vanemtelefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võisiku v Kasemäe talu. Seejärel talunik. Oli Põltsamaa piimaühistu ja Võisiku masinaühistu juhatuse ning KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Kevadest 1949 Kungla, hilisema Lenini-nim kolhoosi põllutööline, pensionärina postiljon. Suri 23.03.1978 Jõgeva raj Põltsamaa kn Võisiku k Kasemäe talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Helmi, sünd Orgusaar (1911–80), pojad Ain (1934) ja Jüri (1936). (J.P.)
SAKS, Karl (sünd Karla) Jüri p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1237/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl SAKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Wolmari linna all.
Sündis 08.03.(24.02.)1891 Viljandimaal Väike-Kõpu vallas töölise peres. Õppis valla- ja Kõpu kihelkonnakoolis. I MS ajal 15. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 17.12.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljoni jao- ja rühmaülem. Osales lahingutes Petserimaal ja Põhja-Lätis ning Narva rindel. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Jätkas 6. jalaväepolgu ning jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni nooremohvitserina. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Puiatu v Alliku talu. Seejärel talunik. Oli Puiatu piimaühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal Raudna v OK liige. Kevadest 1949 kolhoosi põllutööline, elas Alliku talus. Suri 03.11.1976 Valga raj Helme kn Ala külas tütre peres. Maeti Kõpu kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Liisa, sünd Lõhmus (1902–84), tütred Elvi (1930) ja Milvi (1932–89). (J.P.)
SALEP (ka SELAV), Arthur-Heinrich Hindriku p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 193/05.03.1920 Miiniristleja „Wambola“ miini masinistile Arthur Heinrichi p. SELAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3–5 juulini 1919 a. Riia jõesuus. (Täpsustus: lahingud olid 01.–02.07.1919.)
Sündis 04.05.(21.04.)1900 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates 26.06.1919 madrus miiniristlejal Wambola. 1. kl miinimasinist jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Daugava jõe suudmes. Septembrist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus, oktoobrist 1920 Distsiplinaarroodu vahialuste rühmas. Veebruaris 1921 mõistis Tallinna vahipataljoni kohus ta üheks aastaks Distsiplinaarroodu, aprillis 1921 vabanes amnestiaga. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Läänemaal Sooniste vallas, alates 1924 Tallinnas. Suri 16.04.1927 Tallinnas. Maeti Tallinna Kaarli koguduse Vanale kalmistule. Vallaline. (J.P.)
SALIMÄKI, Eino Johannes (USAs SALIN, Eino John) Otto p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2192/26.03.1920 Sõdurile Eino SALIMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.10.1900 Soomes Hausjärvi vallas raudteelase peres. Õppis Riihimäki lütseumis, sooritas tüürimehe eksami. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Voronkino külas haavata. Osales Murmanski retkel. Seejärel kuni 1927 sõitis tüürimehena Panama kanalis Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel kurseerivatel reisilaevadel. Asus USAsse New Yorki, kus oli töödejuhataja. Suri 01.12.1967 USAs. Vend Otto Ensio Salimäki VR II/3. (M.S.)
SALIMÄKI, Otto Ensio Otto p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1776/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile E. SALINMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.04.1899 Soomes Riihimäkis raudteelase peres. Õppis keskkoolis. Oli raudteeametnikuna täiendusõppel Riihimäki jaamas. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 Sysmä pataljonis jao- ja rühmaülem. Võttis osa Heinola, Lemi, Mäntyharju, Tuohikotti ja Valkeala lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–21 lennuväes. Seejärel kuni 1929 tegev äris. Oli 1917–22 Riihimäki KL ja 1922–38 Helsingi KL liige, aastast 1938 KL Helsingi piirkonna sõjaväe nooremametnik ja kantseleiülem. Talvesõja ajal KL Helsingi piirkonna staabi 10. piirkonna ülema kt. Jätkusõja ajal juunist 1940 47. jalaväerügemendi 1. kuulipildujate kompanii ülem ja majandusohvitser, jaanuarist 1942 3. brigaadi 4. pataljoni majandusohvitser ja 3. brigaadi staabi varustuskompanii ülem, novembrist 1942 sõjaväehalduskooli õpilane, aprillist 1943 3. brigaadi staabi varustusülema abi, juunist 1943 3. brigaadi kergesuurtükiväedivisjoni varustusülem, aprillist detsembrini 1944 21. brigaadi staabi intendant. Võttis Ida-Soomes osa arvukatest lahingutest Punaarmee vastu, sai kolm korda haavata. Seejärel 1945–49 kaitseministeeriumi kantselei sekretär, alates 1950 tegev äris. Oli 1945–51 reservohvitseride liidu spordiohvitser. Suri 26.02.1978. Maeti tuhastatult Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV, IV ja IV kl. Vend Eino Johannes Salimäki (Salin) VR II/3. (M.S.)
SALLA (kuni 1939 SKLAVE), Richard-Alexander Vaabu-
Aleksandri p, 2. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 188/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 2 järgu madrusele Richard Waabo p. SKLAWE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 11 ja 12 septembril 1919 a. Sosnitsa küla all.
Sündis 10.11.(29.10.)1898 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. VS ajal alates detsembrist 1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu 1. rühmas, maist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis suurtükilaeva Taara vanemsignalist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Keila v Kumna m Sarapiku talu. Seejärel talunik ja toiduainetekaupluse pidaja Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 22.05.1941 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Mühlenstein (1900–48), lahutati 1938. (A.K., J.P.)
SALM, Paul vt LUIK, Paul Jaani p.
SALMELA, Kaarlo Taavetti Kaarlo Vilho p, Soome reamees (1919), lipnik (1931).
VR II/3, nr 2221/26.03.1920 Sõdurile Taavi SALMELA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.07.1900 Soomes Saarijärvis algkooliõpetaja peres. Lõpetas õpetajate seminari ja 1931 reservohvitseride kooli. Oli 1918 Oulujoki KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1924–25 Soome valges kaardiväes. Seejärel algkooliõpetaja. Suri 03.03.1933. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
SALMINEN, Aarne Antero Johannes Vihtori p, Soome kapten (1918), major (1940).
VR II/3, nr 2692/25.05.1923 Jääger-kapten Aarne SALMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 09.02.1894 Soomes Köyliös praosti peres. Õppis Sortavala reaallütseumis, oli 1920 vabakuulaja kaubanduskõrgkoolis ja 1926–28 sõjaväe haldusametnike koolis. I MS ajal jaanuarist 1916 27. jäägripataljoni 1. kuulipildujate kompaniis. Võttis Saksa idarindel osa Misse jõe lahingutest Lätis. Augustist 1916 värbamis- ja etapiülesannetes Soomes, oli etapiülema käskjalg. Märtsist 1917 taas pataljonis, kus oli 1. ja juulist 1917 2. kuulipildujate kompaniis. Hilfsgruppenführer septembrist 1917. Detsembrist 1917 jaanuarini 1918 Joensuu KL ülem. Soome VS algul siirdus Joensuu KL üksusega Viiburisse, oli 2. kompanii ülem, veebruarist 1918 Karjala armeekorpuse 1. pataljoni kuulipildujate kompanii ülem, märtsist 1918 2. Karjala rügemendi 4. pataljoni ülem, võttis osa Kääntymä, Oravala-Lottola, Pihkalanjärvi, Viiburi ja Naulasaari lahingutest. Leitnant veebruarist 1918, kapten maist 1918. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai 11.02.1918 Pullilas haavata. Oktoobris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Maist augustini 1919 Aunuse retkel transpordiülem. Aprillist 1924 rannakaitse kahurväe üksikdivisjoni, augustist 1925 3. rannakaitse kahurväe rügemendi ja novembrist 1934 rannakaitse laevastiku majandusülem. Septembris 1936 lahkus teenistusest. Seejärel ajalehe „Ilkka“ majandusjuhataja. Talvesõja ajal kaitseministeeriumi intendantuuri osak ja Jätkusõja ajal peastaabi intendantuuri osak staabiohvitser. Major 1940. Mais 1942 vabastati teenistusest. Oli 1942–45 kirjastuse OY Aseveli ning aastast 1947 kirjastuste OY Kotimaa ja Kirjapaja tegevjuht. Suri 07.03.1965. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
SALMINEN, Emil Arvid Hermani p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1731/26.03.1920 Weltweeblile Emil SALMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.05.1898 Soomes Korpilahtis, elas Muurames. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 24.01.1943 Muurame vallas. Maeti Muurame kalmistule. (M.S.)
SALMINEN, Uuno Vihtori Vihtori p, Soome nooremallohvitser (1918), leitnant (1942).
VR II/3, nr 1786/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Uuno SALMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.05.1900 Riihimäkis vedurijuhi peres. Õppis algkoolis ja Vöyri sõjakoolis. Äriteenija. Soome VS ajal osales Riihimäki KL liikmena Lõuna-Häme lahinguis. Maist 1918 Vöyri sõjakoolis. Nooremallohvitser 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 3. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Kesk-Soome rügemendis, 1924–28 kaadriallohvitseri ja relvatehniku abina välitelegraafipataljonis ja autopataljoni staabis. Seejärel oli Helsingi kanga- ja pudukaupade ühisuse tegevjuht ja majandusnõunik. KL liige 1918–19 Hausjärvis, 1921–24 Hämeenlinnas ja aastast 1939 autoüksuses ning alates 1929 Põhja Poegade Ühingu juhatuse liige. Talvesõja ajal tankipataljonis, jaanuarist 1940 reservohvitseride kooli juhtide kursusel, märtsist 1940 autokoolituskeskuse praktikant ja kompaniiülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 juunini 1942 Põhja-Satakunta KL piirkonna staabi varustus- ja korjandusülem. Lipnik 1940 ja leitnant 1942. Autokompanii keskuse relvavendade klubi esimees, kaubandusesinduste liidu jm ühingute liige. Suri 08.05.1963 Helsingis. Maeti Hämeenlinna Ahvenisto kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SALMINEN, Väino William Kaarle Fredriku p, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2039/14.05.1920 Dr. V. SALMINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 29.02.1880 Soomes Myrskyläs kooliõpetaja peres. Lõpetas 1901 Porvoo lütseumi, dr. phil. 1919. Alates 1917 ülikoolis rahvaluuleteaduse dotsent. VS ajal 1918–19 EAP propagandatoimkonna liige. Oli 1919–31 Helsingi politseikoolis õpetaja ning 1920–26 Soome ärimeeste kaubanduskoolis soome keele ja 1923–26 kaubandusgeograafia õpetaja, alates 1931 Helsingi kaubandusülikoolis soome ja rootsi keele kaubanduskirjavahetuse õpetaja, aastast 1933 Helsingi ülikooli võrdleva rahvaluuleteaduse professor. Kogus rahvaluulet ja avaldas 14 köidet sarjast „Suomen kansan vanhat runot“. Uuris ingeri ja vadja rahvalaule. Aastast 1919 Soome teaduste akadeemia asendusliige ja 1934 liige, Kalevala Seltsi asutaja ja tegevliige. Suri 20.07.1947 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VRO III kl. (M.S.)
SALO, Niilo Oskar Kaarle Oskari p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1767/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Niilo SALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.11.1898 Soomes Vesilahti vallas politseiniku ja vangivalvuri peres, elas Vaasas. Kooliõpilane. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis, sai 15.02.1919 Koikkülas haavata. Suri 16.02.1919 Tartu haavakliinikus. Maeti Helsingi Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SALONEN, Fredrik Kustaa Karl Fredriku p, Soome kapral (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2366/26.03.1920 Sõdur SALONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.12.1898 Helsingis. Õppis algkoolis ja allohvitseride kursustel. Soome VS ajal võttis osa sõjategevusest. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 10.01.1919 Kärmu küla juures haavata. Teenis 1919–20 Salmi piirivalves. Kapral 1919, veltveebel 1920. Oli 1921–27 allohvitseride kursustel, hobuste hooldaja ja voorisõduri eriväljaõppekursustel ning kaadriallohvitser 1. välisuurtükirügemendis. Seejärel autojuht. Talvesõja ajal 1. välisuurtükiväe rügemendis Tuusulas ja 4. veterinaariakompanii hobuste hooldaja. Jätkusõja ajal juunist 1941 maini 1942 10. kergesuurtükiväe divisjoni 1. patareis laskemoonaüksuse ülem ja patareiveebel. Osales Laadoga Karjala, Aunuse ja Valge mere Karjala lahingutes. Suri 19.08.1962 Helsingis. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SALZA, Hermann-Alexander-Eduard von Eduard-Nicolai p, parun, 2. järgu kapten (1917), kontradmiral (1928).
VR I/3, nr 415/25.08.1920 Merejõudude Juhataja Staabi ülemale, asekapten Hermann Eduardi p. SALTZA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)04.1885 Haapsalus postkontori ülema peres. Õppis Aleksandri gümnaasiumis Tallinnas, Aleksandri lütseumis Peterburis, 1903–06 mereväe kadetikorpuses Peterburis ja 1913–14 Nikolai mereväeakadeemias. Juunist 1906 teenis ristlejal Bogatõr, seejärel navigatsiooniohvitser ristlejal Aurora, suurtükilaeval Bobr, taas ristlejal Bogatõr ning soomuslaeval Slava. Mitšman aprillist 1907, leitnant aprillist 1910. I MS ajal septembrist 1914 navigatsiooniohvitser lahingulaeval Poltava, juunist 1916 Balti mere laevastiku 1. lahingulaevade brigaadi staabis ja veebruarist 1917 lahingulaeval Petropavlovsk, mille ajutine komandör oli jaanuarist 1918, juulist 1918 Balti mere laevastiku staabi operatiivosakonna ülem. Vanemleitnant aprillist 1915, 2. järgu kapten augustist 1917. Oktoobris 1918 vabastati teenistusest. VS alates 18.12.1918 KL reservis, nimetati 03.01.1919 miiniristleja Lennuk nooremaks navigatsiooniohvitseriks, määrati 29.01.1919 merejõudude staabi ülemaks, oli juunist 1919 Vene Põhjakorpuse ja juulist 1919 Loodearmee mereväe valitsuse operatiivosakonna ülema asetäitja. Jaanuarist 1920 septembrini 1924 merejõudude staabi ülem. Sai autasuks Järvamaal Võhmuta v Seli m Kõnnu talu. Septembrist 1924 merejõudude juhataja kt ja märtsist 1925 märtsini 1932 merejõudude juhataja ning sõjanõukogu liige. Märtsist 1932 sõjanõukogu, märtsist 1934 kaitseministeeriumi nõukogu, aprillist 1937 sõjaministeeriumi nõukogu, aprillist 1938 sõjavägede nõukogu alaline liige, ühtlasi novembrist 1937 oktoobrini 1939 Riigi Sadamatehaste nõukogu liige ning aprillist 1937 maini 1939 Prantsusmaal Cherbourg’is rahvusvahelise Hispaania asjadesse mittevahelesegamise komitee administraator Hispaania merepiiride kontrolli alal. Kapten oktoobrist 1922, mereväekapten novembrist 1922, kontradmiral veebruarist 1928. Olnud mereväe kadettide kooli ja kindralstaabi kursuste lektor ning Kõrgema Sõjakooli õppejõud, mereväe ohvitseride kogu juhatuse esimees, VOK juhatuse liige ja abiesimees, Priisikohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Kaheköitelise teose „Meresõjakunsti ajalugu“ (Tallinn 1926, 1927) autor. Oktoobris 1939 vabastati teenistusest ning siirdus ümberasumisele Posenisse. II MS lõpul jäi koos haige emaga Ida-Saksamaale. Nõukogude võim arreteeris ta aprillis 1945 Saksamaal Nõukogude okupatsioonitsoonis. Suri 23.01.1946 Moskvas Butõrka vanglas. Nimi tahvlil Haapsalus ja Tori kirikus. Teised autasud: KR II kl (1934), Vene AnO III kl ja StO III kl, Läti KTO III kl, Poola PR III kl, Soome VRO II kl, Prantsuse ALO IV kl, Preisi PKO IV kl ja Montenegro DO IV kl. Vallaline. (J.P.)
SALTIN, Hilding Valdemar Ivar Valdemari p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1782/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Valdemar SALTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.06.1901 Soomes Lieto vallas inseneri peres, elas Tamperes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 12.07.1924 Helsingis. (M.S.)
SALU, Jüri Justeli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2627/26.08.1921 Soomusrong Nr 5 nooremale alamohwitserile Jüri SALU’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Jamburgi all.
Sündis 31.(19.)08.1893 Saaremaal Abruka v Lõmala mõisa talupidaja peres. Õppis Abruka valla- ja Tiirimetsa ministeeriumikoolis. Sepp Lõmala külas. I MS ajal 110. suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 22.01.1919 Saaremaa komisjonis teenistuses. Oli Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, märtsist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 5 patareis. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina 1929 Valgamaal Hummuli v Alamõisa m Alliku (ka Halliku) talu. Elas ja töötas Valgas ning alates 1929 oli talunik. VRVÜ Valga osak liige. Suri 12.03.1949 Hummuli v Alliku talus. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Emma-
Marie, sünd Valten (1897–1978), poeg Helmut (1925–96). (J.P.)
SALUMETS, Jüri (kuni 1939 SEKS, Eduard-Johannes) Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1291/15.09.1920 7 jalawäe polgu kapralile Eduard SEKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 juulil 1919 a. Gribuli küla valdamisel.
Sündis 14.(02.)10.1897 Viljandimaal Imavere v Jalametsa mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 02.01.1919 Järvamaa kaitsepataljonis, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 4. roodu jaoülem, jaanuarist 1920 3. kuulipildujate roodu ning 9. ja 3. roodu rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Maist 1920 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai Järvamaal Koigi v Huuksi m Aaviku talu. Seejärel talunik. Oli EVL Koigi ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Talunik märtsini 1949, seejärel kohaliku kolhoosi põllutööline. Suri 10.10.1967 Paide raj Koigi kn Aaviku talus. Maeti Järva-Peetri kalmistule. Nimi tahvlil Järva-
Peetri kirikus. Abikaasa Johanna, sünd Jürken (1904–82), lapsed Tähti (1925–2003), Maimo (1926–2012), Rein (1939–2000), Enn (1941–77), Reet (1945–67), Jüri ja Malle. (J.P.)
SAMAJEV, Herman (ka ŠAMAJEV, Heinrich) Jevdokia p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1086/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Heinrich SCHAMAEF’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 22 jaanuaril 1919 a. Wisli külas, 4 weebruaril 1919 a. Raudtee silla õhkulaskmisel ja 7 weebruaril 1919 a Lebedewa külas.
Sündis 18.(06.)01.1898 Tartumaal Rannu vallas. Õppis Rannu õigeusu kirikukoolis. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 02.12.1918 2. jalaväepolgu 8. ja seejärel 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 24.05.1919 Setumaal haavata. Kapral augustist 1919. Maist 1920 polgu 1. roodus, juunist 1920 Mereväe Ekipaaži 1. roodus, septembris 1920 viidi 7. piirikütipataljoni töökomandosse ja vabastati teenistusest. Novembrist 1920 üleajateenija 2. jalaväepolgus, märtsis 1921 vabastati teenistusest. Pidas Tartumaal Kodijärve v Unipiha m Lindpere talu. Septembris 1927 tõsteti talumaade edasirentimise eest koos perega talust välja. Seejärel Nõo vallas postiljon, 1938–40 elas perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. VRVÜ Tartu ja Rakvere osak liige. Sügisest 1940 Nõos talutööline. Juunist 1941 metsavend, osales lahingutes Tartumaal Punaarmee vastu. Sügisel 1941 mõnda aega Saksa armees, seejärel Nõo OK liige. Sügisest 1944 metsavend Rõngu kandis. Nõukogude võim arreteeris ta 24.04.1947 Rõngu v Keldu talus. Suri 23.04.1948 Kemerovo oblastis vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Helmi, esimeses abielus Zirk, sünd Toim (1899), lahutati 1925. Teine abikaasa Ida, sünd Tiideberg (1897–1978), lapsed Endel (1933–2003) ja Silvia (1940–2010). (J.P.)
SAMMA, Johannes Mihkli p, reamees (1919), kapral (1933).
VR II/3, nr 1139/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Johannes SAMMA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 nowembril 1919 a. Kotleschi mõisa ja Tschernowa küla wahel.
Sündis 28.(16.)06.1898 Virumaal Pada v Samma mõisa talupoja peres. Õppis Ulvi-Samma ministeeriumikoolis. I MS ajal 1917–18 autoroodus. VS ajal alates 20.04.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, maist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja 3. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pada, hilisema Rägavere v Aarla k Külasaare talu. Oli KL Viru mlv Pada kompanii pealik 1925–33 ja 1933–39 Pada üksikrühma pealik. EVL Kabala ja VRVÜ Rakvere osak liige. Kapral veebruarist 1933. Suri 13.04.1939 Rägavere v Külasaare talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
SAMMALISTO, Lauri Emil Kalle Henriku p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1733/26.03.1920 Weltweeblile Lauri SAMMALISTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.06.1894 Soomes Kuru vallas ärimehe peres, elas Jyväskyläs. Õppis keskkoolis. Oli politseikonstaabel. Sügisest 1917 Janakkala KL liige. Soome VS ajal märtsist maini 1918 2. grenaderirügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompanii rühmaülem, osales Vilppula, Tampere, Lahti ja Lempäälä lahingutes. Vanemallohvitser juunist 1918. Oktoobrist 1918 mäestikubrigaadi 3. jäägripataljoni kuulipildujate kompanii kuulipildujaülem. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. 1919–26 kuulipildujate kompanii ülem Jyväskyläs, siis KL veteranide üksuses. Seejärel töödejuhataja Janakkala v Leppäkoskis. Talvesõja ajal staabiveebel kolonelleitnant Mandelini staabis. Suri 08.08.1945 Janakkalas. Maeti Janakkala kalmistule. (M.S.)
SAMMEL, Juhan (kuni 1936 Johannes-Eduard) Juhani p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 666/21.02.1920 5 jalawäe polgu 5 roodu weltweeblile Johannes Johani p. SAMMEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülenäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 31.(19.)12.1896 Järvamaal Koigi v Väike-Kareda mõisa talupidaja peres. Õppis Koeru kihelkonnakoolis, 1916 lõpetas 54. Siberi kütipolgu õppekomando ja 1927 üleajateenijate täienduskursused. I MS ajal augustist 1915 veebruarini 1918 54. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu 2. roodus, seejärel 5. roodus. Veltveebel jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Esma v Viisu m Raja talu. Seejärel üleajateenija 5. jalaväepolgus, 1921–22 Kunda kordoni valvur, 1922–23 mereväe sides. Märtsist 1923 piirivalve Tartu jsk kordoni ülem, aprillist 1924 Petseri jsk Drisliviki kordoni ülem, detsembrist 1935 Laura raj Kulje kordoni ülem, märtsist 1936 Laura raj valvur. Mais 1936 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Petseris pangas ja oli Kulje vallavalitsuse ametnik. VTÜ Värska divisjoni Kulje kompanii pealik, Kulje VTÜ, IL Kulje ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.01.1941 Petseris. Suri 08.10.1942 Solikamskis. Nimi tahvlil Järva-Peetri ja Tori kirikus. Abikaasa Sinaida, sünd Kalnin (1907–80), tütred Evi (1930) ja Laine (1931). (A.K., J.P.)
SAMPKA, Alfred Madise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1468/08.10.1920 1 jalawäe polgu reamehele Alfred SAMKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Kopenski järwe ääres.
Sündis 20.(07.)07.1902 Virumaal Joala v Arumäel töölise peres. Õppis 1920–22 Narva reaalgümnaasiumis ja 1922–31 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. VS ajal alates 19.01.1919 Viru vabatahtlike roodus, aprillist 1919 1. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal, sai 21.07.1919 Narva all Kopenskoje järve ääres raskelt haavata. Juulis 1920 vabastati kui teenistuseks kõlbmatu. VS invaliid. Seejärel Narvas Kaubandus-Tööstuskoja Narva esinduse sekretär. Oli KL Narva mlv ja VRVÜ Narva osak liige, Narva EVL abiesimees, EVL Viru 2. maakonnajuhi abi ja asetäitja. Arreteeriti 06.04.1934 Narvas, oli Narva ja Tallinna Keskvanglas, vabanes veebruaris 1935. Mõisteti juunis 1935 kaheksaks kuuks tingimisi vangi vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 12 aastaks ja 4 kuuks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 sai tagasi ordenite kandmise õiguse ja juunis 1940 aukraadi. Seejärel ametnik Eesti Kaupmeeste Majanduskeskuses Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 09.06.1945 Kirovi obl Kotelnitši raj Borovkas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Emmeline-Marie, sünd Oja (1909, küüditati 1941, tuli 1946 tagasi, küüditati 1949, vabanes 1955), poeg Mati (1940, küüditati 1941, tuli 1946 tagasi, küüditati 1949, vabanes 1955). (M.S., J.P.)
SAMZELIUS, Bo Gunnar Bertil Hugo p, Rootsi ohvitser, Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1925/26.03.1920 Leitnant Gunnar SAMZELIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.03.1894 Rootsis Österåkeris, elas Stockholmis. Soome VS ajal märtsist aprillini 1918 Rootsi vabatahtlike brigaadis, võttis osa lahingutest Tampere piirkonnas. VS ajal teenis Rootsi vabatahtlike kompaniis, osales aprillist maini 1919 lahingutes Petseri rindel. Jäi Eestisse, tegutses Viljandis ja Tallinnas. Oli Flora esindaja, elukutselt agronoom, tal oli 1928–33 Agentuur Gunnar Samzelius. Hiljem taas Rootsis. Suri 25.07.1966 Södermanlandi läänis. Maeti Nyköpingi Ida kalmistule. Abikaasa Hulda Petronella, sünd Blees (Tallinnas, 1898–1991), lahutati 1928. (M.S.)
SAMUELSEN, Jens Emanuel, Taani vanemarst.
VR I/3, nr 2440/26.03.1920 Daani ambulantsi wanemale arstile Dr. Emanuel SÄMUELSEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigetele sõduritele arstiabi andmisel.
Sündis 07.03.1888 Taanis Bjerres. Lõpetas 1907 Horsensis kesk- ja 1913 ülikooli, cand. med. Oli 1913–19 assisteeriv arst riigihaiglais ja 1914–16 sõjaväes, 1916–17 mereväearst. Taani Punase Risti liige. VS ajal juulist septembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr esimene tagavara kirurg, edasi novembri lõpuni 1919 vanemarst. Oli 1920–28 abistav arst riiklikes haiglates Taanis, seejärel kiiritusravi kliiniku juht, 1939 peaarst. Suri 24.12.1970 Frederiksbergis. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
SANDBANK, Johannes vt SANTPANK, Johannes Johannese p.
SANDER, Eduard Mihkli p, kapral (1919), vanemallohvitser (1924).
VR II/3, nr 446/17.08.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujate roodu kapralile Eduard Mihkli p. SANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 augustil 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka küla juures.
Sündis 16.(04.)06.1897 Virumaal Peetri v Riigi m Tõrvajõe külas. Õppis vallakoolis ja 1926 allohvitseride kursustel. I MS ajal 1916–18 88. Petrovski polgus. VS ajal alates 26.11.1918 4. jalaväepolgu 5. roodus, augustist 1919 jaoülem, oktoobrist 1919 rühmaülem ja 3. kuulipildujate komando jaoülem ning rühmavanem. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 28.11.1918 Narva silla õhkulaskmisel põrutada. Nooremallohvitser märtsist 1920, maist 1920 komando varahoidja. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist 1923 üleajateenija 1. jalaväerügemendi 2. kuulipildujate kompaniis ja 9. kompaniis, 1924–25 5. jalaväerügemendi 3. kompanii varahoidja. Vanemallohvitser aprillist 1924. Aprillis 1925 vabastati teenistusest. Alates 1925 piirivalve Narva jsk Komarovka punkti valvur ja Izvozi kordoni ülema kt, teenis 1925–29 Narva-Jõesuu, 1929–30 Komarovka ja 1929–30 Vanaküla kordonis. Juulis 1930 vabastati teenistusest. Seejärel Narvas Kreenholmi sauna järelevaataja. KL Narva mlv, EVL Narva ja VRVÜ Narva osak liige. II MS ajal 1943–44 Narvas ja Kiviõlis SD assistendi abi, seejärel OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 08.03.1945 Virumaal Mahu v Mäepealse külas. Suri 30.04.1947 Arhangelski oblastis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Pauliine, sünd Anidlos-Roots (1898–1979), lapsed Alice (1921) ja Elmar (1922). (M.S., A.K.)
SANDERS (kuni 1904 STRUNGE), Miķelis Klāvsi p, Läti presidendi kantselei ametnik.
VR III/3, nr 3079/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti Vabariigi Presidendi sekretäär Härra Mikelis SANDERS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 13.(01.)02.1880 Kuramaal Grobiņa mk Bārta vallas talupidaja peres. Märtsis 1904 tunnistati Ilse Sanderi adopteeritud pojaks. Lõpetas 1904 Pariisis Sorbonne’i ülikooli. Töötas uute keelte õpetajana Riias N. Mironovi kommertskoolis, alates 1905 F. Germani reaalkoolis ning 1906–07 Moskva 10. riigigümnaasiumis. Läti VS ajal juulist 1919 Läti sõjaväe ametnik Kurzeme diviisi staabis, samast kuust välisministeeriumi osakonnajuhataja, augustist 1919 üldosakonna direktori abi. Juulist 1920 juunini 1921 Läti Londoni saatkonna 1. järgu sekretär, juulist 1921 korrespondent-keeleteadlane, märtsist 1922 sekretär-keeleteadlane Läti Asutava Kogu sekretariaadis, detsembrist 1922 presidendi kantseleis eriülesannetega ametnik-keeleteadlane, alates 1930 sekretär-keeleteadlane. Oli ühtlasi 1927–30 Argentina viitsekonsul Riias, Riia lätlaste seltsi, Läti-Leedu ühingu ja Läti-Belgia ühingu liige. Lahkus 1939 teenistusest. Seejärel elas Riias. Suri 12.09.1962 Riias. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR II kl (1933), Läti KTO III kl, Belgia KO II kl, Rootsi VO II kl ja Soome VRO III kl. Esimene abikaasa Milda, sünd Brauera (1882), lahutati 1923. Teine abikaasa Margrieta, sünd Bušsa (1899–1979), tütar Marianna (1936). (J.P.)
SANDSTRÖM, Lauri Jonathan, Soome reamees (1918), vanemseersant (1941).
VR II/3, nr 2721/25.05.1923 Sõdur Lauri SANDSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.12.1898 Helsingis. Õppis lütseumis. Oli 1916–18 kontoriametnik kummitehase Russian American India-Rubber Co Helsingi filiaalis. Soome VS ajal Kymi tehase KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Uusimaa rügemendis. Seejärel 1920–22 Ahlström OY Varkausi tehases raamatupidaja abi, 1922–27 raamatupidaja OY Nokia ABs, aastast 1927 OY Kymi teenistuses, töötas raamatupidajana metsaosakonnas. Talvesõja ajal staabiveebel 8. jalaväe väljaõppekeskuses. Vanemseersant 1941. Jätkusõja ajal 25. sidepataljoni staabi veebel. Osales Viiburi operatsioonis ja Ida-Karjala lahingutes. Nooruses aktiivne sportlane, spordiseltsi Nokian Urheilijat asutajaliige ja esimees, Kymi tehase spordiseltsi juhatuse liige, Soome jalgpalliliidu Suomen Palloliitto Kymenlaakso piirkonna esimees. Suri 07.06.1972 Kuusankoskis. Maeti Kuusankoski kalmistule. (M.S.)
SANG, Hans Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1157/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Hans SANG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 oktoobril 1919 a. Skilbani küla waldamisel.
Sündis 03.05.(21.04.)1892 Harjumaal Juuru v Mahtra m Soesilla talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. Sügisel 1918 Ingliste mõisas põllutööline. VS ajal alates 31.12.1918 Ratsapolgu 3. eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Märtsist juulini 1923 piirivalve Petseri jsk valvur. Asus 1924 elama Tallinna. Nõukogude ajal kütja. Suri 19.02.1971 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Angerjärv (1890–1972). (M.S.)
SANGERNEBO, Elmar Jüri p, lipnik (1917).
VR I/3, nr 2677/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase lipnik Elmar SANGERNEBO teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 18.(06.)03.1896 Viljandimaal Õisu v Jäära talu pidaja peres. Õppis Õisu Peebu valla-, Viljandis A. Kamseni kaubandus- ja 1917 1. Žitomiri lipnikekoolis. I MS ajal augustist 1915 431. Tihvini jalaväepolgus, septembrist 1917 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 06.12.1918 ohvitseride reservis, arvati 23.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodu, jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Järvamaal, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Tapeti 04.03.1919 Petserimaal Väike-Netšajevo küla all, kui raskelt haavatuna sattus punaväelaste kätte vangi. Maeti Paistu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata). Vallaline. (J.P.)
SANNIK, Mihkel Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 586/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Mihkel SÄNNIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Wõdrika küla juures.
Sündis 19.(07.)12.1875 Saaremaal Sandla vallas. Õppis vallakoolis. Alates 1905 käsitööline Järvamaal Võhmuta v Karinu külas. VS ajal alates 17.05.1919 Scouts pataljoni A company’s. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Arreteeriti 30.05.1920 Valgas ja paigutati Scouts polgu peavahti. Septembris 1920 mõistis Scouts polgu kohus ta kaheks kuuks ja kaheks nädalaks vangi Valga linna komandantuuri. Detsembrist 1920 jätkas teenistust Scouts polgus, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni Scouts roodus. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Karinu paemurrus. Suri 24.04.1936 Võhmuta v Karinu k Sepaadu talus. Maeti Järva-Jaani kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
SANTPANK, Johannes Johannese p, kadett (1919), kaptenmajor (1938).
VR II/3, nr 241/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Johannes Johannese p. SANDBANK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Salmiste all, Loksal ja Riia all.
Sündis 29.(16.)09.1901 Harjumaal Kõnnu v Kadapiku talu pidaja peres. Õppis Tallinna kaubanduskoolis, 1918 Käsmu merekoolis, 1919–21 Vabariigi Sõjakooli mereväeklassis ja Mereväe Kadettide Koolis, 1922–23 ohvitseride kursusel Inglismaal, 1927–28 suurtükikursustel Inglismaal ning 1935–37 Soome kõrgemas sõjakoolis. I MS ajal suvest 1917 märtsini 1918 madrus päästelaeval Meteor. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 miiniristlejal Lennuk 2. järgu madrus, juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilaste komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rannikul ja Daugava jõe suudmes. Novembrist 1919 sõjakoolis. Nooremleitnant detsembrist 1921. Sai autasuks Harjumaal Laitse v Anniko talu, müüs selle 1927 ära. Oli kadettide kooli kursuseohvitser ja kooli adjutant, juulist 1922 suurtükiohvitser Lembitul ja maist 1924 miiniristlejal Lennuk, alates 1926 ühtlasi komandöri abi, maist 1929 Merejõudude Baasi suurtükiohvitser, septembrist 1937 merejõudude staabi navigatsiooniohvitser, septembrist 1938 torpeedopaadi Sulev komandör. Leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Septembrist 1939 septembrini 1940 merejõudude juhataja, ühtlasi 1939–40 Riigi Sadamatehaste nõukogu, 1939–40 Laevanduse Laenufondi Komitee ja 1940 sadamate nõukogu liige ning ajakirja „Merendus“ toimetuse liige ja 1938 peatoimetaja. Oli mereväeohvitseride liitkogu juhatuse liige ja 1939–40 esimees, Tallinna jahtklubi ning VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 vahilaeva Pikker komandör, aprillist 1941 ühtlasi endiste Eesti laevade grupi ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 22.06.1941 Tallinna Sõjasadamas. Suri 05.05.1954 Karaganda obl KarLagis. Nimi tahvlil Tallinna mereväebaasis ja Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1940), Taani DO V kl. Abikaasa Liidia, sünd Tamm (1902), tütar Irina-Lydia (1926). (J.P.)
SAPURI, Rudolf vt SABURI, Rudolf Jüri p.
SARAL, Karl (sünd SARRAL, Karla) Johani p, reamees (1919).
VR I/3, nr 432/25.08.1920 1 diwiisi loomaarstile, Karl Johani p. SARAL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe loomaterwishoiu alal.
Sündis 05.02.(24.01.)1880 Tartumaal Soontaga v Savikülas talupidaja peres. Õppis 1887–90 Soontaga vallakoolis, 1890–93 H. Treffneri ja 1893–1900 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ning 1900–04 Tartu veterinaarinstituudis. Dr. med. vet. 1924. Korp! Fraternitas Dorpatensise, alates 1935 EÜSi liige. Oli 1904–07 veterinaarinstituudi kliinikute assistent, 1907–17 Harjumaa loomaarst, 1917–18 Tallinna linna loomaarst ja loomatervishoiuosakonna juhataja. Oli 1917–19 Eesti Ajutise Maanõukogu liige ja novembrist 1918 veebruarini 1919 teine abiesimees. VS ajal alates 20.12.1918 reamehena Kalevlaste Malevas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel Loksa ja Tsitre dessantides. Määrati 15.01.1919 1. diviisi loomaarstiks, märtsist 1919 hobustetagavara ja -laatsareti ülema abi, aprillist 1919 ülem. Novembris 1919 vabastati teenistusest. Pidas alates 1923 Valgamaal Kuigatsi v Sootaga m Kukula talu, ostis 1930 lisaks kõrval oleva Lätte talu ning majandas naise päranduseks saadud Pihuvere talu Virumaal Haljala v Vanamõisas. Oktoobrist 1919 Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonna dotsent ja haavakliiniku juhataja, 1923–31 ja 1937–40 dekaan ning 1926–41 korraline professor, 1934–40 Tartu linnavolikogu liige, 1908–10 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi, 1909–11 SPS Kalevi, 1926–33 ja 1938–40 Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsi ning 1931–36 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, 1920–40 ja 1931–40 Tartu Skaudisõprade Seltsi esimees ning 1910–17 Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi ja 1920–40 Eesti Rahva Muuseumi ühingu abiesimees, 1932–40 Tartu Rotary klubi, Loomaarstide Koja nõukogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Esimene eesti rahvusest veterinaariadoktor, rahvusliku loomaarstiteaduse rajaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tartus. Suri 13.06.1942 Tomski obl Krivošeino raj Krasnõi Jari laagris. Maeti vangilaagri kalmistule, juulis 2009 maeti ümber Tartu Raadi kalmistu Vana-Jaani koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis, Zoomeedikumi muuseumis ja Tori kirikus. Abikaasa Ebba-Marie, sünd Wimberg (1890–1942, arreteeriti 1941, lasti maha), lapsed Viiu (1910–2010), Rein (1912–93, küüditati 1941, vabanes 1959) ja Henn (1914–2004, küüditati 1941, vabanes 1958). (J.P.)
SARAPUU (sünd SARRAPU), August Kotlepi p, alamkapten (1917), kapten (1920).
VR I/3, nr 3008/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis endine Võru Kaitsepataljoni ülem kapten August SARAPUU Eesti Vabariigi vastu üles näidanud väeosa formeerimisel ja edukal juhtimisel.
Sündis 07.04.(26.03.)1891 Võrumaal Mõniste v Perakonnu talu vabadiku peres. Õppis 1910 Taali ministeeriumikooli pedagoogilistel kursustel, 1911–12 maamõõtjate kursustel Peterburis, 1915 Gatšina lipnikekoolis, 1923–24 sõjaväe majanduskursustel. Oktoobrist 1911 oktoobrini 1914 õpetaja Laeva vallakoolis. I MS ajal alates oktoobrist 1914 350. Liivimaa družiinas, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser ning luurekomando ja grenaderide roodu ülem 131. Tiraspoli jalaväepolgus, juunist 1917 1. Eesti polgu ratsaluure komando ülem ja novembrist 1917 jaanuarini 1918 3. Eesti polgu ratsaluurekomado ülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant veebruarist 1917, alamkapten juunist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Jaanuarist novembrini 1918 õpetaja Laeva vallakoolis. VS ajal alates 21.11.1918 Tartumaal Kursi kihelkonna KL ülem, jaanuarist 1919 Tartu loomalaatsareti majandusülem, veebruarist 1919 Võru maakonna KL 8. jsk komandant, aprillist 1919 Võru kaitsepataljon ülem, septembrist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Kudina v Kaiavere m Varbola talu. Juunist 1920 Kuperjanovi partisanide pataljoni majandusülem, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu ohvitseride reservis, septembrist 1921 polgu 3. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1922 laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv dessantroodu nooremohvitser, oktoobrist 1922 lr sr nr 2 tehnika- ja sapöörikomando nooremohvitser, augustist 1923 rongi tehnikakomando sapööriohvitser, märtsist 1924 pioneeriohvitser, oktoobrist 1924 töökomando ülem, veebruarist 1932 lr sr nr 4 dessantkompanii rühmaülem. Kapten aprillist 1920. Jaanuaris 1934 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Kudina vallas, alates 1939 Tartus arveametnik, novembrist 1940 natsionaliseeritud majade valitsuse 2. raj ülem. Saksa ajal Tartus toitluskaartide büroos. Seejärel Tartu ülikoolis varustaja. Nõukogude võim arreteeris ta 21.11.1945 Tartus, mõisteti veebruaris 1946 viieks aastaks vangi, oli Saratovi oblastis, vabanes 1953. Seejärel Kohtla-Järve kommunaalosak juhataja. Suri 27.05.1957 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Esimene abikaasa Luise-Armilde, sünd Breeks (1895–1916). Teine abikaasa Anna-Vilhelmine, sünd Jaanson (1896), lahutati 1923, tütred Endla ja Jutta. Kolmas abikaasa Leida-Johanna, sünd Paap (1902–95), tütar Eda (1926). (A.K., J.P.)
SARAPUU, Reinhold Jüri p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2889/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi Nr 2 dessantroodu veltveebel Reinhold Jüri p. SARAPUU Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 21. juunil 1919 Skangali mõisa vallutamisel.
Sündis 06.08.(25.07.)1891 Järvamaal Jäneda-Lehtmetsa vallas vabadiku peres. Õppis ministeeriumikoolis. Teenis 1912–14 7. Valgevene husaaripolgus Vladimir-Volõnskis. I MS ajal võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides. Detsembrist 1917 märtsini 1918 4. Eesti polgus Paides. Saksa ajal tööline Albu vallas. VS ajal alates 18.11.1918 Ratsapolgu 2. eskadronis, siirdus 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 peale. Vanemallohvitser juunist 1919, veltveebel aprillist 1920. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätis ja Pihkva rindel, sai 18.02.1919 Petserimaal Irboska jaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Vana-Antsla v Anne krjm Kungla talu, müüs selle 1927 ära. Maist oktoobrini 1921 Tallinna politsei ratsareservi kordnik, novembrist 1922 üleajateenija kitsarööpmelisel soomusrongil nr 2, augustis 1923 lr sr nr 4 dessantrühmas, veebruarist 1924 noortekompanii veltveebel, märtsist novembrini 1924 dessantrühma vanem. Maist novembrini 1925 7. jalaväerügemendi 2. kuulipildujate kompanii veltveebel. Asus elama Tallinna. Jaanuarist 1930 Haapsalu metskonna Paralepa vahtkonna, juulist 1931 juunini 1933 Putkaste metskonna Märjakaasiku metskonna metsavaht, juunist 1933 aprillini 1934 Keskvanglas vangivalvur, seejärel septembrini 1940 tööline Männiku laskemoonalaos, sai 15.06.1936 Männiku plahvatuses põrutada. Oli KL Tallinna mlv Ida mlvk, Kõrgessaare-Kõpu EVL, IL, VRVÜ Läänemaa ja Tallinna osak liige. Osales 21.06.1940 Tallinnas kommunistlike tegelastega rünnakus Sidepataljonile, sai rinda haavata. Võeti 18.07.1940 Rahva Omakaitse liikmeks. Tegi Tallinna ringkonna Rahva Omakaitse ülemale ettekande septembris 1919 Irboskas asetleidnud kommunistlike ametiühingutegelaste mahalaskmisest ja selle väidetavatest elluviijatest. Septembrist 1940 ENSV töö rahvakomissariaadis valvur. Nõukogude võim arreteeris ta 22.11.1940 Tallinnas ning süüdistas Irboska mahalaskmises osalemises. Suvel 1941 viidi Kirovisse, kus uurimine tema asjus lõpetati, sest isikud, kes tema vastu tunnistasid, olid ise süüdi mõistetud. Jaanuaris 1942 vabastati Kirovi vanglast. Saatus teadmata. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Alvine-Anna, sünd Rattasep (1900), lapsed Lembit (1925), Kalju (1927–97), Arvo (1929), Linda (1931), Feliks (1932) ja Vaike (1935–37). (J.P.)
SARÉN, Max Ossian Karl Johani p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2301/26.03.1920 Alamohwitserile SAREN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.01.1900 Soomes Kokkolas raamatutrükikoja juhataja peres. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Hõimusõdurite Liidu Lõuna-Pohjanmaa põhjaühingu liige. Suri 08.04.1956 Ivalos. (M.S.)
SARETOK (sünd SAARETOKK), Andres Peetri p, kapral (1935).
VR II/3, nr 785/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Andres SAARETOK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil juulil 1919 a. Püha-
Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919. – A.K.)
Sündis 16.(03.)04.1900 Valga mk Paju v Aispura talu rentniku peres. Õppis Sooru vallakoolis. Ametilt kingsepp. VS ajal alates 11.03.1919 vabatahtlikult kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Valgamaal Sooru v, hilisema Tõlliste v Sarapuu talu. Oli KL Valga mlv ja VRVÜ Valga osak liige. Saksa ajal Tõlliste OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1945 Sarapuu talus. Suri 25.04.1947 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Minna-Rosalie, sünd Ersto (1902–32), lapsed Heljo (1924–48) ja Kalju (1926). Teine abikaasa Ella-Elene, sünd Mumm (1911–95, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Eevi-Seida (1935, küüditati 1949, tagasi 1956), Enno (1937, küüditati 1949, tagasi 1956) ja Lilya (1941, küüditati 1949, tagasi 1956). (A.K., J.P.)
SARMISTE, Henn (kuni 1935 STUNDE, Heinrich) Karl-
Johanni p, lipnik (1919), major (1940).
VR II/3, nr 2920/18.02.1925 hinnates vahvust, mis noorem-leitnant Heinrich STUNDE Eesti Vabadussõjas üles näidanud II Kindluse Raske Suurtükiväe Divisjoni 3. patarei junkur-ohvitseri asetäitjana 23. novembril 1919 Dubrovka küla all patarei vaatluspunktist tuld juhtides, mille tulemusena suudeti vaenlase läbimurre likvideerida.
Sündis 11.11.(30.10.)1897 Narvas masinisti peres. Õppis Tallinna Peetri reaal- ja 1917 Sergejevi suurtükiväekoolis Odessas (ei lõpetanud), 1919 Vabariigi Sõjakoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juulist 1916 vabatahtlikult Peeter Suure merekindluse 1. suurtükiväepolgus, juulist 1917 sõjakoolis. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Juulist 1918 Eestimaa varustusvalitsuses ja novembrist 1918 toitlusministeeriumis registraator. VS ajal alates 02.12.1918 vabatahtlikult junkruna Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjoni 2. rannapatareis, veebruarist 1919 nooremohvitser 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 3. patareis, augustist 1919 kindlusepatareis nr 7. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1919, lipnik detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-
Eestis ja Narva rindel. Sai autasuks Virumaal Voka v Pühajõe m Pühaoru talu, müüs selle 1931 ära. Juunist 1920 nooremohvitser kindluse suurtükiväe 1. grupis, jaanuarist 1921 1. suurtükiväepolgu 1. grupis, augustist 1921 Vabariigi Sõjakooli kursuseohvitser, septembrist 1923 1. välisuurtükiväe rügemendi välipatarei nr 3 vanemohvitser, märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe 1. grupi patarei nr 3 ülema abi, aprillist augustini 1924 patarei nr 4 formeerija ja ajutine ülem, veebruarist 1925 2. grupi patarei nr 4 ülem, augustist 1925 2. suurtükiväegrupi patarei nr 4 ülem, oktoobrist 1928 patarei nr 1 ülem, juulist 1930 õhukaitse suurtükiväegrupi adjutant ja sidekomando ülem, juunist 1934 oktoobrini 1940 2. patarei ülem. Nooremleitnant 1923, leitnant novembrist 1925, kapten 1930, major 1940. Oli 1932 ja 1937–38 sõjaringkonnakohtu liige, 1932–33 Tallinna lennuväe ohvitseride kogu juhatuse abiesimees, 1940 õhukaitse suurtükiväegrupi ohvitseride kogu esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 sõjavägede staabis, novembris 1940 vabastati teenistusest. Märtsis 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Juulist novembrini 1941 Oderi-äärses Frankfurdis politseipataljoni Ostland formeerija ja eestlastest koosneva poolpataljoni ülem, novembrist 1941 üksusega Ukrainas Kiievi korrapolitsei staabi käsutuses, märtsist 1942 politseikoolis Oderi-äärses Frankfurdis, juulist 1942 maini 1945 Berliinis Saksa propagandaministeeriumi idaosakonna infobüroo Vineta propagandatöö koordinaator, astus oktoobris 1944 Volkssturmi. Nõukogude võim arreteeris ta 02.05.1945 Berliinis. Lasti maha 24.04.1947 Minskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Hilda, sünd Seemann (1897–1978), lapsed Maimu (1920) ja Sulev (1922, 1941võeti Punaarmeesse, 1942 Eesti laskurkorpuses). (J.P.)
SARMO, Voldemar-Johann Georgi p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 773/24.08.1920 Soomusrongi Nr 3 ohwitseri asetäitja Woldemar Georgi p. SARMO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 14 weebruaril 1919 a. Koiküla jaama peale tungimisel ja 28 weebruaril 1919 a. Marienburgi juures.
Sündis 27.(15.)05.1895 Harjumaal Keila alevis apteekri peres. Õppis 1906–14 Peterburi Anna koguduse gümnaasiumis, 1916–17 Moskva ülikooli arstiteaduskonnas (ei lõpetanud), 1917 Moskva Aleksandri sõjakoolis (ei lõpetanud), 1919 Vabariigi Sõjakoolis ja 1921–30 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1922 korp! Vironia liige. I MS ajal oktoobrist 1917 sõjakoolis, novembris 1917 võttis Moskvas osa lahingutest enamlaste vastu. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu asearst. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 15.12.1918 Haljala kiriku juures haavata. Jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 velsker, veebruarist 1919 dessantkomando nooremohvitseri kt, märtsist 1919 rongi komandandi abi ja juunist 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide staabi juures, juulist augustini 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide kohtu asjaajaja kt ja käsundusohvitser, oktoobris 1919 sõjakoolis, seejärel kitsarööpmeliste soomusrongide adjutant. Ohvitseri asetäitja juunist 1919, lipnik detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1920 kitsarööpmeliste soomusrongide sidekomando ülem, novembrist 1920 kr sr nr 2 peal 2. dessantroodu ohvitser, detsembrist 1920 kitsarööpmeliste soomusrongide majandusülem. Alamleitnant aprillist 1920. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni ja Harjumaal Kohila v Angerja m Hansu talu, müüs selle 1930 ära. Nooremleitnant novembrist 1922. Seejärel Keilas arst ning pidas Kohila v Eriku talu. Oli Eesti Arstide Ühingu, Keila haridusseltsi, Keila VTÜ juhatuse, KL Harju mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal põgenes Saksamaale. Punaarmeelased tapsid ta 1945 Gotenhafenis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (M.S., J.P.)
SARNET, August Vilhelmi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2862/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni reamees August Villemi p. SARNET Eesti Vabadussõjas üles näidanud 31. jaanuaril 1919 Paju mõisa juures.
Sündis 20.(08.)08.1898 Tartumaal Kuremaa vallas sepa peres. Õppis 1915–16 Kaarepere ministeeriumikoolis, 1917 Peterburi lipnikekoolis (ei lõpetanud) ja 1925 Politseikoolis. I MS ajal veebruarist 1917 262. tagavarapolgus ja maist oktoobrini 1917 1. Eesti polgus. VS ajal alates 12.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus ja aprillist 1919 kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–25 põllutööline ja sepp, oktoobrist 1925–29 Tallinnas politsei 1. jsk, maist 1927 6. jsk kordnik, juunist detsembrini 1928 Raasiku jsk Kõnnu raj kordnik, jaanuarist 1929 kriminaalpolitsei agent Tallinnas, detsembrist 1933 kordnik ratsareservis, septembrist 1936 Tallinna 4. jsk kordnik ja vanemkordnik. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Oli KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1940–41 ETKs laadijana. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 01.02.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi Tallinnas represseeritud politseinike memoriaalis ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elisabeth, sünd Mõtte (1905–80, küüditati 1941, vabanes 1956), lapsed Milvi (1929, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, tagasi Siberisse 1950, vabanes 1956), Ilmar (1930–99, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, tagasi Siberisse 1950, vabanes 1956) ja Luule-Õie (1938, vabanes 1947). (A.K., J.P.)
SARNITS (sünd SAARNIT), Edgar-Alexander Jaani p, leitnant (1920), major (1932).
VR II/3, nr 143/21.02.1920 Sakala partisanide polgu adjutandile, lipnik Edgar-Aleksander Jaani p. SARNITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Kleesino küla juures.
Sündis 10.03.(26.02.)1893 Võrus võõrastemaja teenija peres. Õppis 1901–03 Võrus linna alg- ja 1903–10 linnakoolis, 1917 2. Irkutski lipnikekoolis ning 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel. Oli 1910–15 Võru renteis kantseleiõpilane, ametnik, kolleegiumi registraator ja 2. järgu raamatupidaja. I MS ajal oktoobrist 1915 1. tagavarapataljonis, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 262. tagavarapolgus, novembrist 1917 4. roodu ülem. Saksa ajal OK looja Võrus. VS ajal alates 12.11.1918 KL Võru linna 3. jsk ülem, viidi 01.12.1918 üle 3. jalaväepolgu ja 31.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni 2. roodu nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni adjutant, jaanuarist 1920 Sakala partisanide polgu 5. roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 5. roodu vanemohvitser, juunist 1920 pataljoni adjutant, jaanuarit 1921 2. jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitser, aprillis 1921 vabastati teenistusest. Juulist 1921 Sakala partisanide üksiku pataljoni noorem- ja vanemohvitser, augustist 1923 7. jalaväerügemendi kompaniiülem ja pataljoniülema kt, oktoobrist 1928 8. üksiku jalaväepataljoni majandusülem, veebruarist 1940 sõjaministri abi käsundusohvitser. Kapten 1924, major 1932. Oli 1911–15 Võru laulu- ja mänguseltsis Kannel näitleja, 8. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu esimees, VRVÜ Võru osak juhatuse ja revisjonikomisjoni liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi staabi admin-majandusosak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Suri 05.04.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1939). Abikaasa Marie, sünd Michelson, lapsed Ellen-Dagmar (1923) ja Edgar-Helgur (1924). (M.S.)
SARV, Jaan Mihkli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1389/08.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Jaan SARW’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutest 5 märtsil 1919 a. Oppekalni kiriku juures, 8 märtsil 1919 a. Rüütli küla all ja 7 aprillil 1919 a. Alska küla juures.
Sündis 28.(16.)01.1890 Tartumaal Puka v Muusina talu sulase peres. Õppis Palupera ja Puka vallakoolis. Töötas Venemaal viinavabrikus destilleerijana. I MS ajal 1915–18 248. ja 257. jalaväepolgus, kus lõpetas 1916 allohvitseride õppekomando. VS ajal alates 12.02.1919 Tartu kaitsepataljoni 6. roodus, märtsis 1919 veltveebli kt, maist 1919 8. jalaväepolgu 5. roodus ja 2. kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 varahoidja. Vanemallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Palupera v Arula m Luha talu. Seejärel talunik ja Arulas poepidaja. Palupera vallavolikogu, KL Tartumaa mlv Palupera mlvk, Arula piimaühisuse ja noorteühingu Laine juhatuse ning VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal postiljon. Suri 05.01.1980 Valga raj Otepää kn Luha talus. Maeti Otepää kalmistule. Abikaasa Johanna, sünd Pung (1900–64), lapsed Kalju (1925, II MS ajal Punaarmees, jäi teadmata kadunuks), Eitel (1928–38), Mihkel (1930–2007), Kaarel (1933–2004) ja Edgar (1935–2010). (A.K., J.P.)
SARVA (kuni 1898 LINDSTRÖM), Väinö Gunnar Alfredi p, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2515/14.05.1920 Dr. Gunnar SARVA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 07.10.1879 Soomes Kiikkas pearevidendi peres. Õppis normaallütseumis, dr. phil. 1915. Alates 1905 ajaloo ja soome keele õpetaja Porvoos, Viiburis ja Helsingis, 1911–24 soome normaallütseumi vanemõpetaja. VS ajal 1918–19 tegutses EAP propaganda toimkonnas. Oli 1924–49 koolivalitsuse nõunik ja 1939–49 keskkoolide osak juhataja ning alates 1949 professor. Ajalooõpikute autor. Suri 13.03.1952 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
SASONOV, Jakob (ka Jakov) Dimitri p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 862/01.09.1920 Katschanowi pataljoni alamlipnikule Jakob SAZONOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a. Luga küla juures.
Sündis 1896. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Gribuli v Usadištše külast. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 teenis jalaväes. VS ajal alates 12.05.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 alamlipnikuna Katšanovi üksiku pataljoni 5. roodu ohvitseri kt, detsembrist 1919 5. roodu ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Elas 1921 Petserimaal Pankjavitsa, hiljem Laura v Jasenetsi külas. Juunist 1922 Eesti kodanik, asus 1924 elama Lätti. Veel 1928 esitas taotluse saada Eestis maad. Saatus teadmata. (J.P.)
SAUESELG, Artur-Aleksander Joosepi p, kapten (1919), kolonel (1933).
VR II/3, nr 1321/15.09.1920 5 jalawäe polgu kaptenile Arthur SAUSELG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 22–25 augustil 1919 a. Pihkva all, Tscherjoha jõe ääres.
Sündis 17.(05.)10.1894 Lääne mk Hiiumaal Käina v Aadma m Jausa külas vabadiku peres. Õppis Rakvere linnakoolis, 1915 3. Petrogradi lipnikekoolis, 1925 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal detsembrist 1914 2. tagavarapataljonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 227. Epifani jalaväepolgus, novembrist detsembrini 1915 4. roodu ülem, märtsist 1916 õppekomando nooremohvitser, detsembrist 1916 2. roodu ülem, märtsist 1917 768. jalaväepolgu 2. roodu ülem, oktoobrist 1917 1. pataljoni ülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant oktoobrist 1916, alamkapten veebruarist 1917. Osales lahingutes Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgu õppekomando ülem. VS ajal alates 21.11.1918 Viru maakonna KL teenistuses, määrati 28.11.1918 5. jalaväepolku, detsembrist 1918 1. pataljoni ülem, märtsist 1919 ühtlasi polgu kohtu esimees, oktoobrist 1919 Katšanovi partisanide pataljoni ülem. Kapten juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Kirde-Lätis. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Kloodi m Veskivälja talu. Augustist 1920 Sakala partisanide polgu ratsaluure komando ülem, detsembrist 1920 3. roodu ülem, ühtlasi polgu kohtu esimees. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu 5. pataljoni ülem, täitis jaanuarist aprillini 1921 ajutiselt Sakala partisanide pataljoni ülema kohuseid, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni ülema abi, jaanuarist 1923 6. jalaväerügemendi 6. kompanii 2. rühma ja aprillist 1923 2. kuulipildujate kompanii 2. rühma ülem, maist 1923 3. diviisi õppekompanii nooremohvitser, augustist 1923 õppekompanii ülem. Aprillist 1924 6. jalaväerügemendi adjutant, ühtlasi rügemendi sõjaväljakohtu esimees ning rügemendi ohvitseride kogu juhatuse abiesimees ja aukohtu esimees. Juulist 1926 Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem, oktoobrist 1927 6. jalaväerügemendi 9. pataljoni ülem, ühtlasi rügemendi laskekomitee esimees. Oktoobrist 1928 3. üksiku jalaväepataljoni ülema kt, veebruarist 1929 ülem ning korduvalt Valga garnisoni ajutine ülem. Oli VRVÜ Tartu osak liige ja Valga osak esimees. Oktoobrist 1930 2. diviisi staabi ülema kt, maist 1932 staabiülem, aprillist 1934 Sõjakooli ülem, ühtlasi KÜÕ ülema õppeala abi ning kaitseväe õppetsentrumi ülem. Oli KÜÕ ohvitseride kogu juhatuse esimees ning Ohvitseride Laskespordi Keskühingu juhatuse abiesimees. Septembrist 1936 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) ülema kt, detsembrist 1938 ülem, ühtlasi oktoobrist 1936 Viljandi garnisoni ülem, jaanuarist 1939 Narva sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi veebruarist 1939 Narva garnisoni ülem ning märtsist 1939 1. diviisi ülema teine alaline asetäitja, detsembrist 1939 sõjaministri käsundusohvitser ja augustis 1940 4. diviisi ülema kt. Major 1927, kolonelleitnant 1928, kolonel 1933. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 171. laskurpolgu ülem, ühtlasi Petseri garnisoni ülem, juunis 1941 läkitati Moskvasse M. Frunze nim sõjaväeakadeemiasse. Jaanuarist 1942 354. laskurpolgu ülem Kamõšlovis, septembrist 1942 249. Eesti laskurdiviisi ülem, tagandati detsembris 1942 Velikije Luki operatsiooni ajal, jaanuarist 1943 taktika õppejõud ohvitseride kursustel Võstrel Solnetsnogorskis, augustist 1944 taktika juhataja Ahtõrkas. Novembris 1944 vabastati teenistusest. Maist 1945 ENSV hariduse rahvakomissari ja aprillist 1946 juulini 1947 ENSV haridusministri asetäitja. Seejärel sõjaväepensionär. Suri 29.08.1965 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Alice, sünd Diedvig (1907), poeg Mati (1939). Õemees Nikolai Karotamm oli 1944–50 EKP esimene sekretär. (J.P.)
SAUGA, Andres Andrese p, kapral (1921).
VR II/3, nr 314/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Andres Andrese p. SAUGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 25 nowembril 1919 a. Ja lahingus 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 30.(17.)12.1900 Pärnumaal Pati vallas talupidaja peres. Õppis Kalita vallakoolis. Töötas 1918 Jäärja mõisas kärneri abilisena. VS ajal alates 15.03.1919 KL liikmena Pärnu kaitsepataljoni 2. roodus Tuuliku rühmas, aprillist 1919 pataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Maist 1920 polgu 2. roodus, novembrist 1920 signalist, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni 2. roodus. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas isatalu ning 1936–40 Türil toidupoodi, oli 1941 Türi paberivabriku tööline, 1941–44 Türi linnas heakorra- ja haljastustöödel, 1945–60 Paide teedevalitsuse Türi piirkonna teetööline. Alates 1968 elas Paides. Suri 03.03.1986 Paides. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Sõrmus (1907–2000), lapsed Juta (1934) ja Udo (1941). (A.K.)
SAULEP, Eduard Mardi p, alamkapten (1919), major (1924).
VR I/3, nr 1666/14.12.1920 Eesti K.L. Liikmele ja 2 jalawäe polgu pataljoni ülemale, Kapten Eduard Mardi p. SAULEP’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)06.1890 Tallinnas. Õppis Tallinnas linna- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis. Novembrist 1911 2. piirivalve brigaadi kantseleis vanemkirjutaja. I MS ajal augustist 1914 Kolga telegraafikontori komandant, juulist 1915 1. piirivalve sotnjas, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Nooremohvitser 262. tagavarabrigaadis ja juulist 1916 45. Siberi kütipolgus, jaanuarist 1917 kuulipildujate komandos, maist 1917 komando ülem. Alamleitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 03.11.1916 haavata. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 11.11.1918 Lõuna-Eestis Eesti Kaitseliitu ja piirivalvet loomas, määrati alates 19.01.1919 Viljandi kaitsepataljoni rindeüksuste juhiks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 27.01.1919 Viljandimaal Riidaja mõisa all raskelt haavata. Märtsist 1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 rannavalve Käsmu raj ülem, jaanuarist 1920 8. piirikütipataljoni ülem ja juulist 1920 7. piirikütipataljonis. Leitnant augustist 1919, alamkapten septembrist 1919, kapten märtsist 1920. VS invaliid. Sai autasuks Harjumaal Saue v Üksnurme m Reinu talu. Juunist 1921 Harju maakonna rahvaväe ja KL ülem, märtsist 1924 ülema abi, aprillis 1925 vabastati teenistusest. Major 1924. Seejärel talunik. Jaanuarist aprillini 1925 ja märtsist juunini 1928 KL Harju mlv pealik ning aprillist 1925 aprillini 1934 pealiku abi, ühtlasi 1927–34 KL keskjuhatuse revisjonikomisjoni liige. Oli EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.08.1941 Tallinnas ja üritas viia aurikul Jaen Teär Leningradi. Meeskonna ja valvuriteta laeva juhtisid vangid Kadrioru juures rannale. Oli 1941–43 OK Tallinna mlv 3. pataljoni ülem, 1944 Harju sõjaväeringkonna ülem. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Töötas Fleni linna raamatukoguhoidjana, pensionärina asus Stockholmi lähistele Tullingesse. Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis ja Eesti Võitlejate Ühingu liige ning Eesti sõjainvaliidide kapitali toetaja. Suri 12.05.1970 Tullinges. Maeti Huddinge St. Botvidsi kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929), Vene AnO IV kl, StO III kl, VlO IV kl ja GeR IV kl. Abikaasa Alide-Marie, sünd Vilibert (1894–1987), lapsed Maimo (1920–78), Rein-
Endel (1922, II MS ajal 1941 Punaarmees, langes) ja Ants (1924–45, II MS ajal Saksa armees, langes Tšehhis). (M.S., A.K., J.P.)
SAUNDERS, Eric George, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2470/26.03.1920 Leitnant E. G. SAUNDERS’ile, Gordon Highlanders, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
I MS ajal jalaväerügemendis Gordon Highlanders. VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. (M.S.)
SAVI, Johannes Gustavi (ka Hans-August) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1085/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Johannes SAWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 mail 1919 a. Purka külas.
Sündis 06.08.(25.07.)1894 Tartumaal Kaarepere v Visusti mõisa teenija peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 25.01.1919 2. jalaväepolgu tagavararoodus ja 3. roodus. Kapral augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Jõgeva v Pakaste m Lombi talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal J. V. Stalini nim kolhoosi põllutööline. Suri 12.01.1961 Jõgeva raj Jõgeva kn Lombi talus. Maeti Siimusti kalmistule. Vallaline. (J.P.).
SAVIAUK, Aleksander Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 127/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Aleksander Jaani p. SAWIAUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 jaanuaril 1919 a. Tartu all.
Sündis 02.08.(21.07.)1891 Tartumaal Saduküla vallas sulase peres. Õppis Saduküla valla- ja Kursi kihelkonnakoolis ning suurtükiväe õppekomandos. Novembrist 1912 23. suurtükiväe brigaadi 1. patareis. I MS ajal võttis koos patareiga osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias. Jaanuarist märtsini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) patareis. Feierverker veebruarist 1919, ohvitseri asetäitja juulist 1919. Augustist 1919 soomusrongi patarei nr 1 nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai 21.06.1919 Lätis Võnnu all Lode raudteejaama juures haavata. Septembrist 1920 soomusrongi patarei nr 4 ülema kt, novembrist 1920 soomusrongi patarei nr 5 ülema kt, veebruarist 1921 soomusrongi patarei nr 1 nooremohvitser. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Jõgeva v Pakaste krjm Kõrtsi talu. Seejärel talunik. KL Tartumaa mlv Jõgeva mlvk, Jõgeva v VTÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1941 metsavend. Saksa ajal Jõgeva v OK liige ja ERÜ Jõgeva v rühmaülem. Nõukogude ajal alates 1949 kolhoosi Ühiselu tallimees, seejärel Jõgeva raj J. V. Stalini nim kolhoosi põllutööline. Suri 16.09.1955 Jõgeva kn Kõrtsi talus. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Maeti Siimusti kalmistule. Abikaasa Alvine, sünd Jukk (1900–75), pojad Heino (1929) ja Evald (1931–85). Onupoeg Johannes Saviauk VR II/3. (M.S., J.P.)
SAVIAUK, Johannes Jüri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 2118/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes SAWIAUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Golowina küla juures.
Sündis 28.(16.)09.1887 Tartumaal Saduküla v Pikknurme külas vabadiku peres. Õppis valla-, Kursi kihelkonna- ja Tartu linnakoolis. Oli 1907–12 tööline ja metsapraaker Tartumaal ja 1912–14 Tveri kubermangus. I MS ajal 1914–17 teenis jalaväes. VS ajal alates 12.01.1919 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–21 metsade valitsuse tööstusosak instruktor, 1921–36 Mäksa v Kastre lauatehase ja 1937–40 Tartus AS Eesti Metsatööstuse lauatehase juhataja. Pidas Kastre-Võnnu v Kastre m Nurme talu. Kastre-Võnnu VTÜ asutaja, 1925–36 esimees, hiljem auliige, EVL Kastre-Võnnu osak juhatuse liige ja laekahoidja, KL Tartuma mlv Võnnu mlvk Mäksa patarei ja VRVÜ Tartu osak liige. Detsembrist 1940 pidas Mäksa v Nurme talu, oktoobrist 1941 Tartu lauatehase juhataja, sügisest 1944 lauatehase tehniline juhataja, jaanuarist 1945 lauatehase parvetuse rajooni ja 1946 Tartumaa parvetuskontori tehniline juhataja, alates 1950 elas Otepääl ja oli 1955 Põltsamaa metskonna Vaibla metsavaht, 1957 asus elama Nurme tallu. Suri 27.08.1966 Mäksa kn Nurme talus. Maeti Tartu Pauluse koguduse kalmistule. Abikaasa Amalie-Rosalie, sünd Sakkarias (1900–84), lapsed Uno-Valdeko (1927–2009) ja Miia (1931, arreteeriti 1950, vabanes 1956). Onupoeg Aleksander Saviauk VR II/3. (M.S., J.P.)
SAVJALOV, Peeter Peetri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 573/17.08.1920 Soomusrongide diwiisi tagawara pataljoni wanemale alamohwitserile Peeter SAWJALOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Sänna mõisa juures.
Sündis 02.01.1891 (21.12.1890) Tartumaal Mustvee vallas. Õppis Mustvee vallakoolis. Töötas müürsepana. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 11.03.1919 vanemallohvitser Soomusrongide Diviisi tagavarapataljonis, oktoobrist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 6. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 jätkas üleajateenijana rongil. Arreteeriti 20.04.1920 Valgas joobnuna 27.03.1920 Antsla alevis korrapidaja ohvitserile vastuhaku pärast, vabastati juulis 1920 ning jätkas teenistust ülemuse valve all lr sr Kapten Irv dessantroodus. Novembris 1920 määrati Distsiplinaarroodu, kust põgenes 28.11.1920, kuid kriminaalpolitsei tabas ta 12.09.1921 ja paigutas Tallinna Keskvanglasse, vabanes septembris 1924 Distsiplinaarroodu Pääsküla laagrist. Sõitis 1924 Venemaale. Saatus teadmata. (J.P.)
SAVVI, Vitali Konstantini p, junkur (1917).
VR II/3, nr 2892/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni junkur Vitali SAVVI Eesti Vabadussõjas üles näidanud 28. jaanuaril 1919 Kikka talu vallutamisel ja 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa peale tormi joostes vaenlase ägedast püssi ja kuulipilduja tulest hoolimata püsti üle välja sammus, kus peast raskelt haavatuna surma sai.
Sündis 24.(12.)07.1898 Tartumaal Rannu vallas preestri peres. Õppis 1907–15 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ning 1915–17 ja 1918 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna keemiaosakonnas (ei lõpetanud), 1917 3. Peterhofi lipnikekoolis (ei lõpetanud). Ülikooli ajal ühingu Sport abiesimees. I MS ajal maist 1917 sõjakoolis, haiguse tõttu jäi pooleli. VS ajal alates 18.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu ohvitseri kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Langes 30.01.1919 Valga lähistel Paju mõisa all. Maeti Tartu Raadi kalmistu Uspenski koguduse ossa. Nimi Puhja sambal. Vallaline. (J.P.)
SAXÉN, Alvar Inge Johan Volteri p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2757/25.05.1923 Lipnik Alwar SAXEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.11.1897 Soomes Keuruus. Üliõpilane Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabis siseasjade osakonnas telegrafist. Aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 22.04.1919 Võrumaal Mustjõe silla juures haavata. Suri 26.04.1919 Tartus. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata), Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SCALES, Walter Montague H. V. P., Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1960/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, Walter Montague SCALES’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.04.1900 Inglismaal Kenti krahvkonnas Hoos. I MS järel teenis kuningliku merevabatahtlike reservi Londoni mootorpaatide sektsioonis. VS ajal võttis Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vaenlase sõjalist võimekust. Aastast 1928 elas Berkshire’i krahvkonnas Readingis, kus suri 1936. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
SCHAMAEF, Heinrich vt SAMAJEV, Herman Jevdokia p.
SCHANZER, Carlo Ludwigi (Luigi) p, Itaalia välisminister.
VR III/1, nr 3144/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Senaator Carlo SCHANZER, endine Itaalia välisminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 18.12.1865 Viinis. Õppis ülikoolis õigusteadust, jurist. Itaalia kuningriigi ametnik, 1900–19 parlamendi liige. Senaator alates 1919. Maist 1906 detsembrini 1909 posti- ja telegraafiminister, juunist 1919 märtsini 1920 ja maist juunini 1920 kaubandusminister, märtsist maini 1920 rahandusminister ning veebruarist oktoobrini 1922 välisminister. Tegev 1920–21 ja 1924 Itaalia delegaadina Rahvasteliidus, juhtis 1921 Itaalia esindust Washingtoni merekonverentsil. Rooma ülikooli õppejõud. Detsembris 1928 lahkus teenistusest. Suri 23.10.1953 Roomas. Teised autasud: Itaalia MLO I–V kl ja KO II–V kl. (J.P.)
SCHAURUP, August vt SAARUP, August Jaani p.
SCHEFFER, Hans vt LEPPMETS, Hans Hansu p.
SCHELER (ka ŠELLER), Jaan Pearni p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 452/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu weltweeblile Jaan SCHELLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 augustil 1919 a. Novo-Pjatnitskaja juures.
Sündis 24.(12.)05.1894 Harjumaal Raikküla v Tooma talu pidaja peres. Õppis Järvakandi ministeeriumikoolis. I MS ajal veebruarist 1915 158. Kutaisi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Alamlipnik veebruarist 1917. Oktoobrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, jaanuarist veebruarini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 11.01.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus, veebruarist 1920 5. roodu nooremohvitser. Veltveebel veebruarist 1919, ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kontoriametnik, augustist 1927 Viljandimaal Kõo v Võhma majandusühisuse ärijuht, aprillist 1930 ühtlasi juhatuse liige. Septembrist 1929 juunini 1940 KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk pealik, 1928–40 Võhma VTÜ liige ja peamees ning Kõo VTÜ auliige, 1935–37 IL Võhma osak juhatuse, Võhma turbaühingu juhatuse, Võhma rahvamaja nõukogu, Võhma kodanliku õhukaitse ühingu ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suvel 1940 vabastati Võhma majandusühisuse ärijuhi kohalt, asus Haapsallu, kus töötas äriteenijana. Nõukogude julgeolekutöötajad mõrvasid ta 09.07.1941 Troi metsas Haapsalu lähistel. Maeti ühishauda, septembris 1941 maeti ümber Haapsalu Uuele kalmistule. Nõukogude ajal kalmistu likvideeriti ja sinna ehitati korruselamud. Nimi tähisel endisel kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935) ning Vene GeR I, II, III ja IV kl. Abikaasa Elly-Auguste, esimeses abielus Kivi, sünd Oja (1899–1986), tütar Aita (1936) ja kasutütar Vella (1925). (J.P.)
SCHERING, Josef Leander Johan Ludvigi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2353/26.03.1920 Sõdur SCHERING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.12.1876 Rootsis Västmanlandi läänis Köpingis maalikunstniku peres, elas Stockholmis. Õppis tehnikumis ja eraviisil. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Elukutselt artist ja maalikunstnik. Suri 15.11.1954 Stockholmis Spångas. Maeti Solna Põhja kalmistule. (M.S.)
SCHERVEL, Aleksander vt SELVET, Aleksander-Oskar
Juhani p.
SCHIFFER, Edmund vt SIHVER, Edmund Mihkli p.
SCHIFFER, Elmar vt SIHVRE, Elmar Tõnise p.
SCHILLING, Gustav-Otto (ka Otto-Gustav) von Georg Woltheri p, parun, ülemarsti abi (1919), sanitaarkapten (1920).
VR I/3, nr 3003/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis I Tallinna sõjaväehaigla ja Kopli sõjaväehaigla kirurg sanitaarkapten Otto SCHILLING Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, kes kõige rohkem operatsioone sõja ajal teinud, kus tuhanded haavatud on temalt abi saanud, paljudele oma osavuse ja hoole tõttu elupäästjaks olnud.
Sündis 22.(10.)10.1880 Järvamaal Kuksema v Kuksema mõisa omaniku peres. Õppis Peterburi Anna kiriku gümnaasiumis, 1899–1907 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Dr. med. 1913. Korp! Estonia liige. Töötas 1905–06 Tallinnas erakliinikus ning 1907–14 Peterburis, Siberis ja hospidalides arstina. I MS ajal septembrist 1914 märtsini 1918 Vene Punase Risti 18. eelsalga vanemarst. Seejärel arst Paide linnahaiglas. VS ajal alates 24.01.1919 1. Tallinna sõjaväehaigla vanemordinaator, aprillist 1919 ülemarsti abi, septembrist 1919 3. Tallinna sõjaväehaigla ülemarsti abi Koplis. Aprillist 1920 Haapsalu sõjaväesanatooriumi ülemarst, novembrist 1920 1. Tallinna sõjaväehaigla vanemordinaator. Sanitaarkapten juulist 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Oli arst Paides. Suri 21.11.1927 Paides. Maeti Kuksema mõisa kalmistule. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl ja Prantsuse TO. Abikaasa Alice Charlotte Amalie, sünd von Buchholtz (1877–1960). Vend Benjamin langes I maailmasõjas 1915. (J.P.)
SCHMIDT, August vt TORMA, August-Johannes Jaani p.
SCHMIDT, Eduard vt SILLASTE, Eduard Kaarli p.
SCHMIDT, Johan (sünd SMITT, Joanes) Hindriku (ka Hendriku) p, alampolkovnik (1919), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 269/11.06.1920 9 jalawäe polgu ülemale, alampolkownik Johann SCHMIDT’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – öösel 28 juunil 1919 a. Engelhardshofi mõisa juures ja 30 juunil 1919 a. Zarnikau küla waldamisel.
VR I/2, nr 2554/13.10.1920 9 jalawäe polgu ülemale, alampolkownik Johan SCHMIDT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 9 jalawäepolgu organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal, eriti Narwa kaitsmisel 1919 a. Nowembri ja detsembri kuudel.
VR II/2, nr 2961/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. Jalaväepolgu 1. pataljoni ülem kolonel-leitnant Johan SCHMIDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 6. jaanuaril 1919 a. Taagepera kõrtsi ja mõisa vallutamisel.
Sündis 11.10.(29.09.)1885 Tartumaal Kaarepere v Järvepera karjamõisa rentniku peres, hiljem osteti Kõrtsi-Rehe talu. Õppis 1895–97 Patjala valla-, 1897–1901 Aruküla ministeeriumi- ja 1901–04 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas, 1904–05 pedagoogilistel kursustel Tallinnas ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis. Töötas 1905–06 õpetajana Tallinna linna 1. algkoolis, 1906–09 Virumaal Palmse ministeeriumi- ja 1909–13 Vihula ministeeriumikoolis ning 1913–14 Tallinna linna 8. algkoolis. I MS ajal augustist 1914 295. Svirski jalaväepolgus, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 228. Zadonski jalaväepolgus, märtsist 1916 rooduülem, märtsist 1917 768. Grajevski jalaväepolgus, septembrist 1917 pataljoniülem. Alamleitnant jaanuarist 1916, leitnant detsembrist 1916 ja alamkapten novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ning Minski ja Stohhodi rindel. Novembrist 1917 3. Eesti polgu 8. roodu ülem, detsembrist 1917 aprillini 1918 pataljoniülem. Kapten märtsist 1918. Üks rahvuslipu heiskajaist 24.02.1918 Pika Hermanni torni. Seejärel õpetaja Tallinna linna 8. algkoolis. VS ajal alates 11.11.1918 Tallinna KL 3. jsk ülem, nimetati 21.11.1918 3. jalaväepolgu 1. pataljoni, veebruarist 1919 polgu ülem ning alates 12.05.1919 9. jalaväepolgu ülem. Alampolkovnik novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 31.01.1919 Lätis Pedeli mõisa all ning 11.03.1919 Sveinieki talu juures raskelt haavata. Sai autasuks Viljandimaal Päri v Lensy talu, mis oli osa endisest Päri mõisa südamest. Jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu ja Pärnu garnisoni ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) ülem. Kolonelleitnant novembrist 1922. Jaanuarist 1923 2. diviisis staabi käsundusohvitser, märtsist 1924 sõjaministri vanem käsundusohvitser. Detsembris 1926 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Lensy talu. 1928 asus elama Viljandi. Kuulus Eesti Tööerakonda. Oli 1930–31 Sakalamaa NK keskmlvk vanem, ajalehe Sakala toimetuse, Viljandi Helikunsti Seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 02.02.1931 Viljandis. Maeti Viljandi Vana kalmistu Pauluse koguduse ossa, augustis 1937 maeti ümber Viljandi VS langenute kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene StO II ja III kl ning AnO III ja IV kl. Raamat temast: „Kolonelleitnant Johan Schmidt. Jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1937). Esimene abikaasa Anna, sünd Krinal (1900–27), poeg Karl (1920, põgenes 1944 läände). Teine abikaasa Sohvia, sünd Klatško (1901–83, küüditati 1949, vabanes 1958), poeg Hans (1928, küüditati 1949, vabanes 1958). (J.P.)
SCHMIDT, Otto Karli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 674/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu kapralile Otto Karli p. SCHMIDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokino külas.
Sündis 26.(14.)11.1891 Järvamaal Purdi vallas. VS ajal alates 08.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Järvamaal Anna v Purdi m Pärnamäe talu. Suri 19.12.1924 Anna v Pärnamäe talus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Anna kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Mahoment (1896), poeg August (1923). (M.S., J.P.)
SCHMUUL, Mihkel vt MUUL, Mihkel Jüri p.
SCHULGIN, Valentin Dimitri p, Soome kapten (1918).
VR II/3, nr 1686/26.03.1920 Major Valentin SCHULGIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.07. (teistel andmetel 24.06.) 1892 Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga staabiülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Seejärel kindral Wetzeri staabis intendantuuriosak ülem. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Jätkas teenistust sõjaväes. Saatus teadmata. (M.S.)
SCHULTS, Karl vt SUIMETS, Karl-August Marguse p.
SCHVARTZ (ka SCHWARZ), August-Voldemar Jaani p, kapten (1919), kolonelleitnant (1930).
VR I/3, nr 3018/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Viljandi maakonna Rahvaväe ja Kaitse Liidu ülem major August SCHVARTS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabadussõja ajal Sisekaitse ülema abina.
Sündis 23.(11.)12.1888 Pärnumaal Vanamõisa v Polli talu pidaja peres. Õppis Vanamõisa valla-, Halliste kihelkonna-, Pärnu linna- ja Lätis Magnusholmi kaugsõidu merekoolis ning 1915–16 Pauli sõjakoolis. I MS ajal alates oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 9. Siberi kütipolgus, juunist 1917 12. armee Eesti sõjaväelaste täidesaatva komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Oktoobrist 1917 Üksiku Tallinna Eesti polgu kuulipildujate komando ülem, detsembrist 1917 1. Eesti diviisi sidekomando ülem, veebruarist maini 1918 sõjaväe sideülem. Alamleitnant septembrist 1916, leitnant juunist 1917, alamkapten märtsist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai kaks korda haavata ja gaasimürgituse. VS ajal alates 15.11.1918 KL adjutant, siis 1. diviisi staabi rivijsk adjutant ja detsembrist 1918 peastaabi käsundusohvitser, jaanuarist 1919 sisekaitse ülema abi, aprillist 1919 varustusvalitsuse sõduripoodide osak ülema abi. Kapten septembrist 1919. Novembrist 1919 Viljandi maakonna KL ülem, detsembrist 1919 juulini 1920 ühtlasi Viljandi garnisoni ülem, jaanuarist 1920 Viljandi maakonna rahvaväe ja KL ülem ja Viljandi linna komandant. Aprillist 1925 Harju maakonna rahvaväe ülema abi, juulist 1930 Harju kaitseväeringkonna ülem, märtsist 1934 kaitsevägede staabi juhtide reservis. Major 1924, kolonelleitnant 1930. Jaanuaris 1936 vabastati teenistusest. Oli EVL aukohtu ja EVL Tallinna osak ning VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel elas Tallinnas, alates 1940 Abja v Polli talus ning töötas Abja alevi apteegis raamatupidajana. Nõukogude võim arreteeris ta 02.07.1941 Palu talus. Suri 31.08.1941 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929), EPR II/I (1933), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Anna-Emilie, esimeses abielus Henrum, sünd Osolin (1888–1918), poeg Erhard (1918–39). Teine abikaasa Meeta, sünd Torrim (1891), tütar Inge-Aita (1926). (J.P.)
SCHVEDE, Jüri Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 630/24.08.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Jüri Jüri p. SCHWEDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 märtsil 1919 a. Munamäe juures.
Sündis 16.(04.)09.1887 Järvamaal Oisu vallas. Õppis vallakoolis. Töötas 1918 Holstre v Olde veskis villaketrajana. VS ajal alates 09.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus, siis 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.04.1919 Petserimaal Šumilovo küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Uue-Võidu v Tuule talu, müüs selle ning ostis Olustvere v Pelda talu vesiveski ja villatööstusega. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Pidas märtsini 1949 talu, seejärel varjas end. Nõukogude võim arreteeris ta 23.01.1952. Mõisteti veebruaris 1952 kaheks aastaks vangi, märtsis 1953 saadeti pere juurde Novosibirski oblastisse, vabanes novembris 1957 ja tuli mais 1958 koos perega Eestisse. Elas Saariku, hiljem Pelda talus ning taas Saariku talus, oli ehitustööline. Suri 05.07.1976 Viljandi raj Olustvere kn Saariku talus. Maeti Suure-Jaani. Abikaasa Ella, sünd Tõnisson (1904–2007, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Bruno (1929–90), Jaan (1931, küüditati 1949, vabanes 1957), Asta (1933, küüditati 1949, vabanes 1957) ja Jüri (1947, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
SCHVINDT, Ludvig August Paul Theodori p, Soome kolonel (1918).
VR I/2, nr 2521/14.05.1920 Oberst Ludwig-August SCHWIND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 13.03.1872 Peterburi kub Peterhofi mk Gubanitsa v Spankkova kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1896 sõjakooli. Teenis 1896–1907 ohvitserina Vene armees Ida-Siberis, võttis 1900–01 osa Hiina sõjaretkest ja 1904–05 Vene-Jaapani sõja ajal Port Arthuri kaitsmisest. Seejärel 1908–10 Kone- ja Siltarakennus OY teenistuses, 1910–17 laevatehase Hietalahden Telakka- ja Konepaja OY juhataja abi. Soome VS ajal idaarmee suurtükiväeülem Karjala rindel. Major veebruarist, kolonelleitnant maist ja kolonel septembrist 1918. Oli 1918–24 Soome kaitseministeeriumi lahinguvarustuse osak ülem, 1925–28 AB Crichton-Vulcan OY asedirektor Turus, alates 1929 AB Bruno Procopé OY ärijuht ja AB Waldhof OY juhatuse liige. Suri 23.09.1936 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl ja AnO III kl, Soome VR III ja IV kl, VRO III kl, Prantsuse ALO IV kl, Poola PR IV kl ning Taani DO IV kl. (M.S., J.P.)
SCHÄFER, Hans vt LEPPMETS, Hans Hansu p.
SCHÖNBERG, August Hindreku p, alamleitnant (1920), leitnant (1924).
VR I/3, nr 736/22.10.1920 Peaministri adjutandile alamleitnant August Hindriku p. SCHÖNBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 21.(09.)04.1892 Viljandimaal Paenasti vallas talupidaja peres, peatselt asuti pidama Viljandi v Kösti veskit. Õppis Viljandi linnakoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–26 Tallinna linna ühisgümnaasiumis ja 1926–31 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1929 EÜSi liige. Septembrist 1912 vabatahtlikult 197. Lesnoi jalaväepolgus Sveaborgis, kus lõpetas õppekomando. Vanemallohvitser detsembrist 1913. I MS ajal alates septembrist 1914 võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 15.11.1914 haavata ning sattus vangi, vabanes novembris 1918. Lipnik jaanuarist 1915. VS ajal alates 08.12.1918 peastaabi ohvitseride reservis, jaanuarist 1919 sõjaministri sideohvitser. Alamleitnant veebruarist 1920, nooremleitnant novembrist 1922. Juulist 1920 sõjaministri adjutant, oktoobrist 1920 peaministri adjutant, detsembrist 1920 detsembrini 1924 riigivanema adjutant. Nooremleitnant novembrist 1922, leitnant 1924. Augustis 1925 vabastati teenistusest. Oli 1931–36 advokaat G. Poomi abi, alates 1936 advokaat Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Seejärel arhiivitööl Malmö muuseumis. EÜSi Lõuna-Rootsi koonduse esimees. Suri 10.12.1956 Malmös. Maeti Malmö Ida kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Pärandas oma varanduse EÜSi Lõuna-Rootsi koondusele, sellest loodi temanimeline stipendiumifond. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ning Soome VRO IV ja V kl. Vallaline. (J.P.)
SCHÖNBERG, Mihkel Mihkli p, veltveebel (1920).
VR I/3, nr 366/12.05.1920 Lennuwäe õppejaoskonna awiomehanikule Mihkel Mihkli p. SCHÖNBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 31.(19.)01.1893 Läänemaal Haimre vallas. I MS ajal oktoobrist 1914 aprillini 1918 86. Villmanstrandi jalaväepolgus ja 7. Siberi korpuse lennuüksuses. Elas 1918 Märjamaa v Vana-Kõrtsi talus. VS ajal alates 02.02.1919 Lennuroodus, maist 1919 2. järgu motorist ning vastutav lennuki Sopwith Camel nr 5 eest, septembrist 1919 aviomehaanik. Aprillist 1920 üleajateenijana lennuväe vanemmotorist ja optik-mehaanik. Veltveebel detsembrist 1920. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Siirdus 1924 USAsse Minnesota osariiki Minneapolisesse. Töötas Minnesota ülikooli aeronautika osakonnas lennundusarenduste ja -leiutistega. Suri 29.08.1984 Minneapolises. Maeti Minneapolise Hillside’i kalmistule. Abikaasa Helene, sünd Rämmeld (1895–1986), lapsed Sylvia (1925–93) ja James Mihkel (1934–2006). (J.P.)
SCOBELL, Sanford John Palairet Sanford George Treweeke p, Briti kolonelleitnant (1918), kindralmajor (1934).
VR I/2, nr 2460/26.03.1920 Lieutnant Colonel J. SCOBELL’ile, C.M.G., D.S.O., Norfolk Regiment, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 26.09.1879 Inglismaal Lääne-Sussexi krahvkonnas Brightonis. Õppis Sandhurstis kuninglikus sõjaväekolledžis. Nooremleitnant 1899 Norfolki rügemendi 1. pataljonis, leitnant 1900. 1904 teenis Aafrikas Somaalimaal, kapten 1906, 1907–10 adjutant, major 1915, kolonelleitnant 1918, kolonel 1922 ja kindralmajor 1934. I MS ajal septembrist 1914 võttis rügemendiga osa lahingutest Prantsusmaal. Veebruarist 1916 kindralstaabi ohvitser. VS ajal oktoobrist 1919 Briti sõjalise missiooniga Venemaal ja Balti riikides, märtsist 1920 augustini 1923 Mustal merel ja Türgis. 1928–30 adjutandi abi kindralstaabis, 1930–35 teenis Indias. Suri 02.03.1955 Surrey krahvkonnas Wokingis. Maeti Londonis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti BO III kl, MGO III kl ja VTO. (M.S.)
SEAGRIM, A. H., Briti kolonelleitnant.
VR I/3, nr 2465/26.03.1920 Major A. H. SEAGRIM’ile, D.C.O., Leinster Regiment, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
I MS järel Briti Leinsteri rügemendi major, hiljem kolonelleitnant. VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO. (M.S.)
SEEBERG, August-Karl Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1600/14.12.1920 Scouts polgu reamehele August SEBERG’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 oktoobril 1919 a. Korkinowa külas.
Sündis 15.(02.)02.1901 Peterburi kub Jamburgi mk Knjazevo v Bujanitsa külas. Õppis Narvas algkoolis. VS ajal alates 03.03.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa tagavarapataljonis, juulist 1919 Scouts pataljoni A company’s, septembrist 1919 töökomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Juunist 1920 üleajateenija Scouts polgu staabis, augustist 1920 töökomandos, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva Scouts roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Riisipere v Vana-
Riisipere m Järvemäe talu, andis selle 1930 vennale. Siirdus 1921 USAsse, elas ja töötas maalrina New Yorgis. Viibis korduvalt Eestis, ka 1938 üldlaulupeol, omandas Tallinnas kinnisvara. Viimased eluaastad veetis Miamis. Oli VRVÜ Tallinna osak, VSÜ juhatuse ning Miami Eesti-Ameerika Kultuuriklubi juhatuse liige. Suri 31.07.1965 Miamis. Abikaasa Anna. (J.P.)
SEEDE, Karl vt SÖDE, Karl Jaani p.
SEER, Johannes Mardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1057/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Johannes SEER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus – 1. jaanuaril 1919 a. Wiseli küla all ja weebruari kuul 1919 a. Räpina küla all ja Trotsjanka külas. (Täpsustus: lahingud Viisli külas Tartumaal olid 22.–26.01.1919.)
Sündis 14.(02.)10.1892 Tartumaal Laiuse v Kõrtsijüri talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 13.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodus, septembrist 1919 komandandi komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, Pihkva rindel, sai 08.08.1919 Lätis haavata ja põrutada. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Tartus voorimehena, seejärel pidas Viljandimaal Kurista v Kõpu k Kullamäe talu. Oli Laiuse VTÜ, KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk Kurista kompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suvel 1941 metsavend. Talunik märtsini 1949, seejärel Nurmekunda kolhoosi ja Põdra sovhoosi põllutööline. Suri 18.12.1985 Jõgeva raj Pajusi kn Kullamäe talus. Maeti Põltsamaale. Abikaasa Alide, sünd Tiemann (1899–1986), lapsed Elki (1925), Asta (1926–2000) ja Endel (1931). (J.P.)
SEIDELBACH, Leopold vt SELGVEE, Leopold-Eduard Juhan-Jaani p.
SEIM, Paul Gustavi p, kapten (1924).
VR II/3, nr 2951/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Paul SEIM Eesti Vabadussõjas üles näidanud 3. jalaväepolgu lipnikuna lahingus 6. jaanuaril 1919 Kärstna ja Karula mõisa all.
Sündis 04.05.(22.04.)1893 Võrumaal Vastseliina v Mutsu k Miitra talu pidaja peres. Õppis 1907–11 Võru linnakoolis, 1915 Peterhofi lipnikekoolis ja 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal oktoobrist 1914 Leedu kaardiväe tagavarapolgus, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 220. Skopinski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 26.09.1915 Valgevenes Baranovitši all raskelt haavata, aprillis 1918 vabastati teenistusest invaliidina. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, juulist 1919 4. roodu ülema kt, detsembrist 1919 8. roodu vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 06.01.1919 Viljandimaal Kärstna mõisa all ja 20.08.1919 Petserimaal Irboska juures haavata. Alamleitnant ja leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Võrumaal Vastseliina v Vabaduse talu. Maist 1920 polgu 3. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1921 pommipildujate komando ülem, juunist 1921 5. roodu nooremohvitser, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 3. roodu nooremohvitser, juulist 1922 sidekomando ülem, ühtlasi pataljoni kohtu esimees. Kapten 1924. Veebruarist 1924 teenis 7. jalaväerügemendis kompanii rühmaülema, rügemendi ohvitseride kogu majavanema, sõdurite poe juhataja ja rügemendi laekurina. Detsembris 1932 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vabaduse talu. Suri 27.11.1941 Võrus. Maeti Petseri kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Marie, sünd Jallai (1893). (A.K., J.P.)
SEIMAN, Aleksander Mihaili p, polkovnik (1918), kolonel (1922).
VR II/3, nr 172/21.02.1920 4 jalawäe polgu ülemale Polkownik Aleksander Mihkli p. SEIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud algades wõitlust esimesena sissetungiwa waenlase wastu 21 nowembril 1918 a. Wäikse koolipoiste ja kaitseliitlaste salgaga ja seda edasi organiseerides ja õpetades, kunni temast tugew, raudne polk kujunes, kes siis waenlase pealetungimise lõpulikult seisma pani ja Wirumaalt tema kiirelt põgenema sundis. Sellega wõimaldasite Teie üldise organiseerimise töö Wabariigis.
VR I/2, nr 2654/18.05.1920 Polkownik Aleksander Mihkli p. SEIMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 4. jalawäe polgu formeerimisel, korraldamisel ja juhtimisel.
VR II/2, nr 2820/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu ülem kolonel Aleksander SEIMAN Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingutes 10.–11. augustil 1919 a. Veerino mõisa, Schabina, Kalmotka ja Gorka küla rajoonis, kus vaenlane pealetung peatati ning läbimurre likvideeriti ja endine seisukord taastati.
Sündis 23.(11.)01.1886 Pärnumaal Tõstamaa v Kastna mõisa teenijate peres. Õppis Pärnu linna- ja 1904–07 Vilno sõjakoolis ning 1923–24 informatsioonikursustel. Septembrist 1904 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1907. Nooremohvitser 6. Geok-Tepinski tagavarapataljonis, novembrist 1910 19. Turkestani kütipolgus töömeeskonna ülem, mobilisatsiooni jsk ja leivaküpsetamise juhataja, märtsis 1913 lähetati Ašhabadi ohvitseride majandusühisuse laekuriks. I MS ajal septembrist 1914 võttis polguga osa lahingutest Türgi vägede vastu, sai 08.12.1914 raskelt haavata. Jaanuarist 1916 tööroodu ülem, aprillist 1916 12. roodu ülem, oktoobrist 1916 õppekomando ülem, oktoobrist 1917 3. pataljoni ülem. Leitnant novembrist 1911, alamkapten jaanuarist 1916, kapten jaanuarist 1917 ja alampolkovnik oktoobrist 1917. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgu ülema abi, ühtlasi veebruarist 1918 polgu ohvitseride komitee esimees ja ohvitseride aukohtu liige. Polkovnik märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Detsembrist 1919 ülemjuhataja staabi ohvitser. Sai autasuks Harjumaal Kurna, hilisema Tõdva v Mõigu m Hiiemäe talu, mis oli endine mõisasüda. Märtsist 1920 augustini 1923 korraldusvalitsuse ülem, ühtlasi märtsist maini 1920 VR nõukogu esimees ja märtsist 1922 märtsini 1924 sõjanõukogu liige. Kolonel novembrist 1922. Märtsist 1924 1. diviisi ülema abi, juulist 1924 ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abi, detsembrist 1924 veebruarini 1925 KL ülem, seejärel teenis 1. diviisi ülema abina ning ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema abina, aprillis 1927 vabastati teenistusest. Pidas Hiiemäe talu. Oli VOK ja sõjavägede staabi ohvitseride kogu ning ranna-, õhu- ja sisekaitse staabi ohvitseride kogu juhatuse ja aukohtu esimees, EVL Tallinna osak abiesimees, EVKL ja EVL nõukogu keskjuhatuse, KL Harju mlv, Tallinna VTÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige. Arreteeriti 13.03.1934 Tallinnas, vabastati novembris 1934. Mõisteti juunis 1935 üheks aastaks tingimisi vangi vabadussõjalaste liikumises osalemise eest. Arreteeriti uuesti 08.12.1935 Tallinnas Kadaka teel. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes mais 1938 amnestiaga, juunis 1939 sai tagasi ordenite kandmise õiguse ja juunis 1940 koloneli aukraadi. Elas Hiiemäe talus. Sügisest 1940 elas Tallinnas. Nõukogude võim arreteeris ta 29.11.1940 Tallinnas. Lasti maha 05.04.1941 Tallinnas. Tähis Tõstamaa kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1931), Vene VlO IV kl ja AnO IV kl. Abikaasa Adele-Vilhelmine, sünd Villig (1886–1973, VS ajal halastajaõde, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Juta (1922–2013, küüditati 1941, vabanes 1958), Õnne (1927, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Valdur (sünd Voldemar, 1929, küüditati 1941, põgenes 1952, teadmata kadunud). (M.S., J.P.)
SEISLER, Aleksander vt OJANGU, Aleksander Jakobi p.
SEITAM, Jüri Jüri p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 1231/15.09.1920 6 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Jüri SEITAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 mail 1919 a.
Sündis 07.12.(25.11.)1894 Viljandimaal Suure-Kõpu v Supsera talu töölise peres. Õppis valla- ja Kõpu kihelkonnakoolis. I MS ajal 2. mereväepolgus. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 5. roodus, septembrist 1919 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai juunis 1919 Lätis Võnnu all põrutada. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Kõpu m Vanamõisa talu. Seejärel talunik. Augustist 1921 jaanuarini 1924 Suure-Kõpu ja detsembrist 1939 augustini 1940 Kõpu vallavanema abi, 1925 KL Sakalamaa mlv Kõpu jsk 1. raj ülem, hiljem Kõpu mlvk, alates 1936 Kõpu üksikkompanii rühmapealik, Kõpu piimaühingu juhatuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Seersant veebruarist 1940. Saksa ajal 1942–44 Kõpu OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 15.12.1944 Kõpu v Vanamõisa talus. Mõisteti aprillis 1945 10 aastaks vangi, oli Komi ANSV PetšorLagis, vabanes märtsis 1955 ja tuli tagasi Kõppu. Elas oma talus, oli kolhoosi Bolševik põllutööline. Suri 03.03.1959 Viljandi raj Kõpu kn Vanamõisa talus. Maeti Kõpu kalmistule. Teised autasud: KR kr (1939). Abikaasa Marie, sünd Sammul (1894–1971), lapsed Aino (1925–2004), Endel (1927–47, hävituspataljon tappis ta) ja Laine (1928–2014). (J.P.)
SEITON, Voldemar Mihkli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 906/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Woldemar SEITON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 juulil 1919 a. Keebi jõe ääres ja 19 juulil 1919 a. Podlipje külas.
Sündis 15.(02.)12.1900 Järvamaal Lehtse v Tapal mõisateenija peres. Õppis vallakoolis. Töötas Harjumaal Harku mõisas tislerina, alates 1918 Nõmme alevis. VS ajal alates 13.01.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas, kus hiljemini teenis nooremallohvitserina rühmavanema kohal. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva pataljoni 1. roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Lehtse v Tapa m Ülevainu talu, müüs selle 1934 ära. Novembrist 1923 Tallinna linna kordnik, märtsist 1926 vanemkordnik. Augustis 1934 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tallinnas kino Mars ja Kiviõlis kino Kalev ning oli kino Bi-Ba-Bo rentnik Tartus ja majaomanik Virumaal Erra vallas. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Kiviõlis kino juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.07.1946 Tallinnas, mõisteti detsembris 1946 10 aastaks vangi, oli Tallinna vanglas nr 1, Komi ANSV vangilaagris, vabanes märtsis 1955. Seejärel mitmel pool Eestis juhutöödel, viimaks Vasalemma sovhoosis põllutööline. Suri 28.04.1970 Harju raj Vasalemma külanõukogus. Maeti Karjaküla kalmistule. Abikaasa Lilli, sünd Kaur (1902–74), lapsed Villi (1925–26), Uve (1929–86) ja Juta (1932). (M.S., J.P.)
SEKS, Eduard vt SALUMETS, Jüri Jüri p.
SELAV, Artur vt SALEP, Arthur-Heinrich Hindriku p.
SELGVEE (kuni 1939 SEIDELBACH), Leopold-Eduard Juhan-
Jaani p, sõjaväeametnik (1911).
VR I/3, nr 1644/17.12.1920 2 diwiisi Intendandile, sõjawäe ametnik Leopold Jaani p. SEIDELBACH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 27.(15.)01.1881 Virumaal Kavastu vallas. Õppis keskkoolis, sooritas Vilno õpperingkonnas küpsuseksami. Jaanuarist 1904 Vilno sõjaväe intendantuuris kirjutaja, oktoobrist 1905 vanemkirjutaja, oktoobrist 1908 sõjaväeametniku kandidaat, veebruarist 1909 kirjatoimetaja, novembrist 1910 Kovno kindluse intendantuuris asjaajaja ja Tallinnas 90. Onega jalaväepolgu kortermeistri kt, maist 1911 kolleegiumi registraator, aprillist 1912 polgu kassiir. I MS ajal augustist 1914 osales polguga lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas, Galiitsias, Karpaatides, Bukovinas ja Rumeenias. Novembrist 1917 3. Eesti polgu majandusülem ja aprillist juulini 1918 Eesti polkude likvideerimise komisjonis. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu majandusülem, veebruarist 1919 2. diviisi intendant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1924 2. jalaväerügemendi majandusülem. Veebruaris 1926 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, hiljem Tartus ning pidas Laius-Tähkvere, hilisema Sadala v Pillijaago ja Muraksoo talu. VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1941 Sadalas metsavendade juht. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1944 Sadala vallas. Suri 28.11.1947 Kemerovo oblastis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Natalie, sünd Kornienko (1892), tütar Tatjana (1914–15) ja kasutütar Maie (kuni 1939 Sinaiida) (1926). (M.S.)
SELIKSAAR, Jaan vt SILIKSAAR, Jaan Josepi p.
SELJAMAA, Julius-Friedrich Jüri p, Eesti välisdelegatsiooni liige.
VR III/2, nr 2525/20.12.1920 Wälissaatkonna liikmele Julius SELJAMAA’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemiseks.
Sündis 08.04.(27.03.)1883 Pärnumaal Sindis. Õppis 1890–97 Sindi ministeeriumikoolis, 1899–1902 Riias õpetajate seminaris ja 1915–18 Petrogradi ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). EÜS Põhjala liige. Oli 1897 kontoriametnik Sindi vabrikus, 1898–99 tööline metallitehases Riias, 1902–09 Taali ministeeriumikooli õpetaja ja juhataja, 1909–14 Rakvere Eesti Hariduse Seltsi kooli juhataja ja õpetaja Rakvere linnakoolis ning 1915–16 Petrogradis ajalehe „Pealinna Teataja“ toimetaja. I MS ajal sügisest 1916 1. Petrogradi tagavarapolgu kortermeistri kantselei kirjutaja. Aprillis 1917 vabastati teenistusest. Oli 1917–19 Eesti Ajutise Maanõukogu liige, juulis 1917 ajutine sekretär, veebruarist aprillini 1919 1. abiesimees. Oli 1917–18 Eesti Tööerakonna esindajana Vene Asutava Kogu liige. Veebruarist 1918 Eesti esindaja Venemaal, põgenes detsembris 1918 Eestisse. Oli 1919 Eesti Asutava Kogu liige ja oktoobrist 1919 detsembrini 1920 1. abiesimees, ühtlasi septembrist 1919 veebruarini 1920 Eesti rahudelegatsiooni liige Pihkvas ja Tartus ning märtsist 1920 rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni esimees. Novembrist 1920 oktoobrini 1922 I Riigikogu liige, jaanuarist 1922 maini 1928 saadik Lätis, ühtlasi oktoobrist 1923 asjur Leedus ja veebruarist 1925 augustini 1926 saadik Leedus, maist 1928 augustini 1933 saadik Nõukogude Liidus, augustist 1933 välisministri abi ja oktoobrist 1933 juunini 1936 välisminister, juunis 1936 nimetati saadikuks Itaaliasse, Austriasse ja Ungarisse. Suri 17.06.1936 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi tahvlil Pärnu Kuninga tn põhikoolis. Avaldanud mälestused „„Päikesepaisteline“ revolutsioon“ (Tallinn, 1924). Teised autasud: EPR I/II (1932), KR I kl (1934), Soome VRO I kl, Läti KTO I kl ja Rootsi PTO I kl. Abikaasa Anna, sünd Pütt (1892–1989), lapsed Jüri (1920–72) ja Evi (1921–74, oli abielus poliitik Ado Anderkopi pojaga). (J.P.)
SELL, Aksel-Johannes Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1103/14.09.1920 2 Ratsawäe polgu nooremale alamohwitserile Axel SELL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 märtsil 1919 a. Rõuge mõisa all.
Sündis 09.10.(27.09.)1895 Võrumaal Kooraste v Kurvitsa veski möldri peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis ning Pihkva reaalkoolis. Oli 1918 Rõuge mõisa metsaülem. VS ajal alates 24.11.1918 3. jalaväepolgu sidekomandos ja 2. diviisi üksik eskadronis, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu 2. eskadronis, märtsist 1919 vahtmeistri kt. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Tartumaal Luunja v Laane talus. EVL Luunja osak abiesimees, VRVÜ Tartu osak liige. Suri 18.12.1941 Tartus. Maeti Võnnu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
SELTER, Aleksander-Arthur Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/2, nr 1599/14.12.1920 5 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander SELTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 detsembril 1919 a. Polschnowo ja Lokno külade juures.
VR II/3, nr 694/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu kapralile Aleksander Jüri p. SELTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 24 mail 1919 a. Litowischi külas.
Sündis 16.(04.)03.1887 Järvamaal Kapu vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–17 272. Gdovi jalaväepolgus. Jaanuaris 1919 põllumees Liigvalla vallas. VS ajal alates 25.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, veebruarist 1919 5. jalaväepolgu 4. roodus, septembrist 1919 jaoülem. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Liigvalla v Mäe talu. KL Järva mlv Koeru mlvk ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal 1941–44 Rakke OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 16.04.1945 Rakke vallas. Suri 15.06.1951 Irkutski obl OzjorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liisa, sünd Pello (1886–1953, küüditati 1949, suri Krasnojarski krais), tütar Helve (1921). (A.K.)
SELTER, Priidik (ka Dimitri) Maria p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 124/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Priidik Jakobi p SELTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kehra ja Tähtwere lahingutes.
Sündis 14.(02.)06.1898 Järvamaal Väinjärve vallas. Õppis linnakoolis. Oli 1918 Virumaal Vaekülas saemeister. I MS ajal 1917–18 3. Eesti polgus. VS ajal alates 29.11.1918 KL ratsaüksuses, astus 07.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu, maist 1919 lr sr Kapten Irv 3. dessantroodu rühmaülem. Nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 14.01.1919 Tartumaal Tähtvere mõisa juures haavata. Aprillist juunini 1920 VR nõukogu liige. Veltveebel septembrist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. 1921 jäi soomusrongile üleajateenijaks, oktoobrist 1924 lr sr nr 3 töökompaniis, mais 1925 vabastati teenistusest. Septembrist 1930 lr sr Kapten Irv dessantkompanii üleajateenija, veebruarist 1932 1. diviisi Kurtna laagrikomandos, märtsist 1933 lr sr Kapten Irv dessantkompaniis, detsembrist 1934 Lennubaasi aviotöökoja katlakütja. Juunis 1936 vabastati teenistusest. Suvel 1941 metsavend, võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, seejärel Saksa armees idarindel rühmaülem. Septembris 1944 taandus koos väeosaga Saksamaale. Siirdus Inglismaale, töötas raudteel rööpaparandajana. Suri 01.03.1950 Londoni haiglas East Actoni raudteejaama juures saadud vigastustesse. Maeti Londoni Gunnersbury kalmistule. Esimene abikaasa Ksenia, sünd Reines (1904), pojad Dimitri (1928) ja Väino (1931). Teine abikaasa Juuli, sünd Riisemann. (A.K., J.P.)
SELVET (kuni 1936 SCHERVEL), Aleksander-Oskar Juhani p, kapten (1918), kolonel (1937).
VR I/3, nr 1629/17.12.1920 1 piiriküti pataljoni ülemale, Alampolkownik Aleksander Johani p. SCHERWEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös. (Täpsustus: asendati 29.01.1924 diplomiga nr 2804, millel tekst algab: 1. Piiriwalwe pataljoni ülemale.)
Sündis 27.(15.)03.1884 Järvamaal Ahula v Ahula mõisa tisleri peres. Õppis valla-, Albu kihelkonna- ja 1902–05 Pihkva maamõõdukoolis ning 1910–11 Harkovi tehnoloogiainstituudis (ei lõpetanud). Septembrist 1905 oktoobrini 1907 vabatahtlikult 95. Krasnojarski jalaväepolgus. Lipnik novembrist 1906. Töötas 1907–14 maakorraldajana Harkovis. Maist 1914 kordusõppustel 131. Tiraspoli jalaväepolgus. I MS ajal augustis 1914 240. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, veebruarist 1915 4. roodu ja jaanuarist 1916 13. roodu ning oktoobrist 1916 51. tööpataljoni 1. roodu ülem. Alamleitnant septembrist 1914, leitnant juunist 1915 ja alamkapten maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 29.08.1914 Gnilaja Lipa jõe ääres, 07.09.1914 Žolkievi linna lähistel ja 20.06.1915 taas Žolkievi juures haavata ning 23.03.1916 põrutada. Jaanuarist 1918 Eesti rahvusväes, märtsist aprillini 1918 1. Eesti polgus 1. roodu ülem. Kapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. jalaväepolgu 4. roodu ning alates 30.12.1918 15. roodu ülem, ühtlasi polgu kohtu esimees, jaanuaris 1919 lähetati 1. diviisi tagavarapataljoni, oli veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem, märtsist 1919 ühtlasi polgu kohtu esimees, aprillis ja mais 1919 Narva-Jõesuu garnisoni ülem ning septembrist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Põhja-Lätis. Sai autasuks Järvamaal Ambla v Linnape m Naudingu talu. Märtsist 1920 1. piirikütipataljoni ülem, jaanuarist 1921 Allohvitseride Kooli õppepataljoni ülem, ühtlasi kooli kohtu eesistuja ja ohvitseride kogu juhatuse liige. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas. Jaanuarist 1923 piirivalve Narva jsk ülem. Alampolkovnik septembrist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922, kolonel 1937. Oli 1934–39 piirivalve ohvitseride kogu abiesimees, 1924–36 piirivalve brigaadikohtu liige, piirivalve Narva jsk spordiklubi juht ning KL Narva mlv ja VRVÜ Narva osak liige. Mais 1939 vabastati teenistusest. Asus elama Tallinna, suvest 1940 Narvas kalevivabriku ametnik. Nõukogude võim arreteeris ta 30.04.1941 Narvas. Suri 27.01.1942 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Tallinna Rahumäe kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Armanda, sünd Jääger (1898–1982, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946, arreteeriti 1949, vabanes 1956), lapsed Uno-Armas (1923–41, küüditati 1941) ja Helvi-Esta (1925, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946, põgenes 1949 Ukrainasse, sealt Siberisse, vabanes 1956). (J.P.)
SEMJONOV, Ivan vt BÕSTROVSKI, Ivan Semjoni p.
SEMPELSON, Juhan Kustase p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1890/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Johan Gustawi p. SEMPELSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Äksi kiriku juures.
Sündis 15.(03.)03.1895 Pärnumaal Uue-Vändra v Karuoja talu töölise peres. Õppis Juurikaru vallakoolis. I MS ajal 1915–17 teenis 172., 182. ja 292. tagavarapolgus ning 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr st Kapten Irv) dessantroodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 13.01.1919 Tartumaal Äksi kiriku juures haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Uue-Vändra v Karuoja talu saunik, elatus juhutöödest. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Pärnjõel, Vihtras ja Viljandi raj Savikoti sovhoosis ehitustööline. Suri 27.06.1977 Viljandi raj Paistu külanõukogus. Maeti Pärnu Metsakalmistule. Abikaasa Martha, sünd Meier (1902–84), lapsed Elfriede (1923), Herbert (1924) ja Milvi (1938). (A.K., J.P.)
SENGBUSCH, Johannes Mihkli p, vanemallohvitser (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 561/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Juku Mihkli p SENGBUSCH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi kõrtsi juures ja 25 aprillil 1919 Stakelni juures.
Sündis 22.(09.)07.1900 Paides. Õppis Paide linnakoolis ja 1927 SÜÕ üleajateenijate täienduskursustel. I MS ajal aprillist 1917 vabatahtlikult 3. kaardiväe küti-, septembrist 1917 3. husaaripolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kahel korral haavata. Detsembrist 1917 märtsini 1918 4. Eesti polgu ratsaluure komandos. VS ajal osales 21.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 2. kuulipildujate komandos ning lähetatuna soomusautol Kalevipoeg kuulipildur. Nooremallohvitser maist 1919, vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai juunis 1919 Lätis Lode jaama juures ja novembris 1919 Ingerimaal Lendovštšina küla all põrutada. Veltveebel oktoobrist 1920. Septembris ja detsembris 1920 VR nõukogu liige. Veebruarist 1921 rongi kuulipildujate roodus, novembrist 1922 kuulipildujate kompaniis. Juunis 1924 vabastati teenistusest. Septembrist 1924 taas üleajateenija lr sr nr 3 kuulipildujate kompaniis, aprillist 1927 lr sr Kapten Irv kuulipildujate kompanii veltveebel, septembrist 1927 Auto-Tankide Divisjoni õppejsk ja oktoobris 1928 Auto-Tanki Rügemendi õppekompanii veltveebel. Veebruaris 1928 sai riigivanemalt pikaajalise eeskujuliku teenistuse eest kuldse taskukella. Arreteeriti 27.03.1934 Tallinnas aktiivse vabadussõjalaste liikumise tegelasena, oli Tallinna garnisoni arestimajas, vabastati novembris 1934. Mais 1934 oli teenistusest vabastatud. Juunis 1935 mõisteti aastaks tingimisi vangi vabadussõjalaste korrapidajate üksuse organiseerimise eest. Elas Nõmmel, töötas rööpaseadjana Tapa jaamas. Oli Tallinna EVL, VRVÜ Tallinna osak ja 1939–40 KL Tallinna mlv Nõmme mlvk liige ning 1940 Tallinna tuletõrjebrigaadi Nõmme divisjoni pealiku abi. Sügisest 1940 Tallinna teraviljakombinaadi tuletõrjejuht. Nõukogude võim arreteeris ta 04.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 10.01.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Vene GeR IV kl. Sai autasuks Tartumaal Vara v Õie talu, müüs selle 1924 ära. Esimene abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Saaga (1906), lahutati 1932. Teine abikaasa Elvine, sünd Potter (1909–2000), tütar Tiiu (sünd Tiia, 1933). (J.P.)
SEPIK (kuni 1935 SEPPIK), Edmund-Friedrich-Johannes Konstantin-Andrease p, veltveebel (1919), kapten (1931).
VR II/3, nr 711/05.03.1920 5 jalawäe polgu 6 roodu noorem alamohwitser Edmund SEPPIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9/10 weebruaril 1919 a. Nissõi külas.
Sündis 02.09.(21.08.)1895 Tallinnas pottsepa peres. Õppis Tallinnas linnakoolis, 1920 Vabariigi Sõjakoolis ja 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal oktoobrist 1914 176. tagavarapataljonis, detsembrist 1914 224. Juhnovi jalaväepolgus, detsembrist 1915 5. Zemgale Läti kütipataljonis, novembrist 1916 kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Leedumaal ja Riia rindel, sai 20.06.1915 Leedus Šiauliai linna all haavata. Maist 1917 1. Eesti polgu luurekomandos, veebruarist 1918 1. roodus. Vanemallohvitser septembrist 1917. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 30.11.1918 Tallinna läbikäijate komandos, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 6. roodus. Märtsist 1919 alandati reameheks tema käsutuses olnud hobuse varastamise tõttu. Kapral ja nooremallohvitser aprillist 1919 ning vanemallohvitser maist 1919 lahingutes osutatud vapruse eest. Maist 1919 rühmaülem ja veltveebli kt, novembrist 1919 6. roodu nooremohvitseri kt. Veltveebel augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 04.08.1919 haavata. Maist 1920 nooremohvitser 2. piirikütipataljoni 3. roodus, jaanuarist 1921 laiarööpmelisel soomusrongil Kapten Irv, septembrist 1921 soomusautode roodus, augustist 1923 Auto-Tankide Divisjoni tankikompanii nr 1 rühmaülem, aprillist 1927 divisjoni tagavarapargi ja lao ülema kt, veebruarist 1928 tagavarapargi ülem, oktoobrist 1928 Auto-Tanki Rügemendi tagavarapargi-lao ülem, juunist 1934 rasketankirühma ülem. Ohvitseri asetäitja märtsist 1920, lipnik maist 1920, nooremleitnant 1924, leitnant novembrist 1925, kapten 1931. Mais 1935 vabastati teenistusest. Oli Tallinna garnisoni spordikomisjoni laekur, Auto-Tanki Rügemendi ohvitseride kogu juhatuse sekretär ja esimees, VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel firma Puhk ja Pojad rauaosakonna tööline. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, oli tööpataljonis ja Eesti laskurkorpuses. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, tuli 22.12.1942 Velikije Luki all sakslaste poole üle. Oli vangilaagris Polotskis ja Viljandis. Seejärel 292. Eesti politseipataljonis, osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai Permisküla all haavata, viidi Saksamaale. Teenis Eesti tagavararügemendis Taanis, oli 1945–46 sõjavangis Briti võimude käes, 1946–63 töötas Münsteris. Suri 19.09.1969 Lääne-Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Borkeni maakonnas Bocholtis. Maeti Bocholti kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Ellinor, sünd Stein (1900), pojad Lembit (1923) ja Märt (1929). (J.P.)
SEPLING, Boris-Aleksander Mihkli p, kapten (1919).
VR II/3, nr 1106/14.09.1920 3 jalawäe polgu kaptenile Boris SEPLING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama, Kircholmi mõisa ja Peetri laagri kindlustuste waldamisel.
Sündis 08.12.(26.11.)1882 Harjumaal Padise vallas mõisavalitseja peres. Õppis Tallinna Peetri reaal- ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis. Novembrist 1904 71. Beljovi jalaväepolgus, juunist 1905 detsembrini 1907 120. Serpuhovi jalaväepolgus ning osales Vene-Jaapani sõjas. Seejärel mõisavalitseja Eestis ja Venemaal. I MS ajal augustist 1914 94. Jenissei jalaväepolgus, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 22. tagavarapataljonis, juulist 1915 201. Poti jalaväepolgus, augustist 1915 12. roodu ülem, detsembrist 1916 517. Batumi jalaväepolgu 7. roodu ülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 20.08.1915 Leedus haavata. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 03.12.1918 ohvitseride reservis, jaanuarist 1919 3. jalaväepolgu 7. roodu ülem, veebruarist 1919 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Kapten detsembrist 1919. Jaanuarist 1920 3. jalaväepolgu ülema ajutine abi, maist 1920 2. roodu ülem, jaanuarist 1921 3. pataljoni 2. roodu ülem, juulist 1921 3. üksiku pataljoni ohvitseride reservis, oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kloostri v Linda talu. Seejärel talunik. Oktoobrist detsembrini 1920 VR nõukogu liige. Oli 1925–34 ja 1939–40 KL Harju mlv Kloostri mlvk pealik, 1933–34 EVL Kloostri osak esimees. Arreteeriti 13.03.1934 vabadussõjalaste liikumise juhtiva tegelasena, vabastati 22.03.1934 Tallinna Keskvanglast. Pidas Linda talu. Suvel 1941 Harjumaal metsavendade juht, seejärel OK Harju mlv 2. pataljoni ülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem USAsse. Oli New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu liige. Suri 18.03.1953 New Yorgis. Teised autasud: KR V kl (1933), Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl ning Saksa STR II kl. Abikaasa Anna-Helene, sünd Uferbach (1897), lapsed Valter-Boris (1924), Anna (1925) ja Peeter (1927). (J.P.)
SEPP, Aleksander-Paul Kristjani p, kapral (1920), nooremallohvitser (1923).
VR II/3, nr 1056/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Aleksander SEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 septembril 1919 a. Berjoska küla all.
Sündis 24.(12.)02.1897 Tartumaal Vastse-Nõo vallas. Õppis valla- ja Nõo kihelkonnakoolis. I MS ajal alates 1915 vabatahtlikult sõjaväes, 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. Töötas 1918 lukksepana Tartumaal Laeva vallas. VS ajal alates 27.01.1919 2. jalaväepolgu 11. roodus, märtsist 1919 rühmaülem. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Märtsist 1920 tööroodu muusikakomandos, augustis 1920 lähetati 2. diviisi orkestri juurde, juulist 1921 arvati orkestri koosseisu. Märtsist 1923 piirivalve Narva jsk kordoniülem. Nooremallohvitser juulist 1923. Mais 1928 vabastati teenistusest. VRVÜ Narva osak liige. Seejärel elas Tartus. Suri 30.04.1929 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
SEPP, Artur Jüri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 983/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Artur SEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 oktoobril 1919 a.
Sündis 13.(01.)01.1895 Harjumaal Nehatu v Saha mõisa talupoja peres. I MS ajal 1916–17 Ohvitseride kütikooli kütipolgus. VS ajal alates 23.12.1918 1. jalaväepolgus, kuu lõpust peavahis, arvati 27.01.1919 polgu 13. roodu, veebruarist 1919 2. roodus, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjoni ülema käsutuses. Nooremallohvitser aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllumees Nehatu vallas. Nõukogude ajal tööline, elas Liivamäe külas. Suri 09.06.1972 Harju raj Jõelähtme külanõukogus. Maeti Saha kalmistule. Abikaasa Elvine, sünd Kruus (1891), lapsed Richard-Johannes (1921), Endel-Ferdinand (1925–2009), Linda-Hermiida (1926–2011), Helmuth (1928–28), Laine (1928–28), Salme-Vilhelmine (1930) ja August (1930). (M.S.)
SEPP, Heinrich Mardi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 931/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu leitnandile Heinrich Mardi p. SEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 märtsil 1919 Skobe ja Keiseri talude juures ja 17 märtsil 1919 a. Margu talu juures.
Sündis 27.(15.)12.1894 Tartumaal Kudina v Kaiavere m Veski talu pidaja peres. Õppis valla- ja Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis, 1912–14 Tartu rahvakoolis ja 1917 3. Kiievi lipnikekoolis. Töötas 1914–15 Salla vallakoolis õpetajana. I MS ajal septembrist 1915 262. tagavarapolgus, mais 1916 lõpetas polgu õppekomando, juulist 1916–17 283. tagavarapolgus, juulist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Nooremohvitser Eesti tagavarapataljonis. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 Vara valla KL ülem, jaanuarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu nooremohvitser, maist 1919 kuulipildujate komando ülem, jaanuarist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu 1. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kudina v Kaiavere m Kalevala talu. Seejärel töötas Hellenurme valla saekaatris Raidur. Suri 13.03.1925 Kudina v Kalevala talus. Maeti Maarja-Magdaleena kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
SEPP, Johannes Jaeni p, reamees (1919).
VR II/3, nr 555/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Johannes Mihkli p. SEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Karamõschewo jaama juures. (Täpsustus: õige isanimi on Jaen.)
Sündis 24.(12.)12.1894 Saaremaal Kogula v Kalli k Kustu vabadiku peres. Õppis Jursi vallakoolis. I MS algul sattus sõjavangi, oli 1914–18 Austrias talutööline. VS ajal alates 14.05.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 28.07.1919 ja 10.10.1919 haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Kogula, hilisema Valjala v Sassi m Kuusiku talu. Seejärel talunik. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi põllutööline. Suri 09.11.1961 Saaremaal Valjala kn Veeriku k Kuusiku talus. Maeti Valjala kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Kapsta (1903–89), lapsed Valve (1925–27), Meida (1929–48), Vaenu (1932–33), Liia (1932) ja Lembit (1935). (A.K.)
SEPP, Johannes Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1297/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Johannes SEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juunil 1919 a. Antonowi küla all. (Täpsustus: uus diplom nr 2802, millel väeosana 7. jalaväepolk, väljastati 29.01.1924. – J.P.)
Sündis 22.(10.)11.1897 Virumaal Pada v Miila külas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–17 88. jalaväepolgus ja 1917–18 4. Eesti polgus. Elas 1919 Rägavere v Vaekülas. VS ajal alates 08.04.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, aprillist 1919 7. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talupidaja Võrumaal. Sai VR kavalerina 1932 Järvamaal Liigvalla, hilisema Rakke v Liigvalla m Teedla talu. Seejärel talunik. Oli 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Saksa ajal 1941–44 Rakke v OK rühmaülem. Nõukogude võim arreteeris ta 16.04.1945 Rakke vallas. Suri 13.10.1945 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maria, sünd Kutsar (1896), poeg Vagur (1924). (A.K., J.P.)
SEPP, Jüri (sünd Georgi) Hansu p, kapral (1918).
VR II/3, nr 279/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Jüri SEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 mail 1919 a. Pulli-Põdra küla all.
Sündis 07.10.(25.09.)1889 Pärnumaal Audru v Kõima külas talupoja peres. Õppis Audru kihelkonnakoolis, kärner. I MS ajal 1914–18 6. Lukovi ratsapolgus kapral. VS ajal alates 29.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 24.05.1919 Võrumaal Hermani küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Audru v Liiva krjm Keskküla talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Ühendus põllutööline. Suri 06.02.1969 Pärnu raj Audru kn Liival. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Hanson (1897), lapsed Jüri, Anton (1929) ja Milvi (1936). (A.K.)
SEPP, Martin-Johannes Hansu p, major (1925).
VR I/3, nr 352/12.05.1920 Suurtükiwäe laboratooriumi ülemale, suurtükiwäe pyrotehniker Martin Hansu p. SEPP’a-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)10.1874 Virumaal Uhtna vallas. Õppis keskkoolis ja 1896–1900 Peterburi suurtükiväe tehnikakoolis. Septembrist 1896 sõjakoolis, juulist 1900 suurtükiväe peapolügooni vanem feierverker, oktoobrist 1904 1. grenaderi suurtükiväe liikuvas pargis, veebruarist 1905 Harbiini suurtükiväe ülema esindaja raudteel, septembrist 1906 1. grenaderi suurtükiväe liikuva pargi asjaajaja, märtsist 1907 Šostka püssirohuvabriku mehaanikatöökoja ülema abi, maist 1912 Otšakovi kindluse suurtükiväe laskemoona laboratooriumi juhataja, jaanuarist 1915 Peeter Suure merekindluse suurtükiväelao osak ülem, septembrist 1916 laboratooriumi ülem. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Kolleegiumi registraator oktoobrist 1904, kubermangu sekretär oktoobrist 1907, kolleegiumi sekretär oktoobrist 1910, nimenõunik oktoobrist 1913, kolleegiumi assessor oktoobrist 1916. VS ajal alates 01.12.1918 sõjariistade lao laboratooriumi ja lõhkeainete lao ülem, juulist 1919 suurtükiväe varustusülema kt, septembrist 1919 suurtükiväe laboratooriumi juhataja. Juulist 1920 suurtükiväe laskemoonalao ülem, augustist 1920 varustusvalitsuse sõjariistade osakonnas laskemoonalao ja juunist 1922 sõjaväe laskemoonalao ülem. Varustusvalitsuse ja ohvitseride kogu laekur ja ohvitseride aukohtu liige. Tehnik-kapten novembrist 1920, major novembrist 1925. Septembris 1934 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal ETKVLi valvur. Suri 11.04.1956 Tallinnas. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Aleksandra, sünd Arhipov (1887), lapsed Helena (1913–18) ja Jüri (1920). (M.S., A.K., J.P.)
SEPP, Riidu Haini p, kapral (1919).
VR II/3, nr 118/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Priido Hanni p SEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 22 aprillil 1919 a. Mõniste mõisate juures ning pärast külade waldamist Mustajõest kunni Waidawa jõeni.
Sündis 01.04.(20.03.)1896 Saaremaal Pihtla vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS aja 1915–17 209. jalaväepolgus. VS ajal alates 21.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. roodus. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 12.05.1919 raskelt haavata. Septembrist 1919 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljonis ja intendantuuris. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Saaremaal Pihtla v Urva talu, müüs selle 1930 ära. Elas Tallinnas, töötas masinistina laevadel Suur Tõll, Tõstelaev nr 2, Lood, Tasuja jmt. Seejärel lukksepp Tallinna elektrijaamas. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 29.01.1962 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Anette, sünd Kodil (1894–1955), tütar Helve-Ellen (1927–81). (J.P.)
SEPPIK, Edmund vt SEPIK, Edmund-Friedrich-Johannes Konstantin-Andrease p.
SEPPÄLÄ, Aappo Aarne Aappo p, Soome reamees (1919), kapral (1941).
VR I/3, nr 2013/26.03.1920 Sanitar Aappo SEPPÄLÄ’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede Sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 28.05.1899 Soomes Kärsämäkis. Õppis alg- ja rändkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis sanitar. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 21.02.1919 Marienburgi all haavata. Teenis 1919–20 kuulipildujakompaniis. Seejärel tööline. Talvesõja ajal laskur 17. üksikpataljoni 1. kompaniis, osales lahingutes. Jätkusõja ajal juunist 1941 märtsini 1944 12. jalaväerügemendi 3. kuulipildujakompaniis, sai juulis 1941 haavata. Suri 25.07.1979 Rovaniemis. Maeti Kärsämäki kalmistule. (M.S.)
SEPPÄLÄ, Kosti Johannes Fransi p, Soome vanemallohvitser (1919), seersant (1921).
VR II/3, nr 1757/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Kosti SEPPÄLÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1901 Soomes Turus. Õppis kaubanduskoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 21.02.1919 Marienburgi all haavata. Teenis 1921 Pori rügemendi 1. kuulipildujakompaniis. Seersant 1921. Töötas kontoriametniku ja kaubareisijana, viimati korrespondendina. KL veteranide üksuse liige. Talvesõja ajal erakorralistel kordusõppustel, oli 4. majanduskompanii kohaliku varustussalga ülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 majandusallohvitser 47. jalaväerügemendi 6., 3. ja 2. kompaniis. Osales Palomäki, Kämärä, Summa ja Rajajoki lahingutes. Suri 06.08.1955. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
SEPRE, Konstantin Gustavi p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1273/15.09.1920 Tallinna üksiku eskadroni ohwitseri asetäitjale Konstantin SEPRE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21–22 juunil 1919 a. Zinzeni talu juures ja 26. juunil 1919 a. Fistelni mõisas.
Sündis 02.10.(20.09.)1897 Riias. Õppis Riia Aleksandri gümnaasiumis ja tehnikakoolis. I MS ajal vabatahtlikult novembrist 1915 1. Nertšinski kasakapolgus, veebruarist 1916 20. Soome tragunipolgus, seejärel 5. ratsapiirivalvepolgus ja 17. ratsadiviisi staabi signalist. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Kuramaal ja Riia rindel ning Poola leegionidega Valgevenes. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Märtsis 1918 Eesti ratsapolgus. Siirdus Riiga, oli Leedu piiril Saksa raudteevalitsuse tõlk. VS ajal alates 28.12.1918 1. Tallinna ratsapartisanide salga, pärastise Tallinna üksiku eskadroni 1. löögirühma ülem. Ohvitseri asetäitja augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Lätimaal ning Saaremaa mässu mahasurumises. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Veebruarist 1922 juunini 1923 Tallinna kriminaalpolitsei agent. Seejärel pidas Virumaal Voka v Konju m Hiiemäe talu ning 1939–40 Vaivara v Türsamäel toiduainetekauplust, seejärel põlevkivitööstuses Türsamäel. VRVÜ Rakvere osak liige. Augustis 1941 evakueerus koos perega Nõukogude Liitu, töötas Stalingradi obl Astrahani ringkonna Volodari kalakombinaadi plekitöökoja juhatajana, jaanuarist 1944 Moskva obl Jegorjevski õppetootmiskombinaadis. Oktoobris 1944 tuli Eestisse, töötas Tallinnas plekitööstuse Norma direktorina, seejärel talutöödel Põltsamaa kandis. Suri 15.11.1947 Viljandimaal Põltsamaa vallas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Abikaasa Alma-Eveline, sünd Ernest (1894–1971), tütred Irene (1922–2000) ja Karin (1926–2010). (J.P.)
SEREN, Johannes vt SAAREPERE, Johannes Juhani p.
SEREN, Voldemar vt SAAREPERE, Voldemar-Heinrich Juhani p.
SERGEJEV, Aleksei, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 859/01.09.1920 Katschanowi pataljoni wanemale alamohwitserile Alexei SERGEJEW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a. Akselowo-Gora ja Gorbunowa-Gora külade waldamisel.
Sündis 1891. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Katšanovo v Šelki külas. VS ajal alates 11.07.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljoni, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 4. roodu vanemallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
SERKA, August Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 820/01.09.1920 Sakala partisanide polgu kapralile August Jaani p. SERKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Panikowitschi mõisa all.
Sündis 07.03.(23.02.)1898 Tartumaal Kaarepere vallas. VS ajal alates 12.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni läbikäijate komandos ja 8. roodus, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodus, juunist 1919 kuulipildujate roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 Sakala partisanide polgu komandandi komandos, augustist 1920 3. roodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli KL Jõgeva mlvk Kaarepere kompanii juhatuse liige 1924. Seejärel Tartus autojuht. Suri 09.11.1937 Tartus. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
SERKA, Paul-Eduard Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2883/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 2. jalaväepolgu 10. roodu vanemallohvitser Paul Jüri p. SÄRKA Eesti Vabadussõjas üles näidanud rühma ülemana, kui tegi 20 km luurekäigu Kuprovo tee peale, tungis vaenlase eelkindlustuste peale, olles ise kõige ees ja lõi vaenlase oma seisukohtadelt välja ning sai sõjasaagiks 20 püssi ja hulk padruneid.
Sündis 04.06.(23.05.)1888 Tartumaal Kaarepere vallas. VS ajal alates 20.01.1919 vanemallohvitserina 2. jalaväepolgu 10. roodu, hiljem 7. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vaimastvere v Remmelga talu. Nõukogude ajal kolhoosi Bolševik põllutööline. Suri 21.10.1952 Jõgeva raj Kõola kn Remmelga talus. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Anna, esimeses abielus Hin, sünd Pauk (1887), lapsed Valter (1927–98) ja Vaike (1929–2013). (M.S., J.P.)
SERRUYS, Daniel, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3165/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Daniel SERRUYS Prantsuse Vabariigi väliskaubanduse ja väliskrediidi komisjonide esimees Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 04.03.1875 Belgias Menenis. Ülikooli õppejõud, 1904–27 õppekoordinaator ajaloo ja filosoofia teaduskonnas. Seejärel Rahvasteliidu majanduskomitee president ja Prantsuse impeeriumi komitee asepresident. II MS ajal septembrist 1939 märtsini 1940 riigimajanduse ülemkomissar Édouard Daladier’ valitsuses. 1949 valiti eetika ja poliitteaduste akadeemia liikmeks. Suri 18.01.1950 Pariisis. Kirjandus temast: Charles Malégarie, „Notice sur la vie et les travaux de Daniel Serruys“ (Pariis, 1952). (M.S.)
SESKIS, Jānis Jānise p, Läti saadik Eestis.
VR III/1, nr 3075/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti Vabariigi Saadik Eestis Härra Jaan SESKIS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.(04.)05.1877 Lätis Cēsise mk Veismaņi v Lejas Piekūnāse talu pidaja peres. Õppis Vaive valla-, Āraiši kihelkonna- ja Priekuļi ministeeriumikoolis, sooritas 1897 Cēsises rahvakooliõpetaja katsed, 1907–10 õppis Šveitsis Berni ja Baseli ülikoolis keeli ja pedagoogikat. Oli 1897–1906 õpetaja Valka mk Leja v Kalna koolis ning Straupe kihelkonna- ja Lielstraupe vallakoolis. Osales 1905 Lielstraupe vallas miitingutel, oli kohaliku korralduskomitee liige. Pärast revolutsiooni lüüasaamist mõisteti tagaselja surma. Jaanuarist 1906 augustini 1913 viibis emigratsioonis Rootsis, Belgias ja Šveitsis. Töötas uute keelte õpetajana Brüsseli vabaülikoolis ja Pariisi hotellimajanduskoolis ning oli ajakirja „Dzimtenes Vēstnesis“ kaastööline. Augustis 1913 tuli illegaalselt Lätti, oli 1914 ajakirja „Ventspils Apskats“ toimetaja. I MS ajal augustist 1914 juunini 1917 Petrogradi Preobraženskoje kaardiväepolgus. Oktoobris 1917 osales Petrogradis Läti infobüroo moodustamises. Oli Läti Ajutise Rahvusnõukogu välisasjade osak sekretär ja novembrist 1917 selle välisdelegatsiooni liige. Jaanuarist 1919 Pariisi rahukonverentsil osaleva Läti delegatsiooni liige, juunist detsembrini 1920 Läti diplomaatiline esindaja Šveitsis. Aprillist 1921 Läti resideeriv minister Tallinnas ning augustist 1922 oktoobrini 1929 saadik Eestis. Oktoobrist 1929 juunini 1932 Läti saadik Nõukogude Liidus, detsembrist 1932 oktoobrini 1934 Riias välisministeeriumi pressiosakonna juhataja, oktoobris 1934 Läti peakonsul Leedus Klaipedas, veebruarist 1940 Läti välisministri alluvuses. Septembris 1940 vabastati teenistusest. Oli Läti Põllumeeste Kogu, Rahvasteliidu Ühingu ja Läti-Briti ühingu liige. Avaldas raamatud „Maximalisme et Tirailleurs lettons“ (Petrograd, 1918), „Latvijas valsts izcelšanās un viņas izredzes“ (Riia, 1921) ja „Latvijas valsts izcelšanās pasaules kara notikumu norisē“ (Riia, 1938). Nõukogude võim arreteeris ta. Lasti maha 10.07.1943 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Läti KTO II ja III kl, Leedu GO II kl ning Poola PR II kl. Abikaasa Alma Elvira, sünd Šulce (1894), poeg Viktors Davids (1922–38). (J.P.)
SETÄLÄ, Emil Nestor Otto p, Soome riigitegelane.
VR III/1, nr 3063/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi Haridusminister Emil SETÄLÄ Eesti Vabariigi vastu ülesse näidanud.
Sündis 27.02.1864 Soomes Kokemäkis ratsamehe talu valdaja peres. Lõpetas 1882 Hämeenlinna normaallütseumi, dr. phil. 1890. Oli 1884–87 soome keele õpetaja Helsingis, 1887–93 Helsingi ülikooli dotsent ja 1893–1929 professor. Viibis 1889–90 ja 1905 uurimisreisil mitme soome-ugri rahva, sh eestlaste juures, uurides laensõnu, kultuurilugu, rahvaluulet jms. 1891–99 tegev ajalehe „Uusi Suometar“ kaastöölise ja 1897–1905 „Valvoja“ peatoimetajana, 1901–35 ajakirja „Finnisch-ugrische Forschungen“ asutaja ja peatoimetaja, 1905–17 ajalehtede „Helsingin Sanomat“ ja aastast 1919 „Uusi Suomi“ alaline kaastööline. Kuulus 1907–10 ja 1917–26 Eduskunda Noor-Soome Partei esindajana, aastast 1918 Rahvuslikus Koonderakonnas, 1920–21 selle esimees, 1917–18 kiriku ja haridustoimkonna ülem (senaator), 1925 haridusminister, 1925–26 välisminister. 1926–35 Turu ülikooli kantsler, 1927–30 Soome saadik Kopenhaagenis ja Budapestis. Valiti 1909 Leipzigi, 1911 Kristiania (Oslo), 1924 Tartu ja 1933 Budapesti ülikooli audoktoriks. Suri 08.02.1935 Helsingi ligidal Järvenpääl. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1931), Vene AnO III kl, Soome VR I kl, VRO sr, Saksa RR II kl, Rootsi PTO sr, Islandi VKO sr, Läti KTO sr, Norra OO sr, Taani DO sr, Ungari TR I kl, Jaapani TPO I kl, Poola PR sr jmt. (M.S.)
SEYDOUX, Jacques Auguste’i p, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr 3183/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Jacques SEYDOUX, Prantsuse Vabariigi välisministeeriumi poliitilise direktori abi Eesti Vabariigi vastu üles näidatud. (Täpsustus: valitsuse algne otsus 29.04.1925 oli VR III/2. – J.P.)
Sündis 30.12.1870 Prantsusmaal Paus. Aastast 1895 diplomaatilises teenistuses. 1895–98 Londonis Prantsuse saatkonna atašee, 1901–05 Berliinis saatkonna peasekretär. I MS ajal Prantsuse välisministeeriumis, aitas korraldada majanduslikku blokaadi Saksamaa vastu. Pärast sõda loodud majandusosak direktor maini 1919. Poliitilise direktori abi, minister. Osales Saksamaale määratud reparatsioonikohustuste teostamise kava väljatöötamise ekspertide komisjonide konverentsidel 1920 Belgias Spas ja Brüsselis, 1921 Londonis, 1922 Cannes’is ja Genovas ning 1924 Londonis. Detsembris 1926 jäi pensionile. Pühendus ajakirjanduslikule tegevusele ja avaldas arvukalt välispoliitilisi artikleid ja raamatu „De Versailles au Plan Young“ (Pariis, 1932). Suri 28.05.1929 Pariisis. Kirjandus temast: Stanislas Jeannesson, „Jacques Seydoux, diplomate (1870–1929)“ (Pariis, 2013). (M.S., J.P.)
SFORZA, Carlo Giovanni p, krahv, Itaalia välisminister.
VR III/1, nr 3143/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Senaator Comte Carlo SFORZA, endine Itaalia välisminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 23.09.1872 Põhja-Itaalias Luccas. Õppis Pisa ülikoolis. Alates 1896 Itaalia välisteenistuses ja 1911–15 suursaadik Hiinas. Senaator alates 1919. Juunist 1920 juulini 1921 Itaalia kuningriigi välisminister, allkirjastas novembris 1920 Rapallo lepingu Jugoslaaviaga. Jaanuarist 1922 suursaadik Pariisis. Mussolini võimuletuleku tõttu oktoobris 1922 lahkus teenistusest. Seejärel opositsiooni juht senatis, sunniti 1927 pagulusse, oli Prantsusmaal, Inglismaal ja USAs, alates 1937 tegelik Itaalia antifašistide liider. Septembris 1943 naasis Itaaliasse, septembrist 1945 juunini 1946 Rahvusnõukogu e üleminekuparlamendi president, veebruarist 1947 juulini 1951 Itaalia välisminister ning juulist 1951 septembrini 1952 Euroopa asjade minister. Suri 04.09.1952 Roomas. Teised autasud: Itaalia MLO III–V kl, KO I–V kl ning PKO. (J.P.)
SHAW, J. H. De B., Briti kapten.
VR I/3, nr 2468/26.03.1920 Kapten J. De B. SHAW’ile, Tank Corps, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
I MS ajal teenis Dublini kuninglikus füsiljeerügemendis ja Briti tankikorpuses. VS ajal Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Jaanuarist 1921 administratiivohvitserina Lääne-Aafrikas Sierra Leones. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
SHERBROOKE, Nevile Hugh Cairns Rev (Henry) Nevile’i p, Briti kolonel.
VR I/2, nr 2462/26.03.1920 Lieutnant Colonel N. H. C. SHERBROOKE’le, D.S.O., Royal Artillery, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 08.04.1880 Londonis. Õppis Etoni kolledžis ja Woolwichi kuninglikus sõjaväeakadeemias. Nooremleitnant 1898 Briti kuninglikus suurtükiväes. Osales 1900–02 II buuri sõjas, 1902–04 teenis kuningliku ratsasuurtükiväega Indias, staabikapten 1908–11 kuninglikus suurtükiväes Salisbury Plainis, 1914 staabikolledžis Camberleys. I MS ajal teenis läänerindel majorina kuninglikus suurtükiväes ja kolonelleitnandina kuninglikus ratsasuurtükiväes. VS ajal 1919 aitas kindralstaabi ohvitserina Briti sõjalise missiooni koosseisus Baltikumis korraldada Eesti vägede ja tsiviilisikute varustamist. Oli 1920–21 missioonil Iraagis, 1927–29 Indias suurtükiväekooli komandant, 1929–32 Woolwichis kuninglikus sõjaväeakadeemias komandandi abi, alates 1932 53. Welshi jalaväediviisi ülem, 1936 lahkus teenistusest. II MS ajal 1939–41 Woolwichi garnisoni ülem. Suri 06.03.1944 Inglismaal Hertfordshire’i krahvkonnas. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Vene AnO, Briti IO III kl ja VTO. (M.S.)
SIEGER, Georg-Alexander-Friedrich Carl-Friedrichi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 510/17.08.1920 Wäljapatarei Nr 10 reamehele Georg SIEGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Karamõschewo jaama juures.
Sündis 06.02.(25.01.)1899 Tartus Jürgeni mõisa omaniku peres. Õppis 1908–15 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1925–26 politseikoolis. I MS ajal vabatahtlikult aprillist 1916 1. kaardiväe suurtükiväe divisjonis, detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgus. Seejärel Elistvere mõisavalitseja abi. VS ajal alates 19.01.1919 1. suurtükiväepolgu 4. patareis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 10. Kapral märtsist 1920. Oktoobrist 1920 2. kohalikus suurtükipargis. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1922 detsembrini 1923 Tartu vangimaja saatesalgas, juunist 1924 aprillini 1925 Viljandi maakonnahaigla sanitar, maist 1925 Tallinna linna politsei 3. jsk kordnik, juulist 1926 Tallinn-Harju prefektuuri 3. jsk kordnik, aprillist 1927 allkonstaabel, oktoobrist 1928 sadama jsk allkonstaabel. Läks 13.11.1928 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Vallaline. (J.P.)
SIGUR, Voldemar-Heinrich Leena p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1577/19.10.1920 Kalewlaste Malewa weltweeblile Woldemar SIIGOR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 augustil 1919 a. Podporowje küla all.
Sündis 01.04.(20.03.)1894 Pärnumaal Uulu v Surju mõisa teenija pojana. Õppis Pärnu linnakoolis. I MS ajal 1914–15 117. jalaväepolgus. Elas 1918 Tallinnas. VS ajal alates 04.01.1919 Kalevlaste Maleva 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Detsembris 1919 vabastati teenistusest kui pere ainus toitja. Veebruarist 1920 vabatahtlikult teenistuses, märtsist 1920 8. piirikütipataljoni 6. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Juulist 1920 Tallinnas politseikordnik. Arreteeriti 14.06.1921 kahtlustatuna relvaga raha väljapressimises. Suri 30.06.1921 Tallinna Keskvanglas. Maeti Tallinna. Vallaline. (M.S., J.P.)
SIHAN, August vt SILLAJÕE, August Johani p.
SIHVER, Edmund Mihkli p, lipnik (1919), nooremleitnant (1926).
VR II/3, nr 2906/18.02.1925 hinnates vahvust, mis löögipataljoni vabatahtlik Laiarööpalise soomusrongi Nr. 2 lipnik Edmund SCHIFFER Eesti Vabadussõjas üles näidanud 27. jaanuaril 1919 Keeni jaama juures, kus vallutati punaste soomusrong suurusega 22 vagunit.
Sündis 07.07.(24.06.)1901 Tallinnas trükikoja omaniku peres. Õppis 1911–19 Tallinna Peetri reaalkoolis ning poeglaste reaalgümnaasiumis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis, 1920–21 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1921–24 Prantsusmaal Nancy ülikooli inseneriteaduskonnas. Omandas masinaehituse inseneri kutse. Alates 1920 korp! Vironia liige. Kooliõpilasena alates 1917 Tallinna OK ja Õppiva Noorsoo Roodu liige. VS ajal novembrist 1918 Eesti KL liige, detsembrist 1918 Tallinna kooliõpilaste roodus, arvati 17.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 2, märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser lr sr nr 2 dessantroodus. Osales esimeses lahingus Punaarmee vastu Narva Joala väljal, lahingutes Lõuna-Eestis ning Pihkva ja Narva rindel. Juulist 1920 Inseneripataljonis. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Oli 1924–27 kaitseministeeriumi insener, hiljem varustusvalitsuse sõjariistade osak ülema abi kt, 1927–30 OÜ Mootori juhatuse liige ja asjaajaja-direktor, 1930–35 AS Järvakandi Tehaste asjaajaja-direktor, 1936–38 Joh. Lorupi klaasivabriku tehniline juhataja, ühtlasi oktoobrist 1937 Tallinna linnavalitsuse liige. Alates 1938 OÜ Eesti Kiviõli õlivabriku juhataja, jaanuarist 1941 põlevkivitööstuse peainsener. Insenerikoja mehaanikasektsiooni ja VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi. Oli pikemat aega Rootsi kaitsevägede staabi teenistuses. Suri 19.06.1970 Stockholmis. Esimene abikaasa May-Eva-Gertrud, sünd Kjellberg (1915), poeg Karl-Henrik, Rootsis Carl-Henrik (1936), Rootsi diplomaat. Teine abikaasa Maria, sünd Ananitsch-Wiegand (1898). (M.S., J.P.)
SIHVONEN, Matti Matti p, Soome vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1810/26.03.1920 Rühma juhatajale Matti SIHVONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Mikkelis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
SIHVRE, Elmar (kuni 1936 SCHIFFER, Helmar) Tõnise p, alamleitnant (1917), kapten (1925).
VR I/3, nr 2653/18.05.1920 Wanem käskudetäitja ohwitser sõjawäe ülemjuhataja staabi juures, leitnant Elmar Tõnise p. SCHIFFER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud 1918 a. Ühenduse loomisel ajutise Walitsuse liigete wahel Tallinnas ja Petrogradis ning Wabadussõja kestusel Ülemjuhataja staabi majanduse ja sisemise korra organiseerimisel.
Sündis 08.01.1884 (27.12.1883)
Paides sepa peres. Õppis Peterburi Anna reaalkoolis ja 1916 Vene looderinde lipnikekoolis. Töötas raamatupidaja ja kassapidajana Peterburi hotellis Franzia. I MS ajal jaanuarist 1915 Pauli kaardiväepolgus ja 285. tagavarapolgus. Veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 15. erijalaväepolgus, detsembrist 1917 5. armee Eesti sõjaväelaste täidesaatvas komitees. Alamleitnant detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel ja Zolotaja Gorka juures. Seejärel 5. armee eesti sõjaväelaste täidesaatvas komitees ning Eesti tagavarapataljonis. Veebruarist novembrini 1918 Ajutise Valitsuse kuller Tallinna ja Petrogradi vahel. VS ajal alates 01.12.1918 operatiivstaabi käsundusohvitser, aprillist 1919 ülemjuhataja staabis vanemkäsundusohvitser eriülesannetes. Leitnant juunist 1919. Augustis 1919 läkitati Läti, Leedu, Poola ja Ukraina kaudu Nõukogude Venemaale järjekordset ülesannet täitma ja langes enamlaste kätte vangi. Peeti kinni Kurski, Lubjanka ja Butõrka vanglas ning veebruarist 1920 välismaalaste vangilaagriks muudetud Andronikovi kloostris, vabanes pantvangide vahetamise käigus mais 1920. Alamkapten juunist 1920. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Tegutses Tallinnas ning 1922–27 Narvas. Kapten jaanuarist 1924. Juulist 1925 augustini 1926 KL Narva mlv 2. mlvk pealik. Seejärel pidas Harjumaal Kernu v Haiba m Allika talu. KL Tallinna mlv Põhja mlvk 1. kompanii, EVL Kernu osak ja VRVÜ Tallinna osak liige. Märtsis 1935 määrati talle riigivanema dekreediga vabariigi loomisel ja iseseisvuse kaitsmisel osutatud teenete eest pension. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kernu vallas. Lasti maha 13.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929) ja Prantsuse TO. Abikaasa Alma-Elise, sünd Villandi (1894, küüditati 1941, vabanes 1957). (M.S., J.P.)
SIIBER, Karl Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1084/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Karl SIIBER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 19 juulil 1919 a. Marienhauseni all.
Sündis 26.10.1890. Pärit Keila alevist. I MS ajal jalaväes. Töötas 1918 möldrina Tartumaal Roela vallas Tuulavere külas. VS ajal alates 11.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, arvati 22.03.1919 2. jalaväepolgu 7. roodu, aprillist novembrini 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 04.04.1919 Petserimaal Verepkovo külas haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Elas Roela vallas, Jõgeva alevis ja Laiuse valla Lõpe külas. Mõisteti Tartu-Võru rahukogu otsusega detsembris 1923 üheks aastaks vangi, veebruaris 1924 põgenes. Septembris 1937 lõpetati tema tagaotsimine süüteo aegumise tõttu. Saatus teadmata. (J.P.)
SIIDER, August Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 943/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August SIIDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Kornowa küla juures.
Sündis 25.(12.)10.1891 Tartumaal Mustvee vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 10.12.1918 vabatahtlikult Mustvee-Kasepää KLis, siirdus 23.12.1918 Kuperjanovi partisanide pataljoni ratsaluure komandosse. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 03.05.1919 haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Suri 25.04.1922 Mustvees mürgituse tagajärjel. Maeti Mustvee kalmistule. Abikaasa Lilli-Rosine, esimeses abielus Sälik, sünd Leht (1888). (M.S.)
SIIG, Anton Kaarli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 142/21.02.1920 1 jalawäe polgu 1 roodu reamehele Anton Kaarli p. SIIG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 mail 1919 a. Marienburgi juures.
Sündis 11.11.(30.10.)1893 Läänemaal Vanamõisa vallas. Õppis vallakoolis. Töötas Kullamaa kirikumõisas puusepana. I MS ajal 1914–17 Moskva kaardiväepolgus, 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 17.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, veebruarist 1919 1. jalaväepolgu 1. roodus, märtsist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vaikna v, hilisema Kullamaa v Tondi talu. EVL Vaikna-Kullamaa osak esimees ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 22.02.1945 Kullamaa v Tondi talus. Suri 24.11.1948 Karaganda obl StepLagis. Nimi Kullamaa II MS ohvrite mälestusseinal ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Adele, sünd Paumann (1908–76), tütar Helvi (1933–59). (A.K.)
SIILAK, Paul Jaani p (sünd SILLAK, Pavel Joanni p), reamees (1919).
VR II/3, nr 1153/15.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Paul SIILAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 märtsil 1919 a. Poska küla juures.
Sündis 13.(01.)01.1892 Võrumaal Kähri vallas talupidaja peres. Õppis 1905–08 Partsi vallakoolis. Ametilt puusepp. Teenis 1913–15 149. Musta mere jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 1915 vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 10.03.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1919 2. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 5. piirikütipataljoni 1. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võrumaal Peri v Kingu talu, maist 1934 Tapa jaama raudteetööline ja juunist 1934 Võru jaamas rööpaseadja, novembrist 1941 Võru jaama masinist. KL Võru mlv Põlva mlvk ja VRVÜ Võru osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.07.1945 Võrus, mõisteti novembris 1945 10 aastaks vangi, oli Komi ANSV MineralLagis, vabanes juunis 1955. Töötas Põlva metskonnas raietöölise ja E.Vilde nim kolhoosis põllutöölisena. Suri 09.11.1983 Põlva kn Tromsi k Kingu talus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Adele-Marie, sünd Voikov (1900–85), tütred Elli (1926) ja Ilse (1928). (A.K., J.P.)
SIILBAUM, Karl Lotti p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1072/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Karl SIILBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes märtsikuul 1919 a. Kirmsa ja Perma külade waldamisel.
Sündis 07.11.(26.10.)1893 Võrumaal Veriora v Pahtpää külas. Õppis vallakoolis. Töötas kingsepana. VS ajal alates 18.03.1919 vabatahtlikult Peipsi rannakaitsepataljonis, aprillist 1919 2. jalaväepolgus. Osales lahingutes enamlaste vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võrumaal Mooste v Kartsa talu. Suri 11.03.1935 Kartsa talus. Maeti Räpina kalmistule. Abikaasa Aliide, sünd Ritsmann (1896), tütred Helkana-Elisabeth (1923) ja Helju (1930–31). (A.K.)
SIIMANN (ka SIEMANN), August-Voldemar Jaani p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 110/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 1 kuulipildujate komando ülemale, leitnant August Jaani p. SIIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 23 jaanuaril 1919 a. Kirepi lahingus.
Sündis 05.08.(24.07.)1897 Tartumaal Arula v kõrtsmiku, hilisema Rõngu v Lülle talu pidaja peres. Õppis Tartu kooliõpetajate ühisuse kaubandus- ja 1916 Pihkva lipnikekoolis. I MS ajal septembrist 1915 2. tagavarapataljoni vabatahtlike komandos, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 2. tagavarapataljoni, oktoobrist 1916 120. Serpuhovi jalaväepolgus, novembrist 1916 kuulipildujate komando ülem, detsembrist 1916 1. roodu ülem. Alamleitnant oktoobrist 1917 ja leitnant novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Veebruarist 1918 1. Eesti polgu 1. roodus. VS ajal alates 23.11.1918 Eesti KL kuulipildujate komandos, siirdus 21.12.1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 vabatahtlikult kuulipildujate komando ülemaks, jaanuarist 1919 1. kuulipildujate komando ülem, märtsist 1919 dessantpataljoni ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 08.04.1919 Petserimaal Košeljaha jaama juures. Maeti Rõngu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Vallaline. Vend Nikolai-Aleksander Siimann, teenis samal rongil, suri 15.07.1919 tüüfusse. (A.K., J.P.)
SIIMANN, Jüri vt KASKLA, Jüri Madise p.
SIIPAN, Hugo Kareli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 708/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Hugo Karli p. SIIPAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Nowaja ja Saretschje külade juures.
Sündis 14.(02.)02.1894 Virumaal Porkuni v Lasila mõisa talupoja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Asus 1911 elama Narva, kus oli kaupmees. I MS 1914–18 2. kaardiväe suurtükidivisjonis. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult 5. jalaväepolgu 7. roodus, aprillist 1919 kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Narvas, alates 1922 Lasilas. Suri 08.03.1923 Porkuni v Lasilas. Maeti Kadrina kalmistule. Vallaline. (M.S.)
SIKORSKI, Władysław Eugeniusz Tomaszi p, Poola kindral (1940).
VR I/2, nr 2660/02.06.1922 General-Porucznik Wladislaw SIKORSKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile juhatades meie wabadussõja ajal meie ühise waenlase – Wene enamlaste wastu, esiteks diwiisi ja pärast armeed ning sünnitades oma hiilgawate wõitudega neile suuri kaotusi, mis meie wõitu waenlase üle suuresti kergendas.
VR III/1, nr 3036/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Sõjaminister Kindral Wladislaw SIKORSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 20.05.1881 Galiitsias Tuszów Narodowys kooliõpetaja peres. Õppis Reichshofi gümnaasiumis ja õpetajate seminaris ning Lembergis Franz Josephi gümnaasiumis, Lembergi polütehnikumis ja sõjakoolis Austrias. Teenis 1906–07 vabatahtlikult Austria-Ungari armees, lõpetas sõjakooli alamleitnandina. Liitus 1907 Galiitsias Poola Sotsialistliku Parteiga. Oli 1908 Lembergis sõjalise organisatsiooni Związek Walki Czynnej ja 1910 paramilitaarse Związek Strzelecki üks loojaid ja juhte, alates 1912 Poola iseseisvust toetavaid parteisid koondava ajutise komitee liige ja augustist 1914 Poola kõrgema rahvusnõukogu sõjalise tiiva juht. I MS ajal juulist 1914 Austria-Ungari armees, oktoobrist 1914 Poola Leegioni sõjakooli komandant, seejärel juhtis Krakaus vabatahtlike leegionisse värbamist, novembrist 1916 Poola abikorpuse värbamiskomando ülem. Kolonelleitnant septembrist 1914, kolonel juulist 1916. Novembrist 1918 Poola armees, oli Galiitsias ida armeegrupi staabiülem ning väegruppide Bartatów ja Kolonel Sikorski ülem, augustist 1919 9. diviisi ja Polesje armeegrupi ülem, augustist 1920 5. armee ja septembrist detsembrini 1920 3. armee ülem. Juhtis sõjategevust Punaarmee vastu Leedu ja Valgevene rindel ning Varssavi kaitsmist. Kindralmajor aprillist 1920, kindralleitnant veebruarist 1921. Aprillist 1921 Poola kindralstaabi ülem, detsembrist 1922 maini 1923 peaminister, ühtlasi siseminister, septembrist 1923 jalaväeinspektor, veebruarist 1924 sõjaminister, novembrist 1925 6. sõjaväeringkonna ülem Lwówis. Märtsis 1928 lahkus vastuolude tõttu marssal J. K. Piłsudskiga teenistusest. Avaldas sõjandusuurimusi, tegutses õppejõuna Pariisi kõrgemas sõjakoolis, elas Prantsusmaal ja suvel Lääne-Poolas oma Parchanie mõisas. Oli 1936 Poola opositsioonilise poliitilise ühenduse Front Morges üks asutajaid. II MS algul põgenes Rumeenia kaudu Prantsusmaale. Oli septembrist 1939 juulini 1943 Poola eksiilvalitsuse peaminister, ühtlasi alates 07.11.1939 juulini 1943 Poola sõjavägede ülemjuhataja ja armee peainspektor ning septembrini 1942 sõjaminister. Kindral detsembrist 1940. Hukkus 04.07.1943 Gibraltaril lennuõnnetuses. Maeti Inglismaal Newark on Trenti Poola sõjaväekalmistule, 1993 maeti ümber Krakówi Waweli katedraali. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VKO (postuumselt), VM II ja V kl, PR I ja III kl, VR ja TR I kl, Prantsuse ALO V kl, Soome VRO II kl, Belgia LO II kl, Jugoslaavia SO I kl, Tšehhoslovakkia VLO I kl ning Norra SR (postuumselt). (J.P.)
SILBERBERG, Villem vt SILDMETS, Villem-Rudolf Juhani p.
SILBERG, Joosep vt SILDAM, Joosep Tõnu p.
SILBERMANN, Hans Hansu p, sanitaarkolonel (1927).
VR I/2, nr 499/25.08.1920 2 diwiisi arstile Dr. Hans Hansu p. SILBERMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 17.(05.)01.1886 Viljandimaal Pajusi v Kalana k Otisaare talupidaja peres. Õppis valla- ja 1898–1901 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas (ei lõpetanud), H. Treffneri gümnaasiumis ning 1905–12 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Täiendas end 1921 Leipzigi ülikoolis. Oli 1905–08 EÜSi liige, alates 1908 korp! Sakala asutaja. Töötas 1912–14 arstina Viljandis. Oli Põhja-Balti Arstide Seltsi liige. I MS ajal juunist 1914 97. tagavarahospidali ja jaanuarist 1916 701. ühendhospidali nooremordinaator ning jaanuarist 1917 63. Siberi kütipolgu vanemarst, novembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu vanemarst. Seejärel Viljandi linnaarst ja linnahaigla juhataja. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgu vanemarst, detsembrist 1918 septembrini 1940 2. diviisi arst. Sanitaaralampolkovnik septembrist 1920, sanitaarkolonel 1927. Oli ühtlasi märtsist 1924 2. diviisi laatsareti ülemarst, kaitseväe tervishoiukomitee ja kõrgema arstliku pensionikomitee ning 2. diviisi juhatuse liige, Tartu Rotary klubi asutaja 1932 ja president 1936/1937 ning VRVÜ Tartu osak liige. Pidas Tartumaal Raadi m Tila krjm Tila talu. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi sanitaarteenistuse ülem. Juunis 1941 taandus koos väeosaga Venemaale. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 14.07.1941 Porhovi rindel Staraja Russa all Saksa lennurünnaku ajal peast raskelt haavata, viibis ravil Novosibirski ja Omski sõjaväehaiglates. Septembrist 1942 vanemarst 63. Eesti tagavarapolgus. Novembris 1945 vabastati teenistusest Eesti korpuses. Novembrist 1945 maini 1949 Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna sõjaväemeditsiini ettevalmistuskateedri juhataja, seejärel Tartu linna tervishoiuosak raviprofülaktika inspektor, veebruarist 1950 Tartu linna sanitaar-epidemioloogilise jaama antiraabilise osak juhataja, ühtlasi ametiühingukomitee esimees. Suri 02.06.1960 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Tähis Jõgevamaal Pajusi v Otissaare linnamäe juures. Teised autasud: KR III kl (1934), EPR II/I (1934), EPR II/II (1929), Vene AnO III kl, StO II ja III kl ning Soome VRO III kl. Abikaasa Thea-Iida-Marie, sünd Adler (1900–35), lapsed Asta-Margareete (1922–81), Hans-Olaf (1923–74), Lilian-Maret (1927–76), Agda-Thea (1931) ja Thea (1935). (J.P.)
SILBERMANN (sünd SILBMANN), Voldemar Mihkli p, alamkapten (1920), major (1924).
VR II/3, nr 668/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu wanemale ohwitserile, alamleitnandile Woldemar Mihkli p. SILBERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 28.(16.)05.1890 Järvamaal Eivere v Otiku külas talupidaja peres. Õppis Paide linnakoolis, 1914 Novo-Aleksandria gümnaasiumis ja 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis. Jaanuarist 1912 reamehena 71. Beljovi jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 koos polguga rindel, aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik juulist 1916. Nooremohvitser 130. tagavarapolgus, veebruarist 1917 17. ja 7. Amuuri-taguses piirivalvepolgus, veebruarist aprillini 1918 4. Eesti polgu 3. pataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-
Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 24.12.1914 Pilitsa jõe ääres haavata. VS ajal alates 20.11.1918 Paide KL liige, määrati 28.11.1918 5. jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitseriks, jaanuarist 1919 2. roodus, aprillist 1919 vanemohvitser 8. roodus, maist 1919 12. roodu ülem, septembrist 1919 1. roodu vanemohvitser, detsembrist 1919 roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 09.01.1919 Uuri ja Muksi küla all, 09.07.1919 Kebi silla juures ning 20.11.1919 Polsohnova küla lähistel haavata ja põrutada. Leitnant septembrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Järvamaal Esna v Viisu m Korba krjm Kasemetsa talu. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 5. roodu ülem, juunist 1920 3. roodu nooremohvitser ja ülem, ühtlasi aprillist augustini 1920 Irboska jaama komandant. Juunis 1920 VR nõukogu liige. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Aprillist 1921 1. Tallinna sõjaväehaigla (aprillist 1927 sõjaväe keskhaigla) majandusülema abi, aprillist 1922 majandusülem, oktoobris 1928 vabastati teenistusest. Kapten 1923, major 1924. Seejärel pidas Kasemetsa talu. 1933–34 EVL Anna osak ja 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak esimees. Suri 27.11.1941 Tallinnas. Maeti Paide Reopalu kalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV kl, StO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Vilhelmine-Marie, sünd Treufeld (1896–1929). (J.P.)
SILD, Jaan Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 843/01.09.1920 Kuperjanowi partisaanide polgu nooremale alamohwitserile Jaan SILD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 jaanuaril 1919 a. Äksi kiriku juures.
Sündis 13.(01.)05.1899 Tartumaal Kaarepere v Visusti mõisa metsavahi peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal alates 10.01.1919 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodus, augustist 1919 rühmaülem. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 25.01.1919 Rõngu mõisa all põrutada. Oktoobrist 1920 Soomusrongide Diviisi õppekomandos. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1923 Tartumaal Jõgeva metskonna Luuasaare vahtkonna metsavaht, novembrist 1940 Järvamaal Paide v Purdis Vahesaare metsavaht. Suri 19.09.1957 Paide raj Purdi külanõukogus. Maetud Anna kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Ennukson (1905), lapsed Marta (1930), Peeter (1938–2014) ja Anu (1940). (J.P.)
SILD, Karla-Johannes Madise p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 695/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu wanemale alamohwitserile Karl Mardi p. SILD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla juures.
Sündis 01.04.(20.03.)1896 Järvamaal Ambla v Käravete k Võrgi talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 jalaväes. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 4. roodu 2. rühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Võrgi talu, lühikest aega käsitööline Tallinnas, siis rentnik Järvamaal Orgmäe ja Nipre talus. Sai 1933 VR kavalerina Albu v Seidla m Lillevälja talu. Seejärel talunik. Saksa ajal OK liige. Talunik märtsini 1949, seejärel teetööline Roosna-Allikul. Suri 11.06.1952 Tapa raj Järva-Madise kn Lillevälja talus. Maeti Järva-Madise Vanale kalmistule. Abikaasa Elisabeth, sünd Thomson (1903–93), lapsed Ellen (1933) ja Lembit (1936–2006). (J.P.)
SILDAM (kuni 1939 SILBERG), Joosep Tõnu p, kapral (1918).
VR II/3, nr 59/21.02.1920 4 jalawäe polgu 5 roodu kapralile Joosep Tooma p. SILBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. Kärmu apteki juures ja 25 weebruaril 1919 a. Odrassaare tagasiwõtmisel oma eeskujuliku tegewusega teiste meeleolu tõstes.
Sündis 20.(08.)02.1891 Harjumaal Kolga v Sigula k Lemmeniidi talus. Õppis vallakoolis. Pidas kodutalu. Teenis 1912–14 16. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Harjumaal Kõnnu v Suru k Laane talu ja kauplust. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta juulis 1941 Laane talus. Lasti maha, surnukeha leiti 29.07.1941 Kõnnu v Suru-Metsanurga küla Keldripõllu mägedest. Maeti Kuusalu kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida-Maria, sünd Stikkerman (1897–1940), lapsed Aino-Melanie (1922–99), Alma-Helene (1925) ja Enno (1936–40). (M.S.)
SILDAM (kuni 1936 SMIRNOV), Roman Nikolai p, vedurijuht.
VR II/3, nr 583/17.08.1920 Soomusrong nr 5 wedurijuhile Roman Nikolai p. SMIRNOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juulil 1919 a. Kebi jõe ääres.
Sündis 15.(03.)02.1889 Narvas. Õppis 1898–1904 ministeeriumi- ja Narva linnakoolis. Töötas veebruarist 1904 veebruarini 1910 Narvas raudteeosakonnas treiali õpilasena, veebruarist 1910 Narvas vedurijuhi abi, veebruarist 1916 vedurijuht. VS ajal teenis laiarööpmelise soomusrongi nr 5 vedurijuhina. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Seejärel septembrini 1944 vedurijuht Narvas ja Tapal. Septembrist 1945 Tapa depookorraldaja ja vedurijuht. Suri 18.01.1986 Tapal. Maeti Tapa linnakalmistule. Abikaasa Lovisa, sünd Mühlberg (1900–61), lapsed Helja (1925–59) ja Leo (1930–62). (J.P.)
SILDMETS (kuni 1938 SILBERBERG), Villem-Rudolf Juhani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 458/17.08.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu reamehele Willem SILBERBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Witino ja Sakuli külade waldamisel.
Sündis 25.(13.)11.1895 Virumaal Salla v Tammiku mõisa talupidaja peres. Õppis Tammiku vallakoolis. Ametilt kärner. I MS ajal 1914–17 Vene armees, sattus sõjavangi. VS ajal alates 01.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, arvati 15.02.1919 4. jalaväepolgu 3. roodu, oktoobrist 1919 jaoülem, jaanuarist 1920 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Jaanuarist 1920 1. roodu rühmaülem. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Salla v Lasinurme m Liivaaugu talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.04.1945 Salla vallas. Mõisteti novembris 1945 17 aastaks vangi, oli Komi ANSV vangilaagris, vabanes oktoobris 1956. Suri 06.12.1967 Rakvere raj Rakkes. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Lena, sünd Goldberg (1896–1969), lapsed Valter (1934) ja Virve (1939–2009). (M.S.)
SILÉN, Helga, Soome abiväe kantselei töötaja.
VR I/3, nr 2067/14.05.1920 Neiu Helga SILEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantselei ametnik. Saatus teadmata. (M.S.)
SILÉN, Valfrid Hulda p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2350/26.03.1920 Sõdur SILEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.09.1898 Soomes, elas Parainenis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
SILIKSAAR (sünd SELIKSAAR), Jaan Josepi p, sõjaväeametnik (1908).
VR I/3, nr 2979/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis sõjaväe-ametnik Jaan SILIKSAAR Eesti Vabariigi vastu ülesnäidanud Vabadussõja algul, kui 3. jalaväepolgu ülema abina organiseeris polgu majandusosakonna ning oli polgu voori formeerija ja polgu korraliku raamatupidamise looja ning hiljem polgu majandusülem kuni sõja lõpuni.
Sündis 09.09.(28.08.)1879 Võrumaal Sõmerpalu v Lilli mõisa Raudsepa talu sulase peres. Õppis valla- ja Võru linnakoolis, 1924–25 sõjaväe majanduskursustel. Jaanuarist 1901 sõjaväes, juulist 1903 septembrini 1904 Soome suurtükiväes kirjutaja. Septembrist 1904 novembrini 1908 Soome kindralkuberneri kantseleis kirjutaja. Kolleegiumi registraator aprillist 1908. Novembrist 1908 Soome mägisuurtükiväe pargi majanduse asjaajaja, septembrist 1910 12. suurtükiväe divisjonis, jaanuarist 1911 3. Soome kütipolgu asjaajaja, juunist detsembrini 1917 polgu laekur. Kubermangu sekretär juunist 1911, kolleegiumi sekretär juunist 1914, nimenõunik maist 1917. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu asjaajaja, aprillist 1919 majandusülema abi ja juulist 1919 majandusülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) majandusülem, oktoobrist 1928 6. üksiku jalaväepataljoni majandusülema kt ja novembrist 1930 majandusülem, aprillis 1935 vabastati teenistusest. Seejärel aednik Pärnus. EVL ja VRVÜ Pärnu osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Suri 30.08.1969 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: Vene StO II ja III kl ning AnO III kl. Abikaasa Pauline, sünd Eisen (1885–1965), pojad Gustav (1910), Erik-Eduard (1914) ja Ilmar (1917–84). (M.S., J.P.)
SILLAJÕE (kuni 1936 SIHAN), August Johani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 819/01.09.1920
Sakala partisanide polgu reamehele August Juhani p. SIHAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 augustil 1919 a. Gorbunowa-Gora külas.
Sündis 04.09.(23.08.)1893 Tartumaal Päidla v Neeruti mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt tisler. I MS ajal 47. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 16.02.1919 Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus ja juunist 1919 kuulipildujate meeskonnas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas 1923–32 Valgas võõrastemaja London, seejärel tisler Tallinnas Viktoria kastivabrikus ja kuni 1944 ETKs. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal tisler ETKVLis ja Põhjala vabrikus kuni 1957. Suri 21.04.1968 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Milvi (kuni 1936 Minna), sünd Kattai (1898–1984), lapsed Heljo-Silvia (1928) ja Uuno-Arvid (1933). (M.S.)
SILFVERBERG, Thor vt SILVIKKO, Thor Axel Johannese p.
SILLANPÄÄ, Jalo Toivo Juho p, Soome reamees (1918), kapral (1940).
VR II/3, nr 2153/26.03.1920 Sõdurile Toivo SILLANPÄÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.04.1900 Soomes Ahlainenis põllumehe peres. Õppis Pori lütseumis. Soome VS ajal vabatahtlikuna jaanuarist maini 1918 Pori rügemendi 1. pataljoni 2. kompanii luureosakonnas. Sai Kiukaineni lahingus haavata, vabastati invaliidina. Oli 1918–28 Ahlaineni KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Töötas autojuhina. Talvesõja ajal kiirabiauto juht. Jätkusõjas juunist novembrini 1941 3. välilaatsareti divisjonihaigla transpordiauto juht. Suri 28.07.1945 Pori maakoguduses. Maeti Pori Käppärä kalmistule. (M.S.)
SILLASTE (kuni 1935 SMIDT), Eduard Kaarli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1589/14.12.1920 2 jalawäe polgu reamehele Eduard SCHMIDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a.
Sündis 25.(13.)07.1896 Tartumaal Laiuse v Sootaga mõisa vabadiku peres. VS ajal alates 23.01.1919 2. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, septembrist detsembrini 1919 õppekomandos. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai kaks korda haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Laiuse v Kivijärve m Hansu talu. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal põllutööline. Viimati elas Jõgeva linnas. Suri 07.02.1978 Jõgeval. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Hilda-Rosalie, sünd Annama (1903), lapsed Alla-Vendela (1923–2008), Hugo-Erich (1925) ja Ada-Rosine (1927). (M.S., J.P.)
SILM (kuni 1936 STEINBERG), Johannes Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 986/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Johannes STEINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaanuaril 1919 a. Surru mõisa all.
Sündis 13.(01.)06.1896 Harjumaal Nõva vallas. Õppis Nõva Erita vallakoolis. Põllumees. Teenis 1. Eesti polgus. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 14. roodus, veebruarist 1919 ümber nimetatud 3. roodus, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Aprillist 1920 1. piirikütipataljoni 2. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Nõva v Tusari k Talli talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 31.01.1975 Haapsalu raj Linnamäe külanõukogus. Maeti Nõva kalmistule. Esimene abikaasa Anna, sünd Põldmaa (1905–40). Teine abikaasa Anna, sünd Errit (1898–1980). (M.S.)
SILTANEN, Antti, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2128/26.03.1920 Sõdurile Antti SILTANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. Vend Heikki Siltanen VR II/3. (M.S.)
SILTANEN, Heikki, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 1806/26.03.1920 Rühma juhatajale H. SILTANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompanii rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. Vend Antti Siltanen VR II/3. (M.S.)
SILVA, Torsten Ossian Kaarlo p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2165/26.03.1920 Sõdurile Torsten SILVA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.03.1902 Soomes Mäntsälä vallas, elas Tamperes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel. Langes 25.02.1919 Lätis Hoppenhofi lähedal. Maeti Helsingi Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Valga kiriku välisseinal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SILVENTOINEN, Yrjö Ilmari Matti p, Soome leitnant (Eestis 1919, Soomes 1936).
VR II/3, nr 1703/26.03.1920 Leitnant SILWENTOINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.09.1886 Peterburis peakonduktori peres, elas Soomes Parikkalas. Õppis Viiburi soome klassikalises lütseumis ja 1925 jalaväeohvitseride kursustel. Aastast 1906 praktikant Peterburi jaamas, 1912 nimetati telegrafistiks, 1914 piletimüüjaks ja 1916 kirjutajaks. Soome VS ajal veebruarist aprillini 1918 Pietarsaari suurtükiväes suurtükiväelane ja -pealik. Osales Vilppula, Orivesi, Messukylä ja Tampere lahingutes. Maist juulini 1918 kolonel Landéni ajutine adjutant. Lipnik juulist 1918. Oli 1918–34 KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ja Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Aprillist maini 1919 Aunuse retkel sidepataljoni adjutant. Osales Vitele, Tuulose, Alavoineni, Aunuse ja Mäkrä lahingutes. Seejärel raudteel jaamaülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 raudteelõigu Eskola-Ylivieska turvajuht, novembrist 1941 sõjategevuse piirkonnas Jänisjärvi jaamaülem, veebruarist 1942 detsembrini 1944 raudteelõigu Eskola-Ylivieska turvaülem. Suri 18.12.1953 Konginkangases. Maeti Konginkangase kiriku kalmistule. (M.S.)
SILVER, Mihkel Mihkli p, vanemallohvitser (1918).
VR I/3, nr 1511/13.10.1920 Suurtükilaew „Lembit“ katelde mehaniku k. t. Mihkel SILWER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 09.03.(25.02.)1891 Läänemaal Oru v Uugla mõisa töölise peres. Õppis valla- ja Riisipere ministeeriumikoolis. Alates 1908 Tallinnas lukksepaõpilane. Oli 1911–12 laevamasinist. I MS ajal 1914–18 masinist Balti laevastikus. Võttis eriülesannetega mereväe üksuste koosseisus osa lahinguist Poolas ja Valgevenes. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit, juunist 1919 nooremmehaanik. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel teenis laevasõidu ameti ja eralaevadel, septembrist 1924 veebruarini 1941 jäälõhkuja Suur Tõll ülemmehaanik. Oli KL Tallinna mlv mere KL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Ostis 1933 VR kavalerilt leitnant G.-H. Lethilt Viljandimaal Heimtali v Matsa talu. Nõukogude võim arreteeris ta 10.02.1941 Tallinn-Nõmmel, viidi Kirovisse. Mõisteti aprillis 1943 kümneks aastaks vangi, oli Gorki obl Suhhobezvodnoje vangilaagris, vabastati septembris 1943 kui alusetult süüdimõistetu. Seejärel siirdus Taškendi obl Sõrdarja rajooni. Veebruaris 1949 tunnistati Tallinna notariaalkontori otsusega surnuks. Abikaasa Elvine-Marie, sünd Kristin (1894–1966), lapsed Helle (1920–26) ja Enno (1927–66). (J.P.)
SILVIKKO (sünd SILFVERBERG), Thor Axel Hilding Johannese p, Soome reamees (1918), veebel (1945).
VR II/3, nr 2333/26.03.1920 Sõdur SILFVERBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.09.1898 Soomes Pietarsaaris haldusametniku peres. Õppis Vaasa rootsi lütseumis. Põllumees. Soome VS ajal võttis osa Länkipohja, Orivesi, Kangasala, Lempäälä ja Hauho lahinguist. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Soome valges kaardiväes sekretärina, 1920–21 sõjakohtu liige, 1922 vabastati teenistusest. Oli 1926–28 sekretär jäägripataljonis Vaasas, omandas 1928 meditsiiniallohvitseri kutse, 1932–41 1. rannakaitsesuurtükiväe meditsiiniallohvitser. Jätkusõja ajal augustist 1941 8. rannakaitsebrigaadis meditsiiniallohvitser, jaanuarist 1942 samas üksuses ülemseersant, detsembrist 1944 meditsiiniallohvitser staabikompaniis, aprillist 1945 juunini 1946 samas üksuses veebel. Oli 1953. aastani meditsiiniallohvitser staabikompaniis, siis 1. sõjaväehaiglas ja 1. rannakaitsesuurtükiväes. Nooremseersant ja seersant 1920, vanemseersant 1931, veebel 1945. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VRO V kl. (M.S.)
SIMELIUS (kuni 1920 LINDROTH), Aili Maria Karl Viktori t, Soome abiväe kantselei töötaja.
VR I/3, nr 2069/14.05.1920 Neiu Aili LINDROTH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 20.11.1899 Soomes Askolas talupidaja peres. 1909–13 õppis tütarlaste normaallütseumi ettevalmistuskoolis ja lütseumis. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantselei ametnik. Suri 25.02.1925 Kurikkas. Maeti Paavola Uuele kalmistule. (M.S.)
SIMMO, Anton Mihkli p, leitnant (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 1502/13.10.1920 2 diwiisi staabi inspektori jaoskonna adjutandile, Leitnant Anton Mihkli p. SIMMO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 08.06.(27.05.)1891 Pärnumaal Tori v Tori-Jõesuus Päästala k Siimu ehk Müüri talus põllumehe peres. Õppis Tori valla- ja kihelkonnakoolis, 1914 eksternina H. Treffneri gümnaasiumis, 1914–16 Tartu ülikooli ajaloo-keele- ja õigusteaduskonnas, 1916 Odessa sõjakoolis ja 1923–30 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Oli alates 1915 EÜS Ühenduse, hiljem ÜS Raimla liige. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 42. tagavarapolgus, jaanuarist 1917 polgu pommipildujate ja grenaderide komando ülem ning granaadiasjanduse instruktor. Alamleitnant augustist 1917. Detsembris 1917 lahkus polgust. VS ajal alates 26.11.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 sidekomando ülem, ühtlasi polgukohtu asjaajaja, augustist 1919 adjutant. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pärnumaal, Lätis ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Jaanuarist 1920 3. diviisi staabis inspektori jsk adjutant. Leitnant veebruarist 1920, alamkapten juunist 1920. Veebruarist 1921 2. diviisi staabi inspektori jsk adjutant, septembrist 1921 alalisväe ohvitseride kursustel, juulist 1922 operatiivjsk adjutant, märtsist 1924 õppekompanii rühmaülem, maist 1924 inspektori jsk adjutant, augustist 1925 2. jsk ülem. Kapten 1924. Detsembrist 1925 novembrini 1926 lähetatuna Lätis 4. Valmiera polgus. Oli 1923 2. diviisi staabi ohvitseride kogu majavanem, 1924 ohvitseride aukohtu ja 1925 ohvitseride kogu juhatuse ning 2. diviisi staabi reservohvitseride sektsiooni liige. Aprillis 1927 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1931 Tartu-Võru rahukogu noorem kohtuameti kandidaat ja oktoobrist 1933 Tartu-Valga kinnistusjaoskonnas sekretäri abi. Oli KL ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 18.10.1937 Tartus. Maeti Tartu Uus-Peetri kalmistule. Abikaasa Ludmilla, sünd Feldmann (1897–1981), pojad Anatol-Gustav (1920–96, arreteeriti 1941, vabanes 1944, oli 1944–45 Punaarmees) ja Anton (1923–23). Vend major Gustav Simmo VR I/3 ja II/3. Vennapoeg Mihkel-Theodor Simmo oli 1941 Erna võitlusgrupi radist, võttis osa Kautla lahingust, elab Rootsis. (M.S., J.P.)
SIMMO, Gustav Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1919), major (1939).
VR II/3, nr 1595/14.12.1920 5 jalawäe polgu lipnikule Gustaw SIMMO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 weebruaril 1919 a. Karlowa küla waldamisel.
VR I/3, nr 2571/02.11.1921 5 jalawäe polgu nooremale ohwitserile, Lipnik Gustaw SIMMO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)02.1896 Pärnumaal Tori v Tori-Jõesuus Päästala külas Siimu ehk Müüri talus. Õppis 1906–09 Tori valla- ja 1909–12 kihelkonnakoolis, 1912–17 Rakvere õpetajate seminaris, 1917 Aleksei sõjakoolis Moskvas (ei lõpetanud), 1920 Vabariigi Sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1930–38 Tallinna kolledžis ning 1942–43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal augustist 1915 3. tagavarapolgus, septembris 1915 vabastati kooliõpilasena teenistusest, augustist novembrini 1917 sõjakoolis. Kevadest 1918 õpetaja Lüganuse haridusseltsi koolis. VS ajal alates 04.12.1918 junkruna ohvitseride rühmas, arvati 22.12.1918 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandosse, oktoobrist 1919 2. pataljoni kuulipildujate roodu vanemohvitser ja ülema kt. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Sai autasuks talu Pärnumaal Taali mõisa südames ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 5. jalaväepolgu kuulipildujate roodu nooremohvitser ja polgu raamatukoguhoidja, juulist 1921 7. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) adjutant, 8. pataljoni kuulipildujate roodu nooremohvitser ning sidekomando ja 5. kompanii rühmaülem, juulist 1924 6. jalaväerügemendi 1. laskurkompanii rühmaülem, laekur ja rügemendikohtu asjaajaja, veebruarist 1927 3. diviisi staabi 2. jsk ülema kt, oktoobrist 1928 9. üksiku jalaväepataljoni sidekomando ülem, augustist 1929 VAK liige, oktoobrist 1934 septembrini 1940 selle töökomisjoni liige. Lipnik aprillist 1920, nooremleitnant 1924, leitnant novembrist 1925, kapten 1931, major 1939. VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 21. laskurpolgu staabiülema abi, maist 1941 pataljoni vanemadjutant, juunist 1941 pataljoni ülema abi. Viidi väeosaga Venemaale, juulis 1941 tuli Saksa poole üle, oli Soltsõ ja Pihkva sõjavangilaagris, augustis 1941 vabastati ja asus oma tallu Paikuse vallas, oktoobris 1941 asus Tallinna, novembrist 1941 Tallinna OK liige. Seejärel Aktuaalse Ajaloo Peakomitee juhatuse liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, seejärel põgenikelaagrites ja aednik Hannoveris. Asus USAsse, elas Colorado osariigi Denveri linnas, töötas Regis kolledžis aednikuna, hiljem ostis Denveri lähistel Westminsteris maja ning rajas puukooli. Suri 30.06.1958 Denveris. Maeti Denveri Crown Hilli kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1940). Esimene abikaasa Ella (kuni 1937 Elena), sünd Truslit (1896–1943), tütred Maret (kuni 1935 Margarethe-Elisabeth-Emilie, 1922–65) ja Ellen (1924–25). Teine abikaasa Hella, sünd Allik (1913–89), poeg Kaljo (1944). Kolmas abikaasa Ludmilla, sünd Feldmann (1897–1981). Vend kapten Anton Simmo VR I/3 (J.P.) Vennapoeg Mihkel-Theodor Simmo oli 1941 Erna võitlusgrupi radist, võttis osa Kautla lahingust, elab Rootsis.
SIMOLA, Yrjö Viktor Juhan Viktori p, Soome lipnik (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1705/26.03.1920 Leitnant SIMOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.03.1898 Soomes Lahtis kaupmehe peres. Õppis lütseumis. 1916–18 töötas Peterburis raudteeametniku ja piletimüüjana. Soome VS ajal 1918 Sysmä pataljonis, võttis osa Nuoramoineni, Heinola, Lusi, Elimäki ja Kuhmoineni lahingutest. Lipnik 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Soome valge kaardiväe ranniku suurtükiväerügemendis rühma- ja kompaniiülemana, 1921 Soome saatkonnas Varssavis. Alates 1920 Padasjoki KL ülem, 1922–26 Lahti KL liige. Hiljem kinga- ja nahavabriku Kenkä- ja Nahkatehdas müügijuht ja esindaja. Talvesõja ajal majandusohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 Põhja KL ringkonnas, juulist 1941 novembrini 1942 laevakompaniis Höckertin Seuraajat Oy. Suri 10.09.1954 Helsingis. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SIMON, Aleksander Jaani p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/3, nr 3025/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Aleksander SIMON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabariigi Sõjakooli formeerija ja ülemana Vabadussõja kestel.
Sündis 09.06.(28. 05.)1877 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Põltsamaal villakraasija peres. Õppis 1890–95 Viljandi linna- ja 1895–98 Riia allohvitseride koolis, lõpetas 1903 Vladimiri sõjakooli ning 1904 sooritas Ust-Ižori inseneriväe sõjakooli juures sapööriohvitseri eksami. Korp! Boeteia liige. Septembrist 1897 Viiburi kindluse pataljonis, juulist 1903 Sveaborgi kindluse polgus, oktoobrist 1904 1. pataljoni adjutant, märtsist 1905 polgu adjutant, juulist 1910 197. Lesnoi jalaväepolgus, augustist 1912 Sveaborgi kindluse staabi vanemkäsundusohvitser, augustist 1913 staabi rivi- ja inspektori jsk ülema abi, maist 1914 jsk vanemadjutandi abi. Alamlipnik juulist 1903, alamleitnant märtsist 1904, leitnant septembrist 1908, alamkapten novembrist 1912, kapten juunist 1916. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel Helsingi vene rahvaülikooli ajaloolektor ja Vene konsulaadi passiosak juhataja. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi reajsk ülem, veebruarist 1919 ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige, aprillist 1919 Vabariigi Sõjakooli ülem ning jaanuarist 1920 ühtlasi sõjaajaloo lektor. Alampolkovnik juunist 1919, polkovnik veebruarist 1920, kolonel novembrist 1922. Sai autasuks Läänemaal Sinalepa mõisast talu, kuid loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Juunist 1920 sõjaministri käsundusohvitser, novembrist 1922 vanemkäsundusohvitser. Septembris 1927 vabastati teenistusest. Seejärel AS Eesti Siidi juhatuse liige ja direktor. Oli Tallinna koolide hoolekogude ja lastevanemate keskjuhatuse esimees, 1930–33 ajakirja „Lembitlane“ vastutav toimetaja, Reservsõjaväelaste Ühingu esimees, Eesti Noorte Punase Risti juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Avaldas luuletusi, komponeeris marsse. Põgenes perega Saksamaale. Elas Lõuna-Saksamaal Jordanbadis, viimased eluaastad Dornstadtis. Suri 25.09.1960 Dornstadti vanadekodus Ulmi lähedal. Maeti vanadekodu kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1929), EPR II/I (1934), Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Poola PR III kl ning Läti KTO IV kl. Abikaasa Sinaida, sünd Voitkevitš (1883), lapsed Ksenia (1906), Aleksander (1907–48), Valeria (1909) ja Tamara (1911). Vend Martin Simon VR I/3. (J.P.)
SIMON, Martin Jaani p, sõjaväeametnik (1916).
VR I/3, nr 353/12.05.1920 Suurtükiwäe Walitsuse Sõjariistade töökoja ülemale, sõjawäe ametnik Martin SIIMON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)01.1885 Viljandimaal Uue-Põltsamaa v Põltsamaal villakraasija peres. Õppis Viljandi linna-, Tallinna õhtukesk- ja 1915 Petrogradis suurtükiväe pürotehnikakoolis. Märtsist 1907 jaanuarini 1910 2. Ida-Siberi suurtükiväepolgus. Seejärel Tallinnas Voltas meistri abi ning Venemaal Suvalovi vabrikus ja Uuralis elektritöökodades meister. I MS ajal septembrist 1914 Sveaborgi kindluse suurtükiväe sõjariistade töökoja tehnik, jaanuarist märtsini 1918 kindluse ehitusvalitsuse suurtükiväe osakonnas. Sõjaväeametnik maist 1916. VS ajal alates 21.12.1918 Tallinna sadamatehaste töökodade komandant ja kontrolör, märtsist 1919 varustusvalitsuse sõjariistade osak ülema abi, maist 1919 sõjariistade töökoja juhataja, detsembrist 1919 suurtükiväe valitsuse alluvuses. Augustist 1920 sõjaväe varustusvalitsuse tehnikaosak töökodade sõjariistade töötoa, juunist 1921 varustusvalitsuse mehaanika töökodade juhataja, juunist 1922 Sakala partisanide üksiku pataljoni sõjariistade ülevaataja, märtsist 1924 3. suurtükiväerügemendi laoülem, maist 1924 3. kohaliku pargi komandant. Oktoobris 1925 vabastati teenistusest. Seejärel kaupmees Olustveres, hiljem villatööstur Virumaal Venevere v Regissaare külas. Oli 1932–40 Venevere VTÜ esimees, EVL Venevere osak liige, KL Viru mlv ja VRVÜ Rakvere osak liige. Saksa ajal OK Regissaare-Venevere kompanii pealiku abi. Nõukogude võim arreteeris ta 12.12.1944 Paasvere vallas. Lasti maha 12.04.1945 Leningradis. Nimi tahvlil Toi kirikus. Teised autasud: Vene AnO III kl. Esimene abikaasa Niina, sünd Norina, lahutati 1921. Teine abikaasa Salme, sünd Reimann (1898), lahutati 1929. Kolmas abikaasa Loviisa, esimeses abielus Ostrat, sünd Pärn (1880). Vend kolonel Aleksander Simon VR I/3. (J.P.)
SIMONSON, Voldemar vt RANDMETS, Voldemar Augusti p.
SIMONSSON (sünd SIMONSON), Anton Johani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 959/01.09.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Anton SIIMONSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Ust-Scherdjanka juures.
Sündis 16.(04.)04.1896 Läänemaal Paslepa v Saare mõisa talupidaja peres, elas Österby külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 kaardiväe Jäägripolgus, jaanuarist märtsini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 08.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuarist 1919 lähetatuna 1. diviisi tagavarapataljonis ja Dessantpataljonis, maist 1919 õppekomando kursustel, septembrist 1919 taas polgu 6. roodus, oktoobrist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Augustist 1923 augustini 1924 piirivalve Läänemaa jsk valvur. Seejärel elas Nõmmel, tegutses kaupmehena. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Suri 09.03.1960 Kumlas. Maeti Kumla Lõuna kalmistule. Abikaasa Ida-Johanna, sünd Kuuskmann (1904–82). (M.S.)
SIMPSON, James Young Alexander Russelli p, Briti diplomaat.
VR III/1, nr 483/16.07.1920 Briti Wälisministeeriumi nõuandjale, Prof. J. Y. SIMPSON’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud asjalikkude erapooletute ja heasoowlikkude seisukoha wõtmistega Suur-Britannia ja Eesti hea wahekorra loomisel.
Sündis 03.08.1873 Edinburghis professori peres. Õppis Edinburghis George Watsoni kolledžis ja 1891–94 Edinburghi ülikoolis, kus omandas doktorikraadi. Oli 1900–34 õppejõud Glasgow Trinity kolledžis ja 1904–34 professor Edinburghi Uues kolledžis ning 1929 külalisõppejõud USAs Yale’i ülikoolis. Käis 1896–1917 korduvalt Venemaal ja Siberis. Töötas 1917–19 Briti informatsiooniministeeriumis, hiljem välisministeeriumis. VS ajal 1919 Briti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil, kus toetas Balti riikide ja Soome iseseisvust ning 1921 oli Läti-Leedu piirikomisjoni esimees. Oli Šoti Kuningliku Geograafia Seltsi ja Robert Louis Stevensoni Ühingu asepresident ning Lääne Edinburghi Liberaalse Assotsiatsiooni, Maailma Vennaskonna Föderatsiooni, Šoti Kuningliku Zooloogia Seltsi, Edinburghi Kuningliku Ühingu, Suurbritannia ja Iirimaa Antropoloogiafilmide Instituudi ja Šoti Kuningliku Kunstide Ühingu liige. Valiti 1932 Tartu ülikooli audoktoriks, oli USA Middlebury kolledži audoktor. Suri 20.05.1934 Edinburghis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Soome VRO I kl, Läti KTO I kl ja Leedu GO. (M.S.)
SIMSON, Arthur-Friedrich Johani p, leitnant (1919), kolonelleitnant (1936).
VR II/3, nr 267/11.06.1920 1 jalawäe polgu 12 roodu leitnandile Artur Juhani p. SIMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Wjaska küla all.
Sündis 03.12.(21.11.)1896 Läänemaal Vormsi v Suuremõisa valitseja peres. Õppis Haapsalu kõrgemas alg- ja 1916 Gatšina lipnikekoolis ning 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis. Novembrist 1914 septembrini 1915 töötas Haapsalu renteis. I MS ajal septembrist 1915 2. tagavarapataljonis Haminas, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Veebruarist 1917 nooremohvitser 149. Musta mere jalaväepolgus ja 731. jalaväepolgu 14. ja 2. roodus ning Maximi kuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia ja Dvinski rindel. Jaanuarist aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 27.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 läbikäijate komando ja 5. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljonis ja polgu 5. roodus, maist 1919 moodustas tagavarapataljonis täiendusroodu, juulist 1919 1. jalaväepolgu 12. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 17.12.1919 Vääska külas haavata. Alamleitnant maist 1919, leitnant juunist 1919, alamkapten märtsist 1920. Maist 1920 polgu 3. roodu nooremohvitser, septembrist 1921 Vabariigi Sõjakooli 2. ja 1. roodu rühmaülem, juulist 1923 1. kompanii ülema abi, oktoobrist 1923 SÜÕ kadettide pataljoni 2. kompanii ülem, oktoobrist 1927 Sõjakooli tehnikakompanii, oktoobrist 1928 kadetikompanii ülem, veebruarist 1930 1. jalaväerügemendi staabiülem, novembrist 1933 1. pataljoni ülem, aprillist 1934 Narva kaitseringkonna staabi ülema kt, veebruarist 1936 staabiülem, oktoobrist 1936 Lahingukooli ülem, veebruarist 1939 Sõjaväe Tehnikakooli ülema kt ja detsembrist 1939 ülem. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1936. VRVÜ Narva ja Tallinna osak liige. Oktoobrist 1940 Punaarmee jalaväe sõjakoolis. Juulis 1941 viidi koos väeosaga Venemaale, veebruarist 1942 423. Eesti laskurdiviisi, hilisema 249. Eesti laskurdiviisi staabiülem. Suri 08.06.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935). Abikaasa Irene, sünd Qvarnström (1906–88), pojad Heino (1926–26), Gunnar (1927–81) ja Olaf (1929–68). (J.P.)
SINDALL, Edgar Robert, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2428/26.03.1920 Alamleitnant Edgar Robert SINDALL’ile, R.N.R., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 06.12.1897 Londoni lähedal Forest Hillis. I MS ajal teenis kuningliku mereväe reservis. VS ajal võttis Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 7 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises, mille käigus kahjustati oluliselt vaenlase sõjalist võimekust. Suri 1964 Lancashire’i krahvkonnas Amoundernessis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (M.S.)
SINERVÄ, Anders Uuno, Soome abiväe kantselei töötaja.
VR I/3, nr 2027/14.05.1920 Härra Uuno SINERVA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 12.01.1885 Soomes Turus. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantseleis intendandi asetäitja. Pidas kasti- ja tünnivabrikut, mis läks pankrotti, ja alates 1929 Helsingis riidevärvimistöökoda. Suri 14.06.1938 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
SING, Johan Johanni p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2641/26.08.1921 3 jalawäe polgu weltweeblile Johan Johani p. SING’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 25 mail 1919 a. Kantsi küla all.
Sündis 02.12.(20.11.)1889 Võrumaal Vana-Koiola v Adiste külas talupidaja peres. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 3. jalaväepolgu 1. roodus, veebruarist 1919 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 02.07.1919 Lätis Kurtenhofi jaama juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Mooste v Loosi talu. Seejärel talunik. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal J. Tombi nim kolhoosi põllutööline. Suri 17.02.1959 Põlva raj Rasina külanõukogus. Maeti Põlva kalmistule. Abikaasa Luise-Adele, esimeses abielus Paabut, teises abielus Kottise, sünd Kiik (1901–90). (A.K., J.P.)
SINIVEE, Enno (kuni 1935 GILDEMANN, Rudolf) Madise p, leitnant (1919), kaptenleitnant (1930).
VR I/3, nr 417/25.08.1920 Suurtükilaew „Ruhno“ komanderile, wanem leitnant Rudolf Madise p. GILDEMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 11.10.(29.09.)1894 Paldiskis rentniku peres. Õppis Paldiski linnakoolis, Paldiski merekoolis, 1915 mereväelipnike kursustel ja 1925 mereväeohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1915 vabatahtlikult 1. Balti mereväe ekipaažis. Mereväelipnik detsembrist 1915. Teenis aprillini 1918 õppelaeval Afrika vahiülemana, miinipaadil nr 113 komandöri ja traaleril nr 17 vahiülemana. VS ajal alates 19.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit vanemohvitser, juunist 1919 suurtükilaeva Tasuja ja novembrist 1919 suurtükilaeva Meeme komandör. Leitnant septembrist 1919. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks Harjumaal Keila v Kumna m Siive talu. Jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži ülema abi, aprillist 1920 auriku Ruhno komandör, augustist 1920 Traalerite Divisjoni ülema abi, jaanuarist 1921 rannavalve osak ülema abi, juunist 1921 merejõudude staabi laevastiku vanem navigatsiooniohvitser, juunist 1922 suurtükilaeva Lembit komandöri kt, ühtlasi märtsist oktoobrini 1924 sõjaringkonnakohtu liige, märtsist 1927 septembrini 1933 miiniristleja Wambola komandör, ühtlasi veebruarist juunini 1929 ja oktoobrist 1931 veebruarini 1932 sõjaringkonnakohtu liige, novembrist 1933 KL peastaabi merekaitseliidu üksuste korraldaja ning väljaõppe teostaja. Vanemleitnant aprillist 1920, kaptenmajor 1924, kaptenleitnant 1930. Septembris 1934 lahkus teenistusest. Seejärel aurikul Arno. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal jäi läände. Suri 05.01.1954 Walesis Cardiffis. Maeti Cardiffi Westerni kalmistule. Esimene abikaasa Alide-Mathilde, sünd Blum, adopt Sepp (1898), lahutati 1921, pojad Harry-Ralf-Rudolf (1916), Balduin (1918–18) ja Johannes-Lembit (1919–43, arreteeriti 1941, suri Irkutskis). Teine abikaasa Linda, sünd Millistver (1899–1950), lapsed Heljo (1922–53), Vello-Rudolf (1926–90) ja Illo-Linda (1928–98). (J.P.)
SINKA, Arnold Mardi p, alamleitnant (1920), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 920/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu alamleitnandile Arnold Martini p. SINKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Meletowa küla waldamisel.
Sündis 26.(14.)11.1897 Pärnumaal Kaisma v Kõnnu mõisa talupidaja peres. Õppis Kaisma ja Käru valla- ning Viljandi linnakoolis, 1915 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1916–17 Gatšina lipnikekoolis, 1918 Eesti Tehnika Seltsi tehnilistel erikursustel, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1927–29 Soome kõrgemas sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal märtsist 1916 vabatahtlikult 2. tagavarapataljonis, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 282. tagavarapataljonis, märtsist 1917 veebruarini 1918 78. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservis, haigestus ja viibis pikemat aega ravil, juunist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodu nooremohvitser, novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 8. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.08.1919 Novaja küla all haavata. Alamleitnant veebruarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Koidu talu, müüs selle 1925 ära. Märtsist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu luurekomando ülem, veebruarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni kuulipildujate roodu ülem, augustist 1921 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 2. kuulipildujate roodu ülem, oktoobrist 1923 SÜÕ kadettide pataljoni 1. kompanii rühmaülem. Aprillist 1927 kindralstaabi 2. osak ülema käsutuses, lähetati õpinguteks Soome, septembrist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, aprillist 1934 2. osakonna A jsk ülem, oli ühtlasi juulist 1930 juunini 1935 sõjaväe esindaja Soomes asukohaga Tallinnas ning juunist 1935 augustini 1940 Moskvas. Leitnant juunist 1920, kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Augustist 1940 10. üksiku jalaväepataljoni ülem, oktoobrist 1940 pataljoni likvidaator, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Septembrist 1941 Tallinna OK moodustaja, sügisest 1941 Ingeri ja Luuga rajoonis eestlaste ja ingerlaste registreerimise, abistamise ja evakueerimise komisjoni esimees, juulist 1942 Eesti politseivalitsuse ja novembrist 1942 septembrini 1944 OK peavalitsuse direktor. Oktoobris 1944 põgenes Kuressaarest Saksamaale, asus 1948 Austraaliasse, elas Sydneys ja alates 1979 Thirlmere’is. Suri 17.12.1986 Thirlmere’i lähistel Pictoni haiglas. Maeti Sydney Northern Suburbsi kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935), Läti KTO IV kl, Soome VRO IV kl, Rootsi VO III kl ja Saksa RR II kl (1944). Abikaasa Anna-Vilhelmine-Ellinor, sünd Mölder (1899–1958), tütar Lilian (1924). (J.P.)
SIPELGAS, Jaan Tõnise p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1464/08.10.1920 1 jalawäe polgu kapralile Jaan SIPELGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 detsembril 1919 a. Kõrgesoo peal.
Sündis 05.08.(24.07.)1885 Harjumaal Raikküla vallas sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväe moonavooris. VS ajal alates 20.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, juulis 1919 1. jalaväepolgu 12. roodus, augustist 1919 1. rühma jaoülem. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Harjumaal Järvakandi v Sipelga talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 11.02.1945 Sipelga talus, mõisteti septembris 1945 kümneks aastaks vangi, peeti kinni Tallinnas, Leningradis ja alates 1949 Jaroslavli obl VolgoLagis, vabanes augustis 1954. Suri 19.05.1956 Rapla raj Järvakandi külanõukogus. Maeti Kehtna kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Lustig (1886–1967). (J.P.)
SIPILÄ, Väinö Johannes Valdemar Juho Fredriku p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2331/26.03.1920 Sõdur SIPILÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.12.1899 Soomes Pirkkalas. Õppis 1924–25 Mustiala kõrgemas põllumajanduskoolis. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus veebruaris 1919 tagasi Soome. Töötas põllumajandustehnikuna. Suri 14.04.1931. Maeti Akaa kalmistule. (M.S.)
SIPPOLA, Kalervo Kuudes Veikko Matti p, Soome lipnik (1918).
VR II/3, nr 2709/25.05.1923 Lipnik Weikko SIPPOLA’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.04.1887 Soomes Vaasas kaupmehe peres, elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Töötas ehitusmeistrina. Suri 09.03.1955 Vihtis. Maeti Vaasa kalmistule. (M.S.)
SIRK, Arthur-Johannes Juhani p, alamleitnant (1920), nooremleitnant (1924).
VR II/3, nr 1386/08.10.1920 3 jalawäe polgu lipnikule Arthur SIRK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 detsembril 1919 a Kotleshi mõisa juures.
Sündis 25.(12.)09.1900 Järvamaal Lehtse v Pruuna m Sepa talu pidaja peres. Õppis 1908–11 Pruuna valla-, 1911–14 Ambla haridusseltsi-, 1914–16 Tallinna kaubandus- ja 1916–19 reaalkoolis, 1919 Vabariigi Sõjakoolis ning 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Sakala liige. VS ajal alates 16.12.1918 vabatahtlikult Tallinna kooliõpilaste pataljonis, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantkomandos, märtsist 1919 taas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, aprillist 1919 sõjakoolis, augustist 1919 3. jalaväepolgus 1. roodu noorem- ja detsembrist 1919 vanemohvitser. Lipnik augustist 1919, alamleitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Joora krjm Pihlapuu talu, mille müüs 1924 ära, ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Veebruarist 1921 3. jalaväepolgu ja juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 3. roodu nooremohvitser. Novembris 1921 vabastati teenistusest. Aprillist 1923 2. jalaväerügemendi 3. ja 4. kompanii rühmaülem, märtsist 1925 sõjaväeringkonnakohtu sekretär, juunist 1926 kohtuameti kandidaat. Nooremleitnant jaanuarist 1924. Septembris 1926 vabastati teenistusest. Seejärel advokaadi abi ja advokaat Tallinnas. Oli 1926–33 Tallinna EVL abiesimees ja 1933–34 esimees ning 1929 EVKL juhatuse liige ja abiesimees. Arreteeriti 12.03.1934 Tallinnas juhtiva vabadussõjalaste tegelasena, oli Tallinna Keskvanglas, kust põgenes 11.11.1934 ning asus elama Soome. Pärast detsembris 1935 Tallinnas kavandatud vabadussõjalaste mässukatse ebaõnnestumist siirdus Lääne-Euroopasse. Suri 02.08.1937 Luksemburgis Echternachis õnnetusjuhtumi tagajärjel. Levinud on versioon tema hukkumisest Eesti poliitilise politsei agentide käe läbi. Maeti Soomes Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Kambja vabadussõjalaste sambal. Abikaasa Hilda-Irene, sünd Arnover (1903–84), tütar Ethel-Vivian (1928–2007). (A.K., J.P.)
SIRK, Juhan (kuni 1940 Johann-Julius) Jaani p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR I/3, nr 1665/14.12.1920 Wõru maakonna Kaitse Liidu ülema abile, Leitnant Johan Jaani p. SIRK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.08.(26.07.)1879 Tartumaal Aru v Karijärve k Suurekivi talu rentniku peres. Õppis 1888–92 Ulila valla- ja 1893–95 Kavilda õigeusu kihelkonnakoolis, 1895–99 Tartu õpetajate seminaris ja 1917 Vladimiri sõjakoolis. Oli 1899–1906 Nõo kihelkonna- ja 1906–16 Võrus algkooli õpetaja. I MS ajal jaanuarist 1916 3. tagavarapolgus, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 3. tagavarapolgus, detsembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, vabastati jaanuaris 1917 kooliõpetajana teenistusest. VS ajal alates 12.11.1918 Võru maakonna ja linna KL staabiülem, jaanuarist 1919 Võru maakonna KL ülema ja rahvaväelaste registreerimise büroo ülema kt, märtsist 1919 Võru maakonna KL ülema abi. Veebruarist 1920 Võru maakonna rahvaväe ja KL ülema abi majanduse alal. Alamleitnant aprillist 1920, leitnant juulist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. 1920–25 Võru linna algkooli õpetaja, 1925–40 Võru linna tööstuskooli juhataja ja Võru linna 1. ja 2. algkooli õpetaja. Juulist 1927 augustini 1931 Võru linna mlvk pealik, hiljem maleva gaasikaitsepealik, Võru õhukaitse ühingu esimees, EELK Võru koguduse nõukogu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Võrumaa Õpetajate Liidu, Võru ühispanga juhatuse, Võru VTÜ, Võru VSL ja VRVÜ Võru osak laekur jpt ühenduste liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.05.1945 Võrus, oli Võru vanglas, vabanes augustis 1946. Seejärel Võru metsakaubanduse lao raamatupidaja ja Võru metsakombinaadi asjaajaja. Suri 25.06.1965 Võrus. Maeti Võru kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929) ja EPR V kl (1939). Abikaasa Leena, sünd Kanger (1894–1987), pojad Vapper (1930–2011) ja Lemmik-Jaak (1931). (A.K., J.P.)
SIRKS, Augusts Leopolds Friči p (SIRK, August Leopold Friedrichi p), Läti kapten (1919).
VR II/3, nr 3106/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kapten August SIRKS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 07.08.1894 Riias. Rahvuselt eestlane. Õppis Riia reaalkoolis, Riia polütehnilises instituudis arhitektuuri, 1916 Aleksandri sõjakoolis Moskvas ja 1922–25 Läti kunstiakadeemias skulptuuri (ei lõpetanud). I MS ajal maist 1916 sõjaväes, läkitati sõjakooli. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 129. tagavarapolgus, jaanuarist 1917 403. Volski jalaväepolgus, detsembrist 1917 Volõõnia piirivalvebrigaadis. Alamleitnant novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal novembrist 1918 Bulak-Balahhovitši Talabski partisanide salgas, astus 03.04.1919 Tartus Eestis loodava Põhja-Läti brigaadi Läti tagavarapataljoni, hilisemasse 2. (hilisem 5.) Cēsise jalaväepolku. Maist 1919 moodustas Põhja-Läti partisanide polku, kus oli 1. roodu ülem, septembrist 1919 koos rooduga 5. Cēsise jalaväepolgus, novembrist 1919 taas Põhja-Läti partisanide polgu 1. roodu ülem ja ajutine polguülem, jaanuarist 1920 8. Daugavpilsi jalaväepolgus. Kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Pihkva all, Põhja-Lätis ning Riia rindel, Kuramaal ja Latgales, sai kahel korral haavata. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valmiera mk Ķoņi mõisast talu, müüs selle 1928 ära. Seejärel ehitusettevõtja Riias, juhtis Indras soolarafineerimisvabrikut ja Daugavpilsis linavabrikut, kuulus mitme tööstusettevõtte juhatusse. Suvel 1941 metsavend. II MS ajal astus Läti Leegioni. Võttis löögigrupi juhina osa lahingutest Punaarmee vastu Volhovi all, sai haavata. Oktoobrist 1944 maini 1945 osales koos väeosaga lahingutes Punaarmee vastu Kuramaal, sai raskelt haavata, paigutati välilaatsaretti, kus sattus punaväe kätte vangi, vabastati üle kahe aasta hiljem ning pääses Lääne-Saksamaale perekonna juurde. Juunis 1951 asus koos perega USAsse. Suri 13.10.1958 Nebraska osariigis Lincolnis. Maeti Lincolni lähedal Wyuka kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja GeR IV kl. Abikaasa Linda Irene, sünd Lespa (1902–99), lapsed Aina (ka Aino) (1926), Ilars (ka Illar, 1928) ja Harri. (J.P.)
SIROLA (kuni 1906 SCHILDT), Bruno Jalmar Ferdinand Emil Jalmari p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2247/26.03.1920 Sõdurile Bruno SIROLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.09.1901 Soomes Lappee vallas, elas Mikkelis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel osales Aunuse retkel. Langes 06.05.1919 Alavoinenis. Surnukeha jäi vaenlase kätte. (M.S.)
SIRTSE, Eduard Mihkli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 461/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Eduard SIRTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Weerino mõisa juures.
Sündis 09.05.(27.04.)1896 Virumaal Roela vallas, elas 1918 Palasi k Rea talus. Õppis 1904–08 Tammiku vallakoolis. I MS ajal alates 1915 54. Siberi tagavara kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus sõjavangi. VS ajal alates 30.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 7. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Roela v Palasi k Sirtse talu. Suri 05.10.1943 Roela v Sirtse talus. Maeti Viru-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Minna (ka Miina) Rosalie, sünd Luiker (1897–1976, küüditati 1949, vabanes 1960), lapsed Elmar (1925–73, arreteeriti 1947, vabanes 1963), Laine (1927, küüditati 1949, vabanes 1960), Heinrich (1929–31) ja Heino (1931–72, küüditati 1949, vabanes 1960). (M.S., J.P.)
SISASK, Johann Kusta p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 538/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Johannes SISASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 jaanuaril 1919 a. Rannu mõisas.
Sündis 09.05.(27.04.)1899 Tartumaal Pilkuse v Ala-Kääre talu pidaja peres. Õppis Otepää kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1916–21 Tartu kommertskoolis ja 1921–27 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubanduse osakonnas (ei lõpetanud). Korp Vironia liige. VS ajal 10.12.1918 Tartu vabatahtlike pataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kooliõpilaste reservroodus, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. ja 1. roodu rühmaülem. Kapral jaanuarist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kääre talu. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 05.03.1936 Pilkuse v Kääre talus. Maeti Otepää kalmistule. Abikaasa Hildegard, sünd Vaher (1904–77), tütar Ursula-Hilja (1930–2009). (A.K., J.P.)
SISASK, Peeter Mihkli p, sõjaväeametnik (1918), leitnant (1938).
VR I/3, nr 433/25.08.1920 Sõjawäe Korteri Walitsuse ülema abile, Insener-sõjawäe ametnik Peeter Mihkli p SISASK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 20.(08.)10.1885 Viljandimaal Õisu v Torimo talu pidaja peres. Õppis 1895–98 Õisu valla-, 1898–1900 Paistu kihelkonna- ja 1900–06 Tartu reaalkoolis, lõpetas 1911 Riia polütehnilise instituudi ehitusinsenerina. ÜS Liivika liige. Oktoobrist 1911 septembrini 1912 vabatahtlikult 95. Krasnojarski jalaväepolgus. Lipnik detsembrist 1912. I MS ajal augustist 1914 Ida-Soome sõjaväe korteriosak töödejuhataja, detsembrist 1917 aprillini 1918 ülema abi. VS ajal alates 28.12.1918 sõjaväe varustusvalitsuse korteri- ja kütteosak töödejuhataja, veebruarist 1919 osak ülem, aprillist 1919 ehitus- ja korteriosak ülem, detsembrist 1919 korterivalitsuse ülema abi. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1921–34 eraisikuna sõjaväe varustusvalitsuse ehitus- ja korteriosak ülema kt. Nooremleitnant 1934, leitnant 1938. Maist 1934 jaanuarini 1940 Tallinna linnavalitsuse liige ja linna ehitusosak juhataja ning sügiseni 1940 ettevõtte Kopli Kinnisvarad juhatuse esimees. Oli Eesti Inseneride Ühingu, Teedeehituse Uurimise Seltsi, Ehitusasjanduse Ühingu, Mulkide Seltsi, Eesti Turistide Ühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Detsembris 1943 põgenes paadiga Soome ja sealt Rootsi. Elas ja töötas Uppsalas ülikooli arhiivis. Suri 05.11.1969 Stockholmis. Maeti Stockholmi Metsakalmistule. Teised autasud: KR III kl (1936), EPR II/I (1936), VT III kl (1938), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Ella-Elisabeth, sünd Narva (1890–1969), pojad Väino-Erich (1919–42, Punaarmees) ja Guido-Elmar (1924–2009, II MS ajal Soome armees, põgenes Rootsi). (J.P.)
SITINSKIJ, Georg Dimitrij p, Soome reamees (1918), kapral (1941).
VR II/3, nr 2731/25.05.1923 Sõdur Georg SITINSKY’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.12.1897 Venemaal, elas Soomes, 1918 omandas Soome kodakondsuse. Õppis algkoolis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–21 madrusena miiniotsimislaeval. Seejärel joonestaja, hiljem kaupmees. Talvesõja ajal laevastiku väljaõppekeskuses ja 2. vahipataljonis. Jätkusõja ajal juunist 1941 sõjaväes. Suri 16.08.1949 Helsingis. Maeti Helsingi Lapinlahti õigeusu kalmistule. (M.S.)
SJÖSTRÖM, Edgar, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2730/25.05.1923 Sõdur Edgar SJÖSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus veebruaris 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
SKAISTLAUKS (kuni 1940 ŠĒNFELDS), Voldemārs Johans Johans Friedricsi p, Läti kindral (1940), Saksa SS-Oberführer (1944).
VR II/3, nr 3102/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Voldemar ŠENFELDS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 06.09.(25.08.)1892 Kuramaal Dobele mk Kalnciemsi v Klīve m Vigandi kõrtsmiku peres. Õppis Jelgava reaalkoolis, 1910–12 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1924 vanemohvitseride kursustel ja 1924–26 sõjaväe akadeemilistel kursustel. Teenis alates 1912 vabatahtlikult 43. suurtükiväe brigaadis. Lipnik 1914. I MS ajal augustist 1914 75. reservpataljonis, seejärel 7. suurtükiväe reservdivisjonis Vitebskis, novembrist 1917 2. Kaukaasia suurtükiväedivisjonis. Alamleitnant 1915, leitnant 1917. Veebruaris 1918 sattus Saksa vägede kätte vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 18.02.1919 vanemleitnandina Tartus KL Läti roodus, astus Eestis loodava Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolku, märtsist 1919 1. Valmiera suurtükipatareis, maist 1919 2. Cēsise patarei vanemohvitser, juunist 1919 3. Rūjiena patarei ülem, augustist 1919 koos patareiga Vidzeme suurtükiväepolgus. Osales lahingutes Põhja-Lätis ja Kuramaal Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu. Kapten oktoobrist 1919. Jaanuarist 1920 Zemgale suurtükiväepolgu divisjoni ülem, suvest 1920 suurtükiväe instruktorite patarei ülem, alates 1922 suurtükiväe inspektori staabiülem, ühtlasi 1922–25 ja 1928–32 ajakirja „Artilērijas Apskats“ toimetaja. Kolonelleitnant 1922, kolonel 1925. Novembrist 1928 Vidzeme suurtükiväepolgu ülem, detsembrist 1932 taas suurtükiväe inspektori staabiülem, jaanuarist 1935 jällegi Vidzeme suurtükiväepolgu ülem. Augustist 1940 Kuramaa diviisi ülema abi. Kindral augustist 1940. Septembrist 1940 24. territoriaallaskurkorpuse 181. laskurdiviisi suurtükiväe ülem, vabastati peagi teenistusest. Märtsis 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Juulis 1941 naasis Lätti. Juunist 1942 Riia hipodroomi direktor, aprillist 1943 kolonelina 15. Läti SS-diviisi suurtükiväerügemendi ülem. SS-Oberführer novembrist 1944. Osales lahingutes Punaarmee vastu. Detsembris 1944 haigestus ning evakueeriti Kuramaalt Prahasse, kust kevadel 1945 põgenes Saksamaale. Oli 1945–46 vangilaagris USA tsoonis Darmstadtis, seejärel põgenikelaagris Saksamaal ning teenis USA vahipataljonis. Oli Läti Punase Risti peasekretär ja Läti Kesknõukogu liige, 1955–72 ajakirja „Lāčplēsis“ toimetaja, LKO kavaleride ühingu esimees ning esindaja Saksamaal ja Rootsis. Koostas „Vidzemes artilerijas pulka vēsture“ (Riia, 1938) ning avaldas luulekogud „Tālas ugunis“ (Riia, 1924) ja „Tā pagāja dzīve“ (Brisbane, 1964). Suri 09.10.1972 Lääne-Saksamaal Ludwigsburgis. Maeti Neufriedhofi kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1933), Vene StO III kl, Läti KTO III kl ja VO II kl, Poola VR, Rootsi MO III kl ning Saksa RR I ja II kl. Abikaasa Lūcija, sünd Berga (1891–1967), pojad Ilgvars Ernests (1920–74, II MS ajal Saksa armees) ja Gunārs (1924, II MS ajal Saksa armees). (J.P.)
SKIPPARI, Alfred vt SÄLES, Alfred Villiami p.
SKLAVE, Karl-Friedrich Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 677/05.03.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu reamees Karl Jakobi p. SKLAWE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Sorokino küla all.
Sündis 15.(03.)12.1887 Järvamaal Järvajõe vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal jalaväes. Elas 1918 Nõmmküla vallas. VS alates 11.02.1919 5. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Langes 16.07.1919 Venemaal Pihkva taga Kebi jõe joonel. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Nimi Ambla sambal. Abikaasa Helene-Johanna, sünd Roosmann (1895–1976), poeg Arnold (1915–84). (J.P.)
SKLAVE, Richard vt SALLA, Richard-Alexander Vaabu p.
SKOG, Karl Herbert, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2351/26.03.1920 Sõdur SKOG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Pinjainenis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
SKOG, Ragnar vt SKOG, Karl Herbert.
SKOV, Sigrid, Taani halastajaõde.
VR I/3, nr 2449/26.03.1920 Daani ambulantsi halastajaõele Sigrid SKOV’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses meie haawatud ja haigete sõdurite rawitsemisel.
VS ajal juulist novembrini 1919 Valgas Taani ambulantsi Valdemar Sejr halastajaõde. Saatus teadmata. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
SKRABB, Harald Ragnar Johani p, Soome lipnik (1918), leitnant (Eestis 1919, Soomes 1936).
VR II/3, nr 2281/26.03.1920 Leitnant SKRABB’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.04.1891 Soomes Vaasas kaptenist sõjaväeorkestri dirigendi peres. Õppis alg-, 1918 Vöyri sõjakoolis ja 1937 relvatehnikute koolis relvurohvitseri kursustel. Alates 1917 Jyväskylä KL liige. Soome VS ajal jaanuarist 1918 KL rühmaülem, osales Vaasa, Oulu, Tornia, Satakunta, Tampere ja Viiburi lahingutes. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel töötas kontrolörina. Talvesõja ajal 39. jalaväerügemendi relvurohvitser. Osales Uomaa, Lavajärvi, Lemetti ja Jyskyjärvi lahingutes, sai jaanuaris 1940 haavata. Jätkusõja ajal juunist novembrini 1941 Jyväskylä KL ringkonnas. Pärast sõda laotööline Vaasas Strömbergi tehases. Suri 26.03.1958 Turus. (M.S.)
SKRABB, Karl Herbert vt SKRABB, Harald Ragnar Johani p.
SKRZYŃSKI, Aleksander Józef Adam Tomasz Aleksandri p, krahv, Poola peaminister.
VR III/1, nr 3032/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Välisminister Alexandre SKRZYNSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 19.03.1882 Galiitsias Gorlice mk Zagórzanys. Õppis Krakau gümnaasiumis, 1900–04 Viini ja 1904–06 Krakau ülikoolis õigusteadust. Omandas 1906 doktorikraadi. Oli Austria-Ungari diplomaatilises teenistuses. I MS ajal ülendati nooremleitnandiks, teenis kindral T. Rozwadowski adjutandina. Vabastati 1916 teenistusest. Seejärel diplomaadina Haagis, Berliinis ja Pariisis ning juunist 1919 Bukarestis, kus täitis olulist rolli Poola-Rumeenia lepingute sõlmimisel. Detsembrist 1922 maini 1923 ja juulist 1924 maini 1926 välisminister ning ühtlasi novembrist 1925 maini 1926 Poola peaminister. Hukkus 25.09.1931 Lääne-Poolas Ostrów Wielkopolski lähistel Łąkociny külas autoõnnetuses. Maeti Zagórzanys perekonna kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
SKUJENIEKS, Teodors Jānise p, Läti kolonel (1925).
VR II/3, nr 3101/20.02.1925 hinnates vahvust, mis Härra Kolonel-leitnant Teodor SKUJENIEKS Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 31.(19.)10.1890 Riias. Õppis Riia linnagümnaasiumis, Riia polütehnilise instituudi põllumajandusosakonnas, 1915–16 Pauli sõjakoolis ning 1923 ja 1925 ohvitseride kursustel. Korp! Selonija vilistlane. I MS ajal augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser suurtükiväe reservüksuses, märtsist 1916 1. Kaukaasia suurtükiväedivisjonis ja 6. Kaukaasia suurtükiväedivisjonis, märtsist 1917 jaanuarini 1918 5. üksikus raskesuurtükiväe divisjonis. Alamleitnant augustist 1916, leitnant augustist 1917. Võttis osa lahingutest Kaukaasia ja Riia rindel ning Ukrainas. VS ajal detsembris 1918 Tallinnas astus Eesti KL teenistusse, veebruarist 1919 vanemleitnandina Tartus KL Läti roodus, märtsist 1919 Eestis loodava Põhja-Läti brigaadi 1. (hiljem 4.) Valmiera jalaväepolgus ja 1. Valmiera suurtükipatareis, aprillist 1919 patarei ülem, maist 1919 2. Cēsise patarei ülem, juunist 1919 Põhja-Läti suurtükiväedivisjoni ülem, augustist 1919 Vidzeme suurtükiväepolgu divisjoni ülem. Kapten juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Põhja-Lätis ja Kuramaal, sai juunis 1919 haavata ja põrutada. Märtsist 1920 suurtükiväe peavalitsuse administratiivosak ülem, augustist 1920 maini 1927 Kurzeme suurtükiväepolgu ülem. Kolonelleitnant aprillist 1920, kolonel juunist 1925. Läks 21.05.1927 Liepājas vabasurma. Maeti Riia vennaskalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Hilda, sünd Dumere (1893), tütar Hilda (1916). (J.P.)
ŚMIGŁY-RYDZ, Edward vt RYDZ-ŚMIGŁY, Edward Tomaszi p.
SMIRNOV, Roman vt SILDAM, Roman Nikolai p.
SMITH, Willard Carl, USA leitnant.
VR I/3, nr 1996/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Willard G. SMITH’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas USAs Illinoisi osariigis Winchesteris. Õppis Illinoisi ülikoolis Normalis. Teenis USA armees, septembrist 1919 Ameerika Punase Risti teenistuses. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. USAs jätkas arstiõpinguid. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
SMITH, William George, Briti vanemmadrus.
VR II/3, nr 1957/26.03.1920 Wanemale madrusele William G. SMITH’ile, R.N., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.04.1896 Inglismaal Suffolki krahvkonnas Leistonis. I MS ajal teenis kuninglikus mereväes. VS ajal osales Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Kuulus augustis 1919 kaptenleitnant Dobsoni torpeedokaatrite rühma. Osales 18.08.1919 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises torpeedokaatril CMB 79A, mis uputas Nõukogude allveelaevade emalaeva Pamjat Azova. Langes 18.08.1919 Soome lahel ülesannet täites. Nimi mälestusmärgil Chatham Naval Memorialis ja tahvlil Portsmouthi katedraalis Inglismaal ning Tallinna Pühavaimu, Riia anglikaani ja Tori kirikus. (M.S.)
SMORODIN, Aleksei Jevlampi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 863/01.09.1920 Katschanowi pataljoni weltweeblile Alexei SMORODIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 oktoobril 1919 a.
Sündis 18.02.1893. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Palkino vallast. Õppis Harlapkovo vallakoolis. Elas 1919 Palkino vallas. VS ajal alates 30.06.1919 Palkino vabatahtlike üksuses, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni 5. roodu veltveebel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Petserimaal Irboska ja Senno vallas kui välismaalane. Ametilt puusepp. Aprillis 1924 pidasid Eesti piirivalvurid ta piiriületamise katsel kinni, kuid saatsid seejärel Venemaale. Mais 1924 asus Pihkva keskvanglas. Saatus teadmata. (J.P.)
SMYTHIES, Lancelot Alan Palmer Kingsmilli p, Briti mereväekapten.
VR III/2, nr 2564/12.05.1920 Commander L. SMYTHIES’ile, R.N., Briti diplomaatilise missioni esitajana Tallinnas, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma teotahtlise tööga Eesti poliitilise seisukorra kindlustamiseks jõudsalt kaasa aidates.
Sündis 03.10.1882 Inglismaal Somersetshire’is. Teenis ristlejal HMS Leander. Nooremleitnant 1904. Valiti 1910 mereväeohvitserina välja keeleõppeks ning saadeti Venemaale, naastes sooritas tõlgi eksami. I MS ajal teenis kuninglikus mereväes. VS ajal osales Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus, oli esindaja Tallinnas. Suri 14.10.1967 Londonis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
SNELLMAN, Aarne Wilhelmi p, Soome jäägrikapten (1918), kindralmajor (1942).
VR II/3, nr 1693/26.03.1920 Jäägri majorile Aare SNELLMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.12.1894 Soomes Hankos rajooniarsti peres. Lõpetas 1912 Savonlinna lütseumi ja 1927 sõjaväeakadeemia. I MS ajal esimesi Soome vabatahtlikke, kes sõjaliseks väljaõppeks Põhja-Saksamaale siirdus, veebruarist 1915 õppustel Lockstedteri laagris, maist 1916 27. jäägripataljonis. Võttis Saksa idarindel osa Liivi lahe ning Misse ja Aa jõe lahingutest Lätis. Kapten veebruarist 1918. Saabus veebruaris 1918 jäägritega Vaasasse. Soome VS ajal 1918 osales patareiülema ja suurtükiväedivisjoni ülemana Kuru, Murole, Viljakkala ja Ylöjärvi lahinguis ning Tampere ja Viiburi vallutamisel. VS ajal jaanuarist 1919 majorina Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Juhtis märtsis 1919 soomlaste tiiblööki Irboska suunas. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Osales 1919 suurtükiväeohvitserina Aunuse retkel, oli 1922–23 lennuväepataljoni ülem, 1923–24 1. välisuurtükiväe rügemendi divisjoniülem, 1924–27 KL motoriseeritud üksuste inspektor, 1927–31 KL peastaabi osakonnaülem, 1931–33 peastaabi õhukaitseohvitser, 1932–34 õhujõudude staabi ülem, 1934–38 Soome sõjaväeatašee Saksamaal ja 1938–39 3. välisuurtükiväe rügemendi ülem. Talvesõja ajal 4. armeekorpuse suurtükiväe ülem ning 12. ja 13. diviisi ülem Laadoga kirderannikul, 1940–41 Kajaani sõjaväeringkonna ülem. Jätkusõja ajal juunist 1941 17. diviisi ülem. Major 1920, kolonelleitnant 1927, kolonel 1927, kindralmajor aprillist 1942. Märtsist 1942 võttis osa Süväri jõe keskjooksul kaitselahingutest Punaarmee vastu, sai 12.04.1942 raskelt haavata õhurünnakus Vaaseni külale, kus 17. diviisi staap asus. Suri 28.04.1942 Helsingi sõjaväehaiglas. Maeti Helsingi Hietaniemi kangelaskalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: KR III kl (1934), LKO III kl, Soome VR I, I, II, III ja IV kl, VRO, Saksa RR II kl, Saksa RR II kl, KO ja Ungari TR. (M.S.)
SOANLINNA (sünd BORG), Väinö Vilhelm Assar Gideoni p, Soome reamees (1919), leitnant (1939).
VR II/3, nr 2327/26.03.1920 Sõdur BORG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.05.1892 Soomes Kuopios pastori peres. Sooritas 1910 küpsuseksami, cand. phil. 1915, lõpetas 1915 raamatupidamise kursuse ja 1935 sooritas reservohvitseri eksami. Septembrist 1917 juulini 1918 Porvoo KL liige. Soome VS ajal osales Pellinki ja Orrenkylä lahinguis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–23 ja 1927 Turu KL, 1923–26 Kajaani KL, aastast 1932 Helsingi KL teenistuses, maist 1922 ohvitserina. Seejärel taatluskontori assistent ja riigiraudtee taatleja. Talvesõja ajal leitnandina 1. brigaadi staabi kantselei ülem ja 1. diviisi staabi sõjaväepolitseiüksuse rühmaülem. Suri 30.10.1970. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SOKOLOV, Vladimir Aleksei p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1539/19.10.1920 8 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Wladimir SOKOLOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a.
Sündis 26.(14.)07.1897 Tartumaal Lohusuu vallas. Õppis ministeeriumikoolis. Osales I MS sündmustes 1916–18. VS ajal alates 20.05.1919 2. diviisi tagavarapataljonis ja juunist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodus, augustist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel metsapraaker Valgas, Lohusuus, Avinurmes, Tapal jm. VTÜ Lohusuu osak sekretär ja istruktor, VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal tehnik Põhja Balti laevastiku ehituskontoris nr 7. Suri 15.12.1946 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Abikaasa Jevdokia, sünd Koltšina, lapsed Nikolai (1922–41) ja Guri (1926–2001). (M.S., J.P.)
SOLTNA (kuni 1936 TREUMUND), Reinhold-Frants-Stefan Philipp-Reinhold-Valdemari p, reamees (1918).
VR II/3, nr 771/24.08.1920 Soomusauto „Wibuane“ reamees Reinhold TREIMUND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 juulil 1919 a. Porhowi sihil.
Sündis 15.(03.)11.1897 Rakveres eraõpetaja peres. Õppis Riia Nikolai gümnaasiumis ja 1917 Vladimiri sõjakoolis (ei lõpetanud). I MS ajal 1917–18 Poola Leegionis. VS ajal alates 25.12.1918 5. jalaväepolgu 5. roodu nimekirjas, kuid jättis ilmumata ja arvati maha, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 1. roodus, samast kuust soomusauto Wibuane kuulipildur. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Juunist 1920 Sõjaväe Tehnikakoolis, oktoobrist 1920 kadetina Vabariigi Sõjakoolis, jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Juunist 1922 Orissaare postkontori, märtsist maini 1923 Haapsalu postkontori ametnik, jaanuarist 1925 Võhma postkontori ametnik, septembrist 1926 Tallinna peapostkontori ametnik, juunist 1928 Kõmsi postkontori ülema kt, märtsist 1932 Lihula postkontori ülema abi, oktoobrist 1938 postitalituse 1. järgu ametnik. Alates 1932 kuulus talle Läänemaal Massu v Vana-Virtsu m Kuliste talu. Oktoobrist 1940 ENSV sidevalitsuse pearaamatupidamise osak revident-raamatupidaja, detsembrist 1940 ENSV eriside osak revident-raamatupidaja, septembrist 1941 postivalitsuses revident-raamatupidaja, septembris 1942 vabastati teenistusest. Pärast II MS postiametnik Läänemaal Karusel. Suri 08.07.1985 Haapsalu raj Hanila külanõukogus. Maeti Hanila kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Eugenie, sünd Vuks (1900), lapsed Oliver (1930–2009) ja Karmen (1934–82). (J.P.)
SOMMER, August Otto p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1081/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile August SOMMER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes – 28 weebruaril 1919 a. Satrubje külas ja 10 märtsil 1919 a. Olehnowa küla juures.
Sündis 15.(03.)04.1897 Tartumaal Torma vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 1. roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Torma v Vanamõisa m Kalda talu. Suri 04.08.1937 Tartus. Maeti Torma kalmistule. Abikaasa Alma-Elisabeth, sünd Reial (1899–1966), tütar Aide (1938). (J.P.)
SOMPPI, Oiva Jalmari Matti p, Soome leitnant (1920), kapten.
VR II/3, nr 1688/26.03.1920 Jäägri leitnandile Jalmari SOMPPI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 24.01.1891 Soomes Kauhavas põllumehe peres. Lõpetas 1912 Lapua ühiskooli ja Helsingi ülikooli, mag. phil. 1919. Oktoobrist 1917 27. jäägripataljoni täiendusüksuses, novembrist 1917 1. kuulipildujakompaniis. Veebruaris 1918 jäägrite pearühmaga Vaasas. Soome VS ajal 1. jäägrirügemendi 1. pataljonis, märtsist 1918 3. pataljoni kuulipildujakompaniis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai 04.04.1918 Tampere vabastamisel haavata. Septembrist 1918 Soome valge kaardiväe 1. kuulipildujakompaniis, oktoobrist 1918 Helsingi etapipataljonis ja sõjaministeeriumis sekretär. Lipnik detsembrist 1918. VS ajal jaanuarist märtsini 1919 leitnandina kindral Wetzeri staabis. Maist 1919 tegevteenistuses sõjakooli adjutandi ja laekurina, oktoobrist 1919 Soome valge kaardiväe Vöyri pataljoni kuulipildujakompanii nooremohvitser ja märtsist juunini 1920 Lapua pataljoni kuulipildujakompanii ülem. Leitnant 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–21 Kotka KL pealik, aastast 1934 Jyväskylä linna KL staabi liige. Töötas 1920–21 assistendina Kansallis-Osake-Pankki Kotka kontoris, 1921–28 sekretärina Soome Panga Kuopio kontoris ja 1928–35 kassapidajana Jyväskylä kontoris, oli 1935–39 ja novembrist 1942 sama kontori juhataja, ühtlasi 1924–28 õpetaja Kuopio kaubanduskoolis, 1929–36 Jyväskylä ühislütseumis ja alates 1930 Jyväskylä äriteenijate koolis, 1930–35 Jyväskylä linna tulu- ja omandimaksukomisjoni liige. Talvesõja ajal 30. sõjaväehaiglas haigete läbivaatuskomisjoni esimees. Jätkusõja ajal 9. jalaväe väljaõppekeskuse pataljoni ülem, augustist 1941 sõjavangilaagri ülema abi. Novembris 1942 vabastati teenistusest. Oli 1934–46 Jyväskylä linnavolikogu liige. Suri 18.03.1987. (M.S.)
SOO, Johannes Hansu p, 2. järgu madrus.
VR II/3, nr 213/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ 2 klassi madrusele Johannes Hansu p. SOO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Port-Kundas, Loksal, Waiwaras, Petseris ja Heinaste all dessandis olles.
Sündis 25.(13.)09.1895 Tartumaal Puurmanni vallas talupidaja peres. VS ajal alates 27.12.1918 suurtükilaeva Lembit 2. järgu madrus. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis, sai märtsis 1919 Orava mõisa all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai 1931 VR kavalerina Puurmanni v Pargi talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 07.03.1945 Kursi v Pargi talus. Maeti Kursi kalmistule. Abikaasa Mai, sünd Nisumaa (1900–53), lapsed Varri (1928), Viljo (1937) ja Ülla-Maie (1939). (M.S., J.P.)
SOO, Karl-Mihkel Johani p, kapten (1920), kolonelleitnant (1936).
VR I/3, nr 1616/14.12.1920 6 jalawäe polgu rooduülemale, Kapten Karl Juhani p. SOO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 01.12.(19.11.)1895 Tartumaal Pilkuse v Vidrike mõisa kõrtsmiku peres. Õppis Urvaste valla-, Antsla kihelkonna-, Heinaste mere-, 1911–14 Tartu kaubandus- ja 1916 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1927 KL pealike kursustel, 1933 pataljoniülemate kursustel ning 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal maist 1915 172. tagavarapataljonis, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 16. Siberi küti tagavarapolgus ja maist 1916 3. Amuuri-taguses jalaväepolgus ning veebruarist 1917 veebruarini 1918 14. Amuuri-taguse polgu 10. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1917, leitnant aprillist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai kahel korral haavata. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 7. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 7. roodu ülem, oktoobrist 1919 polgu adjutandi kt, novembrist 1919 5. roodu, õpperoodu ja majandusülem ning polgu kohtu esimees, jaanuarist 1920 polgu adjutandi kt. Alamkapten oktoobrist 1919, kapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai haavata 25.04.1919 Lätis Piksaare jaama juures. Sai autasuks Võrumaal Urvaste v Truuta m Vabaduse talu. Maist 1920 polgu 1. pataljoni ülem, juulist 1920 3. roodu ülem, augustist 1922 2. roodu ülem, augustist 1923 Petseri maakonna rahvaväe ning KL ja Petseri garnisoni ülem, veebruarist 1925 ühtlasi KL Petseri mlv pealik, oktoobrist 1927 ohvitseride reservis, juulis 1928 vabastati teenistusest. Märtsist 1929 KL Võru mlv Antsla mlvk propagandapealik, septembrist 1930 KL Tartu mlv vaneminstruktor ja pealik, märtsist 1934 KL Läänemaa mlv pealiku kt, veebruarist 1936 pealik, detsembrist 1939 KL Tartu mlv pealik. Major 1924, kolonelleitnant 1936. Nõukogude okupatsioonivõimule allutatud poliitiline politsei arreteeris ta 26.06.1940 Tartus. Lasti maha 06.02.1941 Leningradis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO III ja IV kl ning VlO IV kl. Abikaasa Helene-Kristine, esimeses abielus Undrits, sünd Ots (1894–1954). (A.K., J.P.)
SOOARU (kuni 1935 STIEGLITS), August-Eduard-Robert Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1066/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile August STIEGLITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 märtsil 1919 a. Parkanowi mõisa juures.
Sündis 03.12.(21.11.)1894 Tartumaal Saadjärve vallas talurentniku peres. Õppis valla- ja Äksi kihelkonnakoolis. I MS ajal jalaväes. Võttis osa lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 14.12.1918 2. jalaväepolgu 8. roodu rühma- ja jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapral aprillist 1919. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kuremaa v Luua m Otsa talu. Seejärel talunik. Oli Kuremaa vallavolikogu liige ja vallavanema abi, Palamuse kirikunõukogu liige ja koguduse laekur, VRVÜ Tartu osak liige. Juunis 1940 hävis tulekahjus Otsa talu, ehitas selle taas üles. Saksa ajal Kuremaa abivallavanem. Talupidaja märtsini 1949, seejärel kolhoosi põllutööline ja põllubrigadir. Suri 10.11.1969 Jõgeva raj Saare külanõukogus. Maeti Palamuse kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Annama (1902–88), lapsed Endel-Johannes (1925–2000, II MS ajal Saksa armees, põgenes 1944 läände), Elju (1926–2006) ja Heinu (1931–65). (J.P.)
SOODLA, Johannes Karli p, leitnant (1920), kolonel (1940), Saksa SS-Brigadeführer ja Relva SS-kindralmajor (1944).
VR II/3, nr 929/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu leitnandile Johannes Karli p. SOODLA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 23 märtsil 1919 a. Abja-Taiwola sihis ja 20 juulil 1919 a. Loode jaama juures.
VR II/2, nr 2821/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu ülem leitnant Johannes SOODLA Eesti Vabadussõjas üles näidanud 31. jaanuaril 1919 a. Paju mõisa all, 19.–20. juulil 1919 a. Pihkva rindel Fomkina külade juures ja Krasnaja Gorka operatsioonis 15.–19. oktoobril 1919 a.
Sündis 14.(02.)01.1897 Tartumaal Kudina v Kulmuvere k Kütti talu pidaja peres. Õppis 1915–16 Tartu kõrgemas algkoolis, 1916 Gatšina lipnikekoolis, 1917 Majorenhofis Riia rinde ohvitseride kursustel, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1934–36 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). I MS ajal märtsist 1916 2. tagavarapataljoni 7. roodus, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 174. tagavarapataljoni 1. roodus, jaanuarist 1917 438. Ohta jalaväepolgu 4. roodus, augustist 1917 roodu ülem. Alamleitnant augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 03.09.1917 Riia all haavata ja langes vangi, vabanes augustis 1918. VS ajal alates 20.11.1918 Maarja-Magdaleena kihelkonna KL ülem, astus 25.12.1918 Kuperjanovi partisanide salka, määrati 3. roodu vanemohvitseriks, veebruarist 1919 pataljoni 2. roodu ülem, novembrist 1919 polgu 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 23.03.1919 Võrumaal Hargla all haavata. Jaanuarist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu ülema kt ja polgu ülema abi. Leitnant veebruarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Eha talu, müüs selle 1924 ära. Maist 1920 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu ülem, jaanuarist 1921 pataljoniga 6. jalaväepolgus, augustist 1921 2. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 5. roodu ülem, septembrist 1922 4. roodu vanemohvitser, augustist 1923 5. kompanii ülema abi ja 4. kompanii rühmaülem, oktoobrist 1923 3. kompanii ülema abi, märtsist 1924 3. kompanii rühmaülem, septembrist 1924 ohvitseride kursustel. Juulist 1925 jätkas SÜÕ õpinguid. Oli augustist 1927 2. diviisi staabi 1. jsk ülema abi, jaanuarist 1930 1. jsk ülem, aprillist 1934 Tartu sõjaväeringkonna staabi ülema kt, oktoobrist 1934 sõjavägede staabi 1. osak ülema kt ja oktoobrist 1936 1. osak ülem. Mais 1939 läkitati Prantsusmaale stažeerima kõrgemasse sõjakooli astumiseks. Septembris 1939 kavatseti määrata sõjaväe esindajaks Pariisi, novembris 1939 saabus tagasi Eestisse, detsembrist 1939 Sõjakooli ülem. Kapten novembrist 1927, major 1930, kolonelleitnant 1934, kolonel 1940. Oli Paju Lahinguvälja Mälestamise Komitee abiesimees, Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali Komitee, Kodanliku Õhukaitse Nõukogu ning VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 SÜÕ ülema kt, oktoobrist 1940 SÜÕ likvidaator, jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Augustist 1941 tagasi Eestis, septembrist 1941 politsei ja omakaitse valitsuse ülem, detsembrist 1941 haridusdirektori käsutuses, ühtlasi sisedirektori abi, märtsist 1942 Eesti OV raudteevalitsuse direktor, ühtlasi veebruarist 1943 Eesti Leegioni Sõprade Seltsi juhataja. Juulist 1943 Eesti SS-leegioni 1. rügemendi ülem, oktoobrist 1943 Eesti SS-vabatahtlike leegioni kindralinspektor. SS-Oberführer septembrist 1943, SS-Brigadeführer ja Relva SS-kindralmajor septembrist 1944. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Maist 1945 veebruarini 1947 sõjavangilaagris Inglise tsoonis Flensburgi lähistel, 1947–51 IRO erinõunik Ida-Euroopa rahvaste küsimustes, 1948–51 abikaasaga tegev Bedburgis Balti sõjainvaliidide kodu juhtimises, 1951–57 Itaalias Triestes Ülemaailmse Kirikute Nõukogu kutsekooli asutaja ja direktor. Novembris 1959 siirdus koos abikaasaga USAsse Los Angelesse. Oli Eesti Ohvitseride Keskkogu Ühendriikides, Los Angelese Eesti Võitlejate Ühingu ja Los Angelese Eesti Seltsi liige. Juulist 1961 asus Saksamaale Goslarisse, et taotleda ohvitseri pensionit. Suri 26.05.1965 Goslaris. Maeti Goslari Vanale kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III (1936) ja V kl mõõkadega (1929), Vene GeR IV kl loorberioksaga, Poola PR III kl, Läti KTO III kl ning Saksa RR II kl (1944). Esimene abikaasa Anna-Marie, sünd Kuusik (1899–1937), tütred Virve (1922–22) ja Laine (1922–22). Teine abikaasa Irene-Erika, esimeses abielus Förster, sünd Heimberg (1904–83), kasupoeg Horst-Ivar (1922–46). (J.P.)
SOOMANN, Karla-Julius Kaarli p, ohvitseri asetäitja (1919), nooremleitnant (1926).
VR II/3, nr 841/01.09.1920 Wäljapatarei nr 16 ohwitseri kohustetäitjale Karl Karli p. SOOMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juulil 1919 a. Zimse mõisa juures.
Sündis 01.03.(17.02.)1887 Harjumaal Pajaka v Runavere külas. Õppis kodus ja 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. Novembrist 1908 aprillini 1913 2. ratsasuurtükiväe patareis nooremallohvitser. I MS ajal augustist 1914 23. suurtükiväe brigaadi 1. patareis. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Detsembrist 1917 märtsini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 4. patareis. VS ajal alates 01.02.1919 suurtükiväe tagavarapatareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 4. patarei veltveebel, augustist 1919 välipatarei nr 16 nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal. Sai autasuks Viljandimaal Kabala v Uue-Kasari talu. Juulist 1921 3. suurtükiväepolgu 3. kohaliku pargi komandant, aprillist 1925 3. suurtükiväerügemendi raskepatarei nr 5 rühmaülem, oktoobrist 1925 3. diviisi suurtükiväe 6. grupi raskepatarei nr 5 ülema abi, augustist 1927 3. diviisi suurtükiväe tagavaraladude ülem. Nooremleitnant septembrist 1926. Septembris 1928 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Uue-Kasari talu, 1939 asus elama Viljandisse. Oli 1944 VRVÜ Viljandi osak juhatuse liige. Läks 25.03.1944 Viljandis oma kodus vabasurma. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Jaani koguduse ossa. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Alide, sünd Laksberg (1899), tütar Leili (1928). (J.P.)
SOONBERG, Johannes vt AVISTE, Johannes Peetri p.
SOONPÄÄ (kuni 1935 SOONBERG), Eduard Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 74/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Eduard Gustawi p. SOONBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 ja 31 märtsil 1919 a. ühes nelja kaaslasega Worobjowo, Maslowa ja Netschajewa küladest waenlast põgenema sundides, kuulipildujat saagiks saades.
Sündis 17.(05.)02.1898 Tartus. Õppis valla- ja Nõo kihelkonnakoolis. VS ajal alates 02.03.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomando 2. dessantrühmas, juunist 1919 rongi kantseleis kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunist oktoobrini 1920 VR nõukogu liige. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tartumaal Pangodi vallas ja töötas mitmel pool kantseleiametnikuna, alates 1935 Jõgeval õpetajate kodus riigipensionär. Suri 07.11.1935 Jõgeval. Maeti Otepää kalmistule. Abikaasa Ida-Maria, sünd Pärlin (1896), tütar Maret (1935–35). Vend Karl-Johannes Soonpää VR II/3. (M.S., J.P.)
SOONPÄÄ (kuni 1939 SOONBERG), Karl-Johannes Gustavi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1042/14.09.1920 2 jalawäe polgu leitnandile Karl SOONBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 5 märtsil 1919 a. Beresnjuki ja Zendorino wahel ja 13 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa all.
Sündis 02.03.(18.02.)1895 Tartumaal Pangodi v Kotka talu rentniku peres. Õppis 1902–05 Pangodi Tamsa, 1905–06 Luke valla- ja 1906–07 Nõo kihelkonnakoolis, 1908–14 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1916 Taškendi lipnikekoolis ning 1914–16 Tartu ülikooli usu- ja 1920–26 põllumajandusteaduskonnas agronoomiat, lõpetas cum laude. Alates 1914 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 178. ja 266. tagavarapolgus ning 8. Soome kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 01.07.1917 Ternopoli all haavata. Novembrist 1917 märtsini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 29.11.1918 2. jalaväepolgu 5. roodu ja märtsist 1919 1. roodu nooremohvitser, aprillist 1919 9. roodu ülem, maist 1919 12. ja 10. roodu ajutine ülem, detsembrist 1919 10. roodu vanemohvitser. Alamleitnant juunist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Töötas 1924–25 Asunike ja Riigirentnike Liidu põllumajandusliku nõuandjana Tartumaal, 1925–26 agronoom Tartumaal, 1926–37 III–V Riigikogu liige, ühtlasi detsembrist 1927 töö- ja hoolekandeminister ja detsembrist 1928 juulini 1929 põllutööminister ning juulist 1929 juulini 1940 riigikontrolör. Oli 1929–34 ajakirja „Uus Talu“ toimetaja, 1923 Kodijärve haridusseltsi Tõrvik asutajaliige ja esimees, 1926–34 Asunike Koondise keskjuhatuse liige ja abiesimees, alates 1929 Asunike ja Riigirentnike Liidu juhatuse liige, 1932–35 OÜ Lihaekspordi juhatuse liige, 1934–36 ÜENÜTO spordiosak esimees, 1934–36 Põllupidajate Ühispanga nõukogu liige, kindlustusseltsi Talu revisjonikomisjoni esimees, Agronoomide Koja ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1940 asus elama Tartumaale Elva v Etsaste k Sultsi tallu. Küüditamise ajal saadud hoiatuse peale läks kolmeks nädalaks metsa varju. Saksa ajal Tartu maavalitsuse põllumajandusosak juhataja, detsembrist 1941 taas kodutalus. Oli Elva valla põllumajanduse juht, hiljem ühtlasi Eesti Põllumajandusliidu Elva v osak juhataja, OK rühmaülem. Suri 15.06.1944 Nõukogude diversante jälitades saadud haavadesse. Maeti Elva kalmistule. Nimi tahvlitel Tallinnas Toompea lossis ja Stenbocki majal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: KR I kl (1935), EPR I/II (1936) ja Vene AnO IV kl. Raamat temast: „Faatum. Eesti tee hävingule 1939–1940“, koostaja K. Arjakas (Tallinn, 2009). Abikaasa Antonie (Tooni), sünd Adamson (1898–2006), lapsed Heljo-Laine (1925), Helvi-Maie (1929) ja Henn (1930, professor USAs). Abikaasa lastega põgenes septembris 1944 läände. Vend Eduard Soonpää VR II/3. (M.S., J.P.)
SOOTS, Jaan Henriku p, kindralmajor (1919).
VR I/1, nr 02/23.02.1920 Sõjawägede Ülemjuhataja Staabi ülemale Kindralstaabi Kindral-Major Jaan Henriku p. SOOTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.03.(29.02.)1880 Viljandimaal Helme v Küti talu pidaja peres. Õppis 1888–91 Helme valla- ja 1891–94 Helme kihelkonnakoolis, 1898–99 Riia õpetajate seminaris, 1901–04 Vilno sõjakoolis ja 1910–13 Nikolai sõjaväeakadeemias. Korp! Sakala liige. Veebruarist 1900 vabatahtlikult 107. Troitski jalaväepolgus, septembrist 1901 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1904. Nooremohvitser 7. Samogiti grenaderipolgus, jaanuarist 1905 98. Jurjevi jalaväepolguga Mandžuurias, kus osales 3. pataljoni adjutandina Vene-Jaapani sõjas. Maist 1906 7. Samogiti grenaderipolgus, maist 1908 1. pataljoni adjutant, septembrist 1910 sõjaväeakadeemias, juulist 1913 Kaasani sõjaväeringkonna staabis, aprillist 1914 186. jalaväepolgu rooduülem. Leitnant novembrist 1907, alamkapten detsembrist 1911. I MS ajal augustist 1914 16. korpuse staabi käsundusohvitser, jaanuarist 1916 12. ratsaväediviisi vanemadjutant, aprillist 1916 Saratovi jalaväebrigaadi staabi vanemadjutant, juunist 1916 3. Amuuri-taguse jalaväediviisi staabi vanemadjutant. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Detsembrist 1916 11. armee staabi käsundusohvitser, märtsis jaaprillis 1917 Kiievi lendurvaatlejate koolis, juunist 1917 Vene sõjavägede ülemjuhataja staabis. Septembris 1917 osales kindral Kornilovi retkel Petrogradi peale, oli lühikest aega vangis, vabastati süütõendite puudumise tõttu. Seejärel edelarinde staabiülema alluvuses, detsembrist 1917 jaanuarini 1918 Eesti diviisi staabiülem, ühtlasi ajutine diviisiülem. Kapten veebruarist 1915, alampolkovnik detsembrist 1916, polkovnik aprillist 1918. Veebruaris 1918 põgenes enamlaste eest Venemaale. Märtsis 1918 tuli tagasi, elas kodukohas Küti talus. VS ajal alates 11.11.1918 sõjaministri ajutine asetäitja, määrati 24.12.1918 operatiivstaabi ülemaks, veebruarist 1919 märtsini 1920 sõjavägede ülemjuhataja staabi ülem, ühtlasi oktoobrist 1919 sõjanõukogu liige ning detsembrist 1919 veebruarini 1920 rahuläbirääkimiste delegatsiooni liige. Kindralmajor septembrist 1919. Sai autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Karula m Karula talu, mis oli endine mõisasüda. Seejärel detsembrist 1920 oktoobrini 1934 I–V Riigikogu liige Põllumeeste Kogude esindajana, ühtlasi juulist 1932 detsembrini 1933 Riigikogu esimene abiesimees. Sõjaminister jaanuarist 1921 augustini 1923 ja detsembrist 1924 märtsini 1927. Aprillist 1934 Tallinna linnapea, maist 1938 detsembrini 1939 Tallinna ülemlinnapea, ühtlasi veebruarist augustini 1937 Rahvuskogu liige ja aprillist 1938 juulini 1940 Riiginõukogu liige. Oli 1926–40 VAK, 1932–36 Põllutöökoja, 1934–40 Tallinna Mulkide Seltsi, 1935–40 VRVÜ keskjuhatuse ja 1930–40 VRVÜ Viljandi osak ning Ühistegevuskoja nõukogu, Reservohvitseride Kesksektsiooni ja Nimede Eestistamise Liidu esimees ning KL Sakalamaa mlv juhatuse ja Viljandi Kodu-uurimise Seltsi liige. Samuti Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi auliige ja märtsist 1940 Helme aukodanik. Avaldas raamatud „Vabadussõda, kui Eesti rahva aate teostaja“ (Tallinn, 1919), „Mälestused rahutegemisest ja Tartu Eesti-Wene konverentsilt“ (Tallinn, 1921), „Eesti Vabadussõda 1918–1920“ (Tartu, 1925) ning „Vabadussõja tähtsus Eesti ajaloos“ (Tallinn, 1938). Nõukogude võim arreteeris ta 20.09.1940 Tallinnas. Suri 06.02.1942 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Tallinna sõjaväekalmistul ja Helme kalmistul, tähis Helme v Küti talus, nimi tahvlil Tallinnas Toompea lossi hoovis ja Stenbocki majal, Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II ja III kl, KR I kl mõõkadega (1930), EPR I/II (1929) ja III jrk (1921), VT I kl (1938), Vene AnO II ja III kl, StO III kl, VlO IV kl, Poola PR II kl, Prantsuse ALO III kl ning Soome VRO I kl. Vallaline. Vend Henrik Soots langes Vabadussõjas 22.06.1919. Õemehe vend Jaan Hanssoo VR I/3. (J.P.)
SOOVERE (kuni 1936 BRINGVELDT), August Kareli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1356/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale August BRINGFELDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Ust-Ruditsa küla all.
Sündis 13.(01.)12.1890 Tartumaal Alatskivi vallas talupidaja peres. Õppis Kokora ministeeriumikoolis ja 480. Danilovi jalaväepolgu õppekomandos. I MS ajal detsembrist 1915 jaanuarini 1918 480. jalaväepolgus. Osales lahinguis Riia all, sai 07.08.1916 haavata. Jaanuarist märtsini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 24.11.1918 Alatskivi KL liige, astus 27.12.1918 veltveeblina Kuperjanovi partisanide pataljoni, maist 1919 5. roodu ja seejärel 6. roodu nooremohvitser. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsist 1920 4. roodu nooremohvitser. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Alatskivi v Alasoo k Peedu-Tooma talu. EVL Alatskivi osak abiesimees, KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. KL Alatskivi mlvk pealik. Nõukogude võim arreteeris ta 04.04.1941 Alatskivi vallas. Suri 24.06.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Salme, sünd Suu (1903–49), lapsed Adele (1923), Oskar (1925–41, hävituspataljon mõrvas ta) ja Karl (1931–82). (M.S., J.P.)
SOOVIK (sünd SOVIK), Edgar-Jaan Jaani p, lipnik (1916).
VR I/3, nr 2679/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase lipnik Edgar SOOVIK’i sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 12.08.(31.07.)1895 Pärnus postiljoni peres. Õppis Pärnu C. G. Jochmanni erakoolis, Pärnu gümnaasiumis, 1915–16 Moskva kaubandusinstituudis (ei lõpetanud) ja 1916 Peterhofi lipnikekoolis. I MS ajal aprillist 1916 sõjakoolis. Lipnik augustist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski ja Riia all. Seejärel veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni kuulipildujate komando ülema abi. Elas 1918 Pärnus. VS ajal alates 26.11.1918 4. jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Langes 31.12.1918 Harjumaal Kuusalu küla juures. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
SOOVIK (sünd SOVIK), Kristjan Kristjani p, vanemallohvitser (1917), seersant (1940).
VR II/3, nr 1235/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Kristjan SOOWIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 jaanuaril Nugise talu juures.
Sündis 08.05.(26.04.)1896 Pärnus töölise peres. Õppis linna algkoolis. Töötas 1918 Viljandis kingsepana. I MS ajal märtsist 1916 detsembrini 1917 130. Hersoni jalaväepolgus vanemallohvitser. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljoni 5. roodus jaoülem, juulist 1919 3. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja tööroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 07.01.1919 Abja mõisa juures haavata. Juulis 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel Pärnus kingsepp. VRVÜ Pärnu osak liige. Elas 1938–40 koos perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Nõukogude ajal elas Tapa raj Saksi külanõukogus. Suri 16.04.1956 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Hilda, sünd Tomson (1899–1985), pojad Endel (1923–45, II MS Saksa armees, langes), Lembit (1926–94), Kaupo (1926–50, langes metsavennana) ja Aldur (1937–99). (A.K.)
SOPANEN, Eino Rainer Elias Walfridi p, EAP töötaja, Soome major (1943).
VR I/2, nr 2511/14.05.1920 Magister R. SOPANEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 16.01.1893 Soomes Savonlinnas õuekohtu assessori peres. Sooritas 1911 küpsuseksami, õppis 1911–17 Helsingi ülikoolis ja Šveitsis. Töötas 1915–27 raamatukogunduses, 1915–16 abiline üliõpilasraamatukogus, sooritas 1916 raamatukogunduse eksami, 1916–18 koosseisuväline abiline üliõpilasraamatukogus, 1919–21 raamatukoguhoidja kohusetäitja üliõpilasraamatukogus, 1921–27 üliõpilasraamatukogu hoidja. Teenis 1918–19 Helsingi luurekeskuse kantselei juhataja ja peastaabi idaluureosakonna ülemana, 1919 oli Helsingi jäägribrigaadi luureohvitseri abi. VS ajal 1918–19 tegev EAP sõjalises alamtoimkonnas. Oli 1922–24 nädalalehes „Suunta“, 1927–30 välisministeeriumi arhiivi asejuhataja, 1930–32 pressiosakonna juhataja kt, 1933–39 ja aastast 1945 ajalehe „Uusi Suomi“ välistoimetuses. Talvesõja ajal peastaabi 2. luureosak luureohvitser. Jätkusõja ajal juunist 1941 peastaabi raadiopataljonis kompaniiülem, veebruarist 1942 novembrini 1944 peastaabi luureosak rühmaülem. Major 1943. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VR III, III ja IV kl ning VRO V kl. (M.S.)
SORK, Jaan Samueli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 646/21.02.1920 5 jalawäe polgu sidekomando reamehele Jaan Samueli p. SORK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 28.(16.)01.1896 Virumaal Undla v Udriku mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Töötas 1918 Neeruti mõisas sepana. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu sidekomandos, oktoobrist 1919 nooremtelefonist. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Undla v Neeruti m Mäeotsa talu. Suri 31.03.1971 Rakvere raj Kadrina külanõukogus. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Aline-Elisabeth, sünd Tamjärv (1898–1977), lapsed Otto (1931–2009) ja Erika (1935). (A.K.)
SOROMÄKI, Matti vt MÄKI, Matti Tuomase p.
SORONEN, Eino, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2202/26.03.1920 Sõdurile Eino SORONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Oulus. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamises ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
SORRI, Teppo Alfred Kaarlo Fredriki p, Soome nooremallohvitser (1919), kolonelleitnant (1942).
VR II/3, nr 1791/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Teppo SORRI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.03.1900 Soomes Kuusjärvis kirikuõpetaja peres, elas Kuolemanjärvis. Lõpetas Viiburi reaalkooli ning 1923 Karjala põllumajandus- ja kaubanduslütseumi, õppis 1923–25 sõjakoolis, oli 1930, 1937 ja 1939 väosaülemate kursustel ning 1943 Põhja-Karjala KL piirkonnaülemate kursusel. Oli 1917–18 Lappeenranta ja 1918–23 Kuolemanjärvi KL liige. Soome VS ajal võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Savo ja Karjala rindel. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 23.02.1919 Marienburgi ligidal Babetzkys haavata. Alates 1923 ajateenija Häme ratsarügemendis, 1925–36 nooremohvitser ja kompaniiülem Karjala kaardiväerügemendis, 1936–39 kompaniiülem Kesk-Soome rügemendis. Talvesõja ajal pataljoniülem 30. jalaväerügemendis ja 21. jalaväerügemendis, sai detsembris 1939 Taipaleenjokis haavata. Oli 1940–41 KL Edela-Häme piirkonna ülem. Jätkusõja ajal 1941–44 pataljoniülem 23. jalaväerügemendis ja 20. brigaadis, sai 1944 Viiburis haavata. Lipnik 1925, leitnant 1927, kapten 1933, major 1940 ja kolonelleitnant 1942. Teenis 1944–46 eriülesannetes Hämeenlinna sõjaväeringkonna staabis, oli 1946–48 Kuopio ja 1948–55 Kemi sõjaväeringkonna ülem. Suri 23.05.1990 Turus. Teised autasud: Soome VR II, II, III ja IV kl ning Saksa RR II kl. (M.S.)
SOSNKOWSKI, Kazimierz Józefi p, Poola kindral (1936).
VR I/2, nr 2659/02.06.1922 General-Porucznik Kazimierz SOSNKOWSKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, organiseerides Poola Sõjaministri abina Poola sõjawäge ja tegelikult juhatades enamlastewastasel wäerinnal armeed, kes oma hiilgawate wõitudega meile ühise waenlase üle kergemalt wõitu aitas saada.
Sündis 19.11.1885 Varssavis. Õppis Varssavis ja Peterburis gümnaasiumis ning Lembergi polütehnikumis. Liitus 1904 Poola Sotsialistliku Parteiga, oli selle sõjalise tiiva üks juhte, osales kokkupõrgetes Vene politseiga Varssavis, seejärel elas pagulasena Itaalias, Šveitsis ja Austria-Ungaris. Oli 1908 Lembergis sõjalise organisatsiooni Związek Walki Czynnej looja ja ülem ning 1910 paramilitaarse Związek Strzelecki üks asutaja ning alates 1912 staabiülem. I MS ajal Poola Leegioni 1. jalaväerügemendi ja 1. brigaadi staabiülem, septembrist 1916 ülem. Kolonelleitnant septembrist 1914, kolonel maist 1916. Sakslased arreteerisid ta juulis 1917 koos J. K. Piłsudskiga, sest Poola leegionärid keeldusid andmast vannet Saksa keisririigile. Oli Magdeburgi kindluse vanglas. Vabanes novembris 1918, määrati Varssavi sõjaväeringkonna ülemaks. Kindralmajor novembrist 1918. Märtsist 1919 sõjaministri abi, maist 1920 tagavaraväe ülem, juulist 1920 riigikaitsenõukogu liige. Augustist 1920 maini 1923 ja detsembrist 1923 veebruarini 1924 sõjaminister. Seejärel Poola esindaja Rahvasteliidu desarmeerimiskonverentsil Genfis, aprillist 1925 maini 1926 7. sõjaväeringkonna ülem, märtsist 1927 Poola armee inspektor, seejärel armee relvastus- ja varustuskomitee esimees. Kindralleitnant maist 1922, kindral novembrist 1936. Oli 1930–39 spordiklubi Polonia Warszawa president. II MS ajal alates 11.09.1939 Poola lõunarinde ülem. Põgenes 22.09.1939 Ungarisse ja sealt Prantsusmaale. Novembrist 1939 Poola eksiilvalitsuse minister, ühtlasi detsembrist 1939 juunini 1940 põrandaaluse sõjalise organisatsiooni Związek Walki Zbrojnej juht. Juulis 1941 lahkus valitsusest seepärast, et Poola ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud lepingus ei määratletud Poola idapiiri. Pärast peaminister W. Sikorski hukkumist juulist 1943 Poola sõjavägede ülemjuhataja ja armee peainspektor. Septembris 1944 lahkus lääneliitlaste survel ametist ning asus elama Kanadasse. Suri 11.10.1969 Kanadas Québeci provintsis Montreali lähistel Arundelis. Maeti Prantsusmaale Montmorencysse Champeaux’ kalmistule, 1992 maeti ümber Varssavi Ristija Johannese katedraali. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR I kl (1933), Poola VKO, VM II, IV ja V kl, PR I kl, IR, TR ja VR, Prantsuse ALO V kl, Soome VRO I kl ning Briti IO IV kl. (J.P.)
SPAIDEL (sünd SPEIL), Otto Johanni p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1858/15.09.1920 Lahingus 17 detsembril 1919 a. Belkowa külas langenud 7 jalawäe polgu weltweeblile Otto SPAIDEL’ile wahwuse eest.
Sündis 03.05.(21.04.)1890 Järvamaal Purdi v Pikaküla mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 03.01.1919 vanemallohvitser Järvamaa kaitsepataljonis, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 4. roodus, juulist 1919 7. roodus. Veltveebel jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 17.12.1919 Petserimaal Irboska lähistel Belkovo küla all. Maeti Anna kalmistule. Nimi tahvlil Anna kirikus. Vallaline. Sai autasuks Järvamaal Anna v Purdi m Kubjatoa talu, mis anti vanematele. Vend Adolf Spaidel langes Vabadussõjas 23.03.1919. (J.P.)
SZEPTYCKI, Stanisław Maria Jan Teofil Jan Kanty Remigiani p, krahv, Poola kindral (1920).
VR I/2, nr 2658/02.06.1922 General-Broni Stanislaw SZEPTYCKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigile wabaduswõitluses Wene enamlastega, organiseerides ja juhatades Poola Ülemjuhataja Staabi ülemana Poola sõjawäge ning wõideldes Leedu-Walgewene diwiisi eesotsas hiilgawate tagajärgedega meie ühise waenlase wastu, meile seega lõpulikku wõitu kätte aidates saada.
Sündis 03.11.1867 Galiitsias Jaworiwi mk Przyłbices. Õppis 1877–85 gümnaasiumides Lembergis, Prömselis ja Krakaus, 1885–88 Austrias Mödlingi sõjakoolis ja 1894–96 Viini kindralstaabi akadeemias. Leitnant 1888. Teenis Austria-Ungari armees suurtüki-, ratsa- ja jalaväeüksustes ning staapides, oli 1904–05 Austria sõjaväeatašee Mandžuurias Vene armee juures ja 1912–14 Austria sõjaväeatašee Roomas. Kolonel maist 1914. I MS ajal juulist 1914 Lembergi sõjaväeringkonna ja septembrist 1914 2. korpuse staabiülem, septembrist 1915 30. suurtükiväepolgu ülem. Juulist 1916 Poola Leegioni 3. brigaadi, novembrist 1916 Poola abikorpuse ning aprillist 1917 veebruarini 1918 Lublini sõjaväeringkonna ülem, novembris 1918 määrati loodava Poola kuningriigi armee juhiks. Kindralmajor aprillist 1917, kindralleitnant novembrist 1918. Alates novembrist 1918 Poola kindralstaabi ülem, veebruaris 1919 lahkus ametist. Maist 1919 Leedu-Valgevene rinde ja aprillist 1920 4. armee ning maist juulini 1920 põhjarinde ülem. Kindral aprillist 1920. Juhtis Poola ja Nõukogude Vene sõja ajal lahingutegevust Punaarmee vastu. Juulis 1920 lahkus vastuolude tõttu ülemjuhataja J. K. Piłsudskiga teenistusest. Septembrist 1921 4. armee inspektor Krakówis. Juunist detsembrini 1923 sõjaminister. Seejärel taas armee inspektor Krakówis. Juunis 1926 lahkus teenistusest. Poola rahvusliku naftatootmise assotsiatsiooni president. Aprillist 1945 augustini 1950 Poola Punase Risti nõukogu esimees. Suri 09.10.1950 Lõuna-Poolas Krosno lähistel Korczynas. Maeti Korczyna kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, Poola VM II ja V kl, VK II kl mõõkadega, VR ja TR I kl, Prantsuse ALO III ja V kl, Briti BO III kl, Jugoslaavia SO jmt. (J.P.)
SZUMLAKOWSKI, Marian, Poola diplomaat.
VR III/3, 3029/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Balti osakonna juhataja Poola Välisministeeriumis Marian SZUMLAKOWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 10.10.1893 Galiitsias Sokali mk Radechiwis. Õppis Lembergi ülikooli filosoofiateaduskonnas. I MS ajal 1915–16 tegev Harkovis sõjaohvrite abistamisel, seejärel Kiievis Poola ajakirjandusbüroos. Novembrist 1918 Poola riigi diplomaatilises teenistuses, oli välisministeeriumi Balti osak juht, 1926–32 välisminister A. Zaleski kaastööline ning 1927–28 välisministeeriumi sekretariaadi juhataja ja 1928–32 direktor, ühtlasi 1932–33 Poola tenniseliidu president. Seejärel 1933–35 saadik Portugalis ja 1935–44 Hispaanias. II MS järel paguluses, tegi 1949–52 kaastööd raadiole Madrid, alates 1954 taas saadik Hispaanias. Suri 07.12.1961 Madridis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola PR I kl ning Portugali TO ja KO I kl. (J.P.)
STAHL (sünd TERRAS), Johann Mardi p, alampolkovnik (1916), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 1412/08.10.1920 5 jalawäe polgu ülemale alampolkownikule Johannes STAHL’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21–25 augustil 1919 a. Pihkwa taga Tscherjoscha jõe liinil.
VR I/3, nr 1482/13.10.1920 5 jalawäe polgu ülemale, alampolkownik Johan Martini p. STAHL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 06.12.(24.11.)1870 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Põltsamaal metsniku peres. Õppis 1882–83 Põltsamaa elementaar- ja 1885–86 Paide linnakoolis, 1887 H. Treffneri gümnaasiumis ning 1892–95 Kaasani sõjakoolis. Töötas 1888–91 apteekri õpilasena Venemaal Orlovis, tegi 1891 Moskva ülikooli juures apteekri abilise eksami. Augustist 1891 143. Dorogobuži jalaväepolgus, augustist 1892 sõjakoolis. Alamleitnant detsembrist 1895. Nooremohvitser 139. Moršanski jalaväepolgus, alates 1908 tagavarapataljoni rooduülem. I MS ajal augustist 1914 174. sõjaväetranspordi ülem, oktoobrist 1916 märtsini 1918 1. armeekorpuse transpordiülem. Alampolkovnik oktoobrist 1916. VS ajal alates 29.11.1918 5. jalaväepolgu majandusülem, maist 1919 polguülema abi, juulist 1919 jaanuarini 1921 polguülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Jaanuarist 1921 sõjaministri käsundusohvitser. Novembris 1921 vabastati teenistusest. Kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Tartumaal Tähtvere v Ilmatsalu m Veerino talu, mis oli endine mõisasüda. Seejärel talunik. Kevadel 1939 asus elama Tartu. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 29.10.1939 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Uspenski koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Veera, sünd Ljubomudrova (1869–1939). (J.P.)
STÅHLBERG, Kaarlo Juho (sünd Carl Johan) Johan Gabrieli p, Soome president.
VR III/1, nr 103/14.12.1920 Soome Wabariigi Presidendile Prof. Kaarlo Juhana STAHLBERG’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Eesti iseseiswuse wõitluse toetamisel ning wennasrahwaste sõprussidemete kindlustamisel.
Sündis 28.01.1865 Soomes Suomussalmis abipastori peres, elas Lahtis, seejärel Oulus. Lõpetas 1884 Oulu lütseumi ja Helsingi ülikooli, dr. iur. 1893. Oli 1890–91 Oulu läänisekretäri asetäitja, aastast 1891 Soome maapäeva rahanduskomitee sekretär, 1893–1903 Senati tsiviiltoimkonna protokollisekretär, 1894–98 Helsingi ülikooli haldusõiguse ja majanduse assistent, 1903–05 Helsingi finantsmajanduskoja kantselei abiline ning käsitöö- ja tehasteliidu sekretär, 1904–05 Helsingi töölisasjade toimkonna sekretär, 1908–18 Helsingi ülikooli riigiõiguse professor, ühtlasi 1909–19 ajalehtede „Päivälehti“ ja „Helsingin Sanomat“ kaastööline, 1918–19 kõrgeima halduskohtu president, Noorsoomlaste partei juht, 1905–07 Senati liige, 1908–10, 1914–18 ja 1930–33 Eduskunna liige ning 1914–17 esimees, 1909 ja 1917 põhiseaduskomisjoni esimees. Juulist 1919 märtsini 1925 Soome president, 1926–45 seadusloome toimkonna vanemliige. Oli 1931 ja 1937 Rahvuslik Eduerakonna presidendikanditaat. Suri 22.09.1952 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Kirjandus temast: „Kaarlo Juho Ståhlberg. Juhlakirja“ (1940), Yrjö Blomstedt, „K. J. Ståhlberg. Valtiomieselämäkerta“ (1969), Sakari Virkkunen „Ståhlberg: Suomen ensimmäinen presidentti“ (1978). (M.S.)
STAMM, Anton Carl-Alfredi p, vanemordinaator (1919), sanitaarkolonel (1938).
VR I/3, nr 490/25.08.1920 1 Tartu sõjawäe haigemaja nooremale ordinaatorile, Dr. Anton STAMM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 27.(15.)03.1884 Tartus titulaarnõuniku peres. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1905–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja 1923 sõjaväearstide täienduskursustel. Korp! Rotalia liige. I MS ajal augustist 1914 välihaigla nr 11 ja novembrist 1914 Varssavi välihaigla nr 2 haavajaoskonna juhataja, jaanuarist 1916 detsembrini 1917 124. diviisi sidumissalga ülemarsti abi. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal veebruarist 1919 Tartu linnahaigla haavajaoskonna vanemassistent, aprillist 1919 1. Tartu sõjaväehaigla vanemordinaator. Sanitaarkapten septembrist 1920. Detsembrist 1920 sõjaväeassistent Tartu ülikooli kliinikus, maist 1921 1. Tallinna sõjaväehaigla (aprillist 1927 sõjaväe keskhaigla) vanemordinaator ja haavaosakonna juhataja, veebruarist 1928 konsultant, ühtlasi keskhaigla ohvitseride kogu esimees, aprillist 1938 ülemarsti kt, augustist 1938 ülemarst ning novembrist 1938 ühtlasi sõjaväe tervishoiukomitee liige. Sanitaarmajor 1923, sanitaarkolonelleitnant 1928, sanitaarkolonel 1938. Novembris 1939 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Novembris 1939 siirdus ümberasumise korras Posenisse. II MS ajal teenis Saksa armees arstina. Suri 02.12.1944 Posenis südamerabandusse. Maeti Poseni kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1929), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Elsa-Elisabeth, sünd Jakobson (1896). (J.P.)
STAMM, Karl Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1093/14.09.1920 2 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Karl STAMM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 aprillil 1919 a. Mauri küla juures.
Sündis 13.(01.)12.1896 Tartumaal Puurmanni vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 3. roodus, jaanuarist 1919 nooremkirjutajana, märtsist 1919 rühmaülem, septembrist 1919 jaoülem, oktoobrist 1919 jaanuarini 1920 õppekomandos, maist 1920 1. roodus. Nooremallohvitser jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Vanemallohvitser veebruarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Puurmanni v Rehemetsa talu. Seejärel talunik. Oli EVL Puurmanni osak esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.10.1944 Kursi vallas. Suri 11.02.1946 Krasnojarski kr Dudinkas. Kenotaaf Kursi kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Susanna, sünd Otsmann (1893), lapsed Endel (1924), Kaie (1927), Uno (1929–2013) ja Rein (1934–2008). (J.P.)
STAMM, Leonhard-Johann-Gottfried Alexandri p, nooremleitnant (1917).
VR III/3, nr 2836/18.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis loots Leonhard STAMM Eesti Vabariigi vastu üles näidanud, lootsides Inglise laevastiku detsembris 1918 a. Liibavist Tallinna.
Sündis 17.(05.)11.1878 Tallinnas tõllassepa peres. Õppis Paldiski ja Liibavi merekoolis. I MS ajal septembrist 1914 vahi- ja transpordilaevadel. Mereväelipnik märtsist 1917, nooremleitnant 1917. Teenis maist 1917 veebruarini 1918 Inglise laevastiku käsutuses Valgel merel ja Põhja-Jäämerel. VS ajal detsembris 1918 juhtis J. Laidoneri sõitu Liibavisse ning Inglise laevastiku lootsimist läbi miiniväljade Tallinna sadamasse, oli sadamate valitsuse ülema abi. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel teenis tüürimehena Eesti ja välismaistel laevadel. Hukkus 18.12.1931 Läänemerel laevaõnnetuses auriku Liro esimese tüürimehena. Abikaasa Martha-Elisabeth, sünd Müller (1880–1943), lapsed Linda-Rosalie (1898), Leonhard-Aleksander (1900–33), Salme-Annette (1903–87), Meta-Elvine (1907–92), Valli (1917) ja Aino (1920). Tütar Linda-Rosalie abikaasa oli mereväekapten V.-M. Grenz VR I/3. (J.P.)
STANKIEWICZ, Jan Aleksandri p, Poola kaptenleitnant.
VR I/3, nr 3043/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis commandant-lieutenant Jan STANKIEWICZ Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 10.02.1888 Kuramaa kub Miitavis. Õppis Pihkva kadetikorpuses ja lõpetas 1909 Peterburi mereväekadetikorpuse. Mitšman 1910. Teenis Vene Balti mere laevastikus. Leitnant 1913. I MS ajal 1918 asus Poola. Osales augustis 1920 Riias riikide konverentsil, alates 1921 Poola mereväeatašee Riias. Oli 1922–24 ja 1929–30 Poola mereväe õppedivisjoni ülem, ühtlasi 1922–23 traalerite divisjoni ülem, 1923–24 mereväe staabi ülem, 1924 mereväe staabi vanemadjutant, 1924–25 jõelaevastiku inspektor, 1924, 1926–28 ja 1929–30 torpeedokaatrite divisjoni ülem, 1926 Gdynia ja Pucki sõjasadamate komandant, 1926 ja 1928–29 õppelaeva Wilia ülem ning 1930–32 miinitõrjedivisjoni ülem. Märtsis 1933 vabastati teenistusest. Seejärel sõitis kaubalaevadel kaugliini üle Atlandi. II MS ajal teenis Atlandi konvoides. Siirdus pärast sõda Aafrikasse, asus elama Kaplinna lähistele Somerset Westi. Suri 29.07.1949 Lõuna-Aafrika Vabariigis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. (J.P.)
STAVÉN, Toivo Ilmari Armase p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2212/26.03.1920 Sõdurile Toivo STAVEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.05.1902 Soomes Kymis kontoriametniku peres, elas Turus. Õppis 1915–16 Oulu lütseumis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 23.02.1919 Marienburgi ligidal Babetzkys haavata. VS invaliid. Elas 1931 Helsingis. Võimalik, et siirdus välismaale ja kasutas nime Stevens. Saatus teadmata. (M.S.)
STEELE, Gordon Charles Henry Williami p, Briti kaptenleitnant.
VR I/3, nr 2418/26.03.1920 Leitnant Gordon Charles STEELE’le, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 01.11.1891 Inglismaal Devoni krahvkonnas Exeteris mereväekapteni peres. Aastast 1907 kadett õppelaeval HMS Worcester. I MS ajal mereväeohvitserina kuninglikus mereväes. VS ajal võttis Briti kuninglikus merelaevastikus osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatri CMB 88 komandöri abina Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises. Kaatri komandöri leitnant Dayrell-Reedi langemisel võttis selle juhtimise üle. Vigastas torpeedoga raskelt Nõukogude soomuslaeva Andrei Pervozvannõi, mis hiljem lammutati. Valiti Tundmatu Sõduri aukompaniisse, mis oli vaherahu tähistamise päevadel teenistuses Westminster Abbeys. Oli 1929–57 Thamesi merekoolituskolledži õppejõud, ühtlasi õppelaeva HMS Worcester kapten. II MS ajal allveelaevatõrje komandör ja tõrjevarustuse inspektor. Suri 04.01.1981 Devoni krahvkonnas Winkleigh’s. Maeti Winkleigh’s All Saintsi Uuele kalmistule. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VR. (M.S.)
STEIN (sünd TEIN), August-Eduard Jaani p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 1417/08.10.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ ülem-elektrikule August STEIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Kolgas, Loksal ja Waiwaras dessandis olles ja lahingutes Luiska, Madiküla, Orawa ja Kliina külade waldamisel.
Sündis 24.(12.)06.1898 Virumaal Undla v Neeruti mõisa talupoja peres. Õppis kihelkonnakoolis. Ametilt elektrik. I MS ajal 172. tagavarapolgus. VS ajal alates 01.01.1919 vabatahtlikult miiniristleja Lennuk elektrik. Novembrist 1919 mooremallohvitser ja elektrik. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis ja Saaremaa mässu mahasurumises. Juulist 1920 vanemallohvitseri kt ja vanemelektrik. Juunist 1921 vanemallohvitser ja elektrik. Septembrist 1921 kaks aastat üleajateenija. Seejärel Nõmmel pagar. Nõmme EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal suvel 1943 Saksa armee lennuväe abiteenistuses. OK liige. Pärast sõda Harjumaal Saue vallas juhutööline taludes. Nõukogude võim arreteeris ta 28.10.1949 Keila vallas, mõisteti jaanuaris 1950 10 aastaks vangi, vabanes 1955. Seejärel Tallinnas lihttööline. Suri 12.08.1981 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Alfriede (ka Elfride), sünd Kuuskmann (1899–1977), pojad Gunnar (1927–2012), René (1929–2004) ja Henn (1937–37). (M.S., J.P.)
STEIN, Villem vt RAUDKIVI, Villem Karli p.
STEINBERG, August Ado p, kapten (1919), kolonel (1935).
VR I/3, nr 363/12.05.1920 Lennuwäe ülema abile, kapten August Ado p. STEINBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga lennuwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)04.1896 Läänemaal Massu vallas. Õppis Tallinnas linna- ja 1915–16 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1923–24 informatsioonikursustel ning 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal juunist 1915 1. tagavara suurtükiväe divisjonis, augustist 1915 171. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Teenis Balti mere brigaadi 3. merepolgu nooremohvitseri ja rooduülema ning Balti mere diviisi staabi vanemadjutandi abina. Osales lahingutes Türgi ja Bulgaaria vägede vastu Rumeenia rindel. Alamleitnant augustist 1917, leitnant ja alamkapten detsembrist 1917. Veebruarist aprillini 1918 Eesti sõjavägede staabi inspektori jsk adjutant. VS ajal alates 21.11.1918 ajutine peastaabi inspektori jsk ülem, detsembrist 1918 inspektori jsk ülema abi, siirdus 23.12.1918 vabatahtlikult 1. löögirooduga rindele, jaanuarist 1919 roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Veebruarist 1919 Peastaabi inspektori jsk ülema abi, märtsist 1919 korraldusvalitsuse inspektori osak ülem. Kapten novembrist 1919. Alates novembrist 1919 Lennusalgas, jaanuarist 1920 lennuväeülema abi, augustist 1920 Lennuroodu ülema abi, novembrist 1920 merelennurühma lendur, märtsist 1921 Lennuroodu (juunist 1921 lennuväe) ülem, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige, märtsist 1924 Lennuväerügemendi ülem, juulist 1930 kaitseministri käsundusohvitser, aprillist 1934 kaitsevägede staabi 4. osak ülem, juulist 1934 3. diviisi staabiülem. Major 1923, kolonelleitnant 1924, kolonel 1935. Jaanuaris 1936 vabastati teenistusest. Oli 1929–30 Kõrgema Sõjakooli ohvitseride kogu esimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas Estonia teatris talituse juhina. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse. Kinnitamata andmeil hukkus 20.08.1941 Soome lahel laeval Sibir. Juulis 1948 tunnistati Tallinna Mererajooni rahvakohtu otsusega surnuks. Teised autasud: KR III kl (1935), EPR II/I (1935), Vene StO III kl, Läti KTO III kl, Prantsuse ALO IV kl ja Soome VRO III kl. Abikaasa Klaudia, sünd Troitski (1898), lahutati 1935, poeg Harry (1925). (J.P.)
STEINBERG, Johannes vt SILM, Johannes Jaani p.
STEINBERG, Martin vt KIVILO, Martin-Johannes Mardi p.
STEINMANN, Nikolai Adami p, alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 739/05.03.1920 4 jalawäe polgu kaptenile Nikolai Adami p. STEINMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Purtseni juures ja Rannakülast kuni Põdruseni.
Sündis 28.(16.)12.1894 Virumaal Vaivara vallas. Õppis valla- ja Vaivara kihelkonnakoolis, 1912–15 Rakvere õpetajate seminaris ning 1915 Vilno sõjakoolis. I MS ajal alates juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 108. tagavarapataljoni 10. roodus, novembrist 1915 Ust-Dvinski kindluses, detsembrist 1915 5. Zemgale Läti kütipataljoni sidekomando ülem. Alamleitnant oktoobrist 1916, leitnant novembrist 1916. Jaanuarist 1917 5. Zemgale Läti kütipolgu sidekomando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel, sai 03.02.1917 gaasimürgituse. Alamkapten aprillist 1917. Maist 1917 1. Eesti polgu 3. pataljoni ülem, juunist 1917 12. roodu ülem, detsembrist 1917 3. pataljoni ülema kt, veebruarist aprillini 1918 1. Eesti polgu 3. roodu nooremohvitser, ühtlasi polgukohtu liige. Kapten märtsist 1918. VS ajal alates 23.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodu ülem, jaanuarist 1919 Tallinna tagavararoodu ülem, veebruaris 1919 4. jalaväepolgu 3. pataljonis, samast kuust 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 18.12.1919 Kossari küla juures haavata. Alampolkovnik veebruarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Vaivara v Türsamäe m Mätliku talu, müüs selle ära. Kolonelleitnant novembrist 1922. Novembrist 1925 5. jalaväerügemendi 2. laskurkompanii 2. rühma ülem, märtsist 1926 1. laskurkompanii 2. rühma ülem, oktoobrist 1926 2. laskurkompanii 1. rühma ülem. Mais 1927 vabastati teenistusest. Siirdus 1927 Kanadasse Briti Kolumbiasse, ehitas Stuarti järve äärde maja. Saabus mõni aasta hiljem tagasi Eestisse, elas Tallinnas ja Virumaal. Augustis 1933 kustutati ohvitseride nimekirjast. Augustist 1945 ravil Jämejala vaimuhaiglas Viljandimaal. Suri 10.02.1946 Viljandi v Jämejala haiglas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Henny, sünd Valk (1900). (J.P.)
STEINPICK, Artur vt KARTNA, Artur Johanni p.
STENBERG, Elias Anders Emili p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2751/25.05.1923 Weltweebel Elis STENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.07.1899 Soomes, elas Helsingis. Kooliõpilane. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 22.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa juures Mustjõe lahingus. Surnukeha jäi vaenlase kätte, maeti tundmatuna. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
STENBERG, Karl Herman Karl Petteri p, Soome vabatahtlik.
VR I/3, nr 2772/25.05.1923 Mag. phil. Herman STENBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.11. (teistel andmetel 31.10.) 1873 Kuopios juristi peres. Lõpetas 1892 Viiburi soome lütseumi ja 1897 Helsingi ülikooli mag. phil. kraadiga. Tegi 1898 uurimisreisi Siberisse, oli 1908–12 Karjalast pärit üliõpilaste üliõpilasorganisatsiooni kuraator ja 1910–11 üliõpilaskonna esimees, oli 1906 üks vastupanuorganisatsiooni Voimaliitto loojatest, 1907 nädalalehe „Päivä“ asutajaid ja kuni 1911 selle peatoimetaja. Osales jäägriliikumises ning aitas selgitada Soome riigitegelastele sõjalise abi andmise vajadust Eestile. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli loodusloo õpetaja mitmes Helsingi keskkoolis, Karjala kodanike liidu sekretär ja ajalehe „Vapaa Karjala“ kaastööline, aastast 1924 Joensuu KL piirkonna propagandainstruktor. Avaldas kultuuriteemalisi raamatuid ja tõlkeid, kasutas pseudonüüme Herman Wuorimaa ja Kalle Wiinatsalo. Suri 05.02.1928 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
STENMAN, Jarl Ernst Ernst Konstantini p, Soome reamees (1919), nooremseersant (1923).
VR II/3, nr 2372/26.03.1920 Sõdur STENMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.11.1902 Helsingis. Õppis algkoolis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1922–23 ajateenistuses. Nooremseersant 1923. Seejärel autojuht ja äriteenija. Suri 15.11.1937. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
STEPANOV, Gavril, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 867/01.09.1920 Katschanowi pataljoni nooremale alamohwitserile Gawril STEPANOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 augustil 1919 a. Golobowa küla all.
Sündis 1891. Pärit Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallast. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Katšanovo v Botševo külas. VS ajal alates 02.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni ratsaluurajate komando nooremallohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Tõenäoliselt asus elama Läti koosseisu läinud Jaunlatgale mk Kacēni (end Katšanovo) valda. Saatus teadmata. (J.P.)
STEPHENS, Francis Edward, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1971/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Francis STEPHENS’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.02.1898 Londonis. I MS järel teenis kuninglikus merevabatahtlike reservis. VS ajal võttis Briti kuningliku merelaevastiku mereväelasena osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Kuulus augustis 1919 kaptenleitnant Dobsoni torpeedokaatrite rühma. Osales 18.08.1919 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises torpeedokaatril CMB 79A, mis uputas Nõukogude allveelaevade emalaeva Pamjat Azova. Langes 18.08.1919 Soome lahel ülesannet täites. Nimi Inglismaal Portsmouth Naval Memorialis ja tahvlil Portsmouthi katedraalis ning Tallinna Pühavaimu, Riia anglikaani ja Tori kirikus. (M.S.)
STEPHENSEN, Vagn Stephani Karli p, Taani kadett (1917), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 1935/26.03.1920 Lipnik Vagn STEFFENSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.10.1896 Kopenhaagenis. Õppis alates 1915 ülikoolis ja 1916–17 lipnikekoolis. I MS ajal 1916 sõjakoolis, juulist 1917 9. rügemendis, märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 4. rühmas. Lipnik juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Saabus 1920 tagasi Eestisse ning pidas Läänemaal Veltsa v Oidrema m Uue-Oidermaa talu, mis oli endine mõisasüda, müüs selle 1926 ära. Soovis veel 1924 astuda Eesti kodakondsusse, sõitis 1925 tagasi Taani, elas Middelfartis. Saatus teadmata. Nimi tahvlil taanlaste sambal Rõuges. (M.S., J.P.)
STERN, Alfred-Johannes Augusti p, kapral (1920).
VR II/3, nr 897/01.09.1920 Scouts polgu kapralile Alfred STERN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 augustil 1919 a. Borisoglebski ja Gorõinowa külade all.
Sündis 19.(07.)11.1898 Peterburi kub Jamburgi mk Gorski v Lilienbachi mõisa talupidaja peres. Õppis Narva Peetri koguduse algkoolis. Töötas 1916–17 Narva ja Peterburi ning 1918 Samaara raudteejaamas katelsepana. I MS ajal 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 20.04.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, maist 1919 Scouts pataljoni E company’s, detsembrist 1919 Scouts polgu 4. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 Scouts pataljoni 3. roodus, augustist 1920 luurekomandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1924 aprillini 1934 Narva metskonna Dolgaja-Niva vahtkonna metsavaht, aprillist detsembrini 1934 Kohtla metskonnas. Seejärel pidas Narvas kodukäsitöökauplust. Arreteeriti 09.12.1935 Narvas. Mõisteti mais 1936 vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest kuueks aastaks sunnitööle. Vabanes veebruaris 1938 amnestiaga, juunis 1939 sai tagasi ordenite kandmise õiguse ja juunis 1940 aukraadi. EDSL, EVL Narva ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta, kuid põgenes 15.07.1941 Narva jaamas toimunud plahvatuse ajal rongist. Saksa ajal elas perega talus Auvere kandis, 1944 asus Rakverre ja 1945 Tallinna, kus töötas Tallinna toidukaubastus ekspediitorina. Suri 12.03.1963 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Elvine-Johanna, sünd Leinfeldt (1905–68), tütar Inna-Mall (1939). (A.K., J.P.)
STERN, Karl-Johannes Joosep-Jakobi p, leitnant (1920), kaptenmajor (1924).
VR II/3, nr 150/21.02.1920 Miiniristleja „Wambola“ wanemale suurtüki ohwitserile, noorem leitnant Karl Joosepi p. STERN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 14 märtsil 1919 a. Petseri dessandis ja 18 mail 1919 a. Luuga jõel Kusemkina küla all.
Sündis 01.06.(20.05.)1890 Virumaal Andja vallas talupidaja peres. Õppis Rakvere linna- ja 1911–13 Narva merekoolis ning 1921 suurtükiväe kursustel. I MS ajal augustist 1914 1. Balti mereväe ekipaaži transpordilaevadel roolimees. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser, vahilaevade Kunitsa ja Laska vahiülem. VS ajal alates 13.11.1918 Kunda KL komandant, detsembrist 1918 suurtükilaeva Lembit vahiülem, jaanuaris 1919 ajutiselt traaleri Olev ülem, jaanuarist 1919 taas Lembitu vahiohvitser ja miiniristleja Wambola vahiülem, veebruarist 1919 Wambola noorem suurtükiohvitser, märtsist aprillini 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 dessandis, juunist 1919 Wambola vanem suurtükiohvitser. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis. Vanemleitnant veebruarist 1920. Oktoobrist 1920 laevastiku vanem suurtükiohvitser, maist 1924 mereväe staabi tehnikaosak vanem suurtükiohvitser, ühtlasi juunist oktoobrini 1920 VR nõukogu liige, 1922 mereväe ohvitseride kogu juhatuse liige ja Mereväe Ekipaaži kohtu esimees. Kaptenmajor novembrist 1924. Sai autasuks Virumaal Haljala v Kloodi m Vaabu talu. Kommunistlikud mässajad lasid ta maha 01.12.1924 Tallinnas. Maeti Rakvere Linnakalmistule. Abikaasa Julie, sünd Käba (1895), tütar Eva (1924). (A.K.)
STERNBECK, Otto Jüri p, kapten (1919), kindralmajor (1937).
VR I/2, nr 2569/14.12.1920 8 jalawäe polgu ülemale, Alampolkownik Otto STERNBECK’i-
le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 8 jalawäe polgu organiseerimisel, korraldamisel ja juhatamisel.
Sündis 24.(12.)12.1884 Järvamaal Albu vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis, Tallinna gümnaasiumides, 1902–04 Berni ülikoolis, 1912–14 Helsingi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas ja 1923–24 SÜÕ informatsioonikursustel. EÜS Ühenduse liige. Oli ajalehe „Teataja“ kaastööline, osales Tallinnas õppides sotsiaaldemokraatlikus liikumises ning sunniti koolist lahkuma. Viibis 1904–05 Kamenets-Podolski eeluurimisvanglas keelatud kirjanduse Venemaale toomise eest, mõisteti mais 1905 õigeks. Detsembris 1905 arreteeriti Eesti sotsiaaldemokraatlikus liikumises osalemise eest, oli 1906–10 väljasaadetuna Tomski obl Narõmis, kus tõlkis K. Marxi „Kapitali“. I MS ajal septembrist 1914 vabatahtlikult 266. Poretšje jalaväepolgus, detsembrist 1915 luurekomando nooremohvitser, septembrist 1916 polgu gaasikomando juht. Alamlipnik augustist 1915 vapruse eest, lipnik detsembrist 1915, leitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 03.07.1916 põrutada. Juulist 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Novembrist 1917 3. Eesti polgu 3. pataljoni 9. roodu nooremohvitser, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti diviisi staabi komandant. VS ajal alates 26.12.1918 1. Tallinna kaitsepataljoni ülem, märtsist 1919 ühtlasi Marienburgi suunal tegutseva väegrupi ülem, maist 1919 8. jalaväepolgu ülem. Alamkapten maist 1919, kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula-Anne m Põllu talu. Detsembrist 1920 3. jalaväepolgus, veebruarist 1921 juunini 1929 sõjaväe laskeinspektor, ühtlasi märtsist 1921 sõjaväe tehnilise nõukogu liige, novembrist 1921 kindralstaabi kursuste lektor, jaanuaris 1925 VR I ja III liigi komisjonis. Juunist 1929 jalaväe inspektor. Oktoobrist 1933 augustini 1937 teedeminister, korduvalt ka kaitseministri kt. Alampolkovnik juunist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922, kolonel 1927, kindralmajor 1937. Augustis 1937 vabastati sõjaväeteenistusest. Oli 1937–40 AS Kopli Kinnisvarade juhatuse esimees, 1931 Eesti Laskurliidu asutaja ja 1934–40 esimees ning VRVÜ Tallinna osak liige. Juhtis Eesti laskurid kahel korral Argentina karika võidule (1937 Helsingis ja 1939 Luzernis). Avaldas raamatud „Laskeasjandus: juhtnöörid üksiku mehe ja osade ettevalmistuseks laskeasjanduses ja tulejuhatamiseks lahingus“ (Tallinn, 1921) ja „Jalaväe relvade tuleomadused“ (Tallinn, 1929). Nõukogude võim arreteeris ta 24.01.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Tahvel Tallinnas Väike-Patarei 10 hoonel, nimi tahvlil Stenbocki majal, Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR I (1934) ja III kl (1934), EPR I/II (1936), Vene StO II ja III kl ning AnO II ja III kl. Abikaasa Salme, sünd Stein (1895–1950), pojad Uno (1922–22), Olaf (1923–2007, II MS ajal Soome armees, põgenes Rootsi), Erik (1925–2006, II MS aja Soome ja Saksa armees, arreteeriti 1945, vabanes 1954) ja Hannes (1927–1960, II MS ajal Soome armees, põgenes Rootsi). (J.P.)
STIEGLITS, August vt SOOARU, August-Eduard-Robert Johani p.
STOCKEBY, Hermann-Hans-Joachim Gustavi p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1939).
VR II/3, nr 1592/14.12.1920 3 jalawäe polgu alamkaptenile Hermann STOCKEBY’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Riia-Pihkwa kiwitee ääres.
Sündis 20.(08.)09.1895 Tallinnas tisleri pojana. Õppis Tallinna Peetri reaal- ja 1915–16 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1928–29 kompaniiülemate kursustel. Korp! Sakala liige. I MS ajal septembrist 1915 2. tagavarapolgus, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Nooremohvitser 38. Smolenski družiinas, juulist 1916 1. Viiburi kindluse jalaväepolgus, detsembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgus. Alamleitnant juunist 1917, leitnant aprillist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 Tallinna KL 3. jsk ülema abi, aprillist 1919 3. jalaväepolgu 12. roodu vanemohvitser, maist 1919 1. roodu ülem, detsembrist 1919 3. pataljoni ülem. Alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Pärnumaal Penuja v Kõrgemäe talu, müüs selle 1924 ära. Maist 1920 3. jalaväepolgu 3. roodu ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu 9. pataljoni rooduülem, augustist 1923 7. jalaväerügemendis, viimaks 3. kompanii ülem ja 2. pataljoni ülema kt, oktoobris 1930 8. üksiku jalaväepataljoni 1. ja 3. kompanii ülem, ühtlasi veebruarist 1931 juunini 1932 sõjaringkonnakohtu liige. Oktoobris 1933 lähetati VAK juurde, maist 1937 7. jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem, jaanuarist 1940 rügemendi staabiülem. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Oli 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees ja esimees ning aukohtu esimees, EVL, VRVÜ Võru, Tartu ja Tallinna osak liige. Juulist 1940 6. üksiku jalaväepataljoni ülem, septembrist 1940 Soomusrongirügemendis. Suvel 1941 metsavendade rühma ülem Pärnumaal, augustist 1941 183. Eesti julgestusgrupi formeerija ja esimene ülem Pärnus, seejärel sideohvitser Eesti ja Saksa staabi vahel, kindralinspektuuris personaliosak ülem ning Aktuaalse Ajaloo Komitee esimehe asetäitja. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli inglaste käes sõjavangis. Septembrist 1945 Briti tsoonis Uklei, Borghorsti ja Bocholti Balti pagulaste laagri juht, Briti tsooni eestlaste keskesinduse vanematekogu, alates 1948 ülesaksamaalise eestlaste esinduse ja keskesinduse juhatuse ning alates 1952 ühenduse Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis esinduskogu liige ning keskkomitee ja abistamisfondi esimees, Eesti Võitlejate Ühingu vanematekogu liige ja aukohtu esimees, ühenduse Eesti Skautide Malev Saksamaal vanem ning Balti Ühingu Eesti-Saksa ühenduse Eesti-poolne esimees. Suri 01.07.1956 Saksamaal Detmoldis. Maeti Augustdorfi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR IV kl (1935) ja Saksa STR II kl. Abikaasa Maria, sünd Markova (1898), lahutati 1925. (J.P.)
STRANDMAN, Otto-August Hansu p, pea- ja sõjaminister (1919).
VR III/1, nr 2540/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Otto STRANDMANN’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel. (Täpsustus: ei võtnud vastu.)
Sündis 30.(18.)11.1875 Virumaal Neeruti v Vandu külas kooliõpetaja peres. Õppis 1886–88 Rakvere linnakoolis, 1888–94 Tallinna Aleksandri ja Peterburi 5. ja 7. gümnaasiumis ning 1899–1900 Tartu ja 1900–03 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Tartu ülikooli audoktor 1928, Varssavi ülikooli audoktor 1930. Alates 1899 EÜSi liige. Töötas 1896–99 Tallinna renteis, 1903–05 kohtuameti kandidaat ning advokaat Narvas ja Tallinnas. Oli 1904–05 ja 1917 Tallinna linnavolikogu liige. Võttis osa 1905. aasta revolutsiooniliikumisest, viibis 1905–09 pagulasena Šveitsis, Soomes jm. Tegutses 1909–17 vandeadvokaadina Tallinnas, 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör. Septembrist 1917 aprillini 1919 Eesti Tööerakonna esindajana Eesti Ajutise Maanõukogu liige ja oktoobrist 1917 novembrini 1918 selle esimees. Suvel 1918 lühikest aega sakslaste käes vangis. VS ajal alates 12.11.1918 Ajutise Valitsuse välisminister, siis alates 27.11.1919 põllutööminister ning 08.05.–18.11.1919 Eesti pea- ja sõjaminister, ühtlasi aprillist 1919 detsembrini 1920 Asutava Kogu liige. Oli 1920–32 I–V Riigikogu liige ning jaanuarist novembrini 1921 selle esimees. Tegutses oktoobrist 1920 jaanuarini 1921 välis- ja kohtuministri, märtsist maini 1924 välisministri ja maist detsembrini 1924 rahaministrina. Tema juhtimisel tasakaalustati riigieelarve ja rahakurss ning orienteeriti ümber riigi majanduspoliitika. Seejärel aprillist 1927 saadik Poolas, ühtlasi juulist 1927 Tšehhoslovakkias ja oktoobrist 1927 Rumeenias. Juulist 1929 veebruarini 1931 riigivanem. Jaanuarist 1933 saadik Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias, viimases märtsini 1939 ning juulist 1933 Püha Tooli juures Vatikanis. Novembris 1939 vabastati teenistusest. Seejärel elas Virumaal Kadapiku talus. Oli 1917 Tallinna Eesti Liidu esimees, Eesti Tööerakonna asutaja ja esimees, Estonia seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse jt liige. Läks 05.02.1941 Virumaal Undla v Kadapiku talus vabasurma. Maeti Tallinna Kaarli kalmistule. Tähis Lääne-Virumaal Vandu külas, nimi tahvlil Tartus EÜSis, Tallinnas Roosikrantsi 4a majal, välisministeeriumis, Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal ja presidendilossil Kadriorus. Teised autasud: EPR III jrk (1921), EPR I/II (1929) ja KR I kl (1930). Abikaasa Lydia, sünd Hindrikson (1889–1934), lapsed Hella (1909–13), Hans (1910–13) ja Lydia (1914–66). Naise õemees kolonel Karl-Aleksander Kool VR I/3. (J.P.)
STRANIERI, Augusto, Itaalia saadik Eestis.
VR III/1, nr 3147/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Augusto STRANIERI, Itaalia saadik Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 28.01.1873 Itaalias Lecce provintsis. Alates 1896 Itaalia välisministeeriumi teenistuses, konsul Konstantinoopolis, Lõuna-Ameerikas jm. Nimetati 1917 kindralkonsuliks, võttis asjatundjana osa Pariisi rahukonverentsist, alates 1918 Itaalia välisministeeriumi poliitilise osak 2. jsk juhataja kt, oli tegev konverentsidel eksperdina. Septembrist 1922 augustini 1926 Itaalia saadik Eestis, augustist 1926 juulini 1929 saadik Lätis. Saatus teadmata. (J.P.)
STRÖMBERG, Hans vt KALLO, Hans Jaani p.
STULGINSKIS, Aleksandras, Leedu president.
VR III/1, nr 3125/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Aleksandras Stulginskis Leedu Vabariigi President Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 26.02.1885 Leedus Tauragė mk Kutaliai külas. Lõpetas 1904 Liibavis keskkooli, 1908 Kovno seminari, õppis mitu aastat Innsbrucki ülikoolis filosoofiat ja usuteadust, 1913 lõpetas Saksamaal Halle põllumajandusinstituudi. Seejärel oli Trakai mk Alytuse rajoonis agronoom. I MS ajal Vilniuses sõjas kannatada saanud leedulaste abiühingu juhte. Oli Leedu kristlik-demokraatliku partei asutaja ja keskkomitee esimees ning talupidajate liidu asutaja ja esimees. Septembrist oktoobrini 1917 Vilniuses Leedu konverentsil, valiti Leedu nõukogusse (hiljem Riiginõukogu), oli 16.02.1918 Leedu iseseisvusdeklaratsiooni üks allkirjastajaid. Oli ka üks Leedu relvajõudude korraldajaid. Detsembrist 1918 portfellita minister, märtsist 1919 peaministri abi, sise- ja tööminister, aprillist oktoobrini 1919 põllumajandus- ja riigiminister. Maist 1920 oktoobrini 1922 Leedu Asutava Seimi esimees, ühtlasi juunist 1920 presidendi kt. Detsembrist 1922 juunini 1926 president. Detsembris 1926, pärast riigipööret Seimi eesistuja kuni selle laialisaatmiseni aprillis 1927. Loobus poliitikast, pidas Klaipeda mk Kretinga vallas talu. Nõukogude võim arreteeris ta 13.06.1941, oli Krasnojarski krais, 1952 mõisteti 25 aastaks vangi, kaks aastat hiljem vabastati, oli Komi ANSVs. Töötas 1957–59 aed- ja köögiviljade katsejaama vanemteadurina. Suri 22.09.1969 Kaunases. Maeti Kaunase Panemunė kalmistule. (M.S.)
STUNDE, Heinrich vt SARMISTE, Henn Karl-Johanni p.
STURM, Hugo Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1355/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Hugo STURM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Sagorje külas ja 27 oktoobril 1919 a. Kalischi all.
Sündis 14.(02.)08.1891 Tartumaal Roela v Roela mõisa viinapõletaja peres, alates 1898 elas Kaarepere v Pagari talus. Õppis 1901–02 Kaarepere ministeeriumikoolis. Töötas 1915 Orjoli kubermangus mõisavalitseja õpilasena. I MS ajal 1915–17 Pensa 98. tagavarapolgus ja 24. Simbirski jalaväepolgu luurekomandos. VS ajal alates 25.11.1918 Kaarepere valla KL liige, siirdus 17.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu, märtsist 1919 rühmavanem. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 19.07.1919 Fomkino küla juures haavata. Kapral ja nooremallohvitser märtsist 1919, ohvitseri asetäitja maist 1919. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kaarepera v Patjala k Pagari talu. Kaarepera EVL esimees, KL Tartumaa mlv ja VRVÜ Tartu osak liige. Suvel 1941 Kaarepera valla metsavendade juht. Saksa ajal OK liige. Sügisest 1944 metsavend. Nõukogude võim arreteeris ta 25.02.1952 Jõgeva raj Võduvere külas, mõisteti aprillis 1952 25 aastaks vangi, oli Molotovi obl laagris, vabanes mais 1957. Seejärel elas Jõgeval, tegi naivistlikke õlimaale ja puutööd ning osales isetegevuslike kunstnike näitustel. Suri 24.12.1979 Jõgeval. Maeti Palamuse kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Julie-Hermine-Agnes, sünd Kigurs (1897–1990), tütred Eevy-Intra (1923–90), Juta-Liidia (1925), Lea (Lia-Tuti), kunstnik (1930–99), Malle-Astrit (1933) ja Lehti-Kai (1935). (A.K., J.P.)
SUBBI (sünd SUUP), Johannes Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 926/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu ohwitseri asetäitjale Johannes Jaani p. SUBBI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 10 jaanuaril 1919 a. Käreweres Lepiku talu juures ja 7 märtsil 1919 a. Salisburgi juures Trone mõisa all.
Sündis 14.(02.)09.1888 Tartumaal Laeva vallas rentniku peres. Õppis 1898–99 Nõo kihelkonna-, 1900 Laeva valla-, 1900–05 Tartu linnakoolis ja 96. jalaväepolgu õppekomandos ning 1932 allohvitseride õppekompaniis. Teenis detsembrist 1909 märtsini 1913 96. Omski jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 271. jalaväepolgus, oktoobrist 1916 Läti küttide tagavarapataljonis, maist 1917 1. Eesti polgus, septembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, jaanuarist veebruarini 1918 2. Eesti polgus. Seejärel Kärevere mõisa valitseja. VS ajal alates 22.12.1918 vabatahtlikult Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, veebruarist 1919 luurekomando nooremohvitser, veebruarist 1920 komandandi komando ülem, maist 1920 luurajate ja septembrist 1920 3. roodu nooremohvitser. Kapral jaanuarist 1919, vanemallohvitser märtsist 1919, ohvitseri asetäitja septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 14.04.1919 Petserimaal Mitkovitsa küla ja 19.07.1919 Pihkva all Suur-Fomkino küla juures haavata. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Iigaste mõisast talu, müüs selle ära. Oktoobrist 1920 maini 1921 Iigaste mõisa valitseja, seejärel talunik. Juunist 1927 üleajateenijana 2. jalaväerügemendi 2. kuulipildujate komando rühmavanem, oktoobrist 1928 Kuperjanovi partisanide pataljoni kompanii rühma- ja kompaniivanem. Septembris 1939 vabastati teenistusest. Seejärel Tartu linnapanga käskjalg. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.12.1940 Tartus. Suri 16.02.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR kr (1938) ja Vene GeR IV kl. Abikaasa Ella-Pauline, sünd Ruusmann (1892–1966), lapsed Juta (1922–2011), Kaljo (1923–44, II MS ajal Saksa armees, langes), Ülo (1926, II MS ajal Saksa armees, arreteeriti 1947, vabanes 1955) ja Olev (1930–2013, küüditati 1949, vabanes 1956, kunstnik). (A.K.)
SUIMETS (kuni 1936 SULTS), Karl-August Marguse p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1453/08.10.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Karl SCHULT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 märtsil 1919 a. Salisburgi juures Kaiseri talu all.
Sündis 27.(15.)09.1898 Tartumaal Kudina v Vaidavere külas rätsepa peres. Õppis Kõrenduse vallakoolis. I MS ajal 1917–18 jalaväes. VS ajal alates 24.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus, aprillist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 29.04.1919 ja 21.10.1919 haavata. Aprillist 1920 kuulipildujate roodu varahoidja. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kudina v Kudina m Veskimäe talu. Seejärel talunik. Saksa ajal Kudina valla põllumajandusinspektor. Kudina OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta novembris 1944, kuid vabastas tervislikel põhjustel, 28.05.1945 arreteeriti uuesti Kudina vallas. Suri 08.06.1948 Vladimiri vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Armilde-Pauline, sünd Kiis (1900–95), lapsed Ervin-Aleksander (1924–85), Endla (1927), Heino (1931–2008) ja Ahti (1937). (A.K., J.P.)
SUITS, Nikolai Juhani (Joann) p, reamees (1919), veltveebel (1921).
VR II/3, nr 1286/15.09.1920 7 jalawäe polgu reamehele Nikolai SUITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Ledische ja Mursina külade waldamisel.
Sündis 18.(06.)01.1898 Harjumaal Peningi vallas. Õppis Tallinna raudtee tehnikakoolis. I MS ajal vabatahtlikult novembrist 1916 septembrini 1917 5. raudteepataljoni autokolonni mehaanik. Töötas 1918 Tallinna puuvillavabrikus, asus 1919 Viljandimaale Õisu v Morna mõisa. VS ajal alates 08.04.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 7. roodus ja 7. jalaväepolgu 12. roodus, septembrist 1919 2. roodus rühmaülem, novembrist 1919 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 05.11.1919 haavata. Maist 1920 7. jalaväepolgu 3. roodus, jaanuarist 1921 2. jalaväepolgu 6. roodus. Nooremallohvitser novembrist 1920, veltveebel veebruarist 1921. Üleajateenija septembrist 1921 7. jalaväepolgu 3. roodus. Mais 1923 vabastati teenistusest. Maist 1923 Valga kriminaalpolitsei agent, märtsist juunini 1924 Võru kriminaalpolitsei agent, seejärel Vana-Irboskas piirivalve kontrolör. Põgenes oktoobris 1925 Nõukogude Liitu. Nõukogude võim arreteeris ta 19.10.1925, jaanuaris 1926 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Valge mere Solovetsi laagris. Saatus teadmata. Abikaasa Ludmilla-Rosalie (kuni 1921 Rosalie-Karoline), sünd Järg (1900), lahutati tagaselja 1934. (J.P.)
SULG, Edgar Hansu p, insener, sõjaväeametnik (1919).
VR I/3, nr 342/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse sõjawäe liikumise osakonna ülemale, sõjawäe ametnik Insener Edgar Hansu p. SULG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)03.1891 Tartumaal Kirepi vallas piimarentniku peres, peatselt asuti Kuigatsi valda. Õppis Tartu reaalkoolis ja 1911–18 Riia polütehnilise instituudi mehaanikaosakonnas tehnoloogiainseneriks. Alates 1911 korp! Vironia liige. VS ajal alates 19.12.1918 sõjaväe liikumise osak asjaajaja, nimetati 28.12.1918 operatiivstaabi raudteede-liikumisosak ülemaks, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse liikumise osak ülem. Sõjaväeametnik juunist 1919. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Juunist 1920 raudteevalitsuse insener, aprillist 1922 augustini 1925 teedeministeeriumi peainspektor ja seejärel AS Ekstraktori direktor. Oli III Riigikogu liige, kirjastusühisuse Postimees juhatuse, Insenerikoja, Kaubandus-tööstuskoja, Riigi Majandusnõukogu, Eesti Rahvaerakonna ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi, 1952 siirdus koos abikaasaga Kanadasse, töötas Montrealis inseneribüroos. Suri 29.11.1970 Montrealis. Maeti Montreali kalmistule. Teised autasud: EPR II/I (1934). Abikaasa Elise-Rosalie, sünd Kiipus (1893), poeg Hans (1921). (M.S.)
SULG, Oskar Reediku p, 1. klassi madrus (1920).
VR I/3, nr 1488/13.10.1920 Tuletornide osakonna juhatajale, Kaugesõidu kapten Oskar SULG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe mereasjanduse alal.
Sündis 18.(06.)08.1891 Saaremaal Karala vallas. Õppis Lümanda vallakoolis ja Kuressaare merekoolis. Tüürimees ja kapten Vene, Soome ja Inglise laevadel. I MS ajal laeval Morskaja Krepost Imperatora Petra Velikogo. VS ajal alates 16.11.1918 Keri tuletorni ülevaataja, andis Briti mereväele täpsed andmed Nõukogude sõjalaevade Spartak ja Avtroil vangistamiseks. Veebruarist 1919 lootside inspektor, ühtlasi tuletornide osak kaartide ja instrumentide jsk juhataja. Aprillist 1920 Mereväe Ekipaaži 2. roodus. Aprillis 1920 vabastati sõjaväeteenistusest. Jätkas teenistust kaartide ja instrumentide jsk juhataja ning lootside ja päästejaamade inspektorina, oktoobrist 1926 juulini 1927 kantseleiametnik. Seejärel laevadel kaugsõidukapten ja tüürimees. Oli Tallinna merekooli hoolekogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Hukkus 1941 Atlandi ookeanil kaubalaevaga Indra. Abikaasa Hilda Adele, sünd Koost (1894–1958), poeg Ivar (1920–94, II ms ajal Punaarmees, sporditegelane). (A.K.)
SUMMATAAVET, August-Voldemar Juhanese (ka Johannese) p, vanemallohvitser (1918), veltveebel (1933).
VR II/3, nr 374/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu wanemale alamohwitserile August Johani p. SUMMATAWET’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 12.11.(31.10.)1896 Virumaal Vihula vallas, elas Haljala külas. Õppis vallakoolis. Ametilt tisler. I MS ajal 1. suurtükiväepolgu tööroodu vanemallohvitser. VS ajal alates 15.07.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu 12. roodus, novembrist 1919 9. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 3. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel töötas tislerina ning pidas Haljala v Vanamõisa m Värava talu. KL Viru mlv ja VRVÜ Rakvere osak liige. Veltveebel veebruarist 1933. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Haljala vallas. Lasti maha 19.08.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Adina-Marie, sünd Vespan (1899–1942, küüditati 1941). (M.S.)
SUNI, Yrjö Matti p, Soome reamees (1918), veltveebel (1929).
VR II/3, nr 1809/26.03.1920 Rühma juhatajale Yrjö SUNI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.10.1901 Soomes Kirvus. Õppis algkoolis. Sügisest 1917 KL liige. Soome VS ajal võttis osa Karjala rinde, Tampere, Lempäälä ja Vesilahti lahingutest. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Soome valges kaardiväes, 1921–23 väljaõppe allohvitser. Kapral ja seersant 1921, veltveebel 1929. Seejärel metsatööde juhataja. Talvesõja ajal 13. voorikompanii kompaniiveebel. Osales Taipale lahingus. Augustist 1940 15. sidepataljoni veebel, jaanuarist 1941 5. sidepataljoni staabis staabiveebel. Jätkusõja ajal juunist 1941 3. armeekorpuse sidekompanii veebel ja transpordi hooldusüksuse ülem, oktoobrist 1942 jaanuarini 1944 30. üksiku kindlustatud rannikuflotilli kompanii allohvitser, juunist 1944 maaväe sidekompanii sidevahendite baasi ülem. Võttis osa Kiestinki ja Uhtua lahinguist. Veebruarist 1945 3. välibaasis, aprillist juulini 1945 sidevahendite baasis varustusallohvitser. Suri 16.07.1979 Äänekoskis. Maeti Äänekoski kalmistule. (M.S.)
SUOJOKI (sünd ZETTERMAN), Evert August Edvardi p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1775/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Evert ZETTERMAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.09.1898 Soomes Hauho vallas põllumehe peres, elas Sääksmäki vallas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. VS invaliid. Seejärel põllumajandustehnik Sääksmäki v Ritvala külas. Suri 22.06.1933 Valkealas. Maeti Valkeala kalmistule. (M.S.)
SUOMINEN, Fredrik Vilhelm Abrahami p, Soome kapral (1919), kapten (1931).
VR II/3, nr 2325/26.03.1920 Kapral SUOMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.10.1902 Soomes Maarianhaminas parkali peres, elas Helsingis. Soome VS ajal jäägribrigaadis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1922–23 sõjalaevastiku väljaõppekeskuses, 1923–25 sõjakoolis, 1925–26 rannakaitseflotillis. Oli 1926–28 1. rannakaitsesuurtükiväe nooremohvitser ja patareiülem, 1931 1. üksikrannakaitseväe divisjoni patareiülem, 1934–35 ohvitseride kursustel, 1935–36 1. rannakaitsesuurtükiväe side- ja metroloogiaohvitser, patareiülem. Lipnik 1926, leitnant 1929 ja kapten 1931. Seejärel ärimees ja laevakapten. Talvesõja ajal Ryssänkaris operatsiooniohvitser, veebruarist 1940 major J. Kiveliö üksuses kompanii- ja pataljoniülem. Osales lahingutes. Jätkusõja ajal juunist 1941 1. rannakaitsebrigaadi ülem, septembrist 1941 N üksuses adjutant, detsembrist 1941 jaanuarini 1942 samas allüksuse ülem, seejärel vabastati teenistusest, juunist oktoobrini 1944 teenistuses 22. rannakaitsesuurtükiväe rügemendis 1. tõrjekompanii ülemana. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
SUOSALMI (kuni 1906 SUNDELIN), Oiva Toivo Josefi p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2082/14.05.1920 Jaamaülem Oiva SUOSALMI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.11.1873 Soomes Kärkölä vallas jaamaülema peres. Lõpetas Hämeenlinna soome lütseumi, sooritas riigiraudtee juures telegrafisti- ja ametnikueksami. Edaspidi riigiraudtee teenistuses. Aastast 1891 praktikant transpordiosakonnas, 1896 telegrafist, 1898 Järvelä jaama teine kirjutaja, 1900 Turu jaama teine kirjutaja, Kaakama peatuse esimene kirjutaja, 1903 peatuse ülem ja 1906 jaamaülem, 1908–17 jaamaülem Volttis ja 1917–19 Nurmos, 1919–35 Oittis ja 1935–40 Lappeenrantas. Oli Voimaliitto liige ning 1915–16 abistas tsivilistina jäägriks minejaid, olles seetõttu veebruarist aprillini 1917 Katajanokka vanglas. Soome VS ajal Nurmo KL staabiülem ja sõjaväekomisjoni liige. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Oittis ja vabatahtlike värbaja. Võttis osa Aunuse retke heaks töötanud toimkonna tööst. Oli 1920–25 ja 1927–34 Hausjärvi KL staabi liige ning Lõuna-Häme KL piirkonnakomitee liige. Suri 10.12.1963 Joutsenos. Maeti Hausjärvi kalmistule. (M.S.)
SUPS, Rudolf Märdi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 525/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Rudolf SUPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 detsembril 1919 a. Polschanowo ja Lakno külade juures.
Sündis 20.(08.)01.1899 Tartumaal Saadjärve vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 20.08.1919 5. jalaväepolgu 10. roodus, novembrist 1919 kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 kuulipildujate roodus. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Elas Tartus ja Tammistu vallas. Augustis 1923 mõisteti Tartu-Võru rahukogu otsusega varguste eest aastaks ja kuuks vangi. Põgenes 28.11.1923 Tartu vanglast, veebruaris 1924 tabati, oktoobris 1924 vabanes. Seejärel veovoorimees Tartus. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Omski obl Tšerlaki rajooni, vabanes juulis 1956. Seejärel elas Tartus. Suri 08.06.1981 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Esimene abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Puusepp (1906–74), pojad Raimond (1925–95) ja Helmut (1931–97). Teine abikaasa Aime, esimeses abielus Abroi, sünd Orgla (1915–68), tütar Anne (1953–95). (J.P.)
SUSI, Arnold Johani p, lipnik (1916), kapten (1924).
VR I/3, nr 1645/17.12.1920 Endisele Sõjaministeeriumi Asjade Walitseja kohustetäitjale, Alamkapten Arnold Juhani p. SUSI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.01.1896 (23.12.1895) Venemaal Kubani obl Livonia külas kooliõpetaja peres. Alates 1902 elati Armaviri linnas, 1907 tuli pere Tallinna. Õppis Armaviri algkoolis, 1907–14 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915–16 Petrogradi ajaloo-filoloogia instituudis, 1916 1. Peterhofi lipnikekoolis ja 1919–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1915 Peterburi EÜSi, hiljem EÜS Põhjala liige. I MS ajal märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik augustist 1916. Abiõpetaja sõjakoolis, jaanuarist 1917 nooremohvitser 3. tagavarapolgus, juulist 1917 296. Grjazovetsi jalaväepolgus, novembrist 1917 märtsini 1918 3. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 14.01.1919 1. Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1919 sõjaministeeriumi asjaajaja, septembris 1919 lähetati Pihkvasse rahudelegatsiooni juurde, oktoobrist 1919 sõjaministeeriumi kodifikatsiooni osak ja juulist 1920 juriskonsuldi sekretär. Alamleitnant märtsist 1920, leitnant aprillist 1920, alamkapten maist 1920, kapten jaanuarist 1924. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel tööl põllutööministeeriumi maakorralduse peavalitsuses, alates 1924 Tallinnas advokaadi abi ja advokaat. Oli Tallinna linnavolikogu liige, Eesti Muuseumiühingu, Estonia seltsi, Eesti Rahvuslaste Klubi, Eesti-Inglise Kultuuriühingu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, septembrist 1944 O. Tiefi valitsuse haridusminister. Nõukogude võim arreteeris ta 09.10.1944 Tallinnas, mõisteti 8 aastaks vangi, oli Komi ANSV PetšorLagis ja Karaganda obl Spasski vangilaagris, oktoobrist 1952 asumisel Krasnojarski kr Abakanis, vabanes jaanuaris 1958. 1958–60 Abakanis Hakassi rahvusteatri kunstiline ja muusikaline juht, pärast Eestisse jõudmist (1960) elas Vasulas. Tutvus vanglas Aleksandr Solženitsõniga, kellest sai paljuski tema mõjul kirjanik, dissident ja vabadusvõitleja, 1963–68 külastas A. Solženitsõn teda mitu korda Vasulas ja lõpetas seal raamatu „Gulagi arhipelaag“ kirjutamise. Suri 29.05.1968 Tallinnas Nõmmel. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Kirjutanud raamatud „Vene impeeriumi hukk. Otto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päevilt“ (Tallinn, 2009) ja „Võõrsil vastu tahtmist. Mälestusi vangiajast ja laagripõlvest“ (Tallinn, 2011). Abikaasa Ella-Adelgunde, sünd Roost (1899–1963, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Heino (1925–87, II MS ajal Soome armees, põgenes läände), Arno (1928–93, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Heli (1929, küüditati 1949, vabanes 1957). (J.P.)
SUSI, Edgar-Theodor Thomase p, leitnant (1919), major (1936).
VR II/3, nr 2947/18.02.1925 hinnates vahvust, mis kapten Edgar SUSI Eesti Vabadussõjas üles näidanud Laiarööpalise soomusrongi Nr 1 leitnandina 8. jaanuaril 1919 Pruuna mõisa vallutamisel.
Sündis 11.10.(29.09.)1891 Tallinnas äriteenija peres. Õppis 1909–12 Tallinna linna- ja 1916 1. Kaasani lipnikekoolis ning 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas 1910–15 Tallinna raudteejaamas ja ehitusfirmas kirjutajana. SPSi Tallinna Kalev liige, Eesti kiiruisutamise ja Tallinna rattasõidu meister. I MS ajal septembrist 1915 242. tagavarapataljonis, märtsist 1915 sõjakoolis. Lipnik juunist 1915. Nooremohvitser 247. tagavarapolgus, augustist 1916 13. Kaasani tagavarabrigaadis, juulist 1917 266. tagavarapolgus, augustist 1917 85. Siberi kütipolgus, kus oli oktoobrist 1917 6. roodu ülem, novembrist 1917 22. Siberi kütipolgu 1. roodu ülem ja 14. roodu nooremohvitser. Alamleitnant juunist 1917. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgu 7. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu nooremohvitser jaanuarist 1919 rongiülema noorem abi, maist 1919 lr sr Kapten Irv ülema abi, juulist 1919 dessantpataljoni ülem, detsembrist 1919 kuulipildujate komando vanemohvitser. Leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 09.01.1919 Tapa vabastamisel haavata. Sai autasuks Harjumaal Keila v Klooga m Susi talu. Jaanuarist 1920 5. piirikütipataljoni 2. roodu nooremohvitser, märtsist 1920 7. piirikütipataljoni 4. roodu vanemohvitser ja roodu ülem, jaanuarist 1921 rannavalve Paldiski raj ülem. Juulist 1922 10. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) 2. ja augustist 1923 5. kompanii ülem. Oktoobrist 1927 piirivalve Tallinna jsk Paldiski raj, juunist 1930 Lääne jsk Haapsalu raj, augustist 1932–34 Petseri jsk Mägiste raj ja aprillist 1934 Tallinna jsk Kunda raj ülem. Alamkapten oktoobrist 1920, kapten 1924, major 1936. Detsembris 1939 vabastati teenistusest. Oli sõjaringkonnakohtu ja 10. jalaväerügemendi ning piirivalve kohtu liige, 10. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees ja rügemendi spordikomisjoni esimees, SPS Haapsalu Läänela juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Töötas 1939–41 tsemenditehases Port Kunda ja Keila LenPromTransProjektis kümnikuna. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Keilas. Suri 13.03.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Ksenia, sünd Afanasjeva (1898), tütar Lydia (1918). (A.K., J.P.)
SUSIK, Johannes Ernst vt SUUSIK, Johannes-Andreas Johanni p.
SUUP, August Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1344/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August SUUP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Sagorje lahingus 17 aprillil 1919 a.
Sündis 24.(12.)01.1898 Tartumaal Laeva vallas rentniku peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 285. tagavarapolgus. VS ajal alates 19.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Langes 16.04.1919 Petserimaal Zagorje külas sidepunktis. Nimi oli Kursi sambal (taastatul pole). Vallaline. (J.P.)
SUUR, Arnold Peteri p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 78/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Arnold Peetri p. SUUR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Zooru koolimaja juures, oma eeskujuga julgustawalt kaaslaste peale mõjudes, mille tõttu operatsioon wäikeste kaotustega kiirelt lõppes – waenlane kaotas 2 kuulipildujat.
Sündis 07.03.(24.02.)1888 Tartumaal Vastse-Otepää vallas rätsepa peres. Õppis kihelkonnakoolis. Jaanuaris 1919 Elva alevis kaupmees. VS ajal alates 23.01.1919 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 1. rühmas, maist 1919 Soomusrongide Diviisi staabi komandandi komandos. Vanemallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Sooru v Tammiku talu. Oli 1921–41 raamatu- ja kirjatarvetekaupluse omanik Valgas. EVL Valga osak laekur, KL Valga mlv ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 27.06.1941 Valgas. Lasti maha 25.08.1942 Mordva ANSV Saranskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Emilie, sünd Juust (1886–1971), tütar Heljo (1921–75). (A.K.)
SUUR, Jaan Karli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1265/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Jaan SUUR’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Wäsna küla all.
Sündis 23.(11.)06.1893 Võrumaal Mõniste vallas sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 03.03.1919 Tallinna kaitsepataljonis, maist 1919 8. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 18.12.1919 Vääska küla juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vastse-Roosas v Mäekese talu. Oli Vastse-Roosa vallavanem. Suri 30.03.1939 Erastvere v Erastvere vanadekodus. Maeti Vastse-Roosa kalmistule. Abikaasa Minna-Alide, sünd Sisask (1897–1932), lapsed Saima (Saime Leonella, 1925–2012), Eri Arnold (1926–26), Senta Armilda (1927), Luule (Luile, 1928) ja Lembit (1930–2008). (M.S., J.P.)
SUURESAAR, Edgar-Valentin Augusti p, kapral (1920).
VR II/3, nr 2870/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 5. jalaväepolgu kapral Edgar Augusti p. SUURESAAR Eesti Vabadussõjas üles näidanud 20. novembril 1919 Laura alevi lähedal Polsohnova küla all, kus oma automaatpüssiga „Madsen“ tuld avades sundis vaenlase taganema ja võimaldas meil küla tagasi võtta.
Sündis 31.(18.)05.1900 Tallinnas tisleritöökoja omaniku peres. Õppis 1908–11 J. Westholmi gümnaasiumis. Töötas 1915–18 Tallinna sadamatehases allveelaevade remonditöökojas lukksepa ja 1918–19 kinomehaaniku abina. VS ajal alates 01.06.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, juunist 1919 5. jalaväepolgu tagavararoodus, juulist 1919 1. roodus, novembrist 1919 1. pataljoni kuulipildujate roodus. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 polgu kuulipildujate roodus ja sõdurite poe kassapidaja, detsembris 1920 saadeti Allohvitseride Kooli. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1921–33 Põhja Paberi ja Puupapi Vabriku remonditöökojas lukksepana, alates 1933 Tallinnas raudteel remonditöölise ja brigadirina. Oli Tallinna EVL, KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 26.08.1950 Tallinnas, mõisteti veebruaris 1951 25 aastaks vangi, oli Molotovi oblasti NõrobLagis, vabanes mais 1955. Suri 21.05.1971 Tallinn-Nõmmel. Maeti Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Juliane-Margarethe, sünd Jootma (1903–96), lapsed Claidis (1925) ja Enn (1937). (A.K., J.P.)
SUURESAAR, Martin Jakobi p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 517/17.08.1920 1 suurtükiwäe polgu 5 patarei nooremale alamohwitserile Martin SUURESAAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Erme küla juures.
Sündis 07.11.(26.10.)1894 Harjumaal Jõelähtme v Rummu mõisa talupoja peres. VS ajal alates 19.12.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patarei nooremkirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Suri 09.02.1919 Valga linna haiglas sarlakitesse. Maeti Valga Priimetsa kalmistu VS langenute ossa. Vallaline. (J.P.)
SUURESSAAR, Joosep Kaarli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 784/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Joosep SUURSAAR’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri valdamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 13.(01.)05.1899 Järvamaal Ambla v Ojakülas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 15.01.1919 vabatahtlikult kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantmeeskonna luuraja. Osales lahingutes Punaarmeega Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Jõgeval, Tallinnas, Viljandis jm, töötas pagarina. Juulist 1927 juulini 1930 jalgratta varguse eest Paide vanglas. Elas 1938–39 Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Saksa ajal elas Lehtse vallas. Suri 10.03.1966 Viljandi raj Polli külanõukogus. Vallaline. (J.P.)
SUUREVÄLJA, Georgi Grigori p, vedurijuht.
VR II/3, nr 566/17.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 3 wedurijuhile Georg SUUREWÄLJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 4 märtsil 1919 a. Korwa ja Hoppa wahel.
Sündis 20.(08.)06.1889 Pärnumaal Võlla v Kärbo külas sepa peres. Õppis valla- ja Audru õigeusu kihelkonnakoolis. 1913–15 töötas Mõisaküla raudteetehases lukksepana, 1915–17 vedurijuhi abi, alates 1917 Mõisakülas vedurijuht. VS ajal alates 27.01.1919 vabatahtlikult kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 vedurijuht. Vabastati märtsis 1919. Aprillist 1919 taas vabatahtlikult rongil vedurijuht. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel vedurijuht Mõisakülas ja Pärnus. Oli VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Pärnus. Suri 16.02.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Taive-Õie, sünd Holberg (1902–88, küüditati 1941, vabanes 1957), poeg Aksel (1925–98, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse). (J.P.)
SUURKIVI, Juhan (kuni 1938 Rudolf-Johannes) Reinu p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 680/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando nooremale alamowitserile Johannes Reinu p. SUURKIWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 23.(11.)12.1898 Järvamaal Purdi v Puiatu külas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Anna vallas talu. Oli 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Asus 1940 Tallinna, töötas Nõukogude sõjaväebaasi ehitusel. Märtsist aprillini 1941 Tallinna Keskvanglas. Saksa ajal tööline Luteri vabrikus. Nõukogude ajal Tallinnas toiduainetetööstuse valitsuse remondi- ja mehaanikatehase tööline. Suri 15.05.1958 Tallinnas. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. (A.K., J.P.)
SUURMANN, Mihkel-Adolf Toomase p, nooremleitnant (1920).
VR II/3, nr 304/11.06.1920 Soomuslaewa „Lembitu“ noorem-leitnandile Mihkel Tooma p. SUURMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus detsembri kuul 1918 a. Loksal.
Sündis 11.10.(29.09.)1891 Harjumaal Kõnnu v Loksa k Vanakõrtsi talu pidaja peres. Õppis Kõnnu valla- ja Paldiski merekoolis. I MS ajal aprillist 1915 laeval Morskaja Krepost Imperatora Petra Velikogo, jaanuarist 1916 septembrini 1918 miinidiviisis transpordilaeva Petšora vanemohvitser. VS ajal alates 23.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit vanemtüürimees, aprillist 1919 rannavalve-, side- ja päästejaamade valitsuse Tallinna raj ülem. Nooremleitnant jaanuarist 1920. Osales laevastikuoperatsioonides Punaarmee vastu Soome lahel. Jaanuarist 1920 7. piirikütipataljoni 3. roodu ja aprillist 1920 sidekomando ülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Keila v Tuula m Lainela talu. Seejärel töötas kaubalaevadel Sakala, Koidula ja Keila tüürimehena. VRVÜ Tallinna osak liige. Jäi 1940 laevaga USAsse. II MS ajal sõitis merd USA sõjaväe abilaevadel ja tsiviilis kaubalaevadel. Suri 17.05.1980 USAs Californias Santa Barbaras. Maeti Santa Barbara kalmistule. Nimi kenotaafil Loksa kalmistul. Abikaasa Mathilde, sünd Tähe (1898–1993). (A.K., J.P.)
SUURSAARE, Edgar vt SUURESAAR, Edgar Valentin Augusti p.
SUURSEPP (kuni 1939 GROSSSCMIDT), Eduard Otto p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 923/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Eduard Otto p. GROSSCHMIDT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Krasnaja-Gorka all ja 27–28 juunil 1919 a. Jegaliti metsas.
Sündis 27.(15.)04.1896 Tartumaal Suure-Rõngu v Raigaste koolimajas õpetaja peres. Õppis Raigaste valla- ja Tartu linnakoolis ning H. Treffneri gümnaasiumis (ei lõpetanud) ja 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis. Oli trükitööline Tartus. I MS ajal septembrist 1914 vabatahtlikult 1. tagavarapataljonis ja 266. Poretšenski jalaväepolgus, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 440. Buguruslani jalaväepolgus. Alamleitnant märtsist 1917, leitnant juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 17.12.1914 ja 05.01.1917 haavata ning 02.09.1917 Rodenpoisi raudteejaama juures haavata ja põrutada, sattus vangi, vabanes mais 1918. VS ajal alates 05.12.1918 peastaabi ohvitseride reservi 4. rühmas, jaanuarist 1919 2. jalaväepolgu 3. pataljoni nooremohvitser ning veebruarist märtsini 1919 2. diviisi sõjaväljakohtu liige, juunist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 2. roodu vanemohvitser, juulist 1919 5. roodu ülem, ühtlasi juulist 1919 veebruarini 1920 pataljoni ning novembrist 1919 polgu sõjaväljakohtu esimees. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai 1934 VR kavalerina Valgamaal Sangaste v Tammjärve talu. Arreteeriti 23.02.1920 Tartus. Mõisteti sõjaväljakohtu otsusega salakaubaveos ja kinnipidamisel osutatud vastupanu eest kaheteistkümneks aastaks sunnitööle, septembris 1920 vabastati sõjaministri otsusega. Sügisest 1920 Tallinnas „Päevalehe“ trükikoja tööline, alates 1923 ajakirjanik, elas 1924–29 Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, oli 1930–33 Viljandis raamatupidaja, müüja ja laohoidja, 1934–38 Tallinnas trükkal, alates 1938 pidas Tammjärve talu. Oli 1934–38 VRVÜ Tallinna ja 1938–40 Valga osak liige. Mais 1932 sai valitsuse otsusega tagasi leitnandi aukraadi. Avaldas memuaarid „Pealuu märgi all“ (Tartu, 1935), „Sõjavangis“ (Tartu, 1936), „Suures heitluses“ (Tartu, 1937) ja „Valge rinne“ (Tartu, 1938) ning tõlkis Lev Tolstoi „Sõja ja rahu“ 2. köite (Tartu, 1941). Saksa ajal koostas Omakaitse Tartu-, Valga- ja Läänemaa ajaloo, millest on avaldatud „Kaitseliidust Omakaitseni I. Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni“ (Voore, 2002). Nõukogude võim arreteeris ta 30.10.1944 Tammjärve talus. Mõisteti mais 1945 kolmeks aastaks vangi, oli Karaganda obl Dolinskoje vangilaagris, jaanuarist 1946 asumisel Harkovi oblastis, vabanes 1949. Seejärel elas Tammjärve talus, oli kolhoosi Stalini Tee, hilisema Sangaste kolhoosi arveametnik. Suri 19.07.1975 Valga raj Sangaste kn Tammjärve talus. Maeti Sangaste kalmistule. Tahvel Tammjärve talu seinal. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Ella-Johanna, sünd Sing (1902–95), tütar Malle (1936). Isa Otto Grossschmidt oli luuletaja, ajakirjanik ja näitekirjanik. (J.P.)
SUURSOO, Heinrich vt PÄRNAPUU, Heinrich-Leopold-Voldemar Jüri p.
SUURSUU, Johannes vt HEINMAA, Johannes-Eduard Maaria p.
SUUSIK (sünd SUSSI), Johannes-Andreas Johanni p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 122/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 1 kapralile Johannes Johannese p. SUSIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Albu mõisa juures waenlase ratsaluurajate wangiwõtmisel.
Sündis 02.01.1899 (21.12.1898) Tallinnas puhvetipidaja peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. I MS ajal 1917–18 jalaväes. Töötas 1918 Tallinnas treialina. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus, hiljem rongi dessantpataljoni 3. roodus, maist 1919 3. rühma ülem, juunist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, septembrist 1919 Mereväe Ekipaažis, oktoobrist 1919 dessantkomandos. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Langes 27.10.1919 Venemaal Krasnaja Gorka all Pulkovo küla juures. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi tahvlil Tallinna Rahumäe kabelis (taastamata) ja Pühavaimu kirikus. Vallaline. (J.P.)
SWATRIDGE, Charles John Charlesi p, Briti leitnant.
VR I/3, nr 370/26.03.1920 Lennuinstruktorile, leitnant Charles SWATRIDGE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti lennuwäe korraldamisel ja õpetamisel.
Sündis 20.02.1896 Inglismaal Norfolki krahvkonnas Great Yarmouthis, elas Thurltoni kirikumõisas. I MS ajal teenis Briti Nottinghamshire’i ja Derbyshire’i rügemendis ning kuninglikus lennuväes. VS ajal asus lenduri-instruktorina Eesti valitsuse teenistusse. Pidas 1928–31 kalapüügiriistade kauplust C. J. Swatridge. Abiellus 1934 kirjanik Irene Mossopiga. Üheskoos avaldati kirjutisi pseudonüümi Theresa Charles all. Aastast 1942 pidas Devoni krahvkonnas Kingsbridge’i lähedal Middlecombe’i farmi. Suri 25.04.1964 Kingsbridge’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
SWETT, Trevor Washington Hitchcock Johni p, USA major.
VR III/3, nr 3139/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra Kapten Trevor W. SWETT, Ameerika sõjaväe esitaja Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 22.07.1893 USAs New Jersey osariigis Vinelandis. Lõpetas 1915 Harvardi ülikooli. I MS ajal teenis Prantsusmaal. Novembrist 1919 augustini 1921 USA esinduse teenistuses Varssavis. Oktoobrist 1924 USA sõjaväeatašee Eestis, Lätis ja Leedus. Augustis 1928 lahkus Eestist USAsse. Suri 13.11.1967 Washingtonis. Maeti Arlingtoni kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
SVINHUFVUD, Gustaf Alku Solmu Kuno Alariki p, Soome leitnant (1918), rittmeister (1918), kapten (1930).
VR II/3, nr 1694/26.03.1920 Jäägri kaptenile SVINHUFVUD’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 26.10.1894 Soomes Sotkamos metsaülema peres, elas Ii vallas. Lõpetas 1915 Oulu soome lütseumi, õppis 1915 Helsingi tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnas. I MS ajal detsembrist 1915 27. jäägripataljoni 4. kompaniis. Võttis Saksa idarindel osa Liivi lahe ning Misse ja Aa jõe lahingutest Lätis. Hilfsgruppenführer maist 1917 ja Gruppenführer detsembrist 1917. Veebruaris 1918 saabus Vaasasse. Soome VS ajal 5. jäägripataljoni 2. kompaniis rühmaülem, märtsist 1918 kompaniiülem, aprillist 1918 6. jäägrirügemendi 17. pataljoni 1. kompanii ülem. Osales Viiburi vallutamisel. Juunist 1918 Viiburi komandandi adjutant, septembrist 1918 Soome 2. ratsarügemendis. Rittmeister juulist 1918. VS ajal 09.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Juulis 1919 vabastati teenistusest. Augustist 1920 KL peastaabi väljaõppejsk staabiohvitser ja 1921 KL Uusimaa piirkonna ülem. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Võttis osa Ida-Karjala ülestõusust Repola rindelõigu ülemana ja hiljem Karjala metsasisside staabiülemana. Osales lahingutes Punaarmee vastu Repola vallas ja hiljem Kiimasjärvi kandis. Märtsist 1922 KL peastaabis sõjalise osak väljaõppejsk assistent ja mittekoosseisuline staabiohvitser, 1924–26 ja 1929–36 kaitseministeeriumi sõjaasjanduse osakonnas. Kapten detsembrist 1930. Suri 14.09.1936. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SÕBER, Arnold Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 242/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Arnold Jüri p. SÕBER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 detsembrist 1918 a. kuni 10 aprillini 1919 a. Orina mõisas, Wodjal, Mustajõel, Kriuscha, Scherdjanka ja Prelli Henno külade, ning Haanja, Wolkowi ja Laksbergi mõisate juures.
Sündis 12.07.(29.06.)1900 Tartumaal Tähtvere v Liivaku talus voorimehe peres. Õppis 1909–18 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1918 H. Treffneri ja 1919 Tallinnas vene gümnaasiumis, 1920 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas ja 1920–25 Berliini tehnikaülikooli ehitusosakonnas Eesti riigi stipendiaadina. Korp! Rotalia liige. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 4. eskadronis, märtsis 1919 vabastati õpingute jätkamiseks teenistusest. Juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis ning Soome ja Liivi lahel. Maist 1926 aprillini 1929 Valga maavalitsuse teedeinsener, aprillist augustini 1929 maainsener, oktoobrist 1930 Valga linna elektrijaama juhataja ja Valga linna insener, aprillist 1937 ühtlasi Valga linna turbatööstuse tehniline juhataja, juulist 1938 Valga maavalitsuse teedeinsener. VRVÜ Valga osak liige. Juulist 1941 septembrini 1944 Valgamaa teedeosak juhataja, oktoobrist 1944 jaanuarini 1945 Valga maakonna teedeosakonna insener. Nõukogude võim arreteeris ta 13.01.1945 Valgas, mõisteti septembris 1945 seitsmeks aastaks vangi, vabanes novembris 1951. Seejärel Tartus insener-arhitekt. Suri 09.06.1981 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Elisabeth, sünd Sõrra (1899), tütar Lydia-Karin (1929). (J.P.)
SÕBER, Hans Hansu p, arst (1918).
VR I/3, nr 489/25.08.1920 1 Tartu sõjawäe haigemaja nooremale ordinaatorile, Dr. Hans SÕBER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 05.03.(21.02.)1890 Viljandimaal Uue-Suislepa v Järsu talu pidaja peres. Õppis valla- ja 1900–03 Tarvastu kihelkonnakoolis, 1903–08 H. Treffneri gümnaasiumis ning 1909–14 ja 1917–18 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. EÜS Ühenduse liige. I MS ajal augustist 1914 novembrini 1917 3. Dvinski tagavarahospidali arst ja 7. Turkestani kütidiviisi 2. laatsareti nooremordinaator. Veebruarist 1918 Tartu ülikooli kliiniku ordinaator, juunist 1918 praktiseeriv arst Suislepas, novembrist 1918 Tartu linnahaigla arst. VS ajal alates 01.02.1919 Tallinna, märtsist 1919 1. Tartu sõjaväehaigla nooremordinaator. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–22 Tartu ülikooli sisehaiguste kliiniku nooremassistent, 1922–27 vanemassistent, 1927–40 pidas Tartus erapraksist ja töötas Tartu Erakliiniku arstina. Oli Tartu Eesti Arstide Seltsi, Tartu Jahimeeste Seltsi, VRVÜ Tartu osak liige. Oktoobrist 1940 Tartu polikliiniku peaarst, septembrist 1943 Tartu vesiravila peaarst, septembrist 1944 Tallinna nakkushaigla peaarst, jaanuarist 1945 novembrini 1949 Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, ühtlasi juulini 1950 Tartu 2. sisehaiguste kliiniku peaarst, kodanliku natsionalistina vabastati ametist. Meditsiiniteaduste kandidaat 1949. Juunist 1950 Paide linnahaigla ordinaator, novembrist 1951 Paide linnahaigla, hiljem Paide rajoonihaigla arst, ühtlasi 1950–53 Prääma lastekodu ja Eivere füüsiliselt defektsete laste kodu arst. ENSV teeneline arst 1959. Punase Risti Seltsi Paide rajoonikomitee, arstliku tööekspertiisi komisjoni ja arstliku kontrollkomisjoni esimees ning Paide linna TSN TK saadik. Avaldas teaduslikke töid suhkruhaigusest, difteeriast, tuberkuloosist ja malaariast. Suri 05.12.1962 Tallinnas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Salme-Ernestine, sünd Pärtelpoeg (1895–1957), lapsed Ants (1928–2002), Maret (1929–31) ja Märt (1932). Teine abikaasa Ella, sünd Lepp (1909–2008). (J.P.)
SÕBER, Karl Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1865/14.09.1920 Lahingus 24 märtsil 1919 a. Konstantinowa küla all langenud 2 jalawäe polgu reamehele Karl SÕBER’ile wahwuse eest.
Sündis 13.(01.)04.1889 Tartumaal Avinurme v Rehesaare k Vahetoa talus. Õppis vallakoolis. I MS võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal novembrist 1918 Avinurme KL liige, alates 17.12.1919 2. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 24.03.1919 Petserimaal Konstantinova küla all. Maeti Lohusuu kalmistule. Nimi tahvlil Avinurme kirikus. Vallaline. (J.P.)
SÕRM, Eduard Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1029/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Eduard SÕRM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Säde jõe ääres.
Sündis 28.(16.)07.1894 Võrumaal Vana-Koiola v Mammaste külas soldati peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 01.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 4. eriotstarbelises roodus, määrati 30.03.1919 3. jalaväepolgu 12. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sattus Landeswehri kätte vangi ja tapeti 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi jaama juures. Maeti Kirchholmi kalmistule ühishauda. Nimi Põlva sambal. Abikaasa Helena-Elisabeth, sünd Vank (1901–73). (J.P.)
SÕSTER, Aleksander-Eduard Liisa-Madleena (ka Anton) p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 888/01.09.1920 Kalewlaste Malewa leitnandile Aleksander Antoni p. SÕSTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 1919 a. suwel Rodenpoisi jaama ja Sahotsõi küla waldamisel.
Sündis 28.(16.)12.1890 Harjumaal Kõnnu vallas, elas Virumaal Palmses. Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1906–10 Volmari õpetajate seminaris, 1917 Vladimiri sõjakoolis ja 1926 KL mlvk pealike täienduskursustel. Veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 149. tagavarapolgus, detsembrist 1917 Eesti polkude peakomitees, jaanuarist aprillini 1918 Eesti 4. polgu 4. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 21.11.1918 piirivalve Viimsi salkkonna pealik, märtsist 1919 Kalevlaste Maleva reservis, maist 1919 1. roodus, juunist 1919 4. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillist 1920 Kalevlaste Maleva üksiku pataljoni 2. roodu ülem. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Valgamaal Keeni, hilisemas Tõlliste v Ansi talu. Aprillist 1925 juunini 1936 KL Sangaste mlvk pealik, 1929–37 IV–V Riigikogu, IL ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.04.1941 Tõlliste vallas. Lasti maha 04.01.1942 Mordva ANSVs. Nimi tahvlitel Tallinnas Toompea lossil ja Tori kirikus. Abikaasa Alma, sünd Riis (1892), tütred Asta (1920), Erna (1922) ja Evi (1925). (M.S.)
SÕSTER, Mart (kuni 1937 Martin) Johannese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 905/01.09.1920 Kalewlaste Malewa kapralile Martin SÕSTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa waldamisel.
Sündis 07.06.(25.05.)1902 Tallinnas raudteelase peres. Õppis raudteelaste alg- ja Tallinnas linnakoolis. Ametilt käsitööline. VS ajal alates 02.02.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva 2. roodus. Kapral juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 01.07.1919 Riia all Jegeli silla juures raskelt haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel Tallinnas autojuht. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 04.07.1937 Rapla v Seli sanatooriumis. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Vallaline. (M.S.)
SÄKK, Eduard Kareli p, teedeminister (1918).
VR III/1, nr 2534/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Eduard SÄKK’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 01.02.(20.01.)1875 Virumaal Joala v Kreenholmis kangurmeistri peres. Õppis Kreenholmi vabriku alg- ja 1885–89 Narva linnakoolis, 1889–95 Narva gümnaasiumis, 1895–96 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1896–1901 Peterburi tehnoloogiainstituudis. Peterburi EÜSi liige. Seejärel 1901–05 Moskva ja ümbruskonna vabrikutes insener, 1905–06 Tallinna gaasivabriku ja vesivarustuse direktor, 1906–18 Ivanovo-Voznessenskis ja Moskva ümbruses tekstiili- ja mehaanikavabrikute direktor. VS ajal alates 27.11.1918 kuni maini 1919 Ajutise Valitsuse ja novembrist 1919 kuni juulini 1920 Eesti valitsuse teedeminister, aprillist 1919 detsembrini 1920 Asutava Kogu liige. Pidas 1921–33 Tallinnas tehnikakontorit Ins. E. Säkk & Ko. Oli 1925–29 Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu abiesimees, Riigi Põlevkivitööstuse ja AS Tartu Panga nõukogu liige, AS Dvigateli vagunitehase ja Seevaldi haigla hooldaja, Eesti Panga ekspert, Pikalaenu Panga hindamiskomisjoni, OÜ Eesti Niidi Vabriku, OÜ Tarloni, AS Tekla, AS Rauaniidi ja Eesti-Poola Ühingu juhatuse ning Eesti Inseneride Ühingu liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.10.1940 Tallinn-Nõmmel. Suri 12.10.1943 Novosibirski vangilaagris. Nimi tahvlil Tallinnas Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal ja Tori kirikus. Abikaasa Vladislava, esimeses abielus Fein, sünd Kleinot (1887–1962), poeg Kaarel (1925–89). (J.P.)
SÄLES (kuni 1936 SKIPPARI), Alfred Villiami p, Soome reamees (1918), veltveebel (1926).
VR II/3, nr 2148/26.03.1920 Sõdurile Alfred SKIPPARI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.03.1896 Soomes Haminas. Õppis Hamina algkoolis, Kotka poiste kutsekoolis ja masinistikursustel, osales 1927 relvuri ja 1929 relvatehniku kursusel. Soome VS ajal märtsist maini 1918 Kymenlaakso pataljoniga Savitaipale rindel, sai Savitaipale vabastamisel haavata. Juulist 1918 Savo jäägrirügemendis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel üleajateenija sõjaväes. Seersant 1923, veltveebel 1926. Talvesõja ajal Karjala kannasel diviisi relvatehnik. Jätkusõja ajal tagalaüksuse varustusbaasi ülem Lõuna-Kymenlaakso sõjavangide pataljonis. Lahkus 1946 teenistusest. Suri 01.06.1962. Maeti Haminasse. (M.S.)
SÄNNIK, Mihkel vt SANNIK, Mihkel Mardi p.
SÄRGAVA (kuni 1936 PETERSON), Otto Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1983/21.02.1920 7 jalawäe polgu 3 roodu kapralile Otto Jaani p. PETERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurkäigul 25 märtsil 1919 a. Margo küla juures.
Sündis 03.05.(21.04.)1898 Järvamaal Särevere v Kalda talu pidajate peres. Õppis Samliku vallakoolis. VS ajal alates 08.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 3. roodus, märtsist 1919 7. jalaväepolgu 3. roodu jaoülem, maist 1920 2. roodus. Kapral aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Järvamaal, Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Särevere v Laupa m Lehtmetsa talu, alates 1936 elas perega Türil ning 1937 Valgas, kus oli veduridepoos kütja. KL Türi mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. Suri 18.12.1938 Valgas. Maeti Türi Kesklinna kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Karpender (1896–1991), lapsed Feliks (1924–2009, II MS ajal Saksa armees, küüditati 1949, vabanes 1955), Otto (1925–88, arreteeriti 1945, vabanes 1952), Paul (1928, küüditati 1949, vabanes 1955) ja Olvi (1936, küüditati 1949, vabanes 1955). (M.S., J.P.)
SÄRKA, Paul vt SERKA, Paul Eduard Jüri p.
SÄTERI, Artturi Adolf Karl Fredriku p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2183/26.03.1920 Sõdurile Artturi SÄTERI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.02.1900 Soomes Häme mk Akaa vallas, elas Riisikkalas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Langes 16.03.1919 Vastseliina lähistel. Maeti Akaa kangelaskalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
SÖDE (ka SÖÖDE), Karl Jaani p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 702/21.02.1920 5 jalawäe polgu 2 roodu reamehele Karl Jaani p. SEEDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 24 weebruaril 1919 a. Pulkowo küla juures.
Sündis 28.(16.)07.1898 Võrumaal Urvaste vallas moonaka peres. Õppis vallakoolis. Elas 1918 Rakveres. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, augustis 1919 lõpetas õppekomando, septembrist 1919 jaoülem, novembrist 1919 rühmaülem. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Urvaste v Ristiotsa talu. Seejärel talunik. Suri 05.03.1923 Võrumaal Urvaste vallas. Maeti Urvaste kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
SÖDERBLOM, Magnus Akilles Johan Augusti p, Soome reamees (1919), seersant (1944).
VR II/3, nr 2375/26.03.1920 Sõdur SÖDERBLOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.10.1900 Soomes Turus tündersepa peres. Õppis lütseumis ja kaubanduskoolis. Detsembrist 1917 Turu KL liige. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 Pori rügemendis. Seejärel kontoriametnik, hiljem tuletõrjuja ja tuletõrjepealik Turu kesktuletõrjedepoos. Jätkusõja ajal juunist 1941 203. õhukaitsekompanii ülem, augustist 1941 aprillini 1942 977. õhukaitsekompaniis tuletõrjepealik, osales sõjategevuses Karjala ja Aunuse maakitsusel. Kapral ja nooremseersant 1941, seersant 1944. Suri 06.08.1957 Turus. Maeti Turusse. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
SÖDERHOLM, Johannes Johani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1120/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Johannes SÖÖDERHOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 29 juunil 1919 a. Üksküla juures.
Sündis 12.03.(29.02.)1896 Läänemaal Paslepa v Kudani külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 422. Kolpino jalaväepolgus. VS ajal alates 16.01.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus ja komandandi komandos, maist 1919 taas 1. roodus, siis Viljandi 2. kaitsepataljonis ning 3. jalaväepolgu 2. ja 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel, sai Riia all põrutada. Maist 1920 3. jalaväepolgu 1. roodus, samal kuul vabastati teenistusest. Pidas Paslepa v Vööla m Madasi talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Septembris 1944 põgenes Rootsi. Suri 05.10.1978 Stockholmi läänis Södertäljes. Maeti Södertälje kalmistule. Abikaasa Elisabet, sünd Söderholm (1898–1982). (M.S.)
SÖÖT, Johannes-Robert Juhani p, alamleitnant (1919), major (1931).
VR II/3, nr 1001/01.09.1920 2 jalawäe polgu alamleitnandile Robert SÖÖT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 29 jaanuaril 1919 a. Orawa mõisa all, 25 weebruaril 1919 a. Suur-Rjabtsowi küla waldamisel ja 6 mail 1919 a. Oldi küla all.
Sündis 09.12.(27.11.)1896 Võrumaal Kaagjärve v Lutsu talu pidaja peres. Õppis 1906–14 Valga kõrgemas alg- ja 1917 2. Peterhofi lipnikekoolis ning 1924–25 lendurvaatlejate ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal augustist 1915 Soome kaardiväe tagavarapataljonis, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 93. tagavarapolgu 6. roodus. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, juulist 1919 12. roodu vanemohvitser, augustist 1919 12. roodu ülem, detsembrist 1919 3. diviisi staabis, jaanuarist 1920 Vaivara jaama komandant. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 06.05.1919 Võrumaal Holdi küla juures haavata. Maist 1920 Pärnu linna garnisoni ülema adjutant, jaanuarist 1921 8. jalaväepolgu ja juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 jalaväerügement) nooremohvitser, pommipildujate komando ülem, rooduülema kt ja kuulipildujate kompanii rühmaülem, aprillist 1924 Lennuväerügemendi merelennu eskadrilli lendurvaatleja ja eskadrilli ülema kt, aprillist 1927 rügemendi eskadrilli nr 5 ülema kt, jaanuarist 1928 ülem, juulist 1930 üksiku lennuväedivisjoni nr 2 ülema kt. Leitnant aprillist 1920, kapten 1928, major 1931. Lennuväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees, sõjaringkonnakohtu, 6. jalaväerügemendi ohvitseride kogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 04.05.1931 Tallinna kaitseväe keskhaiglas lennuõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Abikaasa Martha, sünd Kongs (1899), lapsed Juhan (1926) ja Li (1928). (A.K., J.P.)
SÜTT, Johan Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1149/15.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Johannes SÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Sabolotje küla waldamisel.
Sündis 13.(01.)04.1895 Tartumaal Kavilda v Võllinge k Jüri talu pidaja peres. Õppis Tartu reaalkoolis. VS ajal alates 04.12.1918 2. jalaväepolgu 4. roodus, hiljem rühmavanem. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 10.03.1919 Petseri lähedal haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartus litograaf. Suri II MS ajal 1944 miiniplahvatuse tagajärjel, kinnitamata andmeil Tartus. Mais 1953 tunnistati Tartu notariaalkontori otsusega surnuks. Abikaasa Luise-Armanda, sünd Arjokese (1898–1983), lapsed Jaan (1923), Maie (1925–36), Ülo (1926), Toivo (1931) ja Rein-Toomas (1936). (M.S., J.P.)
SÜTT, Richard Gabrieli p, lipnik (1917), kapten (1935).
VR II/3, nr 1418/08.10.1920 6 jalawäe polgu lipnikule Richard SÜTT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 26 detsembril 1918 a. Kirbla mõisa all ja 18 jaanuaril 1919 a. Naukscheni jaama waldamisel.
Sündis 29.(17.)12.1897 Tartus. Õppis 1916 Tartu linna- ja 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. I MS ajal 1916–18 177. tagavarapolgus. Pärast sõjakooli lõpetamist Kaasani 248. tagavarapolgu 6. roodu nooremohvitser. Lipnik septembrist 1917. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, septembrist 1919 ratsaluurajate komando ülem, juunist 1920 4. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 28.03.1919 Lätis Drona talu ja 25.04.1919 Ruhja lähedal haavata. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Vasula m Jalaka talu. Seejärel 6. jalaväepolgu adjutandi abi, 1. roodu nooremohvitser, polgu ohvitseride kogu sekretär ja kohtu asjaajaja. Alamleitnant märtsist 1920, leitnant maist 1920, kapten 1935. Märtsist 1930 KL Tartumaa mlv Võrtsjärve mlvk pealiku kt ja Elva õppepiirkonna instruktor, Tartumaa mlv vaneminstruktor ja laskurklubi pealik. VRVÜ Tartu osak liige. Augustist 1940 2. üksiku jalaväepataljoni 2. kompanii rühmaülem, septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu rooduülem. Juulis 1941 viidi väeosaga Venemaale, tuli Saksa poolele üle. II MS ajal Saksa armees. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Pärast sõjavangilaagrist vabanemist 1946 teenis USA vägede juures Eesti vahikompaniis. Suri 11.04.1952 Saksamaal Nürnbergis. Maeti Nürnbergi Südfriedhofi kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1934) ja VT V kl (1940). Abikaasa Elfriede-Elisabeth, sünd Siirak (1900–68), lapsed Rein (1931–85) ja Mall (1935). (A.K., J.P.)
SYLVÄNNE, Kosti Petteri Augusti p, Soome reamees (1918), lipnik (1940).
VR II/3, nr 2223/26.03.1920 Sõdurile Kosti SYLVÄNNE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.07.1898 Soomes Tyrvää vallas Vammalas ärimehe peres. Õppis algkoolis. Aprillist 1918 Tyrvää KL vahiteenistuses, seejärel KL erinevate staapide liige ja erinevates juhtkondades. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 18.03.1919 Vastseliina lähistel haavata. Teenis 1919–20 Tampere rügemendis, 1921–27 KL piirkondades iseseisva kohaliku ja piirkonnaülemana. Seejärel vangivalvur. Talvesõja ajal detsembrist 1939 Helsingi KL piirkonnas majutuskoha väljaõppeohvitser, veebruarist 1940 majutuskoha ülem. Lipnik 1940. Jätkusõja ajal 8. jalaväerügemendi 3. kuulipildujate kompaniis. Langes 12.09.1941 Aunuse all Pyhäjärvi küla lähistel. Maeti Tyrvää kangelaskalmistule. (M.S.)
ZANDERS, Miķelis vt SANDERS, Miķelis Klāvsi p.
ZELTNER, Knud Valdemar, ajakirjanik, Taani kadett, Eesti lipnik (1919), Rootsi leitnant (1919), Vene kapten (1920).
VR II/3, nr 1933/26.03.1920 Lipnik Knud ZELTNER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.11.1897 Taanis Valløs. Õppis 1916–17 lipnikekoolis. I MS ajal juulist 1917 teenis 8. rügemendis. VS ajal märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 1. rühmas. Lipnik juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 astus Vene Loodearmee koosseisus loodud Rootsi Valgesse Leegionisse. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Leitnant novembrist 1919 ja kapten jaanuarist 1920. Veebruaris 1920 lahkus teenistusest. Seejärel töötas korrespondendina Poolas Taani ja Poola ajalehtedele, hiljem ajalehtede „Berlingske Tidende“ ja „Nationaltidende“ kaastööline, seejärel vabakutseline ajakirjanik. Oli ühingu Taani Vabatahtlike Leegion Venemaal, Taani vabatahtlike korpuse ohvitseride klubi ja Taani ajakirjanike liidu liige. Suri 1977. Nimi taanlaste sambal Rõuges. Teised autasud: Vene StO III kl. (M.S.)
ZEMITĀNS, Jorģis (ka Georgs) Jēkabsi p, Läti kolonel (1919).
VR I/2, nr 2390/26.03.1920 Läti brigaadi ülemale, Polkownik Georg Jakobi p. SEMITAN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud, kui kaaswõitleja Eesti wabaduswõitluses Läti wäeosade organiseerimisel ja korraldamisel, aidates operatsioonides lõuna frondil enamlaste ja Landeswehri wastu.
Sündis 07.03.(23.02.)1873 Lätis Riia mk Skrīveri v Līči talu pidaja peres. Õppis Skrīveri vallakoolis, 1892 tegi Jelgava reaalkoolis vabatahtliku katsed ja 1895–97 õppis Vilno sõjakoolis. Alates 1892 107. Troitski jalaväepolgus, augustist 1895 sõjakoolis. Alamlipnik 1897. Nooremohvitser 116. Malojaroslavi jalaväepolgus, 1903–04 lähetatuna 213. jalaväepolgus, seejärel taas 116. polgus. Alamleitnant 1898, leitnant 1902, alamkapten 1906 ja kapten aprillist 1914. I MS ajal augustist 1914 osales lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal, sattus 21.02.1915 Augustowo all Vene 20. korpuse koosseisus vangi, vabanes detsembris 1918. VS ajal alates 07.12.1918 kaptenina Läti Ajutise Valitsuse relvajõududes 2. Riia kaitseroodu ülem, pärast seda, kui Punaarmee oli Riia vallutanud, läkitati Tallinna, nimetati 10.01.1919 Läti sõjaväeliseks esindajaks Eestis. Koos Läti diplomaatilise esindaja Jānis Ramansiga allkirjastas 18.02.1919 Tallinnas lepingu Põhja-Läti brigaadi formeerimiseks Eesti pinnal ning peaminister K. Ulmanis määras ta Põhja-Läti sõjaväe ülemjuhatajaks. Kolonelleitnant veebruarist 1919, kolonel märtsist 1919. Pärast Põhja-Läti ja Riia vabastamist määrati 15.07.1919 Vidzeme diviisi ülemaks, oktoobrist 1919 ohvitseride reservis. Tegev sõjaväe määrustikke ja seaduseelnõusid välja töötavates komisjonides. Aprillis 1922 vabastati teenistusest. Elas Riias, töötas alates 1925 Läti kaitse ja tõendite büroo juhatajana. Suri 16.01.1928 Riias. Maeti Riia vennaskalmistule. Sammas Riias Zemitānsi väljakul, nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene StO III kl ja VlO IV kl. Vallaline. (J.P.)
ZETTERMAN, Evert vt SUOJOKI, Evert August Edvardi p.
ZIDBÄCK, John Elis Axel Gabrieli p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2776/25.05.1923 Toimetaja John ZIDBÄCK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.05.1875 Soomes Sääksmäkis põllumehe peres. Lõpetas 1895 Hämeenlinna normaallütseumi, sooritas raudteeametniku eksami, mag. phil. Teenis raudteeametnikuna Hämeenlinna ja Tampere jaamas. Osales aktivistide liikumises, sai Voimaliitto relvaveo osalisena Turu õuekohtus süüdistuse riigireetmise ettevalmistamises, sunniti 1906 riigiteenistusest lahkuma. Oli 1905–13 ajalehe „Tampereen Sanomat“ ajakirjanik ja toimetaja, 1915–19 peatoimetaja, 1913–15 ajalehe „Laatokan“ peatoimetaja, 1918–19 Tampere toitlustuskomisjoni liige. VS ajal üks Eestile abiandmise mõtte algatajaist, detsembris 1918 avaldas ajalehes selleteemalisi üleskutseid, EAP esindaja Tamperes, vabatahtlike värbaja ning 1919 sõjakorrespondent. Oli 1921–22 väljaande „Maaseudun Sanomat“ peatoimetaja, 1922–23 organisatsiooni Kotimaisen Työn Liito asedirektor, 1923–24 „Kauppalehti“ toimetussekretär, 1924–27 Soome teadeteagentuuri toimetussekretär, 1927–50 ajalehe „Helsingin Sanomat“ toimetuse liige, ühtlasi 1921–25 Soome ajakirjanike liidu juhatuse liige, 1935–45 Noorsoomlaste ajakirjanike ühingu esimees ja auliige ning Soome seltsi juhatuse liige ja auliige. Avaldas jutustusi ja novelle. Suri 08.07.1956 Helsingis. (M.S.)
ZIEHR, Oskar-Franz-Reinhold Alberti p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1874/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Oskar Alberti p. ZIER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu ja 25 aprillil 1919 a. Stakelni mõisate all.
Sündis 11.03.(27.02.)1895 Tartus lihuniku peres. Õppis Tartu linnakoolis. Oli Lätis juustuvabrikus õpilane. I MS ajal 1915–17 3. Balti ratsapolgus ja 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 18.12.1918 Ratsapolgus, astus 26.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisele soomusrongile nr 3. Kapral juunist 1919, noorem- ja vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 22.01.1919 Uderna mõisa juures ja 25.04.1919 Stakelni all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartus lauavabriku praaker ning Riigi Viljasalve ja M. Univeri saeveski tööline. Jaanuarist oktoobrini 1940 2. diviisi toitluslao nr 3 tööline. VRVÜ Tartu osak liige. II MS ajal Tallinnas tagalateenistuses tõlk. Nõukogude ajal valvur ja juhutööline. Suri 28.02.1961 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Liidia, sünd Mets (1896–1988), pojad Egon (1923–28), Asko (1928–36) ja Olav (1931). (M.S., J.P.)
ZIEVERTS, Valdemārs vt ZĪVERTS, Voldemārs Oto Indriķise p.
ZIMMERMANN, Georg (sünd PUSEP, Jürri) Mihkli p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 1853/08.10.1920 Lahingus 27 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kircholmi mõisa peale tungimisel langenud 3 jalawäe polgu leitnandile Georg ZIMMERMANN’ile wahwuse eest. (Täpsustus: lahing oli 02.07.1919.)
Sündis 06.04.(25.03.)1874 Tartumaal Vaimastvere v Meesla talu omaniku peres. Senine ees- ja perekonnanimi vahetati saksastudes. Tema isa ostis 1908 Harjumaal Kodila mõisa. Õppis Tartu gümnaasiumis ja 1915 Gatšina lipnikekoolis. Jaanuarist 1896 novembrini 1898 sõjaväes. Oli Pärnumaal Jänesselja mõisa rentnik ning majaomanik Pärnus. I MS ajal augustist 1914 354. Liivimaa družiinas, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 429. Riia jalaväepolgu 12. roodus, juulist 1916 jaanuarini 1918 2. roodu ülem. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai haavata. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Jänesselja mõisat. VS ajal alates 21.11.1918 Pärnu maakonna KL ülema abi, jaanuarist 1919 Pärnu kaitsepataljoni ülema kt, märtsist 1919 3. jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitser, maist 1919 7. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi jaama juures. Maeti Kirchholmi kalmistule ühishauda, augustis 1919 maeti ümber Rapla surnuaeda. Nimi Rapla sambal ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning GeR IV kl loorberioksaga (1917). Vallaline. (J.P.)
ZĪVERTS, Voldemārs Oto Indriķise p, Läti saatkonna sekretär Eestis.
VR III/3, nr 3080/20.05.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Läti saatkonna sekretäär Härra Voldemar SIEVERTS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 25.(13.)10.1882 Kuramaal Aizpute mk Nīgrandese v Dzirase mõisa talupidaja peres. Õppis linna- ja reaalkoolis, Vilno sõjakoolis, 1906–10 Vladivostoki ida instituudis ja 1917 Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud). Alates 1900 sõjaväes. Alamleitnant 1904. Nooremohvitser 17. Arhangelski jalaväepolgus, alates 1905 1. kütipolgus, kus võttis rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Viidi 1907 üle 9. Ida-Siberi kütipolku, alates 1910. 9. Siberi kütipolgus, viidi 1912 ida küsimuste spetsialistina üle Amuuri-äärse sõjaväeringkonna staapi, viibis korduvalt lähetatuna Jaapanis, Hiinas ja Koreas. Leitnant 1908, kapten 1911. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1915 tõlk 10. armee staabis, seejärel Vene põhjarinde vägede ülemjuhataja tõlk, aprillist 1916 9. Siberi kütipolgus, oktoobrist 1917 Petrogradi sõjaväeringkonna staabis. Kapten aprillist 1916. Juunist detsembrini 1918 enamlaste käes vangis. Detsembrist 1918 Nõukogude Vene revolutsioonilise sõjanõukogu staabi luurevalitsuse välismaa pressibüroo juht. Juulist detsembrini 1919 taas enamlaste käes vangis, seejärel Turkestani rinde sõjaväeside valitsuse sideinspektor ja Volga-Bugulma raudteeülema sõjaline abi Simbirskis. Märtsis 1921 vabastati teenistusest, asus Lätti. Juunist 1921 Läti välisministeeriumi ida osak teine sekretär, novembrist 1921 esimene sekretär. Juulist 1923 juunini 1925 Läti saatkonna teine sekretär Tallinnas. Juunist 1925 Läti saatkonna esimene sekretär Varssavis, oktoobrist 1930 teine ja juulist 1932 esimene sekretär Berliinis, märtsist 1933 esimene sekretär Kaunases, ühtlasi septembrist 1933 märtsini 1934 saatkonna ajutine asjur. Jaanuarist 1936 Läti välisministeeriumi administratiiv- ja protokolliosak juht, augustist 1936 konsulaarosak juhataja. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Oli Riia lätlaste seltsi ja Rahvasteliidu ühingu liige. Põgenes 1944 Saksamaale, viimaks elas vanurite pansionaadis. Suri 30.03.1977 Saksamaal. Maeti Baden-Württembergis Reutlingeni mk Dettingen der Ermsi surnuaiale. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II kl, StO III kl, VlO IV kl, Läti KTO IV kl, Belgia KO III kl, Leedu GO III kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Nadine, sünd Strutinska (1895–1976). (J.P.)
ZOEGE von MANTEUFFEL, Maximilian-Friedrich-Werner Hermann-Gustavi p, sanitaarkindralmajor (1920).
VR I/2, nr 502/25.08.1920 Sõjawäe Chirurg-konsultandile, Professor Werner Hermanni p. ZOEGE-MANTEUFEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaar-korralduste loomise töös.
Sündis 13.(01.)07.1857 Virumaal Avanduse v Määri mõisa omaniku peres. Õppis Tallinna Rüütli- ja Toomkoolis ja 1878–86 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Dr. med. 1886, professor 1897. Korp! Estonia liige. Töötas 1886–89 ülikooli haavakliinikus assistendi, 1889–99 dotsendi ja 1899–1918 kirurgiaprofessorina. Riiginõunik novembrist 1897. Osales 1904–05 Vene-Jaapani sõjas keisrinna Maria Feodorovna lendsalga voliniku ja Vene Punase Risti ülemkonsultandina. Maist 1905 ühtlasi keisrikoja auihukirurg. Oli Tartu Toomemäele Kuradisilla (1913) rajamise algataja ja rahastaja ning alates 1913 Baltisaksa Kirurgide Seltsi esimees. I MS ajal 1914–17 Loodearmee Vene Punase Risti sanitaarvalitsuse ülem ja sõjaväe peakirurg-konsultant Poola, Leedu ja Riia rindel. VS ajal alates 12.04.1919 sõjaväe kirurg-konsultant, jäädes sellele kohale jaanuarini 1925. Viibis sõjategevuse piirkonnas Lõuna-Eestis ja Narva rindel. Sanitaarkindralmajor juunist 1920. Augustist septembrini 1920 sõjainvaliidide eest hoolitsemise asjus Soomes ja Saksamaal. Pidas Tallinnas erapraksist. Jaanuaris 1925 vabastati sõjaväeteenistusest. Seejärel sõjaväe tervishoiukomitee liige ja Tallinna sõjaväehaigla konsultant. Oli Tallinna jahtklubi kommodoor. Võttis esimesena Eestis 1897 operatsioonil kasutusele kummikindad ja tegi esimesed südameoperatsioonid. Suri 14.03.1926 Tallinna Greiffenhageni kliinikus. Maeti Tallinna Kopli kalmistule. Tähis Väike-Maarja v Määril. Teised autasud: Vene AnO I, II ja III kl, StO I, II ja III kl, VlO III ja IV kl ning Preisi KO. Abikaasa Anna (ka Anita), sünd de Vries (1864–1918), tütar Elisabeth (ka Else) (1891–1978). (J.P.)
ZOLK, Karl vt LEIUS, Kaarel Hansu p.
ZOVO, Karl Andrese p, pootsman.
VR II/3, nr 184/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni bootsmannile Karl Andrese p. ZOWO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 oktoobril 1919 a. dessandi kaitsmisel.
Sündis 22.(10.)11.1885 Tartumaal Ahja v Pedaspää külas kõrtsmiku peres. I MS ajal teenis 271. Krasnoje Selo polgus. VS ajal alates 09.04.1919 Peipsi laevastikus. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel puukaupmees. Nõukogude ajal J. Stalini nim kolhoosi põllutööline. Suri 01.04.1960 Põlva raj Ahja külanõukogus. Maeti Ahja kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Olt (1899). (J.P.)
ŻUK, Bronisław, Poola kolonel.
VR I/3, nr 3046/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Bronislaw ZUK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 22.08.1883. Juunis 1919 Poola suurtükiväe ohvitser. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VM V kl, PR III kl ja VR ning Soome VRO III kl. (J.P.)
ZUPSMAN, Voldemar vt VALDUR, Voldemar Jaani p.
ZUPSON, Johannes Peetri p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1556/19.10.1920 1 wälja suurtükiwäe diwisjoni nooremale alamohwitserile Johannes ZUPSON’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 25.(13.)01.1895 Tartumaal Tähtvere v Nõo külas. Õppis Tartus algkoolis. I MS ajal alates 1915 Kovno kindluse suurtükiväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Sügisest 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 16.12.1918 nooremallohvitserina 1. suurtükiväepolgu 1. patareis, viidi 22.12.1918 5. patareisse, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 5. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 17. Vanemallohvitser maist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartus pottsepp. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 01.09.1940 Alatskivi vallas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Ella-Katharine, sünd Prints (1897). (M.S., J.P.)
TAALDER, Richard Jaani p, leitnant (1919), major (1931).
VR II/3, nr 1187/15.09.1920 9 jalawäe polgu leitnandile Richard TAALDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 11 augustil 1919 a. ja 19 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka all ja detsembrikuul 1919 a. Dubrowka küla juures.
Sündis 22.(10.)12.1897 Järvamaal Lehtse v Aegviidus raudteelase peres. Õppis Narva gümnaasiumis, 1916 Petrogradi metsainstituudis (ei lõpetanud), 1916–17 Konstantini lipnikekoolis Kiievis ja 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal novembrist 1916 1. õppepataljonis Nižni-Novgorodis, detsembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 87. tagavarapolgus ja 539. Borovski jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Novembrist 1917 märtsini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 14.11.1918 Narva KL teenistuses, detsembrist 1918 peastaabi ohvitseride reservis, veebruarist 1919 nooremohvitser 1. diviisi tagavarapataljoni 5. roodus, maist 1919 3. roodus, augustist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus. Alamleitnant juunist 1919, leitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruarist 1920 9. jalaväepolgu rooduülem ning vanem- ja nooremohvitser, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgus, juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 9. pataljoni vanemohvitser ja roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem, maist 1924 3. suurtükiväerügemendi raskepatarei nr 4 ja augustist 1924 raskepatarei nr 5 rühmaülem, veebruarist 1925 kindralstaabi käsundusohvitser, oktoobrist 1925 5. osak B jsk ülema teine abi, detsembrist 1926 B jsk ülema esimese abi kt, juunist 1929 kaitsevägede staabi 5. osak B jsk ülema kt, veebruarist 1930 B jsk ülem, ühtlasi mobilisatsioonikomitee sekretär. Oli 1925 VR nõukogu sekretär. Kapten 1924, major 1931. Tegutses Taara usu liikumises, seltsi 9. Jalaväe Polk juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 14.02.1933 Tallinnas. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Aino, sünd Bachson (1904–88), lapsed Imbi-Viio (1924) ja Illike-Vaiva (1927–52). (J.P.)
TAARMA (kuni 1936 TRANKMANN), Heinrich-Aleksander Augusti p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 915/01.09.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Heinrich TRANKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 juunil 1919 Sahotsõi ja 23 augustil 1919 a. Wõdra külade juures.
Sündis 17.(04.)12.1900 Narvas pottsepa peres, hiljem asuti elama Jõhvi. Õppis Jõhvi ministeeriumikoolis. Töötas 1915–19 pottsepana. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva luurekomandos, jaanuarist 1920 2. roodu rühmaülem. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 23.08.1919 haavata. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 5. roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Juunist 1922 detsembrini 1923 kaitsepolitsei Narva jsk agent varjunimega Tuustik. Seejärel 1924–26 piirivalve Ranna, Toila ja Vanaküla kordoni valvur, 1926–34 Jõhvi ja 1934–41 Valga raudteedepoo pottsepp. Oli Jõhvi EVL, KL Viru mlv Jõhvi mlvk ja Jõhvi VTÜ liige. Nõukogude võim arreteeris ta 03.01.1941 Valgas, 15.04.1941 mõisteti surma ja lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi kenotaafil Jõhvi kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elfriede, sünd Miller (1903–62, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Heino (1924–42, II MS ajal Saksa armees, langes Staraja Russa all) ja Saima (1930, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, arreteeriti 1952, vabanes 1957). Abikaasa õemees Julius Trubok VR I/3. (A.K., J.P.)
TABUR, Jakob Andrese p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1905/01.09.1920 Lahingus 24 augustil 1919 a. Moglino juures langenud Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitja Jakob Andrese p. TABUR’i-
le wahwuse eest.
Sündis 07.02.(26.01.)1892 Viljandimaal Kabala v Kahala k Käo talu pidaja peres. Õppis Kabala valla-, Pilistvere kihelkonna- ja Soomes Põhja-Häme põllutöökoolis ning Riias maamõõtjate kursustel. VS ajal alates 18.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas, maist 1919 tehnilises roodus, juulist 1919 2. roodu nooremohvitser ja vanemohvitseri kt. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Langes 24.08.1919 Venemaal Moglino lähistel. Maeti Pilistvere kalmistule. Nimi Pilistvere sambal, VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Riia vennaskalmistul LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Sai postuumselt autasuks Viljandimaal Olustvere v Reegoldi kirikumõisast Taburi talu, mis anti vanematele. Vallaline. (J.P.)
TAEKER, Julius-Alexander Jaani p, veterinaarpolkovnik (1920), veterinaarkolonel (1922).
VR I/3, nr 2605/02.11.1921 Warustuswalitsuse loomaterwishoiu ja hobustega warustamise osakonna ülemale weterinaar polkownikule Julius Jaani p. TAEKER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe loomaterwishoiu alal.
Sündis 28.(16.)02.1866 Tartus. Õppis Tartu reaalkoolis ja 1885–89 Tartu veterinaariainstituudis, 1892 veterinaariamagister. Oli 1892–1903 Omski kub Akmolinski maakonna, 1903 Omski ja 1903–04 Peterburi loomaarst, 1904–06 Vene põllutööministeeriumi loomakasvatusosak ja 1906 Omski piimanduskooli juhataja, 1906–15 Omski veterinaarvelskrite kooli direktor ning 1915–17 Akmolinski mk loomaarst. VS ajal alates 26.06.1919 vabatahtlikult sõjaväe varustusvalitsuse hobustega varustamise ja nende tervishoiu osak, detsembrist 1919 loomatervishoiu ja hobustega varustamise valitsuse ning juulist 1920 loomatervishoiu ja hobustega varustamise osak ülema abi. Veterinaarpolkovnik juulist 1920, veterinaarkolonel novembrist 1922. Valiti 1920 ja 1922 Tartu ülikooli veterinaarteaduskonna anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia professoriks, loobus tervislikel põhjustel. Eesti Loomaarstide Seltsi liige. Suri 07.11.1923 Tallinnas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Vana-Jaani koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Vallaline. (J.P.)
TAIMRE (kuni 1936 TRAUSMANN), Julius-Johannes Jüri p, reamees (1918).
VR I/3, nr 1668/14.12.1920 EKL liikmele Julius Jüri p TRAUSMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 10.02.(29.01.)1895 Harjumaal Kurna vallas. Õppis vallakoolis. Töötas Kurna mõisas sepasellina, 1914–15 Keilas lukksepa- ja 1915 Tallinnas autoremonditöökojas. I MS ajal 1917–18 autokolonnis. Saksa ajal 1918 Tallinna Laevaühisuse autojuht, osales põrandaaluse KL loomises. VS ajal osales alates 11.11.1918 vabatahtlikult J. Pitka käsutuses laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ehitustöödel ning sõitis koos rongiga rindele. Jaanuarist 1919 soomusautode rühmas nr 1 soomusauto Tasuja autojuht ja pealiku abi, detsembrist 1919 vanemautojuht. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lätis ja Lõuna-Eestis, sai 22.01.1919 Viljandimaal Tõrva alevi juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel AS Tallinna Laevaühisuse autojuht. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadis autojuht. Suri 20.01.1977 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Vilhelmine, sünd Pajo (1900–93), tütred Maimu (1922–89) ja Malle (1937–98). (A.K.)
TAIMSAAR (kuni 1937 TEIMANN), Juhan Mardi p, kapral (1919), veltveebel (1920).
VR II/3, nr 466/17.08.1920 4 jalawäe polgu 8 roodu kapralile Johannes TEINMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 nowembril 1919 a. Glubokaja küla juures.
Sündis 03.05.(21.04.)1889 Harjumaal Vääna vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal jalaväes. VS ajal alates 01.02.1919 4. jalaväepolgu 8. roodus. Kapral septembrist 1919, veltveebel märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllumees Vääna vallas. Oli Vääna VTÜ juhatuse liige ja revisjonikomisjoni esimees, Vääna-Vanamõisa veeühingu, Vääna turbaühingu ja Vääna hoolekandekohtu esimees, KL Harju mlv Keila mlvk, Vääna vallavolikogu ja revisjonikomisjoni liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Vääna vallas. Lasti maha 28.06.1941 Paldiskis. Maeti Paldiski kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR III kl. Vallaline. (M.S.)
TAKEL (sünd TAAKEL), Aleksander Andrese p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 2624/26.08.1921 Merewäe Ekipaaschi leitnandile Aleksander Andrese p. TAKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 3 augustil 1919 a. Killi küla ja Krasnaja Gorka mõisa all.
Sündis 20.(08.)04.1897 Pärnumaal Pöögle vallas mõisa tallmeistri peres. Õppis valla- ja Viljandi linnakoolis, Tallinna kolledžis, 1916 Gatšina lipnikekoolis ning 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal jaanuarist 1916 2. tagavarapataljonis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 282. jalaväe tagavarapataljonis, märtsist 1917 78. Siberi kütipolgus, ühtlasi septembrist detsembrini 1917 12. armee Eesti sõdurite komitee liige. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu ratsaluure meeskonna nooremohvitser, märtsist 1919 luurekomando ülem. Alamleitnant maist 1919. Augustis 1919 haigestus düsenteeriasse, oktoobrist 1919 ohvitseride reservis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Leitnant novembrist 1919. Aprillist 1920 7. piirikütipataljoni nooremohvitser ja Loksa raj ülema abi, aprillist 1921 Mereväe Ekipaaži õppekomando, 1. roodu, jungade kompanii, noortepataljoni 1. rivikompanii, õppekompanii, riviallohvitseride kursuste ja noortepataljoni 2. kompanii ülem, ühtlasi 1927–28 sõjaringkonnakohtu liige. Kapten 1924. Jaanuarist 1928 10. jalaväerügemendi 5. kompanii ülema kt ja rügemendikohtu liige. Oktoobrist 1928 Scouts üksik jalaväepataljoni 2. kompanii ülema kt ning pataljoni spordi- ja meelelahutuskomisjoni esimees ja ohvitseride kogu juhatuse abiesimees ja esimees, 10. üksiku jalaväepataljoni kohtu esimees ja 1930–31 sõjaringkonnakohtu liige. Jaanuarist 1933 Vahipataljoni 2. kompanii ülema kt, augustist 1934 Kalevi üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülema kt, ühtlasi pataljoni sõduripoe ja einelaua juhataja ning 1934–35 sõjaringkonnakohtu liige, juunist 1935 pataljoni relvurohvitser. Eesti Laskurliidu, KL Tallinna mlv, VRVÜ Tallinna osak ja 1932–34 EVL liige. Arreteeriti 12.12.1935 kahtlustatuna vabadussõjalaste riigipöörde toetamises, oli Keskvanglas, vabanes mais 1936. Seejärel pidas Tallinnas matusetarvete äri. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Suri 21.11.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Herda-Elisabeth, sünd Dunkel (1898–1986, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, arreteeriti 1949, vabanes 1950), tütred Viive (1931–2011, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse) ja Aili (1935–94, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse). (J.P.)
TAKEL, Jüri (sünd Georgi) Johani (Ivan) p, kapral (1918).
VR II/3, nr 391/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu kapralile Jüri TAKEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a Soika mäe juures.
Sündis 03.11.(22.10.)1890 Viljandimaal Vana-Tänassilma vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Oli 1904–08 Viljandis rätsepa õpipoiss, seejärel samas käsitööline ning 1910–12 Riias rätsep. Võeti 1912 sõjaväkke, teenis kuni 1917 15. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 1. eskadronis, jaoülem oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel oli vend Johan Takeli juures Viljandis rätsep, maist 1924 pidas oma rätsepaäri. Suri 20.10.1934 Viljandis. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule Pärnu maantee ääres. Abikaasa Anna, sünd Luhaäär (1893). (J.P.)
TAKKALA, Kauno Ilmari Matias Matti p, Soome lipnik (1918), kapten (1942).
VR I/3, nr 2080/14.05.1920 Lipnik Ilmari TAKKULA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 30.08.1889 Soomes Karstulas. Õppis algkoolis. Osales 1918 Soome VS lahingutes, 1918–19 Karstula KL piirkonnaülem. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Karstulas, vabatahtlike värbaja. Teenis jalaväes. Hiljem tegutses põllumehena, oli Vientirauha OY esindaja ja võõrastemajapidaja. Osales Lapua liikumises. Talvesõja ajal Keuruu sõjaväeringkonnas 2. piirkonna ülem. Jätkusõjas juunist 1941 maini 1942 Sise-Soome KL piirkonnas liiklusbüroo ülem. Lipnik 1918, leitnant 1928 ja kapten 1942. Suri 27.05.1967 Karstulas. Maeti Karstula kalmistule. Teised autasud: Soome VR III, IV ja IV kl. (M.S.)
TAKLAJA, Jaan Karli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 542/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Jaan TAKLAJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures.
Sündis 27.(15.)10.1898 Pärnumaal Kaarli v Rimmu talus sepa peres. Õppis 1908–11 valla-, 1911–13 Kõpu kihelkonna-, 1915–18 Viljandis A. Kamseni kaubandus- ja 1918–20 Tartu kommertskoolis, 1920–22 Tartu ülikoolis ja 1922–25 Berliini kaubandusülikoolis. EÜS Veljesto liige. VS ajal alates 06.12.1918 kooliõpilasena Tartu vabatahtlike pataljoni luurekomandos ja 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kooliõpilaste reservroodus, maist 1919 Tartu kooliõpilaste pataljoni 2. ja 3. roodus, juunist 1919 muusikakomandos. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel 1920–22 Tartu Kauba Panga ametnik, 1922–25 Eesti ajalehtede korrespondent Berliinis, 1926–28 Võrus ajalehe „Elu“ toimetaja ning 1928–40 „Päevalehe“ majandusosak toimetaja. Oli 1923–24 Berliini Eesti Seltsi esimees, 1929–34 Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatuse abiesimees ja 1934–40 esimees, 1929–34 Kultuurkapitali Ajakirjanduse Sihtkapitali valitsuse esimees ja 1934–40 esinduskogu esimees ning 1929–32 ETA juhatuse, 1934–40 Estonia seltsi juhatuse ja 1931–40 VRVÜ Tallinna osak juhatuse liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 03.08.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/I (1936). Abikaasa Leida-Marianne, sünd Kreebs (1897–1950, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, arreteeriti 1949, suri vanglas), lapsed Tiina-Mai (1929, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, viidi 1949 Venemaale, vabanes 1956) ja Jaan-Peeter (1935, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, alates 1949 laste jaotuspunktis, vabanes 1950). (J.P.)
TALIKOWSKI, Michał Michałi p, Poola major (1927).
VR I/3, nr 3048/04.05.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Kapten Michal TALIKOWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 22.09.1894 Odessas. Õppis Odessa reaal-, 1914–15 Odessa lipnike- ja Varssavis kõrgemas sõjakoolis. Teenis alates 1912 vabatahtlikult Vene armee 16. kütipolgus, oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser, roodu- ja pataljoniülem ning polgu adjutant. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Alamkapten juunist 1916. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Märtsist 1918 3. Poola korpuses, septembrist 1919 salajase Polska Organizacja Wojskowa liige, korraldas luuretegevust Odessa ja Musta mere piirkonnas. Osales Poola ja Nõukogude Vene sõja ajal lahingutegevuses Punaarmee tagalas. Oktoobrist 1920 Poola kindralstaabi 2. osak luureohvitser Venemaa suunal, juulist 1926 jaoskonnaülem. Major aprillist 1927. II MS ajal Poola väeüksuses Palestiinas, Egiptuses ja Lähis-Idas. Päras sõda asus Inglismaal. Suri 22.06.1956 Londonis. Maeti Londonisse. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VR ja TR, Jugoslaavia VKO IV kl ning Briti IO. (J.P.)
TALISTE (kuni 1935 THALHEIM), Valter-Andreas-Georg Aleksander-Augusti p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 69/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 suurtükiwäe komando ülemale, lipnik Walter Alexandri p. THALHEIM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Tapal 9 jaanuaril 1919 a., Woldi ja Äksi juures 13 jaanuaril 1919 a., Tartus 14 jaanuaril 1919 a. ja Kirepi juures 23 jaanuaril 1919 a. waenlase seisukohtade ärawõtmisele oma osawa ja külmawerelise suurtüki tule juhtimisega kõige tähtsamal mõõdul kaasa aidates.
VR II/2, nr 769/24.08.1920 Soomusrongi Nr 3 leitnandile Walter Alexandri p. THALHEIM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Isborski ja Moglino jaamade wahel.
Sündis 08.09.(27.08.)1893 Tallinnas. Õppis 1901–14 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1914–16 Varssavi polütehnilises instituudis mäekaevanduse osakonnas (ei lõpetanud) ja 1916–17 Pauli sõjakoolis. I MS ajal maist 1916 üliõpilasena sõjaväes, augustist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 178. tagavarapolgus, juunist 1917 4. suurtükiväe tagavarabrigaadis ohvitseride kursustel, septembrist 1917 veebruarini 1918 Peeter Suure merekindluse suurtükiväepolgus. VS ajal alates 10.12.1918 1. suurtükiväepolgu 3. patarei nooremohvitser, osales Tallinna Raekoja platsil Ajutise Valitsuse kaitsel, määrati 22.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, kus oli suurtükiväe komando ülem, augustist 1919 märtsini 1921 rongi patarei ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal, sai 25.05.1919 Moglino jaama juures haavata. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Sai autasuks Harjumaal Alavere v Pikva m Onu Tommi talu. Aprillist 1921 Merekindluste rannapatarei nr 2 ülem. Oktoobris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel jaanuarini 1935 raamatupidajana A. Döervaldti kaelasidemete ja traksitööstuses, veebruarist 1935 Tallinna linna elektrijaama kontrolör ja kassiir ning maist 1935 Eesti Maapanga ning augustist oktoobrini 1940 NSVL põllumajandusliku panga Eesti vabariikliku kontori ametnik. Ühtlasi jaanuarist 1937 KL Tallinna mlv suurtükiväerügemendi merekindluste Randvere patarei pealik, maist 1939 juunini 1940 merekindluste Viimsi divisjoni pealiku abi, detsembrist 1939 juunini 1940 divisjoni pealik. VRVÜ Tallinna osak liige. Sügisest 1940 suveni 1941 varjas end. Seejärel Saksa armees. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli koos perega mitmes põgenikelaagris, novembris 1949 asus USAsse, töötas farmis, hiljem Chicagos vabrikus. Oli Chicago Eesti Võitlejate Ühingu asutaja, esimees ja auliige, EELK Chicago kirikunõukogu liige. Suri 06.07.1975 Illinoisi osariigis Elmhurstis. Maeti Chicagosse. Abikaasa Helene-Vilhelmine, sünd Vessart (1894–1959), lapsed Arvo (1924) ja Hillar (1930). (J.P.)
TALLBERG, Einar Alarik Henrik Emili p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2355/26.03.1920 Sõdur TALLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.08.1895 Helsingis, elas Leppävaaras. Oli Pusulas portjee. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 01.02.1919 Narva lähedal haavata. Suri 02.02.1919 Narvas. Maeti Helsingis Vanakiriku vennashauda. Nimi sambal Helsingi Vanakiriku pargis ning tahvlil Rakvere sambal, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
TALLENTS, Stephen George George Williami p, Briti kolonel.
VR I/2, nr 2562/26.03.1920 Briti Colonel TALLENTS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie kaasa mõjudes, et Briti Kuninglik Walitsus nii rohkel wiisil ja suurel mõõdul Eesti Wabariiki 1919 a. kewadel ja suwel sõjalise warustusega toetas.
Sündis 20.10.1884 Londonis. Õppis Harrow’ poistekoolis, Ballioli kolledžis ning Oxfordi ja Grenoble’i ülikoolis. Aastast 1909 töötas Briti kaubandusministeeriumis. I MS ajal 1914–15 ohvitserina Iiri kaardiväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai mais 1915 Prantsusmaal Festuberti lahingus haavata. Seejärel 1915–18 ministeeriumides kõrgem varustus- ja toitlustusametnik. Veebruarist 1919 Briti esindaja Baltimaades, juhtis vaherahuläbirääkimisi Landeswehriga, oli vahekohtunik Eesti ja Läti piiriküsimustes. Oli 1922–26 Põhja-Iirimaa riigisekretär, 1926–33 juhatas impeeriumi turustusnõukogu, seejärel töötas Londoni peapostkontoris ning oli BBC avalike suhete juht ja asedirektor. II MS ajal töötas informatsiooniministeeriumis, 1948 oli Ühendkuningriigi avalike suhete instituudi üks asutajaid. Mitme raamatu autor: „The dancer and other tales“ (1922), „Who’s Who?“ (1939), „Man and boy“ (1945) jt. Suri 11.09.1958 Londonis. Maeti Londonis. Teised autasud: Briti BO III kl ja IO III kl. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
TALLO, Karl Toomase p, alampolkovnik (1919), kolonel (1928).
VR I/3, nr 1614/14.12.1920 Endisele 6 jalawäe polgu ülemale, alampolkownik Karl Tooma p. TALLO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)02.1891 Pärnumaal Tali v Peratse (hiljem Peratsaare) talu pidaja peres. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1912–14 Vladimiri sõjakoolis, 1917–18 Nikolai sõjaväeakadeemias (ei lõpetanud), 1923–24 informatsioonikursustel ja 1928–29 Kõrgemas Sõjakoolis. Septembrist 1912 sõjakoolis. Alamleitnant juulist 1914. Nooremohvitser 1. Soome kütipolgus, oktoobrist novembrini 1914 5. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 18.11.1914 Ida-Preisimaal haavata. Maist 1915 8. roodu ülem, augustist 1915 10. roodu ülem, oktoobrist 1915 1. pataljoni ülema kt, detsembrist 1915 kütipolgu ratsaluure- ja politseikomandode ülem, ühtlasi jaanuarist märtsini 1916 polgu adjutandi kt. Leitnant augustist 1916, alamkapten oktoobrist 1916. Aprillist 1917 1. Soome kütidiviisi staabi sidekomando ülem, ühtlasi juunini 1917 diviisi staabi vanemadjutandi kt, oktoobrist 1917 veebruarini 1918 sõjaväeakadeemias. VS ajal alates 21.11.1918 6. jalaväepolgus, määrati 30.11.1918 1. pataljoni ülemaks, veebruarist 1919 polguülema abi, maist 1919 polgu ülem, detsembrist 1919 3. diviisi staabiülema kt. Alampolkovnik detsembrist 1919 (kolonelleitnant novembrist 1922). Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Juulist 1920 6. jalaväepolgu ülem, septembrist 1920 3. piirikütipataljoni ja detsembrist 1920 korraldusvalitsuse inspektoriosak ülem, septembrist 1921 Soomusrongide Brigaadi staabiülem, augustist 1923 1. soomusrongirügemendi ülema kt, augustist 1925 ülem, ühtlasi 1924–28 ja 1929–30 Tapa garnisoni ülem, oktoobrist 1930 1. diviisi staabiülema kt, oktoobrist 1931 1. soomusrongirügemendi ja oktoobrist 1931 Tapa garnisoni ülem, märtsist 1934 kaitsevägede staabi juhtide reservis. Kolonel 1928. Oktoobris 1934 vabastati teenistusest. Oli 1921–22 VOK juhatuse liige, Soomusrongide Brigaadi ohvitseride kogu ja 1928–29 Kõrgema Sõjakooli ohvitseride kogu juhatuse esimees ning 1929–35 VRVÜ Rakvere osak ja 1938–40 Tallinna osak liige. Seejärel elas Tallinnas, alates 1936 Pärnus M. Seileri masinaparandustöökoja töödejuhataja, suvest 1940 Pärnu autoremonditöökoja juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Pärnus. Lasti maha 24.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1934), Vene GeO IV kl, AnO III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl ning Poola PR III kl. Esimene abikaasa Vera-
Beatrice, sünd Hahr (1893–1919), tütar Antonina-Tatjana (1917). Teine abikaasa Karin, sünd Mäns (1902–41), lahutati 1937, poeg Jüri (1926–44). Kolmas abikaasa Margarita, sünd Przialgovski (1901). (J.P.)
TALMAN, Jaan Juhani p, kapral (1919), veebel (1940).
VR II/3, nr 2869/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Väljapatarei Nr. 1 noorem maakuulaja kapral Jaan Johani p. TALLMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 29. juunil 1919 Rodenpoisi jaama juures Landeswehri tagalas andmeid kogudes vaenlase patarei ja jalaväeosade kohta.
Sündis 06.07.(24.06.)1896 Läänemaal Massu v Virtsus. Õppis ministeeriumikoolis ja allohvitseride kursustel. I MS ajal 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 09.12.1918 1. suurtükiväepolgu 1. patarei, augustist 1919 välipatarei nr 1 ratsaluuraja. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal, sai 06.08.1919 Narva all Velikino juures haavata ja sattus vangi, põgenes 03.11.1919 ja jätkas teenistust väeosas. Sai autasuks Läänemaal Paatsalu v Vatla m Lehiste talu. Maist 1920 üleajateenija välipatareis nr 1. Mais 1922 vabastati teenistusest. Novembrist 1922 üleajateenijana 1. diviisi suurtükiväe 1. grupi, hiljem 1. suurtükiväegrupi 1. patarei veltveebel. Vanemallohvitser maist 1920, veltveebel jaanuarist 1923, nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940. Septembrist 1940 kolonelleitnant Martma polgus. Oli EVL ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal töötas Tallinnas kunstsarve tehastes. Suri 02.04.1966 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: kuldtaskukell (1928). Abikaasa Elisa, sünd Stiglits (1904–74). (M.S., J.P.)
TALPO (kuni 1914 GUTZÉN), Oiva Ahti Everti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2361/26.03.1920 Sõdur TALPO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.10.1901 Helsingis ehitusmeistri peres. Õppis Hämeenlinna lütseumis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Langes 13.05.1919 Aunuses. Surnukeha jäi vaenlase kätte. (M.S.)
TALPSEPP, Aleksander-Voldemar Juhani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 556/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Aleksander Johani p. TALPSEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Karamõschewo jaama juures.
Sündis 14.(02.)09.1892 Virumaal Loobu vallas. Õppis vallakoolis. Puusepp Rakveres. VS ajal alates 03.02.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, aprillist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodus. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Rägavere v Roosna talu ning töötas kingsepana. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Tulevik puusepp ja Rägavere sovhoosi tööline. Läks 30.04.1975 Rakvere raj Rägavere kn Kantkülas vabasurma. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Esimene abikaasa Ida-Maria, sünd Döring (1902–38), lapsed Johannes (1926–79), Elmar (1929–94), Aino-Elfriede (1931), Endel (1933–35), Eetel (1935–35) ja Lembit (1936–38). Teine abikaasa Emilie-Mathilde, sünd Tominga (1901–45), tütar Sirje (1939–39). Kolmas abikaasa Emmi-Maijette, sünd Lumiste (1924–88), lapsed Edgar (1956), Ethel, Urmas, Õilme, Virvi, Mati ja Kaiu. (M.S., J.P.)
TALŠIN, Leo Nikolai p, reamees (1919), kapral (1922).
VR II/3, nr 1191/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ reamehele Leo TALSCHIN’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Petseri lahingus 29 märtsil 1919 a.
Sündis 21.(08.)01.1901 Lätis Liibavis. Õppis Volmari reaalkoolis. I MS ajal asus elama Tartusse. VS ajal alates 27.01.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 1. dessantroodus, haigestus augustis 1919 ja oktoobris 1919 kustutati rongi nimekirjast. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juulist 1922 septembrini 1923 üleajateenija 10. jalaväerügemendi 5., hiljem 2. kompaniis. Kapral juulist 1922. Kalevi pataljoni üleajateenija. Alates 1931 raudteevalitsuse ekspluatatsioonivalitsuses Tallinnas nooremkonduktor, seejärel Franz Krulli tehases valaja. Oli 1938–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude sõjaväelased lasid ta maha 27.08.1941 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene, (1903–60), poeg Leo (1932–2011). (J.P.)
TALTS, Aleksander Kustase p, vanemleitnant (1919).
VR II/3, nr 2530/21.02.1920 Miiniristleja „Lennuk“ wanemale insenerile, wanem-leitnant Aleksander Kustase p. TALTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud kõikidest miiniristleja „Lennuki“ operatsioonidest osa wõttes.
Sündis 01.09.(20.08.)1892 Pärnumaal Kilingi v Võhkelaane talu pidaja peres. Õppis 1902–05 valla-, 1905–07 Saarde kihelkonna-, 1907–12 Tartu reaal- ja 1912–15 Kroonlinna mereinseneride koolis. I MS ajal augustist 1915 aprillini 1918 lahingulaeval Gangut turbiiniinsener. Mitšman juunist 1915. VS ajal alates 27.11.1918 suurtükilaeva Lembit ja jaanuarist 1919 miiniristleja Lennuk vanem mehaanikainsener. Vanemleitnant septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel. Sai autasuks Pärnumaal Voltveti v Üti talu. Jaanuarist 1920 sõjalaevastiku spetsialistide kooli juhataja. Jaanuaris 1923 vabastati teenistusest. Novembrist 1922 juulini 1924 laeval Suur Tõll vaneminsener. Aprillist 1924 Riigi Sadamatehastes tehnikaosak juhataja ning aprillist 1925 samas direktori abi, augustist 1940 peainsener, veebruarist augustini 1941 tööstuse juhataja ning Tallinna tehnikaülikooli õppejõud. Oli Mereinseneride Seltsi, Inseneride Ühingu, KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. Oli 1944–50 Tallinna laevaremonditehase peainseneri asetäitja, 1951–56 tehase Eesti Dolomiit isolatsioonitsehhi montöör ja meister. Suri 08.03.1976 Harju raj Kuusalu kn Valkla invaliidide kodus. Maeti Saarde kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Sylvi-Ragnhild-Celina, sünd Eriksson (1894–1965), tütred Mai (1922–2013) ja Ulla-Britt (1928–2004). Vend Kaarel Talts jäi VS ajal teadmata kadunuks. (A.K., J.P.)
TALUSSAAR (kuni 1936 TIMPMANN), Ado Everti p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 700/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando nooremale ohwitserile, lipnik Ado Ewerti p. TIMPMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi ja Sorokino külade juures.
Sündis 21.(09.)09.1893 Viljandimaal Ala-Aitsra v Madi talu pidaja peres. Õppis 1902–06 Hummuli Ala valla-, 1906–08 Helme kihelkonna- ja 1908–14 Valga reaalkoolis, 1914–16 Riia polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1916 3. Moskva lipnikekoolis ning 1921–28 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonnas. Oli Riia EÜSi, hilisema ÜS Liivika liige. I MS ajal juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 210. tagavarapolgu 8. roodus, jaanuarist 1917 sapöörikursustel, veebruarist 1917 kuulipildujate kursustel, aprillist 1917 22. tagavarabrigaadi 4. kuulipildujate roodu instruktor, veebruarist aprillini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 05.12.1918 peastaabi ohvitseride reservis, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 1. pataljoni kuulipildujate komando ülem, veebruarist 1919 komando nooremohvitser, juunist 1919 vanemohvitser, septembrist 1919 komando ülem, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant juunist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Maist 1920 kuulipildujate roodu nooremohvitser. Alamkapten maist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. VR nõukogu liige aprillist maini 1920. Kapten jaanuarist 1924. Juulist detsembrini 1920 Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse kümnik, juunist 1923 oktoobrini 1929 Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi ajutine vaatleja, hiljem sünoptik, seejärel 1929–31 Tartu tehnikagümnaasiumi ja 1931–32 Tartu poeglaste gümnaasiumi, 1932–33 Tartu tööstus- ja majandusõpilaste kooli, Tartu tütarlaste- ja Tartu linna õhtugümnaasiumi, 1933–35 Valgamaal Tõrva ühisgümnaasiumi ja keskkooli, 1935–36 Võru eraühisgümnaasiumi ja erakeskkooli õpetaja ja alates 1937 Võru eraprogümnaasiumi ja Võru erareaalkooli ning Võru eraühisgümnaasiumi vanemõpetaja. Oli Hummuli laulu- ja mänguseltsi asutaja, 1925–32 KL Tartu mlv VR vendade mlvk kompaniipealik, 1933–35 Noorte Kotkaste Tartu mlvk rühmakotkas, Tõrva meeskoori asutaja ja esimees, 1933–34 EVL Tõrva osak liige, 1936–40 NK Võru linna mlvk pealik, Eesti keskkooli õpetajate ühingu juhataja ning VRVÜ Tartu, Valga ja Võru osak liige. Septembrist 1940 juunini 1941 Võru keskkooli, ühtlasi Võru tööstuskeskkooli õpetaja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Võrus. Lasti maha 01.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR hr (1938). Abikaasa Anna-Maria, sünd Kraan (1899, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Aino (1924–42, küüditati 1941), Henno (1926–2001, küüditati 1941, vabanes 1958), Vello-Evet (1928–29) ja Hele-Mall (1932–2013, küüditati 1941, tuli 1948 Eestisse, arreteeriti 1950, vabanes 1955). (J.P.)
TALVIK (sünd TALVICH), Alfred-Theodor Johanni p, reamees (1919).
VR II/3, nr 635/24.08.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Alfred TALWIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Panikowitshi all.
Sündis 27.(15.)10.1887 Võrumaal Kaagjärve vallas möldri peres. Õppis vallakoolis. Käsitööline Hummuli v Soel. I MS ajal 3. jalaväe tagavarapolgus ja 1917–18 2. Eesti polgu tööroodus. VS ajal alates 16.02.1919 Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 Sakala partisanide polgu tööroodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai 1929 VR kavalerina Valgamaal Hummuli v Õuna talu. Seejärel talunik. VRVÜ Valga osak liige. Pidas kevadeni 1949 talu, seejärel kolhoosi Ühtsus põllutööline. Suri 06.12.1950 Tõrva raj Hummuli kn Õuna talus. Maeti Helme kalmistule. Esimene abikaasa Miina, sünd Mumm (1873–1933). Teine abikaasa Helene, sünd Lääts (1896), pojad Ilmar (1936–45) ja Eerik (1938–39). (J.P.)
TALVIS (kuni 1937 TIITSMANN), Johannes-Eduard Karli p, nooremallohvitser (1922).
VR II/3, nr 620/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 16 wanemale telefonistile Johannes TIITSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Koiwa jõe ääres Zarnikau mõisa juures.
Sündis 11.01.1899 (30.12.1898)
Tallinnas töölise peres. Omandas 1916 Pihkvas lukksepa kutse. I MS ajal veebruarist 1917 7. Turkestani suurtükiväe divisjonis ja detsembrist 1917 märtsini 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadis. Elas 1919 Läänemaal Vaikna vallas. VS ajal alates 18.04.1919 3. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 16, detsembris 1919 patarei vanemtelefonisti kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal. Septembrist 1920 üleajateenija patareis, augustist 1921 3. suurtükiväepolgu staabi komandos, jaanuarist 1922 välipatarei nr 16 vanemtelefonist. Nooremallohvitser veebruarist 1922. Septembris 1922 vabastati teenistusest. Seejärel lukksepp Tallinnas O. H. Kaberi kaalude ja kassakappide tehases, alates 1925 kaalutehases A. Kask & Ko ning alates 1927 masina- ja kaaluvabrikus Vega. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal lukksepp. Läks 05.12.1977 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Hilda, sünd Kaadu (1901–80), poeg Kalju (1939–2013). (M.S.)
TAMBEK, Johannes Antoni p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 996/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes TAMBEK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülenäitanud lahingus 22 juunil Starte küla waldamisel.
Sündis 28.(16.)06.1894 Läänemaal Luiste v Teenuse mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Ametilt sadulsepp. I MS ajal 1915–18 66. jalaväepolgus. VS ajal alates 25.01.1919 1. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate roodus rühmaülem, Nooremallohvitser septembrist 1919, vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Suri 16.08.1921 Kullamaal. Maeti Kullamaa kalmistule. Vallaline. (A.K.)
TAMBERG, Eugen vt TAMME, Eugen Gustavi p.
TAMBERG, Villem Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 1364/15.09.1920 1 Ratsawäe polgu ohwitseri asetäitjale William TAMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 juunil 1919 a. Kreutzburgi all.
Sündis 07.05.(25.04.)1893 Harjumaal Kehtna v Ohekatku mõisas kaupmehe peres. Õppis Rapla kihelkonnakoolis ja 1918 Tallinnas politseikursustel. Enne I MS töötas Venemaal. I MS ajal 1914–17 vabatahtlikult 41. korpuse üksikus sotnjas. Saksa ajal Harjumaal Raikkülas politseis. VS ajal alates novembrist 1918 Ratsapolgus, jaanuarist 1919 1. ratsapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Raikküla v Kaigepere krjm Jaaniste talu, müüs selle 1927 ära. Teenis 1920–21 politsei ratsareservis vanemakordniku ja ratsareservi ülema abina, 1922–25 Petserimaal Kulje vallasekretär ja KL Kulje malevkonna pealik, 1926–32 kindlustusseltsi OMA agent ning 1932–40 Võru maavalitsuse ehitus- ja betoonitööde juhataja. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 24.03.1946 Võrus. Maeti Võru kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Agafja, sünd Soldatov-Rejevskaja (1899–1948). (A.K., J.P.)
TAMLAK, Villem Kareli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 715/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Willem Karli p. TAMLAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 Sorokino küla juures.
Sündis 16.(04.)02.1894 Järvamaal Seidla v Kaalepi m Liiva talu pidaja peres. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutest Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Albu v Kaalepi m Taburi talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal kolhoosnik. Suri 05.08.1950 Albu v Taburi talus. Maeti Järva-Madise kalmistule. Abikaasa Ida-Helene, sünd Kempo (1895–1979), lapsed Vilma (1923), Johannes (1926–74) ja Edgar (1930). (A.K.)
TAMLER, August vt TAMSALU, August Andrese p.
TAMM, Aleksander Martini p, reamees (1918), kapral (1920).
VR II/3, nr 1881/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Aleksander Mardi p. TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 märtsil 1919 a. Stakelni jaama juures.
Sündis 22.(10.)11.1895 Tartumaal Laius-Tähkvere vallas. Pere siirdus Venemaale Luuga linna, hiljem asuti Narva. Õppis Luuga õigeusu kihelkonnakoolis. Seejärel Kreenholmis lukksepp. I MS ajal maist 1915 171. tagavarapataljonis, septembrist 1915 313. Balašovi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 23.05.1916 põrutada. Seejärel 21. tagavarapolgus ja 1. Eesti polgu 3. roodus märtsini 1918. VS ajal alates 15.12.1918 Ratsapolgu 1. eskadronis, astus 25.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu, oktoobrist 1919 nooremtelefonisti abi. Kapral märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Laius-Tähkvere v Leedi m Muraksoo talu, müüs selle 1924 ära. Teenis aprillist septembrini 1925 piirivalve Petseri jsk Ledištše raj valvurina. Seejärel kingsepp. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.11.1944 Järvamaal Vajangu v Tamsalus. Suri 24.08.1948 Komi ANSV UhtižemLagis. (J.P.)
TAMM, Eduard Jaagu p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 515/17.08.1919 Wäljapatarei Nr 10 reamehele Eduard TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 juulil 1919 a. Baraschki ja Simarewa külade wahel.
Sündis 22.(10.)10.1897 Tartumaal Aru vallas. Õppis Vana-Kuuste ministeeriumikoolis. I MS ajal sattus Saksamaale sõjavangi. VS ajal alates 25.01.1919 vabatahtlikuna 1. suurtükiväepolgu 4. patareis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 10 telefonist. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Juunist 1920 välipatarei nr 10 nooremkirjutaja. Kapral aprillist 1920, nooremallohvitser juunist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Vana-Kuuste v Reola m Alliku talu. Seejärel talunik. Oli KL Tartumaa mlv, EVL Reola ja Tartu VRVÜ osak liige. Saksa ajal OK liige. Langes 23.08.1944 Tartumaal Luunja v Haki metsas lahingus Punaarmee vastu. Maeti langemispaika, novembris 1944 maeti ümber Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marie-Kristine, sünd Lari (1900–67), lapsed Johannes (1922–39), Erich (1924–29), Linda-Johanna (1925–46), Karl (1929–76), Valter (1931–98), Heino (1933–86) ja Ilmar (1940). (A.K., J.P.)
TAMM (ka DAMM), Johannes Abrami p, reamees (1919).
VR II/3, nr 697/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes Johani p. TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla juures. (Täpsustus: ekslikult oli arvatud kavaleriks Johannes Johani p Tamm (1895–1979), oktoobris 1923 viga parandati ning kavaleriks arvati Johannes Abrami p Tamm (1892–1928), kellele väljastati uus tunnistus.)
Sündis 23.(11.)06.1892 Järvamaal Moe vallas. VS ajal alates 09.02.1919 5. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tapal raudteetööline. Suri 16.08.1928 Tapal. Maeti Tapa Jakobi koguduse kalmistule. Abikaasa Alide-Elisabeth, esimeses abielus Bekker, sünd Veeber (1892–1944), lapsed Õie (1923–2005) ja Hans (1928–2003). (J.P.)
TAMM, Johannes Kristjani p, alamleitnant (1919), leitnant (1920).
VR II/3, nr 875/01.09.1920 4 jalawäe polgu alamleitnandile Johannes Kristjani p. TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 jaan. 1919 a. Kahala küla juures.
Sündis 27.(15.)08.1887 Tartumaal Suure-Kambja vallas. Õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja 1917 Vilno sõjakoolis, omandas 1911 kodukooliõpetaja kutse Tartu Aleksandri gümnaasiumis. I MS ajal veebruarist 1916 200. tagavarapolgus, detsembrist 1916 260. tagavarapolgus, aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser jaanuarini 1918 134. tagavarapolgus. VS ajal alates 27.11.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komandos ja 5. roodu nooremohvitser, juunist 1919 9. roodus ajutine komando- ja rooduülema kt. Alamleitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 08.01.1919 Kahala küla all raskelt haavata. Märtsist 1920 polgu ajalookirjutaja. Leitnant aprillist 1920. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel õpetaja Lääne- ja Harjumaal ning Raikküla algkooli juhataja. Oli 1925–40 KL Rapla mlvk propagandapealik ning rühma- ja kompaniiülem. VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1941 metsavend. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Nõukogude ajal oktoobrist 1944 Raikküla lastekodu juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 22.05.1945 Raikküla v Asunduse külas. Suri 28.02.1955 Mordva ANSV DubravLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1935). Abikaasa Marta-Melania, sünd Oviir (1893), tütred Hilja (1916), Eha (1922–2003) ja Vilve (1928). (M.S.)
TAMM, Johannes-Eduard Kusta p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr. 1275/15.09.1920 18 wälja patarei alamkaptenile Johannes TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Ruhja alewi juures.
Sündis 25.(13.)05.1890 Tartumaal Kaiavere vallas talurentniku peres. Õppis vallakoolis, Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis, Pihkva maamõõtjate koolis, 1916 1. tagavara suurtükiväedivisjonis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ja 1931–33 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal juulist 1915 1. tagavara suurtükiväedivisjoni 2. patareis, detsembrist 1915 3. patareis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser divisjoni 1. patareis, juulist 1916 1. piiramissuurtükiväe brigaadi 2. divisjonis, juulist 1917 divisjoni sidekomando ülema abi ja ülema kt. Alamleitnant veebruarist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vägede vastu. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 04.12.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patarei vanemohvitser, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 6. patarei ülem, märtsist 1919 koos patareiga 3. suurtükiväepolgus, augustist 1919 välipatarei nr 18 ülem. Alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu, sai 12.08.1919 Lätis haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel maamõõtja. Päris 1923 Tartumaal Elistvere v Engvälja (ka Õngvälja) talu. Oktoobrist 1925 3. diviisi suurtükiväe 5. grupi 3. patarei ülem, oktoobrist 1928 5. suurtükiväegrupi 3. kergepatarei ülem, detsembrist 1929 4. suurtükiväegrupi 6. patarei ülem, augustist 1930 1. suurtükiväegrupi ülema abi, ühtlasi 1931–35 sõjaringkonnakohtu liige. 1935–1938 Soomusrongirügemendi ülema abi kt ja abi, ühtlasi Soomusrongirügemendi laskekomitee esimees. Juunist 1936 4. suurtükiväegrupi ülema kt, septembrist 1938 ülem. Major 1931, kolonelleitnant 1938. Oli 1928–29 5. suurtükiväegrupi aukohtu esimees ja 1927–29 VRVÜ Viljandi osak juhatuse ning Rakvere osak liige. Septembrist 1940 3. suurtükiväegrupi ajutine ülem, oktoobrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 625. kergesuurtükiväepolgu komandör. Juunist 1941 Dzeržinski-nimelise sõjaväeakadeemia Gorohhovetsi õppelaagris. Nõukogude võim arreteeris ta 28.06.1941 Gorohhovetsis. Suri 10.02.1943 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi Norilskis Laama järve ääres Balti ohvitseride sambal, tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR IV kl (1936). Abikaasa Linda-Elfriede, sünd Eichenbaum (1899–1966), lapsed Udo (1924–79) ja Vaike (1925–68). (J.P.)
TAMM, Johannes-Voldemar Kustavi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1167/15.09.1920 9 jalawäe polgu kapralile Johannes TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 04.01.1895 (23.12.1894)
Virumaal Kunda-Malla vallas. Õppis Kunda vabrikukoolis. I MS ajal 13. kaardiväe grenaderipolgus. VS ajal alates 22.08.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu 11. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1920 jaoülem. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Uhtna m Silla krjm Mäe talu. Seejärel talunik, alates 1939 pidas Järvamaal Paide v Mäo m Külvandi talu. VRVÜ Rakvere ja 1939–40 Järvamaa osak liige. Saksa ajal tööline Kunda tsemendivabrikus, elas Kunda vallas. Nõukogude võim küüditas ta 25.03.1949 Virumaa Kunda v Aru k Nurga talust. Suri 15.02.1951 Krasnojarski kr Hakassi obl Beja raj Beja külas. Esimene abikaasa Lisette-Rosalie, sünd Tomel (1895), lahutati 1925. Teine abikaasa Amalie-Elisabeth, sünd Joost (1888–1960). (J.P.)
TAMM, Joosep Jakobi p, nooremallohvitser (1919).
VR I/3, nr 1523/13.10.1920 3 diwiisi Intentatuuri Walitsuse nooremale alamohwitserile Joosep Jakobi p. TAMM’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 08.09.(27.08.)1888 Võrumaal Vana-Roosa v Miku talu pidaja peres. Õppis Varstu valla-, Võru linna- ja Pihkva põllutöökoolis. Osales Pihkvas õppimise ajal sotsiaaldemokraatlikus liikumises, sunniti koolist lahkuma, oli 1908–09 Vologda kubermangus asumisel. I MS ajal 1915–18 töötas Tallinnas ja Hiiumaal Vene põhjarinde hüdrotehnilises üksuses laojuhatajana. VS ajal alates 13.06.1919 3. diviisi intendantuuri toitlustuslaos, korraldas väeosade toitlustamist ja toiduainete saatmist rindele. Detsembris 1919 sõjaväeametniku kt, mais 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–21 Valgas põllutööriistade kaupluses müüja, 1921–38 metsatööstuse J. Tamm ja B. Kuus töödejuhataja Saru vallas ning metsatööstuse Vennad Schein praaker. Pidas 1937–40 Valgamaal Paju v Väike-Kapsta talu, samuti Taheva v Vaidka talu, päris 1940 vennalt Valgas võõrastemaja Baltika. Oli EVL Valga ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Valgas. Mõisteti juunis 1942 viieks aastaks vangi, oli Sverdlovski obl SevUralLagis, vabastati märtsis 1943 ning asus perekonna juurde Tomski oblastisse, vabanes märtsis 1956 ning mais 1957 tuli perega Eestisse. Nõukogude ajal Taheva metskonna metsatööline. Suri 14.12.1975 Valgas. Maeti Toogipalu kalmistule. Abikaasa Nelly-Vilhelmine, sünd Kargaja (1901–91, küüditati 1941, vabanes 1957), lapsed Valda-Benita (1931–2000, küüditati 1941, vabanes 1957), Avo (1933–34) ja Ahto-Aare (1935–78, küüditati 1941, vabanes 1957). (A.K., J.P.)
TAMM, Julius Jakobi p, leitnant (1919).
VR I/3, nr 2685/07.04.1922 Vabadussõjas langenud kangelase leitnant Julius TAMM’e sõjalisi teeneid isamaa vastu hinnates.
Sündis 12.03.(28.02.)1890 Järvamaal Kuusna vallas kõrtsmiku peres. Õppis Koeru kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ja 1917 Pihkva lipnikekoolis. Novembrist 1911 152. Vladikavkazi jalaväepolgus kirjutaja. I MS ajal võttis polguga osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias, Poolas ning Riia ja Dvinski rindel. Jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik maist 1917, alamleitnant aprillist 1918. Nooremohvitser juunist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 26.11.1918 1. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, detsembrist 1918 lähetatuna 5. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu 14. roodus kuulipildujate komando vanemohvitser, maist 1919 polgu õppemeeskonna ülem, juunist juulini 1919 4. jalaväepolgu ülema käsutuses. Leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 14.02.1919 Feodorovka küla juures haavata. Langes 17.12.1919 Venemaal Sala mõisa juures. Maeti Pilistvere kalmistule. Nimi Pilistvere sambal, VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja 1. jalaväerügemendi ohvitseride kasiinos Narvas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
TAMM, Karl-Johannes Mihkli p, alamleitnant (1920), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 1667/14.12.1920 Saarte Komandandi ja K.L. ülema abile, Lipnik Karl Mihkli p. TAMM’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)02.1891 Saaremaal Tahula v Lilbi k Jurna talu pidaja peres. Õppis Kaarma õpetajate seminaris, 1910–12 Tallinna kaubanduskoolis ja 1917 Gatšina lipnikekoolis. Oli 1908–10 õpetaja Valjala kihelkonnakoolis ja 1912–15 kantseleiametnik Kuressaare renteis. I MS ajal oktoobrist 1915 Volõõnia tagavarapataljonis, juulist 1916 Läti küti tagavarapolgus, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 285. tagavarapolgus, juunist 1917 Luuga linna garnisoni ülema käsutuses, jaanuarist märtsini 1918 3. Eesti polgu 6. roodu nooremohvitser. VS ajal alates 17.11.1918 Kuressaare linna KL ülem ning Saare-Hiiu ja Muhumaa KL ülema abi. Juhtis veebruaris 1919 Kuressaare linna kaitsmist mässajate vastu. Aprillist 1919 Saare maakonna KL ülema 2. abi, juulist 1919 ühtlasi Kuressaare garnisoni sõduripoe ülevaataja. Jaanuarist 1920 Saare maakonna rahvaväe ja KL ülema abi. Alamleitnant veebruarist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–22 Saare maavalitsuse toitlus-kaubanduse osak juhataja, märtsist 1923 oktoobrini 1924 piirivalve Läänemaa jsk Kuressaare raj nooremohvitser, 1924–27 Kuressaares ettevõtte Kahu & Co raamatupidaja, 1927–30 Saare maavalitsuse liige ja majandusosak juhataja, raudteevalitsuse kontoriametnik ja Võiekspordi raamatupidaja. Oli ESDTP Saaremaa osak ja EVKL Kuressaare osak juhatuse liige ning VRVÜ Lääne-Saare ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 09.08.1940 Kuressaares. Suri 22.07.1941 Tallinna vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida, sünd Konradson (1891), poeg Ilmar-Erik (1923–29). Õemees kolonelleitnant Johannes Poopuu VR I/2 ja II/2. (M.S., J.P.)
TAMM, Mart (sünd Martin) Mardi p, alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 1567/19.10.1920 5 jalawäe polgu alamkaptenile Märt TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22/23 jaanuaril 1919 a. Lilienbachi mõisa all.
Sündis 24.(12.)07.1888 Viljandimaal Kurista vallas talupidaja peres. Õppis 1904 Eesti Aleksandri linnakoolis Kaarlimõisas (ei lõpetanud), H. Treffneri gümnaasiumis, 1916 Pauli sõjakoolis ja 1921–22 Vabariigi Sõjakoolis. Jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 131. tagavarapolgus ja septembrist 1917 9. tagavarapolgus ning juunist 1917 2. Siberi kütipolgu rooduülem. Alamleitnant maist 1917, leitnant septembrist 1917. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 22.11.1918 Tallinnas KL teenistuses, määrati 08.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitseriks, viidi 12.12.1918 koos rooduga 5. jalaväepolgu koosseisu, aprillist 1919 5. jalaväepolgu 5. roodu ülem. Osales lahingus Viru ja Pihkva rindel. Alamkapten maist 1920, kapten jaanuarist 1924. Maist 1920 polgu 2. roodu nooremohvitser, juulist 1920 ratsakomando ülem, jaanuarist 1921 kuulipildujate roodu vanemohvitser, septembrist 1921 luurekomando ülem, septembrist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 2. roodu ülem. Mais 1923 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Raadi v Joora krjm Kivi talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 06.04.1943 Tartu v Joora k Pihlapuu talus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
TAMM, Mihkel (sünd Mihail) Jakobi p, veltveebel (1920), vanemveebel (1940).
VR II/3, nr 1598/14.12.1920 5 jalawäe polgu weltweeblile Mihkel TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 augustil 1919 a. Juudina ja Karatõgina külade all.
Sündis 01.04.(20.03.)1896 Pärnumaal Kaisma v Tarikõnnu talu pidaja peres. Õppis Kergu kihelkonnakoolis, 1923 allohvitseride kursustel ja 1933 õppekompanii kursustel. VS ajal alates 07.12.1918 6. jalaväepolgus, viidi 21.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodu, augustist 1919 jaoülem, septembrist 1919 rühmaülem. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919, vanemallohvitser detsembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Sai autasuks Virumaal Rägavere v Mõdriku m Hiie talu. Maist 1920 üleajateenija 5. jalaväepolgu 1. roodus, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni 1. roodus, juunist 1923 2. jalaväerügemendi 5. kompaniis, septembrist 1923 3. kompaniis, juulist 1924 5. jalaväerügemendi 1. laskurkompaniis, oktoobrist 1928 5. üksiku jalaväepataljoni 1. laskurkompaniis, septembrist 1929 3. laskurkompaniis. Nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940, vanemveebel juunist 1940. Oli Rakvere garnisoni üleajateenijate kogu, 5. jalaväerügemendi allohvitseride kogu ja 5. üksiku jalaväepataljoni üleajateenijate kogu esimees ning 1925 VR nõukogu ja VRVÜ Rakvere osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 42. laskurpolgus, juulis 1941 viidi koos väeosaga Venemaale, tuli lahingute ajal sakslaste poole üle. Seejärel töötas politseis. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus sealt Inglismaale Bradfordi. Suri 04.07.1968 Leicesteris. Maeti Leicesteri Gilroesi kalmistule. Teised autasud: KR kr (1938). Abikaasa Olga, sünd Ploom (1908–80), poeg Raa (1935–85). (A.K., J.P.)
TAMM, Mihkel (sünd Mihail) Jüri (Georgi) p, vanemallohvitser (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 570/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 6 wanemale alamohwitserile Mihkel TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Krasnaja Repka küla juures.
Sündis 27.(15.)01.1889 Pärnumaal Kergu-Kõnnu vallas. Õppis Tori valla- ja kihelkonnakoolis. Teenis 1911–17 18. suurtükiväe brigaadi 6. patareis nooremallohvitserina. I MS ajal osales koos patareiga lahingutes Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias. Elas 1918 Tori v Mäeltsa talus. VS ajal alates 08.01.1919 6. jalaväepolgu 12. roodus, maist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 4, juulist 1919 3. diviisi eraldi roodus, augustist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 6 rühmaülem, detsembrist 1919 täitis rongi 1. dessantroodu veltveebli kt ülesandeid. Vanemallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas abikaasale kuuluvat Tori v Niidu talu. EVL Tori-Jõesuu osak esimees ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saatus teadmata. Abikaasa Katrina, sünd Reinholt (1890–1947), poeg Jaan (1921–98). (A.K., J.P.)
TAMM, Nikolai Aleksei p, reamees (1919).
VR II/3, nr 783/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Nikolai TAMM’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 02.12.(20.11.)1894 Saaremaal Kärla v Mõnnuste k Aida vabadikukohal. Õppis vallakoolis. I MS ajal 115. suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 23.01.1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, maist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 luurerühmas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kaarma-Suure v Ansi k Ohelase talu. Oli Kaarma-Suure v VTÜ liige. Nõukogude ajal kolhoosi Koit põllutööline. Suri 13.02.1950 Kuressaare v Ansi k Ohelase talus. Maeti Kaarma v Saia kalmistule. Abikaasa Jelisaveta, sünd Lember (1890–1970), lapsed Anastasia (1922), Elmiira (1924), Natalia (1927), Rosalia (1928) ja Vassili (1929–85). (M.S.)
TAMM, Villem (kuni 1937 Vassili) Mihkli (Mihhail) p, sõjaväeametnik (1916).
VR I/3, nr 2492/18.05.1920 Merejõudude juhataja staabi wanemale käskudetäitjale ametnikule, merewäe ametnik Willem Mihkli p. TAMM’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud merewäe loomise ajajärgul wäeosade formeerimise ja organiseerimise kawade wäljatöötamisel.
Sündis 31.(19.)12.1890 Läänemaal Massu vallas talupidaja peres. Õppis 1900–05 Uue-Virtsu kihelkonna- ja 1905–07 Paatsalu ministeeriumikoolis ning 1907–08 Pärnu linnakoolis. Oli 1908–10 Tallinnas admiraliteedi arveametnik, 1910–11 transpordilaeva Kompas kirjutaja ja varahoidja ning 1912–14 transpordilaeva Lahta ja 1914–16 jäämurdja Truvor revident-varahoidja. I MS ajal septembrist 1916 Peeter Suure merekindluse Soome lahe 4. üksiku rannakaitse divisjoni kassapidaja ning juunist oktoobrini 1917 majandusjsk ülema kt. Sõjaväeametnik augustist 1916. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 19.11.1918 vabatahtlikult mereväes mereväe valitsuse majandusosak ülem, veebruarist 1919 merejõudude majandusameti ülem, oktoobrist 1919 mereväe varustusameti majandusosak ülem, detsembrist 1919 merejõudude staabi vanem käsundusametnik. Septembrist 1920 staabi koosseisu jsk ülema kt, oktoobrist 1920 detsembrini 1921 merejõudude intendant. Juunis 1922 vabastati teenistusest. Maist 1923 juulini 1924 piirivalve Tallinna jsk asjaajaja, oktoobrist 1924 ajakirja „Sõdur“ toimetuse liige, juulist 1925 kaitsepolitsei registreerimise toimkonna ülem, jaanuarist 1926 juulini 1940 poliitilise politsei osak vanem assistent Tallinnas, ühtlasi 1926–35 filmitsensor ja 1935–37 kirjastusühingu Võitlus likvidaator. Oli Kindral Laidoneri nim invaliidide kapitali komitee asjaajaja ja raamatupidaja, politseiameti keskkogu laekur, varustusvalitsuse reservohvitseride sektsiooni ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 15.07.1940 Tallinnas. Suri 16.08.1943 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1936). Abikaasa Liisa (ka Alice), sünd Koppelmann (1891), pojad Arkaadi (1914–15), Paul (1914–15), Feliks (1919–2007, arreteeriti 1945, vabanes 1952) ja Boris (1922). (M.S.)
TAMMANN, August Jaani p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1227/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August TAMMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 weebruaril 1919 a. Wirkini mõisa juures.
Sündis 16.(04.)06.1892 Pärnumaal Tori v Aesoo k Usta talu töölise peres. Õppis Tori Aesoo vallakoolis. I MS ajal 1917–18 nooremohvitserina 2. Eesti polgus. Oli 1918 põllutööline ja sepp Aesoo küla Mäelta talus. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 01.07.1919 Riia all Jegeli jõe ääres Jägelmühle mõisa juures. Maeti samasse jõekaldasse, hiljem maeti ümber. Nimi Tori sambal. Postuumselt sai Pärnumaal Kaelase v Libatse m Kuusiku talu, anti abikaasale. Abikaasa Juuli, sünd Kask (1894–1994), lapsed Johann (1915–97) ja Elsa (1917). (J.P.)
TAMME (kuni 1938 KELMSER), Anton Jüri p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 970/01.09.1920 1 jalawäe polgu weltweeblile Anton Jüri p. KELMSER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Riia all, Grossweiseri ja Jegeli järwede wahel.
Sündis 21.(09.)07.1891 Harjumaal Rapla v Kodila mõisa töölise peres. Õppis Alu vallakoolis, ametilt sepp. I MS ajal jalaväes vanemallohvitser. VS ajal alates 31.12.1918 1. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuari algul 1919 läkitati 1. diviisi tagavarapataljoni, jaanuari lõpust 1919 taas 1. jalaväepolgu 6. roodus. Veltveebel jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal, sai 30.06.1919 Riia all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas katelsepana Narvas. Seejärel pidas Rapla v Alu m Tamme talu. Asus 1935 elama Tallinna, töötas Franz Krulli tehases katelsepana. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 06.09.1971 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: Vene GeR. Abikaasa Ida, sünd Schasmin (1899–1985), tütred Vaike (1929–2003) ja Heldi (1931). (A.K.)
TAMME (kuni 1937 TAMBERG), Eugen Gustavi p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 602/24.08.1920 Scouts polgu kapralile Eugen TAMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Feodorowka külas.
Sündis 27.(14.)12.1901 Harjumaal Kolga vallas Loksa vabriku kirjutaja peres, hiljem asuti Tallinn-Nõmmele. Õppis J. Westholmi gümnaasiumis. VS ajal alates 24.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company, maist 1919 D company ning juulist 1919 kuulipildujate company koosseisus, jaanuarist 1920 1. kuulipildujate roodu rühmaülem, maist 1920 luurekomandos. Nooremallohvitser märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 21.09.1919 õnnetusjuhtumis haavata. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai 1930 VR kavalerina Harjumaal Keila v Humala m Nurme talu. Töötas Nõmmel isale kuuluvas limonaadivabrikus, AS Rauaniidis kangru ja meistrina ning Nõmmel viinakaupluse juhatajana. Oli Nõmme VTÜ liige ja abipeamees, Eesti tuletõrje korpuse Harjumaa (sügisest 1940 Tallinna) brigaadi Nõmme divisjoni pealiku abi ning 1940–44 pealik, Nõmme VTÜ näiteringi esimees, Nõmme SPS Kalju asutaja, juhatuse liige ja esimees, Nõmme staadioni komitee sekretär, KL Harjumaa mlv Nõmme mlvk ja Allveelaevastiku Sihtkapitali Nõmme komitee liige. II MS ajal suvel 1941 Nõmme OK asutaja, Nõmme majaomanike seltsi ja Nõmme majaomanike panga juhatuse liige, EVL Nõmme osak sekretär. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus hiljem Kanadasse. Suri 12.08.1970 Torontos. Maeti Toronto Mount Pleasanti kalmistu mausoleumi. Teised autasud: EPR V kl (1939). Abikaasa Elfriede, sünd Ailt (1905–97), pojad Omar-Boris (1925) ja Ivar-Eugen. (J.P.)
TAMME, Jaan (kuni 1938 TREI, Joann) Jüri (Georgi) p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1076/14.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan TREI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 aprillil 1919 a. Aristowo ja 11 mail 1919 a. Merra külade juures.
Sündis 18.(06.)03.1892 Tartumaal Laiuse vallas. I MS ajal jalaväes. VS ajal alates 21.01.1919 2. jalaväepolgu 5. roodus. Kapral detsembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 11.05.1919 Petseri rindel haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Laiuse v Kivijärve m Järve talu, müüs selle 1938 ära ning ostis Laiuse v Raaduvere k Väljatoa talu. Oli Laiuse VTÜ ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal talunik. Röövmõrtsukad tapsid ta 15.04.1946 Tartus. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Olga, sünd Rosin (1895), poeg Aarne (kuni 1938 Andres-Harald, 1924). (M.S., J.P.)
TAMMEKAND, Kaarel-Ruudolf (kuni 1937 Karel-Rudolf) Jakobi p, leitnant (1919), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 2644/26.08.1921 Soomusauto „Wibuane“ alamkaptenile Karl Jakobi p. TAMMEKAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 24 nowembril 1919 a. Fitinka küla juures. (Täpsustus: vägiteo sooritamise ajal 4. jalaväepolgu 3. kuulipildujate roodu vanemohvitser. – J.P.)
Sündis 31.(19.)10.1894 Virumaal Salla v Emumäe mõisa käsitöölise peres. Õppis Tartu kõrgemas algkoolis, 1916 3. Peterhofi lipnikekoolis, Tallinna kolledžis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1924–25 sõjaväe majanduskursustel, 1933 pataljoniülemate kursustel ning 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal juulist 1915 171. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 146. tagavarapataljonis ja augustist 1916 266. tagavarapataljonis, septembrist 1916 49. Bresti jalaväepolgus. Alamleitnant augustist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ja Rumeenia rindel. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 kuulipildujate meeskonna ülema kt, aprillist 1919 kuulipildujate roodus, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodu vanemohvitser, detsembrist 1919 1. kuulipildujate roodu ülem. Leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 08.12.1918 Järve mõisa all haavata. Sai autasuks Valgamaal Sooru v Kingu talu. Maist 1920 soomusauto Toonela ülem, veebruarist 1921 soomusauto Vibuane ülem, augustist 1922 Soomusautode Kompanii ülema kt, augustist 1923 Auto-Tankide Divisjoni (oktoobrist 1928 rügement) autokompanii ja soomusautode kompanii ülema kt, veebruarist 1924 divisjoni majandusülem, aprillist 1927 soomusautode kompanii nr 2 ülema kt ja veebruarist 1928 ülem, märtsist 1934 rügemendiülema abi kt, oktoobrist 1936 rügemendiülema abi. Alamkapten märtsist 1920, kapten 1924, major 1930 ja kolonelleitnant 1938. Jaanuarist 1939 Tallinna tehnikaülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi õppejõud, juulist 1940 instituudi juhataja kt. Oli Auto-Tankide Divisjoni ja Auto-Tankirügemendi ohvitseride kogu esimees, sõjaringkonnakohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi staabis autotransporditeenistuse ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Suri 14.10.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936), Vene AnO IV kl. Abikaasa Anna, sünd Kalamees (1899–1985), tütar Juta (1927–2006). (M.S., J.P.)
TAMMEKAND, Karl-Voldemar Hansu p, leitnant (1920), major (1933).
VR II/3, nr 648/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu wanemale ohwitserile lipnik Karl-Woldemar Hansu p. TAMMEKAND’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 08.08.(27.07.)1889 Virumaal Emumäe v Perejüri talus. Õppis Tartu linnakoolis, 1917 5. Kiievi lipnikekoolis, 1924–25 lendurvaatlejate klassis ja 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Oktoobrist 1910 detsembrini 1915 ametnik Liivimaa kubermanguvalitsuses ja Riia linna politsei peavalitsuses. I MS ajal detsembrist 1915 1. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser 78. tagavarapolgus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 23.11.1918 ohvitseride reservis, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 2. roodu ja jaanuarist 1919 7. roodu noorem- ning aprillist 1919 vanemohvitser, maist 1919 10. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Sai autasuks Virumaal Salla v Emumäe m Tamme talu. Juunist 1920 5. jalaväepolgu komando ülem, roodu vanemohvitser ja rooduülem, novembrist 1921 sõjaväe staabi komandandi abi, kompaniiülem, aprillist 1924 Lennuväerügemendi eskadrilli nr 1 lendurvaatleja, juulist 1925 eskadrilli nr 2 luurerühma ülem ja eskadrilli ülema kt, aprillist 1927 eskadrilli nr 5 rühmaülem, juulist 1930 üksiku lennuväedivisjoni nr 2 majandusülem, juunist 1936 Lennubaasi majandusülema kt, maist 1939 Lennuväe Baasi majandusülem. Kapten 1924, major 1933. Augustis 1940 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.06.1941 Salla v Tamme talus. Suri 15.10.1942 Molotovi obl UssolLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Magda-Adeele, sünd Linno (1906–2000, arreteeriti 1945, vabanes 1956), lapsed Esta (1933) ja Jüri (1937). (M.S., J.P.)
TAMMEKÄND (kuni 1936 HAHN), Rudolf Kareli p, kapral (1920).
VR II/3, nr 689/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele Rudolf Kaarli p. HAAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 07.10.(25.09.)1894 Järvamaal Koigi v Huuksi mõisa talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1917–18 4. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu luurekomandos. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Esna vallas talu, oktoobrist 1936 elas Tallinnas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal laohoidja Tallinna veduri-vaguni remonttehases. Suri 01.06.1955 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Julie, sünd Liidlein (1883–1953). (M.S., J.P.)
TAMMELEHT (kuni 1937 PERMANN), Jüri Jüri p, kapral (1919).
VR II/3, nr 881/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Jüri PÄRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. Wepsküla ja Iswosi juures.
Sündis 04.01.1892 (23.12.1891)
Läänemaal Saulepi v Massumetsa k Kaseselja talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, oli puusepp. Novembrist 1913 märtsini 1918 7. husaaripolgus. VS ajal alates 05.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, jaanuari algul 1919 läkitati suurtükilaeva Lembit dessantpataljoni, jaanuari lõpul 1919 taas 1. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Saulepi v Massu talu. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 22.01.1968 Pärnumaal Tõstamaa külanõukogus. Maeti Varbla kalmistule. Abikaasa Ann, sünd Eisschmidt (1893), lapsed Paul (1924–44, II MS Saksa armees, jäi kadunuks Soldino mõisa all), Alice (1925) ja Laine (1933). (A.K.)
TAMMELIN, Harry Eugen Karl Hjalmari p, Rootsi kapten (1919), Soome leitnant (1922).
VR II/3, nr 1922/26.03.1920 Kapten Harry TAMMELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.08.1893 Stockholmis, elas Helsingis. Lipnik 1918. VS ajal märtsist maini 1919 Rootsi vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Petseri rindel. Jaanuarist 1921 Soome õhujõudude teenistuses, leitnant detsembrist 1922. Suri 14.06.1956. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
TAMMELIN, Kustaa Herman Joeli p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2179/26.03.1920 Sõdurile Kustaa TAMMELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.04.1899 Soomes Kokemäki v popsitaluniku peres. Tööline Poris. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel. Langes 20.02.1919 Marienburgi lahingus. Maeti Pori kirikuaeda vennashauda. Nimi Pori sambal ning tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
TAMMEMÄGI, Arnold-August Juhan-Ado p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1536/19.10.1920 8 jalawäe polgu reamehele Arnold TAMMEMÄGI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 märtsil 1919 a.
Sündis 15.(03.)08.1899 Võrumaal Rõuge v Sänna m Ala-Jõepalu talu pidaja peres. Õppis Rõuge kihelkonnakoolis, Võru põllutöö kontrollassistentide kursustel ja põllutöökeskkoolis. VS ajal alates 03.03.1919 vabatahtlikult 1. Tallinna kaitsepataljoni luurekomandos, aprillist 1919 kuulipildujate komandos, maist 1919 8. jalaväepolgu kuulipildujate komandos ning staabikomandos polgu kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Rõuge v Sänna m Soka talu. Seejärel talunik. Oli Sänna masinatarvitajate ja piimaühisuse asutaja, ÜENÜ Sänna osak esimees, KL Võrumaa mlv Rõuge mlvk pealik. Suri 17.01.1926 Võrumaal Rõuge vallas. Maeti Rõuge Jaanipeebu kalmistule. Vallaline. (A.K.)
TAMMILUOTO, Yrjö Johannes Kustaa Eriku p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2137/26.03.1920 Sõdurile Yrjö TAMMILUSTO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 05.06.1901 Soomes Mellilä vallas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel. Suri 27.02.1919 Valga haiglas. Maeti Mellilä Vanale kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
TAMMINEN, Johannes Arttur Juho Kustaa p, Soome kapten (1923).
VR II/3, nr 1712/26.03.1920 Käskudetäitjale ohwitserile Johannes TAMMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.07.1893 Soomes Raumas töödejuhataja peres. Lõpetas 1912 Rauma ühislütseumi ja õppis 1912–15 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo- ja keelteosakonnas. Juunis 1915 liitus 27. jäägripataljoniga. I MS ajal võttis Saksa idarindel osa Misse jõe, Liivi lahe ja Aa jõe lahingutest. Hilfsgruppenführer märtsist 1916. Veebruaris 1918 täiendusüksuses. Saabus aprillis 1918 Soome. Juulist 1918 Tampere sõjavangi-, hilisema sunnitöölaagri ülem. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendis kolonel Kalmi adjutant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–20 Soome Eesti saatkonna sekretär, 1920–27 välisministeeriumi pressiosakonna ametnik, 1932–33 ajalehe „Suomenmaa“ peatoimetaja, 1933–34 kaubanduslepete komitee sekretär ja 1934–36 Soome ekspordiühingu publikatsioonide osak juhataja. Seejärel ärimees ja litsentsiameti impordiosakonna ülem, 1945–67 aktsiaseltsi Medicinalia OY tegevjuht. Suri 15.02.1967 Helsingis. Maeti Rauma Vanale kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. (M.S.)
TAMMIST, Hans Hansu p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR II/3, nr 732/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu wanemale ohwitserile lipnik Hans Hansu p. TAMMIST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 28 mail 1919 a. Toroschino jaama ümbruses.
Sündis 11.07.(29.06.)1897 Viljandimaal Päri v Võsa talu pidaja peres. Õppis Viljandi kõrgemas algkoolis, 1917 3. Kiievi lipnikekoolis ja 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1916 172. tagavarapolgus, detsembrist 1916 õppekomandos, juulist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Nooremohvitser Eesti tagavarapataljonis. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 05.12.1918 ohvitseride reservis, määrati 5. jalaväepolgu 6. roodu, jaanuarist 1919 2. roodu ja märtsist 1919 8. roodu nooremohvitseriks, juunist 1919 oli 8. roodu vanemohvitser ning septembrist 1919 veebruarini 1920 ajutine rooduülem. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant aprillist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. VR nõukogu liige juulist oktoobrini 1920. Maist 1920 5. jalaväepolgu 2. pataljoni nooremohvitser, detsembrist 1920 sõjakoolis, juulist 1921 5. jalaväepolgu 5. pataljoni 3. roodu nooremohvitser, septembrist 1921 Allohvitseride Kooli 3. roodu kursuseohvitser, korduvalt ajutine rooduülem ja adjutandi kt ning kooli kohtu asjaajaja, märtsist 1923 kooli töökomando, juulist 1923 töökompanii ülema kt. Läks 10.09.1923 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Helmi-Amalie, sünd Kümnik (1901). (J.P.)
TAMMISTE (kuni 1935 TIIDEMANN), Johan Mari p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1289/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Johannes TIIDEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 mail 1919 a. Scharlotenburgi mõisa juures olewa küla waldamisel.
Sündis 29.(17.)10.1892 Viljandimaal Suure-Kõpu v Kaevandiku talus. Õppis Kõpu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 2. raudteepataljonis. Töötas 1918 masinistina Suure-Kõpu v Sanga talus. VS ajal jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni õppekomando jaoülem, aprillis 1919 lähetati 2. jalaväepolku, veel samal kuul 7. jalaväepolku ning mais 1919 Sakala partisanide pataljoni. Septembrist 1919 arvati 7. jalaväepolgu 7. roodu, oktoobrist 1919 polgu õppekomandos. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920, vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Taevere v Lahmuse m Taaramäe talu. Oli Lahmuse põllumajandusliku ühingu juhatuse ja VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 08.07.1939 Taevere v Taaramäe talus. Maeti Suure-Jaani Pihlaka pst kalmistule. Abikaasa Selma, sünd Adamson (1902–72). Poeg Harry (1931–2005). (J.P.)
TAMMISTE (kuni 1935 EICHWALDT), Robert-Otto-Paul Paul-Nicolai p, alamleitnant (1919), major (1940).
VR II/3, nr 2933/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu leitnant Robert EICHVALDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud Novaja küla valdamisel 27. oktoobril 1919.
Sündis 23.(11.)10.1898 Narvas mõisavalitseja, hilisema vabrikuametniku peres. Õppis Rakvere S. Kreidneri algkoolis, Tallinna Hansakoolis, sooritas eksami Tallinna Peetri reaalkooli juures, 1917 jätkas õpinguid 3. Kiievi lipnikekoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal novembrist 1916 tagavara ratsapolgus Petrogradis, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Nooremohvitser 3. Eesti polgus aprillini 1918. VS ajal alates 25.11.1918 nooremohvitser 4. jalaväepolgu 4. roodus, maist 1919 11. roodus, augustist 1919 12. roodus. Alamleitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 25.01.1919 Kriuša küla all haavata. Märtsist 1920 4. jalaväepolgu vanem- ja nooremohvitser, juulist 1921 1. jalaväepolgus (novembrist 1922 rügement) nooremohvitser ja rühmaülem, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi rühmaülem, oktoobrist 1927 Sõjakooli rühmaülem, ühtlasi aprillist 1932 oktoobrini 1933 KÜÕ kohtu liige, juunist 1934 7. jalaväerügemendi 4. kompanii ülem. Leitnant aprillist 1920, kapten 1930, major 1940. Oli VOK juhatuse abiesimees ja liige ning 7. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse esimees ja abiesimees, 7. jalaväerügemendi kohtu, VRVÜ Tallinna ja Võru osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgu rooduülem. Väeosa viidi Venemaale, tuli juulis 1941 lahingute ajal Saksa poolele üle, oli 9 kuud sõjavangilaagris. 1942–43 Võru OK pataljoni ülem, 1943–44 33. Eesti politseipataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Pihkva ja Lämmijärve rannikul. Nõukogude võim arreteeris ta 06.12.1944 Võrus, mõisteti jaanuaris 1945 10 aastaks vangi, oli Komi ANSV MinLagis, vabanes veebruaris 1955. Seejärel töötas Tallinnas laohoidjana. Suri 17.03.1976 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Nevski koguduse ossa. Teised autasud: KR V kl (1940). Abikaasa Niina, sünd Uljanova (1902–44), lapsed Georg (1922–87) ja Ludmilla (1928). (J.P.)
TAMMPERE (kuni 1935 TISS), Jaak Mihkli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 764/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 vabatahtlik telefonist Jaak Mihkli p. TISS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel.
Sündis 26.(14.)05.1894 Viljandimaal Olustvere v Jaska m Tissi talu töölise peres. Õppis Viljandi linna- ja Eesti Aleksandri alampõllutöökoolis Kõos. I MS ajal 1915–18 177. jalaväepolgus, 87. Nyslotti jalaväepolgus, 2. Siberi tagavara telegraafipataljonis ja 1. grenaderide divisjoni staabis. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai septembris 1916 Koweli all haavata. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 2 tehnikakomando telefonist, ajutine ülem ja püssimeister. Ohvitseri asetäitja maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Märtsist 1920 rongi 1. dessantroodu nooremohvitser ja 2. kuulipildujate komando ülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Olustvere v Venesilla talu. Novembrist 1922 augustini 1924 kaitsepolitsei agent Viljandis. Oli KL Sakalamaa mlv keskmlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal juulist 1941 Viljandi prefektuuris poliitilises politseis, hiljem JuPo ja SD vanemassistent septembrini 1944. Seejärel varjas end võõra nime all mitmel pool Eestis, sügisest 1946 Viljandimaal Taevere vallas. Nõukogude võim arreteeris ta 19.02.1948 Taevere vallas. Läks 24.02.1948 Viljandi arestikambris vabasurma. Kenotaaf Suure-Jaani kalmistul, nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ida, sünd Reimann (1896–1946), pojad Harri (1924–2007), Alto (1927–2013), Villi (1929–29), Arno (1933–2008) ja Väino (1937). Onupoeg kapten Paul-Osvald Tammpere VR I/3. Onupoeg alamleitnant Arnold-Aleksander Tiss langes Vabadussõjas 30.06.1919. (J.P.)
TAMMPERE (kuni 1935 TISS), Paul-Osvald Jaagu p, leitnant (1920), kapten (1934).
VR I/3, nr 1624/14.12.1920 6 jalawäe polgu roodu ülemale Paul Jaagu p. TISS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 21.(09.)02.1895 Pärnumaal Uue-Vändra v Samliku koolimajas õpetaja peres. Õppis Viljandi kõrgemas algkoolis, Paides pedagoogilistel kursustel ja 1917 Vladimiri lipnikekoolis. I MS ajal juulist 1916 180. tagavarapolgus, sõjakoolis veebruarist 1917. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 105. tagavarapolgus jaanuarini 1918. Jaanuarist oktoobrini 1918 õpetaja Paide kõrgemas algkoolis ja novembris 1918 Türi alevi algkoolis. VS ajal alates 30.11.1918 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando noorem- ja vanemohvitser, septembrist 1919 2. kuulipildujate roodu ülem. Alamleitnant veebruarist 1920, leitnant maist 1920. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Kapten 1934. Seejärel õpetaja Türi alevi algkoolis, augustist 1925 Viljandimaal Kõo v Kirivere algkooli ja septembrist 1940 Venevere algkooli juhataja. Veebruarist 1928 juunini 1940 KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk Kõo kompanii pealik, Rahvusliku Keskerakonna, IL Kõo osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Päris 1937 Kabala vallas Paeaugu talu ja ostis detsembris 1939 Kõo v Loopre mõisa südame. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kõo vallas. Lasti maha 11.05.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Türi kalmistul. Teised autasud: EPR V kl (1939). Abikaasa Vilhelmine, sünd Madisson (1893–1940), pojad Aleksander (1920, küüditati 1941, vabanes 1957) ja Paul (1926–2008, küüditati 1941). Onupoeg Jaak Tammpere VR II/3. Vend alamleitnant Arnold-Aleksander Tiss langes Vabadussõjas 30.06.1919. (J.P.)
TAMPU, Martin Jüri p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 1440/08.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Martin TAMPUU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 mail 1919 a. Muna talus.
Sündis 29.(17.)11.1882 Pärnumaal Tori vallas köstri ja talupidaja peres. Õppis 1890–93 Vana-Vändra Aleksandri koolis. I MS ajal 3. Eesti polgus vanemallohvitser. VS ajal alates 24.01.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, aprillist 1919 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodus, juunist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Heinaste liinil ja Lätimaal, sai 17.05.1919 Lätis Kodjaki mõisa all raskelt haavata. Septembris 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel pidas talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal 1941–44 Vändra OK jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 27.07.1945 Vändra vallas. Suri 26.05.1947 Leningradi obl vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Vallaline. (A.K.)
TAMSALU (kuni 1935 TAMLER), August Andrese p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1069/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile August TAMLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 aprillil 1919 a. Kimmi talu waldamisel.
Sündis 09.05.(27.04.)1893 Viljandimaal Pärsti v Jämejala talus sulase peres. Õppis Pärsti vallakoolis. Töötas Pärsti Annamõisa krjm kärnerina. I MS ajal 1917–18 2. Eesti polgus. VS ajal alates 14.12.1918 2. jalaväepolgu 12. roodus, jaanuarist 1919 8. roodus, märtsist 1919 rühmaülem. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Pärsti v Pärsti m Jaama talu. Seejärel talunik. KL Sakalamaa mlv keskmlvk ja VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 25.05.1945 Jaama talus. Mõisteti oktoobris 1945 seitsmeks aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis, vabanes aprillis 1954 invaliidina. Seejärel elas kodutalus, oli Edasi kolhoosi põllutööline. Suri 07.10.1960 Viljandi raj Pärsti kn Jaama talus. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule Pärnu mnt ääres. Abikaasa Leeni, sünd Aadam (1892–1978), lapsed Heino-Leonhardt (1927–76) ja Elga (1928). (J.P.)
TAMSON, Aleksander Mihkli p, vanemallohvitser (1919), seersant (1939).
VR II/3, nr 1568/19.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Aleksander TAMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 mail 1919 a. Lätimaal Muna talu juures.
Sündis 20.(08.)04.1898 Pärnumaal Voltveti vallas. Õppis 1909–16 Voltveti ministeeriumikoolis. I MS ajal 1917–18 raudteepataljonis. VS ajal alates 10.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus. Märtsis 1919 vabastati teenistusest kui kaitseliitlane. 01.04.1919 võeti teenistusse Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodu. Kapral maist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919, vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 22.11.1919 Narva all Aleksandrovskaja Gorka küla juures põrutada. Aprillist 1920 9. jalaväepolgu 2. roodus, juunist 1920 Inseneripataljoni raudteeroodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seersant maist 1939. Pidas Pärnumaal Laatre v Raudoja talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 05.08.1945 Rajangu v Raudoja talus. Mõisteti jaanuaris 1947 viieks aastaks vangi, oli Pärnu vanglas ja Sverdlovski obl BogoslovLagis ja Karpinski laagris, vabanes augustis 1950. Seejärel elas Raudoja talus, oli Rajangu kn Võidu Tee kolhoosi ja Kamara sovhoosi Laatre osak põllutööline. Suri 01.09.1975 Viljandi raj Mõisakülas. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Liina, sünd Soo (1899–1974). (J.P.)
TAMTIK, Jaan (sünd Joanniki) Martini p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 627/24.08.1920 Sakala partisanide polgu weltweeblile Jaan Mardi p. TAMTIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 septembril 1919 a. Andronowa küla all.
Sündis 22.(10.)09.1892 Viljandimaal Tuhalaane v Turva talu pidaja peres. Õppis valla- ja Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1914–17 510. jalaväepolgus. Osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 01.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodus. Veltveebel märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 21.03.1919 Võrumaal Kallase küla juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Turva talu. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 19.08.1930 Tartus. Maeti Tuhalaane kalmistule. Vallaline. (J.P.)
TANILAS, Paul Hansu p, polkovnik (1920), kolonel (1924).
VR I/2, nr 2604/02.11.1921 Endisele 3 diwiisi arstile, sanitaar-polkownik Paul Hansu p. TANILAS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaarkorralduste loomise töös.
Sündis 17.(05.)01.1876 Viljandimaal Uue-Suislepa v Leppiko talu pidaja peres. Õppis 1883–84 Uue-Suislepa valla-, 1884–86 Tarvastu kihelkonna- ja 1887–88 Valga linnakoolis, 1888–89 Valga progümnaasiumis, 1890–95 Tartu gümnaasiumis, 1895–97 Pärnu gümnaasiumis ning 1897–1902 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1897 EÜSi liige. Juunist 1903 arstina 15. Ida-Siberi kütipolgus. Osales Vene-Jaapani sõjas Mandžuurias ja Port Arturi kindluses, jaanuarist aprillini 1905 jaapanlaste käes sõjavangis. Detsembrist 1905 179. Ust-Dvinski jalaväepolgu arst Tukumsis, märtsist 1910 19. Arhangelski tragunipolgu arst Liibavis ja Miitavis. I MS ajal augustist 1914 polgu vanemarst, augustist 1916 727. välihospitali vanemordinaator. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Õuenõunik septembrist 1910, kolleegiuminõunik veebruarist 1917. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 21.11.1918 sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülema abi. Jaanuarist 1920 Pärnu garnisoni arst ja sõjaväe arstliku komisjoni esimees, juunist 1920 3. diviisi arst, jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu arst, juulist 1921 3. diviisi arst. Ühtlasi 1921–27 Pärnu jsk tervishoiuarst ja 1921–29 Pärnu vangimaja arst ning sõjaväe tervishoiukomitee liige. Polkovnik juulist 1920, kolonel novembrist 1922. Oli 3. diviisi staabi ohvitseride kogu juhatuse esimees ja revisjonikomisjoni liige. Oktoobrist 1928 Tallinna garnisoni nooremarst Pärnu garnisoni ambulantsis. Jaanuaris 1929 vabastati teenistusest. Seejärel arst Pärnus. VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 14.07.1941 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Elisabeth, sünd Kuusner (1881–1967), poeg Paul (1907–27). Õemehe vend Eduard Lampson VR II/3. (J.P.)
TANNER (kuni 1938 TANNEBAUM), Felix-Johann Georgi p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1394/08.10.1920 2 jalawäe polgu kaptenile Felix TANNEBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Wastseliina kirikumõisa juures.
Sündis 10.11.(29.10.)1893 Krimmis Sudakis kooliõpetaja peres, alates 1908 asuti elama Pärnu. Õppis 1908–14 Pärnu gümnaasiumis, 1914–15 Peterburi ülikoolis füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1915 Pauli sõjakoolis, 1918 Riias Balti tehnikaülikooli kaubandusosakonnas ja 1920–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas. Korp! Vironia liige. I MS ajal veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik juunist 1915. Nooremohvitser ja rooduülem 2. Kaukaasia kütipolgus, veebruarist 1917 735. Senaki jalaväepolgus, oktoobrist 1917 2. pataljoni ülem. Alamleitnant ja leitnant septembrist 1916, alamkapten detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Novembrist 1917 üksiku Tallinna Eesti polgu 4. roodu ülem, detsembrist 1917 2. Eesti polgu täienduspataljoni ja jaanuarist 1918 2. pataljoni ülem. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 24.11.1918 2. jalaväepolgu 3. roodu ülem, veebruarist 1919 1. pataljoni ülem. Kapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 polgu 1. roodu ülem. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist 1923 Eesti Panga ametnik Tallinnas ja aprillist 1924 panga Pärnu osak juhataja abi, oktoobrist 1928 Eesti Panga direktor, 1932–40 Tartu Panga direktor. Pärnu tenniseklubi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna Kalevi, veeremänguklubi Estonia ning Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey Klubi liige, 1938–40 KL Tallinna mlv tehnilise mlvk pealiku abi, Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu abiesimees, Reservohvitseride Kesksektsiooni ja Staabi sektsiooni juhatuse, Riigi Majandusnõukogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal 1944 Tartu Panga direktor ja OK pataljoni ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 13.10.1944 Tallinnas. Suri 26.09.1949 Komi ANSV MinLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/I (1936), Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Auguste, sünd Susi (1900), õigusteadlane, tütred Vilja (1925) ja Alice-Leili (1926). Õemees August-Johannes Torma VR I/3 ja abikaasa vend Arnold Susi VR II/3. Kälimees Ernst Saareste VR I/3. (M.S., J.P.)
TAPIO (sünd SELIN), Eino Sakari Kustaa Oskari p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2302/26.03.1920 Alamohwitserile TAPIO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.04.1897 Soomes Kylmäkoski vallas. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
TAPU, Kaarel Hindreku p, reamees (1918).
VR II/3, nr 790/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamees KARL TAPPU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 16.(04.)02.1897 Harjumaal Alavere vallas mõisatöölise peres, hiljem asuti Keila v Kumna mõisa. Õppis vallakoolis. Elas 1918 Tallinnas, töötas lukksepana. VS ajal alates 06.12.1918 varustusvalitsuse toitluslaos, maist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1, juulist 1919 rongi luuresalgas. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Suri 28.07.1919 Venemaal Porhovi all Nikandri kloostri vallutamisel saadud haavadesse. Maeti Võru kalmistule, augustis 1919 maeti ümber Keila surnuaeda. Vallaline. Vend Evald Tappu langes Vabadussõjas 18.08.1919. (J.P.)
TAPFER, Jaan vt MUINASMAA, Jaan Endriku p.
TARAS, Johannes Hansu p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 949/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johannes TARAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18/19 juulil 1919 a. Pihkwa all Wäikese ja Suure Fomkino külade juures.
Sündis 09.04.(28.03.)1895 Tartumaal Kuremaa v Võikvere mõisa talupidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–18 jalaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 20.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu 4. rühma ülem, detsembrist 1919 2. roodu 2. rühma ülem. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 19.07.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Kassinurme m Piirikivi talu. Oli Kaarepere VTÜ pealiku abi, KL Tartumaa mlv Kaarepere kompanii rühmaülem ja VRVÜ Tartu osak liige. Töötas suvel 1941 Tartu jahu- ja saeveskis laotöölisena. II MS ajal vabatahtlikult Saksa sõjaväes, võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli sõjavangilaagris, hiljem Geislingeni põgenikelaagris ning USA teenistuses Eesti töökompaniis, hiljem vahikompaniis. Siirdus 1950 USAsse, töötas ehitusel. Suri 30.10.1989 New Jersey osariigis Lakewoodis. Maeti Lakewoodi Woodlawni kalmistule. Abikaasa Ida-Alvine, sünd Uuk (1895–1981), tütar Agathe (1922–2012). Õemees Richard Alekand VR II/3. (J.P.)
TARIK, Rudolf Johani p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 2954/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kuperjanovi partisanide pataljoni roodu ülem leitnant Rudolf TARIK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 21. jaanuaril 1919 Nuustaku alevi ja 24. mail 1919 Irboska alevi vallutamisel ning lahingutes Riia all Bellenhofi mõisa pärast 1. juulil 1919.
Sündis 11.11.(30.10.)1895 Võrumaal Valgjärve v Matumärdi talu pidaja peres. Õppis Valgjärve valla-, Otepää kihelkonna- ja 1910–14 Nikolajevi kommertskoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja Tallinna kolledžis. I MS ajal märtsist 1916 120. tagavarapataljonis, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 174. tagavarapolgu 1. roodus, septembrist 1917 15. Siberi kütipolgu 1. roodus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Alamleitnant septembrist 1917. Detsembrist 1917 Eesti tagavarapataljoni nooremohvitser, jaanuarist veebruarini 1918 raskekuulipildujate roodus. Saksa ajal augustist 1918 Nuustaku kihelkonna OK looja. VS ajal alates 12.11.1918 Nuustaku kihelkonna KL asutaja, liitus 27.12.1918 Kuperjanovi partisanide salga 1. rooduga, jaanuaris 1919 vanemohvitser, veebruarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu ülem. Leitnant augustist 1919. Novembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu 1. pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Ahja krjm Aia talu, müüs selle 1925 ära. Maist 1920 pataljoni 1. roodu ülem. Alamkapten juunist 1920. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodu vanemohvitser, juulist 1921 2. jalaväepolgu 4. roodu vanemohvitser, oktoobrist 1921 4. roodu ülem, detsembrist 1921 5. roodu nooremohvitser, aprillist 1922 6. roodu ülem, augustist 1923 2. jalaväerügemendi 4. kompanii, septembrist 1923 3. kompanii ülema abi, oktoobrist 1923 Allohvitseride Kooli kadettide pataljoni 1. kompanii rühmaülem. Kapten 1924. Augustist 1925 kadettide 1. kompanii ülema kt. Septembris 1927 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1927 KL Harju mlv instruktor, jaanuarist 1931 KL Lääne mlv vaneminstruktor, juulist 1934 ühtlasi Haapsalu mlvk pealiku kt. Oktoobrist 1934 5. üksiku jalaväepataljoni 2. kompanii ülem. Mais 1936 vabastati teenistusest. EVL Haapsalu osak liige. Elas seejärel Tartus. II MS ajal augustis 1944 Erastvere mõisas raviasutuses viibides üritas haigena minna Otepää kandis asuvasse ema sünnitallu. Kinnitamata andmetel lasid Punaarmee tankiüksuse võitlejad ta 17.08.1944 Otepää–Kanepi maantee ääres Orase metsa lähistel maha. Maeti Mäe-Orase talu juurde teadmata kohta. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Magda, sünd Kippasto (1905–95), lapsed Kaljo (1928–2007) ja Tiiu (1935). (J.P.)
TARKKA, Aili, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2052/14.05.1920 Neiu Aili TARKKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sidumistarvete valmistamise toimkonnas. Saatus teadmata. (M.S.)
TARRI, Arthur-Johannes Mihkli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1545/19.10.1920 Scouts polgu reamehele Anton TARRI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a. Pohamowa küla all.
Sündis 21.(09.)07.1899 Tartus. Õppis Tartu linnakoolis. VS ajal alates 31.01.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni B company’s, juulist 1919 kuulipildujate company’s, septembrist 1919 B company ja novembrist 1919 staabi nooremkirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Vesneri v Savilöövi talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Märtsist 1920 staabi vanemkirjutaja, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevi Maleva Scouts roodus, märtsist 1921 tööroodus. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni vanemkirjutaja. Suri 14.01.1923 Sangaste ja Valga jaama vahel raudteesillalt kukkudes saadud vigastustesse. Maeti Tartu Peetri kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
TARTOV (sünd TARTO), Hans Johani p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 1125/14.09.1920 3 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Hans TARTOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 31 jaanuaril 1919 a. Helme mõisa all.
Sündis 15.(03.)09.1895 Viljandimaal Taagepera v Tüütsmanni talu pidaja peres. Õppis Taagepera valla- ja Helme kihelkonnakoolis ning Valga reaalkoolis (ei lõpetanud). I MS ajal 1915–18 5. armee leivatehases Novgorodis. VS ajal alates 13.12.1918 3. jalaväepolgu 2. roodus. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1920 õppekomandos. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tüütsmanni talu. Oli KL Valga mlv Helme mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. II MS ajal 1942–44 Vaoküla valla OK jaoülem. Detsembrist 1944 Valga ehituskontori tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 11.10.1945 Valgas. Mõisteti aprillis 1946 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski krai vangilaagris, jaanuarist 1955 asumisel, vabanes veebruaris 1957. Seejärel elas koos abikaasaga Hummuli Aitsra k Tasaste talus, hiljem üürnik Tüütsmanni talus. Suri 09.10.1965 Valga raj Tõrvas. Maeti Taagepera kalmistule. Abikaasa Alide-Johanna, sünd Varol (1900–79, küüditati 1949, vabanes 1957), tütar Leida-Johanna (1929–92). (J.P.)
TASKINEN, Frans, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2152/26.03.1920 Sõdurile Frans TASKINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.08.1897 Soomes, elas Kuopios. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
TASUJA, Jaanus (kuni 1937 LORENZ, Gustav-Eduard) Anna-
Vilhelmine p, lipnik (1919), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 876/01.09.1920 4 jalawäe polgu lipnikule Gustaw Eduardi p. LOORENTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kosari küla waldamisel.
Sündis 01.03.(18.02.)1896 Virumaal Rägavere v Põlulas. Õppis Nõmmise ministeeriumi-, Narva kommerts- ja 1919 Vabariigi Sõjakoolis ning 1926 KL pealike kursustel. VS ajal alates 14.11.1918 Narva KL relvalao ülem, detsembrist 1918 4. jalaväepolgu 5. roodus, jaanuarist 1919 Narva komandandi komando ülem, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1919. Nooremohvitser 4. jalaväepolgu 3. roodus, oli detsembris 1919 rooduülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 10.12.1918 Virumaal Aseri vabriku juures haavata. Alamleitnant augustist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Aprillist 1920 3. roodu vanemohvitser ja augustist 1920 nooremohvitser ning juulist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni 1. ja 4. roodu rühmaülem. Novembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Vao v Kiltsi m Tasuja talu. Seejärel talunik, alates 1938 elas Tallinnas. Jaanuarist 1924 juulini 1927 KL Väike-Maarja mlvk pealik, 1926–34 III–V Riigikogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.01.1941 Tallinnas. Suri 19.10.1941 Kirovi vanglas. Nimi kenotaafil Väike-Maarja kalmistul, tahvlil Toompea lossil ja Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1929). Abikaasa Hilda-Auguste-Leonore, sünd Kullamägi (1897–1944, küüditati 1941, suri Siberis), lapsed Saima (1921, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, arreteeriti 1949, vabanes 1957), Laine (1922–2011, küüditati 1941, tuli 1946 Eestisse, arreteeriti 1949, vabanes 1957), Kalju (1929–34) ja Virve (1933). (A.K., J.P.)
TAUTS, Hans Hansu p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 617/24.08.1920 Scouts polgu ohwitseri asetäitjale Hans Hansu p. TAUTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juulil 1919 a. Wassilewa küla waldamisel.
Sündis 12.08.(31.07.)1896 Viljandimaal Kuressaare vallas kaupmehe peres. Õppis valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis ning H. Treffneri gümnaasiumis. I MS ajal augustist 1915 detsembrini 1917 1. suurtükiväe tagavaradivisjoni 1. patareis. Nooremallohvitser maist 1916. VS ajal alates 14.01.1919 Scouts väeosa A company 3. rühma ülem, aprillist 1919 B company nooremohvitseri kt, detsembrist 1919 polgu luurekomando ülem. Vanemallohvitser märtsist 1919, ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Tarvastu vallas isale kuuluvat Palke talu, seejärel Mustla alevis koloniaal- ja viinakauplust, alates 1929 Tõrvas õlleladu ja limonaaditööstust ning riigiviina- ja segakauplust. Ehitas Tõrva südalinna ärile Vennad Tauts kolmekorruselise kivimaja. Tarvastu Põllumeeste Kogu asutaja ja juhatuse liige, 1925–28 KL Sakalamaa mlv Tarvastu mlvk pealiku abi, Tõrva VTÜ peamees, Eesti Kaupmeeste Majanduskeskuse nõukogu ja VRVÜ Viljandi ja Valga osak liige. Pärast äri natsionaliseerimist 1940 töötas mõnda aega samas. Seejärel varjas end Tarvastus isatalus. Saksa ajal pidas Tõrvas oma äri. Veebruarist 1944 Eesti tagavara- ja väljaõpperügemendi töökomando juht, hiljem rügemendi ohvitseride kasiino ülem Viljandis. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, kus oli kuni 1947 sõjavangilaagris, siirdus koos abikaasaga Inglismaale. Töötas algul Aylesburis, seejärel Derby lähedal The Pastures Hospitalis, pensionärina asus Leicesteri. Inglismaa Eestlaste Ühingu Sõjameeste Koondise auliige, EELK Kesk-Inglismaa koguduse ja Leicesteri Eesti Maja liige. Suri 22.05.1974 Leicesteris. Maeti Leicesteris Gilroesi kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Utso (1903–88). (J.P.)
TEANDER, Josef vt THEANDER, Josef Lorenz Lorenz Alberti p.
TECKTOLIN, Vilho Oskar Juho Oskari p, Soome vanemallohvitser (1919), lipnik (1942).
VR II/3, nr 1755/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Viljo TECKTOLIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.10.1894 Soomes Kotkas, elas Kouvolas. Õppis keskkoolis ja Tampere polütehnikumis. Teenis 1918 1. rannakaitsesuurtükiväes. Oktoobris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Teenis 1920–21 1. rannakaitsesuurtükiväes, 1921–26 1. rannakaitse suurtükirügemendis sõjaväeameti elektri- ja helgiheitjatehnikuna. Siirdus 1926 USAsse. Naasis Talvesõja ajal, veebruarist maini 1940 Ameerika soomlaste vabatahtlikest moodustatud leegionis. Jätkusõjas juunist 1941 veebruarini 1943 255. kindlustustööde pataljoni laorühmaülem. Seejärel teenis KL Põhja-Kymenlaakso piirkonnas. Lipnik 1942. Suri 16.04.1945 Kouvolas. Maeti Jaala Vanale kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
TEDER, Aleksander Hansu p, lipnik (1917), leitnant (1924).
VR I/3, nr 2583/02.11.1921 Warustuswalitsuse sõjariistade osakonna ülemale, Tehnik Aleksander Hansu p. TEDDER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)11.1889 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinnas linnakoolis ja 1917 Iževski suurtükiväe sõjariistade koolis. Oktoobrist 1911 sõjaväes, aprillist 1913 15. Siberi kütipolgu sõjariistade vanemmeistri abi. I MS ajal septembrist 1914 maini 1917 võttis polguga osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai põrutada 30.05.1915. Maist 1917 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1917. Seejärel märtsini 1918 3. Eesti polgu sõjariistade järelevaataja. VS ajal alates 14.11.1918 Tartu KL sõjariistade valitseja, jaanuarist 1919 Tartu linna KL ülem, veebruarist 1919 Tartu maakonna KL ülema vanem abi ja KL rühmade organiseerija, märtsist 1919 varustusvalitsuse sõjariistade osak ülem, maist 1919 osak ülema abi, detsembrist 1919 suurtükiväe valitsuse käsisõjariistade osak ülema abi, augustist 1920 taas varustusvalitsuse sõjariistade osak ülema abi. Nooremleitnant augustist 1923, leitnant 1924. Oli OÜ Draamateatri ja Draamateatri Seltsi juhatuse liige. Suri 16.10.1925 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Anna, sünd Kroodu (1896–1980). (J.P.)
TEDER, Juhan Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 826/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Johannes Hansu p. TEDDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa juures.
Sündis 19.(07.)06.1897 Viljandimaal Vooru v Koogi talu pidaja peres. Õppis Vooru vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal detsembrist 1918 Viljandi mk Vana-Suislepa KL rühmas, alates 31.03.1919 vabatahtlikult Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu kuulipildujate komandos. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tuletõrjuja Tallinna linna kutselises tuletõrjes. Sai 1934 VR kavalerina Harjumaal Nehatu v Väo m Tedre talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinnas tuletõrjuja. Suri 10.02.1970 Tedre talus, mis asus siis juba Tallinna territooriumil. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Jenny, esimeses abielus Teder, sünd Kass (1896–1942), pojad Johannes (1928) ja Väino (1938–70). (J.P.)
TEDER, Nikolai Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 93/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 reamehele Nikolai Jaani p. TEDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 aprillil 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures, liginedes kolme kaaslasega waenlasele selle suure ülejõu peale waatamata mõnekümne sammu kaugusele ja awades tule, mille tagajärjel waenlane korratult põgenes, kahte kuulipildujat maha jättes.
Sündis 10.03.(26.02.)1897 Valgas. Õppis Valga linnakoolis. VS ajal alates 21.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 luurekomando 4. rühmas. Kapral juunist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Valgamaal Kaagjärve v Värderi (alates 1940 Tedre) talu. Seejärel talunik. Kevadest 1949 kohaliku kolhoosi põllutööline. VRVÜ Valga osak liige. Suri 04.04.1976 Valga raj Kaagjärve külanõukogus. Maeti Valga õigeusu kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Hanson (1900–43), lapsed Heino (1923–97), Loreida (1925–2014), Kaljo (1928–2004) ja Lui (1930–2000). (J.P.)
TEDRE, Hermann-Rudolf Karli p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 44/21.02.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Hermann Kaarli p. TEDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 jaanuaril 1919 a. waenlase sissetungimisel Pustoi-Konetsi külasse, haawatutele kuulipilduritele appi tõtates ja neid waenlase kätte sattumisest peastes.
Sündis 27.(15.)02.1899 Virumaal Vao v Ärina m Hiietedre talu pidaja peres. Õppis Vao valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Töötas õpipoisina riidepoes. VS ajal novembrist 1918 Väike-Maarja KL liige, alates 31.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks maa. Juunist 1920 kuulipildujate komando kirjutaja. Kapral juunist 1920, nooremallohvitser augustist 1920. Arreteeriti 20.10.1920 Tartus. Mõisteti juunis 1921 sõjaringkonnakohtu otsusega kolmeks aastaks vangi lipnik Ernst Vilteri tapmises osalemise eest oktoobris 1920, vabanes veebruaris 1923 enne tähtaega Keskvangla Harku osakonnast. Seejärel pidas Kiltsis riidepoodi, hiljem puhvetipidaja Väike-Maarja rahvamajas. Saksa ajal Kiviõlis poodnik. Teenis 1944 Saksa armees. Nõukogude ajal Väike-Maarjas toornahkade kokkuostja, alates 1949 Tallinn-Nõmmel Hiiu väikelastekodu katlakütja, viimaks elas Väike-Maarjas. Suri 29.07.1967 Rakvere raj Väike-Maarja kn Väike-Maarjas. Maeti Väike-Maarja Vanale kalmistule. Esimene abikaasa Olga-Marie, sünd Premert (1907–95), pojad Hans (1927) ja Rein (1930). Teine abikaasa Helmi, esimeses abielus Haavre, sünd Kaul (1905–79). (J.P.)
TEEARU, Osvald-Julius Jüri p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 382/11.06.1920 9 jalawäe polgu 6 roodu nooremale alamohwitserile Oswald Jüri p. TEEARU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 20 juunil 1919 a. Lemsalu all.
Sündis 17.(05.)03.1898 Pärnumaal Jäärja vallas möldri peres. Õppis Jäärja vallakoolis. I MS ajal 1917–18 434. jalaväepolgus. Töötas 1918 Jäärja mõisas möldrina. VS ajal alates 01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni 6. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 6. roodu jaoülem. Kapral maist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919. Rühmaülem märtsist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel, sai 22.11.1919 Aleksandrovskaja küla juures põrutada. Aprillist 1920 1. piirikütipataljoni 1. roodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Töötas Jäärjas möldrina, seejärel asus Mõisaküla alevisse, märtsist 1936 remonditööline raudteel Mõisaküla, Olustvere ja Laiksaare-Timmkanali jaama piirkonnas. Nõukogude ajal elas Viljandi raj Uusna kn Vanavälja talus. Suri 05.04.1969 Viljandi raj Kolga-Jaanis. Maeti Saarde kalmistule. Abikaasa Hilda, sünd Jakobson (1898–1976), lapsed Helgi (1924–2002), Kalle (1926–44, hukkus terrorirünnakus Tallinnale), Neeme (1927–79), Oti (1937) ja Aado (1938–89). Naisevend major Villem Jakobson VR II/3. (J.P.)
TEETS (kuni 1935 TEETZ), Valter-Friedrich August-Johanni p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 958/01.09.1920 1 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Walter TEETS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Ust-Scherdjanka juures.
Sündis 28.(16.)01.1890 Tallinnas majaomaniku peres. Õppis 1900–02 Venemaal Kurskis algkoolis ja 1903–05 Tallinnas gümnaasiumis. Töötas 1906–12 Tallinnas F. Wiegandi tehases vasesepana. Teenis alates 1912 sõjaväes. I MS ajal 7. Bauska Läti kütipolgus ja 4. Eesti polgus nooremallohvitser. VS ajal alates 06.01.1919 1. jalaväepolgu 15. roodus, läkitati Dessantpataljoni, jaanuari lõpust 1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, aprillis 1919 rühmaülem. Vanemallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas sügiseni 1944 Tallinnas lukksepatöökoda. II MS ajal OK liige ja1944 Saksa armee teenistuses Lasnamäel. Töötas 1945–48 Tallinna vee ja kanalisatsiooni trustis lukksepana. Nõukogude võim arreteeris ta 01.04.1948 Tallinnas. Mõisteti juulis 1948 25 aastaks vangi, oli Komi ANSV VorkutLagis, vabanes juulis 1956. Suri 29.05.1964 Tallinnas Iru invaliidide kodus. Maeti Rahumäe kalmistule. Abikaasa Lilli, sünd Funk (1887–1961). (A.K.)
TEIKES, Jakob vt KOITLA, Jakob Hansu p.
TEIMAN, Ralf-Rene Jüri p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1936).
VR II/3, nr 730/21.02.1920 5 jalawäe polgu 8 roodu nooremale ohwitserile, alamleitnant Ralf Jüri p. TEIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 ja 26 aprillil 1919 a. Sorokino ja Saurowa külade all.
Sündis 14.(02.)10.1892 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal oktoobrist 1915 176. tagavarapataljonis, novembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 206. tagavarapolgus, augustist 1916 17. kütipolgus. Alamleitnant jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 03.04.1917 Stohhodi jõe ääres põrutada ja gaasimürgituse ning sattus vangi. VS ajal alates 28.11.1918 1. diviisi staabis, määrati 05.12.1918 5. jalaväepolgu 3. roodu, märtsist 1919 8. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 26.04.1919 Sorokino küla all haavata. Juulist 1919 2. diviisi ülema abi käsundusohvitser, detsembrist 1919 piirivalve valitsuse adjutant. Leitnant jaanuarist 1920. Sai autasuks Harjumaal Raasiku v Laane talu, müüs selle 1928 ära. Maist 1920 8. piirikütipataljoni 2. roodu nooremohvitser, juunist 1920 korraldusvalitsuse inspektori osak ülema abi, augustist 1923 osak ajutine ülem ning veebruarist 1924 ühtlasi korraldusvalitsuse vanem käsundusohvitser, märtsist 1924 korraldusvalitsuse koosseisu jsk ülema abi. Sõjavägede staabi ohvitseride kogu juhatuse abiesimees. Aprillist 1925 Saare maakonna rahvaväe (aprillist 1927 Saare kaitseväeringkonna ülema asutis) ülem, ühtlasi aprillist 1925 novembrini 1927 KL Saaremaa mlv pealik, novembrist 1927 Viljandi kaitseväeringkonna ülem, ühtlasi Viljandi garnisoni komandant märtsist 1929 juunini 1936, aprillist 1934 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna staabi 2. jsk ülem, ühtlasi Viljandi garnisoni komandant. Alamkapten juunist 1921, kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1936. Sakala partisanide pataljoni ohvitseride kogu revisjonikomisjoni ja VRVÜ Viljandi osak juhatuse liige. Septembrist 1938 5. üksiku jalaväepataljoni ülem, maist 1939 Saare maakaitse ülem, ühtlasi juulist 1939 Kuressaare garnisoni ülem, augustist 1940 Kalevi üksiku jalaväepataljoni ülem, septembrist 1940 Sõjakooli kompanii ja õppeosak ülem. Juulis 1941 evakueeruti kooliga Slavgorodi ja Tjumeni. Aprillist 1942 1. Eesti üksiku tagavara laskurpolgu ülem Porošinos, märtsist 1943 Sverdlovskis kõrgemate ohvitseride taktikaliste laskurkursuste õpetaja, augustist 1944 Votkinskis 3. Leningradi snaiperite õppeasutuse vanemõpetaja. Augustist 1945 tagasi Eestis, kus töötas Tartu riikliku ülikooli sõjalise õpetuse kateedris. Veebruaris 1951 vabastati ülikooli teenistusest. Seejärel sõjaväepensionär. Suri 11.12.1955 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935). Abikaasa Elviine, sünd Sannikas (1908), tütar Ingrid (1930). (J.P.)
TEINMANN, Johannes vt TAIMSAAR, Johannes Mardi p.
TELLING, Eduard Kustase p, reamees (1918).
VR II/3, nr 408/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Eduard TELING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 4 juulil 1919 a. Laudoni mõisa juures. (Täpsustus: Laudoni mõis vallutati 04.06.1919.)
Sündis 05.12.(23.11.)1897 Tallinnas. Õppis Tallinna linna algkoolis. Käsitööline. I MS ajal ratsaväes. VS ajal alates 17.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunist 1920 jaoülem. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Suri 06.08.1922 Tallinnas. Maeti Tallinna Jaani koguduse kalmistule. Vallaline. (M.S.)
TELLING, Hartvig vt TILLING, Hartvig Juhani p.
TELSKA, Johannes-Voldemar Kustavi (ka Gustav) p, reamees (1919).
VR II/3, nr 401/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Woldemar TELSKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Haanja mõisa juures.
Sündis 29.(17.)09.1899 Virumaal Joala v Arumäe mõisa talupoja peres. VS ajal alates 01.03.1919 vabatahtlikult 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1920 mõisteti Ratsapolgu kohtu otsusega varguse eest üheks aastaks vangi, vabanes septembris 1921 Tallinna Keskvanglast. Juunis 1922 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Harjumaal Tõdva (end Kurna) v Mõisaküla k Aru talu. Suri 11.02.1973 Kuusalu kn Valkla invaliidide kodus. Vallaline. (M.S.)
TENHO, Kaarlo Henrik (ka Kalle) Heikki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1829/26.03.1920 Sõdurile Kaarlo TENHO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 06.01.1902 Soomes Akaa vallas vangivalvuri peres. Õppis Toijala ühiskoolis. Aprillist 1918 Toijala KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, sai 31.01.1919 Paju lahingus haavata. Suri 18.02.1919 Tartu haavakliinikus. Maeti Akaa kalmistule. Nimi tahvlil Valga kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
TENNEBERG, Martin Gustavi p, lipnik (1916).
VR II/3, nr 760/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 lipnikule Martin Gustawi p. TENNEBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 detsembril 1918 a. Mäoküla juures.
Sündis 23.(11.)10.1896 Virumaal Rakvere vallas. Õppis Rakvere kõrgemas algkoolis ja 1916 2. Kiievi lipnikekoolis. I MS ajal augustist 1915 3. tagavarapataljonis, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1916. Nooremohvitser 176. tagavarapolgus, augustist 1917 484. Birski jalaväepolgus, novembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 13.11.1918 Viru maakonna KL looja, detsembrist 1918 4. jalaväepolgus, astus 17.12.1918 laiarööpmelisele soomusrongile nr 2, kus oli dessantkomando nooremohvitser ja 1. dessantroodu ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis ning Pihkva rindel, 22.12.1918 sai Kadrina lähistel Mäeküla all haavata. Langes 08.03.1919 Petserimaal Suur-Netšajevo küla juures. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
TENNMANN, August-Johan-Christoph Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1324/15.09.1920 5 jalawäe polgu reamehele August TEINMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 19.(07.)04.1891 Virumaal Põlula vallas. Õppis vallakoolis. Oli Saksi v Kadapiku külas tisler. I MS ajal 1915–18 1. Siberi kütipolgus ja 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski all. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, märtsist 1919 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 02.02.1919 Narva all Lilienbachi mõisa juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Saksi, hilisemas Assamalla vallas Kaasiku talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 03.07.1949 Assamalla v Kaasiku talus. Abikaasa Jetta-Maria-Elisabeth, sünd Rukki (1891), lapsed Regina (1921) ja Johannes (1926–99). (M.S.)
TENNO, Artur (kuni 1960 Arthur) Danieli p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 3009/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 2. Diviisi suurtükiväe patarei Nr. 7 ülem kapten Arthur TENNO Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Vabadussõjas, kus organiseeris Väljapatarei Nr. 10, oli hiljem patarei Nr 7 ülem ning oma hää laskmisega aitas jalaväele nii mitmedki võidud saavutada.
Sündis 21.(09.)07.1894 Tartumaal Võnnu v Hammaste k Tenno talus kaupmehe peres. Õppis 1908–15 Tartu reaalkoolis, 1916 Pauli sõjakoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1920–28 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud) ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Sakala liige. I MS ajal septembrist 1915 1. tagavara suurtükiväedivisjonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 137. kergesuurtükiväe divisjonis ja 22. mortiiridivisjonis. Osales lahinguis Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu. Alamleitnant 1917. Jaanuarist aprillini 1918 Eestis tagavarapataljoni 6. roodus ja 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patareis. Leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 26.11.1918 1. suurtükiväepolgus, detsembrist 1918 polgu 4. patarei vanemohvitser, veebruarist 1919 koos patareiga 2. suurtükiväepolgus, augustis 1919 moodustas välipatarei nr 10, novembrist 1919 3. suurtükiväepolgu välipatarei nr 7 ülem. Alamkapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Kastre-Võnnu v Kurista m Orula talu. Aprillist 1920 koos patareiga 2. suurtükiväepolgus, juulist 1920 välipatarei nr 8 ülem, märtsist 1924 2. diviisi suurtükiväe patarei nr 7 ülem, novembrist 1926 2. diviisi suurtükiväe adjutant, juulist 1929 3. suurtükiväegrupi ülema kt, veebruarist 1930 3. suurtükiväegrupi ülema abi, septembrist 1934 5. suurtükiväegrupi ülema kt, oktoobrist 1936 grupi ülem. Kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli 2. diviisi suurtükiväe ohvitseride kogu esimees, sõjaringkonnakohtu, EVL ning VRVÜ Tartu, Tallinna ja Viljandi osak liige. Augustist 1940 4. suurtükiväegrupi ajutine ülem, septembrist 1940 626. haubitsapolgu ülem, juunis 1941 läkitati Moskvasse suurtükiväeakadeemiasse. Nõukogude võim arreteeris ta 28.06.1941 Vladimiri obl Gorohhovetsi õppelaagris. Mõisteti mais 1943 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski kr NorilLagis, vabanes mais 1956. Seejärel elas Tartus, töötas autobaasis, asus Suure-Jaani, sealt Pärnu raj Tõia külla. Suri 11.04.1963 Pärnu raj Tori kn Tõia külas. Maeti Suure-Jaani. Nimi Norilskis Laama järve ääres Balti ohvitseride sambal. Teised autasud: KR IV kl (1939), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Esimene abikaasa Käthe, sünd Melts (1903–64), lahutati 1962, lapsed Uno (1928–68) ja Liilit-Elss (1931–99). Teine abikaasa Leida, sünd Pehap (1909–98). Vend kapten Paul-Voldemar Tenno oli Vene GeO IV kl kavaler. (J.P.)
TEOSE (kuni 1936 TÕNNISHOF), August-Johannes Mihkli p, kapten (1919).
VR II/3, nr 2942/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiaroopalise Soomusrongi Nr. 2 dessandi ülem kapten August TÕNISHOF Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 9. jaanuaril 1919 Tapa alevi vallutamisel.
Sündis 21.(09.)12.1891 Viljandimaal Soosaare vallas mõisavalitseja peres. Õppis 1903–07 Eesti Aleksandri-, Paide linna- ja Tallinna Peetri reaalkoolis, 1921–22 Tallinna kolledžis ning 1922–25 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas cum laude. Alates 1922 EÜSi liige. Septembrist 1912 90. Onega jalaväepolgus. I MS ajal augustist 1914 rindel. Lipnik oktoobrist 1914. Nooremohvitser 53. tagavarapataljonis, novembrist 1914 221. Roslavli jalaväepolgus marsiroodu ülem, veebruarist 1915 90. Onega jalaväepolgus rooduülem, novembrist 1916 õppekomando ülem. Alamleitnant detsembrist 1916, leitnant märtsist 1917, alamkapten märtsist 1918. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 15.09.1914 Ljublini rindel, 27.06.1915 Karpaatides ja 31.08.1915 Galiitsias haavata. Novembrist 1917 aprillini 1918 3. Eesti polgu õpperoodu ülem. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgus, määrati 22.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 löögiroodu ülemaks. Märtsist 1919 Dessantpataljoni ülem, juunist 1919 ohvitseride reservis, augustist 1919 Vahipataljoni ülem. Kapten märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai 09.01.1919 Tapa jaama juures haavata. Juunist 1920 Vahipataljoni ülema abi, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige ja pataljoni kohtu esimees. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Märtsist oktoobrini 1921 Eesti esindaja Nõukogude Venemaal Jamburgis, 1922 Petrogradis kontroll-opteerimiskomisjoni ametnik. Oktoobrist 1924 Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtuameti kandidaat, septembrist 1928 Saaremaa 2. jsk, novembrist 1929 Tallinna 5. jsk ja märtsist 1935 Tallinna 1. jsk kohtunik, veebruarist 1937 Tallinna ringkonnakohtu liige ning oktoobrist 1938 novembrini 1940 majandusministeeriumi kaubandusosak direktor. Töötas tehase Volta juriskonsuldina. Oli KL Tallinna Maleva Ida mlvk käsunduspealik, EDSLi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Märtsis 1942 mõisteti 10 aastaks vangi, oli Sverdlovski ja Kirovi obl vangilaagrites, vabanes juunis 1951, asumisel Kirovi raj Kstinino kn Poloi turbatööstuses. Suri 07.04.1952 Kirovi linna haiglas. Maeti Kirovi raj Kstinino kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus, Tartus EÜSis ja välisministeeriumis. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl ning GeR IV kl. Abikaasa Johanna-Cornelia, esimeses abielus Nikolai, sünd Avik (1902–81, küüditati 1941, vabanes 1956), kasutütar Gunvor-Tanja (1922–2009, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
TEPFERS, Hugo Herberts Krišjānise p, Läti kapten (1920).
VR I/3, nr 3091/20.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kapten Herbert TEPFERS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 02.07.(20.06.)1892 Kuramaal Bauska mk Iecava v Lieliecava mõisas apteekri peres. Õppis Jelgava reaalkoolis, Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas (ei lõpetanud) ja 1916 1. Odessa lipnikekoolis, lõpetas 1921 Läti ülikooli põllumajandusteaduskonna. Korp! Talavija vilistlane. I MS ajal maist 1916 Moskvas sõjaväes, septembrist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Teenis Läti küti tagavarapolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. Saksa võimud vahistasid ta veebruaris 1918 Tartus, oli Saksamaal vangilaagris, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult leitnandina Riias Läti Ajutise Valitsuse relvajõudude üksikus üliõpilaste roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Kuramaal ja Riia all. Juunist 1919 Jelgava komandandi adjutant, augustist 1919 Läti välisministeeriumi teenistuses eriosak vanemametnik ja välisminister Z. A. Meierovicsi adjutant, novembrist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi komandant. Vanemleitnant juulist 1919, kapten aprillist 1920. Aprillist 1921 kaitseministeeriumi (aastast 1922 sõjaministeerium) komandant, septembrist 1923 peastaabi majandusosak ülem. Detsembrist 1923 novembrini 1926 Läti sõjaväe esindaja Eestis ja Soomes. Novembris 1926 vabastati teenistusest. Seejärel Riias majandus- ja tööstusfirma O. Bertiņ-Bērziņš nõukogu liige, sõjaväe majandusühenduse kaupluse vanemraamatupidaja ja juhataja abi. Mais 1937 vabastati ametist. Oli Läti Põllumeeste Kogude liige. Talle ja ta vennale Verners Tepfersile kuulus Ieceva vallas talu. II MS ajal 1945 põgenes Rootsi. Suri 10.03.1966 Stockholmis. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR IV kl (1933) ja Soome VRO I kl. Abikaasa Milda Emilija, sünd Bernovska (1891), kasulaps Sulamiti Virza (1937). Vend oli Läti kindral Verners Tepfers (1893–1958). (J.P.)
TEPPAN, Karl (sünd TEPAN, Karp) Jaani (Ivan) p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1096/14.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Karl TEPPAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 mail 1919 a. Tõlwa küla all.
Sündis 03.07.(21.06.)1893 Tartumaal Laius-Tähkvere vallas. I MS ajal 1914–18 179. tagavarapataljonis, 52. Siberi kütipolgus ning etapi- ja patrullkomandos Soomes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Riia rindel, sai põrutada ja haavata. VS ajal alates 19.01.1919 nooremallohvitserina 2. jalaväepolgu 7. roodus, juunist 1919 kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Laius-Tähkvere, hilisema Sadala v Nukelise külas talu. Oli EVL Laiuse-Tähkvere osak abiesimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 05.06.1945. Mõisteti detsembris 1946 neljaks aastaks vangi, oli Vladimiri oblastis vangilaagris, vabanes 1954. Seejärel kolhoosi Sirp ja Vasar põllutööline. Suri 22.11.1962 Jõgeva raj Sadala külanõukogus. Maeti Laiuse kalmistule. Abikaasa Adda (Adele), sünd Ivask (1895–1980, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Anette (Anastassia) (1921–92), Margareethe (1922), Anatol (Arnold) (1924), Johannes (1926–60, küüditati 1949, vabanes 1956), Leo (1928–2003, küüditati 1949, vabanes 1956), Alma (1930, küüditati 1949, vabanes 1956) ja Aino (1936). (M.S., J.P.)
TERAS (kuni 1936 TERRAS), Voldemar Mihkli p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 126/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi „Kapten Irw“ wanemale alamohwitserile Woldemar Mihkli p. TERAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 jaanuaril 1919 a. Luhde-
Grosshofi mõisa juures.
Sündis 27.(15.)08.1891 Peterburis. Õppis Tallinna linna algkoolis. VS ajal alates 05.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) patareis. Veltveebel septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 03.03.1919 Petseri jaama juures haavata ja põrutada ning 18.10.1919 Riias raskelt haavata. Märtsist 1920 tagasi rongil. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai autasuks Harjumaal Rae v Lagedi m Võlvesaare talu, müüs selle ära. Seejärel Tallinnas mehaanik. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 12.02.1967 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Haggi (1899–1983), lapsed Doris (1928–2000) ja Jüri (1936). (M.S., J.P.)
TERENIUS, Lennart, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 2326/26.03.1920 Kapral TERENIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
TERNO, Albert Joosepi p, vanemallohvitser (1920), seersant (1940).
VR II/3, nr 444/17.08.1920 4 jalawäe polgu 6 roodu wanemale alamohwitserile Albert Joosepi p. TERNO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Schabino küla juures.
Sündis 11.11(30.10.)1894 Virumaal Iisaku v Katase külas. Õppis Tärevere ministeeriumikoolis. I MS ajal 1915–18 150. Tamani jalaväepolgus. VS ajal alates 28.01.1919 4. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1919 jaoülem, juulist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 31.10.1919 Narva all haavata. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Aaspere v Sausti m Kaarli-Hansu talu. Läks 27.12.1969 Rapla raj Kohila alevis vabasurma. Maeti Haljala kalmistule. Abikaasa Emilie, esimeses abielus Kaarenperk, sünd Tomikas (1895–1969). Vend Rudolf Terno VR II/3. (A.K.)
TERNO, Rudolf Joosepi p, vanemallohvitser (1919), veebel (1940).
VR II/3, nr 2879/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu 6. roodu vanemallohvitser Rudolf Joosepi p. TERNO Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui 14. novembril 1919 Polutshje küla juures päästis oma rühmaga positsioonile toodava suurtüki vaenlaste käest.
Sündis 13.(01.)05.1893 Virumaal Iisaku v Katase külas. Õppis Tärevere ministeeriumikoolis ja 1923 allohvitseride kursustel. I MS ajal 1914–18 jalaväes. VS ajal alates 02.09.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, septembri lõpul 1919 arvati 4. jalaväepolgu 6. roodu, detsembrist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 07.11.1919 Ingerimaal Kaporje küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Maist 1920 üleajateenija 4. jalaväepolgu 2. roodus, juulist 1921 1. jalaväerügemendi 5. roodus, märtsist 1924 1. jalaväerügemendi kuulipildujate kompanii rühmaülem ja 5. kompanii vanem. Veltveebel juulist 1924, nooremveebel aprillist 1939, veebel veebruarist 1940. Septembrist 1941 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 86. laskurpolgus. Juunis 1941 viidi polguga Venemaale. Langes 21.07.1941 Porhovi all lahingus Saksa vägede vastu. Kenotaaf Tallinna Pärnamäe kalmistul ja nimi Tori kirikus. Teised autasud: kuldtaskukell (1928). Abikaasa Elfriede-Alexandrine, sünd Kaarlõp (1900–88), pojad Friedrich (1927–27) ja Olaf (1929–2009). Vend Albert Terno VR II/3. (A.K., J.P.)
TERRAS, Martin Jaani p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/3, nr 3024/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel Martin TERRAS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Suurtükiväe Valitsuse asutaja ja esimese ülema ning 3. Suurtükiväe Polgu ülemana Vabadussõja kestusel.
Sündis 18.(06.)11.1875 Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Põltsamaal kaupmehe peres. Õppis 1882–85 Põltsamaa elementaarkoolis, 1886–87 ja 1890–91 H. Treffneri gümnaasiumis, 1887–90 Eesti Aleksandrikoolis Kaarlimõisas ja 1897–1900 Vilno sõjakoolis, kevadel 1914 tegi eksamid intendantuuri akadeemiasse. Juunist 1897 vabatahtlikult 101. Permi jalaväepolgus, augustist 1898 sõjakoolis. Alamleitnant septembrist 1900. Nooremohvitser 179. Ust-Dvinski jalaväepolgus, novembrist 1907 2. Ida-Siberi piiramissuurtükiväe polgus, jaanuarist 1909 13. patarei ülem, jaanuarist 1910 2. raskesuurtükiväe divisjoni staabikomando ja suurtükivarustuse ülem ning 1913 3. patarei vanemohvitser. I MS ajal augustist 1914 2. raskesuurtükiväe brigaadi 1. pargi majandusülem, augustist 1915 pargi ülem, oktoobrist 1916 23. raskesuurtükiväe divisjoni pargi ülem. Leitnant septembrist 1904, alamkapten novembrist 1908, kapten septembrist 1915, alampolkovnik oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal, Varssavi ja Łódźi all ning Galiitsias ja Bukoviinas. VS ajal alates 21.11.1918 suurtükiväe valitsuse ülem, jaanuarist 1919 suurtükiväe varustuse jsk ülem, märtsist 1919 3. välja raskesuurtükiväe divisjoni ja aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu ülem. Polkovnik veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Kolonel novembrist 1922. Sai autasuks Valgamaal Hummuli v Mäemõisa talu, müüs selle ära. Seejärel Põltsamaal kaupmees. Oli 1927–30 Põltsamaa linnapea. Seejärel riigipensionär. VSÜ Põltsamaa osak ja Põltsamaa linna vaestelaste kohtu, Põltsamaa VTÜ ning EVL Põltsamaa osak esimees, Eesti Rahvaerakonna, IL Põltsamaa osak ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 13.12.1944 Põltsamaal. Maeti Põltsamaa kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: Vene AnO II ja III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Elisaveta (ka Elisabeth), esimeses abielus Bõkov, sünd Mõišenkov (1877–1940). Teine abikaasa Maria, esimeses abielus Jako, sünd Kussov (1890). Märtsis 1939 kingiti Viljandis paiknenud 5. suurtükiväegrupile temast tehtud suur õlimaal (autor A. Jurich, saatus teadmata). (J.P.)
TERVO, Yrjö Fredrik Juho Pietari p, Soome veltveebel (1918).
VR II/3, nr 1773/26.03.1920 Wanemale alamohwitserile Yrjö TERWO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 04.04.1894 Soomes Pirkkalas kooliõpetaja peres, elas Heinolas. Õppis Mustiala kõrgemas põllumajanduskoolis. Suvest 1917 Janakkala KL liige. Soome VS ajal Lõuna-Savo rügemendi Sysmä pataljonis ratsaüksuse ülem. Osales Heinola, Mäntyharju, Kotka, Kuhmoineni jt lahingutes. Veltveebel 1918. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel töödejuhataja Nurmijärvi v Numlahdeni mõisas. Jätkusõja ajal Janakkalas õhukaitseteenistuse eest vastutav ülem. Suri 19.07.1962. Maeti Janakkala kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
TESLON, Edgar-Paul-Ernst Karl-Eduardi p, leitnant (1918).
VR II/3, nr 66/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 ülema abile, leitnant Edgar Kaarli p. TESLON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud isikliselt kaasa aidates, et waenlase edasitungimine Tallinna poole Kehra rajoonis, Priske ja Kõrwe külades seisma sai pandud ja pärast kõikidest lahingutest osa wõttes, iseäranis lahingus 22 jaanuaril 1919 a. Uderna mõisa operatsiooni juhatades, kus hulk sõjasaaki saadi.
Sündis 19.(07.)06.1885 Tallinnas pagari peres. Õppis 1900–05 Tallinna reaal- ja 1916–17 Vilno sõjakoolis. Töötas 1905–16 pangas G. Scheel & Co. I MS ajal alates oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917. Nooremohvitser 253. tagavarapataljonis, augustist 1917 55. Siberi kütipolgus, oktoobrist 1917 sideroodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 1. Eesti polgu sidekomando nooremohvitser, veebruarist aprillini 1918 sideroodu ülem. Oli 1. Eesti polgu ohvitseride kogu juhatuse liige. Alamleitnant ja leitnant märtsist 1918. VS ajal alates 28.11.1918 1. jalaväepolgu ohvitseride rühmas, detsembri lõpust 1918 Tallinna 1. löögipataljoni rühmaülem ja laiarööpmelise soomusrongi nr 3 rühmaülem, jaanuarist 1919 rongi komandandi vanem abi, juunist 1919 komandandi kt, augustist 1919 lr sr nr 4 ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Juunist 1920 kitsarööpmeliste soomusrongide ülema abi. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu. Juulist 1920 maini 1940 töötas pangas G. Scheel & Co büroo juhatajana. Oli Mustpeade vennaskonna, Põllumeeste Kogude, Tallinna VTÜ ja 1939–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 asus järelümberasumise korras Saksamaale. Tuli tagasi Eestisse, septembrist 1942 ametnik Eesti OV majandusdirektooriumis. Põgenes septembris 1944 Saksamaale, siirdus 1945 Taani, töötas Kopenhaagenis reisibüroos. Kopenhaageni Eesti Seltsi liige. Suri 25.03.1969 Taanis Thistedis Dragsbæki vanadekodus. Maeti Thistedi kalmistule. Abikaasa Anna-Berta, sünd Stein, esimeses abielus Rogenhagen (1895–1945). (A.K., J.P.)
TETLOV, Arnold-Engelbert Johann-Eduardi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2857/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu reamees Arnold Johannese p. TETLOV Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 8. augustil 1919 a. Novo-Pjatnitskaja küla all automaatpüssi peal esimeseks numbriks olles.
Sündis 16.(04.)03.1893 Virumaal Iisaku v Täriveres. Õppis Narva linnakoolis. Töötas 1914–16 Petrogradis lukksepana. I MS ajal 1916–18 autoroodus ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 20.02.1919 4. jalaväepolgu 4. roodus, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 10.08.1919 Pjatnitskaja küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel lukksepp-montöör Narvas ja Tallinnas. VRVÜ Narva osak liige. Suri 06.12.1968 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Puumann (1900–90), lapsed Astrid (1927–37) ja Heldur (1940–2004). (M.S.)
THALHEIM, Valter vt TALISTE, Valter-Andreas-Georg Aleksander-Augusti p.
THATCHER, Francis Leslie Howe, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1963/26.03.1920 Pea mootori mehanikule Francis L. THACHER’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.12.1898 Inglismaal Somerseti krahvkonnas Bedminsteris. I MS ajal teenis kuninglikus merevabatahtlike reservis. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Langes 18.08.1919 lahingus Kroonlinna all torpeedokaatril CMB 62. Nimi mälestusmärgil Inglismaal Portsmouth Naval Memorialis ja tahvlil Portsmouthi katedraalis ning Tallinna Pühavaimu, Riia anglikaani ja Tori kirikus. (M.S.)
THAVENIUS (ka TAVENIUS), Lars Ludvig Fredric Ewaldi p, Soome lipnik (1919).
VR II/3, nr 2708/25.05.1923 Lipnik Lars THAWENIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.07.1894 Soomes Turus. Teenis Svea pioneeripataljonis Stockholmis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 Soome kaudu Stockholmi. Juulis 1920 sõitis Göteborgist laevaga Drottningholm USAsse New Yorki. Suri 29.09.1939 New Yorgis. Tuhastati Fresh Pondi krematooriumis ja hoitakse sealses kolumbaariumis. (M.S.)
THEANDER, Josef Lorenz Lorenz Alberti p, Rootsi seersant, Soome kapten.
VR II/3, nr 1928/26.03.1920 Kapten Josef TEANDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.08.1893 Rootsis Karlskronas rätsepa peres. Aastast 1907 õppis mereväekoolis, teenis Upplandi rügemendis, kust läks reservi seersandina. Osales Soomes kaptenina Rootsi vabatahtlike kompaniis. VS ajal märtsist maini 1919 Rootsi vabatahtlike kompaniis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva ja Petseri rindel. Emigreerus 1922 USAsse ja sai 1927 Ameerika kodakondsuse. Elas New Yorgis Manhattanil. Suri 09.01.1948 Manhattanil. Maeti Rootsis Karlskronas Wämö kalmistule. (M.S.)
THEILMANN, Axel, Taani kadett (1916), Eesti lipnik (1919).
VR II/3, nr 1934/26.03.1920 Lipnik Axel THEILMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.11.1896 Taanis Hvidkildes. Lõpetas 1916 keskkooli, õppis 1916–17 sõjakoolis. Juulist 1917 kadetina 8. rügemendis. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 2. rühmas. Lipnik septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 siirdus koos väeosaga tagasi Taani. Emigreerus 1922 Argentinasse. Suri 02.10.1940 Argentinas. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
THESIGER, Bertram Sackville Edward Piersoni p, Briti admiral.
VR I/2, nr 2404/26.03.1920 Kapten THESIGER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 14.01.1875 Londonis. Teenis alates 1887 mereväes. I MS ajal ohvitser ristlejal Inconstant, osales Jüüti merelahingus. VS ajal detsembrist 1918 2. kl kommodoor ja ristleja Calypso komandör, ühtlasi Tallinna reidile jäänud kahe ristleja ja nelja hävitaja ülem. Oli 1925–27 Portsmouthi sadama komandant, 1927–29 Ida-India tugijaama juht. Vabastati 1932 teenistusest. II MS ajal oli Briti kaubalaevade konvoi kommodoor. Suri 12.05.1966 Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Bramshottis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus ja Eesti meremuuseumil. Teised autasud: Briti IO II kl, BO III kl ja MGO III kl. (M.S.)
THOMAS, Albert, Prantsuse riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Albert THOMAS, Rahvasteliidu tööbüroo direktor Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 16.06.1878 Prantsusmaal Champignys. Õppis ajalugu kõrgkoolis École Normale Supérieure ja Pariisi ülikoolis. Aastast 1904 töötas ajalehe „L’Humanite“ toimetuses ja oli Champigny volikogu liige, hiljem ka linnapea. Aastast 1910 Prantsuse Saadikutekoja liige. I MS ajal 1915–17 ministri abi ja sõjavarustuse minister. Novembrist 1919 Rahvasteliidu rahvusvahelise tööbüroo juhataja. Suri 07.05.1932 Pariisis. (M.S.)
THORBJØRNSEN, Jens Vilhelm, Taani kapral (1919), Eesti vanemallohvitser (1919), Vene leitnant (1919).
VR II/3, nr 1946/26.03.1920 Wice-weltweeblile Jens THORBJORNSEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.12.1891 Taanis. VS ajal alates märtsist 1919 Taani vabatahtlike kompanii 1. rühmas. Vanemallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1919 vabastati teenistusest. Seejärel teenis Vene Loodearmees, kus ülendati leitnandiks. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus tagasi Taani, asus Malaisiasse, kus oli istanduse juht Peraki osariigis. Suri 19.02.1961 Kopenhaagenis. Nimi taanlaste sambal Rõuges. (M.S.)
THORS, John Johni p, USA leitnant.
VR I/3, nr teadmata /02.08.1919 Eesti Wabariigi Walitsus on annetanud III. järgu Wabaduse Risti Lieutenant John THORS’ile Eesti wastu ülesnäidatud teenete eest.
Sündis 13.09.1889 USAs Michigani osariigis Bessemeris. Lõpetas 1907 Bessemeri keskkooli ja 1912 Michigani ülikooli. VS ajal aprillist 1919 Ameerika abi adminstratsiooni ARA Eesti missiooni laste abi korralduse ülem. Oli 1930–55 Pontiacis Senior High Schooli (keskkooli) direktor, aastast 1956 elas Michigani osariigis Northportis. Suri 20.05.1995 Northportis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
THUGUTT, Stanisław August Stanisław Antoni p, Poola riigitegelane.
VR III/1, nr 3027/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Peaministri Abi Stanislaw THUGUTT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 30.07.1873 Poolas Kaliszi kub Łęczycas. Õppis Varssavis gümnaasiumis. I MS ajal astus salajasse sõjalise organisatsiooni Polska Organizacja Wojskowa, teenis 1915–16 Poola Leegionis, liitus 1917 Poola Talurahva Parteiga, 1918–19 oli selle peasekretär. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 Poola siseminister. Seejärel 1919 riigipea esindajana Poola rahvuskomitees Pariisi rahukonverentsil. Suvel 1920 osales vabatahtlikult lahingutes Punaarmee vastu, sai haavata. Oli 1921–24 talurahvapartei Wyzwolenie esimees, kuulus 1922–24 selle esindajana Poola parlamenti. Novembrist 1924 maini 1925 asepeaminister. Valiti 1931 Talurahva Partei nõukogu aseesimeheks ning 1935–38 esimeheks. Tegutses 1929–32 Ühistegevusliku Seltsi aseesimehe ja 1932–39 esimehena. II MS ajal 1940 põgenes Rootsi. Suri 15.06.1941 Stockholmis. Maeti Stockholmis Sankta Eugenia katoliku kirikusse. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola PR (postuumselt). (J.P.)
THÚRE, Petter, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2057/14.05.1920 Härra Pekka THURE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 24.03.1860 Soomes Kuopios. Ametilt insener. VS ajal Soome abiväe peaintendantuuri kantseleis laohoidja. Suri 04.11.1928 Jyväskyläs. Maeti Jyväskylä Vanale kalmistule. (M.S.)
TIAINEN, Yrjö Heikki p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2129/26.03.1920 Sõdurile Yrjö TIAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Viiburis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
TIDY, Alfred William Henry, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1961/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, Alfred William Henry TIDY’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.06.1899 Inglismaal Surrey krahvkonnas Leatherheadis. I MS ajal teenis kuninglikus merevabatahtlike reservis. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamises. Asus elama Austraaliasse Victoria osariiki. Suri 1982 Melbourne’i eeslinnas McCraes. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
TIEF, Otto Jaani p, leitnant (1919), alamkapten (1920), kapten (1924).
VR II/3, nr 2940/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Kalevlaste Maleva pataljoni ülema abi alamkapten Otto TIEF Eesti Vabadussõjas üles näidanud 22. juunil 1919 Lätimaal Skangali mõisa juures, kus juhtides pataljoni lõi Landeswehri väeosad kindlustatud seisukohtadelt välja.
Sündis 14.(02.)08.1889 Harjumaal Rapla v Sildema talu pidaja peres. Õppis 1898–1901 Alu vallakoolis, 1901–05 Tallinnas linnakoolis ja 1905–08 Pihkva maamõõdukoolis, lõpetas 1910 eksternina Pihkva gümnaasiumi, õppis 1910–16 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1916 Petrogradi sõjaväe insenerikoolis ning lõpetas 1921 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Korp! Rotalia asutaja ning esimene esimees. Töötas 1908–10 maamõõtjana ning maakorralduse komisjonis Pihkvas ja 1910–16 Peterburis. I MS ajal juunist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser 10. pontoonpataljonis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Septembris 1917 12. armee Eesti Sõjaväelaste Liidu täidesaatva komitee esimees, ühtlasi Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. Jaanuarist märtsini 1918 Eesti diviisi inseneriroodu nooremohvitser. Saksa ajal Tallinnas advokaadi abi. VS ajal alates 04.12.1918 Inseneripataljoni sapööriroodu nooremohvitser, määrati KL piirivalve peavalitsuse kohtujsk juhatajaks, astus 21.12.1918 Kalevlaste Malevasse, jaanuarist 1919 1. roodu 1. rühma pealik, seejärel 2. roodu pealik ning maist 1919 pataljoni pealiku abi, detsembrist 1919 pataljoni pealiku kt ja polgu pealiku abi. Alamleitnant maist 1919, leitnant juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Alamkapten aprillist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Tammiste v Pilka m Savila talu, müüs selle 1940 ära. Juunist 1920 töötas Tartus 5. jsk kohtu-uurija juures, novembrist 1920 6. jsk kohtu-uurija abi ja veebruarist 1921 kohtu-uurija, veebruarist 1922 Kohtupalati prokuröri noorem abi ja juulist 1923 juunini 1926 kohtuministeeriumi kodifikatsiooniosak nõunik, ühtlasi advokaat ja Eesti Maapanga juriskonsult. Ostis 1933 Harjumaal Nissi v Jaanika talu. Oli Riigikogu III ja V koosseisu liige, juulist 1926 märtsini 1927 töö- ja hoolekandeminister ning märtsist detsembrini 1927 kohtuminister, jaanuarist 1925 augustini 1926 KL Tallinna mlv Toompea mlvk pealik ning veebruarist 1928 juunini 1933 pealiku abi. Tallinna Kalevi eluaegne liige, kuulus KL vanematekogusse, Tallinna Eesti Õigusteadlaste Seltsi abiesimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal juulist 1944 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, augustist selle esimees, alates 18.09.1944 valitsuse peaministri asetäitja ja siseminister. Siirdus 22.09.1944 Läänemaale, et koos valitsuse liikmetega Puise rannast Rootsi põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Siirdus oma Harjumaal asuvasse Jaanika tallu. Nõukogude võim arreteeris ta 10.10.1944 Jaanika talus. Mõisteti juunis 1945 kümneks aastaks vangi, oli Kuibõševi ja Kasahstani Karaganda oblasti vangilaagrites, septembrist 1954 asumisel Karaganda obl Ulutau rajoonis, vabastati mais 1956. Seejärel elas sugulaste juures Tallinnas Mähel ja Rapla rajoonis, töötas arveametniku ja kolhooside maakorraldajana, kuid vabastati, sest keeldus koostööst Nõukogude julgeolekuga. Siirdus 1958 sugulaste juurde Ukrainasse Donbassi Mospinosse, suviti viibis Eestis. Alates 1965 elas Lätis Ainažis. Suri 05.03.1976 Põlva raj Ahja kn Ahja haiglas. Maeti Pärnamäe kalmistule, aprillis 1993 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Tähis Raplamaal Sildema talus, nimi tahvlil Tallinnas Eesti Panga hoonel, Läänemaal Ridala v Põgari palvemaja seinal ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Kirjandus temast: „Otto Tief ja 1944. a. vahevalitsus“ (Tartu, 2006) ja I. Paavle, „Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief“ (Tartu, 2014). Abikaasa Emilie-Johanna, sünd Kuntler (1902–56), lapsed Lilian (1928), Jaan-Harald (1931–78), Astrid-Ann (1937) ja Tiiu-Ene (1943). Abikaasa lastega lahkus 1944 Rootsi. (J.P.)
TIIDEMANN, Johan vt TAMMISTE, Johan Mari p.
TIIDO, Ernst-August Anna p, reamees (1918), kapral (1930).
VR II/3, nr 1052/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Ernst TIIDO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 aprillil 1919 a. Poljäne küla waldamisel.
Sündis 31.(18.)07.1900 Tartumaal Puurmanni vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 17.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1921 vabastati teenistusest. Töötas kingsepana Elvas. Aprillist 1929 septembrini 1930 üleajateenija Tallinna garnisoni vahipataljoni 1. kompaniis. Seejärel pataljoni 1. kompanii kingsepp. Kapral augustist 1930. Oli VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Suri 03.12.1965 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Frieda-Marie, esimeses abielus Leesmann, sünd Pern (1896–1967). (M.S., J.P.)
TIIDO, Maksimilian (sünd Max) Johanni p, nooremallohvitser (1918).
VR I/3, nr 1684/14.12.1920 „Omakaitse“ ja EKL liikmele Maksimilian TIIDO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga „Omakaitse“ ja Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.08.(22.07.)1892 Tartumaal Pangodi vallas. Õppis Tallinnas põllutöökoolis. I MS ajal 1914–17 319. Bugulma jalaväepolgu nooremallohvitser. Septembrist 1917 Tallinnas OK keskjuhatuse relvalao ülem ja abisekretär. Enamlased vahistasid ta kahel korral, novembris 1917 ning jaanuarist veebruarini 1918. VS ajal alates 09.12.1918 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarme vastu, sai 18.12.1918 Tartumaal Torma küla all raskelt haavata. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. VS invaliid. Sai VR kavalerina 1923 Harjumaal Rapla v Hagudi m Paemurru talu. Seejärel talunik. Oli KL Harju mlv Rapla mlvk Hagudi kompanii pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale. Suri 16.03.1947 Saksamaal Nürnbergis. Maeti Erlangeni linna kalmistule. Teised autasud: KR V kl, Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Marina, sünd Mihkelson (1900), lahutati 1940. (A.K., J.P.)
TIIHONEN, Julius Jooseppi p, Soome nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 2257/26.03.1920 Sõdurile Julius TIIHONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.04.1898 Soomes Viiburis. Õppis 1918 Vaasas jaamakirjutaja kursustel. Ametilt pagar. Soome VS ajal veebruarist vabatahtlikult Karjala ratsajäägrirügemendis, juunist 1918 jaoülem. Osales Antrea, Pullila ja Viiburi vallutamisel. Nooremallohvitser juunist 1918. Juulist 1918 jaanuarini 1919 teenis Karjalas. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
TIIRMANN, Theodor (sünd Teodor) Ado p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1022/14.09.1920 3 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Theodor TIIRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 nowembril 1919 a. Molnikowa küla all.
Sündis 15.(03.)03.1896 Tartumaal Vastse-Otepää vallas treiali peres. VS ajal alates 30.03.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, aprillist 1919 3. jalaväepolgu 11. roodus. Kapral augustist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919, vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 01.05.1919 Lätimaal haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel nahaparkal Otepääl. Suri 04.01.1929 Otepää alevis. Maeti Otepää Vanale kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Kuus (1901), pojad Harald (1922–23), Arved (1924–24) ja Valter (1925–2003, II MS ajal Saksa armees). (M.S., J.P.)
TIISFELDT, Konstantin vt KALJUND, Tõnis Alexandri p.
TIISLER, Kornelius Ludvigi p, sõjaväeametnik (1917).
VR I/3, nr 2980/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis sõjaväe ametnik Kornelius TIISLER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Võrumaal 1918. aasta lõpul ja 1919. aastal mobiliseerimise korraldajana Võru maakonna Rahvaväe registreerimisbüroo asjaajaja, Rahvaväe komisjoni sekretäri ja märtsist 1919 selle ülemana.
Sündis 05.12.(23.11.)1888 Võrumaal Vana-Piigandi v Palu talu pidaja peres. Õppis 1901–04 Kanepi kihelkonnakoolis. Maist 1905 juulini 1907 Kooraste ja oktoobrist 1908 oktoobrini 1910 Erastvere vallasekretäri abi. Novembrist 1910 Võru maakonna sõjaväe kantseleis kirjutajana, maist 1917 120. tagavarapolgu vanemkirjutaja, oktoobrist 1917 jaanuarini 1918 polkovnik Glasenapi partisanide üksuse asjaajaja. Sõjaväeametnik novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 25.11.1918 vabatahtlikult Võru maakonna rahvaväe registreerimisbüroo asjaajaja ja sekretär, märtsist 1919 büroo ülem. Veebruarist 1920 Võru maakonna rahvaväe ja KL ülema abi, märtsist 1924 kantseleiülem. Juunis 1927 vabastati teenistusest. Juunist 1930 novembrini 1936 Senno vallasekretäri abi, maist augustini 1938 Petseri linnaarhiivi korraldaja. Seejärel elas Irboska vallas. Kinnitamata andmeil tapsid punaarmeelased ta 05.07.1941 Petseris. Maeti Petserisse. Nimi Tori kirikus. Abikaasa Selma, sünd Hõbe (1895–1956). (A.K., J.P.)
TIIT, August-Jaan-Martin Peetri p, nooremallohvitser (1919), veltveebel (1921).
VR II/3, nr 1427/08.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile August TIIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 19 mail 1919 a. Tikmatschi talu juures ja 3 detsembril 1919 a. Dubrowka kõrtsi juures.
Sündis 29.(16.)03.1900 Pärnumaal Vana-Kariste v Risu talu töölise peres. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. Töötas postiljonina. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. ja 3. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 4. roodu jao- ja rühmaülem. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Sai autasuks Pärnumaal Vana-Kariste v Pekre krjm Lätinurme talu. Aprillist 1920 1. roodu rühmaülem, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu ja juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 9. pataljoni 1. roodus, oktoobrist 1921 4. roodus. Vanemallohvitser augustist 1920, veltveebel veebruarist 1921. Oli 1925 VR nõukogu liige. Suri 13.04.1925 Pärnus õnnetusjuhtumis kaasteenija kuulist saadud haavadesse. Maeti Halliste kalmistule. Vallaline. (J.P.)
TIITSMANN, Johannes vt TALVIS, Johannes-Eduard Karli p.
TIITSO (sünd TIIZO), Karl Jüri p, kapten (1918), kolonel (1939).
VR II/3, nr 622/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 5 kaptenile Karl Jüri p. TIITSO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Karamõschewo jaama juures.
Sündis 01.07.(19.06.)1893 Tartumaal Tähtvere v Nappa talu pidaja peres. Õppis 1906–13 Tartu reaalkoolis, 1914 Konstantini suurtükiväekoolis ja 1920–25 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonnas, 1925 mag. chem. Septembrist 1913 sõjakoolis. Alamleitnant detsembrist 1914. I MS ajal 9. Siberi suurtükiväe brigaadi 2. patarei noorem- ja veebruarist 1916 6. patarei vanemohvitser, oktoobrist 1916 6. patarei ülema kt, jaanuarist 1917 ülem, septembrist 1917 4. Siberi korpuse suurtükiväe staabi käsundusohvitser. Leitnant vanusega oktoobrist 1915, alamkapten vanusega jaanuarist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 07.08.1915 haavata ja põrutada ning 28.03.1916 ja 24.09.1916 haavata. Jaanuarist 1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 4. patarei ülem ja veebruarist aprillini 1918 brigaadi ülem. Kapten märtsist 1918. VS ajal alates 12.06.1919 1. suurtükiväepolgu 5. patarei ülema kt, augustist 1919 välipatarei nr 5 ülem, detsembrist 1919 ühes patareiga soomusrongide suurtükiväes. Osales lahingutes Landeswehri ja Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 viidi ühes patareiga 2. suurtükiväepolku. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Liigvalla v Heinaste talu, müüs selle 1930 ära. Juulist 1923 detsembrini 1924 Tartu ülikoolis laboratooriumi nooremassistendi kt. Märtsist 1925 varustusvalitsuse sõjariistade osak ülema abi kt, augustist 1925 keemiaosak vanem pürotehnik ja inseneri kt, aprillist 1927 relvastusosak vanema pürotehniku kt ja jaanuarist 1928 vanem pürotehnik ja insener, märtsist 1932 relvastusosak ülema kt, novembrist 1934 tehnilise asjanduse ülema kt ning juunist 1937 varustusvalitsuse ülema 2. abi. Major 1928, kolonelleitnant 1933 ja kolonel 1939. Märtsis 1939 vabastati teenistusest. Oli varustusvalitsuse ohvitseride kogu esimees, abiesimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 28.04.1945 Lõuna-Saksamaal Weinsbergis. Maeti Weinsberg-Weisenhofi sõjaväekalmistule. Tahvlil Tori kirikus nimekaim. Teised autasud: KR III kl (1935), Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Esimene abikaasa Edith-Germaine, sünd Vilhelmson (1904–38), poeg Uno-Aleksander-Leo (1926). Teine abikaasa Ruth-Dagmar, sünd Grünberg (1910). Tädipoeg kolonelleitnant Johann Ostrat VR I/3. (M.S., J.P.)
TIITUS (ka TIIDUS), Mihkel Jaeni p, miiniloots (1918).
VR I/3, nr 1670/14.12.1920 Eesti Kaitse Liidu liikmele, Mihkel Jaani p. TIITUS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)09.1889 Saaremaal Kihelkonna v Kiirasaare talu pidaja ja kaluri peres. Õppis Lümanda ministeeriumi- ning Kuressaare ja Liibavi merekoolis, kus sai kaugsõidukapteni kutse. Tüürimees aurikutel Konstantin ja Osilia. I MS ajal kapten aurikul Isabella, olles Liivi lahes ja Balti merel Vene laevastiku miiniloots ning täites 1918 salajasi ülesandeid sidepidamisel Eesti välissaatkonnaga. VS ajal alates 21.11.1918 mereväe valitsuse teenistuses, 11.–12.12.1919 lootsis Inglise laevastikku Liibavist Tallinna, jaanuarist 1919 kaugsõidu miiniloots, jaanuaris 1920 abilaeva Sekstant komandöri kt. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel kapten hüdrograafialaevadel Lood ja Sekstant, kaubalaevadel ning 1927–30 abilaevadel. 1931–34 mootorlaeva Virumaa kapten. Suri 31.08.1934 Rootsis Hudiksvalli linnas. Maeti Hudiksvalli Sofiedalsi kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Herta, sünd Treumann (1898–1990), lapsed Maimu (1915), Heino (1918–95, II MS Punaarmees, ENSV teeneline õpetaja) ja Juta (1922–68). Kaksikvend Karl Tiidus küüditati ja suri 1941 Venemaal. Vend Augusti poeg oli ajakirjanik, tõlkija ja mälumängur Hardi Tiidus. (A.K.)
TIKKAR, Uku (kuni 1938 Hugo-René) Mardi p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 616/24.08.1920 Scouts polgu ohwitseri asetäitja Hugo Mardi p. TIKKAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 aprillil 1919 a. Richowa talu juures.
Sündis 02.04.(21.03.)1895 Viljandimaal Adavere vallas kaupmehe peres. Õppis valla- ja Põltsamaa kihelkonnakoolis. Oktoobrist 1913 15. Siberi kütipolgus. I MS ajal augustist 1914 polguga rindel, oktoobrist 1915 2. Riia Läti kütipataljonis, novembrist 1916 kütipolgu vanemtelefonist. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Riia rindel, sai kaks korda haavata ning gaasimürgituse. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 18.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa B company’s, maist 1919 B company nooremohvitseri kt. Seersant aprillist 1919, ohvitseri asetäitja juulist 1919. Detsembrist 1919 Scouts polgu 2. roodu vanemohvitser. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 04.04.1919 Petserimaal Ivanovo Boloto juures haavata. Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu Kalevlaste Maleva Scouts roodu ohvitseride reservis. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Adavere v Tamme talu. Seejärel talunik. Asus Tallinna, töötas põllumajandusministeeriumis, siis põllutööriistade kaupluse ja lao juhatajana. Oli 1938–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal laohoidja. Suri 06.11.1954 Tallinnas liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Maimu, sünd Kont (1904–84), tütar Lydia (1928). (J.P.)
TILGRE (kuni 1936 TILGER), Aleksander-Robert Jaani p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1939).
VR II/3, nr 64/21.02.1920 Soomusrongide diwiisi käskudetäitja ohwitser, lipnik Aleksander Jaani p. TILGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Egle kõrtsi juures soomusautoga waenlase wäeliini läbi murdes, isiklikult kuulipildujat ühes koorma lintidega ära wõttes ja peale kapten Irwe surma operatsiooni juhatades, mille tagajärjel waenlane lõplikult taganema oli sunnitud.
VR I/3, nr 1632/17.12.1920 Soomusrongide diwiisi operatiiw adjutandile, leitnant Aleksander Jaani p. TILGER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 23.(11.)01.1897 Võrus kingsepa peres. Õppis Võru linna algkoolis, Võru saksa seltsi koolis, 1911–16 Tartu reaalkoolis, 1917 Pauli sõjakoolis, 1918 Riia polütehnikumis, 1925–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1936–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Alates 1918 korp! Vironia liige. I MS ajal novembrist 1916 180. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser Petrogradi kaardiväe tagavarapolgus, detsembrist 1917 märtsini 1918 keemiakomando ülem. VS ajal alates 09.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelisel soomusrongil nr 1, märtsist 1919 Soomusrongide Divisjoni staabi käsundusohvitser, maist 1919 divisjoni ja augustist 1919 diviisi operatiivadjutant. Alamleitnant augustist 1919, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Võrumaal Uue-Antsla v Matsi (hiljem Oja) talu, müüs selle 1927 ära. Veebruarist 1921 Soomusrongide Brigaadi adjutant. Juulis 1922 vabastati teenistusest. Juunist 1923 piirivalve Tartu, aprillist 1924 Petseri jsk Boroki raj ülem, veebruarist 1925 siseministri adjutant, juulist 1929 kohtu- ja siseministri adjutant, juulist 1933 käsundusohvitser, ühtlasi juulist augustini 1933 sisekaitse ülema asjadejuhataja, septembrist 1938 peaministri käsutuses, aprillist 1939 peaministri sekretär. Kapten novembrist 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Septembrist 1940 sõjavägede staabi ülema käsutuses. Vabastati teenistusest oktoobris 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel pidas Võrumaal Kasaritsa v Roosisaarel talu. Juunist 1941 metsavend, juulist 1941 Võrumaa OK juht, augustis 1941 osales koos Saksa vägedega Tallinna vabastamises ning määrati 28.08.1941 Tallinna-Harju prefektiks. Hiljem elas Võrumaal, pidas taas Roosisaarel talu. Määrati 1944 Valga-Petseri kaitseväeringkonna ülemaks, alates 18.08.1944 Viljandi kaitseväeringkonna ülem. Uppus 20.08.1944 Viljandi järve. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1933) ja KR IV kl (1935). Abikaasa Thea, sünd Thecla-Leonie Klavan (1898–1975), pojad Sven (1928–28), Peeter (1928–28) ja Theodor (1928–28). (J.P.)
TILK, Juhan Tõnise p, veltveebel (1920), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 2890/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 6. jalaväepolgu veltveebel Johannes Tõnise p. TILK Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui 16. veebruaril 1919 taganemisel Lätimaal Vana-Otenhofi mõisa all võttis rooduülema leitnant Tammanni haavata saamisel roodu juhtimise ajutiselt üle ning päästis haavatud rooduülema vangilangemisest.
Sündis 26.(14.)05.1891 Pärnumaal Tori v Männi talu pidaja peres. Õppis Selja vallakoolis. Oktoobrist 1912 148. Kaspia jalaväepolgus. I MS ajal 1914–16 96. Omski ja 70. Rjažski jalaväepolgus, 1916–17 Läti tagavarapolgus ja 1917–18 Eesti tagavarapataljonis nooremallohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai Poolas ja Dvinski all haavata. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 01.07.1919 Lätimaal Jegelisaare lahingus ja 18.12.1919 Narva rindel Mustjõe küla juures haavata. Vanemallohvitser ja veltveebel veebruarist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremveebel juunist 1940. Teenis 1920–30 Pärnus politsei vanemkordnikuna. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal Pärnus politseinik ja OK liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli novembrist 1945 juunini 1950 Altenstadti, Geretsriedi ja Kempteni põgenikelaagris politseinik. Siirdus 1950 Austraaliasse, elas Sydneys ja alates 1974 Thirlmere’is Eesti Abistamise Komitee puhkekodus. Suri 18.08.1980 Thirlmere’is. Maeti Thirlmere’i eesti kalmistule. Abikaasa Marie, esimeses abielus Bernhardt, sünd Madisson (1895–1960), tütar Linda (1923–28). (A.K., J.P.)
TILK, Mihkel Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1247/15.09.1920 6 jalawäe polgu kapralile Mihkel TILK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 24 mail 1919 a. Säde jõe ääres ja 30 juulil 1919 a. Flawkowitsi küla juures, soomusauto „Wibulane“ peastmisel.
Sündis 30.(18.)08.1892 Pärnumaal Tori v Aesoo k Männiku talu pidaja peres. Õppis Viira valla- ja Tori kihelkonnakoolis. Teenis alates 1913 14. Siberi kütipolgus. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai haavata ja sattus vangi. VS ajal alates 18.02.1919 6. jalaväepolgu 11. roodu luuraja, hiljem polgu kantselei kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Männiku talu. Ostis 1927 Pärnumaal Taali v Nurmekivi talu, mille oli autasuks saanud Aleksander Luik VR II/3. Seejärel talunik. Oli Tori-Aesoo raamatukogu Helk juhataja, Taali-Urumarja rahvaraamatukogu seltsi juhatuse liige, Taali VTÜ abiesimees, Taali vallavolikogu ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.03.1945 Paikuse vallas. Suri 31.08.1951 Irkutski obl OzjorLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liisa, sünd Kald (1893). (A.K.)
TILL, Hans Peetri p (Lätis TILLIS, Ansis Pēterise p), reamees (1919).
VR II/3, nr 787/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrong Nr 1 reamees Hans TILL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 06.12.(24.11.)1893 Lätis Volmari mk Arakstē v Korve talus metsniku peres. Õppis Arakstē vallakoolis. VS ajal alates 22.03.1919 2. jalaväepolgu 9. roodus, aprillist 1919 kitsarööpmelisel soomusrongil nr 1. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 18.06.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Asus elama Lätti, alates 1923 Arakstēs metsavaht ja talunik. Läti kodanik. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Lätis Lode v Arakstēs. Suri 30.03.1942 Kirovi obl VjatLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Maija, sünd Velme (1897–1943), lapsed Elmārs (1923–43), Osvalds (1924–42), Silvija (1926–43), Arvīds (1934–2011) ja Ansis (1936–43). Juunis 1941 küüditati kogu pere Siberisse, ainsana jäi ellu ja pääses tagasi Lätti poeg Arvīds Tillis. Vend Oskar Till VR II/3. (J.P.)
TILL, Oskar Peetri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 788/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrong Nr 1 reamees Oskar TILL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 12.03.(28.02.)1887 Lätis Valmiera mk Arakstē v Korve talus metsniku peres. Õppis Arakstē vallakoolis. Seejärel metsavaht Pärnumaal Pöögle vallas ja 1918 Valmiera mk Arakstēs. VS ajal alates 15.01.1919 kitsarööpmeliste soomusrongide rivitus komandos, juulist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodus ja luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 18.07.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Arakstēs metsavahina, tuli 1923 tagasi Eestisse, elas Pärnumaal Mõisaküla alevis, detsembrist 1924 jaanuarini 1927 piirivalve Petseri jsk Saputje raj valvur. Seejärel Valgas poepidaja, asus 1933 Tartu, töötas vangivalvuri ja hiljem kojamehena. Oli 1933–34 EVL ja VRVÜ Valga ja Tartu osak liige. Suri 27.11.1938 Tartus. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Abikaasa Margareete-Valfriide-Aliide, sünd Balgal (1897–1984), lapsed Harry-Alfred (1921–90, II MS ajal Saksa armees), Isolde (1922–87) ja Alice-Ella (1924–2008). Vend Hans Till VR II/3. (J.P.)
TILLING, Hartvig Juhani p, lipnik (1920), nooremleitnant (1933).
VR II/3, nr 52/21.02.1920 1 jalawäe polgu 9 roodu junkur Hartwig Johani p. TELLING’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a., tuues roodu ülema käsul, Riigi küla juures suurte jõududega pealetungiwa waenlase ägeda tule all, abi teisest wäeosast.
Sündis 20.(08.)01.1898 Läänemaal Koluvere vallas kooliõpetaja peres. Õppis ministeeriumi- ja linnakoolis ning Petrogradi 7. gümnaasiumis, 1916–17 Vladimiri sõjakoolis (ei lõpetanud) ja 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal detsembrist 1915 20. Soome tragunipolgus, detsembrist 1916 sõjakoolis, märtsist 1917 2. Tallinna ratsapiirivalve polgus, veebruarist 1918 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 30.11.1918 Ratsapolgu 2. eskadronis, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Juulist 1919 sõjakoolis. Lipnik augustist 1920. Nooremohvitser 9. jalaväepolgu 3. roodus, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni 3. roodus, juulist 1921 6. jalaväepolgus, veebruarist 1923 6. jalaväerügemendi 4. kompanii rühmaülem. Aprillis 1923 vabastati teenistusest. Nooremleitnant veebruarist 1933. Seejärel töötas õpetajana. Oli EVL Martna osak esimees, KL Lääne mlv ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi. Töötas Kumlas C. A. Jonssoni saapavabrikus. EELK Kumla koguduse juhatuse liige. Suri 16.12.1980 Kumlas. Maeti Kumla Lõuna kalmistule. Esimene abikaasa Edith-Harriet, sünd Kirch (1903), tütar Maimo (1924). Teine abikaasa Olga, sünd Söderholm (1893–1955). (M.S., J.P.)
TIMPMANN, Ado vt TALUSSAAR, Ado Everti p.
TIMPSON (sünd TIMSON), Hans Jaagu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1004/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Hans TIMPSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 weebruaril 1919 a. Riia-Walga raudtee putka Nr 155 juures.
Sündis 17.(05.)10.1893 Pärnumaal Polli v Ärikülas talurentniku peres. Peatselt osteti Viljandimaal Vana-Võidu v Oiu k Saareotsa talu. Õppis 1904–07 Oiu valla- ja 1907–10 Võisiku ministeeriumikoolis. I MS ajal juunist 1915 1. Kaukaasia kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 01.08.1915 vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 07.01.1919 3. jalaväepolgu 6. roodus, detsembrist 1919 veebruarini 1920 õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 20.02.1919 Lätis Stakelni all haavata. Nooremallohvitser juulist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Pidas seejärel Saareotsa talu. Registreerija üldrahvalugemisel 1922, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Talupidaja kevadeni 1949, seejärel kolhoosi Majak põllutööline. Suri 04.01.1978 Viljandi raj Kolga-Jaani kn Saareotsa talus. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Jürmann (1894–1960), tütar Aino (1936–2014). (J.P.)
TINA (sünd TINNA), Johannes-Valter Gustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1158/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu reamehele Johannes TINA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30.oktoobril 1919 a. Skilbani küla waldamisel.
Sündis 29.(17.)01.1893 Võrus. Õppis Kanepi kihelkonnakoolis. Elas 1918 Krootuse vallas. I MS ajal oktoobrist 1914 detsembrini 1917 6. ratsaväe korpuse sidekomandos. VS ajal alates 06.02.1919 ratsapolkude tagavaraeskadronis, märtsist 1919 2. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võrumaal Kõlleste v Uue-Piigandi m Heisri talu. Suri 14.10.1947 Kõlleste vallas. Maeti Kanepi-Ala kalmistule. Abikaasa Minna, sünd Lattik (1891). (A.K.)
TISK, Kalle vt FISK, Kaarlo Heikki Anna Maria p.
TISLER, August Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1236/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele August TISCHLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Härgmäe kirikumõisa all.
Sündis 07.08.(26.07.)1896 Viljandimaal Suure-Kõpu v Uia talu pidaja peres. Õppis Suure-
Kõpu Taki valla- ja Viljandi linnakoolis. VS ajal alates 11.12.1918 6. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 27.04.1919 Lätis Härgmäe all haavata, kaotas selle tõttu nägemise. VS invaliid. Elas isakodus Uia talus, alates 1922 Viljandis, kuhu Kunderi tänavale ehitas üürimaja. Oli VSÜ ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal elas oma majas ja töötas Viljandi pimedate ühingu harjategijana. Suri 30.08.1968 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Takk (1894–1962), poeg Margus (1933–88). (J.P.)
TISS, Jaak vt TAMMPERE, Jaak Mihkli p.
TISS, Paul Osvald vt TAMMPERE, Paul-Osvald Jaagu p.
TITTONI, Tommaso Vincenzo p, Itaalia riigitegelane.
VR III/1, nr 3145/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Härra Tomasso TITTONI, Senati esimees, endine Itaalia Peaminister Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 16.11.1855 Roomas. Õppis Napolis ning Oxfordis ja Liege’is õigusteadust. Oli 1886–97 Itaalia parlamendi liige, 1898–1900 Perugia ja 1900–03 Napoli prefekt, alates 1901 senaator. Septembrist 1903 detsembrini 1905 ja maist 1906 detsembrini 1909 ning lühikest aega juunis 1919 Itaalia välisminister. Märtsis 1905 Itaalia peaminister ning veebruarist maini 1906 Itaalia suursaadik Londonis. Aprillist 1910 novembrini 1916 suursaadik Pariisis. Detsembrist 1919 jaanuarini 1929 Itaalia parlamendi esimees. Seejärel oktoobrist 1929 septembrini 1930 Itaalia kuningliku akadeemia president. Suri 07.02.1931 Roomas. Teised autasud: Itaalia PKO, MLO I kl, KO I kl ja Preisi PKO I kl. (J.P.)
TIUSANEN, Paulus Anders Vilhelmi p, Soome nooremallohvitser (1918), major (1940).
VR II/3, nr 1778/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile Paavo TIUSANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.02.1900 Soomes Vaasas, elas Poris. Õppis lütseumis ja 1927–28 ohvitseride kursusel. Soome VS ajal Pori rügemendis jaoülem. Osales Lavia, Suodenniemi, Pomarkku ja Harjakangase lahingutes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni staabis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel telegraafiagentuuri revident, telefoniosak ülema kt. Alates 1920 teenis 2. välisuurtükirügemendis, 1921–22 välisuurtükirügemendi rühmaülema kt, 1922–23 välisuurtükiväe koolituskeskuse väljaõppeohvitser, 1923–25 koolituskeskuse majandusülem, 1925–26 üksikrannakaitse divisjoni varahoidja, 1926–27 patarei nooremohvitser, 1927 patareiülema kt, 1928–33 üksiku rannakaitsedivisjoni sideohvitser, 1933–37 Turu 1. KL piirkonna sõjaväeinstruktor, 1937–39 koosseisuline ohvitser. Septembrist 1939 täienduslaevastiku staabiülem, septembrist 1940 Turu KL piirkonna mereväeinstruktor, märtsist 1941 kaitseliini instruktor. Jätkusõjas juunist 1941 7. rannakaitsebrigaadi sideülem, augustist 1941 5. rannakaitsebrigaadi staabiülem, novembrist 1941 Äänineni rannakaitsebrigaadi staabiülem, aprillist 1942 4. rannakaitserügemendi ülema kt, juunist 1942 merejõudude staabi rannakaitseosak ohvitser, juulist 1943 samas üksuses osak ülem ning 2. rannakaitserügemendi ülema abi, juulist detsembrini 1944 Saaristu rannakaitsebrigaadi 17. rannakaitserügemendi 3. pataljoni ülem. Lipnik 1921, leitnant 1925, kapten 1933 ja major 1940. Seejärel ajakirjanik ajalehes „Åbo Underrättelser“. Suri 17.12.1969. Maeti Edela-Soome mk Dragsfjärdi Uuele kalmistule. Teised autasud: Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
TOBIAS, Karl Jaagu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 786/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Karl TOBIAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 07.05.(25.04.)1896 Valga mk Sooru v Ivaski talus. VS ajal alates 12.03.1919 Inseneripataljoni 2. sapööriroodus, aprillist 1919 kitsarööpalisel soomusrongil nr 1, novembrist 1919 rongi luurekomando 1. jao ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Valgas, alates 1925 lukksepp Tallinnas, hiljem raudteelane Tallinna veojaoskonnas. Suri 20.12.1939 Tallinnas. Maeti Valga Toogipalu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
TOHVER, Mihkel (sünd Mihhail) Mihkli (Mihhail) p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 139/21.02.1920 1 Ratsawäe polgu wanemale alamohwitserile Mihkel Mihkli p. TOFER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 jaanuaril 1919 a. Wasawere küla juures.
Sündis 12.07.(30.06.)1889 Viljandimaal Imavere vallas. I MS ajal ratsaväes. VS ajal alates 22.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Vanemallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Alliku, Kirna ja Särevere vallas. Oli 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal Vanemuise kolhoosi postiljon. Suri 19.10.1964 Paide raj Türi kn Allikul. Maeti Türi Kõrgessaare kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Pärdu (1898–1962), lapsed Elli (1925–25), Helmi (1926–27), Aino-Aksenja (1928–29), Evi-Aliis (1929), Harald-Johannes (1931–87) ja Leili-Aliide (1933). (J.P.)
TOIM, Johannes (ka Joann) Peetri p, veltveebel (1918).
VR II/3, nr 1565/19.10.1920 2 jalawäe polgu weltweeblile Johannes TOIM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 25 märtsil 1919 a. Suure Rjäbtsowa küla waldamisel ja 6 mail 1919 a. Kergatsi küla all.
Sündis 25.(13.)05.1891 Tartumaal Rõngu vallas. Õppis vallakoolis. Käsitööline. I MS ajal jalaväes. VS ajal alates 30.11.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu 1. roodus veltveebel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 üleajateenija 2. jalaväepolgu 1. roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Hellenurme v Tiirike talu. Seejärel talunik. VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal kolhoosnik Hellenurme kolhoosis. Suri 23.06.1967 Valga raj Palupera kn Palu külas. Maeti Otepää Uuele kalmistule. Esimene abikaasa Miina, sünd Vreemann (1893–1959), lapsed Lehte (1922–2008), Laine (1929), Kalju (1925–96) ja Õie (1929–56). Teine abikaasa Roosa, sünd Bogdanova (1926–2003), lapsed Maimu (1954) ja Johannes (1956). (M.S., J.P.)
TOIMETA, Eduard-Julius Mari p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1155/15.09.1920 2 Ratsawäe polgu nooremallohwitseri kt Eduard TOIMETAJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 mail 1919 a. Kõrgepalu mõisa juures, Kangsti küla waldamisel.
Sündis 06.01.1895 (25.12.1894)
Viljandimaal Kabala v Kurla külas. Õppis valla- ja ministeeriumikoolis. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 2. iseseisva pataljoni 5. roodus, märtsist 1919 2. ratsapolgu 4. eskadronis. Nooremallohvitser märtsist 1920. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Järvamaal Särevere v Lokuta m Veski talu, müüs selle 1924 ära ning töötas Alliku ja Mäo vallas kingsepana. Seejärel alates 1931 Viljandi, siis Pärnu ja Paide vanglas valvur. VRVÜ Viljandi, Pärnu ning 1938–40 Järvamaa osak ja KL Järva mlv liige. Suvel 1941 metsavend Järvamaal. Saksa ajal novembrist 1941 Paide vangla valvur, juunist 1942 Nõukogude sõjavangide laagri ülem, juulist 1942 Paide vangla korrapidaja, jaanuarist 1943 Tallinna vangla valvur, sügisest 1944 töötas raudteel. Nõukogude võim arreteeris ta 24.02.1945 Paides. Suri 01.02.1947 Magadani obl SevVostLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Amalie, sünd Evart (1894–1967), lapsed Hans (1920–43, II MS ajal Punaarmees, langes Velikije Luki all), Otto (1922–89, II MS ajal Punaarmees), Aino (1926–2005) ja Saima (1929). (J.P.)
TOIVONEN, Alli, Soome halastajaõde.
VR I/3, nr 2008/26.03.1920 Halastaja õele TOIWONEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede sanitaar-asutuste organiseerimisel ja korraldamisel.
Elas Soomes. VS ajal 1919 halastajaõde Tallinna sõjaväehaiglas. Saatus teadmata. (M.S.)
TOIVONEN, Uno Atte Atte p, Soome reamees (1919), kapral (1942).
VR II/3, nr 2344/26.03.1920 Sõdur TOIWONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.07.1901 Helsingis, elas Lahtis. Õppis kaubanduskoolis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1919–21 Lahti KL liige. Suvel 1919 osales Aunuse retkel Ida-Karjalas. Alates 1922 ajateenistuses Tampere rügemendi 5. kompaniis, 1923–24 kaadriallohvitserina Karjala kaardiväe rügemendis. Seejärel metsatööde juhataja ja kontoriametnik. Talvesõja ajal 69. jalaväerügemendi 8. pataljonis laskur, osales Kollaanjoki lahinguis. Talvesõjas juunist 1941 maini 1942 14. majanduskompanii laotööline. Kapral 1942. Saatus teadmata. (M.S.)
TOLMOFF (sünd TOLMOV), Oskar Danieli p, leitnant (1917), kapten (1924).
VR I/3, nr 1497/13.10.1920 2 diwiisi staabi leitnandile Oskar TOLMOFF’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 03.07.(21.06.)1890 Võrumaal Toolamaa vallas talupidaja peres. Õppis Leevaku valla- ja 1902–06 Räpina kihelkonnakoolis, 1907–13 H. Treffneri gümnaasiumis ning 1913–14 Tartu ülikooli ajaloo-filosoofiateaduskonnas ja 1920–26 õigusteaduskonnas, 1915–16 Vladimiri sõjakoolis. Alates 1913 korp! Fraternitas Estica liige. Septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 28. Siberi kütipolgus ja 2. tagavarapataljonis, põhjarinde inseneri varustusvalitsuses ning septembrist 1916 25. sõjateede salgas roodu, staabikomando ja majandusülem. Alamleitnant jaanuarist 1917, leitnant oktoobrist 1917. Osales lahingutes Saksa vägede vastu, veebruarist aprillini 1918 Dünaburgi kindluses sakslaste käes vangis. VS ajal alates 07.02.1919 2. diviisi sidekomando ülema abi, juulist 1919 2. diviisi autoroodu ülem. Märtsist 1920 5. piirikütipataljoni 3. roodu nooremohvitser ja sidekomando ülem, septembrist 1920 viidi üle 5. jalaväepolku ja lähetati 2. diviisi staabi juurde. Alamkapten oktoobrist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Juulist 1921 Tartu maakonna politsei ülem, veebruarist 1925 Tallinna linna politsei ülem ja veebruarist 1926 veebruarini 1928 Tallinna-Harju politsei prefekt. Seejärel advokaadi abi ja advokaat Tallinnas. Oli Tallinna EVL, KL Tallinna mlv, VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.12.1940 Tallinnas. Mõisteti aprillis 1941 kaheksaks aastaks vangi, oli Komi ANSV vangilaagris, vabanes septembris 1946 invaliidina. Suri 03.09.1947 Võrumaal Räpina v Leevakul. Maeti Räpina Ristipalo kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Iraida, sünd Buschtedt (1892), lapsed Heino (1937) ja kasupoeg Jüri (1936). (A.K., J.P.)
TOMANDER, August Kustavi p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1936), Saksa SS-Obersturmbannführer (1944).
VR I/3, nr 3007/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kapten August TOMANDER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 1. jalaväepolgu kuulipildujate roodu formeerija ning ülemana edukates võitlustes oma rooduga juba esimeses lahingus 4. jaanuaril 1919 Jägala lähedal Külmhallikul, kus pandi seisma punaste pealetung ja sunniti neid taganema. Kogu pealetungi ajal Tallinnast kuni Narvani korraldas omal algatusel kuulipildujate õppusi, alatasa täiendades ja suurendades kuulipildujate roodu.
Sündis 08.09.(27.08.)1893 Harjumaal Anija v Härmakosu k Väljaotsa talu pidaja peres. Õppis Tallinnas linna- ja 1915 Peterhofi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursusel, 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis ning 1928 pataljoniülemate kursustel. Jaanuarist oktoobrini 1914 õpetaja Keila v Kumna koolis. I MS ajal oktoobrist 1914 171. tagavarapataljonis, märtsist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser ja kuulipildujate komando ülem 45. Siberi kütipolgus. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai põrutada 19.07.1916 Riia all ning haavata ja põrutada 10.10.1916 Karpaatides. VS ajal alates 27.11.1918 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem, aprillist 1919 kuulipildujate roodu ülem. Alamkapten septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Sai autasuks talu. Seejärel 1. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) 1. kuulipildujate roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem, jaanuarist 1926 kindralstaabi käsundusohvitser, juulis 1926 lähetati VAKsse, jaanuarist 1928 1. jalaväerügemendi 3. pataljoni ülem, aprillist 1934 4. üksiku jalaväepataljoni ja Jõhvi garnisoni ülem, ühtlasi detsembrist 1939 Narva sõjaväeringkonna ülema teine asetäitja. Kapten juulist 1920, major 1926, kolonelleitnant 1936. Oli 1. jalaväerügemendi kohtu esimees, rügemendi ohvitseride kogu abiesimees, Jõhvi Skaudisõprade Seltsi esimees, Jõhvi Noorte Kotkaste mlv vanem ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 30.09.1940 Türil, oli Tallinna Keskvanglas, vabastati 21.06.1941. II MS ajal veebruarist 1944 1. Eesti tagavararügemendi formeerija ja ülem, augustist 1944 Tartu kaitseväeringkonna ülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, maist 1945 Austrias sõjavangilaagris, siirdus hiljem Kanadasse. Oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu asutaja ja esimees. Suri 29.06.1985 Torontos. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1935), EPR IV kl (1938), Vene AnO III ja IV kl ning StO III kl. Abikaasa Maria, sünd Navodko (1900–99), lapsed Beata (1920–2005) ja Toivo (1930). Vend Johannes Tomander langes Vabadussõjas 15.02.1919. (J.P.)
TOMASBERG, August (sünd Augustin) Jaani (Jemeljan) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1475/08.10.1920 1 jalawäe polgu kapralile August TOMASBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Kasari küla all.
Sündis 27.(15.)04.1893 Harjumaal Nõva v Vihterpalu mõisa talupoja peres. I MS ajal Petrogradi kaardiväepolgus. VS ajal alates 30.12.1918 1. jalaväepolgu 2. roodus, jaanuarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, viidi jaanuari lõpul 1919 1. jalaväepolgu 5. roodu. Kapral maist 1919, juulist 1919 jaoülem ja augustist 1919 1. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas lukksepana Tallinnas. EVL Tallinna osak liige. Nõukogude ajal öövaht ehitustrustis nr 2. Läks 05.06.1947 Tallinnas vabasurma. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Esimene abikaasa Marta-Annette, sünd Joll (1898–1922). Teine abikaasa Mari, sünd Matros (1892–1965), lapsed Laine (1924–2012) ja Veljo-Aare (1932–89). (M.S.)
TOMBACK, Rein Mardi p, alamkapten (1918), kolonelleitnant (1938).
VR I/3, nr 2483/18.05.1920 Kolmanda diwiisi staabi side ülemale, Alamkapten Rein Mardi p. TOMBACK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Ruhja lahingute ajal 1919 a. ja wõitlustes Landeswehriga ühenduste loomisel wäeosade wahel ja seljataga.
Sündis 18.(06.)07.1896 Tallinnas majahoidja peres. Õppis Tallinna Katariina kõrgemas algkoolis ja Peetri reaalkoolis, 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis, 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis, 1933–34 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1934–36 Poola kõrgemas sõjakoolis. I MS ajal maist 1915 vabatahtlikult 3. tagavarapataljonis, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Nooremohvitser 23. tagavarapataljonis, juunist 1916 16. Laadoga jalaväepolgus. Alamleitnant maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias, sai 05.07.1916 ja 22.06.1917 haavata. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti inseneriroodu adjutant. Leitnant märtsist 1918, alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 24.11.1918 Inseneripataljoni adjutant, aprillist 1919 3. diviisi sideülem, maist 1919 diviisi inspektori adjutant, augustist 1919 diviisi sideülem, detsembrist 1919 diviisi inspektori adjutant ja jaanuarist 1920 diviisi sideülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Veebruarist 1921 1. diviisi sideülem, juulist 1921 3. diviisi sideülem, jaanuarist 1924 3. diviisi staabi operatiivadjutant, oktoobrist 1925 3. diviisi staabi 1. jsk ülem, augustist 1927 kindralstaabi ja juunist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, juulist 1930 1. osak ülema abi, jaanuarist 1932 veebruarini 1933 stažeeris Rumeenia sõjaväes. Aprillist 1936 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1936 Sidepataljoni ja kaitseväe sideülem, veebruarist 1939 sõjaväe esindaja Poolas ja ühtlasi Rumeenias, oktoobrist 1939 sõjaväe sideülem, detsembrist 1939 sõjavägede staabi 3. osak ülem, juulist 1940 2. osak ülem. Kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli 3. diviisi ohvitseride kogu juhatuse liige ja esimees, 1940 teedeministeeriumi liiklusnõukogu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse sideülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938) ja Vene StO III kl. Abikaasa Alide, sünd Hindrikmann (1891–1988, küüditati 1941, vabanes 1958), tütar Karin (1924, küüditati 1941, vabanes 1957). (J.P.)
TOMBERG, Aleksander vt TOMISTE, Aleksander Gustavi p.
TOMBERG, Rein Johannese p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1293/15.09.1920 7 jalawäe polgu reamehele Rein TOMBERG’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus jaanuari kuul 1919 a. Kolpino saarel.
Sündis 04.03.(20.02.)1894 Järvamaal Väätsa vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 25.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu ratsaluure komandos. Kapral aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. VRVÜ Narva osak liige. Mais 1940 elas Virumaal Küttejõu jaamas. (J.P.)
TOMINGAS (ka TOOMINGAS), August-Reinhold Märdi p, leitnant (1919).
VR I/3, nr 1492/13.10.1920 Soomusrongide diwiisi adjutandile, Leitnant August-Reinhold Martini p. TOMINGAS’ele, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 12.11.(31.10.)1883 Viljandis nahaparkali peres. Õppis Viljandi linnakoolis ja 1915 Pihkva lipnikekoolis. I MS ajal oktoobrist 1914 23. Olonetsi družiinas, augustist 1915 sõjakoolis. Lipnik novembrist 1915. Družiina luurekomando ülem ja roodu nooremohvitser, veebruarist 1917 1. roodu ajutine ülem, aprillist 1917 majandusülem, septembrist 1917 114. Novotoržoki jalaväepolgu nooremohvitser, detsembrist 1917 2. roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1917. Jaanuarist veebruarini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgu 8. roodu nooremohvitser, detsembris 1918 läkitati Haapsallu tagavararoodu formeerima, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni adjutandi kt, veebruarist 1919 adjutant, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni, augustist 1919 diviisi nooremadjutant. Leitnant novembrist 1919. Veebruarist 1921 Soomusrongide Brigaadi kortermeister, märtsist 1921 brigaadi adjutandi abi. Detsembris 1921 vabastati teenistusest. Sügiseni 1923 elas Petserimaal Irboska vallas, seejärel Tartus riigiametnik. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 02.09.1936 Tartus. Maeti Tartu garnisoni kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Elsa-Alice, sünd Sikkut (1896–1945, küüditati 1941). (J.P.)
TOMINGAS, Johannes (sünd Joann) Jüri (Georgi) p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1343/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Johannes TOMINGAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 22 oktoobril 1919 a. Ust-Ruditsa ja Mischelowo külade juures.
Sündis 28.(16.)06.1896 Harjumaal Jõelähtme v Kostivere mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 464. Seligeri jalaväepolgus. VS ajal alates 14.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, juunist 1919 Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljoni 3. dessantroodus, juunis 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Vohnja v endise Tõdva-Kõnnu mõisast saadud talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal elas Paide raj Lehtse külanõukogus. Suri 12.06.1969 Rakvere raj Kadrina külanõukogus. Maeti Kadrina kalmistule. Abikaasa Katarina, sünd Pahlberg (1890–1944), lapsed Benita-Rosalinda (1921), Erna-Hildegard (1923), Õie-Miralda (1925), Endel (1927), Helene (1929) ja Hubert (1932–33). (M.S.)
TOMISTE (kuni 1935 TOMBERG), Aleksander Gustavi (ka August) p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1267/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Aleksander TOMBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 weebruaril 1919 a. Käbli küla all.
Sündis 08.11.(27.11.)1899 Tallinnas. Õppis Tallinnas linna algkoolis, Nikolai õhtukeskkoolis ja 1916 sõjaväeinstruktorite kursustel. Töötas Franz Krulli tehases tisleriõpilasena. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult 1. Tallinna kaitsepataljoni 4. roodu rühmaülem, maist 1919 8. jalaväepolgu kuulipildujate komando jaoülem ning veebruarist 1920 polgu kirjutaja ja varahoidja. Kapral detsembrist 1918, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 24.01.1919 Tartumaal Soosaare küla all haavata ja põrutada. Sai autasuks Harjumaal Peningi v Mulgi talu. Oktoobrist detsembrini 1920 VR nõukogu liige. Seejärel 1920–21 üleajateenijana 3. jalaväepolgu kuulipildujate roodu rühmaülem, 1921–23 7. jalaväerügemendi kuulipildujate kompanii rühmaülem. Vanemallohvitser oktoobrist 1920. Detsembris 1923 vabastati teenistusest. Töötas 1924–25 Vene-Balti laevatehases, oli 1925–33 Narvas juhutöödel ja novembrist 1934 Tallinnas KL peastaabi kirjutaja. VRVÜ Narva ja Tallinna osak liige. Suri 30.07.1937 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Abikaasa Anette, sünd Kõrve (1902–86), tütar Evi-Loreida (1924–76). (A.K., J.P.)
TOMPS, August Mardi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1322/15.09.1920 5 jalawäe polgu kapralile August TOMPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 10 weebruaril 1919 a. Nissõi küla waldamisel.
Sündis 19.(07.)01.1890 Virumaal Uhtna vallas. Õppis Sämi vallakoolis. I MS ajal 1915–18 4. mereväepolgus. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, märtsist 1919 7. roodus, novembrist 1919 jaoülem. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina 1925 Virumaal Sõmeru v Uhtna m Kruusaaugu talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 27.06.1968 Rakvere raj Kaarli kn Muru külas. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Abikaasa Elvine-Marie, esimeses abielus Nõmmekodillas, sünd Lepmets (1892–1976), lapsed Linda-Leonora (1922), Artur-Adolf (1924–68, II MS ajal Saksa armees, põgenes Rootsi), Helga-Hermine (1925–96), Herta-Johanna (1927–2003), Laine-Loreida (1929), Erich (1931–53) ja Ilmar (1934–67). (M.S., J.P.)
TOMSON, Arthur Otto p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 890/01.09.1920 Kalewlaste Malewa ohwitseri asetäitjale Artur Otto p. TOMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Skangali mõisa all.
Sündis 18.(06.)12.1894 Paides tisleri peres. Õppis Paide linnakoolis, 74. diviisi alamlipnike koolis. Meremees. I MS ajal augustist 1914 detsembrini 1918 293. jalaväepolgus, 88. Siberi kütipolgus ja 199. jalaväepolgus. Alamlipnik juulist 1917. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu, sai 25.03.1915 põrutada. VS ajal alates 17.03.1919 Kalevlaste Maleva tagavararoodu noorte sõdurite instruktor, juulist 1919 3. roodu vanemohvitser, jaanuarist 1920 3. roodu ülema kt. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva rindel ja Lätimaal. Aprillist 1920 3. roodu nooremohvitser. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Saue v Vanamõisa m Vanamõisa talu. Seejärel talunik. Teised autasud: Vene GeR II, III ja IV kl. Suri 31.03.1923 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Adele-Leontine, esimeses abielus Ludvig, sünd Hanson (1892–1960), poeg Harry-Fred (1922). Abikaasa esimene mees oli VS langenud Johannes Ludvig VR II/3. (A.K., J.P.)
TOMSON, Hans Leena p, sõjaväeametnik (1922).
VR I/3, nr 343/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse sidede osakonna ülemale, Posti-
telegraafi ametnik Hans Juhani p. TOMSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)03.1878 Viljandimaal Pahuvere v Rabi talus. Õppis valla- ja Viljandi linnakoolis. Märtsist 1899 teenis Pihkva, seejärel Novorževi, Bologoje, Narva, Kroonlinna, Strelna ja Uue-Peterhofi posti-telegraafi kontori ametniku ning jaanuarist 1910 juulini 1914 Vana-Peterhofi posti-
telegraafi jsk juhatajana. I MS ajal augustist 1914 välitelegraafi reservjsk moodustaja ning sõjaväe peatelegraafi jsk juhataja Petrogradis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu välitelegraafi jsk ülemana, sattus 10.02.1915 vangi, vabanes septembris 1918. VS ajal alates 28.11.1918 ohvitseride reservis, määrati 15.12.1918 operatiivstaabi sideosak ülemaks, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse sideosak ülem. Sai autasuks Harjumaal Vääna v Lembi talu. Septembrist 1920 sõjavägede staabi sideülem. Sõjaväeametnik jaanuarist 1922. Märtsist 1924 sõjaväe (juunist 1929 kaitseväe) sideülema kt. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 07.01.1934 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Teised autasud: Vene StO II ja III kl ning AnO III kl. Abikaasa Ida-Katharine, sünd Raud (1896–1988), pojad Ants-Lembit (1920–97) ja Endel (1921–44, II MS ajal Punaarmees). (J.P.)
TOMSON, Jaan vt TORMA, Jaan Jakobi p.
TOMSON (ka THOMSON), Johannes (sünd Joann) Aleksandri p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 1889/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrong „Kapten Irw“ reamehele Johannes Aleksandri p. TOMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Wetla küla ja Albu mõisa juures.
Sündis 28.(16.)04.1899 Pärnumaal Kaisma vallas. Õppis keskkoolis. VS ajal alates 29.12.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodus, märtsist 1919 kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 püssimeister. Kapral veebruarist 1919, nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustist 1920 mereväe sides, septembrist 1920 vanemallohvitser ja telefonist, aprillist 1921 üleajateenija. Mais 1922 vabastati teenistusest. Juulist 1922 juunini 1932 ETK ametnik. Mõisteti novembris 1933 majanduskuritegude eest kaheksaks kuuks vangi. Jaanuarist augustini 1934 Tallinna Keskvanglas. Seejärel ametnik sotsiaalministeeriumis ning Loodushoiu- ja Turismi-instituudis. II MS ajal Saksa armees. Langes 03.12.1941 idarindel. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Nora-Vilhelmine, sünd Heinrichsen (1897), lahutati 1941, poeg Arne-Haggard (1924). Teine abikaasa Thecla-Valfriede, esimeses abielus Herem, sünd Lechtmetz (1897). (M.S., J.P.)
TOMSON, Johan vt TOOMSAR, Juhan Hinriku p.
TOOM, Peeter-Eduard Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1055/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Peeter TOOM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 märtsil 1919 a. Troitski mõisa waldamisel.
Sündis 14.(02.)12.1897 Tartumaal Tähtvere vallas rentniku peres. Õppis Tartus linna algkoolis. Töötas 1914–16 Tartus sepana. I MS ajal 179. ja 423. jalaväepolgus ning 2. Eesti polgus. VS ajal alates 03.12.1918 2. jalaväepolgu 7. roodus, seejärel 4. roodus ja luurekomandos, juunist septembrini 1919 õppekomandos. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel juhutööline. Aprillist 1927 nooremvalvur Tartu vanglas, juulist 1929 vanemvalvur Rakvere vanglas, septembrist 1932 Tallinna Keskvangla ning jaanuarist 1938 Murru vangla valvur. Elas Harjumaal Kloostri v Vasalemma m Tõnismäe talus. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 11.11.1944 Tallinnas. Suri 01.09.1946 Magadani obl SevVostLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Annette-Elise, sünd Mägi (1909–89), lapsed Aino (1935), Laine (1937) ja Ülo (1939–96). (M.S.)
TOOMARA (kuni 1935 TREILMANN), Oskar-Eduard Juhani p, nooremleitnant (1920).
VR I/3, nr 1669/14.12.1920 EKL liikmele ja Tallinna sadama komandandile, kauge-sõidu kapten Oskar Juhani p TREILMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.(10.)02.1881 Virumaal Tudulinna v Toomara talu pidaja peres. Õppis valla-, Iisaku kihelkonna- ja 1897 Narva merekoolis. Sooritas 1903 tüürimehe ja 1905 kaugsõidukapteni eksami. Teenis jungana purjekal. Lipnik novembrist 1905. Oli 1905–12 tüürimees Vene Ida-Aasia ja Põhja laevastiku laevadel ning 1912–14 kapten Tallinna Laevaühisuse laevadel. I MS ajal septembrist 1914 kapten Arhangelski transpordiaurikutel, augustist 1916 juunini 1918 Valge mere traaleritel. Saksa ajal 1918 põrandaaluse KL looja Virumaal Tudulinnas. VS ajal alates 29.01.1919 sadamate valitsuse ülem, aprillis 1919 laevasõidu ameti ülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1919–30 merendusseltsi Laevandus esimees ja ajakirja „Laevandus“ vastutav toimetaja, alates 1922 AS Tallinna Laevaühisuse osak juhataja ja direktor, Kaubandus-Tööstuskoja merekaubandussektori juhataja, 1930–31 Tallinna eramerekooli juhataja, rahvusvahelise laevaomanike seltsi The Baltic and International Conference Eesti esindaja, 1919–20 Tallinna linnavolikogu, 1925–28 KL Tallinna mlv sadama mlvk juhatuse ja 1938–40 Riigi Sadamatehaste nõukogu liige. Suri 15.09.1940 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Vera-Elisabeth, sünd Bachmann (1887–1966, küüditati 1949, vabanes 1956), lapsed Kalju (1916–2007), Heli (1919–2001) ja Kaarel (1923–46, II MS ajal Soome armees, arreteeriti 1945, suri Norilskis). (A.K., J.P.)
TOOMINGAS, Karl-Heinrich Jüri p, vanemarst (1919).
VR I/3, nr 486/25.08.1920 Endisele 2. diwiisi sidesalga wanemale arstile, Dr. Karl Jüri p. TOMINGAS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 22.(10.)05.1892 Pärnumaal Sindi vallas kooliõpetaja peres. Õppis 1900–02 Tori Levi valla-, 1902–06 Tori kihelkonna- ja 1907 Pärnu linnakoolis, 1907–09 Kuressaare ja 1909–12 Pärnu gümnaasiumis, 1912–16 Tartu ülikoolis arstiteaduskonnas, lõpetas cum laude, 1926 dr. med. EÜS Ühenduse liige. I MS ajal märtsist 1917 arstina 49. tagalaetapis Odessa sõjaväeringkonnas. Võttis osa sõjategevusest Austria-Ungari ja Bulgaaria vägede vastu Rumeenia rindel. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. Töötas 1918–19 Pärnu-Jaagupis arstina. VS ajal alates 23.01.1919 2. diviisi sidumissalga vanemarst, augustist 1919 Tartu karantiinipunkti vanemarst. Mais 1920 vabastati teenistusest. Novembrist 1919 Tartu ülikooli vaimuhaigete kliiniku noorem- ja vanemassistent, maist 1926 töö-hoolekandeministeeriumi hoolekande nõunik, ühtlasi aprillist 1927 tervishoiu inspektor, maist 1928 Tallinna Seevaldi vaimuhaigla juhataja abi, maist 1938 haigla juhataja. Eesti Lastesõprade Ühingu esimees, Vaimse Hügieeni Ühingu juhatuse abiesimees, Tallinna tööliste ühispanga nõukogu liige ja esimees ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 29.06.1941 Tallinnas. Mais 1942 mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Molotovi obl UsollLagis, vabanes detsembris 1950. Seejärel asumisel Jaroslavli oblastis, töötas Štšerpakovi linnahaigla osak juhatajana, viimaks Leningradis haiglas arst. Suri 13.02.1968 Leningradis. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: VT IV kl (1938). Abikaasa Olga, sünd Rattas (1899–1974), tütar Ina (1926). (A.K., J.P.)
TOOMSAR, Juhan (kuni 1936 TOMSON, Johann) Hinriku (ka Heinrich) p, alamleitnant (1919), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 1423/08.10.1920 9 jalawäe polgu leitnandile Johan TOMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 ja 23 juunil 1919 a. Koltseni ja Engelhardshofi mõisate all.
Sündis 15.(03.)09.1893 Pärnumaal Taali vallas töölise peres. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja vallakoolis, Taali ministeeriumikoolis, Volmari õpetajate seminaris, 1915–16 1. Peterhofi lipnikekoolis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1933 pataljoniülemate kursustel. I MS ajal juunist 1915 178. tagavarapolgus, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 288. tagavarapolgus, juulist 1916 1. Daugavgrīva Läti kütipataljonis, septembrist 1916 29. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all ja läänerindel, sai veebruaris 1918 gaasimürgituse ning sattus vangi, vabanes septembris 1918. VS ajal alates 04.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus nooremohvitser, märtsis 1919 5. roodu ülem, samast kuust 3. roodu ülema kt, maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodu ülem, augustist 1919 ohvitseride reservis, septembrist 1919 9. roodu vanemohvitser, oktoobrist 1919 3. roodu ülem. Alamleitnant maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 23.06.1919 Lätis Engelhardshofi mõisa all ja 23.11.1919 Narva all Dubrovka küla juures haavata. Jaanuarist 1920 ohvitseride reservis. Sai autasuks Pärnumaal Taali v Tuulemäe talu. Märtsist 1920 9. jalaväepolgu 12. roodu ülem, aprillist 1920 sidekomando ülem, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu sidekomando ülem, juulist 1921 1. diviisi staabi sideülem ja staabi ohvitseride kogu juhatuse liige, augustist 1925 1. diviisi informatsiooniohvitser, veebruarist 1930 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, ühtlasi Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud ning luureohvitseride ettevalmistuskursuste ülema abi. Märtsist 1934 kaitsevägede staabi 1. osak B jsk ülema kt, aprillist 1934 ülem, oktoobrist 1936 Harju kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabiülema kt, veebruarist 1938 staabiülem. Leitnant juulist 1920, alamkapten septembrist 1920, kapten 1924, major 1930, kolonelleitnant 1938. Oli 1938–39 3. diviisi staabi ohvitseride kogu juhatuse esimees ja VRVÜ Tallinna osak liige. Koostanud või toimetanud raamatud „Eesti rahvaväe 9. jalaväe polk 16. jaanuarist 1919 – 1. jaanuarini 1921“ (Tallinn, 1921), „Kindral Johan Unt: jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1931), „Vabadusmonument. I“ (Tallinn, 1933), „Johan Laidoner. Mälestusi kaasaeglasilt“ (Tallinn, 1934), „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (Tallinn, 1935) ja „Kolonelleitnant Johan Schmidt. Jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1937). Nõukogude võim arreteeris ta 18.09.1940 Tallinnas. Lasti maha 29.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR IV kl (1935). Abikaasa Katarina, sünd Adisso (1899–1966, küüditati 1941, vabanes 1956), poeg Endel (1922–67, küüditati 1941, põgenes 1946, arreteeriti 1953, vabanes 1957 ja saadeti asumisele). Abikaasa vend Villem Adissoo VR III/3. (J.P.)
TOOST, Rein (kuni 1936 Rudolf) Jakobi p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 478/17.08.1920 4 jalawäe polgu 4 roodu nooremale alamohwitserile Rudolf TOOST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Wolosowo küla all.
Sündis 06.09.(25.08.)1896 Virumaal Järve v Ontika mõisa talupoja peres. Õppis Valaste valla- ja Jõhvi ministeeriumikoolis ning Õisu piimaasjanduse koolis. I MS ajal 1916–18 2. kaardiväe kütipolgus ja 4. Eesti polgus nooremallohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai kaks korda haavata. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult 4. jalaväepolgu 4. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 25.11.1919 Narva all Berjozovka mõisa juures haavata. Märtsist 1920 varahoidja, aprillist 1920 1. roodu rühmaülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel meier Virumaal Valastes, Viljandimaal Kabalas, Järvamaal Vägeval ning Läänemaal Lihulas. Oli EVL Vägeva osak esimees ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal Harjumaal Kabala meierei ja kolhoos Edu arveametnik ning Rapla raj V. I. Lenini nim kolhoosi põllutööline. Suri 10.10.1962 Rapla raj Raikküla kn Sõtke talus. Maeti Rapla kalmistule. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Esimene abikaasa Marta, sünd Tiss (1903). Teine abikaasa Alvine, sünd Savelli (1909–73), poeg Rein (1943). (M.S., J.P.)
TOOTSI, Albert-Aleksander Micheli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1083/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Albert TOOTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 21 märtsil 1919 a. Olehnowa ja 5 mail 1919 a. Hemkoti külade juures.
Sündis 29.(17.)11.1890 Tartumaal Raadi v Müta karjamõisas aedniku peres. VS ajal alates 22.01.1919 2. jalaväepolgu tagavararoodus, seejärel 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 05.05.1919 haavata. Aprillist 1920 üleajateenija 1. roodus, rühmaülem maist 1920. Vanemallohvitser aprillist 1920. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Luunja v Vanamõisa krjm Mäeotsa talu. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 14.01.1983 Kallastel. Maeti Tartu Raadi kalmistule endise Uspenski koguduse ossa. Abikaasa Miina-Johanna, sünd Näkk (1896–1990), poeg Venda (1922–2000), tütred Endla (1922–44) ja Amanda (1924–63) (A.K., J.P.)
TORMA (kuni 1940 SCHMIDT), August-Johannes Jaani p, leitnant (1919), kapten (1922).
VR I/3, nr 2650/02.11.1921 Sõjawäe esitajale Leedumaal, leitnant August Jaani p. SCHMIDT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud sõjawäe esitajana Leedumaal.
Sündis 19.(07.)02.1895 Pärnumaal Voltveti v Kärsu mõisa kõrtsmiku peres. Õppis 1903–06 Voltveti valla- ja ministeeriumikoolis, 1906–14 Pärnu gümnaasiumis, 1914–16 Petrogradi ülikooli ajaloo-filosoofiateaduskonnas (ei lõpetanud), 1916 Vladimiri sõjakoolis ja 1924–28 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas cum laude. Alates 1929 EÜSi liige, 1970 auvilistlane. I MS ajal maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 9. Siberi tagavara kütipolgus, aprillist 1917 617. jalaväepolgus nooremohvitser ja rooduülem. Alamleitnant vanusega maist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai haavata ja sattus 21.07.1917 vangi, detsembrist 1917 invaliidina Taanis interneeritute laagris. Oktoobrist 1918 vabatahtlikult Arhangelskis Briti ekspeditsioonikorpuse staabi luureosak teenistuses, osales Eesti leegioni loomises, alates 28.02.1919 Eesti sõjaväe esindaja Arhangelskis. Võttis osa sõjategevusest Punaarmee vastu põhjarindel. VS ajal novembrist 1919 kindralstaabi valitsuse käsundusohvitser, detsembrist 1919 juulini 1921 sõjaväe esindaja Leedus, ühtlasi jaanuarist 1921 augustini 1923 saatkonna konsul-asjur. Leitnant novembrist 1919. Juulist 1921 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser asukohaga Kaunases. Alamkapten jaanuarist 1922, kapten aprillist 1922. Septembris 1923 vabastati sõjaväest. Augustist 1923 välisministeeriumi poliitilise osak juhataja, juulist 1924 Pariisi ja Brüsseli saatkonna asjur, novembrist 1925 taas välisministeeriumi poliitilise osak juhataja, aprillist 1926 Moskva saatkonna nõunik, juulist 1926 taas välisministeeriumi poliitilise osak juhataja, maist 1927 välisministri abi, veebruarist 1931 saadik Roomas, novembrist 1934 saadik Londonis, ühtlasi veebruarist 1931 novembrini 1939 alaline esindaja Rahvasteliidu juures ja maist 1931 maini 1940 saadik Bernis. Nõukogude võim vabastas ta 25.07.1940, kuid ta jätkas Londonis Eesti esindajana kuni surmani. Oli Välis-Eesti Ühingu, Londoni Eesti Seltsi, Eesti Abistamise Komitee, EELK Londoni koguduse ning Inglismaa Eestlaste Ühingu asutaja ja esimees, Rahvusvahelise Diplomaatilise Akadeemia ja PEN-klubi liige ning 1956–70 EÜSi Inglismaa koonduse esimees. Suri 12.03.1971 Londonis. Tema tuhk puistati Londoni Golders Greeni kalmistule. Nimi tahvlil Londoni Eesti Majas, Kilingi-Nõmmel, Tartus EÜSis ja välisministeeriumis. Teised autasud: KR I kl (1936), EPR II/I (1929) ja Vene AnO IV kl. Kirjandus temast: Tiina Tamman, „August Torma – sõdur, saadik, salaagent“ (Tallinn, 2011). Abikaasa vend Felix-Johann Tanner VR II/3. Abikaasa Alice-Mathilde, sünd Tannebaum (1896–1970), poeg Einar-Georg-Jaan (1924). (J.P.)
TORMA, Jaan (kuni 1935 TOMSON, Joann) Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 326/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Jaan Jakobi p. TOMSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Dubrowka küla all.
Sündis 15.(02.)06.1900 Pärnumaal Sauga vallas talupoja peres. Õppis vallakoolis. Töötas rätsepana Sauga mõisas. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni kuulipildujate komandos, maist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Detsembrist 1920 varustusvalitsuse intendantuuri riidetöökojas rätsep. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel rätsep Narvas, Harjumaal Rae vallas, Tallinnas ja Nõmmel. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal rätsep Tallinnas. Suri 19.11.1984 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Mättik (1900–72), pojad Lembit (1921–39) ja Leopold (1925–88). (M.S.)
TORNBERG, Henrik Mikael Magnus Alexandri p, Soome abiväe intendantuuri töötaja.
VR I/3, nr 2773/25.05.1923 Agronoom Henrik TORNBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.10.1884 Stockholmis laevakapteni peres, elas Soomes Peipohjas. Lõpetas 1904 Helsingi rootsi reaallütseumi ja 1908 Mustiala kõrgema põllumajanduskooli agronoomina. Oli 1908–09 Satakunta põllumajandusseltsi vilja- ja loomakasvatuse konsulent, 1909–23 Kokemäkis järelevaataja ja 1919–35 Snappertuna vallas Lagmani talu omanik. Teenis 1917–21 Kokemäki KL jaoülemana. Soome VS ajal võttis osa lahingutest Satakunta ja Savo rindel. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi intendantuuris intendant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1930–36 Snappertuna KL jaoülem ja staabi liige. Lipnik 1934. Oli Snappertuna valla usaldusisik, maamõõtmise ja sundvõõrandamise kohtu liige ning mitme ühingu liige Lääne-Uusimaal. Suri 16.04.1936 Snappertunas. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja Soome VRO V kl. Tema tahet järgides asutati 1943 Henrik ja Ellen Tornbergi fond (aastast 1989 sihtasutus), aitamaks abi vajavaid agronoome ja Põhja Poegade liikmeid. (M.S.)
TRAKSMAA (kuni 1935 TRAKSMANN), August Hansu p, kapten (1920), kindralmajor (1939).
VR II/3, 2825/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 5. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem kolonelleitnant August TRAKSMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud juhtides vastu 4. augustit 1919 a. Pihkva eelsel rindel Samoschje küla all vasturünnakut ja likvideerides vaenlase läbimurde.
VR I/3, nr 3022/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis 5. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem kolonelleitnant August TRAKSMANN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud juhtides lahinguid 4.–19. augustini 1919 Polotski raudteepiirkonnas Ostrovi rindel ja järgnevalt ka taganenud 6. jalaväepolgu liini oma kaitse alla võtmise eest.
Sündis 27.(15.)08.1893 Virumaal Rägavere v Põlula mõisa kupja peres, hiljem asuti Vihula v Vainopea külla, kus isa oli metsavaht ja mõisa rentnik. Õppis Karula valla- ja Vihula ministeeriumikoolis, 1908–12 Tartu õpetajate seminaris, 1915 3. Petrogradi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1928–30 Prantsuse kõrgemas sõjakoolis. Septembrist 1912 õpetaja Sagadi v Kalevipoja seltsi koolis. I MS ajal novembrist 1914 ratsakaardiväepolgus, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser ja ratsaluure komando ülem 228. Zadonski jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten detsembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ukrainas ja Valgevenes ning Rumeenia rindel, sai haavata juulis 1916 ja 12.10.1917 polgu enamlaste vastuhaku ajal. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. Sügisest 1918 õpetaja Vaivara Udria koolis. VS ajal alates 26.11.1918 5. jalaväepolgu 3. roodu ülem, jaanuarist 1919 1. roodu ülem, märtsist 1919 ühtlasi Asutava Kogu valimiskomisjoni esimees, juunist 1919 2. pataljoni ülem ning juunist juulini 1919 Pihkva komandant. Kapten jaanuarist 1920, alampolkovnik veebruarist 1920, kolonelleitnant novembrist 1922. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Maist 1920 5. jalaväepolgu 2. pataljoni rooduülem, augustist 1920 Sõjakooli pataljoniülema abi, seejärel roodu, kadetikomando ja oktoobrist 1923 SÕÜ ohvitseride kursuste ülem. Oli Sõjakooli ohvitseride kogu, SÜÕ ja kindralstaabi kursuste ohvitseride kogu esimees. Veebruarist 1926 kindralstaabi 6. osak ülema kt, augustist 1930 ülem, ühtlasi aprillist 1926 juulini 1928 ja novembrist 1930 detsembrini 1932 ajakirja „Sõdur“ vastutav toimetaja ning novembrist 1932 VAK populaarteadusliku väljaande „Eesti Vabadussõda“ koostaja. Märtsist 1934 1. soomusrongirügemendi ülem, oktoobrist 1934 2. diviisi ülema kt ja Tartu garnisoni ülem, septembrist 1936 saadik Moskvas, augustist 1937 välisministeeriumi teenistuses, oktoobrist 1938 Tartu ülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi juhataja, oktoobrist 1939 sõjaministri teine abi. Kolonel 1930, kindralmajor 1939. Oli VOK abiesimees, kaitsevägede staabi ohvitseride kogu esimees ja VRVÜ keskjuhatuse liige. Septembrist 1940 Sõjakooli ülema asetäitja. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Avaldas teosed „Sõduri kasvatus ja sõjaväe distsipliini põhijooned“ (Tallinn, 1925), „Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele“ (Tallinn, 1933) ja „Lühike Vabadussõja ajalugu“ (Tallinn, 1939). Oli raamatute „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (Tallinn, 1935) ja „Eesti Vabadussõda“ I ja II köide (Tallinn, 1937 ja 1939) koostamise komisjoni esimees. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Suri 16.07.1942 Sverdlovski vanglas. Bareljeef Tartus Barclay hotelli fuajees, nimi tahvlil Tori kirikus ja välisministeeriumis. Teised autasud: KR II (1940) ja III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl, Läti KTO III kl ning Rootsi MO III kl. Abikaasa Helju, alates 1935 Kuusme, sünd Betlem (1907–94, küüditati 1941, vabanes 1955). (J.P.)
TRĄMPCZYŃSKI, Wojciech Stefan Aleksy Cypriani p, Poola riigitegelane.
VR III/1, nr 3034/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi Senati Marshal Wojciech TRAMPCZYNSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 08.02.1860 Poolas Lõuna-Preisi Poseni provintsis Gneseni mk Debowas. Õppis Poseni gümnaasiumis ning Berliini ja Breslau ülikoolis õigusteadust. Alates 1886 advokaat Posenis, 1901–11 Poseni linnavolikogu liige, 1910–18 Preisi parlamendis provintsi esindaja ja 1912–18 Saksa Riigipäeva liige. Detsembrist 1918 Poznańi ülestõusu ajal valiti provintsi ülemaks ja Poznańi regendiks. Kui endine esindaja Riigipäevas koopteeriti Poola parlamendi liikmeks. Veebruarist 1919 novembrini 1922 parlamendi esimees ja novembrist 1922 märtsini 1928 senati esimees, 1928–35 parlamendi liige. Seejärel elas Poznańis. II MS ajal sügisel 1939 sundisid Saksa võimud ta Varssavisse. Kevadest 1945 elas taas Poznańis. Suri 02.03.1953 Poznańis. Maeti Poznańi Jeżycki kalmistule, maeti ümber Poznańi Suur-Poola teenekate kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VKO ja Vatikani PO. (J.P.)
TRANKMAN, Heinrich vt TAARMA, Heinrich-Aleksander Augusti p.
TRANKMANN, Konstantin-Nikolai Mihkli p, lipnik (1917), reamees (1919), lipnik (1919), kapten (1929), reamees (1938), Punaarmee polkovnik (1946).
VR II/3, nr 2931/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 5. jalaväepolgu leitnant Nikolai TRANKMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud Pihkva väerinnal Toroschino küla juures vaenlase suurtüki äravõtmisel 26. mail 1919.
Sündis 01.01.1896 (20.12.1895) Peterburi kub Jamburgi mk Lisinos metsavahi peres. Õppis 1908–13 Narva gümnaasiumis, 1917 2. Irkutski lipnikekoolis, 1925–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1932–33 inseneriväe ohvitseride täienduskursustel. I MS ajal septembrist 1915 178. tagavarapolgus, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 78. Navaginski jalaväepolgus detsembrini 1917. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgu ohvitseride rühmas, lahkus 28.11.1918 omavoliliselt väeosast, ilmus tagasi 22.01.1919, määrati polgu 5. roodu nooremohvitseriks. Sõjaväljakohus mõistis ta 17.02.1919 kümneks aastaks sunnitööle ühes aukraadi äravõtmisega väejooksu eest, kuid otsuse täitmine lükati sõja lõpuni edasi. Reamehena 5. jalaväepolgu 7. roodus. Märtsis 1919 anti sunnitöö osas armu, juunist 1919 2. roodu nooremohvitser, lahingus osutatud vapruse eest sai tagasi lipniku aukraadi. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Kohala m Kruusamäe talu, müüs selle 1926 ära. Juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni vanemohvitser ja rühmaülem, juulist 1923 1. jalaväerügemendi, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi ja juulist 1924 pioneeripataljoni rühmaülem, detsembrist 1927 helgiheitjate komando ning aprillist 1928 1. pioneerikompanii ülem. Alamleitnant aprillist 1920, leitnant märtsist 1923, kapten 1929. Sõjaringkonnakohus mõistis talle 20.05.1930 kaks kuud aresti alluvalt tema vastu esitatud seadusliku kaebuse edastamata jätmise pärast. Kandis karistuse ära detsembrist 1930 veebruarini 1931 Tallinna garnisoni arestimajas. Juulist 1934 1. pioneerikompanii ülemana piirikindlustustööde korraldaja Narvas. Oli Pioneeripataljoni ohvitseride kogu abiesimees ja sekretär. Arreteeriti 10.02.1938 Narvas, aprillis 1938 mõistis sõjaringkonnakohus ta 20 aastaks sunnitööle piirikindlustuskavade müümise eest Nõukogude salaluurele. Nõukogude võim vabastas ta 21.06.1940 Tallinna Keskvanglast. Oli Nõukogude repressiivorganite kaastöötaja, juulist 1940 Narvas Virumaa natsionaliseerimiskomitee sekretär ja Virumaa kaubanduse korraldamise komitee esimees, oktoobrist 1940 Narva segakaubastu direktor. II MS ajal augustist 1941 Punaarmee Narva töölispolgu staabiülem, septembrist 1941 11. laskurdiviisi insener, maist 1942 249. Eesti laskurdiviisi õppepataljoni ülem, juulist 1942 307. tankitõrjedivisjoni ülem, detsembrist 1942 diviisi staabiülem, oktoobrist 1943 7. Eesti laskurdiviisi 27. laskurpolgu ülem, veebruarist 1945 augustini 1946 122. Eesti kaardiväediviisi ülema asetäitja. Võeti detsembris 1942 NLKP liikmeks. II MS järel juhtivatel kohtadel nõukogude süsteemis, sealhulgas ENSV ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse ministri asetäitja, ENSV ministrite nõukogu aseesimehe asetäitja, kolhooside ehitamise peavalitsuse juhataja, ENSV liha- ja piimatööstuse ministeeriumi kapitaalehituse valitsuse juhataja ja vaneminsener, veebruarist 1966 personaalpensionär. Suri 16.02.1990 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: Nõukogude PLO, PTO ja ISO I kl. Esimene abikaasa Elsa, sünd Jäger (1904), lahutati 1924. Teine abikaasa Nadežda, sünd Tsõgankova (1906–78), tütar Inna (1926). Abikaasa Nadežda Taarna tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog, tütar Inna Taarna näitleja ja teatripedaoog, väimehed näitlejad Jüri Järvet ja Kaarel Karm. (J.P.)
TRANTMANN, Anton vt PÕLME, Anton Hansu p.
TRAUSMAN, Julius vt TAIMRE, Julius-Johannes Jüri p.
TRAUT, Rudolf-Aleksander Jakobi p, vanemallohvitser (1918).
VR I/3, nr 1512/13.10.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ riide ja toidumoona warahoidjale Rudolf TRAUT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga merewäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)02.1895 Harjumaal Kloostri v Leetse m Tralli talu pidaja peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. I MS ajal 1915–18 Balti mereväe ekipaažis, 1. mereväebrigaadis ja miiniristlejal Svir varahoidja vanemallohvitser. VS ajal alates 27.12.1918 vabatahtlikult suurtükilaeva Lembit varahoidja. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Liivi ja Soome lahel. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tralli talu, mis sügisel 1939 võõrandati Punaarmee sõjaväebaasi tarbeks. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 21.02.1951 Keila raj Põllküla kn Tralli talus. Juulis 1951 mõisteti 25 aastaks vangi, oli Komi ANSV MineralLagis, vabanes juulis 1958. Suri 01.06.1977 Tallinnas. Maeti Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Pauline-Marie, sünd Alter (1901–82), tütar Urve (1927–2005). (A.K.)
TREI, Jaan vt TAMME, Jaan Georgi p.
TREIER, Robert Kai p, reamees (1919).
VR II/3, nr 450/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Robert Kaarli p. TREIER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Kalmotka külas.
Sündis 01.02.(20.01.)1900 Narvas. Õppis vallakoolis. Oli 1918 lihunik Pada vallas. VS ajal alates 25.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, juunist 1919 4. jalaväepolgu 7. roodus, juulist 1921 1. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Suri 24.03.1924 Tartus. Vallaline. (A.K.)
TREILMANN, Oskar vt TOOMARA, Oskar-Eduard Juhani p.
TREIMUTH, Jaan vt TREUMUTH, Jaan Johani p.
TREIMUTH, Rodion Pauli (Pavel) p, alamkapten (1919), kapten (1920).
VR II/3, nr 1108/14.09.1920 3 jalawäe polgu alamkaptenile Rodion TREIMUTH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Jaunsemneki talu juures.
Sündis 24.(12.)03.1893 Võrumaal Vana-Antsla v Patupera talu omaniku peres. Õppis vaimulikus seminaris, 1914–15 Vilno sõjakoolis ja 1927 KL pealike kursustel. I MS ajal juulist 1914 jalaväepolgus, oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser 27. Siberi kütipolgu tagavarapataljonis, aprillist 1916 detsembrini 1917 33. Siberi kütipolgus roodu ja pataljoni ülem. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant oktoobrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. VS ajal alates 16.12.1918 3. jalaväepolgus, veebruarist 1919 3. roodu ja augustist 1919 4. roodu ülem, detsembrist 1919 1. pataljoni ülem. Alamkapten septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 21.06.1919 Lätis Ronneburgi mõisa all haavata. Maist 1920 3. jalaväepolgu 1. roodu ülem. Kapten maist 1920. Juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 1. roodu ülem, ühtlasi pataljoni ohvitseride kogu esimees. Aprillis 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Uue-Antsla v Lindala talu. Seejärel talunik. Märtsist 1925 juulini 1927 KL Võrumaa mlv ja 1928–34 Antsla mlvk pealik ning 1931–36 Põllutöökoja ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Urvaste v Lindala talus. Lasti maha 04.05.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Adele, sünd Reimann (1893–1979, küüditati 1941, vabanes 1956), poeg Harry (1928). (A.K., J.P.)
TRELL, August vt DRELL, August-Ulrich Jakobi p.
TREND, Walter Gristock Henry Valentine’i p, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2471/26.03.1920 Leitnant W. G. TREND’ile, Connaught Rangers, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 1893 Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Lymingtonis. I MS ajal teenis Iiri jalaväerügemendis Connaught Rangers. VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Suri 1957 Kenti krahvkonnas Bromleys. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
TREU, Ants (kuni 1936 Hans) Juhani p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1261/15.09.1920 8 jalawäe polgu kapralile Hans TREU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 augustil 1919 a. Djerkowa küla all.
Sündis 27.(15.)09.1899 Viljandimaal Koorküla v Mäe-Keisre talu rentniku peres. Õppis Koorküla vallakoolis. VS ajal alates 07.01.1919 Tallinna kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 1. roodus, septembrist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel, sai 06.11.1919 Lätis haavata. Jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu 8. pataljoni 3. roodus, veebruarist 1921 6. roodus, oktoobrist 1920 märtsini 1921 allumatuse tõttu Tallinna garnisoni peavahis. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1924–27 Tallinnas A. Rauni puutööstuses, 1928–31 tisler K. Kärti mööblitööstuses, seejärel taas A. Rauni puutööstuses, omandas 1936 mööbelsepa kutse. Oli Tallinna EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1944 Tallinna raudteedepoos tisler, septembris 1947 asus vahistamise kartuses elama maale, märtsist 1951 tisler Harju tarbijate kooperatiivide rajooniliidu tööstuskombinaadi mööblitöökojas ning veebruarist 1956 Harju raj tarbijate kooperatiivi segatööstuskombinaadis. Suri 27.06.1983 Tallinn-Nõmmel. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Olga, sünd Laas (1902–93). (J.P.)
TREUFELDT, Otto Ado p, lipnik (1919), major (1938).
VR II/3, nr 2919/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Väljapatarei Nr 3 lipnik Otto Ado p. TREUFELDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud juhtides 19. novembril 1919 tuld Aleksandrovskaja Gorkas, millega hoidis ära vaenlase läbimurde ja 23. novembril 1919 Kobõljaki küla juures patareiga vaenlase pealetungi tagasi lõi.
Sündis 10.02.(29.01.)1898 Tartumaal Vaimastvere v Kõola koolis õpetaja peres. Lõpetas 1918 Tartu gümnaasiumi, õppis 1918 Tartu ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna keemia osakonnas (ei lõpetanud), 1919 Vabariigi Sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel, 1930 välisuurtükiväe patareiülemate kursustel ja 1940 suurtükiväe grupiülemate kursustel. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 12.12.1918 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu sidekomandos, aprillist 1919 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1919. Nooremohvitser 1. suurtükiväepolgu välipatareis nr 3. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Narva rindel. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 1. välisuurtükiväe divisjoni välipatarei nr 3 nooremohvitser, augustist 1920 divisjoni adjutant, jaanuarist 1921 1. suurtükiväepolgu adjutant, novembrist 1922 1. välisuurtükiväe rügemendi adjutant, märtsist 1924 1. diviisi suurtükiväe 2. grupi patarei nr 4 ja septembrist 1924 1. grupi patarei nr 3 ülem, augustist 1925 1. suurtükiväegrupi patarei nr 3 ülem, septembrist 1930 Sõjakooli patarei ülem, olnud ühtlasi suurtükiasjanduse õppejõud, märtsist 1940 6. suurtükiväegrupi ülem. Nooremleitnant 1923, leitnant novembrist 1925, kapten 1930, major 1938. Oli 1. jalaväerügemendi ja sõjaringkonnakohtu liige ning KÜÕ kohtu esimees, 1. suurtükiväegrupi ja KÜÕ ohvitseride kogu abiesimees, VRVÜ Narva ja Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 614. suurtükiväepolgu divisjoni ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Suri 30.09.1942 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helena, sünd Yates (1901–80). Õepoeg õigusteadlane Ilmar Tammelo. (J.P.)
TREUMANN, Johann-Voldemar (ka TREUMANN-KESOK, Juhan) Matthiase p, arst (1918).
VR II/3, nr 2893/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Arst Juhan TREUMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 18. jaanuaril 1919 Meredessantpataljoni koosseisus, kus läks arstina Mereküla rannas maale ja Laagna mõisa lahingus võitles püss käes kuni lahingu lõpuni, sundides vaenlase põgenema.
Sündis 24.(12.)12.1892 Rakveres veterinaararsti peres. Õppis 1908–12 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1912–13 Peterburi psühhoneuroloogia instituudis ja 1913–18 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Alates 1914 EÜSi liige. I MS ajal märtsist 1916 arst Vene Punase Risti haiglas Tartus ja aprillist 1917 märtsini 1918 Balti mereväe ekipaažis. Töötas 1918 arstina Vigalas. VS ajal alates 28.11.1918 1. diviisi eesrinna sidumise salga vanemarst, veebruarist 1919 miiniristleja Lennuk arst. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Suri 29.02.1920 Tallinnas linna nakkushaiglas tüüfusse. Maeti Vigala kalmistule. Nimi tahvlil Vigala kirikul, Tartus EÜSis, kaitseväe peastaabis (end sõjaväe keskhaigla) ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Sai autasuks Läänemaal Vigala v Kivi-Vigala mõisast Luha (algul Voimanni) talu, anti naisele. Abikaasa Olga-Theresia, sünd Ernits (1895–1959). (J.P.)
TREUMUND, Reinhold vt SOLTNA, Reinhold-Frants-Stefan Philipp-Reinhold-Valdemari p.
TREUMUTH, Jaan Johani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1039/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Jaan TREIMUTH’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 5 juulil 1919 a. telefoni ühenduse parandamisel.
Sündis 20.(08.)12.1894 Võrumaal Vana-Antsla vallas talupidaja peres. Õppis valla- ja Valga linnakoolis. VS ajal alates 19.02.1919 3. jalaväepolgu 10. roodus ja sidekomandos, novembrist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 vanemtelefonist. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas kodutalus Vana-Antsla vallas ja Valga linnas. VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude ajal elas Valgas. Suri 21.01.1961 Valga raj Taagepera külanõukogus. Maeti Valga Tartu tn kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Oberschneider (1912), lahutati 1941, tütar Ada (1933). (A.K., J.P.)
TREUMUTH, Rodion vt TREIMUTH, Rodion Pauli p.
TRIIK, Paul-Villiam Gustavi p, kapten (1919), kolonel (1930).
VR II/3, nr 1110/14.09.1920 3 jalawäe polgu kaptenile Paul TRIIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Stakelni juures.
Sündis 11.01.1896 (30.12.1895) Tallinnas rätsepa peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1915 Tiflisi lipnikekoolis, 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 15. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 15. Kaukaasia kütipolgu nooremohvitser ja rooduülem. Alamleitnant aprillist 1916, leitnant jaanuarist 1917, alamkapten oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Türgi vägede vastu Kaukaasias. Oktoobrist 1917 Tallinna üksikus Eesti polgus, detsembrist 1917 3. Eesti polgu 3. roodu ülem. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.11.1918 Eesti KL reservi ülem, detsembrist 1918 KL Tallinna linna ja Harju maakonna ülem ning Tallinna linna komandandi abi, veebruarist 1919 3. jalaväepolgu 5. roodu ülem, märtsist 1919 3. pataljoni ülem, detsembrist 1919 8. jalaväepolgu ülema abi. Kapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva rindel. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Kassinurme m Kapteni talu, müüs selle 1924 ära. Augustist 1920 6. jalaväepolgu ülema abi, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgus, juunist 1921 3. jalaväepolgus, septembrist 1921 1. jalaväepolgu 4. pataljoni ülem, maist 1923 2. diviisi staabi vanem käsundusohvitser, ühtlasi septembrist 1923 juulini 1924 diviisi staabiülema ajutine kt. Märtsist 1924 diviisi staabi operatiivadjutant, augustist 1924 kindralstaabi 1. osak ülema abi, novembrist 1924 1. osak ülema kt, veebruarist 1925 1. diviisi staabiülema kt, jaanuarist 1926 staabi ülem, ühtlasi juunis ja juulis 1929 Narva garnisoni ülema kt ja 1928–29 1. diviisi staabi ohvitseride kogu esimees. Major 1923, kolonelleitnant 1926, kolonel veebruarist 1930. Oktoobrist 1930 oktoobrini 1931 juhtimisstaaži omandamiseks 1. soomusrongirügemendi ülema kt ja Tapa garnisoni ülem, aprillist 1934 juunini 1936 Narva kaitseringkonna ja Narva garnisoni ülem, seejärel juunist 1936 novembrini 1939 Võru-Petseri kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) ja Võru garnisoni ülem, novembrist 1939 1. diviisi ülem. Oli Narva Eesti Akadeemilise Klubi esimees, Narva jahiseltsi Kaitse esimees ja VRVÜ Narva osak esimees ning 1939–40 VRKK järelevalve teostaja. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 86. laskurpolgu ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 01.10.1940 Tallinnas. Lasti maha 27.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III (1936) ja V kl (1929), EPR II/I (1936), Vene AnO III kl, StO II ja III kl ning Rootsi MO III kl. Abikaasa Antonina, esimeses abielus Sivkov, sünd Pavlov (1892), lapsed Jüri (1925) ja Kristjan (1931–31). Poolvend oli kunstnik Nikolai Triik. (J.P.)
TROITSKI, Konstantin Dimitri p, alampolkovnik (1917), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 768/24.08.1920 Soomusrongi Nr 1 alampolkownik Konstantin Dimitri p. TROITSKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 juulil 1919 a Wechki pooljaama waldamisel.
Sündis 31.(19.)07.1889 Krimmis Feodossias. Õppis Luugas prints Oldenburgi reaal- ja 1908–11 Peterburis Konstantini suurtükiväekoolis ning 1912 Peterburis vehklemis- ja võimlemiskursustel. Septembris 1908 astus sõjakooli. Alamleitnant augustist 1911. Nooremohvitser 22. suurtükiväe brigaadis, alates 1912 1. mortiiridivisjoni 2. patareis. I MS ajal augustist 1914 koos patareiga rindel, alates 1917 37. mortiiridivisjoni patarei ja seejärel divisjoni ülem. Leitnant 1913, alamkapten 1914, kapten 1916, alampolkovnik septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 03.03.1915 Poolas Mocarze küla alla põrutada. Alates 1918 teenis Punaarmees. VS ajal tuli üle ja alates 25.04.1919 oli laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) patarei nr 1 vanemohvitser ja ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 07.05.1919 Petserimaal Košeljaha jaama juures haavata. Veebruaris 1920 vabastati omal soovil Vene riigi alamana teenistusest. Märtsis 1920 astus taas teenistusse soomusrongide patarei nr 1 ülemana, augustist 1920 patarei nr 2 vanemohvitser. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Viljandimaal Heimtali v Peetri krjm Ojari talu, müüs selle 1925 ära. Augustist 1921 augustini 1930 Narva 2. reaalgümnaasiumi võimlemis- ja käsitööõpetaja, ühtlasi 1922–23 1. reaalgümnaasiumis muusikaõpetaja ning 1924–30 Narva Saksa erakoolis võimlemisõpetaja. Asus elama Nõmmele, oli 1930–40 sõjaväe varustusvalitsuses relvastusosak laskemoonalao tehniline töötaja. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Lasti maha 10.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO IV kl. Esimene abikaasa Maria, sünd Garms (1895–1938), poeg Dimitri (1914, arreteeriti 1941, vabanes 1954). Teine abikaasa Lidia, esimeses abielus Lass, sünd Soboleva (1896, küüditati 1941, vabanes 1957). (J.P.)
TROSSI, Verner-Ernst-Harald Juhani p, alampolkovnik (1919), kolonel (1928).
VR II/3, nr 1188/15.09.1920 9 jalawäe polgu alampolkownikule Werner TROSSI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 24–26 maini 1919 a. Wolmari linna all ja selle linna waldamisel.
VR I/3, nr 3023/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis kolonel-leitnant Verner TROSSI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 11.07.(29.06.)1890 Paides möldri peres. Õppis Paide linnakoolis, 1910 sooritas Nikolsk-Ussuriiski reaalkooli juures eksami, 1914–15 õppis 1. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1921–23 kindralstaabi kursustel. Korp! Ugala liige. Oktoobrist 1910 vabatahtlikult 21. Siberi kütipolgus, oktoobrist 1912 oktoobrini 1913 üleajateenija. I MS ajal juulist 1914 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1915. Nooremohvitser 5. Siberi tagavara kütipolgus, märtsist 1915 28. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägedega, sai kolmel korral, 05.05.1915, 28.08.1915 ja 08.07.1916, Leedus ja Valgevenes haavata. Alamleitnant ja leitnant augustist 1915, alamkapten veebruarist 1916. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 18.11.1918 ohvitseride 1. rühma ülem, määrati 28.11.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljoni ülemaks, detsembrist 1918 polgu komandode ülem, jaanuarist 1919 ühtlasi Ruhja alevi komandant, maist 1919 3. pataljoni ülem, juunist 1919 9. jalaväepolgu ülema abi. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Kapten augustist 1919, alampolkovnik novembrist 1919, kolonelleitnant novembrist 1922. Sai autasuks Harjumaal Anija v Hiie talu, müüs selle 1928 ära. Juunist 1920 Tallinna vahipataljoni ülem, juulist 1922 3. üksiku jalaväepataljoni ülem, märtsist 1924 Sakala jalaväerügemendi ja Viljandi garnisoni ülem, jaanuarist 1927 Sõjakooli ülem, ühtlasi SÜÕ õppejõud. Kolonel 1928. Augustist 1930 9. üksiku jalaväepataljoni ja Pärnu garnisoni ülem, aprillist 1934 Võru-Petseri kaitseringkonna ja Võru garnisoni ülem, juunist 1936 Valga kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) ja Valga garnisoni ülem, jaanuarist 1939 Viru-Järva sõjaväeringkonna, ühtlasi veebruarist 1939 Rakvere garnisoni ülem. Korduvalt sõjaringkonnakohtu ja VOK juhatuse liige, kindralstaabi kursuste ohvitseride kogu abiesimees, SÜÕ ohvitseride kogu juhatuse esimees ja revisjonikomisjoni liige, seltsi 9. Jalaväe Polk ja VRVÜ Pärnu osak esimees ning Võru, Valga ja Rakvere osak liige. Novembris 1939 lahkus teenistusest. Seejärel Narva Kreenholmi vabriku laohoidja. Nõukogude võim määras ta 10.07.1940 Harju sõjaväeringkonna ülemaks. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 21. laskurpolgu ülem. Juunis 1941 läkitati Moskvasse, oli Frunze-nimelise sõjaväeakadeemia õppejõud. Septembrist 1945 Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise kateedri professor, septembrist 1947 dotsent, aprillist 1948 veebruarini 1949 vanemõpetaja. Seejärel Tallinna piimakombinaadi jäätisetsehhi juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 25.09.1950 Tallinnas. Suri 19.06.1953 Narva vangilaagris. Maeti Narva Siivertsi kalmistu vangide ossa. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR II/II (1930), KR III kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO II ja III kl ning Rootsi MO III kl. Abikaasa Veera, sünd Dobrov (1900–50), lapsed Kiira (1921–79) ja Tamara (1925). (J.P.)
TROUPP, Anders (sünd TRUPP, Andrei, ka Antti) Vassili p, Soome arst.
VR I/3, nr 2072/14.05.1920 Dr. A. TROUPP’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 06.09.1885 Helsingis ehitusmeistri peres. Õppis Helsingi Aleksandri gümnaasiumis, 1905–07 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1907–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1909 cand. med., 1913 lic. med., spetsialiseerus närvi- ja vaimuhaigustele. Töötas 1918–21 ja 1922–23 Lapinlahti haiglas nooremarstina ning 1923–39 Nikkilä haiglas psühhiaatri ja arsti-ordinaatorina. Soome VS ajal osales Oulunkylä, hiljem Nikkilä KL arstina. VS ajal jaanuarist 1919 Tallinnas Soome sõjaväehaigla ülemarst. Suri 02.01.1946. Maeti Helsingi Lapinlahti õigeusu kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
TRUBOK, Julius Kustavi p, sõjaväeametniku asetäitja (1918).
VR I/3, nr 1510/13.10.1920 Soomusrongide diwiisi liikumise osakonna ülemale, Julius Gustawi p. TRUBOCK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)08.1872 Virumaal Karula vallas. Õppis kõrgemas algkoolis. Alates 1892 Balti raudtee teenistuses telegrafist. I MS ajal Rakke raudteejaama ülem. VS ajal alates 18.11.1918 Vaivara KL roodus, novembri lõpust 1918 eraisikuna laiarööpmelise soomusrongi nr 1 teenistuses, detsembrist 1918 soomusrongide liikumise juhataja ja Tallinna–Tapa–Tartu raudtee liiklusülem, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni, augustist 1919 diviisi liikumisosak ülem, ühtlasi veebruarist juulini 1919 Valga jaama komandant. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Särevere v Kolu m Vabaduse talu. Septembrist 1923 raudtee liikumise osak revident, maist 1927 tehnilise liikumise osak veojsk juhataja, juulist 1929 jaanuarini 1931 ekspluatatsiooniameti tehnilise liikumise toimkonna veoasjade juhataja. Seejärel pidas Vabaduse talu ja Türi raudteejaama einelauda. Oli EVL Türi osak laekur ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 16.04.1937 Särevere v Vabaduse talus. Maeti Nõmme Hiiu-Rahu kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1931). Abikaasa Lilli-Auguste, sünd Miller (1901–47), kasutütar Viktoria-Helene Miller (1900). Abikaasa õemees Heinrich-Aleksander Taarma VR II/3. (M.S., J.P.)
TRUBOK, Rudolf-August (sünd August-Rudolf) Joosepi p, sõjaväeametnik (1919), administratiivkapten (1940).
VR I/3, nr 1642/17.12.1920 Korraldus Walitsuse Inspektori osakonna koosseisu jaoskonna ülemale, sõjawäe ametnik Rudolf Joosepi p. TRUBOCK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 07.07.(25.06.)1897 Virumaal Udriku vallas. Õppis Tallinna Aleksandri linnakoolis ja Tallinna tehnikumi eelkursusel. I MS ajal novembrist 1915 veebruarini 1918 Peeter Suure sõjasadamas arveametnik. VS ajal alates 06.12.1918 vabatahtlikult peastaabi inspektori jsk kirjutaja, jaanuarist 1919 reamehena 1. löögirooduga rindel, veebruaris 1919 taas peastaabi ja korraldusvalitsuse inspektori jsk, aprillist 1919 inspektori osak vanemkirjutaja, novembrist 1919 asjaajaja. Sõjaväeametniku asetäitja maist 1919, sõjaväeametnik novembrist 1919. Märtsist 1920 inspektori osak koosseisu jsk ülem, märtsist 1924 sõjaministeeriumi juriskonsultuuri sekretäri kt ja aprillist 1938 sekretär. Administratiivkapten juulist 1940. Jaanuaris 1941 vabastati teenistusest. Oli Tallinna Kalevi ja Eesti Spordi Keskliidu juhatuse ning Tallinna Garnisoni Veeremängu Klubi, Eesti Motoklubi, Pirita Kaunistamise Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK Harju mlv majandusjsk ülem. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus 1950 USAsse. Elas California osariigis Turlocki linnas. Oli Fresno Eestlaste Koondise liige. Suri 14.10.1957 Mercedi linnas. Maeti North Hilmari kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1940). Abikaasa Aurelie, lapsed Ulvi ja Raivo. (M.S., J.P.)
TRUMM (sünd RUMM), Aleksei Konstantini p, kapral (1920).
VR II/3, nr 386/11.06.1920 9 jalawäe polgu 10 roodu kapralile Aleksei Konstantini p. TRUMM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 11.09.(29.08.)1900 Pärnumaal Polli vallas talupoja peres. Õppis Polli valla- ja Karksi õigeusu kihelkonnakoolis. VS ajal alates 24.05.1919 3. diviisi tagavarapataljonis, juunist 1919 9. jalaväepolgu 10. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Maist 1920 Narva linna komandantuuris, juunist 1921 jaoülem. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Taagepera vallas. Sai VR kavalerina 1932 Valgamaal Patküla v Kaarlimäe talu, oktoobris 1934 müüdi see oksjonil ära. Sulane Helme v Ritsu talus, alates 1937 Tõrvas tööline ning 1940 Valgas raudteetööline. KL Valga mlv Helme mlvk ja VRVÜ Valga osak liige. Asus 1944 Vaoküla v Liivaku tallu, töötas Holdre saekaatris. Suri 20.10.1974 Valga raj Helme kn Eera k Kiviste talus. Maeti Taagepera kalmistule. Abikaasa Jenny-Marie, sünd Vissor (1907–91), lapsed Hilda-Marie (1926–2011), Aleksei (1928–90), Alfred (1929–98), Leonhard (1930), Lembit (1932–98), Aksel (1934), Asta (1936–44), Vaike (1937), Eevi (1941–42), Vello (1943) ja Matti (1945–45). (J.P.)
TRUMM, Johannes Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 656/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Johannes Jaani p. TRUMM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 10.02.(29.01.)1889 Virumaal Põlula vallas. Sepp Roela mõisas. I MS ajal 191. Largo-Kaguli jalaväepolgus. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel sepp Roelas. Nõukogude ajal Roela sovhoosi tööline. Suri 07.04.1947 Roela vallas. Maeti Viru-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Hilda-Johanna, sünd Sarapu (1904–48), pojad Karl-Heinrich (1925) ja August-Voldemar (1926). (M.S.)
TRUSA, Aleksander Jüri p, ülemarst (1919), sanitaarleitnant (1921).
VR I/3, nr 497/25.08.1920 1 Tartu sõjawäe haigemaja ülemarstile Dr. Aleksander Jüri p. TRUSA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe sanitaarasutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 06.10.(24.09.)1886 Tartus töölise peres. Õppis Riia vaimulikus seminaris ja 1907–13 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. I MS ajal augustist 1914 52. Orjoli družiinas ja 454. jalaväepolgu vanemarst. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, sai 02.09.1915 põrutada ning sattus vangi, vabanes oktoobris 1918. VS ajal alates 20.12.1918 Inseneripataljonis, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljoni vanemarst, veebruarist 1919 Tartu sõjaväehaigla peaarst, aprillist 1919 1. Tartu sõjaväehaigla ülemarst. Jaanuarist 1921 2. diviisi laatsareti ülemarst. Sanitaarleitnant aprillist 1921. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Oli 1921–40 Nõmme alevi-, linna- ja kooliarst. Talle kuulus Harjumaal Saue v Üksnurme m Jüri talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal 1942–44 tervishoiu- ja sõjaväearst. Nõukogude ajal 1944–45 1. Tallinna ja 1945–46 Nõmme polikliiniku arst. Nõukogude võim arreteeris ta 29.04.1946 Tallinn-Nõmmel. Mõisteti oktoobris 1946 kuueks aastaks vangi, oli Harkus vanglas, vabanes augustis 1947. Seejärel sotsiaalkindlustuse arst, 1948–50 Haapsalu raj Risti ja 1951–61 Rapla raj Kehtna ja Keava jsk arst. Suri 16.10.1961 Rapla raj Kehtna kn Keavas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Uspenki õigeusu koguduse ossa. Teised autasud: EPR IV kl (1939), Vene AnO III kl, StO III kl, VlO IV kl ja GeR IV kl. Abikaasa Pelageja, sünd Perschin (1894–1980), lapsed Aleksander (1912–79), Viktor (jäi II MS ajal teadmata kadunuks). (A.K., J.P.)
TRUSKA, Julius Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1852/15.09.1920 Lahingus 21 augustil 1919 a. Babjakowa küla juures langenud 5 jalawäe polgu reamehele Julius TRUSKA’le wahwuse eest.
Sündis 25.(13.)09.1886 Järvamaal Pähu v Ammuta mõisa talupidaja peres, elas Esna vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 09.02.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Langes 21.08.1919 Venemaal Babjakovo küla ründamisel. Maeti Kadastiku kalmistule. Nimi Järva-Peetri sambal ja tahvlil Järva-Peetri kirikus. Vallaline. (J.P.)
TRUU, Alfred-Georg Jüri p, vanemallohvitser (1919).
VR I/3, nr 1529/13.10.1920 Sõjawäe Intendandi Walitsuse kraami ladu wanemale aidamehele Alfred Jüri p. TRUU’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 15.(03.)11.1897 Tallinnas puusepa peres. Õppis Tallinnas linnakoolis, 1922–26 Tallinna kolledžis ja 1926–32 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Alates 1929 EÜSi liige. I MS ajal 1916–18 40. jalaväepolgus nooremallohvitser. VS ajal alates 27.11.1918 vabatahtlikult sõjaväe varustusvalitsuse kraamilao noorem aidamees, juulist 1919 vanemaidamehe kt, detsembrist 1919 vanemaidamees. Vanemallohvitser juulist 1919. Augustist 1920 üleajateenijana sõjaväe kraamilao aidamees, augustis 1926 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1929 Tartu ülikooli taimebioloogia katsejaama noorem- ja vanemassistent, märtsist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi majandusinspektor, 1936–40 sotsiaalministeeriumi majandusjuhataja. VRVÜ Tallinna osak liige. Oli 1940–41 Tooma sookatsejaama teadur, 1941–44 Õisu piimandusinstituudi teadur, 1945–55 TA maaparanduse ja sookultuuride instituudi teadur, hiljem maaparanduse ja maaviljeluse instituudi vanemteadur mullauurimise alal Sakus. Suri 28.09.1984 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: VT V kl (1940). Abikaasa Zlata, esimeses abielus Rebane, sünd Mikser (1912–90), tütar Mare. (A.K., J.P.)
TRYON, Lewis Royer, USA kapten.
VR I/3, nr 1989/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile Lewis R. TRYON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.03.1872, elas USAs Pennsylvania osariigis Hamburgis. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Tallinnas. Tegutses arstina Pennsylvanias, Havail, Pittsburghis, Floridas ja Atlantas. Kirjutas oma elust raamatu „Poor man’s doctor“ (1945). Suri 17.11.1951 USAs. Maeti Pennsylvania osariigis Hamburgis Saint Johni kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921). (M.S.)
TSCHERNOV (ka TŠERNOV), Gavril Vassili p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1170/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele Gawril TSCHERNOW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 05.04.(24.03.)1896 Tartumaal Mustvee v Kükita külas. Õppis vallakoolis. Töötas müürsepana. I MS ajal 293. Isuri jalaväepolgus vanemallohvitser. VS ajal sügisel 1919 Loodearmees, alates 29.11.1919 9. jalaväepolgu 1. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Kapral märtsist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Pidas Virumaal Salla v Lasinurme m Mäeotsa talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 19.04.1933 Salla v Mäeotsa talus. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Helene-Katarina, sünd Biltse (1903), tütred Eriina-Aniita (1925), Marie (1927) ja Helju (1930). (M.S., J.P.)
TSCHUHNA, Hugo vt TULNOLA, Hengo Jaani p.
TUISK, August Johani p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1229/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile August TUISK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Jegeli jõe ääres.
Sündis 22.(10.)09.1893 Pärnumaal Tori vallas töölise peres, elas Aesoo külas. Õppis Tori Selja vallakoolis. I MS ajal 1914–18 11. Siberi kütipolgus moosekant. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 3. roodu jao- ja rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 01.07.1919 Riia all Jegeli jõe ääres haavata. Nooremallohvitser märtsist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Viljandimaal Kabala v Putkali (alates 1940 Ranna) talu. Nooremseersant maist 1940. VRVÜ Viljandi osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal talunik ja kolhoosi Leninlik Tee põllutööline. Nõukogude võim arreteeris ta 18.06.1951 Türi raj Mäo kn Ranna talus. Suri 27.12.1955 Komi ANSV MinLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Johanna, sünd Miilberg (1894–1942), lapsed Elli (1922–2013), Alma (1923–2014), Ilse (1925) ja Endel (1927–47). Teine abikaasa Juuli, esimeses abielus Viletsus, sünd Tavast (1898). (J.P., A.K.)
TUISK, Mart Jüri p, alamkapten (1919), kolonel (1935).
VR I/3, nr 3016/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis endine Pärnu kaitsepataljoni side meeskonna ülem ja 9. jalaväepolgu adjutandi abi kapten Mart TUISK Eesti Vabariigi vastu üles näidanud suurte lahingute ajal Landeswehriga, kui polgu side meeskonna ülemana polgu side korras hoidis vaenlase kõva suurtüki tule all Lemsalu all 20. juunil 1919, Zarnikau all 1. juulil 1919 ja polguülema väga hea abilisena Punaväe vastu Aleksandrovskaja all 16.–23. novembrini 1919.
Sündis 13.(01.)12.1889 Pärnumaal Tori v Jüritoa talu pidaja peres. Õppis Tori kihelkonnakoolis, Sindi pedagoogilises klassis, Pärnu linnakoolis, 1915 2. Odessa lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1925–27 Kõrgemas Sõjakoolis. Töötas 1906–07 õpetajana Pärnumaal Uue-Vändra Võiera vallakoolis, 1908–09 Tammiste Mannaru vallakoolis, 1910–12 Tori Randivälja vallakoolis, 1912–13 Tartumaal Nuustaku kooliseltsi eelgümnaasiumis ja 1913–14 Pärnumaal Tori Viira vallakoolis. Oli 1914 Tori karskusseltsi Täht esimees. I MS ajal augustist 1914 3. tagavarapolgus, oktoobrist 1914 336. Tšeljabinski jalaväepolgus, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Nooremohvitser 204. tagavarapataljonis, novembrist 1915 266. tagavarapataljonis relvurohvitser ja 1. roodu ülem. Alamleitnant maist 1916. Juulist detsembrini 1917 21. Siberi kütipolgu 7. roodu nooremohvitser ja sidekomando ülem. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Jaanuarist 1918 veebruarini 1919 Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli juhataja ja Pärnu-Jaagupi haridusseltsi esimees. VS ajal alates 05.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni sidekomando ülem, maist 1919 9. jalaväepolgu adjutandi abi ja operatiivadjutant, augustist 1919 ühtlasi polgu ajalookirjutaja. Leitnant maist 1919, alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Jaanuarist 1920 1. roodu ülem, aprillist 1920 2. roodu ülem. Oli polgu ohvitseride kogu esimees. Jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni 2. roodu ülem ning 9. pataljoni ülema kt, juulist 1921 kindralstaabi valitsuse 3. osak käsundusohvitser, septembrist 1921 3. osak ülema abi, augustist 1923 osak ülema kt, märtsist 1924 kindralstaabi 3. osak ülema abi, augustist 1924 2. osak A jsk ülema abi, augustist 1925 staabi käsundusohvitser, augustist 1927 5. osak B jsk ülema kt ning 1928 sõjaringkonnakohtu liige, veebruarist 1929 B jsk ülem, juunist 1929 kaitsevägede staabi 5. osak ülema kt, juulist 1930 osak ülem, aprillist 1934 Auto-Tanki Rügemendi ülem. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930, kolonel 1935. Juunist 1936 Lääne-Saare kaitseringkonna ülema kt ja Haapsalu garnisoni ülem, oktoobrist 1938 Tallinna tehnikaülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi juhataja. Oli 1930–34 kaitsevägede staabi ohvitseride kogu abiesimees ja esimees, 1931–40 VOK juhatuse liige, 1930–36 Tallinna garnisoni veeremänguklubi esimees, 1931–40 VRVÜ keskjuhatuse ja 1930–34 VRVÜ Tallinna osak sekretär ning 1938 Läänemaa Skaudisõprade Seltsi esimees. Nõukogude võim määrast ta 16.07.1940 sõjavägede staabi ülemaks. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse staabiülem, juunis 1941 lähetati Moskvasse sõjaväeakadeemiasse. Nõukogude võim arreteeris ta 17.07.1941 Moskvas. Lasti maha 30.04.1942 Moskvas. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Oli raamatu „Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Vabadussõja võidurikas väejuht“ (Tallinn, 1938) autor ning teoste „Eesti rahvaväe 9. jalaväe polk 16. jaanuarist 1919 – 1. jaanuarini 1921“ (Tallinn, 1921), „Kindral Johan Unt. Jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1931), „Vabadusmonument I“ (Tallinn, 1933), „Johan Laidoner. Mälestusi kaasaeglasilt“ (Tallinn, 1934) ning „Kolonelleitnant Johan Schmidt. Jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1937) koostaja või kaasautor. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl (1935), Vene AnO III kl, StO III kl, GeR IV kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Kata, sünd Reier (1902–77), lapsed Aino (1929–2010), Elna (1931), Jüri (1932–99) ja Vello (1935–2000). (J.P.)
TUISK (kuni 1935 TUULIK), Mihkel Gustavi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 321/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Mihkel Kusta p. TULIMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 Weeweri talu juures.
Sündis 03.02.(22.01.)1897 Pärnumaal Võlla v Audru krkm Tuuliku väikekoha pidaja peres. Õppis Võlla vallakoolis. I MS ajal 1914–17 180. tagavarapolgus, 1917–18 Peterburi sõjatehases tisler. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus, oktoobrist 1919 jaoülem, jaanuarist 1920 2. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võlla v Audru krkm Kopli talu. Audru karskusseltsi raamatukogu juhataja. VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal Audru sovhoosi põllubrigadir ja sepp. Suri 13.11.1975 Pärnu raj Audru külanõukogus. Maeti Audru kalmistule. Abikaasa Emilie-Johanna, sünd Kiisk (1899–1978), lapsed Endel (1926), Helju-Laine (1928) ja Harald-Hiljar (1931). Vend August Tuulik suri 01.02.1920 VS ajal saadud haigusse. (A.K.)
TUISK (kuni 1935 LATS-TUISK), Voldemar-Johannes Antoni p, kapral (1920).
VR II/3, nr 447/17.08.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujate roodu reamehele Woldemar Antoni p. LATS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 10 augustil 1919 a. Kalmotka külas.
Sündis 11.06.(30.05.)1896 Narvas Joaorus. Õppis Kreenholmi algkoolis. Töötas rauatreialina Narvas. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodus, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Kapral aprillist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas Arsenalis treial. Oli Kopli rahvamaja näitejuht ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 01.07.1941 Tallinnas. Suri 26.03.1943 Krasnojarski kr KrasLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: VT I kl (1939). Abikaasa Erna, sünd Olander (1907–97), lapsed Vivian (1930–97) ja Rein (1936–70). (M.S.)
TUIT, Jaan Hindriku p, reamees (1919).
VR II/3, nr 329/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Jaan Hindreku p. TUIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a Marienhofi mõisa all.
Sündis 28.(16.)05.1899 Peterburi kub Jamburgi mk Volossovo vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. Võeti 1917 Venemaal Punaarmeesse, kust põgenes, mobiliseeriti Loodearmeesse, kuid põgenes sealt kuu aega hiljem Narva kaudu Eestisse. VS ajal alates 04.09.1919 1. diviisi tagavarapataljonis, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina Tartumaal Torma v Teelahkme talu. Seejärel talunik. EVL Torma osak juhatuse liige ja kassapidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 23.06.1941 Torma vallas. Suri 10.12.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Salme-Aliide, sünd Sarapuu (1898–1986), lapsed Endel-Johannes (1924–41), Leili-
Helene (1926–28), Hilja-Amanda (1928–50), Aksel-Allan (1932–33) ja Aime (1935–36). (A.K.)
TUKKULA, Ilmari vt TAKKALA, Kauno Ilmari Matias Matti p.
TUKSAM, Hans vt TUUKSAM, Hans Jaagu p.
TULENHEIMO (kuni 1906 THULÉ), Antti Agathon Bror Axeli p, Soome riigitegelane.
VR III/1, nr 3058/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi Peaminister A. TULENHEIMO’le Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.12.1879 Soomes Kangasalas orelimeistri peres. Sooritas 1898 küpsuseksami, 1911 lic. iur. ja dr. iur. Oli 1907–10 nädalalehe „Raataja“ peatoimetaja, 1911–12 advokaat, 1912–15 seadusloome toimkonna liige, 1915–18 Soome elukindlustusseltsi kolmas juhataja ja 1919–20 juhatuse liige, 1918–19 Häme lääniülem, 1911–18 Helsingi ülikooli riigiõiguse dotsent ja 1919–31 professor, 1926–30 rektor, 1931–44 Helsingi linnapea, 1944–52 Helsingi ülikooli ja 1950–52 kaubandusülikooli kantsler. 1907–08 Eduskunna põllumajanduskomisjoni sekretär, ajakirja „Nordisk Tidskrift“ toimetuse liige, 1914–17 Noor-Soome Partei ning 1922–24 ja 1930–33 Rahvuslik Koonderakonna saadik Eduskunnas, 1922–23 õigus- ja majanduskomisjoni esimees, 1930 põhiseaduskomisjoni esimees, 1930–31 juhatuse 1. aseesimees. Novembrist 1918 aprillini 1919 siseminister, märtsist detsembrini 1925 peaminister. 1914–52 Soome juristide liidu esimees ning 1916–18 ja 1920 Soome juristide seltsi juhatuse aseesimees, 1921–22 esimees ja 1947 auliige. 1920–46 Soome linnade liidu esimees, 1921–28 rahvuskoori esimees, 1923–26 hämelaste üliõpilasorganisatsiooni inspektor, 1924–36 Häme hõimuliidu esimees, 1931–43 organisatsiooni Yleinen Autoliitto esimees ja 1944 auliige, 1931–39 reisifirma Suomen Matkat halduskogu aseesimees ja 1939–46 esimees, 1936–52 Soome kriminalistide ühingu juhatuse esimees, 1935–52 Helsingi ajalooseltsi esimees, 1937–52 kindlustusaktsiaseltsi Pohjola volikogu esimees, 1943–52 Soome kunstiakadeemia juhtkonna esimees, 1943–52 Soome Valge Roosi ja Soome Lõvi rüütelkonna kantsler, 1945 Soome kultuurirahastu auesimees ning 1946–52 Kansallis-Osake-Pankki volikogu esimees. 1929 Tartu ülikooli audoktor, aastast 1934 Helsingi ülemlinnapea. Suri 03.09.1952 Helsingis. Maeti Kangasala Vanale kalmistule. Teised autasud: VT I kl (1937), Soome VRO sr ja I kl, Rootsi VO sr ja I kl, Läti KTO sr, Taani DO sr, Norra OO sr, Ungari TR I kl, Poola PR sr ja Saksa KO sr. (M.S.)
TULFF, Karl-Johannes Karl-Mihkli p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1927).
VR I/3, nr 2588/02.11.1921 Wäljapatarei Nr 4 ülemale, Kapten Karl Karli p. TULFF’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 25.(13.)07.1886 Tartumaal Kirepi v Laurimatu talus köstri-kooliõpetaja peres. Õppis 1905–07 Peterburi kommertskoolis, 1907–10 Peterburi polütehnilises instituudis (ei lõpetanud), 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1933 pataljoniülemate kursustel. Septembrist 1910 augustini 1911 suurtükiväes. Lipnik oktoobrist 1911. I MS ajal augustist 1914 38. kergesuurtükiväe kohalikus pargis, oktoobrist 1914 Düüna suurtükiväelaos ja novembrist 1914 36. kergesuurtükiväe kohaliku pargi ülem. Alamleitnant juulist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari ja Türgi vägede vastu, sattus 26.02.1918 sakslaste kätte vangi, vabanes aprillis 1918. VS ajal alates 21.11.1918 suurtükiväe valitsuse suurtükiosak ülem, jaanuarist 1919 sõjariistade osak ülema abi, samast kuust 2. suurtükiväepolgu 2. patarei, veebruarist 1919 1. suurtükiväepolgu 4. patarei ja augustist 1919 välipatarei nr 4 vanemohvitser. Viidi jaanuarist 1920 suurtükiväevalitsuse varustusosakonda. Leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai autasuks Tartumaal Hellenurme v Udumäe talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 välipatarei nr 4 ülem, märtsist 1924 2. diviisi suurtükiväe 2. grupi ülem, augustist 1925 4. suurtükiväegrupi ülem, märtsist 1934 kaitseväe staabi juhtide reservis. Alamkapten aprillist 1920, kapten maist 1920, major novembrist 1924 ja kolonelleitnant 1927. Oli 2. välja suurtükiväedivisjoni kohtu, 2. diviisi sõjaväljakohtu ja 2. suurtükiväerügemendi ohvitseride kogu esimees ning sõjaringkonnakohtu ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 01.08.1934 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu ülikooli koguduse ossa. Teised autasud: Vene AnO III kl ja StO III kl. Abikaasa Henriette-Leontine, sünd Eriks (1889–1980), tütred Silvia (1918–2013) ja Liki (sünd Liigia, 1920). Abikaasa tütardega siirdus II MS ajal läände. (M.S., J.P.)
TULMIN, Karl Kotlebi p, leitnant (1918).
VR I/3, nr 1913/14.12.1920 Saaremaa Kaitse Liidu ülemale, leitnant Karl Gottliebi p. TULMIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)05.1893 Läänemaal Luiste v Teenuse m Altküla Aasa talu pidaja peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, A. Tšernjajevi kursustel Peterburis ja 1915–16 Pauli sõjakoolis. I MS ajal oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 163. jalaväepolgus, aprillist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu 12. ja 3. roodus. Alamleitnant veebruarist 1917, leitnant märtsist 1918. Saksa ajal põrandaaluse KL moodustaja Märjamaa ja Kullamaa kihelkonnas. VS ajal alates 15.11.1918 Läänemaa KL ülem, määrati 27.11.1918 1. jalaväepolgu 11. roodu ülemaks, jaanuarist 1919 6. roodu ülem ja Narva-Jõesuu komandant ning Dessantpataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Veebruarist 1919 Saaremaa komandant ja KL ülem, sattus Muhumaal mässuliste kätte. Tapeti 17.02.1919 Kuivastu sadamas. Maeti Kullamaa kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Laipmann (1893–1971). Nimi Haapsalu ja Kullamaa sambal ning VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Teised autasud: Vene StO III kl. Vend Jaan Tulmin langes Vabadussõjas 16.05.1919. Naisevend arst Aleksander-Hans Laipmann VR I/3 suri VS ajal saadud haigusse 11.02.1920. (J.P.)
TULNOLA, Hengo (kuni 1922 TSCHUHNA, kuni 1936 Hugo) Jaani p, leitnant (1920), major (1935).
VR I/3, nr 2574/02.11.1921 3 jalawäe polgu side komando ülema abile, Leitnant Hugo Jaani p. TSCHUHNA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)10.1897 Võrumaal Võru v Navi k Saava talu rentniku peres, hiljem asuti Väimela m Raiste-Tagaküla Tulno tallu. Õppis 1906–09 Väimela Rammuli valla-, 1901–12 Võru poeglaste alg- ja 1912–16 Võru linnakoolis, 1915–16 Võrus Riia Aleksandri gümnaasiumis, 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal alates juunist 1916 179. tagavarapolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Oktoobrist 1917 nooremohvitser 137. jalaväepolgus, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 2. roodus Võrus. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 6. roodus, novembrist 1919 roodu vanemohvitser. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 17.02.1919 Valga-Stakelni raudtee lähistel põrutada. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Põlluste talu, andis selle 1930 vennale. Maist 1920 3. jalaväepolgu kuulipildujate roodus, augustist 1920 2. roodus, jaanuarist 1921 sidekomando ülema abi. Juulist 1921 6. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) sidekomando ülema abi, oktoobrist 1921 6. roodus, aprillist 1922 sidekomandos, jaanuarist 1923 6. kompanii 1. rühma ülem, augustist 1923 3. kompanii 1. rühma ülem, märtsist 1924 3. rühma ülem, aprillist 1924 rügemendi adjutandi kt, aprillist 1927 rügemendi suusk-jalgratturite komando ülema kt, jaanuarist 1928 komando ülem, olnud ühtlasi rügemendikohtu liige. Septembrist 1928 novembrini 1940 VAK töökomisjoni liige ja arhiivi juhataja ning alates 1932 „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (Tallinn, 1935) redaktsioonikomisjoni liige. Kapten 1930, major 1935. Oli Väimela laulu-mänguseltsi Kungla kirjatoimetaja, Pärnu garnisoni ohvitseride kogu majavanem, 6. jalaväerügemendi ohvitseride kogu abiesimees, Pärnu Muinsuseuurijate Seltsi, Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Kultuurajaloo Seltsi, Tallinna Ajaloo Seltsi, 3. Jalaväe Polgu Kaasvõitlejate Ühingu, Eesti Tagavarapataljoni Ühingu, Eesti Arhivaaride Ühingu, Eesti Aktuaalse Ajaloo Seltsi, Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringi, Eesti Looduskaitse Seltsi Kose-Uuemõisa osak ning VRVÜ Pärnu ja Tallinna osak liige, üks taarausu liikumise juhte. Septembrist 1940 VAK töökomisjoni juhi kt, oktoobrist 1940 komitee likvidaator. Novembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu 3. pataljoni vanemadjutant, veebruarist 1941 polgu staabiülema abi, juunist 1941 polgu majandusülem. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Pihkva ja Porhovi rindel, andis 11.07.1941 Porhovi all end vangi, oli veebruarini 1942 sõjavangilaagris Ida-Preisimaal, aprillist 1942 septembrini 1944 OK peavalitsuse 1. osak ajaloo jsk ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 10.10.1944 Tallinnas, peeti Tallinna Keskvanglas, mõisteti juunis 1945 kümneks aastaks vangi, oli Komi ja Mordva ANSV ning Kemerovo ja Omski obl laagrites, juulist 1954 asumisel Krasnojarskis, vabanes septembris 1956. Töötas raamatupidajana Kose-Uuemõisas Tallinna masina-traktorijaama, hilisema Harju remondi-tehnikajaama remonditöökojas, veebruarist 1962 Kosejõe eriinternaatkooli abimajandis ning aprillist 1964 kuni 1977 samas raamatupidamise ja piimakarja kontrolli alal. Koostas raamatu „3. jalaväe rügemendiga Vabadussõjas 1918–1920“ (Tallinn, 1926). Suri 17.01.1986 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1936). Esimene abikaasa Marju (Meeri-Irmgard-Edith), sünd Saar (1904), lahutati 1946, poeg Valdur (Valter, 1923–2009). Teine abikaasa Riina (Katariina, esimeses abielus Riives, sünd Vilgats, 1918–99, arreteeriti 1941, vabanes 1956), abikaasal poeg Jaan (1939). (J.P.)
TULP, Mats Prometi (ka Proomet) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 532/17.08.1920 5 jalawäe polgu kapralile Mats Prometi p. TULP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14/15 juulil 1919 a. Pihkwa taga Schotse küla juures.
Sündis 29.(17.)12.1894 Harjumaal Kehtna v Kärneri talu pidaja peres. Õppis 1905–08 Kalbu vallakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, novembrist 1919 jaoülem. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 1. roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kärneri talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 12.05.1973 Rapla raj Kehtna kn Kärneri talus. Maeti Kehtna kalmistule. Abikaasa Juuli, sünd Lindemann (1902–70), lapsed Uno (1934–86), Urve (1937) ja Elmet (1941). (M.S.)
TUOMI, Matti Erland Kustaa Aadolfi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1830/26.03.1920 Sõdurile Matti TUOMI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 13.02.1885 Soomes Viljakkala v Kirkonkyläs töölise peres. Õppis alg- ja kutsekoolis. Soome VS ajal meditsiinipataljoni sanitar, osales Heinäjoki, Tali, Antrea ja Viiburi lahingutes. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all, Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Sai märtsis 1919 Vastseliina ligidal haavata. VS invaliid. Seejärel töötas valvurina. Elas Hyvinkää vallas, alates 1931 Tamperes. Suri 28.07.1962 Tamperes. Maeti Kangasala Vatiala kalmistule. (M.S.)
TUOMINEN (sünd AHLKVIST), August Juho p, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2739/25.05.1923 Sõdur TUOMINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 10.09.1885 Soomes Lapuas, elas Ylistaro v Orismalas. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, jäi 05.01.1919 Harjumaal Kiiu v Kosu külas teadmata kadunuks. Maeti Kuusalu kalmistule kui tundmatu soomlane. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. (M.S.)
TUOMINEN, Johan vt LYLY, Kosti Johannes Johan Roberti p.
TUOMINEN, Johan, Soome insener.
VR I/3, nr 2788/25.05.1923 Insener TUOMINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Isik, kellele VR anti, on tuvastamata. Selgituseks, et tema nime pole EAP vabatahtlike salga nimekirjas. VR annetati polkovnik Ekströmi ettepanekul seotuse eest soome vabatahtlike salgaga. (M.S.)
TUOMINEN, Toivo Ilmari Abeli p, Soome sanitaarleitnant (1918), sanitaarmajor (1944).
VR I/3, nr 2049/14.05.1920 Dr. Toivo TUOMINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 06.01.1893 Soomes Orimattilas põllumehe peres. Lõpetas 1912 Lahti ühiskooli, 1921 lic. med. Soome VS ajal 11. jäägripataljoni arst. VS ajal jaanuarist 1919 1. Soome vabatahtlike salga sanitaarüksuses. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1922–25 Lavias Suodenniemis ja Kiikoinenis ning alates 1925 Orimattila vallaarst ning Orimattila tervishoiukomisjoni esimees. Oktoobrist 1939 33. jalaväerügemendis ja novembrist 1939 6. jalaväerügemendis rügemendi arst. Talvesõja ajal osales Pasuri ja Salmenkaita lahinguis. Aprillist juunini 1940 arst autokoolituse keskuses. Jätkusõjas juunist 1941 juulini 1942 8. sõjaväehaigla arst, juunist 1943 23. jalaväe koolituskeskuse vanemarst, märtsist novembrini 1944 8. sõjaväehaigla arst. Sanitaarleitnant 1918, sanitaarkapten 1938, sanitaarmajor 1944. Suri 13.11.1961 Helsingis. Maeti Orimattila kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923) ja Soome VR IV kl. (M.S.)
TUOMPO, Johan Eberhard, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2092/14.05.1920 Direktor I. E. TUOMPO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.05.1879 Soomes Pornainenis. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Tornios, vabatahtlike värbaja. Oli 1920–28 Huittinenis Lääne-Soome ametikõrgkooli rektor. Suri 15.06.1928. Maeti Pornaineni kalmistule. (M.S.)
TUPITS, Aleksander Tõnu (Timofei) p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1564/19.10.1920 2 jalawäe polgu reamehele Aleksander TUPITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 aprillil 1919 a. Tõlwa küla juures.
Sündis 01.10.(19.09.)1894 Tartumaal Puurmanni v Saduküla m Pikknurme külas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 18.02.1919 2. jalaväepolgu 9. roodus, jaanuarist 1919 5. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai haavata 11.05.1919 Võrumaal. Suri 21.05.1919 1. Tallinna sõjaväehaiglas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Kursi sambal ja tahvlil Puurmanni lossis. Vallaline. Sai postuumselt autasuks Tartumaal Puurmanni v Nurme talu, anti isale. (J.P.)
TUPITS (sünd TUPPITS), Heinrich Tõnu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 953/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Heinrich TUPPITS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue-Kalischi küla juures ja Lindowtschino külas.
Sündis 15.(03.)01.1898 Tartumaal Kaarepere v Visusti mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 285. tagavarapolgus. VS ajal alates 20.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, detsembrist 1919 polgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai haavata 17.04.1919 Mitkovitsa küla all. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Kaarepere v Aia talu. Seejärel talunik. Suri 14.12.1963 Jõgeva raj Kalevi kn Aia talus. Maeti Palamuse kalmistule. (J.P.)
TURI, Nikolai Marguse (Mark) p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 375/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu nooremale alamohwitserile Nikolai Marguse p. TURI’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 28.(16.)04.1893 Pärnumaal Karksi v Sudiste külas talupidaja peres. Õppis valla- ja Karksi õigeusu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1915–17 8. Amuuri piirikütipolgus. VS ajal alates 10.12.1918 5. jalaväepolgus, jaanuarist 1919 1. diviisi etapikomandos, septembrist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus, oktoobrist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal ja Narva rindel. Nooremallohvitser jaanuarist 1920. Aprillist 1920 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus. Samal kuul vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel pidas Karksi v Tauga krjm Oru talu. Oli KL Pärnumaa mlv Karksi mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK jaoülem. Nõukogude võim arreteeris ta 09.07.1945 Oru talus. Suri 14.08.1947 Saratovi obl SaratovLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alma-Alide, sünd Kangur (1901–96), lapsed Ellen-Johanna (1923–57), Maimu-Marie (1925) ja Endel (1931–70). (J.P.)
TURJAKAS, Aleksander Augusti p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1284/15.09.1920 7 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander TURJAKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8. juunil 1919 a. Harlapkowa külas.
Sündis 01.03.(17.02.)1894 Pihkva kub Valdina mõisas kaupmehe peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–16 võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai Bessaraabias raskelt haavata ja vabastati teenistusest. VS ajal alates 26.02.1919 7. jalaväepolgu 7. roodus, märtsist 1919 jaoülem. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võrumaal Pindi v Leevi m Tasandu talu. Oli Timo-Leevi VSL abiesimees ja VRVÜ Võru osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude ajal 1944–46 metsavend, märtsist 1949 varjas end taas Tartu- ja Võrumaal, legaliseeris end 1954. Seejärel kolhoosis põllutööline. Suri 14.07.1973 Põlva raj Veriora külanõukogus. Maeti Leevi kalmistule. Abikaasa Julie-Maria, sünd Kõks (1898–1959), tütar Eha (1943). (A.K., J.P.)
TURMAN, Arno vt TUURMAA, Arno-Georg Johannese p.
TURMANN, August-Rudolf Hansu p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 701/21.02.1920 5 jalawäe polgu 2 roodu wanemale alamohwitserile August Hansu p. TURMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. Karula mõisa juures.
Sündis 11.12.(29.11.)1895 Järvamaal Einmanni v Kõdekülas talupidaja peres. Lõpetas kõrgema algkooli ja Vene sõjaväes õppekomando. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 4. ja 2. roodus rühmavanem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, sai 22.08.1919 Pihkva taga ja 28.08.1919 Gorlova küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Nõmmküla v Roosna m Küti talu. Seejärel talunik. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 15.05.1967 Paide raj Amblas. Maeti Ambla kalmistule. Abikaasa Julie-Marie, sünd Leht (1897–1962), lapsed Salme (1921–90), Helmi (1926–38), Linda (1930–2002) ja Ilmar (1932–2001). (M.S., J.P.)
TURNER, Arthur Jervois J.T. p, Briti brigaadikindral.
VR I/1, nr 2458/26.03.1920 Brig. Gener. A. J. TURNER’ile, C.M.G., D.S.O., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses kõige suurema heatahtluse ja plaanikindlusega noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 10.06.1878 Indias Mussoories. Lõpetas Inglismaal Bedford Modern Schooli. Tunnustatud kriketimängija. Võttis osa II buuri sõjast kuningliku välisuurtükiväe (Royal Field Artillery) koosseisus. I MS ajal peastaabis Prantsusmaal. VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Suri 08.09.1952 Inglismaal Lääne-Sussexi krahvkonnas Graffhamis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti BO III kl, MGO III kl ja VTO ning Prantsuse SR. (M.S.)
TURNER, Douglas (1908–23 BORDEN-TURNER, Douglas), Briti kolonel.
VR III/2, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis kolonel Borden TURNER Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 31.01.1880 Šotimaal. Õppis Glasgow ülikoolis. Abiellus 1908 kirjaniku Mary Bordeniga, kuid lahutati ja ennistas oma vana nime. I MS ajal sügisest 1917 peastaabi koolitusosakonnas, käis rindel loenguid pidamas. Kolonelleitnant 1919. VS ajal teenis Briti sõjalise missiooni diplomaatilises koosseisus. Oli Pariisi rahukonverentsil Briti esindaja ja ühe Rahvasteliidu arhitekti Robert Cecili erasekretär. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
TURRO, Mart Mardi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 2856/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 4. jalaväepolgu reamees Mart Mardi p. TURU Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 8. augustil 1919 a. Novo-Pjatnitskaja küla all.
Sündis 31.(19.)12.1883 Harjumaal Valtu v Hertu mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. Tegutses põllumehena. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 01.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 4. roodus, jaanuarist 1920 jaoülem. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 29.10.1919 Volossovo küla all haavata. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Kehtna v Otsa talu. Suri 10.05.1949 Tallinnas. Maeti Kehtna kalmistule. Abikaasa Maali, sünd Erlbaum (1893–1971), lapsed Maimo (1921), Lembit (1923–50), Felix (1925–72), Hilja (1928–2011) ja Urve (1937–52). (M.S.)
TUTTELBERG, Leonid-Carl-Gustav Ferdinand-Pauli p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 2990/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Leitnant Leonid TUTTELBERG Eesti Vabariigi vastu ülesnäidanud 1. Jalaväepolgu sapöörimeeskonna ülemana Narva liini kindlustamisel detsembris 1919.
Sündis 11.11.(30.10.)1895 Tallinnas kaupmehe peres. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, 1915–16 Peterburi polütehnilises instituudis, 1916–17 Peterburi inseneriväe lipnikekoolis, 1920–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud) ja 1926 reservohvitseride kursustel. I MS ajal juunist 1916 6. tagavara sapööripataljonis, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1917. Nooremohvitser Siberi tagavara sapööripataljonis, märtsist 1917 47. sapööripataljonis, maist 1917 5. ratsaväediviisi sapööri poolroodus, märtsist 1918 poolroodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 07.12.1918 Inseneripataljoni sapööriroodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 1. jalaväepolgu sapöörikomando ülem, jaanuaris 1919 lähetatuna kolm nädalat 1. diviisi tagavarapataljonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Alamleitnant maist 1919 ja leitnant jaanuarist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Juunist septembrini 1920 põllutööministeeriumi tehnika peavalitsuse joonestaja. Juunist 1921 Eesti Panga korrespondentide jsk ametnik, septembrist 1922 abijuhataja, aprillist 1927 inkassojsk juhataja abi, märtsist 1928 inkassojsk juhataja. VRVÜ Tallinna osak liige. Läks 28.10.1939 Tallinnas vabasurma. Maeti Mõigu kalmistule. Abikaasa Linda, sünd Kilps (1900), lahutati 1924, abiellusid uuesti 1939. (M.S., J.P.)
TUUKSAM, Hans Jaagu p, leitnant (1920), major (1924).
VR I/3, nr 1641/17.12.1920 2 diwiisi wanemale käskudetäitjale ohwitserile, alamkapten Hans Jaagu p. TUKSAM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)12.1885 Viljandimaal Vana-Suislepa v Tohvre talu pidaja peres. Õppis 1894–97 Vana-Suislepa Paabo valla- ja 1897–1902 Tarvastu kihelkonnakoolis, 1902–06 Tartu õpetajate seminaris, 1916 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1916–17 Vilno sõjakoolis, 1918 ja 1920–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. Korp! Vironia liige. 1906–10 Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja, 1910–13 Tapa Nooresoo Kasvatuse Seltsi kooli juhataja ning 1913–14 Tallinnas J. Kirsipuu erakooli, 1914–15 Tallinna linna 8. algkooli ja 1915–16 Tallinna linna 9. algkooli õpetaja. I MS ajal aprillist 1916 200. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. Nooremohvitser 1. Eesti polgus, detsembrist 1919 polgu adjutant, veebruarist 1918 sõjavägede staabi rivijsk ülema abi. Alamleitnant märtsist 1917. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Seejärel õpetaja Tallinna linna 9. algkoolis. VS ajal alates 10.11.1918 KL peastaabis, määrati 21.11.1918 1. jalaväepolgu adjutandiks. Leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel ja Lõuna-Eestis. Sai autasuks Tartumaal Tähtvere v Tuuksame talu. Veebruarist 1920 1. diviisi staabi kohtujsk ülem, augustist 1920 kindralstaabi valitsuse 1. osak A jsk ülema abi, novembrist 1920 2. diviisi staabi vanem käsundusohvitser, veebruarist 1921 2. diviisi staabi ülema kt, ühtlasi sõjaringkonnakohtu liige, juulist 1921 3. diviisi staabi ülema kt, oktoobrist 1926 2. soomusrongirügemendi adjutandi kt, juunist 1927 1. jalaväerügemendi 3. pataljoni ülema kt. Alamkapten aprillist 1920, kapten 1923, major 1924. Juulis 1927 vabastati teenistusest. Seejärel Nõmme linna notar. Oli 1931–34 EVL Nõmme osak esimees, 1934–35 Nõmme linnavolikogu esimees, Pärnu tenniseklubi asutaja, Nõmme tenniseklubi, Nõmme majaomanike seltsi, Tallinna Meestelaulu Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Arreteeriti 25.01.1935 Nõmmel. Mõisteti juunis 1935 kaheksaks aastaks vangi riigilõivu omastamise pärast, suvel 1938 vabanes amnestiaga. Novembrist 1939 elas Tallinnas, oli välisfirmade müügiagent, 1940–41 raamatupidaja Tallinna ehitustrustis nr 1, Saksa ajal Estonia teatri varustaja ning väikeettevõtte Tuli osanik. Sügisest 1944 elas Nõmmel, oli juriskonsult ENSV ministrite nõukogu autotranspordi peavalitsuses, Tallinna autotranspordibaasis nr 1, vanemrevident Eesti raudteevalitsuse majandusosakonnas ja juriskonsult Glavtorgodezda vabariiklikus baasis. Tõlkis filmilaenutuskontorile populaarteaduslikke filme. Oli üleliidulise filatelistide ühingu Eesti osak asutaja ja esimees ning kõrgemate koolide lõpetanute segakoori liige. Suri 28.09.1971 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Esimene abikaasa Helene-Johanna, sünd Hasenbusch (1893–1928), tütar Johanna-Maia (1922–93). Teine abikaasa Lilli (Liisa-Vilhelmine), sünd Kuter (1903–99), poeg Ivar (1931). (J.P.)
TUULIMANN, Mihkel vt TUISK, Mihkel Gustavi p.
TUURMAA (kuni 1935 TUURMANN), Arno-Georg Johannese p, vanemallohvitser (1920), veebel (1940).
VR II/3, nr 2886/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Väljapatarei Nr. 4 veltveebel Arno Johannese p. TUURMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud 17. augustil 1919 Ostrovi sihis Makarova küla juures metsatukas, kus patarei tulejuhtina sundis vaenlase patarei vaikima.
Sündis 24.(12.)12.1897 Harjumaal Kolga v Kahala külas kaupmehe peres. Õppis Tallinna kaubanduskoolis ja 1925 2. diviisi suurtükiväe spetsialistide komandos mõõduasjanduse kursustel. I MS ajal maist 1916 1. suurtükiväe tagavaradivisjoni 1. patareis, maist 1917 3. üksiku väliraskesuurtükiväe divisjoni 2. patareis. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 24.12.1918 peastaabi komandandijsk kirjutaja, jaanuarist 1919 1. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatarei nr 4 suurtükiülem. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Veltveebel aprillist 1920. Sai autasuks Tartumaal Tammistu v Kaarli m Kaasiku talu. Augustist 1920 üleajateenija välipatareis nr 4, aprillist 1924 2. diviisi suurtükiväe 2. grupi staabikomandos, oktoobrist 1925 2. diviisi suurtükiväe spetsialistide komandos, oktoobrist 1928 4. suurtükiväegrupi spetsialistide komandos. Veebel veebruarist 1940. Oli 2. diviisi suurtükiväe allohvitseride kogu esimees ja VRVÜ Tartu osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 626. haubitsapolgus. Väeosa viidi Venemaale, tuli juulis 1941 lahingute ajal Staraja Russa lähistel Saksa poolele üle. Oli Ida-Preisimaal Stablaki vangilaagris, pärast vabanemist Tartu toitlustusametis raamatupidaja. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, hiljem asus USAsse, töötas suurfirmas tehnilise joonestajana. Suri 01.09.1960 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Teised autasud: kuldtaskukell (1928). Abikaasa Alma-Adeele, sünd Suvi (1901–91), tütar Ene (1936). Vend Arthur Tuurmann langes I MS ajal. (M.S.)
TUUSTIK, Aleksander vt MAIDLA, Aleksander Joosepi p.
TUVI, Jaan Mihkli p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1190/15.09.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ nooremale alamohwitserile Jaan TUWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Petseri lahingus 29 märtsil 1919.
Sündis 20.(08.)10.1892 Tartumaal Aakre v Vennaaru talu sulase peres. Õppis Puka vallakoolis. VS ajal alates 21.02.1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) 1. roodu jaoülem. Kapral aprillist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Valgamaal Kuigatsi v Puka m Variku talu. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 25.01.1961 Elva raj Rõngu külanõukogus. Maeti Rõngu kalmistule. Abikaasa Ludmilla, sünd Visnapuu (1893–1961), tütred Selma (1920–2011), Hildegard (1923–45), Elfriede (1924–2002) ja Linda (1928–54). (A.K., J.P.)
TUVI, Johann Matt’i p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 631/24.08.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Johan Mardi p. TUWI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Lesina külas.
Sündis 07.10.(25.09.)1892 Viljandimaal Helme v Unsa talu rentniku peres. Õppis Helme vallakoolis. I MS ajal 1914–17 510. jalaväepolgus. VS ajal alates 22.12.1918 6. jalaväepolgu 7. roodus, jaanuarist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, veebruarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 1. roodu rühmavanem. Nooremallohvitser augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 10.03.1919 Võrumaal Rogosi mõisa all ja 20.08.1919 Lätis haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Seejärel sulane Tuhalaane valla taludes. VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal hobulaenutuspunktis ja metsatöödel. Suri 16.01.1947 Tuhalaane v Marguse talus. Maeti Tuhalaane kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Sillaots (1901–85), kasutütar Helga (1926). Õemehe vend Johan Arjak VR II/3. (J.P.)
TÕKKE, Johannes Juhani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 972/01.09.1920 1 jalawäe polgu kapralile Johannes TÕKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 a. Landeswehri wastu.
Sündis 23.(11.)09.1894 Lääne mk Hiiumaal Suuremõisa v Paluküla Hindre talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Töötas Kärdla kalevivabrikus. I MS ajal 1915–18 301. Bobruiski ja 747. Plonski jalaväepolgus. VS ajal alates 31.03.1919 1. jalaväepolgu 5. roodus, novembrist 1919 jaoülem. Kapral novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina 1926 Suuremõisa v Viilupi k Höespe talu. Seejärel talunik abikaasale kuulunud Murru talus Pühalepa v Tubala külas. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal Kärdla kaubalaos valvur. Suri 22.12.1984 Hiiumaa raj Kärdlas. Maeti Kärdla kalmistule. Abikaasa Emilie, sünd Pink (1896–1957), lapsed Õie (1925), Helga (1927–81), Asta (1936–91), Luule (1933–33), Lembit (1933–89), Ülo (1935–91) ja Aive (1939). (A.K., J.P.)
TÕLDSEPP, Rudolf-Aleksander Anna-Julie p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 800/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile Rudolf Juuli p. TÕLDSEPP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18–19 augustil 1919 a. Golubowa külas.
Sündis 11.10.(29.09.)1890 Tartumaal Saare v Jaagu talus. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 11.05.1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodus, augustist 1919 3. roodu jaoülem. Nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Saare v Piiri talu. Nõukogude ajal Lembitu kolhoosi põllutööline. Suri 12.02.1963 Jõgeva raj Vassevere kn Piiri talus. Maeti Maarja-Magdaleena kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Nautras (1894–1973), lapsed Alide-Elfriede (1914–97), Linda-Johanna (1917–17), Ella-Marie (1919–19), Oskar-Aleksander (1919–2005), Elmar (1921–41), Meinard (1925), Lembit (1927–2001), Valter (1930–97) ja Helga (1933). (M.S., J.P.)
TÕLLASEPP, Jaan Tõnise p, reamees (1918).
VR II/3, nr 2633/26.08.1921 Ratsa polgu reamehele Jaan TÕLLASEPP’ale, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 2 juunil 1919 a. folwark Gulbeni juures.
Sündis 26.(14.)06.1894 Viljandimaal Vana-Võidu v Kangilaski talu rentniku peres. Õppis vallakoolis ja Viljandi linnakoolis. Asus elama Tallinna, kus oli trükitööline. VS ajal alates 01.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Detsembrist 1919 Sõjaväe Trükikoja nooremladuja ja trükkal. Maist 1920 üleajateenija 1. ratsapolgu 2. eskadronis, juunist 1920 märtsini 1921 2. eskadroni varahoidja. Seejärel trükkal Tallinnas. Siirdus 1928 Austraaliasse, ostis Sydney lähistel Riverstone’is maja ning rajas kanafarmi, mida pidas surmani. Oli Sydney Eesti Seltsi ja segakoori liige. Suri 22.09.1966 Riverstone’is. Maeti Sydney Rookwoodi kalmistule. Abikaasa Lisette-Pauline, sünd Kauler (1891), poeg Jaan (1931–2005). Naisevend kindralmajor Hugo-Eduard Kauler VR I/2. (J.P.)
TÕLLASSAAR (kuni 1938 TÕLLASSON), Jaan Andrese p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 550/17.08.1920 Scouts polgu ohwitseri asetäitja Jaan Andrese p. TÕLLASSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Rossolowa küla all.
Sündis 01.12.(19.11.)1894 Viljandimaal Holstre v Raasilla kõrtsmiku peres. Õppis valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. I MS ajal veebruarist 1916 detsembrini 1917 3. tagavarapataljonis ja 7. tagavarapolgus. VS ajal alates 21.03.1919 vabatahtlikult Scouts pataljoni E company’s, septembrist 1919 ratsaluure komando ülem, oktoobrist 1919 E company ülema kt, detsembrist 1919 Scouts polgu 4. roodu ülem, veebruarist 1920 roodu vanemohvitser. Ohvitseri asetäitja juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Maist 1920 Scouts pataljoni 3. roodu nooremohvitser, juunist juulini 1920 Soomusrongide Diviisi ohvitseride kursustel. Novembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Suislepa kaupluses müüja ja ärijuht, hiljem Viljandis restoranipidaja abiline. Sai 1931 VR kavalerina Järvamaal Einmanni v Aavere m Varbe talu. Seejärel talunik. Oli 1933–34 EVL Einmanni osak juhatuse abiesimees ning VRVÜ Viljandi ja 1938–40 Järvamaa osak liige. II MS ajal augustist 1941 vabatahtlikult Saksa armee 183. julgestuspataljonis ülemveltveebel, oktoobrist 1942 pidas Varbe talu. Veebruarist septembrini 1944 Vajangu v OK kompanii pealik. Nõukogude võim arreteeris ta 02.02.1945 Vajangu v Varbe talus. Suri 02.03.1948 Komi ANSV VorkutLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liisa, esimeses abielus Käärik, sünd Põder (1891–1988, küüditati 1949, vabanes 1956). (J.P.)
TÕNISHOF, August vt TEOSE, August-Johannes Mihkli p.
TÕNISSON, Aleksander Jaani (Ivan) p, kindralmajor (1918).
VR I/1, nr 04/23.02.1920 I Diwiisi ülemale kindral-major Aleksander Jaani p. TÕNISSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)04.1875 Tartumaal Härjanurme v Pööra k Peedu talu pidaja peres. Õppis Saduküla kihelkonnakoolis, 1888–93 Eesti Aleksandrikoolis Kaarlimõisas ja 1897–99 Vilno sõjakoolis. Septembrist 1896 vabatahtlikult 104. jalaväepolgus, maist 101. jalaväepolgus, augustist 1897 sõjakoolis. Alamleitnant novembrist 1899. Nooremohvitser 113. jalaväepolgus, septembrist 1900 pataljoni adjutant ja mobilisatsioonijsk ülem, aprillist 1905 Vene-Jaapani sõjas Mandžuurias 1. kütipolgu 3. roodu ülem, maist 1906 113. jalaväepolgus, septembrist 1906 Riias allohvitseride õppepataljonis, septembrist 1909 113. jalaväepolgu õppekomando- ja rooduülem. I MS ajal augustist 1914 osales Liibavis kokkupõrkes Saksa laevastikuga, novembrist 1914 pataljoniülem, jaanuarist 1917 polguülema abi. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Leedus. Leitnant oktoobrist 1904, alamkapten septembrist 1907, kapten augustist 1914, alampolkovnik septembrist 1915, polkovnik detsembrist 1916. Maist 1917 1. Eesti polgu formeerija ja ülem ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige, detsembrist 1917 Eesti diviisi brigaadiülem, oli detsembris 1917 Tartus ja Tallinnas ning veebruarist aprillini 1918 Tallinnas ja Petrogradis enamlaste käes vangis. Kindralmajor märtsist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 1. diviisi ülem, ühtlasi detsembrist 1918 Narva rinde juht, detsembrist 1919 Viru rinde ülem. Sai autasuks Virumaal Jõhvi v Edise m Edise talu, mis oli endine mõisasüda. Veebruarist 1920 taas 1. diviisi ülem, augustist oktoobrini 1920 sõjaminister, juulist 1921 3. diviisi ülem, ühtlasi märtsist 1922 sõjanõukogu liige, oktoobrist 1928 septembrini 1933 1. diviisi ülem, novembrist 1932 maini 1933 kaitseminister, septembrist 1933 sõjanõukogu (märtsist 1934 kaitseministeeriumi nõukogu) alaline liige. Mais 1934 vabastati teenistusest. Maist 1934 Tartu linnapea, detsembrist 1939 juulini 1940 Tallinna ülemlinnapea. Oli Rahvuskogu II koja ja Riiginõukogu liige, 1920 ja 1927–33 VOK juhatuse esimees, 1927–28 VRVÜ Pärnu osak asutaja ja esimees, 1929–33 VRVÜ Narva osak esimees, 1930–34 VRVÜ keskjuhatuse liige ja abiesimees, seltsi 1. Eesti Polk esimees, IL keskjuhatuse liige ja Tartu linnakomitee esimees, VAK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1940 Virumaal Jõhvi v Edise talus. Lasti maha 30.06.1941 Tallinnas. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul, Tallinna sõjaväekalmistul ja Rakvere Linnakalmistul, tähis sünnikohas Jõgevamaal Puurmanni v Peedu talu õuel, monument Jõhvi keskväljakul, nimi tahvlil Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal, Tori kirikus ja Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: KR I kl (1930), EPR III jrk (1921), EPR I/II (1927), ERP I/I (1933), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, Belgia KO I kl, Tšehhoslovakkia VLO I kl, Läti KTO I ja II kl, Poola VR, PR II kl, Rootsi MO II kl, Soome VRO II kl ja Ungari TR. Kirjandus temast: L. Tõnisson, L. Lõhmus, „Unustamatu. Kindral Aleksander Tõnisson“ (Tallinn, 2004). Abikaasa Selma-Leontine, sünd Hinno (1892–1981, küüditati 1941, vabanes 1956), pojad Aleksander (1920–98, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Leo (1922-2015, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
TÕNISSON, Jaan Jaani p, Ajutise Valitsuse liige (1918).
VR III/1, nr 2532/14.12.1920 Ajutise Walitsuse liikmele Jaan TÕNISSON’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 22.(10.)12.1868 Viljandimaal Viljandi v Mursi talu pidaja peres. Õppis 1878–81 Viljandi Tusti valla-, 1881–82 Viljandi kihelkonna-, 1882–83 Viljandi linna alg- ja 1883–86 Viljandi kreiskoolis, 1888 Tallinna kubermangugümnaasiumis ja 1889–93 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, 1894 cand. jur., 1928 Tartu ülikooli audoktor. Alates 1890 EÜSi liige, 1921 auvilistlane. Töötas 1894–96 kohtu-uurijana Orjoli ringkonnakohtus. Oli 1896–1930 ajalehe Postimees omanik, ühtlasi 1896–1935 (vaheaegadega) peatoimetaja, tegutses vandeadvokaadina. Kuulus 1906–07 Vene I Riigiduumasse, Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu viibis 1908 kolm kuud vangis. Oli 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1908–17 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi, 1915–17 Põhja-Balti Komitee, 1905–17 Eesti Rahvameelse Eduerakonna ja 1917–19 Eesti Demokraatliku Erakonna esimees ning 1917–19 Tartumaa esindajana Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Detsembris 1917 lühikest aega enamlaste vangistatud. Detsembrist 1917 novembrini 1918 Eesti saadik ja välisdelegatsiooni juht Stockholmis ja Kopenhaagenis. VS ajal alates novembrist 1918 maini 1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ühtlasi Eesti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil jaanuarist märtsini 1919 ja välisministri kt juunist novembrini 1919, ühtlasi Asutava Kogu liige aprillist 1919 detsembrini 1920. Novembrist 1919 oktoobrini 1920 peaminister, 1920–34 I–V Riigikogu ja 1938–40 Riigivolikogu liige, ühtlasi 1923–25 ja 1932–33 Riigikogu esimees, detsembrist 1927 detsembrini 1928 ja maist oktoobrini 1933 riigivanem ning veebruarist 1931 juulini 1932 välisminister. Oli 1919–32 Eesti Rahvaerakonna ja 1932–35 Rahvusliku Keskerakonna esimees, 1932–40 Eesti-Suurbritannia Ühingu ja 1933–40 Eesti-Rootsi Ühingu esimees ning Vanemuise seltsi, Tartu VTÜ, Eesti Ajakirjanikkude Liidu ja Eesti Karskusliidu auliige. Alates 12.03.1934 üks opositsiooni juhte. Tegutses 1935–39 Tartu ülikooli ühistegevuse professorina. Tartu linna aukodanik 1939. Eesti rahvusluse üks tähtsamaid ideolooge, kes õhutas eestlust ja võitles nii venestamise kui saksastamise vastu. Nõukogude võim arreteeris ta 12.12.1940 Tartus, oli Tartu ja Tallinna vanglas. Tõenäoliselt lasti maha 03.07.1941 Tallinnas. Mälestustahvel sünnikohas Viiratsi v Mursi talus ja elukohas Tartus, monument Tartus, nimi tahvlil EÜSis, Tori kirikus, välisministeeriumis, Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal Toompeal ja presidendilossil Kadriorus. Tallinnas tegutseb alates 1991 Jaan Tõnissoni instituut. Teised autasud: EPR I/I (1928), KR I kl (1930), VT I kl (1938), Soome VRO sr ja Rootsi PTO I kl. Kirjandus temast: H. Kruus, „Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina“ (Tartu, 1921), koguteos „Jaan Tõnisson. Tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks“ (Tartu, 1928), koguteos „Jaan Tõnisson töös ja võitluses. Koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul“ (Tartu, 1938), J. Roos, „Jaan Tõnisson. Eesti rahvusliku iseteadvuse selgroog“ (Tallinn, 1940), M. Raud, „Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu“ (Toronto, 1953), koguteos „Jaan Tõnisson“ (Stockholm, 1960), mälestusteos „Jaan Tõnisson“ (New York, 1965), „Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917–1920: dokumente ja materjale“ (Tallinn, 1993), K. Aru, „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008), E. Tuomioja, „Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys“ (Helsingi, 2010, eesti keeles „Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus“, Tallinn, 2011) ja Ü. Mallene, „Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis“ (Tallinn, 2014). Abikaasa Hildegard, sünd Lõhmus (1890–1976), lapsed Ilmar-Hans (1911–39), Heldur-Jaan (1912–2014), Hilja-Rutt (1916–76), Lembit-Rein (1918–34) ja Mari-Ann-Lagle (1922–2006). Onupoeg kapten Jaan Tõnisson VR I/3, II/3. (J.P.)
TÕNISSON, Jaan Johani p, kapten (1919).
VR II/3, nr 638/21.02.1920 1 suurtükiwäe polgu 2 patarei ülemale, alamkapten Jaan Juhani p. TÕNISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 jaanuaril 1919 a. Palu küla juures.
VR I/3, nr 2999/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis endine 1. Suurtükiväepolgu Väljapatarei Nr. 2 ülem alamkapten Jaan TÕNISSON Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Pulkovo-Sala poolmõisa rajooni kaitsel novembris ja detsembris 1919.
Sündis 24.(12.)10.1889 Viljandimaal Viljandi v Villema talu pidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonna-, Viljandi linna- ja 1909–13 Pensa maamõõdukoolis ning 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel. Jaanuarist 1914 22. suurtükiväe brigaadi 5. patareis, juulist 1915 patarei majandusülem, septembrist 1917 brigaadi vanemohvitser. Lipnik detsembrist 1914, alamleitnant augustist 1915, leitnant veebruarist 1916, alamkapten juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. VS ajal alates 29.11.1918 1. suurtükiväepolgus, detsembrist 1918 polgu 2. patarei ülem, ühtlasi juunist 1919 polgu kohtu esimees, augustist 1919 välipatarei nr 2 ülem. Kapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Jaanuarist 1920 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni ülem, ühtlasi Eesti ja Nõukogude Vene piirikomisjoni liige, maist 1920 Kindluse Suurtükiväe Divisjoni ülem. Osales Eesti ja Nõukogude Vene piirikomisjoni töös veebruarist maini 1920. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Olustvere v Navesti m Löövi talu, kinkis selle õe perele. Septembrist 1925 teenistuses 3. diviisi suurtükiväes, oktoobrist 1925 5. suurtükiväegrupi 2. patarei ülem, maist 1926 6. suurtükiväegrupi 5. raskepatarei ülem. Suri 08.06.1927 Rakveres. Maeti Rakvere linna surnuaiale, septembris 1932 maeti ümber Rakvere garnisoni kalmistule. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning GeR II, III ja IV kl. Vallaline. Onupoeg riigivanem Jaan Tõnisson VR III/1. (J.P.)
TÕNISSON, Jakob vt VIMM, Jakob Aleksandri p.
TÕNISSON, Jüri Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1388/08.10.1920 7 jalawäe polgu reamehele Jüri TÕNISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 mail 1919 a. Podlesje küla all.
Sündis 13.(01.)08.1896 Järvamaal Sargvere v Prandi mõisa talupoja peres. VS ajal alates 27.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 3. roodus, jaanuarist 1919 ratsaluure komandos, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu 8. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai 09.05.1919 Petserimaal Podlesje küla juures ja 19.08.1919 Ostrovi all raskelt haavata. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel elas Mäo v Aniküla k Ristimäe talus. Oli 1936–37 VRVÜ Tallinna ja 1937–40 Järvamaa osak liige. Suri 19.09.1968 Paide raj Paide külanõukogus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Miina, sünd Brenner (1896–1974), pojad Paul (1925–98) ja Evald (1928–2001, arreteeriti 1951, vabanes 1955, arheoloog). (M.S., J.P.)
TÕNISSON, Jüri (kuni 1935 Georgi) Maria p, reamees (1918), kapral (1922).
VR II/3, nr 1259/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jüri TÕNISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Ohle jõe ja Gentse wahel.
Sündis 24.(12.)01.1896 Pärnumaal Halinga v Roodi mõisa taluteenija peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 09.12.1918 6. jalaväepolgu luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 20.07.1919 Pihkva taga Karamõševo all haavata. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1920 üleajateenija 6. jalaväepolgu luurekomandos, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni 1. roodus, juulist 1921 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 1. roodus rühma- ja jaoülem ning toitlustaja. Kapral maist 1922. Juunis 1923 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1931 jaanuarini 1937 raudteevalitsuses, Pärnumaa telegraafi-telefonivõrgus liht- ja riigitööline ning kojamees. VRVÜ Pärnu osak liige. Seejärel elas Pärnus. Suri 27.11.1953 Pärnu raj Sauga külanõukogus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Jekaterina, sünd Laane (1898), lahutati 1936. (J.P.)
TÕNS, Jüri Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1466/08.10.1920 1 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jüri TÕNS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 weebruaril 1919 a. Odrassaare talude juures.
Sündis 16.(04.)10.1894 Harjumaal Kaiu vallas. Õppis Kaiu vallakoolis. I MS ajal 1917–18 1. Eesti polgus. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuaris 1919 lähetatuna Dessantpataljonis, kuu lõpus arvati polgu 6. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Kapral märtsist 1919, nooremallohvitser oktoobrist 1919. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Asus Tallinna, elas hiljem Lihula raudteejaamas, oli raudtee 6. liini jsk remonditööline. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta juunis 1941. Suri 18.01.1942 Kirovi vanglas. Abikaasa Roosi, sünd Rosalie Kuus (1902). Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
TÕNSO, Ferdinand-Voldemar Hansu p, kapten (1920), kolonelleitnant (1935).
VR I/3, nr 2582/02.11.1921 Endisele 7 piiriküti pataljoni ülemale, Kapten Ferdinand Hansu p. TÕNSO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 01.12.(19.11.)1890 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna Katariina linnakoolis, 1916 Gatšina lipnikekoolis ja 1933–34 alalisväe ohvitseride kursustel. Töötas 1909–12 vagunitehases Dvigatel ametnikuna. Novembrist 1912 2. Tallinna piirivalvebrigaadis, detsembrist 1915 Tallinna piirivalve ratsadivisjonis, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik märtsist 1916. Nooremohvitser 262. tagavarapataljonis, maist 1916 70. jalaväepolgus. Alamleitnant novembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Juunist 1917 1. Eesti polgu 4. roodu ülem, septembrist 1917 2. roodu ja oktoobrist 1917 taas 4. roodu ülem, veebruaris 1918 8. roodu moodustaja. Alamkapten märtsist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 16.11.1918 KLis, kust määrati piirivalvet looma, detsembrist 1918 piirivalve peavalitsuse ülema kt, veebruarist 1919 rannavalve ülem, detsembrist 1919 piirivalve ülema abi. Kapten jaanuarist 1920. Aprillist 1920 7. piirikütipataljoni ülem, maist 1921 rannavalve osak ülema abi, jaanuarist 1923 piirivalve Tallinna jsk, novembrist 1927 Lääne jsk ja augustist 1940 Narva jsk ülem. Major 1924, kolonelleitnant 1935. Oli rannavalve osak kohtu esimees, piirivalve ohvitseride kogu abiesimees, VOK juhatuse ja piirivalve brigaadikohtu liige, piirivalve Lääne jsk spordiklubi juhataja ning VRVÜ Läänemaa ja VRVÜ Lääne-Saare osak esimees. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel ametnik Saku õlletehases. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski obl Ivdeli. Oli 249. Eesti laskurdiviisi 925. laskurpolgu ülem, seejärel 1. Eesti tagavarapolgus. Nõukogude võim arreteeris ta 12.02.1944 Punaarmees, mõisteti augustis 1944 kümneks aastaks vangi, vabanes aprillis 1956. Suri 08.12.1973 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1938), EPR II/I (1935) ja Vene StO III kl. Abikaasa Erika-Helene, sünd Matsbeck (1896–1976), tütar Ingrid (1922–63). (J.P.)
TÕNSON, Hans Hansu p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 35/21.02.1920 1 Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Hans Hansu p. TÕNTSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus luurekäigul 28 weebruaril 1919 a. kolmekesi waenlase peale tormates. Post põgenes, täiesti korras kuulipildujat ja püssa maha jättes.
Sündis 15.(03.)04.1887 Viljandimaal Heimtali vallas. Õppis Heimtali ja Viiratsi vallakoolis. I MS ajal 1914–17 ratsaväes. Töötas 1918 Viiratsi mõisa kärnerina. VS ajal alates 23.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 2. eskadroni jaoülem. Nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ning Lätimaal. Langes 03.06.1919 Lätis Laudona alevi vallutamisel. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule. Nimi Tartus ratsarügemendi sambal (taastama). Teised autasud: Vene GeR I, II, III ja IV kl. Vallaline. (J.P.)
TÕNSON (sünd TONSO), Leopold-Herrmann Hansu p, leitnant (1919), kapten (1920).
VR I/2, nr 2480/18.05.1920 Sõjawäe spordi kursuste ülemale Alamkapten Leopold Hansu p. TÕNSON’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel piiriwalwe pealikuna, Kalewlaste Malewa pealikuna ja sõjawäe spordi kursuste ülemana.
Sündis 14.(02.)01.1874 Haapsalus. Õppis 1914–15 Šveitsis Saint Galleni kaubandusülikoolis (ei lõpetanud), 1915 Gatšina lipnikekoolis ja 1921–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas (ei lõpetanud). Alustas sportimist Gustav Boesbergi raskejõustikuringis, 1901 Tallinna Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutajaliige ja juhatuse liige. Üks Eesti kergejõustikule, aerutamisele ja jääpallile alusepanijaist, püstitas mitu Eesti rekordit. Tegi 1912 süstaretki üle Soome lahe ning vahendas ajalehes „Tallinna Teataja“ Stockholmi olümpiamänge, 1913 Estonia teatrimaja ehituskomitee liige. Töötas Tallinna linnavalitsuses ja Tallinna Krediitpangas ametnikuna. I MS ajal juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1915. Seejärel 1. üksiku Balti ratsaväebrigaadi kuulipildujate komando ülem, maist 1916 ratsa sapöörikomando ülem, ühtlasi brigaadi autokomando ja sideülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Tegev eesti sõjaväelaste rahvusväeosadesse koondamises, 12. armee Eesti Täidesaatva Komitee liige. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.11.1918 kaitseliitlane, järgmisest päevast Eesti piirivalve pealik, määrati 20.12.1918 Kalevlaste Maleva pealikuks. Alamleitnant ja leitnant augustist 1919, alamkapten jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Petserimaal ning Lätis ja Pihkva rindel, sai 16.01.1919 Järve külas haavata. Detsembrist 1919 sõjaväe spordikursuste ülem. Sai autasuks Virumaal Sõmeru v Uhtna m Uhtna talu, mis oli endine mõisasüda. Kapten augustist 1920. Oktoobrist 1920 kindralstaabi valitsuse, juulist 1921 korraldusvalitsuse teenistuses. Veebruaris 1925 vabastati teenistusest. Detsembrist 1924 detsembrini 1926 KL Tallinna mlv Kalevi mlvk pealik. Novembris 1919 I Eesti spordi kongressi korraldaja, 1920 Eesti Spordi Liidu asutaja ja aseesimees, 1923–28 Eesti Spordi Keskliidu esimees ning 1922–23 ja 1933–35 abiesimees. Eesti olümpiamängudel osalemise algataja ning Eesti delegatsiooni esindaja 1920 Antverpeni ja 1924 Pariisi olümpiamängudel, 1923–35 EOK aseesimees ja juhatuse liige, ajakirja „Eesti Spordileht“ väljaandmise algataja, 1925 kehakultuuri sihtkapitali valitsuse esimene esimees, algatas Kadrioru staadioni rajamise, I Eesti mängude idee autor, korralduskomitee esimees ja peajuht. Oli 1911–13, 1918–19, 1921–22 ja 1924–28 SPS Kalev esimees, 1919–21 Eesti skautide peastaabi vanem ja 1921 Eesti Skautide Maleva vanem, Tallinna Laevaühisuse asutajaliige, tegev Estonia seltsis, Tallinna Kirjastusühisuses ja ÜENÜ keskjuhatuses. Kalevlaste Ühingu esimees ja auesimees, OÜ Silikaadi kaasomanik ja juhatuse ning Tallinna linnavolikogu ja EVL Tallinna osak liige. Arreteeriti 13.03.1934 aktiivse vabadussõjalaste liikumises osalejana, vabanes aprillis 1934. Suri 05.01.1935 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule kalevlaste ossa. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis, mais 1936 istutati Tallinnas Sõjamäe hiide temanimeline tamm. Teised autasud: LKO III kl ja KR III kl (1931). Kirjandus temast: K. Voolaid, „Leopold Tõnson“ (Tallinn, 1993 ja 2003). Abikaasa Alice-Blandine-Antoinette, sünd Treumann (1868–1948), poeg Ilmar (1905–06). Vabaabielus Berta-Terese Pertmanniga (1899–1988), tütar Helga (1927–2000). (J.P.)
TÕNTS, Aleksander Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1088/14.09.1920 2 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Aleksander TÕNTS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 29 jaanuaril 1919 a. Kõwera külast waenlase wangist põgenemisel.
Sündis 08.11.(27.10.)1888 Tartumaal Jõgeva v Võduvere k Reinu talus sulase peres. VS ajal alates 26.01.1919 2. jalaväepolgu 3. roodus. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Aprillist maini 1920 Tallinnas raudteepolitsei kordnik. Seejärel põllutööline Võduvere külas ja Virumaal Saksi vallas. Suri 28.08.1928 Saksi v Loksu külas. Maeti Tapa Jakobi kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
TÕRUKE (kuni 1937 TÕRROKE), Nikolai-Aleksander Kareli p, kapral (1920).
VR II/3, nr 523/17.08.1920 5 jalawäe polgu reamehele Nikolai TÕRUKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 12, 13, 14 ja 15 juulil 1919 a. Malaja Fomkina küla juures.
Sündis 10.08.(29.07.)1890 Tartumaal Imukvere vallas mõisakutsari peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 30.12.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus, novembrist 1919 3. kuulipildujate roodus. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Töötas Järvamaal Rakke lubjatehases. Hiljem pidas Rakke v Saare talu. Oli Rakke EVL ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal OK liige, aprillist augustini 1942 Tapal sõjavangilaagri vahtkonna ülema abi ja Rakke OK jaoülem. Sügisest 1944 vabrikutööline. Nõukogude võim arreteeris ta 19.12.1944 Rakke külas. Juulis 1945 mõisteti 15 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis ja AngarLagis, vabanes veebruaris 1956. Seejärel Rakke sovhoosis põllutööline. Suri 22.02.1983 Rakvere raj Rakkes. Abikaasa Anna-Rosalie, sünd Kütt (1898), tütred Olga-Elfriede (1921–2003), Leida-Alvine (1923–25), Selma-Johanna (1928) ja Õie-Armela (1937). (M.S., J.P.)
TÕRUVERE, Voldemar Joosepi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1300/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Woldemar TÕRUWERE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Schanitsa küla all.
Sündis 17.(05.)02.1897 Tartumaal Alatskivi v Lahepera k Paukami talu pidaja peres. Õppis 1906–08 valla- ja 1908–11 Kodavere kihelkonnakoolis. I MS ajal maist 1916 178. tagavarapolgus, novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 01.02.1919 Peipsi rannakaitsepataljoni 4. roodu rühmaülem, juulist 1919 7. jalaväepolgu 3. roodus ja 2. roodu rühmaülem, septembrist 1919 veltveebli kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 1. roodu rühmaülem. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Alatskivi v Kivilombi talu. Oli VTÜ Mustvee divisjoni Alatskivi kompanii käsunduspealik, KL Tartumaa mlv Kodavere-Alatskivi mlv Alatskivi kompanii rühmapealik, Alatskivi ühispanga nõukogu ja VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal 1942–44 OK Tartu mlv 9. pataljoni 54. roodu toitlustusülem. Nõukogude võim arreteeris ta 17.12.1944 Alatskivi v Kivilombi talus. Suri 22.05.1947 Krasnojarski kr NorilLagis. Nimi kenotaafil Alatskivi kalmistul ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Salme-Adele, sünd Rattasepp (1904–67), lapsed Endel (1928–2012), Enn (1937) ja Enda (1938). (A.K., J.P.)
TÄHISTE, Juhan (kuni 1940 MEIBAUM, Joann) Martini p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1249/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Johannes MEIBAUM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Antretseni talus.
Sündis 07.08.(25.07.)1901 Pärnus. Õppis Pärnus algkoolis. VS ajal alates 19.01.1919 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 12. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillist 1920 1. roodus. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Jaanuarist 1921 3. jalaväepolgu ratsaluure komandos, juulist 1921 3. üksiku jalaväepataljoni 1. roodus. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel töötas Pärnu linavabrikus, maist 1934 oli raudteede talituse noorem- ja novembrist 1935 vanemkonduktor Pärnus. VRVÜ Pärnu osak liige. Märtsist 1941 konduktorite reservi rongijuht reisirongides, septembrist 1941 märtsini 1943 Pärnu jaama rongijuht. Reservi korraldaja Pärnu raudteejaamas. Suri 25.04.1945 Pärnus. Maeti Pärnu Alevi kalmistule. Abikaasa Lidia, sünd Schön (1902–74). (M.S.)
TÄHNAS, Tõnis (sünd Dionisi) Tõnu (Timofei) p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1118/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Tõnis TÄHNAS’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 19 augustil 1919 a. Iwanowka külas.
Sündis 07.12.(25.11.)1897. Pärit Viljandimaa Kurista v Kaavere mõisa töölise perest. Õppis vallakoolis. I MS alates juunist 1916 1. tagavarapolgus, oktoobrist 1916 103. Petrozavodski jalaväepolgus, märtsist oktoobrini 1917 770. jalaväepolgu õppekomandos. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 12.01.1919 3. jalaväepolgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 polgu sapööriroodu komandos. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Viljandimaal Adavere v Veskiaru talu. Suri 28.03.1929 Veskiaru talus. Maeti Põltsamaa Kuningamäe kalmistule. Vallaline. (J.P.)
TÄHT, Rein (kuni 1937 Reinhold-Karl) Johannese p, alamkapten (1920), kapten (1923).
VR I/3, nr 2576/02.11.1921 Endisele 6 jalawäe polgu 11 roodu ülemale, Alamkapten Reinhold-Karl Johannese p. TÄHT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 31.(19.)01.1896 Läänemaal Massu vallas rentniku peres. Õppis 1904–15 Pärnu gümnaasiumis, 1915–16 Pauli sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1921–32 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Vironia liige. I MS ajal oktoobrist 1915 Leedu kaardiväe tagavarapataljonis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 205. tagavarapataljonis, juulist 1916 50. Siberi kütipolgus, aprillist 1917 rooduülem. Alamleitnant veebruarist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias ja Riia rindel, sai 17.09.1916 ja 01.07.1917 haavata ning sattus sõjavangi, vabanes augustis 1918. VS ajal alates 29.11.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 4. roodu ülem ja Sindi alevi komandant, aprillist 1919 9. roodu nooremohvitser, maist 1919 11. roodu ülem, novembrist 1919 Vabariigi Sõjakooli 2. roodu rühmaülem, veebruarist 1920 kooli adjutant, juulist 1920 kooli 2. roodu kursuseohvitser. Leitnant jaanuarist 1920, alamkapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Läänemaal Märjamaa v Tolli m Serva talu, müüs selle 1930 ära. Septembrist 1920 kindralstaabi valitsuse 2. osak B jsk ülema abi, juulist 1921 3. osak ülema abi, septembrist 1921 3. osak 2. raj agentuuri juhataja, augustist 1924 juulini 1925 kindralstaabi käsundusohvitser. Kapten 1923. Juulist 1925 kaitsepolitsei Pärnu jsk ülem, jaanuarist 1926 poliitilise politsei komissar Pärnus, juunist 1933 komissar Tallinnas, detsembrist 1935 Petseris, märtsist 1939 Narvas. Juulis 1940 vabastati ametist. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 17.07.1940 Narvas. Suri enne 12.02.1942 Solikamski vanglas. Teised autasud: KR III kl (1935), hõbeportsigar riigivanemalt (1931), Vene AnO IV kl, Läti KTO IV kl ja Poola PR IV kl. Abikaasa Helmi-Emilie, sünd Keiss (1895), tütred Helvi (1930–30) ja Viva (1932). (J.P.)
TÄNAV (kuni 1936 FRIEDRICHSON), Ernst-Alfred Robert-
Carl-Christiani p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 55/21.02.1920 4 jalawäe polgu 2 roodu weltweeblile Ernst Roberti p. FRIEDRICHSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 12 märtsil 1919 a. Plüssa silla juures luuramisekäigul olles, kui Teie energilisel korraldusel haawatud rooduülem õnnelikult waenlase tulealt ära sai toodud.
Sündis 21.(09.)01.1889 Virumaal Rohu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 89. Belomorski jalaväepolgus. VS ajal alates 07.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 4. jalaväepolgu 2. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Virumaal Avanduse v Rohu m Tänavääre talu, müüs selle ära ning ostis Vao v Risu k Kalda talu. Oli KL Viru mlv ja VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 07.02.1948 Virumaal Avanduse v Rohu külas. Maeti Simuna kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Aline-Marie, sünd Vohlmann (1895–1978, küüditati 1949, vabanes 1958), lapsed Valve (1924), Martin (1926–60, arreteeriti 1948, suri Siberis), Alfred (1928–28), Karin (1929–2001), Ants (Hans, 1934–96, küüditati 1949, vabanes 1958) ja Rein (1937–2011, küüditati 1949, vabanes 1958). (M.S., J.P.)
TÜRK, August vt ENULA, August Maria p.
TÜRK, Jakob (sünd Jakov) Jaani (Ivan) p, reamees (1919).
VR II/3, nr 309/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Jakob Jaani p. TÜRK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 juunil 1919 a. Ringenbergi wallamaja juures.
Sündis 05.08.(24.07.)1899 Pärnumaal Kihnu v Sääre k Rüssa talu vabadiku peres. Õppis Kihnu vallakoolis. Töötas enne sõttaminekut mandril talusulasena. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 30.06.1919 Lätis Ringenbergi vallamaja juures haavata. Aprillist 1920 polgu 2. roodus, augustist 1920 Vabariigi Sõjakooli tööroodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Seli vallas, Pärnus ja pidas Kihnu v Peetre talu. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal kalurikolhoosi Nõukogude Partisan ehitustööline. Suri 10.03.1955 Pärnu raj Kihnu kn Turu külas. Maeti Kihnu kalmistule. Abikaasa Olga, sünd Türk (1896–1983), lapsed Albert (1930–87), Lilli (1931), Lembit (1934–76), Endel (1936–2008), Ilmar (1938–38) ja Teodor (1939–2005). (A.K., J.P.)
TÜRK, Johannes Hansu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 681/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamehele Johannes Hansu p. TÜRK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowitschi küla juures.
Sündis 30.(18.)05.1884 Järvamaal Seliküla v Jalgsema külas. VS ajal alates 16.01.1919 5. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 24.05.1919 Petserimaal Litovitši küla juures haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Võhmuta v Karinu m Kandle talu. Suri 02.08.1945 Järvamaal Võhmuta v Kandle talus. Maeti Järva-Jaani kalmistule. Abikaasa Juuli-Natalie, sünd Üllesaar (1878), lapsed Leida-Marianna (1912–12) ja Hildegard-Elisabeth (1914). (A.K.)
TYRRELL, William George William Henry p, parun, Briti riigitegelane.
VR III/1, nr teadmata/17.06.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Inglismaa välisministri abi Lord William TYRRELL Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.08.1866 Indias. Lõpetas Oxfordi Ballioli kolledži ja ülikooli. Töötas 1889–1928 Briti välisministeeriumis, oli 1907–15 välisministri erasekretär, 1916–19 poliitilise luureosak direktor ning 1925–28 välisministri abi assistent ja välisministri abi. Seejärel 1928–34 Briti saadik Prantsusmaal ning 1935–47 Briti filmitsensuuri nõukogu president. Salanõukogu liige. Suri 14.03.1947 Londonis. Teised autasud: Briti BO I kl, MGO I kl ja VO II kl. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
UBAKIVI, Roman Tõnise (Dionisi) p, ohvitseri asetäitja (1919), lipnik (1921).
VR I/3, nr 1493/13.10.1920 Tallinna üksiku eskadroni majanduse ülemale ja adjutandi kt. ohwitseri asetäitja Roman Dionisi p. UBAKIWI’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe asutuste korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)11.1891 Läänemaal Matsalu v Petaaluse külas, hiljem asuti Veltsa valda. Õppis Vilno kub Sventsjanõ linnakoolis ja 1921 Vabariigi Sõjakoolis. I MS ajal novembrist 1916 176. tagavarapolgus, aprillist 1917 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 18.10.1917 Muhumaal vangi, põgenes 21.02.1918 ning astus polku. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Saksa ajal sügisel 1918 OK asutaja Lihulas. VS ajal alates 11.11.1918 KL Läänemaa Lihula jsk komandant, detsembrist 1918 Risti jaama etapi komandant ning Läänemaa vahisalga formeerija, jaanuarist 1919 Tallinna–Haapsalu–Paldiski raudteeliinide kaitse ülem, veebruarist 1919 osales Saaremaa mässu mahasurumises, aprillist 1919 Tallinna üksiku eskadroni nooremohvitser, juulist 1919 eskadroni majandusülem ja adjutandi kt. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1921 VOK majavanem. Lipnik augustist 1921. Läks 25.11.1922 Tallinnas VOK kasiino majas oma korteris vabasurma. Maeti Lihula õigeusu kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Velsman (1892–1962), pojad Roman (1916–2000, II MS ajal Saksa armees) ja Boris (1921). (J.P.)
UDER, August-Richard Mihkli p, alamkapten (1919), major (1933).
VR II/3, nr 1590/14.12.1920 3 jalawäe polgu alamkaptenile August UDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 juulil 1919 a. Kurtenhofi jaama ja Kircholmi küla waldamisel. (Täpsustus: lahing oli 02.07.1919. – A.K.)
Sündis 23.(11.)05.1885 Võrumaal Sõmerpalu v Tilgo talu pidaja peres. Õppis 1894–97 Sõmerpalu valla-, 1900–05 Võru linna- ja 1916 1. Kiievi lipnikekoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1929 kompaniiülemate kursustel. Teenis 1906–09 kaardiväe Husaaripolgus. Oli 1910–14 Võru renteis ametnik. I MS ajal 1914–16 23. suurtükibrigaadis kirjutaja, siis sõjakoolis. Lipnik 1916. Nooremohvitser 1917 3. tagavarapataljonis, edasi 746. jalaväepolgu ratsaluure komando rooduülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia all. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. Saksa ajal Võrus kindlustusseltsi Eesti agent ja põrandaaluse KL looja. VS ajal alates 12.11.1918 Võru KL 1. jsk ülem, jaanuarist 1919 3. jalaväepolgu 8. roodu ja ratsaluure komando ülem. Leitnant septembrist 1919, alamkapten detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Võrumaal Põlgaste v Uue-Likandi talu, müüs selle 1925 ära. Oli 1920–21 2. jalaväepolgu vanemohvitser, 1921–34 7. jalaväerügemendi majandus, kompanii ja õppekompanii ülem. Kapten 1924, major 1933. Juunis 1934 vabastati teenistusest. Oli 1934–40 kindlustusseltsi EEKS-MAJA Võru osak juhataja, 1935–40 KL Võrumaa mlv linnaümbruse mlv pealik, EVL Petseri osak ja VRVÜ Võru osak liige. Töötas 1941 Kallastes riikliku kindlustuse raamatupidajana. Saksa ajal 1941–43 OK Kallaste jsk ülem ja 1943–44 OK Tartumaa mlv 3. territoriaalpataljoni ülem. Suvel 1944 osales lahingutes Punaarmee vastu. Oli 1944–46 põllumees Keila v Paesoo talus, 1946–50 Keila hooldeasutuse töötaja. Nõukogude võim arreteeris ta 08.02.1950 Keilas. Mõisteti septembris 1950 25 aastaks vangi, peeti Irkutski oblastis laagris, vabanes mais 1956. Oli 1956–61 Võru raj Võhandu kolhoosi põllutööline. Alates 1961 taotles luba asuda USAsse perekonna juurde, kuid sai selle alles 1973. Suri 02.01.1977 Californias Sacramentos. Maeti Sacramento Saint Mary katoliku kalmistule. Teised autasud: Saksa STR II kl. Abikaasa Emilie, sünd Ilves (1894–1981), tütar Sylvia (1919). (A.K., J.P.)
UDIKAS, Oskar-Friedrich Friedrichi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1171/15.09.1920 9 jalawäe polgu reamehele Oskar UDIKAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 detsembril 1919 a. Sala küla all.
Sündis 22.(10.)09.1881 Pärnu Ülejõel töölise peres. Lõpetas 1893 Pärnus algkooli, õppis pottsepaks. Teenis 1902–06 Vene armees Poolas. Töötas 1906–14 pottsepana Pärnus, Rakveres, Tapal ja Koerus. I MS ajal 1914–17 6. kütipolgus. Elas 1918 Pärnus. VS ajal alates 14.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu sidekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Alates 1922 pidas Tapal savitööstust, sai 1932 väljaõppinud pottseppmeistri kutse. Oli kutseühingu ja Tapa VTÜ liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.07.1941 Tapal. Suri 01.05.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Pauline, sünd Jorits (1885), poeg Endel (1921–99, arreteeriti 1948, vabanes 1956). (A.K., J.P.)
UEGEINAM (sünd UEHEINAMA), Voldemar Jaani p, lipnik (1917), leitnant (1920).
VR II/3, nr 1274/15.09.1920 6 jalawäe polgu lipnikule Woldemar UEGEINAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Podwino all.
Sündis 18.(06.)01.1895 Järvamaal Võhmuta v Seliküla m Jalgsemaa külas talusulase peres. Õppis Seliküla valla- ja Järva-Jaani kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, Peterburi 5. gümnaasiumis, 1917 1. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal jaanuarist 1916 1. tagavarapataljonis, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. nooremohvitser 228. tagavarapolgus, jaanuarist 1918 1. Ukraina kasakapolgus. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Harkovi all. Mais 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 8. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 rooduülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 25.04.1919 Lätis Vana-Kaarküla mõisa lähistel Velzemnieki talu juures ja 22.06.1919 Stolbeni all haavata. Sai autasuks Järvamaal Liigvalla v Vägeva mõisast talu, mis hiljem liidetuna vend Alfred Uegeinami autasumaaga sai nimeks Lehesalu talu. Märtsist 1920 6. jalaväepolgu 2. pataljoni ülem, maist 1920 polgu adjutant. Alamleitnant maist 1920, leitnant juulist 1920. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu ja juulist 1921 6. jalaväepolgu 6. pataljoni vanemohvitser, septembrist 1921 3. diviisi staabiülema käsutuses, augustist 1922 6. jalaväepolgu 1. roodu rühmaülem. Oli 6. jalaväepolgu ohvitseride kogu juhatuse liige. Augustist 1923 1. soomusrongirügemendi töökomando ülem, jaanuarist 1924 rügemendi relvurohvitser, augustist 1924 rügemendi adjutandi abi ja kohtujsk asjaajaja, septembrist 1924 rügemendi adjutandi kt. Oktoobrist 1924 Seli sanatooriumis, jaanuarist 1925 Tallinna sõjaväehaiglas. Suri 02.03.1925 Tallinnas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Vallaline. (J.P.)
UHKE, Karl-Rudolf Reinuti p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 469/17.08.1920 4 jalawäe polgu 9 roodu nooremale alamohwitserile Karl UHKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud - lahingutes Wilguse küla waldamisel ja Gostilitsa mõisa all.
Sündis 12.09.(31.08.)1893 Läänemaal Jõgisoo vallas. Õppis valla- ja Silla ministeeriumikoolis, 1912–13 Tuula mõisas karjaravitsemist, 1913–14 Eesti Põllumeeste Keskseltsi kontrollassistentide kursustel ja 1916–17 veterinaarvelskrite kursustel. Oli 1912–13 Triigi mõisas ja 1914–15 Kavastu mõisas karjaravitseja. I MS ajal septembrist 1915 179. tagavarapataljonis, jaanuarist 1916 109. jalaväepolgus, oktoobrist 1916 10. armee juures kursustel, veebruarist 1917 529. jalaväepolgu veterinaarvelsker, novembrist 1917 märtsini 1918 2. ja 4. Eesti polgus. Noorem veterinaarvelsker veebruarist 1917. VS ajal alates 07.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, märtsist 1919 4. jalaväepolgu 9. roodus, maist 1919 rühmaülem, detsembrist 1919 4. roodu nooremohvitser. Vanemallohvitser maist 1919, ohvitseri asetäitja detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 polgu sõjariistade lao ja töökoja ülem, jaanuarist 1921 polgu kortermeister, juulist 1921 5. jalaväepolgu kortermeister, detsembrist 1921 polgu 1. kuulipildujate roodus, jaanuarist 1922 1. diviisi staabi kantseleiametnik, märtsist 1923 staabi varahoidja, augustist 1924 staabi kirjutaja, aprillist 1927 staabi varahoidja. Aprillis 1936 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu Virumaal Undla vallas, müüs selle 1926 Aleksander Einpaulile VR II/3. Alates 1927 pidas Läänemaal Jõgisoo v Liivi m Kungla talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi veterinaarvelsker. Suri 07.11.1972 Haapsalu raj Kullamaa külanõukogus. Maeti Kullamaa kalmistule. Abikaasa Ella-Juliane-Kristine, sünd Kluug (1899–1977), poeg Otto (1929). (A.K., J.P.)
UIBO, Aleksander Jüri p, reamees (1919), kapral (1920).
VR II/3, nr 2850/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Väljapatarei nr 4 reamees Aleksander Jüri p. UIBO Eesti Vabadussõjas üles näidanud 25. augustil 1919 taganemise ajal Pihkva all Butõrki külasse maha jäänud umbes 150 suurtükikuuli ära päästes, tuues need omal initsiatiivil kokkukäsutatud umbes 10 talumeeste hobustega taganevale patareile järele.
Sündis 02.05.(20.04.)1899 Tartumaal Vastse-Otepää vallas talupoja peres. Õppis Otepää kihelkonnakoolis. VS ajal alates 11.02.1919 Tartu linna komandandi komandos, maist 1919 1. suurtükipolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 4. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel. Kapral augustist 1920. Jaanuarist 1921 nooremkirjutaja, aprillist 1921 nooremtelefonist. Mais 1921 vabastati teenistusest. Alates 1922 Tartus 2. diviisi haiglas 3. järgu haigete ülevaataja ja sanitar. Oli EVL ja VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude ajal invaliidide kodu majandusjuhataja. Suri 11.03.1985 Tartus. Maeti Tartu Uus-Peetri kalmistule. Teised autasud: EPR I kl md (1938). Abikaasa Minna-Pauline, sünd Pintmann (1903). (M.S., J.P.)
UIBO, Rudolf Hendriku p, reamees (1919).
VR II/3, nr 2117/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Rudolf UIBO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 22 augustil 1919 a. Marienhauseni all Wonogi küla juures.
Sündis 24.(11.)11.1900 Tartumaal Rõngu v Veskimäe talu rentniku peres, hiljem asuti Palupere v Kitse tallu. Õppis Palupera vallakoolis. VS ajal alates 23.02.1919 2. jalaväepolgu kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal. Juunist 1920 tööroodus, veebruarist 1921 2. roodus. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Võrumaal Kooraste vallas talu. VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude ajal Otepää sovhoosi puusepp ja ehitustööline. Suri 30.04.1984 Valga raj Otepää külanõukogus. Maeti Otepää Uuele kalmistule. Abikaasa Helmi-Pauliine, sünd Tarikas (1907–83), tütred Helju (1933) ja Aino (1937–97). (A.K., J.P.)
UIBOPUU (sünd UIBUPU), Sergei Romani p, reamees (1918), nooremveebel (1939).
VR II/3, nr 2865/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. suurtükiväepolgu 5. patarei reamees Sergei Reinu p. UIBOPUU Eesti Vabadussõjas üles näidanud 25. jaanuaril 1919, kui Lõve vallamaja juures vaatluspunktist üle lageda välja taganedes päästis pealetungiva vaenlase käest patarei ülema kapten Roska.
Sündis 14.(02.)10.1895 Tartumaal Valguta vallas talupoja peres. Õppis Kirepi valla ning 1925–26 ja 1931–32 Allohvitseride Koolis. Oli Valgjärve mõisas sepp. I MS ajal maist 1915 120. suurtükiväe brigaadis, detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti rahvusväes. VS ajal alates 18.12.1918 1. suurtükiväepolgu 5. patareis, veebruaris 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patareis, aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 5. patareis, augustist 1919 2. suurtükiväepolgu staabikomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 üleajateenija 2. välja suurtükiväe divisjoni (jaanuarist 1921 polk, novembrist 1922 rügement) staabikomandos, aprillist 1924 2. diviisi suurtükiväe ja oktoobrist 1928 4. suurtükiväegrupi tagavaraladude varahoidja, oktoobrist 1932 1. patarei veltveebli kt, veebruarist 1939 4. suurtükiväegrupi 5. patarei veltveebel. Kapral märtsist 1920, nooremallohvitser juunist 1921, vanemallohvitser septembrist 1921, veltveebel veebruarist 1933, nooremveebel aprillist 1939. Juunis 1939 vabastati teenistusest. Oli 1933–34 EVL Tartu osak ja VRVÜ Tartu osak liige. Seejärel pidas Tartumaal Kuuste v Haaslava m Vabaduse talu. II MS ajal jaanuarist 1942 veebel Tartu OK üksikpataljonis, hiljem 2. piiriomakaitse üksikpataljonis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Langes kinnitamata andmeil 17.09.1944 Tartumaal Luunja-Kavastu kaitseliinil. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl ja KR hr (1939). Esimene abikaasa Marie, sünd Tamm (1894), lahutati 1925. Teine abikaasa Pauliine, sünd Kipasto (1900–54), lapsed Helga (1923), Heino (1924–60) ja Helvi (1937–41). (J.P.)
ULM, Voldemar (sünd Volli) Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 462/17.08.1920 4 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Woldemar ULM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 augustil 1919 a. Weerino mõisa juures. (Selgitus: risti sai ekslikult Voldemar Tooma p ULM, kuid 1932 viga parandati ja VR anti tegelikule kavalerile, kelleks oli Voldemar Jaani p ULM.)
Sündis 23.(11.)04.1896 Virumaal Pada vallas. Õppis vallakoolis. Põllumees. I MS ajal 54. Siberi kütipolgus. VS ajal alates 06.02.1919 4. jalaväepolgu 7. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 2. roodu jaoülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pada v Kohinamäe talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 11.02.1935 Pada v Kohinamäe talus. Maeti Viru-Nigula kalmistule. Abikaasa Elise, sünd Laks (1897). (M.S., J.P.)
ULMANIS, Kārlis Augusts Indriķise p, Läti Vabariigi president.
VR III/1, nr 3073/20.02.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Läti Vabariigi Peaminister Härra Karl ULMANIS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.09.(23.08.)1877 Kuramaal Dobele mk Bērze v Pikša talu pidaja peres. Õppis 1886–89 Bērze valla-, 1889–96 Jelgava Aleksandri linna- ja Jelgava reaalkoolis, Ida-Preisimaal Tapiaus piimatööstuse kursustel, 1902–03 Šveitsis Zürichi tehnikakõrgkoolis, 1903–05 Leipzigi ülikooli põllumajandusinstituudis, 1908–09 USAs Nebraska põllumajanduskoolis ja Nebraska ülikooli põllumajanduslikus tööstuskolledžis Lincolnis. Korp! Fraternitas Rusticana auvilistlane. Alates 1897 piimandusettevõtte juht Riias ja Liepājas, tegutses Riia piimatööstuse ja põllumajanduskursuste instruktori ja ajakirja „Lauksaimnieks“ toimetajana. Arreteeriti detsembris 1905, oli Pihkva vanglas, vabanes mais 1906. Siirdus Saksamaale, töötas õpetajana Annabergi põllutöökoolis, 1907 tagasi Lätis, kuid siirdus USAsse, töötas Nebraskas piimatööstuses, oli Lincolnis piimatööstuse vabrikuülem, hiljem piimatööstuse osanik Texase osariigis. Pöördus 1913 tagasi Lätti, töötas agronoomina Valmieras Balti põllumajandusühenduses ning 1914–15 ajakirja „Zeme“ toimetajana, alates 1915 Riia põllumajanduse keskühingus. I MS aja tegutses Valmiera ja Balti põgenike varustamise komitees. Aprillist 1917 Vidzeme ajutise maanõukogu liige ja Vidzeme kubermangu komissari asetäitja. Aprillis 1917 maini 1934 Läti Põllumeeste Kogu esimees. Septembrist 1917 okupeeritud Riias lätlaste poliitiliste organisatsioonide Demokraatlikusse Blokki koondaja ja Riia Lätlaste Abistamise Komitee juhatuse liige, juunist 1918 Cēsise mk Priekuļis, kus moodustas okupeeritud Vidzeme abistamise komitee, ühtlasi ajakirja „Baltijas Lauksaimnieks“ toimetaja, oktoobrist 1918 Riias. Valiti 17.11.1918 Põllumeeste Kogude esindajana Läti Rahvanõukokku. Oli alates 18.11.1918 kuni juunini 1921 Läti Ajutise Valitsuse peaminister, ühtlasi novembrist detsembrini 1918 ja juulist septembrini 1919 põllumajandusministri kt, novembrist 1918 juunini 1919 välisminister, novembrist 1918 detsembrini 1919 varustusminister ja oktoobrist 1919 juunini 1920 sõjaminister. Oktoobris 1919 astus kapralina Läti sõjaväkke. Osales lahingutes Bermondt-Avalovi vägede vastu Riia ründamise ajal üliõpilaste pataljonis, sai 14.10.1919 haavata. Oli Asutava Kogu ning I–IV Seimi liige. Alates 1923 Läti Põllumeeste Panga juhatuse esimees ja direktor, detsembrist 1925 ka Riigi Maapanga juhatuse liige. Detsembrist 1925 maini 1926 peaminister, maist detsembrini 1926 välisminister, märtsist detsembrini 1931 ja märtsist 1934 aprillini 1936 peaminister ja ühtlasi välisminister, aprillist 1936 juunini 1940 president ning ühtlasi peaminister. Tegi 15.05.1934 Lätis riigipöörde, saates laiali Seimi ning valitses järgmistel aastatel autoritaarselt, lätistades kõiki riigielu sfääre. Valiti 1934 Läti ülikooli audoktoriks ning Läti kunstiakadeemia ja konservatooriumi auliikmeks. Oli Läti-
Eesti Ühingu auliige ja Läti-Leedu Ühingu liige. Nõukogude okupatsioonivõim sundis teda 17.06.1940 peaministrina koos valitsusega tagasi astuma ning 21.07.1940 vabastas ka presidendi ametist. Nõukogude võim küüditas ta 22.07.1940 Lõuna-
Venemaale Vorošilovskisse, arreteeriti 04.07.1941 ning paigutati Vorošilovski vanglasse, augustis 1942 viidi Bakuusse ja septembris 1942 Kesk-Aasiasse. Suri 20.09.1942 Turkmeenia NSV Krasnovodski vanglas. Maeti Krasnovodski kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus ja Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis, sammas Riias ja muuseum Bērze v Pikša talus. Teised autasud: LKO III kl, KR I kl (1931), VT I kl (1938), Läti KTO I kl, VO I kl ja PR I kl, Belgia KO I kl ja LO I kl, Itaalia MLO I kl ja KO I kl, Leedu VSO I kl, Norra OO I kl, Poola VKO I kl ja PR I kl, Prantsuse ALO I kl ja SR, Rootsi PTO I kl ja VO I kl, Soome VRO I kl ning Tšehhoslovakkia VLO I kl. Kirjandus temast: R. Treijs, „Prezidenti: Latvijas valsts un ministru prezidents 1918–1940“ (Riia, 2004), „Reiz dzīvoja Kārlis Ulmanis...“ (Riia, 2007), V. Avots, „Kārlis Ulmanis valstiski un privāti“ (Riia, 2010), V. Avots, „Ulmaņlaiki. Leģendas un fakti“ (Riia, 2012) jmt. Vallaline. (J.P.)
UMB, Andrei Juhani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 992/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Andrei UMB’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juulil 1919 a. Babino küla all.
Sündis 24.(12.)02.1896 Lääne mk Hiiumaal Emmaste v Prassi külas. Õppis vallakoolis. Meremees, laevakütja. VS ajal alates 18.12.1918 1. diviisi staabis, aprillist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja 1. jalaväepolgu 3. roodus, maist 1919 polgu 1. roodus ja juulini 1919 Soomusrongide Divisjonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillist 1920 Tallinna merekindluses ja rannapatareis nr 6. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Emmaste v Sülla talu. VRVÜ Läänemaa osak liige. Suri 17.07.1930 Haapsalus. Maeti Haapsalu Linnakalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
UMMELAS, Ado Ado p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 1336/15.09.1920 4 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Adolf UMELAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Ilkino küla all.
Sündis 23.(11.)05.1880 Järvamaal Einmanni vallas. VS ajal alates 28.02.1919 4. jalaväepolgu 5. roodus, novembrist 1919 kaprali kt, jaanuaris 1920 rühmaülem. Nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai 15.05.1919 Zaretšje küla all haavata. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel tööline Narvas. Suri 12.02.1927 Narvas. Maeti Narva Aleksandri koguduse kalmistule. Abikaasa Helene-Elisabeth, sünd Paddas (1889), tütar Elsa (1914–15). (M.S.)
UNDÉN, Ulf Torsten Victori p, Rootsi saadik.
VR III/1, nr 3128/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Ekstsellents Rootsi saadik , Eestis, Härra Ulf Torsten UNDÉN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 14.04.1877 Rootsis Jönköpingi läänis Vetlandas. Lõpetas 1902 Uppsala ülikooli, cand. phil. Oli 1902–05 atašee ja konsul Hamburgis, 1906–08 New Yorgis ja Washingtonis, alates 1909 konsul Berliinis ja 1913 peakonsul Hamburgis. Töötas 1917–21 Rootsi välisministeeriumis personali- ja administratiivosak juhatajana. Oli 1921–28 saadik Eestis ja Lätis, aastast 1922 ka Leedus asukohaga Riias, 1928–38 Rootsi saadik Austrias, samas Ungaris, 1938–42 ainult Ungaris. Suri 05.06.1962 Stockholmis. Maeti Värmlandi läänis Karlstadi Lääne kalmistule. Teised autasud: Rootsi VO III kl, Jugoslaavia SO V kl, Läti KTO V kl, Leedu GO V kl, Rumeenia KO IV kl, Vene StO II kl ja Preisi PKO III kl. Vend Östen Undén oli 1924–26 Rootsi välisminister. (M.S.)
UNGER, Jakob Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1576/19.10.1920 Scouts polgu kapralile Jakob UNGER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 weebruaril 1919 a. raudsilla waldamisel.
Sündis 16.(04.)11.1894 Tartumaal Aakre v Pühaste k Laksi talu möldri peres. VS ajal alates 14.01.1919 Scouts pataljoni A company 3. rühmas, detsembrist 1919 Scouts polgu 1. roodus. Kapral juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Palupera Vainu talu, müüs selle 1929 ära. Seejärel talunik ja mölder Kambja v Vana-Kuuste m Konsa vesiveskis. VRVÜ Tartu osak liige. Suri 24.05.1944 Kiidjärve v Liiva k Konsa talus. Maeti Rõngu kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
UNGVERE (kuni 1938 UNGERSON), Jüri Johani p, lipnik (1920), nooremleitnant (1924), Saksa SS-Obersturmführer (1944).
VR II/3, nr 258/11.06.1920 8 jalawäe polgu 2 roodu kapralile Jüri Juhani p. UNGERSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Rootsi küla juures.
Sündis 05.07.(22.06.)1900 Tartumaal Suure-Ulila v Härjanurme k Tootsi talu pidaja peres. Õppis vallakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis, 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis, 1924–25 Tallinna kolledžis ja 1925–30 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 10.12.1918 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljoni 1. roodus, veebruaris 1919 vabastati kooliõpilasena teenistusest ja arvati reservroodu, aprillist 1919 vabatahtlikult Tartu kaitsepataljoni 5. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 2. roodus. Kapral veebruarist 1919. Juunist 1919 sõjakoolis. Osales lahingutes Punaarmee ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva rindel, sai 30.01.1919 Viljandimaal Roobe mõisa juures haavata. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Lipnik augustist 1920. Nooremohvitser laiarööpalisel soomusrongil Kapten Irv. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1923 oktoobrini 1924 piirivalve Tartu jsk Võõpsu raj nooremohvitser. Nooremleitnant 1924. Maist 1930 märtsini 1933 Kohtupalati nooremkandidaat Tartu-Võru rahukogu juures, seejärel advokaadi abi Elvas, septembrist 1937 detsembrini 1940 kohtuameti kandidaat Tallinna ringkonnakohtu juures. Oli KL Tartu mlv 4. mlvk, VRVÜ Tartu ja Tallinna osak liige. II MS ajal suvel 1941 Erna salga 1. kompanii ülem. Osales saarte vabastamise lahingutes. Oktoobrist 1943 teenis 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadis, detsembrist 1943 brigaadi 42. rügemendis, jaanuarist 1944 20. Eesti Relva SS-diviisi 45. rügemendi 2. kompanii ülem. Obersturmführer jaanuarist 1944. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Tartumaal ja Narva rindel, sai 15.02.1944 Meerapalus haavata. Nõukogude võim arreteeris ta 12.01.1945 Puhja v Tootsi talus. Septembris 1945 mõisteti 18 aastaks vangi. Pärast vabanemist ehitustööline Audru sovhoosis. Suri 21.02.1970 Pärnu raj Sauga külanõukogus. Maeti Puhja kalmistule. Teised autasud: Saksa RR II kl. Abikaasa Olga-Marie, sünd Birk (1906–91, näitlejana Olli), tütar Reet (1943). (M.S., J.P.)
UNIVER, Peeter Antoni (ka Hans) p, kapten (1919).
VR II/3, nr 2953/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 3. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem kapten Peeter UNIVER Eesti Vabadussõjas üles näidanud Kärstna ja Karola mõisa juures 6. jaanuaril 1919.
Sündis 06.02.(25.01.)1893 Pärnumaal Pöögle vallas talurentniku peres. Õppis Karksi õigeusu kihelkonnakoolis, Pihkva õpetajate seminaris ja 1915 1. Oranienbaumi lipnikekoolis. Õpetaja 1912–13 Koeru haridusseltsi algkoolis, 1913–14 Pärnu Eesti Kooliseltsi Mõisaküla koolis ja 1914 Voltveti ministeeriumikoolis. I MS ajal oktoobrist 1914 179. tagavarapataljonis, aprillist 1915 sõjakoolis. Lipnik juunist 1915. Oktoobrist 1915 408. Kuznetski jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant märtsist 1916, leitnant detsembrist 1916, alamkapten novembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes ja Ukrainas, sai kahel korral 09.12.1915 ja 10.08.1916 haavata. Septembrist aprillini 1917 1. Eesti polgus. VS ajal alates 21.11.1918 3. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Pihkva rindel, sai 06.01.1919 Viljandimaal Kärstna mõisa all haavata. Kapten detsembrist 1919. Sai autasuks Pöögle v Mõisamäe talu. Jaanuarist 1920 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodu ning 3. ja 2. roodu nooremohvitser, septembrist 1920 3. diviisi staabi õppekomandos, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 1. roodu vanemohvitser, septembrist 1921 1. kuulipildujate roodu ülema kt, augustist 1922 2. kuulipildujate roodu vanemohvitser, augustist 1923 kompanii ülem, novembrist 1923 jaanuarini 1924 Saaremaa rahvaväe ülema kt, aprillist 1924 kindralstaabi käsundusohvitser, augustist 1924 ajakirja „Sõdur“ tegevtoimetaja, septembris 1925 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Mõisamäe talu, alates 1933 Petserimaal Irboska v Krjakovo algkooli juhataja, õpetaja Kulje (hiljem Kalda) v Medova algkoolis ning juhataja Kolpino algkoolis. Oli KL Petseri mlv Värska mlvk Värska üksikrühma pealik, Noorte Kotkaste juht, Eesti Õpetajate Liidu, VRVÜ Pärnu ja Võru osak liige. Suvel 1941 asus perega elama Karksi v Mõisamäe tallu. Saksa ajal õpetaja Penujas, hiljem Tahkuranna v Soometsa algkooli juhataja. Nõukogude ajal kuni 1947 Abja kooli sõjalise õpetaja. Seejärel talunik, kevadest 1949 kolhoosi 9. Mai raamatupidaja, jaanuarist 1954 Edu kolhoosi esimees, jaanuarist 1956 detsembrini 1957 arvepidaja. Avaldas poeemi „Peeter Kaim“ (Tallinn, 1935). Suri 07.05.1975 Viljandi raj Polli kn Mõisamäe talus. Maeti Karksi-Nuia Arumäe kalmistule. Teised autasud: Vene AnO IV ja III kl, StO III ja II kl ning VlO IV kl. Abikaasa Anna, sünd Krasnovski (1920–98), lapsed Liia (1937), Väino (1938), Toivo (1940), Kalle (1944–67), Ilme (1950) ja Toomas (1955). (J.P.)
UNT (ka HUNT), Anton Jaagu (Jakov) p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 834/01.09.1920 Sakala partisaanide polgu nooremale alamohwitserile Anton Jaagu p. UNT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 jaanuaril 1919 a. waenlase wahi posti hävitades ja 20 aprillil 1919 a. Roodowa mõisa all.
Sündis 04.09.(23.08.)1897 Viljandimaal Võisiku v Leie k Märdi talu pidaja peres. Õppis Võisiku ministeeriumikoolis. VS ajal detsembrist 1918 Kolga-Jaani KL liige, alates 07.01.1919 Viljandi vabatahtlike pataljoni, samast kuust Viljandi kaitsepataljoni, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 4. roodus, juunist 1919 jaoülem. Kapral jaanuarist 1919, nooremallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Maist 1920 Sakala partisanide polgu 1. roodus, juulist 1920 3. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Suri 08.11.1921 Võisiku v Märdi talus. Maeti Kolga-Jaani kalmistule. Vallaline. (J.P.)
UNT (ka HUNT), Jaan (sünd Joann) Aadu (Avdi) p, kapten (1919), kolonelleitnant (1922).
VR II/3, nr 106/21.02.1920 Kuperjanowi partisanide patajoni ülemale leitnant Jaan Ado p UNT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 märtsil 1919 a. waenlase seisukohtadesse oma pataljoniga kiiluna sissetungides ja Mikkiste, Suure-Abja ja Essimäe külade waldamisel.
VR I/2, nr 2827/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis endine Kuperjanovi partisanide polgu ülem reserv kolonel-leitnant Jaan UNT Eesti Vabariigi vastu üles näidanud lahingutes 24.–25. mail 1919 Petseri liinil Vana-Irboska ja Pihkva valdamisel ning Landeswehri vastu 21. juunil 1919 Loode jaama piirkonnas ja 1. juulil 1919 Riia all Rennebergi-Hollershofi mõisa liinil.
Sündis 20.(08.)07.1894 Viljandimaal Kärstna v Murikatsi külas talupoja peres, hiljem asuti Leebiku valda. Õppis Leebiku valla-, Helme kihelkonna- ja Tallinna kaubanduskoolis, 1915 4. Petrogradi lipnikekoolis, 1925–27 Tartu linna õhtugümnaasiumis, 1928 pataljoniülemate kursustel ning 1927–43 Tartu ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas. Kuulus 1927–28 korp! Vironiasse, alates 1936 korp! Fraternitas Tartuensise liige ja auvilistlane. I MS ajal veebruarist 1915 178. tagavarapataljonis, maist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Teenis nooremohvitserina 5. Kiievi grenaderipolgus, detsembrist 1915 7. roodu ülem. Alamleitnant juulist 1916, leitnant märtsist 1917. Maist 1917 1. Eesti polgu 7. roodu ülem, septembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 4. ja 7. roodu ülem. VS ajal alates 18.11.1918 KL looja Tartus, detsembrist 1918 Tartu maakonna partisanide salga, hilisema Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodu ülem, veebruarist 1919 pataljon ülem. Alamkapten maist 1919, kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Detsembrist 1919 Kuperjanovi partisanide polgu ülem. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Oru talu, müüs selle 1930 ära. Alampolkovnik maist 1920 (kolonelleitnant novembrist 1922). Jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus. Aprillis 1921 vabastati teenistusest. Märtsist detsembrini 1925 Tartu mk politseiülem, jaanuarist veebruarini 1926 Tartu-Valga abiprefekt, ühtlasi jaanuarist 1925 jaanuarini 1932 KL Tartumaa mlv pealik. Juunist 1934 raudteepolitsei Narva jsk politseikomissar, juunist 1936 juulini 1937 Lääne-Saare prefektuuri Haapsalu jsk politseikomissar. Seejärel Tallinn-Nõmmel raamatupidaja. VRVÜ Tartu, Lääne-Saare ja Tallinna osak liige. Saksa ajal politseiteenistuses Tallinnas, ühtlasi Eesti OV erivolinik Eesti Leegionis. Septembris 1944 taandus Saksamaale, asus 1947 Inglismaale ja 1948 Kanadasse, elas Vancouveri lähistel Newtonis, kus algul pidas kanafarmi, hiljem kalkunikasvandust. Oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimees. Suri 24.12.1974 Kanadas Briti Columbias Newtonis. Maeti Burnaby Forest Lawni kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, KR III kl mõõkadega (1929), Vene AnO III kl ning StO II ja III kl. Esimene abikaasa Adele-Caroline-Olga, sünd Fromm (1892), lahutati 1938. Teine abikaasa Adeele, sünd Kirikmar (1894–1984). (J.P.)
UNT, Johan Jaagu p, polkovnik (1917), kindralmajor (1922).
VR I/2, nr 15/11.03.1920 Sõjawäe Ringkonna Ülemale Polkownik Johann Jaagu p UNT’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
VR III/2, nr 2812/16.12.1924 Kindral-major Johann UNT’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie üles näidanud 1. detsembri 1924 a. kommunistliku mässu likvideerimisel.
Sündis 24.(12.)03.1876 Viljandimaal Tarvastu v Tiukre talu pidaja peres. Õppis 1886–87 Soone valla-, 1887–90 Tarvastu kihelkonna-, 1891–96 Viljandi linna- ja 1899–1901 Vilno sõjakoolis. Töötas 1896–97 abiõpetajana Tarvastu v Ämmuste koolis. Oktoobrist 1897 113. Staraja Russa jalaväepolgus, septembrist 1899 sõjakoolis. Alamlipnik augustist 1901. Seejärel 113. jalaväepolgus nooremohvitser ning 9. ja 12. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1902, leitnant oktoobrist 1905, alamkapten septembrist 1909. Osales Vene-Jaapani sõjas 85. Viiburi jalaväepolgu 13. roodu ülemana. I MS ajal augustist 1914 113. jalaväepolgu 7. roodu ja õppekomando ülem ning aprillist 1916 2. pataljoni ülem, maist 1917 polguülema abi, juulist 1917 polgu ülem. Kapten veebruarist 1915, alampolkovnik augustist 1916, polkovnik juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 11.09.1914 Ida-Preisimaal Goldapi all haavata. Detsembrist 1917 märtsini 1918 2. Eesti polgu ülem. VS ajal alates 21.11.1918 2. jalaväepolgu ülem, jaanuarist 1919 1. diviisi brigaadiülem, aprillist 1919 ühtlasi diviisülema abi ja Viru rinde kindlustustööde üldjuht. Oktoobrist 1919 Eesti KL ülem. Sai autasuks Viljandimaal Päri v Mäeotsa talu, mis oli endine Päri mõisa süda. Märtsist 1920 sõjaväeringkonna ülem, ühtlasi aprillini 1930 Tallinna garnisoni ülem. Kindralmajor 1922. Märtsist 1924 ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem, juhtis 01.12.1924 kommunistliku mässukatse mahasurumist. Oktoobrist 1928 3. diviisi ülem. Oli 1922–30 sõjanõukogu ja 1925–30 VMK liige, 1920–24 VOK esimees, 1921–30 SMÜ esimees ja 1927–30 VRVÜ Tallinna osak esimees. Sai 03.04.1930 Tallinnas talle korraldatud atentaadis raskelt haavata. Suri 07.04.1930 Tallinnas kaitseväe keskhaiglas. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule Mälestusehise ette, 1932 maeti ümber sama kalmistu VS juhtide matmispaika. Tähis Tarvastu v Tiukre talus, nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Raamat temast: „Kindral Johan Unt. Jooni elust ja tegevusest“ (Tallinn, 1931). Teised autasud: LKO II kl, EPR I/II (1929), Vene AnO II, III, IV kl, StO II, III kl, VlO IV kl, Poola VR ja Soome VRO II kl. Abikaasa Jadwiga, sünd Jackiewicz (1887–1967). (J.P.)
UNT (sünd HUNT), Mart Madise p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 71/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 meresuurtükiwäe komando ülemale, leitnant Mart Madise p. UNT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Tapal 9 jaanuaril, Woldi ja Äksi juures 13 jaanuaril, Tartus 14 jaanuaril, Uderna juures 22 jaanuaril ja Kirepi juures 23 jaanuaril 1919 a. waenlase seisukohtade ärawõtmisel oma osawa ja külmawerelise suurtükitule juhtimisega kaasa aidates.
Sündis 25.(13.)01.1893 Tartumaal Avinurme v Tõnusaare külas Posti talu pidaja peres. Õppis 1901–06 Lohusuu ministeeriumikoolis, 1907–13 H. Treffneri gümnaasiumis, 1915–16 2. Peterhofi lipnikekoolis ja 1928 teemeistrite kursustel. I MS ajal septembrist 1914 2. Balti mereväe ekipaažis, jaanuarist 1915 Medvežje suurtükiväe polügoonil, juunist 1915 mereväe kindralstaabis kirjutaja, septembrist 1915 1. tagavarapataljonis, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser ja rooduülem 171. tagavarapataljonis, juunist 1916 284. tagavarapolgu rooduülem, juunist 1917 jaanuarini 1918 61. suurtükibrigaadis. Alamleitnant septembrist 1917, leitnant detsembrist 1917. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel, sai kolmel korral haavata ja põrutada. VS ajal alates 27.11.1918 peastaabi 7. ohvitseride rühma ülem, detsembrist 1918 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3, veebruarist 1919 lr sr nr 1 patareiülem, aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni ja augustist 1919 Soomusrongide Diviisi suurtükiväe inspektor. Alamkapten detsembrist 1919 (kapten jaanuarist 1924). Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks Läänemaal Märjamaa v Tolli m Laine talu, mis oli endine mõisasüda. Septembrist 1920 Merekindluste ülema abi. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Augustist 1921 märtsini 1925 Läänemaa riigimaade 6. ringkonna valitseja. Seejärel talunik. Maist 1929 Pärnu maavalitsuse järelevalveametnik, juunist 1929 Pärnu-Jaagupi piirkonna teemeister, aprillist 1935 aprillini 1941 Vändra piirkonna teemeister. Jaanuarist 1925 oktoobrini 1929 KL Lääne mlv Märjamaa mlvk pealik, septembrist 1930 juunini 1935 KL Pärnumaa mlv Jakobi mlvk käsundus- ja mlvk 2. kompanii pealik ning juunist 1935 juunini 1940 Vändra mlvk pealiku abi, VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.04.1941 Vändra alevis. Lasti maha 20.02.1942 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1938) ning Vene AnO III ja IV kl. Abikaasa Linda, sünd Abel (1893–1942, küüditati 1941), lapsed Laine (1920–2001), Enno (1922–2007, II MS ajal Soome armees) ja Kalle (1930–2004, küüditati 1941, vabanes 1947). (J.P.)
UNTOLAHTI, Herman Olli p, Soome veltveebel (1918), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 2698/25.05.1923 Weltweebel Herman UNTOLAHTI’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
VR II/3, nr 2761/25.05.1923 Leitnant Herman UNTOLAHTI’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 23.08.1891 Soomes Sortavalas põllumehe peres. Soome VS ajal võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai Tampere lahingus haavata. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva rindel. Suri 30.06.1957 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. (M.S., J.P.)
UOTILA, Martti Elias Gustaf Everti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2214/26.03.1920 Sõdurile Martti UOTILA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.10.1893 Soomes Akaas. Õppis algkoolis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel kuulus Helsingi KL veteranide üksusesse. Talvesõja ajal vahiteenistuses Helsingi KL veteranide kompaniis. Jätkusõjas juulist 1941 märtsini 1942 jaoülem (tallmeister) Aunuse hõimusõduripataljonis. Seersant 1941. Alates 1942 Helsingi linna ehitusameti laomees. Suri 22.01.1976. Maeti Helsingi Honkanummi kalmistule. (M.S.)
URITAM, Oskar Hendriku p, alamleitnant (1920), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 430/25.08.1920 Soomusrongi suurtüki-rühma Nr 2 ülemale, lipnik Oskar Hendriku p. URITAM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata koostööga suurtükiwäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 13.(01.)01.1894 Pärnumaal Tõstamaa vallas köstri peres. Õppis valla- ja 1907–11 Pärnu linnakoolis, 1912–14 Pärnu ja 1915–16 Petrogradi 9. gümnaasiumis ning Petrogradi polütehnilise instituudi elektrotehnikaosakonnas, 1917 Mihhaili suurtükiväekoolis ja 1920–24 Saksamaal Karlsruhe tehnikaülikoolis, insener. I MS ajal jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 4. suurtükiväe tagavaradivisjonis, oktoobrist 1917 36. tagavarapolgus, detsembrist 1917 122. suurtükiväe brigaadis ja jaanuarist 1918 39. korpuse staabis nooremohvitser ja rooduülem. Osales lahingutes Saksa vägede vastu Ukrainas Lutski all. Aprillist 1918 Ukraina armee suurtükiladude ülem, augustist 1918 Manevitši linna komandant, detsembrist 1918 1. raskesuurtükiväe staabi sideülem, veebruarist 1919 2. patarei ülem. Mais 1919 sattus Poola vägede kätte vangi, vabanes juunis 1919. VS ajal alates 21.07.1919 suurtükivalitsuses, nimetati 27.07.1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 5 patarei ülemaks, augustist 1919 rongi 2. rühma ülem. Alamleitnant märtsist 1920 (nooremleitnant novembrist 1922). Maist 1920 Soomusrongide Diviisi patarei nr 4 ülem. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1925–35 OÜ Tallinna Külmhoone asjaajaja-direktor, 1935–40 Keila villaketramis- ja kudumistööstuse ning jalanõudetööstuse AS Globus juhataja. Oli paljude Eesti tööstushoonete projekteerija ja ehitustööde juht, Inseneride Ühingu, Inseneride Koja, Tallinna Jahimeeste Seltsi, Tallinna jahtklubi, Ehitusasjanduse Ühingu ning VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal töötas vabakutselise insenerina ja ehitusjuhina Tallinna tünnivabrikus. Nõukogude ajal 1944–45 ehitusmaterjalide peavalitsuses peamehaanik. Nõukogude võim arreteeris ta 28.03.1945 Tallinnas, mõisteti viieks aastaks vangi, oli Tšeljabinski oblastis, vabanes märtsis 1947. Seejärel Tartu ülikooli metsandusteaduskonnas vanemõpetaja ja Tartu linna peaarhitekti projekteerimisbüroos. Suri 18.09.1950 Tartus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Esimene abikaasa Nadežda, sünd Mõttus. Teine abikaasa Maria, esimeses abielus Saar, sünd Kekki (1899–1954), poeg teisest abielust Ragnar-Oskar (1943–98). kasutütar Sylvia-Elisabeth (1924), kasupoeg Are (1928). Vend Richard Uritam VR I/3, teise abikaasa esimene mees Ernst Saar VR II/3. (A.K.)
URITAM, Richard Hendriku p, kapten (1920), alampolkovnik (1920), kolonelleitnant (1922).
VR I/3, nr 1484/13.10.1920 Endisele 2 Ratsa polgu ülemale Alampolkownik Richard URITAM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 16.(04.)05.1892 Pärnumaal Tõstamaa vallas köstri peres. Õppis 1902–03 Tõstamaa vallakoolis, 1904–12 Pärnu gümnaasiumis, 1912–14 Moskva ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1920 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Rotalia liige. I MS ajal oktoobrist 1914 4. tagavara ratsapolgus. Lipnik oktoobrist 1915 vapruse eest. Nooremohvitser 18. Nežini husaaripolgu 2. eskad-
ronis, aprillist 1916 kuulipildujate komando ülem, märtsist 1917 16. ratsadiviisi kütipolgu adjutant. Alamleitnant novembrist 1916, leitnant juulist 1917 ja alamkapten oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Karpaatides, Valgevenes ja Ukrainas, sai 05.07.1915 Bugi jõe ääres põrutada. Jaanuarist aprillini 1918 Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 16.11.1918 Eesti KL ratsasalgas, novembrist 1918 Ratsapolgu 1. eskadroni ülem, jaanuarist 1919 2. ratsapolgu ülema abi, ajutine ülem ja jaanuarist 1920 2. ratsapolgu ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Kapten jaanuarist 1920, alampolkovnik juunist 1920 (kolonelleitnant novembrist 1922). Sai autasuks Harjumaal Kaiu v Kaiu talu, mis oli endine mõisasüda. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel ärimees Tallinnas. Ostis oma Kaiu talule lisaks kõrval oleva Urita talu, kolonelleitnant Robert Karunga autasumaa. Pidas 1933–37 Kaiu-Urita talus jahuveskit ja 1936–38 Tallinnas Mulla tänaval telliskivitööstust. Oli Põllumajandusliku Keskühisuse Estonia, Põllumeeste Keskpanga, ühisuse Estonia Eksporttapamajad, OÜ Tallinna Külmetushoonete ja Põllumajanduslikkude Ühisuste Revisjoni Liidu asutaja ja juhatuse ning Tallinna Rotary klubi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Veebruaris 1941 siirdus järelümberasumise korras Saksamaale. Oli 1945 Saksamaal USA tsooni Schwäbisch-Halli Eestlaste Keskkomitee ja 1946 Eesti Skautide ja Gaidide Geislingeni Maleva esimees. Asus USAsse. Oli New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu ja Eesti Abi nõukogu liige. Suri 24.07.1957 New Yorgis. Maeti New Yorgi Ferncliffi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl, Vene AnO IV kl, GeR III ja IV kl. Esimene abikaasa Valentine-Margarethe, sünd Lorenzson (1892–1952), pojad Gunnar-Henrik (1918–42, II MS ajal Saksa armees, langes Volhovi all) ja Hillar-Ingvar (1920). Teine abikaasa Anna, esimeses abielus Kingo, sünd Lemming (1899–1972). Vend Oskar Uritam VR I/3, teise abikaasa esimene mees August-Johann Kingo VR I/3. (J.P.)
URKE, Jakob (sünd Jaagup) Jüri p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 179/05.03.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni 1 järgu madrusele Jakob Jüri p. URKE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud dessandis 14 mail 1919 a. Oudowa all.
Sündis 16.(04.)01.1896 Harjumaal Kuimetsa vallas talupidajate peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–17 Preobraženskoje kaardiväepolgus, 1917–18 kergeristlejal Oleg. VS ajal alates 01.01.1919 2. kl madrusena Mereväe Ekipaažis, veebruarist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis, aprillist 1919 suurtükilaeva Uku madrus, detsembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 3. roodus. Osales dessantides ja operatsioonides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel, sai 12.09.1919 haavata. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kuimetsa v Kadja külas. Nõukogude võim arreteeris ta 11.03.1945 Harjumaal Kõue vallas. Suri 12.06.1947 Kemerovo obl SibLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Eliise-Alviine, sünd Reem (1898–1985, küüditati 1949, vabanes 1956), poeg Kalmo (1923, arreteeriti 1946, vabanes 1956). (M.S.)
URM, Eduard Johani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1030/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Eduard URM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Säde jõe ääres.
Sündis 02.09.(21.08.)1895 Tartumaal Suure-Kambja v Raanitsa mõisa töölise peres. Õppis valla- ja Kambja kihelkonnakoolis. VS ajal alates 14.12.1918 2. jalaväepolgus, jäi Tartu langemise järel väeosast maha. Märtsist 1919 2. diviisi tagavarapataljonis, arvati märtsi lõpus 1919 3. jalaväepolgu 12. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 02.07.1919 Riia all Kurtenhofi jaama juures. Maeti Kirchholmi kalmistule ühishauda, samal kuul maeti ümber Kambja surnuaeda. Nimi Kambja sambal. Vallaline. Sai postuumselt autasuks Tartumaal Kambja v Raanitsa m Tiigi talu, mis anti emale. (J.P.)
URTIN, Jaan-Alfred Reinholdi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1270/15.09.1920 8 jalawäe polgu reamehele Jaan URTIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 oktoobril 1919 a. Sardewo küla waldamisel.
Sündis 13.(01.)05.1895 Võrumaal Vastse-Roosa v Veski talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Põllumees. VS ajal alates 25.02.1919 Tallinna kaitsepataljoni 4. roodus ja kuulipildujate komandos, maist 1919 8. jalaväepolgu raskekuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (A.K.)
USBORNE, Thomas Richard Guy, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2430/26.03.1920 Alamleitnant Thomas Richard Guy USBORNE’le, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 09.10.1900 Inglismaal Essexi krahvkonnas Writtle’is. I MS ajal teenis kuninglikus mereväes. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Kuulus augustis 1919 kaptenleitnant Dobsoni torpeedokaatrite rühma. Langes 18.08.1919 Kroonlinna sõjasadama ründamisel torpeedokaatril CMB 79A, mis uputas Nõukogude allveelaevade emalaeva Pamjat Azova. Nimi sambal Inglismaal Bursledonis St Leonardsi kiriku kalmistul ja Portsmouth Naval Memorialis ning tahvlil Hampshire’i krahvkonnas Portsmouthi katedraalis ja Writtle’is All Saintsi kirikus ning Tallinna Pühavaimu, Tori ja Riia anglikaani kirikus. (M.S.)
USIN, Jaan Peetri p, lipnik (1916), mereväekapten (1940).
VR II/3, nr 152 /21.02.1920 Suurtükilaew „Tartu“ komanderile, nooremleitnant Jaan Peetri p. USIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 3 mail 1919 a. Roskopelli sadama ja waenlase seisukohtade pommitamisel 14 mail 1919 a. Oudowa linna, jaama ja raudtee ümbruses asuwate külade pommitamisel ja 25 mail 1919 a. Pnewo küla all dessandis.
Sündis 12.08.(31.07.)1887 Saaremaal Paju v Ussivare talu pidaja peres. Õppis Mustjala kihelkonna- ning Kuressaare ja Liibavi merekoolis, 1916 Kroonlinna mereväelipnike kursustel ning 1921–25 mereväeohvitseride kursustel. I MS ajal augustist 1914 2. Balti mereväe ekipaažis madrus, septembrist 1914 traaleri Nikolai Pogolski, novembrist 1914 hospidalilaeva Nikolajev ja maist 1915 taas traaleri Nikolai Pogolski roolimees. Lipnik aprillist 1916. Ohvitserina Tallinna Peeter Suure merekindluse piirkonna staabis, juulist 1916 transpordilaeval Osilia vahiülem, maist 1917 veebruarini 1918 sadamalaeva Ivan Volažbenski komandör. VS ajal alates 21.12.1918 suurtükilaeva Lood komandant, veebruarist 1919 suurtükilaeva Uku vahiülem, märtsist 1919 suurtükilaeva Tartu komandör. Osales dessantoperatsioonides Punaarmee vastu Soome lahel ning Peipsi ja Pihkva järvel. Sai autasuks Saaremaal Kihelkonna v Paju m Paju talu, mis oli endine mõisasüda. Märtsist 1920 Peipsi laevastiku divisjoni töö- ja vahiroodu ülem, juulist 1920 septembrini 1940 Peipsi laevastiku divisjoni ülem. Leitnant märtsist 1920, vanemleitnant 1923, kaptenmajor 1924, kaptenleitnant 1930, mereväekapten 1940. VRVÜ Tartu osak liige. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, oli vedurlaeva-jäälõhkuja Merikaru tüürimees. Hukkus 19.08.1941 Väinameres Kumari laiu lähistel, kus sattus laevaga Saksa miinile. Teised autasud: KR III kl (1936). Abikaasa Emilie, sünd Kana (1894–1986), lapsed Ernst-Johannes (1914–28), Maimu (1919–2002) ja Eha-Eliise (1930–2005). (A.K., J.P.)
USTAV, August Mardi p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 569/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 6 weltweebli kohusetäitjale August USTAW’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Krasnaja Repka küla juures.
Sündis 16.(04.)12.1890 Tartumaal Kaarepere vallas käsitöölise peres. Õppis Kaarepere ministeeriumikoolis. I MS ajal novembrist 1915 178. tagavarapataljonis, augustist 1916 detsembrini 1917 tagavara kuulipildujate polgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Karpaatides. VS ajal alates 27.11.1918 Torma-Lohusuu KL liige, detsembrist 1919 2. jalaväepolgu 9. roodu veltveebli kt, jaanuarist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodu rühmaülem, septembrist 1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 6 dessantroodu veltveebli kt. Vanemallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1920–40 Tartu linna politseikonstaabel. II MS ajal põgenes Saksamaale, asus seejärel Inglismaale. Suri 16.04.1981 Inglismaal Bradfordis. Maeti Bradfordi lähistel Shipley Nab Woodi kalmistule. Esimene abikaasa Selma, sünd Buls (1896), poeg Ilmar (1922), teine abikaasa Pauline (1910–60). (A.K., J.P.)
USTERMANN, Aleksander vt UUE, Aleksander Mardi p.
UTMAN, Paul Leander vt OTHMAN, Paul Leander Viktor Mattsoni p.
UTUSTE, Kustas (kuni 1927 KIRSCHBAUM ja kuni 1935 Gustav-Vladimir) Jüri p, alamkapten (1919), major (1924).
VR I/3, nr 355/12.05.1920 Inseneriwäe walitsuse wanemale käskudetäitjale ohwitserile, alamkapten Gustav Jüri p. KIRSCHBAUM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sünd 25.(13.)07.1884 Tartumaal Keeni v Utuse talu pidaja peres. Õppis 1895–96 Siimu valla- ja 1897–1902 Valga linnakoolis, 1908 eksternina Peterburi Nikolai kadetikorpuses, 1908–15 Peterburi mäeinstituudis (ei lõpetanud), 1915 Ust-Ižora inseneriväe lipnikekoolis, 1927 alalisväe ohvitseride kursustel. Oli Peterburi EÜSi liige. 1904–07 teenis sundaega Kroonlinnas. Osales 1905 revolutsiooniliikumises, mille tõttu oli 1906 vangis. I MS ajal maist 1915 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1915. Seejärel sapööriohvitser Vene looderindel, Laadoga ja Joensuu positsioonidel ning Pärnu ranniku kaitsel. Oli 1917–18 Viiburi Eesti sõjaväelaste seltsi juhatuse ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. VS ajal alates 18.11.1918 ohvitseride reservi reajsk ülema abi, detsembrist 1918 1. Tallinna kaitsepataljoni ülem ja ülema abi ning märtsist 1919 kindlustustööde juht lõunarindel. Alamleitnant septembrist 1919, leitnant oktoobrist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Jaanuarist 1920 inseneriväe inspektuuri käsundusohvitser ja 1920–21 opteerimiskomisjoni liige, augustist 1935 kaitsevägede staabi juhtide reservis. Kapten 1923, major 1924. Juulis 1940 vabastati teenistusest. Asutas 1925 koos abikaasaga taaralaste ringi, millest kujunes 1930 usuühing Hiis. Oli Sõjamäe hiie rajamise algataja, SMÜ, ehitusühingu Tare, ÜENÜ, Eesti Kultuur-Ajaloo Seltsi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Suvel 1940 asus elama Valgamaale Utuse tallu. Nõukogude võim arreteeris ta 13.05.1941 Sangaste v Utuse talus. Lasti maha 14.12.1941 Kirovi vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Maarda, kuni 1927 Marta-Sophie, sünd Lepp (1883–1940), poeg Reljo, sünd Kaarel-Ilmar (1923–66, II MS ajal Soome armees). Vend kolonel Jüri Hellat VR I/2. (A.K., J.P.)
UUE (kuni 1935 USTERMANN), Aleksander Mardi p, vanemallohvitser (1919), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 33/21.02.1920 1 Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Aleksander Mardi p. USTERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 12 jaanuaril 1919 a. Rõmeda külas, waenlase ägeda püssitule all kuulipildujat ülesse seades ja selle tule toetusel aidates oma meestel küla ära wõtta.
Sündis 28.(16.)12.1895 Paides. Õppis Paide linnakoolis. I MS ajal 1916–17 198. Aleksandro-Nevski jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremallohvitser. Oli 1918 Tallinnas lukksepp. VS ajal alates 23.11.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis, augustist 1919 ratsapolkude tagavaraeskadronis, septembrist 1919 Tallinna tagavarapolgu 2. roodus ja õppepataljonis, oktoobrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Tartu rannavalves, jaanuarist 1920 5. piirikütipataljoni 2. roodus, märtsist 1920 ratsaluure komandos. Osales Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1925–37 piirivalve Kunda kordoni valvur ja 1937–40 Tallinna jsk Kunda raj motorist, tal oli Järvamaal Väätsa v Ristimäe talu. Suri 31.08.1979 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Hendrikson (1896–1983), lapsed Lembit (1924–31), Laine-Amalie (1925–2013), Heino-Aleksander (1931–2007) ja Endel (1932–2011). (A.K.)
UUK, Aleksander Jüri (Georgi) p, leitnant (1920), major (1940).
VR II/3, nr 980/01.09.1920 1 jalawäe polgu leitnandile Aleksander UUK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 augustil 1919 a. Glubokaja küla waldamisel.
Sündis 17.(05.)01.1897 Läänemaal Martna v Väike-Rõude mõisa kutsari peres. Õppis 1910–14 Haapsalu linna- ja 1917 3. Irkutski lipnikekoolis, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel, 1932 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal juunist 1916 176. jalaväepolgus, aprillist 1917 11. Siberi kütipolgus, juunist 1917 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Nooremohvitser 254. tagavarapolgus, märtsist aprillini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 25.11.1918 1. jalaväepolgus, detsembrist 1918 11. roodu, jaanuarist 1919 14. roodu, veebruarist 1919 3. roodu noorem- ja aprillist 1919 vanemohvitser ning oktoobrist 1919 3. roodu ülema kt, jaanuarist 1920 10. roodu ülema kt. Alamleitnant novembrist 1919, leitnant veebruarist 1920. Võttis osa lahingutest Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Maist 1920 1. jalaväepolgu nooremohvitser, luurekomando ülema kt, sidekomando ülema abi, 1. kompanii rühmaülem, 5. kompanii ülema abi, novembrist 1924 1. diviisi staabis õppekompanii kursuseohvitser ja ülema kt ning staabi informatsiooniohvitser, veebruarist 1928 1. jalaväerügemendi 1., 8. ja 6. kompanii ülem, veebruarist 1935 3. pataljoni ülem. Oli rügemendi kohtu ja VRVÜ Narva osak liige. Kapten 1931, major 1940. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi 86. laskurpolgus. Nõukogude võim arreteeris ta 21.09.1940 Narvas. Lasti maha 29.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR V kl (1940). Abikaasa Elisabet, sünd Ivanova (1902–74), lapsed Erika (1922) ja Raul-Aleksander (1929). (A.K., J.P.)
UUK, Rudolf Jaani p, alamkapten (1917), major (1934).
VR II/3, nr 2945/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi Nr. 4 dessantroodu ülem kapten Rudolf UUK Eesti Vabadussõjas üles näidanud 28. märtsil 1919 Stakelni alevi sihis raudtee vahimaja nr 155 juures, olles vaenlase väeosa poolt ümberpiiratud, murdis ahelikust läbi ja lõi mõni tund hiljem vaenlase nende kindlustatud kaevikuist välja.
Sündis 17.(05.)04.1892 Virumaal Narvas töölise peres. Õppis 1905–13 Narva gümnaasiumis, 1915 2. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1920–21 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal märtsist 1915 1. tagavarapataljonis, maist 1915 lipnikekoolis. Lipnik juulist 1915. Nooremohvitser 5. tagavarapataljonis, augustist 1915 138. Bolhovi jalaväepolgu 12. roodu ülem, veebruarist 1917 kuulipildujate komando rühmaohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 23.06.1916 ja 05.10.1916 haavata. Alamleitnant detsembrist 1915, leitnant maist 1916 ja alamkapten märtsist 1917. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgus 8. roodu ülem. Oli 21.02.–02.03.1918 enamlaste vangistatuna Narva vanglas. VS ajal alates 13.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 2 kuulipildujate komando, jaanuarist 1919 lr sr nr 4 kuulipildujate komando nooremohvitser, märtsist 1919 1. dessantroodu ülem, oktoobrist 1919 dessantpataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Viru ja Pihkva rindel ning Lätimaal. Kapten veebruarist 1920. Juunist 1920 lr sr nr 3 ülema abi, juulist 1920 lr sr Kapten Irv ülema abi, kuulipildujate roodu ja dessantroodu nooremohvitser ning nekrutiteroodu ülem, juulist 1922 lr sr nr 2 dessantroodu (novembrist 1922 dessantkompanii) ülem. Märtsist 1923 piirivalve Narva jsk ülema abi, juunist 1924 Narva raj ülem, veebruarist 1938 Narva-Jõesuu raj ülem, jaanuarist 1939 Narva raj ülem, detsembrist 1939 juulini 1940 Petseri jsk ülem. Major 1934. Oli piirivalve brigaadikohtu ja ohvitseride kogu revisjonikomisjoni ja VRVÜ Narva osak liige ning 1940 piirivalve Petseri jsk spordiklubi juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 25.07.1940 Narvas. Lasti maha 16.01.1941 Leningradis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1936), Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II, III kl. Abikaasa Bertha, sünd Tennman (1895–1943, küüditati 1941, suri Tomski obl), lapsed Kalju (1920–42, küüditati 1941, suri Tomski obl) ja Asta (1924–99, küüditati 1941, vabanes 1956). (M.S., J.P.)
UULIMAA (kuni 1935 MARTINSON), Mihail Mihaili p, reamees (1919).
VR II/3, nr 332/11.06.1920 9 jalawäe polgu reamehele Mihkel Mihkli p. MARTINSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 nowembril 1919 a. Aleksandrowskaja-Gorka küla all.
Sündis 05.12.(22.11.)1900 Pärnumaal Suigu v Uulu talu pidaja peres. Õppis valla-, Tori kihelkonna-, Vigala põllutöö- ja Vahi kontrollassistentide koolis. Töötas kontrollasistendina Jäärjas, Karksis ja Pöögles. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 1. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 2. roodus, augustist 1919 kuulipildujate komandos, jaanuarist 1921 1. jalaväepolgu 9. pataljoni kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1921 vabastati teenistusest. Töötas 1921–29 kontrollassistendina Abja-Paluojal, seejärel pidas Uulu talu. Oli Suigu valla Põllumeeste Kogu juhatuse liige, 1930–39 Suigu vallavolikogu liige ja vallavanem, 1935 IL Suigu osak esimees, Suigu-Tammiste piimaühingu juhatuse, Suigu VTÜ ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal veterinaarvelsker. Suri 10.04.1978 Pärnu raj Are kn Uulu talus. Maeti Tori kalmistule. Abikaasa Elli, sünd Elgas (1910–2002), lapsed Hilja (1940) ja Tõnis (1941). (A.K.)
UUS, Arthur Mardi p, kapten (1920).
VR II/3, nr 1393/08.10.1920 Soomusautode kolonne kaptenile Arthur UUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud detsembri kuul 1918 a. Püssi silla õhku laskmisel.
Sündis 18.(06.)05.1893 Tartumaal Kuremaa v Luua m Mõisamaa koolimajas õpetaja peres. Õppis Tartu reaalkoolis ja 1914–15 Vladimiri sõjakoolis. I MS ajal oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1915. Nooremohvitser 31. Aleksejevski jalaväepolgus, kus tõusis pataljoni ülemaks ja ülendati alamkapteniks. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Poolas ja Galiitsias, sai 07.07.1915 haavata. Juunis 1918 vabastati teenistusest. Teel kodumaale sattus Petrogradis enamlaste kätte, oli Kroonlinnas uurimise all, põgenes septembris 1918 Eestisse. VS ajal alates 29.11.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ohvitseride rühmas, määrati 20.12.1918 soomusrongide ja soomusautode ehitustööde juhiks, veebruarist 1919 piirikontrolli ülem, septembrist 1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 Soomusautode Kolonnis, detsembrist 1919 kolonni ülema abi ja kolonni tehnikaosak ülem. Kapten veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Sai 18.04.1920 Valgas oma kodus külalise käes lahti läinud relvast kõhtu haavata. Suri 20.04.1920 Tartus 2. diviisi sidumise salga haiglas. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Vallaline. (J.P.)
UUSITALO, Lauri Eemil Justuse p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2159/26.03.1920 Sõdurile Lauri UUSITALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 19.01.1898 Soomes Pöytyä vallas. Õppis algkoolis. Oli 1917–19 Pöytyä KL liige. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Hiljem elektrijaama operaator firmas Maarian Sähkö OY. Septembris 1931 kolis Forssasse. Saatus teadmata. (M.S.)
UUSKAM (kuni 1934 USGAM), Johannes Jüri p, alamkapten (1919), major (1924).
VR II/3, nr 741/05.03.1920 4 jalawäe polgu leitnandile Johannes Jüri p. UUSKAM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Narva-Jamburgi maantee kaitsmisel ja Wokka ning Konju külade wahel.
Sündis 26.(14.)03.1894 Läänemaal Vaikna v Kullamaal kooliõpetaja peres. Õppis valla-, 1908–11 Tallinna linna- ja 1916 Vladimiri sõjakoolis ning 1920–21 alalisväe ohvitseride ja 1931 pataljoniülemate kursustel. Juunist 1911 septembrini 1915 riigiteenistuses Eestimaa kubermangu valitsuses. I MS ajal septembrist 1915 kaardiväe Grenaderide tagavarapolgus, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 175. tagavarapolgus, detsembrist 1916 rooduülem, märtsist 1917 462. jalaväepolgu nooremohvitser. Alamleitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Novembrist 1917 3. Eesti polgu 9. roodu ülem, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu 5. roodu ülem. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitser, detsembrist 1918 4. roodu ülem, jaanuarist 1919 2. roodu ülem, maist 1919 polgu adjutant, ühtlasi augustini 1919 Narva garnisoni ülema adjutant. Leitnant maist 1919, alamkapten novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 12.01.1919 Virumaal Võle küla all ja 12.03.1919 Plüssa silla juures haavata. Sai autasuks Harjumaal Rapla v Valtu m Ärtu talu. Märtsist 1920 4. jalaväepolgu 5. roodu ülem, juulist 1920 luurajate komando ülem, septembrist 1921 5. jalaväepolgu 5. roodu vanemohvitser ja rooduülem, veebruarist 1922 sõjakooli tagavaraväe ohvitseride ettevalmistusklassi ülema kt, augustist 1923 aspirantide kursuse ülem, detsembrist 1927 2. soomusrongirügemendi adjutandi kt, veebruarist 1933 adjutant, aprillist 1934 Kalevi üksiku jalaväepataljoni ülema kt. Kapten 1923, major 1924. Juulist detsembrini 1920 VR nõukogu liige ning septembrist detsembrini 1920 nõukogu sekretär, 1926–27 sõjaringkonnakohtu liige, 1933–34 2. soomusrongirügemendi ohvitseride kogu esimees. Aprillis 1936 vabastati teenistusest. Ostis 1932 Kohila v Kurtna-
Kirdalu m Kivimäe talu. Seejärel talunik. Mobiliseeriti augustis 1941 Punaarmeesse, märtsist 1942 1. Eesti üksiku tagavara laskurpolgu komandöri asetäitja Sverdlovskis obl Kamõšlovis. Võttis 1944 osa lahingutest Saksa vägede vastu Narva all. Septembris 1945 vabastati teenistusest. Oktoobrist 1945 Tallinna õpetajate seminari sõjalise ala juhataja, alates 1947 kuni augustini 1948 Tallinna õpetajate instituudi direktori abi administratiivalal. Seejärel pidas Kivimäe talu, kevadest 1949 kohaliku kolhoosi, hiljem Saku näidissovhoosi põllutööline. Suri 15.12.1982 Harju raj Saku kn Kirdalu k Kivimäe talus. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Esimene abikaasa Amanda-Pauline, sünd Bürger (1899–1942), pojad Illar (1925–2007) ja Innar (1927–91). Teine abikaasa Salme-Amanda, sünd Suik (1905–96). (J.P.)
UUSSALU (kuni 1936 USENBERG), Hugo-Heinrich Jaani p, reamees (1919).
VR II/3, nr 480/17.08.1920 4 jalawäe polgu 2 kuulipildujaroodu reamehele Hugo UUSENBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 nowembril 1919 a. Polutschje küla all.
Sündis 19.(07.)12.1893 Virumaal Porkuni v Võhmetu külas. Elas 1918 Rakveres. I MS ajal teenis kaardiväepolgus. VS ajal alates 05.02.1919 4. jalaväepolgu 5. roodus, oktoobrist 1919 2. kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Porkuni, hilisemas Assamalla v Porkuni m Kaasiku talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 22.01.1945 Assamalla vallas oma talus. Maeti Väike-Maarja Uuele kalmistule. Esimene abikaasa Juuli-Vilhelmine, sünd Saks (1895–1927), lapsed Harold-Martin (1920–2006) ja Helja (1927–2006). Teine abikaasa Pauline-Marie, sünd Saks (1891–1958), poeg Vety-Endel (1930–98). (M.S., J.P.)
UUSTAL, August Juhani p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 1604/14.12.1920 Soomusrongi „Kapten Irw“ lipnikule August UUSTALU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 weebruaril 1919 a. Sagorje küla all.
Sündis 22.(10.)10.1888 Virumaal Jõhvi v Puru külas. Õppis Jõhvi Puru valla-, Jõhvi ministeeriumi- ja J. O. Thomsoni kaubanduskoolis Tartus, 1907–11 H. Treffneri gümnaasiumis, 1911–12 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ja 1912-16 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas ning 1917 Aleksandri sõjakoolis Moskvas. Alates 1913 Riia EÜSi, hiljem ÜS Liivika liige. I MS ajal jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1917. VS ajal alates 20.11.1918 riigivaranduse ülevõtmise osakonnas ja sõjaväe varustusvalitsuses, detsembrist 1918 trükitööde sõjakontrollis, jaanuarist 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu 2. rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 18.02.1919 Petserimaal Irboska jaama lähistel Zagorje küla all ja 05.11.1919 Kirde-Lätis Marienhauseni juures haavata. Jaanuarist 1920 ohvitseride reservis. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Oli 1921–22 Londoni saatkonna kaubandusatašee. Seejärel ärijuht firmades AS Rumberg ja Tuberg & Ko. VRVÜ Tallinna osak liige. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, jaanuaris 1942 oli tööpataljonis Sverdlovski obl Skorodumis. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinnas välisministeeriumis. (A.K., J.P.)
UUSÕUE (kuni 1936 OLLMANN), August-Bartholomeus (ka August-Pärt) Ferdinandi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1035/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele August OLLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 jaanuaril 1919 a. Peddeli mõisa juures.
Sündis 13.(01.)01.1899 Võrumaal Karula v Apja karjamõisa sulase peres. Õppis vallakoolis. Tööline 1915–18 Karula raudteejaamas. VS ajal alates 28.11.1918 3. jalaväepolgu 1. roodus, detsembrist 1918 kuulipildujate roodus, detsembrist 1919 märtsini 1920 õppekomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kernu v Haiba m Tuuleveski talu, müüs selle 1933 ära. Seejärel juhutöödel Valgamaal, 1922–25 laotööline Valgas, 1925–34 juhutöödel Valga- ja Viljandimaal, alates 1934 Valgas vedurijuhi abi. Oli KL Valga mlv, 1932–34 EVL ja VRVÜ Valga osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Valgas. Lasti maha 13.10.1942 Irkutskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene, sünd Juhanson (1899–1991), tütar Linda (1922–2002). (J.P.)
VAABEL, Oskar Juhani p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 1572/19.10.1920 6 jalawäe polgu ohwitseri asetäitjale Oskar WAABEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 aprillil 1919 a. Toomeni talu juures.
Sündis 24.(12.)03.1895 Viljandimaal Helme v Jaama talu pidaja peres. Õppis Helme valla- ja kihelkonnakoolis, H. Treffneri gümnaasiumis ja Moskvas. I MS ajal juunist 1916 106. jalaväe tagavarapolgus ning 333. Glazovi jalaväepolgus. Nooremallohvitser septembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Valgevenes ja Leedus, sai 28.10.1916 Molodetšno juures haavata, seejärel ravil. Juulis 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 04.12.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljonis, moodustas Leebiku ja Tõrva kandis nn Vaabeli partisanide salga ning korraldas Pikasilla kaitset, oli polgu 2. pataljoni luurekomando ülem, augustist 1919 5. roodu nooremohvitseri kt ja rooduülema kt. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 18.01.1919 Leebiku mõisa all ja 30.01.1919 Pilka talu juures haavata. Ohvitseri asetäitja aprillist 1920. Jaanuarist 1920 5. roodu nooremohvitser. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu Virumaal Haljala v Essu mõisast, müüs selle ära. Seejärel elas Järvamaal ja Tallinnas. Jaanuaris 1927 siirdus Austraaliasse, kus pidas Sydneys kõrgema klassi restorani, hiljem tegeles orhideede kasvatamise ja aretamisega. Suri 21.03.1986 Sydneys. Maeti Sydney Northern Suburbsi kalmistule. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Meta. (J.P.)
VAADRE (kuni 1938 VADER), Ernst-Johannes Johannese p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 247/05.03.1920 Rannawalve-, Side- ja Päästejaamade Walitsuse nooremale alamohwitserile Ernst Johannese p. WAADER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 14 detsembril 1918 a. Kundas.
Sündis 23.(11.)03.1895 Tallinnas. Õppis Tallinnas algkoolis. Töötas 1909–14 juuksurina. I MS ajal augustist 1914 sõjaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus detsembris 1914 vangi, vabanes augustis 1918. VS ajal alates 22.11.1918 vabatahtlikult piirivalve Kunda salkkonna pealiku abi, veebruarist 1919 Mereväe Ekipaaži 5. roodus, aprillist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuses, jaanuarist 1920 6. piirikütipataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Alates 1920 6. ja 8. piirikütipataljonis üleajateenija, 1921–24 piirivalve Kunda kordoni postivanem ja rannavalve Haapsalu raj varahoidja, postivanem ja kordoniülem. Veltveebel augustist 1920. Seejärel 1924–40 pidas Tallinnas juuksuriäri. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 25.06.1941 Tallinnas. Suri 13.08.1943 Molotovi obl UssolLagis. Kenotaaf Tallinna Liiva kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Hilda, sünd Jürna (1901–85, arreteeriti 1946, vabanes 1951), pojad Evald-Johannes (1922–43), Ernst (1923) ja Ants (sünd Hansi, 1925, II MS ajal Soome armees, seejärel metsavend, arreteeriti 1946, vabanes 1956). (A.K.)
VAARIK (kuni 1936 VÖÖRMANN), Kustav Adu p, reamees (1919).
VR II/3, nr 587/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Gustaw WÖÖRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 juulil 1919 a. Wõdrika küla juures.
Sündis 12.10.(30.09.)1899 Harjumaal Vladimiri v Oru mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 03.06.1919 Scouts pataljoni tagavara company’s, juulist 1919 A company’s. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Veebruarist aprillini 1920 Soomusrongide Diviisi tagavarapataljoni kuulipildujate kursustel, jaanuarist 1921 Soomusautode Kolonni rühmas nr 1, veebruarist 1921 Soomusautode Roodus, augustis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Kuivajõe (1925–39 Tuhala) vallas. Nõukogude ajal põllutööline. Suri 06.10.1976 Harju raj Kuivajõe külanõukogus. Maeti Kose kalmistule. Abikaasa Erna-Ludmilla, sünd Noormets (1907–73), lapsed Asta (1931–2006) ja Riho (1935–2005). (J.P.)
VAARMANN, Mihkel Jaani p, leitnant (1917).
VR II/3, nr 299/11.06.1920 Merejõudude juhataja staabi leitnandile Mihkel Jaani p. WAARMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 jaanuaril 1919 a. Udria küla juures.
Sündis 24.(12.)06.1888 Läänemaal Velise v Värava talu pidaja peres. Õppis valla- ja Järvakandi ministeeriumikoolis ja samas pedagoogilistel kursustel ning 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis. Sooritas 1908 Tallinnas algkooliõpetaja kutseeksami. Novembrist 1909 märtsini 1914 sõjaväes. I MS ajal juulist 1914 1. tagavarapataljonis, augustist 1914 3. tagavarapataljonis, oktoobrist 1914 313. Balašovi jalaväepolgus, detsembrist 1914 Vitebski vabatahtlike komandos, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik aprillist 1916. Nooremohvitser 128. ja 257. tagavarapataljonis, juulist 1916 123. Kozlovka jalaväepolgus, augustist 1916 rindel 676. Senkovo jalaväepolgus, jaanuarist 1917 rooduülem, septembrist 1917 43. Siberi kütipolgus. Alamleitnant septembrist 1917, leitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas, Valgevenes, Leedus ja Kuramaal. Jaanuarist veebruarini 1918 1. Eesti polgus. VS ajal alates 18.12.1918 1. jalaväepolgu 11. roodu vanemohvitser, 15. jaanuarist 1919 Eesti dessantpataljoni 1. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 18.01.1919 Laagna mõisa juures haavata. Märtsist 1919 ohvitseride reservis, oktoobrist 1919 merejõudude juhataja staabi kantselei ülema abi. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Seejärel pidas Läänemaal Velise v Kullasaare talu, müüs selle 1925 ära ning ostis samas vallas naisevennalt Nurga talu, kuhu ehitas ka moodsa jahuveski. Seejärel ajakirja „Valvaja“ peatoimetaja, raamatupidaja Tallinna Börsi ja Sadama Artellis ning auriku Neeme osanik. Oli VSÜ Tallinna osak laekur, abiesimees ja esimees ning VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal raamatupidaja. Suri 20.06.1969 Rapla raj Velise kn Veski k Nurga talus. Maeti Märjamaa kalmistule. Teised autasud: Vene StO III kl. Abikaasa Alide, sünd Waller (1905–99), lapsed Saima (1932), Mihkel (1934–2005), Laine (1936–2011), Otu (1937) ja Milvi (1942). Onupoeg Jüri Saaliste VR I/3 ja tädipoeg Mihkel Remma VR I/3 ning onupojapojad Artur ja Richard Saaliste langesid metsavendadena 1949. (M.S., J.P.)
VAAVER, Karl (sünd VAHVERE, Lätis VĀVERS, Kārlis) Jaani (Jānis) p, reamees (1919), kapral (1921).
VR II/3, nr 821/01.09.1920 Sakala partisanide polgu reamehele Karl Jaani p WAAWER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Panikowitschi mõisa juures.
Sündis 22.(09.)04.1900 Lätis Valka mk Smiltene v Jaunkurma talu pidaja peres. Õppis valla- ja linnakoolis. VS ajal alates 16.04.1919 Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodus, detsembrist 1919 Sakala partisanide polgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu Sakala pataljoni kuulipildujate roodus. Kapral aprillist 1921. Mais 1921 vabastati teenistusest. Seejärel Läti armees üleajateenija, novembrist 1924 seersant Latgale diviisi 9. Rēzekne jalaväepolgu 7. roodus Zilupes. Saatus teadmata. (J.P.)
VABBI, Priidu vt MEREMAA, Priidu Miina p.
VACHOLDER, Richard vt VAIDLA, Richard-Oskar Karl-Johannese p.
VAGA, Kustav Mardi p, ohvitseri asetäitja (1920).
VR II/3, nr 165/21.02.1920 4 jalawäe polgu 3 roodu wanemale alamohwitserile Gustaw Mardi p. WAGA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud sõja algusest saadik kõikides lahingutes ja paljudes maakuulamiskäikudes, millest wabatahtlikult osa wõtsite ja ikka õigeid teateid tõite. Tihti aitasite Teie roodus korda alal hoida, kui see raskes wõitluses kõikuma lõi; Teie kohusetunne ja hää ülespidamine on kõigeparemat eeskuju pakkunud terwele roodule.
Sündis 29.(17.)07.1894 Narva Kreenholmis. Õppis 1904–08 Kreenholmi ministeeriumikoolis. I MS ajal veebruarist 1915 172. tagavarapolgus, novembrist 1915 oktoobrini 1917 21. Muromi jalaväepolgus jaoülem ja rühmavanem. Nooremallohvitser märtsist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Detsembrist 1917 aprillini 1918 Eesti tagavarapataljonis ja 4. Eesti polgus. VS ajal alates 28.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodus. Ohvitseri asetäitja veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Märtsist 1920 7. roodu nooremohvitser, septembrist 1920 kuulipildujate komando nooremohvitser. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Maist juunini 1920 VR nõukogu liige. Märtsist 1924 piirivalve Narva jsk valvur, augustist 1924 aprillini 1925 Kuritseki kordoni ülem. Alates 1929 kontoriametnik ja elektrimontöör Tallinna linna elektrijaamas. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal Tallinna elektrijaama töötaja ja normeerija. Suri 30.04.1991 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Leontine-Elisabeth, sünd Leppik (1897–1969), poeg Ahto (1932). (M.S., J.P.)
VAGGUR, Johannes Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 989/01.09.1920 1 jalawäe polgu reamehele Johannes WAGUR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23 juulil 1919 a. Babino küla all.
Sündis 13.(01.)10.1894 Harjumaal Keila v Humala mõisa töölise peres. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 22.12.1918 1. jalaväepolgu 15. roodus, jaanuarist 1919 14. roodus, veebruarist 1919 ümber nimetatud 3. roodus, aprillist juulini 1919 lähetatuna Soomusrongide Divisjonis. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel ning Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel põllutööline Keila v Kumna k Kruusiaugu talus. Suri 12.12.1927 Tallinnas. Maeti Keila kalmistule. Vallaline. (M.S.)
VAHARO (kuni 1935 FREUDENSTEIN), Rudolf Paul-Reinholdi p, alamleitnant (1918), kolonelleitnant (1939).
VR I/3, nr 1384/25.09.1920 1 Diwiisi staabi adjutandile alamleitnant Rudolf Pauli p. FREUDENSTEIN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)04.1897 Harjumaal Kohila v Mäeküla kooliõpetaja peres. Õppis 1904–09 kodus, 1909–12 J. Westholmi gümnaasiumis, 1912–14 Tallinna üldhariduslikel õhtukursustel, 1917 Gori lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis, 1932 pataljoniülemate kursustel ja 1934–36 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud). Korp! Ugala liige. Oktoobrist 1914 aprillini 1916 Tallinna ringkonnakohtu asjaajaja ja ametnik. I MS ajal vabatahtlikult aprillist 1916 1. tagavarapataljonis, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Seejärel 1. Eesti polgu 10. roodus, jaanuarist 1918 ühtlasi polgu kohtu asjaajaja, märtsist aprillini 1918 7. roodus. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 11.11.1918 KL Tallinna Viljandi vaksali komandant ning Tallinna–Pärnu kitsarööpmelise raudtee liikluskorraldaja, detsembrist 1918 1. jalaväepolgu kohtu liige ja asjaajaja, jaanuarist 1919 1. diviisi staabis käsundusohvitser ja inspektori adjutant, maist juunini 1919 diviisi staabiülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Augustist 1921 3. diviisi inspektori adjutant, märtsist 1924 ühtlasi staabikomando ülem, oktoobrist 1925 staabi 2. jsk ülem, oktoobrist 1928 staabi 1. jsk ülema abi, veebruarist 1930 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, novembrist 1930 1. diviisi staabiülema käsundusohvitser. Septembrist 1932 lähetatuna 1. jalaväerügemendis 9. kompanii ülem, septembrist 1933 laiarööpmelise soomusrongi Kapten Irv ülem, aprillist 1934 Tartu kaitseringkonna staabi 1. jsk ülem, novembrist 1934 passiivse õhukaitse inspektor, veebruarist 1937 septembrini 1940 kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja, ühtlasi tuletõrje korpuse pealik. Leitnant märtsist 1923, kapten novembrist 1924, major 1931, kolonelleitnant 1939. Oli 1922. aasta rahvaloenduse instruktor, 3. diviisi staabi ohvitseride kogu esimees, VOK, ühingu 1. Eesti Polk, KL Tallinna mlv, Tallinna majaomanike ühingu, Nõmme VTÜ ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 Tallinnas SARK tuletõrje osak ülema asetäitja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinnas. Lasti maha 28.05.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Luise, sünd Leppa (1897–1920). Teine abikaasa Nancy-Ellen, sünd Blumenfeldt (1906–97, küüditati 1941, vabanes 1956), tütar Angelica-Marion (1932, küüditati 1941, tagasi 1956). Teised autasud: VT III kl (1938), EPR II/II (1936) ja Rootsi MO V kl. Vend major Eduard Kaljuver VR I/3. Õemees kolonelleitnant Paul-Aleksander Villemi VR II/3. (J.P.)
VAHEM (kuni 1937 VAHMAN), Johannes Mihkli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 392/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Johannes WACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 mail 1919 a. Soika mäe juures.
Sündis 29.(17.)12.1886 Virumaal Maidla v Kustu talu pidaja peres. Õppis vallakoolis. Seejärel põllumees isatalus. Teenis 1908–09 15. tragunipolgus. VS ajal alates 12.02.1919 Ratsapolgu tagavaraeskadronis, märtsist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, sai 23.04.1919 raskelt haavata. Novembrist 1919 ratsapolkude tagavaradivisjoni 1. eskadronis. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas talu ja oli Sompa raudteejaamas tööline. VRVÜ Narva osak liige. Alates 1952 elas Kiltsis poja peres. Suri 01.10.1955 Väike-Maarja raj Kiltsi külanõukogus. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Parkman (1898–1986) lapsed Enno (kuni 1937 Bernhard-Johannes) (1919–87), Aino (1927–2001) ja Laine (1931–2001). (A.K.)
VAHER, Georg Johani p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1931).
VR II/3, nr 436/17.08.1920 4 jalawäe polgu alamleitnandile Georg Juhani p. WAHER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 8 augustil 1919 a. Frankwurdi kolonii waldamisel.
Sündis 04.01.1888 (23.12.1887)
Tartumaal Kärevere v Ristsaare metsavahi peres. Õppis Laeva valla- ja Kaarepere ministeeriumikoolis, 1907–11 Tartu õpetajate seminaris, 1916 Vladimiri sõjakoolis, 1923–24 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1933 pataljoniülemate kursustel. Oli 1911–14 Vigala ministeeriumikooli juhataja. I MS ajal augustist 1914 2. tagavarapataljonis, septembrist 1914 200. Kronšloti jalaväepolgus ja 1. tagavarapataljonis, oktoobrist 1914 Põhja-Ohta evakueerimispunktis, jaanuarist 1916 taas 1. tagavarapataljonis, veebruarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 25. tagavarabrigaadis, detsembrist 1916 261. tagavarapataljoni 9. roodus. Alamleitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Detsembrist 1917 3. Eesti polgu 6. roodus, samast kuust 4. Eesti polgu laekuri kt. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 03.12.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komando nooremohvitser ja polgu komandant, veebruarist 1919 polgu 9. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Leitnant oktoobrist 1919, alamkapten jaanuarist 1920, kapten märtsist 1920. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Lepna m Vete talu, müüs 1926 ära ning ostis Aaspere v Kavastu-Kärmu talu. Maist 1920 4. jalaväepolgu, juulist 1921 5. jalaväepolgu ja juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni majandusülem, märtsist 1925 KL Viru mlv pealik. Major 1924, kolonelleitnant 1931. Juunis 1940 viidi üle sõjaministri käsutusse. Juulis 1940 vabastati teenistusest. Oli Rakvere Rahvamaja- ja Hariduse Seltsi juhatuse liige, VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude julgeolek värbas ta augustis 1940 Rakveres ning saatis detsembris 1940 Soome ülesandega minna Saksamaale, Soome politsei pidas ta 21.01.1941 kinni, toodi novembris 1941 Eestisse. Saksa võim arreteeris ta 29.11.1941 Tallinnas, oli Tallinna Keskvanglas. Vabastati augustis 1942, vahistati uuesti mais 1943, vabanes märtsis 1944 Tallinna Keskvanglast. Seejärel elas oma talus. Oktoobrist 1944 oktoobrini 1946 Viru maakonna TK rahandusosak maksuinspektor. Seejärel ravil Tallinnas, hiljem elas oma talus. Suri 01.09.1947 Virumaal Aaspere v Kavastu-Kärmu talus. Maeti Rakvere Tõrma kalmistule. Teised autasud: KR III (1933) ja V kl (1930), VT III kl (1938) ning Vene StO III kl. Abikaasa Olga, sünd Jaakson (1894–1942, küüditati 1941). (J.P.)
VAHER, Jaan Rosalie (Roosi) p, kapral (1920).
VR II/3, nr 323/11.06.1920 9 jalawäe polgu kapralile Jaan Roosi p. WAHER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 augustil 1919 a. Aleksandrowskaja Gorka küla all.
Sündis 05.10.(23.09.)1899 Pärnumaal Abja v Löövi talus. Õppis valla- ja Halliste kihelkonnakoolis. VS ajal alates 07.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni 5. roodus, aprillist 1919 4. roodus, maist 1919 9. jalaväepolgu 8. roodus. Kapral jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 polgu 2. roodus, juulist 1920 Allohvitseride Kooli kuulipildujate roodus. Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel elas Abja vallas ja Tallinnas, oli raudteetööline, oktoobrist 1928 SÜÕ töökompanii hobusemees ja puusepp, veebruarist 1936 Pärnu vangla ja aprillist 1937 Harku vangla nooremvalvur, septembrist 1937 Tallinna raudtee veojsk rongikütja. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Tallinnas ehitusel. Sügisest 1944 Väike-Maarjas põllu- ja ehitustööline, seejärel Pärnus ja Paide rajoonis ning Tallinnas tööline ehitusel. Suri 11.11.1989 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Esimene abikaasa Alide, sünd Muska (1903), tütred Laine-Melanie (1923) ja Valli-Rosalie (1928). Teine abikaasa Olga, sünd Lont (1899–1978), poeg Vello (1937). (J.P.)
VAHI, Roman-Heinrich Samueli p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 916/01.09.1920 Kalewlaste Malewa wanemale alamohwitserile Roman WAHI’le, hinnates wahwust mis Teie ülesnäitanud lahingutes 16 juunil 1919 a. Sahotsõi ja 23 augustil 1919 a. Wõdra külade juures.
Sündis 06.07.(23.06.)1902 Tallinnas töölise peres. Lõpetas Tallinnas alg- ja keskkooli. Seejärel Volta vabrikus käskjalg. Saksa ajal OK ja sügisest 1918 KL liige. VS ajal alates 28.11.1919 võttis KL liikmena osa lahingust Punaarmee vastu Narva all Kulgu küla juures, jaanuarist 1919 vabatahtlikult Kalevlaste Malevas. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser septembrist 1919, vanemallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu, Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel vorstimeister ja pagar. Jaanuarist augustini 1922 ajateenistuses 6. jalaväepolgu 2. roodus, detsembrist 1924 KL Tallinna mlv rühmapealik, juunist 1926 juunini 1927 piirivalve Tallinna jsk Loksa raj valvur, jaanuarist 1927 Tallinna raj valvur. Alates 1928 töötas Lutheri vabrikus metsapraakerina. Oli VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 09.03.1944 Tallinnas oma kodus Punaarmee õhurünnakus saadud vigastustesse. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Nimi Tallinna Siselinna kalmistu õhurünnaku ohvrite tähisel ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elfriede-Emilie, sünd Kachmus (1907–78), lapsed Luule (1929–42) ja Maido (1937–2002). (M.S.)
VAHKAL (sünd VAHKALE), Karl Tõnu p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 137/21.02.1920 1 Ratsa polgu wanemale alamohwitserile Karl Tõnu p. WAHKAT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a. Loobu mõisa waldamisel.
Sündis 04.02.(23.01.)1892 Tartumaal Puurmanni vallas töölise peres. I MS ajal ratsaväes. VS ajal alates 30.11.1918 vabatahtlikult vanemallohvitserina Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 1. eskadroni rühmaülem, septembrist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Sootaga v Kukulinna m Kaarlimäe talu. Suri 18.07.1932 Tartus. Maeti Äksi kalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
VAHMAN, Herman vt VAHUL, Herman Mihkli p.
VAHMANN, Johannes vt VAHEM, Johannes Mihkli p.
VAHT, Hugo Kustavi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1346/15.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele Hugo WAHT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 oktoobril 1919 a. Kernowa küla all.
Sündis 12.03.(29.02.)1896 Lääne mk Hiiumaal Kärdla vallas. Õppis vallakoolis. Oli meremees ja kalur. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu, oli 1914–18 Saksamaal sõjavangis. VS ajal alates 12.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, paar nädalat hiljem soomusrongide tagavarapataljoni 8. roodus, juulist 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 5. roodus, maist 1920 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel, sai 19.07.1919 haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel meremees, pikemat aega asus välismaal, elas 1934 Tallinnas Koplis. Hiljem taas meremees. II MS ajal jäi läände, asus Suurbritanniasse, elas Cardiffis. Suri 13.06.1962 Cardiffis ja maeti sealsele kalmistule. Abikaasa Liisa, sünd Pitk (1895–1969), lapsed Lembit (1924–28) ja Olivia (1930–89). (A.K., J.P.)
VAHTRAMÄE (kuni 1940 VAHTRAMÄH), Hendrik Jaagu p, polkovnik (1920), kolonel (1922).
VR I/2, nr 17/11.03.1920 Sõjawäe Ringkonna kohtu esimehele polkownik Henrik Jaagu p. WAHTRAMÄE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabariigi wastu.
Sündis 30.(18.)01.1886 Viljandimaal Olustvere v Saiga talu pidaja peres. Õppis Olustvere Tillu-Reinu valla- ja 1895–1901 Suure-Jaani kihelkonnakoolis, 1901–07 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1907–09 Tartu ülikoolis ja 1909–11 Moskva ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1907 EÜSi liige. Teenis 1911–13 90. Onega jalaväepolgus. Lipnik detsembrist 1913.Töötas 1914 advokaadi abina Tallinnas. I MS ajal augustist 1914 tagavarapataljonis, oktoobrist 1914 14. Siberi kütipolgus nooremohvitser, roodu- ja pataljoniülem. Kapten juunist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Riia rindel, sai 27.02.1915 haavata. Juunist 1917 1. Eesti polgu 3. pataljoni ülem, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgu ülem. Alampolkovnik märtsist 1918. Saksa ajal elas Saiga talus. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi kohtuvalitsuse ülem, detsembri lõpul 1918 läkitati vanemohvitserina rindele, juhtis dessanti Tsitre juures. Jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu ülem, märtsist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi käsundusohvitser, aprillist 1919 sõjaväeringkonnakohtu liige. Polkovnik märtsist 1920 (kolonel novembrist 1922). Maist 1920 sõjaväeringkonnakohtu ja novembrist 1920 ühtlasi priisikohtu esimees. Veebruaris 1922 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Kohila v Kurtna talu, mis oli endine mõisasüda. Seejärel Kohtupalati liige, aprillist 1923 Tallinna-Haapsalu rahukogu esimees, novembrist 1934 Kohtukoja tsiviilosak esimees. Oli 1924–40 Tallinna Õigusteadlaste Seltsi esimees, seltsi 1. Eesti Polk ja Tagavaraväe Ohvitseride Kesksektsiooni abiesimees, 1933–34 kindral Johan Laidoneri riigivanemaks valimist korraldava peatoimkonna esimees, 1935–40 Balti riikide juristide büroo ja 1930–40 VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 ENSV kohtukoja tsiviilosak esimees. Nõukogude võim arreteeris ta 14.12.1940 Tallinnas. Suri 15.09.1941 Solikamskis, teistel andmetel tapeti samal päeval Kaama jõel. Nimi tahvlil EÜSis Tartus ja Tori kirikus. Teised autasud: VTO II kl (1938), Vene GeO IV kl, AnO IV ja III kl ning StO III kl. Abikaasa Helmi-Casimira, sünd Ruus (1889–1937). (J.P.)
VAHTRE (kuni 1935 VORST), Voldemar Peedu p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1262/15.09.1920 8 jalawäe polgu kapralile Woldemar WORST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 5 nowembril 1919 a. Marienhauseni alewi all.
Sündis 29.(17.)03.1894 Viljandimaal Koorküla vallas mõisatöölise peres. Õppis Koorküla vallakoolis. I MS ajal võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, oli sõjavangis 1915–18. VS ajal alates 27.03.1919 2. diviisi tagavarapataljonis, aprillist 1919 Tartu kaitsepataljoni 2. roodus, maist 1919 8. jalaväepolgu 3. roodus, juunist 1919 kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 1. kuulipildujate roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Pidas Valgamaal Jõgeveste v Kannutare talu. Oli KL Valga mlv Helme mlvk Jõgeveste kompanii ja VRVÜ Valga osak liige. Suri 10.07.1943 Valgas. Maeti Helme kalmistule. Abikaasa Minna, sünd Jerv (1893–1979), pojad Arthur (1921–2007, II MS ajal Saksa armees, sõjavangis), Martin (1922–97) ja Elmar (1925). (J.P.)
VAHUL (kuni 1935 VAHMAN), Herman Mihkli p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1329/15.09.1920 4 jalawäe polgu weltweeblile Hermann WACHMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 nowembril 1919 a. Kalliwere küla all.
Sündis 26.(14.)05.1895 Virumaal Maidla v Aruvälja külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1915–18 raskesuurtükiväes. VS ajal alates 25.01.1919 4. jalaväepolgu 6. roodus, aprillist 1919 veltveebli kt. Veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel, sai Fitinka ja Feodorovka küla all haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Maidla v Männiku talu. Oli EVL Maidla osak kassapidaja ja VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 01.11.1969 Kohtla-Järve raj Maidla kn Maidla külas. Maeti Lüganuse kalmistule. Abikaasa Alma-Leontine, sünd Kriisa (1899–1944), lapsed Leopold (1923–2000), Arnold (1924–2005), Harald (1926–45), Hilda (1928–44), Evald (1932) ja Enno (1935–95). (M.S.)
VAIDLA (kuni 1938 VACHHOLDER), Richard-Oskar Karl-
Johannese p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1459/08.10.1920 Soomusrongi Nr 2 reamehele Richard WACHOLDER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 oktoobril 1919 a.
Sündis 14.(02.)10.1899 Tallinnas korstnapühkija peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis. VS ajal alates 03.06.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, 15.06.1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 2. dessantroodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Aprillist 1920 lr sr nr 2 peal. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Tartumaal Luunja v Sirgu m Kasepõllu talu, müüs selle 1925 ära. Seejärel töötas Tartus Univeri jahuveskis. Suri 10.05.1947 Tartus. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Abikaasa Alviine, sünd Abel (1897–1968), lapsed Helja (1922–23), Väino (1924) ja Agta (1925). (M.S., J.P.)
VAIGU, Juhan Märdi p, alamleitnant (1919).
VR II/3, nr 1986/21.02.1920 7 jalawäe polgu 7 roodu ülemale lipnik Johan Mardi p WAIGO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 mail 1919 a. Kalkutino küla all.
Sündis 28.(16.)10.1889 Viljandimaal Tarvastu v Liigutaja talu rentniku peres. Hiljem osteti samas vallas Kuressaare m Variku talu. Õppis Tarvastu kihelkonna-, Taškendi reaal- ja 1916 Pihkva lipnikekoolis. Teenis novembrist 1911 Siberi konvoikomandos. I MS ajal 15. Siberi tagavarapataljonis ja Läti küttide tagavarapataljonis. Lipnik detsembrist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 27.11.1918 peastaabis, detsembrist 1918 Järvamaa kaitsepataljoni nooremohvitser, märtsist 1919 7. jalaväepolgu 1. roodu ülem, juunist 1919 ohvitseride aukohtu liige. Alamleitnant juulist 1919. Suri 25.07.1919 Venemaal Pihkva rindel Gribuli küla all saadud haavadesse. Maeti Tarvastu kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata), Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata) ja Tarvastu kirikus. Vallaline. (J.P.)
VAIKSAAR, Eino (kuni 1938 ISOP, Herman-Eduard) Maria p, kapral (1918).
VR II/3, nr 766/05.03.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 2 kapralile Hermann Mardi p. ISOP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 detsembril 1918 a. Waeküla juures. (Täpsustus: tegelikult teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 1. – J.P.)
Sündis 10.07.(28.06.)1897 Järvamaal Särevere vallas. Õppis valla- ja Türi kihelkonnakoolis. I MS ajal 6. ratsapolgus. VS ajal alates 07.12.1918 vabatahtlikult lr sr nr 1 dessantroodus, jaanuarist 1919 rongi ratsaluure komandos, veebruarist 1919 Soomusrongide Divisjoni ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis, sai detsembris 1918 Tapa juures põrutada. Juulist 1919 Soomusrongide Diviisi intendandi valitsuse tööroodus, jaanuarist 1920 diviisi vahikomando rühmaülem, märtsist 1920 diviisi kesktoitluslao komandos. Mõisteti 29.11.1920 sõjaväeringkonnakohtu otsusega kaheks ja pooleks aastaks vangi, detsembris 1920 vähendati karistust kuuele kuule distsiplinaarroodus. Detsembrist 1920 Keskvanglas, veebruarist 1921 distsiplinaarroodus, vabanes mais 1921. Juunis 1921 vabastati teenistusest Soomusrongide Brigaadi töökomandos. Seejärel pidas Väätsa v Kungla talu. Oli 1937–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Nõukogude ajal põllutööline 9. Mai kolhoosis. Suri 29.01.1971 Paides. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Vabaabielukaasa Paula Tammann (1906–95), lapsed Laine (1926), Ruth-Ingrid (1932–2001) ja Valdik (1936–2013), said kõik 1938 uue perekonnanime Vaiksaar. (M.S., J.P.)
VAINDORFF, Vilhelm-Martin Vilhelmi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1863/11.06.1920 Lahingus 7 aprillil 1919 a. Kure ja Ramoka külade juures langenud 1 Ratsawäe polgu reamehele Willem WAINDORF’ile wahwuse eest.
Sündis 30.(18.)11.1892 Tallinnas pagari peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. Oli 1918 Tallinnas pangaametnik. VS ajal alates 22.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Langes 07.04.1919 Võrumaal Vareste küla juures. Maeti Tallinna Kopli kalmistule. Vallaline. (J.P.)
VAINO, Paul-Eduard Jaani p, kapral (1920).
VR II/3, nr 937/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Eduard WAINO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 16 märtsil 1919 a. Orawa mõisa juures.
Sündis 11.07.(29.06.)1889 Tartumaal Kaarepere vallas sulase peres. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 10.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 3. roodus, aprillist 1919 kuulipildujate komandos. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Kaarepere v Visusti m Vainu talu. Seejärel talunik. Nõukogude ajal kolhoosi Stahhaanovlane liige. Suri 02.08.1958 Jõgeva raj Kalevi kn Vainu talus. Maeti Palamuse kalmistule. Esimene abikaasa Alma-Natalie, sünd Senner (1897–1927). Teine abikaasa Ella-Johanna, sünd Josepson (1897–1966), tütar Arilde-Natalie (1922–93). (M.S., J.P.)
VAINUMETS (kuni 1937 NEIHAUS), Aleksander Mardi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 690/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele Aleksander Mardi p. NEIHAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24 mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 02.06.(21.05.)1896 Virumaal Paasvere v Venevere mõisa talupoja peres. Õppis Venevere vallakoolis. I MS ajal 2. Eesti polgus. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Venevere v Vainu talu ja alates 1931 toidupoodi. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Tasuja põllutööline. Suri 16.03.1954 Rakvere raj Rakvere–Viru-Jaagupi teel õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Simuna kalmistule. Abikaasa Therese, sünd Freienthal (1907–68), lapsed Valdur (sünd Vambok, 1927–93), Erich (1930–37), Valli (1932–58), Evi (1934–36), Mart (1936), Elli (1938), Malle (1941–2008), Värner (1945–83) ja Leida (1948). (M.S.)
VAKKERMANN, Johannes vt VILJAK, Johannes Jaani p.
VALDMANN, Arnold-Friedrich Otto p, vanemallohvitser (1918).
VR II/3, nr 40/21.02.1920 1 Ratsawäe polgu wanemale alamohwitserile Arnold Otto p. WALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 jaanuaril 1919 a. Salla mõisa ärawõtmisel, töötades iseseiswalt rühma ülemana, oma julge ja järelkaalutud tegewusega teistele pealetungijatele wõimalust andes mõisa ärawõtmisel kuulipildujat saada.
Sündis 27.(15.)04.1895 Tallinnas sepa peres. Õppis Tallinnas linnakoolis. Alates 1912 tisleriõpilane A. Sergo mööblitööstuses. I MS ajal osales lahingutes Saksa vägede vastu. VS ajal alates 07.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis, sai 24.04.1919 Võrumaal Hermanni küla juures haavata. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Luiste v Loodna m Toomiste talu, müüs selle 1927 ära. Töötas mitmes puutöökojas, augustist 1932 jaanuarini 1936 Arnold Elkeni mööblitööstuses Tallinnas, seejärel pidas Tallinnas tisleritöötuba. Nõukogude võim arreteeris ta 02.12.1940 Tallinnas. Suri 16.09.1941 Komi ANSV vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Helene-Mathilde, sünd Domingo (1894–1924). (J.P.)
VALDMANN, Hans Hansu p, vanemallohvitser (1918), seersant (1939).
VR II/3, nr 29/21.02.1920 2 suurtükiwäe polgu 4 batarei wanemale alamohwitserile Hans Hansu p. WALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud 9 mail 1919 a. lahingus Salesje külas.
VR II/2, nr 512/17.08.1920 Wäljapatarei nr 10 wanemale alamohwitserile Hans WALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 31 juulil 1919 a. Gorjaino külas.
Sündis 07.10.(25.09.)1888 Viljandimaal Rutikvere vallas sulase peres. Õppis Rutikvere vallakoolis. Tisler Põltsamaal. I MS ajal augustist 1914 veebruarini 1918 68. suurtükiväe brigaadis. VS ajal alates 26.11.1918 vabatahtlikult Põltsamaa KL liige, arvati 12.01.1919 vanemallohvitserina 1. suurtükiväepolgu 4. patareisse, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 4. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 10. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel, sai augustis 1919 Ostrovi all haavata ja põrutada. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Vana-Põltsamaa v Kuningamäe talu. Seejärel talunik. Seersant juulist 1939. Oli KL Sakalamaa mlv Põltsamaa mlvk ning EVL Põltsamaa osak ja VRVÜ Viljandi osak liige. Sügisel 1940 ehituskümnik Punaarmee rajataval Põltsamaa sõjaväelennuväljal. Nõukogude võim arreteeris ta 04.07.1941 Põltsamaal. Suri 27.07.1942 Irkutski vangilaagris. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Vene GeR IV kl. Abikaasa Olga, sünd Staub (1902–85), lapsed Vaike (1926) ja Ants (1930–2008). (J.P.)
VALDMANN, Osvald Johanni p, 1. järgu madrus (1919).
VR II/3, nr 307/11.06.1920 Suurtükilaew „Tasuja“ wanemale komendorile Oswald Johani p. WALDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus jaanuari kuul 1919 a. Wetla weski juures. (Täpsustus: vägiteo sooritas 5. jalaväepolgus teenides.)
Sündis 29.(17.)07.1895 Võrumaal Kooraste v Karste mõisas õllepruuli peres, peatselt asuti elama Virumaale. Õppis Rakvere kõrgemas algkoolis. VS ajal alates 21.12.1918 5. jalaväepolgu ratsaluure komandos, aprillist 1919 Mereväe Ekipaažis ja suurtükilaeval Tasuja, detsembrist 1919 suurtükilaeval Meeme. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Soome ja Liivi lahel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas kontoriametnik. Arreteeriti 23.08.1923 Tallinnas. Mõisteti detsembris 1923 röövimise eest neljaks aastaks vangi, peeti kinni Tallinna Keskvanglas ja Karistusvanglas, vabanes veebruaris 1926. Elas 1933 Virumaal Iisaku vallas. Saatus teadmata. Abikaasa Elisabeth, sünd Egerson (1901–93), poeg Ago (kuni 1938 Raimund, 1922–2013). (J.P.)
VALDSNEP, Boris Hansu p, 1. järgu madrus (1920).
VR II/3, nr 246/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Boris Hansu p. WALDSNEP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Orawa küla ja Liiwa kõrtsi juures, Petseri jaama ja alewi waldamisel, Ikla külas, Peski, Nischnaja-Licshitsa, Sista ja Kernowa külade waldamisel.
Sündis 20.(07.)07.1900 Tallinnas tisleri peres. Õppis Tallinnas linna algkoolis. VS ajal alates 18.12.1918 Tallinna kooliõpilaste pataljonis, märtsist 1919 Meredessantpataljonis, maist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane, jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži 4. roodus. 1. järgu madrus veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Soome ja Liivi lahel. Suri 02.07.1920 1. Tallinna sõjaväehaiglas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
VALDSTEDT, Axel vt VASA, Aksel Ensio Axeli p.
VALDUR, Arvo (kuni 1935 INN, Max) Gustavi p, lipnik (1920), nooremleitnant (1934).
VR II/3, nr 544/17.08.1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni kapralile Max INN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Hummuli mõisa juures.
Sündis 29.(16.)03.1901 Järvamaal Väinjärve v Koeru kirikumõisas köstri peres. Õppis 1913–19 Tartu kommertskoolis, 1919–20 Vabariigi Sõjakoolis ja 1921–22 vaatluslendurite kursustel. VS ajal alates 06.12.1918 Tartu kaitsepataljoni 2. roodus, veebruarist 1919 Tartu kooliõpilaste reservroodus, juunist 1919 kooliõpilaste pataljonis, septembrist 1919 1. ratsapolgu tagavaradivisjonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis. Novembrist 1919 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1920. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Detsembrist 1920 2. jalaväepolgu ratsaluure ja kuulipildujate komando ning 1. roodu nooremohvitser, augustist 1921 lennuväes lendur-õpilane, maist 1923 sõjaministri nooremadjutant. Nooremleitnant veebruarist 1924. Juunis 1924 vabastati teenistusest. Mõisteti septembris 1924 vara omastamise eest sõjaringkonnakohtu otsusega kuueks kuuks vangi ja alandati reameheks, oli oktoobrist 1925 aprillini 1926 Tartu vanglas. Märtsis 1934 sai riigivanema otsusega tagasi ohvitseri aukraadi. Töötas 1925–29 Tallinnas taksojuhina, 1929–31 meremees Inglise laeval, 1931–33 taas Tallinnas taksojuht, 1933–40 Tamsalus ja Tallinnas raudteetööline, brigadir ja meister. VRVÜ Tallinna osak liige. Juunist 1940 Tallinna lennujaama komandandi abi, veebruarist 1941 kassiir ja raamatupidaja ehitustrustis nr 1. Augustis 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, viidi Sverdlovski oblastisse, veebruarist 1942 1. Eesti tagavara laskurpolgu õppepataljoni rooduülem, augustist 1942 pataljoniülema asetäitja, juulist 1944 augustini 1946 8. Eesti laskurkorpuse ja juunist 1945 41. Tallinna laskurkorpuse staabi sideosak ohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Eestis ja Kuramaal. Augustis 1946 vabastati teenistusest. Seejärel augustist 1946 Tallinna õlle- ja karastusjookide tehase direktor, jaanuarist 1947 oktoobrini 1948 ENSV riigikontrolli majandusosak juhataja. Suri 09.12.1968 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: Nõukogude PTO. Abikaasa Helmi, sünd Kuusmaa (1930–2010), tütar Helju. (M.S., J.P.)
VALDUR (kuni 1935 ZUPSMANN), Voldemar Jaani p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 546/17.08.1920 Scouts polgu leitnandile Woldemar ZUPSMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 augustil 1919 a. Tupitsõna ja Podsandna külade juures.
Sündis 02.02.(21.01.)1895 Võrumaal Kahkva vallas mõisaaedniku peres. Õppis Kastre-Võnnu kihelkonna-, 1910–13 Tartu kaubandus- ja 1916 2. Peterhofi lipnikekoolis ning 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel. 1913–15 töötas Petrogradis kontoriametnikuna. I MS ajal septembrist 1915 3. tagavarapolgus, märtsist 1916 sõjakoolis. Lipnik maist 1916. Nooremohvitser 179. tagavarapolgus, juulist 1917 459. Miropoli jalaväepolgus. VS ajal alates 13.02.1919 Scouts pataljoni D company vanemohvitser, aprillist 1919 D company ülema kt, juunist 1919 E company ülem, detsembrist 1919 Scouts polgu 4. roodu ülem. Alamleitnant juunist 1919, leitnant juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Pihkva ja Narva rindel, sai 29.03.1919 Võrumaal Orava küla ning 12. ja 13.04.1919 Petserimaal Mitkovitsa küla all haavata. Sai autasuks Tartumaal Elistvere v Mäe m Mardi talu, müüs selle 1929 ära. Maist 1920 Scouts polgu 3. roodu ülem, ühtlasi polgu kohtu esimees, jaanuarist 1921 6. jalaväepolgus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Alamkapten maist 1920 (kapten 1924). Veebruarist 1923 piirivalve Tartu jsk Võõpsu raj, juunist 1924 Narva jsk Marinski raj ja aprillist 1925 Petseri jsk Boroki raj ülem, augustist 1926 siseministri adjutandi kt, septembrist 1927 piirivalve Tallinna raj ülema kt ja märtsist 1930 Jägala-Jõesuu raj ülem. Juunist 1930–35 sõjavägede staabi 2. osak C jsk luurepunkti juhataja Petseris, mais 1934 vabastati teenistusest. Maist 1935 poliitilise politsei komissari assistent Petseris. Detsembrist 1939 piirivalve Narva raj noorem käsundusohvitser, jaanuarist 1940 raj ülem. Oli 1931–33 EVL Petseri osak abiesimees ja 1933–34 esimees, VRVÜ Tartu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 24.07.1940 Narvas. Lasti maha 10.11.1941 Molotovis. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Linda-Miralda, sünd Kriisk (1906–94), pojad Jaan (1936–99, oli TPI õppejõud) ja Lembit (1938–91, oli TPI õppejõud). (A.K., J.P.)
VALGE, Aleksander Miina p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 379/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu nooremale alamohwitserile Aleksander Miina p. WALGE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 detsembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 22.(10.)11.1898 Saaremaal Torgu v Mõisaküla külas. Õppis Lõopõllu vallakoolis. VS ajal alates 01.10.1919 nooremallohvitserina 9. jalaväepolgu 9. roodus jaoülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 3. roodu rühmaülem. Vanemallohvitser augustist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Torgu v Kaunispe m Kaasiku talu. Suri 08.09.1930 Lümanda v Pilguse vaimuhaiglas. Maeti Jämaja kalmistule. Abikaasa Anna, sünd Rist (1899–1962), lapsed Amanda (1925–34), Aino (1926–2010), Arved (1927), Aksel (1928–30) ja Asta (1929–2008). (M.S., J.P.)
VALGE, Alfred-Aleksander Jaani p, mitšman (1917), kaptenmajor (1924).
VR II/3, nr 155/21.02.1920 Peipsi laewastiku diwisjoni insener-
mehanikule, leitnant Alfred Jaani p. WALGE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Kunda lahes.
Sündis 30.(18.)07.1894 Tartus töölise peres. Õppis Tartus linna algkoolis, 1907–13 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1913–14 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1914–17 Kroonlinna mereväeinseneride koolis. Alates 1913 EÜSi liige. I MS ajal maist 1917 ristleja Admiral Makarov vahimehaanik, septembrist 1917 allveelaeva AG-11 vahiohvitser, detsembrist 1917 aprillini 1918 allveelaevade päästelaeva Volhov vanemmehaanik. Mitšman maist 1917. Osales sõjategevuses Saksa laevastiku vastu Läänemerel Kuramaa rannikul ja Riia all. VS ajal alates 20.11.1918 suurtükilaeva Lembit mehaanikainsener, juunist 1919 miiniristleja Wambola turbiini mehaanikainsener, detsembrist 1919 Peipsi laevastiku divisjoni vanem mehaanikainsener, jaanuarist 1921 divisjoni mehaanik. Osales operatsioonides ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel, Viru ja Narva rindel ning Saaremaa mässu mahasurumises. Sai autasuks Läänemaal Massu v Vana-Virtsu m Sulevi talu. Veebruarist 1923 piirivalve Läänemaa jsk Haapsalu raj ülem, oktoobrist 1923 Haapsalu raj nooremohvitser, veebruarist 1924 Tallinna jsk ülema abi ja ujuvate abinõude mehaanikainseneri kt, ühtlasi aprillist oktoobrini 1924 piirivalve valitsuse brigaadikohtu liige, juulist 1924 vaid ujuvate abinõude mehaanikainsener, juulist 1925 Lääne jsk Virtsu raj ülem, augustist 1928 Haapsalu raj nooremohvitser. Vanemleitnant maist 1920, vanemleitnant jaanuarist 1924, kaptenmajor novembrist 1924. Aprillis 1929 vabastati teenistusest. Seejärel talunik. Augustist 1931 Tallinna merekooli õppejõud, detsembrist 1937 piirivalve valitsuse mehaanikainsener. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel 1941 auriku Sigrid mehaanik. Nõukogude võim arreteeris ta 06.01.1941 laeval Riia sadamas. Lasti maha 23.06.1941 Tallinnas. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1940). Abikaasa Hilda-Elisabeth, sünd Pihelgas (1899, küüditati 1941, vabanes 1958), poeg Sulev (1923–41). Vend Nikolai Valge VR II/3. (J.P.)
VALGE, Gustav Jaani p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 896/01.09.1920 Scouts polgu wanemale alamohwitserile Gustaw WALGE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 2 augustil 1919 a. Borisoglebski ja Goräinowa külade all.
Sündis 16.(04.)10.1896 Peterburi kub Luuga mk Sosednja vallas talupidaja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal augustist 1915 märtsini 1918 sõjaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede ja enamlaste vastu. Oktoobris 1918 asus Võrumaale sugulaste juurde. VS ajal alates 03.04.1919 Scouts pataljoni E company’s, juulist 1919 rühmaülem, detsembrist 1919 Scouts polgu 4. roodu rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 18.04.1919 Petserimaal Borkanova küla juures haavata. Veltveebel märtsist 1920. Maist 1920 Scouts polgu 3. roodu rühmaülem. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Võrumaal Räpina v Ala krjm Kõrgevariku talu. Seejärel talunik. Oli Räpina vallavolikogu liige ja vallavanema abi, Võhandu piimaühingu esimees, Räpina-Linte piimaühingu juhatuse liige, Räpina põllumeeste seltsi laekur, kindlustusseltsi Kalju kohalik esindaja, KL Võrumaa mlv Räpina mlvk, EVL Räpina osak ja VRVÜ Võru osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Kõrgevariku talus. Lasti maha 20.04.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Liidia, sünd Tolmusk (1897–1977, küüditati 1941, vabanes 1956), lapsed Linda (1922–24), Lehte (1924–93, küüditati 1941, vabanes 1956), Kalju (1926–76, küüditati 1941, vabanes 1956), Vahvus (1927–93, küüditati 1941, vabanes 1956), Sulev (1930, küüditati 1941, vabanes 1956) ja Koidula (1932, küüditati 1941, vabanes 1956). (J.P.)
VALGE, Nikolai Jaani p, kadett (1919), kaptenmajor (1938).
VR II/3, nr 235/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ mereõpilasele Nikolai Jaani p. WALGE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Kuie, Kuksema, Wodja ja Salla mõisate juures ja Heinastes, Luugas ning Kaporjes dessandis olles.
Sündis 02.01.1899 (21.12.1898)
Tartus. Õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, lõpetas 1919 Tallinnas vene eragümnaasiumi, õppis 1919–21 Mereväe Kadettide Koolis, 1926 miini-
torpeedo ohvitseride kursusel ja 1933 kompaniiülemate kursusel. VS ajal alates 18.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapogu 3. eskadronis kuulipildur, juunist 1919 suurtükilaeva Lembit mereõpilane. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru ja Narva rindel, Liivi ja Soome lahel ning Daugava jõe suudmes. Novembrist 1919 kadetina sõjakooli mereväeklassis. Nooremleitnant detsembrist 1921. Sai autasuks Läänemaal Massu v Vana-Virtsu m Maia talu. Detsembrist 1921 vahilaeva Laine vahiülem, juunist 1922 vanemohvitseri kt, jaanuarist 1923 miiniristleja Wambola revident, vanem navigatsiooniohvitser ja spetsialisti abi, juunist 1924 miiniristleja Lennuk kompaniiülem, miini-torpeedo spetsialist ja komandöri abi, juunist 1929 suurtükilaeva Mardus komandöri kt, jaanuarist 1930 komandör, maist 1930 miiniristleja Lennuk komandöri abi, juulist 1930 suurtükilaeva Mardus komandör, aprillist 1931 miiniristleja Lennuk komandöri abi, septembrist 1933 suurtükilaeva Mardus komandöri abi, jaanuarist 1934 komandör, oktoobrist 1935 vahilaeva Laine komandör, septembrist 1938 mereväe õppekompanii ülem. Maist septembrini 1938 oli üks Eesti esindajaid Hispaania siseasjadesse mittevahelesegamise kontrollkomisjonis. Leitnant novembrist 1925, vanemleitnant 1930, kaptenmajor 1938. Aprillist 1940 Traaler-Miiniveeskajate Divisjoni ülem. Septembris 1940 viidi majori auastmes üle 22. territoriaallaskurkorpusesse. 1941 osales lahingutes Saksa armee vastu ja tuli üle Saksa poolele. Augustis 1941 vabastati Pihkva vangilaagrist. Hiljem teenis Eesti OVs. VRVÜ Tallinna osak liige. Põgenes 1944 koos abikaasaga Saksamaale, edasi siirdus USAsse, hiljem Kanadasse. Oli Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas, Toronto Eesti Meeskoori, Toronto Eesti Pensionäride Klubi ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liige. Suri 30.05.1985 Torontos. Maeti Toronto Yorki kalmistule. Abikaasa Ludmilla, sünd Tiismann (1904–69), poeg Nikolai (1924–92). Vend Alfred-Aleksander Valge VR II/3. (J.P.)
VALK, Hans Tõnise p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 1861/15.09.1920 Lahingus 5 nowembril 1919 a. Ledistsche küla juures langenud 7 jalawäe polgu lipnik Hans WALK’ile.
Sündis 08.07.(26.06.)1881 Järvamaal Päinurme vallas. Õppis valla- ja Laiuse kihelkonnakoolis, Peterburi kubermangu semstvo kooliõpetajate seminaris ja 1917 Aleksei lipnikekoolis Moskvas. Alates 1910 kooliõpetaja Tallinnas. I MS ajal jaanuarist 1915 1. tagavarapataljonis ja 4. Siberi kütipolgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu. Aprillist 1917 sõjakoolis. Lipnik augustist 1917. Nooremohvitser 123. tagavarapolgus. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel Kõnnu v Loksa 2-klassilise rahvakooli õpetaja. VS ajal alates 12.09.1919 ohvitseride reservis ja Pankjavitsa pataljonis, septembri lõpust 1919 7. jalaväepolgu 9. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Langes 05.11.1919 Petserimaal Ledištše küla juures. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata), Võru garnisoni ohvitseride kasiinos (taastamata) ja Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Rosalie-Kristine, sünd Eichwald (1875), poeg Hans-Victor (1910–20). (J.P.)
VALK, Karl vt FALK, Karl Mihkli p.
VALKAMO, Sigurd Viktor Matteus Vihtori p, Soome veltveebel (1919), veebel (1941).
VR II/3, nr 2309/26.03.1920 Alamohwitserile VALKAMO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 21.09.1897 Soomes Raumas kontoriülema peres. Õppis Turu rootsi reaallütseumis. Jaanuarist 1918 Vöyri sõjakoolis ja veebruarist 1918 Lõuna-Savo rügemendi 1. pataljoni 1. kuulipildujakompanii ülem. Osales Ylistaro, Raahe, Oulu, Lusi, Heinola, Mouhu, Paljakka ja Nurmo lahingutes. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus veebruaris 1919 tagasi Soome. Juunist 1918 novembrini 1921 rühmajuht Läänemere jalaväerügemendis (hiljem Pori rügemendis), 1922–23 rannakaitsesuurtükiväe üksikdivisjonis patareiveebel, 1923 alandati suurtükimeheks. Teenis 1924 Hispaania võõrleegionis. Oli 1925–26 Lõuna-Soome kaubanduspalati kontorijuhataja ja 1926–29 firma Ziegler & Eppens teenistuses kirjavahetaja, laojuhataja, tollimees ja müüja. Jaanuarist 1934 1. rannakaitsesuurtükiväe üksikdivisjonis staabikirjutaja. Seersant 1918, veltveebel 1919, vanemseersant 1940 ja veebel 1941.Talvesõjas novembrist 1939 märtsini 1940 merejõudude staabis 1. kaablilaeva pootsman. Jätkusõjas juunist 1941 2. kaablilaeva komandör. Suri 19.12.1946 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
VALLER, Joosep Jakobi p, reamees (1919).
VR II/3, nr 53/21.02.1920 1 jalawäe polgu 7 roodu reamehele Joosep Jakobi p WALLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 weebruaril 1919 a. Ilkino küla juures, waenlase ägeda püssitule all teisele poolroodule käskusid wiies, mis lahingu tegewusele suuresti kaasa aitas, ja 18 weebruaril 1919 a. Wanaküla küla all, olles terwele roodule esimesena kallaletungimisele minekuga eeskujuks.
Sündis 26.(14.)06.1886 Virumaal Udriku vallas. Õppis Udriku vallakoolis. I MS ajal 1914–15 106. Ufa jalaväepolgus. Töötas kingsepana. VS ajal alates 13.02.1919 1. jalaväepolgu 7. roodus, aprillist 1919 jaoülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Narva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Undla v Kõrbse k Ülevaino talu. VRVÜ Rakvere osak liige. Suri 29.09.1930 Undla v Ülevaino talus. Maeti Kadrina Vanale kalmistule. Abikaasa Pauline, sünd Alas (1885), tütred Marta (1920–25) ja Alise (1920). (M.S.)
VALLER, Mihkel Jaani p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 51/21.02.1920 1 jalawäe polgu 6 roodu wanemale alamohwitserile Mihkel Jaani p. WALLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 weebruaril 1919 a. Odrassaare talu juures.
Sündis 04.10.(22.09.)1892 Läänemaal Märjamaa v Paeküla m Valleri talu pidaja peres. Õppis Vigala vallakoolis. Rätsep. I MS ajal 1915–17 Semjonovskoje kaardiväepolgus, 1917–18 1. Eesti polgus nooremallohvitser. VS ajal alates 25.01.1919 1. jalaväepolgu 6. roodus, juunist 1919 varahoidja, juulist 1919 luurajate rühma ülem, novembrist 1919 tööroodus. Vanemallohvitser märtsist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Vigala v Sääla m Maleva talu. Seejärel talunik. Oli EVL Vigala osak esimees ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal 1944–49 metsavend Pärnumaal, oli Relvastatud Võitluse Liidu staabi liige. Langes 27.02.1949 lahingus Pärnumaal Halinga v Kodesma küla juures Erstma rabas staabi punkris. Kinnitamata andmetel maeti Pärnu-Jaagupi kalmistu juurde ühishauda. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Lukine, sünd Keskel, lahutati 1924. Teine abikaasa Riino, sünd Kops (1895–1973), lapsed Helja (1926) ja Vambola (1927–99). (A.K., J.P.)
VALLERT, Kaarle, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2360/26.03.1920 Sõdur VALLART’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
VALLO, Villem Juhani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 398/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Willem WALU’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 mail 1919 a. Saluse mõisa all.
Sündis 14.(02.)01.1885 Viljandimaal Kõo v Koksvere külas sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–18 kaardiväe Husaaripolgus. VS ajal alates 23.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1919 1. ratsapogu 3. eskadronis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel maaler ja lihttööline Tallinnas, abikaasa ja lapsed elasid 1937 Riias, kuhu hiljem asus ka ise. Suri 14.12.1941 Riias. Maeti Riia Rainise kalmistule. Abikaasa Selma-Natalija, sünd Blumen (1897–1943), tütred Wioletta (1921), Regina (1923–23) ja Fanny-Emilie-Martha (1924). (J.P.)
WALNE, William Sydney James William Henry p, Briti nooremleitnant.
VR I/3, nr 2434/26.03.1920 2. Leitnant William Sidney James WALNE’le, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 01.12.1889 Austraalias Sydneys. Teenis 1907–18 Briti kuninglikus mereväes, seejärel lennuväes. VS ajal osales Briti lennuväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamisel. Oli 1921 üks Austraalia lennuväe asutajaid, teenis eskadrilliülemana juulini 1946. Suri 1978 Melbourne’is. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
VALTER, Benjamin Jaagubi p, kaugsõidukapten.
VR I/3, nr 1671/14.12.1920 E.K.L. liikmele ja Uuesadama kaptenile, kaugesõidu kapten Benjamin Jakobi p. WALTER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 26.(14.)01.1876 Virumaal Sagadi vallas. Õppis Rakvere linna- ning Käsmu ja Riia merekoolis. Vene-Jaapani sõja ajal 1904–05 teenis alamväelasena Vene merejõududes, lahingutes ei osalenud. 1906–18 Vene mereväes vabapalgalise eraisikuna, alates 1910 jäälõhkuja Herkules kapten. VS ajal alates 15.11.1918 KL Tallinna sadama komandandi abi, hiljem Tallinna sadama kapteni abi, detsembrist 1918 ühtlasi sadama ameti ujuvate abinõude juhataja, aprillist 1919 jäälõhkuja Herkules komandör, juunist 1919 ümber nimetatud suurtükilaeva Tasuja vanemohvitser ja vanemtüüriohvitseri kt ning novembrist 1919 komandöri kt. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest ja viidi koos laevaga merejõududest üle kaubandus-tööstusministeeriumi alluvusse. Jaanuarini 1923 oli Tasuja kapten, edasi kuni augustini 1940 jäälõhkuja Suur Tõll kapten. Oli KL Tallinna mlv ja VRVÜ Tallinna osak liige. 1940 Eesti meremuuseumi juhataja, juulist 1947 jäälõhkuja Volõnets kapten. Suri 11.05.1949 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: KR V kl (1929) ja VT IV kl (1938), Vene StO III kl ja Soome VRO III kl. Abikaasa Adele-
Katharine, sünd Tamjärv (1879–1970), tütred Aino (1913–31) ja Laine (1917–93). (M.S., J.P.)
VALTER, Otto vt RAE, Jako Liisa p.
VALTER, Reinhold-Alexander Aleksandri p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 260/11.06.1920 Kalewlaste Malewa reamehele Reinhold WALTER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus Goruschki küla waldamisel.
Sündis 11.10.(29.09.)1898 Virumaal Kohtla v Pagari mõisa töölise peres. Õppis Assamalla vallakoolis. I MS ajal 1917–18 Petrogradis Obuhhovi sõjatehases lukksepp. VS ajal alates 18.04.1919 Kalevlaste Maleva tagavararoodus, maist 1919 2. roodus. Kapral juulist 1919 ja nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Järve mõisas tööline, Pagari külas saemeister, kütja ja mölder ning Jõhvis lukksepp. VRVÜ Narva osak liige. Alates 1940 Kohtla-Järvel lukksepp. Nõukogude ajal Käva kaevanduse kommunaalosak lukksepp ja sanitaartehnik. Suri 15.07.1974 Kohtla-Järvel. Maeti Toila kalmistule. Abikaasa Elviira-Johanna, sünd Tedder (1898–1973), lapsed Voldemar (1921–96, II MS ajal Saksa armees), Evald (1923–99), Leonilda (1928–2010) ja Leonhard (1930). (M.S., J.P.)
VALTONEN, Simo Antero Abrahami p, Soome sõdur (1918), kapten (1940).
VR II/3, nr 1817/26.03.1920 Sõdurile Simo VALTONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.10.1897 Soomes Tamperes ehitusmeistri peres. Õppis Tampere tarbekunstikoolis. Alates 1917 KL liige. Soome VS ajal võttis osa lahingutest, sai haavata. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 Tampere rügemendis. Seejärel ehitusmeister. Talvesõja ajal 20. jalaväerügemendi 2. pataljoni kompaniiülem. Lipnik 1921, leitnant 1930 ja kapten 1940. Jätkusõjas juunist 1941 48. jalaväerügemendis kompaniiülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu, sai juulis 1941 Näsijärvi lahingus haavata. Veebruaris 1942 vabastati teenistusest. Oli 1948 kaks kuud vangis relvastatud tegevuse ettevalmistamise eest. Suri 20.10.1972 Jämsänkoskis. Maeti Jämsänkoski kalmistule. Teised autasud: Soome VR II, III ja IV kl. (M.S.)
VALU, Villem vt VALLO, Villem Juhani p.
VANAVESKI, Hans Hansu p, kapten (1919), kolonel (1938).
VR I/3, nr 2479/18.05.1920 Tankide bataljoni ülemale, Kapten Hans Hansu p. WANAWESKI’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud teise diwiisi tagawara bataljoni õpekomando ülemana, ülemjuhataja staabi komandandi jaoskonna ülemana ning tankide klassi ja tankide bataljoni ülemana.
Sündis 21.(09.)11.1888 Harjumaal Härgla v Mikuhansu talus. Õppis Purila ja Järlepa valla- ning 1902–05 Tallinnas linnakoolis, 1909–12 Odessa sõjakoolis, 1923–26 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1929–31 Prantsuse kõrgemas intendantuurikoolis. Töötas Tallinnas postiametnikuna ja kopeerijana fotoateljees. Septembrist 1909 sõjakoolis. Alamleitnant augustist 1912. Nooremohvitser 113. Staraja Russa jalaväepolgus, veebruarist 1913 115. Vjazma jalaväepolgus, novembrist 1914 rooduülema kt. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 30.08.1914 Ida-Preisimaal Tapiau juures ja teist korda 06.03.1915 haavata ning sattus vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 03.02.1919 peastaabi ohvitseride reservis ja 2. diviisi tagavarapataljoni 3. roodu nooremohvitser, märtsist 1919 õppekomando ülem, aprillis 1919 lähetati komandoga rindele 2. jalaväepolgu juurde, juunist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi komandant. Leitnant maist 1919, alamkapten ja kapten septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Novembrist 1919 tankide klassi ülema ajutine kt, detsembrist 1919 ülem, veebruarist 1920 Tankide Pataljoni ülem, juunist 1920 Tankide Roodu (novembrist 1922 kompanii) ülem, ühtlasi aprillist 1921 Juhkentali Suhkari kasarmu komandant, augustist 1923 Auto-Tanki Divisjoni tankide kompanii nr 1 ülema kt, jaanuarist 1926 kindralstaabi 5. osak B jsk ülema 1. abi kt, detsembrist 1926 B jsk ülema kt, augustist 1927 6. osak A jsk ülema kt, juunist 1929 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1931 varustusvalitsuse üldosak käsundusohvitser, veebruarist 1932 1. diviisi intendandi kt, veebruarist 1933 intendant ja septembrist 1938 varustusvalitsuse raha-arveosak ülem. Major 1924, kolonelleitnant 1931, kolonel 1938. Oli 1. diviisi staabi ohvitseride kogu esimees, varustusvalitsuse ohvitseride kogu laekur, Eesti Foto Klubi abiesimees ja laekur, Sõjateadusliku Kirjanduse Edendamise Kapitali revisjonikomisjoni ning KSLOÜ ja VRVÜ Rakvere ja Tallinna osak liige. Tal oli Virumaal Jõhvi v Tammiku m Hiie talu. Jaanuarist 1941 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 140. laskurpolgu ülema abi varustuse alal. Juulis 1941 viidi koos väeosaga Venemaale, tuli Porhovi all Saksa poole üle, oli sõjavangilaagris Königsbergis, vabanes novembris 1941. Seejärel saksa keele õpetaja ja tõlk Saksa luurekoolis Vihulas, jaanuarist juunini 1942 Tallinna prefektuuris varustusosak ülem, detsembrist 1942 organisatsiooni Todt raamatupidaja, maist 1943 pidas Hiie talu. Septembris 1944 üritas põgeneda Saksamaale. Seejärel pidas Jõhvi v Hiie talu. Märtsis 1949 siirdus koos abikaasaga Venemaale, töötas elektrimontöörina trustis Novgorodstroi. Nõukogude võim arreteeris ta 26.04.1950 Novgorodis. Mõisteti novembris 1950 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis ja AngarLagis, vabanes mais 1956. Elas Tallinnas, töötas 1957 invaliidide artellis Salvo, 1958–63 tõlkijana „„Loomingu“ Raamatukogu“ ja Eesti Riikliku Kirjastuse juures ning tegeles fotograafiaga. Oli Tallinna Fotoklubi auliige, kuulus Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringi. Viimaks elas Iru invaliidide kodus. Suri 13.01.1976 Tallinnas. Maeti Tallinna Liiva kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1936), Vene AnO IV kl ja StO III kl. Avaldanud raamatud „Gaasisõda meie oludes“ (Tallinn, 1926) ja „Kaitseväe administratsioon“ (Tallinn, 1935). Abikaasa Selma, sünd Karro (1897–1957, arreteeriti 1950, vabanes 1956), tütar Are (1923–90) ja poeg Kaido (1927–2003). Tütremees kirjanik Gert Helbemäe. (J.P.)
VAO (kuni 1936 VENIG), August-Johannes Kaarli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1302/15.09.1920 7 jalawäe polgu kapralile August WENNIG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 aprillil 1919 a. Panikowitschi mõisa all.
Sündis 03.04.(22.03.)1897 Virumaal Vao v Äntu m Heina talu pidaja peres. Õppis Võhmuta vallakoolis. VS ajal alates 24.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodus, jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist jaoülema kt. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 22.04.1919 Pankjavitsa mõisa Šumilova küla all haavata. Aprillist 1920 2. roodus, maist 1920 viidi üle 1. ratsapolgu 2. eskadronis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Võhmuta v Metsanurga talu. KL Järva mlv Võhmuta kompanii ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Oli Saksa ajal Võhmuta piiritusvabriku direktor ja OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 1948. Suri 01.12.1950 Norilskis. Kenotaaf Kuusalu kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elfriede-Katharina, (1904–51, küüditati 1949), lapsed Leili (1926) ja Lembit (1931). (A.K., J.P.)
VARDJA, Johannes (sünd Joann) Tõnu (Timofei) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 381/11.06.1920 9 jalawäe polgu 9 roodu kapralile Johannes Tõnise p. WARDJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 detsembril 1919 a. Sala küla waldamisel.
Sündis 24.(12.)06.1899 Viljandimaal Pajusi vallas. Õppis Uue-Põltsamaa vallakoolis. VS ajal alates 24.05.1919 3. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus, juunist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Narva rindel. Kapral oktoobrist 1919. Aprillist 1920 1. piirikütipataljoni 4. roodus, detsembrist 1920 6. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Pidas kuni 1934 Viljandimaal Uue-Põltsamaa m Uuerehe talu. Seejärel elas Põltsamaal, alates 1938 koos perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs. Suvel 1941 metsavend. Oli 1941–44 Udriku v OK liige. Võttis 1944 osa lahingutest Punaarmee vastu. Asus 1946 koos perega Põltsamaale, oli tarbijate kooperatiivi põllumajanduskombinaadis tööline. Nõukogude võim arreteeris ta 03.01.1951 Põltsamaal. Aprillis 1951 mõisteti 25 aastaks vangi, oli Irkutski obl OzjorLagis, vabanes invaliidina oktoobris 1959. Elas Põltsamaal ja Pikajärvel. Suri 20.10.1960 Põlva raj Valgjärve kn Pikajärve invaliidide kodus. Maeti Põltsamaa Kuningamäe kalmistule. Abikaasa Lydia, sünd Kipper (1905–91), tütred Leili (1927–2009), Ellen (1929–32), Hille (1933) ja Linda (1936). (J.P.)
VARE, Jaan Aadu p, nooremallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1398/08.10.1920 Scouts polgu kapralile Jaan WARE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 17.(05.)02.1897 Viljandimaal Vana-Võidu v Oiu külas töölise peres. Õppis valla- ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis Venemaal semstvo laatsaretis. VS ajal alates 03.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s, maist 1919 ratsaluure komando jaoülem. Nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Vana-Võidu v Alliku talu. Seejärel talunik. VRVÜ Viljandi osak liige. Aprillist 1949 Võidu kolhoosi, veebruarist 1951 Kevade kolhoosi põllutööline. Suri 30.12.1961 Viljandi raj Uusna kn Alliku talus. Maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule Pärnu mnt ääres. Abikaasa Marie, sünd Rebane (1897–1972), lapsed Silvi (1929–29), Eldor (1932–2010) ja Jaan (1938–39). (J.P.)
VARES, Anna vt KUKK, Anna-Marie Johani t.
VARES, Elmar Jaani p, ohvitseri asetäitja (1919), leitnant (1941).
VR II/3, nr 829/01.09.1920 Sakala partisanide polgu weltweeblile Elmar Jaani p WARES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 jaanuaril 1919 a. Tõrwa alewi juures.
Sündis 31.(19.)08.1894 Viljandimaal Aidu v Sova talu pidaja peres. Õppis valla-, Paistu kihelkonna- ja Moskvas reaalkoolis ning 1915 Tsarskoje Selo ratsaväekooli kursustel. Töötas Moskvas fotoäris, õppis kinematograafiat. I MS ajal septembrist 1914 Petrogradis sekretär staabis, novembrist 1914 56. jalaväepolgus, veebruarist 1915 1. rannavalve ratsaeskadronis, aprillist 1916 2. Reveli piirivalvepolgus, aprillist 1917 7. Uurali kasakapolgus. Nooremallohvitser juulist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Leedus. Detsembrist 1917 veebruarini 1918 vahtmeister Eesti ratsapolgus. VS ajal alates 19.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljonis, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljonis, maist 1919 Sakala partisanide pataljoni ratsaluure komandos, juunist 1919 2. roodu ülem. Ohvitseri asetäitja märtsist 1919. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Oli Sakala partisanide marsi autor. Veebruaris 1920 tagandati 2. roodu ülema kohalt ning alandati reameheks korratuste tõttu piirivalveteenistuses, hiljem aukraad ennistati. Märtsist 1920 5. jalaväepolgu 8. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Esna v Koordi m Võidu talu, müüs selle 1926 vennale. Seejärel pidas Aidu v Sova talu ja töötas mitmel pool riigimõisates. Asus 1938 Tallinna, töötas asfaltbetoonivabrikus, alates 1940 teederemondi osak juhataja. Oli 1932 Sakala Partisanide Ühingu asutaja, KL Sakalamaa mlv Paistu mlvk adjutant, VRVÜ Viljandi osak revisjonikomisjoni liige. Augustist novembrini 1941 OK Tallinna 3. raj ülem. Seejärel Narvas OK reservis ja politsei staabis, veebruarist 1942 juhtis ehitusorganisatsiooni Todt masinapargi ülemana maanteede parandamist. Septembrist 1944 Saksa armee Kehtna luurekoolis väljaõppel Punaarmee tagalas tegutsemiseks. Seejärel töötas Tallinnas Punase Risti keskkomitees varustusinspektorina. Nõukogude võim arreteeris ta 30.03.1945 Tallinnas. Suri 13.08.1947 Tjumeni obl Tobolski vanglas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marie, sünd Einmann (1904). (J.P.)
VARES (kirjanikuna BARBARUS), Johannes (sünd Johan) Jaagu p, sanitaarkapten (1920).
VR I/3, nr 1530/13.10.1920 9 jalawäe polgu wanemale arstile Dr. Johannes Jaagu p WARES’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe terwishoiu alal.
Sündis 12.01.1890 (31.12.1889)
Viljandimaal Heimtali v Kiisa talu pidaja peres. Õppis 1899–1901 Heimtali valla-, 1901–03 Viljandi kihelkonnakoolis, 1904–10 Pärnu gümnaasiumis ja 1910–14 Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas. I MS ajal augustist 1914 jaanuarini 1918 444. välilaatsareti, Proskurovi piirivalvepolgu ja 57. evakuatsioonisalga arst. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Galiitsias. VS ajal alates 21.11.1918 vabatahtlikult Pärnu kaitsepataljonis sanitaarteenistuses, jaanuarist 1919 Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjoni vanemarst, aprillist 1919 9. jalaväepolgu vanemarst, juunist 1920 3. jalaväepolgu vanemarst. Sanitaarleitnant, sanitaaralamkapten ja sanitaarkapten detsembrist 1920. Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel arst Pärnus. Oli Eesti Kirjanike Liidu, PEN-klubi ja Pärnu Eesti Arstide Seltsi liige. Käis 1928 ja 1935 Nõukogude Liidus. Avaldas arvukalt luulekogusid, lisaks kirjanduslikke esseid, poleemikat, reisikirju ja novelle, kokku ligi 20 teost. Novembris 1939 asus Tallinna. Määrati 21.06.1940 Nõukogude okupatsioonivõimu loodud nukuvalitsuse peaministriks, augustist 1940 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Juulist 1940 EKP liige. Juulis 1941 põgenes Nõukogude Liitu, tegeles Tšeljabinskis ja Moskvas Eestist evakueerunute töölesuunamise, Eestile mõeldud raadiosaadete ning Punaarmee koosseisus eestlastest väeosade loomisega. Suve lõpul 1944 tuli koos Punaarmeega Eestisse. Alates 1945 ENSV teeneline kirjanik. Läks 29.11.1946 Tallinnas Kadriorus ametikorteris vabasurma. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Tallinnas Kadriorus tema monument, Pärnu elukohas tahvel ning Pärnus, Kohtla-Järvel ja Rakveres temanimelised tänavad. Teised autasud: Vene StO II ja III kl, AnO III ja IV kl ning Nõukogude LO. Kirjandus temast: Harald Peep, „Johannes Vares-Barbarus. Lühimonograafia“ (Tallinn, 1959), Voldemar Pinn, „Kahe mehe saatus. Johannes Vares, Hjalmar Mäe“ (Haapsalu, 1994). Abikaasa Emilie-Rosalie, sünd Roode (1897–1947). (J.P.)
VARES, Julian Karli (Karp) p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 334/11.06.1920 9 jalawäe polgu weltweeblile Julius Kaarli p. WARES’ele, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 nowembril 1919 a. Koschkino küla all.
Sündis 02.05.(20.04.)1897 Viljandimaal Võisiku vallas. Õppis valla- ja Võisiku ministeeriumikoolis. I MS ajal 49. Siberi kütipolgus. Töötas 1918 Rõika vabrikus valajana. VS ajal alates 17.01.1919 nooremallohvitserina 3. jalaväepolgu 4. roodus, vabastati tuberkuloosihaigena teenistusest, astus 14.04.1919 vabatahtlikult 3. diviisi tagavarapataljoni 2. roodu, viidi üle komandandi komandosse, maist 1919 1. roodus, juunist 1919 9. jalaväepolgu 9. roodus. Osales lahingutes Landeswehri ja Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Narva rindel. Vanemallohvitser novembrist 1919, veltveebel jaanuarist 1920. Aprillist 1920 3. roodus. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas Franz Krulli tehases valaja, asus elama kodukohta, töötas Rõika klaasivabrikus. Suri 05.10.1923 Võisiku v Rõikal. Maeti Lalsi kalmistule. (J.P.)
VARES, Paul (sünd Pavel) Jaagu (Jakov) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1137/14.09.1920 3 jalawäe polgu kapralile Paul WARES’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 14 weebruaril 1919 a. Witsemhofi mõisa juures.
Sündis 15.(03.)08.1897 Viljandimaal Võisiku vallas. Õppis Võisiku vallakoolis. VS ajal alates 17.01.1919 3. jalaväepolgu 4. roodus, maist 1920 1. roodus. Kapral oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Järvamaal Koigi v Huuksi m Toominga talu. Seejärel talunik. Oli VRVÜ Viljandi ja 1938–40 Järvamaa osak liige. Saksa ajal 1941–44 OK liige. Sügisel 1944 arreteeris Nõukogude võim ta lühikeseks ajaks. Märtsist 1949 kolhoosi Kalevipoeg põllutööline. Elas Toominga talus. Suri 22.11.1969 Paide raj Koeru kn Koerus. Maeti Paide Sillaotsa kalmistule. Nimi tahvlil Järva-Peetri kirikus. Abikaasa Ida, sünd Reinok (1891–1970), tütar Meta (1928–28). (J.P.)
VARIK (sünd VARRIK), Karl Jaani p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 277/11.06.1920 1 Ratsa polgu nooremale alamohwitserile Karl WARRIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 aprillil 1919 a. Warese külas.
Sündis 11.05.(29.04.)1896 Tartumaal Rannu v Koonsi talu pidaja peres. Õppis 1909–17 Tartu reaalkoolis, 1917–18 Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1920–36 matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonnas (ei lõpetanud) ning 1938–40 Tallinna tehnikaülikoolis. Korp! Vironia liige. VS ajal alates 01.12.1918 vabatahtlikult Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 3. eskadronis, septembrist 1919 sõjakoolis. Nooremallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis. Veebruaris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Töötas Tallinna õli- ja värnitsavabrikus, hilisemas taimevõi- ja õlivabrikus Extraktor keemiku ja osakonnajuhatajana. Tal oli Tartumaal Rannu v Koplimäe talu. Nõukogude ajal Valtu piiritusepuhastuse vabriku juhataja. Saksa ajal Tallinnas Luscher Mathieseni veinitehase juhataja, seejärel taas Extraktoris. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, elas perega Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagris, töötas pärmi- ja likööritehases, 1950 siirdus USAsse, töötas New Yorgi osariigis Syracuse’is Solvay keemiatehases. Suri 03.03.1978 Syracuse’is. (J.P.)
VARIK, Peeter-Karl Jaani p, reamees (1918).
VR II/3, nr 290/11.06.1920 1 Ratsa polgu reamehele Peeter WARIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 märtsil 1919 a. Munamäe juures.
Sündis 22.(10.)05.1895 Pärnumaal Vanamõisa v Tõimaste talu pidaja peres. Õppis valla- ja Halliste kihelkonnakoolis, 1913–19 H. Treffneri gümnaasiumis ja 1920–27 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Korp! Ugala liige. VS ajal alates 13.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu kuulipildur, augustist 1919 Sõjakooli ratsaklassis, jaanuarist 1920 Tartu kooliõpilaste pataljoni 1. roodus. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-
Eestis ja Lätimaal. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Suvest 1927 elas Tõimaste talus, alates 1932 advokaat Mõisakülas ja alates 1940 Viljandis. VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude ajal Suure-Jaani, lühemat aega Mustla õigusnõuandla juhataja, veebruaris 1950 vabastati ametist. Seejärel Võhma piimaühistu likvideerimiskomisjoni esimees, Suure-Jaani tarbijate kooperatiivi hulgilao sorteerija-pakkija ja kaubalao juhataja, Suure-Jaani raj juriskonsult ning Võhma tarbijate kooperatiivi jurist. Asus 1973 elama Raasikule. Suri 13.03.1983 Harju raj Raasiku kn Raasiku alevis. Maeti Raasiku Uuele kalmistule. Vallaline. (J.P.)
WARMA (ka VARMA), Aleksander Johannese p, leitnant (1919), kaptenmajor (1924).
VR I/3, nr 2489/18.05.1920 Merejõudude juhataja staabi ülema abile, leitnant Aleksander Juhani p. WARMA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud merewäe isikliku koosseisu organiseerimisel ja merewäelaste arwelewõtmisel ning sisemise korra määruste ja ajutiste juhtnööride wäljatöötamisel.
Sündis 22.(10.)06.1890 Harjumaal Kõnnu v Viinistu k Hindreku talu pidaja peres. Õppis Pärispea valla-, Kõnnu ministeeriumi- ning 1910–12 Käsmu ja 1913–14 Narva merekoolis, sooritas Riias kaugsõidukapteni eksami, 1916 Kroonlinnas mereväelipnike katse ja 1920 küpsuseksami Tallinna õpetajate seminari juures, õppis 1921–22 alalisväe ohvitseride kursustel ning 1921–24 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, 1929 mag. jur. Alates 1929 EÜSi liige. Töötas 1907–14 kütja, madruse, pootsmani ja tüürimehena kauba- ja reisilaevadel. I MS ajal märtsist 1915 eraisikuna jäämurdjal Tšernomorsk ja maist 1916 transpordilaeval Orkan, detsembrist 1916 vanemohvitser, veebruarist 1917 miinipanija Zeja vahiülem. Lipnik detsembrist 1916, mitšman augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Liivi lahel. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 24.11.1918 mereväe valitsuse koosseisu osak juhataja, jaanuarist 1919 merejõudude staabi adjutant, veebruarist 1919 staabi ülema abi kt, juunist 1919 staabiülema kt. Leitnant septembrist 1919. Sai autasuks talu. Jaanuarist 1920 merejõudude staabi ülema abi, juunist 1920 staabi vanem käsundusohvitser, juulist 1920 suurtükilaeva Mardus komandör, lähetati merejõudude staapi meresõjaajaloo materjalide kogumiseks, novembrist 1922 merejõudude staabi juriskonsuldi kt, novembrist 1923 sõjaministeeriumi juriskonsuldi abi kt, augustist 1924 sõjaministeeriumi juriskonsultuuri kodifikaatori kt. Vanemleitnant 1923, kaptenmajor 1924. Mais 1926 vabastati teenistusest. Seejärel välisministeeriumi juriidilise büroo, septembrist 1927 administratiivosak juhataja, maist 1931 Moskva saatkonna nõunik, maist 1933 Leningradis peakonsul, veebruarist 1938 saadik Kaunases, novembrist 1939 saadik Helsingis. Augustis 1940 vabastati teenistusest, jätkas mitteametlikult Eesti esindamist. Oli 1944 EV Rahvuskomitee liige. Septembris 1944 sundis Nõukogude Liit ta Soomest lahkuma, siirdus Rootsi, kus jätkas pagulasena aktiivset tegevus. Jaanuarist 1953 märtsini 1963 Eesti eksiilvalitsuse välisminister, ühtlasi 1962–63 peaministri asetäitja ja märtsist 1963 detsembrini 1970 peaminister vabariigi presidendi ülesannetes. Oli 1963–70 Eesti Rahvusnõukogu esimees, Eesti Liberaaldemokraatliku Koondise asutaja ja esimees ning Eesti Komitee juhatuse liige. Avaldas raamatud „Merevägi Vabadussõjas“ (Tallinn, 1926) ja „Diplomaadi kroonika. Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938–44“ (Lund, 1971). Suri 23.12.1970 Stockholmis. Tema põrm oli Stockholmi Högalidi kolumbaariumis, augustis 2002 maeti Tallinna Metsakalmistule. Tähis Viinistus, nimi tahvlil välisministeeriumis, Toompea lossis ja Tartus EÜSis. Teised autasud: VT II kl (1938), Vene GeR III ja IV kl, Läti KTO III kl, Poola PR III kl ning Soome VRO III kl. Esimene abikaasa Anni, sünd Anna Pulk (1891–1957), lahutati 1927. Teine abikaasa Marta, sünd Alep (1906–95). (J.P.)
VARMAVUORI, Kaarlo Erkki Aleksanteri Kaarlo Aleksanteri p, Soome rittmeister (kapten, 1919).
VR II/3, nr 2287/26.03.1920 Rittmeister VARMAVUORI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.11.1890 Soomes Sakkola kirikuõpetaja peres, elas Pälkäne vallas. Õppis tehnikakõrgkoolis ja 1914–15 Jelizavetgradi ratsaväe junkrukoolis. I MS ajal 1915–17 ohvitser Vene ratsaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Soome VS ajal 1918 Põhja-Häme rügemendi 1. pataljonis, osales lahingutes ratsaüksuse ülemana. Osales 1918 sõjaväelasena Tamperes riiklikus kriminaalkohtus. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomando ülem ja 2. pataljoni ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Kornet 1916, leitnant ja rittmeister 1919. Teenis 1919–20 Põhja-Ingeri rügemendis pataljoniülemana. Elas 1920–31 USAs, töötas autotehnikuna. Talvesõjas 27. jalaväerügemendi 5. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Suomussalmis. Langes 24.12.1939 Suomussalmis. Maeti Pälkäne kiriku juurde kangelaskalmistule. (M.S.)
VARNER, Anton-Hans Mardi p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1469/08.10.1920 1 jalawäe polgu kapralile Anton WARNER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 juulil 1919 a. Kopenski järwe ääres.
Sündis 07.10.(25.09.)1890 Harjumaal Ingliste v Mõisimäe talus. Õppis vallakoolis. Töötas rätsepana. I MS ajal inseneriväes, sattus vangi, põgenes Bulgaarias vangilaagrist, jaanuaris 1919 jõudis Eestisse. VS ajal alates 01.03.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus, arvati 17.03.1919 1. jalaväepolgu 8. roodu. Kapral augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Narva rindel ja Lätimaal. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, kus pidas aia- ja majanduskrunti. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude ajal lihttööline. Suri 18.02.1972 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Leena, sünd Berk (1901–66), lapsed Harald (1928–84) ja Silvi. (M.S.)
VARTIAINEN, Valdemar Juho p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2266/26.03.1920 Sõdurile VARTIAINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.10.1898 Soomes Dragsfjärdis, elas Viiburis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 11.08.1961 Puumalas. Maeti Puumala koguduse Uuele kalmistule. (M.S.)
VASA (sünd WAHLSTEDT), Aksel Ensio Axeli p, ohvitseri asetäitja (1919).
VR II/3, nr 3055/29.04.1925 hinnates vahvust, mis Ohvitseri asetäitja Axel VALDSTEDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud.
Sündis 25.11.1897 Soomes, elas Laitilas. Õppis Turu lütseumis, kaubandusülikoolis ja Vöyri sõjakoolis. Alates 1917 KL liige. Soome VS ajal jaanuarist maini 1918 vabatahtlikult Pori rügemendis, sai 05.03.1918 Ikaalineni alevi juures haavata. Maist 1918 Päris-Soome rügemendis ja oktoobrist 1918 Sortavala piirivalve rügemendis pataljoni adjutant. VS ajal alates 27.01.1919 peastaabis, veebruarist 1919 nooremohvitser 1. suurtükiväepolgu, märtsist 1919 2. ja aprillist 1919 3. suurtükiväepolgu 5. patareis ning augustist 1919 välipatareis nr 17. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja novembrist 1919. Detsembris 1919 vabastati teenistuses. Seejärel elas Ahvenamaal Mariehamnis. Töötas pangaametnikuna. Talvesõja ajal Kansallis-Osake-Pankki korrespondent. Jätkusõjas juunist augustini 1942 laskur ja teenistuses 173. õhukaitsekompaniis. Suri 15.05.1990. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
VASAR, Eduard-Johannes Kareli p, vanemallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2881/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu vanemallohvitser Eduard Karli p. VASAR Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui lahingus 28. detsembril 1919 Annenskaja küla all Dubrowka küla liinil lõi oma rühmaga tagasi vaenlase ülekaalukad rünnakud.
Sündis 07.10.(25.09.)1895 Virumaal Kalvi v Koogu mõisa töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 151. Pjatigorski jalaväepolgus. Suvel 1919 kingsepp Petrogradi kub Begunitsa vallas. VS ajal alates 04.08.1919 vabatahtlikult 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu täiendusroodus, novembrist 1919 polgu luurajate komando rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Jaanuaris 1920 haigestus tüüfusse, aprillist 1920 Tallinna tagavarapolgu 3. roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Saatus teadmata. (J.P.)
VASAR, Hans Jüri p, reamees (1918).
VR II/3, nr 600/24.08.1920 Scouts polgu reamehele Hans WASAR’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 4 jaanuaril 1919 a. Karksi mõisas.
Sündis 19.(07.)06.1885 Viljandimaal Uusna v Vasara talu pidaja peres. Õppis Uusna Anni valla-, Viljandi kihelkonna- ja Viljandi linnakoolis. Seejärel pidas Vasara talu. VS ajal alates 15.12.1918 6. jalaväepolgu 6. roodus, detsembri lõpul 1918 astus vabatahtlikult Scouts väeossa. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pärnu- ja Viljandimaal, sai 10.01.1919 Helme kiriku juures haavata. Suri 13.01.1919 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Pauluse koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
VASAR, Johan Karl-Juliuse p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 2924/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi „Kapten Irv“ dessantroodu ülema kt leitnant Juhan VASAR Eesti Vabadussõjas üles näidanud lahingus 5. novembril 1919 Lätimaal Marienhausen alevi all Slipatschi küla juures, kus koos lipnik Gustav Partsiga läksid 23-mehelise rongi dessandiga meie 8. jalaväepolgu taganema löönud punaväeosade pealetungi seisma panema ja, et punaväed ei saaks meie soomusrongi seljatagant ära lõigata. Pidades vaenlase ülekaalukate jõududele vastu viimase võimaluseni langesid kõik vangi. Sellega võimaldades meie soomusrongi staabiosal õigeaegselt tagasi tõmbuda ja päästa rongi staap ühes sellel asuva 8. jalaväepolgu staabiga ning rongil ja väljas olnud dessantosa hävimisest.
Sündis 02.09.(21.08.)1896 Tartumaal Vastse-Nõo vallas talupidaja peres. Õppis 1910–12 Aru ministeeriumi-, 1912–13 Tartu linna kõrgemas alg-, 1913–15 Tartu kaubandus-, 1916 Oranienbaumi lipnike- ja 1926–27 Politseikoolis. I MS ajal teenis 1915–18 kaardiväe Jäägripolgus ja 167. tagavarapolgus ning 637. Kagõzmani jalaväepolgus, mille koosseisus võttis osa lahingutest Austria ja Rumeenia rindel. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikult laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv) dessantroodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 30.04.1919 Lätis Härgmäe mõisa ja 19.08.1919 Pihkva all Karamõševo jaama juures ning 05.11.1919 uuesti Lätis haavata ning sattus vangi, kust vabanes mais 1920. Jaanuarist 1921 lr sr Kapten Irv tehnika- ja sapöörikomando ülema kt ja rongi kohtu liige, juunist 1921 rongiülema kt. Augustis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks talu Tartumaal Uderna vallas. Seejärel talunik. 1927–40 töötas Võru kriminaalpolitsei vanemagendi ja assistendina, 1940–41 Sõmerpalu vallas metsatöölisena. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Võrus. Lasti maha 04.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elisabeth-Amalie, sünd Kutschera (1905–97, küüditati 1941, vabanes 1958), tütred Hilja (1933–37) ja Maia-Maria (1939, küüditati 1941, vabanes 1959). (A.K., J.P.)
VASENIUS, Erik, Soome kapral (1919).
VR II/3, nr 2347/26.03.1920 Sõdur VASENIUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Helsingis. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
WASILEWSKI, Leon, Poola saadik Eestis.
VR III/1, nr 3030/17.06.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis endine Poola Vabariigi Välisminister Leon WAILEWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.08.1870 Peterburis. Õppis Peterburis gümnaasiumis ning Lembergi ja Praha ülikoolis. Alates 1893 Poola Sotsialistliku Partei liige. Asus Londoni, kus toimetas 1898–1902 sotsialistlikku ajalehte „Przedświt“, seejärel Galiitsias ajalehte „Robotnik“. Kuulus alates 1906 Poola Sotsialistliku Partei revolutsioonilisse fraktsiooni J. K. Piłsudski toetajana. Alates 1912 tegev Poola iseseisvust toetavaid parteisid koondavas ajutises komitees. I MS ajal Poola kõrgema rahvusnõukogu ja salajase sõjalise organisatsiooni Polska Organizacja Wojskowa liige ning 1917 Saksamaast sõltuva Poola kuningriigi riiginõukogu ametnik. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 Poola välisminister. Seejärel tegev Prantsusmaal Poola riiklikus komitees ning võttis osa Pariisi rahukonverentsist. Veebruarist 1920 detsembrini 1921 Poola saadik Eestis. Osales Riias rahuläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga ning Poola idapiiri määratlemise komisjonis. Seejärel keskendus teadustööle, oli Poola moodsa ajaloo instituudi ja rahvussuhete instituudi direktor. Aktiivne prometheistliku poliitika pooldaja, ei toetanud ukrainlaste ja valgevenelaste poolastamist. Avaldas uurimusi Ukraina, Valgevene ja Leedu kohta. Suri 10.12.1936 Varssavis. Nimi tahvlil Tori kirikus. (J.P.)
VASK, August Jaani p, alamkapten (1920), major (1932), Saksa SS-Sturmbannführer (1944).
VR II/3, nr 731/21.02.1920 5 jalawäe polgu 9 roodu ülemale, alamleitnant August Jaani p. WASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 20 aprillil 1919 a. Wederniku, Iwanowo-Boloto ja Pesky külade juures.
VR II/2, nr 1310/15.09.1920 5 jalawäe polgu alamkaptenile August WASK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 oktoobril 1919 a. Mursina, Mischugi ja Obrubi külade waldamisel.
Sündis 27.(15.)06.1891 Järvamaal Türi-Alliku vallas talupidaja peres. Õppis Paide linnakoolis, 1916 Pihkva lipnikekoolis, 1925–26 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929 kompaniiülemate kursustel. I MS ajal septembrist 1915 380. Minski družiinas, jaanuarist 1916 sõjakoolis. Lipnik juunist 1916. Nooremohvitser 358. Vitebski družiinas. Alamleitnant aprillist 1917. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. VS ajal alates 23.11.1918 5. jalaväepolgu 1. roodus, jaanuarist 1919 2. roodus, märtsist 1919 9. roodu ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Leitnant jaanuarist 1920, alamkapten veebruarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Tähtvere v Ilmatsalu m Vase talu. Maist 1920 5. jalaväepolgu 3. pataljoni nooremohvitser ja rooduülem, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni rühmaülem ja rooduülema kt, juunist 1923 2. jalaväerügemendi rühmaülem ja kompanii ülema abi, oktoobrist 1928 Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ja märtsist 1932 (detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljon) 1. kompanii ülem. Kapten 1924, major 1932. Oli korduvalt sõjaringkonnakohtu ning 2. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ning Kuperjanovi partisanide pataljoni ohvitseride kogu ja aukohtu esimees. Juunis 1938 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Vase talu. II MS ajal juulis 1941 osales metsavendade salga juhina Tartu vabastamises, oli Tartumaa vabatahtlike üksuse ülem, augustist 1941 181. Eesti julgestusgrupi ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu idarindel. Märtsis 1942 lahkus teenistusest. Oli 1943–44 VRVÜ Tartu osak esimees. Veebruarist 1944 1. Eesti tagavararügemendi 1. pataljoni, augustist 1944 rügemendi ülem. Septembris 1944 taandus väeosaga Saksamaale. Pärast sõda Zedelgemi vangilaagris, hiljem asus Inglismaale. Suri 26.06.1958 Inglismaal Aylesburys. Tuhastati Oxfordi krematooriumis. Teised autasud: KR IV kl (1935), Vene StO III kl, Saksa RR I ja II kl. Abikaasa Alide-Pauline, sünd Martinson (1892–1937). (J.P.)
VASKA, Jakob-Michael Hansu p, alamkapten (1919), kapten (1924).
VR I/3, nr 424/25.08.1920 1 diwiisi staabi topografile, alamkapten Jakob Hansu p. WASKA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 24.(12.)02.1891 Virumaal Andja v Andja mõisaveski möldri peres. Õppis Rakvere linna-, 1911–15 Kostroma maamõõdu- ja 1915–16 Pauli sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 174. ja 285. tagavarapolgus, jaanuarist 1917 540. jalaväepolgu rooduülem ja pataljoni ülema kt, juulist detsembrini 1917 37. korpuse staabis topograaf. Alamleitnant novembrist 1916. Osales Riia lahe kaitsel Saksa vägede vastu. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 13.11.1918 Rakvere linna KL liige, määrati 15.12.1918 5. jalaväepolgu topograafiks, jaanuarist 1919 ühtlasi polgu kohtu liige ning märtsist 1919 polgu komandant, läkitati märtsis 1919 1. diviisi staapi ja määrati staabi topograafiks, ühtlasi operatiivjsk adjutant juulini 1919. Leitnant augustist 1919, alamkapten novembrist 1919, kapten jaanuarist 1924. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Sai autasuks Virumaal Rakvere v Kloodi m Löövi talu. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Rakveres maamõõdubürood. Maist 1923 kinnisvarade hindamise ameti vanem maamõõtja Rakveres, maist 1926 Tallinnas, juulist 1926 katastriameti maamõõdu kontrolör, juunist 1937 jaanuarini 1941 katastriameti katastrikontrolör, ühtlasi veebruarist 1939 jaanuarini 1941 põllutööministeeriumi kodanliku õhukaitse juht. Oli KL Viru mlv Rakvere 1. mlvk pealik ja Tallinna mlv Kalevi mlvk gaasikaitsepealik, EVL Nõmme osak juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel 1941 isakodus Rägavere v Mõdrikul. Sügisest 1941 OK Viru mlv, augustist 1942 välispolitsei Viru prefekti abi OK alal, elas Rakveres ja Kloodi talus. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Neuhammeri õppelaagris Eesti diviisi vanemohvitseride reservis, kevadest 1945 Taanis, seejärel Hamburgis haiglas, Briti okupatsioonitsoonis Uklei ja sügisest 1945 Belgias Zedelghemi sõjavangilaagris, vabanes veebruaris 1946. Seejärel perega põgenikelaagris Detmold-Hiddesenis ja Augustdorfis. Oli Eesti Komitee esimees ja Briti tsooni eestlaste esinduskogu liige. Siirdus 1951 USAsse, töötas Long Islandil aednikuna, hiljem asus Marylandi osariiki Baltimore’i. Oli Baltimore’i Eesti Seltsi ja EELK Baltimore’i Eesti koguduse nõukogu ning Baltimore’i EVL liige. Suri 22.06.1974 Baltimore’is. Maeti Kensico kalmistule. Teised autasud: VT IV kl (1940). Abikaasa Emilie, sünd Lugenberk (1900–88), lapsed Juta (1923, klaverikunstnik), Lauri (1925, keemiaprofessor) ja Vootele (1930, filosoofiaprofessor). (J.P.)
VASKO, Johannes-Rudolph Juhani p, vanemallohvitser (1920), veebel (1940).
VR II/3, nr 2625/26.08.1921 Meredessant pataljoni 1 järgu alamohwitserile Johannes Juhani p. WASKO’le, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 18 märtsil 1919 a. Orawa ja Kliima külade waldamisel.
Sündis 15.(02.)03.1902 Harjumaal Keila vallas. Õppis ministeeriumikoolis ja 1940 mereväe allohvitseride kursustel. Meremees. VS ajal alates 20.01.1919 vabatahtlikult mereväe tagavararoodus, veebruarist 1919 Mereväe Ekipaažis, viibis märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljonis ja septembrist oktoobrini 1919 Peipsi laevastiku divisjonis. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Soome lahe rannikul, Peipsi järvel, Lõuna-Eestis, Narva ja Pihkva rindel ning Saaremaa mässu mahasurumises. Veebruarist 1920 Mereväe Ekipaaži vanemallohvitser ja vanemtelefonist, maist 1920 Traalerite Divisjoni traaleri Salme roolimees. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Harjumaal Keila v Tuula m Pargi talu. Märtsist 1921 Mereväe Ekipaažis, maist 1921 õppekomando veltveebel ja paatide pootsman, juulist 1924 Traalerite Salkkonna traaleri Kalev rooli vanemallohvitser, detsembrist 1924 Mereväe Ekipaaži spordiinstruktori kt, veebruarist 1925 merejõudude staabi side ja allveelaevade osak mootorpaadi nr 1, aprillist 1925 mootorpaadi nr 14 rooli ja aprillist 1926 mootorpaadi nr 7 rooli vanemallohvitser, juulist 1926 side- ja abilaevade osak komandovanem, aprillist 1927 Sõjasadama reservlaevade ja paatide pootsman, aprillist 1931 mereside komando veltveebel, aprillist 1939 komandovanem, aprillist 1940 mereside Tallinna raj vanem. Pootsman septembrist 1921, nooremveebel aprillist 1939, veebel maist 1940. 1928 mereväe allohvitseride kogu juhatuse liige, 1934–36 esimees. Oktoobris 1940 vabastati teenistusest. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Keila OK liige. Sügisel 1944 põgenes Rootsi. Suri 06.02.1988 Västeråsis. Maeti Västeråsi kalmistule, veebruaris 1989 maeti ümber Tallinna Pärnamäe kalmistule. Abikaasa Alma-Leonora, sünd Kilgas (1902–96). (M.S.)
VASSERMANN, Teodor (sünd Feodor) Nikolai p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 68/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 spetsialistide komando ülemale, lipnik Theodor Nikolai p. WASSERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Kehra jaama rajoonis Kõrwe küla juures, aidates waenlase edasitungimist seisma panna.
Sündis 12.09.(31.08.)1895 Pärnus. Õppis Pärnu kõrgemas algkoolis, Riias tehnikakursustel, 1915–16 2. Peterhofi lipnikekoolis (ei lõpetanud) ning 1915 ja 1916 Petrogradi lennukoolis. I MS ajal maist 1915 lennukoolis Petrogradis, novembrist 1915 sõjakoolis, mis jäi lõpetamata haiguse tõttu, jaanuarist 1916 lennukoolis, märtsist 1916 rindel 10. lennuroodus, septembrist 1917 32. korpuse lennuväesalgas. Lipnik augustist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa, Austria-Ungari ja Türgi vägede vastu. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 20.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu 1. rühma ülem, jaanuarist 1919 tehnikajsk ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Virumaal, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Langes 22.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa all Varstu küla juures. Maeti Pärnu Vanale kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
VASSIL, August-Voldemar Hans-Antoni p, alamleitnant (1920), kolonelleitnant (1940), Punaarmee polkovnik.
VR I/3, nr 1506/13.10.1920 5 Piiriküti pataljoni 5 roodu ülemale, alamleitnant August Antoni p. WASSIL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 18.(06.)03.1896 Virumaal Kaarli v Sõmeru mõisa kutsari peres. Õppis Rakvere linnakoolis, 1913–15 Tallinna linna poeglaste kaubanduskoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1924–25 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–30 Kõrgemas Sõjakoolis ja 1956–62 Tallinna polütehnilises instituudis masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal. I MS ajal augustist 1915 Moskva kaardiväepolgu tagavarapataljonis, augustist 1916 Läti küttide tagavarapolgus, jaanuarist 1917 sõjakoolis. Lipnik maist 1917. Nooremohvitser 174. tagavarapataljonis, juulist augustini 1917 ohvitseride kuulipildurite kursustel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. Septembrist 1917 Eesti tagavarapataljoni 1. roodu ülema kt, oktoobrist 1917 pataljoni ülema käsundusohvitser ja tööroodu ülema kt, jaanuarist 1918 1. roodu nooremohvitser, märtsist aprillini 1918 4. Eesti polgu kuulipildujate komando nooremohvitser. VS ajal alates 11.11.1918 Virumaa KL liige, novembrist 1918 5. jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitser, aprillist 1919 polgu komandant, juulist 1919 polgu adjutant, oktoobrist 1919 polgu komandant, novembrist 1919 Petseri sõjaväe teadetekogumise punkti ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Alamleitnant jaanuarist 1920. Veebruarist 1920 5. piirikütipataljoni töökomando ülem, juulist Sakala partisanide polgu 1. roodu nooremohvitser, oktoobrist 1920 5. piirikütipataljoni likvideerimiskomisjoni esimees, jaanuarist 1921 5. jalaväepolgu 4. roodu nooremohvitser, nekrutite pataljoni 2. roodu rühmaülem, 2. roodu ülema kohusetäitja ning 1. roodu nooremohvitser ja sidekomando ülem, juulist 1922 5. üksiku jalaväepataljoni sidekomando ülem, märtsist 1924 5. jalaväerügemendi sidekomando ülem. Oktoobrist 1926 Sõjakooli 2. kompanii rühmaülem, septembrist 1927 Allohvitseride Kooli üleajateenijate täienduskursuste rühmavanem, oktoobrist 1928 Allohvitseride Kooli õppekompanii rühmavanem. Veebruarist 1930 sõjavägede staabi käsundusohvitser, määrati VAK töökomisjoni juhi käsutusse, oli ajutine komisjoni juht, augustist 1930 3. diviisi staabi 1. jsk ülema kt, jaanuarist 1932 1. jsk ülem, jaanuarist oktoobrini 1936 diviisi staabiülema kt, juunist 1939 Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna staabi ülem. Leitnant septembrist 1920, kapten novembrist 1925, major 1932, kolonelleitnant 1940. Oli 3. diviisi spordikomisjoni esimees, 3. diviisi staabi ohvitseride kogu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 86. laskurpolgu staabiülem ja polgu ülema kt, oktoobrist 1940 polguülem. Juunist 1941 180. diviisi staabi vanem käsundusohvitser, seejärel staabi operatiivosak ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Porhovi rindel, sai 07.08.1941 Staraja Russa all haavata. Märtsist 1942. 249. Eesti diviisi ülema abi Tšebarkulis, septembrist 1942 7. Eesti diviisi ülem Kalinini rindel, jaanuarist 1943 õppediviisi ülema asetäitja Tšebarkulis, Tjumenis ja Nikolajevis, detsembrist 1944 Pervomaiskis asuva diviisi ülema abi. Märtsist 1946 Tallinna polütehnilise instituudi sõjalise ettevalmistuse kateedri vanemõpetaja. Mais 1948 vabastati teenistusest. Septembrist 1948 Tallinna õpetajate instituudis sõjalise õpetaja, jaanuarist 1950 Tallinna Kalinini rajooni tööstus-kaubanduse osak tehnilise kontrolli osak juhataja, juunist 1953 insener ENSV kohaliku põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeeriumis, juunist 1957 kuni 1959 ENSV kohaliku majanduse ministeeriumis. Suri 02.07.1975 Tallinnas. Maeti Tallinna Pärnamäe kalmistule. Teised autasud: EPR II/II (1935) ja KR IV kl (1936). Abikaasa Erna, sünd Kauer (1899–1988), lapsed Heljo (1923–2001) ja Heino (1928–2010). (J.P.)
VASSIL, Paul Jakobi p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 2907/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 6. jalaväepolgu lipnik Paul VASSIL Eesti Vabadussõjas üles näidanud, kui läks 26. detsembril 1918 talumeheks riietununa Ruhja alevisse, kus asus punavägi ja hankis väärtuslikke andmeid, mis võimaldas vaenlase liikumist silmas pidada ja järgmisel päeval valmis olla vaenlasega lahingu pidamiseks.
Sündis 28.(16.)08.1894 Tartumaal Kuigatsi v Sooliku talu pidaja peres. Õppis 1911–15 Tartu õpetajate seminaris, 1917 Aleksei sõjakoolis Moskvas ja 1924–28 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. I MS ajal detsembrist 1915 176. tagavarapataljonis, veebruarist 1917 sõjakoolis. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 90. tagavarapolgus, septembrist 1917 jaanuarini 1918 639. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Detsembris 1917 vabastati teenistusest. Seejärel õpetaja Sootaga Orge vallakoolis. VS ajal alates 29.11.1918 6. jalaväepolgus, detsembrist 1918 1. roodu nooremohvitser, veebruarist 1919 ratsaluure komando ülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 28.03.1919 Lätis Salatsis Drona talu juures haavata. Juulis 1919 vabastati teenistusest. Augustist 1919 ohvitseride reservis, septembrist 1919 sõjaväe varustusvalitsuse sõjariistade osak, detsembrist 1919 suurtükiväe valitsuse sõjariistade osak tööroodu ülem. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1920–21 Erra v Lüganuse kõrgema algkooli, 1921–23 Tartu 2. algkooli, 1923–25 Rakvere õpetajate seminari ja 1925–30 Pärnu linna gümnaasiumi õpetaja. Oli 1930–34 advokaat H. Kuusneri ja 1934–36 advokaat A. Tõnissoni abi Pärnus, 1936–41 advokaat Pärnus. Oli Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koonduse Pärnumaa komitee esimees, 6. rahvaväe polgu kaitseväelaste ühingu ja spordiseltsi Vaprus juhatuse liige, Pärnu jahimeeste seltsi Taara asutaja, KL Pärnumaa mlv ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tahkuranna v Surju külas. Suri 10.03.1942 Kirovi vanglas. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Margareta, sünd Loit (1899), lahutati 1925. Teine abikaasa Linda, sünd Poks (1906–63, küüditati 1941, vabanes 1958), poeg Jaan (1936–2004). (M.S., J.P.)
VASTISSON, Jaan vt KÕUE, Jaan Rantsu p.
VAUGHAN, John Charles Tudor, Briti diplomaat.
VR III/1, nr teadmata/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Saadik Eestis, Sir Tudor J. C. VAUGHAN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 04.02.1870. Töötas Briti diplomaatilises teenistuses alates 1894. Teenis Haagis, Ateenas, Kairos, Pretorias, Pekingis, Konstantinoopolis, Madridis, Kopenhaagenis, Santiagos, Bukarestis ja alates 1913 taas Madridis, oktoobrist 1918 saadik Tšiilis. Novembrist 1922 saadik Lätis ja Eestis, ühtlasi 1923–27 Leedus. Detsembrist 1927 saadik Rootsis. Suri 26.04.1929 Stockholmis. Maeti Inglismaal Hollingtonis Woodi kirikusse. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VO V kl, MGO II ja III kl ning Taani DO III kl. (M.S.)
VAULA (1904–22 AHOVAARA, sünd ALHOLM), Elma Matilda Johan Adolfi t, Soome abiväe peaintendantuuri kantselei töötaja.
VR I/3, nr 2064/14.05.1920 Neiu Elma AHOVAARA’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 06.11.1889 Helsingis. Vabadussõja ajal peaintendantuuri kantseleiametnik. Suri 18.02.1954 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
VEBER, Friedrich-Leonhard Eduardi p, veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1906/01.09.1920 Lahingus 22 aprillil 1919 a. Mõniste juures Hütti talus langenud Kalewlaste Malewa weltweeblile Leo WEBER’ile wahwuse eest.
Sündis 07.09.(26.08.)1898 Tartus graveerija peres. Õppis Tartus linna algkoolis. VS ajal alates 05.01.1919 Kalevlaste Maleva 2. roodus, veebruarist 1919 tegevas väes. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis. Langes 22.04.1919 Võrumaal Mõniste mõisa all. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Vallaline. (J.P.)
VECKSTRÖM, Markus, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2724/25.05.1923 Sõdur Markus VECKSTRÖM’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
VEEBERG, August Andrese p, nooremallohvitser (1920), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 813/01.09.1920 Sakala partisanide polgu nooremale alamohwitserile August Andrese p WEEBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 märtsil 1919 a. Sawioja küla all.
Sündis 08.02.(27.01.)1898 Viljandimaal Holstre v Saarema talu pidaja peres. Õppis Holstre valla- ja Paistu kihelkonna- ning Viljandi linna kõrgemas algkoolis. I MS ajal veebruarist 1917 Dorogobuži sõjaväeülema kantseleis kirjutaja. VS ajal alates 30.12.1918 Viljandi vabatahtlike pataljoni, jaanuarist 1919 Viljandi kaitsepataljoni ja maist 1919 Sakala partisanide pataljoni 2. roodu jaoülem, juunist 1919 kuulipildujate meeskonna rühmaülem. Kapral novembrist 1919, nooremallohvitser veebruarist 1920. Osales lahingutes Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 Sakala partisanide polgu varahoidja, septembrist 1920 3. roodus. Detsembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Viljandimaal Tarvastu v Risti talu. Pidas talu kuni selle müümiseni 1933 oksjonil. Seejärel Tapa raudteel tööline, sügisest 1934 pidas Saarema talu, hiljem Viljandis motorist Peipsi veskis. Oli Tarvastu EVL juhatuse sekretär, VRVÜ Viljandi osak liige. Juunist augustini 1934 Viljandi vanglas lendlehtede levitamise eest. Nooremseersant juunist 1940. Saksa ajal aprillist oktoobrini 1942 Eesti JuPo abiassistent, seejärel Eesti politseipataljonis Luuga jahikomandos ja Eesti Leegionis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, asus seejärel Inglismaale, elas Leicesteris, hiljem Nottinghamis. Inglismaa Eestlaste Ühingu Sõjameeste Koondise auliige ja EELK Kesk-Inglismaa koguduse liige. Suri 18.06.1974 Nottinghamis. Maeti Leicesteri Gilroesi kalmistule. Abikaasa Alide, sünd Ruubel (1900–68). (J.P.)
VEEM, Helmut-Traugott Jüri (ka Georg) p, alamkapten (1918), kapten (1920).
VR I/3, nr 340/12.05.1920 Kindralstaabi Walitsuse teadetekogumise osakonna ülema abile, Kapten Helmuth Jüri p. WEEM’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 19.(07.)07.1896 Siberis Jenissei kub Minussinski mk Ülem-Suetuki külas. Alates 1908 elas Tallinnas. Õppis 1910–15 Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja 1915–16 Vladimiri sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser 28. Siberi kütipataljonis, märtsist 1916 920. marsiroodu ülem, juunist 1916 nooremohvitser 10. jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sai 25.07.1916 Galiitsias Brodõ linna all ja 17.04.1917 haavata. Maist 1917 aprillini 1918 1. Eesti polgu 7. roodu ülem, juulist 1917 nooremohvitser, novembrist 1917 sõdurite poe ülem, detsembrist 1917 majandusülema kt, veebruarist aprillini 1918 majandusülema abi. Leitnant ja alamkapten aprillist 1918. VS ajal alates 21.11.1918 peastaabi teadete jsk ülema abi, aprillist 1919 kindralstaabi valitsuse teadetekogumise osak ülema abi ja detsembrist 1919 jaanuarini 1920 ülema kt, maist 1920 siseministri käsundusohvitser, novembrist 1920 kindralstaabi valitsuse vanem käsundusohvitser. Kapten jaanuarist 1920. Juulis 1921 vabastati teenistusest. Maist oktoobrini 1920 kaitsepolitsei peavalitsuse ülem. Juulist 1924 Rakvere kriminaalpolitsei agent ja nooremametnik, veebruarist 1925 Paide jsk noorem- ja augustist 1925 vanemametnik ning jaanuarist 1926 vanemassistent, detsembrist 1935 vanemassistent Võrus ning jaanuarist 1938 taas vanemassistent Paides. Oli Paides spordijuht ja -kohtunik, SPS Järvapoegade juhatuse esimees. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 10.09.1940 Paides. Lasti maha 23.04.1941 Tallinnas. Maeti Pirita-Kosele Scheeli krundile, juunis 1942 maeti ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR V kl (1939) ja Vene AnO IV kl. Esimene abikaasa Valentine, sünd Romanoff (1899–1974, lahutati 1928). Teine abikaasa Frieda-Helene, sünd Tamm (1902–78), lapsed Jaan (1936–36) ja Tiina (1939–39). (M.S., J.P.)
VEHNIÄINEN, Aulis Armas, Soome kapral (1919), leitnant.
VR II/3, nr 2132/26.03.1920 Sõdurile Aulis VEHNIÄINEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.08.1899 Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel advokaat, viimaks Karjalas Harlu vallas. Jätkusõjas leitnandina 4. üksikpataljoni 2. kompaniis. Langes 29.03.1944 Suopasvaaras. Surnukeha jäi lahinguväljale. Nimi Riihimäkis Iseseisvuse pargis kangelaskalmistul. (M.S.)
VEIDERMANN, Johannes Jaani p, leitnant (1919).
VR II/3, nr 2922/18.02.1925 hinnates vahvust, mis Laiarööpalise soomusrongi Nr. 1 leitnant Johannes VEIDERMANN Eesti Vabadussõjas üles näidanud rongi dessanti juhtides ja ise seejuures haavata saades 19. märtsil 1919, kui vallutas tormijooksuga kindlustatud Orava mõisa.
Sündis 12.05.(30.04.)1894 Läänemaal Vaikna vallas kooliõpetaja peres. Õppis Haapsalu linna- ja 1908–13 Tallinna Peetri reaalkoolis, 1913–16 Petrogradi elektrotehnika instituudis ning 1916 Vilno sõjakoolis. Peterburi EÜSi liige. I MS ajal alates maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 193. tagavarapolgus, märtsist 1917 735. polgu keemiakomandos, septembrist 1917 komando ülem. Alamleitnant septembrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Kuramaal ja Riia all. Oktoobrist 1917 Eesti rahvusväeosas. VS ajal alates 10.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu nooremohvitser, jaanuarist 1919 2. rühma ülem, veebruarist 1919 dessantroodu ülema kt ja märtsist 1919 ülem. Leitnant augustist 1919. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 16.02.1919 Petserimaal Senno küla juures ning 19.03.1919 Võrumaal Orava mõisa all haavata. Detsembrist 1919 Tallinnas sädetelegraafi kursustel. Uppus 19.05.1920 Tallinna lahel purjeka ümbermineku tõttu. Maeti Kullamaa kalmistule. Vallaline. Vennapoeg akadeemik Mihkel Veiderma. (J.P.)
VEIGEL, Karl Tõnise p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1028/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Karl WEIGEL’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 nowembril 1919 a. Turnowa külas.
Sündis 14.(02.)05.1893 Läänemaal Luiste v Loodna mõisa talupoja peres. Õppis Koluvere vallakoolis. Oli Koluvere mõisa tööline. I MS ajal 1914–17 kaardiväe Grenaderipolgus. VS ajal alates 01.05.1919 1. diviisi tagavarapolgu 3. roodus, juunist 1919 3. jalaväepolgu 12. roodus, oktoobrist 1919 kaprali kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Koluvere v Raba talu. Nõukogude ajal Edu kolhoosi põllutööline. Suri 01.05.1964 Haapsalu raj Kullamaa kn Kullamaa külas. Maeti Kullamaa kalmistule. Abikaasa Ida-Pauline, sünd Tamberg (1894–1979). (A.K.)
VEIGELIN, Georg Eugen-Gerhardi p, vanemleitnant (1916).
VR II/3, nr 1414/08.10.1920 Miiniristleja „Lennuk’i“ komanderile, wanem-leitnant Georg WEIGELIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus jaanuari kuul 1919 a. Udria küla all.
Sündis 20.02.1886 Venemaal Orenburgis. Õppis Nepljujevi kadetikorpuses Orenburgis, 1903–06 Peterburi mereväe kadetikorpuses, 1912–14 Nikolai mereväeakadeemias Peterburis ja 1917 allveelaevaohvitseride kursustel. Gardemariin alates 1906. Teenis Siberi flotillis Kaug-Idas ristlejal Žemtšug, alates 1910 torpeedopaatidel nr 5 ja Leitenant Malejev komandörina, seejärel jäälõhkujal Taimõr navigatsiooniohvitserina. Mitšman aprillist 1907, leitnant maist 1910. I MS ajal Balti laevastiku 7. torpeedopaatide divisjoni navigatsiooniohvitser, torpeedopaadi nr 222 komandör, miiniveeskaja Volga vanemohvitser ja allveelaeva Tur komandör. Vanemleitnant detsembrist 1916. Töötas 1918 Tallinnas elektrikuna. VS ajal alates 18.12.1918 suurtükilaeva Lembit komandör-instruktor, määrati 30.12.1918 komandöriks miiniristlejale Avtroil, veebruarist aprillini 1919 ühtlasi mereväespetsialistide kooli juhataja. Osales laevaga dessantides Viru- ja Ingerimaal. Juunis 1919 astus Vene valgete Põhjakorpuse (juulist 1919 Loodearmee) teenistusse, kus oli soomusrongi Admiral Essen, seejärel Tankide Pataljoni rasketankide roodu ja Petseri jalaväepolgu pataljoniülem kuni armee likvideerimiseni. Alates 1920 Agentura G. Weigelin omanik, tegeles firma Lanz põllumajandusmasinate müügiga. Pidas Läänemaal Võnnu v Tiigi talu ja veskit. Oktoobrist 1929 detsembrini 1933 veeteede valitsuse Peipsi järve alandustööde kompressorlaeva Puurija juht ja minöör ning koppsüvendaja Hiiglane kapten. Seejärel Narvas kirikuorganisatsiooni Balti-Vene Töö misjonär Narva jõe tagustes ja Peipsi järve äärsetes vene külades nõukogude propaganda vastu. Novembris 1939 siirdus perega ümberasumise korras Warthelandi Posenisse, töötas hoolekandeorganisatsioonis. Sügisel 1944 siirdus kaitserajatiste ehitustöödele ning astus Volkssturmi. Kinnitamata andmeil langes 1945. aasta algul Poolas Płocki kaitselahingutes Punaarmee vastu. Teised autasud: Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Alice-Louise, sünd Jannau (1896), lapsed Gerhard-Eugen (1920–43), Leonid-Nikolai (1922), Viktor (1925), Anne-Luise (1930) ja Olaf-Oleg (1931). Perekond põgenes Lääne-Saksamaale, kust asus Kanadasse. (J.P.)
VEIJO, Einari Walter Johan Walteri p, Soome kapten (1918), kolonel (1936).
VR II/3, nr 1685/26.03.1920 Major VEIJO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.01.1881 Soomes Korpilahtis põllumehe peres. Õppis Jyväskylä lütseumis, 1903–05 Helsingi polütehnilises instituudis, 1911–14 Karlsruhe tehnikakõrgkooli keemiatehnika osakonnas, 1917 Liibavi sõjakooli kursusel, lõpetas 1927 kõrgema sõjakooli. I MS ajal veebruarist 1915 Põhja-Saksamaal Lockstedteri laagris õppustel, teenis 27. jäägripataljoni 1. kompaniis, novembrist 1915 3. kompaniis. Hilfsgruppenführer septembrist 1915, Gruppenführer novembrist 1915 ja Zugführer augustist 1916. Võttis Saksa idarindel osa lahingutest Riia all Misse jõe joonel. Augustist 1916 täiendusüksuses, läkitati Soome värbamise ja transpordiga seotud etapiülesannetes. Kuulus lääne transpordikoridori koosseisu, tegutses alguses Kurppaa etapi juhatajana Kärsämäki ja Pyhäjärvi raudteel, hiljem põhjapoolse etapi juhatajana. Jaanuarist 1917 täiendusüksuses, märtsist 1917 3. kompaniis, veebruaris 1918 naasis jäägrite peajõududega Vaasasse. Soome VS ajal 4. jäägrirügemendi 8. pataljoni 3. kompanii ülem. Võttis osa Rautu ja piiriala lahingutest. Maist 1918 peastaabis kantseleiohvitser väljaõppeosakonnas. VS ajal jaanuarist märtsini 1919 kindral Wetzeri staabis operatiivosak ülem. Maist septembrini 1919 osales Aunuse retkel, oli ülemjuhataja staabiülem, novembrist 1919 sõjaministeeriumis, jaanuarist 1920 Viiburi rügemendi 3. pataljoni ülem, septembrist 1920 kompaniiülem sõjakoolis, alates 1923 Viiburi rügemendi majandusülem ja 3. pataljoni ülem, 1924 Savo jäägrirügemendi ülema abi, jaanuarist septembrini 1925 ülema kt, septembrist 1925 Pohjanmaa jäägripataljoni ja 1933 2. jalgrattapataljoni ülem, ühtlasi 1924 Viiburi rügemendi ja 1926–27 jäägribrigaadi ülema kt. Kapten veebruarist 1918, major detsembrist 1919, kolonelleitnant 1926 ja kolonel 1936. Vabastati 1936 teenistusest. Talvesõja algul Põhja-Karjala KL piirkonna ülem, detsembrist 1939 36. jalaväerügemendi ülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Laadoga põhjaosas ja piiramislahingutest Siiranmäkis ja Lavajärvis. Jätkusõja ajal Kesk-Pohjanmaa sõjaväeringkonna ülem. Septembris 1943 vabastati teenistusest. Seejärel põllumees Korpilahtis. Suri 29.01.1954 Korpilahtis. Maeti Korpilahti kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), Saksa RR II kl, Soome VR II ja IV kl ning VRO IV kl. (M.S.)
VEINMAN, Gustav vt VÄINASTE, Kustav Otto p.
VEINBERG, August Mihkli p, reamees (1918).
VR II/3, nr 57/21.02.1920 4 jalawäe polgu 4 roodu reamehele August Mihkli p. WEINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 30 jaanuaril 1919 a. Kriuscha küla juures ägeda waenlase tule all bataljoni ülemale teateid wiies ja padruneid tuues, mis roodu seisukorda tuntawalt parandas.
Sündis 07.03.(23.02.)1900 Tallinnas töölise peres. Õppis Tallinna J. Kirsipuu erakoolis. VS ajal alates 25.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Oktoobris 1919 vabastati pere ainsa toitjana teenistusest. Septembrist 1920 Inseneripataljoni raudteeroodus, novembrist 1920 aprillini 1921 õppekomandos, oktoobrist 1921 telegraafiroodus. Oktoobris 1921 mõistis Inseneripataljoni kohus ta 10 kuuks vangi varguse eest, oli Tallinna Keskvanglas. Septembrist 1922 telegraafiroodus, novembris 1922 vabastati teenistusest. Mais 1940 elas Tallinnas. Saatus teadmata. Abikaasa Hilda, sünd Levonka (1895–1934), poeg Harri (1930). (J.P.)
VEINBERG, Elmar-Johann Villemi p, alamkapten (1920), kapten (1924)
VR II/3, nr 728/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu vanemale ohwitserile alamleitnant Elmar Willemi p. WEINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus öösel 24 mail 1919 a. Litowischi küla waldamisel.
Sündis 08.11.(27.10.)1895 Viljandis. Õppis Viljandis linna algkoolis, 1911–13 H. Treffneri gümnaasiumis ja 1915 Gatšina lipnikekoolis. I MS ajal juunist 1915 172. tagavarapolgus ja 426. jalaväepolgus, septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1915. Nooremohvitser 421. jalaväepolgus ja 1. Petrogradi ratsapiirivalve divisjonis. Alamleitnant oktoobrist 1917. VS ajal alates 10.12.1918. 5. jalaväepolgu 2. roodu noorem- ja veebruarist 1919 4. roodu vanemohvitser. Leitnant juulist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Alamkapten jaanuarist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Veebruarist 1920 1. roodu ülem, märtsist 1920 2. piirikütipataljoni 4. roodu ülem. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Viljandis ja Kaarli v Teearu talus. VRVÜ Viljandi osak liige. Suri 14.10.1958 Abja raj Halliste kn Ristis. Maeti Halliste kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Timbermann (1895). (J.P.)
VEINPERE (kuni 1936 VEINBERG), Erich-Christoph Christophi p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 1365/15.09.1920 Inseneripataljoni remontrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Erich WEINBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud raudtee ja sildade parandamisel 25 jaanuaril 1919 a. Pritsu jaama juures, 27 jaanuaril 1919 a. Keeni jaama juures, 29 jaanuaril 1919 a. Sangaste ja 14–15 veebruaril 1919 a. Irboska all.
Sündis 12.02.(31.01.)1894 Harjumaal Juuru v Pirgus kaupmehe peres. I MS ajal vanemallohvitserina Sveaborgi kindluse polgu staabis. Töötas lukussepana. VS ajal alates 20.12.1918 Inseneripataljoni helgiheitjate roodus, viidi 28.12.1918 üle remontrongile nr 3, märtsist 1920 pataljoni staabis kirjutaja. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Tallinnas, oli AS Järvakandi Tehaste ametnik. Seersant jaanuarist 1940. VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tallinn-Nõmmel. Suri 24.09.1942 Sverdlovski obl VostUralLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Erna-Johanna, sünd Wiederfeldt (1899–1982), lahutati 1937, tütar Silvia-Veronika (1922–71). (M.S., J.P.)
VEISS, Konstantin vt WEISS, Constantin-Alexander-Clemens von Alexander-Carl-Clemensi p.
WEISS, Constantin-Alexander-Clemens von Alexander-Carl-
Clemensi p, polkovnik (1915), kolonel (1922).
VR I/2, nr 2552/13.10.1920 Balti pataljoni ülemale, Polkownik Konstantin Aleksandri p. WEISS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel Balti pataljoni organiseerimisel ja juhtimisel.
Sündis 11.08.(30.07.)1877 Peterburi kub Tsarskoje Selos. Õppis 1895–97 Peterburi paažikorpuses. Korp! Estonia liige, alates 1938 auvilistlane. Septembris 1895 astus paažikorpusse. Alamleitnant augustist 1897. Nooremohvitser 4. kaardiväe kütipataljonis, septembrist 1900 luurekomando ülem, septembrist 1903 õppekomando ülem, maist 1905 kortermeister, laekur ja töökomando ülem, jaanuarist 1908 kuulipildujate komando ülem, septembrist 1908 3. roodu ülem. Leitnant detsembrist 1901, alamkapten detsembrist 1905, kapten detsembrist 1908. I MS ajal novembrist 1914 4. kaardiväe kütipolgu 1. pataljoni ülema kt, aprillist 1915 ülem, detsembrist 1916 polgu tagavarapataljoni ülem, märtsist 1917 4. Kaukaasia kütipolgu ülem. Polkovnik augustist 1915. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias, Poolas, Valgevenes, Leedus ja Lätis Dvinski rindel, sai 04.10.1914 Opatovi juures, 21.06.1915 Krasnostavi all ja 02.10.1916 Stohhodi jõe ääres põrutada. Oktoobris 1917 lahkus teenistusest. Pidas Virumaal Varudi mõisat. VS ajal alates 27.11.1918 5. jalaväepolgu juures baltisakslaste ratsakuulipildujate komando ülem, jaanuarist 1919 Balti pataljoni ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sai 22.05.1919 Venemaal Jamoki küla juures haavata. Detsembris 1919 haigestus ja oli pikka aega ravil. Maist 1920 taas kuni pataljoni likvideerimiseni selle ülem, septembrist 1920 1. diviisi ülema ajutine abi, oktoobrist 1920 ülema abi, detsembris 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Virumaal Pada v Varudi m Varudi talu, mis oli endine mõisasüda ning kuulus tema suguvõsale ning oli ettenähtud maareformi käigus võõrandada. Seejärel talunik. VRVÜ Tallinna osak liige. Oktoobris 1939 siirdus ümberasumise korras Saksamaale. Seejärel põllumees Ida-Preisimaal. II MS ajal 1941–45 Wehrmachti tagalateenistuses, jaanuaris 1945 põgenes Mecklenburgi, oli maist 1945 Schleswig-Holsteini Heuerstubbenis ja Arensbökis, asus 1955 Augsburgi. Suri 17.06.1959 Augsburgis. Maeti Friedbergi Herrgottsruhi kalmistule. Teised autasud: Vene GeO IV kl, AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl ning VlO III ja IV kl. Esimene abikaasa Anna-Alexandrine-Julie, sünd Maydell (1876–1920, VS ajal Balti pataljoni halastajaõde, suri tüüfusse). Teine abikaasa Helene-Sophie-Charlotte, sünd Weiss (1900–91), tütred Renate-Adine-Nora-Alexandrine (1923–72), Brigitte-
Natalie-Annamarie (1925–84) ja Ina (sünd Alexandrine-
Eika-Ebba) (1926–2000). (J.P.)
VELDEMANN, Jaan Jakobi p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1239/15.09.1920 6 jalawäe polgu reamehele Jaan WELDEMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 27 aprillil 1919 a. Härgmäe jaama juures Tomani talus.
Sündis 21.(09.)07.1887 Viljandimaal Viljandi v Vaaba talu sulase peres. Õppis vallakoolis. Kaupmees Viljandis. I MS ajal 1916–17 jalaväes. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia rindel. VS ajal alates 14.12.1918 6. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 24.08.1919 Pihkva all Moglino lähistel haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai VS invaliidina Viljandi v Tusti m Saariste talu. Pidas talu, Viljandis Tartu tänaval rauapoodi ja hiljem majatarvetekauplust. Sügisel 1939 äri pankrotistus, veebruaris 1940 müüdi oksjonil Saariste talu. Oli VSÜ ja VRVÜ Viljandi osak liige. Elas Viljandis Kantrekülas, teenis elatist juhutöödega. Suri 17.05.1951 Viljandis. Maeti Viljandi Vanale kalmistule Pauluse koguduse ossa. Esimene abikaasa Ella, sünd Simm (1897–1936), tütred Leida-Johanna (1922) ja Silvia (1925–26). Teine abikaasa Helene-Marie, esimeses abielus Anton, sünd Drevsen (1893–1978). (J.P.)
VELDERMAN, Gustav vt VETESALU, Gustav-Heinrich Johannese p.
VELLERIND (kuni 1923 VIITMANN), Johannes-August Villemi p, alamkapten (1920), kolonel (1937).
VR I/3, nr 1664/14.12.1920 Koeru K. L. jaosk. ülemale ja Järwamaak. K. L. ülema abile, Alamkapten Johannes Willemi p. WIITMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 22.(10.)08.1891 Järvamaal Väinjärve v Künsa talu pidaja peres. Õppis Väinjärve Visusti valla- ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1909–13 Tartu õpetajate seminaris, 1915 2. Odessa lipnikekoolis, 1920–21 Tallinna kolledžis, 1921–31 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud), 1923 sõjaväe majanduskursustel, 1924 alalisväe ohvitseride kursustel, 1925 lendurvaatlejate koolis ja 1934–38 Kõrgemas Sõjakoolis. Oli 1913–14 õpetaja Türi kihelkonnakoolis. I MS ajal augustist 1914 334. Irbiti jalaväepolgus, sõjakoolis juulist 1915. Lipnik oktoobrist 1915. Nooremohvitser 11. Kaukaasia kütipolgus, augustist 1917 3. Kaukaasia kütidiviisi staabi komandandi roodu ülem. Alamleitnant augustist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Ida-Preisimaal, Leedus, Karpaatides ja Rumeenias. Märtsis 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 17.11.1918 Koeru kihelkonna KL ülem, läkitati 20.12.1918 luuresalgaga Järvamaa kaitsepataljoni. Osales lahingutes Punaarmee vastu Järva- ja Virumaal. Jaanuarist 1919 Koeru KL ülem, aprillist 1919 Järva mk KL ülema abi, maist 1919 Vabariigi KL osak ülema abi, septembrist 1919 korraldusosak ülema abi. Leitnant augustist 1919, alamkapten veebruarist 1920. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Maist 1920 sõjaväeringkonna staabi KL osak ülema abi, jaanuarist 1921 staabi ülekoosseisus, maist 1921 Harju mk rahvaväe ja KL ülema kt. Juunist 1921 lennuväes merelennu rühma nooremohvitser, augustist 1921 märtsini 1922 adjutandi kt, maist 1922 lennuväe majandusjsk ülem, novembrist 1923 lennuväe ülema kt, märtsist 1924 Lennuväerügemendi majandusülem, septembrist 1925 rügemendi maalennu divisjoni ülema abi, veebruarist 1929 divisjoni nr 1 ülem, ühtlasi 1928–29 sõjaringkonnakohtu liige, juulist 1930 Lennubaasi ülem. Novembrist 1936 haridusministeeriumi noorsoo osak noortejuht, ühtlasi 1938–40 Eesti noorsoo-organisatsioonide peavanema abi. Kapten 1923, major 1924, kolonelleitnant 1930, kolonel 1937. Oli lennuväe ohvitseride kogu esimees ning sõjaringkonnakohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Juulist 1940 Auto-Tanki Rügemendi ülem, oktoobrist 1940 Lahingukooli õppejõud ja Sõjakooli juhataja asetäitja. Juunist 1941 perega Viljandimaal Raudna v kolonel Jüri Hellati VR I/2 Kannikmäe talus, haigestus angiini. Suri 01.07.1941 Viljandi haiglas. Maeti Viljandi Vanale kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1935), EPR III kl (1938) ja Vene StO III kl. Abikaasa Ksenia, sünd Pihlak (1900–90), lapsed Loit (1925–80), Raid (1928–95), Hiid (1929–2006), Maid (1934–2002) ja Uile (1939). (J.P.)
WEMYSS, Rosslyn Erskine James Hay Erskine’i p, parun, Briti laevastiku admiral (1919).
VR I/1, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis, Briti admirals of the Fleet Lord WEMISS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 12.04.1864 Londonis (teisal Šotimaal Fife’is). Alates 1877 kadett Briti kuningliku mereväe laeval HMS Britannia. Seejärel ohvitser korvetil HMS Bacchante, 1883 lahinglaeval HMS Northumberland, 1885 torpeedobaaslaeval HMS Hecla, 1887 kuninglikul jahtlaeval HMY Osborne, 1889 lahingulaeval HMS Anson, 1890 soomusristlejal HMS Undaunted, 1892 lahingulaeval HMS Empress of India, 1895 ristlejal HMS Astraea, 1896 kuninglikul jahtlaeval HMY Victoria and Albert, 1898 ristlejal HMS Niobe, millega osales II buuri sõjas, 1903 ristlejal HMS Suffolk, 1909 ristlejal HMS Implacable, 1910 kapten liinilaeval SPS Balmoral Castle, 1911–12 Briti kuningliku laevastiku 2. lahingueskaadri kommodoor. Kontradmiral 1911. I MS ajal 1916–17 Ida-India laevastiku ülem, jaanuarist 1918 novembrini 1919 Briti kuningliku merelaevastiku ülem. Viitseadmiral detsembrist 1916, admiral veebruarist 1919 ja laevastiku admiral novembrist 1919. Suri 24.05.1933 Prantsusmaal Cannes’is. Maeti Šotimaal Fife’is Wemyssi lossis. Nimi tahvlil ning personaalsel tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti BO I kl, MGO III kl, VO V kl, Prantsuse ALO I kl, SR, Rumeenia KO I kl jmt. (M.S., J.P.)
VENDE, Jakob Jakobi p, alampolkovnik (1919), kolonel (1928).
VR II/3, nr 171/21.02.1920 4 jalawäe polgu 2 pataljoni ülemale, alamkapten Jakob Jakobi p. WENDE’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 11 jaanuaril 1919 a, kus oma pataljoniga Kerma ja Sausti mõisate wahel waenlasele peale tormasite, tema purustasite ja Annigfere mõisa waldamisel wangisid ja sõjamoona saagiks saite.
VR I/3, nr 1516/13.10.1920 4 jalawäe polgu ülemale, Alampolkownik Jakob Jakobi p. WENDE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 17.(05.)04.1890 Järvamaal Esna v Kolli talu pidaja peres. Õppis Paide linnakoolis, 1908–09 Paide pedagoogilistel kursustel, 1914–15 Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1923–24 informatsioonikursustel. Oli 1909–14 Uue-Vändra Juurikaru ja Vana-Vändra Andresaru vallakooli õpetaja. I MS ajal augustist 1914 Preobraženskoje kaardiväepolgus, oktoobrist 1914 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1915. Nooremohvitser 132. ja 86. tagavarapataljonis, maist 1915 1. Taga-Amuuri piirivalvepolgu 1. roodu ülem, maist 1916 8. roodu ülem, augustist 1916 1. pataljoni ülema kt ning juunist 1917 2. pataljoni ülem. Alamleitnant veebruarist 1916, leitnant augustist 1916, alamkapten maist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai 19.07.1915 Duninovo küla all ja 07.09.1916 Gnilaja-Lipa jõe ääres haavata. Jaanuarist aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 24.11.1918 4. jalaväepolgu 4. roodu ülem, detsembrist 1918 2. pataljoni ülem, maist 1919 polguülema abi, detsembrist 1919 polguülem, ühtlasi septembrist 1920 Rakvere garnisoni ülema kt. Kapten maist 1919, alampolkovnik oktoobrist 1919 (kolonelleitnant novembrist 1922). Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel. Sai autasuks Virumaal Vohnja v Kolu m Lustmäe talu, müüs selle 1928 ära. Jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu ülema abi ja Rakvere garnisoni ülem, maist 1921 merejõudude rannavalve osak ülem, juunist 1922 Tallinna vahipataljoni ülema kt, juulist 1922 10. jalaväepolgu (novembrist 1922 rügement) ülema abi ja ülema kt, märtsist 1924 10. jalaväerügemendi Scouts pataljoni ülem, detsembrist 1924 aprillini 1925 lähetatuna Saaremaal KLi korraldamas, aprillist 1925 10. jalaväerügemendi Kalevi pataljoni ülem, maist 1925 KL staabi ülema kt, detsembrist 1926 10. jalaväerügemendi ülema kt, jaanuarist 1928 rügemendi ülem. Kolonel 1928. Oktoobrist 1928 Kalevi üksiku jalaväepataljoni ülem, märtsist 1934 Auto-Tanki Rügemendi ülem, aprillist 1934 Viru-Järva kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) ja Rakvere garnisoni ülem, jaanuarist 1939 Valga sõjaväeringkonna ja veebruarist 1939 Valga garnisoni ülem. Novembris 1939 vabastati teenistusest. Oli 10. jalaväerügemendi kohtu esimees, VOK juhatuse ja sõjaringkonnakohtu ning VRVÜ Tallinna osak liige. Seejärel pidas Järvamaal Kolli talu. Nõukogude võim arreteeris ta 15.06.1941 Tallinnas. Suri 26.12.1941 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul, tähis Kareda v Kolli talus ja nimi tahvlil Järva-Peetri ja Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1930), Vene AnO II, III ja IV kl, StO II ja III kl, VlO IV kl, GeR IV kl ning Poola TR I kl. Esimene abikaasa Ella-Alice, sünd Stein (1901–87), lahutati 1937, poeg Valdeko (1920–2009). Teine abikaasa Aade, sünd Birk (1912–2002, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse, arreteeriti 1953, vabanes 1956), poeg Kullo (1939, küüditati 1941, tuli 1947 Eestisse). (J.P.)
VENDLA, Jaak (kuni 1935 FELDMANN, Jakov) Jüri p, ohvitseri asetäitja (1919), vanemleitnant (1934).
VR I/3, nr 2984/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe noorem-leitnant Jaak FELDMANN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Aegnasaare Rannapatarei Nr. 1 soomustorni ülemana juhtides selle korda tegemist aprillis-mais 1919 ning lahinguvalmis seadmist vaenlase laevastiku vastu võitlemiseks ja pealinna kaitseks.
Sündis 03.10.(21.09.)1893 Viljandimaal Vastemõisa v Rääka talus. Õppis Põhjaka Nõmme valla-, Kaansoo ja Olustvere õigeusu kihelkonna- ning Vastemõisa ministeeriumikoolis, 1911–12 Kroonlinna merejungade kooli kaldakursustel, 1913–14 Balti mere laevastiku suurtükiõppekoolis ning 1923–1925 ja 1937 Merekindluste ohvitseride kursustel. I MS alguses suurtükiõppekooli noorem allohvitser ja instruktor, augustist 1914 lahingulaeva Poltava soomustorni vanem, jaanuarist 1917 Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktor ja tornivanem Sõrve säärel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 17.10.1917 vangi, vabanes novembris 1918. VS ajal alates 09.01.1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja suurtükiväe tagavarapatareis, veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola, märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljoni Wambola kompaniis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5, aprillist 1919 Aegna saare komandantuuri 12-tollise soomustorni ülema abi, septembrist 1919 ülema kt, novembrist 1919 rannapatarei nr 9 ülem. Ohvitseri asetäitja aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Lõuna-Eestis. Jaanuarist 1920 rannapatarei nr 1 soomustorni ülema kt, aprillist 1934 rannapatarei nr 1 ajutine ülem, korduvalt Aegna saare ajutise komandandi kt, aprillist 1940 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 16 ülem. Nooremleitnant maist 1921, leitnant 1925, vanemleitnant 1934. Oli Aegna saare komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees, Mereväe Ekipaaži kohtu, merekindluste ohvitseride aukohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1940 vabastati teenistusest. Seejärel küünlatehase Steariin aiaäri juhataja ja töötaja, 1950–64 bakaalkaupade hulgikaubanduskontori kaubatundja ning laojuhataja. Suri 20.10.1969 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Teised autasud: KR IV kl (1938). Abikaasa Leida, esimeses abielus Tartlain, sünd Raukas (1905–66), poeg Jüri (1939–2013), kasupoeg Mati (1936–81). Vend Tõnis Vendla VR II/3. (J.P.)
VENDLA (kuni 1935 FELDMANN), Tõnis (ka Dionisi) Jüri p, vanemallohvitser (1918), seersant (1940).
VR II/3, nr 1311/15.09.1920 7 jalawäe polgu wanemale alamohwitserile Tõnis FELDMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 augustil 1919 a. Wasiljewa ja Fitjatina külade juures.
Sündis 09.02.(28.01.)1887 Viljandimaal Vastemõisa v Rääka talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal sideväes. VS ajal alates 30.12.1918 Inseneripataljoni telegraafiroodu sidekomandos, jaanuarist 1919 Järvamaa kaitsepataljoni, veebruarist 1919 7. jalaväepolgu sidekomandos. Osales lahingutes Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Seersant juunist 1940. Töötas Pärnumaal Orajõe vallas kohalikus metskonnas asjaajajana, alates 1930 pidas Orajõe v Oja talu. Oli 1937–40 Orajõe põllumeeste seltsi esimees ja VRVÜ Pärnu osak liige. Suri 17.10.1948 Orajõe v Iklas. Maeti Treimanni kalmistule. Abikaasa Mathilde, sünd Kalnin (1890–1974), lapsed Jüri (1923–47, II MS ajal Saksa armees, hukkus Nõukogude vangilaagris), Helju (1925–90) ja Jaan (1927–98). Vend Jaak Vendla VR I/3. (J.P.)
VENNIG, August vt VAO, August-Johannes Kaareli p.
VENNIN, Louis Marie, Prantsuse mereväekapten (1924).
VR I/3, nr 3156/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra mereväe kapten VENNIN Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 05.01.1871 Prantsusmaal Ille-et-Vilaine’i departemangus Rennes’is. Asus 1891 õppima tehnikakõrgkooli École polytechnique, siirdus mereväkke. Leitnant oktoobrist 1895, vanemleitnant maist 1902. Teenis sõjalaevadel Masséna, Charles Martel ja Montcalm. Septembrist 1907 allveelaeva Bonite komandör, jaanuarist 1911 lahingulaeval Henri IV. I MS ajal 1914–15 hävitajal Sape, 1915–16 transpordilaeval Shamrock ja 1917–18 lahingulaeval Vérité. Jaanuarist 1921 teenis lahingulaeval Bretagne. Kaptenmajor juulist 1917, kaptenleitnant aprillist 1919, mereväekapten maist 1924. Oli 1924–26 mereväeatašee Riias. Jaanuaris 1927 lahkus teenistusest. Kirjutas mälestused „Lettres d’un officier de marine à son épouse (1912–1919)“ (Pariis, 2008). Teised autasud: Prantsuse ALO III ja IV kl. Suri 1942. (M.S., J.P.)
VENT, Julius-Theodor Mihkli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1851/15.09.1920 Lahingu ajal 24 mail 1919 a. Paipuse mõisa all Säde jõkke ära uppunud 6 jalawäe polgu reamehele Julius WENAT’ile wahwuse eest.
Sündis 30.(18.)10.1882 Tartumaal Vara vallas karjuse peres. Õppis vallakoolis. Elas Tartus. VS ajal alates 15.03.1919 6. jalaväepolgu 11. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Uppus 24.05.1919 Lätis Säde jõkke. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Leena, sünd Adamson (1889). Vennapoeg Paul Vent VR II/3. (J.P.)
VENT, Paul Johann-Oskar-Eduardi p, lipnik (1919), major (1938), Saksa SS-Obersturmbannführer (1944).
VR II/3, nr 2928/18.02.1925 hinnates vahvust, mis leitnant Paul VENDT Eesti Vabadussõjas üles näidanud 2. Ratsapolgu junkruna 19. aprillil 1919 Kõrgepalu mõisa all luurekäigul ja 21. aprillil 1919 Kangsti ja Metstaga külade vallutamisel.
Sündis 11.02.(29.01.)1900 Tartumaal Raadi vallas. Õppis 1911–17 Tartu reaalkoolis, 1917 Vladimiri sõjakoolis, 1922–23 sõjaväe majanduskursustel, 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1938–40 Kõrgemas Sõjakoolis sõjamajandust. I MS ajal juulist 1917 sõjakoolis, lõpetas detsembris 1917, kuid jäi riigipöörde tõttu ohvitseriks ülendamata. VS ajal alates 19.01.1919 junkruna 2. jalaväepolgu ratsaluure komandos, viidi 23.01.1919 üle 2. ratsapolku, märtsist 1919 3. eskadroni nooremohvitser, detsembrist 1919 vanemohvitser. Lipnik septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Märtsist 1920 2. ratsapolgu 2. eskadroni vanemohvitser, maist 1920 Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) 4. eskadroni, kuulipildujate komando, 2. ja 1. eskadroni nooremohvitser, kortermeister, tehnikakomando ja tööeskadroni ülem, juulist 1937 Ratsarügemendi majandusülema kt, veebruarist 1938 majandusülem. Alamleitnant novembrist 1920, leitnant juunist 1921, kapten 1930, major 1938. Oli Ratsarügemendi kohtu liige ja rügemendi ohvitseride kogu abiesimees, Kõrgema Sõjakooli kursuse vanem ja 1938–40 ohvitseride kogu esimees. Juulist 1940 sõjavägede staabi käsundusohvitser, augustist 1940 sõjaministri 2. abi käsutuses, septembrist 1940 22. territoriaalkorpuse 182. laskurdiviisi tagalajsk ülem. Juunis 1941 jäi Eestisse, seejärel metsavend Otepää ümbruses. Alates 10.07.1941 Otepää OK ülem, seejärel Otepää ringkonna partisanide üldjuht ning augustis 1941 Eesti OK varustusala juht ja Tartu linna korteriameti juhataja, septembrist 1941 Tartu linnanõunik ja linnavalitsuse kaubandus-tööstusosak juhataja. Märtsist 1943 Eesti Leegionis, maist 1943 Eesti SS-brigaadi 42. rügemendi 1. pataljoni ülem, novembrist 1943 42. rügemendi ülem, jaanuarist 1944 20. Eesti Relva SS-diviisi 45. rügemendi ning aprillist septembrini 1944 47. rügemendi ülem. SS-Obersturmbannführer jaanuarist 1944. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Venemaal, Narva ruumis ja Tartu all, kus augustis 1944 juhtis võitlusüksust Kampfgruppe Vent. Kinnitamata andmeil langes 17.09.1944 Tartumaal Vahi ja Taidla vahel. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935) ja Saksa RR I kl. Abikaasa Margot-Eleonore, esimeses abielus Vassiljev, sünd Janson (1892), kasutütar Aleksandra (1909). Onu Julius-Theodor Vent VR II/3. (J.P.)
VENTSEL, August-Eduard Johannes-Ferdinandi p, nooremallohvitser (1920), nooremveebel (1940).
VR II/3, nr 2874/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu nooremallohvitser August Johannese p. VENTSEL Eesti Vabadussõjas üles näidanud 17. detsembril ja 30. detsembril 1919 Sala mõisa ja küla all.
Sündis 15.(03.)03.1898 Harjumaal Saue v Jälgimäe mõisa sepa peres. Õppis Saue ministeeriumikoolis ja 1926–27 Allohvitseride Koolis üleajateenijate täienduskursustel. I MS ajal veebruarist 1917 285. tagavarapolgus ja aprillist 1917 325. tagavarapolgus sanitar, septembrist 1917 märtsini 1918 3. Eesti polgus. VS ajal alates 06.05.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 3. roodus ja õppekomandos, oktoobrist 1919 9. jalaväepolgu 7. roodus, samal kuul määrati 11. roodu rühmavanemaks. Kapral septembrist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillist 1920 3. roodu jaoülem, augustist 1920 rühmaülem. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Maist septembrini 1925 Harku vangla nooremvalvur. Septembrist 1925 üleajateenijana Distsiplinaarkompanii rühmavanem, märtsist 1935 Tallinna garnisoni komandantuuri ja Vahipataljoni kaitseväevangla paranejate jao ülem, detsembrist 1938 Tallinna garnisoni komandantuuri sõjaväevangla jaoülem. Vanemallohvitser 1927, seersant aprillist 1939, nooremveebel maist 1940. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 171. laskurpolgu 4. laskurroodu jaoülem Petseris. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude ajal juulist augustini 1941 Tallinna imikute ja väikelaste kodu kütja-kojamees. Elas Harjumaal Saue vallas Välja külas. Suri 22.12.1959 Keila raj Saue külanõukogus. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Pajo (1897–1979), lapsed Ireene (1921–96), Dagmar (1923–94) ja Erich (1925–89). (J.P.)
VENTSEL, Tõnis vt VIRULA, Tõnis Ado p.
VERDUN, Prantsusmaa kangelaslinn.
VR I/1, nr teadmata/05.08.1919.
I MS ajal veebruarist detsembrini 1916 Verduni kindluse pärast peetud lahingutes kaotasid Saksa ja Prantsuse armee surnute, teadmata kadunute ja haavatutena kokku üle 700 000 sõjamehe. Sakslastel ei õnnestunud Verduni vallutada ning nad sunniti taanduma algpositsioonidele. VR anti pidulikult üle 14.05.1920 Verduni linnavalitsuse õuel. Eesti delegatsiooni kuulusid saadik K.-R. Pusta, sõjaväe esindaja alampolkovnik R.-A. Luik, saatkonna sekretär J. Leppik ning leitnant S. Horst. Teenetemärgi võtsid vastu Verduni linnapea E. Robin, Verduni kindluse komandant kindral E. Boichut jt ametlikud isikud. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl jpt. (J.P.)
VERLIIN, Villem Aleksandri p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 552/17.08.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 wanemale alamohwitserile Wilhelm Aleksandri p. WERLIIN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 aprillil 1919 a. Loode raudtee silla kaitsmisel. (Täpsustus: lahing oli 21.06.1919. – J.P.)
Sündis 16.(04.)07.1893 Saaremaal Maasi v Rannaküla mõisa vabadiku peres. Õppis vallakoolis ja Tallinnas rätsepakoolis, rätsep. I MS ajal Kaukaasia rindel. VS ajal alates 28.03.1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 1. dessantroodus. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser novembrist 1919. Osales lahingutes enamlaste vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Vanemallohvitser märtsist 1920. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Saaremaal Maasi v Põlde talu. Seejärel talunik. Oli KL Saaremaa mlv ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal Sõpruse kolhoosi põllutööline. Suri 15.09.1962 Kingissepa raj Pöide kn Lahe külas. Maeti Jaani kalmistule. Abikaasa Alma, sünd Arjut (1902–97), lapsed Johannes (1925–2007, II MS ajal Saksa armees), Helmi (1926), Armilde (1928), Vilma (1931–2007), Leida (1933), Kalju (1936), Arno (1938) ja Ants (1943). (A.K., J.P.)
VERTMANN, Karla Lovise p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1301/15.09.1920 7 jalawäe polgu kapralile Karl WÄRTMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 aprillil 1919 a. Panikowitsi mõisa all.
Sündis 29.(17.)01.1898 Järvamaal Särevere v Lokuta mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 25.12.1918 Järvamaa kaitsepataljoni 1. roodus, jaanuarist 1919 7. jalaväepolgu 5. roodus, aprillist 1919 rühmaülem, juulist 1919 kaprali kt, detsembrist 1919 jaoülema kt. Kapral jaanuarist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel, sai 22.04.1919 Pankjavitsa mõisa Karakova küla all haavata. Aprillist 1920 2. roodus, maist 1920 1. ratsapolgu 4. eskadronis. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Särevere v Lokuta m Helveti talu. Oli EVL Lokuta osak kassapidaja ja 1938–40 VRVÜ Järvamaa osak liige. Asus 1946 elama Türile. Suri 13.12.1982 Paide raj Türil. Maeti Türi Saunametsa kalmistule. Abikaasa Amalie, sünd Simson (1898–1981), pojad Erich (1918–2003), Arnold (1922), Heino (1924) ja Elmar (1927–46). (M.S., J.P.)
WESA, Johan Kustaa Kustaa p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2198/26.03.1920 Sõdurile Juho VESA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.03.1896 Soomes Oulujokis, elas Oulu vallas. Õppis algkoolis. Alates 1911 Oulu apteegi hobusemees ja elukindlustusseltsi Kaleva OY agent. Soome VS ajal Uusimaa traguniüksuses. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Langes 14.03.1919 Vastseliina lähistel. Maeti Oulujoki kalmistule. Nimi tahvlil Valga ja Vastseliina kirikul, Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
VESALA, Lennart Antti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1826/26.03.1920 Sõdurile Lennart VESALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.06.1899 Soomes Vehkalahtis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 20.03.1938 Petsamos. (M.S.)
WEST, Carl Sigurd (ka VEST, Karl), Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2291/26.03.1920 Weltweebel VEST’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 17.09.1897 Soomes Vaasa läänis Sulvas. Õppis rahvahariduskoolis ja metsakoolis. Alates 1917 Sulva KL liige. Soome VS ajal võttis osa lahingutest. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 sõjaväes. Seejärel Vaasa lähedal metsandusnõunik ja -tehnik. Jätkusõjas oktoobrist 1941 märtsini 1942 1. üksikpataljonis rühmaülema asetäitja. Osales lahinguis Hanko rindel Kulo lõigus. Suri 15.11.1975 Rootsis Södertäljes. Maeti Soomes Sulva kalmistule. (M.S.)
VESTEL, Georg-Hugo Jaani p, kapten (1919).
VR I/2, nr 2621/13.10.1920 Endisele 2 kindluse raske suurtükiwäe diwisjoni ülemale, Alampolkownik Georg Jaani p. WESTEL’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel 2 kindluse raske suurtükiwäe diwisjoni organiseerimise, korraldamise ja juhtimise alal.
Sündis 11.11.(30.10.)1882 Tartumaal Saadjärve v Koogi krjm rentniku peres. Õppis 1893–1900 Tartu reaalkoolis ja 1900–05 Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas. Alates 1900 korp! Vironia liige. Septembrist 1904 detsembrini 1905 Ust-Dvinski kindluse suurtükiväes. Lipnik novembrist 1905. Töötas 1906–08 Tallinnas G. Narusbeki erakaubanduskoolis õpetajana, 1909–12 Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ärijuhi abina ning 1912–14 Tartus metsatööstuse kaubanduse direktorina. Oli Tallinna Laenu- ja Hoiuühisuse nõukogu esimees ning OÜ Estonia Teatrimaja ja Tallinna Eesti Kirjastusühisuse asutaja ning juhatuse liige. I MS ajal augustist 1914 Petrogradi kindluse suurtükiväes, maist 1916 13. väliraskesuurtükiväe brigaadi 3. divisjoni, hilisema 61. iseseisva väliraskesuurtükiväe divisjoni adjutant. Alamleitnant augustist 1916, leitnant septembrist 1916 ja alamkapten oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Dvinski rindel. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti sõjaväelaste täidesaatva komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. VS ajal alates 11.12.1918 Kindluse Raskesuurtükiväe Divisjoni adjutant, jaanuarist 1919 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni ülem. Kapten oktoobrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsis 1920 lahkus teenistusest. Oli 1920–21 Eesti Panga direktor, jaanuarist 1921 novembrini 1922 rahaminister, novembrist 1922 augustini 1923 raha- ja kaubandus-tööstusminister, augustist 1923 märtsini 1924 rahaminister. Seejärel Tallinna Krediitpanga, alates 1932 Scheeli panga direktor, ühtlasi septembrist 1925 Tallinna pankade nõukogu esimees ning 1928–33 Eesti Panga nõukogu liige, 1919 üks Harju Panga ja kindlustusseltsi Eesti Lloyd asutaja ning 1924–33 viimase juhatuse liige. Suri 05.02.1933 Tallinnas. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Teised autasud: EPR I/II (1929), Vene AnO II, III ja IV kl ning StO II ja III kl. Abikaasa Adda-Cäcilie, sünd Kuusik (1893–1930), lapsed Hedda (1913, küüditati 1941, vabanes 1958), Donald-Eduard (1915–92, arreteeriti 1941), Ivar-Egolf (1920–22) ja Hillar (Hiljar, 1923–46, II MS ajal Saksa ja Soome armees). Abikaasa vend lipnik Edgar-Johann Kuusik VR II/3. (J.P.)
WESTENHOLZ, Aage Regnari p, Taani vabatahtlike rahastaja.
VR I/3, nr 2019/24.08.1920 Pangadirektorile Aage WESTENHOLZ’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Daani abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 18.04.1859 Taanis Horsensi v Mattrupis. Omandas 1884 inseneri kutse, cand. polyt. Alates 1886 Bangkokis tellisetehase juhataja, 1887–95 Bangkoki trammitee insener ja hiljem tegevdirektor, 1895–97 Bangkokis töövõtja ja insener, 1898–1910 The Siam Electricity Co tegevdirektor, 1903–27 nõukogu esimees, hiljem auesimees. Oli 1908–19 tegutsenud Taani vabatahtliku riigikaitselise eraorganisatsiooni Corps Westenholz asutaja. VS ajal detsembrist 1918 Taani vabatahtlike kogumiseks asutatud komitee liige ja värbamisbüroo rahastaja. Annetas 50 000 Taani krooni vabatahtlike värbamise organiseerimiseks. Et Taani seadused keelasid võõra riigi sõjaväe jaoks Taani pinnal vabatahtlikke värvata, mõistis valitsus ta kolmeks kuuks vangi. Istus sellest ajast osa ära, kuni amnesteeriti ja vabastati. Suri 23.12.1935 Taanis Høsterkøbi lähedal Magleåsis. Teised autasud: Taani DO V kl. (M.S.)
VESTERINEN, Emil Heikki Matti p, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2061/14.05.1920 Härra Emil VESTERINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 01.08.1886 Soomes Kuopio läänis Pielavesi kihelkonnas. Lõpetas 1919 Iisalmi ühisgümnaasiumi, 1912 Rootsis Härnösandi metsatehnikumi ja 1913 Helsingi ülikooli põllumajanduse-metsateaduskonna metsaülemana. Alates 1913 ajalehe „Helsingin Sanomat“ kaastööline, 1913–18 Soome metsahoiuühisuse Tapio konsulent, ühtlasi kuukirja „Tapio“ ja „Uppsatser i Skogsbruk“ toimetussekretär. Oli Soome kaubandus- ja tööstuskoja liige, 1918 „Suomen Elintarpeiden Tuontikunta“ osakonnajuhataja, 1918–19 Helsingi põllutöölütseumi metsakasvatuse õpetaja. VS ajal 1918–19 tegev EAP langenute hooldamise komitees. Seejärel 1919–20 Soome tarvitajateühistute keskühingu metsaülem, 1920–27 Eesti konsul Helsingis, alates 1927 Soome metsaseltsi propagandabüroo juhataja. Alates 1932 Helsingi Akadeemilise Hõimuklubi, 1937 Eesti Akadeemilise Metsaseltsi ja 1956 Eesti Metsateadlaste Ühingu Rootsis auliige. Avaldas raamatuid ja kirjutisi metsandusest ja majandusküsimustes. Oli abielus eestlannaga, neil oli suvekodu Harjumaal Kuusalu v Koitjärve külas. Suri 21.11.1968 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1932), Soome VRO ja Ungari PRO jmt. Abikaasa Madlena, sünd Leeni Ploompuu (1886–1972), lapsed Armas Kalev Eemil (1912) ja Kaija Kaarina (1916). (M.S.)
WESTERLUND, Axel Zachrise p, Soome vabatahtlike värbaja.
VR I/3, nr 2096/14.05.1920 Härra A. WESTERLUND’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 10.04.1862 Soomes Tornios. Töötas haiglas. VS ajal detsembrist 1918 EAP esindaja Tornios, vabatahtlike värbaja. Suri 13.09.1945 Tornios. Maeti Tornio kalmistule. (M.S.)
VETESALU (kuni 1936 VELTERMANN), Gustav-Heinrich Johannese p, kapral (1920).
VR II/3, nr 688/21.02.1920 5 jalawäe polgu jalamaakuulajate komando reamehele Gustaw Jaani p. WELDERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 23/24. mail 1919 a. Kriuscha ja Iwanowo-Boloto külade juures.
Sündis 01.12.(19.11.)1894 Järvamaal Väinjärve vallas. VS ajal alates 09.12.1918 5. jalaväepolgu luurekomandos. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 13.07.1919 haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tallinnas raudteedepoo tööline. VRVÜ Tallinna osak liige. Suri 22.11.1957 Tallinnas. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Olga-Rosalie, sünd Traks (1900–87), lapsed Maia (1924–46), Maimu (1924) ja Guido (1928–93). (A.K., J.P.)
WETZER, Paul Martin Martini p, Soome kindralmajor (1918), kindral (1928).
VR I/1, nr 2380/26.03.1920 Soome wabatahtliste wäeosade ülemjuhatajale Kindral-major WETZER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja wõidurikkal juhatamisel.
Sündis 07.08.1868 Saksamaal Baieri kuningriigis Pfrontenis lootsiameti inseneri peres. Õppis 1882–89 Haminas Soome kadetikorpuses ja 1906–10 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas. Nooremleitnant 1889. Seejärel nooremohvitser Soome kaardiväe 3. kütipataljonis, alates 1905 pataljoni majandusülem. Leitnant 1893, alamkapten 1897, kapten 1901. Vabastati 1906 teenistusest. Alates 1910 advokaadibüroo Wetzer & Wahlberg osanik Viiburis, ametis Viiburi õuekohtus, 1913 nimetati tagavarakohtunikuks. I MS ajal alates 1914 alampolkovnikuna 257. jalaväepolgu pataljoniülem ning 1916 polguülem ja 1916–17 65. diviisi brigaadiülem. Polkovnik 1915. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu Galiitsias, Karpaatides, Leedus, Valgevenes ja Bukoviinas. Soome VS ajal peastaabi, Häme väekoondise ja Läänearmee ülem ning Vaasa ja Tampere linna vabastaja. Kindralmajor 1918. VS ajal alates 09.01.1919 Soome abivägede üldjuht Eestis, oli ühtlasi 25.01.1919 kuni märtsini 1919 lõunarinde ajutine juhataja. Siirdus Soome, kus oli 3. diviisi ülem ning 1921–25 2. diviisi ülem. Oli 1920 Soome ja Nõukogude Vene vaherahulepingu komitee esimees, 1922 Soome sõjaväe määrustikkude väljatöötamise komitee esimees ja 1923–25 Soome kaitserevisjoni komitee liige. Kindralleitnant 1925 ja kindral 1928. Oli 1920–21 advokaadibüroo Antell & Söderhjelm teenistuses, 1926 Helsingi raekohtu notar ja 1927–38 õigusnõunik, 1938–45 tööstuse tulekindlustusühisuse teenistuses. Oli 1939–44 Talve- ja Jätkusõja ajal peakorteris eriülesannetes ülemjuhataja käsutuses. Suri 10.08.1954 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, KR mõõkadega II kl (1930), Soome VRO sr, VR I, II, III ja IV kl, Vene GeM, AnO II, III ja IV kl, VlO III ja IV kl, StO II ja III kl, Poola PR ja Serbia VKO III kl. (M.S., J.P.)
WETTER-ROSENTHAL, Hellmuth-Carl-Ernst von Ernst-Carl-Adami p, lipnik (1916).
VR II/3, nr 145/21.02.1920 Balti pataljoni lipnikule Helmuth Ernsti p. ROSENTAL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 detsembril 1918 a. Kurru mõisa all.
Sündis 05.04.(24.03.)1895 Läänemaal Sipa v Sipa mõisa omaniku peres. Õppis 1907–14 Tallinna Toomkoolis, 1915–16 Tartu ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna agronoomia osakonnas (ei lõpetanud) ja 1916 Pauli sõjakoolis. Korp! Estonia liige. I MS ajal alates 1916 nooremohvitser 4. Kaukaasia kütipolgus. VS ajal novembrist 1918 5. jalaväepolgu juures baltisakslaste ratsakuulipildujate komandos, jaanuarist 1919 Balti pataljoni ratsakuulipildujate komando, märtsist 1919 1. ratsakuulipildujate rühma ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Langes 29.05.1919 Luuga mk Skovorodka küla all. Maeti Venemaal Strugi Belõjes vennashauda. Juunis 1919 nimetati 1. ratsakuulipildujate rühm tema auks ümber rosenthallasteks. Vallaline. Nimi Haapsalu ja Kullamaa sambal, Tallinnas tahvlil Mustpeade majas (taastamata), Nõmme saksa kirikus ja VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). (J.P.)
VEVER, Jaan (sünd VEHVER, Johann-Alexander, Lätis VĒVERS, Jānis) Otto-Rudolfi p, reamees (1919), kapral (1920).
VR II/3, nr 866/01.09.1920 Katschanowi pataljoni kapralile Jaan WEWER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 oktoobril 1919 a. Wolodokino küla all.
Sündis 10.01.1901 (28.12.1900) Pihkva kub Ostrovi mk Katšanovo vallas. Õppis vallakoolis. Elas 1919 Katšanovo v Botvino külas. VS ajal alates 04.06.1919 Katšanovi vabatahtlike pataljonis, septembrist 1919 Katšanovi üksiku pataljoni luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Katšanovo ümbruses. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Jaunlatgale (alates 1938 Abrene) mk Kacēni (end Katšanovo) v Batvina külas. Maist 1925 Riias politseinik. Oli Aizsargi ja Läti Demokraatliku Keskpartei liige. Augustist 1940 perega isakodus Batvina külas. Nõukogude võim arreteeris ta 04.11.1940 Kacēni vallas. Saatus teadmata. Abikaasa Alise (end Larissa), sünd Ahbele (1907), lapsed Jānis (1926), Vija (1926) ja Indulis (1927). (J.P.)
WEYGAND, Maxime Louis, Prantsuse kindral (1923).
VR I/1, nr 3155/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Härra Kindral WEYGAND Eesti Vabariigi vastu üles näidatud.
Sündis 21.01.1867 Brüsselis. Õppis 1885–88 Prantsusmaal Saint-Cyri sõjakoolis. Teenis nooremleitnandina 4. ratsarügemendis, alates 1891 leitnandina 30. ratsarügemendis ja 1896 kaptenina 9. ratsarügemendis, 1902 Saumuri ratsaväekooli instruktor ja alates 1910 kooli peainspektor. Kolonelleitnant 1912. I MS ajal augustist 1914 Nancys 5. husaarirügemendis, millega osales esimestes lahingutes Morhanges. Seejärel kindral Fochi alluvuses, 9. armee juhataja staabiülem, Põhja armeede grupi staabiülem, sügisel 1917 Itaalia rindel, seejärel liitlaste kõrgema sõjanõukogu täidesaatvas komitees, märtsist novembrini 1918 liitlasvägede ülemjuhataja staabiülem. Kolonel septembrist 1914, brigaadikindral augustist 1916, kindralmajor maist 1917. Oli 1920 Poola ja Nõukogude Venemaa sõja ajal Poola kindralstaabis nõuandja. Kindralleitnant oktoobrist 1920. 1922 määrati Lausanne’i rahukonverentsil piirikomisjoni esimeheks. Määrati 1923–24 Prantsuse ülemkomissariks Süüriasse, seejärel kõrgema sõjanõukogu liige ja kõrgemate sõjateaduste õppekeskuse juhataja, alates 1930 Prantsuse kindralstaabi ülem, 1931 armee peainspektor ja kõrgema sõjanõukogu aseesimees, vabastati 1935 teenistusest. II MS ajal augustist 1939 Süürias ja Liibanonis paiknevate Prantsuse vägede ülemjuhataja, mais 1940 kutsuti tagasi. Rahvusliku kaitse staabiülemana ja armee ülemjuhatajana soovitas Prantsuse valitsusel Saksamaale alistuda. Juunist septembrini 1940 Vichy valitsuse kaitseminister, saadeti seejärel Põhja-Aafrikasse. Saksa võim arreteeris ta novembris 1942 ja paigutas Põhja-Tirooli Itteri kindlusse, mais 1945 vabastasid ta USA väed. Arreteeriti süüdistatuna koostöös Saksa võimudega ja paigutati Pariisi Val-de-Grâce’i sõjaväehaiglasse, mais 1946 vabastati ning 1948 mõisteti õigeks. Oli 1931–65 Prantsuse Akadeemia liige. Avaldas kolm köidet mälestusi ja mitu uurimust. Võitles surmani marssal Pétaini au ja hea nime taastamise eest. Suri 28.01.1965 Pariisis. Maeti Finistère’i departemangus Morlaix’ St-Charlesi kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO II kl, Prantsuse ALO I, II, III, IV ja V kl, SM, SR, Belgia KO III kl ja SR, Briti BO III kl ja MGO II kl ning Poola VM II kl. (M.S.)
WHIPPEY, Frederick Arthur Arthur Williami p, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2433/26.03.1920 Leitnant Frederick Arthur WHIPPEY’le, R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 1893 Londonis Camberwellis. VS ajal osales Briti kuningliku lennuväe leitnandina lahingutes Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel, Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Suri 1973 Surrey krahvkonnas Richmond upon Thamesis (Londoni äärelinn). Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti LTR. (M.S.)
WHITAKER, J. Atwood, USA kapten.
VR I/3, nr 1990/26.03.1920 Ameerika Punase Risti kaptenile J. Atwood WHITAKER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Elas USAs Michigani osariigi West Branchis. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
WHITE, Hereward, USA kapten.
VR I/2, nr 1494/13.10.1920 Ameerika Punase Risti Eesti saatkonna direktorile, Kapten Hereward WHITE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Elas USAs New Yorgi osariigi Lynbrookis. VS ajal Eestis Ameerika Punase Risti direktorina aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Tallinnas. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1921) ja EPR II/I (1927). (M.S.)
WHITE, John Campbell Margaret Rutherfurdi p, USA diplomaat.
VR III/2, nr 3137/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Härra John Campbell WHITE, Ameerika saatkonna nõunik Eestis, Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 17.03.1884 Londonis USA diplomaadi peres. Tegev 1914–45 USA välisteenistuses, olles 1915–16 diplomaadina Venemaal, 1916–17 Kreekas ja Kaug-Idas, 1919–21 Poolas, 1921–23 Venetsueelas, 1928–33 Argentinas, 1933–35 Saksamaal, 1936–40 Indias, 1940–41 Marokos ning 1941–44 USA suursaadik Haitis ja 1944–45 Peruus. Oli 1925 USA saatkonna nõunik Riias, oli akrediteeritud ka Eestisse. Suri 11.06.1967 Marylandi osariigis Chesteris (teisal New Yorgis). Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
WHYTE, William Eric, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1962/26.03.1920 Pea mootori mehanikule William WHITE’le, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.01.1897 Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Portsmouthis. I MS ajal teenis kuninglikus merevabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna baasi ründamises. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
VIAS, Emil Arvid Johan, Isaki p, Soome nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 2334/26.03.1920 Sõdur VIAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 22.07.1898 Soomes Vaasa läänis Maalahti vallas Övermalaxis. Ametilt sanitar. VS ajal alates 03.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Utria dessandis ja Narva rindel. Aprillis 1919 nooremallohvitserina Eesti väes, tõenäoliselt Meredessantpataljonis. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Lätimaal. Langes lahingus 06.05.1919 Lätis Heinastes. Surnukeha jäi vaenlase kätte. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. (M.S.)
WIBERG, Erik Viking Garibaldi, Rootsi lipnik (1919).
VR II/3, nr 1927/26.03.1920 Alamlipnikule Wiking WIBERG’ile hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 07.10.1899. VS ajal märtsist 1919 teenis Rootsi vabatahtlike kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu aprillist maini 1919 Petseri rindel. Töötas 1922 Helsingis firmas Suomen Höyrylaiva OY. Suri 07.07.1953. Maeti Stockholmi Brännkyrka kalmistule. (M.S., J.P.)
WICHMANN, Seth Edvin Emil Augusti p, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2513/14.05.1920 Dr. S. E. VICHMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 25.01.1885 Soomes Pyhäjokis kirikuõpetaja peres. Lõpetas 1903 Oulu soome lütseumi, omandas 1907 cand. med., 1912 lic. med. ja dr. med. Oli 1911–12 Helsingi ülikooli patoloogiainstituudi assistendi kt, 1913 assistent, 1913–16 Helsingi sünnitusmaja nooremarst, 1916 Helsingi ülikooli arstiteaduskonna sünnitusabiõpetuse ja günekoloogia dotsent, 1920–22 naistekliiniku nooremõppejõud, 1924–39 obsteetrika ja günekoloogia professor, 1924–34 günekoloogiakliiniku juhataja, 1925–34 sünnitusabikliiniku juhataja, 1934–39 naistekliiniku 1. ja 3. osak juhataja. VS ajal 1918–19 tegev EAP tervishoiu toimkonnas, oli ühtlasi Helsingi ja regiooni vangilaagrite kirurgiakliiniku peaarst ning 1919 Suomenlinna sõjavangilaagri peaarst. Oli 1919 arstide väljaande „Duodecim“ ja „Acta Societatis medicorum Fennicae“ ning 1920–22 ämmaemandate erialalehe „Kätilölehti“ peatoimetaja, 1926 ja 1929 riigi ja Helsingi linna ühiste haiglakomiteede liige ja 1927–28 esimees, 1929–34 naistekliiniku ehitustoimkonna esimees. Soome teaduste akadeemia liige ja hiljem president, Soome ämmaemandate seltsi keskliidu juhatuse esimees, Põhjamaade kirurgide ühingu eestseisuse liige, Soome günekoloogide seltsi asutaja ja juhataja, Soome arstide seltsi Duodecim esimees, Põhjamaade obsteetrika ja günekoloogiaühingu juhatuse liige, Saksa günekoloogide ühingu juhatuse liige ja Soome vähiliidu juhataja. Suri 23.07.1939 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III kl (1937) ja Soome VRO. (M.S.)
VIDEVIK, Jakob Madise p, reamees (1918).
VR II/3, nr 679/21.02.1920 5 jalawäe polgu kuulipildujate komando reamehele Jakob Madise p. WIDEWIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25–26 aprillil 1919 a. Lesgi küla juures.
Sündis 01.11.(20.10.)1894 Virumaal Saksi vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 kuulipildur, 1917–18 4. Eesti polgus. Oli 1918 Rakveres käsitööline. VS ajal alates 05.12.1918 5. jalaväepolgu kuulipildujate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja Petseri all, sai 26.04.1919 Lesgi külas raskelt haavata. Augustis 1920 vabastati teenistusest. VS invaliid. Kiosköör ja äriomanik Narvas. Oli 1940 VSÜ Narva osak esimees ning EVL ja VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Narvas, mõisteti kümneks aastaks vangi, oli Novosibirski obl Mihhailovka rajoonis ja Sverdlovski obl SevUralLagis, oktoobrist 1952 asumisel, veebruaris 1958 vabanes. Suri 02.03.1966 Sosvas. Abikaasa Rosalie, lesena Jõgela, esimeses abielus Sergutšenkin, sünd Sikk (1887–1942, küüditati 1941, suri Tomski obl), tütar Lilli-Auguste (1923–2005, küüditati 1941, vabanes 1958). (M.S.)
VIDRIK, Jaan (sünd Joann) Jüri (Georgi) p, nooremallohvitser (1917), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 1252/15.09.1920 6 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan WIDRIK’i-
le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 30 jaanuaril 1919 a. Piksare juures ja 7 juunil 1919 a. Wõnnu all.
Sünd 20.(08.)08.1896 Pärnumaal Kihnu v Rootsi k Putka talus. Õppis Kihnu valla- ja Tõstamaa kihelkonnakoolis. Oli Lepasmaa mõisa tööline. I MS ajal 1915–18 Staraja-Russas tagavarapolgus, 193. ja 107. jalaväepolgu õppekomandos ning 1918 2. Eesti polgus. Nooremallohvitser 1917. VS ajal alates 05.12.1918 6. jalaväepolgu ratsaluure komando rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sattus 07.06.1919 Landeswehri kätte vangi, põgenes ning jätkas 30.06.1919 teenistust väeosas. Oktoobrist 1919 rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse päästejaamade reservis, novembrist 1919 Tartu rannavalve osakonnas, jaanuarist 1920 5. piirikütipataljoni 1. roodus, märtsist 1920 viidi 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodu, aprillist 1920 rühmaülema kt. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Pärnumaal Tõstamaa v Kihnu talu. Oli KL Pärnumaa mlv Tõstamaa mlvk ja VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 28.02.1945 Tõstamaa v Kihnu talus. Oli Tallinna Keskvanglas, vabanes augustis 1946. Pärast vabanemist töötas kodutalus ja 1949–53 kolhoosis Ermistu Jõud tallimehena. Suri 14.04.1953 Pärnu raj Tõstamaa kn Kihnu talus. Maeti Tõstamaa kalmistule. Abikaasa Maria, sünd Gutmann (1897–1991), lapsed Kristjan (1922–44, II MS ajal Punaarmees, langes Saaremaal), Harald (1926), Vilma (1927), Mihkel (1929–48) ja Hugo (1930–54, arreteeriti 1950, suri Siberi vangilaagris). (A.K.)
VIENBERG, Rudolf (sünd Rudi) Jakobi p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 1504/13.10.1920 8 Piiriküti pataljoni nooremale ohwitserile, Leitnant Rudolf Jaani p. WIENBERG’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös. (Täpsustus: õige isanimi oli Jakob.)
Sündis 20.(08.)08.1895 Virumaal Porkuni v Tõnuvere külas. Õppis 1911–14 Rakvere linnakoolis, 1916 4. Kiievi lipnikekoolis ja 1924–25 lendurvaatlejate kursustel. I MS ajal septembrist 1915 maakaitseväes, jaanuarist 1916 Soome kaardiväerügemendi tagavarapataljonis, maist 1916 lipnikekoolis. Lipnik augustist 1916. Nooremohvitser 168. tagavarapolgus, märtsist 1917 Läti küti tagavarapolgus. Alamleitnant oktoobrist 1917. Novembrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, detsembrist 1917 aprillini 1918 4. Eesti polgus. VS ajal alates 02.12.1918 varustusvalitsuse saapa- ja hoburiistade töökoja ülem, maist 1919 5. jalaväepolgu 2. roodu, juunist 1919 3. pataljoni tagavararoodu nooremohvitser. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva rindel. Maist 1920 7. piirikütipataljoni 2. roodu nooremohvitser, juunist 1920 8. piirikütipataljoni 6. roodu ülema kt. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Saaremaa riigimaade maakorralduse nooreminstruktor, novembrist 1920 maakorralduse peavalitsuse planeerimise peakomisjoni sekretär. Jaanuarist 1921 7. jalaväepolgus, augustist 1921 varustusvalitsuse intendantuuri osak pesumaja ja pesuparandamise töökoja ülema kt, aprillist 1922 Allohvitseride Kooli töökomandos. Novembrist 1923 lennuväe maalennusalgas lendur-õpilane, jaanuarist 1924 salga noorte õpetaja, märtsist 1924 Lennuväerügemendi maalennudivisjonis, maist 1924 eskadrilli nr 1 lendur, jaanuarist 1926 õppejsk aerofoto ja fotomeetria instruktor, aprillist 1927 Lennukooli aerofoto instruktor, augustist 1928 eskadrilli nr 5 lendurvaatleja. Aprillis 1929 vabastati teenistusest. Seejärel ärimees, elas Nõmmel. VRVÜ Tallinna osak liige. II MS ajal põgenes Saksamaale, hiljem siirdus USAsse. Suri 01.08.1963 New Yorgis. Maeti Kensico kalmistule. Abikaasa Helga, sünd Helja-Koidula, sünd Renkvist (1897–1989). (M.S.)
VIENNE, Louis Mathieu de vt MATHIEU de VIENNE, Louis Alfred Edmond Marie Henry Alexandre Louis’ p.
WIGHT, Robert Leslie, Briti leitnant.
VR I/3, nr 2426/26.03.1920 Alamleitnant Robert Leslie WRIGHT’i-
le, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 24.02.1900. I MS ajal teenis kuninglikus mereväes. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 86 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises. Oli leitnant lennukite emalaeval HMS Vindictive, jäi kadunuks veebruaris 1927 Hiina merel. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTR. (M.S.)
VIHMANN, Johannes Madise p, vanemallohvitser (1919), seersant (1939).
VR I/3, nr 2592/02.11.1921 Soomusrongide brigaadi staabi weltweeblile Johannes Matwei p. WICHMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga soomusrongide brigaadi staabi kantselei töö korraldamisel.
Sündis 15.(03.)08.1892 Virumaal Kohtla vallas talupidaja peres. Õppis Kohtla valla- ja Rakvere linnakoolis. Töötas Rakvere kreisivalitsuses kirjutajana. Novembrist 1913 detsembrini 1917 sõjaväes. VS ajal KL liige, veebruarist 1919 Soomusrongide Diviisi staabi vanemkirjutaja. Vanemallohvitser juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks maa, loobus sellest ning võttis rahalise tasu. Seejärel üleajateenija Soomusrongide Diviisi, veebruarist 1921 brigaadi staabis, augustist 1923 2. soomusrongirügemendi ja detsembrist 1934 Valga kaitseringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkonna) staabi kirjutaja. Oli rügemendi üleajateenijate kogu esimees ja juhatuse liige, VRVÜ Valga osak liige. 1940 vabastati teenistusest. Nõukogude ajal kommunaalameti töötaja. Suri 19.09.1963 Tartus. Maeti Valga Priimetsa kalmistule. Abikaasa Marta-Mathilde, sünd Ahse (1895). (A.K., J.P.)
VIIBURG (sünd VIBUR), Helmuth Juhani p, 1. järgu madrus (1919), nooremleitnant (1924).
VR II/3, nr 244/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“mereõpilasele Helmuth Johani p. WIIBURG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Ikla küla, Luuga ja Kaporje all ning Peski, Nischnaja-Luschitsa, Krakolje, Sista ja Kernowa külade juures.
Sündis 27.(15.)06.1899 Järvamaal Kuksema v Roosna-Alliku mõisa valitseja peres, hiljem asuti Harjumaale Saue valda. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis, Tallinna tehnikumi mereinseneri-mehaanika osakonnas ja 1920–21 Vabariigi Sõjakoolis. VS ajal alates 24.11.1918 vabatahtlikult suurtükilaeval Lembit, vabastati detsembri lõpul 1918 kooliõpilasena teenistusest. Märtsist 1919 vabatahtlikult Meredessantpataljoni 2. roodus, maist 1919 suurtükilaeval Lembit mereõpilane, novembrist 1919 Mereväe Ekipaaži 3. roodus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis. Sai autasuks Harjumaal Saue v Jõgisoo m Jõgisoo talu. Jaanuarist 1920 sõjakoolis. Lipnik augustist 1921. Nooremohvitser Tallinna vahipataljonis, juulist 1922 10. jalaväepolgus (novembrist 1922 10. jalaväerügement). Nooremleitnant 1924. Kommunistlikud mässajad lasid ta 01.12.1924 Tallinnas maha. Maeti Keila kalmistule. Nimi VOK tahvlil Tallinnas (taastamata). Vallaline. (J.P.)
VIIDAS, Otto Johani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 261/11.06.1920 Kalewlaste Malewa reamehele Otto WIIDAS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 nowembril 1919 a. Nowoloki küla all.
Sündis 18.(06.)01.1900 Harjumaal Raasiku v Paasiku mõisa aedniku peres. VS ajal alates 23.03.1919 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva 2. roodus. Kapral detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunist 1920 4. piirikütipataljoni 4. roodu jaoülem, novembrist 1920 Kuperjanovi partisanide polgu 1. roodus. Veebruaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Harjumaal Anija v Luha talu. Suri 14.04.1929 Luha talus. Maeti Kuusalu kalmistule. Vallaline. (M.S.)
VIIDEMAA (kuni 1935 VIIDEMANN), Jakob Jaani p, nooremallohvitser (1918), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 2873/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 1. Ratsapolgu nooremallohvitser Jakob Jaani p. VIIDEMANN, Eesti Vabadussõjas üles näidanud 7. märtsil 1919 Odseni külas oma rühmaga posti peal esimesel liinil eskadroni kaitsel. Sai vaenlase pealetungimise ajal rinnust haavata, kuid jäi edasi rivvi ja juhtis rühma edasi, oma kohust viimase võimaluseni täites.
Sündis 02.08.(21.07.)1888 Pärnumaal Halinga vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1914–17 2. Balti ratsapolgu nooremallohvitser. VS ajal alates 19.12.1918 Ratsapolgu, jaanuarist 1. ratsapolgu 3. eskadroni rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Viru ja Pihkva rindel, sai 09.01.1919 Vodja mõisa all ja 07.04.1919 Porhovi küla juures raskelt haavata. Jaanuarist 1920 ratsapolkude tagavaradivisjoni 2. eskadronis, märtsist 1920 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Suvest 1926 pidas Halinga v Roodi m Rehe talu, mis oli endine Nikolai Liidemanni VR II/3 autasumaa. VRVÜ Pärnu osak liige. Nooremseersant juunist 1940. Nõukogude võim arreteeris ta 11.04.1945 Halinga v Rehe talus. Mõisteti augustis 1945 kümneks aastaks vangi, oli Krasnojarski krais vangilaagris, vabanes 1957. Seejärel töötas tislerina. Suri 13.12.1974 Pärnu raj Halinga külanõukogus. Maeti Pärnu-Jaagupi kalmistule. Abikaasa Miina (1896–1975), tütar Salme (1928, küüditati 1949, vabanes 1956). (A.K., J.P.)
VIIKHOLM, August Otto p, vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 621/24.08.1920 2 raske suurtükiwäe diwisjoni wanemale alamohwitserile August WIIKHOLM’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 18 detsembril 1919 a. Wäski, Koseri ja Kriuscha külade juures.
Sündis 05.05.(23.04.)1897 Virumaal Vihula v Annikvere külas talupidaja peres. Õppis Vihula ministeeriumikoolis. I MS ajal teenis 1. Eesti diviisi suurtükiväe brigaadis. Töötas 1919 Tallinnas lukksepana. VS ajal alates 14.06.1919 suurtükiväe tagavarapatareis ja 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni 6. patareis, oktoobrist 1919 vanemtelefonist. Vanemallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Märtsist 1920 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni kindlusepatareis nr 10, juunist 1920 kindluse suurtükiväe divisjoni 3. grupis. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel talunik Annikvere külas. Suri 20.01.1924 Vihula vallas. Maeti Haljala kalmistule. Vallaline. (J.P.)
VIIKHOLM, Joosep vt LEINSKÜLL, Joosep Jakobi p.
VIIL, Eduard-Ferdi Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 62/21.02.1920 4 jalawäe polgu kuulipildujate roodu reamehele Eduard Hansu p. WIIL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 detsembril 1918 Läsna küla juures waenlase ägeda tule all kuulipildujate tarwis padruneid ja wett kandes ja ka mujal alati oma wahwusega teistele eeskujuks olles.
Sündis 25.(13.)08.1893 Virumaal Paasvere v Muuga mõisa talupoja peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 3. Eesti polgus. Seejärel Tallinnas tööline. VS ajal 24.11.1918 4. jalaväepolgu kuulipildujate roodus. Kapral maist 1919, alandati juunis 1919 reameheks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel, sattus 07.08.1919 vangi, oktoobris 1919 põgenes ning novembrist 1919 oli polgu kuulipildujate roodus, jaanuarist 1920 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, kust läkitati 1. diviisi nakkushaiguste vastu võitlevasse lendsalka. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Narvas puusepp. Arreteeriti 16.08.1920 Narvas. Mõisteti juulis 1921 viieks aastaks vangi hobusevarguse eest, oli Narva, Rakvere ja Tallinna vanglas. Põgenes 18.07.1924 Tallinna Karistusvanglast. Saatus teadmata. (J.P.)
VIILIP, Artur (kuni 1940 Arthur) Jaani p, alamkapten (1919), kolonelleitnant (1935).
VR II/3, nr 1395/08.10.1920 2 jalawäe polgu kaptenile Arthur WIILIP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus mai kuul 1919 a. Luhtesurje juures.
Sündis 03.02.(22.01.)1894 Viljandimaal Imavere v Kõõre talus kaupmehe peres. Õppis Paide linna- ja 1915 3. Peterhofi lipnikekoolis ning 1933–34 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal veebruarist 1915 1. tagavara suurtükiväe divisjonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser ja kuulipildujate komando ülem 253. Perekopi jalaväepolgus. Alamleitnant jaanuarist 1916, leitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Poolas ja Valgevenes, sai 13.02.1916 Smorgoni all haavata. Jaanuarist märtsini 1918 2. Eesti polgus. VS ajal alates 26.11.1918 2. jalaväepolgu kuulipildujate komando nooremohvitser, jaanuarist 1919 kuulipildujate roodu vanemohvitser, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodu ülem. Alamkapten juunist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Sai autasuks Imavere v Kopli talu ja prii kooli kõrgkooli lõpuni. Aprillist 1920 2. jalaväepolgu 1. kuulipildujate roodu ülem, ühtlasi juulist 1921 sõjaväeringkonnakohtu liige ja oktoobrist 1921 maini 1922 nekrutite pataljoni ülem. Veebruarist 1923 piirivalve Petseri jsk ülem, detsembrist 1939 piirivalve ülema abi, ühtlasi majandusosak ülem. Kapten aprillist 1920, major 1924, kolonelleitnant 1935. Oli piirivalve ohvitseride kogu juhatuse liige ja 1940 esimees ning VRVÜ Võru osak liige. Augustist 1940 augustini 1941 ENSV piirivalve ülema abi ja majandusosak ülem. II MS ajal novembrist 1941 3. piiriomakaitse üksikpataljoni formeerija ja ülem Petseris, veebruarist 1942 piiriomakaitse juhataja abi, juulist 1942 OK Tallinna mlv staabiülem. Septembris 1944 juhtis valitsuse kaitset, üritas põgeneda Rootsi. Nõukogude võim arreteeris ta 24.10.1944 Tallinnas. Augustis 1945 mõisteti 15 aastaks vangi, oli Kemerovo vangilaagris, vabanes detsembris 1955. Seejärel elas Kärstnas ja Imaveres, oma endise talu ühes toas. Töötas Adavere sovhoosi Pilu osak laohoidjana, viimaks elas Viljandimaal Vastemõisa kn Kildul. Suri 22.10.1976 Viljandi raj Vastemõisa kn Ilbaku külas. Maeti Pilistvere kalmistule. Teised autasud: KR III kl (1936), Vene AnO III kl ja StO II, III kl. Vallaline. (J.P.)
VIILMAA, Hando (kuni 1935 VIILMA, kuni 1937 Johannes) Johannese p, reamees (1918).
VR II/3, nr 791/24.08.1920 Kitsaroopalise soomusrongi Nr 1 reamehele Johannes WILLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 augustil 1919 a. Püha-Nikandri kloostri waldamisel. (Täpsustus: klooster vallutati 28.07.1919.)
Sündis 23.(10.)01.1902 Läänemaal Taebla vallas kaupmehe peres. Õppis 1920–22 Läänemaa ühisgümnaasiumis, 1922–27 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1927–28 pedagoogilistel kursustel Tartu ülikooli juures. VS ajal alates 28.12.1918 vabatahtlikult 6. jalaväepolgu 2. pataljoni 5. roodus, jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 1 luurekomandos, septembrist 1919 Viljandi kooliõpilaste pataljoni 3. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Oktoobris 1919 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel õpilane Haapsalus ja üliõpilane Tartus. Oli KL Tartu mlv VR vendade mlv ja Tartu VRVÜ liige. Augustist 1925 augustini 1927 Valgamaal Tõrva ühisgümnaasiumi õpetaja, augustist 1928 Läänemaal Taebla algkooli õpetaja, septembrist 1934 Taebla algkooli juhataja. Oli Taebla valla sekretäri abi, 1933–34 EVL Taebla osak esimees, KL Lääne mlv Risti mlvk Taebla-Võnnu kompanii Taebla rühma ning IL ja VRVÜ Lääne-Saare osak sekretär. Septembrist 1940 Läänemaal Piirsalu v Seljaküla algkooli juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 13.06.1941 Piirsalu v Seljakülas, viidi Sverdlovski oblastisse, mõisteti märtsis 1942 kümneks aastaks vangi, mais 1942 oli veel SevUralLagis. Saatus teadmata. Abikaasa Lydia, sünd Lilienblatt, alates 1935 Liivet (1911–42, küüditati, suri Kirovi obl), lapsed Kaja (1938–42, küüditati 1941, suri Kirovi oblastis) ja Kärt (1940–42, küüditati 1941, suri Kirovi oblastis). (A.K., J.P.)
VIINAMÄKI, Nestor Emma p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2150/26.03.1920 Sõdurile Nestor WIINAMÄKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 03.10.1897 Soomes Karvias. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Seejärel tööline ja väikekohapidaja. Suri 28.10.1921 Karvias. Maeti Kauhajokisse või Ikaalinenisse. (M.S.)
VIIRMAA (kuni 1936 VILDMAUS), Richard-Heinrich Pääro p, nooremallohvitser (1919), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 133/21.02.1920 Laiaroopalise soomusrongi Nr 3 nooremale alamohwitserile Richard Pääru p. WILDMAUS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 9 jaanuaril 1919 a. Tapa juures, 14 jaanuaril Tartus ja 22 jaanuaril 1919 a. Uderna juures.
Sündis 23.(11.)12.1889 Järvamaal Liigvalla v Suure-Rakke külas. Õppis Rakke vallakoolis. VS ajal alates detsembrist 1918 Ratsapolgus, arvati 25.12.1918 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantroodu. Kapral oktoobrist 1919, nooremallohvitser detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Viru rindel, Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Märtsist 1920 rongi varahoidja. Vanemallohvitser aprillist 1920. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Läänemaal Asuküla v Kiltsi m Niine talu. Oli 1933–34 EVL Asuküla osak esimees ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Valgus laohoidja. Suri 22.01.1967 Haapsalu raj Ahli külanõukogus. Maeti Rakke Ao kalmistule. Vallaline. (A.K., J.P.)
VIIT, Johannes Miina (ka Karl) p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 468/17.08.1920 4 jalawäe polgu 10 roodu nooremale alamohwitserile Johannes WIIT’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 oktoobril 1919 a. Nowaja küla all.
Sündis 08.01.1885 (27.12.1884) Harjumaal Ruila vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis jalaväes. VS ajal alates 28.02.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, märtsist 1919 4. jalaväepolgu 10. roodu, aprillist 1919 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Langes 21.12.1919 Narva all Fitinka küla juures. Vallaline. (J.P.)
VIITAK, Nikolai Hansu p alamkapten (1920), kapten (1924).
VR I/3, nr 1631/17.12.1920 1 diwiisi side ülemale, alamkapten Nikolai Hansu p. WIITAK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 14.(02.)11.1896 Pärnumaal Voltveti v Allikukivil. Õppis Pärnu gümnaasiumis, 1915–16 Peterburi ülikoolis, 1916 4. Moskva lipnikekoolis, 1918 Riia polütehnilises instituudis ja 1921–25 Darmstadti tehnikaülikoolis. Korp! Vironia liige. I MS ajal juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 176. tagavarapolgus, aprillist 1917 1. Eesti polgu 2. roodu ajutine ülem, maist 1917 sidekomando nooremohvitser, detsembrist 1917 märtsini 1918 Eesti ratsapolgu adjutant. VS ajal alates 28.11.1918 1. diviisi staabi käsundusohvitser, diviisi sideülem ja diviisi staabiülema kt. Alamleitnant augustist 1919, leitnant ja alamkapten veebruarist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Novembris 1920 vabastati teenistusest. Maist 1925 teedeministeeriumi ehitustehnika osak nooreminsener, novembrist 1925 Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses ehitusosak juhataja ning juulist 1928 raudteevalitsuse uute raudteede ehitusdirektsiooni tehnika osak juhataja, 1933–35 raudteevalitsuse vanemrevident, 1935–36 Kopli Kinnisvarade direktor, 1936–37 majandusministri abi, augustist 1937 juunini 1940 teedeminister ja aprillist 1938 juulini 1940 Riigivolikogu liige, ühtlasi 1938–40 Riigikaitse Nõukogu ja Riigi Majanduskomitee liige. Oli patendi apellatsioonikomisjoni, riigi metallitehaste nõukogu, riigi hoiukassa, Eesti rahvusliku jõukomitee, ratsionaliseerimise sektsiooni ja AS Kopli Kinnisvarade nõukogu esimees, Tallinna Lawn-tennise ja Hockey Klubi president, KL Tallinna mlv Kopli mlvk majanduspealik, Eesti loodusvarade uurimise instituudi ja VRVÜ Tallinna osak liige. Ostis 1930 oksjonil VR kavalerile Georg Birkholzile (hiljem Kallaste) kuulunud Kolgi talu Valgamaal Taagepera vallas, müüs selle ära ja omandas Harjumaal Varbola v Niidu talu. Sügisest 1940 Läänemaal teedevalitsuse juhataja. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Harjumaal Vasalemmas. Lasti maha 24.04.1942 Sverdlovski obl SevUralLagis. Kenotaaf Pärnu Alevi kalmistul, nimi tahvlil Toompea lossi hoovis, Stenbocki majal, Pärnu Kuninga tn põhikoolis ja Tori kirikus. Teised autasud: VT I kl (1937). Abikaasa Helene, sünd Teetsov (1911–89, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Henn-Mark (1935–2009, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946), Toomas (1937–2013, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946) ja Helge (1938, küüditati 1941, tuli Eestisse 1946). Abikaasa isa Anton Teetsov oli EV rahaminister. (J.P.)
VIITMANN, Johannes vt VELLERIND, Johannes-August Villemi p.
VILDENAU, Nikolai vt VIRALU, Nicolai Juhani p.
VILDMAUS, Richard vt VIIRMAA, Richard-Heinrich Pääro p.
WILÉN, August Waldemar August Wilhelmi p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2711/25.05.1923 Weltweebel Waldemar VILEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 01.01.1896 Helsingis. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Seejärel autoettevõtete teenistuses, 1922–25 USAs autotehases, 1927–28 suure Rootsi spordilehe „Idrottsbladet“ kaastööline, alates 1934 töötas Uusimaa trükikojas. Suri 04.05.1938. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
VILJAK (kuni 1938 VAKKERMANN), Johannes Jaani p,
vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 215/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ sanitarile Johannes Jaani p. WAKKERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Waiwaras, Muhumaal, Saaremaal ja Petseri all dessandis olles.
Sündis 03.09.(22.08.)1887 Läänemaal Haimre vallas kupja peres. Õppis kihelkonnakoolis. I MS ajal 1914–17 12. autoroodus ning 430. jalaväepolgu muusikakomandos nooremallohvitser. Elas 1918 Märjamaa v Haimre mõisas. VS ajal alates 15.01.1919 suurtükilaeva Lembit masinist, veebruarist 1919 sanitar. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Liivi ja Soome lahel, Lõuna-Eestis ja Narva all ning Saaremaa mässu mahasurumises. Aprillist 1920 üleajateenija laeval, maist 1920 vanemtuuker, detsembrist 1920 kütja. Vanemallohvitser detsembrist 1920. Juunis 1921 vabastati teenistusest. Sai autasuks Läänemaal Haimre v Veski talu, müüs selle 1933 ära. Seejärel elas vennale kuuluvas Haimre v Orgita m Linnametsa talus, oktoobrist 1935 detsembrini 1939 koos perega Virumaal Udriku mõisas VRKKs, 1939–40 töötas Naissaare komandantuuris. Oli KL Lääne mlv Märjamaa mlvk ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 05.06.1961 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Abikaasa Mari, sünd Halliste (1901–77), lapsed Johannes (1922–69), Jaan (1923–27), Rudolf (1925–26), Tiiu (1927–93), Maimu (1928), Mari (1930) ja Lembit (1936–72). (A.K., J.P.)
WILLBERG, Thure Auckland Axel Fredriki p, Soome reamees (1919), lipnik (1941).
VR II/3, nr 2374/26.03.1920 Sõdur WILLBERG’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.07.1900 Austraalias meremehe ja kaupmehe peres, elas Soomes Turus. Lõpetas kaubandusülikooli. VS ajal alates 08.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 4. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1922–23 ajateenistuses Pori rügemendi 1. kuulipildujate kompaniis. Seejärel juhtival tööl. Oli Turu KL, hiljem Hamina KL liige. Talvesõja ajal teenis Kotka rindelõigus, oli kassapidaja 2. rannakaitsesuurtükiväe üksikdivisjonis. Jätkusõjas juunist 1941 maini 1942 2. rannakaitsebrigaadi staabis majandusosak kantseleiohvitser. Seersant 1935, ülemveebel 1937, lipnik 1941. Novembris 1942 vabastati teenistusest. Suri 21.12.1942. Maeti Hamina Husula kalmistule. Teised autasud: Soome VR IV ja IV kl. (M.S.)
VILLEMI, Karl-Friedrich Karel-Kustase p, sanitaaralamkapten (1920), sanitaarkapten (1924).
VR I/3, nr 2977/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Karl VILLEMI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud 1. Diviisi Eesrinna Sidumise Salga noorema, hiljem vanema arstina suurt organiseerimisvõimet ja suurt vilumust isiklikult haavatutele ja haigetele arstiabi andes.
Sündis 13.(01.)06.1889 Tallinnas käsitöölise peres. Õppis 1899–1910 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1910–18 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, dr med 1924. Alates 1912 korp! Sakala liige. I MS ajal juunist novembrini 1915 nooremordinaator Tallinna Peeter Suure merekindluse hospidalis ja märtsis 1918 3. Eesti polgus nooremarst. Seejärel arst Nissi kihelkonnas. VS ajal alates 06.01.1919 1. diviisi sidumissalgas noorem- ja oktoobrist 1919 vanemarst, septembrist oktoobrini 1919 ühtlasi Narva pataljoni arst. Maist 1920 arstide reservis, septembrist 1920 nooremordinaator 1. Tartu sõjaväehaiglas. Sanitaarleitnant ja sanitaaralamkapten augustist 1920 (sanitaarkapten jaanuarist 1924). Jaanuaris 1921 vabastati teenistusest. Seejärel Tartu ülikooli hospidali sisekliiniku assistent, alates 1924 arst Nõmme-Kivimäe kopsuhaiguste sanatooriumis. Talle kuulus Harjumaal Laitse v Viljapuuaia talu, müüs selle 1939 ära. VRVÜ Tallinna osak liige. Alates 1941 Nõmme kopsutuberkuloosihaigla arst ning assistent Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. II MS ajal põgenes Saksamaale, asus hiljem USAsse. Suri 22.04.1952 Arkansase osariigis Little Rockis. Maeti Fort Smithi Rose Lawni kalmistule, hiljem ümber maetud Marylandi osariigi Prince George’i mk Clintoni Resurrectioni kalmistule või on seal kenotaaf. Abikaasa Anna-
Therese, sünd Sõrmus (1893–1981), lapsed Uko (1920–2010), Eha (1921–2013) ja Imbi (1923–2014). (M.S., J.P.)
VILLEMI, Paul-Aleksander Danieli p, leitnant (1920), kolonelleitnant (1938).
VR II/3, nr 2623/26.08.1921 Soomusrongi „Kapten Irw“ leitnandile Paul WILLEMI’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud lahingus 21 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 14.(02.)10.1897 Võrumaal Mooste v Jaanimõisa karjamõisa talupidaja peres. Õppis 1907–11 valla-, 1911–12 õigeusu kihelkonna-, 1912–13 Räpina kõrgemas algkoolis, 1917 Gatšina lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1928–29 kompaniiülemate kursustel ja 1934–36 Kõrgemas Sõjakoolis. Korp! Ugala liige. I MS ajal juunist 1916 1. tagavarapolgus ja 152. jalaväepolgus, maist 1917 sõjakoolis. Lipnik septembrist 1917. Nooremohvitser ja ajutine rooduülem 295. tagavarapolgus. Novembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapolgus. VS ajal alates 29.11.1919 laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 (maist 1919 lr sr Kapten Irv), jaanuarist 1919 rongi luurekomando ülem. Alamleitnant jaanuarist 1920, leitnant veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee, Landeswehri ja Bermondt-Avalovi vägede vastu Viru ja Pihkva rindel ning Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Sai 28.01.1919 Tartumaal Sangaste all, 21.06.1919 Lätis Lode jaama juures ja 18.10.1919 Riias haavata. Sai autasuks Tartumaal Vara v Alajõe talu. Septembrist 1920 rongi tehnikaosak ülem, oktoobrist 1920 2. dessantroodu ülem, jaanuarist 1921 dessantroodu vanemohvitser, detsembrist 1921 dessantroodu ülem, jaanuarist 1924 noortekompanii ülem, märtsist 1924 dessantkompanii ülem, aprillist 1929 lr sr nr 3 ülema kt, septembrist 1929 lr sr Kapten Irv ülem, novembris 1932 lähetati VAK juurde, aprillist 1934 1. soomusrongirügemendis, detsembrist 1934 ülekoosseisulisena rügemendi staabis, novembrist 1936 sõjavägede staabi 2. osak B jsk ülema kt ja veebruarist 1938 ülem, veebruarist 1939 Tartu sõjaväeringkonna staabi ülem, ühtlasi septembrist 1940 Tartu garnisoni komandant. Kapten 1924, major 1931, kolonelleitnant 1938. Detsembris 1940 vabastati teenistusest. Oli 1. soomusrongirügemendi ohvitseride kogu juhatuse abiesimees ja esimees, rügemendi kohtu liige ja esimees, sõjaringkonnakohtu liige, VRVÜ Rakvere ja Tallinna osak liige ning alates 1932 teose „Eesti Vabadusristi kavalerid“ (Tallinn, 1935) redaktsioonitoimkonna liige. Nõukogude võim arreteeris ta 18.03.1941 Tartus. Suri 28.04.1942 Kirovi obl VjatLagis. Kenotaaf Tartu Maarja kalmistul ja nimi tahvlil Tori kirikus. Autasu: KR III kl (1940). Abikaasa Alide-Elfriede, sünd Freudenstein (1902–80), lapsed Liljan-Mari (1926), Mall (kuni 1937 Scilla-Mall, 1931) ja Ado-Priit (1934–85). Abikaasa vennad kolonelleitnant Rudolf Vaharo VR I/3 ja major Eduard Kaljuver VR I/3. (J.P.)
VILLEMS, Albert (sünd Albrecht) Karli p, kapral (1919).
VR II/3, nr 846/01.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Albert WILLEMS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 juunil 1919 a. Loode jaama juures.
Sündis 18.(06.)10.1897 Viljandimaal Vana-Põltsamaa vallas töölise peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal 1916–18 1. tagavarapolgus. VS ajal alates 17.04.1919 Tallinna tagavarapataljonis ja Soomusrongide Divisjoni tagavarapataljonis, augustis 1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus, novembrist 1919 polgu 3. roodus, märtsist 1920 tööroodus. Kapral novembrist 1919. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Osales lahingutes Narva rindel ja Petserimaal. Pidas Viljandimaal Kõo v Andrese talu ning töötas sepana. Oli KL Sakalamaa mlv Pilistvere mlvk Kõo kompanii ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal kolhoosis sepp. Suri 02.03.1955 Suure-Jaani raj Mõisaküla kn Andrese talus. Maeti Pilistvere kalmistule. Abikaasa Ida-Elisabeth, sünd Puusild (1903–76), lapsed August (1926–97), Arthur (1927–85), Vaike (1929–72), Mai (1936), Vello (1938), Iide (1939), Elju (1940), Martin (1943–2009), Leeni (1944) ja Einar (1950). (J.P.)
WILLIAMS, Harold Whitmore, Briti ajakirjanik.
VR III/2, nr teadmata/29.04.
1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Mr. H. WILLIAMS Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 06.04.1876 Uus-Meremaal Aucklandis. Õppis Aucklandi ülikoolis (ei lõpetanud). Oli 1896–1900 metodisti jutlustaja, asus 1900 Euroopasse, õppis Berliini ja Müncheni ülikoolis, omandas 1903 dr. phil. Huvist Venemaa vastu läks Briti ajalehe „The Times“ korrespondendina Peterburi, tegi kaastööd ka ajalehtedele „The Manchester Guardian“, „The Morning Post“ ja 1914 „Daily Chronicle“. Märtsis 1918 lahkus Nõukogude Venemaalt, siirdus järgmisel aastal Briti sõjalise missiooni koosseisus korrespondendina valge armee valduses olevale Lõuna-Venemaale, et kajastada kodusõja sündmusi. Pärast Vene valgete lüüasaamist asus Londoni, alates 1921 oli ajalehe „The Times“ välismaa osak toimetaja. Valdas üle 58 keele ja dialekti. Suri 18.11.1928 Londonis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
WILLIAMS, Thomas Melling, Briti kapten (1918), kindralleitnant (1950).
VR I/2, nr 2408/26.03.1920 Kapten Thomas M. WILLIAMS’ile, M.C. D.F.C. R.A.F., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 27.09.1899 Lancashire’i krahvkonnas Ulverstonis. I MS ajal 1916–17 osales 12. Lõuna-Aafrika jalaväepataljoniga lahingutes Lääne-Aafrikas Saksa vägede vastu. Alates 1917 kuninglikus lennukorpuses. Võttis hävituslendurina osa lahingutest Saksa vägede vastu Prantsusmaal, saavutas üheksa õhuvõitu. Nooremleitnant augustist 1917, kapten juulist 1918. VS ajal osales Briti lennuväe lahingutes Nõukogude Venemaaga Soome lahel ja Kroonlinna sõjasadama ründamises. Seejärel teenis merelennuväes, alates 1938 kuninglike õhujõudude Andoveri baasis. II MS ajal alates 1940 Wattoni baasis, 1941 jätkas teenistust staabi vanemohvitserina, 1943 teenis Bengalis, samal aastal õhujõudude staabis Kagu-Aasia osak ülema asetäitja, 1944 peastaabi ülema asetäitja. Pärast sõda kuninglike õhujõudude staabikolledži komandant. 1948–51 õhuväe ülemjuhataja, 1951–1952 õhujõudude peainspektor. Kindralleitnant jaanuarist 1950. Suri 10.06.1956. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti BO II kl, IO IV kl, SR ja LTR. (M.S.)
VILLMANN, Johannes (sünd Johann) Mardi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1097/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Johannes WILLMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 15 märtsil 1919 a. Sujewo ja Merewo-Gora külade juures.
Sündis 17.(05.)12.1893 Tartumaal Meeri vallas. Elas Luke vallas ja Tartus. VS ajal alates 01.03.1919 2. jalaväepolgu 1. kuulipildujate komandos, oktoobrist 1919 3. kuulipildujate roodus. Kapral veebruarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Aprillist 1920 1. kuulipildujate roodus. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Aruküla raudteejaama teenija. VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal Riisipere raudteejaama rööpmeseadja. Nõukogude ajal elas Tallinnas. Suri 11.02.1965 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Vallaline. (M.S., J.P.)
VILLMAN, Viktor vt RENNU, Victor Mari p.
VILLUP, August Mardi p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1980/21.02.1920 7 jalawäe polgu kuulipildujate roodu ülemale, alamleitnant August Mardi p. WILLUP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 31 jaanuaril 1919 a. Lutsu küla waldamisel ja 1 weebruaril 1919 a. Parsi mõisa juures.
Sündis 02.01.1891 (21.12.1890)
Virumaal Narva v Itovo mõisas. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis ja 1915–16 Pauli sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1915 vabatahtlikult 167. Ostrogi jalaväepolgus, oktoobrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitserina aprillist 1916 Oranienbaumis kuulipildujate kursustel ja 96. Colt-kuulipildujate komando ülem. Alamleitnant juunist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai juulis 1916 haavata ja põrutada ning sattus vangi, vabanes septembris 1918. VS ajal alates 12.11.1918 KL teenistuses, novembrist 1918 Naissaare komandandi abi, detsembrist 1918 peastaabis tõlk, jaanuarist 1919 Järvamaa kaitsepataljoni 4. roodu ülem ja 7. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem ning polgu kohtu esimees. Leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 05.03.1919 Petserimaal Suur-Netšajevo ja 27.03.1919 Võrumaal Madi küla all haavata. Maist 1920 kindralstaabi valitsuse raamatukoguhoidja. Oktoobris 1920 vabastati teenistusest. Septembrist 1921 haridusministeeriumis raamatukogude instruktor, aprillist 1922 rahvahariduse vaneminstruktor. Maist 1923 kopsuhaigena Seli sanatooriumis, septembrist 1923 elas Tartus. Suri 25.11.1923 Tartus. Maeti Tartu Maarja kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Elsa, sünd Palm (1899), tütar Astrid (1921–2004). (M.S., A.K., J.P.)
VILMA-VILMAN, Juhan vt VIILMAA, Hando Johannese p.
VILMS, Jüri Reinu p, Eestimaa Päästekomitee liige (1918).
VR III/1, nr 2544/14.12.1920 Päästekomitee liikmele Jüri WILMS’ile, hinnates kodanlisi teenuseid mis Teie osutanud Päästekomitee ja Ajutise Walitsuse liikmena iseseiswa Eesti riigi rajamisel.
Sündis 13.(01.)03.1889 Viljandimaal Kabala v Arkma k Piduri talu pidaja peres. Õppis 1898–1901 Pilistvere kihelkonnakoolis, 1901–07 Pärnu gümnaasiumis ja 1907–11 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Oli 1904 Pärnus õpilasringi Taim asutaja ja selle illegaalse ajakirja toimetaja, alates 1907 üliõpilasseltsi Ühendus liige. Töötas 1911–17 advokaadina Tallinnas, toimetas „Päevalehe“ lisa „Õigus ja Kohus“. I MS ajal mais 1916 esitas Estonias Eesti autonoomia nõude, 1917–18 Eesti Maanõukogu liige ja abiesimees, tegev Eesti rahvusväeosade loomises, 1917 Eesti Radikaal-Sotsialistliku Erakonna, hilisema Eesti Tööerakonna asutaja, 1917 Vene Asutava Kogu ja Tallinna linnavolikogu liige. Luges 28.11.1917 Toompeal ette Eesti Ajutise Maanõukogu Eesti kõrgeimaks võimuks kuulutamise otsuse, nimetati 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee liikmeks, esimese Eesti Ajutise Valitsuse kohtuminister ja peaministri asetäitja. Märtsis 1918 üritas minna Soome, et liitriikidelt Eesti iseseisvusele toetust otsida, kuid Saksa patrull arreteeris ta Soome lahel Suursaarel. Sakslased või valgesoomlased lasid tema ja ta kaaslased maha 13.04.1918 Helsingis Töölö suhkruvabriku õuel. Maeti Põhja-Haagas ühishauda, detsembris 1920 maeti ümber Pilistvere kalmistule. Tähis Türi v Arkma külas Piduri talu asukohas, tahvel tapmiskohas Helsingi kesklinnas ja algses matmispaigas, elukohas Tallinnas Pärnu mnt 10 hoonel, Päästekomitee hoonel (taastamata) ning Pärnu poeglaste gümnaasiumis (taastamata), pronksbüst ja nimi tahvlil Pärnu Kuninga tn põhikoolis. Tartus tegutses 1939–40 Jüri Vilmsi Mälestamise Komitee. Artiklite kogumik: J. Vilms, „Kahe ilma vahel“ (Tartu, 1998). Kirjandus temast: A. Tammann, „Jüri Vilms. Elulugu ja tegevus“ (Tallinn, 1923), A. Pärl, „Jüri Vilms. Eesti iseseisvuse märter“ (Tallinn, 1935), J. Kross, „Tabamatus. Jüri Vilmsi romaan“ (Tallinn, 1993), H. Runnel, „Jüri Vilms mälestustes“ (Tartu, 1998) ja S. Zetterberg, „Jüri Vilmsi surm“ (Tallinn, 2004). Abikaasa Maria, sünd Oberst, teises abielus Paap (1889). Vend Juhan Vilms oli arst ja eugeenik ning Riigikogu liige. (J.P.)
WILSON, Walter Caradine, Briti kolonelleitnant.
VR I/2, nr 2461/26.03.1920 Lieutnant Colonel W. C. WILSON’ile, D.S.O., O.B.E., M.C. Leicester Reg., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
I MS ajal teenis Leicestershire’i rügemendis. Võttis osa lahingutest, sai kaks korda haavata. Teenis Briti sõjalises missioonis USAs, VS ajal Baltimaades. Seejärel Briti sõjaväeluures, Dublini osak juhataja, luurekooli asutaja Londoni äärelinnas Hounslow’s. Inglise ragbikoondise liige. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO, IO IV kl ja SR. (M.S.)
VILTA, Karl-Erich-Sergius Maria p, nooremallohvitser (1920).
VR II/3, nr 904/01.09.1920 Kalewlaste Malewa nooremale alamohwitserile Karl WILTA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 22 juunil 1919 Skangali mõisa waldamisel.
Sündis 13.(01.)04.1896 Tallinnas. Õppis 1905–07 Tallinnas vene alg- ja 1907–10 Nõmmel saksa algkoolis. Oli 1910–11 Tallinnas rätsepa- ja 1911–14 Harjumaal Tohisoo mõisas aednikuõpilane, 1914–15 Tallinnas Tambergi aiandusäris nooremaednik, 1915–18 töötas rööpmeseadja ja abivedurijuhina Tallinna–Suurupi kitsarööpmelisel kindluse raudteel. VS ajal alates 18.03.1919 Kalevlaste Maleva reservis, aprillist 1919 maleva 2. roodu rühmavanem. Kapral juulist 1919, nooremallohvitser jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel. Juulis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel 1922–33 aednik Harju- ja Läänemaal ning 1933–42 Haapsalu raudteejaamas rööpmeseadja, 1942–44 Nõmme jaamakorraldaja. Oli KL Lääne mlv ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal OK liige. Oli Haapsalu raudteejaama korrapidaja. Nõukogude võim arreteeris ta 15.11.1944 Haapsalus. Lasti maha 03.08.1945 Tallinnas. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Elvine, sünd Preibach (1893–1978, küüditati 1946, tuli 1949 Eestisse, arreteeriti ja saadeti tagasi), lapsed Felix (1923–35), Õie (1924–2004, küüditati 1946, 1949 põgenes emaga Eestisse, arreteeriti ja saadeti tagasi, vabanes 1953), Lehte (1926–2007), Karl-Heino (1930–30) ja Luule (1936, küüditati 1946). (A.K., J.P.)
WILTON, Ernest Colville Collins, Briti diplomaat.
VR III/1, nr 2671/01.11.1922 Endisele Briti erakorralisele saadikule ja täiewolilisele ministrile WILTON’ile, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud Eesti Wabariigi iseseiswuse saawutamisel.
Sündis 06.02.1870 Singapuris. Õppis Bedford Moderni koolis. Astus 1890 tõlgina Briti diplomaatilisse teenistusse Hiinas, alates 1893 asekonsuli kt Pagoda Islandil ja 1897 Macaus, 1899 asekonsul Ichangis ja Chungkingis, 1903–04 Briti sõjalise missiooniga Tiibetis, seejärel hõivatud Inglise-Tiibeti konventsiooniga, 1906 konsul Teng-Yuehs ja hiljem Yunnan-Fu konsulaadis. Oli 1908 Briti delegatsiooni juht Briti-Hiina-Tiibeti kaubandusläbirääkimistel, 1909 konsul Shantungi provintsis, 1912–13 Briti erivolinik oopiumiküsimustes Pekingis ja 1914 sekretär, 1915–16 peakonsul Kantonis, 1917–18 Chengtus ja 1918–20 Hankowis. Jaanuarist 1920 Poola-Tšehhoslovakkia piirikonflikti lahendava liitlasvägede vahekohtu liige Cieszyni (Těšín) kuuluvuse rahvahääletusel. Oktoobrist 1920 peakonsul saadiku ülesannetes Leedus, märtsist 1921 oktoobrini 1922 saadik Eestis ja Lätis. Seejärel Hiina soolakaevanduses maksude peainspektor, 1927–32 Saarimaad haldava komisjoni president. Suri 28.12.1952 Inglismaal Northumberlandi krahvkonnas Ashingtonis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti MGO II kl. (M.S., J.P.)
VIMM, Jakob (kuni 1938 TÕNISSON, Jakov) Aleksandri p, roolimees (1918), vanemallohvitser (1920).
VR II/3, nr 204/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ wanemale roolimehele Jakob Aleksandri p TÕNISSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Kundas, Waiwaras ja Bolderas dessandis olles.
Sündis 23.(11.)03.1894 Pärnumaal Seli v Tamme talu pidaja peres. Õppis Seli valla- ja Tõstamaa-Seli õigeusu kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–17 193. Svjažski jalaväepolgus. Elas Seli v Puti k Madise talus. VS ajal alates 10.12.1918 suurtükilaeva Lembit roolimees, märtsist aprillini 1919 lähetatuna Meredessantpataljonis, detsembrist 1919 ülemroolimees. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Liivi lahel ning Lõuna-Eestis ja Viru rindel, sai juulis 1919 Daugava jõe suudmes haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Pärnumaal Seli v Pootsi m Lembitu talu. Seejärel talunik. Oli VRVÜ Pärnu osak liige. Saksa ajal Seliste v OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 20.02.1945 Lembitu talus. Mõisteti aprillis 1946 kaheksaks aastaks vangi, oli Komi ANSV MinLagis, novembrist 1952 invaliidide kodus, vabastati detsembris 1955. Seejärel kolhoosi põllutööline, elas Lembitu talus. Suri 16.07.1971 Pärnu raj Tõstamaa kn Lembitu talus. Maeti Seli kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Abikaasa Maria, sünd Martson (1899–1987), lapsed Eduard (1922–22), Neonilla (1923–94), Elmi (1925), Jakob (1928–35), Liidia (1931–2014), Jaan (1935) ja Silvi (1938). (J.P.)
WINFIELD, George W., USA leitnant.
VR I/3, nr 504/25.08.1920 Ameerika Punase Risti desinfektsiooni juhile, Leitnant Georg W. WINFIELD’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe tervishoiu alal.
Sündis 13.10.1872 USAs New Yorgi osariigis Esopuses. Teenis USA armees insenerina, seejärel ärimees, hiljem rahukohtunik Highland Fallsis. I MS ajal teenis Ameerika Punases ristis, märtsist 1918 Prantsusmaal. VS ajal oli Ameerika Punase Risti esindajana Narva rindel. Aitas Kopli ja Narva haiglates likvideerida tüüfust, kuid haigestus ise. Suri 27.03.1920 Narvas tüüfusse. Maeti Tallinna sõjaväekalmistule. Tõenäoliselt septembris 1920 maeti ümber USAsse. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (A.K., J.P.)
VINK, Aleksander Juhani p, alamleitnant (1917), nooremleitnant (1922).
VR II/3, nr 1315/15.09.1920 7 jalawäe polgu alamleitnandile Aleksander WINK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 26 septembril 1919 a. Wolkowa külas.
Sündis 09.08.(28.07.)1886 Tartumaal Sangaste vallas. Õppis H. Treffneri gümnaasiumis, sooritas 1913 Moskvas keskkooli eksami ja 1915 õpetaja kutseeksami, õppis 1916–17 Tšugujevi sõjakoolis. I MS ajal aprillist 1916 187. tagavarapataljonis, oktoobrist 1916 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1917, nooremohvitser 326. Belgoraiski jalaväepolgus. Alamleitnant oktoobrist 1917. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu edelarindel ja Rumeenias. Jaanuaris 1918 vabastati teenistusest. VS ajal alates 28.11.1918 ohvitseride reservis, detsembrist 1918 raudtee kontrollis, jaanuarist 1919 1. Tallinna kaitsepataljoni 4. roodu nooremohvitser, maist 1919 8. jalaväepolgus, juulist 1919 ohvitseride reservis, augustist 1919 7. jalaväepolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 31.01.1919 Võrumaal Tilleorus ja 08.03.1919 Lätis Marienburgi all haavata. Mais 1920 vabastati teenistusest. Nooremleitnant novembrist 1922. Seejärel kooliõpetaja ja juhataja Ropka v Külitse algkoolis. Pidas Ropka v Haage m Kungla talu. Oli KL Tartumaa mlv Maarja mlvk Ropka kompanii rühmapealik ja VRVÜ Tartu osak liige. Suri 01.12.1941 Tartus sisehaiguste kliinikus. Maeti Tartu Raadi kalmistu Maarja koguduse ossa. Abikaasa Anna, sünd Näkki (1900–44), pojad Lembit (1924, II MS ajal Soome armees) ja Valdeko. (M.S., J.P.)
VINKLER, Johannes Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 1397/08.10.1920 Scouts polgu kapralile Johannes WINKLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 jaanuaril 1919 a. Piksare jaama waldamisel.
Sündis 21.(09.)10.1899 Viljandimaal Pärsti v Jutu talu töölise peres. Õppis Uue-Võidu vallakoolis, Viljandi linna kõrgemas algkoolis ning sooritas eksamid Miitavi reaalkooli juures. VS ajal alates 03.01.1919 vabatahtlikult Scouts väeosa A company’s. Kapral jaanuarist 1919. Novembrist 1919 A company kirjutaja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ning Pihkva ja Narva rindel, sai 18.01.1919 Ruhja juures ja teist korda 24.05.1919 Irboska lähistel haavata. Jaanuaris 1920 haigestus tüüfusse, viibis ravil 1. diviisi nakkushaiguste vastu võitleva lendsalga haiglas Vaivaras, märtsi algul lasti koju, kuid haigestus uuesti. Suri 13.03.1920 Viljandi sõjaväehaiglas tüüfusse. Maeti Viljandi VS langenute kalmistule. Nimi Uue-Võidu valla tahvlil. Sai postuumselt autasuks Viljandimaal Uue-Võidu v Viksioja talu, mis anti isale. Vallaline. (J.P.)
WINTER, Gustaf Johannes Edvardi p, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2512/14.05.1920 Dr. G. J. WINTER’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
Sündis 13.02.1868 Soomes Lappeenrantas linnaarsti peres. Omandas Helsingi ülikoolis 1891 cand. med. ja 1894 lic. med. Alates 1892 linnaarsti kt Joensuus, 1892 kooleraarst Joensuus, 1894–95 Pielisjärvi vallaarst, 1895–1910 Sortavala linnaarst, 1898–1917 Kymölä seminari arst, 1901–15 vaimuhaigete arst Liikolas, 1898 ja 1899 Sortavala reservkompanii arst, 1896 raudteearsti kt, 1895 Sortavala avaliku haigla ja sünnitusmaja arst, alates 1896 Sortavala diakooniahaigla arst ja 1915 Sortavala haigla peaarst. Soome VS ajal Karjala armee peaarst. Seejärel eraarst Helsingis. VS ajal jaanuarist 1919 kindral Wetzeri staabi sanitaarosak ülem. Oli EAP tervishoiu toimkonna esimees, abisalkade ülemarst, töötas Helsingi haiglas. Oli Sortavala tervishoiukomisjoni esimees, linnavolikogu esimees, 1904–05 ja 1905–06 Sortavala linna esindaja riigipäeval, raudteekomisjoni liige. 1910–14 Sortavala linnavalitsuse liige. Avaldas H. Vaahersalo nime all meditsiiniraamatuid ja reisikirju. Suri 31.12.1924 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
VIRALU (kuni 1936 VILDENAU), Nicolai Juhani p, alamkapten (1920), kapten (1929).
VR I/3, nr 1630/17.12.1920 Sõjaministri wanemale adjutandile, Alamkapten Nikolai WILDENAU’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 04.12.(22.11.)1887 Virumaal Jõhvi vallas käsitöölise peres. Õppis 1896–1901 Jõhvi ministeeriumikoolis, 1901–08 Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1916 Aleksei sõjakoolis Moskvas ning 1908–15 ja 1925–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1908 EÜSi liige. Matkas 1911–14 Euroopas ning oli koduõpetaja Šveitsis ja Itaalias. Veebruarist 1914 84. tagavarapolgus, maist 1916 sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1916. Nooremohvitser 55. tagavarapolgus, aprillist 1917 Petrogradis Eesti sõjaväelaste keskkomitee liige, septembrist 1917 Peeter Suure merekindluse komandandi osakonnas, jaanuarist 1918 komandandi adjutant, veebruarist aprillini 1918 Eesti sõjavägede staabi komandant. Alamleitnant septembrist 1917, leitnant märtsist 1918. Augustist novembrini 1918 Saksa võimude käes vangis. VS ajal alates 21.11.1918 sõjaministri vanem käsundusohvitser, aprillis 1919 Asutava Kogu korrapidaja. Alamkapten veebruarist 1920. Märtsist 1920 lähetati Venemaale, kuulus liikmena oktoobrist 1920 Eesti-Vene segakomisjoni Moskvas, juulist 1921 oli seal kindralstaabi valitsuse käsundusohvitserina, ühtlasi aprillist 1922 Moskva saatkonna 3. sekretär. Nõukogude julgeolek arreteeris ta 24.05.1922 Moskvas, peeti kinni Butõrka vanglas, septembris 1923 pääses vangide vahetuse korras Eestisse. Septembrist 1923 alandati reameheks süüdistatuna Nõukogude organitele ülekuulamisel andmete andmises, mais 1929 anti tagasi kapteni auaste. Seejärel ajakirjanik, 1926–27 ametnik Tallinna 1. jsk rahukohtus, 1928 taas ajakirjanik, alates 1929 Jõhvis advokaat, ühtlasi märtsist novembrini 1930 ajalehe „Alutaguse Elu“ vastutav toimetaja Jõhvis ning septembrist 1937 juunini 1938 Narvas ajalehe „Põhja Kodu“ peatoimetaja. Oli KL Viru mlv Jõhvi mlvk pealik, Jõhvi EVL esimees, Narva ajakirjanike ühingu abiesimees, EPR Alutaguse komitee sekretär, Jõhvi alevivolikogu, VS langenute mälestamise Jõhvi kihelkonna komitee, Jõhvi VTÜ, IL Jõhvi osak, Rahvusliku Keskerakonna Jõhvi osak, Narva Ajaloo Seltsi, 4. üksiku jalaväepataljoni ohvitseride kogu tagavaraväe sektsiooni ja VRVÜ Narva osak liige. Suri 06.06.1938 Narvas. Maeti Jõhvi kalmistule. Nimi tahvlil Tartus EÜSis. Teised autasud: EPR II/II (1935), Prantsuse TO, Soome VRO V kl ja Rootsi MO V kl. Vallaline. (J.P.)
VIRGO (kuni 1933 VIRK), Eduard-Reinhold Fritzu p, Eesti välisdelegatsiooni liige (1918).
VR III/2, nr 2523/20.12.1920 Wälissaatkonna liikmele Eduard WIRGO’le, hinnates kodanlisi teenuseid, mis Teie osutanud oma wiljarikka tegewusega Eesti Wabariigi iseseiswusele teiste riikide sõpruse wõitmises ja sõjalise ning ainelise toetuse muretsemiseks.
Sündis 16.(04.)10.1878 Virumaal Kloodi vallas. Õppis 1888–89 Paatna valla-, 1889–90 Rakvere saksa rahva- ja 1891–93 Rakvere linnakoolis ning 1896–97 Käsmu merekoolis, 1903–06 vabakuulaja Vene kõrgemas ühiskonnateaduste koolis ja Sorbonne’i ülikoolis. Oli 1893–97 meremees, 1899–1901 vallakirjutaja Järvamaal Liigvalla ja Einmani vallas, 1903 ajalehe „Teataja“ toimetuse liige ja 1903–06 lehe kirjasaatja Pariisis, 1906–07 ajalehtede „Vaatleja“ ja „Sõnumid“ toimetaja, 1907–09 pagenduses Soomes, Pariisis ja Londonis, tegi samas kaastööd ajalehtedele „Postimees“ ja „Päevaleht“, 1909–11 „Postimehe“ toimetuse liige, 1912–16 kirjastusühingu Maa juhataja ning 1914–15 „Tallinna Kaja“ toimetaja. I MS ajal 1915–17 Peeter Suure merekindluse telegraafiroodus ja Eestimaa toitlusvalitsuse teenistuses. Detsembrist 1917 Eesti Ajutise Maanõukogu diplomaatiline esindaja, veebruarist 1918 välisdelegatsiooni liige ja esindaja Soomes, detsembrist 1918 diplomaatiline esindaja Roomas ja Eesti delegatsiooni liige Pariisi rahukonverentsil, suvel 1919 ajutine esindaja Rootsis, detsembrist 1919 informatsioonibüroo Estur juhataja ja ETA asutaja ning Tartu rahudelegatsiooni sekretär, jaanuarist aprillini 1920 esindaja Londonis, maist 1920 välisministeeriumi poliitilise osak juhataja ja välisministri abi, aprillist 1921 konsul-asjur Rootsis, Norras ja Taanis, juulist 1922 välisministeeriumi majandus-juriidilise osak juhataja kt, jaanuarist 1923 kaubandus-poliitika osak juhataja kt, maist 1923 peakonsul ja asjur Rootsis, Norras ja Taanis, maist 1928 saadik Lätis, augustist 1931 välisministeeriumi väliskaubandusosak direktor. Oli Riia EÜSi Estia auvilistlane, 1932–38 Välis-Eesti Ühingu juhatuse liige ja abiesimees, 1928–31 Riia Eesti haridus- ja abiandmisseltsi, Eesti-Läti ja Läti-Eesti sõprusühingu auliige, Eesti-Rootsi ühingu ja Eesti-Inglise Kultuuriühingu juhatuse liige. Koguteose „Oma Maa“ I–III (Tartu, 1911–13) toimetaja. Suri 28.04.1938 Tallinnas. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Teised autasud: EPR I/II (1924) ja II/I (1927), KR II kl (1936), Läti KTO I kl, Leedu GO I kl, Soome VRO II kl, Norra OO II kl, Hollandi ONO II kl, Rootsi PTO III kl ning Taani DO III kl. Esimene abikaasa Eleonora-Viola, sünd Autio (1876), lahutati 1916. Teine abikaasa Amanda-Elise, sünd Siberg (1899–1964), lahutati 1932, poeg Eduard (1921–43). Kolmas abikaasa Kaarin, esimeses abielus Paris, sünd Kaasik (1903). (J.P.)
VIRKKALA, Elis, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2207/26.03.1920 Sõdurile Elis WIRKKALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Ylitornios. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
VIRKKI, Emil Tahvo Jaakko p, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 1741/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Emil VIRKKI’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 20.12.1891 Soomes Koivistos, elas Poris. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli tööline, elas Koivistos. Suri 07.02.1943 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
VIRKMANN (sünd VILTMANN), Arnold-Adalbert Jaani p, kapral (1919), seersant (1940).
VR II/3, nr 1080/14.09.1920 2 jalawäe polgu kapralile Arnold WIRKMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 21 märtsil 1919 a. Olehnowa külas ja 13 aprillil 1919 a. Panikowitschi juures.
Sündis 11.02.(30.01.)1900 Tartus. Õppis Tartus linna algkoolis. VS ajal alates 02.12.1918 2. jalaväepolgus 6. roodus, samal kuul viidi üle 1. roodu, juunist 1919 õppekomandos, septembrist 1919 1. roodus, oktoobrist 1919 jaoülem. Kapral septembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Nooremallohvitser märtsist 1920. Juulis 1920 kuulipildujate rühmas, maist 1921 üleajateenija rühmaülemana 1. roodus. Novembris 1922 vabastati teenistusest. Pidas 1929 Tartus toiduainetekauplust. Suvel 1940 elas Kohtla-Järvel. VRVÜ Narva osak liige. Saatus teadmata. Abikaasa Ksenia, (1904), tütred Lidia (1925) ja Laine (1934). (J.P.)
WIRTALA, Otto Ilmari Matti p, Soome veltveebel (1920).
VR II/3, nr 2323/26.03.1920 Alamohwitser VIRTALA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 02.05.1900 Soomes Vimpelis. Õppis algkoolis. 1917–21 Vimpeli KL liige. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga luurekomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Teenis 1920–21 1. jalgrattapataljonis ning 1922 ja 1924–26 Joensuu piirivalves. Seejärel põllumees ja tööline. Talvesõja ajal sapöör, 32. pioneeripataljoni 3. kompanii rühmaülem. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Taipales, Kiviniemis ja Kuhmos. Jätkusõja ajal juunist 1941 märtsini 1942 5. diviisi staabi 3. osakonnas, olles juulist detsembrini 1941 3. sillaehituskompaniis. Suri 13.09.1962 Vimpelis. Maeti Vimpeli kalmistule. (M.S.)
VIRTANEN, Erik Anton Anton Anshelmi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2727/25.05.1923 Sõdur Erik WIRTANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.09.1897 Soomes Turus praosti peres, elas Helsingis. Lõpetas 1916 Turu soome lütseumi, omandas 1926 cand. phil., 1952 dr. phil. VS ajal alates 04.01.1919 1. Soome vabatahtlike salga 3. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Oli 1921–23, 1927–28 ja 1949–52 muinasteaduste toimkonna teenistuses, alates 1951 Helsingi ülikooli soome-ugri etnograafia dotsent ja 1953 mittekoosseisuline professor, 1959–61 korralise professori kt, 1964 emeriitprofessor. Oli Soome teaduste akadeemia liige, Tromsø muuseumi kirjavahetajaliige ja Soome muististe ühingu tegevliige. Suri 28.11.1970 Helsingis. Maeti kinnitamata andmeil Helsingi Lapinlahti õigeusu kalmistule. Teised autasud: Soome VRO III kl. (M.S.)
VIRTANEN, Uuno Robert Roberti p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2264/26.03.1920 Sõdurile Uuno VIRTANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.11.1901 Soomes Teiskos töödejuhataja peres. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi ratsakomandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamises, sai 19.02.1919 Marienburgi all haavata. VS invaliid. Suri 03.03.1932 Teiskos. (M.S.)
VIRU (kuni 1931 VIRRO), August-Osvald Johani p, alamkapten (1920), kolonelleitnant (1937).
VR II/3, nr 1555/19.10.1920 6 jalawäe polgu alamkaptenile August WIRRO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 28 ja 29 mail 1919 a. Härgmäe jaama juures.
Sündis 26.(14.)08.1893 Tartumaal Luunja vallas mõisateenija peres, hiljem asuti Rasina valda. Õppis Tartu kaubanduskoolis, 1915 2. Peterhofi lipnikekoolis, 1922–23 alalisväe ohvitseride kursustel, 1929 pataljoniülemate kursustel ja 1929–31 Kõrgemas Sõjakoolis. I MS ajal septembrist 1914 179. tagavarapataljoni 1. roodus, veebruarist 1915 sõjakoolis. Lipnik maist 1915. Nooremohvitser 54. marsi tagavarapataljonis, juunist 1915 148. Kaspia jalaväepolgu 6. roodus, oktoobrist 1916 6. roodu ülem. Alamleitnant jaanuarist 1916, leitnant maist 1916. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu, sai põrutada ning kahel korral haavata. Oktoobrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 21.11.1918 6. jalaväepolgu 2. pataljonis, detsembrist 1918 6. roodu ülem ning juunis 1919 2. pataljoni ülema kt. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel, sai 24.08.1919 Moglino jaama lähistel haavata. Alamkapten jaanuarist 1920. Sai autasuks Tartumaal Ahja v Tasuja talu. Maist 1920 6. jalaväepolgu 2. roodu ülem, jaanuarist 1921 4. jalaväepolgu 6. pataljoni 3. roodu vanemohvitser, veebruarist 1921 2. roodu ülem, juulist 1921 6. jalaväepolgu 6. pataljoni 2. roodu ülem, augustist 1922 3. roodu ülem, septembrist 1923 6. jalaväerügemendi 2. kompanii ülem, aprillist 1925 3. diviisi õppekompanii ülem, oktoobrist 1928 1. jalaväerügemendi 1. kompanii ülem, septembrist 1931 kaitsevägede staabi käsundusohvitser, oktoobrist 1931 Allohvitseride Kooli ülema kt, aprillist 1934 Pärnu-Viljandi kaitseväeringkonna (aprillist 1937 sõjaväeringkond) staabiülema kt, oktoobrist 1936 staabiülem, maist 1939 5. üksiku jalaväepataljoni ülem. Kapten aprillist 1920, major 1929, kolonelleitnant 1937. Oli 1921 VR nõukogu liige, 6. jalaväerügemendi hariduse ja meelelahutuse komisjoni, KÜÕ ohvitseride kogu juhatuse, Viljandi garnisoni ohvitseride kasiino juhatuse ning Sakala Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Seltsi esimees, KSLOÜ ja IL liige ning 1937–39 VRVÜ Viljandi osak abiesimees. Septembrist 1940 22. territoriaallaskurkorpuse 180. laskurdiviisi kaadriosak ülem. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Värska laagris. Lasti maha 20.07. (teistel andmetel 29.06.) 1942 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1935), Vene AnO III ja IV kl, StO III kl ning VlO IV kl. Abikaasa Alice-Amalie, sünd Rebane (1900–91), pojad Valdeko (1925–2006, helilooja ja dirigent), Jaan-Lembilo (1930–89) ja Atko-Meeme (1932–2007, sporditeadlane, TÜ professor). (J.P.)
VIRULA (kuni 1936 VENTSEL), Tõnis Ado p, leitnant (1920), kapten (1934).
VR II/3, nr 1184/15.09.1920 9 jalawäe polgu leitnandile Tõnis WENTSEL’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 28 juunil 1919 a. Koiwa jõe ääres Ahowi mõisa juures ja 17 detsembril 1919 a. Dubrowka küla juures.
Sündis 06.07.(24.06.)1894 Viljandimaal Vastemõisa v Liinoja talus. Õppis 1903–06 Tori Randivälja valla- ja 1906–10 Taali ministeeriumikoolis, 1912–16 Rakvere õpetajate seminaris ja 1917 Aleksei sõjakoolis Moskvas. I MS ajal 176. tagavarapolgus ja 57. jalaväepolgus, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juunist 1917. Nooremohvitser 232. jalaväepolgu õppekomandos. VS ajal alates 02.02.1919 Pärnu kaitsepataljoni 2., 3. ja 4. roodu nooremohvitser, maist 1919 9. jalaväepolgu 5. roodu ülem. Alamleitnant detsembrist 1919, leitnant jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Aprillist 1920 2. roodu nooremohvitser. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tori kõrgema algkooli, alates 1935 Virula 6-kl algkooli juhataja. Pidas ühtlasi Virula talu ja jahuveskit. Jaanuarist 1928 KL Pärnumaa mlv Tori mlvk käsunduspealik, jaanuarist 1930 mlvk 1. kompanii pealik ning jaanuarist 1933 juunini 1940 Tori mlvk pealik. Sai VR kavalerina Pärnumaal Lelle v Niidu talu, müüs selle 1934 ära. Kapten 1934. Oli Tori haridusseltsi Salme juhatuse, KL Pärnumaa mlv ohvitseride aukohtu ja VRVÜ Pärnu osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 14.06.1941 Tori vallas. Lasti maha 17.08.1942 Sverdlovskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1939). Abikaasa Hilda, sünd Karlsberg (1896, küüditati 1941, vabanes 1958), lapsed Lembit (1923, küüditati 1941, vabanes 1958), Vaiki (1927, küüditati 1941, tuli Eestisse 1947, arreteeriti 1949, vabanes 1958) ja Viivi (1932, küüditati 1941, tuli Eestisse 1947, arreteeriti 1949, vabanes 1957). (J.P.)
VISMAN (sünd VIISMANN), Harry-Alexander Johanni p, alamleitnant (1919), nooremleitnant (1922).
VR I/3, nr 349/12.05.1920 Korralduswalitsuse Rea jaoskonna ülemale, alamleitnant Harry Juhani p. WISMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 30.(18.)01.1897 Harjumaal Padise v Leetse mõisa aedniku peres. Õppis 1907–16 Tallinna Nikolai gümnaasiumis, 1916 Moskvas Riia polütehnilise instituudi mehaanika osakonnas (ei lõpetanud), 1917–18 Petrogradi inseneriväekoolis, 1920–21 Tallinna tehnikumi masinaehituse osakonnas ja 1923–29 Tartu ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonnas. Alates 1919 ÜS Liivika liige. I MS ajal oktoobrist 1916 Peeter Suure merekindluse lennuroodus, maist 1917 sõjakoolis, veebruarist 1918 endises väeosas, märtsist aprillini 1918 Eesti inseneriroodus. Lipnik aprillist 1918. Saksa ajal Tallinna kindlusraudtee jaamaülema abi ja ülem. VS ajal alates 12.11.1918 KL Harjumaa Nõmme jsk ülem, määrati 21.11.1918 Inseneripataljoni, detsembrist 1918 oli peastaabi komandandi jsk käsundusohvitser, jaanuarist 1919 jsk ülema abi, veebruarist 1919 peastaabi ja aprillist 1919 sõjavägede ülemjuhataja staabi komandandi adjutant, septembrist 1919 korraldusvalitsuse inspektori osak ülema abi, märtsist 1920 reajsk ülem, juunist 1920 reaosak ülema kt. Alamleitnant novembrist 1919 (nooremleitnant novembrist 1922). Märtsis 1921 vabastati teenistusest. Seejärel 1921–31 ajalehe „Vaba Maa“ toimetuse liige, 1931–36 majandusministeeriumi kaubandus- ja tööstusinspektor, 1936–42 Kehra tselluloositehase kontori juhataja ja pearaamatupidaja, 1942–44 Eesti OV tehnikadirektooriumi majandusosak juhataja. Oli KL Tallinna mlv Kalevi mlvk propagandapealik, 1938–40 kirjastuse Sõnajõud esimees, Estonia Teatrimaja OÜ nõukogu sekretär, SPS Tallinna Kalevi ja Eesti Jalgpalli Liidu laekur, Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse, Eesti Spordi Keskliidu juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak liige. Septembris 1944 põgenes Saksamaale, oli Briti tsooni eestlaste esinduskogu liige ja Lübecki laagri juht. Asus 1947 Inglismaale, kus oli Inglismaa eestlaste ühingu juhatuse liige ja Leedsi osak esimees ning kuulus ajalehe „Eesti Hääl“ toimetuse kolleegiumi. Siirdus 1951 Kanadasse, kus töötas Montreali filterveevärke sisse seadva firma juures hinnapakkumiste ja eelarvete koostamise rühma juhina. Oli Montreali Eesti Jaani koguduse nõukogu esimees. Suri 29.10.1973 Montrealis. Maeti Montreali Rideau Memorial Gardensi kalmistule eestlaste ossa. Esimene abikaasa Alvine, sünd Lepp (1894–1921). Teine abikaasa Johanna-Elisabeth, sünd Trubock (1895), tütar Dear (1924). Kolmas abikaasa Erna (1906–92). (J.P.)
VISSAK, August Mihkli p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 659/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu nooremale alamohwitserile August Mihkli p. WISSAK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 26.(14.)11.1895 Tartus. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. I MS ajal 1916–17 Preobraženskoje kaardiväepolgus ja 1917–18 Eesti tagavarapataljonis. Oli 1918 Salla v Emumäe mõisas kärner. VS ajal alates 05.12.1918 nooremallohvitserina 5. jalaväepolgu 2. roodus, veebruarist 1919 7. roodus, aprillist 1919 rühmaülem, juunist 1919 jaoülem ja novembrist 1919 kaprali kt. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Kapu vallas talu. Suri 14.08.1927 Tartus. Maeti Väike-Maarja kalmistule. Abikaasa Anette-Marie, sünd Ausberg (1896), tütred Benita-Miralda (1920–21) ja Ida-Elvine (1924). (M.S., J.P.)
WITTING, Emil Nikolai, Soome reamees (1918).
VR II/3, nr 2744/25.05.1923 Sõdur Otto WITTING’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas. (Selgituseks: EAP nimekirjas ei ole Otto Vittingit, samas 1923 VR saajate loendis on Otto parandatud Emil Nikolaiks.)
Pärit Frediksbergist. VS ajal alates 30.12.1918 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Siirdus märtsis 1919 tagasi Soome. Saatus teadmata. (M.S.)
VITTORIO EMANUELE III (sünd Vittorio Emanuele Ferdinando Maria Gennaro di Savoia) Umberto I p, Itaalia kuningas.
VR III/1, nr 3149/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Tema Majesteet VITTORIO EMANUELE, Itaalia kuningas Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 11.11.1869 Napolis. Oli 1900–46 Itaalia kuningas, 1936–43 Etioopia keiser ja 1939–43 Albaania kuningas ning aprillist 1938 impeeriumi esimene marssal. Kuulutas 1911 Osmanite riigile sõja, mille tulemusena vallutati Liibüa. I MS ajal 1915 viis Itaalia sõtta Antanti poolel. Oktoobris 1922 nimetas B. Mussolini Itaalia peaministriks, olles seejärel ise vaid formaalne riigipea. II MS ajal juulis 1943 pärast liitlaste sissetungi Itaaliasse andis korralduse arreteerida B. Mussolini ja nimetas peaministriks marssal B. Badoglio. Mais 1946 loobus troonist ning Itaalia kuningaks sai tema poeg Umberto II. Samal kuul kehtestati Itaalias vabariik ja keelati kuningadünastia meessoost esindajatel astuda Itaalia pinnale. Suri 28.12.1947 Egiptuses Aleksandrias. Maeti Aleksandria Santa Caterina kirikusse. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO I kl, Itaalia PKO, KO I kl ja MLO I kl, Briti SO, Poola VKO, VM I kl jpt. (J.P.)
VODJA, Jaan Madise p, nooremallohvitser (1918).
VR II/3, nr 750/05.03.1920 4 jalawäe polgu nooremale alamohwitserile Jaan Hansu p. WODJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Wabadussõja kestusel. (Täpsustus: valitsuse otsusega 02.10.1929 parandati isanimi Hans Madiseks. – J.P.)
Sündis 23.(11.)09.1895 Virumaal Vaivara v Türsamäe mõisa talupoja peres. Õppis Jõhvi ministeeriumikoolis. I MS ajal 1914–17 vabatahtlikult 489. Argejevski jalaväepolgus ja 1917–18 1. surmapataljonis nooremallohvitserina. Võttis osa lahingutest Soomes punaste vastu, põgenes Kotkast paadiga Eestisse. VS ajal alates 21.11.1918 4. jalaväepolgu 1. roodus, detsembrist 1918 kuulipildujate komandos, maist 1919 rühmaülem, oktoobrist 1. kuulipildujate roodu rühmaülem ja polgu varahoidja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 11.01.1919 Haljala juures haavata, vabastati teenistusest, kuid astus uuesti polku ning võttis osa lahingutest Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Peetri v Vaasa külas talu. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal kolhoosi Lembitu lihttööline. Suri 21.04.1980 Kohtla-Järve raj Sinimäe külanõukogus. Maeti Sininõmme kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Teised autasud: Vene GeR III ja IV kl. Abikaasa Pauline, sünd Piik (1895–1969). (M.S., J.P.)
VOHLONEN, Oiva Lahja Juho p, Soome lipnik (1918) ja kapten (1941), Eesti leitnant (1919).
VR II/3, nr 1711/26.03.1920 Leitnant Oiva VOHLONEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 30.05.1882 Soomes Pornainenis põllumehe peres, elas Äänekoskis. Lõpetas Lappeenranta ühiskooli, kõrgema põllumajandustehnikumi ja põllumajanduskursused. Soome VS ajal veebruarist juunini 1918 Kalmi pataljoni kuulipildur. Vüttis osa Vilppula, Kuhmoiste, Vehkajärvi ja Lahde lahingutest. Lipnik maist 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni kuulipildujate kompanii ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli 1918–25 Äänekoski KL piirkonna- ja 1926–30 kohalik ülem, hiljem Tienhaara, Vahviala, Perkjärvi, ja Viiburi KL külapealik. Seejärel põllumees, Kiiskilä sõdurikodu komandant ja rindemeeste klubi juhataja Äänekoskis. Talvesõja ajal sidevahendite lao pataljonis kuulipildujate kompanii ülem Ida-Karjalas Viiburis ja selle ümbruses, Summas, Lähde lõigus ning Näykki järve ääres. Leitnant 1927 ja kapten 1941. Jätkusõjas juulist 1941 5. kindlustustööde pataljoni ülema abi, augustist 1941 pataljoni ülem, detsembrist 1941 novembrini 1942 pataljoni ülema abi. Suri 1957. Teised autasud: Saksa RR II kl ning Soome VR III ja IV kl. (M.S.)
VOITKA (ka VOITK), August Jüri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 952/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu reamehele August WOITKA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 oktoobril 1919 a. Uue Kalischi küla juures ja Lindowtschimo külas.
Sündis 21.(09.)03.1895 Tartumaal Võnnu v Kurista mõisa asuniku peres. Õppis Kurista vallakoolis. I MS ajal 1915–18 Semjonovskoje kaardiväepolgus. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari ja Saksa vägede vastu, sai 29.12.1916 Ukrainas Lutski linna all haavata. VS algul Petrogradis, kust põgenes Oudovasse ja astus polkovnik Bulak-Balahhovitši salka, alates 01.08.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, detsembrist 1919 polgu 2. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Pihkva ja Narva rindel. Märtsist 1920 polgu 2. kuulipildujate roodus. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel elas Narvas ja Väike-Soldinos ning pidas Virumaal Küti v Kulinal talu ning oli viimati Harjumaal Raasiku v Paenurme talu rentnik. VRVÜ Rakvere osak liige. Punaarmeelased mõrvasid ta 19.08.1945 Raasiku vallas. Maeti Harju-Jaani kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Esimene abikaasa Alvine-Elisabeth, sünd Saar (1892), pojad Eduard (1915), Oskar-Johannes (1918–18) ja Johannes (1922–23). Teine abikaasa Salme-Amalie, sünd Kuik (1912–2014), poeg Aare-August (1945). (M.S., J.P.)
WOJCIECHOWSKI, Stanisław Feliksi p, Poola president.
VR III/1, nr 3026/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Poola Vabariigi President Stanislaw WOJCIECHOWSKI Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 15.03.1869 Poolas Kaliszis. Õppis Kaliszi gümnaasiumis ja 1888–91 Varssavi ülikoolis matemaatika-füüsikateaduskonnas. Oli 1892 Poola Sotsialistliku Partei asutaja, lahkus 1905 erimeelsuste tõttu parteist. Elas 1892–1906 emigratsioonis Šveitsis, Prantsusmaal ja Suurbritannias, seejärel naasis Varssavi ning tegutses ühistuliikumises. I MS ajal 1915 siirdus Moskva, kus oli tegev Poola riiklikus komitees, valiti 1917 Poola parempoolseid erakondi ühendava nõukogu esimeheks ning aitas 1918 luua Poola armeed Venemaal. Suvel 1918 põgenes arreteerimisohu tõttu Varssavi. Jaanuarist 1919 juunini 1920 siseminister, valiti 1922 Seimi liikmeks. Oli detsembrist 1922 maini 1926 Poola president. Astus 14.05.1926 pärast marssal J. K. Piłsudski korraldatud riigipööret ametist tagasi ning tegutses Varssavis õppejõuna. II MS ajal sügisel 1944, pärast Varssavi ülestõusu paigutasid sakslased ta Pruszkówi transiitlaagrisse, kust vabastati Poola meditsiinitöötajate kaasabil. Suri 09.04.1953 Varssavi lähistel Gołąbkis. Maeti Varssavi Powązki kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: Poola VKO ja PR I kl, Prantsuse ALO I kl, Tšehhoslovakkia VLO I kl ning Taani EO. (J.P.)
VOKK, Oskar Reinholdi p, lipnik (1917).
VR II/3, nr 885/01.09.1920
Kalewlaste Malewa lipnikule Oskar Reinholdi p. WOKK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 7 weebruaril 1919 a. Krasnõi Lugi talude juures ja 22 weebruaril 1919 a. Suure Scherdjanka küla all.
VR I/3, nr 1915/14.12.1920 Tallinna VI jaoskonna Kaitse Liidu ülemale, Oskar Reinholdi p. WOKK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 21.(09.)08.1890 Läänemaal Sipa vallas. Õppis Tallinnas linnakoolis ja gümnaasiumis, 1917 4. Moskva lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1916 kaardiväe Grenaderide tagavarapataljonis, märtsist 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 1. Eesti polgus, oktoobrist 1917 Eesti tagavarapataljonis, jaanuarist 1918 4. Eesti polgus, veebruarist aprillini 1918 3. Eesti polgus. Saksa ajal põrandaaluse KL looja ning Tallinna 6. jsk ülem. SPS Kalevi liige. VS ajal alates 03.01.1919 Kalevlaste Maleva reservis, veebruarist 1919 2. roodu nooremohvitser. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Langes 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla juures. Maeti Tallinna Siselinna kalmistu Kaarli koguduse ossa. Abikaasa Linda-Eugenie-Hildegard, sünd Vehrberg (1883). (J.P.)
WOLFE-MURRAY, James Jamesi p, Briti mereväekapten.
VR I/3, nr teadmata/29.04.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis Captain James VOLFE-MURRAY Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.06.1880 Inglismaal Surrey krahvkonnas Frimleys. Aastast 1894 mereväe kadett, leitnant 1902, kaptenmajor 1910, suurtükiohvitser, osales 1910–12 Pärsia lahe operatsioonides. I MS ajal teenis Atlandil konvoilaevadel, maist 1917 ristlejal Suffolk, osales lahingutes Kaug-Idas Nõukogude Venemaa vastu. Pärast sõda teenis mereväeluures. Oli 1921–23 Briti mereväeatašee Norras, Rootsis ja Taanis, kattes ka Eestit ja Lätit. Seejärel viitseadmiral Sir Arthur Waistelli lipulaeval Lähis-Idas. Augustis 1929 vabastati teenistusest. Suri 16.11.1930. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO ja Prantsuse SR. (M.S.)
VOLLERT, Karl, Soome veltveebel (1919).
VR II/3, nr 2764/25.05.1923 Weltweebel Karl VOLLERT’ile, hinnates wahwust, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas. (Täpsustus: võimalik, et esildises on viga ja õige nimi on Kaarle Vallert VR II/3, kes teenis Soome vabatahtlike salga luurekomandos.)
Elas Soomes. VS ajal aprillist 1919 Soomusrongide Divisjoni soome pataljonis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Saatus teadmata. (M.S.)
WOODHOUSE, Richard Clayton Arthuri p, Briti Punase Risti töötaja (1919).
VR I/2, nr 2399/26.03.1920 Mr. Richard C. WOODHOUSE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 12.11.1869 Inglismaal Leedsis. VS ajal Briti Punase Risti esinduse ülem Eestis. Hiljem ärimees. Suri 14.04.1947 Rootsis Skredsirkis. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
VOOL (kuni 1936 VOLAR), Abel Jaagu p, veltveebel (1920).
VR II/3, nr 163/21.02.1920 4 jalawäe polgu 9 roodu wanemale alamohwitserile Abel Jaani p. WOOLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud mitmetes lahingutes ja maakuulamistel, tuues alati waenlase wägede seisukorra ja liikumise üle selgeid teateid, iseäranis maakuulamisel märtsi kuul 1919 a. Nowaja küla juures, kus Teie julgel kaastegewusel peale muu weel 6 wangi saadi.
Sündis 12.06.(31.05.)1887 Virumaal Edise v Vasavere külas. Õppis Jõhvi Vasavere vallakoolis. I MS ajal 1916–18 271. Krasnoje Selo jalaväepolgus vanemallohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. VS ajal alates novembrist 1918 Jõhvi KL liige, veebruarist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus, märtsist 1919 4. jalaväepolgu 9. roodu rühmavanem, aprillist 1919 veltveebli kt. Veltveebel jaanuarist 1920. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Jõhvi v Vasavere k Vooli talu. Juulist 1921 märtsini 1939 Jõhvi vallavanema abi. VRVÜ Narva osak liige. Suri 13.09.1964 Kohtla-Järve raj Jõhvi kn Vooli talus. Maeti Jõhvi kalmistule. Abikaasa Adele, sünd Annus (1901–59), lapsed Milvi (1932–32) ja Kalju (1935). (M.S., J.P.)
VOORMANN, Bernhard Jaani p, kapral (1919).
VR II/3, nr 618/24.08.1920 Wäljapatarei Nr 9 kapralile Bernhard Jaani p. WOORMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 6 jaanuaril 1919 a. Kärstna mõisa juures.
Sündis 07.06.(26.05.)1896 Tartumaal Aakre v Täku talu pidaja peres. Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. I MS ajal teenis suurtükiväes. Elas 1918 Alatskivi v Saburi talus. VS ajal alates 18.12.1918 1. suurtükipolgu 5. patareis, veebruarist 1919 2. suurtükiväepolgu 5. patareis ja aprillist 1919 3. patareis, augustist 1919 välipatareis nr 9. Kapral jaanuarist 1919 Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Mais 1920 vabastati teenistusest. Sai 1934 VR kavalerina Voore talu. Oli Alatskivi metsaülema abi ja metsnik Naissaarel. VRVÜ Tallinna osak liige. Edasise saatuse kohta on erinevad andmed: ühtede kohaselt teenis 3. piirikaitserügemendis ja hukkus augustis 1944 Krivasoos miiniplahvatuse tagajärjel, teiste järgi arreteeris Nõukogude võim ta sügisel 1944. Abikaasa Pelageja, sünd Frolov (1897), lapsed Linda (1925–2012), Voldemar (1927–96), Viktor (1929–30) ja Eugen (1933–34). (A.K., J.P.)
VORST, Voldemar vt VAHTRE, Voldemar Peedu p.
VOYES, Marcel Raymond, USA leitnant.
VR I/3, nr 1977/26.03.1920 Ameerika Punase Risti leitnandile Marcel VOYES’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Eesti sõjawäe sanitaar-asutuste organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 11.04.1900 Prantsusmaal, elas Asnières’is. VS ajal aitas luua Eesti meditsiiniteenistust ning korraldas saabunud varustuse ja abi jagamist Tallinnas. Siirdus 1921 USAsse, elas 1927 New Yorgis. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: EPR III jrk (1923). (M.S.)
WREDE af ELIMÄ, Gustaf Oskar Axel, parun, Wilhelm Otto Casper Davidi p, EAP töötaja.
VR I/2, nr 2519/14.05.1920 Baron Gustaw WREDE’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisele ja korraldamisele suure hoole ja püsiwusega kaasa aidates.
VR III/2, nr 3070/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Vabariigi Lootsi valitsuse ülem parun Gustaf WREDE Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 24.11.1862 Soomes Kemiös. Sooritas Turu merekoolis 1883 tüürimehe ja 1890 kapteni eksami. Töötas kuni 1892 alamleitnandina Soome lootsiametis, oli 1895 firma Kavkaz i Merkuri auriku kapten Kaspia merel, 1901–05 kapten aurikul Bore liinil Turu–Stockholm, seejärel Turus Pomril OY tegevdirektor, Attu saeveski ja agentuuräri Fitinghotfs direktor, Rootsi
merekindlustusfirma Vega esindaja. Alates 1912 merendusinspektor, 1913 meretolliinspektor, detsembrist 1919 Soome veeteede ameti peadirektor. Soome lootsivalitsuse ülem. Suri 12.01.1939 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III kl, Soome VR II kl ja VRO III kl, Prantsuse SM, Rootsi VO III kl, Läti KTO, Taani DO III kl ning Norra OO IV kl. (M.S., J.P.)
VREEMANN, Friedrich Peetri p, alamkapten (1917).
VR I/3, nr 1917/14.12.1920 Wõru maakonna Kaitse Liidu ülemale, alamkapten Friedrich Peetri p. WREEMANN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 09.11.(28.10.)1894 Võrumaal Lasva v Hööde talu pidaja peres. Õppis Võru linna- ja 1915 4. Petrogradi lipnikekoolis. I MS ajal veebruarist 1915 178. tagavarapataljonis, juunist 1915 sõjakoolis. Lipnik augustist 1915. Nooremohvitser 16. tagavara marsibrigaadis, septembrist 1915 7. Reveli polgu 15. roodu ülem, märtsist 1916 3. roodu ülem. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sai 25.08.1916 haavata. Aprillist 1917 1. Eesti polgu 1. pataljoni ülem, juunist 1917 4. roodu ülem, novembris ja detsembris 1917 1. pataljoni ülema kt. Alamleitnant juulist 1916, leitnant novembrist 1916, alamkapten veebruarist 1917. Veebruaris 1918 vabastati teenistusest. Seejärel õpetaja Võru gümnaasiumis. VS ajal alates 12.11.1918 Võru linna ja maakonna KL ülem, jaanuarist 1919 2. diviisi komandant. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis, oli lõunarinde esimese lahingu juht 05.12.1918 Nõnova küla juures. Langes 23.03.1919 Võrumaal Rõuge mõisa all Suure-Ruuga küla juures. Maeti Pindi kalmistule. Teised autasud: Vene AnO III ja IV kl ning StO II ja III kl. Sammas langemiskohal (hävitatud, taastatud mälestuskivina Rõuge Jaani-Peebu kalmistu väravas) ning nimi Vastseliina sambal, VOK tahvlil Tallinnas (taastamata) ja Nõnova lahingu paigas. Vallaline. Vend Richard Veermaa oli 1938–39 siseminister. (A.K., J.P.)
WRIGHT, Robert Leslie vt WIGHT, Robert Leslie.
VUKS, Albert-Voldemar Abrami p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1053/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Albert WUKS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 9 aprillil 1919 a. Kalkuina küla waldamisel.
Sündis 02.02.(20.01.)1901 Tartumaal Kudina v Kaiavere m Kõrendo talus, hiljem asuti elama Tartu. Õppis Tartus linna algkoolis. Töötas katelsepana. VS ajal alates 04.03.1919 vabatahtlikult 2. jalaväepolgu luurajate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lätimaal ja Pihkva rindel. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel Tartu vangla valvur. Läks 26.07.1926 Tartus vabasurma. Maeti Tartusse. Elukaaslane Marie-Marta Kriisa (1902–26). (J.P.)
VUNN, Herman vt VÄLME, Henn Peetri p.
WUORENHEIMO (kuni 1903 BERGBOM, sünd IDMAN), Agnes Augusta Charlotta Karl Gustafi t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2044/14.05.1920 Proua Agnes VUORENHEIMO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 03.02.1864 Soomes Messukyläs magistri peres. Osales Tamperes koolitoitlustusühingu töös, mille eesmärk oli parandada koolitoidu taset. VS ajal tegutses EAP tervishoiu toimkonnas. Suri 19.04.1921 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. (M.S.)
VUORENMAA, Martti Vihtori Juho Vihtori p, Soome veltveebel (1920).
VR II/3, nr 1739/26.03.1920 Wiitse-weltweeblile Martti VUORENMAA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 12.01.1898 Soomes Hämeenkyrös, elas Siuros. Õppis kaubanduskoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–21 Turumaa KL sidekompaniis. Seejärel talunik. Suri 26.06.1924 Pohjois-Pirkkalas. Maeti Hämeenkyrö kalmistule. (M.S.)
VÕRK, Hans-Roland Tõnu p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 358/12.05.1920 Radiotehnika laboratooriumi ja õpejaoskonna juhatajale, leitnant Hans Tõnu p. WÕRK’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 29.(17.)11.1896 Järvamaal Lehtse v Tapal õpetaja peres. Õppis Tallinna Aleksandri gümnaasiumis, 1916–17 Petrogradi polütehnilises instituudis, 1917 Mihhaili suurtükiväekoolis, 1920–25 Darmstadti ja Berliini tehnikaülikoolis ning 1926–28 Columbia ülikoolis USAs. I MS ajal jaanuaris 1917 sõjakoolis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser Tallinna Peeter Suure merekindluse elektrotehnika roodus, novembrist 1917 kindluse helgiheitjate roodus, veebruarist 1918 1. Eesti diviisi inseneriroodus, märtsist aprillini 1918 autojsk ülem. Alamleitnant aprillist 1918. VS ajal alates 06.12.1918 Inseneripataljonis autoroodu moodustaja ning ülem, juulist 1919 inseneriväe valitsuse sädetelegraafi osak raadiotehnika laboratooriumi ja õppejsk juhataja. Leitnant veebruarist 1920. Märtsis 1920 vabastati teenistusest. Oli 1925–26 Berliini tehnikaülikooli elektrimasinaehituse õppetooli assistent, 1926–28 USAs konstruktor ja projekteerija, 1928–35 Tallinna tehnikaülikooli elektrimasinate, elektrimõõtmiste, elektriraudtee ja matemaatika õppejõud,1930 raadiooperaatorite kursuste juhataja, 1931–34 tehniliste kursuste lektor ning 1935–40 Raadio-Elektrotehnika Tehase (RET) direktor. Oli 1932–37 Ameerika Elektriinseneride Instituudi, Ameerika Raadioinseneride Instituudi ja Saksa Elektrotehnikute Ühingu liige, Eesti Entsüklopeedia elektrotehnika allosak toimetaja, 1935–40 Insenerikoja elektrotehnika sektsiooni, Tallinna Rotary klubi ja Inglise klubi liige. Seejärel 1940–41 Tallinna tehnikaülikooli elektrotehnika dotsent, 1942–46 elektrotehnika erakorraline professor, 1944–46 elektrotehnika kateedri juhataja, 1946–48 elektroenergeetika kateedri professor ja 1947–48 kateedri juhataja, vallandati juulis 1948 ideoloogilistel põhjustel. Saksa ajal 1943–44 ajakirja „Tehnika Kuukiri“ vastutav toimetaja. Nõukogude võim arreteeris ta 19.04.1950 Tallinnas. Jaanuaris 1951 mõisteti 25 aastaks vangi, oli Omski obl vangilaagris, vabanes juulis 1956. Töötas 1956–61 EPAs elektrifitseerimise kateedri juhatajana, seejärel retsenseeris, tõlkis ja toimetas lepingulise töötajana kirjastuses Valgus elektrotehnika raamatuid, 1969–78 oli üleliidulise patendiinstituudi Tallinna filiaali konsultantprofessor. Suri 30.10.1978 Tallinnas. Maeti Tallinna Metsakalmistule. Abikaasa Maret, sünd Martha Kuuse (1899–1988), lapsed Eda (1932–2009), Rein (1934–2013) ja Ivi (1934–2002). (M.S.)
VÄEDEN (sünd VÄDEN), Villem Kaarli p, leitnant (1918), kapten (1924).
VR I/3, nr 1672/14.12.1920 Lääne maakonna Kaitse Liidu ülemale, alamkapten Willem Kaarli p. WÄEDEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga Kaitse Liidu organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 27.(15.)08.1886 Läänemaal Kiltsi vallas. Õppis Tallinna Peetri reaalkoolis ja 1915–16 2. Peterhofi lipnikekoolis. 1909–1915 politseinik Tallinnas ja Virumaal. I MS ajal juulist 1915 vabatahtlikult 1. tagavarapataljonis, detsembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik veebruarist 1916. Nooremohvitser 210. tagavarapataljonis, maist 1919 polgus, veebruarist 1916 16. keiser Aleksander III kütipolgu 15. roodu nooremohvitser, oktoobrist 1916 Petrogradi sõjaväehaiglas. Võttis osa lahingutest Austria-Ungari vägede vastu, sai 03.10.1916 põrutada. Maist 1917 1. Eesti polgu 6. roodu nooremohvitser, augustist 1917 Rakvere jaama patrullikomando ja novembrist 1917 komandandi komando ülem ning novembrist 1917 Haapsalu linna komandant. Alamleitnant ja leitnant veebruarist 1918. Aprillis 1918 vabastati teenistusest. Oli 1. Eesti polgu ohvitseride kogu liige. Saksa ajal Läänemaal põrandaaluse KL looja. VS ajal alates 15.12.1918 Läänemaa KL ja rahvaväe registreerimisbüroo ülem ning Haapsalu linna komandant, septembrist 1919 piirikontrolli ülem. Alamkapten oktoobrist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Juunist 1921 merejõudude rannavalve Haapsalu raj nooremohvitser, septembrist 1921 Läänemaa rahvaväe ja KL ülema kt, veebruarist 1922 Järvamaa rahvaväe ja KL ülem. Novembris 1922 vabastati teenistusest. Märtsist 1925 juulini 1930 KL Lääne mlv pealik. 1930 vabastati teenistusest. Oli VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 12.06.1941 Haapsalus. Lasti maha 24.04.1942 Sverdlovski oblastis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR III kl (1929). Abikaasa Elvine-Marie, sünd Kõrvne (1897–1942, küüditati 1941, suri Kirovi oblastis), pojad Hardo (1923–43, küüditati 1941, suri Kirovi oblastis) ja Veelijus-Karl (1926, küüditati 1941, vabanes 1944). (A.K., J.P.)
VÄHI (kuni 1936 KREEBS), Mihkel Mihkli p, reamees (1919).
VR II/3, nr 1141/14.09.1920 3 jalawäe polgu reamehele Mihkel KREEPS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 6 nowembril 1919 a. Kotleschi mõisa ja Tschernowa küla wahel.
Sündis 15.(03.)01.1898 Läänemaal Lihula v Matsalu m Petaaluse k Juhkama talus. Õppis vallakoolis. I MS ajal juunist 1917 veebruarini 1918 538. Medõni jalaväepolgus. VS ajal alates 20.04.1919 1. diviisi tagavarapataljoni 4. roodus, maist 1919 3. diviisi tagavarapataljonis, arvati 27.05.1919 3. jalaväepolgu 4. roodu. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva rindel. Maist 1920 1. roodus, juunist 1920 ratsaluure komandos, augustist 1920 3. diviisi komandandi komandos. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai VR kavalerina 1929 Lihula v Matsalu m Tammiku talu. Seejärel talunik. VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 07.05.1945 Lihula vallas. Suri 01.02.1950 Karaganda obl StepLagis. Kenotaaf Karuse kalmistul. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Marie-Pauline, sünd Kadakas (1903–87), tütar Asta (1934). (M.S., J.P.)
VÄINASTE (kuni 1935 VEINMAN), Kustav Otto p, veltveebel (1918).
VR II/3, nr 706/21.02.1920 5 jalawäe polgu 7 roodu weltweeblile Gustaw Otto p. WEINMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 29 jaanuaril 1919 a. Nowaja ja Saretschje külade juures.
Sündis 06.05.(24.04.)1889 Virumaal Sagadi vallas. Õppis Vanamõisa vallakoolis. Teenis 1910–18 15. Siberi kütipolgus veltveeblina. Tisler Haljala v Aavidu külas. VS ajal alates 13.12.1918 5. jalaväepolgu 6. roodus, märtsist 1919 7. roodus, aprillist 1919 roodu veltveebel. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Aaspere v Sausti m Saaremetsa talu. Seejärel talunik. VRVÜ Rakvere osak liige. Nõukogude ajal elas Viitna külanõukogus. Suri 17.05.1966 Rakvere raj Haljalas. Maeti Haljala kalmistule. Teised autasud: Vene GeR II, III ja IV kl. Abikaasa Helena, sünd Kerbis (1890–1951), lapsed Robert (1922–2004), Lembit (1925–26) ja Artur (1929). (M.S., J.P.)
WÄLIKANGAS (kuni 1906 BUDDÉN), Eino Emil Johannese p, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2033/14.05.1920 Magister Eino WÄLIKANGAS’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 11.10.1889 Soomes Savonlinnas koolinõuniku peres. Lõpetas 1907 Savonlinna lütseumi, omandas 1914 mag. phil. Oli 1915 ja 1919 Helsingi ülikooli sanskriti keele lektor, 1922–26 saksa keele pro exercitio eksamite korraldaja. 1917 ajalehe „Uusi Päivä“ toimetaja. Soome VS ajal Vaasa senati majandusosak kantselei välisasjade ametnik, jaanuarist märtsini 1918 organiseeris valitsuse korraldusel 27. jäägripataljoni kojutoomist Rootsist ja Saksamaalt. VS ajal 1918–19 tegutses EAP sõjalises alamtoimkonnas. Oli 1918 välisministeeriumi arhivaari assistent, 1919 arhivaar, 1920–21 Berliinis saatkonna sekretäri kohusetäitja, 1923 välisministeeriumi 1. sekretär, 1923–27 osakonnajuhataja, 1927–33 saatkonnasekretär Londonis ja 1933–34 Washingtonis, veebruarist 1934 saadik Buenos Aireses ja Rio de Janeiros, novembrist 1934 Santiago de Chiles ja maist 1935 Montevideos, 1937–45 saadik Rio de Janeiros, alates 1945 välisministeeriumi käsutuses, lahkus 1947 teenistusest. Oli 1948–49 ajutine välisministeeriumi konsultant ja 1949–56 välisriikide saadikute esitleja. Osales 1915–18 jäägriliikumise aktivistide tegevuses, oli 1922–26 välisasjade valitsuse ümberkorraldamise toimkonna sekretär, 1950–60 Soome Valge Roosi ja Soome Lõvi rüütelkonna sekretär. Suri 04.03.1960 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: EPR III jrk (1923), Saksa RR II kl, Soome VR III kl, VRO III ja IV kl, Islandi VKO sr, Rootsi PTO sr ja VO III kl, Poola PR III kl, Norra OO III kl, Läti KTO III kl, Itaalia KO III kl ning Hiina KDO. (M.S.)
VÄLJA, Madis Aleksandri p, reamees (1919).
VR II/3, nr 409/11.06.1920 1 Ratsawäe polgu reamehele Madis WÄLJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 19 mail 1919 a. Saluste mõisa all.
Sündis 10.04.(29.03.)1898 Virumaal Joala v Samokrassi külas. Õppis vallakoolis. I MS ajal maist 1917 1. Eesti polgus. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Muhumaal. VS ajal alates 24.02.1919 vabatahtlikult 1. ratsapolgu 3. eskadronis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal, sai 13.05.1919 Uue-Saaluse mõisa all raskelt haavata. Septembris 1919 vabastati kui sõjaväeteenistusse kõlbmatu. VS invaliid. Sai autasuks Auvere-Joala v Suur-Soldina m Tasuja talu. Seejärel talunik. VRVÜ Narva osak liige. Nõukogude ajal lihttööline Jõhvis. Suri 02.04.1973 Kohtla-Järvel. Maeti Jõhvi kalmistule. Nimi Vaivara kalmistu mälestusmüüris. Abikaasa Anna-Maria, sünd Suur (1891–1976), lapsed Elsa-Ludmilla (1922), Vello (kuni 1938 Ervin-Johannes, 1925–45, langes II MS ajal Saksa armees) ja Vilma (1930). (M.S., J.P.)
VÄLJAOTS, Johannes Jüri p, nooremallohvitser (1919).
VR II/3, nr 1910/15.09.1920 Lahingus 26 juunil 1919 a. Rodenpoisi jaama juures saadud haawadesse surnud Kuperjanowi partisanide polgu nooremale alamohwitserile Johannes WÄLJAOTS’ale wahwuse eest.
Sündis 12.05.(30.04.)1892 Tartumaal Saduküla vallas sulase peres. Õppis vallakoolis. I MS ajal teenis 1917–18 4. Eesti polgus. VS ajal alates 09.01.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 4. roodus, aprillist 1919 rühmaülem. Nooremallohvitser maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Lõuna-Eestis, Pihkva rindel ja Lätimaal, sai 26.06.1919 Lätis Rodenpoisi jaama juures haavata. Suri 28.06.1919 Valga Punase Risti haiglas. Maeti Kursi kalmistule. Nimi Kursi sambal (taastatul puudub). Vallaline. (J.P.)
VÄLME, Henn (kuni 1936 VUNN, Herman) Peetri p, alamleitnant (1919), major (1935).
VR I/3, nr 1640/17.12.1920 Korraldus Walitsuse ülema adjutandile, leitnant Hermann Peetri p. WUNN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 28.(16.)02.1896 Viljandimaal Roobe v Nähri Sepatare talus. Õppis valla-, Helme-Tõrva õigeusu kihelkonna-, A. Kamseni kaubandus- ja 1917 1. Tiflisi lipnikekoolis ning 1926–27 alalisväe ohvitseride kursustel. I MS ajal augustist 1915 Soome kaardiväepolgu tagavarapataljonis. Lipnik juulist 1917. Nooremohvitser 183. tagavarapolgus, septembrist 1917 õpperoodus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljoni 5. roodus. VS ajal alates 03.12.1918 4. jalaväepolgu läbikäijate komandos. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel, sai 12.12.1918 Sonda jaama juures raskelt haavata, tunnistati augustis 1919 riviteenistuseks kõlbmatuks. Septembrist 1919 sõjavägede staabi komandandi jsk vahiohvitser, novembrist 1919 korraldusvalitsuse tagavaravägede jsk adjutant. Alamleitnant detsembrist 1919. Sai autasuks Valgamaal Patküla v Saluste talu. Märtsist 1920 korraldusvalitsuse ülema adjutant, jaanuarist 1921 mobilisatsiooni osak ülema abi, märtsist 1924 sõjaministeeriumi adjutant ning juunist 1929 novembrini 1940 sõjavägede staabi komandant ning 1925–40 sõjavägede staabi ohvitseride kogu majavanem. Leitnant detsembrist 1920, kapten 1924, major 1935. Osales 01.12.1924 mässu mahasurumises. Oli sõjaringkonnakohtu ja VRVÜ Tallinna osak liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.11.1940 Tallinnas. Suri 14.02.1942 Gorki obl UnžLagis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Teised autasud: KR IV kl (1938). Vallaline. (J.P.)
VÄRTMAN, Karl vt VERTMANN, Karla Lovise p.
VÄSTRIK, Heinrich-Aleksander Kustase p, leitnant (1919), kapten (1924).
VR II/3, nr 1320/15.09.1920 5 jalawäe polgu leitnandile Heinrich WÄSTRIK’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 17 oktoobril 1919 a. Putschlewa küla all.
Sündis 23.(11.)10.1896 Tallinnas. Õppis 1912–14 Tallinna kaubandus-, 1916 2. Oranienbaumi lipnikekoolis ja 1921–24 Tallinna kolledžis ning 1924–26 Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas agronoomiat (ei lõpetanud). Alates 1924 EÜSi liige. I MS ajal augustist 1915 Sveaborgi kindluse suurtükiväepolgus, aprillist 1916 1. tagavarapolgus, juulist 1916 sõjakoolis. Lipnik detsembrist 1916. Nooremohvitser 181. tagavarapolgus, maist 1917 1. Eesti polgu 5. ja 8. roodus, septembrist 1917 veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 18.11.1918 1. jalaväepolgu nooremohvitser, detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 4. roodus, jaanuarist 1919 2. roodus noorem- ja aprillist 1919 vanemohvitser ning korduvalt 2. roodu ülema kt. Alamleitnant augustist 1919, leitnant novembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja lõunarindel, sai 29.04.1919 Petserimaal haavata. Alamkapten maist 1920 (kapten jaanuarist 1924). Juulis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Pidas seejärel Harjumaal Juuru v Purila m Uugivälja talu. Oli KL Harju mlv Juuru mlvk pealik ja VRVÜ Tallinna osak liige. Saksa ajal oktoobrist 1941 septembrini 1944 OK rühmaülem. Veebruarist 1945 metsavend. Nõukogude võimu korraldatud rünnaku ajal 22.05.1946 Rapla v Haavamäel (nüüd Kohila v Rabivere küla juures) sai raskelt haavata. Mõisteti septembris 1946 kümneks aastaks vangi, oli Komi ANSV IntaLagis ja MineralLagis, vabanes märtsis 1955 invaliidina. Suri 15.11.1957 Krasnojarski krais. Nimi tahvlil Tartus EÜSis ja Tori kirikus. Abikaasa Selma-Erika, sünd Linzbach (1899–1972, küüditati 1949, vabanes 1957), lapsed Arne-Hinn (1928) ja Silvia (1932, küüditati 1949, vabanes 1957). (M.S., J.P.)
VÄÄNÄNEN, Aatami Eenokki (ka Adam Eino) Adami p, Soome lipnik (1918).
VR I/3, nr 2781/25.05.1923 Cand. jur. et mag. phil. A. E. WÄÄNÄNEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie üles näidanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 29.01.1894 Soomes Kuopios põllumehe peres. Õppis Helsingi ülikoolis, Vimpeli sõjakoolis ja 1918 Hamina jalaväe lahingukoolis, cand. iur. ja mag. phil. Soome VS ajal võttis Kuopio KL koosseisus osa Kuopio, Varkausi ja Pieksamäki vabastamisest ning Põhja-Savo rügemendi 2. pataljoniga Mouhu ja Mäntyharju lahingutest, sai haavata. Seejärel rügemendis nooremohvitser ja pataljoni adjutant. Lipnik 1918. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi staabis sõjaväljakohtu kohtunik. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Oli Viiburi õuekohtu praktikant, pidas mitmes kohturingkonnas kohtuniku ametit, oli Joensuu linnapea, Kuopio läänivalitsuses ja Viiburi advokaadibüroo assistent. Töötas Soome põllumajanduspanga Viiburi kontori kontrolörina. Suri 16.09.1933 Viiburis. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
VÄÄNÄNEN, Antti Ville Wilhelmi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2248/26.03.1920 Sõdurile Antti VÄÄNÄNEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 28.08.1897 Soomes Ristiinas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suvel 1919 osales Aunuse retkel, jäi seal kadunuks. (M.S.)
VÄÄNÄNEN, August Juho p, Soome vanemallohvitser (1921).
VR II/3, nr 1784/26.03.1920 Nooremale alamohwitserile August VÄÄNANEN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 11.02.1897 Soomes Värtsiläs talupidaja peres. Õppis põllumajanduskoolis. Värtsilä KL liige. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 1. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis, sai 15.02.1919 Koikkülas haavata. Teenis 1921–22 Häme ratsarügemendi 3. eskadronis. Seejärel põllumees, erialalt põllumajandustehnik. Talvesõja ajal 226. koondtankitõrjerühma kahuriülem. Jätkusõjas juunist 1941 44. jalaväerügemendi 3. pataljoni staabi siderühma radist. Novembrist 1942 jaanuarini 1944 Padasjokis põllumajandusvolinik. Saatus teadmata. Teised autasud: Soome VR IV kl. (M.S.)
VÄÄRTNÕU, Andrei Matvei p, kapral (1920).
VR II/3, nr 936/07.09.1920 Kuperjanowi partisanide polgu kapralile Andrei WÄÄRTNAN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 1 juulil 1919 a. Walge järwe juures.
Sündis 12.01.1898 (31.12.1897)
Saare mk Muhu saarel Muhu-Suuremõisa v Soonda k Suure-Tähvena talu pidaja peres. Õppis Soonda valla- ja Piiri ministeeriumikoolis. VS ajal alates 04.04.1919 Kuperjanovi partisanide pataljoni 1. roodus, maist 1919 2. kuulipildujate komandos, aprillist 1920 rühmaülem. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Pihkva ja Narva rindel ning Lätimaal. Kapral veebruarist 1920. Augustis 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks Muhumaal Hellamaa v Pädaste m Laasikse talu. Seejärel talunik. Oli Muhu piimaühingu esimees, 1927–30 Saaremaa maavolikogu ja VRVÜ Lääne-Saare osak liige. Suri 27.07.1935 Tallinnas. Maeti Hellamaa kalmistule. Abikaasa Tiina, sünd Äkke (1903–46), lapsed Leida (1923–2009), Laine (1927), Herta (1930) ja Elmar (1933–95). Tädipoeg kapten Vassili Kask VR II/3. (A.K., J.P.)
VÖHRMANN (sünd VÖÖRTMAN), Arnold-Joosep Joosepi p, roolimees (1918).
VR II/3, nr 205/05.03.1920 Suurtükilaew „Lembitu“ roolimehele Arnold Joosepi p WÖHRMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes Port-Kundas, Loksal, Tsitres, Narowa jõesuus, Saaremaal ja Orawa küla all.
Sündis 04.06.(23.05.)1898 Haapsalus. Õppis vallakoolis ja Kuressaare gümnaasiumis. VS ajal alates 29.11.1918 vabatahtlikuna suurtükilaeva Lembit roolimees, veebruarist aprillini 1919 lähetatuna Mereväe Ekipaažis, novembrist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljoni 4. roodus, jaanuarist 1920 Mereväe Ekipaaži 4. roodus. Osales lahingutes ja dessantides Punaarmee ja Landeswehri vastu Soome ja Luuga lahel, Daugava jõe suudmes, Võrumaal Orava mõisa all ning Saaremaa mässu mahasurumises. Mais 1920 vabastati teenistusest. Seejärel meremees ja 1926 mootorpaadi kapten. Talle kuulus Saaremaal Pihtla v Kasti m Lembitu talu. Suri 24.02.1926 Tallinnas õnnetusjuhtumi tagajärjel. Maeti Tallinna Rahumäe kalmistule. Nimi Riia vennaskalmistu LKO kavaleride kabelis. Teised autasud: LKO III kl. Vallaline. (J.P.)
VÖÖRMAN, Gustav vt VAARIK, Kustav Adu p.
ÕSSO, Leonhard Karli p, leitnant (1920).
VR I/3, nr 1505/13.10.1920 8 Piiriküti pataljoni nooremale ohwitserile, Leitnant Leonhard Karli p. OESSO’le, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.
Sündis 05.07.(23.06.)1895 Tartumaal Ropka v Räni mõisavalitseja peres. Õppis 1913-17 Ufa maamõõtjate koolis, 1917 Kiievi Nikolai sõjakoolis, 1921–26 Tartu ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonnas. Maist 1917 vabatahtlikult sõjakoolis. Lipnik oktoobrist 1917. Nooremohvitser 24. Ukraina tagavarapolgus, jaanuarist veebruarini 1918 Eesti tagavarapataljonis. VS ajal alates 06.12.1918 5. jalaväepolgu 6., 7. ja 8. roodu nooremohvitser ja märtsist 1919 polgu adjutandi abi, juulist 1919 2. diviisi ülema abi käsundusohvitser. Alamleitnant detsembrist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel ja lõunarindel. Detsembrist 1919 piirivalve valitsuse käsundusohvitser, aprillist 1920 8. piirikütipataljoni ja juulist 1920 7. piirikütipataljoni nooremohvitser. Leitnant aprillist 1920. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Sai autasuks prii kooli kõrgkooli lõpuni. Seejärel maamõõtja Tartus, 1927–28 advokaat L. Oleski abi Valgas ja 1928–32 Tartus ning alates 1932 advokaat Tartus. VRVÜ Tartu osak liige. Alates 1936 kuulus talle Vastse-Kuuste v Valbella väiketalu. Nõukogude võim arreteeris ta 08.07.1941 Tartus. Lasti maha 08.07.1941 Tartu vanglas. Maeti Tartu Pauluse kalmistule. Nimi Tartu Pauluse kalmistu 1941. aasta terrori ohvrite sambal ja tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Ella-Elisabeth, sünd Birkenfeldt (1903), lapsed Leonid-Hannes (1927) ja Henry (1930–2008). (M.S., J.P.)
ÕUNAP, Paul Jakobi p, kapral (1920).
VR II/3, nr 1050/14.09.1920 2 jalawäe polgu reamehele Paul ÕUNAP’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingutes 31 detsembril 1918 a. Kaawe mõisa waldamisel ja 6 märtsil 1919 a. Salesje külas.
Sündis 11.07.(29.06.)1896 Tartumaal Ranna vallas. I MS ajal 1915–17 teenis jalaväes. VS ajal alates 15.12.1918 2. jalaväepolgu 6. roodus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Pihkva rindel. Kapral märtsist 1920. Aprillist 1920 Tartu kogumisetapi komandandi käsutuses. Juunis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Tartumaal Jõgeva v Pakaste m Aasa talu. VRVÜ Tartu osak liige. Saksa ajal OK liige. Nõukogude võim arreteeris ta 23.11.1944 Jõgeva v Aasa talus. Suri 01.03. 1946 Norilskis. Nimi tahvlil Tori kirikus. Abikaasa Alide, sünd Mitt (1898–1975), lapsed Hilja (1927–2007) ja Maido (1930–98). (A.K., J.P.)
ÕUNAPUU, Anton Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 1904/01.09.1920 Lahingus 2 aprillil 1919 a. Suure-Beresnjuki küla all langenud Kalewlaste Malewa reamehele Anton ÕUNAPUU’le wahwuse eest.
Sündis 07.11.(26.10.)1887 Pärnumaal Vana-Vändra v Aluste k Liivoja talu pidaja peres. Õppis 1897–1901 Vaki vallakoolis, 1901–03 Vändra kihelkonnakoolis ja 1910–13 Helsingi ülikooli võimlemisinstituudis. Töötas vallakirjutaja abina Koongas ja Veltsas, seejärel Tallinnas krediidiühisuses. Oli 1913–18 Tallinna koolide võimlemisõpetaja, tegutses spordijuhina ning algatas Tallinna kooliõpilaste hulgas skautliku liikumise. Kevadel 1917 moodustas õpilastest miilitsaüksuse, valiti Tallinna linna 5. jsk miilitsakomissariks. Suvel 1918 moodustas kooliõpilastest OK, sügisel 1918 Eesti KL looja. VS ajal alates 20.12.1918 vabatahtlikult Kalevlaste Maleva tehnilise roodu pealik, ühtlasi ajalehe „Vaba Maa“ kirjasaatja. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel, sai 16.01.1919 Virumaal Järve küla all haavata. Langes 02.04.1919 Petserimaal Suur-Bereznjuki küla juures. Maeti Vändra kalmistule. Monument langemiskohas (taastamata, asus Petserimaal, nüüd kontrolljoone taga), tähis Alustes Liivoja talu asukohas ja tahvlil Tallinna reaalkoolis. Sai postuumselt autasuks Viljandimaal Uusna v Veskimäe talu, anti abikaasale. Abikaasa Ella Ksenia, sünd Meyer (1892–1972). (J.P.)
ÕUNAPUU, Karl Jaani p, vanemallohvitser (1919), nooremseersant (1940).
VR II/3, nr 2882/18.02.1925 hinnates vahvust, mis 9. jalaväepolgu vanemallohvitser Karl Jaani p. ÕUNAPUU Eesti Vabadussõjas üles näidanud Tikmatschi külas 30. märtsil 1919, Engelshardsdorfi mõisa all 23. juunil 1919 ja Novopjatnitskoje liinil 16. novembril 1919.
Sündis 14.(02.)09.1898 Pärnumaal Kaubi vallas kingsepa peres. Õppis valla- ja Halliste kihelkonnakoolis. I MS ajal 1917–18 295. tagavarapolgu õppekomandos. VS ajal alates 04.03.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist 1919 9. jalaväepolgu 3. roodus. Vanemallohvitser aprillist 1919. Osales lahingutes Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel, sai 23.06.1919 Lätimaal haavata ja 18.11.1919 Novopjatnitskoje küla juures põrutada. Aprillist 1920 9. jalaväepolgu 1. roodus. Septembris 1920 vabastati teenistusest. Nooremseersant juunist 1940. Sai autasuks Viljandimaal Kaarli m Paala talu. Seejärel talunik. Oli 1934 kindral Laidoneri riigivanemaks valimise Kaarli valla komitee esimees, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja VRVÜ Viljandi osak liige. Nõukogude ajal pidas talu. Märtsis 1949 varjas end metsas. Seejärel Säde kolhoosi põllutööline, põllubrigadir ja raamatupidajana. Suri 14.07.1960 Abja raj Abja-Paluojal. Maeti Halliste kalmistule. Abikaasa Valve-Laine, sünd Uustalu (1924–85), lapsed Kalju (1948–97) ja Helgi (1950). (J.P.)
ÅGERBLAD, Lauri vt OKERO, Lauri Juho p.
ÄIJÄLÄ, Edvard Edvardi p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1822/26.03.1920 Sõdurile Edward ÄIJÄLÄ’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 25.07.1897 Soomes Asikkalas. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel, sai 23.02.1919 Marienburgis õnnetusjuhtumi tõttu haavata. Suri 27.04.1938 Hämeenkoskis. Maeti Hämeenkoski Valkjärvi kalmistule. (M.S.)
ÄIKÄS, Mikko Tuomase p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 1827/26.03.1920 Sõdurile Mikko ÄIKÄS’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Elas Soomes Valkjärvis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni 2. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Hõimusõdurite liidu allosak Kannase Karjala Hõimusõdurid liige. Saatus teadmata. (M.S.)
ÄRMA (kuni 1939 LIIDERMANN), Johannes (sünd Joann) Jaani (Ivan) p, kapral (1919).
VR II/3, nr 660/21.02.1920 5 jalawäe 6 roodu nooremale alamohwitserile Johannes Jaani p. LIIDERMANN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 25 aprillil 1919 a. Lesgi küla all.
Sündis 30.(18.)05.1895 Läänemaal Massu vallas. Õppis vallakoolis. I MS ajal maist 1915 3. tagavarapolgus ja 13. Siberi kütipolgus ning novembrist detsembrini 1917 1. Eesti polgus. Seejärel põllutööline Uue-Varbla mõisas. VS ajal alates 13.12.1918 1. jalaväepolgu 2. roodus, märtsist 1919 5. jalaväepolgu 6. roodus. Kapral maist 1919. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel. Augustis 1919 vabastati teenistusest. Seejärel elas Saulepi vallas ja Paadrema v Tammiste külas. Nõukogude ajal J. V. Stalini nim kolhoosi põllutööline. Läks 28.06.1953 Lihula raj Varbla kn Selja külas vabasurma. Maeti Paadrema kalmistule. Abikaasa Ludmilla, sünd Sabiin (1898–1977), lapsed Ilaria (1919–85), Aleksander (1922) ja Arnold (1927–82). (A.K.)
ÖSTENSON, Karl Erik Frithiof Sigrid Maria p, Soome reamees (1919).
VR II/3, nr 2258/26.03.1920 Sõdurile Fridjof ÖSTENSON’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 27.08.1898 Soomes Turus, elas Tamperes. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi suurtükiväedivisjoni 2. patareis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Suri 08.04.1922 Tamperes. Maeti Tampere Kalevankangase kalmistule. (M.S.)
ÖSTERBERG, Villiam vt REINLUND, Karl Villiam.
ÖÖPIK (sünd OEPIK), August Hansu p, reamees (1918).
VR II/3, nr 717/21.02.1920 5 jalawäe polgu 4 roodu reamees-
sanitarile August Hansu p. ÖÖPIK’ule, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 7 mail 1919 a. Sorokino küla juures.
Sündis 12.10.(30.09.)1889 Järvamaal Piibe vallas. Õppis vallakoolis. VS ajal alates 09.02.1919 5. jalaväepolgu 4. roodu sanitar. Osales lahingutes Punaarmeega Narva ja Pihkva rindel, sai 21.08.1919 Pihkva all Bobjakovo küla juures haavata. Aprillis 1920 vabastati teenistusest. Seejärel pidas Järvamaal Väinjärve v Arukülas Maantee talu. Suri 04.09.1937 Maantee talus. Maeti Koeru kalmistule. Abikaasa Alma-Annette, sünd Käbi (1893), lapsed Leida-Elmerise (1921), Metha-Miralda (1923), Erni-Ferdinand (1926–98), Arnold-Eduard (1928), Helmi (1931) ja August-Endel (1935). (J.P.)
YATES, Francis Bertrand Louis Wildingi p, Briti vanemleitnant.
VR I/3, nr 2414/26.03.1920 Insener-leitnant Kommander Francis Bertrand YATES’ile, R.N., hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabaduswõitluses noore Eesti Wabariigi kasuks töötades ja teda aidates.
Sündis 18.07.1887 Kanadas Manitoba provintsis. I MS ajal detsembrist 1915 Briti kuninglikus mereväes. VS ajal võttis osa lahingutest Nõukogude Venemaa vastu Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 86 Nõukogude Balti laevastiku Kroonlinna sõjasadama ründamises. II MS ajal novembrist 1940 detsembrini 1941 teenis laeval HMS Nile, mille baas oli Aleksandrias, ja augustist 1942 aprillini 1946 Aleksandria sõjalaevatehases. Hiljem kinnitamata andmeil riigiteenistuja Sudaanis. Suri enne juulit 1952. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. Teised autasud: Briti VTO. (M.S.)
YEOMAN, Ernest, Briti peamehaanik.
VR II/3, nr 1973/26.03.1920 Pea mootori mehanikule, Ernest YEOMAN’ile, R.N.V.R., hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 08.02.1897. I MS ajal teenis kuninglikus merevabatahtlike reservi Londoni üksuses. VS ajal võttis osa Briti mereväe lahingutest Nõukogude Venemaaga Läänemerel ja Soome lahel. Osales 18.08.1919 kaptenleitnant Dobsoni juhitavas torpeedokaatrite rühmas torpeedokaatril CMB 31, mis lõi torpeedoga rivist välja Nõukogude soomuslaeva Andrei Pervozvannõi. Saatus teadmata. Nimi tahvlil Tallinna Pühavaimu kirikus. (M.S.)
YLI-POHJA, Kaarlo Aapo p, Soome reamees (1919), vanemseersant (1937).
VR II/3, nr 2243/26.03.1920 Sõdurile Kaarlo YLIPOHJA’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 16.03.1898 Soomes Ruovesis põllumehe peres. Õppis kesk- ja põllumajanduskoolis. VS ajal alates 12.01.1919 Põhja Poegade rügemendi 1. pataljoni kuulipildujate kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Petseri rindel, sai 20.03.1919 Russki Boris haavata. Teenis 1922–23 Karjala brigaadi kuulipildujate kompaniis. Seejärel põllumees ja talu majandusjuht, alates 1934 nahavabriku Aura Nahkatehdas OY (Rentto OY) müügijuht ja alates 1936 juhataja. Talve- ja Jätkusõjas tsiviilkaitseülem ja tsiviilülesannetes. Suri 07.08.1970 Turus. Maeti Ruovesi kalmistule. (M.S.)
YLITALO, Antti Isak Isaki p, Soome reamees (1918), leitnant (1938).
VR II/3, nr 2194/26.03.1920 Sõdurile Antti YLITALO’le, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud Eesti Wabadussõjas.
Sündis 18.01.1897 USAs Montana osariigis Beltis põllumehe peres, elas Soomes. Õppis rahvaülikoolis ja alampõllumajanduskoolis, 1922 KL peastaabi juhtimiskursustel, 1926–28 sõjakoolis. Töötas müüjana. Soome VS ajal vabatahtlikult Oulu 1. rindekomando suusaüksuses. Võttis osa Satakunta rindel Tampere, Villilä ja Hamina lahingutest. Juunis 1918 vabastati teenistusest. Seejärel põllumees. VS ajal jaanuarist 1919 Põhja Poegade rügemendi 2. pataljoni 6. kompaniis. Osales lahingutes Punaarmee vastu Valga all ja Lätis Marienburgi vallutamisel ning Pihkva rindel. Rügement siirdus aprillis 1919 tagasi Soome. Teenis 1919–20 jäägrisuurtükiväe pataljonis. Oli 1918 Liminka KLi liige, 1918–29 Vihanti KLis, kus oli 1922–26 kohalik ülem, 1929 siirdus Helsinki KLi piirkonda. Lipnik 1928, leitnant 1938. Oli võimlemis- ja spordiseltsi Korvenvoima esimees ja spordiinstruktor. Talvesõja ajal intendantuuriosak ohvitser. Jätkusõjas kaitsejõudude peastaabi intendantuuriosakonnas. Pärast sõda Oulu sõjaväeringkonna staabis, detsembris 1948 lahkus teenistusest. Suri 03.03.1971. Maeti Helsingi Malmi kalmistule. (M.S.)
YLLÖ (ka JULLE), Andreas Mathiase p, leitnant (1920).
VR II/3, nr 1362/15.09.1920 Peipsi laewastiku leitnandile Andreas JULLER’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 13 oktoobril 1919 a. Welikaja jõel Murumetsa küla all.
Sündis 11.12.(29.11.)1886 Peterburi kub Jamburgi mk Narva v Hakaja (Gakkovo) külas. Õppis Narva merekoolis ning sooritas Magnushofi merekoolis kaugsõidukapteni eksami. I MS ajal veebruarist 1915 transpordilaeva Petšora tüürimees, augustist 1915 õppelaeva Libava 2. tüürimees, märtsist 1916 transpordilaeva Borgo 1. tüürimees ja juulist 1915 vanemohvitser. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu Riia lahel, sai põrutada. Augustist detsembrini 1918 enamlaste käes vangis. VS ajal alates 25.03.1919 Mereväe Ekipaaži ohvitser, aprillist 1919 Peipsi laevastiku divisjonis suurtükilaeva Taara rooduülem ja suurtükilaeva Vanemuine vanemohvitser ning maist 1919 suurtükilaeva Ahti komandör. Nooremleitnant jaanuarist 1920, leitnant maist 1920. Osales operatsioonides Punaarmee vastu Peipsi ja Pihkva järvel ning Velikaja jõel. Sai autasuks Virumaal Haljala v Essu m Vanakubja talu, müüs selle 1926 ära. Jätkas teenistust Ahti komandörina, novembrist 1921 aprillini 1922 Peipsi laevastiku divisjoni ülema kt. Mais 1922 vabastati teenistusest. Seejärel kapten Tartu siseveelaevadel. Siirdus 1939 perega Soome Kuopiosse. Suri 03.05.1946 Kuopios. Maeti Kuopio kalmistule. Abikaasa Marie, sünd Lukk (1890–1968), poeg Antero, sünd Andreas (1925–75, II MS ajal Soome armees). (J.P.)
YOUNG, Evan Erastus Sutton Erastuse p, USA erivolinik Balti riikides.
VR III/1, nr 2670/19.10.1922 Commissioner minister Ewan E. YOUNG’ile, hinnates kodanlisi teeneid, mis Teie osutanud Eesti Wabariigi loomise ajajärgul.
Sündis 17.08.1878 USAs Ohio osariigis Kentonis. Lõpetas 1896 Hirami kolledži Ohios, 1903 Wisconsini ülikooli õigusteaduse kraadiga. 1898–1901 teenis USA armees. 1903–05 praktiseeris Lõuna Dakotas. Alates 1905 USA diplomaatilises teenistuses, oli 1905–08 konsul Türgis Harputis ja 1908–09 Kreekas Salonikis, naasis seejärel Washingtoni ning temast sai Lähis-Ida asjade osak juht, 1911–12 USA saadik Ecuadoris, 1912–13 Washingtonis väliskaubanduse nõunik, 1913–19 konsul Kanadas Nova Scotia provintsis Halifaxis, 1919–20 peakonsul Türgis Konstantinoopolis. Maist 1920 USA teine erivolinik Balti riikides asukohaga Riias. Aktiivne Balti riikide iseseisvuse toetaja. Kui USA oli 28.07.1922 Eestit, Lätit ja Leedut ametlikult tunnustanud, lisati Youngi erivoliniku tiitlile ka saadiku tiitel. Juulist 1923 Ida-Euroopa asjade osak juht Washingtonis, 1925–29 saadik Dominikaani Vabariigis, nimetati 1929 saadikuks Boliiviasse, kuid sellele kohale ei asunud. Pärast välisteenistusest erruminekut elas New Jerseys, töötas Pan American Airwaysi asepresidendina ning oli Sigma Alpha Epsiloni ja Phi Delta Phi juhatuse liige. Suri 13.06.1946 New Yorgis. Maeti Illinoisi osariigis Belvidere’i kalmistule. Nimi tahvlil Tori kirikus. (M.S.)
YRJÖ-KOSKINEN, Aarno Armas Sakari Yrjö p, parun, Soome välisminister.
VR III/2, nr 3068/29.04.1925 hinnates kodanlisi teeneid, mis Soome Välisministeeriumi Poliititiline direktor A. S. YRJÖ KOSKINEN Eesti Vabariigi vastu üles näidanud.
Sündis 09.12.1885 Helsingis riiginõuniku peres. Õppis Helsingis soome normaallütseumis ja Helsingi ülikoolis, omandas 1908 cand. phil. ja 1913 cand. iur. Töötas 1915–19 mittekoosseisulisena Uusimaa läänivalitsuses, 1916 Senati majandusosakonnas ja 1916–17 siseasjade osakonnas kantseleiametnikuna, 1917–18 Paloheimo OY ekspedeerimisosak juhataja Peterburis, 1918–19 Paloheimo & Kumppani OY tegevjuht. Oli 1919–20 saatkonna assistent Pariisis, 1920 saatkonna sekretäri kt, 1920–21 saatkonna sekretär, 1921–22 välisministeeriumi poliitilise osak juhataja kt, 1922 konsultandi kt, 1922–23 poliitilise osak juhataja kt, 1923 esimene sekretär, 1923–24 poliitilise ja kaubandusosak juhataja kt, 1924–27 osak juhataja, 1927–30 kantseleiülem, 1930 Moskvas saadiku kt ja 1931–39 saadik. Märtsist 1931 detsembrini 1932 välisminister. Alates 1940 saadik Ankaras, 1948 Teheranis, 1951 Haagis ja ühtlasi Lissabonis. Oli 1932 Soome peadelegaat Genfi desarmeerimiskonverentsil, 1932 Soome delegatsiooni juht Rahvasteliidu konverentsil ja 1931 Rahvasteliidu Euroopa uurimiskomisjoni istungjärgul. Suri 08.06.1951 Helsingis. Maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule. Teised autasud: KR I kl (1931), Soome VRO II–V kl, Prantsuse ALO V kl, Rootsi PTO III kl, Läti KTO sr, Poola PR sr, Itaalia KO sr, Norra OO II kl, Taani DO II kl, Ungari TR II kl ja Hiina KDO. Lelletütar Toini Maria Yrjö-Koskinen VR I/3. (M.S., J.P.)
YRJÖ-KOSKINEN, Toini Maria Eino Sakari t, EAP töötaja.
VR I/3, nr 2046/14.05.1920 Neiu Toini-Yrjö KOSKINEN’ile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Eesti wabaduswõitluses Soome abiwägede organiseerimisel ja korraldamisel.
Sündis 26.09.1888 Soomes Tamperes koolidirektori ja vabahärra peres. Õppis Tampere ja alates 1907 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas, sooritas kõrgema taseme juristieksami ja 1913 kõrgema riigiametniku (haldusametniku) eksami. Lõuna-Pohjala üliõpilasorganisatsiooni liige. Tegutses EAP sidumistarvete valmistamise toimkonnas. Alates 1919 riigikassa pearaamatupidaja. Saatus teadmata. Teised autasud: EPR III jrk (1923). Lellepoeg Aarno Armas Sakari Yrjö-Koskinen VR III/2. (M.S.)
CUSHENDUN, Roland vt McNEILL, Roland John.
ŠENFELDS, Valdemārs vt SKAISTLAUKS, Voldemārs Johans Johans Friedricsi p.